Vedelkütuse seadus (lühend - VKS)

Vt nt RKKKo nr 3-1-1-53-06, p 5 ja nr 3-1-1-52-08, p 10.

Vedelkütuse seaduse vedelkütuse seaduse § 32 lg 1 esimene alternatiiv sätestab vastutuse nõuetele mittevastava vedelkütuse ebaseadusliku käitlemise eest. Kütuse käitlemisena tuleb vedelkütuse seaduse § 2 lg 1 p 3 kohaselt käsitada tarbimisse lubatud kütuse müüki või müügiks pakkumist, vedu, hoiuteenuse osutamist ja ladustamist ning kütuse importi, eksporti ja tootmist. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 4¹ näeb ette, et aktsiisikauba tarbimisse lubamine selle seaduse mõistes on ajutise aktsiisivabastuse lõpetamine ning tootmine või import ajutise aktsiisivabastuseta. Ajutise aktsiisivabastuse kohaldamise juhud on loetletud ATKEAS §-s 26. Sama seaduse § 68 lg 1 ja § 69 alusel Eestisse toodud kütust ATKEAS §-s 26 nimetatud ei ole. Sellest tulenevalt nimetatud kütusele ajutist aktsiisivabastust ei kohaldata ja järelikult on see kütus ATKEAS § 4¹ tähenduses tarbimisse lubatud. Lisaks tuleb arvestada ka sellega, et kütuse käitlemine VKS § 2 lg 1 p 3 mõttes saab toimuda üksnes majandus- ja kutsetegevuse raames. Kütuse vedu isiklikuks tarbeks ei ole käsitatav kütuse käitlemisena VKS § 2 lg 1 p 3 ega ka § 32 lg 1 tähenduses.

Väärteoasja arutamine ab ovo tähendab muuhulgas maakohtu kohustust lahendada VTMS §-s 133 loetletud küsimused ja näidata VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüs kui ka see, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud. Seega peab kohtu siseveendumuse kujunemine olema otsuse lugemisel jälgitav ja selles sisalduvad järeldused seostatud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaoludega. Olukord, kus maakohtu otsus nendele nõuetele ei vasta, on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes.

"VKS § 30 lg-s 2 sätestatakse vastutus vedelkütuse käitlemise eest registreeringus märkimata tegevuskoha kaudu. VKS § 2 lg 1 p 3 kohaselt on kütuse käitlemine tarbimisse lubatud kütuse müük või müügiks pakkumine, vedu, hoiuteenuse osutamine ja ladustamine ning kütuse import, eksport ja tootmine. VKS § 3 lg-s 6 on seadusandja kütuse müügi kui ühe võimaliku käitlemise viisi sidunud äriühingu kohustusega müüa kütust ainult oma registrisse kantud tegevuskohas. Kui menetlusaluse isiku tegu seisneb kütuse müümise nõuete eiramises, tuleb tema vastutuse eeldusena selline tegevus ka tuvastada, mitte piirduda pelgalt kütuse muul viisil käitlemise (nt veo või ladustamise) kindlakstegemisega. Samuti on vajalik tuvastada, et müüjana on käsitatav just menetlusalune isik.

Vedelkütuse seaduse regulatsioon ei välista otsesõnu võimalust müüa kütust võlaõigus- ja asjaõigusseaduse normide kohaselt, kui seejuures täidetakse vedelkütuse käitlemise nõudeid. Oluline on, et järelevalvet teostav ametkond saaks täpse ülevaate kütuse tegelikust liikumisest, mis on eeskätt saavutatav registreeringujärgses kohas tegutsemise nõude järgimise, saatedokumentide koostamise ja aruandekohustuse täitmise teel. Need tingimused on seadusandja järelevalve teostamise lihtsustamiseks sidunud kütuse asukoha muutumisega, millist järeldust kinnitavad näiteks VKS § 6 lg-d 1, 3, 4, 6 ja 7 nende koostoimes. 18. juulil 2004 jõustus vedelkütuse seaduse, vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja vedelkütuse miinimumvaru seaduse muutmise seadus (RT I 2004, 53, 365), millega tunnistati kehtetuks selle ajani seaduse § 2 lg 1 p-s 7 sisaldunud müügi mõiste. Kuivõrd muudatuse tegemise vajadus tulenes asjaolust, et termin ""müük"" on üldlevinud ja senine määratlus tekitas segadust, viitab seegi seadusandja tahtele sisustada müügi mõistet tsiviilõiguses omaksvõetud põhimõtetest lähtuvalt."

