Text size:

General Part of the Civil Code Act

Issuer:Riigikogu
Type:act
In force from:01.07.2019
In force until:23.05.2020
Translation published:01.08.2019

Part 1 General Provisions  

§ 1.  Purpose of Act

  This Act provides for the general principles of civil law.

§ 2.  Sources of civil law

 (1) The sources of civil law are law and custom.

 (2) Custom arises from long-term usage of a type of conduct if the persons involved in commerce consider it legally binding. A custom shall not change the law.

§ 3.  Interpretation of Acts

  A provision of an Act shall be interpreted together with the other provisions of the Act pursuant to the wording, spirit and purpose of the Act.

§ 4.  Analogy

  In the absence of a provision regulating a legal relationship, provisions which regulate a similar legal relationship apply if non-regulation of the legal relationship is contrary to the spirit or purpose of the Act. In the absence of such provision, the legal relationship shall be regulated pursuant to the general spirit of the law or justice.

§ 5.  Bases for creation of civil rights and obligations

  Civil rights and obligations arise from transactions, events provided by law, other acts which create civil rights and obligations as prescribed by law, and from unlawful acts.

§ 6.  Legal succession

 (1) Civil rights and obligations may transfer from one person to another (legal succession) if the rights and obligations are not inseparably bound to the person pursuant to law.

 (2) Legal succession shall be based on a transaction or the law.

 (3) Rights and obligations shall be transferred by a corresponding transfer transaction (disposition). Each right and obligation shall be transferred separately unless otherwise provided by law.

 (4) The validity of a disposition is not contingent upon the validity of the transaction which requires transfer of the right or obligation.

Part 2 Persons  

Chapter 1 Natural Persons  

Division 1 Passive Legal Capacity and Active Legal Capacity  

§ 7.  Passive legal capacity of natural persons

 (1) Passive legal capacity of a natural person (human being) is the capacity to have civil rights and perform civil obligations. All natural persons have uniform and unrestricted passive legal capacity.

 (2) Passive legal capacity begins with the live birth of a human being and ends with his or her death.

 (3) In the cases provided by law, a fetus has passive legal capacity from conception if the child is born alive.

§ 8.  Active legal capacity of natural persons

 (1) Active legal capacity of a natural person is the capacity to enter independently into valid transactions.

 (2) Persons who have attained 18 years of age (adults) have full active legal capacity. Persons who are under 18 years of age (minors) and persons who due to mental illness, mental disability or other mental disorder are permanently unable to understand or direct their actions, have restricted active legal capacity. The restricted active legal capacity of an adult affects the validity of the transactions entered into by the person only to the extent in which he or she is unable to understand or direct his or her actions.
(10.12.2008 entered into force 1.01.2009 - RT I 2008, 59, 330)

 (3) If a guardian is appointed by a court to a person who due to mental illness, mental disability or other mental disorder is permanently unable to understand or direct his or her actions, the person is presumed to have restricted active legal capacity to the extent in which a guardian has been appointed to him or her
(10.12.2008 entered into force 1.01.2009 - RT I 2008, 59, 330)

§ 9.  Extension of restricted active legal capacity of minor of at least 15 years of age

 (1) A court may extend the restricted active legal capacity of a minor of at least 15 years of age if this is in the interests of the minor and the level of development of the minor so permits. In such case, the court shall decide the transactions which the minor is independently permitted to enter into.

 (2) The restricted active legal capacity of a minor may be extended with the consent of his or her legal representative. If refusal to grant consent is clearly contrary to the interests of the minor, the court may extend the active legal capacity of the minor without the consent of the legal representative.

 (3) With good reason, a court may revoke extension of the restricted active legal capacity of a minor in full or in part.

§ 10.  Unilateral transaction made by person with restricted active legal capacity

  Unilateral transactions made by a person with restricted active legal capacity without the prior consent of his or her legal representative are void.

§ 11.  Multilateral transaction entered into by person with restricted active legal capacity

 (1) A multilateral transaction entered into by a person with restricted active legal capacity without the prior consent of his or her legal representative is void unless the legal representative subsequently ratifies the transaction. If the person acquires full active legal capacity after entry into the transaction, he or she may ratify the transaction himself or herself.

 (2) If a legal representative grants consent to entry into a transaction or ratifies a transaction, the consent or ratification is presumed to apply also to all the acts and declarations of intention relating to the transaction and the performance thereof.

 (3) A transaction entered into by a person with restricted active legal capacity without the prior consent or subsequent ratification of his or her legal representative is valid if:
 1) no direct civil obligations arise from the transaction for the person;
 2) the person performed the transaction by means which his or her legal representative or a third person with the consent of the legal representative had granted to him or her for such purpose or for free use.

 (4) If a person with restricted active legal capacity enters into a transaction without the prior consent of his or her legal representative, the other party to the transaction may make a proposal to the legal representative to ratify the transaction. A ratification is valid upon grant thereof to the person making the proposal.

 (5) If a legal representative does not grant ratification within two weeks after receipt of a proposal specified in subsection (4) of this section, the legal representative is deemed not to have ratified the transaction.

 (6) The other party to a transaction may withdraw his or her declaration of intention relating to the entry into the transaction if the person with restricted active legal capacity did not have the prior consent of his or her legal representative for entry into the transaction and the other party did not know nor should have known that the active legal capacity of the person was restricted. In such case, the declaration of intention is deemed not to have been made. The other party to the transaction shall not withdraw his or her declaration of intention after the legal representative has ratified the transaction.

§ 12.  Transaction made by minor under 7 years of age

 (1) Unilateral transactions made by a minor of less than 7 years of age are void.

 (2) A multilateral transaction entered into by a minor of less than 7 years of age is void unless he or she performs the transaction by means which his or her legal representative or a third person with the consent of the legal representative has granted to him or her for such purpose or for free use.

§ 13.  Transaction by person without capacity to exercise will

 (1) A transaction which a person due to a temporary mental disorder or other circumstances enters into in a condition which precludes his or her ability to accurately assess the impact of the transaction on his or her interests (incapacity to exercise will) is void unless the person ratifies the transaction after cessation of the temporary mental disorder or other circumstances.

 (2) The other party to a transaction may make a proposal for ratification of the transaction to the person who entered into the transaction while incapacitated to exercise will. If the person does not refuse ratification within two weeks after receipt of the proposal, the person is deemed to have ratified the transaction.

 (3) If a transaction entered into by a person under the circumstances specified in subsection (1) of this section is clearly harmful to him or her, the person is deemed to have entered into the transaction while incapacitated to exercise will.

Division 2 Residence and Place of Business  

§ 14.  Residence and change thereof

 (1) The residence of a person is the place where he or she permanently or primarily lives.

 (2) Residence may be simultaneously in several places.

 (3) A residence is deemed to be changed if the person settles elsewhere in a manner which expresses his or her intention to change residence.

 (4) If the residence of a person cannot be determined, the place where he or she is actually staying is deemed to be his or her residence.

§ 15.  Residence of minor or person under guardianship

 (1) The residence of the parents or guardian of a minor with restricted active legal capacity is deemed to be the residence of the minor. If the parents live apart, the residence of the parent with whom the minor resides is the residence of the minor.

 (2) If a minor with restricted active legal capacity does not live together with his or her parents or guardian, the place where the minor permanently or primarily resides may, with the consent of a parent or the guardian, be deemed to be his or her residence.

 (3) The residence of the guardian is deemed to be the residence of an adult with restricted active legal capacity who is under guardianship. The place where the person permanently or primarily lives may, with the consent of the guardian, be the residence of the person.

§ 16.  Place of business

  The place of business of a person is the place where the permanent and continuous economic or professional activity of the person is carried out.

Division 3 Missing Persons and Declaration of Person Dead  

§ 17.  Missing person

  A person is deemed to be missing if there is no information concerning his or her whereabouts, or whether he or she is dead or alive, for such a prolonged period that under the circumstances there are serious doubts about his or her being alive.

§ 18.  Custody of property of person

 (1) A court may establish custody over the property of a missing person at the request of an interested person if this is in the interests of the missing person or the dependants of the person. Custody may be established also over the property which belongs to a person who, due to circumstances, is unable to attend to or dispose of his or her property.
(15.06.2005 entered into force 1.01.2006 - RT I 2005, 39, 308)

 (2) A person exercising custody shall act pursuant to the interests of the missing person, administer the property of the missing person prudently and ensure preservation of the property. The person exercising custody shall, out of the property of the missing person, provide maintenance to the persons whom the missing person is required to maintain pursuant to law and pay the debts of the missing person.

 (3) A person exercising custody over the property of a missing person may possess, use and dispose of the property of the missing person under the conditions determined by a court. The person exercising custody may dispose of a real right in immovable property of a missing person only with the permission of the court.
(17.06.2010 entered into force 1.07.2010 - RT I 2010, 38, 231)

 (4) The right of disposal held by the person exercising custody over the property of a missing person shall not restrict nor preclude the right of disposal held by the missing person himself or herself.

 (5) If a missing person returns or his or her whereabouts are determined, a court shall terminate the custody over his or her property.

 (6) Upon termination of custody, the person exercising custody is required to report on the administration of the property to the person whose property he or she administered.

§ 19.  Declaration of person dead

 (1) At the request of an interested person, a court may declare a missing person dead if during five years there is no information about the person being alive.

 (2) If the date of receipt of the last information about a missing person being alive cannot be determined, the term specified in subsection (1) of this section shall be calculated from the first day of the month following the month of receipt of the last information, and if such month cannot be determined, from the first day of the following year.

 (3) If a person goes missing in a situation which is dangerous to life or otherwise gives reason to presume that the person has perished in an accident, the person may be declared dead after he or she has been missing for six months.

 (4) In the absence of the circumstances specified in subsection (3) of this section, a person who goes missing due to warfare or a natural disaster may be declared dead if during two years after the end of the warfare or the natural disaster there is no information about the person being alive.

 (5) If a person is declared dead, he or she is presumed to be dead.

§ 20.  Time of death of person declared dead

 (1) The presumable time of the death of a person declared dead is deemed to be the time of his or her death.

 (2) If the presumable time of the death of a person cannot be determined, the end of the first year following the year of receipt of the last information about the person being alive is deemed to be the time of the death of the person.

 (3) If a person is declared dead on the basis of subsection 19 (4) of this Act, the time of the end of the warfare or the natural disaster is deemed to be the time of his or her death.

 (4) If several persons go missing under the circumstances specified in subsection 19 (3) of this Act and the actual time of their death cannot be determined, they are deemed to have died at the same time.

§ 21.  Return alive of person declared dead

 (1) If a person declared dead is actually alive, no legal consequences arise for the person from the declaration of his or her death unless otherwise provided by law.

 (2) If a person declared dead returns alive or it is ascertained that he or she is alive, the court shall recall the declaration of his or her death.

§ 22.  Certification of death

  If a death registration has not been prepared or death has not been entered in the population register but under the circumstances the death of the person is beyond doubt, a court may certify the death and the time of the death of the person. In such case, the person is presumed to have died at the time indicated in the court ruling.
(20.05.2009 entered into force 1.07.2010 - RT I 2009, 30, 177)

§ 23.  Change of time of death

  If the actual time of the death of a person becomes evident after he or she is declared dead, a court may change the time of the death of the person declared dead.

Chapter 2 Legal Persons  

§ 24.  Definition of legal person

  A legal person is a subject of law founded pursuant to law. A legal person is either a legal person in private law or a legal person in public law.

§ 25.  Legal person in private law and legal person in public law

 (1) ‘Legal person in private law’ means a legal person founded in private interests and in accordance with the Act of Parliament concerning the corresponding type of legal persons.
[RT I, 13.03.2014, 3 - entry into force 01.01.2018]

 (2) The state, local governments and other legal persons founded in the public interest and pursuant to an Act concerning such legal person are legal persons in public law.

 (3) The provisions concerning legal persons apply to the state and the local governments in so far as not otherwise provided by law.

 (4) A legal person in public law shall not have civil rights or obligations which are contrary to its objective.

§ 26.  Passive legal capacity of legal person

 (1) The passive legal capacity of a legal person is the capacity to have civil rights and perform civil obligations. A legal person may have all civil rights and obligations, except those intrinsically human.

 (2) The passive legal capacity of a legal person in private law arises as of entry of the legal person in the register prescribed by law.

 (3) The passive legal capacity of a legal person in public law arises at the time provided in an Act.

§ 27.  Duration of legal person and contestation of foundation of legal person

 (1) A legal person is founded for an unspecified term unless otherwise provided by law.

 (2) The memorandum of association or foundation resolution of a legal person in private law is deemed to be valid after the entry of the legal person in the register, even if the memorandum was entered into or the resolution was adopted under circumstances rendering the memorandum or resolution void. The memorandum of association or foundation resolution of a legal person in private law shall not be repealed after the legal person has been entered in the register.

§ 28.  Articles of association of legal person

 (1) A legal person in private law shall have articles of association or, in the cases provided by law, a partnership agreement.

 (2) A legal person in public law shall have articles of association if so provided for in an Act concerning the legal person.

§ 29.  Seat and place of business of legal person

 (1) Unless otherwise provided by law, the seat of a legal person in public law is the location of the management board, or of the body that replaces the management board, of that legal person.
[RT I, 20.04.2017, 1 - entry into force 15.01.2018]

 (11) Unless otherwise provided by law, the seat of a legal person in private law is the place in Estonia determined in that legal person's partnership agreement or articles of assocation.
[RT I, 20.04.2017, 1 - entry into force 15.01.2018]

 (2) The place of business of a legal person is the place where the permanent and continuous economic activity of the legal person or other activities specified in the articles of association of the legal person are carried out.

§ 30.  Name of legal person

  A legal person shall have a name which must distinguish it from other persons.

§ 31.  Bodies of legal person

 (1) The bodies of a legal person in private law are the general meeting and the management board unless otherwise provided by law.

 (2) The management board is the directing body of a legal person in private law. If the law provides for the existence of a supervisory board, the supervisory board is also a directing body.

 (3) The competence of a body of a legal person in private law shall be prescribed by law, the articles of association or the partnership agreement. The competence of a body of a legal person shall not be transferred to any other body or person.

 (4) The bodies of a legal person in public law and their competence shall be prescribed by law.

 (5) The activities of a body of a legal person are deemed to be the activities of the legal person.

 (6) A member of a body of a legal person shall not transfer his or her rights as a member of the body arising from law unless otherwise provided by law.

 (7) Only natural persons with active legal capacity may be members of the management board or a body substituting for the management board of a legal person unless otherwise provided by law.

§ 32.  Principle of good faith in mutual relations

  The shareholders or members of a legal person and the members of the directing bodies of a legal person shall act in accordance with the principle of good faith and consider each other’s legitimate interests in their mutual relations.

§ 33.  Voting

 (1) A vote cast upon adoption of a resolution of a body of a legal person is a declaration of intention. The provisions of law concerning transactions apply to voting.

 (2) If a vote is void or annulled, the vote is deemed not to have been cast upon adoption of the resolution.

 (3) If a vote is void or annulled, repeal of the resolution of a body of a legal person may be demanded pursuant to § 38 of this Act only if the votes void or annulled influenced the possibility of adoption or content of the resolution.

 (4) Entry into agreements on voting is permitted unless otherwise provided by law. Violation of the agreement shall not influence the validity of a vote cast.

§ 34.  Representation of legal person

 (1) The management board or a body substituting for the management board of a legal person is deemed to be the legal representative of the legal person in relations with other persons unless otherwise provided by law.

 (2) In entry into transactions, a legal person may be represented by each member of its management board or of a body substituting for the management board unless the law or the articles of association prescribe that all or some of the members of the management board or the substituting body may only represent the legal person jointly (joint representation). In the case of joint representation, the members of the management board or the substituting body may authorise one or several of the members to enter into certain transactions or into certain types of transactions.

 (3) In the case of a legal person in private law, joint representation applies with regard to third persons only if a corresponding entry has been made in the corresponding register.

 (4) Restrictions on the right of representation which are not specified in this section do not apply with regard to third persons unless otherwise provided by law.

§ 35.  General duties of members of directing body of legal person

  The members of a directing body of a legal person shall perform their obligations arising from law or the articles of association with the diligence normally expected from a member of a directing body and shall be loyal to the legal person.

§ 36.  Duty to submit bankruptcy petition

  If a legal person is clearly permanently insolvent, the members of the management board or the body substituting for the management board shall submit a bankruptcy petition.

§ 37.  Liability of members of directing body of legal person

 (1) The members of a directing body of a legal person who cause damage to the legal person by violation of their duties shall be solidarily liable to the legal person. The members of a directing body shall not bear liability if they act pursuant to a lawful resolution of the general meeting or any other competent body of the legal person.

 (2) A claim for payment of compensation to a legal person for damage specified in subsection (1) of this section may also be submitted by an obligee of the legal person if the assets of the legal person are not sufficient to satisfy the claims of the obligee.

 (3) An obligee has the right to submit a claim specified in subsection (2) of this section also if the legal person has waived a claim against a member of a directing body or has entered into a contract of compromise with such member. An obligee has the right to submit a claim also if the liability of a member of a directing body is restricted in comparison with the provisions of law.
(15.01.2003 entered into force 01.07.2003 - RT I 2003, 13, 64)

 (4) The limitation period for submission of claims against a member of a directing body of a legal person shall be five years as of violation of an obligation.

§ 38.  Invalidity of resolution of body of legal person

 (1) An interested person may file an action for repeal of a resolution of a body of a legal person which is contrary to law or the articles of association in court. Repeal of a resolution of a body of a legal person may also be requested if, upon adoption of the resolution, a shareholder or member of the legal person uses his or her voting right in order to acquire advantages for himself or herself or a third person to the disadvantage of the legal person or the other shareholders or members, and the resolution permits the achievement of such objective.

 (2) A resolution of a body of a legal person is void if nullity of the resolution is a consequence directly provided by law, the resolution is contrary to good morals, violates a provision of law established for the protection of the creditors of the legal person or due to other public interest, or if, upon adoption of the resolution, the procedure prescribed therefor was materially violated. An interested person can rely on the nullity of a resolution if a court has established the nullity of the resolution.
(15.06.2005 entered into force 1.01.2006 - RT I 2005, 39, 308)

 (3) (Repealed - 15.06.2005 entered into force 1.01.2006 - RT I 2005, 39, 308)

 (4) An action for repeal of a resolution of a body of a legal person shall be filed against the legal person. A member of the body who participated in the adoption of the resolution may demand the repeal of the resolution only if his or her objection to the resolution has been recorded.
(15.06.2005 entered into force 1.01.2006 - RT I 2005, 39, 308)

 (5) The limitation period for a claim for repeal of a resolution of a body shall be three months as of adoption of the resolution. The repeal of a resolution cannot be demanded if the body has approved the resolution with a new resolution and the action specified in subsection (1) of this section has not been filed within the term specified in the first sentence.
(29.01.2009 entered into force 1.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

 (6) Upon filing of an action for repeal of a resolution of a body of a legal person, a court shall not hear the matter before the term specified in subsection (5) of this section expires. Different actions for repeal of the same resolution shall be joined in one proceeding.
(15.06.2005 entered into force 1.01.2006 - RT I 2005, 39, 308)

 (7) Nullity of a resolution of a body of a legal person may be relied upon in judicial proceedings by filing an action or objection. Nullity of a resolution cannot be relied upon if an entry has been made in a public register based on the resolution and two years have passed from the date making the entry.
(15.06.2005 entered into force 1.01.2006 - RT I 2005, 39, 308)

 (8) A court judgment for repeal of or establishment of the nullity of a resolution of a body applies to all members of the legal person and its body regardless of their participation in the judicial proceedings. In the case when an entry had been made to a public register on the basis of the resolution which had been repealed or the resolution the nullity of which had been established by the court, the court shall send a copy of the court judgment to the registrar for amendment of the entry.
(15.06.2005 entered into force 1.01.2006 - RT I 2005, 39, 308)

§ 39.  Dissolution of legal person

  A legal person is dissolved:
 1) by a resolution of the general meeting or other competent body;
 2) by a resolution of a person, body or agency to whom the right to dissolve a legal person in public law has been granted pursuant to law;
 3) upon achievement of an objective prescribed by law, the articles of association or the partnership agreement;
 4) upon expiry of a term if the legal person is founded for a specified term;
 41) (Repealed - RT I, 06.12.2010, 1 entered into force 05.04.2011);
(15.06.2005 entered into force 1.01.2006 - RT I 2005, 39, 308)
 5) –6) (Repealed - 10.12.2008 entered into force 1.01.2009 - RT I 2008, 59, 330)
 6) by a court ruling on compulsory dissolution;
(10.12.2008 entered into force 1.01.2009 - RT I 2008, 59, 330)
 7) on another basis prescribed by law, the articles of association, or the partnership agreement.

