HALDUSÕIGUSKohalik omavalitsus

Teksti suurus:

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus (lühend - KOVVS)

Kuvatud on kõik kohtulahendid, mis on seostatud õigusakti või selle sätetega. Samuti on kuvatud kohtulahendid nende õigusakti sätetega, mida on muudetud või mis on kehtetuks tunnistatud.

Tähelepanelik tuleb kohtulahendite otsingutulemustes õigusakti seose lingist avaneva akti tervikteksti kehtivusaegade jälgimisel. Kohtulahendite otsingutulemustes õigusakti sätte link viib vaid selle õigusakti juurde, millest alates kohus kohaldamisel sätet selgitas või tõlgendas st võib viia otsimise ajal mittekehtivale sättele.

Kui vajutada õigusakti vaates nupule „Seotud kohtulahendid“, siis vajutades sätte ees olevale kaalude märgile näed sättega seotud kohtulahendeid.

Kohtuasja nrKohusLahendi kpSeotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
5-17-32/2 PDF Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 24.10.2017
5-17-30/2 PDF Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 05.10.2017

KOVVS § 37 lõike 5 punktist 1, muudest KOVVS-i normidest ega muudest õigusaktidest ei tulene, et kandidaat peab kandideerimisest loobumise avalduse valimiskomisjonile esitama isiklikult, ilma teise isiku vahenduseta. (p 16)

Kuigi valimiskomisjon peab avalduse saamisel veenduma, et avalduse on allkirjastanud kandideerimisest loobuda sooviv isik ja see vastab tema tegelikule tahtele, ei eelda see üldjuhul avalduse esitaja vahetut ilmumist valimiskomisjoni asukohta. (p 17)

Valimiskomisjonid peavad oma tegevuses juhinduma analoogia korras HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõttest ning välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud, kogudes vajaduse korral selleks tõendeid omal algatusel (vt RKPJK 8.11.2005 otsus asjas nr 3-4-1-24-05, p 11; 27.11.2013 otsus asjas nr 3-4-1-62-13, p 31). Valimiskomisjon peab HMS § 5 lõikest 1 tulenevalt oma kaalutlusõiguse alusel otsustama, milliste menetlustoimingute tegemist ta avalduse ehtsuse ja kandideeriva isiku tahtele vastavuse kontrollimiseks vajalikuks peab. Kontroll peab olema seda intensiivsem, mida tõsisemalt on valimiskomisjonil alust kahelda esitatud avalduse vastavuses avaldaja tegelikule tahtele. Olukord, kus kandideerimisest loobumise avaldus esitatakse teise isiku vahendusel, eeldab taotluse tegelikkusele vastavuse põhjalikumat kontrollimist. (p-d 17–18)

5-17-29/4 PDF Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 21.09.2017

Elektroonilise hääletamise ära jätmine (KOVVS § 12 lõike 2 punkt 14) on elektroonilise hääletamise süsteemi turvalisust ja töökindlust tagav ennetav meede, mille kohaldamise aluseks ei ole juba tekkinud kahjulik tagajärg, vaid Vabariigi Valimiskomisjoni kui meetme kohaldamiseks pädeva organi hinnang võimaliku kahjuliku tagajärje saabumise tõenäosuse kohta tulevikus. Vabariigi Valimiskomisjonil ei ole kohustust jätta elektroonilise hääletamisega alustamata mistahes kahjuliku tagajärje saabumise võimalusele viitava teabe saamisel, vaid ta peab seda meedet kohaldama, kui turvariski ärakasutamine ja sellest tuleneva kahjuliku tagajärje saabumine on komisjoni hinnangul otsuse tegemise ajal teadaolevatel konkreetsetel asjaoludel piisavalt tõenäoline. Seejuures peab Vabariigi Valimiskomisjon hindama ka seda, kas turvariski ärakasutamisest tulenevad võimalikud rikkumised elektroonilisel hääletamisel võivad mõjutada hääletamise tulemust olulisel määral (vt KOVVS § 12 lõike 2 punkt 3). (p 11)

