Text size:

Estonian Defence Forces Organisation Act

Issuer:Riigikogu
Type:act
In force from:01.07.2014
In force until:31.07.2014
Translation published:01.07.2014

Chapter 1 GENERAL PROVISIONS 

§ 1.  Scope of application of Act

 (1) This Act provides for the legal status and functions of the Estonian Defence Forces (hereinafter Defence Forces), the organisation of the Defence Forces, the bases for commanding the Defence Forces and the bases for the use of force by the Defence Forces.

 (2) The provisions of the Administrative Procedure Act apply to the administrative proceedings prescribed in this Act, taking account of the specifications provided for in this Act.

§ 2.  Legal status of application of Act

 (1) The Defence Forces are a militarily organised governmental authority within the area of government of the Ministry of Defence.

 (2) For the performance of its functions, the Defence Forces may use force on the bases of and pursuant to the procedure provided by law.

§ 3.  Functions of Defence Forces

 (1) The functions of the Defence Forces are the following:
 1) the military defence of the state and participation in collective self-defence;
 2) preparation for the military defence of the state and participation in collective self-defence;
 3) participation in international military co-operation pursuant to the procedure provided for in the International Military Co-operation Act;
 4) participation in the resolution of a state of emergency and an emergency situation and the ensuring of the security on the bases of and pursuant to the procedure provided by law;
[RT I 2009, 39, 262 - entry into force 24.07.2009]
 41) disposal of ordnance in the internal waters or territorial sea and in the exclusive economic zone;
[RT I 2010, 24, 115 - entry into force 01.09.2010]
 42) demining activities in the territory of the Defence Forces and the Defence League and in the training areas;
[RT I 2010, 24, 115 - entry into force 01.09.2010]
 43) operating an excise warehouse of the Defence Forces;
[RT I, 30.12.2010, 3 - entry into force 01.01.2011]
 44) protection of persons on the bases and in the procedure provided for in this Act;
[RT I, 18.12.2012, 1 - entry into force 01.01.2013]
 5) performance of other functions imposed on the Defence Forces by law.

 (2) The Defence Forces may assist the police upon the performance of functions provided for in clauses 3 (1) 1), 4), 5), 6) and 8) of the Police and Border Guard Board Act, except in the cases specified in clause (1) 4) of this section. Upon the provision of assistance the Defence Forces have no right to use direct coercion provided for in Chapter 4 of the Police and Border Guard Board Act. The provision of assistance is permitted only if there is no other way for the police to perform the function.
[RT I, 18.12.2012, 1 - entry into force 01.01.2013]

 (3) The procedure for the involvement of the Defence Forces in the performance of the functions specified in subsection (2) of this section shall be established by a regulation of the Government of the Republic.
[RT I, 18.12.2012, 1 - entry into force 01.01.2013]

§ 4.  Military operation

  A military operation means the activities of the Defence Forces in order to defend the state by military means or upon participation in an international military operation.

§ 5.  Symbols of Defence Forces

 (1) The Defence Forces have symbols which are approved pursuant to the procedure established by the Government of the Republic Act and the description of and the procedure for the use of which is established by a regulation of the Minister of Defence.

 (2) A structural unit and a subunit of the Defence Forces may have its own symbol the description of and procedure for the use of which is established by the Commander of the Defence Forces with the approval of the State Chancellery.
[RT I, 08.07.2011, 8 - entry into force 22.07.2011]

§ 6.  Decorations of Defence Forces

 (1) The Defence Forces may have decorations which are approved pursuant to the procedure established by the Government of the Republic Act and the description of and procedure for the bestowal of which is established by a regulation of the Minister of Defence.

 (2) A structural unit and subunit of the Defence Forces may have decorations the description of and procedure for use of which is established by the Commander of the Defence Forces with the approval of the State Chancellery.

§ 7.  Supervisory control

 (1) The Minister of Defence shall exercise supervisory control over the Defence Forces.

 (2) The Commander of the Defence Forces shall exercise supervisory control over the activities of the structural units and officials of the Defence Forces.

§ 8.  Service in Defence Forces

  Service in the Defence Forces shall be organised on the bases and pursuant to the procedure provided for in the Defence Forces Service Act and the Civil Service Act.

§ 9.  Number of servants of Defence Forces

 (1) The maximum number of positions of military rank in the composition of the Defence Forces shall be determined by an order of the Government of the Republic. The maximum number shall be determined separately for the regular structural units and reserve units of the Defence Forces.

 (2) On the basis of the statutes of the Defence Forces and the maximum number of posts of military rank, the Minister of Defence shall, on the proposal of the Commander of the Defence Forces, establish the total number of posts of military rank and other places of service for each structural unit specified in subsection 12 (2) of this Act separately.
[RT I, 18.12.2012, 1 - entry into force 01.01.2013]

 (3) [Repealed - RT I 2010, 7, 29 - entry into force 01.08.2012]

§ 10.  Composition of Defence Forces

 (1) The classification of places of service into posts and places of employment, and the names of places of service and the number thereof by each structural unit separately shall be determined in the composition of the Defence Forces.
[RT I, 18.12.2012, 1 - entry into force 01.04.2013]

 (2) The composition of the Defence Forces shall be approved by the Commander of the Defence Forces.

Chapter 2 ORGANISATION OF DEFENCE FORCES 

§ 11.  Armed services and branches

 (1) The Defence Forces are divided into armed services according to the area of activity.

 (2) The armed services of the Defence Forces are the Army, the Navy and the Air Force.

 (3) An armed service includes branches, distinguished on the basis of their purpose, which are characterised by special armament and battle equipment.

§ 12.  Organisation of Defence Forces

 (1) The organisation of the Defence Forces, the principal functions and location of the structural units and the rights and obligations of the chiefs of services and commanders of structural units shall be determined in the statutes of the Defence Forces established by the Government of the Republic.

 (2) The structural units of the Defence Forces are separate staffs, military units, the Logistics Centre of the Defence Forces, the Military Police of the Estonian Defence Forces, the Estonian National Defence College, the Estonian Contingency of the NATO Cooperative Cyber Defence Centre of Excellence and the Special Operations Task Unit of the Defence Forces.
[RT I, 18.12.2012, 1 - entry into force 01.01.2013]

 (3) The statutes of the regular structural units shall be established by the Minister of Defence.

§ 13.  Military unit

 (1) The military units of the Army are a regional command, a brigade and a battalion, and a squadron and a base in the Navy and Air Force.

 (2) A military unit consists of a staff and subunits.

 (3) The standard sizes and structure of military units, the names of their subunits and their categorisation according to armed services and branches shall be determined in the statutes of the Defence Forces.

 (4) The division of military units into high readiness units, rapid reaction units and reaction units shall be determined by the Government of the Republic in the statutes of the Defence Forces.

 (5) The requirements for the reaction speed, level of training and equipment of military units shall be established by the Minister of Defence.

§ 14.  Peacetime units

 (1) Peacetime units and their subunits are divided into regular, task and reserve units.

 (2) A regular unit is a military unit with a permanent location, which is completely or partially manned with regular members of the Defence Forces and conscripts.

 (3) A regular military unit is specified as a flag unit.

 (4) A reserve unit is a unit in the reserve which has been trained on the basis of regular units and has exercised together and which is called for the purposes of reserve training or in the course of mobilisation.

 (5) With the approval of the Minister of Defence, the Commander of the Defence Forces may form task units for a specified term for the fulfilment of a specific objective.

§ 15.  Wartime units

 (1) Wartime military units and the subunits thereof shall be formed in the course of mobilisation on the basis of peacetime units or regular structural units and the Estonian National Defence College.
[RT I 2010, 7, 29 - entry into force 01.08.2010]

 (2) The composition of wartime units shall be approved by the order of the Government of the Republic,
[RT I, 31.12.2010, 1 - entry into force 01.01.2011]

 (3) The Commander-in-Chief of the Defence Forces may form task units in order to fulfil a specific objective.
[RT I, 08.07.2011, 8 - entry into force 22.07.2011]

§ 16.  Regional command

 (1) A regional command is a military unit with a specific territorial area of responsibility.

 (2) The division of the territory of the Republic of Estonia into the areas of responsibility of regional commands shall be determined by a regulation of the Government of the Republic.

§ 17.  Separate headquarters and other structural units of Defence Forces

 (1) The Headquarters of the Defence Forces and the armed service headquarters are separate staffs.

 (2) Other structural units of the Defence Forces are the Logistics Centre of the Defence Forces, the Military Police of the Estonian Defence Forces, the Estonian National Defence College, the Estonian Contingency of the NATO Cooperative Cyber Defence Centre of Excellence and the Special Operations Task Unit of the Defence Forces.
[RT I, 18.12.2012, 1 - entry into force 01.01.2013]

§ 18.  Headquarters of Defence Forces

 (1) The Headquarters of the Defence Forces is a structural unit of the Defence Forces with the following functions:
 1) provision of advice to the Commander of the Defence Forces and supporting his or her activities;
 2) planning the activities of the Defence Forces and preparation of the draft budget of the Defence Forces;
 3) organisation of training of the Defence Forces;
 4) planning and co-ordination of military operations of the Defence Forces;
 5) preparation and carrying out the mobilisation of the armed forces;
 6) organisation of internal control and internal audit in the Defence Forces;
 7) other functions arising from law and the statutes.

 (2) The Headquarters of the Defence Forces is headed by the Chief of the Headquarters of the Defence Forces. The Commander of the Defence Forces shall directly direct the performance of functions specified in clauses (1) 1) and 6) of this section.

§ 19.  Headquarters of armed services

 (1) An armed services headquarters is a structural unit of the Defence Forces the function of which is to provide advice to the chief of service and support his or her activities, to plan and organise the activities of the service and perform other functions arising from law or the statutes.

 (2) An armed service headquarters shall be commanded by the chief of the service headquarters.

§ 20.  Logistics Centre of Estonian Defence Forces

  The Logistics Centre of the Estonian Defence Forces is a structural unit of the Defence Forces the function of which is to organise logistical support to the Defence Forces and perform other functions arising from law or the statutes.

§ 21.  Military Police of Estonian Defence Forces

 (1) The Military Police of the Estonian Defence Forces is a structural unit of the Defence Forces whose functions are the exercise of supervision over discipline in the Defence Forces, the conduct of proceedings regarding offences within the limits of its competence and, on the basis of the assessment of hazards, the protection of foreign defence ministers, the managerial staff of foreign troops, the managerial staff of civilian and military headquarters of the North-Atlantic Treaty Organisations, the Minister of Defence and the Commander of the Defence Forces and other persons designated on the basis of subsection (11) of this section and the performance of other functions arising from the law or the statutes.
[RT I, 18.12.2012, 1 - entry into force 01.01.2013]

 (11) The protected persons not specified in subsection (1) of this section shall be designated, where necessary, by a directive of the Minister of Defence.
[RT I, 18.12.2012, 1 - entry into force 01.01.2013]

 (12) The bases of organisation and ways of execution of the protection of protected persons by the Military Police of the Estonian Defence Forces shall be established by the Minister of Defence.
[RT I, 18.12.2012, 1 - entry into force 01.01.2013]

 (2) The rights and obligations of the Military Police of the Estonian Defence Forces upon performance of its functions shall be provided by law.

§ 22.  Estonian National Defence College

 (1) The Estonian National Defence College is a structural unit of the Defence Forces, the function of which is to provide military education.