§ 40.  Compulsory dissolution of legal person

 (1) A legal person is dissolved by a court ruling at the request of the minister responsible for the area or any other person or agency so entitled by law (compulsory dissolution) if:
(15.06.2005 entered into force 1.01.2006 - RT I 2005, 39, 308)
[RT I, 29.06.2014, 109 - entry into force 01.07.2014, in accordance with s. 1073(4) of the Government of the Republic Act, the words ʻMinister of Internal Affairs’ are replaced with the words ʻminister responsible for the area’ as of 01.07.2014.]
 1) the objective or activities of the legal person are contrary to law, public order or good morals;
 2) the legal person was founded in material violation of the law or if the memorandum of association was entered into or the foundation resolution was adopted under circumstances due to which the memorandum or resolution is void, and the corresponding violation cannot be subsequently eliminated;
 3) the articles of association of the legal person are contrary to law to a significant extent;
 4) the legal person does not comply with the requirements established for the legal person by law;
 5) the authority of the management board or a body substituting for the management board of the legal person terminated more than two years ago and a new management board or substituting body has not been elected;
 6) there is any other basis provided by law.

 (2) If a deficiency or other circumstances which constitute the basis for the compulsory dissolution can clearly be eliminated, the court shall, beforehand, give the legal person a term for elimination of the deficiency or circumstances.
(29.01.2009 entered into force 1.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

 (3) A court may also decide the compulsory dissolution on its own initiative unless otherwise provided by law.
(15.06.2005 entered into force 1.01.2006 - RT I 2005, 39, 308)

§ 41.  Liquidation

 (1) A legal person shall be liquidated upon dissolution unless otherwise provided by law. In bankruptcy proceedings, a legal person is liquidated pursuant to the procedure provided for bankruptcy proceedings.

 (2) Liquidation shall be organised by the liquidators who are members of the management board or the body substituting for the management board of the legal person unless otherwise provided by law, the articles of association, or the partnership agreement. In the case of compulsory dissolution, the liquidators shall be appointed by a court. The authority of the management board or the substituting body terminates upon commencement of liquidation.

 (3) Liquidators have the rights and duties of the management board or the body substituting for the management board which are not contrary to the objective of the liquidation. Liquidators shall be liable for violation of their duties to the same extent as the members of the management board.

 (4) Liquidators terminate the activities of the legal person, collect the debts, sell the assets, satisfy the claims of the obligees and distribute the remaining assets among the entitled persons. Liquidators may only perform acts which are necessary for the liquidation of the legal person.

 (5) During liquidation, a legal person shall be represented by the liquidators who may represent the legal person in the performance of all transactions. If a legal person has several liquidators, they may represent the legal person only jointly. The liquidators may authorise one or several from among themselves to perform certain transactions or certain type of transactions.

 (6) If liquidators are not appointed by a court, they may be removed like members of the management board.

 (7) At the request of an interested person, a court may remove a liquidator with good reason regardless of the basis for the liquidation of the legal person. In such case, the court shall appoint a new liquidator.

 (8) During liquidation, the notation “ likvideerimisel ” [in liquidation] shall be appended to the name of the legal person.

§ 42.  Notice of liquidation and submission of claims

 (1) The liquidators shall promptly publish a notice concerning liquidation of a legal person in the official publication Ametlikud Teadaanded2.

 (2) A notice of liquidation shall indicate that the claims of the obligees against the legal person must be submitted within four months as of the publication of the notice. If the name of the legal person has been changed during two years preeceding the publication of the notice concerning liquidation of the legal person, also the previous names of the legal person shall be indicated in the notice.
(19.11.2003 entered into force 27.12.2003 - RT I 2003, 78, 523)

 (3) The liquidators shall send a notice of liquidation to the known obligees.

§ 43.  Satisfaction of claims and distribution of assets

 (1) After satisfaction of the claims of the obligees, the remaining assets may be distributed between the persons entitled thereto pursuant to law, the articles of association or the partnership agreement unless otherwise provided by law. Assets shall not be distributed earlier than six months after publication of the notice of liquidation.

 (2) If a known obligee does not submit a claim, the money belonging to the obligee shall be deposited.

 (3) If an obligation cannot be performed during liquidation or if a claim is subject to judicial proceedings, the remaining assets may be distributed between the entitled persons only if sufficient security has been granted to the obligees.

 (4) In the case of compulsory dissolution of a legal person on the grounds that its objective or activities are prohibited pursuant to the provisions of penal law or are contrary to public order or good morals, the assets of the legal person remaining after satisfaction of the claims of the obligees shall transfer to the state.

§ 44.  Submission of bankruptcy petition

  If the assets of a legal person undergoing liquidation are insufficient for satisfaction of all the claims of the obligees, the liquidators shall promptly submit a bankruptcy petition.

§ 45.  Termination of legal person

 (1) After the claims of the obligees of a legal person in private law have been satisfied, the money of the legal person has been deposited, the security required has been granted and the remaining assets have been distributed between the entitled persons, the liquidators shall submit an application for deletion of the legal person from the register.

 (2) Upon deletion of a legal person in private law from the register, the legal person terminates.

 (3) A legal person in public law terminates pursuant to the procedure provided by law.

§ 46.  Preservation of documents

 (1) The documents of a legal person which has terminated shall be deposited with the liquidator or a third person. The documents shall be preserved for ten years unless otherwise provided by law.

 (2) If a legal person was entered in a register, the name and the residence or seat of the depositary of documents shall be entered in the register.

§ 47.  Merger, division and transformation

  The merger, division and transformation of a legal person is permitted only in the cases and pursuant the procedure provided by law.

Part 3 Objects  

§ 48.  Definition of object

  Objects are things, rights, and other benefits which can be the object of a right.

§ 49.  Definition of thing

 (1) A thing is a corporal object.

 (2) In the cases provided by law, provisions concerning things apply to rights.

 (3) Animals are subject to the provisions applicable to things unless otherwise provided by law.

§ 50.  Immovables and movables

 (1) An immovable is a delimited part of land (plot of land).

 (2) Things which are not immovables are movables.

 (3) In the cases provided by law, the provisions concerning immovables apply to movables.

§ 51.  Fungible things

 (1) Movables which in commerce are specified according to number, dimension or weight and which lack the characteristics distinguishing them from other things of the same type are fungibles.

 (2) At the request of the parties, the properties of a non-fungible thing may be granted to a fungible thing and vice versa with respect to the parties.

§ 52.  Consumable things

 (1) Movables which upon their intended use cease to exist or are transferred are consumable.

 (2) Movables which belong to a body of things for which the intended use involves the transfer of individual things shall also be deemed consumable.

§ 53.  Essential part

 (1) An essential part of a thing is a component part which cannot be severed from the thing without the thing or the severed part being destroyed or essentially changed.

 (2) A thing and the essential parts thereof shall not be in the ownership of different persons. A thing and the essential parts thereof shall not be encumbered by different real rights unless otherwise provided by law.

§ 54.  Parts of immovables

 (1) The essential parts of an immovable are the things permanently attached to it, such as buildings, standing crop, other vegetation and unharvested fruit.

 (2) Construction works and other similar objects which are built on the land of another as a means of exercising a right and which are permanently attached to the land, as well as objects attached to the land for a temporary purpose are not parts of the immovable.
[RT I, 30.01.2018, 1 - entry into force 01.01.2019]

 (3) [Repealed - RT I, 30.01.2018, 1 - entry into force 01.01.2019]

 (4) The real rights relating to an immovable are essential parts of the immovable unless otherwise provided by law.

§ 55.  Parts of building

 (1) The essential parts of a building are the things from which the building is constructed or which are permanently attached thereto and which cannot be severed without substantial damage to the building or the thing being severed.

 (2) A thing attached to a building for a temporary purpose is not a part of the building.

§ 56.  Legal share

  The legal share of a thing is not delimited in real terms and its size is expressed as a fraction of the thing.

§ 57.  Accessory

 (1) An accessory is a movable which without being a part of the principal thing serves the principal thing and is related thereto through a common economic objective and its corresponding spatial relationship.

 (2) A thing is not an accessory if it is not considered an accessory in commerce.

 (3) The rights and obligations relating to a principal thing extend also to the accessories unless otherwise provided by law or a transaction. An obligation to transfer or encumber a thing is presumed to include also the accessories of the thing.

§ 58.  Documents as accessory

  Documents, maps and plans concerning acquisition and possession of a thing and, in the case of an immovable, concerning construction of the immovable, are accessories of the thing.

§ 59.  Accessories of immovables used in economic or professional activities

  The accessories of an immovable used in economic or professional activities also include the machines, equipment, tools and other movables situated on it and necessary for regular economic or professional activities on the immovable.

§ 60.  Accessories of agricultural immovables

  The accessories of an immovable used for agricultural purposes also include the agricultural inventory, machines and animals used for its management, and the products of the plot of land which are necessary for the continuation of management until the next harvest.

§ 61.  Cessation of accessory

 (1) A thing ceases to be an accessory upon severance from the principal thing if at the same time the intention of the entitled person to terminate use of the accessory in the interest of the principal thing is expressed.

 (2) A thing does not cease to be an accessory upon temporary severance from the principal thing.

§ 62.  Benefit

 (1) “Benefit receivable from an object” means the fruits of the object and the advantages receivable from the use of the object (advantages of use).

 (2) “Fruit of a thing” means products of the thing arising by the forces of nature or with human assistance, and income receivable from the thing due to a legal relationship.

 (3) “Civil fruit” means income which an entitled person receives from a right pursuant to the purpose of the right, and income received from the right due to a legal relationship.

 (4) If a person has the right to receive the fruit of a thing or right during a certain period of time, the products severed and the income received from the thing or right during such period belong to the person. In the case of periodical income, such part of the fruit which corresponds to the time of entitlement of the entitled person belongs to the person.

§ 63.  Expenses

  Expenses made on an object are:
 1) necessary if the object is thereby preserved or protected from complete or partial destruction;
 2) useful if the object is thereby significantly improved;
 3) sumptuary if the primary objective thereof is the comfort, amenity or beauty of the object.

§ 64.  Reimbursement of expenses upon delivery of fruit

  A person who is required to deliver fruit may demand reimbursement of the expenses made in connection with receiving the fruit, to the extent which is necessary for the regular management of the thing and does not exceed the value of the fruit.

§ 65.  Value of object

  The usual value of an object is deemed to be the value of the object unless otherwise prescribed by law or a transaction. The usual value of an object is its average local selling price (market price).

§ 66.  Definition of property

  “Property” means a set of monetarily appraisable rights and obligations belonging to a person unless otherwise provided by law.

§ 661.  Enterprise

  An enterprise is an economic unit through which a person operates.
(17.12.2008 entered into force 1.07.2009 - RT I 2009, 5, 35)

Part 4 Transactions  

Chapter 3 General Provisions  

§ 67.  Definition of transaction

 (1) A transaction is an act or a set of interrelated acts which contains a declaration of intention directed at bringing about a certain legal consequence.

 (2) Transactions are unilateral or multilateral. A unilateral transaction is a transaction for the performance of which a declaration of intention of one person is necessary. A multilateral transaction is a transaction for the performance of which a declaration of intention of two or more persons is necessary. Multilateral transactions are contracts.

§ 68.  Types of declarations of intention

 (1) A declaration of intention may be expressed in any manner unless otherwise prescribed by law.

 (2) An expressly declared intention to bring about a legal consequence is a direct declaration of intention.

 (3) Intention expressed by an act from which the intention to bring about a legal consequence may be assumed is an indirect declaration of intention.

 (4) Silence or inactivity is deemed to be a declaration of intention if so prescribed by law, an agreement between the parties or the practices established between them.

 (5) If a person has an obligation to make a declaration of intention with a certain content, the declaration of intention shall be replaced with a court decision which has entered into force or which is subject to immediate enforcement, which obliges the person to make such declaration of intention.
(10.12.2008 entered into force 1.01.2009 - RT I 2008, 59, 330)

§ 69.  Making declaration of intention

 (1) A declaration of intention directed at a certain person (recipient of the declaration of intention) shall be expressed by the party making the declaration and enters into force upon receipt. A declaration of intention which is not directed at a certain person enters into force upon expression of the intention.

 (2) A declaration of intention is received when it has been communicated to the recipient personally. A declaration of intention directed at a party not present is deemed to be received when it has arrived at the residence or seat of the recipient of the declaration of intention and the recipient has had a reasonable opportunity to review the declaration.

 (3) A declaration of intention relating to a contract, which is directed at a party not present, is deemed to be received when it has been delivered to such place of business of the recipient of the declaration of intention which is most related to the performance of the contract and the recipient has had a reasonable opportunity to review the declaration. If the place of business of the recipient of a declaration of intention cannot be ascertained or if the recipient does not have a place of business, the declaration of intention is deemed to be received when it has arrived at the residence or seat of the recipient and the recipient has had a reasonable opportunity to review the declaration.

 (4) If a declaration of intention which was supposed to reach the recipient within a certain period of time reaches the recipient later, the declaration of intention is deemed to be received on time if the declaration did not reach the recipient on time due to circumstances for which the recipient bears the risk.

 (5) A person may make a declaration of intention to another person also through a bailiff pursuant to the procedure provided for in the Code of Enforcement Procedure.
(10.12.2008 entered into force 1.01.2009 - RT I 2008, 59, 330)

§ 70.  Notification of breach of contract

  If a party to a contract communicates a declaration of intention to the other party, declaring that the other party has violated a contractual obligation thereof, and a delay occurs upon communication of the declaration or the declaration is lost upon communication, the declaration is deemed to be received at the time when it would have been received under normal circumstances if the party communicating the declaration proves that the party has expressed the declaration of intention and has chosen a reasonable manner for communicating the declaration.

§ 71.  Content of declaration of intention made to certain person

  A declaration of intention made to a certain person is deemed to be made with such content as it is received with. If the content of a declaration of intention is altered due to circumstances for which the recipient bears the risk, the declaration of intention is deemed to be made with such content as was expressed by the party making the declaration.

§ 72.  Withdrawal of declaration of intention

  A declaration of intention is deemed not to have been made if a declaration of intention withdrawing the initial declaration reaches the recipient prior to or simultaneously with the initial declaration.

§ 73.  Death or restricted active legal capacity of person making declaration of intention

  The validity of a declaration of intention shall not be affected by the fact that the person who made the declaration of intention died after making the declaration or that his or her active legal capacity became restricted after making the declaration, unless otherwise provided by law.

§ 74.  Declaration of intention to person with restricted active legal capacity

 (1) A declaration of intention made to a person with restricted active legal capacity enters into force upon receipt by the legal representative of the person.

 (2) If a declaration of intention does not result in direct civil obligations for a person with restricted active legal capacity or if the legal representative of the person has granted consent to making the declaration of intention to the person, the declaration enters into force upon receipt by the person with restricted active legal capacity.

 (3) Regardless of the provisions of subsection (1) of this section, an offer made to a person with restricted active legal capacity or an acceptance granted to a person with restricted active legal capacity enters into force upon receipt by the person.

§ 75.  Interpretation of declaration of intention

 (1) A declaration of intention made to a certain person shall be interpreted according to the intention of the person making the declaration of intention if the recipient of the declaration knew or should have known such intention. If the recipient of the declaration did not know nor should have known the actual intention of the person making the declaration, the declaration of intention shall be interpreted according to the understanding of a reasonable person similar to the recipient under the same circumstances.

 (2) A declaration of intention which is not made to a certain person shall be interpreted according to the intention of the person making the declaration of intention. If such declaration of intention is directed at the public, it shall be interpreted according to the understanding of a reasonable person.

 (3) The provisions of subsections (1) and (2) of this section apply also upon interpretation of a person’s other acts which have legal effect.

§ 76.  Restriction or preclusion of right of disposal

 (1) The right of a person to dispose of an object belonging to the person shall not be precluded or restricted by a transaction.

 (2) If the right of a person to dispose of an object belonging to the person is precluded or restricted by a transaction and the person disposes of the object thereby violating an obligation arising from the transaction, such violation shall not render the disposition void and only claims arising from violation of the obligation may be filed against the person.

Chapter 4 Form of Transaction  

§ 77.  Choice of form of contract

 (1) A transaction may be entered into in any form unless a mandatory form of the transaction is provided by law.

 (2) If the parties have entered into a transaction in a particular form or have agreed on the form of the transaction, the requirements provided by law for such form are presumed to apply.

 (3) A transaction entered into in a form prescribed by law shall be amended only in the form in which the transaction was entered into unless otherwise provided by law. A transaction entered into in a form prescribed by an agreement between the parties may be amended in another form only if so agreed upon between the parties.

§ 78.  Written form

 (1) If the written form of a transaction is prescribed by law, the transaction document shall contain the hand-written signatures of the persons entering into the transaction unless otherwise provided by law.

 (2) Mechanical signature is deemed to be equal to hand-written signature only if mechanical signature is in common usage and the other party does not require a hand-written signature at once.

 (3) In the case of a written contract, written declarations of intention arising from the contract may be communicated also by other means which allow written reproduction of the declarations of intention.

 (4) Written form of a transaction may be substituted by notarial authentication or notarial certification of the transaction.

§ 79.  Form which can be reproduced in writing

  If the form which can be reproduced in writing is prescribed for a transaction by law, the transaction shall be entered into in a form enabling repeated written reproduction and shall contain the names of the persons entering into the transaction, but need not contain hand-written signatures.

§ 80.  Electronic form

 (1) A transaction in electronic form is deemed to be equal to a transaction in written form unless otherwise provided by law.

 (2) In order to comply with the requirements for the electronic form, a transaction shall:
 1) be entered into in a form enabling repeated reproduction and
 2) contain the names of the persons entering into the transaction and
 3) be electronically signed by the persons entering into the transaction.

 (3) An electronic signature shall be given in a manner which allows the signature to be associated with the content of the transaction, the person entering into the transaction and the time of entry into the transaction. The procedure for attributing an electronic signature to a person and for giving electronic signatures shall be provided by law. A digital signature is also an electronic signature.

§ 81.  Notarial certification of transaction

 (1) If notarial certification of a transaction is provided by law, the transaction documents shall be prepared in writing and the signature of the person entering into the transaction shall be certified by a notary. In the cases provided by law, a signature on a transaction document may be certified by another person instead of a notary.

 (2) Notarial certification of a transaction may be substituted by notarial authentication.

§ 82.  Notarial authentication of transaction

  In the cases prescribed by law or an agreement between the parties, a transaction shall be authenticated by a notary. Estonian notaries have the right to authenticate transactions. In the cases provided by law, the right of notarial authentication of transactions may be exercised by another person instead of a notary.

§ 83.  Failure to comply with required form of transaction

 (1) Upon failure to comply with the form provided for a transaction by law, the transaction is void unless otherwise provided by law or the objective of the formal requirements.

 (2) Upon failure to comply with a form agreed upon, the transaction is void unless otherwise provided by law or an agreement between the parties.

Chapter 5 Invalidity of Transaction  

Division 1 Void Transaction  

§ 84.  Nullity of transaction

 (1) A void transaction has no legal consequences from inception. That which is received on the basis of a void transaction shall be returned pursuant to the provisions concerning unjust enrichment unless otherwise provided by law.

 (2) If a void transaction has the characteristics of a transaction which is not void, the latter transaction applies if it can be presumed that the parties would have entered into the latter transaction if they had known of the nullity of the transaction initially intended.

