International Sanctions Act

Chapter 1 General provisions 

§ 1.  Scope of application of Act

  This Act regulates the national implementation of international sanctions, the specifications for the implementation and application of financial sanctions, the procedure for monitoring the application of financial sanctions, the imposition of the sanctions of the Government of the Republic and the liability for a failure to notify of the application of financial sanctions and submission of false information.

§ 2.  Application of other Acts

 (1) The provisions of the Administrative Procedure Act apply to administrative proceedings prescribed in this Act, taking account of the specifications provided for in this Act.

 (2) The Money Laundering and Terrorist Financing Prevention Act shall be applied to matters not regulated in Chapters 2, 3 and 5 of this Act, taking account of the specifications provided for in this Act.

§ 3.  International sanctions

 (1) International sanctions are an essential tool of foreign policy aimed at supporting the maintenance or restoration of peace, international security, democracy and the rule of law, following human rights and international law or achieving other objectives of the United Nations Charter or the Common Foreign and Security Policy of the European Union.

 (2) International sanctions are imposed with regard to a state, territory, territorial unit, regime, organization, association, group or person by a resolution of the United Nations Security Council, a decision of the Council of the European Union or any other legislation imposing obligations on Estonia.

 (3) International sanctions may ban the entry of a subject of an international sanction in the state, restrict international trade and international transactions, and impose other prohibitions or obligations.

§ 4.  Sanctions of the Government of the Republic

  The sanctions of the Government of the Republic of is a tool of foreign policy which may be imposed in addition to the objectives specified in subsection 3 (1) of this Act in order to protect the security or interests of Estonia.

§ 5.  Subject of international sanctions

  The subject of international sanctions is any natural or legal person, entity or body, designated in the legal act imposing or implementing international sanctions, with regard to which the international sanctions apply.

§ 6.  Violation of international sanctions

  Violation of international sanctions is a failure to perform an obligation or violation of a prohibition provided for in a legal act implementing international sanctions specified in § 9 of this Act.

§ 7.  Nullity of transaction violating international sanctions

 (1) A transaction violating international sanctions shall be void.

 (2) If an authorization for entry into a transaction in accordance with subsection 11 (2) of this Act is granted retrospectively, the transaction shall become valid as of the date of the transaction.

§ 8.  Provisional implementation of international sanctions

  International sanctions imposed by a resolution of the United Nations Security Council shall be implemented with regard to the subjects of the international sanctions listed by the committee established on the basis of the resolution until the regulation of the Council of the European Union is updated or adopted.

Chapter 2 National implementation of international sanctions 

§ 9.  Legal act implementing international sanctions

 (1) For the purposes of this Act, legal act implementing international sanctions is a treaty, a regulation of the Council of the European Union or the act of law of the Republic of Estonia on the basis of which the obligations and prohibitions prescribed in the legislation on the imposition of international sanctions shall be applied.

 (2) If it is not possible to apply international sanctions on the basis of the legislation specified in subsection (1) of this section, the Government of the Republic shall, on the proposal of the Ministry of Foreign Affairs, establish an order or regulation implementing international sanctions to the extent necessary for national implementation of international sanctions.

§ 10.  Obligations of ministries

 (1) The national implementation of international sanctions shall be coordinated by the Ministry of Foreign Affairs.

 (2) Ministries shall initiate the proceedings of adopting legislation necessary for the implementation of international sanctions in their area of ​government, shall ensure the conditions necessary for the implementation and application of international sanctions, and shall co-operate with the Ministry of Foreign Affairs for the proper implementation of international sanctions.

§ 11.  Obligations of competent authority

 (1) The competent authority shall respond to inquiries related to international sanctions, issue administrative acts and carry out proceedings, as provided for in the legislation on imposition or implementation of international sanctions.

 (2) If the legal act implementing international sanctions enables making exemptions or allows provision of services or carrying out the transactions or proceedings only on the basis of an authorization, the competent authority shall grant such authorization pursuant to the procedure provided for in § 13 of this Act unless otherwise provided by sectoral legislation.

 (3) Competent authorities include, inter alia:
 1) the Ministry of the Interior or an agency in the area of ​government of the Ministry of the Interior authorized for such purpose - in the case of an entry ban;
 2) the Police and Border Guard Board - in the case of the restrictions on the stay, residence and employment;
 3) the Financial Intelligence Unit - in the case of financial sanctions;
 4) the Tax and Customs Board - in the case of a ban on the import and export of goods;
 5) the Ministry of Economic Affairs and Communications - in the case of a ban on the provision of services other than financial services and goods-related services.

 (4) If it is not possible to determine the competent authority on the basis of legislation, the competent authority shall be assigned by an order or regulation of the Government of the Republic on the proposal of the Ministry of Foreign Affairs.

§ 12.  Specifications applicable to authorisation for carriage of goods

 (1) The provisions of the Strategic Goods Act concerning licenses shall apply to the authorisation for carriage of goods, which is issued on the basis of subsection 11 (2) of this Act by the Strategic Goods Commission specified in § 8 of the Strategic Goods Act.

 (2) A state fee for the review of an application for the authorisation for carriage of goods specified in subsection (1) of this section shall be paid at the rate provided for by the State Fees Act.

§ 13.  Application for and issue of authorisation

 (1) An application for the grant of exemption or issue of authorisation specified in subsection 11 (2) of this Act shall be submitted to the competent authority.

 (2) The competent authority shall issue the authorisation specified in subsection 11 (2) of this Act within thirty days as of the receipt of the application. The granting of authorization is subject to the approval of the Ministry of Foreign Affairs.

 (3) An application submitted for issue of authorisation for humanitarian aid shall be given priority treatment by the competent authority.

 (4) The granting of or refusal to grant authorisation shall be subject to the conditions provided by the legislation on imposition or implementation of international sanctions.

 (5) An authorization shall not be transferable unless otherwise provided for in the authorization.

 (6) The minister responsible for the area may, by a regulation, establish the form of an application and authorisation for making an exemption or granting the authorisation specified in subsection 11 (2) of this Act.

Chapter 3 Specifications for implementation of financial sanctions 

§ 14.  Financial sanctions

  For the purposes of this Act, financial sanctions are international sanctions which:
 1) obligate the freezing of funds and economic resources of the subject of international financial sanctions;
 2) prohibit the making available of financial and economic resources to the subject of the financial sanctions;
 3) prohibit the granting of loans and credit under the conditions prescribed by the legislation on implementation of international sanctions;
 4) prohibit the opening and use of a deposit, payment, securities or other account under the conditions prescribed by the legislation on implementation of international sanctions;
 5) prohibit the securities transactions under the conditions provided for in the legislation on implementation of international sanctions;
 6) prohibit the conclusion of an insurance contract under the conditions prescribed by the legislation on implementation of international sanctions;
 7) prohibit investing under the conditions prescribed by the legislation on implementation of international sanctions; or
 8) prohibit, under the conditions provided for by the legislation on implementation of international sanctions, the starting or continuing of business relationships, consultancy or the provision of other financial services related to the activities listed above.

§ 15.  Obligation to freeze in case of joint ownership

 (1) If the legislation on implementation of financial sanctions requires the freezing of funds and economic resources of a subject of financial sanctions, the financial sanctions shall be applied also in the case the funds and resources are jointly owned by several persons and at least one of them is a subject of financial sanctions.

