Teksti suurus:

Kriminaalmenetluse koodeks (lühend - KrMK)

Kuvatud on kõik kohtulahendid, mis on seostatud õigusakti või selle sätetega. Samuti on kuvatud kohtulahendid nende õigusakti sätetega, mida on muudetud või mis on kehtetuks tunnistatud.

Tähelepanelik tuleb kohtulahendite otsingutulemustes õigusakti seose lingist avaneva akti tervikteksti kehtivusaegade jälgimisel. Kohtulahendite otsingutulemustes õigusakti sätte link viib vaid selle õigusakti juurde, millest alates kohus kohaldamisel sätet selgitas või tõlgendas st võib viia otsimise ajal mittekehtivale sättele.

Kui vajutada õigusakti vaates nupule „Seotud kohtulahendid“, siis vajutades sätte ees olevale kaalude märgile näed sättega seotud kohtulahendeid.

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-2-1-149-08 PDF Riigikohus 25.02.2009

Kriminaalasja kohtueelses menetluses nõude esitamist sai võrdsustada hagi esitamisega enne 1. juulit 2002.a kehtinud TsÜS § 121 lg 1 p 1 mõttes. Enne 1. juulit 2004.a kehtinud KrMK § 41 lg 1 kohaselt oli kuriteo tõttu varalist kahju kandnud isikul õigus kriminaalasja menetluse kestel esitada süüdistatava või tema tegude eest varalist vastutust kandvate isikute vastu tsiviilhagi, mis vaadatakse kohtus läbi koos kriminaalasjaga kriminaalmenetluse koodeksis ettenähtud korras. Selleks, et lugeda kriminaalmenetluses tsiviilhagi esitatuks TsÜS § 121 lg 1 p 1 mõttes, on oluline, et hageja esitatud kirjalikus avalduses oleks nimetatud ka isik või isikud, kelle vastu tsiviilhagi esitatakse. TsÜS § 121 lg 1 p 1 järgi ei olenenud hagi aegumise katkemine sellest, kas kriminaalasjas kannatanu tsiviilhagejaks tunnistamise määruses nimetati isikut, kelle vastu kannatanu kriminaalmenetluses tsiviilhagi esitas, või kas selle isiku kohta tehti tsiviilkostjaks tunnistamise määrus.

3-1-1-60-07 PDF Riigikohus 28.01.2008
MKS
KrK

Alates 15. märtsist 2007 ei ole maksuhalduri tegevuse takistamine, sh maksudeklaratsioonide õigsuse kontrollimiseks tõendeid koguvale maksuhaldurile teadvalt ebaõigete dokumentide esitamine karistatav enam kuriteona, vaid väärteona MKS § 154 järgi. Ühtlasi on MKS § 154 erinorm KarS § 345 suhtes.


Sisendkäibemaksu summa alusetu suurendamine, mille eesmärk ei ole tagastusnõude tekitamine või selle suurendamine, vaid käibemaksukohustuse vähendamine, on käsitatav maksude maksmisest kõrvalehoidumisena, mitte maksukelmusena.

Kriminaalkoodeksi ja karistusseadustiku maksukuritegude koosseisud ei sätesta koosseisulise tunnusena riigile kahju tekitamist. Selleks, et tunnistada isik süüdi maksudeklaratsioonis maksukohustuse kohta valeandmete esitamises, tuleb tuvastada, millises ulatuses makse deklareerimata jäeti või vähem deklareeriti (vt ka RKKKo nr 3-1-1-11-07 p 13).


Asjaolu, et süüdistuses ei kajastu teo karistatavus toimepanemisest kuni kohtuliku arutamise lõpuni kehtinud karistusseaduse kõigi redaktsioonide järgi, ei tähenda, et kohtul puudub võimalus kontrollida, kas tegu oli karistatav mõne süüdistuses nimetamata redaktsiooni järgi (RKÜK 3-1-1-120-03 p 36; RKKK 3-1-1-139-05 p 27).


