Kriminaalmenetluse koodeks (lühend - KrMK)

Kohtualuse süü tõendatuse suhtes tekkinud kahtlused, mida tõendite uurimisel ei ole võimalik kõrvaldada tuleb tõlgendada kohtualuse kasuks.

KrMK § 49 lg 2 kohaselt võivad tõendiks olevaid andmeid omal initsiatiivil esitada kõik menetlusosalised ning asjaolu, et tõendi esitas omal initsiatiivil kaitsja, ei muuda seda tõendit mitteusaldusväärseks. Usaldust mitteväärivaid tõendeid on igal menetlusosalisel võimalik kohtus vaidlustada. Seda tegemata puudub alus väita, et kohus on kriminaalseadust ebaõigesti kohaldanud.

Karistuse karmistamist taotlevas kassatsioonprotestis tuleb esitada motiivid, miks kohtualusele mõistatud karistus ei vasta toimepandud kuriteole ja süüdlase isikuandmetele või millist seadust on karistuse mõistmisel ebaõigesti kohaldatud.

Võõra vara varguse kvalifitseerimine sõltub varastatud asja väärtusest, milleks on selle harilik väärtus, kui seaduses või tehingus pole sätestatud teisiti. Asjaõigusseaduse § 29 lg 2 kohaselt on asja harilik väärtus selle keskmine müügihind (turuhind).

Jõudnud kohtuistungil seisukohale, et kõne alla võib tulla kohtualuse poolt toime pandud kuriteo ümberkvalifitseerimine karmimat karistust ettenägeva KrK eriosa paragrahvi järgi, võib prokurör kasutada talle KrMK § 215 lg 2 antud õigust, mitte aga pärast tühistamist kohtuvea parandamise korras. AKKS § 77-7 kohaldamine eeldab kohtu tehtud viga.

Otsitud või tõepoolest isiklikul ajendil alustatud konflikti laiendamine väljaspoole isikliku suhte raame, millega jämedalt rikutakse avalikku korda ja väljendatakse ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu, võib moodustada huligaansuse. Huligaansust saab toime panna ka vanglaruumes.

Kannatanupoolne rõivastusesemete üleandmine olukorras, kus viis teda ümberpiiranud kohtualust seda nõuavad ja ähvardavad, on mitte esemete vabatahtlik vahetamine, vaid avalik vargus.

Kuna tollipiir kulgeb Tallinna lennujaama hoones, on narkootilise aine ebaseaduslik toimetamine üle (KrK § 76 lg 2) lõpule viidud lennujaama hoonest väljumisega.

Isik on KrK § 186 sätestatud kuriteo lõpule viinud ka juhul, kui ta võltsitud passi ise ei esitagi viisa saamiseks, vaid annab selle saatkonda edastamiseks teisele isikule.

Riigikohus kassatsioonikohtuna hindab tõendeid vaid ses mõttes, et kontrollib, kas ringkonnakohus on tõendite hindamisel juhindunud kriminaalmenetluse põhimõtetest ning vastavatest seadusesätetest.

Süüdimõistetule tema erikaebuse läbivaatamiseks kaitsja määramine ja temalt kaitsjatasu väljamõistmine juhul kui kaitsja osavõtt menetlusest ei ole kohustuslik ja süüdimõistetu ei ole endale kaitsja määramist taotlenud ning tal puudus võimalus teatada kohtule kaitsjast loobumisel, on kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine AKKS § 39 lg 4 mõistes.

Selle otsustamine, kas relva kasutati röövimisel eelneva kokkuleppe alusel või esines nn ühe täideviija ekstsess, eeldab relva kasutanud isiku tuvastamist, eiramata seejuures KrMK § 274 p-s 3 sätestatud nõuet.

Seletuskiri, mis ei vasta KrMK § 48 lg-s 1 nimetatud nõuetele, ei ole muu dokument KrMK § 48 lg 2 mõistes ja faktiliste andmete allikas.

Asitõendi tagastamisel seaduslikule valdajale tuleb järgida KrMK § 62 lg-s 10 sätestatud.

Ese muutub asitõendiks menetluslikus mõttes pärast seda, kui on tõendatud KrMK § 62 lg-s 1 kehtestatud vorminõuded.

Kohtuistungile, kus arutatakse mitme kohtuotsuse täitmisele pööramist, tuleb etapeerida seda taotlev vanglas viibiv süüdimõistetu.

Aavaldus kohtuvigade parandamiseks, mis on esitatud Põhiseadusest tuleneva isiku põhiõiguse rikkumise kohta, võidakse läbi vaadata AKKS § 77-7 lg-s 1 sätestatud tähtaega arvestamata.Avaldus kohtuvigade parandamiseks on selles osas, milles pole näidatud avalduse esitamise alust (aluseid) põhjendamata ja ei kuulu läbivaatamisele.

Isiku süüdistamisel KrK § 202 järgi tuleb vastavas määruses näidata, millise kuriteo poimepanemisele oli alaealine kaasa tõmmatud. Selle teegemata jätmist võib AKKS § 39 lg 4 alusel tunnistada kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks ja see annab alust isikut kuriteokoosseisu puudumise tõttu õigeks mõista.

Ametialase võltsimise võib moodustada raamatupidamisele esitatud ostu-müügilepingi eksemplari võltsimine (ostetu hinna suuremana näitamine), millega osaühingu õigustele ja huvidele põhjustatakse tema tegeliku finantsseisu moonutamise ja kuritarvitusteks võimaluse loomise teel oluline kahju.

