RIIGIÕIGUSPõhiseaduslikkuse järelevalve

Teksti suurus:

Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus (lühend - PSJKS)

Kuvatud on kõik kohtulahendid, mis on seostatud õigusakti või selle sätetega. Samuti on kuvatud kohtulahendid nende õigusakti sätetega, mida on muudetud või mis on kehtetuks tunnistatud.

Tähelepanelik tuleb kohtulahendite otsingutulemustes õigusakti seose lingist avaneva akti tervikteksti kehtivusaegade jälgimisel. Kohtulahendite otsingutulemustes õigusakti sätte link viib vaid selle õigusakti juurde, millest alates kohus kohaldamisel sätet selgitas või tõlgendas st võib viia otsimise ajal mittekehtivale sättele.

Kui vajutada õigusakti vaates nupule „Seotud kohtulahendid“, siis vajutades sätte ees olevale kaalude märgile näed sättega seotud kohtulahendeid.

Kohtuasja nrKohusLahendi kpSeotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-4-1-14-02 PDF Riigikohus 04.11.2002

Kandideerimisõiguseta isiku kandideerimine ei pruugi iseenesest mõjutada oluliselt hääletamistulemust. Selle mõju hääletamistulemusele ei ole oluline, kui kandideerimisõiguseta isik ei osutunud valituks lihtkvoodi alusel ning kui peale talle antud häälte mahaarvamist tema valimisnimekirjale antud häältest ei muutu nimekirjadele võrdlusarvude alusel jaotatavate mandaatide arv. (p 13)

3-4-1-15-02 PDF Riigikohus 08.11.2002

Jaoskonnakomisjoni toimingute vaidlustamisel saab Vabariigi Valimiskomisjon kaebuse läbi vaadata ainult neis küsimustes, mida märgiti juba maakonnakomisjonile esitatud kaebuses. Riigikohus vaatab kaebuse läbi vaid neis küsimustes, mis on vaidluse all olnud nii maakonna valimiskomisjonis kui ka Vabariigi Valimiskomisjonis. (p 8)


Kodus hääletamise taotlus ei pea olema kirjutatud käsitsi - see võib olla ka trükitud, kuid peab olema valija poolt allkirjastatud. (p 10) Valimiste jaoskonnakomisjon on pädev otsustama, kas taotluses märgitud põhjus kodus hääletamiseks on mõjuv. (p 11)

3-4-1-20-02 PDF Riigikohus 15.11.2002

Valimiskaebust on õigustatud esitama isik, kelle subjektiivseid õigusi on rikutud. (p 8) Volikogu üks liige ei saa vaidlustada volikogu teise liikme kuulumist volikogusse, kuna valimiskomisjoni toiming, millega jäetakse teise liikme asemel asendusliige määramata, pole suunatud vaidlustajale ega saa rikkuda tema õigusi. (p 10)

3-4-1-19-02 PDF Riigikohus 18.11.2002

Riigikohus ei rahulda taotlust kuulata üle tunnistajad, kui sellist taotlust pole varem esitatud maakonna valimiskomisjonile ja Vabariigi Valimiskomisjonile ning kaebaja pole ka põhjendanud, miks selline taotlus esitati alles Riigikohtule. (p 9)

3-4-1-11-02 PDF Riigikohus 02.12.2002

Riigikohus kontrollib konkreetse normikontrolli raames vaid asjassepuutuva e kohaldamisele kuuluva seaduse põhiseaduslikkust. Asjassepuutuv on säte, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega - kohus peaks asja lahendades seaduse põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui seaduse põhiseadusele vastavuse korral. (p 13) Riigikohus kontrollib, kas taotluse esitanud kohus kohaldas vaidluse lahendamiseks sätet, mis on kohtuasja lahendamiseks otsustava tähtsusega. Põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses ei saa aga anda hinnangut, kas menetluse algatanud kohus on vaidluse õigesti lahendanud. (p 14)


Halduskohtu pädevuses ei ole otsustada, millisel alusel tuleb kriminaalasja menetlus lõpetada. Halduskohus saab üksnes kontrollida, uurija ja prokuröri menetlustoimingute õiguspärasust, kui need riivavad isiku põhiõigusi. (p 18)