Süüdistuses peaksid kajastuma kõik karistusseaduse muutumisest tingitud muudatused teo kvalifikatsioonis alates teo toimepanemisest kuni kohtuliku arutamise lõpuni ja seda sõltumata asjaolust, millise karistusseaduse redaktsiooni järgi isiku tegu tuleb kvalifitseerida (vt RKKKm nr 3-1-1-139-05, p 26). Olukorras, kus isikut süüdistatakse jätkuvas kuriteos, mille osateod jäävad karistusseaduse erinevate redaktsioonide kehtivusaega, tuleb isiku käitumine tervikuna kvalifitseerida küll viimase osateo toimepanemise ajal kehtinud karistusseaduse järgi, kuid samas on süüdistuses vaja ära näidata ka normid, mille järgi olid karistatavad need osateod, mis pandi toime enne tervikteo kvalifitseerimise aluseks oleva karistusseaduse redaktsiooni jõustumist.


Olukorras, kus süüdistuses ei kajastu normid, mille järgi olid karistatavad need osateod, mis pandi toime enne tervikteo kvalifitseerimise aluseks oleva karistusseaduse redaktsiooni jõustumist, kuid maakohtu otsuses nendele normidele viidatakse, ei ole süüdistatavate kaitseõigust kahjustatud määral, mis annaks alust rääkida kriminaalmenetlusõiguse olulisest rikkumisest KrMS § 339 lg 2 tähenduses.

Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast (Dallos vs. Ungari, otsus 1. märtsist 2001, p-d 48-52; Sipavicius vs. Leedu, otsus 21. veebruarist 2002, p-d 29-33) tulenevalt olukorras, kus kriminaalasja lahendav kohus annab süüdistuses kirjeldatud teole õigusliku hinnangu, lähtudes normist, mille kohaldamise võimalikkusest polnud süüdistatav kohtumenetluse ajal teadlik, ei ole kaitseõigust siiski rikutud, kui isikule on tagatud tõhus võimalus esitada vastuväited kohtuotsuse aluseks olevale õiguskäsitlusele järgnevas kohtukaebemenetluses (vt RKKKm nr 3-1-1-139-05, p-d 29-31).


Põhiseaduse § 22 lg-s 3 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 lg-s 1 sätestatud enese mittesüüstamise privileegist tulenevalt on välistatud isiku karistamine selle eest, et ta esitab ametivõimudele ebaõigeid andmeid eesmärgiga mitte paljastada enda poolt toime pandud kuritegu - seda küll tingimusel, et valetõendite esitamisega ei kaasne aktiivne tegevus teise isiku alusetuks süüstamiseks. (RKKKo nr 3-1-1-39-05, p 17).


Tsiviilhagi lahendamisel tuleb kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega (vt nt RKKKo nr 3-1-1-11-07, p 47 ja nr 3-1-1-22-07, p 14.1). Kuna kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri täpsemalt kohtuotsusele seoses tsiviilhagi lahendamisega esitatavaid nõudeid ega kõrgema astme kohtu volitusi tsiviilhagi lahendamise põhjendatuse kontrollimisel, tuleb ka nendes küsimustes juhinduda tsiviilkohtumenetluse seadustikust.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Otsuse põhjendatus tähendab muu hulgas seda, et peab olema jälgitav, millistele õigusaktidele tuginedes on otsus tehtud (RKTK 3-2-1-73-07 p 12). Seega peab kohus mis tahes nõude rahuldamisel otsuses ära näitama õigusnormid, mis moodustavad nõude rahuldamise materiaalõigusliku aluse. Nn kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise hagi ei ole materiaalõiguslikult iseseisev nõue. Isiku mingi teo lugemine kuriteoks on üksnes karistusõiguslik hinnang teole, mitte uus iseseisev tegu, millest tekiks eraldiseisev tsiviilõiguslik nõue (RKTK 3-2-1-41-05). Kriminaalasjas, kus on esitatud hagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõudes, peab kohus andma tuvastatud faktilistele asjaoludele paralleelselt nii karistusõigusliku kui ka tsiviilõigusliku hinnangu. Teatud juhtudel on kahju hüvitamise küsimuse otsustamiseks vaja tuvastada täiendavalt asjaolusid, millel isiku käitumise karistatavuse seisukohalt tähtsust ei ole.