Põhiseaduse §-st 10 tuleneb õigusriigi põhimõte, mis hõlmab õiguskindluse põhimõtte. Õiguskindluse põhimõte hõlmab omakorda õiguspärase ootuse ja vacatio legis’e põhimõtte. (p 48) Õiguspärase ootuse põhimõtte esemeline kaitseala hõlmab isiku mõistliku ootuse, et õiguskorras talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsena ega muutu rabavalt ebasoodsas suunas. (p 50) Ettevõtjatelt ei saa nõuda, et nad peaksid hakkama juba eelnõu menetlemise ajal otsima vahendeid tulevikus võib-olla tekkiva kohustuse täitmiseks. (p 62) Kui regulatsiooni muutumisega on edasine ettevõtluses tegutsemine võimatu, on tegemist õiguspärase ootuse intensiivse riivega. (p 63) Ettevõtja mõistlik ootus registreeringu ja esitatud tagatise püsima jäämisesse kuni kehtiva registreeringu tähtajani kaalub üles avaliku huvi teha võimalikult kiiresti ümberkorraldusi, kui seaduse muudatus oli kütuseturul varem tegutsenud ettevõtjate suhtes ootamatu, et tegemist oli ulatusliku muudatusega ning et uueks tähtajaks registreerimistaotluse ja tagatise esitamata jätmisel oli kütuseturul tegevuse jätkamine võimatu. Selline regulatsioon riivab ebaproportsionaalselt ettevõtja õiguspärast ootust. (p 64)

Eesmärk tagada maksupettuste vähenemine ja soodustada ausat konkurentsi lähtub teiste ettevõtjate ettevõtlusvabaduse kaitse vajadusest. (p 53) Ettevõtjatelt ei saa nõuda, et nad peaksid hakkama juba eelnõu menetlemise ajal otsima vahendeid tulevikus võib-olla tekkiva kohustuse täitmiseks. (p 62) Kui regulatsiooni muutumisega on edasine ettevõtluses tegutsemine võimatu, on tegemist õiguspärase ootuse intensiivse riivega. (p 63) Ettevõtja mõistlik ootus registreeringu ja esitatud tagatise püsima jäämisesse kuni kehtiva registreeringu tähtajani kaalub üles avaliku huvi teha võimalikult kiiresti ümberkorraldusi, kui seaduse muudatus oli kütuseturul varem tegutsenud ettevõtjate suhtes ootamatu, kui tegemist oli ulatusliku muudatusega ning kui uueks tähtajaks registreerimistaotluse ja tagatise esitamata jätmisel oli kütuseturul tegevuse jätkamine võimatu. Selline regulatsioon riivab ebaproportsionaalselt ettevõtja õiguspärast ootust. (p 64)