Põhiseaduse § 22 lg 1 laieneb kõigile isikutele, keda kriminaalmenetluses koheldakse kahtlustatavana. (p 16)

3-4-1-10-02 PDF Riigikohus 24.12.2002

Seadusandja peab kõik põhiõiguste seisukohalt olulised küsimused otsustama ise ega tohi nende sätestamist delegeerida täitevvõimule. Täitevvõim võib seadusega kehtestatud piiranguid üksnes täpsustada, mitte aga kehtestada täiendavaid piiranguid. (p 24)


Kohtu algatatud põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses ei saa õiguskantsler esitada Riigikohtule iseseisvat taotlust tunnistada kehtetuks norme, mida kohus ei olnud põhiseadusevastaseks tunnistanud. Õiguskantsler peab esmalt tegema akti vastuvõtnud organile ettepaneku viia õigustloov akt kooskõlla põhiseadusega. Küll aga saab Riigikohus kaaluda õiguskantsleri põhjendeid, kui Riigikohus leiab, et normid, mille kohta need on esitatud, on asjassepuutuvad. (p 19)


Õigus eraelu puutumatusele kaitseb ka ärilise ja erialase tegevuse kohta selliste andmete kogumise, säilitamise ja avaldamise eest, mis võimaldavad saada ülevaate isiku varast ja majanduslikest huvidest. Riigi vähemusotsustusõigusega äriühingutes erahuve esindavate isikute palgaandmete avalikustamine ning neile pandud majanduslike huvide deklaratsiooni esitamise kohustus rikub nende isikute õigust eraelu puutumatusele. (p 23)

3-4-1-2-03 PDF Riigikohus 21.02.2003

Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses ei ole kohaliku omavalitsuse üksustel üldist kaebeõigust, samuti ei ole neil õigust esitada põhiseaduslikkuse järelevalve taotlust teiste isikute subjektiivsete õiguste kaitseks. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses on kohaliku omavalitsuse üksustel võimalik vaidlustada õigustloovaid akte, kui need on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega. (p 13)

3-4-1-5-03 PDF Riigikohus 20.03.2003

Riigikohus ei analüüsi väidet valijate transpordiga mittekindlustamise põhiseadusevastasuse kohta, kui kaebuse esitaja ise oli valimispäeval valimisjaoskonnas ning tal oli võimalus oma valimisõigust kasutada. (p 10)


Riigikohtus saab isik valimisasjades kaitsta oma subjektiivseid õigusi. Kaebus rahuldatakse vaid siis, kui valimiskomisjoni otsus või toiming rikub isiku subjektiivseid õigusi. (p 8)

3-4-1-11-03 PDF Riigikohus 24.09.2003

Rahvahääletusele pandud ning hääletamissedelile kantud seaduseelnõu ja küsimuse sõnastuse vaidlustamisel, mille otsustas Riigikogu, ei vaidlustata sisuliselt mitte Vabariigi Valimiskomisjoni, vaid Riigikogu otsust. (p 6) Valimiste jaoskonnakomisjoni tegevusetust korra tagamisel hääletamisruumis saab vaidlustada maakonna valimiskomisjonis. Aktiivset agitatsiooni valimispäeval kui väärtegu menetletakse väärteomenetluse korras, mitte põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses. (p 7)


Aktiivset agitatsiooni valimispäeval kui väärtegu menetletakse väärteomenetluse korras, mitte põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses. (p 7)

3-4-1-12-03 PDF Riigikohus 29.09.2003

Rahvahääletusele pandud ning hääletamissedelile kantud seaduseelnõu ja küsimuse sõnastuse vaidlustamisel, mille otsustas Riigikogu, ei vaidlustata sisuliselt mitte Vabariigi Valimiskomisjoni, vaid Riigikogu otsust. (p 10)


Vabariigi Valimiskomisjoni otsuste või toimingute peale saab esitada kaebuse Riigikohtule, vaatamata sellele, et Vabariigi Valimiskomisjon ei ole seda kaebust eelnevalt läbi vaadanud. (p 8) Rahvahääletusele pandud ning hääletamissedelile kantud seaduseelnõu ja küsimuse sõnastuse vaidlustamisel, mille otsustas Riigikogu, ei vaidlustata sisuliselt mitte Vabariigi Valimiskomisjoni, vaid Riigikogu otsust. (p 10)


