Kalapüügieeskiri

Kalapüügiga tegeleval inimesel ei ole kontrolli selle üle, millised kalad võrku ujuvad, mistõttu ei ole kala võrku ujumise ega püügivahendi laeva asetamise hetkel veel tegemist lõpuleviidud kalapüügiga KPS § 3 p 1 tähenduses. Karistusõiguslik vastutus keelatud kalapüügi eest võib tulla kõne alla siis, kui toimepanija jätab püütud kalad vette tagasi toimetamata (RKKKo nr 3-1-1-3-16, p-d 12-14). Järelikult saab rääbiste püüdmiseks ehk KPS § 85 lg 1 objektiivset koosseisu täitvaks teoks olla üksnes see, kui menetlusalused isikud jätavad rääbised vette tagasi laskmata. Vette tagasilaskmise kohustus tekib aga üksnes elusa kala kohta. Seda eeskätt põhjusel, et KPS § 10 lg 4 p 2 kohaselt on eluvõimetu kala vette tagasiheitmine keelatud. (p 15)

KPS § 84 lg-t 1 sisustatakse KPE § 19 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmata jätmisega. KPE § 19 lg 1 järgi peab kalur püüniseid kontrollima sellise sagedusega, et see väldiks saagi hukkumist. Surnud kalade leidmine veepinnalt võib viidata KPE § 19 lg 1 rikkumisele. Siiski ei saa üksnes kalade hukkumisest KPE § 19 lg 1 rikkumist järeldada. Kalade hukkumise võivad põhjustada muud looduslikud või inimtekkelised tegurid, mis ei sõltu menetlusalustest isikutest ega ole neile ettenähtavad ja millega nad ei saanud arvestada. Kohtul tuleb hinnata, kas hoolimata hukkunud kalade leidmisest oli etteheidetava teo ajal valitsenud ilma- ja veeoludes mõrra kontrollimine teostatud vahedega objektiivse ex-ante-vaatleja seisukohalt kalade hukkumise vältimiseks piisav. (p-d 17 ja 19)