Uute asjaolude ilmnemisel on Vabariigi Valimiskomisjon kohustatud uuesti hindama elektroonilise hääletamise turvalise korraldamise võimalikkust ja ning uuesti kaaluma elektroonilise hääletamisega alustamata jätmist. (p 16)

3-4-1-64-13 PDF Riigikohus 19.12.2013

Hääletamistulemust on võimalik vaidlustada põhjendusega, et hääletamisest võtsid osa selleks õigust mitteomavad isikud, vaid siis, kui kaebuse esitajal on valijate nimekirjadest saadud andmed hääletamisest osavõtnute kohta. On õige, et KOVVS § 28 lg 2 tagab valimistel kandideerinud isikutele võimaluse tutvuda põhjendatud huvi korral vajalikus ulatuses valijate nimekirjaga. (p 23)


Vaid isik, kes võttis hääletamisest osa, saab mõjutada hääletamis- ja valimistulemust. Pelgalt kanne rahvastikuregistris või isiku nime kandmine valijate nimekirja ei võimalda teha järeldust selle kohta, kas hääletamis või valimistulemust on mõjutanud isik, kellel ei ole õigust olla kantud valijate nimekirja. (p 23) Kande tegemine rahvastikuregistrisse ja valijate nimekirja selleks, et isik saaks osaleda valimistel ja oma häälega mõjutada valimistulemusi, ei ole iseenesest õigusvastane. Õigusvastane oleks selliste rahvastikuregistri ja valijate nimekirja kannete tegemine, mille eesmärgiks on moonutada valimistulemusi. Valimistulemuste moonutamisega oleks tegemist näiteks siis, kui valimistulemuste ühele või teisele kandidaadile soovitud suunas muutmiseks kantakse valijate nimekirja sellised isikud, kellel tegelikult pole seost vastava kohaliku omavalitsuse üksusega. (p 16) Eelhääletamine, sealhulgas eelhääletamine väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda, on seadusega ette nähtud hääletamisviis, millest ei järeldu, et seda kasutava valija elukoha registreering oleks fiktiivne. (p 22)


Kui Riigikohus on saatnud kaebuse maakonna valimiskomisjonile läbivaatamiseks, tuleb KOVVS § 64 lg-s 3 sätestatud kolme tööpäeva pikkust tähtaega arvutada päevast, mis järgneb päevale, mil maakonna valimiskomisjon sai kätte Riigikohtu otsuse. Valimiskomisjoni võimalused lükata istung edasi on piiratud, sest komisjon on seotud KOVVS § 64 lg-s 3 sätestatud kaebuse läbivaatamise tähtajaga, mille pikendamise või kulgema hakkamise aja mõjutamise võimalust valimiskomisjonil pole. (p 23)

3-4-1-62-13 PDF Riigikohus 27.11.2013

Valimiskaebuse läbivaatamisel on nii valimiskomisjoni kui ka Riigikohtu võimalused anda hinnang süütegude toimepanemise ja nende mõju kohta valimistulemusele väga piiratud. Süütegude menetlemine on politsei, kuritegude puhul ka prokuratuuri pädevuses.(p 47)


Kaebuse esitanud vallaelanikud, kes valimistel ei kandideerinud, ei ole huvitatud isikuks vaidluses, milles väidetakse hääletamis- ja valimistulemuste moonutust põhjendusega, et valimistel osalesid isikud, kellel ei olnud õigust olla kantud valijate nimekirja. (p 58) (Vt põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 19. novembri 2013. a otsus asjas nr 3-4-1-59-13.)