Välislepingu põhiseadusele vastavuse kontrolli saavad otse Riigikohtult taotleda ainult õiguskantsler ning esimese ja teise astme kohtud. Seetõttu ei saa Riigikohus läbi vaadata eraisiku taotlust tunnistada Euroopa Liiduga ühinemise leping põhiseadusega vastuolus olevaks. (p 12)


Lootus, et jõustunud õigusakti õigusvastasus kõrvaldatakse õigusakti muutmise või selle üle järelevalve teostamise teel, ei saa iseenesest olla kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmist õigustavaks asjaoluks. (p 11)

3-4-1-16-03 PDF Riigikohus 02.10.2003

Konkretiseerimata kahtlusi hääletajate allkirjade võltsimise kohta ei saa lugeda hääletaja põhjendatud huviks tutvuda hääletajate nimekirjaga pärast rahvahääletuse päeva. (p 10) Hääletajate nimekirjades allkirjade võltsimine on kuritegu. Kui kaebajal on põhjendatud kahtlusi ja kindlaid andmeid hääletajate nimekirjades allkirjade võltsimise kohta, on tal õigus pöörduda kriminaalmenetluse alustamise avaldusega politsei või prokuröri poole. (p 13)


Riigikohus saab valimiskaebuse läbi vaadata ainult nende põhjenduste ja väidete osas, mida käsitleti nii maakonna valimiskomisjonis kui ka Vabariigi Valimiskomisjonis. (p 9)


Hääletajate nimekirjades allkirjade võltsimine on kuritegu. Kui kaebajal on põhjendatud kahtlusi ja kindlaid andmeid hääletajate nimekirjades allkirjade võltsimise kohta, on tal õigus pöörduda kriminaalmenetluse alustamise avaldusega politsei või prokuröri poole. (p 13)

3-4-1-14-03 PDF Riigikohus 03.10.2003

Isiku subjektiivset hääleõigust ei rikutud, kui ta sai rahvahääletusel hääletada, kuigi tal ei võimaldatud tõendada oma isikut Eesti Kodanike Komitee väljastatud isikutunnistusega. (p 8) Kui isik sai rahvahääletusel oma subjektiivset hääleõigust realiseerida, puudub Riigikohtul alus hinnata Vabariigi Valimiskomisjoni õigustloovate aktide vastavust põhiseadusele ja seadustele. (p 12)


Kui isik sai rahvahääletusel oma subjektiivset hääleõigust realiseerida, puudub Riigikohtul alus hinnata Vabariigi Valimiskomisjoni õigustloovate aktide vastavust põhiseadusele ja seadustele. (p 9) Vabariigi Valimiskomisjoni poolt isikule saadetud teatest tema kaebuse läbivaatamise aja ja koha kohta ei tulene kaebuse esitajale mingeid kohustusi. Valimiskaebuse lahendamisel on Riigikohtu pädevuses üksnes asjassepuutuvate õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse kontrollimine. Asjassepuutuv on õigustloova akti säte, mis on asja lahendamisel otsustava tähtsusega, st kohus peaks sätte põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui sätte põhiseadusele vastavuse korral. (p 12)


Vabariigi Valimiskomisjoni poolt isikule saadetud teatest tema kaebuse läbivaatamise aja ja koha kohta ei tulene kaebuse esitajale mingeid kohustusi. (p 11)


Valimiskaebuse lahendamisel on Riigikohtu pädevuses üksnes asjassepuutuvate õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse kontrollimine. Asjassepuutuv on õigustloova akti säte, mis on asja lahendamisel otsustava tähtsusega, st kohus peaks sätte põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui sätte põhiseadusele vastavuse korral. (p 12)


Isiku subjektiivset hääleõigust ei rikutud, kui ta sai rahvahääletusel hääletada, kuigi tal ei võimaldatud tõendada oma isikut Eesti Kodanike Komitee väljastatud isikutunnistusega. (p 8)


Aktiivset agitatsiooni valimispäeval kui väärtegu menetletakse väärteomenetluse korras, mitte põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses. (p 13)