Kui kohtuotsusest ei selgu, millise õigusnormi alusel on kriminaalasja lahendav kohus kannatanu tsiviilhagi põhjendatust hinnanud, s.t milline on hagi rahuldamise materiaalõiguslik alus, on tegemist menetlusõiguse olulise rikkumisega, mis toob kaasa kohtuotsuse tühistamise.


Kohtu poolt tsiviilhagi lahendamisel kohaldatav õigusnorm ei või tulla pooltele üllatusena. See tähendab kohtu kohustust osutada õigusnormidele, mida võidakse asjas kohaldada, et menetlusosalistel oleks võimalik tuvastamisele kuuluvaid asjaolusid tõendada ja õiguse kohaldamise kohta oma arvamust avaldada (RKTK 3-2-1-135-02, RKTK 3-2-1-50-03).


Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise (vt nt RKTKo nr 3-2-1-99-02, p 10). Kuna kriminaalmenetluses tuvastatakse need tsiviilhagi aluseks olevad asjaolud, mis on ühtlasi kuriteo koosseisulised asjaolud, isiku süüküsimuse lahendamisel kriminaalmenetluslikust tõendamiskoormisest lähtudes, tuleb eeltoodud tõendamiskoormise jaotust arvestada üksnes nende hagi aluseks olevate asjaolude tuvastamisel, mis süüdistuse esemesse ei kuulu.


TsMS § 363 kohaselt ei pea hagiavaldus sisaldama hagi õiguslikku alust. Samuti ei ole kohus seotud hageja poolt oma nõudele antud tsiviilõigusliku kvalifikatsiooniga ja võib kohaldada ka normi, millele hageja pole tuginenud.


Teovalitsemise teooriast tulenevalt ei ole nõutav, et kaastäideviijana käsitatav isik realiseeriks ise kas tervikuna või osaliselt süüteo objektiivse koosseisu. Objektiivsest küljest on oluline, et iga kaastäideviija lisaks tagajärje saabumisse teoühtsust silmas pidades olulise teopanuse. Subjektiivses mõttes eeldab kaastäideviimine kõnealusest teooriast lähtuvalt ühist teootsust. Kuna teovalitsemise teooria tähenduses ei ole nõutav, et kaastäideviijana käsitatav isik paneks toime süüteo objektiivsesse koosseisu kuuluva teo, vaid hoiaks ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastava sündmuste kulgemise enda kontrolli all, siis võib süüteo kaastäideviija olla ka teoplaani väljatöötaja, samuti ühise teopaani ja tööjaotuse alusel toimuva kaasvalitseja. (Vt RKKKo nr 3-1-1-97-04, p 21 ja nr 3-1-1-108-06, p 8).

Teovalitsemise teooriast tuleb lähtuda ka nn spetsiifilise teokirjeldusega süüteokoosseisude puhul, kus seadusandja on suuremal või vähemal määral konkreetselt määratlenud, milliste tegude toimepanemisel loetakse koosseis realiseerituks. Ka seda tüüpi süüteokoosseisude puhul ei piirdu täideviijate ring üksnes isikutega, kes panid ise vahetult toime süüteo objektiivsesse koosseisu kuuluva teo, vaid vaagida tuleb ühist ja kooskõlastatud teootsust ning iga konkreetse toimepanija teopanuse olulisust süüteokoosseisu realiseerimisse. (Vt RKKKo nr 3-1-1-108-06, p-d 9-10.) Ka maksudeklaratsioonis valeandmete esitamise kui süüteo eest võib (kaas)täideviijana vastutada isik, kes ise valeandmeid sisaldavat deklaratsiooni ei allkirjasta, kuid kelle kaalukas teopanus valeandmete esitamisse väljendub mingis muus teos. Tunnistamaks isikut süüdi kaastäideviijana, peab kohus sellist järeldust põhjendama ja ära näitama need faktilised asjaolud, mille tõttu saab väita, et isik on andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse (vt RKKKo nr 3-1-1-11-07, p 38).


