Teksti suurus:

Kriminaalkoodeks (lühend - KrK)

Kuvatud on kõik kohtulahendid, mis on seostatud õigusakti või selle sätetega. Samuti on kuvatud kohtulahendid nende õigusakti sätetega, mida on muudetud või mis on kehtetuks tunnistatud.

Tähelepanelik tuleb kohtulahendite otsingutulemustes õigusakti seose lingist avaneva akti tervikteksti kehtivusaegade jälgimisel. Kohtulahendite otsingutulemustes õigusakti sätte link viib vaid selle õigusakti juurde, millest alates kohus kohaldamisel sätet selgitas või tõlgendas st võib viia otsimise ajal mittekehtivale sättele.

Kui vajutada õigusakti vaates nupule „Seotud kohtulahendid“, siis vajutades sätte ees olevale kaalude märgile näed sättega seotud kohtulahendeid.

Kohtuasja nrKohusLahendi kpSeotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-1-68-99 PDF Riigikohus 31.08.1999
KrK

Isikult raha nõudmine tema poja väidetava võla katteks ühes ähvardusega kasutada selle isiku kallal füüsilist vägivalda või hävitada tema vara võib omavoli moodustada vaid eelduste, et võla vahekord tegelikult esines ja süüdlasel oli õigus võlga tagasi nõuda ka võlgniku emalt ning et emale esitatud nõue tasuda poja võlg oli süüdlase poolt oma õiguse teostamine ebaseaduslikus korras. Süüdimõistvas kohtuotsuses peab nimetatud asjaolude esinemine olema tõendatud.

3-1-1-69-99 PDF Riigikohus 31.08.1999
KrK

Turvatöötajatele vastuhakkamine isikute poolt, kes baaris rahu ja normaalset tööd rikkudes ning vaid korrale kutsunud baarikülastajat tõugates olid jämedalt rikkunud avalikku korda ja väljendanud ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu, võib moodustada kuritahtliku huligaansuse.

3-1-1-64-99 PDF Riigikohus 15.06.1999
KrK

Isikute grupi poolt gaasipüstoli kasutamisega toimepandud röövimise organisaator, kes täideviija ei olnud ja seetõttu grupi koosseisu ei kuulunud, vastutab KrK § 17 lg 4 ja § 141 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi.

3-1-3-11-99 PDF Riigikohus 08.06.1999
PS
KrK

Juhul kui tõkend - vahi alla võtmine on asendatud tõkendiga - kautsjon, tuleb eelvangistusaja arvamisel karistuse tähtaja hulka pidada silmas, et vastav isik kuulub vahi alt vabastamisele mitte pärast kautsjoni kohaldamise määruse tegemist, vaid pärast kautsjoni tasumist (KrMK § 71-1 lg 4).


Riigikohtu otsus ei saa olla kohtuvigade parandamise menetluse esemeks.

3-1-1-58-99 PDF Riigikohus 25.05.1999
KrK

Karistuse mõistmisel KrK § 40 lg 3 ja § 41 järgi tuleb juba kantud karistus maha arvata, mitte KrK § 40 lg 3 alusel mõistetud karistusest, vaid lõplikust karistusest, mis on mõistetud § 41 sätetest juhindudes.

3-1-1-59-99 PDF Riigikohus 25.05.1999
KrK

Erikaebuste ja -protestide menetluse olemusest lähtudes ei tule AKKS § 68 lg 1 p-s 1 sätestatust aru saada nõndamoodi, et erikaebuse korras on vaidlustatav mistahes kautsjoni kohaldamisega seonduv küsimus. Vaidlustatav ei ole kautsjonisumma suurus. KrMK §-s 71-2 on sõnaselgelt sätestatud, et erikaebusi ja -proteste võib esitada vaid kautsjoni kohaldamise või sellest keeldumise peale.

