Rahvastikuregistri seadus (lühend - RRS)

Volikogu liikme volitused lõpevad automaatselt KOKS § 18 lõikes 1 loetletud alustel sättes nimetatud juriidilise fakti tekkimisel, mistõttu peab selle ilmnemise tuvastamine olema lihtne (vrd teised lõikes 1 nimetatud alused, nt surm, valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistamine, nimetamine teisele ametikohale). KOKS § 18 ei näe ette võimalust volikogu liikme volituste taastamiseks, kui KOKS § 18 lõike 1 punktis 3 märgitud alus ära langeb (vrd KOKS §-d 19 ja 20¹), vaid tegemist on range eeldusega volikogu liikme mandaadi omamiseks, mis peab olema täidetud kogu volikogu liikmeks oleku aja. (p 8)

Kui rahvastikuregistris märgitud elukohaandmed seonduvad vahetult avaliku ülesande täitmisega (vt RRS § 66 lõige 1), esineb registriandmete õigsuse vastu kaalukas avalik huvi. Sellisel juhul tuleb isikul olla tavapärasest hoolsam, et tagada enda elukohaandmete õigsus ning vastavus tegelikule olukorrale. Kohustust tagada rahvastikuregistris enda ja oma alaealiste laste ning eestkostetavate elukoha aadressi olemasolu ja õigsus rõhutab ka RRS § 68. (p 10)

KOKS § 18 lõige 1 punkt 3 seob volikogu liikme volituste lõppemise tema püsiva elukoha muutusega väljapoole seda valda või linna, mille volikogu liige isik on. Volikogu liikme püsiva elukoha kindlakstegemisel tuleb võtta aluseks rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmed. Sama kinnitab Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi järjepidev praktika. (p 9)

KOVVS § 37 lg 3 p 3 järgi jätab valimiskomisjon registreerimata kandidaadi, kes ei vasta KOVVS § 5 lg-s 5 sätestatud nõuetele. KOVVS § 5 lg 5 sätestab, et kandideerimisõigus on igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks saanud 18-aastaseks ja kelle püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas. Riigikohus on varem selgitanud, et KOVVS § 5 lg-s 5 kasutatud termini „püsiv elukoht“ tähenduse avamisel tuleb lähtuda KOVVS § 5 lg-s 1 esitatud püsiva elukoha määratlusest (RKPJKo nr 3-4-1-23-09, RKPJKo nr 5-21-12/2, p 22). Seega tuleb KOVVS § 5 lg-s 5 mainitud püsiva elukoha all mõista elukohta, mille aadressiandmed on kantud rahvastikuregistrisse. (p 8)

KOVVS § 5 lg-t 5 ei saa sisustada selliselt, et see paneb valimiskomisjonidele kohustuse kontrollida rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi õigsust ja selgitada kandidaatide registreerimisel välja kandideerija tegelik püsiv elukoht (RKPJKo nr 5-21-12/2, p 25). KOVVS § 5 lg 5 näeb ette üksnes elukoha aadressi õigsuse formaalse kontrolli ega võimalda valimiskomisjonil kontrollida, kas rahvastikuregistrisse kantud elukohaandmed vastavad isiku tegelikule elukohale (RKPJKo nr 5-25-32/2, p 8). Valimismenetlus ei ole oma kiireloomulisuse ja seda korraldavate eriomaste haldusorganite ülesehituse ja koosseisu poolest sobiv menetlus kandideerijate rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi õigsuse kontrollimiseks ja tegeliku püsiva elukoha väljaselgitamiseks (RKPJKo nr 5-21-12/2, p 23). (p 9)

Rahvastikuregistrijärgse ja tegeliku püsiva elukoha lahknevus ei ole õiguslikult lubatav. Seda mh põhjusel, et andmete õigsuse vastu on avalik huvi (RKPJKo nr 5-24-29/14, p 48). Seetõttu ongi rahvastikuregistri seaduse §-s 68 pandud isikule kohustus andmete õigsus tagada. Seda silmas pidades on lubatav, kui seadusandja seob volikogu valimistel aadressiandmete õigusliku tähenduse konkreetse kuupäevaga (valimisaasta 1. august) ning lähtub eeldusest, et kandideerimisest huvitatud isik oma kohustust andmete õigsuse tagamisel täidab (kui mitte varem, siis eelnimetatud kuupäevaks). Arvestades valimiste kiire ja tõhusa läbiviimise vajalikkust ning kandidaatide esitamise ranget seotust tähtaegadega, ei saa registriandmetes pärast 1. augustit elukoha kohta tehtud muudatusi kehtiva seaduse järgi arvestada. (p 10)