 (2) A person who is not a subject of financial sanctions, but whose funds and economic resources have been frozen pursuant to subsection (1) of this section, may apply for authorisation from the Financial Intelligence Unit to use their share in the joint ownership.

§ 16.  Notification of general public of financial sanctions

 (1) The Financial Intelligence Unit shall immediately publish or make available on its website information regarding the imposition, amendment or termination of financial sanctions.

 (2) The Financial Intelligence Unit shall prepare and publish, at least once a year, a consolidated overview of the implementation of financial sanctions in Estonia, which shall include, inter alia, information concerning:
 1) identified subjects of financial sanctions;
 2) financial sanctions applied;
 3) exemptions made or authorisations granted on the basis of subsection 11 (2) of this Act.

§ 17.  Rights of person regarding to whom financial sanctions have been applied

  A person with regard to whom financial sanctions have been applied shall have the right to submit an application to the Financial Intelligence Unit for verification whether the application of sanctions has been lawful.

§ 18.  Inspection obligation of Financial Intelligence Unit

  Upon receipt of an application specified in § 17 of this Act or a notice pursuant to § 19 (3) and § 21 (1) and (4) of this Act, the Financial Intelligence Unit shall, within ten working days:
 1) verify whether the person who has submitted the application or has been identified is a subject of financial sanctions;
 2) verify whether it is a transaction or act violating financial sanctions;
 3) verify whether the financial sanctions have been applied lawfully;
 4) immediately inform the person who submitted the application or notice of the results of the inspection.

§ 19.  Obtaining additional information and notification obligation

 (1) A natural or legal person, who has established that a person who has or is planning to have a business relationship with them is a subject of financial sanctions, or a transaction or act intended or carried out by that person violates financial sanctions, shall apply financial sanctions and notify the Financial Intelligence Unit immediately thereof.

 (2) A natural or legal person who has doubts as to whether a person who has or is planning to have a business relationship with them is a subject of financial sanctions, or the transaction or act intended or carried out by that person violates financial sanctions, shall apply financial sanctions and obtain additional information concerning the circumstances which enable to establish whether the transaction or act intended or carried out is in breach of financial sanctions.

 (3) Where, on the basis of additional information, a natural or legal person identifies a subject of financial sanctions, or that a transaction or act intended or carried out by the person violates financial sanctions or additional information does not enable identification thereof, the person shall apply financial sanctions and immediately notify the Financial Intelligence Unit thereof.

§ 20.  Person having specific obligations

 (1) A person having specific obligations is:
 1) a credit institution within the meaning of the Money Laundering and Terrorist Financing Prevention Act;
 2) a financial institution within the meaning of the Money Laundering and Terrorist Financing Prevention Act, except the European Central Bank and the central banks of the Contracting States of the European Economic Area;
 3) a provider of a service of exchanging a virtual currency against a fiat currency and provider of a virtual currency wallet service within the meaning of the Money Laundering and Terrorist Financing Prevention Act;
 4) a person having the status of an account operator within the meaning of the Securities Register Maintenance Act and the Central Securities Depository if the person arranges for the opening of securities accounts and provides services related to registry operations without intermediation of an account operator;
 5) a branch of a foreign service provider entered in the Estonian commercial register providing the same type of service as the agencies specified in clauses 1) -4) of this subsection.

 (2) If a person having specific obligations has more than one member of the management board, the person having specific obligations shall appoint a member of the management board who shall be responsible for the compliance of the person having specific obligations with the obligations provided for in § 21, § 22 and § 23 of this Act and for the performance of legislation and instructions established on the basis of this Act.

 (3) A person having specific obligations shall appoint a person in charge of performing the tasks, provided for by this Act, including a person is responsible for the application of financial sanctions, and shall forward the contact data of the person to the Financial Intelligence Unit.

§ 21.  Obligations of person having specific obligations

 (1) Upon the entry into force, amendment or termination of financial sanctions, a person having specific obligations shall verify whether the person who has or is planning to have a business relationship with them is a subject of financial sanctions. If the person having specific obligations identifies a person who is a subject of financial sanctions or that the transaction or act intended or carried out by them is in breach of financial sanctions, the person having specific obligations shall apply financial sanctions and immediately inform the Financial Intelligence Unit thereof.

 (2) If a person having specific obligations has doubts whether a person who has or is planning to have a business relationship with them is a subject of financial sanctions or that a transaction or act which is planned or carried out by them violates financial sanctions, the person having specific obligations shall apply financial sanctions and the due diligence measures as follows:
 1) collect additional information as to whether the person who has or intends to have the business relationship with them is a subject of financial sanctions or whether a transaction or act which is planned or carried out violates financial sanctions and verify it on the basis of supporting documents, data or information from a reliable and independent source;
 2) collect additional information regarding the purpose and nature of the business relationship, transaction or act and verify it on the basis of additional documents, data or information from a reliable and independent source.

 (3) A person having specific obligations shall also apply the due diligence measures provided for in subsection (2) of this section in the event of a risk or suspicion of a violation of a financial sanction.

 (4) If, as a result of application of due diligence measures specified in subsection (2) of this section, the person having specific obligations identifies a subject of the financial sanction or that the transaction or act which is planned or carried out by them violates financial sanctions, or if additional information obtained upon application of due diligence measures does not enable to identify it, as well as in the case of the suspicion of violation of financial sanction specified in subsection (3) of this section, the person having specific obligations shall inform the Financial Intelligence Unit thereof and of the financial sanction applied.

 (5) The form of the notice to be submitted to the Financial Intelligence Unit for compliance with the notification obligation based on subsections (1) and (4) of this section and the instruction for performance thereof shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

§ 22.  Collection and storage of data

  The person having specific obligations shall collect and store the data concerning the inspections specified in subsection 21 (1) of this Act and the data collected during the exercise of due diligence measures specified in subsection 21 (2) of the same section in the course of five years in a manner that allows comprehensive and prompt response to inquiries by the Financial Intelligence Unit.

§ 23.  Rules of procedure and internal control rules

 (1) A person with specific obligations shall establish rules of procedure in writing or in a form which can be reproduced in writing that ensure the organizational structure enabling immediate identification of the entry into force, modification or termination of financial sanctions, and which include instructions on at least:
 1) how to identify a subject of financial sanctions and the transaction or act violating financial sanctions;
 2) how to act in the event of suspicion concerning identification of a subject of financial sanctions or a transaction or act violating financial sanctions;
 3) how to identify the risk of a breach of financial sanctions and the action to be taken in the event of such a finding;
 4) how to collect additional information provided for in subsection 21 (2) of this Act;
 5) how to comply with the notification obligation provided for in subsections 21 (1) and (4) of this Act;
 6) how to store data provided for in § 22 of this Act and to make this data available.

 (2) In order to verify compliance with the rules of procedure, the person having specific obligations shall establish internal control rules, which shall describe, inter alia, the frequency and procedure of internal control and the procedure for storing the results.

 (3) A person having specific obligations shall organize the performance and application of the rules of procedure and internal control rules by the members of the staff of the person having specific obligations.

§ 24.  Obligations of legal service providers

 (1) Subsections 21 (1) - (4) of this Act shall apply to notaries, lawyers, bailiffs, interim trustees in bankruptcy and other legal service providers if they are acting as representatives of their client in a financial or immovable property transaction on behalf of and at the expense of the client, instructing the planning or implementation of the transaction or carrying out a professional act which is related to:
 1) the purchase or sale of immovable or a business or shares or stocks of a company;
 2) the management of money, securities or other assets of a client;
 3) the opening or management of payment, savings or securities accounts;
 4) the acquisition of funds necessary for foundation, operation or management of a company or
 5) the establishment, operation or management of a trust, company, foundation or association of other persons without legal personality.