 (2) The Estonian National Defence College is a national defence applied higher education institution within the meaning of the Applied Higher Education Institution Act.
[RT I 2010, 7, 29 - entry into force 01.08.2010]

§ 221.  Estonian Contingency of NATO Cooperative Cyber DefenceCentre of Excellence

 (1) The Es tonian Contingency of the NATO Cooperative Cyber Defence Centre of Excellence is a structural unit of the Defence Forces, whose function is to participate in the research, development, analysis and training activities of the NATO Cooperative Cyber Defence Centre of Excellence and the participation in the drawing up and application of doctrines.

 (2) A staff member of the Es tonian Contingency of the NATO Cooperative Cyber Defence Centre of Excellence who is not in active service shall be employed on the basis of the employment contract.
[RT I, 18.12.2012, 1 - entry into force 01.01.2013]

§ 222.  Special Operations Task Unit of the Defence Forces

 (1) The Special Operations Task Unit of the Defence Forces is a structural unit of the Defence Forces whose function is the planning, preparation and execution of special operations within its competence and the performance of other functions arising from the law or the statutes.

 (2) A special operation is part of the activities of the Defence Forces which is executed by a unit which is formed, supplied and trained for that purpose in support of other units or separately, using tactics and methods which are different from that of other units.
[RT I, 18.12.2012, 1 - entry into force 01.01.2013]

Chapter 3 COMMANDING OF DEFENCE FORCES 

§ 23.  Bases for commanding Defence Forces

 (1) During peacetime, the Defence Forces are commanded on the principle of single command by the Commander of the Defence Forces who is subordinate to the Minister of Defence. The Minister of Defence does not have the command authority in respect of the Commander of the Defence Forces within the meaning of § 27 of this Act.
[RT I, 08.07.2011, 8 - entry into force 22.07.2011]

 (2) The Chief of Staff of the Defence Forces, chiefs of services, the Chief of the Military Police of the Estonian Defence Forces, the Commander of the Logistics Centre of the Defence Forces, the Commandant of the Estonian National Defence College, the Commander of the Es tonian Contingency of the NATO Cooperative Cyber Defence Centre of Excellence, the Commander of the Special Operations Task Unit of the Defence Forces, the Inspector General of the Defence Forces, the Comptroller General of the Defence Forces and the commanders of military units specified in the statutes of the Defence Forces are in the immediate subordination of the Commander of the Defence Forces.
[RT I, 18.12.2012, 1 - entry into force 01.01.2013]

 (3) The chief of an armed service headquarters and the commanders of military units included in the armed service, except the commanders of military units specified in subsections (2) and (5) of this section, are in the immediate subordination of the chief of service.

 (4) The commanders of regional commands are subordinate to the Chief of the Army.

 (5) The commanders of military units set out in the statutes of the Defence Forces are in the immediate subordination of the commander of a regional command and a brigade.

§ 24.  Duties of Commander of Defence Forces

  The Commander of the Defence Forces shall:
 1) direct the activities of the Defence Forces and organise the performance of functions within the competence of the Defence Forces;
 2) represent the Defence Forces and issue authorisations to represent the Defence Forces; [RT I 2010, 7, 29 - entry into force 01.08.2010]
 3) enter into and terminate active service contracts and appoint members of the Defence forces to and release them from positions within the limits of his or her competence pursuant to the procedure provided for in the Defence Forces Service Act;
 4) appoint officials of the Defence Forces to and release them from office and enter into, amend and terminate contracts of employment with the support staff of the agency or authorise the chief of service or the commander of a structural unit to perform the specified functions;
 5) submit the draft budget of the Defence Forces to the Minister of Defence;
 6) organise the accounting of the Defence Forces or grant authorisations for the organisation of accounting pursuant to the procedure provided for in the statutes of the Defence Forces;
 7) dispose of the budgetary funds of the Defence Forces or grant authorisations for the disposal of the budgetary funds pursuant to the procedure provided for in the statutes of the Defence Forces;
 8) manage the use of state assets granted into the possession of the Defence Forces in accordance with the State Assets Act;
 9) organise the protection of state secrets in the Defence Forces in compliance with legislation;
 10) be responsible for the accurate and purposeful implementation of legislation governing the activities of the Defence Forces and the purposeful use of budgetary funds and report to the Minister of Defence;
 11) inspect and exercise supervisory control over the activities of the structural units and officials of the Defence Forces;
 12) perform other duties arising from legislation.

§ 25.  Chief of service

  An armed service shall be commanded by the chief of the service, who organises performance of the tasks of the military units included in the armed service and performs other functions arising from legislation.

§ 26.  Commanders

 (1) A commander is a military serviceman who directs the activities of members of the Defence Forces serving in his or her subordination.

 (2) A commander has the command authority in respect of members of the Defence Forces subordinate to him or her. In the cases provided for in the Disciplinary Measures in the Defence Forces Act, a commander has disciplinary authority in respect of members of the Defence Forces subordinate to him or her.

 (3) An immediate commander is a commander who is closest to a military serviceman and in whose immediate subordination a military serviceman serves.

 (4) The direct commanders are an immediate commander and the commanders of a higher level than the immediate commander, in whose subordination a military serviceman serves.

 (5) The highest commander of the Defence Forces is the Commander of the Defence Forces.
[RT I, 08.07.2011, 8 - entry into force 22.07.2011]

 (6) A commander shall be liable for the lawful and expedient performance of the tasks assigned to him or her or a military serviceman subordinate to him or her and other persons.

 (7) A military serviceman is a superior within the meaning of the Civil Service Act in respect of the officials and support staff subordinate to him or her. If a structural unit of the Defence Forces or a part of a unit is directed by an official, he or she is a superior within the meaning of the Civil Service Act in respect of his or her subordinates and his or her official title is “head”.

§ 27.  Command authority

  The command authority is the right and obligation, arising from the position of a commander or delegated by a senior commander, to issue orders within the limits of the commander’s competence.

§ 28.  Delegation of command authority

 (1) A commander may, by an order, temporarily delegate the command authority of a commander of a military unit or subunit who is subordinate to him or her to another military serviceman who is subordinate to him or her.

 (2) An order regarding delegation of the command authority shall set out a specific task for the performance of which the command authority is delegated and the period for which the command authority is delegated.

 (3) Upon delegation of the command authority, disciplinary authority cannot be delegated. Delegation of the command authority shall not change the permanent structure or composition of a military unit.

 (4) Task units and subunits may be formed by delegation of the command authority.

 (5) The procedure for delegation of the command authority shall be established by a regulation of the Minister of Defence and the extent of delegation of the command authority may be established by a regulation of the Minister of Defence.

 (6) Upon participation in international military cooperation, the command authority shall be delegated to or received from a competent commander of another state or an international organisation on the bases and pursuant to the procedure provided for in the International Military Co-operation Act.

§ 29.  Order

 (1) An order is a communication, written, oral, or by signal, which conveys instructions of a commander.

 (2) An order shall comply with Acts and legislation established on the basis thereof.

 (3) An order shall not exceed the extent of the command authority of the issuer of the order.

 (4) An order issued orally or in writing shall set out the purpose of the required activity, the specific task and the term for compliance with the order.

 (5) If the recipient of an order does not understand the order, he or she is required to ask explanations from the issuer of the order.

 (6) An order may be issued for the performance of service duties. In the cases provided for in § 30 of this Act, an order related to special conditions may be issued.

 (7) The recipient of an order is required to comply with the received orders without argument. The recipient of an order is also required to comply with all duty related orders even if the obligation to comply with the order does not arise from his or her position.

§ 30.  Order related to special conditions

 (1) A military serviceman is required to comply with an order related to special conditions if compliance with such order is necessary for the expeditious elimination of the consequences of an accident or, in the event of an accident, in order to save lives or protect the health of persons, or to prevent destruction of or damage to property.

 (2) In the cases provided for in subsection (1) of this section, an order shall be issued by a commander or a military serviceman of a higher rank.

§ 31.  Special order

 (1) A military serviceman who has been appointed to a position or given a duty assuming special authority shall issue orders arising from his or her position or duties to all members of the Defence Forces regardless of their position or rank.

 (2) The following have special authority:
 1) a military serviceman in guard service;
 2) a military serviceman performing the functions of the Military Police of the Estonian Defence Forces;
 3) a military serviceman belonging to the crew of a ship or an aircraft in order to ensure safety on board the ship or aircraft.

§ 32.  Compliance with order

 (1) An order shall be issued by an immediate commander. An order received from a commander higher than the immediate commander shall be complied with and a military serviceman is required to report the receipt of such order to his or her immediate commander at the earliest opportunity.

 (2) The recipient of an order shall select the manner of compliance with the order which, in accordance with legislation, allows performance of the task assigned by the order in the most expedient manner within the required term.

 (3) If a military serviceman receives two or more orders which are in conflict with each other, he or she shall report the previous orders which are not complied with to the issuer of each subsequent order. If the issuer of the last order demands immediate compliance with his or her order, the recipient of the order shall comply with the order and the issuer of the last order shall be responsible for failure to perform the orders issued before.

§ 33.  Void order

 (1) An order is void if:
 1) the order requires commission of an offence;
 2) the purpose of the order is to degrade the human dignity of the recipient of the order or a third person;
 3) the order is not issued for purposes related to duty, except in the cases provided for in § 30 of this Act;
 4) the issuer of the order is not indicated in the order.

 (2) A void order shall not be issued.

 (3) A void order need not be complied with.

 (4) The recipient of a void order shall promptly report the receipt of the order to the immediate commander. If the void order is issued by the immediate commander, the recipient of the order shall promptly report the receipt of the order to the commander of the immediate commander. If the void order is issued by the immediate commander who is the Commander of the Defence Forces, the recipient of the order shall promptly report the receipt of the order to the Minister of Defence.

§ 34.  Prohibited order

 (1) It is prohibited to issue an order:
 1) which is in conflict with law;
 2) which exceeds the extent of the command authority of the issuer of the order;
 3) which requires acts which the recipient of the order does not have the right to perform;
 4) the compliance with which is unduly dangerous to the life, health or property of the recipient of the order or other persons.

 (2) A prohibited order shall be complied with.

 (3) The recipient of a prohibited order shall, after compliance with the order, report the receipt of the order to the immediate commander. If the prohibited order is issued by the immediate commander, the recipient of the order shall report the receipt of the prohibited order to the commander of the immediate commander. If the prohibited order is issued by the immediate commander who is the Commander of the Defence Forces, the recipient of the order shall promptly report the receipt of the order to the Minister of Defence.

§ 35.  Liability for consequences of compliance with order

 (1) The issuer of an order shall be liable for the consequences of compliance with the order.

 (2) In the case specified in clause 33 (1) 1) of this Act, the issuer of an order and the person who complies with the order shall be liable for the consequences of compliance with the order.

 (3) In the case specified in clause 33 (1) 4) of this Act, the person who complies with an order shall be liable for the consequences of compliance with the order.

 (4) Disciplinary proceedings shall be commenced or criminal charges shall be brought against a commander who issues a prohibited or void order for the issue of such order.

Chapter 4 MILITARY INTELLIGENCE 

§ 36.  Military intelligence

 (1) Within the limits of their competence, the structural units of the Defence Forces shall collect and process information necessary for the military defence of the state or the conduct of an international military operation (hereinafter military intelligence).

 (2) The structural units of the Defence Forces shall collect and process information necessary for the prevention of and combating intelligence activities directed against the state only in the cases and pursuant to the procedure prescribed in the State Secrets and Classified Information of Foreign States Act.

