Riigikogu valimise seadus (lühend - RKVS)

Poliitilise välireklaami keeld on kehtestatud ühena hääletamis- ja kandideerimisõiguse kasutamise tingimustest, mida seadusandja on põhiseaduse kohaselt kohustatud sätestama. Poliitilise välireklaami keelamise eesmärgiks on soov suurendada hääletamisaktiivsust, tõsta demokraatliku arutelu kvaliteeti, vältida valijatega manipuleerimist ja vähendada raha osakaalu poliitilise võimu saavutamisel. Kõik need eesmärgid on kantud demokraatia tugevdamise ideest. Demokraatia on Eesti riigiehitusliku korralduse olulisemaid põhimõtteid. Keeldu toetab seega väga kaalukas põhiseaduslik põhimõte. (p 67) Keeluga ei piirata ei hääletamis- ega kandideerimisõiguse ega ka viimase õigusega seotud poliitilise väljendusvabaduse, samuti erakonna tegevusvabaduse kõige tugevamat kaitset vajavat osa. Keeld ei võta valijatelt võimalust valimistel osaleda või hääletada neile meelepärase kandidaadi poolt. Keeld ei välista kellegi kandideerimist valimistel ega võta kandidaatidelt, valimisliitudelt ja erakondadelt võimalust oma vaateid tutvustada ega keela avalikku arutelu kindlate teemade üle. (p 60) Välireklaami keeld ei takista poliitiliste vaadete edastamist ja ühiskonnaelu üle arutelu pidamist muul viisil (nt valimiskoosolekute, vahetu valijatega suhtlemise, trükimeedia, televisiooni, raadio, otsepostituse, siseruumides reklaamimise, nn uute tehnoloogiate kaudu). Keeld üksnes suunab poliitilisi arutelusid teistesse kanalitesse, kus neil on suurem tõenäosus kujuneda sisulisemaks. (p 63) Samuti ei ole keeluga olulises ulatuses sekkutud ettevõtlusvabadusse ning omandipõhiõigusesse. (p 65)

Poliitilise välireklaami keeld on põhiseaduse kohaselt lubatud, kuid see ei tähenda, et põhiseadus sellise keelu kehtestamist nõuaks. Riigikogu on vaba nii keeldu kaotama, poliitilise välireklaami tegemisele aja, koha ja suuruse piiranguid seadma kui ka valimiskulutustele sellist ülempiiri kehtestama, mis ühest küljest vähendaks raha osakaalu poliitilise võimu saavutamisel ja teisalt tagaks kandidaatide võrdsed võimalused valimiskampaania korraldamisel. (p 70)

Kuigi valimistel kandideerimine ei ole kandidaadi majandus- ega kutsetegevus nende seaduste tähenduses, mis reguleerivad majandus- ja kutsetegevust, tuleb seda käsitada erakonna põhitegevuse ja kandidaadi poliitilise tegevuse (nt kandideerimine, poliitiline teavitustöö, suhtlemine valijatega ja erakonna piirkondlike organisatsioonidega) ühe peamise vahendina. Seetõttu tuleb kolleegiumi hinnangul RekS § 2 lg 2 p 4 tähenduses lugeda majandus- ja kutsetegevuseks ka erakonna või selle nimekirja kuuluva kandidaadi ja üksikkandidaadi poliitilist tegevust. Seega välistab RekS § 2 lg 2 p 4 ja RKVS § 5¹ süsteemne tõlgendamine poliitilise välireklaami keelu alt poliitiku kutsetegevuses kasutatava sõiduki tähistamise tema nime, kontaktandmete, kaubamärgi, domeeninime ja tegevusalaga. (p 22)

Põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses hindab Riigikohus PSJKS § 14 lg 2 alusel esmalt, kas tegemist on asjassepuutuva normiga. Sätte asjassepuutuvuse tuvastamine eeldab PSJKS § 14 lg 2 kohaselt mõnel juhul ka seda, et hinnatakse konkreetse normikontrolli algatanud kohtu õigusakti põhiseadusvastaseks tõlgendamise korrektsust. Samuti hinnatakse norme, mis näevad ette põhiseadusvastaseks tunnistatud sätte kohaldamise tingimused ja ulatuse (vt RKPJKo nr 3-4-1-14-15 p 34). (p-d 16 ja 18)

Praeguses asjas tuleb RKVS § 5¹ asjassepuutuvuse üle otsustamiseks hinnata, kas ettekirjutuse kohaselt eemaldada tulnud kaebaja nimi ning domeeninimi on poliitiline välireklaam riigikogu valimise seaduse mõttes. Selleks tuleb tõlgendada Riigikogu valimise seaduses sisalduvat poliitilise välireklaami mõistet koostoimes reklaamiseadusega. (p 18)

Eeltoodule tuginedes on kolleegium RKVS § 5¹ ja RekS § 2 lg 2 p 4 koostoimes tõlgendades seisukohal, et kaebaja kasutatavale sõidukile poliitilise välireklaami keeld ei laienenud ja RKVS § 5¹ ei keelanud selle sõiduki tähistamist PPA ettekirjutuses märgitud teabega. Eeltoodud põhjustel ei ole RKVS § 51 praeguses asjas asjassepuutuv norm. (p 23)