 (2) The obligation to notify provided for in subsections 21 (1) and (4) of this Act does not apply to a legal service provider if the provider assesses the legal situation of the client, defends or represents the client in court, challenge or other such proceedings, including advising the client on commencement of proceedings or prevention thereof regardless of whether the information was received before, in the course of or after the proceedings.

§ 25.  Obligations of registrar

 (1) Within the limits of their competence, financial sanctions shall be imposed by the controllers or processors (hereinafter registrar) of the following registers:
 1) Register of European Patents Valid in Estonia;
 2) Register of Utility Models;
 3) Register of Trademarks and Service Marks;
 4) Land Register;
 5) Ship’s Registration Book;
 6) Register of Non-profit Organisations and Foundations;
 7) Patent Register;
 8) National Traffic Register;
 9) Register of Industrial Designs;
 10) Aircraft Register;
 11) Estonian Central Register of Securities;
 12) Commercial Register.

 (2) The registrar shall refuse to make an entry that violates financial sanctions.

 (3) The registrar shall designate a person who, within the limits of his or her competence, shall organize the implementation of financial sanctions and shall forward the contact details of the person to the Financial Intelligence Unit.

 (4) The registrar shall inform the Financial Intelligence Unit of the identification of the subject of a financial sanction or of a transaction or act which violates financial sanctions, using the form established on the basis of subsection 21 (5) of this Act.

§ 26.  Release from liability

  The compliance with the obligation to notify specified in subsections 19 (1) and (3) and 21 (1) and (4) of this Act shall not violate the confidentiality requirement prescribed by law or contract and the liability prescribed by law or contract for the disclosure of information shall not be applied. Any agreement derogating from this provision shall be null and void.

Chapter 4 Sanctions of Government of Republic  

§ 27.  Imposition of sanctions of Government of Republic

 (1) The sanctions of the Government of the Republic shall be imposed by a regulation of the Government of the Republic on the proposal of the Ministry of Foreign Affairs.

 (2) The subjects of the sanctions of the Government of the Republic of shall be designated by a directive of the minister responsible for the area.

 (3) The provisions of the Administrative Procedure Act shall not apply to the designation of the subjects of the sanctions of the Government of the Republic.

 (4) The inclusion of a person who is a subject of the sanction in the list and removal from the list shall be deemed to have been notified by publication of the corresponding information on the webpage of the Ministry of Foreign Affairs.

 (5) The provisions regarding international sanctions shall be applied to the sanctions of the Government of the Republic, taking account of the specifications provided for in this Chapter.

§ 28.  Rights of subject of Government of Republic sanctions

 (1) The subject of the sanctions of the Government of the Republic may submit an inquiry to the Ministry of Foreign Affairs as to the reasons for designation as the subject of the sanction.

 (2) The subject of the sanctions of the Government of the Republic may submit a reasoned application together with evidence to the Ministry of Foreign Affairs for removal from the list of subjects of sanction.

 (3) The Ministry of Foreign Affairs shall respond to the inquiry specified in subsection (1) of this section and the application specified in subsection (2) within thirty days.

 (4) A person who is the subject of the sanctions of the Government of the Republic may file an appeal regarding the designation of them as the subject of sanction with an administrative court pursuant to the procedure provided for by the Code of Administrative Court Procedure.

§ 29.  Validity and review of sanctions of the Government of the Republic

 (1) The sanctions of the Government of the Republic shall be valid until the term designated in a regulation established on the basis of subsection 27 (1) of this Act or for an unspecified term.

 (2) If the sanctions of the Government of the Republic are in force for more than one year, they shall be regularly reviewed.

 (3) The minister responsible for the area may suspend the sanctions of the Government of the Republic with regard to a subject of the sanction on the basis of a reasoned application of the subject of the sanction or on the reasoned proposal of a governmental authority or a state agency administered by the governmental authority or on its own initiative for a specified term.

 (4) A governmental authority, a state agency administered by a governmental authority or a court may make a reasoned proposal to the Ministry of Foreign Affairs to remove a subject of the sanctions of the Government of the Republic from the list.

Chapter 5 Organization of supervision 

§ 30.  Supervisory authorities

 (1) The Financial Intelligence Unit shall exercise state supervision over the application of financial sanctions, unless otherwise provided by law.

 (2) The application of financial sanctions by the registrars specified in clauses 25 (1) 1) -3) and 7-11) of this Act is exercised by means of supervisory control.

 (3) Supervision over the application of financial sanctions by registrars specified in clauses 25 (1) 4) -6) and 12) of this Act shall be exercised pursuant to the procedure provided for in § 45 of the Courts Act.

 (4) The Board of the Estonian Bar Association shall supervise compliance with the requirements of this Act and legislation established on the basis thereof by the members of the Estonian Bar Association pursuant to the Bar Association Act, taking account of the provisions of this Act.

 (5) The Ministry of Justice shall exercise supervision over compliance with the requirements of this Act and legislation established on the basis thereof by notaries on the basis of the Notaries Act, taking account of the provisions of this Act. The Ministry of Justice may delegate supervision to the Chamber of Notaries.

§ 31.  Special measures of state supervision

 (1) In order to exercise state supervision provided for in this Act, a law enforcement agency may apply special state supervision measures provided for in §§ 30 and 50 of the Law Enforcement Act on the basis of and pursuant to the procedure provided for by the Law Enforcement Act.

 (2) A law enforcement agency may enter into the seat and place of business of a person having specific obligations, a legal service provider and a registrar, and the premises and rooms in their possession under the conditions provided for in § 50 of the Law Enforcement Act, and the measure may be applied in the presence of the person inspected, the representative or member of the staff of the person.

 (3) The results of state supervision shall be recorded pursuant to the procedure provided for in § 68 of the Money Laundering and Terrorist Financing Prevention Act.

§ 32.  Precept of Financial Intelligence Unit

 (1) The Financial Intelligence Unit may issue a precept for the appointment of a responsible member of the management board provided for in subsection 20 (2) of this Act and a person in charge prescribed in subsection 20 (3) of this Act and for the establishment of the rules of procedure and internal control rules complying with the requirements provided for in § 23 of this Act.

 (2) In the case of suspected violation of financial sanctions, the Financial Intelligence Unit may, by a precept, suspend the transaction or acts suspected of violation or oblige taking measures necessary for the application of financial sanctions.

 (3) If the Financial Intelligence Unit suspects that a transaction is used for financing the disposal of the goods or property banned or restricted by international sanctions or for services related to them or for payment for them, or for payment for services banned or restricted by international sanctions, the Financial Intelligence Unit may suspend the transaction by a precept.

 (4) The precept specified in subsections (2) and (3) of this section may be imposed until up to the expiry of the international sanctions on which it is based.

 (5) The Financial Intelligence Unit shall communicate the precept to the person concerned within two working days by notifying the person concerned of the following of the precept:
 1) the legal basis;
 2) the exact content and scope;
 3) the date of commencement;
 4) the basis and procedure for making exceptions;
 5) the procedure for contestation.

