Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus (lühend - KOVVS)

K-kohukese reklaami mõju ei saa hinnata selle pinnalt, et Eesti Keskerakond saavutas Narvas 16. oktoobril 2005. aastal toimunud valimistel tunduvalt parema tulemuse kui 2002. a valimistel. Valimistulemused sõltuvad väga paljude tegurite koosmõjust. K-kohukese reklaami mõju hindamiseks on Vabariigi Valimiskomisjon ära kuulanud eksperdid ja tutvunud K-kohukese teemaliste sotsioloogiliste küsitluste tulemustega. Ära kuulatud ekspertide kinnitusel pole metoodikat, mille järgi otsustada, kas see valimisreklaam mõjutas oluliselt hääletamisest osavõttu või mandaatide jaotust. Ka Riigikohtu kasutada pole usaldusväärseid andmeid selle kohta, kas ja kuidas vaidlusalune reklaam mõjutas või võis mõjutada hääletamisest osavõttu ja mandaatide jaotust Narva linnas. See, et suur osa elanikest pidas K-kohukese reklaami poliitiliseks, ei näita veel nimetatud reklaami mõju ulatust hääletamistulemustele. Hääletamistulemusi ei saa kehtetuks tunnistada pelgalt oletuse põhjal, et reklaam võis hääletamistulemusi oluliselt mõjutada. (p 12)

KOVVS § 14 lõike 10 eesmärk on eelkõige tagada, et valimiskomisjoni liige täidaks oma ülesandeid erapooletult. Selles asjas ei ole tõendatud, et valimiskomisjoni liikmeks mitteolev Riigikogu Kantselei valimiste osakonna juhataja M. Pilving oleks komisjoni otsuse projekti koostades Vabariigi Valimiskomisjoni liikmeid kaebuse suhtes otsuse langetamisel selliselt mõjutanud, et nad tegid otsuse erapoolikult. Kolleegiumil ei ole ka põhjendatud kahtlusi, et niisuguse mõjutamisega oli tegemist. Vabariigi Valimiskomisjoni sekretariaati kuuluvate ametnike ettepanekud ei ole Vabariigi Valimiskomisjonile siduvad. (p 12)

Eesti Komitee kodakondsusameti poolt välja antud Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistus ei ole hõlmatud isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) § 2 lõikes 2 toodud isikut tõendavate dokumentide loeteluga. Samuti ei vasta see dokument ITDS §-s 4 sätestatud muu isikut tõendava dokumendi nõuetele, kuna see ei ole välja antud seaduse või selle alusel antud õigusakti alusel. (p 23) Riigikogu 19.01.2003 otsusega kehtestatud üleminekuperiood, mil isikut tõendava dokumendina tunnustati Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistust, lõppes Eesti kodaniku isikut ja kodakondsust tõendavate dokumentide seaduse (RT I 1993, 43, 618) jõustumisega 20. juulil 1993. a (vt Riigikogu otsuse punkti 1 - RT 1993, 4, 60). Tänaseks on selle seaduse asendanud isikut tõendavate dokumentide seadus (RT I 1999, 25, 365). Nimetatud seadused ega ka ükski muu seadus või selle alusel antud õigusakt ei kehtesta Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistust. (p 24)

Nõue, et hääletama tulnud isikud tõendaksid oma isikut riigi poolt tunnustatud isikut tõendava dokumendiga, tagab, et hääletamisest võtavad osa üksnes selleks õigust omavad isikud, mis tugevdab avalikku usaldust valimistulemuste õigsuse suhtes. (p 28) Valimisõiguse ja valimistulemuste usaldusväärsuse tagamine on piisavalt kaalukad eesmärgid, õigustamaks isiku hääletamisõiguse piiramist, mis seisneb selles, et tal ei lubatud hääletada isikut tõendavate dokumentide seadusele mittevastava dokumendi esitamisel. (p 30)

Nõue, et hääletama tulnud isikud tõendaksid oma isikut riigi poolt tunnustatud isikut tõendava dokumendiga, tagab, et hääletamisest võtavad osa üksnes selleks õigust omavad isikud, mis tugevdab avalikku usaldust valimistulemuste õigsuse suhtes. Seega on tegemist valimisõiguse tagamiseks sobiva vahendiga. (p 28) Valimisõiguse tagamine ja valimistulemuste avalik usaldatavus ei ole saavutatav ilma valija isikukontrollita. Järelikult on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 45 lõikega 2 ja isikut tõendavate dokumentide seaduse §-dega 2 ja 4 kehtestatud nõue tõendada kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel hääletussedeli saamiseks oma isikusamasust riigi poolt tunnustatud isikut tõendava dokumendi abil vajalik. (p 29) Isikut tõendavate dokumentide seaduse § 5 lõige 1 ja § 6 lõige 1 sätestavad Eesti Vabariigi kodaniku ja Eestis püsivalt elamisloa alusel viibiva välismaalase kohustuse omada sama seadusega kehtestatud isikutunnistust. Sellele vastab riigi kohustus nimetatud isikutele isikutunnistus välja anda (ITDS § 19 lõige 1). Valimisõiguse ja valimistulemuste usaldusväärsuse tagamine on piisavalt kaalukad eesmärgid, õigustamaks isiku hääletamisõiguse piiramist, mis seisneb selles, et tal ei lubatud hääletada isikut tõendavate dokumentide seadusele mittevastava dokumendi esitamisel. (p 30)