 (3) If the circumstances rendering a transaction void cease to exist, a person who entered into the transaction may declare the intention to validate the transaction (confirmation). In the case of a multilateral transaction, the transaction shall be confirmed by all parties.

 (4) In the case of confirmation of a transaction, the transaction enters into force as of the time of confirmation. If the parties confirm a void multilateral transaction, it is presumed that the parties must deliver to each other that which they would have acquired if the transaction had been valid from inception.

§ 85.  Partial nullity of transaction

  The nullity of a part of a transaction does not render the other parts void if the transaction is divisible and it may be presumed that the transaction would have been entered into also without the void part.

§ 86.  Transaction contrary to good morals or public order

 (1) A transaction which is contrary to good morals or public order is void.
(25.02.2009 entered into force 1.05.2009 - RT I 2009, 18, 108)

 (2) A transaction is contrary to good morals, inter alia, if a party knows or must know at the time of entry into the transaction that the other party enters into the transaction arising from his or her exceptional need, relationship of dependency, inexperience or other similar circumstances, and if:
 1) the transaction has been entered into under conditions which are extremely unfavourable for the other party or
 2) the value of mutual obligations arising for the parties is out of proportion contrary to good morals.
(25.02.2009 entered into force 1.05.2009 - RT I 2009, 18, 108)

 (3) If the value of mutual obligations referred to in clause (2) 2) of this section is unreasonably out of balance in a manner that is contrary to good morals, it is presumed that the party knew or should have known of the other party’s exceptional need, relationship of dependency, inexperience or other similar circumstances.
[RT I, 12.03.2015, 5 - entry into force 01.07.2015]

 (4) [Repealed - RT I, 12.03.2015, 5 - entry into force 01.07.2015]

§ 87.  Transaction contrary to law

  A transaction contrary to a prohibition arising from law is void if the purpose of the prohibition is to render the transaction void upon violation of the prohibition, especially if it is provided by law that a certain legal consequence must not arise.

§ 88.  Transaction violating restraint on disposition

 (1) A disposition violating a restraint on disposition established by a court or any other authority or official so entitled by law is void. A disposition established in an enforcement proceeding, for securing an action or by a trustee in bankruptcy in violation of a restraint on disposition specified in the preceding sentence is also void.
(19.11.2003 entered into force 27.12.2003 - RT I 2003, 78, 523)

 (11) If the right of a person to dispose of a right entered in the land register is restricted for the benefit of a certain person, the provisions of subsection 561 (2) of the Law of Property Act apply.
(10.12.2008 entered into force 1.01.2009 - RT I 2008, 59, 330)

 (2) The provisions of subsection (1) of this section do not apply to the exercising of real rights created before the establishment of a restraint on disposition.
(19.11.2003 entered into force 27.12.2003 - RT I 2003, 78, 523)

§ 89.  Ostensible transaction

 (1) An ostensible transaction is a transaction upon which the parties have agreed that the declarations of intention made upon entry into the transaction do not have the legal consequences corresponding to the intention expressed since the parties wish to create an impression of the existence of a transaction, or to conceal the transaction they actually wish to enter into.

 (2) An ostensible transaction is void.

 (3) If an ostensible transaction conceals another transaction, the provisions concerning the corresponding type of transaction apply to the concealed transaction.

Division 2 Cancellation of Transaction  

§ 90.  Definition of cancellation of transaction

 (1) A transaction entered into under the influence of a relevant mistake, fraud, threat or violence may be cancelled pursuant to the procedure provided by law. Other grounds for cancellation of a transaction may be provided by law. If a transaction is cancelled on the bases and pursuant to the procedure provided by law, the transaction is invalid from inception.
(25.02.2009 entered into force 1.05.2009 - RT I 2009, 18, 108)

 (2) That which is received on the basis of a cancelled transaction shall be returned pursuant to the provisions concerning unjust enrichment unless otherwise provided by law.

 (3) A part of a transaction may be cancelled if the transaction is divisible and it may be presumed that the transaction would have been entered into also without the cancelled part.

§ 91.  Awareness of person of grounds for cancellation

  In the case of cancellation of a transaction, a person is deemed to have known of the invalidity of the transaction if the person was or should have been aware of the grounds for cancellation of the transaction.

§ 92.  Mistake

 (1) Mistake is an erroneous assumption relating to existing facts.

 (2) A transaction is entered into under the influence of a relevant mistake if upon entry into the transaction the mistake was of such importance that a reasonable person similar to the person who entered into the transaction would not have entered into the transaction in the same situation or would have entered into the transaction under materially different conditions.

 (3) A person who entered into a transaction under the influence of a relevant mistake may cancel the transaction if:
 1) the mistake was caused by circumstances disclosed by the other party to the transaction, or non-disclosure of circumstances by the other party if disclosure of the circumstances was required pursuant to the principle of good faith;
 2) the other party knew or should have known of the mistake and leaving the mistaken party in error was contrary to the principle of good faith;
 3) the other party to the transaction entered into the transaction on the basis of the same erroneous circumstances, except if the other party could have presumed, having the correct perception of the circumstances, that the mistaken party would have entered into the transaction even if it had known about the mistake.

 (4) In the case of a unilateral transaction, the person at whom the declaration of intention contained in the transaction is directed and the person who acquires rights on the basis of the transaction is deemed to be the other party within the meaning of subsection (3) of this section.

 (5) A person who has entered into a transaction shall not cancel the transaction if according to the circumstances under which the transaction was entered into and the content of the transaction, the risk of mistake was to be borne by the person.

§ 93.  Amendment of contract to be cancelled due to mistake

 (1) If a party has the right to cancel the contract due to a relevant mistake but the other party performs the contract or gives notice of its intention to perform the contract as it was understood by the party entitled to cancellation, the contract is deemed to be entered into as understood by the mistaken party. Upon receipt of the notice, the mistaken party loses the right to cancel the contract.

 (2) A declaration for cancellation of a contract is void if immediately after receipt of the declaration the other party performs the contract or gives notice of its intention to perform the contract as it was understood by the party who cancelled the contract.

 (3) If both parties have been mistaken concerning the same circumstances, either party may require bringing the contract into compliance with the requirements which would have been agreed upon if the parties had not been mistaken.

§ 94.  Fraud

 (1) “Fraud” means intentionally leading or leaving a person in error by disclosing false circumstances to the person in order to induce the person to enter into a transaction.

 (2) Non-disclosure of circumstances which should have been disclosed according to the principle of good faith, and disclosure of circumstances as correct without verifying the correctness of the circumstances which subsequently prove to be false, is deemed to be equal to disclosure of false circumstances.

 (3) A person who entered into a transaction due to fraud may cancel the transaction.

 (4) If fraud is committed by a third person for whom the other party to the transaction is not responsible, the party who entered into the transaction due to fraud may cancel the transaction if the other party was or should have been aware of the fraud. If the other party was not nor should have been aware of the fraud, the transaction may be cancelled if the third person who committed the fraud acquired rights on the basis of the transaction.

 (5) In the case of a unilateral transaction, the person at whom the declaration of intention contained in the transaction is directed and the person who acquires rights on the basis of the transaction is deemed to be the other party within the meaning of subsection (4) of this section.

§ 95.  Notification obligation

  In order to ascertain whether circumstances are subject to disclosure to the other party in the cases specified in §§ 92 and 94 of this Act, regard shall be had, in particular, to whether the circumstances are clearly important to the other party, to the specific expertise of the parties, the reasonable opportunities of the other party to obtain the necessary information and the extent of the necessary expenses to be made by the other party in order to obtain such information.

§ 96.  Threat and violence

 (1) A person who entered into a transaction under the influence of an unlawful threat or violence may cancel the transaction if the threat or violence was under the circumstances so imminent and serious as to leave the person who entered into the transaction no reasonable alternative. Regard shall be had, in particular, to the personality of the person using threat or violence and of the other party to the transaction, and the situation in which threat or violence was used.

 (2) Threat is unlawful if:
 1) the act or omission with which the person who entered into the transaction was threatened is unlawful;
 2) the objective of the transaction entered into under the influence of the threat is unlawful;
 3) use of the act or omission for threatening in order to induce the person to enter into the transaction is unlawful.

§ 97.  (Repealed - 25.02.2009 entered into force 1.05.2009 - RT I 2009, 18, 108)

§ 98.  Procedure for cancellation

 (1) A transaction is cancelled by making a corresponding declaration to the other party. If a transaction has only one party, the transaction is cancelled by making a corresponding declaration to the public.

 (2) The right to cancel a transaction transfers to a legal successor or, in the cases provided by law, to other persons.

§ 99.  Terms for cancellation

 (1) A transaction may be cancelled:
 1) in the case of threat or violence, within six months as of the time when the influence of the corresponding circumstance ceased;
(25.02.2009 entered into force 1.05.2009 - RT I 2009, 18, 108)
 2) in the case of fraud or mistake, within six months as of discovery of the fraud or mistake.

 (2) Regardless of the provisions of subsection (1) of this section, a transaction shall not be cancelled after three years have passed from entry into the transaction. If the basis for cancellation of a transaction is fraud or violence, the term specified in this section shall be extended to ten years.

 (3) The terms provided for in subsections (1) and (2) of this section shall be suspended on the grounds and for the terms specified in §§ 163, 165 and 166 of this Act.

§ 100.  Confirmation of transaction

 (1) The right to cancel a transaction expires if the person entitled to cancel the transaction confirms the transaction. The confirmation need not be in the same form as the transaction. If a person entitled to cancel a transaction performs the transaction while being aware of the grounds for cancellation, the transaction is deemed to be confirmed.

 (2) If a transaction is entered into under the influence of threat or violence, confirmation is valid only if the confirmation is granted after the circumstances influencing the entry into the transaction have ceased to exist.
(25.02.2009 entered into force 1.05.2009 - RT I 2009, 18, 108)

 (3) If a party to a transaction makes a proposal to the other party, after the term for cancellation of the transaction has begun to run, to confirm or cancel the transaction, the right to cancel the transaction terminates if the person entitled to cancel the transaction does not give notice within a reasonable period after receipt of the proposal of whether the party will cancel the transaction.

§ 101.  Compensation for damage

 (1) A person who cancels a transaction on the grounds and pursuant to the procedure provided for in this Division may require compensation for damage from the other party. The purpose of compensation for damage is to put the person who cancelled the transaction in the same position in which the person would have been if the person had not entered into the transaction.

 (2) The other party to a transaction need not compensate for damage if the party did not know nor should have known of the mistake, fraud, threat or violence.

Chapter 6 Conditional Transaction  

§ 102.  Transaction with suspensive or resolutive condition

 (1) A conditional transaction is a transaction which is entered into with a suspensive or resolutive condition.

 (2) A transaction is entered into with a suspensive condition if creation of the legal consequences specified by the transaction is contingent upon an uncertain event (suspensive condition).

 (3) A transaction is entered into with a resolutive condition if extinguishment of the legal consequences specified by the transaction is contingent upon an uncertain event (resolutive condition).

§ 103.  Transaction with several suspensive or resolutive conditions

  If several mutually dependent conditions are specified by a transaction, fulfilment of all the conditions is necessary for creation or extinguishment of the legal consequences relating to the transaction. If the conditions are specified as disjunctive, the fulfilment of at least one condition is necessary.

§ 104.  Hindrance or promotion of fulfilment of condition

 (1) A condition is deemed to be fulfilled also if fulfilment of the condition is hindered contrary to the principle of good faith by a party to whose disadvantage fulfilment of the condition is.

 (2) A condition is deemed not to be fulfilled if fulfilment of the condition is promoted contrary to the principle of good faith by a party to whose advantage fulfilment of the condition is.

§ 105.  Time of creation and extinguishment of rights and obligations

 (1) The rights and obligations specified by a transaction are created for a transaction entered into with a suspensive condition and extinguish for a transaction entered into with a resolutive condition upon fulfilment of the condition.

 (2) If a transaction prescribes that upon fulfilment of a condition the rights and obligations specified by the transaction are created or extinguish at a specified time before fulfilment of the condition, the parties shall, upon fulfilment of the condition, perform the obligations arising from the transaction as of the time specified by the transaction.

§ 106.  Dispositions during pendency period

 (1) Pendency period is the period of time between entry into a transaction and fulfilment of a condition or the time when it becomes evident that fulfilment is impossible.

 (2) A disposition made during a pendency period by a person who has entered into a conditional transaction shall be void upon fulfilment of the condition if the disposition precludes or restricts occurrence of a legal consequence relating to the condition. A disposition established in an enforcement proceeding, for securing an action or by a trustee which precludes or restricts occurrence of a legal consequence relating to the condition is also void.
(19.11.2003 entered into force 27.12.2003 - RT I 2003, 78, 523)

 (3) The provisions of subsection (2) of this section shall not restrict nor preclude the rights acquired by third persons in good faith.

§ 107.  Compensation for damage

 (1) In the case of a transaction with a suspensive condition, the party whose rights are contingent upon fulfilment of the condition may demand compensation for damage from the other party upon fulfilment of the condition if the right contingent upon the condition does not arise or does not arise as prescribed due to circumstances dependent on the other party.

 (2) In the case of a transaction with a resolutive condition, the right to claim compensation for damage lies with the party for whose benefit the original legal situation should have been restored.

§ 108.  Impossible condition

 (1) A condition is impossible if upon entry into the transaction it is known that the condition will definitely not be fulfilled.

 (2) If creation of the rights or obligations specified by a transaction is made contingent on an impossible condition, the transaction is void.

 (3) If extinguishment of the rights or obligations specified by a transaction is made contingent on an impossible condition, the transaction is deemed to be entered into without such condition.

§ 109.  Unlawful condition

 (1) If a suspensive condition contained in a transaction is contrary to law, good morals or public order, the transaction is void.

 (2) If extinguishment of the rights or obligations specified by a transaction is made contingent on a condition which is contrary to law, public order or good morals, the transaction is deemed to be entered into without such condition.

§ 110.  Specification of due date

  The provisions of this Chapter concerning suspensive or resolutive conditions, respectively, apply to specification of due dates for creation or extinguishment of the legal consequences specified by a transaction.

Chapter 7 Consent to Entry into Transaction  

§ 111.  Grant of consent

 (1) If the validity of a transaction is contingent upon the consent of a third person, such third person may grant the consent or express refusal to grant consent to the person who entered into the transaction or, in the case of a multilateral transaction, also to a party to the transaction. Consent may be granted prior to entry into the transaction or thereafter (ratification).

 (2) If the law prescribes a certain form for a transaction, consent for entry into the transaction shall be in the same form. In exercising public authority, an administrative authority shall grant consent in the form provided for in § 55 of the Administrative Procedure Act (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117).
(15.01.2003 entered into force 01.07.2003 - RT I 2003, 13, 64)

§ 112.  Revocability of prior consent

  Prior consent may be withdrawn until entry into the transaction unless the person granting the consent waives the right to withdraw the consent upon granting the consent. The declaration for withdrawal of consent may be made to the person intending to enter into the transaction or, in the case of a multilateral transaction, also to a party to the transaction.

§ 113.  Retroactive effect of ratification

  After ratification of a transaction, the legal consequences of the ratification apply as of entry into the transaction unless otherwise provided by law or an agreement between the parties.

§ 114.  Disposition by person not entitled thereto

 (1) If an object is disposed of by a person not entitled thereto, the disposition is valid if the entitled person had granted prior consent to the disposition.

 (2) If an object is disposed of by a person not entitled thereto without the prior consent of the entitled person, the disposition enters into force if the entitled person ratifies the disposition.

Chapter 8 Representation  

§ 115.  Entry into transaction through representative

 (1) A transaction may be entered into through a representative. A transaction entered into by a representative is valid with regard to the principal if the representative entered into the transaction on behalf of the principal and the representative had the right of representation in entry into the transaction.

 (2) A transaction which pursuant to law or an agreement must be entered into in person shall not be entered into through a representative.

 (3) This Chapter does not regulate the rights and obligations arising from a legal relationship which is the basis for representation.

§ 116.  Entry into transaction on behalf of principal

 (1) A representative may enter into a transaction directly on behalf of the principal; entry into a transaction on behalf of the principal may also arise from the circumstances relating to the transaction.

 (2) If a transaction is entered into by an employee of a person engaged in economic or professional activity or by any other person for whom the person engaged in economic or professional activity is responsible, and the transaction is related to such economic or professional activity, the transaction is presumed to be performed on behalf of the person engaged in economic or professional activity.

§ 117.  Right of representation

 (1) Right of representation is a collection of rights within the limits of which a representative may act on behalf of the principal.

 (2) A right of representation may be granted by a transaction (authorisation) or it may arise from law (right of representation arising from law).

§ 118.  Grant of authorisation

 (1) A principal grants authorisation by making a corresponding declaration of intention to the representative, to the person with whom the transaction requiring authorisation is to be entered into, or to the public.

 (2) If the statements or conduct of a person acting as a representative lead another person to reasonably believe that the person acting as a representative is authorised to enter into a transaction, and the principal knows or ought to know that the person is acting as a representative on behalf of the principal and the principal accepts such activities by the person, the principal is deemed to have authorised the person.

 (3) If the law prescribes a certain form for entry into a transaction and the failure to follow such form would render the transaction void, the authorisation for entry into the transaction shall be in the same form.

§ 119.  Delegation of authorisation

 (1) A representative has the right to delegate the authority if so prescribed by the authorisation. If authorisation is granted for entry into a transaction which cannot be reasonably expected to be entered into by the representative personally, the representative is presumed to have the right to delegate the authorisation.

 (2) A legal representative may authorise another person to enter into a transaction.

§ 120.  Scope of right of representation

 (1) The scope of a right of representation arising from law is determined by law.

 (2) The scope of authorisation shall be determined by the principal. Authorisation shall be interpreted according to the meaning given to the declaration of intention or conduct of the principal by the authorised person or a person relying on a declaration of intention directed at the public or on a statement or conduct of the principal.

§ 121.  Specifications concerning representation of persons engaged in economic or professional activity

 (1) If a person is authorised to enter into all transactions which are customary to the economic or professional activities of another person, the person shall, however, not transfer or encumber immovables or enter into loan agreements without a separate authorisation.

 (2) A person who sells goods or provides services at the request of another person in the economic or professional activities of that person is deemed to be authorised to enter into all transactions which are usually necessary for the sale of such goods or the provision of such services.

 (3) If a right of representation is restricted in comparison with the provisions of subsections (1) and (2) of this section, the restriction applies to a third person only if the person was or should have been aware of the restriction.

 (4) The provisions of subsections (1)–(3) of this section do not apply to procurators.

§ 122.  Representation in case of several representatives

 (1) If authorisation with the same content is granted to several persons, each of them is presumed to have the right to represent the principal independently.

 (2) If several representatives may represent a principal only jointly (joint representation), each of them may, however, separately accept declarations of intention on behalf of the principal.

§ 123.  Awareness of circumstances by representative and principal

 (1) If a mistake, fraud, threat, violence or other circumstances rendering a transaction void occur upon entry into the transaction, or if the legal consequences of the transaction are contingent upon whether a person was or should have been aware of certain circumstances, such circumstances shall be assessed taking into consideration the person of the representative and not the principal.

 (2) If, in the case of authorisation, the representative acts pursuant to the instructions of the principal, the principal shall not rely on the representative’s ignorance of the circumstances which the principal knew or should have known.

§ 124.  Representation by person with restricted active legal capacity

  A person with restricted active legal capacity may also be a representative, except in the case of a right of representation arising from law.

§ 125.  Grounds for extinguishment of right of representation

 (1) A right of representation arising from law extinguishes on the grounds and pursuant to procedure prescribed by law.

 (2) Authorisation terminates when:
 1) the representative has entered into the transaction for which the authorisation was granted;
 2) entry into the transaction for which the authorisation was granted has become impossible;
 3) the term of the authorisation expires;
 4) the resolutive condition upon which termination of the authorisation is contingent is fulfilled;
 5) the principal withdraws the authorisation;
 6) the representative waives the authorisation;
 7) so prescribed by the transaction on which grant of the authorisation is based;
 8) the contract on which grant of the authorisation is based terminates;
 9) the principal dies;
 10) the legal person who is the principal or the representative is terminated;
 11) the principal is declared bankrupt;
 12) any other basis provided by law for termination of authorisation becomes evident.