§ 33.  Penalty payment for failure to comply with precept

 (1) If a person having specific obligations is a credit or financial institution specified in clause 20 (1) 1) or 2) of this Act, the maximum rate of penalty payment implemented pursuant to the procedure provided for in the Substitutive Enforcement and Penalty Payment Act in the case of a failure to comply or improper compliance with the precept specified in § 32 of this Act shall be:
 1) in the case of a natural person, up to 5,000 euros for the first occasion and up to 50,000 euros in subsequent cases for the compulsory enforcement of one and the same obligation, but not more than 5,000,000 euros in total;
 2) in the case of a legal person, up to 32,000 euros for the first occasion and up to 100,000 euros in subsequent cases for the compulsory enforcement of one and the same obligation, whichever amount is larger, up to 5,000,000 euros or 10% of the total annual turnover of the legal person according to the last available annual accounts approved by the management body.

 (2) Where the legal person specified in clause (2) 2) of this section is a parent undertaking or a subsidiary of such parent undertaking that must prepare consolidated annual accounts, the total annual turnover of the legal person is considered to be either the annual turnover or the total turnover of the income type in the field of breach on which the precept specified in § 32 of this Act is based according to the latest available consolidated annual accounts approved by the highest-level management body of the parent undertaking.

 (3) In the case of persons unspecified in subsections (1) and (2) of this section, the upper limit of the penalty payment shall be equal to up to twice the profit earned as a result of the violation if such profit can be determined, or up to 1,000,000 euros.

§ 34.  Exchange of information

 (1) If, while exercising supervision, the Financial Supervision Authority or the supervisory authority specified in § 30 of this Act identifies a situation whose features indicate violation of financial sanctions or suspicion thereof, or refer to the violation of the requirements of this Act, they promptly notify the Financial Intelligence Unit thereof.

 (2) The supervisory authority specified in § 30 of this Act is required to submit information to the Financial Intelligence Unit by 15 April for the previous calendar year concerning:
 1) the number of supervision proceedings conducted and the number of persons engaged in supervision by their types;
 2) the number of violations discovered in the course of supervision and of the persons with regard to whom misdemeanour proceedings or other measures were applied, and the legal basis of them by persons.

 (3) Where necessary, the Financial Intelligence Unit shall forward information collected in the course of performance of the obligations provided for in this Act, including information containing banking and business secrets, to the Ministry of Foreign Affairs.

 (4) In order to perform the obligations prescribed in this Act, the Financial Intelligence Unit shall have the right to exchange information, including receiving and forwarding information containing banking and business secrets, with a foreign authority that performs the functions of a financial intelligence unit or a foreign law enforcement agency pursuant to the procedure provided for in § 63 of the Money Laundering and Terrorist Financing Prevention Act.

Chapter 6 Responsibility 

§ 35.  Failure to notify of identification of subject of financial sanctions or transaction or act violating financial sanctions and of application of financial sanctions and submission of false information

 (1) Violation of the obligation to notify the Financial Intelligence Unit of the identification of a subject of financial sanctions or a transaction or act violating financial sanctions provided for in subsections 21 (1) and (4) of this Act, and violation of the obligation to notify the Financial Intelligence Unit of the application of financial sanctions as well as submission of false information - is punishable by a fine of up to 300 fine units or by detention.

 (2) The same act, if committed by a legal person, - is punishable by a fine of up to 400,000 euros.

§ 36.  Violation of obligation to collect and store data

 (1) Violation of the obligation to collect and store data provided for in § 22 of this Act -
is punishable by a fine of up to 300 fine units.

 (2) The same act, if committed by a legal person, -
is punishable by a fine of up to 400,000 euros.

§ 37.  Procedure

  Extra-judicial proceedings concerning the misdemeanours specified in §§ 35 and 36 of this Act shall be conducted by the Police and Border Guard Board.

Chapter 7 Implementing provisions 

§ 38. – § 39.The provisions amending other acts have been omitted from the translation.

§ 40.  Repeal of International Sanctions Act

  The International Sanctions Act (RT I 2010, 26, 129) is repealed.

§ 41. – § 44.The provisions amending other acts have been omitted from the translation

§ 45.  Entry into force of Act

  This Act enters into force on 1 January 2020.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  Käesolev seadus reguleerib rahvusvahelise sanktsiooni riigisisest rakendamist, finantssanktsiooni rakendamise ja kohaldamise erisusi, finantssanktsiooni kohaldamise järelevalve korda, Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamist ning vastutust finantssanktsiooni kohaldamisest teatamata jätmise ja valeandmete esitamise eest.

§ 2.  Teiste seaduste kohaldamine

  (1) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

  (2) Käesoleva seaduse 2., 3. ja 5. peatükis reguleerimata küsimustes kohaldatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 3.  Rahvusvaheline sanktsioon

  (1) Rahvusvaheline sanktsioon on välispoliitika meede, mille eesmärk on toetada rahu säilitamist või taastamist, rahvusvahelist julgeolekut, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse järgimist või muude Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja või Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamist.

  (2) Rahvusvaheline sanktsioon kehtestatakse riigi, territooriumi, territoriaalse üksuse, režiimi, organisatsiooni, ühenduse, rühmituse või isiku suhtes Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu resolutsiooni, Euroopa Liidu Nõukogu otsuse või muu Eestile kohustusi paneva õigusaktiga.

  (3) Rahvusvahelise sanktsiooniga võib keelata rahvusvahelise sanktsiooni subjekti riiki sisenemise, piirata rahvusvahelist kaubandust ja rahvusvahelisi tehinguid ning seada muid keelde või kohustusi.

§ 4.  Vabariigi Valitsuse sanktsioon

  Vabariigi Valitsuse sanktsioon on välispoliitika meede, mille võib lisaks käesoleva seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud eesmärkidele kehtestada Eesti julgeoleku või huvide kaitseks.

§ 5.  Rahvusvahelise sanktsiooni subjekt

  Rahvusvahelise sanktsiooni subjekt on rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas või rakendavas õigusaktis kindlaksmääratud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus, kelle suhtes kohaldatakse rahvusvahelist sanktsiooni.

§ 6.  Rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine

  Rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine on käesoleva seaduse §-s 9 nimetatud rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmine või keelu rikkumine.

§ 7.  Rahvusvahelist sanktsiooni rikkuva tehingu tühisus

  (1) Rahvusvahelist sanktsiooni rikkuv tehing on tühine.

  (2) Kui käesoleva seaduse § 11 lõike 2 kohane luba tehingu tegemiseks antakse tagantjärele, muutub tehing kehtivaks selle tegemise kuupäevast.

§ 8.  Rahvusvahelise sanktsiooni ajutine rakendamine

  Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu resolutsiooniga kehtestatud sanktsiooni rakendatakse resolutsiooni alusel moodustatud komitee loetletud rahvusvahelise sanktsiooni subjektide suhtes, kuni ajakohastatakse või võetakse vastu Euroopa Liidu Nõukogu määrus.

2. peatükk Rahvusvahelise sanktsiooni riigisisene rakendamine 

§ 9.  Rahvusvahelist sanktsiooni rakendav õigusakt

  (1) Rahvusvahelist sanktsiooni rakendav õigusakt käesoleva seaduse tähenduses on rahvusvaheline leping, Euroopa Liidu Nõukogu määrus või Eesti Vabariigi seadus, mille alusel kohaldatakse rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas õigusaktis ettenähtud kohustusi ja keelde.

