RIIGIÕIGUSRahvas

Teksti suurus:

Rahvahääletuse seadus (lühend - RaHS)

Kuvatud on kõik kohtulahendid, mis on seostatud õigusakti või selle sätetega. Samuti on kuvatud kohtulahendid nende õigusakti sätetega, mida on muudetud või mis on kehtetuks tunnistatud.

Tähelepanelik tuleb kohtulahendite otsingutulemustes õigusakti seose lingist avaneva akti tervikteksti kehtivusaegade jälgimisel. Kohtulahendite otsingutulemustes õigusakti sätte link viib vaid selle õigusakti juurde, millest alates kohus kohaldamisel sätet selgitas või tõlgendas st võib viia otsimise ajal mittekehtivale sättele.

Kui vajutada õigusakti vaates nupule „Seotud kohtulahendid“, siis vajutades sätte ees olevale kaalude märgile näed sättega seotud kohtulahendeid.

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-4-1-14-03 PDF Riigikohus 03.10.2003

Vabariigi Valimiskomisjoni poolt isikule saadetud teatest tema kaebuse läbivaatamise aja ja koha kohta ei tulene kaebuse esitajale mingeid kohustusi. (p 11)


Isiku subjektiivset hääleõigust ei rikutud, kui ta sai rahvahääletusel hääletada, kuigi tal ei võimaldatud tõendada oma isikut Eesti Kodanike Komitee väljastatud isikutunnistusega. (p 8) Kui isik sai rahvahääletusel oma subjektiivset hääleõigust realiseerida, puudub Riigikohtul alus hinnata Vabariigi Valimiskomisjoni õigustloovate aktide vastavust põhiseadusele ja seadustele. (p 12)


Kui isik sai rahvahääletusel oma subjektiivset hääleõigust realiseerida, puudub Riigikohtul alus hinnata Vabariigi Valimiskomisjoni õigustloovate aktide vastavust põhiseadusele ja seadustele. (p 9) Vabariigi Valimiskomisjoni poolt isikule saadetud teatest tema kaebuse läbivaatamise aja ja koha kohta ei tulene kaebuse esitajale mingeid kohustusi. Valimiskaebuse lahendamisel on Riigikohtu pädevuses üksnes asjassepuutuvate õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse kontrollimine. Asjassepuutuv on õigustloova akti säte, mis on asja lahendamisel otsustava tähtsusega, st kohus peaks sätte põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui sätte põhiseadusele vastavuse korral. (p 12)


Valimiskaebuse lahendamisel on Riigikohtu pädevuses üksnes asjassepuutuvate õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse kontrollimine. Asjassepuutuv on õigustloova akti säte, mis on asja lahendamisel otsustava tähtsusega, st kohus peaks sätte põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui sätte põhiseadusele vastavuse korral. (p 12)


Isiku subjektiivset hääleõigust ei rikutud, kui ta sai rahvahääletusel hääletada, kuigi tal ei võimaldatud tõendada oma isikut Eesti Kodanike Komitee väljastatud isikutunnistusega. (p 8)


Aktiivset agitatsiooni valimispäeval kui väärtegu menetletakse väärteomenetluse korras, mitte põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses. (p 13)

3-4-1-13-03 PDF Riigikohus 02.10.2003

Rahvahääletuse seadus on avaldatud Riigi Teatajas, mis on igaühele nii paberkandjal kui elektrooniliselt kättesaadav. Valimiskomisjonide ülesandeks ei ole iga hääletaja seadusega tutvustamine ega kaebuste esitamise korra selgitamine. Kaebajal oli võimalus rahvahääletust korraldavate õigusaktidega tutvuda. (p 9)


Menetlusseadus ei anna kaebajale võimalust täiendada Riigikohtule esitatud kaebust. Seetõttu jätab Riigikohus kaebuse täienduses esitatud väited ja taotlused tähelepanuta. (p 8) Valimiste jaoskonnakomisjoni tegevusetust korra tagamisel hääletamisruumis saab vaidlustada maakonna valimiskomisjonis. Aktiivset agitatsiooni valimispäeval kui väärtegu menetletakse väärteomenetluse korras, mitte põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses. (p 12)


Kui Riigikohus on Riigikogu otsuse peale esitatud kaebuse tähtaja juba ennistamata jätnud, puudub kohtul võimalus kaebaja samasisulist kaebust teistkordselt läbi vaadata. (p 13)


Aktiivset agitatsiooni valimispäeval kui väärtegu menetletakse väärteomenetluse korras, mitte põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses. (p 12)

3-4-1-11-03 PDF Riigikohus 24.09.2003

Rahvahääletusele pandud ning hääletamissedelile kantud seaduseelnõu ja küsimuse sõnastuse vaidlustamisel, mille otsustas Riigikogu, ei vaidlustata sisuliselt mitte Vabariigi Valimiskomisjoni, vaid Riigikogu otsust. (p 6) Valimiste jaoskonnakomisjoni tegevusetust korra tagamisel hääletamisruumis saab vaidlustada maakonna valimiskomisjonis. Aktiivset agitatsiooni valimispäeval kui väärtegu menetletakse väärteomenetluse korras, mitte põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses. (p 7)


Aktiivset agitatsiooni valimispäeval kui väärtegu menetletakse väärteomenetluse korras, mitte põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses. (p 7)

