Kriminaalkoodeks (lühend - KrK)
Kuvatud on kõik kohtulahendid, mis on seostatud õigusakti või selle sätetega. Samuti on kuvatud kohtulahendid nende õigusakti sätetega, mida on muudetud või mis on kehtetuks tunnistatud.
Tähelepanelik tuleb kohtulahendite otsingutulemustes õigusakti seose lingist avaneva akti tervikteksti kehtivusaegade jälgimisel. Kohtulahendite otsingutulemustes õigusakti sätte link viib vaid selle õigusakti juurde, millest alates kohus kohaldamisel sätet selgitas või tõlgendas st võib viia otsimise ajal mittekehtivale sättele.
Kui vajutada õigusakti vaates nupule „Seotud kohtulahendid“, siis vajutades sätte ees olevale kaalude märgile näed sättega seotud kohtulahendeid.
Kohtuasja nr | Kohus | Lahendi kp | Seotud sätted | Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid |
---|---|---|---|---|
3-1-1-82-00 | Riigikohus | 29.08.2000 |
Kuigi vabadusekaotuse tingimuslikku kohaldamata jätmist esimese astme kuriteo toimepannud isiku suhtes ei ole KrK § 47 tekstis sõnaselgelt keelatud, on see üldjuhul põhjendatud siiski vähem raskete kuritegude puhul. KrK § 47 kohaldamise põhjendatuse üle otsustamisel tuleb arvestada nii teo toimepanemise tehiolusid kui ka süüdlase isikut. Mõistetava vabadusekaotuse tähtaja pikendamine põhjendusega, et KrK § 47 kohaldamisel ei tule süüdimõistetul seda karistust tegelikult kanda, on lubamatu. Isiku süüdimõistmisel KrK § 204 järgi on mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine lisakaristusena obligatoorne. |
|
3-1-3-9-00 | Riigikohus | 22.08.2000 |
Raietöid organiseerinud isiku süüdistamine lubatud raieviiside ignoreerimises, kui selles ei ole talle süüdistust esitatud, on kaitseõiguse rikkumine. Selleks on samuti süüditunnistamine ebakorrektse süüdistuse alusel, kui süüdistuses ei ole täpselt ära näidatud, milles seisnes raie ebaseaduslikkus ja millise õigusnormi nõudeid on rikutud ning kui Metsaseadusele pole viidatud lõike ja punkti täpsusega. Juhul kui ebaseaduslikku metsaraiet tehti enne 9. jaanuaril 1999. a jõustunud Metsaseaduse redaktsiooni, kohtuotsus vastavas kriminaalasjas tehakse aga pärast nimetatud kuupäeva, tuleb kohtuotsuses põhjendada, miks kohus kohaldab Metsaseadust endises redaktsioonis. Looduskeskkonnale ebaseadusliku metsaraiega tekitatud kahju suurust tuleb arvutada raie ajal kehtinud eeskirjade kohaselt. Metsaraie täideviimine seisneb puude mahavõtmises. |
|
3-1-1-76-00 | Riigikohus | 15.08.2000 |
KrK § 47 sätete kohaldamata jätmine on antud juhul põhjendatud, sest kohtualused on varem kohtulikult karistatud ja kuriteod on toime pandud lühikese ajavahemiku jooksul. |
|
3-1-1-72-00 | Riigikohus | 27.06.2000 |
KrK §-s 202 sätestatud alaealise kaasatõmbamine kuritegevusele tuleb mõista alaealise niisugust füüsilist või psüühilist mõjutamist täisealise poolt, mille eesmärk on äratada alaealises soov toime panna kuritegu. |
|
3-1-1-71-00 | Riigikohus | 20.06.2000 |
Vastastamise otstarbekuse üle otsustamine eeluurimisel on antud uurija pädevusse (KrMK § 136 lg 1); uurija keeldumine vastastamisest ei ole menetlusnormide oluline rikkumine, mis tingib kohtuotsuse tühistamise. Vastutuseks KrK § 207 järgi on tähtsusetu see, kellelt ja milliste tehingutega laskemoon ebaseaduslikult omandati. Röövimise tunnuse moodusatb niisugune elule või tervisele ohtlik vägivald isiku kallal, mis on vahetult suunatud vara hõivamisele, sealhulgas kannatanu vastupanu mahasurumisele, mitte aga muude eesmärkide saavutamisele (kannatanu suhtes teise kuriteo toimepanemine isiklikel ajenditel, soov takistada kannatanut teatama toimepandud kuriteost jms). |