  (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigusaktide alusel ei ole võimalik rahvusvahelist sanktsiooni kohaldada, kehtestab rahvusvahelist sanktsiooni rakendava korralduse või määruse rahvusvahelise sanktsiooni riigisiseseks rakendamiseks vajalikus ulatuses Vabariigi Valitsus Välisministeeriumi ettepanekul.

§ 10.  Ministeeriumide kohustused

  (1) Rahvusvahelise sanktsiooni riigisisest rakendamist koordineerib Välisministeerium.

  (2) Ministeeriumid algatavad enda valitsemisalas rahvusvahelise sanktsiooni rakendamiseks vajalike õigusaktide menetluse, tagavad rahvusvahelise sanktsiooni rakendamiseks ja kohaldamiseks vajalikud tingimused ning teevad Välisministeeriumiga koostööd rahvusvahelise sanktsiooni nõuetekohaseks rakendamiseks.

§ 11.  Pädeva asutuse kohustused

  (1) Pädev asutus vastab rahvusvahelise sanktsiooniga seotud päringutele ning annab haldusakte ja teeb toiminguid, mis on ette nähtud rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas või rakendavas õigusaktis.

  (2) Kui rahvusvahelist sanktsiooni rakendav õigusakt võimaldab teha erandeid või lubab teenust osutada või tehingut või toimingut teha vaid loa alusel, annab asjaomase loa pädev asutus käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud korras, kui valdkondlikes õigusaktides ei nähta ette teisiti.

  (3) Pädevad asutused on muu hulgas:
  1) sissesõidukeelu korral Siseministeerium või selleks volitatud Siseministeeriumi valitsemisala asutus;
  2) viibimise, elamise ja töötamise piirangute korral Politsei- ja Piirivalveamet;
  3) finantssanktsiooni korral rahapesu andmebüroo;
  4) kauba sisse- ja väljaveo keelu korral Maksu- ja Tolliamet;
  5) muu kui finants- ja kaubaga seotud teenuse osutamise keelu korral Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

  (4) Kui pädevat asutust ei ole õigusaktide alusel võimalik kindlaks määrata, määratakse pädev asutus Välisministeeriumi ettepanekul Vabariigi Valitsuse korralduse või määrusega.

§ 12.  Kaubaveoloale kohalduvad erisused

  (1) Kaubaveoloale, mille väljastab käesoleva seaduse § 11 lõike 2 alusel strateegilise kauba seaduse §-s 8 nimetatud strateegilise kauba komisjon, kohaldatakse strateegilise kauba seaduses litsentsi kohta sätestatut.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaubaveoloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

§ 13.  Loa taotlemine ja andmine

  (1) Käesoleva seaduse § 11 lõikes 2 nimetatud erandi tegemiseks või loa väljastamiseks esitatakse pädevale asutusele taotlus.

  (2) Pädev asutus annab käesoleva seaduse § 11 lõikes 2 nimetatud loa 30 päeva jooksul alates taotluse saamisest. Loa andmine kooskõlastatakse Välisministeeriumiga.

  (3) Humanitaarabi andmiseks esitatud taotlust loa väljastamiseks menetleb pädev asutus eelisjärjekorras.

  (4) Loa andmisel või selle andmisest keeldumisel lähtutakse rahvusvahelist sanktsiooni kehtestava või rakendava õigusakti tingimustest.

  (5) Luba ei ole üleantav, kui loas ei nähta ette teisiti.

  (6) Käesoleva seaduse § 11 lõikes 2 nimetatud erandi tegemiseks või loa andmiseks võib taotluse ja loa vormi kehtestada valdkonna eest vastutav minister määrusega.

3. peatükk Finantssanktsiooni rakendamise erisused 

§ 14.  Finantssanktsioon

  Finantssanktsioon käesoleva seaduse tähenduses on rahvusvaheline sanktsioon, millega:
  1) kohustatakse külmutama rahvusvahelise finantssanktsiooni subjekti rahalised vahendid ja majandusressursid;
  2) keelatakse finantssanktsiooni subjektile rahaliste vahendite ja majandusressursside kättesaadavaks tegemine;
  3) keelatakse rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis ettenähtud tingimustel laenu ja krediidi andmine;
  4) keelatakse rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis ettenähtud tingimustel hoiuse-, makse-, väärtpaberi- või muu konto avamine ja kasutamine;
  5) keelatakse rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis ettenähtud tingimustel väärtpaberitehingud;
  6) keelatakse rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis ettenähtud tingimustel kindlustuslepingu sõlmimine;
  7) keelatakse rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis ettenähtud tingimustel investeerimine või
  8) keelatakse rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis ettenähtud tingimustel eespool loetletud tegevustega seotud ärisuhte alustamine või jätkamine, nõustamine või muu finantsteenuse osutamine.

§ 15.  Külmutamise kohustus ühisomandi korral

  (1) Kui finantssanktsiooni rakendav õigusakt kohustab külmutama finantssanktsiooni subjekti rahalised vahendid ja majandusressursid, tuleb finantssanktsiooni kohaldada ka juhul, kui vahendid ja ressursid kuuluvad mitme isiku ühisomandisse ning vähemalt üks neist on finantssanktsiooni subjekt.

  (2) Isik, kes ei ole finantssanktsiooni subjekt, kuid kelle rahalised vahendid ja majandusressursid on käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel külmutatud, võib taotleda rahapesu andmebüroolt luba kasutada oma osa ühisomandist.

§ 16.  Finantssanktsioonist teavitamine

  (1) Rahapesu andmebüroo avaldab või teeb oma veebilehel viivitamata kättesaadavaks teabe finantssanktsiooni kehtestamise, muutmise või lõpetamise kohta.

  (2) Rahapesu andmebüroo koostab ja avaldab vähemalt üks kord aastas finantssanktsioonide Eestis rakendamise koondülevaate, mis sisaldab muu hulgas teavet:
  1) tuvastatud finantssanktsiooni subjektide kohta;
  2) kohaldatud finantssanktsioonide kohta;
  3) käesoleva seaduse § 11 lõike 2 alusel erandi tegemise või loa andmise kohta.

§ 17.  Isiku õigus, kui tema suhtes on kohaldatud finantssanktsiooni

  Isikul, kelle suhtes on kohaldatud finantssanktsiooni, on õigus esitada rahapesu andmebüroole taotlus, et see kontrolliks, kas sanktsiooni kohaldamine oli õiguspärane.

§ 18.  Rahapesu andmebüroo kontrollikohustus

  Käesoleva seaduse §-s 17 nimetatud taotluse või § 19 lõike 3 ning § 21 lõigete 1 ja 4 kohase teate saamisel rahapesu andmebüroo kümne tööpäeva jooksul:
  1) kontrollib, kas taotluse esitanud või tuvastatud isik on finantssanktsiooni subjekt;
  2) kontrollib, kas tegemist on finantssanktsiooni rikkuva tehingu või toiminguga;
  3) kontrollib, kas finantssanktsiooni on kohaldatud õiguspäraselt;
  4) teavitab taotluse või teate esitajat viivitamata kontrolli tulemustest.

§ 19.  Lisateabe hankimine ja teavitamiskohustus

  (1) Kui füüsiline või juriidiline isik tuvastab, et temaga ärisuhtes olev või seda kavandav isik on finantssanktsiooni subjekt või tema poolt kavandatav või tehtav tehing või toiming rikub finantssanktsiooni, kohaldab ta finantssanktsiooni ja teavitab sellest viivitamata rahapesu andmebürood.

