Eluruumide erastamise seadus (lühend - EES)

Kui rendilepingu alusel kasutatavad abiruumid arvestati eluruumide erastamise ajal korterite reaalosale vastava muu osa hulka ja erastati korteriomanikele, siis ei ole ka MEES § 11 alusel võimalik hiljem korteriomanike omandi suurust vähendada, sest sellega rikutaks Põhiseaduse § 32 lg-st 1 tulenevat igaühe õigust omandi puutumatusele ja võrdsele kaitsele.

Haldusaktiks liigituva tahteavalduse muutmisel on oluline arvestada, pidades silmas vorminõuetest tulenevaid erisusi, haldusakti muutmiseks ja kehtetuks tunnistamiseks ette nähtud regulatsiooni Haldusmenetluse seaduses. Eeskätt tuleb silmas pidada haldusorgani kaalutlusõigust haldusakti muutmisel ning sellele seatud piiranguid olenevalt sellest, kas haldusakti muutmine on kellegi kasuks või kahjuks, sealhulgas ka seda, kas kaitsta tuleb kellegi usaldust selle suhtes, et haldusakti ei muudeta (vt HMS § 67).

Eluruumide erastamise kohustatud subjekt täidab erastamisel avalikku ülesannet. Eluruumi erastamise otsus on järelikult avaliku õiguse valdkonda kuuluv tahteavaldus. Üldjuhul vormistatakse avalik-õiguslikud üksikjuhtumi reguleerimisele suunatud tahteavaldused haldusaktina. Erastamise kohustatud subjektil ei ole küll kohustust vormistada erastamise otsustust haldusaktina, kuid oma olemuselt on selline otsustus käsitletav haldusaktina ka siis, kui otsustus on jäetud kirjalikult vormistamata.

Vastavalt PS § 32 lg 1 kolmandale lausele on igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, õigus pöörduda kohtusse ning vaidlustada vara võõrandamine, hüvitus ja selle suurus. Kui isik leiab, et sundvõõrandamine on õigusvastane, peab ta selle vaidlustama ja mitte laskma endale kahju tekitada. Ka siis, kui sundvõõrandamisel määratakse kindlaks hüvituse suurus, tuleb hüvitus tähtaegselt vaidlustada, kui isik leiab, et makstav hüvitus ei ole õiglane.

Kui elamu reaalosaks olev eluruum on füüsilise isiku ja eluruumi erastamise kohustatud subjekti kaasomandis, tuleb seaduse analoogiast lähtudes käsitleda seda eluruumi elamuna ning kohaldada kohustatud subjekti omandis oleva eluruumi mõttelise osa erastamisel KaasES § 1 lg-s 4 sätestatud tähtaja möödumise korral Kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seadust.

Kuni hoonete tagastamise küsimuse lahendamiseni ORAS § 7 lg 3 alusel ei kuulu üürnike kasutuses olevad eluruumid EES § 3 lg 5 p 4 kohaselt erastamisele.

Kohus peab eluruumi erastamata jätmise põhjuse seaduslikkust kontrollides kindlaks tegema, kas esinevad sellised faktilised asjaolud, mis on eluruumi erastamisele mittekuuluvate eluruumide hulka arvamise põhjuseks ja kas see põhjus on mõjuv ning vastab üldistele huvidele. Eesmärk tagada elamu kordategemine ei saa olla EES § 3 lõike 8 kohaselt selliseks põhjuseks, mille tõttu linnavolikogu võib jätta elamus asuvad eluruumid erastamata. Kui eluruumi erastamata jätmise põhjustena märgitud faktilisi asjaolusid ei esine või need hiljem ära langevad, langeb ära ka eluruumi erastamata jätmise alus.