Tsiviilkohtumenetluse seadustik (lühend - TsMS)

TsMS § 410 ei anna sõltumata hageja taotlusest kohtule õiguse valida, kas teha tagaseljaotsus või lahendada asi sisuliselt. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Seega ei ole kohtul õigust lahendada asi sisuliselt, kui hageja seda ei taotle. TsMS § 414 kohaldub siis, kui on täidetud TsMS §-s 410 sätestatud eeldus, st hageja on esitanud vastava taotluse. Lisaks tuleb arvestada sellega, et kohus võib lahendada asja sisuliselt üksnes siis, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud (TsMS § 414 lg 1).

Kui kohus leiab kohtuistungil, et asi on võimalik lahendada sisuliselt, kuid hageja ei ole sellist taotlust esitanud, on kohtul õigus selgitada hagejale võimalust taotleda asja sisulist lahendamist. Menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgede selgitamise õigus on kohtul ka juhul, kui menetlusosalist esindab advokaat.

Enne 1. jaanuari 2009. a kehtinud TsMS § 33 lg 1 andis kohtule juhul, kui menetlusosaline esitas kohtule võõrkeelse dokumendi, võimaluse nõuda esitajalt dokumendi tõlget. Muukeelseid dokumente võiks menetlusosalisele anda üksnes tema nõusolekul. Alates 1. jaanuarist 2009 sätestab TsMS § 33 lg 1 esimene lause kohtu kohustuse nõuda menetlusosaliselt avalduse, taotluse, kaebuse või vastuväite eestikeelset tõlget, kui see ei ole esitatud eesti keeles.