Maksudeklaratsioonis valeandmete esitamise kui süüteo eest võib (kaas)täideviijana vastutada isik, kes ise valeandmeid sisaldavat deklaratsiooni ei allkirjasta, kuid kelle kaalukas teopanus valeandmete esitamisse väljendub mingis muus teos. Selliseks teoks võib olla ka tegelikkusele mittevastatavate arvete esitamine maksudeklaratsiooni koostajale.


Kriminaalkoodeksi ja karistusseadustiku maksukuritegude koosseisud ei sätesta koosseisulise tunnusena riigile kahju tekitamist. Selleks, et tunnistada isik süüdi maksudeklaratsioonis maksukohustuse kohta valeandmete esitamises, tuleb tuvastada, millises ulatuses makse deklareerimata jäeti või vähem deklareeriti (vt ka RKKKo nr 3-1-1-11-07 p 13).


MKS § 41 lg 1 alusel vastutavad üksnes isikud, kes on pannud maksualase kuriteo toime 1. septembril 2002 või hiljem, MKS § 168 on aga kohaldatav nende isikute suhtes, kes panid KrK § 148^1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime maksukorralduse seaduse ja karistusseadustiku jõustumise vahele jäänud perioodil, s.o ajavahemikus 1. juulist 31. augustini 2002. Enne 1. juulit 2002 maksukuriteo toime pannud isikute suhtes MKS §-d 41 ja 168 kohaldatavad ei ole. ( RKKKo nr 3-1-1-11-07 p 50).

3-3-1-9-03 PDF Riigikohus 27.02.2003

Kuna kriminaalmenetluses riivatud põhiõiguste kaitset tagav õiguslik regulatsioon on puudulik, siis on isikul, kelle põhiõigusi on menetlustoiminguga riivatud, õigus esitada kaebus prokurörile või halduskohtule. Halduskohtu pädevuses on seejuures ka kindlaks teha, kas kriminaalmenetluse toimingu korda on rikutud, sest kriminaalmenetlustoimingu õigusvastasust ei olegi sageli võimalik teisiti tuvastada.

3-3-1-6-03 PDF Riigikohus 27.01.2003

Asja läbivaatamise võimatus HKMS § 22 lg 1 p 3 mõttes tähendab, et asja kohtumenetluse eesmärkidele ja nõuetele vastava läbivaatamise eelduseks on teise asja lahendamine, sest esimese asja läbivaatamisel on määrava tähtsusega teises asjas tuvastatav asjaolu. Õige ei ole seisukoht, et menetluse võib peatada üksnes siis, kui mõlemast kohtuasjast võtavad osa samad protsessiosalised.


Nii kriminaal-, haldus- kui ka halduskohtumenetluses toob tõendite kogumise nõuete ja korra oluline rikkumine kaasa tõendi lubamatuse. Et otsustada, kas tõendi kogumise nõuete ja korra rikkumine on oluline, tuleb hinnata, millisel määral rikuti isiku põhiõigusi ja demokraatliku õigusriigi põhiprintsiipe, menetluse eesmärgi võimalikku eripära ja olulisust ning kogutud tõendi seost haldusaktiga. Viga tõendi kogumisel haldusmenetluses mõjutab sisulist otsustamist eeskätt siis, kui seadust rikkumata ei oleks saanud haldusakti andmisel olulist tõendit koguda ja vastavat asjaolu ei ole võimalik tõendada mõne teise, seaduslikult kogutud tõendiga.

