Asjaõigusseadus (lühend - AÕS)

VÕS § 1037 lg 1 ja VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel esitatud nõuded on alternatiivsed ja üksteist välistavad ning seetõttu ei ole võimalik sama kostja vastu esitada nõuet mõlemal alusel.

Kohus peab välja selgitama, kummal õiguslikul alusel hageja oma nõude esitab. (p 13)

Vt Riigikohtu 21. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-05, p-d 16–21.

TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui sellise hagi esitamine on õiguslikult võimatu. Selle sätte kohaldamisel ei saa hinnata tõendeid (vt nt RKTKm nr 3-2-1-31-12, p 13; RKTKm nr 3-2-1-95-13, p 12). (p 10)

Kui hüpoteek on seatud ekslikult ühisvarale, tuleneb kande ebaõigsus TsMS 378 lg 1 p 1 ja AÕS § 65 lg 1 mõttes sellest, et kohtuliku hüpoteegi seadmiseks ei ole ühisomanikuks oleva kolmanda isiku (abikaasa) nõusolekut (KRS § 34¹ lg 1) või tema suhtes ei ole tehtud KRS § 34¹ lg 7 p-s 1 märgitud kohtulahendit. Selle eelduse puudumisel tehtud kanne on ebaõige ning tuleb AÕS § 65 lg 1 järgi parandada isiku nõudel, kelle õigust ebaõige kandega rikuti (vt RKTKo nr 3-2-1-144-06, p 11). Pankrotivara koosseisu ei muuda asjaolu, kas korteriomandile on seatud kohtulik hüpoteek või mitte. Kui korteriomandi näol on tegemist isiku vanematele kuuluva ühisvaraga, ühe vanema nõusolekut hüpoteegi seadmiseks ei olnud (KRS § 34¹ lg 1) ja vanema suhtes ei olnud tehtud ka KRS § 34¹ lg 7 p-s 1 märgitud kohtulahendit, tuleb kohtulik hüpoteek kustutada. (p 12)

Pankrotivara koosseisu ei muuda asjaolu, kas korteriomandile on seatud kohtulik hüpoteek või mitte. Kui korteriomandi näol on tegemist isiku vanematele kuuluva ühisvaraga, ühe vanema nõusolekut hüpoteegi seadmiseks ei olnud (KRS § 34¹ lg 1) ja vanema suhtes ei olnud tehtud ka KRS § 34¹ lg 7 p-s 1 märgitud kohtulahendit, tuleb kohtulik hüpoteek kustutada. (p 12)