Riigihangete seadus

RHS § 30 lg 3 alusel peab ostja kontrollima pakkuja kvalifikatsiooni enne pakkumise sisulist läbivaatamist. Pakkumiste sisuline läbivaatamine tähendab RHS § 45 lg-st 1 tulenevalt seda pakkumismenetluse staadiumi, kus ostja võrdleb ja hindab kõiki neid pakkumisi, mida ei ole tagasi lükatud. Kuna maavanema vaidlustatud korralduse sisuks on pakkujate kvalifitseerimine, mitte aga pakkumiste võrdlemine ja hindamine, ei ole see vastuolus RHS § 30 lg-ga 3.

Halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg-st 1 ja § 93 lg-st 1 nähtub, et kohtukulud mõistetakse välja poolelt teise poole kasuks. Sama seadustiku § 14 lg-test 1, 2 ja 3 tuleneb, et kolmas isik ja pool on erinevad protsessiosalised. Seega ei näe Halduskohtumenetluse seadustik ette poolelt kohtukulude väljamõistmist kolmanda isiku kasuks. Asjaolu, et poolelt ei saa kolmanda isiku kasuks kohtukulusid välja mõista, on Riigikohtu halduskolleegium põhjendanud ka 16. juuni 2000. a otsuses asjas nr 3-3-1-29-00 (RT III 2000, 17, 182).

Õigus pöörduda halduskohtusse on tagatud igaühele, kelle õigusi ja vabadusi on rikutud haldussuhetes avaliku võimu kandja poolt. Kuigi HKMS § 7 omistab kaebeõiguse eelkõige isikutele, ei saa nimetatud sätte tõlgendamisel juhinduda üksnes TsMS § 70 lg-st 2. Kõrvuti füüsiliste ja juriidiliste isikutega, kelle määratlus tuleneb tsiviilõigusest, võivad haldussuhetes osaleda ka teised subjektid, kelle vastav õigusvõime tuleneb teistest õigustloovatest aktidest. Haldusprotsessiõigusvõimet omavateks tuleb lugeda kõiki subjekte, kes saavad osaleda vastavates materiaalõiguslikes haldussuhetes.

Riigihankemenetlus on haldusmenetluse eriliik ning õiguste rikkumine riigihankemenetluses on kaevatav halduskohtusse. Riigihangete seaduse § 29 lg 1 kohaselt saab riigihankemenetluses osaleda juriidiline isik. Kuna välismaa äriühingu filiaal ei ole juriidiline isik, tuleb tema haldusprotsessiõigusvõime üle otsustamisel anda õiguslik hinnang sellele, kas ja millistel eeldustel on filiaali tegevus konkreetsetes haldussuhetes õiguslikus tähenduses samastatav välismaa äriühingu tegevusega. Kui välismaa äriühing sai osaleda haldussuhetes, sh riigihankemenetluses oma filiaali kaudu, saab ta ka halduskohtumenetluses osaleda oma filiaali kaudu.