Valimiskomisjoni otsuste ja toimingute peale kaebuse esitamise võimalustega on piisavalt tagatud järelevalve maakonna valimiskomisjoni otsuste ja toimingute õiguspärasuse üle. Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale esitatud kaebuse läbivaatamisel ei näe seadus (RKVS ega KOVVS) ette maakonna valimiskomisjoni liikme taandamise võimalust. Valimiskomisjoni liikme taandamise küsimuses ei ole põhjendatud kohaldada analoogia korras haldusmenetluse seadust. (p 32)

3-4-1-59-13 PDF Riigikohus 20.11.2013

Valimistel kandideerinud isik on huvitatud isikuks vaidluses, milles väidetakse hääletamis- ja valimistulemuste moonutust põhjendusega, et valimistel osalesid isikud, kellel ei olnud õigust olla kantud valijate nimekirja. Kaebuse esitanud vallaelanikud, kes valimistel ei kandideerinud, ei ole huvitatud isikuteks kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse mõttes. (p 26)


Ühetaolise valimisõiguse mõistet põhiseadus ega kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus ei defineeri. Üldiselt ollakse seisukohal, et ühetaolisuse põhimõte tähendab aktiivse valimisõiguse puhul, et kõigil valijatel on võrdne arv hääli ja et nende häältel peab olema võrdne kaal valitava esindusorgani kohtade jaotuse üle otsustamisel. Seadusandjal on aga aktiivse valimisõigusega seostuvate õiguste kujundamise õigus. Seadusandja ei ole selgelt määranud, kui kaugele ulatub ühetaolise valimisõiguse kaitseala ja sellega seostuv kaebeõigus aktiivse valimisõiguse korral. Seadusandja on aktiivse valimisõiguse kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel kujundanud piirides, mis ei anna valijale õigust vaidlustada valimiskomisjoni otsust põhjendusega, et hääletamisest võtsid osa selleks õigust mitteomavad isikud. (p 27)

3-4-1-57-13 PDF Riigikohus 19.11.2013

Tulenevalt KeeleS § 10 lõikest 1 ei olnud Vabariigi Valimiskomisjonil kohustust tagada kaebaja esindajale tõlki Vabariigi Valimiskomisjoni koosolekul. (p 23)


KOVVS § 5 lõige 5, mis piirab iskute passiivset valimisõigust, kes ei ole Eesti ega Euroopa Liidu kodanikud, on põhiseadusega kooskõlas.(p 22) (Vt annotatsioone põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 15. oktoobri 2013. a otsusele asjas nr 3-4-1-47-13.)


Elektrooniliselt hääletanud valijate hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamise eelduseks on valija õiguste tuvastatud rikkumine, mitte hüpoteetiline võimalus, et elektrooniline hääletamine ei ole olnud turvaline. (p 19)


Valimisliidu rahastamist puudutavad küsimused ei ole vaidlustatavad valimiskaebuse lahendamise korras. (p 21)

3-4-1-58-13 PDF Riigikohus 14.11.2013

Olukorras, kus valimised on toimunud põhiseaduse vastaseks tunnistatud sätte alusel, on Vabariigi Valimiskomisjon tulenevalt PS §-st 14 kohustatud kaaluma KOVVS § 17 lõike 2 punktis 7 sätestatud pädevuse kasutamist, mille kohaselt Vabariigi Valimiskomisjon on pädev tunnistama hääletamistulemused kehtetuks kogu riigis, kui seadusrikkumine mõjutas või võis hääletamistulemusi oluliselt mõjutada. (p 27)


Kui isik leiab, et tema hääletamisõiguse piirang on põhiseadusega vastuolus, peaks ta esmalt taotlema enda kandmist valijate nimekirja. (p 34) Kui valla- või linnasekretär jätab isiku avalduse rahuldamata, saab isik pöörduda kaebusega halduskohtu poole. Tegemist on tavakorrast oluliselt kiirema menetlusega, mis peaks tagama kaebaja õiguste kaitse. Kui sellest ei peaks piisama, on kaebajal võimalik taotleda ka esialgse õiguskaitse kohaldamist (halduskohtumenetluse seadustiku 24. peatükk), täpsemalt enda valijate nimekirja kandmist enne lõpliku kohtuotsuse tegemist. (p 35)


Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel töötavad põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 37 lõige 1 ja § 46 lõige 2 koos kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega. (p 24) Kogu riigis hääletamistulemuse kehtetuks tunnistamist KOVVS § 67 lõikes 1 ei nimetata. Ka Riigikohtu puhul nimetab KOVVS § 67 lõige 1 hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamist vaid valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, vallas või linnas. (p 25) PSJKS § 37 lõikes 1 nimetatud võimalus vaidlustada hääletamistulemust kogu riigis ja § 46 lõikes 2 nimetatud Riigikohtu pädevus tunnistada kehtetuks hääletamistulemus kogu riigis puudutab Riigikogu valimisi, Euroopa Parlamendi valimisi ja rahvahääletust, mitte aga kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi. (p 26)