Põhiseaduse § 156 lõige 2 sätestab, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on seadusega ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt kaheksateist aastat vanad. See tähendab, et teistel isikutel hääleõigust ei ole ja kui teised isikud võtaksid hääletamisest osa, siis rikuks see hääleõiguslike isikute valimisõigust, sest nende tahteavaldust moonutaks hääleõigust mitteomavate isikute hääletamine. Hääletamisõigus kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on lihtsa seaduse reservatsiooniga põhiõigus. (p 27)

KOVVS § 64 lg 1, § 65 lg 1 ja § 66 lg 1 järgi saab isik vaidlustada valimiskomisjoni otsuse või toimingu, millega rikutakse tema õigusi. Vaatlejale hääletamisest osavõtnute nimekirjaga tutvumise võimaldamata jätmine ei saa rikkuda isiku õigusi. (p 10) Vabariigi Valimiskomisjoni vaidlustatud otsuse ja hääletamistulemuste kindlakstegemise õiguspärasust ei saa mõjutada asjaolu, et Harju Maakonna Valimiskomisjoni ja Paldiski Linna Valimiskomisjoni ühe liikme vahel on väidetav perekondlik seos. (p 11)

Riigikohtus ei saa vaidlustada neid valimiste linna- või jaoskonnakomisjoni väidetavaid rikkumisi, mida pole vaidlustatud maakonna valimiskomisjonis ja Vabariigi Valimiskomisjonis. Vastupidisel lähenemisel muutuks mõttetuks KOVVS §-dega 64, 65 ja 66 sätestatud astmeline edasikaebesüsteem. Riigikohus saab kaebuse valimiste linna- või jaoskonnakomisjoni väidetava rikkumise peale läbi vaadata ainult nende põhjenduste ja väidete osas, mida käsitleti maakonna valimiskomisjonis ja Vabariigi Valimiskomisjonis (vt ka põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 8. novembri 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-15-02 - RT III 2002, 30, 327; 13. novembri 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-17-02 - RT III 2002, 32, 346; 2. oktoobri 2003. a otsus asjas nr 3-4-1-16-03 - RT III 2003, 29, 300). (p 8)

Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses on tema kasutada olevate andmete põhjal tuvastada, kas tegemist oli poliitilise välireklaamiga, ning võtta seisukoht selle kohta, kas rikkumine oluliselt mõjutas või võis mõjutada hääletamistulemusi (vt Riigikohtu 9. novembri 2005. a otsus asjas nr 3-4-1-26-05).

Valimiskomisjon peab rakendama uurimisprintsiipi sellisel viisil ja sellises ulatuses, mida võimaldab kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega kehtestatud kolmepäevane kaebuse läbivaatamise tähtaeg. (p 9)

KOVVS § 6¹ sätestab poliitilise välireklaami keelu: "Üksikkandidaadi, erakonna või erakonna nimekirjas kandideeriva isiku, valimisliidu või valimisliidu nimekirjas kandideeriva isiku või nende logo või muu eraldusmärgi või programmi reklaamimine hoonel, rajatisel, ühistranspordivahendi või takso sise- või välisküljel ning muu poliitiline välireklaam on aktiivse agitatsiooni ajal keelatud." (p 11) KOVVS § 6¹ sõnastusest nähtuvalt eeldab esimene teokoosseis, et ilmselgelt reklaamitaks üksikkandidaati, erakonda või erakonna nimekirjas kandideerivat isikut, valimisliitu või valimisliidu nimekirjas kandideerivat isikut. (p 15) Teine teokoosseis on esimese erijuhtum ja eeldab, et keelatud ajal ja keelatud kohas reklaamitakse valimiskampaanias osaleja logot või muud eraldusmärki. Logo või muu eraldusmärgi puhul on keelatud reklaamiga tegemist ka siis, kui reklaamis kasutatu on logost või must eraldusmärgist küll mõneti erinev, kui viimasega siiski äravahetamiseni sarnane. Muuks KOVVS §-s 6¹ nimetatud eraldusmärgiks, mida aktiivse agitatsiooni ajal ei tohi kasutada poliitilises välireklaamis, on ka erakonna tunnuslause. Sarnasus peab olema piisav, et tuvastada muu eraldusmärgi keelatud kasutamine. (p 16) Kolmandaks koosseisuks on nende programmi reklaamimine hoonel, rajatisel, ühistranspordivahendi või takso sise- või välisküljel. (p 12) Neljas teokoosseis on sõnastatud määratlemata õigusmõiste abil. See tähendab, et keelatud poliitiline välireklaam, mis pole hõlmatud esimese kolme koosseisuga, on hõlmatud neljandaga. (p 13) Nii keelab KOVVS § 6¹ muu poliitilise välireklaami aktiivse agitatsiooni ajal. Muu keelatud poliitiline välireklaam KOVVS § 6¹ mõttes võib seisneda ka selles, et aktiivse agitatsiooni ajal reklaamitakse toodet välireklaami abil viisil, mis on ühemõtteliselt seostatav nendel valimistel kandideerijatega. (p 18)