3-4-1-17-03 PDF Riigikohus 03.10.2003

Rahvahääletusel realiseeritav subjektiivne õigus on õigus hääletada. Kui kaebaja leiab, et ta ei saanud oma subjektiivset õigust realiseerida seetõttu, et tal ei lubatud hääletamisel oma isikut tõendada Eesti Komitee Kodakondsusameti väljastatud kodaniku isikutunnistusega, siis peab ta tõendama, et tal ei olnud hääletamisel oma isiku tõendamiseks teisi võimalusi kui esitada nimetatud isikutunnistus.(p 12)


Riigikohus võib kontrollida, kas isiku subjektiivseid õigusi on rikutud, ka juhul, kui ei ole järgitud astmelist kaebekorda valimiskomisjonide süsteemis. (p 10)

3-4-1-19-03 PDF Riigikohus 14.10.2003

Valimiskaebuse lahendamisel on Riigikohtu pädevuses üksnes asjassepuutuvate õigustloovate aktide ja välislepingute põhiseaduslikkuse kontrollimine. Asjassepuutuv on säte, mis on asja lahendamisel otsustava tähtsusega, st kohus peaks sätte põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui sätte põhiseadusele vastavuse korral. (p 7)


Valimiskaebuse lahendamisel on Riigikohtu pädevuses üksnes asjassepuutuvate õigustloovate aktide ja välislepingute põhiseaduslikkuse kontrollimine. (p 7)


Rahvahääletuse tulemused saab kinnitada siis, kui on koostatud protokoll hääletustulemuste kohta ja on selgunud, et valimiskomisjonide otsuste ja toimingute peale kaebuste esitamise tähtaeg on möödunud ja esitatud kaebused on saanud lõpliku lahenduse Riigikohtus. Vabariigi Valimiskomisjon peab enne rahvahääletuse tulemuste väljaselgitamist kontrollima nimetatud tingimuste täitmist. (p 5)


Rahvahääletuse tulemused saab kinnitada siis, kui on koostatud protokoll hääletustulemuste kohta ja on selgunud, et valimiskomisjonide otsuste ja toimingute peale kaebuste esitamise tähtaeg on möödunud ja esitatud kaebused on saanud lõpliku lahenduse Riigikohtus. Vabariigi Valimiskomisjon peab enne rahvahääletuse tulemuste väljaselgitamist kontrollima nimetatud tingimuste täitmist. (p 5) Valimiskaebuse lahendamisel on Riigikohtu pädevuses üksnes asjassepuutuvate õigustloovate aktide ja välislepingute põhiseaduslikkuse kontrollimine. Asjassepuutuv on säte, mis on asja lahendamisel otsustava tähtsusega, st kohus peaks sätte põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui sätte põhiseadusele vastavuse korral. (p 7)

3-4-1-21-03 PDF Riigikohus 17.10.2003

Menetlusosaliste õigus esitada kohtule oma seisukohti on õiglase kohtumenetluse lahutamatu osis. (p 5) Vabariigi Valimiskomisjonil on koguni kohustus esitada Riigikohtule oma selgitused. (p 6)


Menetlusosaliste õigus esitada kohtule oma seisukohti on õiglase kohtumenetluse lahutamatu osis. (p 5) Vabariigi Valimiskomisjonil on koguni kohustus esitada Riigikohtule oma selgitused. Ühe menetlusosalise kohtumenetluse käigus esitatud selgitused või arvamused ei ole käsitatavad toimingutena, mille peale saaks kaevata. (p 6)

3-4-1-9-03 PDF Riigikohus 25.11.2003
KrK

Riigikohus ei lahenda põhiseaduslikkuse järelevalve korras esialgse kohtuasja esemeks olevat õigusvaidlust ega tuvasta esialgse kohtuasja menetlemisel tuvastatavaid faktilisi asjaolusid. (p 12) Karistusseadustiku eriosa paragrahvis või selle lõikes ettenähtud karistuse põhiseadusele vastavust saab kontrollida üksnes juhul, kui kriminaalasjas ei saa kohaldada mõnda karistusseadustiku üldosas sätestatud leevendavat regulatsiooni, mis näeb ette võimaluse mõista sanktsiooni alammääras sätestatust kergem karistus, ja mille kohaldamisel mõistetav karistus oleks kohtu hinnangul õige. (p 13)