3-3-1-2-03 PDF Riigikohus 16.01.2003

HKMS §-s 22 lg 1 p 3 sätestatud asja läbivaatamise võimatust tuleb mõista kui sellist seost kahe menetluses oleva haldusasja vahel, kus ühe haldusasja kohtumenetluse eesmärkidele ja nõuetele vastava läbivaatamise eelduseks on teise asja lahendamine, sest esimese asja läbivaatamisel on määrava tähtsusega teises asjas tuvastatav asjaolu. Ka siis, kui teine kohtuasi pole haldusasi või pole tegemist samade protsessiosalistega, võib teises asjas tuvastatud asjaolu olla sama, mida tuvastatakse ka esimese haldusasja läbivaatamisel. Menetluse peatamise nõude kohaldamisel tuleb vältida haldusasjade lahendamise põhjendamatut venimist. Menetluse peatamise tõttu tekkiv viivitus peab olema proportsionaalne peatamise eesmärgiga.


Ei kriminaal-, haldus- ega halduskohtumenetluses ei too tõendi kogumise õigusvastasus alati kaasa selle tõendi lubamatust. Sellise tagajärje toob kaasa üksnes tõendite kogumise nõuete ja korra oluline rikkumine. Rikkumise olulisuse üle otsustamiseks tuleb hinnata, millisel määral rikuti isiku põhiõigusi ja demokraatliku õigusriigi põhiprintsiipe, menetluse eesmärgi võimalikku eripära ja olulisust ning kogutud tõendi seost haldusaktiga. Viga tõendi kogumisel haldusmenetluses mõjutab sisulist otsustamist eeskätt siis, kui seadust rikkumata ei oleks saanud haldusakti andmisel olulist tõendit koguda ja vastavat asjaolu ei ole võimalik tõendada mõne teise, seaduslikult kogutud tõendiga. Õigusvastase toimingu tulemusena saadud teave võib aga olla ajendiks kontrolli läbiviimisele ja tõendite kogumisele haldusmenetluses.

3-4-1-11-02 PDF Riigikohus 02.12.2002

Põhiseaduse § 22 lg 1 laieneb kõigile isikutele, keda kriminaalmenetluses koheldakse kahtlustatavana. (p 16)


Riigikohus kontrollib konkreetse normikontrolli raames vaid asjassepuutuva e kohaldamisele kuuluva seaduse põhiseaduslikkust. Asjassepuutuv on säte, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega - kohus peaks asja lahendades seaduse põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui seaduse põhiseadusele vastavuse korral. (p 13) Riigikohus kontrollib, kas taotluse esitanud kohus kohaldas vaidluse lahendamiseks sätet, mis on kohtuasja lahendamiseks otsustava tähtsusega. Põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses ei saa aga anda hinnangut, kas menetluse algatanud kohus on vaidluse õigesti lahendanud. (p 14)


Halduskohtu pädevuses ei ole otsustada, millisel alusel tuleb kriminaalasja menetlus lõpetada. Halduskohus saab üksnes kontrollida, uurija ja prokuröri menetlustoimingute õiguspärasust, kui need riivavad isiku põhiõigusi. (p 18)

3-1-1-112-00 PDF Riigikohus 22.12.2000
KrK
PS
3-1-1-114-00 PDF Riigikohus 20.12.2000
3-1-1-118-00 PDF Riigikohus 08.12.2000

Isiku kohtu alla andmata jätmine muudetud süüdistuse alusel, mis on KrMK § 219 lg-s 3 kehtestatu eiramine, võib moodustada kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise AKKS § 39 lg-s 4 ja § 33 lg-s 2 sätestatu mõttes, mis takistab kriminaalasja igakülgset, täieliku ja objektiivset uurimist ning mida apelltasioonimenetluses ei ole võimalik korraldada.

3-1-1-103-00 PDF Riigikohus 07.12.2000
KrK
PS

Mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest halduskaristusega isiku süüdimõistmine samasuguse rikkumise eest KrK § 204 lg 3 järgi ei tühista tema halduskaristust.