§ 37.  Authority of Defence Forces upon conduct of military intelligence

 (1) In order to conduct military intelligence, the Defence Forces have the right to collect and process:
 1) signals transmitted or travelling outside the publicly available electronic communications networks located in the territory of the Republic of Estonia;
 2) pictures or images of the earth or sea and of objects which are located outside of the territory of the Republic of Estonia or have entered the territory of the Republic of Estonia without permission;
 3) restricted or secret information obtained from other holders of information on the bases provided for in the Public Information Act or the State Secrets and Classified Information of Foreign States Act;
 4) information obtained in the manner specified in § 39 of this Act or
 5) information obtained from public sources in any other manner.

 (2) The authority of the Defence Forces upon conduct of intelligence in the course of an international military operation within the territory of a foreign state shall be regulated by treaties. In the cases not regulated by treaties and in the course of an international military operation within the territory of a foreign state, the Defence Forces have the right to collect information in the manner provided for in clauses (1) 1), 2) and 5) of this section and by questioning persons and by covert surveillance. Upon collection of information, the principles and norms of international law shall be taken into account.

 (3) Only the structural units of the Defence Forces designated in the statutes of the Defence Forces may collect information in the manner specified in clauses (1) 1) and 2) of this section.

§ 38.  Methods and means of collection of information

  The methods and means which the Defence Forces use upon collection of information pursuant to clauses 37 (1) 1) and 2) of this Act and upon collection of information by covert surveillance pursuant to subsection 37 (2) of this Act shall be determined by a regulation of the Minister of Defence.

§ 39.  Professional assistance for conduct of military intelligence

 (1) The Commander of the Defence Forces may request, on the bases and pursuant to the procedure for the provision of professional assistance prescribed in the Administrative Co-operation Act, that the Information Board collect the information necessary for the military defence of the state by exercise of the authority provided for in §§ 23, 25 and 26 of the Security Authorities Act.

 (2) Assistance shall be provided if the collection of information in another lawful manner is impossible or would involve difficulties on a disproportionate scale and the collected information is essential for the military defence of the state.

 (3) The Information Board shall submit a written overview of the authority exercised at the request of the Commander of the Defence Forces and of the information received upon exercise of the authority to the Ministry of Defence once every four months.

§ 40.  Notifying persons of means used

  The Defence Forces shall notify a person whose fundamental rights are restricted according to the provisions of clause 37 (1) 1) or § 39 of this Act of the measures used in and the circumstances relating to the restriction of fundamental rights immediately if this does not endanger the aim of the restriction, or after such danger has been eliminated.

§ 41.  Participation in activities of security authorities

 (1) The security authorities shall cooperate with the Defence Forces upon performance of intelligence and counter-intelligence tasks which concern the Defence Forces to the extent provided by law.

 (2) The structural units of the Defence Forces and their servants have the right to participate in intelligence and counter-intelligence operations relating to the Defence Forces provided that they are involved by the security authorities.

§ 411.  Making enquiry to communications undertaking

 (1) The Military Police of the Estonian Defence Forces may make an enquiry to telecommunications undertaking on the basis specified in clauses 1262 (1) 1) and 2) of the Code of Criminal Procedure and in respect of the persons specified in clauses 1262 (3) 1) and 2) of the Code of Criminal Procedure to get the following data:
 1) the information needed to establish the end-user who is connected to the user identifier used in the electronic communication network, except the data relating to the fact of forwarding a message;
 2) to the electronic communications undertaking, the information specified in subsections 1111 (2) and (3) of the Electronic Communications Act which is not mentioned in clause 1) of this subsection.

 (2) The authorisation for making the enquiry specified in clause (1) 2) of this section shall be granted by the prosecutor’s office. The authorisation for making an enquiry shall set out the interval for which the request for information is allowed with an accuracy of date.
[RT I, 29.06.2012, 2 - entry into force 01.01.2013]

§ 412.  Enabling access to surveillance information

 (1) The Military Police of the Estonian Defence Forces may collect personal information concerning a person who is in military service or wishes to enter the military service by means of surveillance activities specified in subsection 1263 (1) of the Code of Criminal Procedure and by means of an enquiry to the communications undertaking about the information specified in subsections 1111 (2) and (3) of the Electronic Communications Act if this is needed for making a decision regarding the access of a person to surveillance information or for employment of a person on a post of military rank in the Military police of the Estonian Defence Forces.
[RT I, 10.07.2012, 2 - entry into force 01.04.2013]

 (2) A prior written consent of a person is required for the collecting of data provided for in subsection (1) of this section or making an enquiry.

 (3) A person shall be notified of the performance of an act specified in subsection (1) of this section with regard to him and the data collected by means of the act shall be introduced at his request.
[RT I, 29.06.2012, 2 - entry into force 01.01.2013]

§ 42.  Co-ordination of military intelligence

 (1) The activities of the military intelligence and security authorities shall be co-ordinated by a committee specified in subsection 10 (1) of the Security Authorities Act.

 (2) The plan regarding the collection and analysis of state security information specified in subsection 9 (2) of the Security Authorities Act shall provide for the functions of the military intelligence and the list of information to be collected, in the order of relevance.

§ 43.  Preservation of information and reporting

 (1) The Defence Forces shall store the information collected according to clauses 37 (1) 1)-4) and subsection 37 (2) of this Act and, if necessary, clause 37 (1) 5) of this Act in information files. The procedure for keeping, storage and destruction of the files shall be established by a regulation of the Minister of Defence.

 (2) The Defence Forces shall, every four months, submit to the Ministry of Defence a written overview of the information collected by the Defence Forces upon conduct of military intelligence and of the methods and means used for obtaining such information.

Chapter 5 USE OF FORCE BY DEFENCE FORCES 

§ 44.  Use of force by Defence Forces

 (1) For the purposes of this Act, use of force means the use of physical force, special equipment, weapons or battle equipment by the Defence Forces in order to defend the state by military means, participate in an international military operation or perform the functions specified in § 49 of this Act.

 (2) In accordance with the provisions of this Chapter, the Minister of Defence may provide more detailed instructions on the use of force to the Defence Forces.

§ 45.  Use of force by Defence Forces for military defence of state

  The Defence Forces shall use force for the military defence of the state:
 1) during a state of war;
 2) in peacetime, to counter an attack against the Estonian state from outside the territory of the Estonian state;
 3) to counter a threat imposed by civil aircraft.

§ 46.  Decision to use force for military defence of state by Defence Forces

 (1) During a state of war, the Commander-in-Chief of the Defence Force shall make a decision regarding commencement of the use of force by the Defence Forces.
[RT I, 08.07.2011, 8 - entry into force 22.07.2011]

 (2) In the case of an attack against the Estonian state from outside the territory of the Estonian state in peacetime, the Minister of Defence or a competent commander shall make a decision regarding commencement of the use of force by the Defence Forces. The circumstances under which a commander is competent to make the decision regarding commencement of the use of force shall be established by a regulation of the Government of the Republic.

 (3) Use of prevention measures and force provided for in § 47 of this Act shall be decided by the Minister of Defence or a minister authorised by the Government of the Republic, immediately notifying the President of the Republic thereof.

§ 47.  Use of force to counter threat imposed by civil aircraft

 (1) The Defence Forces may be used in order to counter a threat imposed by civil aircraft if there is reason to believe that the flight of the civil aircraft has been unlawfully interfered with and this may be used in order to cause damage to persons or property.

 (2) In the case specified in subsection (1) of this section, the Defence Forces have the right to force the aircraft to leave the Estonian airspace, compel the aircraft to land or warn the persons who interfere with the flight of the aircraft that force will be used, firing warning shots included.

 (3) If the countermeasures specified in subsection (2) of this section fail to give results or the use of the measures is impossible and:
 1) the aircraft does not follow the current flight plan;
 2) the aircraft fails to comply with the orders of air traffic controllers or state aircraft pilots and
 3) visual inspection from state aircraft and other information gives reason to presume that the civil aircraft will be used to launch an attack in order to cause death to persons staying outside of the aircraft, the Defence Forces have the right to use force against the civil aircraft pursuant to the procedure established on the basis of this Act.

 (4) Force may be used against civil aircraft only if the attack cannot be prevented by any other means and provided that the damage arising from the use of force is significantly smaller than the possible damage resulting from the attack. The countermeasures shall be applied in a manner which presumably causes the least damage.

 (5) The armed forces of a state being a party to an agreement following the principle of collective defence entered into with the Republic of Estonia may be involved in the performance of the tasks specified in this section.

 (6) The Government of the Republic shall, by a regulation, establish the procedure for determining a threat imposed by civil aircraft and for responding to such threat and the procedure for the use of force by the Defence Forces to counter a threat imposed by civil aircraft or for threatening to use force.

§ 48.  Use of force by Defence Forces upon participation in international military cooperation

  The Defence Forces shall use force upon participation in an international military operation on the bases and pursuant to the procedure provided for in the International Military Co-operation Act.

§ 481.  Use of force in demining activities

  Upon performance of functions provided for in clauses 3 41) and 42) of this Act the Defence Forces may use auxiliary means on the bases of and pursuant to the procedure prescribed in § 25 of the Rescue Act and a special state supervision measure provided for in § 44 of the Law Enforcement Act on the bases of and in the procedure provided for in the Law Enforcement Act.
[RT I, 13.03.2014, 4 - entry into force 01.07.2014]

§ 49.  Use of direct coercion by Defence Forces upon performance of other functions
[RT I, 13.03.2014, 4 - entry into force 01.07.2014]

 (1) The Defence Forces shall apply direct coercion:
 1) upon ensuring military discipline;
 2) in the cases provided for in the Emergency Act and during a state of emergency in the cases provided for in the State of Emergency Act;
 3) upon countering an attack against the restricted military area of the Defence Forces or a military serviceman staying in the restricted military area or to ensure measures provided for in §§ 55 and 56 of this Act;
 4) upon protecting persons.

 (2) Upon performance of the functions provided for in this section the Defence Forces shall use direct coercion on the bases of and pursuant to the procedure provided for in the Law Enforcement Act.

 (21) The Military Police of the Defence Forces may apply special state supervision measures provided for in §§ 30, 32, 44 and 47 of the Law Enforcement Act in the procedure provided for in the Law Enforcement Act if these are necessary for ensuring the safety of the protected person.

 (22) The Military Police of the Defence Forces may detain a person if this is unavoidable to counter an immediate threat to life or physical inviolability of the protected person. The detained person shall be promptly handed over to the police.

 (23) Upon application of the measures specified in subsections (21) and (22) of this section the Military Police of the Estonian Defence Forces shall comply with the following principles:
 1) only the measure which is presumably the least detrimental to the person and the public at large shall be used out of several appropriate and necessary measures;
 2) only such measure shall be applied which is proportionate taking account of the objective pursued with the measure and the situation requiring fast application;
 3) a measure shall only be applied until achieving its objective or when the objective is no longer possible to achieve.

 (3) Special equipment allowed for a military serviceman includes handcuffs, a service dog, means for tying up and a restraint-jacket.

 (4) Weapons which a military serviceman may use are a cut-and-thrust weapon, gas weapon and firearm.