 (3) An authorisation shall not terminate upon the death of the principal unless the authorisation agreement on which the representation is based terminates.

 (4) Authorisation is presumed to terminate also if bankruptcy of the representative is declared, the representative dies or is placed under guardianship.

 (5) If a written document (power of attorney) is issued with regard to an authorisation, the document shall be returned to the principal upon termination of the authorisation. In the case of the obligation to return a power of attorney, the right to refuse performance of an obligation specified in § 110 of the Law of Obligations Act shall not be exercised.
[RT I, 13.03.2014, 3 - entry into force 23.03.2014]

§ 126.  Withdrawal of authorisation

 (1) A principal may withdraw an authorisation at any time even if the authorisation is granted for a specified term. Authorisation is withdrawn by making a corresponding declaration of intention to the representative, to the third person with whom the transaction requiring authorisation is to be entered into, or to the public.

 (2) Upon granting authorisation for entry into a transaction in the interests of a representative or a third person, the principal may specify that the authorisation is irrevocable.

 (3) A principal may withdraw an irrevocable authorisation with good reason.

§ 127.  Validity of authorisation with regard to third persons

 (1) If authorisation is granted by a declaration of intention to a third person or to the public or if the principal notifies a third person or the public of the grant of authorisation, the authorisation is deemed to be valid with regard to such third person or the public until it is withdrawn in the same manner or notice concerning its termination is given.

 (2) The provisions of subsection (1) of this section apply correspondingly to restriction of authorisation.

 (3) If a power of attorney is issued in proof of authorisation, the authorisation is deemed to be valid until the power of attorney has been returned to the principal or revoked.

 (4) Regardless of the provisions of subsections (1)–(3) of this section, authorisation is deemed to be restricted or terminated with regard to a person who upon entry into a transaction knew or should have known of the termination or restriction of the authorisation of the representative.

§ 128.  Unilateral transaction by person without right of representation

 (1) A unilateral transaction entered into on behalf of another person without the right of representation is void.

 (2) The provisions of §§ 129 and 130 of this Act apply correspondingly to a unilateral transaction directed at a certain person which is without the right of representation entered into on behalf of another person if the person at whom the transaction was directed did not contest the entry into the transaction although the person knew or should have known of the absence of the right of representation.

§ 129.  Multilateral transaction by person without right of representation

 (1) A multilateral transaction entered into on behalf of another person without the right of representation is void unless the person on whose behalf the person without the right of representation entered into the transaction subsequently ratifies the transaction.

 (2) A multilateral transaction entered into on behalf of another person in excess of the limits of the right of representation is valid with regard to the principal to the extent to which the representative had the right of representation if the transaction is divisible and it can be presumed that the transaction would have been entered into also without the part for which the representative did not have the right of representation.

 (3) If a person enters into a transaction without the right of representation or in excess of the limits of the right of representation, the other party to the transaction may make a proposal to ratify the transaction to the person on whose behalf the transaction was entered into. A ratification is valid when granted to the person making the proposal.

 (4) If the person on whose behalf a transaction is entered into does not grant ratification within two weeks after receipt of the proposal specified in subsection (3) of this section, the person is deemed not to have ratified the transaction.

 (5) Until ratification of a transaction, the declaration of intention made by the other party for entry into the transaction may be withdrawn unless the party knew or should have known of the absence of the right of representation upon entry into the transaction.

 (6) If authorisation must be granted in a certain form, the ratification shall be granted in the same form.

§ 130.  Liability of person without right of representation

 (1) A person without the right of representation who enters into a transaction on behalf of another person shall compensate the other party for the expenses incurred upon preparation for the transaction and for any other damage which the other party has incurred in connection with the transaction because the party believed the person to have had the right of representation, unless the person on whose behalf the transaction was entered into ratifies the transaction.

 (2) If a person who enters into a transaction on behalf of another person knows or should know that he or she does not have the right of representation, the person shall, in addition to the damage specified in subsection (1) of this section, compensate the other party for the damage incurred due to failure to perform the transaction.

 (3) A person without the right of representation shall not be liable pursuant to the provisions of subsections (1) or (2) of this section if the other party to the transaction knew or should have known of the absence of the right of representation or if the active legal capacity of the person without the right of representation was restricted and he or she acted without the consent of his or her legal representative.

 (4) The provisions of subsections (1)–(3) of this section apply correspondingly also if the person on whose behalf a transaction is entered into does not exist.

§ 131.  Cancellation of transaction due to violation of obligations of representative

 (1) A principal may cancel a transaction entered into by a representative if the representative entered into the transaction in violation of the obligations arising from the legal relationship on which the representation was based and entry into the transaction was contrary to the interests of the principal, and the other party knew or should have known of the violation of the obligations. If the representative also acted as the representative of the other party or engaged in self-dealing, the representative is presumed to have violated the obligations arising from the legal relationship on which the representation was based upon entry into the transaction.

 (2) A principal shall not cancel a transaction in the case specified in subsection (1) of this section if:
 1) the principal knew or should have known of the circumstances giving rise to the right to cancel the transaction pursuant to subsection (1) of this section and granted consent for entry into such transaction by the representative;
 2) the principal fails to cancel the transaction within a reasonable period of time after the representative has notified the principal of the circumstances giving rise to the right to cancel the transaction pursuant to subsection (1) of this section.

 (3) A principal may cancel a transaction pursuant to subsection (1) of this section within six months after becoming aware of the circumstances giving rise to the right to cancel the transaction pursuant to subsection (1) of this section. A transaction shall not be cancelled after three years have passed from entry into the transaction.

 (4) In the case of joint representation, the provisions of subsections (1)–(3) of this section apply also if the obligations arising from the legal relationship on which the representation is based are violated by one of the representatives.

 (5) The provisions of subsections (1)–(4) of this section apply correspondingly also if a representative enters into a transaction through a person to whom authorisation was delegated.

Part 5 Liability for Another Person  

§ 132.  Liability for another person

 (1) A person shall be liable for the conduct of and circumstances arising from another person as for the person’s own conduct and circumstances arising from the person if the person uses the other person on a continuous basis in the economic or professional activity of the person and the conduct of and circumstances arising from the other person are related to such economic or professional activity.

 (2) A person shall be liable for the conduct of and circumstances arising from another person also if the person uses such other person in the performance of the obligations of the person and the conduct of or circumstances arising from the other person are related to the performance of such obligations.

§ 133.  Acquisition of knowledge of another person

 (1) If a person uses another person in the economic or professional activity of the person on a continuous basis, the person is deemed to be aware of the circumstances known to the person used in the economic or professional activity, except if the duties of the person used in the economic or professional activity do not include communication of such information to the person using the person in the economic or professional activity or if the person used in the economic or professional activity cannot be reasonably expected to communicate such information taking into account the duties of the person in the economic or professional activity.

 (2) If a person uses another person in the performance of an obligation of the person, the person is deemed to be aware of the circumstances known to the person used in the performance of the obligation if such circumstances are related to the performance of the obligation.

Part 6 Term and Due Date  

§ 134.  Definition of term

 (1) A term is a specified period of time to which legal consequences are bound.

 (2) A term shall be specified in years, months, weeks, days, hours or shorter units of time or by an event which will definitely occur.

§ 135.  Beginning and end of term

 (1) A term begins to run on the day following the calendar day or the occurrence of the event by which the beginning of the term is specified unless otherwise provided by law or a contract.

 (2) A term ends on the due date.

§ 136.  Due date

 (1) A due date shall be specified by a term or a particular event.

 (2) If a due date is specified by a term calculated in years, the due date is the corresponding day and month of the last year of the term.

 (3) If a due date is specified by a term calculated in months, the due date is the corresponding day of the last month of the term.

 (4) If a due date specified pursuant to the procedure provided for in subsection (1) or (2) of this section falls on a month without the corresponding date, the due date is deemed to be the last day of the month.

 (5) If a due date is specified by a period of time calculated in weeks, the due date is the corresponding day of the last week of the period of time.

 (6) If a due date is specified by a period of time calculated in days, the due date is the last day of the period of time.

 (7) If a due date is specified by a particular date or time or the occurrence of a particular event, the due date arrives on such date, at such time or upon the occurrence of such event.

 (8) If a due date for making a declaration of intention or performing an obligation falls on a public holiday or any other rest day, the due date is deemed to be the first working day following the rest day.
(19.11.2003 entered into force 27.12.2003 - RT I 2003, 78, 523)

 (9) For the purposes of specifying a term, one day is deemed to be the period of time from midnight to midnight.

 (10) If a due date is specified by a term calculated in units of time shorter than a day, such unit of time is the due date.

§ 137.  Expiry of term

 (1) If a due date is specified in days or by a term calculated in longer units of time, the term expires at 24.00 on the due date unless otherwise provided by law.

 (2) A declaration of intention due to be communicated within a term to a person engaged in economic or professional activity shall be communicated to the person and acts to be performed within a term with regard to the person shall be performed on the due date not later than by the end of the usual working time of the place where the declaration of intention is to be communicated or the act is to be performed.

Part 7 Exercise of Civil Rights  

Chapter 9 Principles in Exercise of Civil Rights  

§ 138.  Principle of good faith

 (1) Rights shall be exercised and obligations shall be performed in good faith.

 (2) A right shall not be exercised in an unlawful manner or with the objective to cause damage to another person.

§ 139.  Presumption of good faith

  If legal consequences are bound to good faith by law, good faith shall be presumed unless otherwise provided by law.

§ 140.  Self-defence

  An act performed in self-defence is not unlawful if it does not exceed the limits of self-defence.

§ 141.  Necessity

 (1) A person who causes damage in order to prevent danger to oneself or another person or to property does not act unlawfully if the damage is necessary to prevent the danger and the damage is not unreasonably extensive compared to the danger.

 (2) A person who causes damage upon prevention of danger shall compensate for the damage if the danger occurred due to circumstances arising from the person.

 (3) Compensation for damage caused in necessity may be required from the person in whose interests the damage was caused if such requirement is reasonable under the circumstances.

Chapter 10 Expiry  

Division 1 Consequences of Expiry  

§ 142.  Definition of expiry

 (1) The right to require performance of an act or omission from another person (claim) expires within the term provided by law (limitation period). The obligated person may refuse to perform the obligation after expiry of the claim.

 (2) In the cases provided by law, a right of claim shall not expire.

§ 143.  Consideration of expiry by court

  A court or another body resolving disputes shall take expiry of a claim into consideration only at the request of the obligated person.
(15.06.2005 entered into force 1.01.2006 - RT I 2005, 39, 308)

§ 144.  Expiry of claims arising from accessory obligations

  A claim arising from an accessory obligation expires together with the claim arising from the principal obligation even if the accessory obligation separately would not yet have expired.

§ 145.  Agreement concerning expiry

 (1) Conditions for the expiry of a claim may be alleviated by a transaction, especially, the limitation period may be shortened. The alleviated conditions for expiry shall not be applied if the obligated person intentionally violated the person's obligations.

 (2) By agreement of the parties, a limitation period of less than ten years may be extended but not more than up to ten years.

 (3) Waiver of the right to demand application of limitation is void.

§ 1451.  Consequences of expiry with regard to securities

 (1) Expiry of a claim secured by a pledge does not deprive the pledgee of the right of satisfaction of the principal claim out of the pledged object.

 (2) In the case of reservation of ownership, the owner may demand delivery of a thing even if the claim secured by reservation on ownership is expired.
(19.11.2003 entered into force 27.12.2003 - RT I 2003, 78, 523)

Division 2 Expiry of Claims Arising from Transactions  

§ 146.  Limitation period for claim arising from transaction

 (1) The limitation period for a claim arising from a transaction shall be three years.

 (2) The limitation period for a claim arising from a contract for services due to deficiencies in a structure shall be five years. A claim arising from a sales contract due to deficiencies in a structure shall not expire before five years have passed from completion of the structure.

 (3) If deficiencies in a structure are due to deficiencies in the raw material or other materials purposefully used in the construction of the structure, the limitation period for claims arising from deficiencies in such materials shall be five years.

 (4) The limitation period for the claims specified in subsections (1)–(3) of this section shall be ten years if the obligated person intentionally violated the person's obligations.

 (5) The limitation period for claims for transfer of immovable property, for encumbering immovable property with a real right, for transfer or termination of a real right or for amendment of the content of a real right shall be ten years.

§ 147.  Beginning of limitation period

 (1) The limitation period of a claim begins when the claim falls due unless otherwise provided by law. If an entitled person may require another person to refrain from an act, the limitation period for the claim for refrainment shall commence as of violation of the obligation.

 (2) A claim falls due at the moment when the entitled person obtains the right to claim performance of the obligation corresponding to the claim.

 (3) The limitation period for a claim for payment of remuneration agreed upon shall commence as of the end of the year when the claim falls due. If a claim falls due upon submission of an invoice, the limitation period for the claim shall commence as of the end of the calendar year when the entitled person had the right to submit the invoice.

 (4) (Repealed - 19.110.2003 entered into force 27.12.2003 - RT I 2003, 78, 523)

§ 148.  Expiry of claims arising from pre-contractual negotiations

  The provisions of this Division apply also to expiry of claims arising from violation of obligations arising from pre-contractual obligations.

Division 3 Expiry of Claims Arising from Law  

§ 149.  Limitation period for claims arising from law

  The limitation period for a claim arising from law shall be ten years as of the moment when the claim falls due, unless otherwise provided by law. The limitation period for a claim for refrainment from an act shall commence as of violation of the obligation to refrain.

§ 150.  Limitation period for claims arising from unlawfully caused damage

 (1) The limitation period for a claim arising from unlawfully caused damage shall be three years as of the moment when the entitled person became or should have become aware of the damage and of the person obligated to compensate for the damage.

 (2) If a person obligated to compensate for damage receives gain at the expense of the entitled person in connection with the damage caused, such person is, even after the expiry of the limitation period provided for in subsection (1) of this section, required to return the gain pursuant to the provisions concerning unjust enrichment.

 (3) Regardless of the provisions of subsections (1) and (2) of this section, a claim arising from unlawfully caused damage expires not later than ten years after performance of the act or occurrence of the event which caused the damage.

§ 151.  Limitation period for claims arising from unjust enrichment

 (1) The limitation period for a claim arising from unjust enrichment shall be three years as of the moment when the entitled person became or should have become aware of obtainment of the claim arising from unjust enrichment. In the case of violation of a right, the limitation period for a claim which arises from unjust enrichment and is directed at compensation for the value of that which was received through such violation shall commence as of the moment when the entitled person became or should have become aware of the violation and of the obligated person.

 (2) Regardless of the provisions of subsection (1) of this section, a claim arising from unjust enrichment expires not later than ten years after occurrence of the unjust enrichment.

§ 152.  Expiry in case of competitive claims

 (1) If claims with similar content may be submitted both on a basis arising from law and from a transaction, the provisions of Division 2 of this Chapter apply to the expiry of the claims.

 (2) The provisions of subsection (1) of this section do not apply to expiry of the claims specified in Division 4 of this Chapter.

Division 4 Expiry in Special Cases  

§ 153.  Expiry of claims arising from causing death, bodily injury or damage to health or from deprivation of liberty

 (1) The limitation period for a claim arising from causing death, a bodily injury or damage to health or from deprivation of liberty shall be three years as of the moment when the entitled person became or should have become aware of the damage and of the person obligated to compensate for the damage, regardless of the legal basis of the claim.

 (2) The claims specified in subsection (1) of this section expire not later than thirty years as of performance of the act or occurrence of the event which caused the damage.

§ 154.  Expiry of claims directed at performance of recurring obligations

 (1) The limitation period for a claim for the performance of recurring obligations, with the exception of claims for the performance of child maintenance obligations, shall be three years for each separate obligation regardless of the legal basis for the claim. The limitation period shall commence as of the end of the calendar year when the claim corresponding to the obligation falls due.
[RT I, 12.03.2015, 4 - entry into force 01.10.2015]

 (2) The limitation period for a claim for the performance of child maintenance obligations shall be ten years for each separate obligation.
[RT I, 12.03.2015, 4 - entry into force 01.10.2015]

§ 155.  Expiry of restitution claims arising from right of ownership and claims arising from family law or law of succession

 (1) The limitation period for restitution claims arising from a right of ownership and for claims arising from family law or law of succession shall be thirty years as of the moment when the claim falls due unless otherwise provided by law.

 (2) A restitution claim arising from a right of ownership against an arbitrary possessor does not expire.

§ 156.  Expiry in case of legal succession

  Expiry of a restitution claim arising from a right of ownership or of a claim for the protection of possession shall not be affected by a change in the possession of a thing if the thing has gone into the possession of another person due to legal succession.

§ 157.  Expiry of claims recognised by court judgment in force

 (1) The limitation period for a claim recognised by a court judgment which has become final or a claim which arises from a settlement approved by a court or from another execution document shall be ten years.
(RT I, 06.12.2010, 1 entered into force 05.04.2011)

 (11) If the execution document referred to in subsection 1 of this section recognizes a claim arising from unlawfully caused damage or a claim brought by means of a civil action filed within criminal proceedings, the limitation period for such a claim is 20 years.
[RT I, 06.12.2018, 1 - entry into force 01.07.2019]

 (2) The limitation period for the claims specified in subsections (1) and (11) of this section shall commence as of entry into force of the court judgment or issue of the execution document but not before the claim falls due.
[RT I, 06.12.2018, 1 - entry into force 01.07.2019]

 (3) The limitation period for a claim recognised in a bankruptcy proceeding shall be ten years as of the end of the bankruptcy proceeding.

 (4) The limitation period of recognised claims which arise from performance of recurring obligations that become, or of a maintenance obligation that becomes, enforceable on a future date shall be determined in accordance with section 154 of this Act.
(RT I, 06.12.2010, 1 entered into force 05.04.2011)

Division 5 Interruption and Suspension of Limitation Period  

§ 158.  Interruption of limitation period upon recognition of claim

 (1) A limitation period is interrupted and resumed upon recognition of the claim by the obligated person.

 (2) A claim may be recognised by partial payment of a debt to the entitled person, payment of interest, grant of security or another act.

§ 159.  Interruption of limitation period upon enforcement actions

 (1) A limitation period is interrupted and resumed upon submission of an execution document for execution.

 (2) A limitation period is not deemed to be interrupted if the execution document is not accepted for execution or is withdrawn before the enforcement action or if an enforcement action performed is revoked.

§ 160.  Suspension of limitation upon filing of action

 (1) A limitation period shall be suspended when the entitled person files an action for satisfaction or recognition of the claim.

 (2) The following are deemed equal to filing an action:
 1) submission of a petition in expedited proceedings regarding matters of payment orders or other proceedings on petition;
(10.12.2008 entered into force 1.01.2009 - RT I 2008, 59, 330)
 11) submission by the debtor of a petition for an administration order or a petition to restructure his or her debts;
(RT I, 06.12.2010, 1 entered into force 05.04.2011)
 2) submission of a petition in pre-trial proceedings provided by law regardless of whether a decision in the form of an execution document is made or not during the proceedings;
(15.06.2005 entered into force 1.01.2006 - RT I 2005, 39, 308)
 3) the set-off of a claim in judicial proceedings with a claim the fulfilment of which is requested by the action;
(15.06.2005 entered into force 1.01.2006 - RT I 2005, 39, 308)
 4) involvement of a third person in the proceedings regarding a claim against the third person;
(15.06.2005 entered into force 1.01.2006 - RT I 2005, 39, 308)
 5) submission of a petition in pre-trial taking of evidence;
(15.06.2005 entered into force 1.01.2006 - RT I 2005, 39, 308)
 6) submission of a first petition in a matter in order to receive procedural assistance for proceedings before the commencement of the judicial proceedings.
(15.06.2005 entered into force 1.01.2006 - RT I 2005, 39, 308)

 (3) Suspension of the limitation period of a claim ends when the proceedings which were the basis for the suspension have ended by a decision which has entered into force.
(10.12.2008 entered into force 1.01.2009 - RT I 2008, 59, 330)

 (4) Upon suspension of a judicial proceeding, suspension of the limitation period of a claim terminates three years after the last procedural act is performed by the parties or the court. Upon resumption of the proceeding, suspension of the limitation period is also resumed.

