Riikliku pensionikindlustuse seadus (lühend - RPKS)

Kuna TsMS § 247 lg 1 ei sätesta hagita asjana riikliku pensioni määramiseks vajalike faktide tuvastamist ja puudub ka muu seadus, mis näeks ette nende faktide tuvastamise üldkohtus, siis ei kuulu nende asjade lahendamine maa- ega linnakohtu, vaid halduskohtu pädevusse. Seda järeldust toetab ka RPKS § 40, mille kohaselt kuuluvad selle seaduse alusel tekkinud vaidlused pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise osas lahendamisele halduskohtus. Samuti sätestab HKMS § 6 lg 3 p 3, et halduskohtu pädevusse kuulub avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemine. Seega vaidlus selle üle, kas tööraamat, mille kannete alusel isik soovib tuvastada oma pensioniõiguslikku staaži ja realiseerida õigust saada pensioni, kuulub isikule endale, on avalik-õiguslik vaidlus, mis tuleb lahendada halduskohtus.

Kogu pensionipõlve jooksul saadav veidi suurem pensionisumma ja mõningane täiendav koormus riikliku pensionikindlustuse eelarvele ei õigusta seda, et üldisesse vanaduspensioniikka jõudnud pensionäre koheldakse töötamise korral erinevalt sõltuvalt sellest, kas neile on määratud ennetähtaegne vanaduspension või vanaduspension RPKS § 7 alusel. Seepärast pole 7. jaanuaril 2005 jõustunud seadusemuudatus käsitatav nn positiivse erimeetmena, vaid ebavõrdse kohtlemise lõpetamisena. (p 23)

Kui kohtunik ei ole otsusele alla kirjutanud või mõni kohtunikest ei ole otsusele alla kirjutanud, siis HKMS § 45 lg 1 p 3 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu lahendi kaebuse ja vastuväidete põhjendustest ja nõudmistest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Riigikohus ei ole HKMS § 64 lg-st 3 tulenevalt seadustiku §-s 45 nimetatud kohtumenetluse normide rikkumise korral seotud kaebuse piiridega ja otsus kuulub igal juhul tühistamisele. Kohtuniku allkirja puudumine kohtuotsusel kujutab kehtivate halduskohtumenetluse normide kohaselt endast kohtuotsuse tühistamise absoluutset alust (vt Riigikohtu 01.11.2007 otsust haldusasjas nr 3-3-1-67-07).

TsMS § 441 lg 1 sätestab, et otsuse teinud kohtunik allkirjastab selle. Tulenevalt HKMS § 25 lg-st 5 kuulub nimetatud säte kohaldamisele ka halduskohtumenetluses. Kohtuniku allkirja puudumine kohtuotsusel kujutab kehtivate halduskohtumenetluse normide kohaselt endast kohtuotsuse tühistamise absoluutset alust (vt Riigikohtu 01.11.2007 otsust haldusasjas nr 3-3-1-67-07).

Kui Eesti Vabariigi poolt sõlmitud välisleping sisaldab pensioni määramiseks või maksmiseks teistsuguseid sätteid kui riikliku pensionikindlustuse seadus, siis RPKS § 4 lg-st 3 tulenevalt kohaldatakse välislepingut. "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline kokkulepe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil" (Kokkulepe) on välisleping selle sätte tähenduses. Kui see Kokkulepe sisaldab Eesti seadusest erinevat regulatsiooni riiklike pensionite määramiseks või maksmiseks, tuleb sellist regulatsiooni ka kohaldada. Kokkuleppe artikli 5 grammatiline tõlgendamine võimaldab järeldada, et puudub võimalus nii Nõukogude Liidu relvajõududes teenimisel omandatud kui ka pärast erruminekut Eestis töötatud aja eest omandatud staaži alusel määratud pensione üheaegselt välja maksta. Sellest sättest tulenes Pensionikomisjoni jaoks alus Eesti pensioniõiguse järgi määratud pensioni maksmise peatamiseks, kui Vene Föderatsiooni määratud pensioni maksmine jätkub.

Konkreetse ettevõtja puhul sõltub tema FIE-na tegutsetud perioodi arvamine soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks vajaliku soodusstaaži hulka sellest, kas tema töötamine tervist kahjustavates tingimustes on seaduses sätestatud ulatuses tõendatud. Seejuures ei tohi FIE sattuda töötajast soodsamasse olukorda üksnes seetõttu, et tema tööaja üle ei peeta arvestust või seetõttu, et iseseisva ettevõtjana on tal lisaks otsesele tootmistegevusele ka muid kohustusi, mis ei eelda kokkupuudet tervist kahjustavate mõjuritega. Samuti ei tohi FIE sattuda töötajast halvemasse olukorda ainult seetõttu, et tema tööaega ei reguleerita ega kontrollita.