 (5) The list of self-defence equipment prescribed for a military serviceman upon performance of the functions provided for in this section and subsection 3 (2) of this Act shall be established by a regulation of the Minister of Defence.
[RT I, 13.03.2014, 4 - entry into force 01.07.2014]

Chapter 6 RESTRICTED MILITARY AREA OF DEFENCE FORCES 

§ 50.  Restricted military area of Defence Forces

  The restricted military area of the Defence Forces (hereinafter restricted military area) includes:
 1) the military zone of the Defence Forces;
 2) the ships, aircraft and vehicles of the Defence Forces;
 3) the territory which is temporarily designated as a restricted military area by the Commander of the Defence Forces or a commander authorised thereby (hereinafter temporary restricted military area).

§ 51.  Marking of restricted military area

 (1) A restricted military area shall be marked in a manner comprehensible to unauthorised persons.

 (2) The procedure for the marking of a restricted military area shall be established by a regulation of the Minister of Defence.

§ 52.  Obligations of person in restricted military area

 (1) A person shall not stay in a restricted military area without the permission of a competent military serviceman.

 (2) A person staying in a restricted military area shall comply with the orders of a military serviceman.

§ 53.  Military zone of Defence Forces

 (1) Within the meaning of this Act, the military zone of the Defence Forces is a territory permanently in the possession of the Defence Forces.

 (2) An unauthorised person shall not stay in the territory of the training area of the Defence Forces during tactical exercises, trainings, shooting and blasting and when weapons, munitions of war, battle equipment and other equipment is tested and the area is marked accordingly.
[RT I, 20.03.2013, 1 - entry into force 01.04.2013]

 (3) Other objects which are not in the possession of the Defence Forces may be designated as the military zone of the Defence Forces by an order of the Government of the Republic provided that the duty to guard or protect these objects has been assigned to the Defence Forces.

§ 54.  Temporary restricted military area

 (1) The Defence Forces may delimit a territory as a temporary restricted military area if, arising from law, other legislation or a contract, the Defence Forces have the right to stay in the area if, in connection with the performance of their functions, this is strictly necessary in order to ensure the security of the Defence Forces or the safety of third persons.

 (2) A territory may be delimited as a temporary restricted military area only to the extent and as long as this is strictly necessary in order to ensure the security of the Defence Forces or the safety of third persons.
[RT I 2009, 62, 405 - entry into force 01.01.2010]

 (3) A temporary restricted military area shall be marked at the earliest opportunity. The Defence Forces shall inform immediately the police prefecture and the local government of the location of the restricted military area of the creation of such restricted military area and, if possible, also of the term of the arrangement.
[RT I, 29.12.2011, 1 - entry into force 01.01.2012]

§ 55.  Detention of person

 (1) A military serviceman may detain a person staying in the restricted military area if there is a justified reason to believe that he or she:
 1) stays in the restricted military area unlawfully;
 2) has committed an offence during entry into or stay in the restricted military area or
 3) endangers himself or herself or other persons through his or her behaviour.

 (2) A person detained on the basis provided for in clause (1) 1) of this section shall be promptly led outside of the restricted military area and released.

 (3) A person detained on a basis provided for in clauses (1) 2) or 3) of this section shall be promptly handed over to the police.

§ 56.  Examination of person and his or her personal effects

 (1) A military serviceman may examine a detained person or an object held by him or her, including means of transport, if there is a reason to believe that the person holds objects or substances with which he or she could endanger himself or herself or others.

 (2) A military serviceman has the right to deposit the objects or substances specified in subsection (1) of this section. The objects or substances deposited upon examination of a person and his or her personal effects shall be delivered to the police together with handing over the detained person. Upon release of the person, the objects or substances shall be immediately returned to him or her, unless a permit is required for the possession of such objects or substances and the person does not hold such permit.

Chapter 61 EXCISE WAREHOUSE OF DEFENCE FORCES 
[RT I, 30.12.2010, 3 - entry into force 01.01.2011]

§ 561.  Excise warehouse of Defence Forces

 (1) The excise warehouse of Defence Forces is a state-owned excise warehouse for handling fuel. The Defence Forces represent the state acting as an excise warehouse keeper.

 (2) The procedure provided for the transfer of assets in the State Assets Act shall not apply for the transfer of fuel in the excise warehouse of the Defence Forces within the meaning of the Alcohol, Tobacco, Fuel and Electricity Excise Duty Act. The rules for the transfer of such assets shall be established in the rules governing the work organisation of the excise warehouse of the Defence Forces.

 (3) The rules for work organisation of the excise warehouse of the Defence Forces shall be established by the Commander of the Defence Forces.
[RT I, 30.12.2010, 3 - entry into force 01.01.2011]

Chapter 7 IMPLEMENTING PROVISIONS 

§ 57.  Implementation of Act

 (1) The structural units of the Defence Forces shall be reorganised into one government agency by 1 January 2009.

 (2) The assets in the possession of the structural units of the Defence Forces are deemed to be transferred to the Defence Forces and accepted by the Defence Forces as of 1 January 2009.

 (3) If a military serviceman or a servant of a structural unit of the Defence Forces resumes service in a position or support staff position prescribed in the table of organisation of the Defence Forces or if their service or employment relationships are terminated, the provisions of clause 105 (1) 2) of the Defence Forces Service Act, subsection 115 (2) of the Civil Service Act or § 6 of the Republic of Estonia Employment Contracts Act correspondingly apply. If the teaching staff of the National Defence College with whom contracts of employment are entered into are released from service, the compensation provided for in subsection 131 (1) of the Civil Service Act shall not be paid upon their release from service.

 (4) The servants of the structural units of the Defence Forces whose duties and official title do not change as a result of merger into one government agency or whose duties do not change after their official title is changed shall continue service in the Defence Forces as of 1 January 2009 and the obligation to conduct a public competition provided for in subsection 29 (1) of the Civil Service Act does not apply to them.

 (5) As of 1 January 2009, the Defence Forces are deemed to be the representative of the Republic of Estonia in all legal relationships in which the structural units of the Defence Forces represented the Government of the Republic.

 (6) The benefits provided for in subsections 131 (1) and (12) of the Civil Service Act shall not be paid to a servant of the Headquarters Support and Signal Battalion at the Es tonian Contingency of the NATO Cooperative Cyber Defence Centre of Excellence who resumes the post established on the staff of the Es tonian Contingency of the NATO Cooperative Cyber Defence Centre of Excellence on the basis of the employment contract.
[RT I, 18.12.2012, 1 - entry into force 01.01.2013]

 (7) The following rights shall be prescribed to a person specified in subsection (6) of this section in the contract of employment:
 1) the payment of the salary shall continue at least in the amount of the previous salary;
 2) the basic holiday of 35 calendar days shall be retained;
 3) upon the increase of the amount of pension on the basis of the Civil Service Act the period worked under the employment contract shall be included into the period worked in civil service during five years as of the entry into employment contract.
[RT I, 18.12.2012, 1 - entry into force 01.01.2013]

 (8) The right specified in clauses (7) 2) and 3) of this section shall be retained only in the case the person has been employed uninterruptedly in the post established on the staff of the Es tonian Contingency of the NATO Cooperative Cyber Defence Centre of Excellence or if the interruption of the employment relationship at the Es tonian Contingency of the NATO Cooperative Cyber Defence Centre of Excellence does not exceed 90 calendar days.
[RT I, 18.12.2012, 1 - entry into force 01.01.2013]

 (9) If a servant of the Headquarters Support and Signal Battalion at the Es tonian Contingency of the NATO Cooperative Cyber Defence Centre of Excellence was released from office due to reduction and he or she enters into the employment contract for employment in the post established on the staff the Es tonian Contingency of the NATO Cooperative Cyber Defence Centre of Excellence after the benefit provided for in subsection 131 (1) of the Civil Service Act has been paid and before the period has passed for which he or she was paid benefit, he or she shall return the benefit received to the extent corresponding to the period by which the employment contract was entered into earlier compared to the period being the basis for payment of the benefit.
[RT I, 18.12.2012, 1 - entry into force 01.01.2013]

§ 58. – § 80. [Omitted from this text.]

§ 81.  Entry into force of Act

  This Act enters into force on 1 January 2009.

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.07.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.07.2014
Avaldamismärge:RT I, 14.03.2014, 35

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolev seadus sätestab Kaitseväe õigusliku seisundi ja ülesanded, Kaitseväe ülesehituse, Kaitseväe juhtimise alused ja Kaitseväe poolt jõu kasutamise alused.

  (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2.   Kaitseväe õiguslik seisund

  (1) Kaitsevägi on sõjaväeliselt korraldatud valitsusasutus Kaitseministeeriumi valitsemisalas.

  (2) Kaitsevägi võib oma ülesannete täitmiseks kasutada jõudu seaduses sätestatud alustel ja korras.

§ 3.   Kaitseväe ülesanded

  (1) Kaitseväe ülesanded on:
  1) riigi sõjaline kaitsmine ja osalemine kollektiivses enesekaitses;
  2) valmistumine riigi sõjaliseks kaitseks ja osalemiseks kollektiivses enesekaitses;
  3) osalemine rahvusvahelises sõjalises koostöös rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduses sätestatud korras;
  4) osalemine erakorralise seisukorra ja hädaolukordade lahendamisel ning turvalisuse tagamisel seaduses sätestatud alustel ja korras;
[RT I 2009, 39, 262 - jõust. 24.07.2009]
  41) lahingumoona kahjutuks tegemine sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis;
[RT I 2010, 24, 115 - jõust. 01.09.2010]
  42) demineerimistöö Kaitseväe ja Kaitseliidu territooriumil ning harjutusväljadel;
[RT I 2010, 24, 115 - jõust. 01.09.2010]
  43) Kaitseväe aktsiisilao pidamine;
[RT I, 30.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]
  44) isikute kaitse käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras;
[RT I, 18.12.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]
  5) muude talle seadusega antud ülesannete täitmine.

  (2) Kaitsevägi võib abistada politseid politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 1 punktides 1, 4, 5, 6 ja 8 sätestatud ülesannete täitmisel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud juhtudel. Kaitseväel ei ole abiandmisel politsei ja piirivalve seaduse 4. peatükis sätestatud vahetu sunni kasutamise õigust. Abiandmine on lubatud üksnes juhul, kui politseil puuduvad muud võimalused ülesande täitmiseks.
[RT I, 18.12.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

  (3) Kaitseväe kaasamise korra käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmiseks kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I, 18.12.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

§ 4.   Sõjaline operatsioon

  Sõjaline operatsioon on Kaitseväe tegevus riigi sõjalisel kaitsmisel või osalemine rahvusvahelises sõjalises operatsioonis.

§ 5.   Kaitseväe sümbolid

  (1) Kaitseväel on Vabariigi Valitsuse seaduse alusel kehtestatud korras kooskõlastatud sümbolid, mille kirjelduse ja kasutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (2) Kaitseväe struktuuriüksusel ja allüksusel võib olla oma sümbol, mille kirjelduse ja kasutamise korra kehtestab Kaitseväe juhataja kooskõlastatult Riigikantseleiga.
[RT I, 08.07.2011, 8 - jõust. 22.07.2011]

§ 6.   Kaitseväe teenetemärgid

  (1) Kaitseväel võivad olla Vabariigi Valitsuse seaduse alusel kehtestatud korras kooskõlastatud teenetemärgid, mille kirjelduse ja andmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (2) Kaitseväe struktuuriüksusel ja allüksusel võivad olla teenetemärgid, mille kirjelduse ja andmise korra kehtestab Kaitseväe juhataja kooskõlastatult Riigikantseleiga.

