Euroopa Parlamendi valimise seadus (lühend - EPVS)

Valimisasjades saab isik kaitsta oma subjektiivseid õigusi. Valimispõhimõtete rikkumist (sh valimisseaduse vastuolu kõrgemalseisvate õigusaktidega) saab isik vaidlustada siis, kui sellega riivatakse tema enda valimisõigust. Põhiseadusest ega valimisseadusest ei tulene õigust esitada kaebus avalikes huvides (populaarkaebus) (vrd RKPJK otsus nr 5-19-7/2, p-d 18 ja 19). (p 9)

Kaebaja vaidlustas Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebuses hääletamist valimispäeval. Kuna kaebaja loobus valimispäeval oma hääleõiguse kasutamisest, ei saanud vaidlustatud toiming tema õigusi piirata. Kaebus, milles sisuliselt väideti EPVS regulatsiooni vastuolu ELPH-i, EIÕK-i ja põhiseadusega, oli seega esitatud avalikes huvides. (p 10)

Vaatleja õigused ulatuvad EPVS § 16¹ lg 1 kohaselt üksnes Vabariigi Valimiskomisjoni ja valimiste korraldajate tegevuse ja toimingute passiivse vaatlemiseni. Vaatlejal ei ole õigust nõuda toimingute tegemist selleks, et tal oleks võimalik neid vaadelda. Kui vaatleja leiab, et Vabariigi Valimiskomisjon või valimiste korraldajad on jätnud nõutavad toimingud tegemata, saab ta näiteks juhtida sellele avalikkuse tähelepanu. Samuti on vaatlejal võimalik pöörduda valimiskomisjoni või valimiste korraldaja poole selgitustaotluse või märgukirjaga (põhiseaduse § 46; märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 1 lg 1). (p 7)

Valimistoimingute vaadeldavuse tagamiseks peavad elektroonilist hääletamist puudutavad dokumendid olema vaatlejale kättesaadavad. Erandid võivad tuleneda seaduse alusel sätestatud juurdepääsupiirangust. Dokumendi avaldamata jätmine kindlal viisil, nt dokumendiregistris, ei riiva vaatleja õigusi, kui riigi valimisteenistus tagab juurdepääsu dokumendile muul viisil, nt teabenõude alusel (avaliku teabe seaduse § 6). (p 8)

RKVS § 48² lg 1 (ajakohase elektroonilise hääletamise süsteemi nõue) ja § 48⁷, mis EPVS § 47² järgi kohalduvad ka Euroopa Parlamendi valimistel, ei sätesta ise subjektiivseid õigusi. Nende normide eesmärk on tagada tehniliste meetmetega, et üldised nõuded valimistele oleks järgitud. Vabariigi Valimiskomisjon ega Riigikohus ei saa asuda kaebuse alusel kontrollima, kas valimiste korraldaja on tegutsenud neid norme järgides, ilma et oleks tekkinud põhjendatud kahtlus kaebaja subjektiivsete õiguste tegeliku rikkumise kohta. (p 9)