3-1-1-56-99 PDF Riigikohus 25.05.1999
KrK

Mingi kindlustusfirma võltsitud liikluskindlustuse poliisi esitamine liikluskahju hüvitamiseks sellele samale firmale, kes aga ei ole liikluskahju põhjustamise eest vastutava isiku sõiduki kindlustaja ega pea seetõttu kahju hüvitama, ja kui pole tõendatud, et poliisi esitamisega püüti pettuse teel saada varalist kasu, ei moodusta KrK § 143 sätestatud kelmust.


Teadvalt võltsitud liikluspoliisi kasutamine ehtsast poliisist tulenevate õiguste omandamise eesmärgil võib moodustada KrK §-s 186 sätestatud kuriteo.

3-1-1-49-99 PDF Riigikohus 18.05.1999
KrK

Juhul kui isikul jääb kavatsetud salajane vargus lõpule viimata tema teo märkamise tõttu kaupluse töötajate poolt, millest teadasaamise järel üritab süüdlane valdust võõrale varale säilitada tänavale jooksuga, kus ta aga kinni peetakse, on kõnesolev tegu omandanud avaliku varguse tunnused.

3-1-3-9-99 PDF Riigikohus 18.05.1999
KrK

Eelvangistuse arvestamisel karistuse tähtaja hulka ei ole isiku kinnipidamise ja vabastamise kellaajal tähtsust, kuna KrK § 44 kohaselt arvutatakse vabadusekaotust vaid aastates kuudes ja päevades.

3-1-1-52-99 PDF Riigikohus 18.05.1999
KrK

Uus kohtuotsus, millega lõplik karistus on mõistetud KrK § 40 lg 3 alusel, tuleb karistuse tähtaja hulka arvata ka eelvangistus seoses kuriteoga, mille eest isik on süüdi mõistetud eelmise kohtuotsusega. Süüdimõistetu taotlus lugeda karistuse tähtaja hulka vahi all oldud aeg ka kriminaalasjas, milles eeluurimist alles toimetatakse, on põhjendamatu.

3-1-1-45-99 PDF Riigikohus 04.05.1999
KrK

Vastuolusid sisaldav, motiveerimata ning tõendite kogumiga vastuolus olevatele kohtualuse ütlustele rajatud õigeksmõistev kohtuotsus kuulub tühistamisele.

3-1-1-44-99 PDF Riigikohus 04.05.1999
KrK
3-1-1-31-99 PDF Riigikohus 27.04.1999
KrK

Juhul kui kohtualuse süüdistuses KrK § 204 järgi on kuriteo koosseisulise tunnusena nimetatud ka sõiduki juhtimine alkoholijoobe seisundis, puudub alus arvestada seda asjaolu vastutust raskendavana KrK § 38 p 10 põhjal.


Kuriteo raskust oluliselt vähendavaks erandlikuks tehioluks KrK § 39 mõistes võib olla sõiduki juhtimine kerge astme alkoholijoobes liialt suure kiirusega, selleks, et tagada halveneva tervisega isikule võimalikult kiiresti arstiabi.

3-1-1-43-99 PDF Riigikohus 27.04.1999
KrK

Aktsiaseltsi meister, kelle juhtida on remonttöid tegevad alluvad ning kelle kohustusteks on töö korraldamine ja kontrollimine, kaasa arvatud tuleohutuse eeskirjadest kinnipidamise tagamine, võib olla ametiisik KrK § 160 mõistes.

3-1-1-40-99 PDF Riigikohus 20.04.1999
KrK

Kriminaalasja uuel arutamisel ringkonnakohtus ei või kohtu koosseisu kuuluda kohtunikud, kes varem võtsid osa selle kriminaalasja arutamisest samas kohtus. Tähendatu eiramine on kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine ja tingib tehtud kohtuotuse õigustühisuse.

3-1-1-39-99 PDF Riigikohus 20.04.1999
KrK

Karistus kuriteo eest, mis on toime pandud enne eelmise kohtuotsuse tegemist, mõistetakse KrK § 40 lg 3 sätestatud arvestades. Sel juhul ei tohi piirduda ühe karistuse teisega kaetuks lugemisega, vaid mõista tuleb ka lõplik karsitus. Seejuures peab arvestama, et kui mõlema kuriteo eest on mõistetud liigilt ja suuruselt samasugune karistus, tohib neist üht teisega kaetuks lugeda vaid tingimusel, et mõlemad karistused ühtivad KrK vastava(te) paragrahvi(de) sanktsiooni(de) ülempiiriga.


