Teksti suurus:

Kriminaalkoodeks (lühend - KrK)

Kuvatud on kõik kohtulahendid, mis on seostatud õigusakti või selle sätetega. Samuti on kuvatud kohtulahendid nende õigusakti sätetega, mida on muudetud või mis on kehtetuks tunnistatud.

Tähelepanelik tuleb kohtulahendite otsingutulemustes õigusakti seose lingist avaneva akti tervikteksti kehtivusaegade jälgimisel. Kohtulahendite otsingutulemustes õigusakti sätte link viib vaid selle õigusakti juurde, millest alates kohus kohaldamisel sätet selgitas või tõlgendas st võib viia otsimise ajal mittekehtivale sättele.

Kui vajutada õigusakti vaates nupule „Seotud kohtulahendid“, siis vajutades sätte ees olevale kaalude märgile näed sättega seotud kohtulahendeid.

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-4-1-9-03 PDF Riigikohus 25.11.2003
KrK

Karistusseadustiku eriosa paragrahvis või selle lõikes ettenähtud karistuse põhiseadusele vastavust saab kontrollida üksnes juhul, kui kriminaalasjas ei saa kohaldada mõnda karistusseadustiku üldosas sätestatud leevendavat regulatsiooni, mis näeb ette võimaluse mõista sanktsiooni alammääras sätestatust kergem karistus, ja mille kohaldamisel mõistetav karistus oleks kohtu hinnangul õige. (p 13)


Riigikohus ei lahenda põhiseaduslikkuse järelevalve korras esialgse kohtuasja esemeks olevat õigusvaidlust ega tuvasta esialgse kohtuasja menetlemisel tuvastatavaid faktilisi asjaolusid. (p 12) Karistusseadustiku eriosa paragrahvis või selle lõikes ettenähtud karistuse põhiseadusele vastavust saab kontrollida üksnes juhul, kui kriminaalasjas ei saa kohaldada mõnda karistusseadustiku üldosas sätestatud leevendavat regulatsiooni, mis näeb ette võimaluse mõista sanktsiooni alammääras sätestatust kergem karistus, ja mille kohaldamisel mõistetav karistus oleks kohtu hinnangul õige. (p 13)


Kohtu poolt algatatud põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses võib Riigikohus tunnistada põhiseadusevastaseks või kehtetuks üksnes asjassepuutuva sätte. Põhiseadusevastaseks tunnistatud sätte asjassepuutuvuse hindamisel on määrav, kas see säte oli kohtuasja lahendamiseks otsustava tähtsusega. Säte on otsustava tähtsusega siis, kui kohus peaks asja lahendades seaduse põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui seaduse põhiseadusele vastavuse korral. (p 11) Sätte asjassepuutuvuse üle otsustamine võib eeldada ka selle hindamist, kas konkreetse normikontrolli algatanud kohus on õigesti tõlgendanud põhiseadusevastaseks tunnistatud normi, samuti norme, mis määratlevad põhiseadusevastaseks tunnistatud sätte kohaldamise tingimused ja ulatuse. (p 12) Riigikohus ei lahenda põhiseaduslikkuse järelevalve korras esialgse kohtuasja esemeks olevat õigusvaidlust ega tuvasta esialgse kohtuasja menetlemisel tuvastatavaid faktilisi asjaolusid. (p 12) Karistusseadustiku eriosa paragrahvis või selle lõikes ettenähtud karistuse põhiseadusele vastavust saab kontrollida üksnes juhul, kui kriminaalasjas ei saa kohaldada mõnda karistusseadustiku üldosas sätestatud leevendavat regulatsiooni, mis näeb ette võimaluse mõista sanktsiooni alammääras sätestatust kergem karistus, ja mille kohaldamisel mõistetav karistus oleks kohtu hinnangul õige. (p 13)


Süüteokoosseisule vastava karistuse määratlemisel on seadusandjal suur otsustamisvabadus. Karistusmäärad põhinevad ühiskonnas omaksvõetud väärtushinnangutel, mille väljendamiseks on pädev just seadusandlik võim. Samuti on parlamendil sel viisil võimalik kujundada riigi karistuspoliitikat ja mõjutada kuritegelikku käitumist. (p 21)

3-4-1-2-02 PDF Riigikohus 03.04.2002
KrK

Isikuid, kes on enne süüdimõistmist pannud toime mitu kuritegu, tuleb kuritegude kogumi eest lõpliku karistuse mõistmisel kohelda võrdselt, sõltumata sellest, kas kriminaalasju arutas üks ja seesama kohus ühes menetluses või eri kohtud eri aegadel. (p 18)

3-1-1-112-00 PDF Riigikohus 22.12.2000
KrK
PS
3-1-1-120-00 PDF Riigikohus 13.12.2000
KrK

Kannatanule kehavigastuse tahtliku tekitamise korral võib süüdlase kehavigastuse raskusastme suhtes olla otsene või kaudne tahtlus. Tegutsemisel konkretiseerimata kaudse tahtlusega vastutab süüdlane faktiliselt tekitatud tagajärje eest.

