Text size:

Social Welfare Act

Issuer:Riigikogu
Type:act
In force from:01.01.2016
In force until:30.06.2016
Translation published:04.04.2016

Chapter 1 General Provisions  

§ 1.  Scope of application of Act

  This Act provides the organisational, economic and legal bases for social welfare, and regulates the relations relating to social welfare.

§ 2.  Application of General Part of the Social Code Act

  The provisions of the General Part of the Social Code Act apply to the social protection prescribed in this Act, taking account of the specifications provided for in this Act.

§ 3.  Principles of social welfare

  Upon the provision of social welfare assistance:
 1) the needs of the person shall be taken into consideration first;
 2) such measures shall be preferred which are aimed at finding possibilities and increasing the ability of the person to organise his or her life as independently as possible;
 3) the person shall be advised about choosing and adjusting measures and, if necessary, about assistance provided by a specialist with appropriate professional training;
 4) the efficiency of implementation of measures from the viewpoint of the person in need of assistance and, if necessary, from the viewpoint of the family and community shall be taken as the basis;
 5) the person in need of assistance and, if necessary, his or her family members shall be involved in all the phases of the provision of assistance if the person has consented thereto;
 6) measures shall be ensured to be as accessible to a person as possible.

§ 4.  Terms

  In this Act, the following definitions are used:
 1) “social welfare” means a system of procedures related to the provision or grant of social services, social benefits, emergency social assistance and other assistance the purpose of which is to support the ability of a person to cope independently, work and participate actively in social life, at the same time preventing social problems from arising or deepening at individual, family or social level;
 2) “social welfare institution” means an institution providing a social service specified in this Act;
 3) “social worker” means a person with higher education and appropriate professional training employed in social welfare;
 4) “child” means a person within the meaning of subsection 3 (2) of the Child Protection Act;
 5) “person working with children” means a person specified in subsection 18 (2) of the Child Protection Act who complies with the requirements provided for in § 20 of the Child Protection Act.

§ 5.  Social welfare coverage

 (1) The local authority of a person’s residence entered in the population register is required to organise the provision of social services, social benefits, emergency social assistance and other assistance to the person.

 (2) The provision of emergency social assistance to a person staying outside his or her residence entered in the population register is organised by the local authority in whose administrative territory the person is staying at the time he or she is in need of assistance.

 (3) The provision of social services and other assistance to a person staying outside his or her residence entered in the population register may be organised by the local authority in whose administrative territory the person is staying at the time he or she is in need of assistance in co-ordination with the local authority of the person’s residence entered in the population register.

 (4) The provision of social services, emergency social assistance and other assistance to a person whose residence cannot be determined according to the population register is organised by the local authority in whose administrative jurisdiction the person is staying at the time he or she is in need of assistance.

 (5) The provision of emergency social assistance to an alien temporarily staying in Estonia is organised by the local authority in whose administrative territory the person is staying at the time he or she is in need of assistance.

§ 6.  Prohibited items upon receipt of social services in social welfare institution

 (1) The following items are prohibited for a person receiving social services in a social welfare institution:
 1) weapons within the meaning of the Weapons Act;
 2) explosives, pyrotechnic substances and pyrotechnic articles within the meaning of the Explosives Act;
 3) substances used for causing narcotic, toxic or alcohol intoxication;
 4) other items which may constitute a danger to the life and health of the person receiving the service and other people.

 (2) In the case of suspicion of danger the social welfare institution shall communicate the information concerning the items specified in clause (1) 1) or 2) of this section or a substance used for causing narcotic intoxication specified in clause 3) of the same subsection to the police for ascertainment of the danger.

 (3) If a prohibited item not specified in subsection (2) of this section directly endangers the life or health of the person or other persons, the social welfare institution shall apply measures to reduce or eliminate the immediate danger.

§ 7.  Internal evaluation of child welfare institutions

 (1) Internal evaluation is carried out at child welfare institutions. Internal evaluation is a continuous process the purpose of which is to ensure conditions supporting the development of a child staying at a child welfare institution and consistent development of the institution. In the course of internal evaluation the suitability of the provided care for the child's age and development and the organisation of work and management of the institution shall be evaluated.

 (2) Internal evaluation of a child welfare institution shall be carried out at least once every three years.

