Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus (lühend - PISTS)

Sotsiaalkindlustusameti tegevus kaebaja kui andmesubjekti isikuandmete (andmed makstud puudetoetuse kohta) automatiseeritud töötlemisel (e-posti teel kindlustusandjale andmete edastamine) on IKÜM kohaldamisalas (IKÜM art-d 2 ja 3, vrd RKHKo nr 3-19-1207/21, p 14; EKo nr C-439/19 Latvijas Republikas Saeima, p‑d 66-67). (p 17)

Asja lahendamisel ei ole määravat tähtsust küsimusel, kas andmed puudetoetuse maksmise kohta on n-ö tavalised isikuandmed või terviseandmed IKÜM art 4 p 15 mõttes, st eriliiki isikuandmed (vt ka IKÜM põhjendus 35; vrd ka EKo asjas C-184/20 Vyriausioji tarnybinės etikos komisija, p-d 117-128). Isikuandmete liigitamine terviseandmeteks kui eriliiki isikuandmeteks tagab IKÜM kohaselt nende kõrgema kaitsetaseme. Samas tuleb nii tavalisi kui ka eriliiki isikuandmeid töödelda õiguslikul alusel ja sellega kooskõlas ning järgides isikuandmete töötlemise põhimõtteid. (p 22)

Kaebajal ei ole SKA õigusvastase tegevuse tulemusel mittevaralist kahju tekkinud. Kindlustusandja ei saanud lisateavet kaebaja tervisliku seisundi vms kohta. Usutav on, et õigusvaidlus tekitas kaebajas stressi, nördimust, ebakindlust jm sarnaseid üleelamisi. Sedalaadi ebameeldivused ei ole siiski iseenesest käsitatavad mittevaralise kahjuna. Vastasel korral peaks mistahes õigusvaidlusega, mille inimene põhjendatult algatab, kaasnema suurem või väiksem rahaline hüvitis. Kehtiv õigus selleks alust ei anna. Mittevaralise kahju hüvitamiseks peavad isikule põhjustatud tagajärjed olema tavapärasest eluriskist intensiivsemad. Praegusel juhul ei ole kaebaja selliseid asjaolusid esile toonud. Kaebaja hingelised üleelamised SKA õigusvastase tegevuse tagajärjel ei ületa lävendit, mida saab lugeda mittevaraliseks kahjuks VÕS § 128 lg 5 mõttes. (p-d 30–30.5)

SKA kui vastutava töötleja tegevus kaebaja kui andmesubjekti isikuandmete automatiseeritud töötlemisel on isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamisalas. (p 17) SKA-l oli põhimõtteliselt õiguslik alus kaebaja isikuandmete, sh eriliiki isikuandmete kindlustusandjale edastamiseks ning kindlustusandjal nende töötlemiseks. Asjakohased normid nähtuvad nii IKÜM-st kui ka KindlTS-st. (p 23) Minimaalsuse põhimõttest tulenevalt peab konkreetsete isikuandmete töötlemine olema ka „vajalik“ kõnealuses aluses sätestatud eesmärgil töötlemiseks. (p 24) SKA edastas kaebaja puudetoetuse andmed kindlustusandjale õigusvastaselt, sest need andmed ei olnud IKÜM art 5 lg 1 p c ning KindlTS §-de 218 ja 219 mõttes „vajalikud“ kindlustusandja kohustuse ulatuse määramiseks. Kindlustusandja ei võinud puudetoetust töövõimetushüvitisest maha arvata. (p 26)

Andmesubjekti nõusolek on üheks õiguslikuks aluseks tema isikuandmete töötlemiseks (IKÜM art 6 lg 1 p a, art 9 lg 2 p a). Iseenesest võib ka enne IKÜM jõustumist antud nõusolek isikuandmete töötlemiseks olla kehtiv IKÜM jõustumise järel, kuid seda juhul, kui nõusolek vastab IKÜM-s sätestatule (vt IKÜM põhjendus 171). Nii eeldavad IKÜM art 4 p 11 ja art 7, et nõusolek vastaks kindlatele rangetele tingimustele (vabatahtlik, tehtud teadliku valikuna jne), kusjuures nõusoleku võib igal ajal tagasi võtta (art 7 lg 2 esimene lause, vt ka art 7 lg 4 nõusoleku eeldust lepingu täitmise tingimusena, IKÜM art 9 lg 2 p 1 nõusolek peab olema antud „selgesõnaliselt“ ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil töötlemiseks). (p 27.1) Kaebaja oli andnud nõusoleku kindlustushüvitise taotlemiseks üksnes ravimi soetamise kulude hüvitamiseks, mitte muude hüvitiste taotlemiseks. Õiguslik alus, millele töötleja isikuandmete töötlemisel tugineb, ei või olla andmesubjekti eksitav ega tema jaoks üllatuslik. (p 27.3)

Puudetoetust ei võinud LKindlS v.r § 30 lg 4 alusel makstavast töövõimetushüvitisest maha arvata, sest puudetoetus ei ole mõeldud sissetuleku kaotusest tingitud asendussissetulekuna. (p-d 25–26.2)