  (2) Kui füüsiline või juriidiline isik kahtleb, kas temaga ärisuhtes olev või seda kavandav isik on finantssanktsiooni subjekt või tema poolt kavandatav või tehtav tehing või toiming rikub finantssanktsiooni, kohaldab ta finantssanktsiooni ja hangib lisateavet asjaolude kohta, mis võimaldavad kindlaks teha, kas kavandatav või tehtav tehing või toiming rikub finantssanktsiooni.

  (3) Kui füüsiline või juriidiline isik tuvastab lisateabe põhjal finantssanktsiooni subjekti või et tema poolt kavandatav või tehtav tehing või toiming rikub finantssanktsiooni või lisateave ei võimalda seda kindlaks teha, kohaldab isik finantssanktsiooni ja teavitab sellest viivitamata rahapesu andmebürood.

§ 20.  Erikohustustega isik

  (1) Erikohustustega isik on:
  1) krediidiasutus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse tähenduses;
  2) finantseerimisasutus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse tähenduses, välja arvatud Euroopa Keskpank ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide keskpangad;
  3) virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse pakkuja ja virtuaalvääringu rahakotiteenuse pakkuja rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse tähenduses;
  4) kontohalduri staatusega isik väärtpaberite registri pidamise seaduse tähenduses ja väärtpaberite keskdepositoorium, kui ta korraldab väärtpaberikontode avamist ning osutab registritoimingutega seotud teenuseid ilma kontohalduri vahenduseta;
  5) käesoleva lõike punktides 1–4 nimetatud asutustega sama laadi teenust pakkuva välisriigi teenusepakkuja Eesti äriregistrisse kantud filiaal.

  (2) Kui erikohustustega isikul on rohkem kui üks juhatuse liige, määrab erikohustustega isik juhatuse liikme, kes vastutab erikohustustega isiku käesoleva seaduse §-des 21, 22 ja 23 sätestatud kohustuste ning käesoleva seaduse alusel kehtestatud õigusaktide ja juhendite täitmise eest.

  (3) Erikohustustega isik määrab käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmise, sealhulgas finantssanktsiooni kohaldamise eest vastutava isiku ja edastab tema kontaktandmed rahapesu andmebüroole.

§ 21.  Erikohustustega isiku kohustused

  (1) Erikohustustega isik kontrollib finantssanktsiooni jõustumisel, muutmisel või lõppemisel, kas temaga ärisuhtes olev või seda kavandav isik on finantssanktsiooni subjekt. Kui erikohustustega isik tuvastab finantssanktsiooni subjekti või et tema poolt kavandatav või tehtav tehing või toiming rikub finantssanktsiooni, kohaldab ta finantssanktsiooni ja teavitab sellest viivitamata rahapesu andmebürood.

  (2) Kui erikohustustega isik kahtleb, kas temaga ärisuhtes olev või seda kavandav isik on finantssanktsiooni subjekt või tema poolt kavandatav või tehtav tehing või toiming rikub finantssanktsiooni, kohaldab erikohustustega isik finantssanktsiooni ja järgmisi hoolsusmeetmeid:
  1) kogub lisateavet selle kohta, kas temaga ärisuhtes olev või seda kavandav isik on finantssanktsiooni subjekt või kavandatav või tehtav tehing või toiming rikub finantssanktsiooni, ning kontrollib seda lisadokumentide, andmete või teabe põhjal, mis pärineb usaldusväärsest ja sõltumatust allikast;
  2) kogub lisateavet ärisuhte, tehingu või toimingu eesmärgi ja olemuse kohta ning kontrollib seda lisadokumentide, andmete või teabe põhjal, mis pärineb usaldusväärsest ja sõltumatust allikast.

  (3) Erikohustustega isik kohaldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hoolsusmeetmeid ka finantssanktsiooni rikkumise riski või kahtluse korral.

  (4) Kui erikohustustega isik tuvastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud hoolsusmeetmete kohaldamise tulemusena finantssanktsiooni subjekti või et tema poolt kavandatav või tehtav tehing või toiming rikub finantssanktsiooni või kui hoolsusmeetmete kohaldamisel saadud lisateave ei võimalda seda kindlaks teha, samuti käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud finantssanktsiooni rikkumise kahtluse korral, teavitab erikohustustega isik sellest ja kohaldatud finantssanktsioonist rahapesu andmebürood.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõigetest 1 ja 4 tuleneva teavitamiskohustuse täitmiseks rahapesu andmebüroole esitatava teate vormi ning selle täitmise juhendi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 22.  Andmete kogumine ja säilitamine

  Erikohustustega isik kogub ja säilitab käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 nimetatud kontrolli kohta käivaid ning sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud hoolsusmeetmete täitmisel kogutud andmeid viie aasta jooksul viisil, mis võimaldab ammendavalt ja viivitamata vastata rahapesu andmebüroo päringutele.

§ 23.  Protseduurireeglid ja sisekontrollieeskiri

  (1) Erikohustustega isik kehtestab kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis protseduurireeglid, millega tagatakse selline organisatsiooniline ülesehitus, mis võimaldab viivitamata tuvastada finantssanktsiooni jõustumise, muutmise või lõppemise, ning mis sisaldavad juhiseid vähemalt:
  1) finantssanktsiooni subjekti ja finantssanktsiooni rikkuva tehingu või toimingu tuvastamise kohta;
  2) finantssanktsiooni subjekti tuvastamise või finantssanktsiooni rikkuva tehingu või toimingu kahtluse korral toimimise kohta;
  3) finantssanktsiooni rikkumise riski kindlakstegemise ja selle tuvastamise korral toimimise kohta;
  4) käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 sätestatud lisateabe kogumise kohta;
  5) käesoleva seaduse § 21 lõigetes 1 ja 4 sätestatud teatamiskohustuse täitmise kohta;
  6) käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud andmete säilitamise ja nende kättesaadavaks tegemise kohta.

  (2) Protseduurireeglite täitmise kontrollimiseks kehtestab erikohustustega isik sisekontrollieeskirja, mis kirjeldab muu hulgas sisekontrolli sagedust, protseduuri ning tulemuste säilitamise korda.

  (3) Erikohustustega isik korraldab protseduurireeglite ja sisekontrollieeskirja täitmise ning rakendamise erikohustustega isiku töötajate poolt.

§ 24.  Õigusteenuse osutaja kohustused

  (1) Käesoleva seaduse § 21 lõikeid 1–4 kohaldatakse notari, advokaadi, kohtutäituri, pankrotihalduri, ajutise pankrotihalduri ja muu õigusteenuse osutaja suhtes, kui ta tegutseb finants- või kinnisvaratehingus oma kliendi esindajana tema nimel ja arvel, juhendab tehingu kavandamist või elluviimist või teeb ametitoimingut, mis on seotud:
  1) kinnisasja või ettevõtte või äriühingu aktsiate või osade ostu või müügiga;
  2) kliendi raha, väärtpaberite või muu vara haldamisega;
  3) makse-, hoiu- või väärtpaberikontode avamise või haldamisega;
  4) äriühingu asutamiseks, tegevuseks või juhtimiseks vajalike vahendite hankimisega või
  5) usaldusfondi, äriühingu, sihtasutuse või muu juriidilise isiku staatust mitteomava isikute ühenduse asutamise, tegevuse või juhtimisega.