 (3) The procedure for the internal evaluation of a child welfare institution shall be established by the head of the institution after submitting it to the keeper of the institution for comments.

§ 8.  Emergency social assistance

 (1) Emergency social assistance is provided to persons who find themselves in a socially helpless situation due to the loss or lack of means of subsistence which guarantees the persons at least food, clothing and temporary accommodation.

 (2) Emergency social assistance shall be provided to a person until he or she is no longer in a socially helpless situation due to the loss or lack of means of subsistence.

§ 9.  Provision of assistance based on principle of case management

 (1) If a person, in order to improve the ability to cope independently, needs long-term and diverse assistance which includes also the need to co-ordinate the co-operation between several organisations upon the provision of assistance, the principle of case management shall be used.

 (2) The provision of assistance shall, inter alia, include:
 1) the preparation of a case plan and co-ordination of the schedule for the activities of the parties which are related to each other;
 2) the determination of a co-ordinator of the case;
 3) the agreement on the procedure for mutual exchange of information.

 (3) A case plan is a written document consisting of an evaluation to a person’s need for assistance and the activity plan for application of measures.

 (4) A case plan shall be signed by the co-ordinator of the case and the person for whom the case plan has been prepared.

 (5) A case plan may be amended as necessary. The person in need of assistance shall confirm his or her approval of the amendments by a signature.

 (6) The list of information contained in a case plan shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

§ 10.  Case plan of child

 (1) Case plans for children shall be prepared on the basis of the provisions of § 9 of this Act, taking into account the specifications provided for in this section.

 (2) Before referral to a substitute home or foster care specified in § 130 of this Act the local authority performing the duties of or appointed as the guardian of the child or, in the case of a child specified in clauses 128 (1) 6)–8) of this Act and subsection (2) of the same section, the Social Insurance Board shall prepare a case plan for each child.

 (3) After referral of a child to a substitute home, the local authority performing the duties of or appointed as the guardian or, in the case of a child specified in clauses 128 (1) 6)–8) of this Act and subsection (2) of the same section, the Social Insurance Board shall supplement the case plan of the child in accordance with the proposals of the provider of substitute home service. The case plan of a child referred to a substitute home or foster care specified in § 128 of this Act shall be reviewed at least once a year.

 (4) A case plan prepared for a child referred to a substitute home shall be an Annex to the contract under public law for the substitute home service. A case plan prepared for a child referred to foster care shall be an Annex to the contract specified in subsection 130 (3) of this Act.

§ 11.  Statistics on social welfare

 (1) Social welfare institutions shall submit statistical reports to a local authority, county governor or the Ministry of Social Affairs.

 (2) A local authority shall submit the statistical reports submitted to the local authority by social welfare institutions to the county governor as a consolidated report.

 (3) The county governor shall submit the statistical reports on the county to the Ministry of Social Affairs as a consolidated report.

 (4) The requirements for the preparation, content of data and procedure for the submission of statistical reports on social welfare shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

§ 12.  Consideration of person’s will

 (1) Upon the provision of social services, social benefits and other assistance, a person’s will shall be considered except in the cases provided for in §§ 105, 106 and 107 of this Act.

 (2) Resolution of issues pertaining to a child shall be based on the interests of the child pursuant to the provisions of the Child Protection Act.

§ 13.  Obligation to notify of need for assistance

  The family members of a person in need of assistance, judges, the police, prosecutors, employees of social welfare, health care and educational institutions and other persons are required to give notice of the person or family in need of social welfare to the local authority of the place of stay of the person or family.

Chapter 2 Assistance Organised by Local Authorities  

Division 1 General Provisions  

§ 14.  Procedure for provision of social welfare assistance

 (1) Local authorities shall establish the procedure for provision of social welfare assistance which shall contain at least the description and financing of social services and benefits and the conditions and procedure for application for social services and benefits.

 (2) Local authorities may organise social services and pay supplementary social benefits from a local authority budget under the conditions and pursuant to the procedure established by the local authority.

§ 15.  Assessment obligation and decision on provision of assistance

 (1) A local authority shall identify the need for assistance of a person who requests assistance and determine corresponding assistance.

 (2) Identification of the need for assistance shall be based on the integrity of the person's need for assistance, taking into account the circumstances affecting his or her ability to cope and participation in social life, including:
 1) circumstances related to the operational capacity of the person;
 2) circumstances related to the physical and social environment of the person.