|
3-1-1-65-00 | Riigikohus | 06.06.2000 |
Oluline kahju ametiseisundi kuritarvitamisel võib seisneda ka konkreetse asutuse, ametkonna või kogu riigi maine kahjustamises. Ametiseisundi kuritarvitamine eeldab teo suhtes kas otsest või kaudset tahtlust, tagajärg võib olla põhjustatud ka ettevaatamatuse tõttu. Ametiseisundi kuritarvitamise koosseisu ei välista asjaolu, et linnapea ei tegutsenud võimuorgani eest varjatult ega kuritahtlikult, et linnavalitsuse töötajad ja volikogu liikmed olid tema tegudest teadlikud ning linnapea ei ole linnavalitsusele kahju põhjustanud ega linnavalitsust diskrimineerinud. |
|
3-1-1-66-00 | Riigikohus | 06.06.2000 |
Lõplik karistus hiljem tuvastatud kuritegude kogumi korral ei tohi ületada kogumi moodistavate kuritegude eest ettenähtud raskema karistuse ülemmäära. |
|
3-1-1-63-00 | Riigikohus | 30.05.2000 |
Tehisabordi ebaõnnestumisest ja loote edasiarenemisest, samuti uue abordi tegemise kavatsusest tuleb patsienti teavitada ning välja selgitada tema suhtumine sellesse. Niisugune kohustus lasub raviarstil, kellel puudub alus loota, et seda kohustust täidab tema eest keegi teine. Raseda ilmajätmine võimalusest väljendada oma tahet abordi suhtes on raseduse katkestamine raseda tahte vastaselt. Kuigi Eesti Vabariigi 25. novembri 1996. a seaduse jõustumiseni kehtinud KrK § 120 redaktsioon ei näinud patsiendi informeerimise ja operatsiooniks patsiendi nõusoleku saamise kohustust ette, tulenes kõnesolev kohustus Eesti NSV Tervishoiuseaduse §-st 52, mis kehtib tänaseni. KrK § 120 sätestatud kuritegu on toimepandav otsese või kaudse tahtlusega. |
|
3-1-1-60-00 | Riigikohus | 16.05.2000 |
Mitme isiku süüdimõistmisel kuriteole (kuriteokatsele) kaasaaitamises tuleb kohtuotsuses näidata, millega on tõendatud nende niisugust laadi aktiivne ja omavahel kooskõlastatud tegevus. Mitme isiku süüdimõistmisel kuriteole (kuriteokatsele) kaasaaitamises tuleb kohtuotsuses näidata, millega on tõendatud nende niisugust laadi aktiivne ja omavahel kooskõlastatud tegevus |
|
3-1-1-56-00 | Riigikohus | 02.05.2000 |
Väljapressimise koosseisuliseks tunnuseks on mitte ainult varaline nõue tsiviilõiguslikus mõttes, vaid ka varalise õiguse üleandmise nõue, sealhulgas varalisest nõudeõigusest loobumise nõue. Kohus võib pesapallikurika selle üldtuntudomaduste tõttu lugeda relvana kasutatavaks esemeks ka ilma asitõendiks tunnistamata. Kuriteo kvalifitseerimine väljapressimisena ei eelda teatavat laadi motiivi esinemist. Sugulussidemed ja alaealisus ei ole ütluste mitteusaldusväärseks tunnistamise alus. Isiku hoiatamine teadvalt vale ütluse andmise eest ei pruugi tagada ütluste õigsust, mistõttu ka hoiatatud isiku ütlusi tuleb hinnata üldistel alustel kooskõlas KrMK §-s 58 sätestatuga. Ähvardus, mille tulemina kannatanu nõustus loovutama 150.000 EEK-d maksma sõiduauto, võib moodustada ähvarduse kasutada isiku kallal elule ja tervisele ohtliku vägivalda. |
|
3-1-1-46-00 | Riigikohus | 11.04.2000 |
KrK § 164-2 (19. jaanuari 1995. a sõnastuses)on kohaldatav ka mittevaralise kahju põhjustamisel ja mittevaralise tulu saamisel. KrK § 161 ja § 164-2 on üld- ja erinormi vahekorras. Isiku käitumises KrK §-s 164-2 ettenähtud kuriteokoosseisu puudumisel võib ta vastutada § 161 järgi. Ka teisena nimetatud paragrahvis ettenähtud oluline kahju võib olla nii varaline kui ka mittevaraline. Ringkonnakohtul tuleb võtta seisukoht süüdistaja ja kaitsja nendegi väidete suhtes, et esimese astme kohtu otsuses sisalduvad järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele, samuti märkida ringkonnakohtu poolt tuvastatuks loetud faktilised asjaolud, mille põhjal jõuti kuriteokoosseisu esinemise osas esimese astme kohtust erinevale järeldusele. |