Vabariigi Valimiskomisjoni 2. novembri 2005. a otsuse kohaselt ei korraldanud Kohtla-Järve valimisjaoskonna nr 1 komisjon kodus hääletamist nõuetekohaselt, sest hääletada ei saanud 13 vastava taotluse esitanud valijat. Kuid Vabariigi Valimiskomisjon ei tühistanud Kohtla-Järve linna valimisjaoskonnas nr 1 hääletamistulemusi. Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse kohaselt hääletas Kohtla-Järve valimisjaoskonnas nr 1 1226 valijat. Arvestades seda, et kodus ei saanud hääletada 13 valijat, leiab Riigikohus, et hääletamise korra rikkumine ei olnud siiski sellise ulatusega, mis võis oluliselt mõjutada valimistulemusi. Ei saa eeldada, et kõik need 13 valijat oleksid oma hääle andnud valimisliidu "Ühtsus" kandidaatidele. Seega ei ole alust tunnistada hääletamistulemused Kohtla-Järve linna valimisjaoskonnas nr 1 kehtetuks. (p 8)

Riigikohus saab aga kaebuse läbi vaadata ainult nende põhjenduste ja väidete osas, mida käsitleti nii maakonna valimiskomisjonis kui Vabariigi Valimiskomisjonis (vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 8. novembri 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-15-02; RT III 2002, 30, 327 ja 13. novembri 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-17-02; RT III 2002, 32, 346 ning 2. oktoobri 2003. a otsus asjas nr 3-4-1-16-03; RT III 2003, 29, 300). (p 9)

Olukorras, kus Viimsi Valla Valimiskomisjon on kõik hääled uuesti üle lugenud ning Harju Maakonna Valimiskomisjon ei ole selle üle järelevalvet teostades tuvastanud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse nõuete rikkumist, pole alust hääletamistulemuste kindlakstegemist korrata. (p 9)

Igasugune agitatsioon on suunatud hääletamistulemuste mõjutamisele. Kuid agitatsioon ei pruugi viia soovitud tulemustele. Vabariigi Valimiskomisjon peab ise võtma seisukoha selle kohta, kas keelatud agitatsioon hääletamisruumis oluliselt mõjutas või võis mõjutada hääletamistulemusi. Komisjon pole seda teinud. (p 8)

Kui Vabariigi Valimiskomisjon leiab, et Tallinna maanteel oli keelatud poliitiline välireklaam KOVVS § 6¹ mõttes, siis peab valimiskomisjon võtma seisukoha ka küsimuses, kas see mõjutas või võis oluliselt mõjutada hääletamistulemusi. (p 10)

Vabariigi Valimiskomisjon ei saa poliitilisele välireklaamile kehtestatud piirangute rikkumise ja häälte ostmise väärteoasjades süütegusid menetleda ja karistada. Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses on aga tema kasutada olevate andmete põhjal tuvastada, kas tegemist oli poliitilise välireklaamiga ja kas häälte ostmist esines, ning võtta seisukoht selle kohta, kas rikkumine oluliselt mõjutas või võis mõjutada hääletamistulemusi. (p 9)

Vabariigi Valimiskomisjoni 1. juuli 2005. a määruse nr 6 punkti 2 lõige 2 lubab vaatlejal jälgida kõiki valimistoiminguid. (p 14) Nimetatud Vabariigi Valimiskomisjoni määruse sätet tuleb tõlgendada koosmõjus sama määruse punkti 2 lõikega 5, mille kohaselt vaatleja ei või segada valimiskomisjoni tööd ega osaleda valimiskomisjoni pädevuses olevates toimingutes. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 46 lõige 5 sätestab, et jaoskonnakomisjon hoiab hääletamiskasti ja valimisdokumente eelhääletamise päevadel ja sellele järgnevatel päevadel selliselt, et neile pääsevad ligi üksnes jaoskonnakomisjoni liikmed. (p 15) Seega ei ole neil õigus minna ajal, mil valimisjaoskond on suletud, omal algatusel koos jaoskonnakomisjoni liikmega kontrollima, kas eelhääletusel kasutatud hääletuskasti puutumatus on tagatud ning kas hääletamisruumi pitser on alles, et sekkuda hääletamiskasti ja valimisdokumentide hoidmise tingimuste kontrollimisel valimiskomisjoni pädevuses olevatesse toimingutesse. (p 14)