 (3) When taking into account the circumstances specified in subsection (2) of this section, the assistance necessary for reducing or eliminating the restrictions caused by the need for assistance of a disabled person within the meaning of subsection 2 (1) of the Social Benefits for Disabled Persons Act shall be ensured, including the organisation of necessary support or translation services.

§ 16.  Fee for social services

 (1) A fee may be charged for the provision of social services. A local authority shall establish the conditions and amount of the fee charged for social services provided by the local authority. The charging of a fee shall be decided by the authority which pays for or provides the service.

 (2) The amount of the fee charged from a person depends on the extent and cost of the social service and the financial situation of the person receiving the service and his or her family.

 (3) The amount of the fee charged for social services shall not restrict the receipt of services.

Division 2 Social Services of Local Authorities  

Subdivision 1 Domestic Service  

§ 17.  Objective and content of domestic service

 (1) Domestic service is a social service organised by a local authority the objective of which is to ensure independent and safe coping of an adult in his or her home by maintaining and improving his or her quality of life.

 (2) Upon provision of the domestic service, assistance is provided to a person in activities which the person is unable to perform without personal assistance due to reasons relating to state of health, operational capacity or physical and social environment but which are essential for living at home, such as heating, cooking, cleaning the dwelling, washing clothes and buying food and household articles and running other errands outside the dwelling.

 (3) The Government of the Republic or, on the authorisation thereof, the minister responsible for the area may establish by a regulation detailed requirements for the objective and content of the domestic service, including the activities necessary for the achievement of the objective of the service.

§ 18.  Obligations of local authorities

 (1) The extent of the need for personal assistance shall be assessed and specified separately for each person. If during the period of providing the service the extent of the need for personal assistance changes due to the person's operational capacity or physical and social environment, a reassessment shall be carried out.

 (2) A local authority shall prepare in co-operation with the person receiving the service and the service provider an administrative act or a contract under public law for the provision of the service which shall, inter alia, set out the activities arising from the extent of the need for personal assistance which ensure independent coping of the person in his or her home.

§ 19.  Requirements for persons providing service directly

  The service shall not be provided directly by a person whose criminal record for an intentionally committed criminal offence may endanger the life, health and property of the person entitled to receive the service.

Subdivision 2 General Care Service Provided Outside Home  

§ 20.  Objective and content of general care service provided outside home

 (1) General care service provided outside the home of a person is a social service organised by a local authority the objective of which is to ensure a safe environment and coping of an adult who is temporarily or permanently unable to cope independently at home due to reasons relating to state of health, operational capacity or physical and social environment.

 (2) Upon provision of the service the service provider shall ensure care procedures and other activities and services determined in the care plan which support and ensure coping of the recipient of the service.

 (3) Upon provision of the service on a 24-hour basis the service provider shall also ensure accommodation and catering of the recipient of the service in addition to the activities specified in subsection (2) of this section.

 (4) The Government of the Republic or, on the authorisation thereof, the minister responsible for the area may establish by a regulation detailed requirements for the objective and content of the general care provided outside home, including the activities necessary for the achievement of the objective of the service.

§ 21.  Care plan

 (1) A local authority shall prepare in co-operation with the person receiving the service and the service provider an administrative act or a contract under public law for the provision of the service which shall, inter alia, set out the activities arising from the extent of the need for personal assistance which ensure safety and coping of the person during the receipt of the care service.

 (2) The service provider shall prepare in co-operation with the recipient of the service or, if the recipient of the service is not responsive, the person financing the service a care plan for the person within 30 days from commencement of the provision of the service.

 (3) Upon preparation of a care plan, the need for health service shall also be assessed in addition to the need for care. An assessment concerning the need for health service shall be provided by a health care professional with an appropriate qualification.

 (4) A care plan shall include the objective of the provision of the care service, the activities for the achievement of the objective and the frequency thereof and the assessment of the service provider concerning the performance of the activities.

 (5) The service provider shall review the care plan at least once every half-year. If necessary, the service provider shall adjust the care plan as a result of the review.

§ 22.  Requirements for service providers

 (1) Service providers shall ensure the availability of staff whose qualifications and workload allow to perform activities and procedures in a manner determined in the care plan of persons receiving the care service.