§ 161.  Suspension of limitation upon arbitration procedure

 (1) The provisions of § 160 of this Act apply also upon submission of a claim to a court of arbitration pursuant to the agreement concerning recourse to a court of arbitration.

 (2) If arbitrators are not appointed by an agreement concerning recourse to a court of arbitration or appointment of an arbitrator is necessary for other reasons or if recourse to a court of arbitration is permitted only after other prerequisites agreed upon have been fulfilled, the limitation period is suspended already as of the moment when the entitled person performs the acts necessary for the appointment of an arbitrator or for fulfilment of the other prerequisites for recourse to a court of arbitration.

§ 162.  Suspension of limitation period in case of right to refuse performance of obligation

  A limitation period shall be suspended for the period of time during which the obligated person, pursuant to an agreement with the entitled person, has the right to temporarily refuse performance of the obligation, in particular, if an additional term for the performance of the obligation has been granted to the obligated person.

§ 163.  Suspension of limitation period in case of force majeure

  A limitation period shall be suspended if the entitled person has not been able to defend the rights thereof in a court or in any other manner provided by law during the last six months of the limitation period due to force majeure. Suspension of the limitation period terminates upon cessation of the impact of force majeure.

§ 164.  Suspension of limitation period for family reasons or during guardianship

 (1) The limitation period for a claim between spouses is suspended for the period of their marriage.

 (2) The limitation period for claims between parents and their children is suspended until the child concerned attains the age of majority.

 (3) The limitation period for claims between a guardian and the person under guardianship is suspended for the period of guardianship.

 (4) The limitation period for claims between a person exercising custody over property and the person over whose property custody is exercised is suspended for the period of the custody.
(15.06.2005 entered into force 1.01.2006 - RT I 2005, 39, 308)

§ 165.  Suspension of limitation period in case of persons with restricted active legal capacity

 (1) If a person with restricted active legal capacity has no legal representative, the limitation period for the claims of and against the person is suspended until the person acquires active legal capacity or a legal representative is appointed for him or her.

 (2) The claims specified in subsection (1) of this section shall not expire earlier than six months after the person has acquired active legal capacity or a legal representative has been appointed for him or her.

§ 166.  Suspension of limitation period in case of succession

 (1) The limitation period for a claim which is part of an estate or directed against an estate is suspended until the time when the successor accepts the estate or bankruptcy is declared with regard to the estate or an administrator is appointed to exercise custody over the estate.

 (2) The claims specified in subsection (1) of this section shall not expire earlier than six months after the successor accepts the estate, bankruptcy is declared with regard to the estate or a person is appointed to exercise custody over the estate.

§ 167.  Suspension of limitation period during negotiations

 (1) The limitation period of a claim is suspended for the period of negotiations between the entitled person and the obligated person if the negotiations concern the claim or circumstances from which a claim may arise. If a person refuses to enter into negotiations, the negotiations are presumed to have ended.

 (2) If an entitled person grants an additional term to the obligated person for the performance of an obligation, the limitation period is suspended until the expiry of the additional term or until the obligated person finally refuses to perform the person's obligation.

 (3) A limitation period is suspended until an expert analysis agreed upon by the parties has been conducted or until the end of a conciliation procedure agreed upon.

§ 168.  Effect of suspension

 (1) The period of time during which a limitation period is suspended shall not be included in the limitation period.

 (2) A claim shall not expire earlier than two months after termination of suspension of a limitation period unless the law prescribes expiry of the claim during a longer period of time.

§ 169.  Suspension of limitation period in case of competitive claims

  If claims with similar content may be filed both on a basis arising from law or from a transaction and the limitation period for the claim arising from law or the claim arising from a transaction is suspended or interrupted, the limitation period for both the claim arising from law and the claim arising from the transaction is suspended or interrupted.

Part 8 Implementation of Act  

§ 170.  Entry into force of Act

  This Act enters into force at the time provided for in the Act implementing this Act.

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.07.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:23.05.2020
Avaldamismärge:RT I, 06.12.2018, 3

1. osa ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse ülesanne

  Käesolevas seaduses sätestatakse tsiviilõiguse üldpõhimõtted.

§ 2.  Tsiviilõiguse allikad

  (1) Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava.

  (2) Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust.

§ 3.  Seaduse tõlgendamine

  Seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist.

§ 4.  Analoogia

  Õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest.

§ 5.  Tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused

  Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest.

§ 6.  Õigusjärglus

  (1) Tsiviilõigused ja -kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud.

  (2) Õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus.

  (3) Õigused ja kohustused antakse üle üleandmise tehinguga (käsutustehing). Iga õigus ja kohustus tuleb eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti.

  (4) Käsutustehingu kehtivus ei sõltu õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest.

2. osa ISIKUD 

1. peatükk FÜÜSILISED ISIKUD 

1. jagu Õigus- ja teovõime 

§ 7.  Füüsilise isiku õigusvõime

  (1) Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime.

  (2) Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga.

  (3) Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana.

§ 8.  Füüsilise isiku teovõime

  (1) Füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid.

  (2) Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

  (3) Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

§ 9.  Vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõime laiendamine

  (1) Kohus võib vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõimet laiendada, kui see on alaealise huvides ja alaealise arengutase seda võimaldab. Sel juhul otsustab kohus, milliseid tehinguid võib alaealine teha iseseisvalt.

  (2) Alaealise piiratud teovõimet võib laiendada tema seadusliku esindaja nõusolekul. Kui nõusoleku andmisest keeldumine on ilmselt vastuolus alaealise huvidega, võib kohus alaealise teovõimet laiendada seadusliku esindaja nõusolekuta.

  (3) Mõjuval põhjusel võib kohus alaealise piiratud teovõime laiendamise täielikult või osaliselt tühistada.

§ 10.  Piiratud teovõimega isiku ühepoolne tehing

  Piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing on tühine.

§ 11.  Piiratud teovõimega isiku mitmepoolne tehing

  (1) Piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Kui isik on muutunud pärast tehingu tegemist teovõimeliseks, võib ta tehingu ise heaks kiita.

  (2) Kui seaduslik esindaja on andnud tehingu tegemiseks nõusoleku või tehingu heaks kiitnud, siis eeldatakse, et nõusolek või heakskiit kehtib ka kõigi tehingu ja selle täitmisega seotud toimingute ja tahteavalduste suhtes.

  (3) Piiratud teovõimega isiku tehtud tehing, mille see isik on teinud seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta või hilisema heakskiiduta, kehtib, kui:
  1) tehingust ei teki isikule otseseid tsiviilkohustusi;
  2) isik täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik.

  (4) Kui piiratud teovõimega isik on teinud tehingu seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta, võib tehingu teine pool teha seaduslikule esindajale ettepaneku tehing heaks kiita. Heakskiit on kehtiv, kui see on avaldatud ettepaneku tegijale.

  (5) Kui seaduslik esindaja ei avalda heakskiitu kahe nädala jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ettepaneku saamisest, siis loetakse, et ta ei ole tehingut heaks kiitnud.

  (6) Tehingu teine pool võib oma tehingu tegemisele suunatud tahteavalduse tagasi võtta, kui piiratud teovõimega isikul ei olnud tehingu tegemiseks seadusliku esindaja eelnevat nõusolekut ja tehingu teine pool ei teadnud ega pidanudki teadma, et isik on piiratud teovõimega. Sel juhul loetakse, et tahteavaldust ei ole tehtud. Pärast seda, kui seaduslik esindaja on tehingu heaks kiitnud, ei saa tehingu teine pool oma tahteavaldust tagasi võtta.

§ 12.  Alla 7-aastase alaealise tehing

  (1) Alla 7-aastase alaealise tehtud ühepoolne tehing on tühine.

  (2) Alla 7-aastase alaealise tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui alaealine täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik.

§ 13.  Otsusevõimetu isiku tehing

  (1) Tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), on tühine, välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks.

  (2) Tehingu teine pool võib teha ettepaneku, et otsusevõimetuna tehingu teinud isik kiidaks tehingu heaks. Kui isik ei keeldu heakskiidu andmisest kahe nädala jooksul, arvates ettepaneku saamisest, siis loetakse, et ta on tehingu heaks kiitnud.

  (3) Kui isik tegi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu mõju all olles endale ilmselt kahjuliku tehingu, siis eeldatakse, et ta tegi tehingu otsusevõimetuna.

2. jagu Elukoht ja tegevuskoht 

§ 14.  Elukoht ja selle muutmine

  (1) Isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab.

  (2) Elukoht võib üheaegselt olla mitmes kohas.

  (3) Elukoht loetakse muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta.

  (4) Kui isiku elukohta ei saa kindlaks määrata, loetakse tema elukohaks tema igakordne viibimiskoht.

§ 15.  Alaealise ja eestkoste all oleva isiku elukoht

  (1) Piiratud teovõimega alaealise elukohaks loetakse tema vanemate või eestkostja elukoht. Kui vanemad elavad lahus, on alaealise elukohaks selle vanema elukoht, kelle juures ta elab.

  (2) Kui piiratud teovõimega alaealine elab vanematest või eestkostjast eraldi, võib tema elukohaks vanema või eestkostja nõusolekul lugeda ka koha, kus alaealine alaliselt või peamiselt elab.

  (3) Eestkoste all oleva piiratud teovõimega täisealise isiku elukohaks loetakse eestkostja elukoht. Eestkostja nõusolekul võib selle isiku elukohaks olla koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab.

§ 16.  Tegevuskoht

  Isiku tegevuskoht on tema püsiva ja kestva majandus- või kutsetegevuse koht.

3. jagu Isiku teadmata kadumine ja isiku surnuks tunnistamine 

§ 17.  Teadmata kadunud isik

  Teadmata kadunuks loetakse isik, kelle viibimiskoha, elusoleku või surma kohta puuduvad andmed niivõrd pika aja jooksul, et vastavalt asjaoludele on tõsiseid kahtlusi tema elusoleku suhtes.

§ 18.  Isiku vara hooldus
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

  (1) Teadmata kadunud isiku varale võib kohus seada huvitatud isiku taotlusel hoolduse, kui see on teadmata kadunud isiku või tema ülalpeetava huvides. Hoolduse võib seada ka varale, mis kuulub isikule, kes asjaolude tõttu ei saa oma vara eest hoolitseda või seda käsutada.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

  (2) Hooldaja peab tegutsema, lähtudes teadmata kadunud isiku huvidest, valitsema tema vara heaperemehelikult ja tagama selle säilimise. Hooldaja annab varast ülalpidamist isikule, keda teadmata kadunud isik on seaduse kohaselt kohustatud ülal pidama, ning maksab teadmata kadunud isiku võlad.

  (3) Teadmata kadunud isiku vara hooldaja võib teadmata kadunud isiku vara vallata, kasutada ja käsutada kohtu määratud tingimustel. Teadmata kadunud isiku kinnisasjaõigust võib hooldaja käsutada ainult kohtu loal.
[RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010]

  (4) Teadmata kadunud isiku vara hooldaja käsutusõigus ei piira ega välista teadmata kadunud isiku enda käsutusõigust.

  (5) Teadmata kadunud isiku taasilmumisel või tema viibimiskoha kindlakstegemisel lõpetab kohus tema varale seatud hoolduse.

  (6) Hoolduse lõppemisel on vara hooldaja kohustatud isikule, kelle vara ta valitses, vara valitsemisest aru andma.

§ 19.  Isiku surnuks tunnistamine

  (1) Kohus võib teadmata kadunud isiku huvitatud isiku taotlusel surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus.

  (2) Kui ei ole võimalik kindlaks määrata teadmata kadunud isiku elusoleku kohta viimaste andmete saamise päeva, arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega viimaste andmete saamise kuule järgneva kuu esimesest päevast, kui aga seda kuud ei ole võimalik kindlaks määrata, siis järgmise aasta esimesest päevast.

  (3) Kui isik jäi teadmata kadunuks olukorras, mis oli ohtlik elule või annab muul põhjusel alust eeldada tema hukkumist õnnetusjuhtumi tagajärjel, võib isiku surnuks tunnistada kuue kuu möödumisel teadmata kadunuks jäämisest.

  (4) Seoses sõjategevuse või loodusõnnetusega teadmata kadunuks jäänud isiku võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolu puudumisel surnuks tunnistada, kui tema elusoleku kohta ei ole andmeid kahe aasta jooksul, arvates sõjategevuse või loodusõnnetuse lõppemisest.

  (5) Kui isik on surnuks tunnistatud, siis eeldatakse, et ta on surnud.

§ 20.  Surnuks tunnistatud isiku surmaaeg

  (1) Surnuks tunnistatud isiku surmaajaks loetakse tema eeldatav surmaaeg.

  (2) Kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed.

  (3) Kui isik tunnistatakse surnuks käesoleva seaduse § 19 lõike 4 alusel, loetakse tema surmaajaks sõjategevuse või loodusõnnetuse lõppemise aeg.

  (4) Kui käesoleva seaduse § 19 lõikes 3 nimetatud asjaoludel jäi kadunuks mitu isikut ja nende tegelikku surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse, et nad on surnud ühel ajal.

§ 21.  Surnuks tunnistatud isiku elusolek

  (1) Kui surnuks tunnistatud isik on tegelikult elus, ei tulene temale surnuks tunnistamisest õiguslikke tagajärgi, kui seadusest ei tulene teisiti.

  (2) Surnuks tunnistatud isiku taasilmumisel või tema elusoleku kindlakstegemisel tühistab kohus tema surnuks tunnistamise.

§ 22.  Surma tuvastamine

  Kui surmaakti ei ole koostatud või surm ei ole rahvastikuregistris registreeritud, kuid asjaolude kohaselt ei ole isiku surm kahtluse all, võib kohus tuvastada isiku surma ja surmaaja. Sel juhul eeldatakse, et isik on surnud kohtumääruses märgitud ajal.
[RT I 2009, 30, 177 - jõust. 01.07.2010]

§ 23.  Surmaaja muutmine

  Kui pärast isiku surnuks tunnistamist on teatavaks saanud isiku tegelik surmaaeg, võib kohus surnuks tunnistatud isiku surmaaega muuta.

2. peatükk JURIIDILISED ISIKUD 

§ 24.  Juriidilise isiku mõiste

  Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik.

§ 25.  Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik

  (1) Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik.
[RT I, 13.03.2014, 3 - jõust. 01.01.2018]

  (2) Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel.

  (3) Riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse suhtes kohaldatakse juriidilise isiku kohta sätestatut niivõrd, kuivõrd seadusest ei tulene teisiti.

  (4) Avalik-õiguslik juriidiline isik ei või omada tsiviilõigusi ja kohustusi, mis on vastuolus tema eesmärgiga.

§ 26.  Juriidilise isiku õigusvõime

  (1) Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele.

  (2) Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest.

  (3) Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast.

§ 27.  Juriidilise isiku kestus ja asutamise vaidlustamine

  (1) Juriidiline isik asutatakse määramata ajaks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Eraõigusliku juriidilise isiku asutamisleping või asutamisotsus loetakse pärast juriidilise isiku registrisse kandmist kehtivaks ka juhul, kui lepingu sõlmimisel või otsuse tegemisel esinesid lepingu või otsuse tühisust kaasatoovad asjaolud. Eraõigusliku juriidilise isiku asutamislepingut või asutamisotsust ei saa pärast juriidilise isiku registrisse kandmist tühistada.

§ 28.  Juriidilise isiku põhikiri

  (1) Eraõiguslikul juriidilisel isikul on põhikiri või seaduses sätestatud juhtudel ühinguleping.

  (2) Avalik-õiguslikul juriidilisel isikul on põhikiri, kui see on ette nähtud selle juriidilise isiku kohta käiva seadusega.

§ 29.  Juriidilise isiku asukoht ja tegevuskoht

  (1) Avalik-õigusliku juriidilise isiku asukoht on tema juhatuse või juhatust asendava organi asukoht, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
[RT I, 20.04.2017, 1 - jõust. 15.01.2018]

  (11) Eraõigusliku juriidilise isiku asukoht on ühingulepinguga või põhikirjaga määratud koht Eestis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
[RT I, 20.04.2017, 1 - jõust. 15.01.2018]

  (2) Juriidilise isiku tegevuskoht on tema püsiva ja kestva majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse koht.

§ 30.  Juriidilise isiku nimi

  Juriidilisel isikul on nimi, mis peab teda eristama teistest isikutest.

§ 31.  Juriidilise isiku organid

  (1) Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan on juhatus. Kui seaduses on sätestatud nõukogu olemasolu, on juhtorganiks ka nõukogu.

  (3) Eraõigusliku juriidilise isiku organi pädevus nähakse ette seaduse ja põhikirja või ühingulepinguga. Juriidilise isiku organi pädevust ei või üle anda muule organile või isikule.

  (4) Avalik-õigusliku juriidilise isiku organid ja nende pädevus nähakse ette seadusega.

  (5) Juriidilise isiku organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks.

  (6) Juriidilise isiku organi liige ei või oma seadusest tulenevaid organi liikme õigusi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti.

  (7) Juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmeks võib olla üksnes teovõimeline füüsiline isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 32.  Hea usu põhimõte omavahelistes suhetes

  Juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.

§ 33.  Hääle andmine

  (1) Hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel on tahteavaldus. Hääle andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut.

  (2) Kui hääle andmine on tühine või kui antud hääl on tühistatud, siis loetakse, et otsuse tegemisel ei ole häält antud.

  (3) Hääle andmise tühisuse või antud hääle tühistamise korral saab juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist vastavalt käesoleva seaduse §-le 38 nõuda üksnes juhul, kui tühised või tühistatud hääled mõjutasid otsuse tegemise võimalikkust või otsuse sisu.

  (4) Kokkuleppe sõlmimine hääle andmise kohta on lubatud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kokkuleppe rikkumine ei mõjuta antud hääle kehtivust.

§ 34.  Juriidilise isiku esindamine

  (1) Juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks.

  (2) Juriidilist isikut saab tehingu tegemisel esindada iga juhatuse või seda asendava organi liige, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse või seda asendava organi liikmed või mõned neist saavad esindada juriidilist isikut üksnes ühiselt (ühine esindamine). Ühise esindamise korral võivad juhatuse või seda asendava organi liikmed volitada üht või mitut enda hulgast teatud tehingute või teatud liiki tehingute tegemiseks.

  (3) Eraõigusliku juriidilise isiku puhul kehtib ühine esindamine kolmandate isikute suhtes üksnes juhul, kui selle kohta on tehtud kanne vastavasse registrisse.

  (4) Käesolevas paragrahvis nimetamata esindusõiguse piirangud ei kehti kolmandate isikute suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 35.  Juriidilise isiku juhtorgani liikme üldised kohustused

  Juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed.

§ 36.  Pankrotiavalduse esitamise kohustus

  Kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse.

§ 37.  Juriidilise isiku juhtorgani liikme vastutus

  (1) Juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahju hüvitamist juriidilisele isikule võib nõuda ka juriidilise isiku võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada juriidilise isiku vara arvel.

  (3) Võlausaldajal on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõue esitada ka juhul, kui juriidiline isik on nõudest juhtorgani liikme vastu loobunud või sõlminud temaga kompromissilepingu. Võlausaldajal on õigus nõue esitada ka juhul, kui juhtorgani liikme vastutust on seaduses sätestatuga võrreldes piiratud.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

  (4) Juriidilise isiku juhtorgani liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat kohustuse rikkumisest.

§ 38.  Juriidilise isiku organi otsuse kehtetus

  (1) Huvitatud isik võib nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka juhul, kui juriidilise isiku osanik, aktsionär või liige kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste osanike, aktsionäride või liikmete kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada.

