KOHTUMENETLUSÕIGUSKriminaalmenetlus

Teksti suurus:

Kriminaalmenetluse seadustik (lühend - KrMS)

Kuvatud on kõik kohtulahendid, mis on seostatud õigusakti või selle sätetega. Samuti on kuvatud kohtulahendid nende õigusakti sätetega, mida on muudetud või mis on kehtetuks tunnistatud.

Tähelepanelik tuleb kohtulahendite otsingutulemustes õigusakti seose lingist avaneva akti tervikteksti kehtivusaegade jälgimisel. Kohtulahendite otsingutulemustes õigusakti sätte link viib vaid selle õigusakti juurde, millest alates kohus kohaldamisel sätet selgitas või tõlgendas st võib viia otsimise ajal mittekehtivale sättele.

Kui vajutada õigusakti vaates nupule „Seotud kohtulahendid“, siis vajutades sätte ees olevale kaalude märgile näed sättega seotud kohtulahendeid.

Kohtuasja nrKohusLahendi kpSeotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-1-14-09 PDF Riigikohus 06.02.2009

Allkirjastamata määruskaebuse saamisel tuleb kohtul lähtudes KrMS § 389 lg-st 1 ja § 390 lg-st 1 selle küsimuse lahendamisel juhinduda kriminaalmenetluse seadustiku 10.-12. peatüki sätetest. Kui apellatsioonitähtaja jooksul on esitatud allkirjastamata apellatsioon, kuid apellant allkirjastab selle enne kui kohus on andnud talle KrMS § 323 lg 1 või § 326 lg 1 alusel tähtaja apellatsioonis puuduste kõrvaldamiseks või siis enne kui puuduste kõrvaldamise tähtaeg on möödunud, ei saa jätta apellatsiooni KrMS § 323 lg 2 p-s 1 sätestatud alusel läbi vaatamata. Sellisel juhul on tegemist tähtaegselt esitatud apellatsiooniga. Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 kehtib nimetatud reegel ka määruskaebuse menetlemisel.


Juhtudel, mil seadus näeb ette kaebuse esitamise kirjalikus vormis (nt KrMS § 318 lg 1 ja 386 lg 1) võrdsustatakse kirjalikus vormis esitatud kaebusega ka digitaalsel kujul esitatud kaebus. Digitaalallkirja seaduse § 3 lg 1 kohaselt on digitaalallkirjal üldjuhul samad õiguslikud tagajärjed nagu omakäelisel allkirjal. Seega järeldub eeltoodust muu hulgas ka see, et digitaalallkirjata digitaalse kaebuse esitamisel on samad õiguslikud tagajärjed nagu omakäelise allkirjata paberkandjal kaebuse esitamisel.


Tulenevalt KrMS §-dest 1602-1603 ja justiitsministri 22. juuli 2008. a määruse nr 40 "Süüteomenetluses digitaalallkirjastatud ja muu digitaalse dokumendi vormistamise, edastamise ja säilitamise kord" §-st 4, on kaebuste esitamine kriminaalmenetluses lubatud ka digitaalsel kujul. See tähendab, et juhtudel, mil seadus näeb ette kaebuse esitamise kirjalikus vormis (nt KrMS § 318 lg 1 ja 386 lg 1) võrdsustatakse kirjalikus vormis esitatud kaebusega ka digitaalsel kujul esitatud kaebus. Digitaalallkirja seaduse § 3 lg 1 kohaselt on digitaalallkirjal üldjuhul samad õiguslikud tagajärjed nagu omakäelisel allkirjal. Seega järeldub eeltoodust muu hulgas ka see, et digitaalallkirjata digitaalse kaebuse esitamisel on samad õiguslikud tagajärjed nagu omakäelise allkirjata paberkandjal kaebuse esitamisel.

3-1-1-25-16 PDF Riigikohus 07.03.2016

Ringkonnakohtul tuleb juhul, kui apellatsioon ei vasta KrMS § 321 nõuetele, sh omakäelise või digitaalse allkirja puudumise korral, jätta apellatsioon määrusega käiguta ja anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Alles siis, kui kohus on andnud apellandile puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, kuid apellant ei ole puudusi tähtajaks kõrvaldanud ega põhjendanud nende kõrvaldamata jätmist, saab ringkonnakohus jätta apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 p 4 alusel läbi vaatamata. (p 8) Kui apellatsioonitähtaja jooksul on esitatud omakäeliselt või digitaalselt allkirjastamata apellatsioon, kuid apellant allkirjastab selle enne, kui ringkonnakohus on andnud talle KrMS § 326 lg 1 alusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, või enne, kui puuduste kõrvaldamise tähtaeg on möödunud, ei saa kohus jätta apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. (p 9)

Kokku: 2| Näitan: 1 - 2

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json