§ 7.   Teenistuslik järelevalve

  (1) Teenistuslikku järelevalvet Kaitseväe üle teostab valdkonna eest vastutav minister.

  (2) Kaitseväe juhataja teostab teenistuslikku järelevalvet Kaitseväe struktuuriüksuste ja ametiisikute tegevuse üle.

§ 8.   Teenistus Kaitseväes

  Teenistus Kaitseväes toimub kaitseväeteenistuse seaduses ja avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel ja korras.

§ 9.   Kaitseväe teenistujate arv

  (1) Sõjaväelise auastmega ametikohtade arvu ülempiiri Kaitseväe koosseisus määrab Vabariigi Valitsus korraldusega. Ülempiir määratakse eraldi Kaitseväe alaliselt tegutsevate strukuuriüksuste ja reservüksuste kohta.

  (2) Lähtudes Kaitseväe põhimäärusest ja sõjaväelise auastmega ametikohtade arvu ülempiirist, kehtestab valdkonna eest vastutav minister Kaitseväe juhataja ettepanekul sõjaväelise auastmega ametikohtade ning muude teenistuskohtade üldarvu iga käesoleva seaduse § 12 lõikes 2 nimetatud struktuuriüksuse kohta.
[RT I, 18.12.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (3) [Kehtetu - RT I 2010, 7, 29 - jõust. 01.08.2010]

§ 10.   Kaitseväe koosseis

  (1) Kaitseväe koosseisus määratakse teenistuskohtade nimetused ja arv struktuuriüksuste kaupa ning teenistuskohtade liigitus ameti- ja töökohtadeks.
[RT I, 18.12.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (2) Kaitseväe koosseisu kinnitab Kaitseväe juhataja.

2. peatükk KAITSEVÄE ÜLESEHITUS 

§ 11.   Väeliigid ja relvaliigid

  (1) Kaitsevägi jaguneb lähtuvalt tegutsemisalast väeliikideks.

  (2) Kaitseväe väeliigid on maavägi, merevägi ja õhuvägi.

  (3) Väeliigi koosseisus eristatakse otstarbe alusel relvaliike, mida iseloomustab eriomane relvastus ja lahingutehnika.

§ 12.   Kaitseväe ülesehitus

  (1) Kaitseväe ülesehitus, struktuuriüksuste põhiülesanded, paiknemine ning väeliikide ja struktuuriüksuste ülemate õigused ning kohustused määratakse kindlaks Kaitseväe põhimääruses, mille kehtestab Vabariigi Valitsus.

  (2) Kaitseväe struktuuriüksused on eraldiseisvad staabid, väeüksused, Kaitseväe logistikakeskus, sõjaväepolitsei, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingent ja Kaitseväe erioperatsioonide üksus.
[RT I, 18.12.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

  (3) Alaliselt tegutsevate struktuuriüksuste põhimäärused kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

§ 13.   Väeüksus

  (1) Väeüksused on maaväes kaitseringkond, brigaad ja pataljon, mere- ja õhuväes divisjon ning baas.

  (2) Väeüksus koosneb staabist ja allüksustest.

  (3) Väeüksuste tüüpsuurused, ülesehitus, allüksuste nimetused, kuulumine väeliiki ja relvaliiki määratakse Kaitseväe põhimääruses.

  (4) Väeüksuste jagunemise alalises valmiduses olevateks väeüksusteks, kiirreageerimisväeüksusteks ja põhivalmiduses olevateks väeüksusteks määrab Vabariigi Valitsus Kaitseväe põhimääruses.

  (5) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab nõuded väeüksuste reageerimiskiirusele, väljaõppe tasemele ja varustatusele.

§ 14.   Rahuaja üksused

  (1) Rahuaja väeüksused ja nende allüksused jagunevad alalisteks, ajutisteks ning reservüksusteks.

  (2) Alaline üksus on täielikult või osaliselt tegevväelastest ja ajateenijatest formeeritud alalise asukohaga väeüksus.
[RT I, 10.07.2012, 2 - jõust. 01.04.2013]

  (3) Alalist väeüksust nimetatakse väeosaks.

  (4) Reservüksus on alaliste üksuste baasil välja õpetatud ning kokku harjutatud üksus reservis, mis kutsutakse kokku õppekogunemise või mobilisatsiooni käigus.

  (5) Kaitseväe juhataja võib moodustada kooskõlastatult valdkonna eest vastutava ministriga konkreetse eesmärgi täitmiseks määratud ajaperioodiks ajutisi üksuseid.

§ 15.   Sõjaaja üksused

  (1) Sõjaaja väeüksused ja nende allüksused formeeritakse rahuaja väeüksuste või alaliste struktuuriüksuste ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste baasil mobilisatsiooni käigus.
[RT I 2010, 7, 29 - jõust. 01.08.2010]

  (2) Sõjaaja üksuste koosseisu kinnitab Vabariigi Valitsus korraldusega.
[RT I, 31.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (3) Kaitseväe juhataja võib moodustada konkreetse eesmärgi täitmiseks ajutisi üksusi.
[RT I, 08.07.2011, 8 - jõust. 22.07.2011]

§ 16.   Kaitseringkond

  (1) Kaitseringkond on kindla territoriaalse vastutusalaga väeüksus.

  (2) Eesti Vabariigi territooriumi jagunemise kaitseringkondade vastutusaladeks määrab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 17.   Eraldiseisvad staabid ja muud Kaitseväe struktuuriüksused

  (1) Eraldiseisvad staabid on Kaitseväe peastaap ja väeliikide staabid.
[RT I, 10.07.2012, 2 - jõust. 01.04.2013]

  (2) Muud Kaitseväe struktuuriüksused on Kaitseväe logistikakeskus, sõjaväepolitsei, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingent ja Kaitseväe erioperatsioonide üksus.
[RT I, 18.12.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

§ 18.   Kaitseväe peastaap
[RT I, 10.07.2012, 2 - jõust. 01.04.2013]

  (1) Kaitseväe peastaap on Kaitseväe struktuuriüksus, mille ülesanded on:
[RT I, 10.07.2012, 2 - jõust. 01.04.2013]
  1) Kaitseväe juhataja nõustamine ja tema tegevuse tagamine;
  2) Kaitseväe tegevuse planeerimine ja Kaitseväe eelarve projekti koostamine;
  3) Kaitseväe väljaõppe korraldamine;
  4) Kaitseväe sõjaliste operatsioonide planeerimine ja koordineerimine;
  5) kaitsejõudude mobilisatsiooni ettevalmistamine ja läbiviimine;
  6) sisekontrolli ja siseauditi korraldamine Kaitseväes;
  7) muud seadusest ja põhimäärusest tulenevad ülesanded.

  (2) Kaitseväe peastaapi juhib Kaitseväe peastaabi ülem. Kaitseväe juhataja juhib vahetult käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 6 nimetatud ülesannete täitmist.
[RT I, 10.07.2012, 2 - jõust. 01.04.2013]

§ 19.   Väeliikide staabid

  (1) Väeliigi staap on Kaitseväe struktuuriüksus, mille ülesanneteks on väeliigi ülema nõustamine ja tema tegevuse tagamine, väeliigi tegevuse planeerimine ja korraldamine ning muude seadusest või põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmine.

  (2) Väeliigi staapi juhib väeliigi staabi ülem.

§ 20.   Kaitseväe logistikakeskus

  Kaitseväe logistikakeskus on Kaitseväe struktuuriüksus, mille ülesanneteks on Kaitseväe logistilise toetuse korraldamine ja muude seadusest või põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmine.
[RT I, 10.07.2012, 2 - jõust. 01.04.2013]

§ 21.   Sõjaväepolitsei

  (1) Sõjaväepolitsei on Kaitseväe struktuuriüksus, mille ülesanded on järelevalve teostamine Kaitseväe distsipliini üle, süütegude menetlemine oma pädevuse piires ning lähtuvalt ohuhinnangust välisriigi kaitseministrite, välisriikide relvajõudude juhtkonna, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni tsiviil- ja sõjaliste peakorterite juhtkonna, valdkonna eest vastutava ministri ja Kaitseväe juhataja ning käesoleva paragrahvi lõike 11 alusel määratud isikute kaitse ja muude seadusest või põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmine.
[RT I, 18.12.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

  (11) Vajaduse korral määrab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata kaitsealused isikud.
[RT I, 18.12.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

  (12) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega sõjaväepolitsei kaitstavate isikute kaitse korraldamise alused ja teostamise viisid.
[RT I, 18.12.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

  (2) Sõjaväepolitsei õigused ja kohustused oma ülesannete täitmisel sätestab seadus.

§ 22.   Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused

  (1) Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on Kaitseväe struktuuriüksus, mille ülesandeks on sõjaväelise hariduse andmine.

  (2) Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on riigikaitseline rakenduskõrgkool rakenduskõrgkooli seaduse tähenduses.
[RT I 2010, 7, 29 - jõust. 01.08.2010]

§ 221.   NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingent

  (1) NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingent on Kaitseväe struktuuriüksus, mille ülesanne on NATO küberkaitsekoostöö keskuse teadus-, arendus-, analüüsi- ja väljaõppetegevuses ning doktriinide koostamises ja kohaldamises osalemine.

  (2) NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingendi töötaja, kes ei ole tegevteenistuses, võetakse tööle töölepingu alusel.
[RT I, 18.12.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

§ 222.   Kaitseväe erioperatsioonide üksus

  (1) Kaitseväe erioperatsioonide üksus on Kaitseväe struktuuriüksus, mille ülesandeks on erioperatsioonide planeerimine, ettevalmistamine ja läbiviimine oma pädevuse piires ning muude seadusest või põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmine.

  (2) Erioperatsioon on osa Kaitseväe tegevusest, mida teostab selleks moodustatud, varustatud ja väljaõpetatud üksus teiste üksuste toetuseks või eraldiseisvana, kasutades teistest üksustest erinevat taktikat ja erinevaid meetodeid.
[RT I, 18.12.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

3. peatükk KAITSEVÄE JUHTIMINE 

§ 23.   Kaitseväe juhtimise alused

  (1) Kaitseväge juhib ainujuhtimise põhimõttel Kaitseväe juhataja, kes allub valdkonna eest vastutavale ministrile. Valdkonna eest vastutaval ministril ei ole käsuõigust Kaitseväe juhataja üle käesoleva seaduse § 27 mõistes.
[RT I, 08.07.2011, 8 - jõust. 22.07.2011]

  (2) Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses on Kaitseväe peastaabi ülem, väeliikide ülemad, sõjaväepolitsei ülem, Kaitseväe logistikakeskuse ülem, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem, NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingendi ülem, Kaitseväe erioperatsioonide üksuse ülem, Kaitseväe peainspektor, Kaitseväe peaaudiitor ning Kaitseväe põhimääruses määratud väeüksuste ülemad.
[RT I, 18.12.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

  (3) Väeliigi ülema vahetus alluvuses on väeliigi staabi ülem ning väeliigi koosseisu kuuluvate väeüksuste ülemad, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 5 nimetatud väeüksuste ülemad.

  (4) Maaväe ülema alluvuses on kaitseringkondade ülemad.

  (5) Kaitseringkonna ja brigaadi ülema vahetus alluvuses on Kaitseväe põhimääruses antud väeüksuste ülemad.

