Tsiviilkohtumenetluse seadustik (lühend - TsMS)

Väljendi "sama nõue samal alusel" all mõeldakse TsMS § 371 lg 1 p 4 ja § 428 lg 1 p 2 järgi kahte samasugust haginõuet, mida põhjendatakse sama tegeliku elu juhtumiga (faktikogumiga) (vt nt Riigikohtu 28. novembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-05, p 15; 17. jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-10, p-d 10 ja 11). (p 10)

TsMS § 371 lg 1 p-st 4 tulenev asja korduva menetlemise keeld on hagi lubatavuse eeldus, mida kohus peab kontrollima omal algatusel, ning valesti menetlusse võetud hagi menetluse lõpetamise kohustus on ka kõrgema astme kohtul, sh Riigikohtul. (vt nt Riigikohtu 26. aprilli 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-17, p 11). (p 9)

Väljendi "sama nõue samal alusel" all mõeldakse TsMS § 371 lg 1 p 4 ja § 428 lg 1 p 2 järgi kahte samasugust haginõuet, mida põhjendatakse sama tegeliku elu juhtumiga (faktikogumiga) (vt nt Riigikohtu 28. novembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-05, p 15; 17. jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-10, p-d 10 ja 11). (p 10)

TsÜS § 150 lg 2 sätestab õigusvastasest kahju tekitamisest tuleneva nõude, mille sisuks on alusetust rikastumisest saadu väljaandmine, ning kõnealuse nõude eeldused on samad lepinguvälise kahju hüvitamise nõudega (vt Riigikohtu 2. juuni 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-10, p 13). (p 10.3)

Nii TsÜS § 150 lg 2 järgi rikastumise eest hüvitise nõudmiseks kui ka alusetu rikastumise väljaandmise nõude rahuldamiseks peab kohus olema tuvastanud, et rikastunud on kostja, piisav ei ole kolmandate isikute rikastumine. Vastasel juhul muutuks piir kahju hüvitamise nõudega ebamääraseks. (p 11.1)

Kostja rikastumist TsÜS § 150 lg 2 mõttes saab eeldada olukorras, kus tõendatud on nii muud nõude eeldused kui ka asjaolu, et keegi on rikkumisest kasu saanud ja on usutav, et selleks võib olla kostja (vt hea usu põhimõttest tuleneva tõendamiskoormuse ümberpöördumise kohta nt Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 17; 12. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-14, p 13). (p 11.2)

Hea usu põhimõttest tulenevalt on võimalik, et asjaolu tõendamise koormus pöördub eelduste esinemise võimalikkusele viitavate asjaolude esitamise järel ümber, eelkõige kui tõendada tuleb asjaolu, mille esinemine on kostja kontrolli all, hagejal ei ole objektiivselt võimalik tõendeid esitada ja kostja keeldub asjaolu tõendamisele kaasa aitamast. Kui hageja on asjaolu esinemise tõenäosust põhistanud, peab kostja tõendama asjaolu esinemise puudumist (vt ka nt Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 17; 12. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-14, p 13). (p 11.2)

Kostja rikastumist TsÜS § 150 lg 2 mõttes saab eeldada olukorras, kus tõendatud on nii muud nõude eeldused kui ka asjaolu, et keegi on rikkumisest kasu saanud ja on usutav, et selleks võib olla kostja. Sel juhul peab kostja tõendama, et tema ise ei ole rikastunud. Tõendamiskoormuse ümberpööramine ei või aga olla üllatuslik (vt ka Riigikohtu 12. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-14, p 14). (p 11.2)

Kui kostjale või tema esindajale ei ole kohtuistungi kutset isiklikult allkirja vastu üle antud, võib kostja esitada kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust. Seetõttu ei ole ka menetluse taastamiseks vaja mõjuvat põhjust. Kuna kohus peab tagaseljaotsuse tegemise eeldusi, mida tuleb kohtul omal algatusel kontrollida tagaseljaotsuse tegemisel, kontrollima omal algatusel ka kaja ja määruskaebuse lahendamisel, peab kohus mh kontrollima ka hagi veenvust. Tagaseljaotsuse regulatsiooni eesmärk ei ole teha lahend hageja kasuks ainuüksi põhjusel, et kostja ei ilmu kohtuistungile. Seega peab kohus hagi õiguslikku põhjendatust kontrollima kaja menetlemisel ka siis, kui kajas ei ole hagi põhjendamatusele osutatud. Kui kohus leiab, et hagi ei olnud õiguslikult põhjendatud, tuleb menetlus kaja alusel taastada. Eeltoodu kehtib nii enne 1. jaanuari 2013 kehtinud TsMS § 448 lg 42 kohaldamisel, st kui kohtul oli kohustus täiendada tagaseljaotsust puuduva osaga, kui ka alates 1. jaanuarist 2013 kehtiva TsMS § 444 lg 3 kohaldamisel, s.o kui kohtul ei ole tagaseljaotsuse täiendamise kohustust. Kaja lahendamisel hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel saab lähtuda üksnes hagiavalduses toodud asjaoludest, mis loetakse kohaselt kostja poolt omaks võetuks. Hagi õiguslikku põhjendatust kontrollides peab kohus subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla. Seejuures tuleb lähtuda sellest, et hageja faktilised väited ei vaja tõendamist, kuna loetakse, et kostja on need omaks võtnud. See kehtib ka juhul, kui kostja on esitanud hagi faktilistele väidetele vastuväited. (p 16)

Kohus peab tagaseljaotsuse tegemisel kontrollima tagaseljaotsuse tegemise eeldusi ja tegemist välistavaid asjaolusid omal algatusel. (p 14) Alates 1. jaanuarist 2013 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata, kohustuseta sellist otsust puuduva osaga hiljem täiendada. (p 15)

Vt p 15 teine lõik.