3-4-1-60-13 PDF Riigikohus 14.11.2013

PSJKS § 46 lg 1 punktile 2 tuginedes jätab kolleegium kaebuse rahuldamata (p 17), kuna esmakordsel häälte lugemisel tekkinud viga parandati KOVVS § 55 lõike 1 viimase lause alusel hääletamissedelite teist korda lugemise järel (p 14) ning KOVVS § 54 lõike 8 punkt 4 alusel tunnistati korrektselt kehtetuks hääletamissedel, millele kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber oli parandatud. (p 1)

3-4-1-47-13 PDF Riigikohus 15.10.2013

Kohalike omavalitsuste esinduskogude valimist reguleerib PS § 156. PS § 156 lõike 1 esimese lause kohaselt on kohaliku omavalitsuse esinduskogu volikogu, kes valitakse vabadel valimistel neljaks aastaks. PS § 156 lõike 1 kolmas ja neljas lause ütlevad, et valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed ning hääletamine on salajane. PS § 156 lõike 2 kohaselt on kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt kaheksateist aastat vanad. (p 16) PS § 156 lõige 2 ei reguleeri kandideerimisõigust kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, vaid üksnes hääletamisõigust. Kandideerimisõiguse on Riigikohus oma varasemas praktikas tuletanud PS § 156 lõikest 1: "Üldiste valimiste põhimõte tähendab eelkõige seda, et valimistel ei kohaldataks ei aktiivse ega passiivse valimisõiguse piiramiseks õigustamatuid tsensusi". Ometi ei tähenda see, et seadusandja ei ole selle õigusinstituudi kujundamisel seotud põhiseaduse ja Eestile kohustuslike välislepingutega. (p 17)


Avaliku võimu teostamine kohaliku omavalitsuse poolt ei piirdu üksnes kohalike ülesannete lahendamisega. PS § 154 lõikest 2 tulenevalt võib kohalikule omavalitsusel panna ka riiklikke kohustusi. (p 18)


Põhiseadus lähtub põhimõttest, et avalikku võimu teostavad Eesti kodanikud. PS § 60 lõige 2 annab Riigikogu valimistel kandideerimisõiguse Eesti kodanikele. (p 18)


Erand, mis KOVVS § 5 lõikega 5 on tehtud Euroopa Liidu kodanikele, tuleneb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 22 lõike 1 esimesest lausest, milles sätestatakse järgmist: "Igal liidu kodanikul, kes elab liikmesriigis, mille kodanik ta ei ole, on selles liikmesriigis kohalikel valimistel õigus valida ja olla valitud samadel tingimustel kui selle liikmesriigi kodanikel." Erandi tegemine, mis võimaldab Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikel teostada avalikku võimu Eesti kohaliku omavalitsuse volikogu liikmena, on Eestile kohustuslik tulenevalt põhiseaduse täiendamise seaduse §-st 2. (p 19)


PS § 30 lõikes 1 sätestatakse järgmist: "Ametikohad riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes täidetakse seaduse alusel ja korras Eesti kodanikega. Kooskõlas seadusega võib neid ametikohti erandkorras täita ka välisriigi kodanike ja kodakondsuseta isikutega." Ametikoht selle sätte mõttes seostub avaliku võimu teostamisega. Ka kohaliku omavalitsuse volikogu liikme kohta saab käsitada ametikohana PS § 30 lõike 1 mõttes. Kohaliku omavalitsuse volikogu teostab avalikku võimu ja tema pädevuses on muu hulgas vastu võtta üldakte, millega teatud tingimustel võib piirata põhiõigusi ja vabadusi. Avaliku võimu teostamine kohaliku omavalitsuse poolt ei piirdu üksnes kohalike ülesannete lahendamisega. PS § 154 lõikest 2 tulenevalt võib kohalikule omavalitsusel panna ka riiklikke kohustusi. Kolleegium on seisukohal, et demokraatia põhimõtte ja võrdse kohtlemise põhimõttega ei ole vastuolus, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel ei saa kandideerida kodakondsuseta isikud. (p 18)