KrK § 176-2 ettenähtud kuritegu eeldab üksnes täitmisele pööratud kohtuotsuse mittetäitmist. Tuleb aga arvestada, et KrMK § 329 lg-s 3 esitatu ei kehti teataval ametikohal töötamisel või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse, samuti riiklike teenetemärkide kandmise õiguse äravõtmist ettenägeva kohtuotsuse täitmisele pööramise suhtes. Need kohtuotsused pööratakse täitmisele täitevosakonna vahenduseta, samuti muude asutuste abita; neid karistusi viivad täide süüdimõistetud ise, kes vaatamata eelesitatule võivad kanda kriminaalvastutust KrK § 176-2 järgi.

3-1-1-88-00 PDF Riigikohus 22.11.2000
KrK

Kehtivuse kaotanud eeskirjade mittetäitmine ei moodustaametialaste kohustuste täitmata jätmist või mittevastavat täitmist KrK § 162 mõistes.


Kõrvaldamata kahtlus selles, kas varalist kahju tuleb süütuse presumptsioonist lähtudes lugeda kahju mittepõhjustamiseks.

3-1-1-108-00 PDF Riigikohus 14.11.2000

Alates 1. septembrist 2000 on erikaebe korras vaidlustatavad üksnes kohtukaebuse läbi vaatamata, mitte aga käiguta jätmise määrused.Ringkonnakohtu määrus, millega lahendatakse kaebust esimese astme kohtu poolt tehtud määruse peale, ei ole esmakordselt tehtud. Riigikohtule esitatavate erikaebuste vorminõuete täitmist kontrollib ringkonnakohtu kohtunik ainuisikuliselt.


Erikaebuse või -protesti võib läbi vaatamata jätta kolmel põhjusel: kaebuse või protesti vormi osas esitatud nõudmised on määratud tähtajaks täitmata jäetud, kaebuse või protesti esitajal puudub Riigikohtu poole pöördumise õigus, erikaebus või -protest ei ole erikaebe korras vaidlustatav.


Seaduslik vahi all pidamine lõpeb sel päeval, milleni anti vahi all pidamise luba, olgu selleks päevaks kas või puhkepäev. Vahi alla võtmise ja vahi all pidamise tähtaja pikendamise alused on kattuvad.

3-1-1-105-00 PDF Riigikohus 07.11.2000

KrMK § 189 p-st 2 tuleneb, et kriminaalasju kõikide sama süüdistusega seotud isikute suhtes tuleb arutada ühes kohtumenetluses. Kriminaalasja eraldamine KrMK § 118 lg 2 alusel on erand, mille lubatavuse üle otsustamine on kriminaalasja arutava kohtu ainupädevus.

3-1-1-101-00 PDF Riigikohus 27.10.2000

Tõkendit vahi alla võtmine võib tõkendiga kautsjon asendada ka ringkonnakohus. Kautsjoni kohaldamine on põhjendatud vaid juhul, kui see välistab isiku kohtust kõrvalehoidumise.

3-1-1-97-00 PDF Riigikohus 16.10.2000
KrK

Vaid üheainsa tuletatud tõendi eelistamine algsetele tõenditele ei ole kooskõlas KrMK § 50 lg-st 1 tuleneva objektiivsuse nõudega, mille riigikohus võib AKKS § 39 lg 4 alusel tunnistada kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks.


Juhul kui alaealist kuriteole kallutanud isik kuriteo toimepanemisest täideviijana osa ei võta, eineb kuritegude ideaalkonkurents - alaealise poolt toimepandud kuriteole kihutamine ja alaealise kaasatõmbamine kuritegevusele.


KrK §-s 202 sätestatud kuriteo objektiivse külje tunnuseks on mitte ainult kuriteo toimepanemine alaealise osavõtul, vaid ka alaealise kallutamine kuriteos osalema vägivalla, ähvardamise, meelitamise, hirmutamise jms mõjul.

3-1-1-85-00 PDF Riigikohus 10.10.2000

Kohtuotsust võib motiveerituks tunnistada ka juhul, kui tuginetud on üheleainsale tõendile, kuid tingimusel, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatuks lugemise motiveerimisel on kohtuotsuse lugejale jälgitav. Siiski võib isiku süüditunnistamine vaid ühe tõendi alusel olla põhjendamatu kriminaalasja menetlemisel tekkinud ja kõrvaldamata jäänud kahtluste korral.