  (2) Juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

  (3) [Kehtetu - RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

  (4) Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise hagi esitatakse juriidilise isiku vastu. Organi liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

  (5) Organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda, kui organ on selle uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole eelmises lauses nimetatud tähtaja jooksul esitatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hagi.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

  (6) Kohus ei aruta organi otsuse kehtetuks tunnistamise hagi esitamisel asja enne, kui on möödunud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaeg. Erinevad hagid sama otsuse kehtetuks tunnistamiseks liidetakse ühte menetlusse.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

  (7) Juriidilise isiku organi otsuse tühisusele võib kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. Otsuse tühisusele ei saa tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne avalikku registrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

  (8) Organi otsuse kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise kohtuotsus kehtib kõigi juriidilise isiku ja tema organi liikmete suhtes, sõltumata nende osalemisest kohtumenetluses. Kui kehtetuks tunnistatud otsuse või otsuse alusel, mille tühisuse kohus tuvastas, oli tehtud kanne avalikku registrisse, saadab kohus otsuse ärakirja registripidajale kande muutmiseks.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

§ 39.  Juriidilise isiku lõpetamine

  Juriidiline isik lõpetatakse:
  1) üldkoosoleku või muu pädeva organi otsusega;
  2) isiku, organi või asutuse otsusega, kellele seadusega on antud õigus lõpetada avalik-õiguslik juriidiline isik;
  3) seaduses, põhikirjas või ühingulepingus seatud eesmärgi saavutamisel;
  4) tähtaja möödumisel, kui juriidiline isik on asutatud tähtajaliselt;
  41) [kehtetu - RT I, 06.12.2010, 1 - jõust. 05.04.2011]
  5) [kehtetu - RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
  6) [kehtetu - RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
  7) kohtumäärusega sundlõpetamise kohta;
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
  8) muul seaduse, põhikirja või ühingulepinguga ettenähtud alusel.

§ 40.  Juriidilise isiku sundlõpetamine

  (1) Juriidiline isik lõpetatakse kohtumäärusega valdkonna eest vastutava ministri või muu selleks seadusega õigustatud isiku või asutuse nõudel (sundlõpetamine), kui:
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
  1) juriidilise isiku eesmärk või tegevus on vastuolus seaduse, avaliku korra või heade kommetega;
  2) juriidilise isiku asutamisel on oluliselt rikutud seadust või asutamislepingu sõlmimisel või asutamisotsuse tegemisel esines asjaolu, mis toob kaasa lepingu või otsuse kehtetuse, ja rikkumist ei saa hiljem kõrvaldada;
  3) juriidilise isiku põhikiri on olulisel määral vastuolus seadusega;
  4) juriidiline isik ei vasta talle seadusega kehtestatud nõuetele;
  5) juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi volitused on lõppenud rohkem kui kaks aastat tagasi ja uut juhatust või seda asendavat organit ei ole valitud;
  6) esineb muu seaduses sätestatud alus.

  (2) Kui sundlõpetamise aluseks oleva puuduse või muu asjaolu saab ilmselt kõrvaldada, määrab kohus juriidilisele isikule eelnevalt tähtaja puuduse või asjaolu kõrvaldamiseks.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

  (3) Kohus võib sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 41.  Likvideerimine

  (1) Juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotimenetluses toimub juriidilise isiku likvideerimine pankrotimenetlusele sätestatud korras.

  (2) Likvideerimise korraldavad likvideerijad, kelleks on juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmed, kui seaduse, põhikirja või ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Likvideerimise alustamisega lõpevad juhatuse või seda asendava organi volitused.

  (3) Likvideerijatel on juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Likvideerijad vastutavad oma kohustuste rikkumise eest nagu juhatuse liikmed.

  (4) Likvideerijad lõpetavad juriidilise isiku tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jagavad allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel. Likvideerijad võivad teha ainult neid toiminguid, mis on vajalikud juriidilise isiku likvideerimiseks.

  (5) Likvideerimise ajal esindavad juriidilist isikut likvideerijad, kes võivad juriidilist isikut esindada kõigi tehingute tegemisel. Kui juriidilisel isikul on mitu likvideerijat, võivad nad esindada juriidilist isikut üksnes ühiselt. Likvideerijad võivad volitada ühte või mitut endi hulgast teatud tehingute või teatud liiki tehingute tegemiseks.

  (6) Kui likvideerijaid ei ole määratud kohtu poolt, võib neid tagasi kutsuda nagu juhatuse liikmeid.

  (7) Huvitatud isiku nõudmisel võib kohus likvideerija mõjuval põhjusel tagasi kutsuda, sõltumata juriidilise isiku lõpetamise alusest. Sel juhul määrab kohus uue likvideerija.

  (8) Likvideerimise ajal tuleb juriidilise isiku nimele lisada märkus «likvideerimisel».

§ 42.  Likvideerimisteade ja nõuete esitamine

  (1) Likvideerijad avaldavad viivitamata teate juriidilise isiku likvideerimise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

  (2) Likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded juriidilise isiku vastu nelja kuu jooksul teate avaldamisest arvates. Kui juriidilise isiku nime on muudetud teate avaldamisele eelneva kahe aasta jooksul, tuleb likvideerimisteates märkida ka juriidilise isiku varasemad nimed.

  (3) Teadaolevatele võlausaldajatele peavad likvideerijad saatma likvideerimisteate.
[RT I 2003, 78, 523 - jõust. 27.12.2003]

§ 43.  Nõuete rahuldamine ja vara jagamine

  (1) Pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist võib allesjäänud vara jagada välja isikutele, kes seaduse, põhikirja või ühingulepingu kohaselt on selleks õigustatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vara ei või välja jagada enne kuue kuu möödumist likvideerimisteate avaldamisest.

  (2) Kui teadaolev võlausaldaja ei ole nõuet esitanud, hoiustatakse talle kuuluv raha.

  (3) Kui kohustust ei ole likvideerimise ajal võimalik täita või kui nõude osas toimub kohtumenetlus, võib allesjäänud vara jagada õigustatud isikutele välja üksnes juhul, kui võlausaldajale on antud piisav tagatis.

  (4) Kui juriidiline isik sundlõpetatakse seetõttu, et juriidilise isiku eesmärk või tegevus on keelatud karistusõiguslike sätetega või on vastuolus avaliku korra või heade kommetega, jääb pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara riigile.

§ 44.  Pankrotiavalduse esitamine

  Kui likvideeritava juriidilise isiku varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad viivitamata esitama pankrotiavalduse.

§ 45.  Juriidilise isiku lõppemine

  (1) Pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist, raha hoiustamist, tagatise andmist ja allesjäänud vara õigustatud isikutele väljajagamist esitavad likvideerijad avalduse eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamiseks.

  (2) Eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega juriidiline isik lõpeb.

  (3) Avalik-õiguslik juriidiline isik lõpeb seadusega ettenähtud korras.

§ 46.  Dokumentide säilitamine

  (1) Lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Kui juriidiline isik oli kantud registrisse, kantakse registrisse dokumentide hoidja nimi ja elukoht või asukoht.

§ 47.  Ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine

  Juriidilise isiku ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine on lubatud üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja korras.

3. osa ESEMED 

§ 48.  Eseme mõiste

  Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks.

§ 49.  Asja mõiste

  (1) Asi on kehaline ese.

  (2) Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut.

  (3) Loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 50.  Kinnisasi ja vallasasi

  (1) Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk).

  (2) Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi.

  (3) Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse vallasasjale kinnisasja kohta sätestatut.

§ 51.  Asendatav asi

  (1) Asendatav on vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ning millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristavad tunnused.

  (2) Poolte tahtel võib asendatavale asjale anda poolte suhtes asendamatu asja omaduse, samuti vastupidi.

§ 52.  Äratarvitatav asi

  (1) Äratarvitatav on vallasasi, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse.

  (2) Äratarvitatavaks loetakse ka vallasasi, mis kuulub asjade kogumisse, mille otstarbekohane kasutamine seisneb üksikute asjade võõrandamises.

§ 53.  Oluline osa

  (1) Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks.

  (2) Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Asja ja selle olulisi osasid ei saa koormata erinevate asjaõigustega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 54.  Kinnisasja osad

  (1) Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili.

  (2) Kinnisasja osa ei ole võõrale maale õiguse teostamise vahendina püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis või muu sellesarnane asi, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi.
[RT I, 30.01.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

  (3) [Kehtetu - RT I, 30.01.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

  (4) Kinnisasjaga seotud asjaõigused on kinnisasja olulised osad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 55.  Ehitise osad

  (1) Ehitise olulised osad on asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata.

  (2) Ehitisega mööduvaks otstarbeks ühendatud asi ei ole ehitise osa.

§ 56.  Mõtteline osa

  Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast.

§ 57.  Päraldis

  (1) Päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu.

  (2) Asi ei ole päraldis, kui seda käibes päraldiseks ei loeta.

  (3) Peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeldatakse, et asja võõrandamise või koormamise kohustus hõlmab ka asja päraldisi.

§ 58.  Dokumendid päraldisena

  Asja omandamise ja valdamise, samuti kinnisasjale ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid on asja päraldised.

§ 59.  Majandus- või kutsetegevuses kasutatava kinnisasja päraldised

  Majandus- või kutsetegevuses kasutatava kinnisasja päraldisteks on muu hulgas sellel asuvad masinad, seadmed, tööriistad ja muud vallasasjad, mis on vajalikud korrapäraseks majandus- või kutsetegevuseks kinnisasjal.

§ 60.  Põllumajandusliku kinnisasja päraldised

  Põllumajanduslikuks otstarbeks kasutatava kinnisasja päraldisteks on muu hulgas selle majandamiseks kasutatav põllumajandusinventar, masinad ja loomad, samuti maatüki saadused, mis on vajalikud majandamise jätkamiseks järgmise saagini.

§ 61.  Päraldise lõppemine

  (1) Asi lakkab olemast päraldis selle lahutamisel peaasjast, kui ühtlasi on väljendatud õigustatud isiku tahe lõpetada päraldise kasutamine peaasja huvides.

  (2) Asi ei lakka olemast päraldis selle ajutisel lahutamisel peaasjast.

§ 62.  Kasu

  (1) Esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised).

  (2) Asja vili on asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused, samuti tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu.

  (3) Õigusvili on tulu, mida õigustatud isik saab õigusest vastavalt selle eesmärgile, samuti tulu, mida õigus annab õigussuhte tõttu.

  (4) Kui isikul on teatud ajavahemiku jooksul õigus asja või õiguse viljale, kuuluvad temale asjast selle ajavahemiku jooksul eraldatud saadused ja asjast või õigusest selle ajavahemiku jooksul saadud tulu. Perioodiliselt saadava tulu puhul kuulub õigustatud isikule tema õigustuse ajale vastav osa viljast.

§ 63.  Kulutused

  Esemele tehtud kulutused on:
  1) vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest;
  2) kasulikud, kui nendega eset oluliselt parendatakse;
  3) toreduslikud, kui nendega taotletakse peamiselt eseme mugavust, meeldivust või ilu.

§ 64.  Kulutuste hüvitamine vilja väljaandmisel

  Vilja väljaandmiseks kohustatud isik võib nõuda vilja saamiseks tehtud kulutuste hüvitamist ulatuses, mis on vajalik asja korrapäraseks majandamiseks ega ületa vilja väärtust.

§ 65.  Eseme väärtus

  Eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind).

§ 66.  Vara mõiste

  Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 661.  Ettevõte

  Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

4. osa TEHINGUD 

3. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 67.  Tehingu mõiste

  (1) Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus.

  (2) Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud.

§ 68.  Tahteavalduse liigid

  (1) Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti.

  (2) Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg.

  (3) Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg.

  (4) Vaikimist või tegevusetust loetakse tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast.

  (5) Kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

§ 69.  Tahteavalduse tegemine

  (1) Kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega.

  (2) Tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.

  (3) Lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui tahteavalduse saaja tegevuskohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui tal puudub tegevuskoht, loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.

  (4) Kui tahteavaldus, mis pidi tahteavalduse saajani jõudma kindla ajavahemiku jooksul, jõuab tahteavalduse saajani hilinenult, loetakse tahteavaldus õigeaegselt kättesaaduks, kui tahteavaldus ei jõudnud tahteavalduse saajani õigeaegselt asjaolude tõttu, mille esinemise riisikot kannab tahteavalduse saaja.

  (5) Tahteavalduse võib teisele isikule teha ka kohtutäituri vahendusel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

§ 70.  Lepingu rikkumisest teatamine

  Kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi.

§ 71.  Kindlale isikule tehtud tahteavalduse sisu

  Kindlale isikule tehtud tahteavaldus loetakse tehtuks sellise sisuga, nagu see kätte saadi. Kui tahteavalduse sisu muutus asjaolude tõttu, mille esinemise riisikot kannab tahteavalduse saaja, loetakse tahteavaldus tehtuks sellise sisuga, nagu see väljendati.

§ 72.  Tahteavalduse tagasivõtmine

  Tahteavaldust ei loeta tehtuks, kui enne tahteavaldust või sellega ühel ajal jõuab tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus.

§ 73.  Tahteavalduse tegija surm või piiratud teovõime

  Tahteavalduse kehtivust ei mõjuta asjaolu, et tahteavalduse tegija suri pärast tahteavalduse tegemist või muutus pärast tahteavalduse tegemist piiratud teovõimega isikuks, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 74.  Tahteavaldus piiratud teovõimega isikule

  (1) Piiratud teovõimega isikule tehtud tahteavaldus muutub kehtivaks, kui selle saab kätte piiratud teovõimega isiku seaduslik esindaja.

  (2) Kui tahteavaldus ei too piiratud teovõimega isikule otseseid tsiviilkohustusi või kui seaduslik esindaja on andnud nõusoleku selleks, et tahteavaldus tehakse piiratud teovõimega isikule, muutub tahteavaldus kehtivaks, kui selle saab kätte piiratud teovõimega isik.

  (3) Sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, muutub piiratud teovõimega isikule tehtud pakkumus või piiratud teovõimega isikule antud nõustumus kehtivaks selle kättesaamisega piiratud teovõimega isiku poolt.

§ 75.  Tahteavalduse tõlgendamine

  (1) Kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.

  (2) Tahteavaldust, mis ei ole tehtud kindlale isikule, tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele. Kui selline tahteavaldus on suunatud avalikkusele, tuleb seda tõlgendada nii, nagu mõistlik isik seda mõistma pidi.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldatakse ka isiku muu õigusliku tähendusega teo tõlgendamisel.

§ 76.  Käsutusõiguse piiramine ja välistamine

  (1) Tehinguga ei saa välistada ega piirata isiku õigust temale kuuluvat eset käsutada.

  (2) Kui isiku õigus temale kuuluvat eset käsutada on tehinguga välistatud või piiratud ja isik käsutab eset, rikkudes seeläbi tehingust tulenevat kohustust, ei too see kaasa käsutustehingu kehtetust ja isiku vastu saab esitada üksnes kohustuse rikkumisest tuleneva nõude.

4. peatükk TEHINGU VORM 

§ 77.  Tehingu vormivabadus

  (1) Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi.

  (2) Kui pooled on teinud tehingu teatud vormis või on tehingu vormis kokku leppinud, siis eeldatakse, et kehtivad selle vormi kohta seaduses sätestatud nõuded.

  (3) Seadusega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab muuta üksnes samas vormis, milles tehing on tehtud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Poolte kokkuleppega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab muuta muus vormis üksnes siis, kui pooled on selles kokku leppinud.

§ 78.  Kirjalik vorm

  (1) Kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Allkirja mehhaanilisel teel jäljendamine loetakse omakäelise allkirjaga võrdseks üksnes juhul, kui selle kasutamine on käibes tavaline ja teine pool viivitamata ei nõua omakäelist allkirja.

  (3) Kirjaliku lepingu puhul võib lepingust tulenevad kirjalikud tahteavaldused edastada ka muul viisil, mis võimaldab edastatud tahteavaldust kirjalikult taasesitada.

  (4) Tehingu kirjalikku vormi asendab tehingu notariaalne tõestamine või notariaalne kinnitamine.

§ 79.  Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm

  Kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud.

§ 80.  Elektrooniline vorm

  (1) Tehingu kirjaliku vormiga loetakse võrdseks tehingu elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Elektroonilise vormi järgimiseks peab tehing:
  1) olema tehtud püsivat taasesitamist võimaldaval viisil ja
  2) sisaldama tehingu teinud isikute nimesid ja
  3) olema tehingu teinud isikute poolt elektrooniliselt allkirjastatud.

  (3) Elektrooniline allkiri peab olema antud viisil, mis võimaldab allkirja seostada tehingu sisu, tehingu teinud isiku ja tehingu tegemise ajaga. Elektroonilise allkirja isikule omistamise ja allkirja andmise kord sätestatakse seaduses. Elektrooniliseks allkirjaks on ka digitaalallkiri.

§ 81.  Tehingu notariaalne kinnitamine

  (1) Kui seaduses on sätestatud tehingu notariaalne kinnitamine, peab tehingudokument olema kirjalikult koostatud ning tehingu tegija allkiri notari poolt kinnitatud. Seaduses sätestatud juhtudel võib allkirja tehingudokumendil kinnitada notari asemel ka muu isik.

  (2) Tehingu notariaalset kinnitamist asendab tehingu notariaalne tõestamine.

§ 82.  Tehingu notariaalne tõestamine

  Seaduse või poolte kokkuleppega ettenähtud juhtudel peab tehing olema notariaalselt tõestatud. Tehingu notariaalse tõestamise õigus on Eesti notaril. Seaduses sätestatud juhtudel on tehingu notariaalse tõestamise õigus notari asemel ka muul isikul.

§ 83.  Tehingu vormi järgimata jätmine

  (1) Tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti.

  (2) Kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti.

5. peatükk TEHINGU KEHTETUS 

1. jagu Tühine tehing 

§ 84.  Tehingu tühisus

  (1) Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Kui tühine tehing vastab mõne teise tehingu tunnustele, mis ei ole tühine, kehtib viimane, kui võib eeldada, et pooled oleksid teinud sellise tehingu, kui nad oleksid teadnud algselt soovitud tehingu tühisusest.

  (3) Kui tehingu tühisuse kaasa toonud asjaolu on ära langenud, võib tehingu teinud isik avaldada, et ta soovib tehingu kehtivust (kinnitamine). Mitmepoolse tehingu korral peavad tehingut kinnitama kõik tehingupooled.

  (4) Tehingu kinnitamise korral kehtib tehing kinnitamise ajast. Kui pooled kinnitavad tühise mitmepoolse tehingu, eeldatakse, et nad peavad üksteisele üle andma selle, mille nad oleksid omandanud, kui tehing oleks olnud algusest peale kehtiv.

§ 85.  Tehingu ühe osa tühisus

  Tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata.

§ 86.  Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing

  (1) Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine.
[RT I 2009, 18, 108 - jõust. 01.05.2009]

  (2) Tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui:
  1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või
  2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.
[RT I 2009, 18, 108 - jõust. 01.05.2009]

  (3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest.
[RT I, 12.03.2015, 5 - jõust. 01.07.2015]

  (4) [Kehtetu - RT I, 12.03.2015, 5 - jõust. 01.07.2015]

§ 87.  Seadusega vastuolus olev tehing

  Seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda.

§ 88.  Käsutuskeeldu rikkuv tehing

  (1) Kohtu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing on tühine. Tühine on ka täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri poolt tehtud käsutus, mis rikub eelmises lauses nimetatud käsutuskeeldu.

  (11) Kui isiku kinnistusraamatusse kantud õiguse käsutamise õigust on kindla isiku kasuks piiratud, kohaldatakse asjaõigusseaduse § 561 lõikes 2 sätestatut.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei laiene enne käsutuskeelu andmist tekkinud asjaõiguste teostamisele.

§ 89.  Näilik tehing

  (1) Näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad.

  (2) Näilik tehing on tühine.

  (3) Kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut.

2. jagu Tehingu tühistamine 

§ 90.  Tehingu tühistamise mõiste

  (1) Tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu.
[RT I 2009, 18, 108 - jõust. 01.05.2009]

  (2) Tühistatud tehingu järgi saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (3) Tehingu osa võib tühistada, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühistatud osata.