§ 24.   Kaitseväe juhataja ülesanded

  Kaitseväe juhataja:
  1) juhib Kaitseväe tegevust ja korraldab Kaitseväe pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist;
  2) esindab Kaitseväge ja annab volitusi Kaitseväe esindamiseks;
[RT I 2010, 7, 29 - jõust. 01.08.2010]
  3) võtab isiku tegevteenistusse ja vabastab tegevteenistusest, nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt kaitseväelase oma pädevuse piires kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud korras;
[RT I, 10.07.2012, 2 - jõust. 01.04.2013]
  4) nimetab ametisse ja vabastab ametist Kaitseväes töötava ametniku ning sõlmib, muudab ja lõpetab töötaja töölepingu või volitab nimetatud ülesannet täitma väeliigi või struktuuriüksuse ülema;
[RT I, 10.07.2012, 2 - jõust. 01.04.2013]
  5) esitab valdkonna eest vastutavale ministrile Kaitseväe eelarve projekti;
  6) korraldab Kaitseväe raamatupidamist või annab volitusi raamatupidamise korraldamiseks Kaitseväe põhimääruses sätestatud korras;
  7) käsutab Kaitseväe eelarvelisi vahendeid või annab volitusi eelarveliste vahendite käsutamiseks Kaitseväe põhimääruses sätestatud korras;
  8) korraldab Kaitseväe valdusesse antud riigivara kasutamist kooskõlas riigivaraseadusega;
  9) korraldab riigisaladuse kaitset Kaitseväes kooskõlas õigusaktidega;
  10) vastutab Kaitseväe tegevust korraldavate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise eest, eelarvevahendite sihipärase kasutamise eest ning annab aru valdkonna eest vastutavale ministrile;
  11) inspekteerib ja teostab teenistuslikku järelevalvet Kaitseväe struktuuriüksuste ja ametiisikute tegevuse üle;
  111) kehtestab Kaitseväe tegevust reguleerivad eeskirjad ja korrad, sealhulgas sisekorra;
[RT I, 10.07.2012, 2 - jõust. 01.04.2013]
  12) täidab muid õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.

§ 25.   Väeliigi ülem

  Väeliiki juhib väeliigi ülem, kes korraldab väeliigi koosseisu kuuluvate väeüksuste ülesannete täitmist ja täidab muid õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.

§ 26.   Ülem

  (1) Ülem on kaitseväelane, kes juhib temale teenistuslikult allutatud kaitseväelaste tegevust.

  (2) Ülemal on talle alluva kaitseväelase suhtes käsuõigus ja distsiplinaarvõim.
[RT I, 10.07.2012, 2 - jõust. 01.04.2013]

  (3) Vahetu ülem on kaitseväelasele kõige lähem ülem, kellele kaitseväelane teenistuslikult allub.

  (4) Otsesed ülemad on vahetu ülem ja vahetust ülemast kõrgemad ülemad, kellele kaitseväelane teenistuslikult allub.

  (5) Kaitseväe kõrgem ülem on Kaitseväe juhataja.
[RT I, 08.07.2011, 8 - jõust. 22.07.2011]

  (6) Ülem vastutab talle või talle alluvale kaitseväelasele ja muule isikule antud ülesannete õiguspärase ja otstarbeka täitmise eest.

  (7) Kaitseväelane on talle alluvate ametnike ja abiteenistujate suhtes ülemus avaliku teenistuse seaduse tähenduses. Kui Kaitseväe struktuuriüksust või selle osa juhib ametnik, on ta alluvate suhtes ülemus avaliku teenistuse seaduse tähenduses ning tema ametinimetus on juhataja.

§ 27.   Käsuõigus

  Käsuõigus on ülema ametikohast tulenev või kõrgema ülema poolt üle antud õigus ja kohustus anda käske oma pädevuse ulatuses.

§ 28.   Käsuõiguse üleandmine

  (1) Ülem võib talle alluva väeüksuse või allüksuse ülema käsuõiguse teisele talle alluvale kaitseväelasele käsuga ajutiselt üle anda.

  (2) Käsuõiguse üleandmise käsk peab sisaldama täpset ülesannet, mille täitmiseks käsuõigus üle antakse ning kui kauaks käsuõigus üle antakse.

  (3) Käsuõiguse üleandmisel ei saa anda üle distsiplinaarvõimu. Käsuõiguse üleandmine ei muuda väeüksuse alalist struktuuri ega koosseisu.

  (4) Käsuõiguse üleandmisega võib moodustada ajutisi väeüksusi või allüksusi.

  (5) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega käsuõiguse üleandmise korra ning võib kehtestada määrusega käsuõiguse üleandmise ulatuse.

  (6) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemisel toimub käsuõiguse üleandmine teise riigi või rahvusvahelise organisatsiooni pädevale ülemale või vastuvõtmine pädevalt ülemalt rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduses sätestatud alustel ja korras.

§ 29.   Käsk

  (1) Käsk on ülema tahte väljendus suulises, kirjalikus või märguande vormis.

  (2) Käsk peab olema kooskõlas seaduste ja nende alusel kehtestatud õigusaktidega.

  (3) Käsk ei tohi ületada käsu andja käsuõiguse ulatust.

  (4) Suuline või kirjalik käsk peab sisaldama nõutava tegevuse eesmärki, täpset ülesannet ja täitmise tähtaega.

  (5) Kui käsu saaja ei saanud käsust aru, on ta kohustatud küsima käsu andjalt selgitusi.

  (6) Käsu tohib anda teenistuskohustuste täitmiseks. Käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud juhtudel võib anda teenistuskohustustevälise käsu.

  (7) Käsu saaja on kohustatud vastuvaidlematult täitma saadud käsud. Käsu saaja on kohustatud täitma ka teenistusalased käsud, mille täitmise kohustus ei tulene tema ametikohast.

§ 30.   Teenistuskohustusteväline käsk

  (1) Kaitseväelane on kohustatud täitma teenistuskohustustevälise käsu, kui käsu täitmine on vajalik õnnetuse tagajärgede kiireks kõrvaldamiseks või õnnetusjuhtumi korral inimelu päästmiseks või tervise kaitsmiseks või vara hävimise või riknemise kiireks ärahoidmiseks.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhtudel annab käsu ülem või kõrgema auastmega kaitseväelane.

§ 31.   Eripädevusest tulenev käsk

  (1) Kaitseväelane, kes on määratud ametikohale või kellele on antud teenistusülesanne, mille puhul on ette nähtud erivolitusi eeldav pädevus, annab käske oma ametikohast või teenistusülesandest tulenevalt kõigile kaitseväelastele sõltumata ametikohast või auastmest.

  (2) Erivolitusi eeldav pädevus on:
  1) vahiteenistusse määratud kaitseväelasel;
  2) sõjaväepolitsei ülesandeid täitval kaitseväelasel;
[RT I, 10.07.2012, 2 - jõust. 01.04.2013]
  3) laeva või õhusõiduki meeskonna koosseisu kuuluval kaitseväelasel laeva või õhusõiduki pardal ohutuse tagamiseks.

§ 32.   Käsu täitmine

  (1) Käsu annab vahetu ülem. Vahetust ülemast kõrgemalt ülemalt saadud käsk tuleb täita ja sellise käsu saamisest on kaitseväelane kohustatud esimesel võimalusel ette kandma oma vahetule ülemale.

  (2) Käsu saaja valib käsu täitmise viisi, mis kooskõlas õigusaktidega võimaldab kõige otstarbekamalt täita käsuga antud ülesande nõutud tähtaja jooksul.

  (3) Kui kaitseväelane saab kaks või rohkem käsku, mis takistavad üksteise täitmist, kannab ta iga järgneva käsu andjale ette eelmistest täitmata käskudest. Kui viimase käsu andja nõuab oma käsu viivitamatut täitmist, peab käsu saaja selle täitma ja varem antud käskude täitmata jätmise eest vastutab viimase käsu andja.

§ 33.   Tühine käsk

  (1) Käsk on tühine, kui:
  1) käsk kohustab toime panema süütegu;
  2) käsu eesmärk on alandada käsu saaja või kolmanda isiku inimväärikust;
  3) käsk ei ole antud teenistuslikul eesmärgil, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud juhtudel;
  4) käsust ei selgu käsu andja.

  (2) Tühist käsku ei tohi anda.

  (3) Tühist käsku ei pea täitma.

  (4) Tühise käsu saamisest peab käsu saaja viivitamata ette kandma oma vahetule ülemale. Kui tühise käsu andis vahetu ülem, peab käsu saaja käsu saamisest viivitamata ette kandma vahetu ülema ülemale. Kui tühise käsu andis vahetu ülemana Kaitseväe juhataja, peab käsu saaja käsu saamisest viivitamata ette kandma valdkonna eest vastutavale ministrile.

§ 34.   Keelatud käsk

  (1) Keelatud on anda käsku:
  1) mis on vastuolus seadusega;
  2) mis ületab käsu andja käsuõiguse ulatust;
  3) mis nõuab tegusid, mille sooritamiseks käsu saajal ei ole õigust;
  4) mille täitmine on põhjendamatult ohtlik käsu saaja või teiste isikute elule, tervisele või varale.

  (2) Keelatud käsu peab täitma.

  (3) Keelatud käsu saamisest peab käsu saaja pärast käsu täitmist ette kandma oma vahetule ülemale. Kui keelatud käsu andis vahetu ülem, peab käsu saaja keelatud käsu saamisest ette kandma vahetu ülema ülemale. Kui keelatud käsu andis vahetu ülemana Kaitseväe juhataja, peab käsu saaja käsu saamisest viivitamata ette kandma valdkonna eest vastutavale ministrile.

§ 35.   Vastutus käsu täitmise tagajärgede eest

  (1) Käsu täitmise tagajärgede eest vastutab käsu andja.

  (2) Käesoleva seaduse § 33 lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul vastutavad käsu täitmise tagajärgede eest nii käsu andja kui ka käsu täitja.

  (3) Käesoleva seaduse § 33 lõike 1 punktis 4 nimetatud juhul vastutab käsu täitmise tagajärgede eest käsu täitja.

  (4) Keelatud või tühise käsu andnud ülem võetakse sellise käsu andmise eest distsiplinaar- või kriminaalvastutusele.

31. peatükk TERVISHOIUTEENUSTE OSUTAMINE KAITSEVÄES  
[RT I, 10.07.2012, 2 - jõust. 01.04.2013]

§ 351.   Tervishoiuteenuse osutamine Kaitseväes

  (1) Tervishoiuteenust osutab Kaitseväes tervishoiutöötaja tervishoiuteenuste korraldamise seaduses üldarstiabi ja eriarstiabi osutamist reguleerivate sätete kohaselt.

  (2) Tervishoiuteenuse osutamisel Kaitseväes ei kohaldata tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 21 lõikes 1 toodud juriidilise vormi nõudeid.
[RT I, 10.07.2012, 2 - jõust. 01.04.2013]

§ 352.   Kaitseväe meditsiinikeskus

  Kaitseväe struktuuriüksuse koosseisu võib kuuluda meditsiinikeskus, milles osutatakse vähemalt ühte järgmistest meditsiiniteenustest:
  1) üldarstiabi;
  2) Kaitseväe kiirabi;
  3) haiglavälist eriarstiabi.
[RT I, 10.07.2012, 2 - jõust. 01.04.2013]

§ 353.   Kaitseväe kiirabi

  (1) Kaitseväe kiirabi on Kaitseväe osutatav ambulatoorne tervishoiuteenus eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajaduse korral abivajaja transpordiks haiglasse.