Ka riigikohus hindab tõendeid kooskõlas KrMK §-s 50 sätestatuga, vaatamata sellele, et tal puudub õigus tuvastada faktilisi asjaolusid.

3-1-1-91-00 PDF Riigikohus 04.10.2000

Riigikohus võib kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks tunnistada tõendite vahenditu uurimise põhimõtte, kriminaalasja arutamise edasilükkamist ning kohtuliku vaidluse korda sätestavate nõuete eiramist.


Karistuse kandmisel garnisoni arestimajas on isik kaitseväe ajateenistuses ja arestimaja on tema teenistuskoht, mistõttu see isik võib olla kaitseteenistusalase kuriteo subjekt.


Omavoliline lahkumine teenistuskohast ja seoses sellega vahistatud isiku põgenemine võivad moodustada kuritegude ideaalkonkurentsi.

3-1-1-81-00 PDF Riigikohus 29.08.2000

Teatavate ütluste lahknemine neist tõendeist, millele tuginedes kuriteosündmus kohtuotsusega tuvastatuks loetakse, ei tähenda alati valeütluste andmist. Kohtuotsuse vaidlustamata jätmine valeütlustes andmises süüdi mõistetud isiku poolt ei tõenda selle isiku süüd valeütluste andmises.


Ühes kriminaalasjas tehtud kohtuotsus või selle tõestatud ärakiri võib olla kasutatav tõendina muu dokumendi tähenduses teise kriminaalasja menetlemisel.


Isiku suhtes, kes arutatavas asjas on tunnistaja, ei ole kohus pädev otsustama, kas tema on toime pannud kuriteo.

3-1-3-9-00 PDF Riigikohus 22.08.2000
KrK

Raietöid organiseerinud isiku süüdistamine lubatud raieviiside ignoreerimises, kui selles ei ole talle süüdistust esitatud, on kaitseõiguse rikkumine. Selleks on samuti süüditunnistamine ebakorrektse süüdistuse alusel, kui süüdistuses ei ole täpselt ära näidatud, milles seisnes raie ebaseaduslikkus ja millise õigusnormi nõudeid on rikutud ning kui Metsaseadusele pole viidatud lõike ja punkti täpsusega.


Juhul kui ebaseaduslikku metsaraiet tehti enne 9. jaanuaril 1999. a jõustunud Metsaseaduse redaktsiooni, kohtuotsus vastavas kriminaalasjas tehakse aga pärast nimetatud kuupäeva, tuleb kohtuotsuses põhjendada, miks kohus kohaldab Metsaseadust endises redaktsioonis.


Looduskeskkonnale ebaseadusliku metsaraiega tekitatud kahju suurust tuleb arvutada raie ajal kehtinud eeskirjade kohaselt.


Metsaraie täideviimine seisneb puude mahavõtmises.

3-1-1-71-00 PDF Riigikohus 20.06.2000
KrK

Vastastamise otstarbekuse üle otsustamine eeluurimisel on antud uurija pädevusse (KrMK § 136 lg 1); uurija keeldumine vastastamisest ei ole menetlusnormide oluline rikkumine, mis tingib kohtuotsuse tühistamise.


Vastutuseks KrK § 207 järgi on tähtsusetu see, kellelt ja milliste tehingutega laskemoon ebaseaduslikult omandati.


Röövimise tunnuse moodusatb niisugune elule või tervisele ohtlik vägivald isiku kallal, mis on vahetult suunatud vara hõivamisele, sealhulgas kannatanu vastupanu mahasurumisele, mitte aga muude eesmärkide saavutamisele (kannatanu suhtes teise kuriteo toimepanemine isiklikel ajenditel, soov takistada kannatanut teatama toimepandud kuriteost jms).

Kokku: 75| Näitan: 1 - 20

/otsingu_soovitused.json