KOHTUMENETLUSÕIGUSTsiviilkohtumenetlus

Teksti suurus:

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (lühend - TsMS)

Kuvatud on kõik kohtulahendid, mis on seostatud õigusakti või selle sätetega. Samuti on kuvatud kohtulahendid nende õigusakti sätetega, mida on muudetud või mis on kehtetuks tunnistatud.

Tähelepanelik tuleb kohtulahendite otsingutulemustes õigusakti seose lingist avaneva akti tervikteksti kehtivusaegade jälgimisel. Kohtulahendite otsingutulemustes õigusakti sätte link viib vaid selle õigusakti juurde, millest alates kohus kohaldamisel sätet selgitas või tõlgendas st võib viia otsimise ajal mittekehtivale sättele.

Kui vajutada õigusakti vaates nupule „Seotud kohtulahendid“, siis vajutades sätte ees olevale kaalude märgile näed sättega seotud kohtulahendeid.

Kohtuasja nrKohusLahendi kpSeotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-2-1-65-09 PDF Riigikohus 09.06.2009

Kui avaldaja esitas vanema õiguste äravõtmise asjas avalduse eraelu ja isikuõiguste kaitse abinõude kohaldamiseks, tuli avaldajal mh tasuda TsMS § 139 lg 2 p 2 järgi avalduse maakohtule esitamise ajal kehtivas määras riigilõivu.


Avaldajal oli vanema õiguste äravõtmise avaldust esitades õigus esitada ka avaldus eraelu ja isikuõiguste kaitse abinõu rakendamiseks (TsMS § 544 lg 3). Samas võis avaldaja soovida esialgse õiguskaitse rakendamist eraelu ja isikuõiguste kaitseks (st esitas eraelu ja isikuõiguste kaitse tagamiseks taotluse rakendada esialgset õiguskaitset).

Kui avaldaja oli taotlenud eraelu ja isikuõiguste kaitse abinõude kohaldamist VÕS § 1055 ja TsMS § 544 alusel, tuli avaldust käsitada iseseisva hagita asjana. Avaldajal on ebaõigete faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangute avaldamise korral õigus pöörduda nii enda kui ka oma laste isiklike õiguste kaitseks kohtu poole. Avaldus võibki olla VÕS § 1055 alusel TsMS § 544 järgi esitatud eraelu ja isikuõiguste kaitseks.

Kui avaldaja esitas avalduse eraelu ja isikuõiguste kaitse abinõude kohaldamiseks, tuli avaldajal mh tasuda TsMS § 139 lg 2 p 2 järgi avalduse maakohtule esitamise ajal kehtivas määras riigilõivu.

TsMS § 545 järgi kuulab kohus enne lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rakendamist ära isiku, kelle suhtes abinõu rakendamist taotletakse, ja isiku, kelle huvides abinõu rakendamist menetletakse. Vajaduse korral kuulab kohus ära ka nimetatud isikute lähedasi isikuid, isikute elukohajärgse valla- või linnavalitsuse või politseiasutuse. Ülalnimetatut tegemata ei saanud kohus rakendada eraelu ja isikuõiguste kaitse abinõusid. Küll olnuks sellise avalduse esitamisel võimalik kohaldada eraelu ja isikuõiguste kaitseks kohtumenetluse ajaks esialgset õiguskaitset TsMS § 546 alusel.


Kui avaldaja oli taotlenud eraelu ja isikuõiguste kaitse abinõude kohaldamist VÕS § 1055 ja TsMS § 544 alusel, tuli avaldust käsitada iseseisva hagita asjana. Avaldajal on ebaõigete faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangute avaldamise korral õigus pöörduda nii enda kui ka oma laste isiklike õiguste kaitseks kohtu poole. Avaldus võibki olla VÕS § 1055 alusel TsMS § 544 järgi esitatud eraelu ja isikuõiguste kaitseks.


TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Muu hulgas tuleb kohtul ka hagita menetluses selgitada välja avaldaja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad, nagu näeb ette TsMS § 392 lg 1 p 1. Kohus peab TsMS § 477 lg 7 järgi kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. TsMS § 477 lg 4 järgi tuleb menetlusosaline tema soovil ka ära kuulata.

Kokku: 1| Näitan: 1 - 1

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json