Karistusseadustiku eriosa paragrahvis või selle lõikes ettenähtud karistuse põhiseadusele vastavust saab kontrollida üksnes juhul, kui kriminaalasjas ei saa kohaldada mõnda karistusseadustiku üldosas sätestatud leevendavat regulatsiooni, mis näeb ette võimaluse mõista sanktsiooni alammääras sätestatust kergem karistus, ja mille kohaldamisel mõistetav karistus oleks kohtu hinnangul õige. (p 13)


Süüteokoosseisule vastava karistuse määratlemisel on seadusandjal suur otsustamisvabadus. Karistusmäärad põhinevad ühiskonnas omaksvõetud väärtushinnangutel, mille väljendamiseks on pädev just seadusandlik võim. Samuti on parlamendil sel viisil võimalik kujundada riigi karistuspoliitikat ja mõjutada kuritegelikku käitumist. (p 21)


Kohtu poolt algatatud põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses võib Riigikohus tunnistada põhiseadusevastaseks või kehtetuks üksnes asjassepuutuva sätte. Põhiseadusevastaseks tunnistatud sätte asjassepuutuvuse hindamisel on määrav, kas see säte oli kohtuasja lahendamiseks otsustava tähtsusega. Säte on otsustava tähtsusega siis, kui kohus peaks asja lahendades seaduse põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui seaduse põhiseadusele vastavuse korral. (p 11) Sätte asjassepuutuvuse üle otsustamine võib eeldada ka selle hindamist, kas konkreetse normikontrolli algatanud kohus on õigesti tõlgendanud põhiseadusevastaseks tunnistatud normi, samuti norme, mis määratlevad põhiseadusevastaseks tunnistatud sätte kohaldamise tingimused ja ulatuse. (p 12) Riigikohus ei lahenda põhiseaduslikkuse järelevalve korras esialgse kohtuasja esemeks olevat õigusvaidlust ega tuvasta esialgse kohtuasja menetlemisel tuvastatavaid faktilisi asjaolusid. (p 12) Karistusseadustiku eriosa paragrahvis või selle lõikes ettenähtud karistuse põhiseadusele vastavust saab kontrollida üksnes juhul, kui kriminaalasjas ei saa kohaldada mõnda karistusseadustiku üldosas sätestatud leevendavat regulatsiooni, mis näeb ette võimaluse mõista sanktsiooni alammääras sätestatust kergem karistus, ja mille kohaldamisel mõistetav karistus oleks kohtu hinnangul õige. (p 13)

3-4-1-6-04 PDF Riigikohus 26.02.2004

Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamise pädevus väljakuulutamata seaduste üle on üksnes Vabariigi Presidendil. Vabariigi Presidendi ainupädevuse sätestab PSJKS § 5. Sama seaduse § 11 lg 2 järgi tagastatakse taotlus läbivaatamatult, kui taotluse läbivaatamine ei kuulu Riigikohtu pädevusse. (p 4)

3-4-1-2-04 PDF Riigikohus 01.04.2004

Asjassepuutuvuse hindamisel on määrav, kas põhiseadusevastaseks tunnistatud säte oli kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega. Otsustava tähtsusega on säte siis, kui kohus peaks sätte Põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui sätte Põhiseadusele vastavuse korral (Vt mutatis mutandis Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 2. detsembri 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-11-02 - (RT III 2002, 35, 376, p 13-14; Riigikohtu üldkogu28. oktoobri 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-5-02 - (RT III 2002, 28, 308, p 15.) Sätte asjassepuutuvuse üle otsustamine eeldab mõnel juhul ka selle hindamist, kas konkreetse normikontrolli algatanud kohus on õigesti tõlgendanud põhiseadusevastaseks tunnistatud normi, samuti norme, mis määratlevad põhiseadusevastaseks tunnistatud sätte kohaldamise tingimused ja ulatuse. Kui põhiseaduslikkuse järelevalve algatanud kohus on õigusnormi tunnistanud põhiseadusevastaseks ja jätnud selle kohaldamata väära tõlgenduse tõttu, tekiks olukord, kus põhiseaduslikkuse järelevalve kohus peab kontrollima asjasse mittepuutuva normi Põhiseadusele vastavust. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 14 lg 2 järgi ei lahenda Riigikohus põhiseaduslikkuse järelevalve korras kohtuasja esemeks olevat õigusvaidlust ega tuvasta esialgse kohtuasja menetlemisel tuvastatavaid faktilisi asjaolusid (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 25. novembri 2003. a otsus asjas nr 3-4-1-9-03 - RT III 2003, 35, 368, p 12.). (p 16) Eeltoodust tulenevalt on sätte asjassepuutumise hindamiseks vajalik, et asja lahendav kohus oleks välja selgitanud nii vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud kui ka kohaldatava õigusnormi. (p 17)

