Eluruumide erastamise korraldamine

EES § 22 lg-st 11 ja Vabariigi Valitsuse 1. juuli 1993. a määrusega nr 198 vastu võetud "Eluruumide erastamise korraldamise" (EEK) p-dest 7¹-74 nähtuvalt tuleb korterite vastava mõttelise osa kindlaksmääramiseks ümberarvestuse tegemisel elamus asuvate eluruumide reaalosadele liita juurde mitteeluruumide reaalosad ja välja arvutada neile vastav mõtteline osa ehitise muust osast. Kui omand erastatud eluruumile on tekkinud, siis ei tulene kohustatud subjektile EES § 3 lg-st 2, EES § 22 lg-st 11 ning EEK p-dest 7¹-74 õiguslikku alust ühepoolselt muuta ümberhindamisaktiga erastatud korterite üldpinda ning vastavalt sellele muuta ka korteri reaalosa suurust. Kui omandiõigus korterile on tekkinud, on ümberhindamise aktis sisalduvate andmete pinnalt võimalik korteriomandi seadmist jätkata näiteks koostöös kaasomanikega ja kokkuleppe alusel.

Kui linnavalitsus maavanema ettepanekuga ei nõustu ja jätab selle täitmata, siis käesoleval juhul on vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse, eluruumide erastamise seaduse, eluruumide erastamise korraldamise ja halduskohtumenetluse seadustiku sätetele maavanemal õigus pöörduda protestiga halduskohtusse. Haldusakti adressaadile ei anna halduskohtusse pöördumise õigust asjaolu, kui maavanem on vaidlustatud ettepanekus ekslikult märkinud, et seda on võimalik vaidlustada halduskohtus. Järelevalveorgan ei saa ise luua järelevalve alla kuuluvale organile halduskohtulikku kaebeõigust, sest vaidluse lahendamiseks on seadusega ette nähtud eriregulatsioon ja teistsugune menetluskord.

Haldusaktiks liigituva tahteavalduse muutmisel on oluline arvestada, pidades silmas vorminõuetest tulenevaid erisusi, haldusakti muutmiseks ja kehtetuks tunnistamiseks ette nähtud regulatsiooni Haldusmenetluse seaduses. Eeskätt tuleb silmas pidada haldusorgani kaalutlusõigust haldusakti muutmisel ning sellele seatud piiranguid olenevalt sellest, kas haldusakti muutmine on kellegi kasuks või kahjuks, sealhulgas ka seda, kas kaitsta tuleb kellegi usaldust selle suhtes, et haldusakti ei muudeta (vt HMS § 67).

Eluruumide erastamise kohustatud subjekt täidab erastamisel avalikku ülesannet. Eluruumi erastamise otsus on järelikult avaliku õiguse valdkonda kuuluv tahteavaldus. Üldjuhul vormistatakse avalik-õiguslikud üksikjuhtumi reguleerimisele suunatud tahteavaldused haldusaktina. Erastamise kohustatud subjektil ei ole küll kohustust vormistada erastamise otsustust haldusaktina, kuid oma olemuselt on selline otsustus käsitletav haldusaktina ka siis, kui otsustus on jäetud kirjalikult vormistamata.