RIIGIÕIGUSPõhiseadus

Teksti suurus:

Eesti Vabariigi põhiseadus (lühend - PS)

Kuvatud on kõik kohtulahendid, mis on seostatud õigusakti või selle sätetega. Samuti on kuvatud kohtulahendid nende õigusakti sätetega, mida on muudetud või mis on kehtetuks tunnistatud.

Tähelepanelik tuleb kohtulahendite otsingutulemustes õigusakti seose lingist avaneva akti tervikteksti kehtivusaegade jälgimisel. Kohtulahendite otsingutulemustes õigusakti sätte link viib vaid selle õigusakti juurde, millest alates kohus kohaldamisel sätet selgitas või tõlgendas st võib viia otsimise ajal mittekehtivale sättele.

Kui vajutada õigusakti vaates nupule „Seotud kohtulahendid“, siis vajutades sätte ees olevale kaalude märgile näed sättega seotud kohtulahendeid.

Kohtuasja nrKohusLahendi kpSeotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-1-36-99 PDF Riigikohus 13.04.1999
PS

See kohtumäärus on erikaebuse korras apellatsioonikohtus vaidlustatav vaid AKKS § 68 lg-s 1 või §-s 69 ettenähtud erikaebuse võimalusi laiendades, milleks annab aluse Põhiseaduse § 24 lg 5 ja KrMK 35. ptk sätestatu.


Kohtule KrMK § 412 lg 1 alusel esitatud vara välisriigile üleandmise määrus muutub juriidilise jõuga kohtumääruseks pärast sellele loa andmist kinnitava märke tegemist kohtuniku poolt.

3-1-1-66-99 PDF Riigikohus 21.06.1999
PS

Allkirja elukohast mittelahkumise kohta on eiratud ka juhul, mil kohtusse kutsutu ei ole nädalast kauem reageerinud tema postkasti pandud teatisele tulla järele kohtuotsusele, mis annab alust võtta temalt vabadus.

3-1-1-88-99 PDF Riigikohus 05.10.1999
PS

Kassaatori väide, et ta ei teadnud täpselt, milles teda süüdistatakse, võib olla paljasõnaline, kui ta on nii süüdistatavana ülekuulamisel kui ka esimese astme kohtu istungil kinnitanud, et süüdistus on talle arusaadav.


Teenistusvälisel ajal teenistusülesandeid täitev politseiametnik võib ametiisikuna olla KrK § 161-1 ettenähtud kuriteo subjekt.

3-1-1-113-99 PDF Riigikohus 14.12.1999
PS
KrK

KrK § 72 lg-s sätestatud kuriteo võib moodustada juudi rahvuse vastu varjamatut vihkamist ja vaenu õhutava suunitlusega ajalehe levitamine, kui süüdlane vähemalt möönab, et ajalehe sisust tulenevalt lugejate hulgas innustub või intensiivistub vihkav suhtumine juutudesse.


KrK § 72 ei ole vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 45, sest kuigi selle esimeses lauses on igaühele entud õigus vabalt lebitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni, on sama paragrahvi teises lauses seda õigust lubatud seadusega piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. KrK § 72 on kooskõlas ka põhiseaduse §-ga 12, mis keelustab rahvusliku vihkamise ja diskrimineerimise õhutamise.

3-1-3-6-99 PDF Riigikohus 23.03.1999
PS
KrK

Kohtuistungile, kus arutatakse mitme kohtuotsuse täitmisele pööramist, tuleb etapeerida seda taotlev vanglas viibiv süüdimõistetu.


Aavaldus kohtuvigade parandamiseks, mis on esitatud Põhiseadusest tuleneva isiku põhiõiguse rikkumise kohta, võidakse läbi vaadata AKKS § 77-7 lg-s 1 sätestatud tähtaega arvestamata.Avaldus kohtuvigade parandamiseks on selles osas, milles pole näidatud avalduse esitamise alust (aluseid) põhjendamata ja ei kuulu läbivaatamisele.

3-1-3-11-99 PDF Riigikohus 08.06.1999
PS
KrK

Juhul kui tõkend - vahi alla võtmine on asendatud tõkendiga - kautsjon, tuleb eelvangistusaja arvamisel karistuse tähtaja hulka pidada silmas, et vastav isik kuulub vahi alt vabastamisele mitte pärast kautsjoni kohaldamise määruse tegemist, vaid pärast kautsjoni tasumist (KrMK § 71-1 lg 4).