3-1-1-107-00 PDF Riigikohus 12.12.2000
KrK

KrK § 155 lg 1 järgi esitatud süüdistuses on tarvis näidata, milles seisnes raie ebaseaduslikkus ja millise õigusnormi nõudeid on sellega eiratud.


Metsaseadus oma uues, alates 9. jaanuarist 1999 kehtivas redaktsioonis, ei rehabiliteeri ei lubatud raiemahu ületamist, suvaliselt valitud raieviisi ega looduskeskkonnale tekitatud kahju tekitamist.

3-1-1-103-00 PDF Riigikohus 07.12.2000
KrK
PS

Mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest halduskaristusega isiku süüdimõistmine samasuguse rikkumise eest KrK § 204 lg 3 järgi ei tühista tema halduskaristust.


KrK § 176-2 ettenähtud kuritegu eeldab üksnes täitmisele pööratud kohtuotsuse mittetäitmist. Tuleb aga arvestada, et KrMK § 329 lg-s 3 esitatu ei kehti teataval ametikohal töötamisel või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse, samuti riiklike teenetemärkide kandmise õiguse äravõtmist ettenägeva kohtuotsuse täitmisele pööramise suhtes. Need kohtuotsused pööratakse täitmisele täitevosakonna vahenduseta, samuti muude asutuste abita; neid karistusi viivad täide süüdimõistetud ise, kes vaatamata eelesitatule võivad kanda kriminaalvastutust KrK § 176-2 järgi.

3-1-1-100-00 PDF Riigikohus 07.12.2000
KrK

Kohtuotsuses märgitud põhjendustega mittenõustumine ei ole motiivide puudumine kohtuotsuses AKKS § 39 lg 3 p 7 mõttes.


AKKS § 39 lg 4 kohaldamise alus esineb juhul, kui kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine on konkreetselt näidatud Riigikohtule esitatud taotluses või kui seda on Riigikohus ise tuvastanud.


KrK § 164-2 sätestatud kuritegu eeldab mitte ainult varalise kahju põhjendamist, kahju võib olla ka mittevaraline. Mittevaralise kahju esinemine või puudumine ning mittevaralise kahju mõõde - kahju n.ö tavalises, olulises või suures ulatuses - tuleb kohtul igal konkreetsel juhul eraldi tuvastada, arvestades teo ohtlikkust, õigushüve kahjustamise ulatust, teo toimepanija ametiseisundit, korruptiivse tegevuse kestvust, põhjustatud kahju laadi jms asjaolusid.

3-1-1-110-00 PDF Riigikohus 05.12.2000
KrK
3-1-1-111-00 PDF Riigikohus 04.12.2000
KrK

Mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine, mis KrK § 204 lg 3 on ette nähtud obligatoorsena, on mitte põhikaristuse - vabadusekaotus - komponent, vaid KrK §-s 27 sätestatud lisakaristus.

3-1-1-88-00 PDF Riigikohus 22.11.2000
KrK

Kehtivuse kaotanud eeskirjade mittetäitmine ei moodustaametialaste kohustuste täitmata jätmist või mittevastavat täitmist KrK § 162 mõistes.


Kõrvaldamata kahtlus selles, kas varalist kahju tuleb süütuse presumptsioonist lähtudes lugeda kahju mittepõhjustamiseks.

3-1-1-70-00 PDF Riigikohus 27.10.2000
PS
KrK

Juhtival ametikohal oleva isiku poolt iseendale preemiate määramine, kui vastavas organisatsioonis on sellele isikule toetuse, lisatasu või preemia maksmine reguleerimata, preemiad on ühtses palgafondis ette nähtud lisarahana ning ametiisiku teades on tal preemiate saamise õigus, ei moodusta riisumist ametiseisundi kuritarvitamise teel selle kuriteo subjektiivse külje puudumise tõttu.

