Haldusmenetluse seadus (lühend - HMS)

Kaebuse esitaja pidi teadma, kas tema registrijärgsel aadressil on piisaval määral korraldatud posti kättesaamine. Kui kaebuse esitaja oli hooletu asjaajamise korraldamisel oma registrijärgsel aadressil, pidi ta andma endale aru riskist, et registrijärgsele asukohale võivad olla saadetud haldusaktid, mille vaidlustamise tähtaeg võib olla hakanud kulgema. Taolise riski võtmine välistab kaebuse esitaja käitumise heas usus.

Haldusorgani poolt haldusakti täiendavat toimetamist kaebuse esitaja tegevuskohta ei saa käsitada tahteavaldusena selle kohta, et haldusakti ei ole varem teatavaks tehtud. Ühegi tahteavaldusega ei saa kättetoimetamist lugeda tagantjärele toimunuks. Seadus ei anna haldusorganile õigust pikendada haldusorgani poolt antud haldusaktide kohtuliku vaidlustamise tähtaega.

Üldjuhul tuleb haldusakt kätte toimetada menetlusosalise poolt soovitud aadressil. Kui menetlusosaline ei ole näidanud aadressi, kuhu haldusakt toimetada, siis võib haldusorgan toimetada haldusakti menetlusosalise registreeritud elu- või asukoha aadressile. See, kas adressaat tegelikult sai haldusakti kätte või kas haldusorgan teda hiljem eksitas, ei ole HMS § 26 lg-st 3 tulenevalt juriidilise isiku registrijärgsele aadressile tähitud kirjaga haldusakti kättetoimetamisel oluline.

Vaidlustatud määruse andmise ja avaldamise ajal kehtinud HKMS § 9 lg 1 redaktsioon sätestas, et kaebus haldusakti või toimingu peale tuleb halduskohtule esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal isik kaevatavast haldusaktist või toimingust teada sai või pidi teada saama. Selleks, et teabega tutvuda, peab huvitatud isikul olema aimu sellest, et teave üldse eksisteerib. Määruse Riigi Teatajas avaldamine ei saanud tagada kaebajate tegelikku informeerimist, kuna kohtud on tuvastanud, et kaebajatel ei olnud ajendit otsida Riigi Teatajast teavet nende elukoha läheduses kavandatavate projektide ja nende realiseerimiseks tehtavate eelotsustuste kohta. Kui riik on jätnud kasutamata mõistliku võimaluse kaalukatest otsustest avalikkust seadusest sätestatust intensiivsemalt informeerida, võib see olla mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel.

Keskkonnaõiguse põhimõtted ja Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsiooni) art 6 lg 2 näevad ette huvitatud isikute kaasamise otsustusprotsessi võimalikult varases staadiumis.

Tulenevalt demokraatia põhimõttest ja heast haldustavast peab asutus kaalukatest otsustest avalikkust informeerima seaduses sätestatust intensiivsemalt, kui on ette näha, et üksnes seaduses ettenähtud kanalid ei pruugi olla piisavad selleks, et teave ka tegelikult jõuaks huvitatud isikuteni ja täiendav teavitamine ei too kaasa ebamõistlikke kulusid. Vastasel juhul ei oleks tagatud ka kaebeõiguse tegelik realiseerimine.

Maa hindamise seaduses tehtud muudatustega ei ole seadusandja saavutanud eesmärki - vältida maatüki maksustamishinna käsitlemist haldusaktina. Maatüki maksustamishinna määramise osas kehtinud varasema õigusliku regulatsiooni kohaselt pidi kohalik omavalitsus maatüki maksustamishinna "määrama", alates 7. aprillist 2001.a. kehtiva õigusliku regulatsiooni kohaselt peab kohalik omavalitsus maksustamishinna "arvutama". HMS § 52 lg 1 p 2 tulenevalt võib haldusorgan enne asja lõplikku lahendamist teha eelhaldusaktiga õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omava asjaolu. Kuna maamaksu arvutamisel tuleb lähtuda kohaliku omavalitsuse poolt arvutatud maatüki maksustamishinnast, tehakse maatüki maksustamishinna arvutamisega õiguslikult siduvalt kindlaks maamaksu summa leidmiseks tähtsust omav asjaolu. Seega on tegemist HMS § 52 lg 1 p 2 mõttes eelhaldusaktiga.Üksnes sõna "määrama" asendamine sõnaga "arvutama" ei muuda selle tegevuse õiguslikku iseloomu. Uue regulatsiooniga on küll vähendatud kohaliku omavalitsuse kaalutlusõiguse ulatust, kuid muutunud ei ole maatüki maksustamishinna määramise kohustusi tekitav iseloom. Avaliku võimu tegevus, mis on suunatud kohustuste tekitamisele, peab olema väljendatud haldusaktina.