Riigikohtu otsus ei saa olla kohtuvigade parandamise menetluse esemeks.

3-1-1-5-00 PDF Riigikohus 18.01.2000
PS
KrK

KrK §-s 27 ettenähtud lisakaristuse formuleerimine õiguse äravõtmisena töötada teatava aja jooksul vastutavatel ametikohtadel on ebakorrektne ja sisutu ning seetõttu kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine.


Vallavalitsuse ametiisiku palumine teha fiktiivseid sissekirjutusi paljude inimeste passidesse ja selleks temale pikema aja jooksul vajalike dokumentide kättetoimetamine ühes juhiste andmisega sissekirjutuse kehtimisaja ja -koha suhtes võib moodustada KrK §-s 166 sätestatud kuriteo organiseerimise.


Eesti Vabariigi täitevvõimu tegevuse õiguspärasuse, aususe ja usaldusväärsuse kahtluse alla seadmist võib käsitada riigi huvidele olulise kahju tekitamisena § 166 mõistes.


Eesti Vabariigi täitevvõimu tegevuse õiguspärasuse, aususe ja usaldusväärsuse kahtluse alla seadmist võib käsitada riigi huvidele olulise kahju tekitamisena KrK § 166 mõistes.

3-1-1-12-00 PDF Riigikohus 26.01.2000
PS

Juhul kui vahistamismäärust kohtuistungil tervikuna ei avaldatud, võib seda vaidlustada 10 päeva jooksul arvates päevast, mil määrus oli menetlusosalistele tervikuna kättesaadav.


Isiku põhiõiguste, sealhulgas vabaduse piiramise või selle võtmisega seotud tähtaegade kulgemise algust tuleb arvata vastava põhiõiguse piiramise või võtmise hetkest, mitte aga sellele järgnevast tunnist või päevast.


Ringkonnakohtu määrust, millega on korrigeeritud esimese astme kohtu määrust vahi alla võtmiseks, võib lugeda Riigikohtus vaidlustatavaks AKKS § 71 lg 2 mõistes.


KrMK § 73 lg-st 5-1 tulenevalt on vahi alla võtmise ja vahi all pidamise tähtaja pikendamise alused kattuvad, mistõttu kohtunik võib vahi all pidamise tähtaja pikendamise taotluse rahuldamise asemel isiku vahi alla võtta.

3-1-1-19-00 PDF Riigikohus 08.02.2000
PS

Juhul kui isiku poolt toimepandu on halduskohtuniku jõustunud otsusega tunistatud haldusõigusrikkumiseks ja teda on selle eest karistatud, puudub Põhiseaduse §-st 23 lg 4 lähtudes alus võtta seda isikut sellesama teo eest ka kriminaalvastutusele.

3-1-1-62-00 PDF Riigikohus 29.05.2000
PS
AKS

Avaliku koosoleku seadus (AKS) kohustab avaliku koosoleku teate registreerimata jätmise koosoleku korraldajale kohe teatavaks tegema. Sõna "kohe" lahtimõtestamisel tuleb lähtuda vajadustest tagada koosoleku korraldajale reaalne võimalus esitada koosolekuteate registreerimata jätmise peale kaebus või uus koosolekuteade vähema kui 7 päeva jooksul. Kuna AKS § 8 lg 4 kohaselt peab koosoleku korraldaja andma avaliku koosoleku teate volitatud ametnikule üle isiklikult, tuleb ka ametnikul teha oma otsus teate esitajale teatavaks viivitamatult ja vahetult. Juhul kui AKS nõudeid on rikkunud nii linnavalitsuse ametnikud kui ka koosoleku krraldajad, tuleb korraldajate vastutse küsimuse lahendamisel silmas pidada põhiseaduse mõttest tulenevat proportsionaalsuse printsiipi ning hinnata nii linnaametnike kui ka koosoleku korraldajate poolt toimepandud seaduserikkumiste olulisust, samuti nende suhtes kohaldatud mõjutusvahendite vastavust.

3-1-1-70-00 PDF Riigikohus 27.10.2000
PS
KrK

Juhtival ametikohal oleva isiku poolt iseendale preemiate määramine, kui vastavas organisatsioonis on sellele isikule toetuse, lisatasu või preemia maksmine reguleerimata, preemiad on ühtses palgafondis ette nähtud lisarahana ning ametiisiku teades on tal preemiate saamise õigus, ei moodusta riisumist ametiseisundi kuritarvitamise teel selle kuriteo subjektiivse külje puudumise tõttu.