KOVVS § 46 lõikes 5 sätestatu eesmärgiks on hääletuskasti ja valimisdokumentide puutumatuse tagamine. See, kuidas seda eesmärki täita, on jaoskonnakomisjoni töökorralduse ja jaoskonnakomisjoni liikmete vahelise kokkuleppe küsimus. (p 11)

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses ette nähtud valimiskaebuste menetlus ei ole suunatud üksnes kaebuste vormilisele läbivaatamisele valimiskomisjonide poolt. Selle menetluse eesmärgiks on tagada valimistel osalevate isikute õiguste tõhus ja tegelik kaitse, samuti nii nende isikute kui avalikkuse usaldus valimisprotseduuri ja kaebemenetluse ning valimistulemuste kindlakstegemise seaduslikkuse ja kontrollitavuse vastu. Valimiskomisjonide tegevuse suhtes saab analoogia korras kohaldada haldusmenetluse seadust. Sellest tuleneb, et valimiskomisjonid peavad välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. (p 11)

Valimiskaebuse puhul, milles esitatakse väiteid võimalike rikkumiste kohta hääletamisel või valimistulemuste kindlakstegemisel, ei pea alati tuvastama, et konkreetne rikkumine mõjutas valimistulemust olulisel määral. Vabariigi Valimiskomisjonil on KOVVS § 64 lõike 6 punkti 3 järgi õigus tunnistada hääletamistulemused valimisjaoskonnas, valimisringkonnas või vallas või linnas kehtetuks ning korraldada kordushääletamine ka juhul kui seaduserikkumine üksnes võis hääletamistulemusi oluliselt mõjutada. Seaduserikkumise tuvastamisel ei ole Vabariigi Valimiskomisjonile siduv paralleelselt toimuda võiv kriminaal- või väärteomenetlus, kuna selle raames otsustatakse vaid konkreetsete isikute vastutuse küsimus. Seega peab komisjon ise tuvastama vajalikud asjaolud. Seaduserikkumise tuvastamiseks piisab, kui kaebust lahendaval komisjonil tekib asja materjalide põhjal piisav mõistlik kahtlus, et valimisseadust rikuti. Asjaolud, mis annavad alust arvata, et valimiskasti sisu puutumatuse nõuet on rikutud, võivad olla piisavad mõistliku kahtluse tekkeks. (p 12)

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses, Vabariigi Valimiskomisjoni 12. septembri 2005. a määruses nr 9 ega muus õigusaktis ei ole ette nähtud kohustust pitseerida ruum, kus asub hääletamiskast. Samas on jaoskonnakomisjon kohustatud KOVVS § 46 lõike 5 järgi tagama, et hääletamiskasti ja valimisdokumente hoitaks eelhääletamise päevadel ja sellele järgnevatel päevadel selliselt, et neile pääsevad ligi üksnes jaoskonnakomisjoni liikmed. Kui jaoskonnakomisjon on sel eesmärgil otsustanud ruumi ukse pitseerida ja seda ongi tehtud, osutab pitseri eemaldamine enne valimispäeva sellele, et hääletamiskasti puutumatus ei pruugi olla tagatud, ning võib seega viidata ka KOVVS § 46 lõike 5 rikkumisele. (p 13)

Vabariigi Valimiskomisjon oleks pidanud talle seadusega antud menetluse aja piires välja selgitama asjas olulist tähendust omavad asjaolud selleks vajadusel omal algatusel tõendeid kogudes. (p 17) Nt asjaolu, et jaoskonnakomisjoni esimees ei ole fikseerinud nõuetekohaselt hääletamiskasti ja valimisdokumentide olukorda, ei saa olla ainsaks põhjenduseks, jätmaks hindamata kaebuse esitaja väited, et jaoskonnakomisjoni esimees kinnitas valimiskasti avamise fakti ja teavitas sellest Sillamäe Linna Valimiskomisjoni esimeest, kes omakorda kutsus valimisjaoskonda välja politsei. Vabariigi Valimiskomisjon ei ole tuvastanud, et jaoskonnakomisjoni esimees jättis seadusevastaselt koostamata Vabariigi Valimiskomisjoni 12. septembri 2005. a määruse nr 9 punkti 23 lõikes 7 nimetatud akti. Asja materjalidest ei nähtu, et Vabariigi Valimiskomisjon oleks jaoskonnakomisjoni esimehe ja Sillamäe Linna Valimiskomisjoni esimehe ära kuulanud või nende komisjonide seisukohta küsinud. (p 15) Asjaolu, et hääletamiskastis olnud sedelite arv on kooskõlas välja antud sedelite arvuga, ei ole samuti ainuüksi piisav, lükkamaks ümber kaebuse esitaja väiteid valimiskasti avamise kohta. Kindel arv valimissedeleid võidi asendada samasuguse arvu võltsitud sedelitega. (p 16)

Arvestades seda, et hääletamiskorra rikkumine on tuvastatud kuuel juhul, ei olnud hääletamise korra rikkumine sellise ulatusega, mis võis oluliselt mõjutada valimistulemusi. (p 8)