Eestile siduvatest rahvusvahelistest kohustustest ei tulene kohustust tagada kodakondsuseta isikutele kandideerimisõigus kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel. (p 21)


Kodakondsuseta isiku ja Euroopa Liidu kodaniku erinev kohtlemine kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel ei ole kodakondsuseta isiku diskrimineerimine. (p 19)

3-4-1-48-13 PDF Riigikohus 15.10.2013

PSJKS § 46 lg 1 punktile 2 tuginedes jätab kolleegium kaebuse rahuldamata, kuna kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile ei esitatud tähtaegselt. KOVVS § 65 lg 2 kohaselt tuleb kaebus maakonna valimiskomisjoni otsuse peale Vabariigi Valimiskomisjonile esitada kolme päeva jooksul maakonna valimiskomisjoni otsuse tegemisest. (p 19)

3-4-1-50-13 PDF Riigikohus 09.10.2013

KOVVS § 5 lõige 6, millega välistatakse vanglakaristust kandvate isikute KOV valimistel kandideerimise õigus, ei ole vastuolus põhiseaduse, Euroopa Liidu ega rahvusvahelise õigusega. (p 17) (Vt annotatsioone põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 2. oktoobri 2013. a otsusele asjas nr 3-4-1-44-13)


Haldusorgan peab tulenevalt PS § 3 lõikest 1 rakendama kehtivat seadust ega saa jätta normi kohaldamata isegi siis, kui leiab, et norm on põhiseadusega vastuolus. (p 18)


KOVVS § 5 lõige 6, millega välistatakse vanglakaristust kandvate isikute KOV valimistel kandideerimise õigus, ei ole vastuolus põhiseaduse, Euroopa Liidu ega rahvusvahelise õigusega. (p 17) (Vt annotatsioone põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 2. oktoobri 2013. a otsusele asjas nr 3-4-1-44-13.)

3-4-1-49-13 PDF Riigikohus 08.10.2013

PS § 156 lõige 2 reguleerib hääletamisõigust kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, mille järgi kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt kaheksateist aastat vanad. See säte annab seadusandjale võimaluse sisustada hääletamisõigus kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel. PS § 156 lõige 2 ei reguleeri kandideerimisõigust kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, vaid jätab selle seadusandja kujundada. (p 15) Kohtuasjas nr 3-4-1-44-13 tehtud otsuses jõudis põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium järeldusele, et KOVVS § 5 lõikes 6 sätestatud kandideerimisõiguse piirang, mille kohaselt piiratakse süüdimõistetud ja vanglakaristust kandvate isikute kandideerimisõigus kohaliku omavalitsuse valmistel, on proportsionaalne ja põhiseadusega kooskõlas. Kohaliku omavalitsuse volikogu liikme töö eeldab vähemasti volikogu istungitel osalemist, kuid ka muid tegevusi, mis eeldavad, et isik saab vabalt liikuda. Vabaduskaotusliku karistuse olemuslik osa on see, et isik ei saa vabalt ringi liikuda. (p 17)


Põhiseaduse §-d 56 ja 57 reguleerivad riigivõimu teostamist ja hääleõigust riigivõimu teostamisel. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimine ei ole riigivõimu teostamine. (p 14)


Põhiseaduse täiendamise seaduse § 1 seostab põhiseaduse aluspõhimõtted Eesti kuulumisega Euroopa Liitu. Süüdimõistetud ja vanglakaristust kandvate isikute kandideerimisõigus kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel ei seostu Eesti kuulumisega Euroopa Liitu. (p 18)


KOVVS § 5 lõige 6, millega välistatakse vanglakaristust kandvate isikute KOV valimistel kandideerimise õigus, ei ole vastuolus põhiseaduse, Euroopa Liidu ega rahvusvahelise õigusega. (p 19) (Vt annotatsioone põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 2. oktoobri 2013. a otsusele asjas nr 3-4-1-44-13.)