§ 91.  Isiku teadmine tühistamise alusest

  Kui isik tehingu tühistamise aluse olemasolust teadis või pidi teadma, siis loetakse tehingu tühistamise korral, et isik teadis tehingu kehtetusest.

§ 92.  Eksimus

  (1) Eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest.

  (2) Tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel.

  (3) Tehingu teinud isik võib olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada, kui:
  1) eksimuse põhjustasid tehingu teise poole poolt teatavaks tehtud asjaolud või asjaoludest teatamata jätmine, kui asjaolude teatavakstegemine oli vastavalt hea usu põhimõttele nõutav;
  2) tehingu teine pool teadis või pidi eksimusest teadma ja eksinud poole eksimusse jätmine oli vastuolus hea usu põhimõttega;
  3) tehingu teine pool lähtus tehingu tegemisel samadest ekslikest asjaoludest, välja arvatud juhul, kui teine pool oleks asjaoludest õiget ettekujutust omades võinud eeldada, et eksinud pool oleks eksimusest teades tehingu siiski teinud.

  (4) Ühepoolse tehingu puhul loetakse käesoleva paragrahvi lõike 3 mõttes tehingu teiseks pooleks isik, kellele tehingus sisalduv tahteavaldus oli suunatud, ning isik, kes omandab tehingu alusel õiguse.

  (5) Tehingu teinud isik ei või tehingut tühistada, kui ta vastavalt tehingu tegemise asjaoludele ja tehingu sisule kandis eksimuse riisikot.

§ 93.  Eksimuse tõttu tühistatava lepingu muutmine

  (1) Kui ühel poolel on õigus leping olulise eksimuse tõttu tühistada, kuid teine pool täidab lepingu või teatab oma tahtest täita leping nii, nagu seda mõistis lepingu tühistamise õigust omav pool, siis loetakse, et leping on sõlmitud nii, nagu seda mõistis eksinud pool. Teate saamisel kaotab eksinud pool lepingu tühistamise õiguse.

  (2) Kui teine pool viivitamata pärast lepingu tühistamise avalduse saamist täidab lepingu või teatab oma tahtest täita leping nii, nagu seda mõistis lepingu tühistanud pool, on lepingu tühistamise avaldus kehtetu.

  (3) Kui mõlemad pooled on eksinud samades asjaoludes, võib kumbki pool nõuda lepingu vastavusse viimist sellega, mis oleks kokku lepitud, kui pooled ei oleks eksinud.

§ 94.  Pettus

  (1) Pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema.

  (2) Ebaõigete asjaolude avaldamisega on võrdsustatud nendest asjaoludest teatamata jätmine, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teatada, samuti selliste asjaolude tõesena avaldamine, mille tõelevastavust avaldaja ei ole kontrollinud ja mis hiljem osutuvad ebaõigeks.

  (3) Tehingu teinud isik võib pettuse mõjul tehtud tehingu tühistada.

  (4) Kui pettuse pani toime kolmas isik, kelle eest tehingu teine pool ei vastuta, võib petetud pool tehingu tühistada, kui teine pool pettusest teadis või teadma pidi. Kui teine pool pettusest ei teadnud ega pidanudki teadma, võib tehingu tühistada juhul, kui tehingu alusel omandas õiguse pettuse toimepannud kolmas isik.

  (5) Ühepoolse tehingu puhul loetakse käesoleva paragrahvi lõike 4 mõttes tehingu teiseks pooleks isik, kellele tehingus sisalduv tahteavaldus oli suunatud, ning isik, kes omandab tehingu alusel õiguse.

§ 95.  Teatamiskohustus

  Selleks, et kindlaks teha, kas käesoleva seaduse §-des 92 ja 94 nimetatud juhtudel tuleb asjaolu teisele poolele teatavaks teha, tuleb eelkõige arvestada, kas asjaolu on teisele poolele ilmselt tähtis, millised eriteadmised on pooltel, millised on teise poole mõistlikud võimalused vajalike andmete saamiseks ja kui suured on tema poolt nende andmete saamiseks tehtavad vajalikud kulutused.

§ 96.  Ähvardus ja vägivald

  (1) Isik, kes tegi tehingu õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul, võib tehingu tühistada, kui ähvardus või vägivald oli vastavalt asjaoludele nii vahetu ja tõsine, et ei jätnud tehingu teinud isikule mingit mõistlikku valikut. Eelkõige tuleb arvestada ähvardaja või vägivalla kasutaja ja tehingu teise poole isikut ning olukorda, milles ähvardus või vägivald aset leidis.

  (2) Ähvardus on õigusvastane juhul, kui õigusvastane on:
  1) tegu või tegevusetus, millega tehingu teinud isikut ähvardati;
  2) ähvarduse mõjul tehtud tehingu eesmärk;
  3) teo või tegevusetuse, millega ähvardati, kasutamine tehingu tegemisele kallutamiseks.

§ 97.  [Kehtetu - RT I 2009, 18, 108 - jõust. 01.05.2009]

§ 98.  Tühistamise kord

  (1) Tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Kui teist poolt ei ole, toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega avalikkusele.

  (2) Tehingu tühistamise õigus läheb üle õigusjärglasele, seaduses sätestatud juhtudel aga ka muule isikule.

§ 99.  Tühistamise tähtajad

  (1) Tehingu võib tühistada:
  1) ähvarduse või vägivalla korral – kuue kuu jooksul, arvates ajast, mil vastava asjaolu mõju lakkas;
[RT I 2009, 18, 108 - jõust. 01.05.2009]
  2) pettuse või eksimuse korral – kuue kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest.

  (2) Hoolimata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust ei või tehingut tühistada, kui tehingu tegemisest on möödunud kolm aastat. Kui tehingu tühistamise aluseks on ähvardus või vägivald, pikeneb käesolevas lõikes sätestatud tähtaeg kümne aastani.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtajad peatuvad käesoleva seaduse §-des 163, 165 ja 166 nimetatud alustel ja tähtajaks.

§ 100.  Tehingu kinnitamine

  (1) Tehingu tühistamise õigus lõpeb, kui tehingu tühistamiseks õigustatud isik tehingut kinnitab. Kinnitus ei pea olema tehinguga samas vormis. Kui tehingu tühistamiseks õigustatud isik, kes tühistamise alusest teab, tehingu täidab, loetakse tehing kinnitatuks.

  (2) Kui tehing on tehtud ähvarduse või vägivalla mõjul, kehtib kinnitus üksnes siis, kui kinnitus on antud pärast tehingu tegemist mõjutanud asjaolude äralangemist.
[RT I 2009, 18, 108 - jõust. 01.05.2009]

  (3) Kui tehingu üks pool teeb pärast tehingu tühistamise tähtaja algust teisele poolele ettepaneku tehingut kinnitada või tehing tühistada, lõpeb tehingu tühistamise õigus, kui tehingu tühistamiseks õigustatud isik ei teata mõistliku aja jooksul pärast ettepaneku saamist, kas ta tühistab tehingu.

§ 101.  Kahju hüvitamine

  (1) Isik, kes on tehingu käesolevas jaos sätestatud alustel ja korras tühistanud, võib nõuda teiselt poolelt kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise eesmärgiks on tehingu tühistanud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks tehingut teinud.

  (2) Tehingu teine pool ei pea kahju hüvitama, kui ta eksimusest, pettusest, ähvardusest või vägivallast ei teadnud ega pidanudki teadma.

6. peatükk TINGIMUSLIK TEHING 

§ 102.  Edasilükkava või äramuutva tingimusega tehing

  (1) Tingimuslik on tehing, mis on tehtud edasilükkava või äramuutva tingimusega.

  (2) Tehing on tehtud edasilükkava tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede tekkimine sõltub asjaolust (edasilükkav tingimus), mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu.

  (3) Tehing on tehtud äramuutva tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede lõppemine sõltub asjaolust (äramuutev tingimus), mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu.

§ 103.  Mitme edasilükkava või äramuutva tingimusega tehing

  Kui tehinguga on kindlaks määratud mitu omavahel seotud tingimust, on tehinguga seotud õiguslike tagajärgede tekkimiseks või lõppemiseks vajalik kõigi tingimuste saabumine. Kui tingimused on määratud alternatiivselt, peab saabuma vähemalt üks tingimus.

§ 104.  Tingimuse saabumise takistamine või sellele kaasaaitamine

  (1) Tingimus loetakse saabunuks ka juhul, kui selle saabumist takistas hea usu põhimõtte vastaselt pool, kellele tingimuse saabumine ei ole kasulik.

  (2) Tingimust ei loeta saabunuks, kui selle saabumisele aitas hea usu põhimõtte vastaselt kaasa pool, kellele tingimuse saabumine on kasulik.

§ 105.  Õiguste ja kohustuste tekkimise või lõppemise aeg

  (1) Edasilükkava tingimusega tehtud tehingu puhul tekivad ja äramuutva tingimusega tehtud tehingu puhul lõpevad tehinguga kindlaksmääratud õigused ja kohustused tingimuse saabumisel.

  (2) Kui tehinguga on ette nähtud, et tingimuse saabumisel tekivad või lõpevad tehinguga kindlaksmääratud õigused ja kohustused kindlaksmääratud ajal enne tingimuse saabumist, peavad pooled tingimuse saabumisel täitma tehingust tulenevaid kohustusi tehinguga kindlaksmääratud ajast alates.

§ 106.  Käsutused hõljumisajal

  (1) Hõljumisaeg on ajavahemik tehingu tegemisest kuni tingimuse saabumiseni või selle saabumise võimatuse ilmnemiseni.

  (2) Tingimusliku tehingu teinud isiku poolt hõljumisajal tehtud käsutustehing on tingimuse saabumisel tühine, kui käsutustehing välistab või piirab tingimusega seotud õigusliku tagajärje saabumist. Tühine on ka täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri poolt tehtud käsutus, mis välistab või piirab tingimusega seotud õigusliku tagajärje saabumist.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu ei piira ega välista kolmandate isikute heauskselt omandatud õigusi.
[RT I 2003, 78, 523 - jõust. 27.12.2003]

§ 107.  Kahju hüvitamine

  (1) Edasilükkava tingimusega tehingu puhul võib tehingupool, kelle õiguse tekkimine on seotud tingimusega, nõuda tingimuse saabumisel tehingu teiselt poolelt kahju hüvitamist, kui tingimusega seotud õigus ei teki või ei teki ettenähtud kujul teisest poolest tuleneva asjaolu tõttu.

  (2) Äramuutva tingimusega tehingu puhul on kahju hüvitamise nõudeõigus tehingupoolel, kelle kasuks endine õiguslik olukord oleks pidanud taastuma.

§ 108.  Võimatu tingimus

  (1) Võimatu on tingimus, mille kohta on tehingu tegemise ajal teada, et see ei saabu.

  (2) Kui tehinguga kindlaksmääratud õiguste või kohustuste tekkimine on seatud sõltuvusse võimatust tingimusest, on tehing tühine.

  (3) Kui tehinguga kindlaksmääratud õiguste või kohustuste lõppemine on seatud sõltuvusse võimatust tingimusest, loetakse tehing tehtuks selle tingimuseta.

§ 109.  Seadusvastane tingimus

  (1) Kui tehingus sisalduv edasilükkav tingimus on vastuolus seaduse, heade kommete või avaliku korraga, on tehing tühine.

  (2) Kui tehinguga kindlaksmääratud õiguste ja kohustuste lõppemine on seatud sõltuvusse seaduse, avaliku korra või heade kommetega vastuolus olevast tingimusest, loetakse tehing tehtuks selle tingimuseta.

§ 110.  Tähtpäeva määramine

  Tehinguga kindlaksmääratud õigusliku tagajärje tekkimiseks või lõppemiseks tähtpäeva ettenägemise korral kohaldatakse vastavalt käesolevas peatükis edasilükkava või äramuutva tingimuse kohta sätestatut.

7. peatükk TEHINGU TEGEMISE NÕUSOLEK 

§ 111.  Nõusoleku avaldamine

  (1) Kui tehingu kehtivus sõltub kolmanda isiku nõusolekust, võib kolmas isik nõusoleku andmise või sellest keeldumise avaldada tehingu teinud isikule, mitmepoolse tehingu puhul ka tehingupoolele. Nõusolek võib olla tehingu tegemisele eelnev või antud tagantjärele (heakskiit).

  (2) Kui tehingu jaoks on seaduses ette nähtud teatud vorm, peab nõusolek tehingu tegemiseks olema samas vormis. Avaliku võimu teostamisel annab haldusorgan nõusoleku haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375) §-s 55 sätestatud vormis.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 112.  Eelneva nõusoleku tagasivõetavus

  Eelneva nõusoleku võib kuni tehingu tegemiseni tagasi võtta, kui nõusoleku andnud isik ei ole nõusoleku andmisel nõusoleku tagasivõtmise õigusest loobunud. Nõusoleku tagasivõtmise avalduse võib teha tehingut teha soovivale isikule, mitmepoolse tehingu puhul ka tehingupoolele.

§ 113.  Heakskiidu tagasiulatuv mõju

  Kui tehing on heaks kiidetud, kehtivad heakskiidu õiguslikud tagajärjed alates tehingu tegemisest, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti.

§ 114.  Õigustamata isiku käsutustehing

  (1) Kui õigustamata isik on eset käsutanud, on käsutus kehtiv, kui selleks oli õigustatud isiku eelnev nõusolek.

  (2) Kui õigustamata isikul ei olnud eseme käsutamiseks õigustatud isiku eelnevat nõusolekut, muutub tema poolt eseme käsutamine kehtivaks, kui õigustatud isik kiidab käsutuse heaks.

8. peatükk ESINDAMINE 

§ 115.  Tehingu tegemine esindaja kaudu

  (1) Tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus.

  (2) Esindaja kaudu ei või teha tehingut, mis seadusest või kokkuleppest tulenevalt tuleb teha isiklikult.

  (3) Käesolev peatükk ei reguleeri esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid õigusi ja kohustusi.

§ 116.  Tehingu tegemine esindatava nimel

  (1) Esindaja võib tehingu teha otseselt esindatava nimel, samuti võib tehingu tegemine esindatava nimel tuleneda tehingu tegemisega seotud asjaoludest.

  (2) Kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel.

§ 117.  Esindusõigus

  (1) Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel.

  (2) Esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus).

§ 118.  Volituse andmine

  (1) Volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele.

  (2) Kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud.

  (3) Kui seaduses on tehingu tegemiseks ette nähtud teatud vorm, mille järgimata jätmise korral on tehing tühine, peab tehingu tegemiseks antud volitus olema samas vormis.

§ 119.  Edasivolitus

  (1) Esindajal on edasivolitamise õigus, kui see tuleneb volitusest. Kui volitus on antud tehingu tegemiseks, mille puhul ei saa mõistlikult oodata selle tegemist esindaja poolt isiklikult, siis eeldatakse, et esindajal on edasivolitamise õigus.

  (2) Seaduslik esindaja võib anda teisele isikule volituse tehingu tegemiseks.

§ 120.  Esindusõiguse ulatus

  (1) Seadusjärgse esindusõiguse ulatus määratakse seadusega.

  (2) Volituse ulatuse määrab esindatav. Volitust tõlgendatakse selliselt, nagu pidi esindatava tahteavaldust või käitumist mõistma isik, kellele volitus anti või kes avalikkusele suunatud tahteavaldusele või esindatava avaldusele või käitumisele tugineb.

§ 121.  Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku esindamise erisused

  (1) Kui isikul on volitus teha teise isiku majandus- või kutsetegevuses kõiki tehinguid, mis on sellises majandus- või kutsetegevuses tavalised, ei või ta siiski eraldi volituseta kinnisasja võõrandada või koormata ega sõlmida laenulepingut.

  (2) Teise isiku ülesandel tema majandus- või kutsetegevuses kaupu müüv või teenuseid osutav isik loetakse volitatuks tegema kõiki tehinguid, mis on tavaliselt vajalikud selliste kaupade müümiseks või teenuste osutamiseks.

  (3) Kui esindusõigust on käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatuga võrreldes piiratud, kehtib piirang kolmanda isiku suhtes üksnes juhul, kui kolmas isik sellest teadis või pidi teadma.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatut ei kohaldata prokuristi suhtes.

§ 122.  Esindamine mitme esindaja korral

  (1) Mitmele isikule sama sisuga volituse andmise korral eeldatakse, et igaüks neist võib esindatavat iseseisvalt esindada.

  (2) Kui mitu esindajat võivad esindatavat esindada üksnes ühiselt (ühine esindamine), võib igaüks neist siiski eraldi võtta esindatava nimel vastu tahteavaldusi.

§ 123.  Esindaja ja esindatava teadmine asjaoludest

  (1) Kui tehingu tegemisel esines eksimus, pettus, ähvardus, vägivald või muud asjaolud, mis annavad aluse tehingu tühistamiseks, või kui tehingu õiguslikud tagajärjed sõltuvad sellest, kas isik teadis teatud asjaolusid või pidi neid teadma, siis tuleb nende asjaolude hindamisel lähtuda esindaja, mitte esindatava isikust.

  (2) Kui volituse puhul tegutses esindaja vastavalt esindatava juhistele, ei või esindatav tugineda esindaja teadmatusele asjaolude suhtes, mida esindatav ise teadis või pidi teadma.

§ 124.  Esindamine piiratud teovõimega isiku poolt

  Esindajaks võib olla ka piiratud teovõimega isik, välja arvatud seadusjärgse esindusõiguse puhul.

§ 125.  Esindusõiguse lõppemise alused

  (1) Seadusjärgne esindusõigus lõpeb seadusega ettenähtud alustel ja korras.

  (2) Volitus lõpeb, kui:
  1) esindaja on teinud tehingu, milleks volitus oli antud;
  2) tehingu tegemine, milleks volitus oli antud, on muutunud võimatuks;
  3) volituse tähtaeg möödub;
  4) saabub äramuutev tingimus, millega on seotud volituse lõppemine;
  5) esindatav võtab volituse tagasi;
  6) esindaja loobub volitusest;
  7) see tuleneb volituse andmise aluseks olevast tehingust;
  8) volituse andmise aluseks olev leping lõpeb;
  9) esindatav sureb;
  10) esindatavaks või esindajaks olev juriidiline isik lõpeb;
  11) kuulutatakse välja esindatava pankrot;
  12) esineb muu seaduses sätestatud volituse lõppemise alus.

  (3) Volitus ei lõpe esindatava surmaga, kui ei lõpe esindamise aluseks olev käsundusleping.

  (4) Eeldatakse, et volitus lõpeb ka siis, kui kuulutatakse välja esindaja pankrot või esindaja sureb või tema üle seatakse eestkoste.

  (5) Kui volituse kohta on antud kirjalik dokument (volikiri), tuleb see pärast volituse lõppemist esindatavale tagastada. Volikirja tagastamise kohustuse puhul ei või kasutada võlaõigusseaduse §-s 110 nimetatud kohustuse täitmisest keeldumise õigust.
[RT I, 13.03.2014, 3 - jõust. 23.03.2014]

§ 126.  Volituse tagasivõtmine

  (1) Esindatav võib volituse igal ajal tagasi võtta, isegi kui volitus on tähtajaline. Volituse tagasivõtmine toimub tahteavalduse tegemisega esindajale või kolmandale isikule, kellega tehingu tegemiseks oli volitus antud, või avalikkusele.

  (2) Esindatav võib volituse andmisel esindaja või kolmanda isiku huvides oleva tehingu tegemiseks määrata, et volitus on tagasivõtmatu.

  (3) Esindatav võib ka tagasivõtmatuna antud volituse mõjuval põhjusel tagasi võtta.

§ 127.  Volituse kehtivus kolmandate isikute suhtes

  (1) Kui volitus on antud tahteavaldusega kolmandale isikule või avalikkusele või kui esindatav on volituse andmisest kolmandale isikule või avalikkusele teada andnud, loetakse volitus kolmanda isiku või avalikkuse suhtes kehtivaks, kuni volitust ei ole samal viisil tagasi võetud või selle lõppemisest teatatud.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse vastavalt ka volituse piiramise korral.