Riigikohus saab kaebuse läbi vaadata ainult nende põhjenduste ja väidete osas, mida käsitleti nii maakonna valimiskomisjonis kui Vabariigi Valimiskomisjonis (vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 8. novembri 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-15-02 - RT III 2002, 30, 327 ja 13. novembri 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-17-02 - RT III 2002, 32, 346 ning 2. oktoobri 2003. a otsus asjas nr 3-4-1-16-03 - RT III 2003, 29, 300). (p 9)

KOVVS § 68 lg 1 järgi registreerib valla või linna valimiskomisjon valitud volikogu liikmed oma otsusega pärast hääletamispäeva, kui Vabariigi Valimiskomisjonile ja Riigikohtule kaebuste esitamise tähtaeg on möödunud või kui nimetatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused. Seega pole pärast seda õiguslikult võimalik taotleda volikogu liikmete registreerimise peatamist. (p 6)

KOVVS § 22 järgi on jaoskonnakomisjoni ülesanne korraldada hääletamine ja teha kindlaks hääletamistulemused valimisjaoskonnas ning täita muid valimisseadusest tulenevaid ülesandeid. Seadus ei anna jaoskonnakomisjonile õigust valimispäeval "uksi sulgeda", kui komisjon leiab, et valimised toimuvad olukorras, kus valimisi ei saa pidada seaduslikeks. Jaoskonnakomisjonile sellise pädevuse omistamine võib tekitada kaose valimistel ning rikkuda valimistel osalejate õigusi. Ka ei ole jaoskonnakomisjonidest kõrgemalseisvatel valimiskomisjonidel käesolevas kaasuses kirjeldatud asjaoludel pädevust muuta valimispäeva. Vastavalt KOVVS §-le 2 on volikogu valimispäevaks valimisaasta oktoobrikuu kolmas pühapäev. (p 10)

Õigus tunnistada hääletamistulemused kehtetuks on Vabariigi Valimiskomisjonil ka järelevalvepädevuse teostamise korras KOVVS § 17 lg 2 p 4 alusel, kui ilmneb, et seaduserikkumine mõjutas või võis hääletamistulemusi oluliselt mõjutada. Sellist järelevalvepädevust on aga võimalik kasutada kuni volikogu liikmete registreerimiseni. Pärast volikogu liikmete registreerimist saab Vabariigi Valimiskomisjon KOVVS § 17 lg 7 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 41 lg 1 alusel üksnes esitada Riigikohtule protesti valla või linna valimiskomisjoni otsuse tühistamiseks osas, millega registreeriti isik volikogu liikmeks, kui on ilmnenud, et see volikogu liige ei vasta KOVVS § 5 lg-tes 5 või 6 ettenähtud nõuetele. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega pole kaebemenetlust ja Vabariigi Valimiskomisjoni protestiõigust piisavalt reguleeritud. (p 13)

KOVVS § 64 lg 1 annab üksikisikule, kandidaadile, erakonnale ja valimisliidule võimaluse vaidlustada valimiste jaoskonnakomisjoni otsust või toimingut, sh tegevusetust, mis rikub tema õigusi. Vaidlustatav akt või toiming võib mõnel juhul rikkuda kaebuse esitaja õigusi sellest hoolimata, et akti andja või toimingu sooritaja seadust ei riku. Selline olukord võib tekkida, kui valimiste jaoskonnakomisjon on vastavalt KOVVS §-le 54 kindlaks teinud hääletamistulemused, kuid valimised on toimunud tingimustes, mis pole seadusega kooskõlas. Sellist võimalust kinnitavad ka KOVVS § 17 lg 2 p 4 ja § 67 lg 1, mis sätestavad Vabariigi Valimiskomisjoni õiguse tunnistada hääletamistulemused valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, vallas või linnas kehtetuks ning korraldada kordushääletamine, kui seaduserikkumine mõjutas või võis hääletamistulemusi oluliselt mõjutada. (p 8)

Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus ei näe valimiskaebuste lahendamisel ette abstraktset normikontrolli. (p 14)

KOVVS §-ga 61 keelatud poliitilise välireklaami mõju hääletamistulemustele saab hinnata eeskätt hääletamistulemuste vaidlustamisel. (p 13)

Riigikohtule saab PSJKS § 37 lõike 1 alusel valimiskaebuse esitada isik, kelle subjektiivseid õigusi on rikutud, ning kaebus tuleb rahuldada, kui valimiskomisjoni otsus või toiming rikub isiku subjektiivseid õigusi (vt näiteks Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 21. novembri 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-18-02 - RT III, 2002, 34, 366, p 9). (p 8)

Üldiste väidete käsitlemine ei kuulu tulenevalt PSJKS § 37 lõikest 1 valimiskaebuse läbivaatamisel Riigikohtu pädevusse (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 20. märtsi 2003. a otsus asjas nr 3-4-1-5-03 - RT III 2003, 8, 82, p 9). (p 10)