Haldusakti algandmete teatavakstegemine ei asenda haldusakti teatavakstegemist. Maa hindamise tulemuste avalikul väljapanekul avalikustatakse hinnatsoonide kaart ja maa väärtuste loetelu hinnatsoonide ja sihtotstarvete kaupa. Maatüki maksustamishinna teadasaamiseks peab isik leidma hinnatsooni, teadma maa sihtotsarvet ning valemit maatüki maksustamishinna arvutamiseks. Isiku jaoks on ebamõistlikult koormav arvutada selliste algandmete põhjal maatüki maksustamishind ja otsustada, kas see rikub tema õigusi või mitte. Ainult nõuetekohaselt teatavaks tehtud haldusaktist- vastavalt HMS § 62 lg 2 p 2 tehakse isiku õigusi piirav haldusakt adressaadile teatavaks kättetoimetamisega - saab isik mõista, kas tema õigusi rikutakse või mitte ja otsustada selle vaidlustamise vajaduse.

Maa maksustamishinda määravat haldusakti ei pea tingimata saatma adressaadile enne maksuteate saatmist. Võimalik oleks saata nimetatud haldusakt koos maksuteatega, kusjuures vaidlustamise tähtaeg algaks HKMS § 9 lg 1 kohaselt haldusakti teatavakstegemisest.

Kuna kehtiv õiguslik regulatsioon ei nõua selgesõnaliselt, et maa maksustamishinna määrajaks oleks valla- või linnavalitsus, ei ole välistatud selle akti vormistamine kohaliku omavalitsuse pädeva ametniku poolt kirja või muu haldusdokumendina järgides HMS §-des 54-57 haldusaktile sätestatud nõudeid.

Kui puudutatud isik esitab vaidetähtaja (HMS § 75) jooksul akti andnud või kõrgemalseisvale haldusorganile tahteavalduse haldusakti muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks, tuleb eeldada, et isik soovib esitada vaiet, kuigi isik ei ole oma tahteavaldust vaidena pealkirjastanud või ei ole viidanud Haldusmenetluse seaduse 5. peatükile. Avaldust tuleb käsitada vaidena ka siis, kui selles ei ole selgesõnaliselt formuleeritud taotlus haldusakti muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks, kuid avalduse sisust selgub siiski, et avaldaja tahe on sellele suunatud.

HKMS § 9 lg 3 ei lükka kaebetähtaja kulgemist edasi igasuguse kohtuvälise vaidluse lahendamise katse korral, vaid selles sättes on silmas peetud seadusega reguleeritud kohtueelset menetlust, esmajoones Haldusmenetluse seaduse 5. peatükis reguleeritud vaidemenetlust, aga ka eriseadustega reguleeritud kohtueelset vaidluse lahendamist. Erinevalt antud paragrahvi varasemast redaktsioonist ei eelda HKMS § 9 lg 3 enam, et kohtueelne menetlus peaks olema kohustuslik.

Haldusakti kehtivus tähendab seda, et aktis sisalduv regulatsioon omab õiguslikku jõudu. Haldusakti tühisus on akti automaatne kehtetus, kui haldusaktis esinevad ilmselged puudused, mis on sätestatud seaduses. Tühisuse tuvastamine ei muuda iseenesest olemasolevaid õigussuhteid. Tühisuse tuvastamise kaebus tuleb lugeda hõlmatuks HKMS § 6 lg 3 punktis 3 nimetatud õigussuhte tuvastamise kaebusega, mitte aga sama lõike punktis 1 nimetatud haldusakti õigusvastasuse tuvastamise kaebusega.