 (2) Upon provision of the service on a 24-hour basis the availability of appropriate staff must be ensured for 24 hours a day if it is necessary for the performance of the activities and procedures determined in the care plan of persons receiving the care service.

 (3) The care service shall be provided directly by a care worker and assistant care worker. The care worker shall supervise the work of the assistant care worker.

 (4) A care worker providing the service directly shall comply with one of the following requirements for professional training:
 1) has completed a study programme of formal vocational education aimed at achieving the learning outcomes described in the professional standard of a care worker;
 2) has completed a study programme of in-service training aimed at achieving the learning outcomes described in the professional standard of a care worker;
 3) has been awarded the profession of a care worker on the basis of the Professions Act.

 (5) The service shall not be provided directly by a person whose criminal record for an intentionally committed criminal offence may endanger the life, health and property of the person entitled to receive the service.

Subdivision 3 Support Person Service  

§ 23.  Objective and content of support person service

 (1) Support person service is a social service organised by a local authority the objective of which is to support the ability to cope independently in situations where a person needs significant personal assistance in performing his or her obligations and exercising his or her rights due to social, financial, psychological or health problems. Personal assistance includes guidance, motivation and development of greater independence and responsibility of a person.

 (2) Upon provision of the support person service to a person raising a child an additional objective is to ensure that the child is cared for and raised in a safe and supportive environment. A person who is raising and caring for a child due to his or her duties, except a caregiver specified in subsection 129 (1) of this Act, is not deemed to be a person raising a child.

 (3) The objective of provision of the support person service to a child is to support, in co-operation with the person raising the child, the development of the child, including performance of care procedures in the case of a disabled child, if necessary. The support person shall assist the child in activities which promote development, guide and motivate the child to cope in everyday life and help to communicate with family members and outside the home.

 (4) The Government of the Republic or, on the authorisation thereof, the minister responsible for the area may establish by a regulation detailed requirements for the objective and content of the support person service, including the activities necessary for the achievement of the objective of the service.

§ 24.  Obligations of local authorities

 (1) The extent of the need for personal assistance shall be assessed and specified separately for each person.

 (2) Upon submission of a request, a local authority shall assist the recipient of the service in choosing the person providing the service directly. Before determination of the person providing the service directly, the recipient of the service has the right to meet the person in order to assess their compatibility.

 (3) A local authority shall prepare in co-operation with the person receiving the service and the service provider an administrative act or a contract under public law for the provision of the service which shall set out the activities arising from the need for personal assistance.

§ 25.  Requirements for persons providing service directly

 (1) The person providing the service directly shall provide the service on the basis of the administrative act or the contract under public law for the provision of the service.

 (2) The service shall not be provided directly by a person:
 1) whose criminal record for an intentionally committed criminal offence may endanger the life, health and property of the person entitled to receive the service;
 2) who is an ascendant or descendant of the recipient of the service related in the first or second degree;
 3) who is permanently living in the same dwelling with the recipient of the service.

Subdivision 4 Curatorship of Adults  

§ 26.  Objective and content of curatorship of adults

 (1) Curatorship is established by a local authority for an adult who due to mental or physical disability needs assistance in the exercise of his or her rights and the performance of his or her obligations on the basis of an application of the person. The duties of a curator shall be determined upon establishment of the curatorship.

 (2) Curatorship is exercised by a person appointed by a local authority. Curatorship is established and a curator is appointed with the consent of the person under curatorship.

Subdivision 5 Personal Assistant Service  

§ 27.  Objective and content of personal assistant service

 (1) Personal assistant service is a social service organised by a local authority the objective of which is to increase the independent coping ability and participation in all areas of life of an adult who needs physical assistance due to a disability within the meaning of subsection 2 (1) of the Social Benefits for Disabled Persons Act and reduce the care burden of the legal curators of the person receiving the service.

 (2) Upon provision of the service, assistance is provided to the recipient of the service in activities for the performance of which the person needs physical assistance due to a disability. A personal assistant shall assist the person in his or her everyday life activities, such as moving about, eating, cooking, clothing, hygiene, housework and other activities in which the person needs guidance or personal assistance.

 (3) The Government of the Republic or, on the authorisation thereof, the minister responsible for the area may establish by a regulation detailed requirements for the objective and content of the personal assistant service, including the activities necessary for the achievement of the objective of the service.