Haldusorgan peab tulenevalt PS § 3 lõikest 1 rakendama kehtivat seadust ega saa jätta normi kohaldamata isegi siis, kui leiab, et norm on põhiseadusega vastuolus. (p 22)

3-4-1-46-13 PDF Riigikohus 03.10.2013

KOVVS § 5 lõige 6, millega välistatakse vanglakaristust kandvate isikute KOV valimistel kandideerimise õigus, ei ole vastuolus põhiseaduse, Euroopa Liidu ega rahvusvahelise õigusega. (p 12) (Vt annotatsioone põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 2. oktoobri 2013. a otsusele asjas nr 3-4-1-44-13.)

3-4-1-45-13 PDF Riigikohus 02.10.2013

Kandideerimisõiguse on Riigikohus tuletanud PS § 156 lõikest 1, mis sätestab valimiste üldisuse põhimõtte. Üldiste valimiste põhimõte tähendab eelkõige seda, et valimistel ei kohaldataks ei aktiivse ega passiivse valimisõiguse piiramiseks õigustamatuid tsensusi. Sellest sättest ei tulene täpsemaid tingimusi kandideerimise eelduseks oleva püsiva elukoha nõude kohta. PS § 156 lõige 2 sätestab, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt kaheksateist aastat vanad. See säte ei reguleeri kandideerimisõigust, vaid üksnes aktiivset valimisõigust, õigust hääletada. Põhiseadus ei täpsusta KOV valimistel kandideerimise eeldusena elukoha nõuet. (p 20) KOVVS § 5 lõige 5 näeb ette püsiva elukoha nõude kandideerimise eeldusena. Elukoha andmete rahvastikuregistris muutmine ei ole üksnes mingil hetkel toimuvaks iseseisvaks sündmuseks, vaid selle tagajärjel tekib registrisse elukohaandmete kanne, mis on kehtiv kuni muudatuse tegemiseni. Lauseosa hiljemalt valimisaasta 1. augustil tuleb mõista selliselt, et elukoha registreering sellesse valda või linna peab olema tehtud hiljemalt 1. augustil ja ka edaspidi peab see registreering olema kehtiv. (p 22) Ka KOVVS-i süstemaatiliselt tõlgendades jõuab samale järeldusele. (p 23)


PS § 13 lõikest 2 tuleneva õigusselguse põhimõttega ei ole vastuolus KOVVS § 5 lõige 5. KOV valimiste teel valitakse volikogu, kes teostab kohaliku omavalitsuse autonoomiat, st viib täide iseotsustamist. N-ö iseotsustajateks saavad olla kohalikud elanikud ise. Kuigi üldjuhul mõistetakse sättes sõna hiljemalt selliselt, et teha tuleb mingi tegu ühekordselt seaduses sätestatud ajaks, on KOVVS § 5 lõige 5 hoolimata selle sätte keerukusest siiski mõistetav. Isikul, kes esitab riiklikule registrile oma elukohaks aadressi, mis asub mujal kui selles kohaliku omavalitsuse üksuses, ei saa olla mõistlikku ootust, et riik või kohalik omavalitsus näeksid teda kohaliku elanikuna, kellel on kohalike asjade otsustamise õigus. (p 24) Lauseosa hiljemalt valimisaasta 1. augustil tuleb mõista selliselt, et elukoha registreering sellesse valda või linna peab olema tehtud hiljemalt 1. augustil ja ka edaspidi peab see registreering olema kehtiv. (p 22)