Töötaja ja FIE võimalused tõendada soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks vajalikus ulatuses töötamist tervist kahjustavates tingimustes on erinevad. Seejuures võivad tõendid iga üksikjuhtumi asjaoludest sõltuvalt olla väga erinevad. FIE tegevuse tõendamiseks võib olla muu hulgas asjakohane kasutada ekspertiisi või asjatundjate arvamusi, et näiteks tooraine ja toodangu mahu ning tehnoloogia pinnalt tuvastada tootmiseks kulunud aeg. Samuti on võimalik kasutada maksuhaldurilt saadavaid andmeid (näiteks ettevõtja tulu ja käibe kohta).

Arvestades soodustingimustel vanaduspensioni maksmise eesmärki (kompenseerida pikaajaline kokkupuude kahjulike mõjuritega), ei saa pelgalt minimaalse sotsiaalmaksukohustuse täitmine FIE-na tegutsedes tagada selle perioodi arvestamist soodustingimustel pensionistaaži hulka. Sotsiaalmaksu tasumine FIE-na tagab vaid selle perioodi arvessevõtmise üldise pensioniõigusliku staaži kindlaksmääramisel.

Konkreetse ettevõtja puhul sõltub tema FIE-na tegutsetud perioodi arvamine soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks vajaliku soodusstaaži hulka sellest, kas tema töötamine tervist kahjustavates tingimustes on seaduses sätestatud ulatuses tõendatud. Seejuures ei tohi FIE sattuda töötajast soodsamasse olukorda üksnes seetõttu, et tema tööaja üle ei peeta arvestust või seetõttu, et iseseisva ettevõtjana on tal lisaks otsesele tootmistegevusele ka muid kohustusi, mis ei eelda kokkupuudet tervist kahjustavate mõjuritega. Samuti ei tohi FIE sattuda töötajast halvemasse olukorda ainult seetõttu, et tema tööaega ei reguleerita ega kontrollita.

Elamislubade andmisel ei ole endise NSV Liidu julgeolekuorganite töötajad käsitatavad "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil" subjektidena (vt ka Riigikohtu 11.11.2002 otsuseid haldusasjades nr 3-3-1-49-02 ja 3-3-1-52-02 ning 04.04.2003 otsust haldusasjas nr 3-3-1-14-03).

"Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil" (edaspidi Kokkulepe) kohaldatavuse hindamisel endise NSV Liidu Riikliku Julgeolekukomitee (RJK) töötajate suhtes tuleb oluliseks pidada Kokkuleppe poolte aktsepteeritud senist praktikat neile isikutele pensionide määramisel ja maksmisel (vt ka Riigikohtu 28.04.2008 otsust haldusasjas nr 3-3-1-1-08). RJK töötajaid saab ja tuleb pensioneerimisel käsitada Kokkuleppe-järgsete sõjaväepensionäridena. Vene Föderatsioon on pidanud NSV Liidu Riikliku Julgeolekukomitee endisi töötajaid Kokkuleppe subjektiks. Eesti pool on aktsepteerinud sellist pensionide maksmise korraldust.

Poolte tahteks pole olnud luua olukorda, kus RJK töötajad oleksid pensionide määramisel ja maksmisel soodsamas olukorras võrreldes relvajõudude sõjaväepensionäridega. Tahe eristada RJK töötajaid sõjaväepensionäridest pensioniõiguslikes küsimustes selliselt, et eristamine seaks nad Kokkuleppe art 5 mittekohaldumisel soodsamasse olukorda ning neil oleks võimalik saada üheaegselt mõlema riigi määratud pensioni, ei tulene ei siseriiklikust õigusest ega rahvusvahelise lepingu poolte lähenemisest.

Kokkulepe on välisleping RPKS § 4 lg 3 tähenduses. Kui välisleping sisaldab Eesti seadusest erinevat regulatsiooni riiklike pensionite määramiseks või maksmiseks, tuleb sellist regulatsiooni ka kohaldada. Lähtudes nii Kokkuleppe art 5 grammatilisest tõlgendusest, kuid eelkõige Kokkuleppe poolte tahtest ja sarnasest arusaamast Kokkuleppe art 5 tõlgendamisel ja kohaldamisel, siis praeguse sõnastuse ning Kokkulepe poolte tahte juures tuleneb vaidlusalusest sättest võimalus saada korraga vaid ühe riigi poolt määratud pensioni.