  (3) Kui volituse kohta on antud volikiri, siis loetakse, et volitus kehtib seni, kuni volikirja ei ole esindatavale tagasi antud või kehtetuks kuulutatud.

  (4) Hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatust, loetakse volitus piiratuks või lõppenuks isiku suhtes, kes tehingu tegemisel esindaja volituse lõppemisest või piiramisest teadis või pidi teadma.

§ 128.  Esindusõiguseta isiku ühepoolne tehing

  (1) Teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud ühepoolne tehing on tühine.

  (2) Kindlale isikule suunatud ühepoolsele tehingule, mis on tehtud teise isiku nimel esindusõiguseta, kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 129 ja 130 sätestatut, kui isik, kellele tehing oli suunatud, ei vaielnud tehingu tegemisele vastu, kuigi ta esindusõiguse puudumisest teadis või pidi teadma.

§ 129.  Esindusõiguseta isiku mitmepoolne tehing

  (1) Teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab.

  (2) Teise isiku nimel esindusõiguse piire ületades tehtud mitmepoolne tehing kehtib esindatava suhtes osas, milleks esindajal oli esindusõigus, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka osata, milleks esindajal ei olnud esindusõigust.

  (3) Kui isik on teinud tehingu esindusõigust omamata või esindusõigust ületades, võib tehingu teine pool teha isikule, kelle nimel tehing tehti, ettepaneku tehing heaks kiita. Heakskiit on kehtiv, kui see on avaldatud ettepaneku tegijale.

  (4) Kui isik, kelle nimel tehing tehti, ei avalda heakskiitu kahe nädala jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ettepaneku saamisest, siis loetakse, et ta ei ole tehingut heaks kiitnud.

  (5) Kuni tehingu heakskiitmiseni võib teine pool tehingu tegemiseks tehtud tahteavalduse tagasi võtta, välja arvatud juhul, kui ta tehingu tegemisel esindusõiguse puudumisest teadis või pidi teadma.

  (6) Kui volitus peab olema antud teatud vormis, peab ka heakskiit olema antud samas vormis.

§ 130.  Esindusõiguseta isiku vastutus

  (1) Teise isiku nimel tehingu teinud isik, kellel ei olnud esindusõigust, peab juhul, kui isik, kelle nimel tehing tehti, tehingut heaks ei kiida, hüvitama teisele poolele tehingu ettevalmistamisel kantud kulutused ja sellega seotud muu kahju, mida teine pool kandis seetõttu, et ta uskus esindusõiguse olemasolusse.

  (2) Kui teise isiku nimel tehingu teinud isik teadis või pidi teadma, et tal esindusõigust ei ole, peab ta lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahjule hüvitama teisele poolele ka tehingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju.

  (3) Esindusõiguseta isik ei vastuta vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule, kui tehingu teine pool esindusõiguse puudumisest teadis või pidi teadma, samuti siis, kui esindusõiguseta isik on piiratud teovõimega ja ta tegutses seadusliku esindaja nõusolekuta.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatut kohaldatakse vastavalt ka juhul, kui isikut, kelle nimel tehing tehti, ei ole olemas.

§ 131.  Tehingu tühistamine esindaja kohustuste rikkumise tõttu

  (1) Esindatav võib tühistada esindaja poolt tehtud tehingu, mille tegemisel esindaja rikkus esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi tehingu, mis oli vastuolus esindatava huvidega, kui teine pool kohustuste rikkumisest teadis või pidi teadma. Kui esindaja tegutses ühtlasi teise poole esindajana või kui esindaja tegi tehingu iseendaga, eeldatakse, et esindaja rikkus tehingu tegemisel esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi.

  (2) Esindatav ei või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul tehingut tühistada, kui:
  1) ta teadis või pidi teadma asjaoludest, mis annavad õiguse tehing vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 tühistada, ja andis nõusoleku esindaja poolt sellise tehingu tegemiseks;
  2) ta ei tühistanud tehingut mõistliku aja jooksul pärast seda, kui esindaja oli talle teatanud asjaoludest, mis annavad õiguse tehing vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 tühistada.

  (3) Esindatav võib tehingu vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 tühistada kuue kuu jooksul, arvates ajast, mil ta sai teada asjaoludest, mis annavad õiguse tehing vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 tühistada. Tehingut ei või tühistada pärast kolme aasta möödumist tehingu tegemisest.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatut kohaldatakse ühise esindamise korral ka juhul, kui esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi rikkus üks esindaja.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatut kohaldatakse vastavalt ka juhul, kui esindaja teeb tehingu edasivolituse saanud isiku kaudu.

5. osa VASTUTUS TEISE ISIKU EEST 

§ 132.  Teise isiku eest vastutamine

  (1) Isik vastutab teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega.

  (2) Isik vastutab samuti teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega.

§ 133.  Teise isiku teadmise omistamine

  (1) Kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, siis loetakse, et talle on teada asjaolud, mida teab majandus- või kutsetegevuses kasutatav isik, välja arvatud juhul, kui majandus- või kutsetegevuses kasutatava isiku ülesanded ei hõlma sellise teabe vahendamist teda majandus- või kutsetegevuses kasutavale isikule või kui majandus- või kutsetegevuses kasutatavalt isikult ei saa sellise teabe vahendamist, arvestades tema ülesandeid majandus- või kutsetegevuses, mõistlikult oodata.

  (2) Kui isik kasutab teist isikut oma kohustuse täitmisel, loetakse, et talle on teada need asjaolud, mida teab kohustuse täitmisel kasutatav isik, kui asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega.

6. osa TÄHTAEG JA TÄHTPÄEV 

§ 134.  Tähtaja mõiste

  (1) Tähtaeg on kindlaksmääratud ajavahemik, millega on seotud õiguslikud tagajärjed.

  (2) Tähtaeg määratakse aastate, kuude, nädalate, päevade, tundide või väiksemate ajaühikute või kindlalt saabuva sündmusega.

§ 135.  Tähtaja algus ja lõpp

  (1) Tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

  (2) Tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel.

§ 136.  Tähtpäeva saabumine

  (1) Tähtpäeva saabumine määratakse tähtaja või kindlaksmääratud sündmusega.

  (2) Kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval.

  (3) Kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval.

  (4) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras määratav tähtpäev satub kuule, milles vastavat kuupäeva ei ole, loetakse tähtpäev saabunuks selle kuu viimasel päeval.

  (5) Kui tähtpäeva saabumine on määratud nädalates arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimase nädala vastaval päeval.

  (6) Kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval.

  (7) Kui tähtpäeva saabumine on määratud teatud kuupäeva, kellaaja või sündmuse toimumisega, saabub tähtpäev sellel kuupäeval, kellaajal või sündmuse toimumisel.

  (8) Kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval.

  (9) Tähtaja määramisel loetakse päevaks ajavahemikku keskööst keskööni.

  (10) Kui tähtpäeva saabumine on määratud päevast väiksema ajaühikuga arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev selle ajaühiku saabumisel.
[RT I 2003, 78, 523 - jõust. 27.12.2003]

§ 137.  Tähtaja möödumine

  (1) Kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti.

  (2) Majandus- või kutsetegevuses tegutsevale isikule tähtaja jooksul edastamisele kuuluv tahteavaldus tuleb talle edastada ja tähtaja jooksul tema suhtes tehtav toiming teha hiljemalt tähtpäeval selle koha, kus tahteavaldus tuleb edastada või toiming teha, tavalise tööaja lõpuks.

7. osa TSIVIILÕIGUSTE TEOSTAMINE 

9. peatükk TSIVIILÕIGUSTE TEOSTAMISE VIISID 

§ 138.  Hea usu põhimõte

  (1) Õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus.

  (2) Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.

§ 139.  Heausksuse eeldus

  Kui seadus seob õiguslikud tagajärjed heausksusega, tuleb selle olemasolu eeldada, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 140.  Hädakaitse

  Hädakaitseks tehtud tegu ei ole õigusvastane, kui seejuures ei ületatud hädakaitse piire.

§ 141.  Hädaseisund

  (1) Isik, kes tekitab kahju ennast või teist isikut või vara ähvardava ohu tõrjumiseks, ei tegutse õigusvastaselt, kui kahju tekitamine on vajalik ohu tõrjumiseks ja kahju ei ole ähvardanud ohuga võrreldes ebamõistlikult suur.

  (2) Kahju tekitanud isik peab hüvitama kahju, mille ta ohtu tõrjudes tekitas, kui tõrjutud oht tekkis temast tuleneva asjaolu tõttu.

  (3) Kui see on asjaolude kohaselt mõistlik, võib hädaseisundis tekitatud kahju hüvitamist nõuda isikult, kelle huvides kahju tekitati.

10. peatükk AEGUMINE 

1. jagu Aegumise tagajärjed 

§ 142.  Aegumise mõiste

  (1) Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.

  (2) Seaduses sätestatud juhtudel nõudeõigus ei aegu.

§ 143.  Aegumise arvestamine kohtu poolt

  Kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

§ 144.  Kõrvalkohustusest tuleneva nõude aegumine

  Koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud.

§ 145.  Kokkulepe aegumise kohta

  (1) Tehinguga võib nõude aegumise tingimusi kergendada, eelkõige aegumistähtaega lühendada. Aegumise kergendatud tingimusi ei kohaldata, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult.

  (2) Poolte kokkuleppel võib aegumistähtaega, mis on lühem kui kümme aastat, pikendada, kuid mitte enam kui kümne aastani.

  (3) Loobumine õigusest nõuda aegumise kohaldamist on tühine.

§ 1451.  Aegumise tagajärjed tagatisele

  (1) Pandiga tagatud nõude aegumine ei võta pandipidajalt õigust põhivõla nõude rahuldamisele panditud eseme arvel.

  (2) Omandireservatsiooni korral võib omanik nõuda asja väljaandmist ka juhul, kui omandireservatsiooniga tagatud nõue on aegunud.
[RT I 2003, 78, 523 - jõust. 27.12.2003]

2. jagu Tehingust tuleneva nõude aegumine 

§ 146.  Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg

  (1) Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

  (2) Ehitise puuduse tõttu töövõtulepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on viis aastat. Ehitise puuduse tõttu müügilepingust tulenev nõue ei aegu enne viie aasta möödumist ehitise valmimisest.

  (3) Kui ehitise puuduse on põhjustanud eesmärgipäraselt ehitise valmistamiseks kasutatud toorme või materjali puudused, on selle toorme või materjali puudustest tuleneva nõude aegumistähtaeg viis aastat.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult.

  (5) Kinnisomandi üleandmise nõude, kinnisasja asjaõigusega koormamise, asjaõiguse üleandmise või lõpetamise või asjaõiguse sisu muutmise nõude aegumistähtaeg on kümme aastat.

§ 147.  Aegumistähtaja algus

  (1) Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest.

  (2) Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.

  (3) Kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.

  (4) [Kehtetu - RT I 2003, 78, 523 - jõust. 27.12.2003]

§ 148.  Lepingueelsetest läbirääkimistest tuleneva nõude aegumine

  Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse ka lepingueelsetest läbirääkimistest tuleneva kohustuse rikkumisest tuleneva nõude aegumisele.

3. jagu Seadusest tuleneva nõude aegumine 

§ 149.  Seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg

  Seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Teost hoidumisele suunatud nõude aegumistähtaeg algab hoidumiskohustuse rikkumisest.

§ 150.  Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg

  (1) Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.

  (2) Kui kahju hüvitama kohustatud isik on õigustatud isiku kulul seoses kahju tekitamisega rikastunud, on ta ka pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud aegumistähtaja möödumist kohustatud andma saadu välja alusetu rikastumise sätete järgi.

  (3) Kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue aegub, sõltumata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest.

§ 151.  Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg

  (1) Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.

  (2) Alusetust rikastumisest tulenev nõue aegub, sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel alusetu rikastumise toimumisest.

§ 152.  Aegumine nõuete konkurentsi korral

  (1) Kui samasisulise nõude võib esitada nii seadusest kui tehingust tuleneval alusel, kohaldatakse nõude aegumisele käesoleva peatüki 2. jaos sätestatut.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata käesoleva peatüki 4. jaos nimetatud nõuete aegumisele.

4. jagu Aegumine erijuhtudel 

§ 153.  Surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest, tervise kahjustamisest või vabaduse võtmisest tuleneva nõude aegumine

  (1) Surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest, tervise kahjustamisest või vabaduse võtmisest tuleneva nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuded aeguvad hiljemalt 30 aasta jooksul, arvates kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest.

§ 154.  Korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumine

  (1) Korduvate kohustuste, välja arvatud lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.
[RT I, 12.03.2015, 4 - jõust. 01.10.2015]

  (2) Lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg on kümme aastat iga üksiku kohustuse jaoks.
[RT I, 12.03.2015, 4 - jõust. 01.10.2015]

§ 155.  Omandiõigusest tuleneva väljaandmisnõude ning perekonna- ja pärimisõigusest tuleneva nõude aegumine

  (1) Omandiõigusest tuleneva väljaandmisnõude ning perekonna- ja pärimisõigusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Omandiõigusest tulenev väljaandmisnõue omavolilise valdaja vastu ei aegu.

§ 156.  Aegumine õigusjärgluse korral

  Omandiõigusest tuleneva väljaandmisnõude või valduse kaitse nõude aegumist ei mõjuta asja valduse muutumine, kui asi on õigusjärgluse tõttu sattunud teise isiku valdusse.

§ 157.  Jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumine

  (1) Jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat.
[RT I, 06.12.2010, 1 - jõust. 05.04.2011]

  (11) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täitedokumendiga on tunnustatud kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue või kriminaalmenetluse raames tsiviilhagiga esitatud nõue, siis on sellise nõude aegumistähtaeg 20 aastat.
[RT I, 06.12.2018, 1 - jõust. 01.07.2019]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 11 nimetatud nõude aegumistähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist.
[RT I, 06.12.2018, 1 - jõust. 01.07.2019]

  (3) Pankrotimenetluses tunnustatud nõude aegumistähtaeg on kümme aastat pankrotimenetluse lõppemisest.

  (4) Korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmisest tuleneva tulevikus sissenõutavaks muutuva tunnustatud nõude aegumisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 154 sätestatut.
[RT I, 06.12.2010, 1 - jõust. 05.04.2011]

5. jagu Aegumise katkemine ja peatumine 

§ 158.  Aegumise katkemine nõude tunnustamisega

  (1) Aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega.

  (2) Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos.

§ 159.  Aegumise katkemine täitetoimingu puhul

  (1) Aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega.

  (2) Aegumist ei loeta katkenuks, kui täitedokumenti ei võeta täitmiseks või kui täitedokument võetakse enne täitetoimingut tagasi või kui tehtud täitetoiming tühistatakse.

§ 160.  Aegumise peatumine hagi esitamisega

  (1) Aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks.

  (2) Hagi esitamisega on võrdsustatud:
  1) nõude esitamine pankrotimenetluses;
  2) avalduse esitamine hagi tagamiseks enne hagi esitamist, kui see avaldus rahuldatakse;
  3) avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses;
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
  31) võlgniku saneerimisavalduse või võlgade ümberkujundamise avalduse esitamine;
[RT I, 06.12.2010, 1 - jõust. 05.04.2011]
  4) avalduse esitamine seaduses sätestatud kohtueelses menetluses, sõltumata sellest, kas menetluses tehakse täitedokumendiks olev otsus;
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
  5) nõude tasaarvestamine kohtumenetluses nõudega, mille täitmist hagiga taotletakse;
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
  6) kolmanda isiku kaasamine menetlusse kolmanda isiku vastu suunatud nõude suhtes;
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
  7) avalduse esitamine eeltõendamismenetluses;
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
  8) samas asjas esmakordse avalduse esitamine menetluseks menetlusabi saamiseks enne kohtumenetluse alustamist.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

  (3) Nõude aegumise peatumine lõpeb peatumise aluseks oleva menetluse jõustunud lahendiga lõppemisega.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

  (4) Kohtumenetluse peatamise korral lõpeb nõude aegumise peatumine kolme aasta möödumisel poolte või kohtu poolt viimase protsessitoimingu tegemisest. Menetluse jätkamisel peatub aegumine uuesti.

§ 161.  Aegumise peatumine vahekohtumenetluse korral

  (1) Käesoleva seaduse §-s 160 sätestatut kohaldatakse ka nõude esitamisel vahekohtusse vastavalt vahekohtu kokkuleppele.

  (2) Kui vahekohtu kokkuleppes ei ole vahekohtunikke nimetatud või kui vahekohtuniku nimetamine on vajalik muul põhjusel või kui vahekohtu poole võib pöörduda alles pärast muude kokkulepitud eelduste täitmist, peatub aegumine juba siis, kui õigustatud isik teeb vajalikud toimingud vahekohtuniku määramiseks või muude vahekohtusse pöördumise eelduste täitmiseks.

§ 162.  Aegumise peatumine kohustuse täitmisest keeldumise õiguse puhul

  Aegumine peatub ajaks, mil kohustatud isikul on kokkuleppel õigustatud isikuga ajutiselt õigus keelduda kohustuse täitmisest, eelkõige, kui talle on antud täiendav tähtaeg täitmiseks.

§ 163.  Aegumise peatumine vääramatu jõu tõttu

  Aegumine peatub, kui õigustatud isik ei saa aegumistähtaja viimase kuue kuu jooksul vääramatu jõu tõttu oma õigusi kohtus või muul seaduses sätestatud viisil kaitsta. Aegumise peatumine lõpeb, kui lõpeb vääramatu jõu mõju.

§ 164.  Aegumise peatumine perekondlikul põhjusel või eestkoste ajal

  (1) Abikaasadevaheliste nõuete aegumine on abielu kestel peatunud.

  (2) Vanemate ja laste vaheliste nõuete aegumine on peatunud kuni lapse täisealiseks saamiseni.

  (3) Eestkostja ja eestkostetava vaheliste nõuete aegumine on peatunud eestkoste aja jooksul.

  (4) Vara hooldaja ja hooldatava vaheliste nõuete aegumine on peatunud hoolduse aja jooksul.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

§ 165.  Aegumise peatumine piiratud teovõimega isiku puhul

  (1) Kui piiratud teovõimega isikul ei ole seaduslikku esindajat, peatub tema nõuete ja tema vastu suunatud nõuete aegumine kuni isiku teovõimeliseks saamiseni või talle seadusliku esindaja määramiseni.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuded ei aegu enne kuue kuu möödumist ajast, mil isik saab teovõimeliseks või talle määratakse seaduslik esindaja.

§ 166.  Aegumise peatumine pärimise korral

  (1) Pärandvarasse kuuluva või pärandvara vastu suunatud nõude aegumine peatub ajani, mil pärija võtab pärandvara vastu või pärandvara suhtes kuulutatakse välja pankrot või pärandvarale määratakse hooldaja.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuded ei aegu enne kuue kuu möödumist ajast, mil pärija pärandvara vastu võttis, pärandvara suhtes pankrot välja kuulutati või pärandvarale hooldaja määrati.

§ 167.  Aegumise peatumine läbirääkimiste korral

  (1) Nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub.

  (2) Õigustatud isiku poolt kohustatud isikule kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja määramise korral on aegumine peatunud kuni täiendava tähtaja möödumiseni või kohustatud isiku poolt oma kohustuse täitmisest lõpliku keeldumiseni.

  (3) Aegumine peatub poolte poolt kokkulepitud ekspertiisi tegemiseni või kokkulepitud lepitusmenetluse lõpuni.

§ 168.  Peatumise toime

  (1) Aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka.

  (2) Nõue ei aegu enne kahe kuu möödumist aegumise peatumise lõppemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud, et nõue ei aegu pikema aja jooksul.

§ 169.  Aegumise peatumine nõuete konkurentsi korral

  Kui samasisulise nõude võib esitada nii seadusest kui tehingust tuleneval alusel ja seadusest või tehingust tuleneva nõude aegumine on peatunud või katkenud, siis on peatunud või katkenud nii seadusest kui tehingust tuleneva nõude aegumine.

8. osa SEADUSE RAKENDAMINE 

§ 170.  Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub selle rakendamise seaduses sätestatud ajast.

/otsingu_soovitused.json