3-4-1-44-13 PDF Riigikohus 02.10.2013

Arvestades PS § 123 lõikes 2 ja põhiseaduse täiendamise seaduse §-s 2 sätestatut, käsitles kolleegium KOVVS § 5 lõike 6 kooskõla Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega. (p 40) KOVVS § 5 lõige 6, millega välistatakse vanglakaristust kandvate isikute KOV valimistel kandideerimise õigus, ei ole vastuolus põhiseaduse, Euroopa Liidu ega rahvusvahelise õigusega. (p 12, p 25) Euroopa Liidu põhiõiguste hartas reguleerivad valimisõigust artiklid 39 ja 40. Need sätted annavad üksnes teise liikmesriigi kodanikule õiguse Euroopa Parlamendi ja kohalikel valimistel kandideerida ning hääletada riigi kodanikega samadel tingimustel. Sätted ei reguleeri sama riigi kodakondsusega kinnipeetavate valimisõigust. (p 15) EIÕK lisaprotokolli nr 1 artikkel 3 sätestab: „Kõrged Lepinguosalised kohustuvad mõistlike ajavahemike järel läbi viima salajase hääletamisega vabu valimisi tingimustel, mis tagavad rahva vaba tahteavalduse seadusandja valimisel." Eesti Vabariigis on seadusandjaks Riigikogu. Viidatud säte ei reguleeri KOV valimisi. (p 16)


PS § 156 lõige 2 ei reguleeri KOV valimistel kandideerimisõigust. PS § 156 lõike 1 esimene lause näeb ette, et kohaliku omavalitsuse volikogu valitakse vabadel valimistel neljaks aastaks. Ka see säte ei reguleeri otseselt kandideerimisõigust. Põhiseadusega on jäetud kandideerimisõigus seadusandja kujundada. Seadusandja on selle kujundanud põhiseaduspäraselt, kuna KOVVS § 5 lõige 6, millega välistatakse vanglakaristust kandvate isikute KOV valimistel kandideerimise õigus, ei ole vastuolus põhiseaduse, Euroopa Liidu ega rahvusvahelise õigusega. (p 12, p 25) Vanglakaristust kandva isiku kõiki põhiõigusi küll ei piirata, kuid automaatselt kaasneb nende põhiõiguste piirang, mille eelduseks on vabaduses viibimine. Kohaliku omavalitsuse volikogu liikme töö eeldab vähemasti volikogu istungitel osalemist. Tavapärane ja tõhusaks volikogutööks eeldusi loov on ka nt muudel nõupidamistel osalemine, valijatega kohtumine, kohalike ettevõtjatega suhtlemine ning muud tegevused ja kohtumised, milleks on vajalik isiku võimalus vabalt ringi liikuda. Seejuures saab volikogu liige ise vabalt otsustada, millised tegevused ja kohtumised on vajalikud volikogu liikme ülesannete täitmiseks. Vabadusekaotusliku karistuse olemuslik osa on see, et isik ei saa vabalt ringi liikuda. (p 13)

3-4-1-6-13 PDF Riigikohus 12.03.2013

Vallaelanikel ei ole subjektiivset õigust nõuda, et vallavolikogu tegevus oleks õiguspärane, kuna sellise nõude näol on tegemist avalikes huvides esitatud kaebusega. PSJKS § 37 lõike 1 järgi saab isik Riigikohtus valimisasjades kaitsta oma subjektiivseid õigusi. Samast põhimõttest lähtuvad ka KOVVS § 64 lõige 1, § 65 lõige 1 ja § 66 lõige 1, mis sätestavad isiku kaebeõiguse valimiskomisjonide otsuste ja toimingute peale. Seadus ei näe ette valimiskomisjoni otsustele või toimingutele kaebuse esitamise võimalust avalikes huvides. (p 20)

3-1-1-69-11 PDF Riigikohus 14.10.2011
3-4-1-16-11 PDF Riigikohus 20.09.2011

Riigikohus on pädev sisuliselt läbi vaatama selliseid taotlusi, mille on esitanud omavalitsusüksuse volikogu ja taotluses peab olema väidetud PSJKS §-s 7 nimetatud õigusakti või selle sätte vastuolu kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega (vt Riigikohtu 16.03.2010 otsuse kohtuasjas nr 3-4-1-8-10 punkti 44). (p 19) Omavalitsusüksuse volikogu saab taotleda õigusakti või selle sätte tunnistamist vastuolus olevaks üksnes põhiseaduse mõne sellise normiga, mis kuulub kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatiste hulka. (p 20) Kui taotluses tuginetakse põhiseaduse normile, mis ole kohaliku omavalitsuse põhiseaduslik tagatis, on taotlus lubamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata. (vt Riigikohtu 16.03.2010 otsuse kohtuasjas nr 3-4-1-8-10 punkti 45). (p 21)