3-4-1-7-04 PDF Riigikohus 31.05.2004

Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 14 lg 1 järgi ei ole Riigikohus oma otsustustes seotud kohtuotsuse põhistusega. See tähendab eeskätt, et Riigikohus pole seotud argumentidega, mida kasutas kohtuasja lahendanud kohus põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse alustamisel. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 14 lg-st 1 ei tulene, et Riigikohus pole üldse seotud põhiseaduslikkuse kontrollimise taotlusega ja võib ise kujundada põhiseaduslikkuse järelevalveks täiesti uue menetluseseme. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 1 p-st 1 tuleneb üheselt, et Riigikohus on õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse kontrollimisel seotud taotlusega. Riigikohus on oma senises praktikas laiendatud põhiseaduslikkuse kontrolli ka nendele sätetele, mida taotluses ei ole nimetatud. Selliselt toimis Riigikohus näiteks kohtuasjas nr 3-4-1-6-01 (RT III 2001, 15, 154), aga ka kohtuasjas nr 3-4-1-10-02 (RT III 2003, 2, 16). Kuid sellist sätete lahutamatust seotusest tingitud menetluseseme laiendamist ei saa võrdsustada olukorraga, mil Riigikohus tunnistaks sätte, mille põhiseaduslikkuse kontrolli on taotletud, küll Põhiseadusega kooskõlas olevaks, kuid asuks siis ise otsima põhiseadusevastast sätet. (p 23)


Säte, mille põhiseadusepärasust Riigikohus kontrollib, peab olema kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv. Asjassepuutuv on selline seadus, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega (vt Riigikohtu üldkogu 22. detsembri 2000. a otsus asjas nr 3-4-1-10-00 - RT III 2001, 1, 1, p 10). Seadus on otsustava tähtsusega siis, kui kohus peaks asja lahendades seaduse Põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui seaduse Põhiseadusele vastavuse korral (vt Riigikohtu üldkogu 28. oktoobri 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-5-02 - (RT III 2002, 28, 308, p 15). (p 17) Ravikindlustuse seaduse (edaspidi RKS) § 89 lg 4 alusel loeti kuni 2003. aasta 1. jaanuarini kindlustatud isikuga võrdsustatud isikuks ka kindlustatu ülalpeetav abikaasa, olenemata sellest, kas tal oli pensionieani 5 või rohkem aastat. Seega sätestas RKS § 89 lg 4 ülalpeetavatele abikaasadele kindlustuskaitse lõppemise osas üleminekuperioodi. (p 19) RKS § 89 lg 4 põhiseadusevastaseks tunnistamine tähendaks, et kaebaja ravikindlustus lõppeks mitte 1. jaanuaril 2003, vaid 1. oktoobril 2002. See halvendaks kaebaja olukorda. Ravikindlustuse seaduse § 89 lg 4 vastuolu korral Põhiseadusega ei peaks kohus asja lahendades otsustama teisiti kui RKS § 89 lg 4 Põhiseadusele vastavuse korral. Seega ei ole RKS § 89 lg 4 käesoleva asja lahendamisel asjassepuutuv säte ning selle Põhiseadusele vastavust ei saa käesolevas menetluses kontrollida. (p 21)

3-4-1-8-05 PDF Riigikohus 25.05.2005

Esitades kaebuse PSJKS § 18 alusel, peab kaebaja ära näitama, kuidas rikutakse tema õigusi. Riigikohtu pädevusse ei kuulu selliste kaebuste läbivaatamine, mis esitatakse näiliselt PSJKS § 16 alusel, kuid tegelikult teiste isikute või avaliku huvi kaitseks. (p 17)

Kokku: 80| Näitan: 1 - 20

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json