04 POLIITIKA → 0431 poliitika ja avalik turvalisus → avalik turvalisus → avalik kord
04 POLIITIKA → 0436 täidesaatev võim ja avalik teenistus → avalik haldus → haldusjärelevalve
04 POLIITIKA → 0436 täidesaatev võim ja avalik teenistus → haldusõigus → haldusleping
12 ÕIGUS → 1216 kriminaalõigus → süütegu → riigi julgeoleku ohustamine
12 ÕIGUS → 1236 õigused ja vabadused → poliitilised õigused → kogunemisvabadus
12 ÕIGUS → 1236 õigused ja vabadused → üksikisiku õigused
28 SOTSIAALKÜSIMUSED → 2826 ühiskondlik elu → sotsiaalpoliitika → kuritegevuse ärahoidmine
28 SOTSIAALKÜSIMUSED → 2826 ühiskondlik elu → sotsiaalprobleem → alkoholism
28 SOTSIAALKÜSIMUSED → 2826 ühiskondlik elu → sotsiaalprobleem → õigusrikkumine
28 SOTSIAALKÜSIMUSED → 2826 ühiskondlik elu → ühiskondlik elu → sotsiaalne käitumine
32 HARIDUS JA KOMMUNIKATSIOON → 3236 infotehnoloogia ja andmetöötlus → andmetöötlus → isikuandmed
68 TÖÖSTUS → 6846 mitmesugused tööstused → mitmesugused tööstused → teenuskaubandus → turvateenused
HALDUSÕIGUS → Haldusõiguse üldregulatsioon
HALDUSÕIGUS → Sisejulgeolek ja avalik kord
Korrakaitseseadus (lühend - KorS)
- Õigusakt
- EL õigus
- Kohtulahendid
- Lisateave
- Menetlusteave
- Rakendusasutused
- Rakendusaktid
- Tõlge inglise keelde
Kuvatud on kõik kohtulahendid, mis on seostatud õigusakti või selle sätetega. Samuti on kuvatud kohtulahendid nende õigusakti sätetega, mida on muudetud või mis on kehtetuks tunnistatud.
Tähelepanelik tuleb kohtulahendite otsingutulemustes õigusakti seose lingist avaneva akti tervikteksti kehtivusaegade jälgimisel. Kohtulahendite otsingutulemustes õigusakti sätte link viib vaid selle õigusakti juurde, millest alates kohus kohaldamisel sätet selgitas või tõlgendas st võib viia otsimise ajal mittekehtivale sättele.
Kui vajutada õigusakti vaates nupule „Seotud kohtulahendid“, siis vajutades sätte ees olevale kaalude märgile näed sättega seotud kohtulahendeid.
Kohtuasja nr | Kohus | Lahendi kp | Seotud sätted | Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid |
---|---|---|---|---|
3-3-1-33-16 | Riigikohus | 02.11.2016 |
PPA peab kuriteoteatele reageerides võetavates seisukohtades kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises olema hoolikas mitte üksnes resolutsioonis (alustada/mitte alustada kriminaalmenetlust), vaid ka põhjendustes. Kuigi põhjendustes sisalduv ei oma iseseisvat õiguslikku tähendust, võib see kaasa tuua isiku õiguste iseseisva rikkumise, kui põhjendustes avaldatakse ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid. Lisaks võib see riivata süütuse presumptsiooni (PS § 22 lg 1, KrMS § 7 lg 1). Riigi autoriteedi tõttu on tema jagataval teabel avalikkuse silmis suurem tõeväärtus (vt RKHK otsus asjas nr 3-3-1-3-12). Avalik võim peab sõnakasutuses olema hoolas ja vältima väärtõlgendusi (vt RKHK otsus asjas nr 3-3-1-22-15). (p 15)
Kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise näol on selles sisalduva andmetöötluse osas tegemist haldustoiminguga. (p 12.3) Tegevuse haldustoiminguks kvalifitseerimisest ei tulene tingimata halduskohtule pädevust sellega seotud vaidluste lahendamiseks. Seadus võib ka haldusaktide ja toimingute puhul näha ette teistsuguse vaidlustuskorra (HKMS § 4 lg 1). PPA teatises sisalduva isikule õigusrikkumise toimepanemise omistamise tagajärgedeks on sunniraha määramine täitemenetluses ja tulevikus võimalik kriminaalmenetluse alustamine KarS § 3312 tunnustel. Nende olukordade kohtulikuks arutamiseks on ette nähtud teistsugused menetluskorrad: tsiviilkohtumenetlus ja kriminaalasja kohtulik menetlus. Halduskohtu funktsioon ei ole läbi viia eeltõendamismenetlust teist liiki kohtumenetluste jaoks. (p 14) Tegevuse haldustoiminguks kvalifitseerimisest ei tulene tingimata halduskohtule pädevust sellega seotud vaidluste lahendamiseks. Seadus võib ka haldusaktide ja toimingute puhul näha ette teistsuguse vaidlustuskorra (HKMS § 4 lg 1). PPA teatises sisalduva isikule õigusrikkumise toimepanemise omistamise tagajärgedeks on sunniraha määramine täitemenetluses ja tulevikus võimalik kriminaalmenetluse alustamine KarS § 3312 tunnustel. Nende olukordade kohtulikuks arutamiseks on ette nähtud teistsugused menetluskorrad: tsiviilkohtumenetlus ja kriminaalasja kohtulik menetlus. Halduskohtu funktsioon ei ole läbi viia eeltõendamismenetlust teist liiki kohtumenetluste jaoks. (p 14) Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et haldusmenetluse ja süüteomenetluse piiritlemisel saab ja tuleb lähtuda mh toimingu eesmärgist ja olemusest ning menetleja tahtest ja selle avaldamisest. KorS § 1 lg 4 järgi määrab tegevuse õigusliku aluse valiku riikliku järelevalve menetluse või süüteomenetluse vahel meetme objektiivne eesmärk. (p 12) |
Kokku: 1| Näitan: 1 - 1
- Esimene
- Eelmine
- 1
- Järgmine
- Viimane