3-1-1-96-00 PDF Riigikohus 27.10.2000
KrK

Isiku valduses olevate keelatud esemete võetuse ja vaatluse menetlusnormidele vastav vormistamata jätmine, samuti kohtueelsel uurimisel uurimisalluvust sätestavate nõuete eiramine võivad olla kriminaalmenetluse seaduse olulisteks rikkumisteks AKKS § 39 lg 4 alusel.

3-1-1-87-00 PDF Riigikohus 27.10.2000
KrK

Ka majanduslikult soodsaim tegu võib olla korruptiivne. Teo korruptiivsus ei sõltu selle majanduslikust kahjulikkusest või ebaotstarbekusest. Korruptiivse teo koosseis ei eelda tulu või omakasu tegelikkus saamist, koosseisu esinemiseks piisab tegutsemisest tulu või omakasu eesmärgil.

3-1-1-93-00 PDF Riigikohus 19.10.2000
KrK

Pankrotivara seadusevastasel müümisel saab riigile olulist kahju põhjustada organisatsiooni vara müümine struktuuriüksuste kaupa, mistõttu organisatsioon lakkab säilimast tervikuna ja muutub võimatuks selle erastamine.

3-1-1-94-00 PDF Riigikohus 19.10.2000
KrK

Isiku leidmine, kes nõustub välisriigist posti teel Eestisse salakaubana saadetavat narkootikumi vastu võtma ning tema nime ja aadressi teatavakstegemine salakauba saatjale võib moodustada salakaubaveole kaasaaitamise.


Kaasaaitaja tahtlus peab hõlmama täideviija poolt toimepandava teo koosseisu, kaasa arvatud kõik objektiivsed ja subjektiivsed elemendid vähemalt kaudse tahtluse vormis.


Osavõtt eeldab põhitegu kuriteo täideviimise näol. Põhitegu võib seisneda ka vahendlikus täideviimises ja jääda katse staadiumi.

3-1-3-13-00 PDF Riigikohus 17.10.2000
KrK
3-1-1-97-00 PDF Riigikohus 16.10.2000
KrK

Vaid üheainsa tuletatud tõendi eelistamine algsetele tõenditele ei ole kooskõlas KrMK § 50 lg-st 1 tuleneva objektiivsuse nõudega, mille riigikohus võib AKKS § 39 lg 4 alusel tunnistada kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks.


Juhul kui alaealist kuriteole kallutanud isik kuriteo toimepanemisest täideviijana osa ei võta, eineb kuritegude ideaalkonkurents - alaealise poolt toimepandud kuriteole kihutamine ja alaealise kaasatõmbamine kuritegevusele.


KrK §-s 202 sätestatud kuriteo objektiivse külje tunnuseks on mitte ainult kuriteo toimepanemine alaealise osavõtul, vaid ka alaealise kallutamine kuriteos osalema vägivalla, ähvardamise, meelitamise, hirmutamise jms mõjul.

3-1-1-95-00 PDF Riigikohus 03.10.2000
KrK

Vara hävitamine võib oma sisult olla eriti jõhker ja moodustada seepärast kuritahtliku huligaansuse.

3-1-1-90-00 PDF Riigikohus 12.09.2000
KrK
PS

Isikute piltide alla plakatitel teksti "§ 101" ja "§ 102" trükkimine ning nende kleepimine elumajade ustele võib tähendada osutamist vastavate isikute kriminaalsele minevikule ja tulevikule, olla kannatanuid halvustav väljamõeldis ja moodustada KrK §-s 132-1 sätestatud kuriteo objektiivse külje. Nimetatud paragrahvis sisaldub nn formaalne kuriteokoosseis.

3-1-1-80-00 PDF Riigikohus 29.08.2000
KrK
PS

Eesti Vabariigist lahkumine ja elama asumine mõnda teise riiki ei vabasta Eesti kodanikku kaitseväeteenistuse kohustusest ega ajapikendust teenistusse kutsumiseks. Ka niisugune isik on kohustatud ilmuma ajateenistusse riigikaitseosakonna poolt teatatud ajal ja kohta. Kaitsejõudude tegevteenistusest kõrvalehoidumise kohaks on mitte riik, kus kutsealune pärast tegevteenistusse ilmumiseks ettenähtud tähtaja möödumist viibib, vaid riik, kus on teenistusse ilmumiseks määratud koht.

Kokku: 129| Näitan: 1 - 20

/otsingu_soovitused.json