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise ühetaolisuse põhimõte ei ole vaadeldav kohaliku omavalitsuse põhiseadusliku tagatisena, kuna sellest tulenevad õigused kohaliku kogukonna liikmetele. See põhimõte kaitseb isikute subjektiivseid valimisõigusi –aktiivset ja passiivset valimisõigust. Kohaliku omavalitsuse üksuse volikogul ei ole õigust esitada põhiseaduslikkuse järelevalve taotlust isikute subjektiivsete õiguste kaitseks (vt Riigikohtu 09.06.2009 otsuse kohtuasjas nr 3-4-1-2-09, punkti 36 ja selles viidatud kohtupraktika). (p 24)

PSJKS § 7 ei anna kohaliku omavalitsuse üksuse volikogule õigust esitada taotlust tunnistada õigustloova akti andmata jätmine põhiseadusega vastuolus olevaks. See säte võimaldab taotleda väljakuulutatud, kuid jõustumata seaduse või jõustumata Vabariigi Valitsuse või ministri määruse põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist või jõustunud seaduse, Vabariigi Valitsuse või ministri määruse või selle säte kehtetuks tunnistamist. (p 26)

3-4-1-33-09 PDF Riigikohus 01.07.2010

Poliitilise välireklaami keeld on kehtestatud ühena hääletamis- ja kandideerimisõiguse kasutamise tingimustest, mida seadusandja on põhiseaduse kohaselt kohustatud sätestama. Poliitilise välireklaami keelamise eesmärgiks on soov suurendada hääletamisaktiivsust, tõsta demokraatliku arutelu kvaliteeti, vältida valijatega manipuleerimist ja vähendada raha osakaalu poliitilise võimu saavutamisel. Kõik need eesmärgid on kantud demokraatia tugevdamise ideest. Demokraatia on Eesti riigiehitusliku korralduse olulisemaid põhimõtteid. Keeldu toetab seega väga kaalukas põhiseaduslik põhimõte. (p 67) Keeluga ei piirata ei hääletamis- ega kandideerimisõiguse ega ka viimase õigusega seotud poliitilise väljendusvabaduse, samuti erakonna tegevusvabaduse kõige tugevamat kaitset vajavat osa. Keeld ei võta valijatelt võimalust valimistel osaleda või hääletada neile meelepärase kandidaadi poolt. Keeld ei välista kellegi kandideerimist valimistel ega võta kandidaatidelt, valimisliitudelt ja erakondadelt võimalust oma vaateid tutvustada ega keela avalikku arutelu kindlate teemade üle. (p 60) Välireklaami keeld ei takista poliitiliste vaadete edastamist ja ühiskonnaelu üle arutelu pidamist muul viisil (nt valimiskoosolekute, vahetu valijatega suhtlemise, trükimeedia, televisiooni, raadio, otsepostituse, siseruumides reklaamimise, nn uute tehnoloogiate kaudu). Keeld üksnes suunab poliitilisi arutelusid teistesse kanalitesse, kus neil on suurem tõenäosus kujuneda sisulisemaks. (p 63) Samuti ei ole keeluga olulises ulatuses sekkutud ettevõtlusvabadusse ning omandipõhiõigusesse. (p 65)

Poliitilise välireklaami keeld on põhiseaduse kohaselt lubatud, kuid see ei tähenda, et põhiseadus sellise keelu kehtestamist nõuaks. Riigikogu on vaba nii keeldu kaotama, poliitilise välireklaami tegemisele aja, koha ja suuruse piiranguid seadma kui ka valimiskulutustele sellist ülempiiri kehtestama, mis ühest küljest vähendaks raha osakaalu poliitilise võimu saavutamisel ja teisalt tagaks kandidaatide võrdsed võimalused valimiskampaania korraldamisel. (p 70)

Kokku: 92| Näitan: 21 - 40

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json