Soolise võrdõiguslikkuse seadus (lühend - SoVS)

• Meeldetuletused
  • Telli teavitus e-postile
  • Salvesta lingimärkmikusse
  • Telli tõlke teavitus e-postile
• Laadi alla
  • PDF failina
  • Tekstifailina
  • XML failina
• Trüki
• RSS
• Abiinfo

• Õigusakt
• EL õigus
• Kohtulahendid
• Kommenteeritud väljaanne
• Lisateave
• Menetlusteave
• Rakendusasutused
• Tõlge vene keelde
• Rakendusaktid
• Tõlge inglise keelde

Kuvatud on kõik kohtulahendid, mis on seostatud õigusakti või selle sätetega. Samuti on kuvatud kohtulahendid nende õigusakti sätetega, mida on muudetud või mis on kehtetuks tunnistatud.

Tähelepanelik tuleb kohtulahendite otsingutulemustes õigusakti seose lingist avaneva akti tervikteksti kehtivusaegade jälgimisel. Kohtulahendite otsingutulemustes õigusakti sätte link viib vaid selle õigusakti juurde, millest alates kohus kohaldamisel sätet selgitas või tõlgendas st võib viia otsimise ajal mittekehtivale sättele.

Kui vajutada õigusakti vaates nupule „Seotud kohtulahendid“, siis vajutades sätte ees olevale kaalude märgile näed sättega seotud kohtulahendeid.

Kohtuasja nr	Kohus	Lahendi kp	Seotud sätted	Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-2-1-135-11	Riigikohus	04.01.2012	TLS § 10 SoVS § 3 lg 1 SoVS § 6 lg 2 p 7 SoVS § 4 lg 2 TLS § 49 lg 1 SoVS § 13 lg 3 SoVS § 5 lg 1	Eraõigus -> Tööõigus -> üldsätted -> võrdse kohtlemise põhimõte Võrdse kohtlemise põhimõtte järgi ei pea diskrimineerimise tuvastamiseks olema tõendatud diskrimineerija eesmärk kedagi diskrimineerida. Diskrimineerimise tuvastamine eeldab esmalt ebavõrdse kohtlemise (eristamise) tuvastamist, misjärel tuleb hinnata erineva kohtlemise õigustatust (seda, kas erinevaks kohtlemiseks on mõistlik põhjus). Olukord võib olla diskrimineeriv, kui on tõendatud, et väidetava diskrimineerija tegevuse tagajärjeks on see, et isikuid on koheldud ebavõrdselt. See, kas tegemist on diskrimineerimisega või mitte, tehakse jagatud tõendamiskohustuse põhimõtte järgi kindlaks sõltuvalt sellest, kas väidetaval diskrimineerijal on oma toimimisviisile soost sõltumatu õiguspärane põhjendus või mitte. Selline tõendamiskohustuse jagunemine tagab vajaliku kaitse diskrimineerimist kahtlustavale isikule, kes on diskrimineerimisjuhtude tõendamisel nõrgemaks pooleks.

← Tagasi | Üles ↑