Riigikohus saab kaebuse läbi vaadata ainult nende põhjenduste ja väidete osas, mida käsitleti nii maakonna valimiskomisjonis kui Vabariigi Valimiskomisjonis (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 8. novembri 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-15-02 - RT III 2002, 30, 327 ja 13. novembri 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-17-02 - RT III 2002, 32, 346 ning 2. oktoobri 2003. a otsus asjas nr 3-4-1-16-03 - RT III 2003, 29, 300). (p 11)

KOVVS § 15 lõikes 4 ette nähtud valimiskomisjoni koosoleku protokolliga tutvumise õiguse rikkumine ei too kaasa sellel koosolekul vastu võetud otsuste ebaseaduslikkust. (p 16)

D. Klenskil ja S. Tšerepanovil oli põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 13. septembri 2005. a otsusega tunnustatud õigus moodustada valimisliit "Spisok Klenskogo" ja sellest õigusest tulenev õigus esitada registreerimiseks selle valimisliidu kandidaatide nimekiri. Kuid D. Klenski ja S. Tšerepanovi õigustele vastandub juba registreeritud valimisliidu "Klenski Nimekiri" nimekirja kantud isikute õigus kandideerida selles valimisnimekirjas. Need isikud on andnud nõusoleku kandideerida üksnes valimisliidus "Klenski Nimekiri". Seaduses puudub regulatsioon, mille kohaldamine võimaldaks tekkinud olukorda lahendada. Kolleegium on seisukohal, et põhiseaduspärane ja kõigi valimisprotsessis osalejate õigusi kõige vähem kahjustav on valimiskomisjoni leitud lahendus, mille järgi valimisliidu nime "Klenski Nimekiri" saab asendada nimega "Spisok Klenskogo" tingimusel, et nime muutmisega on nõus kõik "Klenski Nimekirjas" kandideerivad isikud ja selle liidu moodustajad. (p 9)

KOVVS § 37 lg 2 neljas lause sätestab, et numbrite andmise järjekord erakondade ja valimisliitude vahel ning üksikkandidaatide vahel selgitatakse liisuheitmisega. Liisuheitmise tulemus on juhuslik ega saa sõltuda erakonna, valimisliidu või üksikkandidaadi nimest. (p 11)

Põhiseaduses reguleerib kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi § 156. Valimisliite põhiseadus ei reguleeri. Tulenevalt põhiseaduse § 104 lg 2 p-st 4 on kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi määratud reguleerima kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus. Valimisliitu koondumist ja valimisliidu registreerimist reguleerib KOVVS § 311. Nõuded valimisliidu nimele esitab KOVVS § 311 lg 4, mis sätestab: "Valimisliidu nimi ei või olla ebaesteetiline ega eksitav. Eelmistel volikogu valimistel registreeritud valimisliidu nime võib kasutada juhul, kui üle poolte valimisliidu moodustajatest olid sama valimisliidu moodustajateks ka eelmistel valimistel. Keelatud on valimisliidu nimena kasutada erakonna või mõne muu valimisliidu nime või sellega eksitavalt sarnast nime." (p 8)

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus ei sätesta nõuet, et valimisliidu nimes ei tohi olla võõrkeelseid sõnu. Sellesisuline nõue ei tulene vahetult ka põhiseaduse §-st 6, mille järgi Eesti riigikeeleks on eesti keel. Nõuded valimisliidu nimele saavad tuleneda valimisseadusest. Asjakohane pole ka põhiseaduse § 52, mille järgi kohalike omavalitsuste asjaajamiskeeleks on eesti keel. Paragrahv 52 pole seostatav valimisliidu nimele esitatavate nõuete, vaid asjaajamisega kohaliku omavalitsuse ametiasutustes. Keelekasutust on määratud reguleerima keeleseadus. Ka keeleseadus ei esita nõuet, et valimisliidu nimes ei tohi olla võõrkeelseid sõnu. Olemuselt valimisõiguse valdkonda kuuluvad küsimused tuleb reguleerida valimisseadusega, mis on põhiseaduse § 104 lg-s 2 nimetatud seadus (Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 5. veebruari 1998. a otsus nr 3-4-1-1-98 - RT I 1998, 14, 230 ja 4. novembri 1998. a otsus nr 3-4-1-78 - RT I 1998, 98/99, 1698). Keeleseadus on nn lihtseadus. Nõuded valimisliitudele on olemuselt valimisseaduse reguleerimisvaldkonda kuuluvad ega saakski olla reguleeritud lihtseadusega. Seega ei saa kolleegiumi arvates valimisliidu registreerimisest keelduda vormilise põhjendusega, et valimisliidu nimes on võõrkeelseid sõnu. (p 9)

Olukorras, kus võõrkeelseid sõnu sisaldav valimisliidu nimi pole seadusega keelatud, on valimiskomisjonid ebaõigesti kohaldanud seadust. Seda, kas valimisliidu nimi on neile arusaadav, hindavad valijad. Valimiskomisjon ei saa poliitilist jõudu diskvalifitseerida põhjendusega, et selle nimi pole komisjoni arvates sisu poolest valijatele arusaadav. Vastupidine järeldus tähendaks õigusevastast sekkumist valimisnimekirja koonduda soovivate isikute passiivsesse valimisõigusesse. Valimisnimekirja koonduda soovivate isikute endi ülesanne on hoolitseda selle eest, et nende sõnum oleks valijatele arusaadav. (p 10)