VKS § 24 lg 5 sõnastus ei toeta seisukohta, et maksuhalduril peavad kauba kinnipidamiseks olema tõendid selle omaduste ja deklareeritust erineva kasutusotstarbe kohta. Riigikohtu arvates tuleb nimetatud sätet mõista, lähtudes samas sättes kinnipidamise eesmärgile osutavatest sõnadest "asjaolude selgitamiseni", kusjuures asjaolude ebaselgusele viitab ka samas kontekstis kasutatud sõna "kahtlus". Seega on kauba kinnipidamise ajal asjaolud veel ebaselged ja maksuhaldur ei pea üldjuhul tõendama kauba deklareeritust erinevat olemust ega tõenäolist kasutusotstarvet. Kauba kinnipidamise puhul tähendab asjaolude väljaselgitamine sarnastes asjades enamasti kolmele põhiküsimusele vastuse leidmist: a) millise kaubaga on täpsemalt tegemist, b) kas esitatud dokumendid vastavad kauba omadustele ja c) kas on põhjendatud kahtlus, et seda kaupa käideldakse väljaspool riiklikule järelevalvele allutatud käitlemissüsteemi või tooks kauba olemusest lähtuv võimalik ja eluliselt usutav deklareeritust erinev kasutus kaasa maksukohustuse tekkimise või suurenemise. Kasutusotstarbe selgitamisel piisab tõendamise madalamast tasemest – põhjendatud kahtlusest. Kasutusotstarbe selgitamise ajaks pole kaupa veel kasutama hakatud, mistõttu oleks kõrgem tõendamisstandard ka alusetu. Kahtluse põhjendatus tähendab, et kahtlus on mõistlik ja eluliselt usutav. Kahtluse aluseks on asjaolud, mis vähendavad vastava teabe usaldusväärsust. Kui kaup on kinni peetud sellise kahtluseta, on tegemist maksuhalduri õigusvastase toiminguga. (p 11)

HKMS § 49 lg 1 seob kaebuse muutmise võimaluse kirjalikus menetluses taotluse esitamise tähtajaga, mistõttu pole põhjendatud halduskohtu seisukoht, et kaebuse täiendamise taotlus esitati liiga hilja. Kui asuda seisukohale, et HKMS § 51 lg 3 seab kaebuse täiendamise taotluse esitamise tähtajale lisapiirangu, muutuks õigus esitada taotlus kohtu antud tähtaja jooksul sisutuks. (p 20)

MKS § 46 lg 3 p st 5 nähtub, et maksuhalduri haldusaktides tuleb märkida ka akti andmise faktiline ja õiguslik alus, lõikest 2 aga, et maksuhalduri haldusaktid peavad olema põhjendatud. Kaalutluste esitamise kohustuse märkimata jätmisest maksukorralduse seaduses ei saa teha järeldust, et tegemist on maksumenetluse erisusega ning maksuhalduri haldusaktis ei tulegi kaalutlusi esitada. Ka kaalutlused on akti põhjendused. Kui tegemist on kaalumissituatsiooniga, tuleb ka maksuhalduri haldusaktides kaalutlused esitada. Selles asjas kauba kinnipidamise kui järelevalve vahendi kohaldamisel kaalumissituatsiooni polnud, sest maksuhalduril puudus võimalus valida erinevate vahendite vahel. (p 17)

Aktsiisivabastuse kontrollimisel tuleb maksuhalduril lähtuda vabastust andva normi koosseisus ettenähtud asjaoludest. ATKEAS § 68 lg-s 4 sätestatud aktsiisivabastuse kohaldumiseks on oluline, et veok ületaks piiri eesmärgiga teostada rahvusvahelist vedu, teostades sõidu vähemalt ühel suunal veose või sõitjatega, ning kütus oleks veoki standardses kütusepaagis. Lisaks konkreetsel juhul rahvusvahelise veo teostamisele ei pea isik piiril tõendama seda, et standardses paagis olev kütus on vajalik kontrollitava veo lõpetamiseks ja edaspidisteks rahvusvahelisteks vedudeks. Oluline ei ole ka see, et veokit kasutataks järgnevateks rahvusvahelisteks vedudeks. Samuti ei näe seadus ette aktsiisivaba kauba kinnipidamist põhjendusega, et rahvusvahelise veo teostaja on oma eelneva käitumisega andnud alust kahtluseks, et kütus tuuakse Eestisse ärilisel eesmärgil. Täidetud ei ole ka VKS § 24² lg 1 koosseisulised elemendid. VKS § 24² ja ATKEAS § 31 lg 1⁶ kohaldamine rahvusvahelise veo ja veoki standardse kütusepaagi puhul poleks ilmselt kooskõlas ka seaduse eesmärgiga. ATKEAS § 68 lg 5 annab maksuhaldurile õiguse sõitjate rahvusvahelise juhuveo puhul jätta kohaldamata aktsiisivabastus standardses kütusepaagis oleva kütuse sellele osale, mis ületab veo algpunktist sihtkohta jõudmiseks vajalikku kütuse kogust juhul, kui veo sihtkoht asub Eestis ja veo peamine eesmärk võib olla aktsiisivaba kütuse toomine. Erinevalt ATKEAS § 68 lg-st 5 ei näe sama paragrahvi lg 4 ette, et maksuhalduril oleks õigus hinnata, kas standardses kütusepaagis olev kütus on kogu mahus vajalik veose sihtkohta viimiseks. (p 13-14)