  (2) Käesoleva seaduse § 21 lõigetes 1 ja 4 sätestatud teavitamiskohustust ei kohaldata õigusteenuse osutaja suhtes, kui ta hindab kliendi õiguslikku olukorda, kaitseb või esindab klienti kohtu-, vaide- või muus sellises menetluses, sealhulgas nõustab klienti menetluse alustamises või vältimises, olenemata sellest, kas teave on saadud enne menetlust, menetluse kestel või pärast menetlust.

§ 25.  Registripidaja kohustused

  (1) Finantssanktsiooni kohaldavad oma pädevuse kohaselt järgmiste registrite pidajad või vastutavad või volitatud töötlejad (edaspidi registripidaja):
  1) Eestis kehtivate Euroopa patentide register;
  2) kasulike mudelite register;
  3) kauba- ja teenindusmärkide register;
  4) kinnistusraamat;
  5) laevakinnistusraamat;
  6) mittetulundusühingute ja sihtasutuste register;
  7) patendiregister;
  8) riiklik liiklusregister;
  9) tööstusdisainilahenduste register;
  10) Eesti väärtpaberite register;
  11) õhusõidukite register;
  12) äriregister.

  (2) Registripidaja keeldub tegemast finantssanktsiooni rikkuvat kannet.

  (3) Registripidaja määrab isiku, kes korraldab oma pädevuse piires finantssanktsiooni rakendamist, ja edastab tema kontaktandmed rahapesu andmebüroole.

  (4) Registripidaja teavitab rahapesu andmebürood finantssanktsiooni subjekti või finantssanktsiooni rikkuva tehingu või toimingu tuvastamisest, kasutades selleks käesoleva seaduse § 21 lõike 5 alusel kehtestatud vormi.

§ 26.  Vastutusest vabastamine

  Käesoleva seaduse § 19 lõigetes 1 ja 3 ning § 21 lõigetes 1 ja 4 sätestatud teavitamiskohustuse täitmine ei riku seaduse või lepinguga ettenähtud konfidentsiaalsusnõuet ning teabe avaldamise eest õigusakti või lepinguga ettenähtud vastutust ei kohaldata. Käesolevast sättest kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.

4. peatükk Vabariigi Valitsuse sanktsioon 

§ 27.  Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamine

  (1) Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega Välisministeeriumi ettepanekul.

  (2) Vabariigi Valitsuse sanktsiooni subjektid määrab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

  (3) Vabariigi Valitsuse sanktsiooni subjektide määramisele ei kohaldata haldusmenetluse seaduses sätestatut.

  (4) Sanktsiooni subjekti nimekirja lisamine ja nimekirjast eemaldamine loetakse teatavaks tehtuks vastava teabe avaldamisega Välisministeeriumi veebilehel.

  (5) Vabariigi Valitsuse sanktsioonile kohaldatakse rahvusvahelise sanktsiooni kohta sätestatut, arvestades käesolevas peatükis ettenähtud erisusi.

§ 28.  Vabariigi Valitsuse sanktsiooni subjekti õigused

  (1) Vabariigi Valitsuse sanktsiooni subjekt võib esitada Välisministeeriumile päringu enda sanktsiooni subjektiks määramise põhjuste kohta.

  (2) Vabariigi Valitsuse sanktsiooni subjekt võib enda sanktsiooni subjektide nimekirjast eemaldamiseks esitada Välisministeeriumile põhjendatud taotluse koos tõenditega.

  (3) Välisministeerium vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud päringule ja lõikes 2 nimetatud taotlusele 30 päeva jooksul.

  (4) Vabariigi Valitsuse sanktsiooni subjekt võib enda sanktsiooni subjektiks määramise kohta esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

§ 29.  Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtivus ja ülevaatamine

  (1) Vabariigi Valitsuse sanktsioon kehtib käesoleva seaduse § 27 lõike 1 alusel kehtestatud määruses määratud ajani või tähtajatult.

  (2) Kui Vabariigi Valitsuse sanktsioon kehtib kauem kui aasta, vaadatakse seda korrapäraselt läbi.

  (3) Valdkonna eest vastutav minister võib Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtivuse sanktsiooni subjekti suhtes sanktsiooni subjekti põhjendatud taotluse alusel, valitsusasutuse või valitsusasutuse hallatava riigiasutuse põhjendatud ettepanekul või omal algatusel määratud ajaks peatada.

  (4) Valitsusasutus, valitsusasutuse hallatav riigiasutus või kohus võib teha Välisministeeriumile põhjendatud ettepaneku Vabariigi Valitsuse sanktsiooni subjekti nimekirjast eemaldamise kohta.

5. peatükk Järelevalve korraldus 

§ 30.  Järelevalveasutused

  (1) Finantssanktsiooni kohaldamise riiklikku järelevalvet teeb rahapesu andmebüroo, kui seaduses ei nähta ette teisiti.

  (2) Käesoleva seaduse § 25 lõike 1 punktides 1–3 ja 7–11 nimetatud registripidajate poolt finantssanktsiooni kohaldamise üle tehakse järelevalvet teenistusliku järelevalve korras.

  (3) Käesoleva seaduse § 25 lõike 1 punktides 4–6 ja 12 nimetatud registripidajate poolt finantssanktsiooni kohaldamise üle tehakse järelevalvet kohtute seaduse §-s 45 sätestatud korras.

  (4) Eesti Advokatuuri juhatus teeb järelevalvet Eesti Advokatuuri liikmete poolt käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle advokatuuriseaduse alusel, arvestades käesolevas seaduses sätestatut.

  (5) Justiitsministeerium teeb järelevalvet notarite poolt käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle notariaadiseaduse alusel, arvestades käesolevas seaduses sätestatut. Justiitsministeerium võib järelevalve tegemise delegeerida Notarite Kojale.

§ 31.  Riikliku järelevalve erimeetmed

  (1) Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30 ja 50 ettenähtud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

  (2) Korrakaitseorgan võib korrakaitseseaduse §-s 50 ettenähtud tingimustel siseneda erikohustustega isiku, õigusteenuse osutaja ning registripidaja asu- ja tegevuskohta ning tema valduses olevasse hoonesse ja ruumi ning meedet võib kohaldada kontrollitava isiku, tema esindaja või töötaja juuresolekul.

  (3) Riikliku järelevalve tulemused kajastatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-s 68 sätestatud korras.

§ 32.  Rahapesu andmebüroo ettekirjutus

  (1) Rahapesu andmebüroo võib teha ettekirjutuse käesoleva seaduse § 20 lõikes 2 ettenähtud vastutava juhatuse liikme ja § 20 lõikes 3 ettenähtud vastutava isiku määramiseks ning käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud nõuetele vastavate protseduurireeglite ja sisekontrolli eeskirja kehtestamiseks.

  (2) Finantssanktsiooni rikkumise kahtluse korral võib rahapesu andmebüroo rikkumise kahtlusega tehingu või toimingu ettekirjutusega peatada või kohustada võtma finantssanktsiooni kohaldamiseks vajalikke meetmeid.

  (3) Kui rahapesu andmebürool on kahtlus, et tehinguga finantseeritakse rahvusvahelise sanktsiooniga keelatud või piiratud kauba või vara käsutamist või nendega seotud teenuseid või tasutakse nende eest või tasutakse rahvusvahelise sanktsiooniga keelatud või piiratud teenuse eest, võib ta tehingu ettekirjutusega peatada.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud ettekirjutuse võib kehtestada maksimaalselt kuni selle aluseks oleva rahvusvahelise sanktsiooni kehtivusaja lõppemiseni.