Lõplikku karistust KrK § 40 lg 3 alusel, mille jättis mõistmata esimese astme kohus, võib mõista ringkonnakohus. Apellatsioonkaebuse osalisel rahuldamisel peab ringkonnakohtu otsusest nähtuma, millises osas on kaebus rahuldatud ja milles seisnes mõistetud karistuse tühistamine.

3-1-1-38-99 PDF Riigikohus 20.04.1999
KrK

Keskkonnainspektisooni tsiviilhagi rahuldamine ringkonnakohtu poolt juhul, kui apellatsioonprotestis seda ei taotletud, ei ole apellatsioonprotesti piiridest väljumine.


Ringkonnakohtu otsuses on tarvis näidata, millisel AKKS § 31 sätestatud alusel esimese astme kohtu otsus tühisstatakse, millistel motiividel seda tehakse ning milliseid vigu on esimese astme kohus tõendite hindamisel teinud. Apellatsioonprotesti esitajana selle prokuröri näitamine ringkonnakohtu otsuses, kes protesti tegelikult ei esitanud, on AKKS § 29 lg 2 nõuete rikkumine.


Isiku süüdistamisel KrK § 155 järgi tuleb süüdistatavana vastutusele võtmise määruses näidata, milles seisnes metsaraie ebaseaduslikkus ja millise õigusakti nõudeid on eiratud. Raie ebaseaduslikkuse sisustamine alles süüdimõistvas kohtuotsuses ei võimalda kohtualusel kaitsta ennast esitatud süüdistuse vastu ja võib seepärast olla kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine AKKS § 39 lg 4 mõistes.

3-1-1-35-99 PDF Riigikohus 13.04.1999
KrK

Kuriteo kvalifikatsiooni muutmine süüdistatava kohtu alla andmisel kohtuniku poolt ainuisikuliselt on vastuolus KrMK §-s 185 sätestatuga ja kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine AKKS § 39 lg 4 mõistes.Kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks on ka KrK § 139 lg 1 järgi kohtu alla antud isiku süüditunnistamine KrK § 139 lg 3 p 1 järgi ilma prokuröri sellekohase taotluseta.


Kuriteo ühise toimepanemisega tekitatud varaline kahju tuleb süüdlaselt välja nõuda solidaarselt (TsK § 459).

3-1-1-32-99 PDF Riigikohus 06.04.1999
KrK

Õiguste omandamine või kohustustest vabanemine on KrMK § 186 kohaselt mitte teadvalt võltsitud ametliku dokumendi kasutamise tulem, vaid isiku käitumise eesmärk.

3-1-1-34-99 PDF Riigikohus 06.04.1999
KrK

Ametialase võltsimise võib moodustada raamatupidamisele esitatud ostu-müügilepingi eksemplari võltsimine (ostetu hinna suuremana näitamine), millega osaühingu õigustele ja huvidele põhjustatakse tema tegeliku finantsseisu moonutamise ja kuritarvitusteks võimaluse loomise teel oluline kahju.


Osaühingu direktorina töötav isik, kes täidab juhtimis-, operatiivseid, organisatsioonilisi ning materiaalsete väärtuste liikumist korraldavaid ülesandeid, on ametiisik KrK § 160 mõistes. Temapoolne raamatupidamise eeskirjade vastane palga ja preemiate suuruse ning väljamaksmise korra muutmine, sealhulgas palga maksmine teadmata isikutele sularahas ja nõuete kohaselt vormistamata jätmine, mille tõttu osaühingul tekib puudujääk ja kaob ülevaade audentsest finantstegevusest, võib olla ametiseisundi kuritarvitamine.

Kokku: 129| Näitan: 81 - 100

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json