3-1-1-80-00 PDF Riigikohus 29.08.2000
PS
KrK

Eesti Vabariigist lahkumine ja elama asumine mõnda teise riiki ei vabasta Eesti kodanikku kaitseväeteenistuse kohustusest ega ajapikendust teenistusse kutsumiseks. Ka niisugune isik on kohustatud ilmuma ajateenistusse riigikaitseosakonna poolt teatatud ajal ja kohta. Kaitsejõudude tegevteenistusest kõrvalehoidumise kohaks on mitte riik, kus kutsealune pärast tegevteenistusse ilmumiseks ettenähtud tähtaja möödumist viibib, vaid riik, kus on teenistusse ilmumiseks määratud koht.

3-1-1-90-00 PDF Riigikohus 12.09.2000
PS
KrK

Isikute piltide alla plakatitel teksti "§ 101" ja "§ 102" trükkimine ning nende kleepimine elumajade ustele võib tähendada osutamist vastavate isikute kriminaalsele minevikule ja tulevikule, olla kannatanuid halvustav väljamõeldis ja moodustada KrK §-s 132-1 sätestatud kuriteo objektiivse külje. Nimetatud paragrahvis sisaldub nn formaalne kuriteokoosseis.

3-1-1-103-00 PDF Riigikohus 07.12.2000
PS
KrK

Mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest halduskaristusega isiku süüdimõistmine samasuguse rikkumise eest KrK § 204 lg 3 järgi ei tühista tema halduskaristust.


KrK § 176-2 ettenähtud kuritegu eeldab üksnes täitmisele pööratud kohtuotsuse mittetäitmist. Tuleb aga arvestada, et KrMK § 329 lg-s 3 esitatu ei kehti teataval ametikohal töötamisel või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse, samuti riiklike teenetemärkide kandmise õiguse äravõtmist ettenägeva kohtuotsuse täitmisele pööramise suhtes. Need kohtuotsused pööratakse täitmisele täitevosakonna vahenduseta, samuti muude asutuste abita; neid karistusi viivad täide süüdimõistetud ise, kes vaatamata eelesitatule võivad kanda kriminaalvastutust KrK § 176-2 järgi.

3-1-1-109-00 PDF Riigikohus 06.12.2000
PS

Kohtukaebe õiguse instituudi mõttest ja põhiõigusliku kohtukaebeõiguse tagamise vajadusest tulenevalt võib AKKS § 68 lg-s 1 ja §-s 69 ettenähtud erikaebe võimalusi laiendades lugeda põhjendatuks ka kriminaalmenetluse alustamisest keeldumise määruse vaidlustamise erikaebe korras.

3-1-1-112-00 PDF Riigikohus 22.12.2000
PS
KrK
3-1-2-1-00 PDF Riigikohus 24.04.2000
PS

Eri kohtuotsuste ühe ja sama kuriteo suhtes sisalduvate järelduste vastuolulisus võib AKKS § 77-1 lg 3 p 5 alusel olla teistmisalus.


Vältimaks olukorda, et kuriteost osavõtjate käitumise arutamisel eri kohtute poolt eri menetlustes on ühiselt toimepandud tegu tuvastatuks loetud, hiljem teiste isikute suhtes tehtud kohtuotsustes aga leitakse, et niisugune tegu üldse puudub, tuleb ühes ja samas kuriteos osalenud isikute kriminaalasja arutamisest eri menetlustes, kui vähegi võimalik, hoiduda.

3-1-3-4-00 PDF Riigikohus 15.02.2000
PS

Kriminaalasja arutamine ringkonnakohtus ühe kohtualuse apellatsioonkaebuse alusel enne apellatsiooni õigeaegset esitamist teise kohtualuse poolt ning tema osavõtuta ja tema taotlusi arvestamata võib moodustada kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise AKKS § 39 lg 4 alusel.

3-1-3-8-00 PDF Riigikohus 13.06.2000
PS

Kohtul puudub õigus vaid eeluurimismaterjalidele tuginedes nentida kohtualuse poolt teistegi kuritegude toimepanemist, mis ei ole kohtuliku arutamise objektiks ning raskendada nende tõttu tema karistust arutatavate kuritegude eest.


Põgenemine vahi alt juhul, kui vahistamise aluseks olnud teos hiljem tuvastatakse kuriteokoosseisu puudumine, ei moodusta KrK §-s 176 sätestatud kuritegu.

3-4-1-1-02 PDF Riigikohus 06.03.2002

Kokku: 483| Näitan: 1 - 20

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json