Tsiviilkohtumenetluse seadustik (lühend - TsMS)

TsMS § 9 lg-st 2 tulenev võimalus lahendada eraõigussuhtest tulenev vaidlus vahekohtus on poolte autonoomia põhimõtte üks väljendustest. Ainult seaduses ette nähtud üksikutel juhtudel (vt eelkõige TsMS § 718) ei või vaidlust lahendada vahekohtus. (p 7.1)

Ka vahekohtu menetluse korraldust iseloomustab üldjuhul poolte autonoomia põhimõte. (p 7.2)

TsMS § 9 lg-st 2 tulenev võimalus lahendada eraõigussuhtest tulenev vaidlus vahekohtus on poolte autonoomia põhimõtte üks väljendustest. Ainult seaduses ette nähtud üksikutel juhtudel (vt eelkõige TsMS § 718) ei või vaidlust lahendada vahekohtus. (p 7.1)

Vahekohtu menetluse korraldust iseloomustab üldjuhul poolte autonoomia põhimõte. Pooled võivad TsMS § 732 lg 2 esimese lause kohaselt vahekohtu menetluskorras ise kokku leppida, arvestades § 732 lg-s 1 sätestatud poolte võrdse kohtlemise ja seisukoha avaldamise võimaldamise põhimõtet. TsMS § 732 lg 2 teise lause kohaselt ei või pooled kõrvale kalduda vahekohtumenetluse jaoks TsMS 14. osas kohustuslikult sätestatust. (p 7.2)

TsMS § 732 lg 2 esimese lause kohaselt võivad pooled menetluskorras kokku leppida ka selliselt, et viitavad mõne vahekohtu reglemendile. Sel juhul muutub vahekohtu reglemendis vahekohtumenetluse menetluskorra kohta sätestatu TsMS § 732 lg 2 eesmärgipärase tõlgendamise kohaselt poolte kokkuleppe osaks. (p 7.2.1)

Vahekohtu moodustamine toimub poolte autonoomia põhimõttest johtuvalt poolte kokkuleppel. Nii võivad pooled TsMS § 721 lg 1 esimese lause kohaselt kokku leppida vahekohtunike arvus ja nt TsMS § 724 lg 1 kohaselt ka vahekohtunike nimetamise korras. Viidatud kokkuleppeid on võimalik sõlmida erineval moel, nii eraldi kokkuleppena, milles on selgelt märgitud, et vaidluse lahendab nt üks vahekohtunik või kolm vahekohtunikku, kui ka viiteliselt mõne vahekohtu reglemendile. (p 7.3)

TsMS § 716 lg-s 1 nimetatud menetlusreeglid hõlmavad mh ka reglemendis sätestatud reegleid selle kohta, kuidas moodustada konkreetset vaidlust lahendav vahekohus. Sellised sätted erinevate vahekohtute reglementides on rahvusvahelise praktika kohaselt tavalised. (p 4.7.2)

Kui pooled on kokku leppinud vahekohtu kokkuleppes selliselt, et vaidlus tuleb lahendada arbitraažikohtus (TsMS § 716 lg 1), määratakse vahekohtunike arv muu kokkuleppe puudumisel kindlaks arbitraažikohtu reglemendis sätestatu kohaselt. Selline kokkulepe on käsitatav vahekohtunike arvu määramise kokkuleppena TsMS § 721 lg 1 esimese lause tähenduses. (p 7.4.3)

TsMS § 749 lg 1 kohaselt otsustab vahekohus otsuses, millistes osades peavad pooled kandma vahekohtumenetluse ja pooltele vahekohtus käimisest tekkinud vajalikud kulud, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtusse pöördumisest tingitud kulud tuleb lugeda pooltele vahekohtus käimisest tekkinud kulude hulka viidatud sätte tähenduses (vt ka Riigikohtu 29. märtsi 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-17, p 19). (p 10)