Endise NSV Liidu Riikliku Julgeolekukomitee (RJK) töötajaid saab ja tuleb pensioneerimisel kohelda "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil" (edaspidi Kokkulepe) järgsete sõjaväepensionäridena. Kokkuleppe kohaldatavuse hindamisel RJK töötajate suhtes on oluline Kokkuleppe poolte aktsepteeritud senine praktika neile isikutele pensionide määramisel ja maksmisel. Poolte tahe pole olnud luua olukorda, kus RJK töötajad oleksid pensionide määramisel ja maksmisel soodsamas olukorras võrreldes relvajõudude sõjaväepensionäridega (vt Riigikohtu 13.06.2008. a otsuse haldusasjas nr 3-3-1-31-08 p-i 16).

Kokkuleppe subjektiks on isik, kes oli Vene Föderatsiooni relvajõududest erru arvatud ja sai Vene Föderatsiooni vahendite arvelt pensioni enne Kokkuleppe sõlmimist, st enne 26. juuliks 1994 (vt Riigikohtu 04.04.2003 otsust haldusasjas nr 3-3-1-14-03). See põhimõte on sõnastatud ka ratifitseerimisseaduse § 4 p-s 1. Ka juhtumil, kus isikule on Vene Föderatsiooni vahendite arvelt hakatud pensioni maksma pärast Kokkuleppe sõlmimist, tuleb lähtuda Kokkuleppe poolte tahtest Kokkuleppe subjektide määratlemisel ja pensionide maksmisel ning väljakujunenud ja poolte poolt aktsepteeritud järjekindlast praktikast.

Lähtudes nii Kokkuleppe artikli 5 grammatilisest tõlgendusest, kuid eelkõige Kokkuleppe poolte tahtest ja sarnasest arusaamast Kokkuleppe art 5 tõlgendamisel ja kohaldamisel, tuleneb vaidlusalusest sättest praeguse sõnastuse ning Kokkulepe poolte tahte juures võimalus saada korraga vaid ühe riigi poolt määratud pensioni (vt ka Riigikohtu 13.06.2008. a otsust) haldusasjas nr 3-3-1-31-08.

Asjassepuutuv on seadus, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega (vt Riigikohtu 22.12.2000. a otsuse asjas nr 3-4-1-10-00 p-i 10). Seadus on otsustava tähtsusega siis, kui kohus peaks juhul, kui seadus on põhiseadusega vastuolus, otsustama teisiti kui seaduse põhiseadusele vastavuse korral (vt Riigikohtu 28.10.2002 otsuse asjas nr 3-4-1-5-02 p-i 15). Seejuures tuleb asjassepuutuvaks lugeda see kohaldatud norm, mis vaatlusalust suhet või olukorda tegelikult reguleerib (vt Riigikohtu 02.11.2006 otsuse asjas nr 3-4-1-8-06 p-i 17) (p 16).

Kehtiv õigus ei sätesta pensioni taotlemisel esitatavate dokumentide ammendavat loetelu. RPKS § 31 lg-test 3 ja 4 tulenevalt esitab taotleja pensioniavalduse koos "kõigi vajalike dokumentidega". Pensioni taotlemise üldise loogika kohaselt lasub pensioni määramiseks vajalike dokumentide esitamise kohustus eelkõige taotlejal (RPKS § 31 lg-d 3 ja 4). Juhtudeks, kui pensioni taotlemiseks vajalike dokumentide saamisel tekivad takistused, sätestab RPKS § 31 lg 3, et elukohajärgne pensioniamet osutab pensioni taotlejale vajaduse korral abi pensioni taotlemiseks vajalike dokumentide saamisel.

Põhiseaduse § 123 teisest lõikest ja RPKS § 4 lg-st 3 tuleneb, et kui Eesti Vabariigi poolt sõlmitud välisleping sisaldab pensioni määramiseks või maksmiseks teistsuguseid sätteid kui riikliku pensionikindlustuse seadus, kohaldatakse välislepingut.

Kuigi 16. 10.2007 jõustunud Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vene Föderatsiooni Valitsuse vahelise pensionilise kindlustamise alase koostöökokkuleppe (Koostöökokkulepe) art 4 sõnastus "mida tunnustatakse ühe või teise Poole territooriumil" ei näe üheselt ette, et pooled peaksid vastastikku pensioni määramisel arvestama nii staaži, mida tunnustab pensionit määrav riik ise kui ka staaži, mida tunnustab teine lepingupool, tuleneb Koostöökokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskirjast ning Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vene Föderatsiooni Valitsuse vahelise pensionilise kindlustamise alase koostöökokkuleppe rakendusleppest Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi ja Vene Föderatsiooni Töö- ja Sotsiaalarengu Ministeeriumi vahel (art 3 lg-s 2), et Koostöökokkuleppe poolte tahe on arvestada ka vastastikku teise poole tunnustatavat staaži.