Osas, milles IKÜM ei reguleeri kahju hüvitamist, ning niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus EL õigusest tulenevate võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtetega, kohaldub liikmesriigi õigus. (p 19) Kuna SKA kui vastustaja tegevus oli õigusvastane, tuleb IKÜM art-st 82 ning RVastS § dest 7 ja 9 tulenevalt järgmiseks analüüsida kahjunõude ülejäänud eelduste täidetust. Kahju mõistet tuleb Euroopa Kohtu praktikat arvestades tõlgendada laialt ja sellisel viisil, mis kajastab täielikult IKÜM eesmärke. Kuna IKÜM ei defineeri kahju, võtab kolleegium arvesse ka RVastS §-des 7 ja 9 sätestatut. (p 28) SKA ei põhjustanud puudetoetuse andmete edastamisega kaebajale varalist kahju. Kuna kindlustusandja ei võinud töövõimetushüvitisest puudetoetust maha arvata, võib kaebajal olla kindlustusandja vastu nõudeõigus töövõimetushüvitise saamiseks hüvitisest maha arvatud puudetoetuse osas. (p-d 29–29.2)

PISTS § 2 lg 2 esimene lause on sõnastatud suletuna. PISTS § 2 lg 2 esimeses lauses suletuna esitatud loetelu ei hõlma lapsele kõrvalabi või juhendamise osutamise vajadust ravimite manustamisel, meditsiiniliste abivahendite kasutamisel ja füsioteraapiliste harjutuste tegemisel. (p-d 11 ja 13)

Haigus, mis on tänu vanemate intensiivsele kõrvalabile ja juhendamisele veel kontrolli all ega tõkesta tänu sellisele abile teiste lastega eakohastes tegevustes võrdset osalemist, on hõlmatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse eesmärgi ja selles seaduses sätestatud puude mõistega. (p 12)

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses ei olegi sätet, mis võimaldaks tuvastada puude raskusastet, kui kuni 16-aastasel lapsel või vanaduspensioniealisel inimesel on kõrvalabi või juhendamise vajadus ravitoimingute tegemiseks. PISTS § 2 lg 2 teine lause võimaldab kuni 16-aastasel lapsel või vanaduspensioniealisel inimesel tuvastada puude raskusastme vaid siis, kui ravitoimingute tegemise üle on vajalik järelevalve selle sätte mõttes. Kõrvalabi, juhendamine ja järelevalve on erinevad tegevused ning PISTS § 2 lg 2 esimene ja teine lause on puude raskusastme tuvastamise iseseisvad alused. Sellist olukorda ei ole alust pidada seadusandja teadliku valiku tulemuseks, sest ravitoimingute tegemiseks vajaliku kõrvalabi või juhendamise puudumine võib ohustada inimese elu või tervist. (p 13)

PISTS § 2 lg 2 esimeses lauses sätestatud loetelus on lünk, mida on võimalik täita PISTS § 2 lg 2 esimesest lausest võetava analoogia abil. Analoogia kasutamine on võimalik, sest sellise olukorra seaduses reguleerimata jätmine ei vasta seaduse eesmärgile. Lünga täitmiseks saab kasutada analoogiat kõrvalabi ja juhendamise vajadusega söömisel. Nii kõrvalabi või juhendamine söömisel kui ka kõrvalabi või juhendamine raviks vajalikes tegevustes on tarvilikud juba puudega lapse esmaste eluvajaduste rahuldamiseks. (p 14)

Puudest tulenev kõrvalabi või juhendamine söömisel ei ole vajalik mitte ainult puudega lapse eakohaseks osalemiseks ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel, nagu võiks järeldada PISTS § 1 lg-st 2. Kõrvalabi ja juhendamine söömisel on vajalik ennekõike selleks, et lapse tervis ja isegi elu ei satuks ohtu. Puudega lapse tervise ja elu kaitse söömisel on osutatava kõrvalabi ja juhendamise esmane eesmärk, hoolimata sellest, et seaduses ei ole isiku tervise ja elu kaitset seaduse eesmärkide sõnastamisel ja puude mõiste avamisel sõnaselgelt nimetatud. Tervis annab võimaluse osaleda ühiskonnaelus võrdselt teistega. Söömiseks osutatava kõrvalabi või juhendamise vajaduse tuvastamisel poleks seaduse eesmärgiga kooskõlas ära oodata, kas kõrvalabi või juhendamise osutamata jätmine või nende osutamise lõpetamine ohustab lapse tervist või isegi elu. Kui laps oma tervise tõttu vajab ja kasutab söömisel PISTS § 2 lg-s 1¹ sätestatud intensiivsusega kõrvalabi või juhendamist, siis tuleb eeldada, et käegakatsutavas tulevikus on ilma selleta ohus tema tervis või elu ja ta ei saa käegakatsutavas tulevikus ilma kõrvalabi või juhendamiseta teistega võrdselt osaleda ühiskonnaelus. (p 15)

