Äriseadustik (lühend - ÄS)

VÕS § 146 lg 2 järgi peab võlausaldaja põhivõlgniku pankroti korral esitama oma nõude pankrotimenetluses. Pankrotimenetlusest teadasaamisel peab võlausaldaja sellest viivitamata käendajale teatama. VÕS § 146 lg 3 sätestab, et kui võlausaldaja ei täida eelnimetatud kohustusi, väheneb tema nõue käendaja vastu kohustuse rikkumisest käendajale tekkinud kahju ulatuses. Kuna praeguses asjas lõppes põhivõlgniku pankrot raugemisega, siis pankrotimenetlusest teatamata jätmisega ei tekkinud käendajale kahju.

Eesti Vabariik tunnustab välismaa äriühinguid ja nende tegevust Eestis. ÄS § 384 lg 1 kohaselt, kui välismaa äriühing tahab oma nimel Eestis püsivalt pakkuda kaupu või teenuseid, peab ta äriregistrisse kandma filiaali. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt ei ole filiaal juriidiline isik ja filiaali tegevusest tulenevate kohustuste eest vastutab äriühing. ÄS § 385 lg-st 1 tuleneb välismaise äriühingu kohustus määrata filiaalile juhataja või juhatajad ning ÄS § 385 lg 2 järgi filiaali juhataja juhib ja esindab filiaali.

Õigus pöörduda halduskohtusse on tagatud igaühele, kelle õigusi ja vabadusi on rikutud haldussuhetes avaliku võimu kandja poolt. Kuigi HKMS § 7 omistab kaebeõiguse eelkõige isikutele, ei saa nimetatud sätte tõlgendamisel juhinduda üksnes TsMS § 70 lg-st 2. Kõrvuti füüsiliste ja juriidiliste isikutega, kelle määratlus tuleneb tsiviilõigusest, võivad haldussuhetes osaleda ka teised subjektid, kelle vastav õigusvõime tuleneb teistest õigustloovatest aktidest. Haldusprotsessiõigusvõimet omavateks tuleb lugeda kõiki subjekte, kes saavad osaleda vastavates materiaalõiguslikes haldussuhetes.

Riigihankemenetlus on haldusmenetluse eriliik ning õiguste rikkumine riigihankemenetluses on kaevatav halduskohtusse. Riigihangete seaduse § 29 lg 1 kohaselt saab riigihankemenetluses osaleda juriidiline isik. Kuna välismaa äriühingu filiaal ei ole juriidiline isik, tuleb tema haldusprotsessiõigusvõime üle otsustamisel anda õiguslik hinnang sellele, kas ja millistel eeldustel on filiaali tegevus konkreetsetes haldussuhetes õiguslikus tähenduses samastatav välismaa äriühingu tegevusega. Kui välismaa äriühing sai osaleda haldussuhetes, sh riigihankemenetluses oma filiaali kaudu, saab ta ka halduskohtumenetluses osaleda oma filiaali kaudu.