Võrdse kohtlemise printsiip esinduskogude valimise kontekstis ei tähenda, et kõikidele valimisõiguslikele isikutele peavad olema tagatud absoluutselt võrdsed võimalused valimistoimingu üheviisiliseks teostamiseks. Seaduses ette nähtud erinevate hääletamisviiside kasutajad on sisuliselt erinevas olukorras. Inimeste täieliku faktilise võrdsuse tagamine valimisõiguse teostamisel ei ole põhimõtteliselt võimalik ega põhiseaduslikult nõutav. (p 24) Riigikogus kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse vastuvõtmisel 27. märtsil 2002. aastal tehtud otsus eesmärgiga suurendada valimisaktiivsust ehk rahva demokraatlikku osalust ühiselu otsuste tegemisel on valimiste üldisuse printsiipi silmas pidades legitiimne. Valimiste üldisuse põhimõtte järgi peab kõigile hääleõiguslikele isikutele olema tagatud võimalus valimistest osa võtta. Meetmed, mida riik tarvitusele võtab, et tagada võimalikult suurele osale valijaskonnast võimalus valimistest osa võtta, on õigustatud ja soovitatavad. (p 25) Teine elektroonilise hääletamise võimaldamise eesmärk on valimispraktika kaasajastamine ehk uute infotehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtmine. Valimispraktika kaasajastamine ei ole põhiseaduse kohaselt keelatud ning on seega võrdsusõiguse ja ühetaolisuse printsiibi riive õigustajana legitiimne. (p 26)

Võrdsusõiguse ja ühetaolisuse riive, millena võib käsitada elektroonilise hääletamisviisi kasutajate õigust oma häält piiramatu arv kordi muuta, ei ole piisavalt intensiivne, kaalumaks üles valimisaktiivsuse suurendamise ja uute infotehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtu eesmärki. Elektroonilise hääle muutmise võimalus on vajalik valimiste vabaduse ja hääletamise salajasuse tagamiseks elektroonilisel hääletamisel. Vaidlustatud regulatsiooni andes on seadusandja erinevaid printsiipe ja nende taga seisvaid väärtusi kaaludes leidnud kohase tasakaalu kõigi põhiseadusest tulenevate valimispõhimõtete vahel. (p 32)

Elektroonilise hääletuse kasutuselevõtt elektrooniliselt antud hääle muutmist võimaldamata võib seada ohtu valimiste vabaduse ja hääletamise salajasuse põhimõtte. Valimiste vabaduse põhimõtte sätestab põhiseaduse § 156 lõike 1 esimene lause, mille järgi valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu vabadel valimistel. Hääletamise salajasus valimisvabaduse ühe alaprintsiibina on valimiste vabaduse eeltingimuseks. Valimiste vabaduse põhimõtte kohaselt on vabatahtlik nii valimistel osalemine kui valiku tegemine. Lisaks riigi kohustusele hoiduda isiku valimisvabadusse sekkumisest tuleneb sellest põhimõttest ka riigi kohustus tagada valija kaitse tema valikut mõjutada püüdvate isikute eest. Riik peab selle põhimõtte kohaselt looma vajalikud eeldused vaba hääletamise läbiviimiseks ning kaitsma valijat mõjutuste eest, mis takistavad tal oma häält soovitud viisil anda või andmata jätta. (p 27) Elektroonilise hääletamise korral kontrollimata keskkonnast ehk kasutades Interneti keskkonda väljaspool valimisjaoskonda, on välistest mõjudest vaba hääletamist ja salajasust riiklikult raskem tagada. (p 28) Valija võimalus elektrooniliselt antud häält eelhääletamise ajal muuta annab olulise lisagarantii valimiste vabaduse ja hääletamise salajasuse printsiibi järgimisele elektroonilisel hääletamisel. Valija, keda on elektroonilise hääletamise käigus ebaseaduslikult mõjutatud või jälgitud, saab taastada valimiste vabaduse ja hääletamise salajasuse, hääletades mõjutustest vabanenult uuesti elektrooniliselt või valimissedeliga. Lisaks võimalusele mõjutuste all antud häält tagantjärele korrigeerida on ülehääletamisel ka oluline preventiivne funktsioon. Kui elektroonilist hääletusviisi kasutaval valijal on seadusega tagatud võimalus elektrooniliselt antud häält muuta, väheneb motivatsioon tema ebaseaduslikuks mõjutamiseks. Elektroonilise hääle muutmise võimaluse kõrval puuduvad muud, samavõrra mõjusad meetmed valimiste vabaduse ja hääletamise salajasuse tagamiseks elektroonilisel hääletamisel kontrollimata hääletuskeskkonnas. Karistusõiguslikel meetmetel on küll preventiivne tähendus, ent hilisem karistamine ei aita erinevalt elektroonilise hääle muutmise võimaluse kasutamisest valimiste vabaduse ja hääletamise salajasuse rikkumist kõrvaldada. (p 30)