|
3-1-1-36-00 | Riigikohus | 28.03.2000 |
Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis moodustab KrK § 204 lg-s 3 sätestatud kuriteo ka juhul, kui süüdlasel on halduskaristus samasuguse teo eest enne 23. jaanuari 1999. a, mil jõustus seadus KrK § 204 täiendamise kohta lõikega kolm. |
|
3-1-1-38-00 | Riigikohus | 28.03.2000 |
Isiku käitumine võib KrK § 207 lg 3 p 1 sätestatud kuriteo moodustada ka juhul, kui pärast nimetatud sätte kehtima hakkamist 1. juunil 1996. a on ta KrK § 207 lg-s 1 või lg-s ettenähtud tegevust toime pannud vaid üks kord. |
|
3-1-1-31-00 | Riigikohus | 21.03.2000 |
KrK § 61-1 õigeks kohaldamiseks on genotsiidi tarvis eristada muudest inimsusevastastest kuritegudest. End nõukogude okupatsioonivõimude eest tsiviilisikuna varjavate isikute ilmajätmine õigusest elule ja õiglasele kohtupidamisele võib Nürnbergi Rahvusvahelise Sõjatribunali põhimääruse artikli 6c kohaselt moodustada isimsusevastase kuriteo. Genotsiidi subjektiivse külje obligatoorne tunnus on grupimotiiv - suunatus grupi vastu, mille hävitamist peab süüdlane õigustatuks või vajalikuks mingite, antud grupile omaste tunnuste tõttu. |
|
3-1-1-34-00 | Riigikohus | 07.03.2000 |
Varem vabadusekaotust kandnuks tuleb KrK § 23 lg 7 tähenduses lugeda isikut, kes varasema kohtuotsuse alusel on karistust kandnud vanglas. Eelvangistuses pidamise koht ei ole võrdsustatav vabadusekaotuse kandmise kohaga. |
|
3-1-1-33-00 | Riigikohus | 07.03.2000 |
KrMk § 273 kohaselt ei pea kohtuotsuse sissejuhatavas osas märkima kohtuistungite toimumise aegu. |
|
3-1-1-4-00 | Riigikohus | 22.02.2000 |
Kuritegelikul teel saaduks tuleb lugeda vara, mis on saadud kuriteokoosseisude objektiivse külje tunnustele vastavate tegudega, kaasa arvatud nende isikute teod, kes ei kuulu kriminaalvastutusele süüdimatuse või vastavasse eluikka mittejõudmise tõttu. |
|
3-1-3-1-00 | Riigikohus | 22.02.2000 |
Õppelaenu saamine võltsitud kõrgkoolitõendi alusel isiku poolt, kes tegelikult ei õpi, mille tulemina väheneb panga ja suureneb laenusaaja vara, võib moodustada kelmuse objektiivse külje. Kõnesoleva isiku tegu on suunatud mitte ainult tsiviilõigusliku vahekorra loomisele, vaid varalise kasu saamisele pettuse, mis on kelmuse subjektiivne tunnus. |
|
3-1-3-3-00 | Riigikohus | 15.02.2000 |
Lõpliku karistuse mõistmisel hiljem tuvastatud konkurentsi eest tuleb arvestada mitte eelmist esimese astme kohtu mõistetud, vaid ringkonnakohtu poolt muudetud karistust. |
|
3-1-1-18-00 | Riigikohus | 15.02.2000 |
Ringkonnakohtu poolt selle tuvastatuks lugemine, milles riigi huvidele põhjustatud oluline kahju konkreetsel juhul väljendub, kui kohtualusele esitatud süüdistuses ei ole seda näidatud, on väljumine süüdistuse piirest ja kohtualuselt võimaluse võtmine teada, millise süüdistuse alusel tema kriminaalasja kohtus arutatakse, st tema kaitseõiguse rikkumine, mida Riigikohus võib AKKS § 39 lg 4 alusel tunnistada kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks.Sama laadi rikkumise võib moodustada ka vastuolu ringkonnakohtu otsuse eri osade vahel: kirjeldav-motiveerivas osas selle nentimine, et kohtualusele tuleb KrK §141-1 lg 3 p 1 järgi esitatud süüdistus,milles esimese astme kohus ta õigeks mõistis, ümberkvalifitseerida § 161 järgi, resolutiivosas aga tema õigeksmõistmise § 141-1 lg 3 p 1 järgi muutmata jätmine. |