Piiril äravõetud kütuse tagastamine on ATKEAS § 27 lg 1 p 20 ja § 68 lg-te 4 ja 6 järgi võimalik üksnes konkreetsesse veokisse, sest aktsiisivabalt ATKEAS § 68 lg 4 alusel sisse toodud kütuse ladustamine on lubatud üksnes veoki remondi ajaks. (p 15)

Vt otsuse p 12.

Kütuse müüja vähendatud tagatise suurendamisel tuleb lähtuda VKS § 4² lg-st 4 ja tugineda riski hindamisele. Lõike 4 loetelu on lahtine. Seetõttu võib maksuhaldur maksuriski ja tagatise tõstmist põhjendada ka selles loetelus sõnaselgelt nimetamata asjaoluga, sh kasutada käibemaksukohustuse täitmata jäämise riski hindamisel ka näiteks neid asjaolusid, mida on nimetatud VKS § 4² lg-s 5. VKS § 4² lg 4 kohaldamine tähendab sisuliselt eelmise õiguspärase haldusakti kehtetuks tunnistamist, sest uue tagatise määramisel kaotab vana nii ehk teisiti kehtivuse. Kuna VKS näeb erinormina tagatise ümbervaatamiseks ette konkreetse aluse, ei ole HMS § 66 lg 2 p 2 kohaldatav (vt HMS § 67 lg 4 p 2). (p-d 13 ja 15)

Tagatise ümbervaatamiseks annab aluse kasvanud risk, et käibemaksukohustus jääb täitmata, ning pole vaja kaaluda kütuse müüja usaldust vähendatud tagatise kehtima jäämise vastu ega avalikku huvi tagatise tõstmise vastu. Maksuhalduri ülesanne ongi eelkõige VKS § 4² lg‑s 4 toodud asjaolusid analüüsides hinnata, kas risk on kasvanud sellisel määral, et tagatist tuleb suurendada. Kui maksuhaldur on veenvalt selgitanud, milles seisneb kasvanud risk, on VKS § 4² lg 4 tingimused täidetud ja kütuse müüja ei saa tugineda õiguspärasele ootusele. (p 15-16)

Kütuse käitlemisel lühikese ajavahemiku jooksul tehtavate tehingute suur maht tähendab kõrgeid maksuriske ning maksuhaldur peab asjaolude muutumisele reageerima operatiivselt tagatise suurendamisega. Vastasel juhul poleks tagatise regulatsiooni eesmärk saavutatav, sest maksupettuse korral ei võta kinnisvara mitteomava kütuse müüja rahatuks muutmine aega ja maksude sissenõudmine poleks enam reaalne. Kui maksuhaldurile ei esitata käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse kontrollimiseks vajalikke dokumente ja teavet, on maksuseaduste eiramise kahtlus piisavalt põhjendatud selleks, et tõsta vähendatud tagatis vähemalt seaduses ettenähtud tasemele. Vähendatud tagatisega kui soodustusega kütuse käitlemiseks on seaduse kohaselt õigustatud eelkõige laitmatu maine ja maksukäitumisega isikud. Laitmatu maksukäitumine tähendab ka kaasaaitamiskohustuse täitmist. (p 17)