  (2) Kaitseväe kiirabi osutatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel kehtestatud korras antud tegevusloa alusel.

  (3) Kaitseväe kiirabi osutamiseks vajaliku loa taotlemiseks esitab Kaitsevägi tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 41 nimetatud dokumendid ja andmed.

  (4) Kaitseväe kiirabibrigaadi koosseisule ja varustusele kohaldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõike 3 punkti 4 alusel kehtestatud nõudeid.

  (5) Kaitseväe kiirabibrigaadi tööjuhendi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 10.07.2012, 2 - jõust. 01.04.2013]

4. peatükk KAITSEVÄELUURE 

§ 36.   Kaitseväeluure

  (1) Kaitseväe struktuuriüksused koguvad ja töötlevad oma pädevuse piires riigi sõjaliseks kaitsmiseks või rahvusvahelise sõjalise operatsiooni läbiviimiseks vajalikke andmeid (edaspidi kaitseväeluure).

  (2) Kaitseväe struktuuriüksused koguvad ja töötlevad riigi vastu suunatud luuretegevuse ennetamiseks või tõkestamiseks vajalikke andmeid ainult riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ettenähtud juhtudel ja korras.

§ 37.   Kaitseväe volitused kaitseväeluure teostamisel

  (1) Kaitseväel on õigus kaitseväeluure teostamiseks koguda ja töödelda:
  1) väljaspool üldkasutatavat Eesti Vabariigi territooriumil asuvat elektroonilise side võrku edastatavaid või levivaid signaale;
  2) pilte või kujutisi maa- või merepinna ning väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi asuva või loata Eesti Vabariigi territooriumile sisenenud objekti kohta;
  3) muudelt teabevaldajatelt avaliku teabe seaduses või riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud alustel saadud juurdepääsupiiranguga või salajast teavet;
  4) käesoleva seaduse §-s 39 nimetatud viisil saadud teavet või
  5) muul viisil avalikest allikatest saadud teavet.

  (2) Kaitseväe volitusi luure teostamisel rahvusvahelise sõjalise operatsiooni käigus välisriigi territooriumil reguleeritakse välislepinguga. Välislepingus reguleerimata juhul on Kaitseväel rahvusvahelise sõjalise operatsiooni käigus välisriigi territooriumil õigus koguda andmeid käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2 ja 5 sätestatud viisil ning isikute küsitlemisega ja varjatud jälgimisega. Teabe kogumisel arvestatakse rahvusvahelise õiguse põhimõtteid ja norme.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud viisil võivad teavet koguda üksnes Kaitseväe põhimääruses määratud Kaitseväe struktuuriüksused.

§ 38.   Teabe kogumise meetodid ja vahendid

  Kaitseväe poolt käesoleva seaduse § 37 lõike 1 punktide 1 ja 2 alusel teabe kogumisel ning lõike 2 alusel varjatud jälgimisega teabe kogumisel kasutatavad meetodid ja vahendid määrab kindlaks valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 39.   Ametiabi kaitseväeluure teostamiseks

  (1) Kaitseväe juhataja võib taotleda Teabeametilt halduskoostöö seaduses ettenähtud ametiabi andmise alustel ja korras riigi sõjaliseks kaitsmiseks vajaliku teabe kogumist julgeolekuasutuste seaduse §-des 23, 25 ja 26 sätestatud volituste rakendamisega.

  (2) Abi antakse juhul, kui teabe kogumine muul õiguspärasel viisil ei ole võimalik või oleks ebaproportsionaalselt raske ning kogutav teave on riigi sõjaliseks kaitsmiseks vältimatult vajalik.

  (3) Teabeamet esitab Kaitseministeeriumile iga nelja kuu järel kirjaliku ülevaate Kaitseväe juhataja taotlusel rakendatud volituste ja nendega saadud andmete kohta.

§ 40.   Isiku teavitamine kasutatud vahenditest

  Kaitsevägi teavitab isikut, kelle põhiõigusi käesoleva seaduse § 37 lõike 1 punktis 1 või §-s 39 sätestatud viisil piiratakse, kasutatud abinõudest ja põhiõiguste piiramise asjaoludest viivitamata, kui see ei ohusta piirangu eesmärki, või sellise ohu lõppemisel.

§ 41.   Osalemine julgeolekuasutuste tegevuses

  (1) Julgeolekuasutused teevad Kaitseväge puudutavate luure- ja vastuluureülesannete täitmisel seaduses sätestatud ulatuses koostööd Kaitseväega.

  (2) Kaitseväe struktuuriüksustel ja nende teenistujatel on õigus julgeolekuasutuste poolt kaasatuna osaleda Kaitseväge puudutavates luure- ja vastuluureoperatsioonides.

§ 411.   Päringu tegemine sideettevõtjale

  (1) Sõjaväepolitsei võib teha päringu elektroonilise side ettevõtjale kriminaalmenetluse seadustiku § 1262 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud alusel ning kriminaalmenetluse seadustiku § 1262 lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud isikute suhtes järgmiste andmete saamiseks:
  1) elektroonilise side võrgus kasutatavate identifitseerimistunnustega seotud lõppkasutaja tuvastamiseks vajalikud andmed, välja arvatud sõnumi edastamise faktiga seotud andmed;
  2) elektroonilise side ettevõtjale elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmed, mida ei ole nimetatud käesoleva lõike punktis 1.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud päringu tegemiseks annab loa prokuratuur. Päringu tegemise loas märgitakse kuupäevalise täpsusega ajavahemik, mille kohta andmete nõudmine on lubatud.
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 412.   Jälitusteabele juurdepääsu võimaldamine

  (1) Sõjaväepolitsei võib kaitseväeteenistuses oleva või kaitseväeteenistusse asuda sooviva isiku kohta koguda andmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 1263 lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga ning päringuga sideettevõtjale elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete kohta, kui see on vajalik isiku jälitusteabele juurdepääsu võimaldamise otsustamisel või sõjaväepolitseis asuvale sõjaväelise auastmega ametikohale nimetamisel.
[RT I, 10.07.2012, 2 - jõust. 01.04.2013]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmete kogumiseks või päringu teostamiseks on vajalik isiku eelnev kirjalik nõusolek.

  (3) Isikut teavitatakse tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud toimingu tegemisest ning talle tutvustatakse toiminguga kogutud andmeid tema soovil.
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 42.   Kaitseväeluure koordineerimine

  (1) Kaitseväeluure ja julgeolekuasutuste tegevust koordineerib julgeolekuasutuste seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud komisjon.

  (2) Julgeolekuasutuste seaduse § 9 lõikes 2 nimetatud riigi julgeolekuteabe kogumise ja analüüsimise kavas sätestatakse kaitseväeluurele esitatavad ülesanded ja kogutava teabe kava vastavalt selle olulisusele.

§ 43.   Andmete säilitamine ja aruandlus

  (1) Käesoleva seaduse § 37 lõike 1 punktides 1–4 ja lõikes 2 ning vajaduse korral § 37 lõike 1 punktis 5 sätestatud viisil kogutud teabe dokumenteerib Kaitsevägi teabetoimikutes. Toimiku pidamise, säilitamise ja hävitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (2) Kaitsevägi esitab Kaitseministeeriumile iga nelja kuu järel kirjaliku ülevaate tema poolt kaitseväeluure teostamisel kogutud andmete ja nende saamiseks kasutatud vahendite ja meetodite kohta.

5. peatükk JÕU KASUTAMINE KAITSEVÄE POOLT 

§ 44.   Jõu kasutamine Kaitseväe poolt

  (1) Jõu kasutamine käesoleva seaduse tähenduses on Kaitseväe poolt füüsilise jõu, erivahendi, relva või lahingutehnika kasutamine eesmärgiga kaitsta riiki sõjaliselt, osaleda rahvusvahelises sõjalises operatsioonis või täita käesoleva seaduse §-s 49 nimetatud ülesandeid.

  (2) Valdkonna eest vastutav minister võib kooskõlas käesolevas peatükis sätestatuga anda Kaitseväele täpsustavaid juhiseid jõu kasutamiseks.

§ 45.   Jõu kasutamine Kaitseväe poolt riigi sõjaliseks kaitsmiseks

  Kaitsevägi kasutab jõudu riigi sõjaliseks kaitsmiseks:
  1) sõjaseisukorra ajal;
  2) rahuajal väljastpoolt Eesti riigi territooriumi Eesti riigi vastu suunatud ründe tõrjumisel;
  3) tsiviilõhusõiduki tekitatud ohu tõrjumisel.

§ 46.   Kaitseväe poolt riigi sõjaliseks kaitsmiseks jõu kasutamise otsustamine

  (1) Sõjaseisukorra ajal otsustab Kaitseväe poolt jõu kasutamise alustamise Kaitseväe juhataja.
[RT I, 08.07.2011, 8 - jõust. 22.07.2011]

  (2) Rahuajal väljastpoolt Eesti riigi territooriumi Eesti riigi vastu suunatud ründe puhul otsustab Kaitseväe poolt jõu kasutamise alustamise valdkonna eest vastutav minister või pädev ülem. Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega asjaolud, mille korral ülem on pädev otsustama jõu kasutamise alustamist.

  (3) Käesoleva seaduse §-s 47 sätestatud tõrjemeetmete ja jõu kasutamise otsustab valdkonna eest vastutav minister või Vabariigi Valitsuse volitatud minister, teavitades sellest koheselt Vabariigi Presidenti.

§ 47.   Jõu kasutamine tsiviilõhusõiduki tekitatud ohu tõrjumiseks

  (1) Kaitseväge võib kasutada tsiviilõhusõiduki tekitatud ohu tõrjumiseks, kui on alust arvata, et tsiviilõhusõiduki lendu on ebaseaduslikult sekkutud ning seda võidakse kasutada inimeste või vara kahjustamiseks.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul on Kaitseväel õigus tõrjuda õhusõiduk Eesti õhuruumist välja, sundida õhusõidukit maanduma või hoiatada õhusõiduki lendu sekkunud isikuid jõu kasutamise eest, sealhulgas teha hoiatuslaske.

  (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tõrjemeetmed ei anna tulemusi või nende kasutamine ei ole võimalik ning:
  1) õhusõiduk ei lenda kehtiva lennuplaani järgi;
  2) õhusõiduk ei allu lennujuhtide või riiklike õhusõidukite pilootide korraldustele ja
  3) visuaalne kontroll riiklikult õhusõidukilt ning muu info annab alust eeldada, et tsiviilõhusõidukiga kavatsetakse rünnet väljaspool õhusõidukit viibivate isikute surma põhjustamiseks,on Kaitseväel õigus käesoleva seaduse alusel kehtestatud korras kasutada tsiviilõhusõiduki vastu jõudu.

  (4) Tsiviilõhusõiduki vastu tohib jõudu kasutada vaid juhul, kui ühegi teise vahendiga ei ole võimalik rünnet ära hoida, ja tingimusel, et jõu kasutamisega kaasnev kahju on oluliselt väiksem kui ründega kaasnev võimalik kahju. Meetmete rakendamiseks tuleb valida selline viis, mis eeldatavasti toob kaasa kõige vähem kahjustusi.

  (5) Käesolevas paragrahvis sätestatud ülesannete täitmisele võib kaasata Eesti Vabariigiga kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõude.