Osaühingu direktorina töötav isik, kes täidab juhtimis-, operatiivseid, organisatsioonilisi ning materiaalsete väärtuste liikumist korraldavaid ülesandeid, on ametiisik KrK § 160 mõistes. Temapoolne raamatupidamise eeskirjade vastane palga ja preemiate suuruse ning väljamaksmise korra muutmine, sealhulgas palga maksmine teadmata isikutele sularahas ja nõuete kohaselt vormistamata jätmine, mille tõttu osaühingul tekib puudujääk ja kaob ülevaade audentsest finantstegevusest, võib olla ametiseisundi kuritarvitamine.

Kuriteo kvalifikatsiooni muutmine süüdistatava kohtu alla andmisel kohtuniku poolt ainuisikuliselt on vastuolus KrMK §-s 185 sätestatuga ja kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine AKKS § 39 lg 4 mõistes.Kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks on ka KrK § 139 lg 1 järgi kohtu alla antud isiku süüditunnistamine KrK § 139 lg 3 p 1 järgi ilma prokuröri sellekohase taotluseta.

Kuriteo ühise toimepanemisega tekitatud varaline kahju tuleb süüdlaselt välja nõuda solidaarselt (TsK § 459).

Apellatsioonitähtaja järgimise kontrollimiseks on tarvis kindlaks teha selle kulgema hakkamise algus. Vahi all viibival kohtualusel on õigus juhinduda AKKS §6 lg-st 2.

Ühe apellandi seaduslikult esitatud apellatsiooni suhtes motiveeritud seisukoha võtmata jätmine on kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine AKKS § 39 lg 4 mõttes.

Apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmine tuleb vormistada kohtuniku määrusega.

See kohtumäärus on erikaebuse korras apellatsioonikohtus vaidlustatav vaid AKKS § 68 lg-s 1 või §-s 69 ettenähtud erikaebuse võimalusi laiendades, milleks annab aluse Põhiseaduse § 24 lg 5 ja KrMK 35. ptk sätestatu.

Kohtule KrMK § 412 lg 1 alusel esitatud vara välisriigile üleandmise määrus muutub juriidilise jõuga kohtumääruseks pärast sellele loa andmist kinnitava märke tegemist kohtuniku poolt.

Kriminaalasja uuel arutamisel ringkonnakohtus ei või kohtu koosseisu kuuluda kohtunikud, kes varem võtsid osa selle kriminaalasja arutamisest samas kohtus. Tähendatu eiramine on kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine ja tingib tehtud kohtuotuse õigustühisuse.

Keskkonnainspektisooni tsiviilhagi rahuldamine ringkonnakohtu poolt juhul, kui apellatsioonprotestis seda ei taotletud, ei ole apellatsioonprotesti piiridest väljumine.

Ringkonnakohtu otsuses on tarvis näidata, millisel AKKS § 31 sätestatud alusel esimese astme kohtu otsus tühisstatakse, millistel motiividel seda tehakse ning milliseid vigu on esimese astme kohus tõendite hindamisel teinud. Apellatsioonprotesti esitajana selle prokuröri näitamine ringkonnakohtu otsuses, kes protesti tegelikult ei esitanud, on AKKS § 29 lg 2 nõuete rikkumine.

Isiku süüdistamisel KrK § 155 järgi tuleb süüdistatavana vastutusele võtmise määruses näidata, milles seisnes metsaraie ebaseaduslikkus ja millise õigusakti nõudeid on eiratud. Raie ebaseaduslikkuse sisustamine alles süüdimõistvas kohtuotsuses ei võimalda kohtualusel kaitsta ennast esitatud süüdistuse vastu ja võib seepärast olla kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine AKKS § 39 lg 4 mõistes.

Kriminaalasja arutamine isiku suhtes, kes pole kohtu alla antud, takistab kriminaalasja seaduslikku kohtulikku arutamist ja moodustab seepärast alati kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise AKKS § 39 lg 4 mõistes.Tähendatud motiivil võib esimese astme kohtu otsuse tühistada ka ringkonnakohus.

Kriminaalasja arutamine isiku suhtes, kes pole kohtu alla antud, takistab kriminaalasja seaduslikku kohtulikku arutamist ja moodustab seepärast alati kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise AKKS § 39 lg 4 mõistes.

Kuritegude ühise toimepanemise juhul peab kohtuotsuses olema märgitud iga isiku osavõtu aste igast kuriteost.

Isiku süüdimõistmisel mitmes kuriteos peab kohtuotsuses esitama konkrteetsed tõendid selle kohta, millele tuginedes kohus iga kuriteo (kuriteoepisoodi) toimepanemise tuvastatuks loeb; eri kuriteoepisoodide toimepanemise põhistamine ühiselt ei ole lubatud.

KrMK § 46 p-st 4 tulenevalt eeldab isiku süüditunnistamine mingis varguses ka selle kuriteoga tekitatud kahju suuruse kindlakstegemist.

Erikaebuste ja -protestide menetluse olemusest lähtudes ei tule AKKS § 68 lg 1 p-s 1 sätestatust aru saada nõndamoodi, et erikaebuse korras on vaidlustatav mistahes kautsjoni kohaldamisega seonduv küsimus. Vaidlustatav ei ole kautsjonisumma suurus. KrMK §-s 71-2 on sõnaselgelt sätestatud, et erikaebusi ja -proteste võib esitada vaid kautsjoni kohaldamise või sellest keeldumise peale.