Karistusseadustik (lühend - KarS)

Tegevusetusdelikti puhul tuleb süüdistuses ja kohtuotsuses näidata ja põhistada nõutavat tegu ning selle objektiivset eeldatavust. Erinevalt põhideliktist, kus põhjusliku seose tuvastamiseks tuleb näidata, et isiku käitumise äramõtlemisel katkeks tagajärjeni viinud kausaalahel, tuleb tegevusetusdelikti korral põhjuslikkus tuvastada põhimõtteliselt teisiti. Tegevusetusdelikti puhul tuleb tuvastada hüpoteetiline põhjuslikkus, ehk kas nõutava teo aset leidmisel jäänuks tagajärg saabumata. Riigikohus on selgitanud, et põhjuslik seos teo tegemata jätmise ja tagajärje vahel tähendab tegevusetusdelikti puhul seda, et kindla teadmisega külgneva tõenäosusega saab väita, et tagajärg ei oleks saabunud, kui nõutav tegu juurde mõelda (vt RKKKo nr 3-1-1-80-06; nr 3-1-1-90-06; nr 3-1-1-13-07; nr 3-1-1-4-08).

KarS § 197 lg 2 näeb ette kriminaalkaristuse töötervishoiu- või tööohutusnõuete eiramise eest, kui sellega on põhjustatud ettevaatamatusest inimese surm. Nimetatud nõuete eiramine võib väljenduda kohustuste täielikus eiramises või nende ebatäpses täitmises. See tähendab, et karistatav on nii tegevusetus kui ka tegevus.