  (5) Rahapesu andmebüroo teeb ettekirjutuse puudutatud isikule teatavaks kahe tööpäeva jooksul, teavitades teda ettekirjutuse:
  1) õiguslikust alusest;
  2) sisust ja ulatusest;
  3) alguskuupäevast;
  4) erandite tegemise alustest ja korrast;
  5) vaidlustamise korrast.

§ 33.  Sunniraha ettekirjutuse täitmata jätmise eest

  (1) Kui erikohustustega isik on käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud krediidiasutus või finantseerimisasutus, on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral:
  1) füüsilise isiku puhul esimesel korral kuni 5000 eurot ning järgmistel kordadel kuni 50 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kuid kokku kõige rohkem 5 000 000 eurot;
  2) juriidilise isiku puhul esimesel korral kuni 32 000 eurot ning järgmistel kordadel kuni 100 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kuid olenevalt sellest, milline summa on suurem, kokku kuni 5 000 000 eurot või kuni 10 protsenti juriidilise isiku aastasest kogukäibest vastavalt viimasele kättesaadavale juhtorgani kinnitatud raamatupidamise aastaaruandele.

  (2) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud raamatupidamise aruande, siis arvestatakse juriidilise isiku aastase kogukäibena kas aastast kogukäivet või käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud ettekirjutuse aluseks olnud rikkumise valdkonna tululiigi kogukäivet viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande järgi, mille on heaks kiitnud emaettevõtja kõrgeima taseme juhtorgan.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata isikute puhul on sunniraha ülemmäär võrdne kuni kahekordse rikkumise tulemusel teenitud kasumiga, kui sellist kasumit on võimalik kindlaks teha, või kuni 1 000 000 eurot.

§ 34.  Teabevahetus

  (1) Kui Finantsinspektsioon või käesoleva seaduse §-s 30 nimetatud järelevalve tegija tuvastab järelevalvet tehes olukorra, mille tunnused osutavad finantssanktsiooni rikkumisele või selle kahtlusele või viitavad käesoleva seaduse nõuete rikkumisele, teatab ta sellest viivitamata rahapesu andmebüroole.

  (2) Käesoleva seaduse §-s 30 nimetatud järelevalve tegija on kohustatud esitama rahapesu andmebüroole 15. aprilliks teabe eelmisel kalendriaastal:
  1) läbi viidud järelevalvemenetluste arvu ja järelevalvega hõlmatud isikute arvu kohta nende liikide kaupa;
  2) järelevalve tegemisel avastatud rikkumiste arvu ja selliste isikute arvu kohta, kelle suhtes kohaldati väärteomenetlust või muid meetmeid, ning nende õigusliku aluse isikute kaupa.

  (3) Vajaduse korral edastab rahapesu andmebüroo käesolevas seaduses ettenähtud kohustuste täitmise käigus kogutud teabe, sealhulgas panga- ja ärisaladust sisaldavad andmed, Välisministeeriumile.

  (4) Käesolevas seaduses ettenähtud kohustuste täitmiseks on rahapesu andmebürool õigus vahetada infot, sealhulgas saada ning edastada panga- ja ärisaladust sisaldavaid andmeid, rahapesu andmebüroo ülesandeid täitva välisriigi asutusega või välisriigi õiguskaitseasutusega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-s 63 sätestatud korras.

6. peatükk Vastutus 

§ 35.  Finantssanktsiooni subjekti või finantssanktsiooni rikkuva tehingu või toimingu tuvastamisest ja finantssanktsiooni kohaldamisest teatamata jätmine ning valeandmete esitamine

  (1) Käesoleva seaduse § 21 lõigetes 1 ja 4 sätestatud finantssanktsiooni subjekti või finantssanktsiooni rikkuva tehingu või toimingu tuvastamisest ja finantssanktsiooni kohaldamisest rahapesu andmebüroole teatamise kohustuse rikkumise, samuti valeandmete esitamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

§ 36.  Andmete kogumise ja säilitamise kohustuse rikkumine

  (1) Käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud andmete kogumise ja säilitamise kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

§ 37.  Menetlus

  Käesoleva seaduse §-des 35 ja 36 nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet.

7. peatükk Rakendussätted 

§ 38.  Karistusseadustiku muutmine

Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 93¹ pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„§ 93¹. Rahvusvahelise sanktsiooni ja Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rikkumine

(1) Rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmise või keelu rikkumise eest –
karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.”;

2) paragrahvi 93¹ lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 83 sätestatule.”.

§ 39.  Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 70 lõike 3 punktis 5 asendatakse tekstiosa „§-s 6” tekstiosaga „§-s 20”;

2) paragrahvi 70 lõike 3 punktis 5 asendatakse tekstiosa „§ 12 lõike 6” tekstiosaga „§ 23”;

3) paragrahvi 70 lõike 3 punktis 7 asendatakse tekstiosa „§ 12 lõikele 6” tekstiosaga „§ 20 lõikele 3”.

§ 40.  Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse kehtetuks tunnistamine

Rahvusvahelise sanktsiooni seadus (RT I 2010, 26, 129) tunnistatakse kehtetuks.

§ 41.  Relvaseaduse muutmine

Relvaseaduse § 59² lõikeid 1 ja 2, § 60² lõike 1 punkti 2 ning § 60² lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „rahvusvahelist” sõnadega „või Vabariigi Valitsuse”.

§ 42.  Strateegilise kauba seaduse muutmine

Strateegilise kauba seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõike 1 punkti 1 ja lõiget 2, § 8 lõiget 1¹, § 19 lõike 2 punkte 2 ja 7³, § 54 punkti 3, § 57 punkti 4 ning § 65 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „rahvusvahelist” sõnadega „või Vabariigi Valitsuse”;

2) paragrahvi 9 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmekogusse kantakse ka rahvusvahelise sanktsiooni seaduse §-s 12 nimetatud kaubaveoloa alusel toimuva kaubaveo, kaubaga seotud teenuse osutamise ja tehingu tegemisega seotud toimingute andmed.”;

3) paragrahvi 13 lõike 2 punktis 5 ja § 27 lõike 3 punktis 4 asendatakse sõnad „tollikäitlusviisi kood” sõnadega „tolliprotseduuri kood”;

4) paragrahvi 24 lõikes 5 asendatakse sõnad „§ 10 lõike 2¹ alusel” sõnadega „§-s 12 nimetatud”;

5) paragrahvi 25 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „428/2009” tekstiosaga „ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1236/2005”;

6) paragrahvi 59 lõiget 4 ja § 84 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „rahvusvahelise” sõnadega „või Vabariigi Valitsuse”;

7) paragrahvi 74 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Andmekogusse kantakse andmed strateegilise kaubaga ja rahvusvahelist või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestavas või rakendavas õigusaktis nimetatud kaubaga seotud järgmiste toimingute kohta:”.

§ 43.  Välismaalaste seaduse muutmine

Välismaalaste seaduse § 123 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) seda näeb ette rahvusvahelist sanktsiooni või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestav õigusakt.”.

§ 44.  Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmine

Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 33¹ lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Rahvusvahelise ja Vabariigi Valitsuse sissesõidukeelu sanktsiooni subjekti suhtes kohaldatakse seadusest tulenevat sissesõidukeeldu.”.

§ 45.  Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 1. jaanuaril.