  (6) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega tsiviilõhusõiduki tekitatava ohu määratlemise ja sellele ohule reageerimise korra ning Kaitseväe poolt tsiviilõhusõiduki tekitatud ohu tõrjumiseks relvastatud jõu kasutamise või sellega ähvardamise korra.

§ 48.   Jõu kasutamine Kaitseväe poolt osalemisel rahvusvahelises sõjalises koostöös

  Kaitsevägi kasutab jõudu rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalemisel rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduses sätestatud alustel ja korras.

§ 481.   Jõu kasutamine demineerimistööl

  Käesoleva seaduse § 3 punktides 41 ja 42 sätestatud ülesannete täitmisel võib Kaitsevägi kasutada abivahendeid päästeseaduse §-s 25 ettenähtud alusel ja korras ning korrakaitseseaduse §-s 44 sätestatud riikliku järelevalve erimeedet korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 49.   Vahetu sunni kasutamine Kaitseväe poolt muude ülesannete täitmisel
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  (1) Kaitsevägi kohaldab vahetut sundi:
  1) kaitseväelise distsipliini tagamisel;
  2) hädaolukorra seaduses sätestatud juhtudel ja erakorralise seisukorra ajal erakorralise seisukorra seaduses sätestatud juhtudel;
  3) Kaitseväe julgeolekuala või julgeolekualal viibiva kaitseväelase vastu suunatud ründe tõrjumisel või käesoleva seaduse §-des 55 ja 56 sätestatud meetmete tagamisel;
  4) isikute kaitsel.

  (2) Käesolevas paragrahvis sätestatud ülesannete täitmisel kohaldab Kaitsevägi vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

  (21) Sõjaväepolitsei võib kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 44 ja 47 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud korras, kui need on vajalikud kaitstava isiku ohutuse tagamiseks.

  (22) Sõjaväepolitsei võib isiku kinni pidada, kui see on vältimatu kaitstava isiku elu või kehalist puutumatust ähvardava vahetu ohu tõrjumiseks. Kinnipeetud isik tuleb viivitamata üle anda politseile.

  (23) Sõjaväepolitsei järgib käesoleva paragrahvi lõigetes 21 ja 22 nimetatud meetmete kohaldamisel järgmisi põhimõtteid:
  1) mitmest sobivast ja vajalikust meetmest kohaldatakse seda, mis nii isikut kui ka üldsust eeldatavalt kõige vähem kahjustab;
  2) kohaldatakse ainult sellist meedet, mis on proportsionaalne, arvestades meetmega taotletavat eesmärki ja kiireloomulist kohaldamist nõudvat olukorda;
  3) meedet kohaldatakse vaid nii kaua, kui selle eesmärk on saavutatud või seda ei ole enam võimalik saavutada.

  (3) Kaitseväelasele lubatud erivahendid on käerauad, teenistuskoer, sidumisvahend ja rahustussärk.

  (4) Kaitseväelasele lubatud relvad on külmrelv, gaasirelv ja tulirelv.

  (5) Käesolevas paragrahvis ja käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmisel kaitseväelasele ette nähtud enesekaitse vahendite loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

6. peatükk KAITSEVÄE JULGEOLEKUALA 

§ 50.   Kaitseväe julgeolekuala

  Kaitseväe julgeolekuala (edaspidi julgeolekuala) on:
  1) Kaitseväe territoorium;
  2) Kaitseväe laevad, lennuvahendid ja sõidukid;
  3) territoorium, mille Kaitseväe juhataja või tema poolt volitatud ülem on ajutiselt julgeolekualana määratlenud (edaspidi ajutine julgeolekuala).

§ 51.   Julgeolekuala tähistamine

  (1) Julgeolekuala peab olema tähistatud kõrvalisele isikule arusaadaval viisil.

  (2) Julgeolekuala tähistamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 52.   Isiku kohustused julgeolekualal

  (1) Isik ei tohi julgeolekualal viibida ilma pädeva kaitseväelase antud loata.

  (2) Julgeolekualal viibiv isik peab täitma kaitseväelase korraldusi.

§ 53.   Kaitseväe territoorium

  (1) Kaitseväe territoorium käesoleva seaduse tähenduses on alaliselt Kaitseväe valduses olev territoorium.

  (2) Kaitseväe harjutusvälja territooriumil ei või kõrvaline isik viibida Kaitseväe üksuste taktikaliste harjutuste, õppuste, laskmiste, lõhketööde või relvade, lahingumoona, lahingu- ja muu tehnika katsetuste läbiviimise ajal ning see ala on sellekohaselt tähistatud.
[RT I, 20.03.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (3) Vabariigi Valitsus võib määrata korraldusega Kaitseväe territooriumiks muid objekte, mis ei ole Kaitseväe valduses, kui nende objektide valvamine või kaitsmine on tehtud ülesandeks Kaitseväele.

§ 54.   Ajutine julgeolekuala

  (1) Kaitsevägi võib ajutiselt julgeolekualana piiritleda territooriumi, millel tal on seadusest, muust õigusaktist või lepingust tulenev õigus viibida, kui see on seoses tema ülesannete täitmisega Kaitseväe julgeoleku või kolmandate isikute ohutuse tagamiseks vältimatu.

  (2) Territooriumi võib piiritleda ajutise julgeolekualana üksnes sellises ulatuses ja nii kauaks, kui see on Kaitseväe julgeoleku või kolmandate isikute ohutuse tagamiseks vältimatu.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (3) Ajutine julgeolekuala tähistatakse esimesel võimalusel. Kaitsevägi teavitab ajutise julgeolekuala loomisest ja võimaluse korral kestusest viivitamata Politsei- ja Piirivalveametit ning julgeolekuala asukohajärgset kohalikku omavalitsust.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 55.   Isiku kinnipidamine

  (1) Kaitseväelane võib kinni pidada julgeolekualal viibiva isiku, kelle kohta on põhjendatult alust arvata, et ta:
  1) viibib julgeolekualal ebaseaduslikult;
  2) on julgeolekualale sisenemisel või julgeolekualal toime pannud süüteo või
  3) ohustab oma käitumisega ennast või teisi.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud alusel kinni peetud isik tuleb viivitamata juhatada julgeolekualalt välja ja vabastada.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud alusel kinni peetud isik tuleb viivitamata üle anda politseile.

§ 56.   Isiku ja tema asjade läbivaatus

  (1) Kaitseväelane võib kinnipeetud isiku või temaga kaasas oleva asja, sealhulgas transpordivahendi läbi vaadata, kui on alust arvata, et isik kannab endaga kaasas eset või ainet, millega ta võib ohustada ennast või teisi.

  (2) Kaitseväelasel on õigus võtta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ese või aine hoiule. Koos kinnipeetud isiku üleandmisega antakse politseile üle ka isiku või tema asja läbivaatusel hoiule võetud ese või aine. Isiku vabastamisel tagastatakse talle ese või aine viivitamata, välja arvatud juhul, kui eseme või aine omamiseks on vajalik luba, mis isikul puudub.

61. peatükk KAITSEVÄE AKTSIISILADU 
[RT I, 30.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

§ 561.   Kaitseväe aktsiisiladu

  (1) Kaitseväe aktsiisiladu on riigi omandis olev aktsiisiladu kütuse käitlemiseks. Aktsiisilaopidajana esindab riiki Kaitsevägi.

  (2) Kaitseväe aktsiisilaos oleva kütuse võõrandamisele alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse tähenduses ei kohaldata riigivaraseaduses sätestatud võõrandamise korda. Sellise vara võõrandamise kord kehtestatakse Kaitseväe aktsiisilao töökorralduse eeskirjas.

  (3) Kaitseväe aktsiisilao töökorralduse eeskirja kehtestab Kaitseväe juhataja.
[RT I, 30.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

7. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 57.   Seaduse rakendamine

  (1) Kaitseväe struktuuriüksused korraldatakse ümber üheks valitsusasutuseks 2009. aasta 1. jaanuariks.

  (2) Kaitseväe struktuuriüksuste valduses olev vara loetakse Kaitseväele üleantuks ning Kaitseväe poolt vastuvõetuks alates 2009. aasta 1. jaanuarist.

  (3) Kaitseväe struktuuriüksuste kaitseväelaste ja teenistujate teenistuse jätkamisel Kaitseväe koosseisus ettenähtud ameti- või abiteenistuskohtadel või nende teenistus- või töösuhete lõpetamisel kohaldatakse vastavalt kas kaitseväeteenistuse seaduse § 105 lõike 1 punktis 2, avaliku teenistuse seaduse § 115 lõikes 2 või Eesti Vabariigi töölepingu seaduse §-s 6 sätestatut. Kaitseväe õppeasutuste õppejõududele, kellega sõlmitakse tööleping, ei maksta nende teenistusest vabastamisel avaliku teenistuse seaduse § 131 lõikes 1 sätestatud hüvitust.

  (4) Kaitseväe struktuuriüksuste teenistujad, kelle teenistusülesanded ja ametinimetus üheks valitsusasutuseks ühendamise tõttu ei muutu või kelle ametinimetuse muutmisega ei muutu tööülesanded, jätkavad teenistust alates 2009. aasta 1. jaanuarist Kaitseväe koosseisus ning nende suhtes ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse § 29 lõikes 1 sätestatud avaliku konkursi läbiviimise kohustust.

  (5) Kõikides õigussuhetes, milles Eesti Vabariik on esindatud Kaitseväe struktuuriüksuste kaudu, loetakse alates 2009. aasta 1. jaanuarist Eesti Vabariigi esindajaks Kaitsevägi.

  (6) Staabi- ja Sidepataljoni Küberkaitse Kompetentsikeskuse Eesti kontingendi teenistujale, kes jätkab NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingendi koosseisus ettenähtud ametikohal töölepingu alusel, ei maksta avaliku teenistuse seaduse § 131 lõigetes 1 ja 12 sätestatud hüvitisi.
[RT I, 18.12.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud isikule nähakse töölepingus ette järgmised õigused:
  1) jätkatakse töötasu maksmist vähemalt senise palga suuruses;
  2) säilitatakse 35-kalendripävane põhipuhkus;
  3) töölepingu alusel töötatud aeg arvatakse viie aasta jooksul töölepingu sõlmimisest avaliku teenistuse staaži hulka pensioni suurendamisel avaliku teenistuse seaduse alusel.
[RT I, 18.12.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

  (8) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktides 2 ja 3 nimetatud õigus säilib üksnes juhul, kui isik on katkematult NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingendi koosseisus ettenähtud ametikohal töölepingu alusel või kui töösuhte katkemine NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingendis ei ületa 90 kalendripäeva.
[RT I, 18.12.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

  (9) Kui Staabi- ja Sidepataljoni Küberkaitse Kompetentsikeskuse Eesti kontingendi teenistuja vabastati ametist koondamise tõttu ja temaga sõlmitakse tööleping NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingendi koosseisus ettenähtud ametikohal töötamiseks pärast avaliku teenistuse seaduse § 131 lõikes 1 sätestatud hüvitise maksmist ja enne ajavahemiku möödumist, mille eest talle hüvitist maksti, peab ta tagastama saadud hüvitise sellele ajavahemikule vastavas ulatuses, mille võrra varem temaga tööleping sõlmiti, võrreldes hüvitise maksmisel aluseks olnud ajavahemikuga.
[RT I, 18.12.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

§ 58. – § 80. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 81.   Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2009. aasta 1. jaanuaril.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json