3-4-1-17-03 PDF Riigikohus 03.10.2003

Rahvahääletusel realiseeritav subjektiivne õigus on õigus hääletada. Kui kaebaja leiab, et ta ei saanud oma subjektiivset õigust realiseerida seetõttu, et tal ei lubatud hääletamisel oma isikut tõendada Eesti Komitee Kodakondsusameti väljastatud kodaniku isikutunnistusega, siis peab ta tõendama, et tal ei olnud hääletamisel oma isiku tõendamiseks teisi võimalusi kui esitada nimetatud isikutunnistus.(p 12)


Riigikohus võib kontrollida, kas isiku subjektiivseid õigusi on rikutud, ka juhul, kui ei ole järgitud astmelist kaebekorda valimiskomisjonide süsteemis. (p 10)

3-4-1-19-03 PDF Riigikohus 14.10.2003

Valimiskaebuse lahendamisel on Riigikohtu pädevuses üksnes asjassepuutuvate õigustloovate aktide ja välislepingute põhiseaduslikkuse kontrollimine. (p 7)


Valimiskaebuse lahendamisel on Riigikohtu pädevuses üksnes asjassepuutuvate õigustloovate aktide ja välislepingute põhiseaduslikkuse kontrollimine. Asjassepuutuv on säte, mis on asja lahendamisel otsustava tähtsusega, st kohus peaks sätte põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui sätte põhiseadusele vastavuse korral. (p 7)


Rahvahääletuse tulemused saab kinnitada siis, kui on koostatud protokoll hääletustulemuste kohta ja on selgunud, et valimiskomisjonide otsuste ja toimingute peale kaebuste esitamise tähtaeg on möödunud ja esitatud kaebused on saanud lõpliku lahenduse Riigikohtus. Vabariigi Valimiskomisjon peab enne rahvahääletuse tulemuste väljaselgitamist kontrollima nimetatud tingimuste täitmist. (p 5) Valimiskaebuse lahendamisel on Riigikohtu pädevuses üksnes asjassepuutuvate õigustloovate aktide ja välislepingute põhiseaduslikkuse kontrollimine. Asjassepuutuv on säte, mis on asja lahendamisel otsustava tähtsusega, st kohus peaks sätte põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui sätte põhiseadusele vastavuse korral. (p 7)


Rahvahääletuse tulemused saab kinnitada siis, kui on koostatud protokoll hääletustulemuste kohta ja on selgunud, et valimiskomisjonide otsuste ja toimingute peale kaebuste esitamise tähtaeg on möödunud ja esitatud kaebused on saanud lõpliku lahenduse Riigikohtus. Vabariigi Valimiskomisjon peab enne rahvahääletuse tulemuste väljaselgitamist kontrollima nimetatud tingimuste täitmist. (p 5)

3-4-1-16-03 PDF Riigikohus 02.10.2003

Konkretiseerimata kahtlusi hääletajate allkirjade võltsimise kohta ei saa lugeda hääletaja põhjendatud huviks tutvuda hääletajate nimekirjaga pärast rahvahääletuse päeva. (p 10) Hääletajate nimekirjades allkirjade võltsimine on kuritegu. Kui kaebajal on põhjendatud kahtlusi ja kindlaid andmeid hääletajate nimekirjades allkirjade võltsimise kohta, on tal õigus pöörduda kriminaalmenetluse alustamise avaldusega politsei või prokuröri poole. (p 13)


Riigikohus saab valimiskaebuse läbi vaadata ainult nende põhjenduste ja väidete osas, mida käsitleti nii maakonna valimiskomisjonis kui ka Vabariigi Valimiskomisjonis. (p 9)


Hääletajate nimekirjades allkirjade võltsimine on kuritegu. Kui kaebajal on põhjendatud kahtlusi ja kindlaid andmeid hääletajate nimekirjades allkirjade võltsimise kohta, on tal õigus pöörduda kriminaalmenetluse alustamise avaldusega politsei või prokuröri poole. (p 13)

3-4-1-12-03 PDF Riigikohus 29.09.2003

Vabariigi Valimiskomisjoni otsuste või toimingute peale saab esitada kaebuse Riigikohtule, vaatamata sellele, et Vabariigi Valimiskomisjon ei ole seda kaebust eelnevalt läbi vaadanud. (p 8) Rahvahääletusele pandud ning hääletamissedelile kantud seaduseelnõu ja küsimuse sõnastuse vaidlustamisel, mille otsustas Riigikogu, ei vaidlustata sisuliselt mitte Vabariigi Valimiskomisjoni, vaid Riigikogu otsust. (p 10)


Välislepingu põhiseadusele vastavuse kontrolli saavad otse Riigikohtult taotleda ainult õiguskantsler ning esimese ja teise astme kohtud. Seetõttu ei saa Riigikohus läbi vaadata eraisiku taotlust tunnistada Euroopa Liiduga ühinemise leping põhiseadusega vastuolus olevaks. (p 12)


Lootus, et jõustunud õigusakti õigusvastasus kõrvaldatakse õigusakti muutmise või selle üle järelevalve teostamise teel, ei saa iseenesest olla kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmist õigustavaks asjaoluks. (p 11)


Rahvahääletusele pandud ning hääletamissedelile kantud seaduseelnõu ja küsimuse sõnastuse vaidlustamisel, mille otsustas Riigikogu, ei vaidlustata sisuliselt mitte Vabariigi Valimiskomisjoni, vaid Riigikogu otsust. (p 10)

Kokku: 7| Näitan: 1 - 7

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json