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus ei anna isikule õigust taotleda valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale esitatud kaebuses valimiskomisjoni liikme volituste peatamist ega pane kõrgemalseisvale valimiskomisjonile kohustust lahendada sellist taotlust. Õigus peatada madalamalseisva valimiskomisjoni liikme volitused kuulub kõrgemalseisva valimiskomisjoni järelevalvepädevusse, mida viimane omal äranägemisel teostab valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale esitatud kaebuse läbivaatamisel (KOVVS § 64 lg 6 p 1 ja § 65 lg 6 p 1) või mõnel muul ajendil (KOVVS § 14 lg 7). Seadus annab isikule oma rikutud õiguste jaluleseadmiseks tõhusa vahendi - taotleda valimiskomisjoni otsuse tühistamist või toimingu seadusevastaseks tunnistamist maakonna valimiskomisjonile, Vabariigi Valimiskomisjonile või Riigikohtule esitatud kaebuses (KOVVS §-d 62, 64, 65 ja 66). Sellise kaebuse olemusest tuleneb võimalus teha komisjonile ettepanek teha ettekirjutus seaduserikkumise kõrvaldamiseks, mitte aga nõue peatada valimiskomisjoni liikme volitused. Valimiskomisjoni liikme volituste peatamine ei sea jalule kaebuse esitaja õigusi ega ole ka käsitatav esialgse õiguskaitse vahendina. (p 10)

Ainult erakondade kandideerimine kohalikel valimistel seab ohtu kohalike omavalitsusorganite representatiivsuse (vrd ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 15. juuli 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-7-02, p 21). Statistilistele andmetele tuginedes ei ole olukorras, kus kandideerida saavad üksnes erakondade nimekirjad ja üksikkandidaadid, tagatud, et kohalikel valimistel on valijal võimalik teha valik erinevate nimekirjade vahel. (p 32)

Õiguskantsleril puudub vastavalt õiguskantsleri seadusele ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadusele pädevus taotleda Riigikohtult seaduse kehtetuks tunnistamist põhjusel, et see on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. (p 49)

Passiivse valimisõiguse (kandideerimisõigus) puhul tähendab valimiste ühetaolisuse põhimõte koosmõjus võrdse kohtlemise põhimõttega kõigile kandidaatidele võrdsete võimaluste tagamist valimistel kandideerimiseks. (p 16) Ainult erakondade kandideerimise võimaldamine kohalikel valimistel koosmõjus erakonnaseadusest tulenevate nõuetega erakonna registreerimisele ja tegevusele piiravad kandideerimisõigust kohalikul tasemel ebaproportsionaalselt, kuna erakonna moodustamine kandidaatide ülesseadmiseks ning kohaliku võimu teostamiseks ühe kohaliku omavalitsuse üksuse piires on praktiliselt võimatu. (pp 22, 36)

Põhiseaduse §-st 48 ei tulene, et kõik ühingud, mis on poliitiliste eesmärkide nimel moodustatud, peaksid omama õigust kanda erakonna nime. (p 38) Seadusandjal on õigus kehtestada ühingu erakonnana registreerimiseks esitatavad nõuded. Kui poliitilistel eesmärkidel ühinejad neid nõudeid täita ei suuda, ei ole neilt ühinemisvabadust veel ära võetud. (p 39)

Põhiseaduse §-s 154 sätestatud omavalitsuste küsimuste iseseisev otsustamine viitab kohaliku omavalitsuse autonoomia põhimõttele. See põhimõte eksisteerib avaliku võimu detsentraliseerimise ning riigivõimu piiramise ja tasakaalustamise huvides ning tähendab, et kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed peavad saama otsuseid langetada sõltumata riigi keskvõimust, seades esikohale kohalikud huvid. (p 17) Kohalike huvide realiseerimine kohalikul tasemel, vajadusel ka vastuolus keskvõimu huvidega, on omavalitsuse autonoomia põhimõtte olemuslik sisu. (p 35) Kohalikel valimistel ainult erakondadele ja üksikkandidaatidele kandideerimise võimaldamine riivab ebaproportsionaalselt kohaliku omavalitsuse autonoomia põhimõtet, kuna erakonna moodustamine kandidaatide ülesseadmiseks ning kohaliku võimu teostamiseks ühe kohaliku omavalitsuse üksuse piires on praktiliselt võimatu. (p 22)

Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõttest ei tulene nõuet, et siseriikliku õiguse vastavuse kontrollimiseks Euroopa Liidu õigusega peab eksisteerima põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkus on kohaldamise ülimuslikkus, mis tähendab, et Euroopa Liidu õigusega vastuolus olev siseriiklik õigus tuleb konkreetses vaidluses kohaldamata jätta. (p 49)