Oluline on hinnata, kas vajadus kõrvalabi ja juhendamise järele on püsiv, samuti abi või juhendamise intensiivsust ning tagajärgi, mis võivad tekkida kõrvalabi või juhendamise puudumisest. Lapse puude raskusastme tuvastamisel tuleb arvesse võtta kõiki lapse tervisliku seisundi tõttu vajaliku püsiva iseloomuga kõrvalabi või juhendamise liike nende kogumis. (p 17)

Kuna seaduses on lünk, mis välistab üldse puude raskusastme tuvastamise ravitoimingute tegemiseks kõrvalabi või juhendamise vajaduse korral, siis mõjutab see ka PISTS § 2³ lg 6 p 3 kohaldamist. See säte seostab puude raskusastme tuvastamise eakohasest suurema kõrvalabi või juhendamise vajadusega. Selles sättes peetakse silmas lapsele tavapäraseid eakohaseid tegevusi: söömist, suhtlemist, liikumist, hügieenitoimingute tegemist. Mõõdupuuks on seaduses mõeldud samaealise terve lapse keskmist võimekust teha neid igapäevaseid toiminguid. Püsivalt vajalikud keerukad ravitoimingud, mida tuleb teha mitu korda igal ööpäeval või pidevalt ööpäevaringselt ning mille tegemise vajaduse jätkumise tõenäosus on veel vähemalt kuus kuud (PISTS § 24 lg 3 p 3), pole lapse eakohane tegevus. Ravitoimingute puhul tuleb hinnata konkreetse lapse oskust ja suutlikkust teha vajalikke ravitoiminguid. Kui laps vajalikke ravitoiminguid ise ei oska ega suuda teha ning vajab selleks kõrvalabi või juhendamist, siis võib kõne alla tulla puude raskusastme tuvastamine kõrvalabi või juhendamise vajaduse tõttu (PISTS § 2 lg 2 esimene lause). Kui laps üldjuhul oskab ja suudab ravitoiminguid ise teha, siis võib kõne alla tulla puude raskusastme tuvastamine järelevalve vajaduse tõttu (PISTS § 2 lg 2 teine lause). (p 17)

Mõistlik ja eesmärgipärane ning humaanne on tuvastada vajaliku kõrvalabi või juhendamise intensiivsusele vastav puude raskusaste, ootamata ära funktsiooni kaotust või pöördumatut kõrvalekallet, mis kaasneks kõrvalabi või juhendamise puudumise või lakkamisega. Puude raskusastme tuvastamine ja sellest tulenevalt puudega lapse toetuse määramine on suunatud ka olemasoleva tervisliku seisundi säilitamisele. Kui isiku tervislik seisund on stabiilne täna osutatavale kõrvalabile, ei takista see puude raskusastme tuvastamist. (p 19)

Puude mõiste on PISTS § 2 lg 2 järgi selgelt seotud puude raskusastme määramist taotleva inimese tervise ja seega ka talle pandud diagnoosidega. (p 20)

PISTS § 2 lg 1¹ p-d 1 ja 2 seostavad järelevalve vajaduse inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotuse või kõrvalekaldega, millest tingituna vajab isik järelevalvet. Seega saab eeldada, et inimene võib kõigil loetletud juhtudel vajada järelevalvet. PISTS § 2 lg 2 teine lause seostab järelevalve vajaduse ohuga elule või tervisele, mida loob inimene enda tegevuse või tegevusetusega, s.o enda iseseisva käitumisega, tegemata erandit ravitoimingutele. Ravitoimingute puhul eeldab järelevalve vajadus, et inimene oskab ja suudab neid ise teha, kuid on oht, et need jäävad anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotuse või kõrvalekalde tõttu tegemata. Järelevalve ravitoimingute tegemise üle hõlmab paratamatult ka inimese tervise ja käitumise jälgimist selleks, et otsustada ohu suuruse, selle realiseerumise tõenäosuse ja selle üle, kuidas ohu korral sekkuda. Sellisena hõlmab järelevalve PISTS § 2 lg 2 teise lause mõttes ka ravitoiminguid, mida teeb puudega inimene ise. Järelevalve ravitoimingute üle ei hõlma ravimite peitmist. Ravimite peitmise vajadus on seostatav kõrvalabi või juhendamise vajaduse tuvastamisega. (p 21)

Järelevalve ravitoimingute üle on vajalik, kui puudega isik oskab ja suudab neid üldjuhul teha, kuid on oht, et need jäävad anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotuse või kõrvalekalde tõttu tegemata või tehakse valesti ning see loob ohu tema elule või tervisele. Nende ohtude hindamisel tuleb teha prognoosotsuseid. Hinnata tuleb ohte ja nende realiseerumise tõenäosust, võttes arvesse võimalikku elulist situatsiooni kui tervikut. Järelevalve vajadust ei välista see, et inimese tervislik seisund võib tänu ravitoimingutele olla üldiselt kontrolli all. Ka siis võib näiteks astma, diabeedi või epilepsia korral ootamatult vallanduda haigushoog, millele isik ei suuda kohe reageerida. (p 21)

Järelevalve PISTS § 2 lg 2 teise lause mõttes on vajalik, kui ohtude realiseerumise vältimise vajadus on igal ööpäeval või pidevalt ööpäevaringselt. (p 21)