§ 28.  Obligations of local authorities

 (1) The extent of the need for personal assistance shall be assessed and specified separately for each person. If during the period of providing the service the extent of the need for personal assistance changes due to the person's state of health or physical and social environment, a reassessment shall be carried out.

 (2) A local authority shall prepare in co-operation with the person receiving the service and the service provider an administrative act or a contract under public law for the provision of the service which shall, inter alia, set out the activities arising from the extent of the need for personal assistance and the general instructions of the recipient of the service.

 (3) A recipient of the service has the right to choose the person providing the service directly. Upon submission of a request, a local authority shall assist the recipient of the service in finding the person providing the service directly. Before determination of the person providing the service directly, the recipient of the service has the right to meet the person in order to assess their compatibility.

§ 29.  Requirements for persons providing service directly

 (1) A person providing the service directly shall provide the service on the basis of the administrative act or the contract under public law for the provision of the service and the instructions of the recipient of the service.

 (2) The service shall not be provided directly by a person:
 1) whose criminal record for an intentionally committed criminal offence may endanger the life, health and property of the person entitled to receive the service;
 2) who is an ascendant or descendant of the recipient of the service related in the first or second degree;
 3) who is permanently living in the same dwelling with the recipient of the service.

Subdivision 6 Shelter Service  

§ 30.  Objective and content of shelter service

 (1) Shelter service is a social service organised by a local authority the objective of which is to provide a place of temporary overnight stay to an adult who is unable to find a place of overnight stay. Beds, washing facilities and a safe environment shall be ensured at a place of temporary overnight stay.

 (2) The Government of the Republic or, on the authorisation thereof, the minister responsible for the area may establish by a regulation detailed requirements for the objective and content of the shelter service, including the activities necessary for the achievement of the objective of the service.

§ 31.  Obligations of local authorities

 (1) The organisation of the shelter service shall be ensured by the local authority where the person is staying at the time the need for the service arises.

 (2) The local authority may, by a contract under public law, authorise legal persons in private law or natural persons or agencies of other local authorities to decide on the provision of the shelter service.

§ 32.  Requirements for service providers

  A provider of shelter service shall establish internal rules and inform the person upon commencement of the provision of the service of the internal rules and the rights of the person and the restrictions during the receipt of the service in such a way that the person is able to understand these.

Subdivision 7 Safe House Service  

§ 33.  Objective and content of safe house service

 (1) Safe house service is a social service organised by a local authority the objective of which is to ensure temporary housing, a safe environment and basic assistance to the persons specified in subsection (2) of this section. Upon provision of basic assistance, the person shall be ensured crisis assistance, if necessary, which restores the person's mental balance and operational capacity in everyday life and informed of other possibilities to receive assistance. Based on the age and needs of the person, his or her care and development shall also be ensured.

 (2) A local authority shall ensure the availability of the service to the following persons during the period of time when it is necessary for ensuring safety and organising their future life:
 1) a child who needs assistance due to deficiencies in his or her care which endanger his or her life, health or development;
 2) an adult who needs a safe environment.

 (3) A person who brings a child or an adult to a provider of safe house service is required to provide the service provider with information necessary for the provision of the service which is known to the person.

 (4) The Government of the Republic or, on the authorisation thereof, the minister responsible for the area may establish by a regulation detailed requirements for the objective and content of the safe house service, including the activities necessary for the achievement of the objective of the service.

§ 34.  Obligations of service provider

  A service provider is required to inform:
 1) the local authority of its place of activity of the arrival of a child at the safe house not later than on the next working day, unless the child has been referred to the safe house by a decision of the local authority;
 2) the local authority of its place of activity and, if necessary, a regional victim support worker of the Social Insurance Board of the arrival of an adult at the safe house within five working days with his or her written consent.

§ 35.  Obligations of local authorities

 (1) Upon provision of the safe house service to a child, the local authority of the child's residence entered in the population register is required to provide information necessary for the provision of the service at the request of the service provider.

 (2) Upon provision of the safe house service to a child who is staying at the safe house without parents and who has not been referred to the safe house by a decision of the local authority, an official of the local authority of the child's residence entered in the population register engaged in social affairs is required, within five working days as of the arrival of the child in the safe house, to assess the well-being of the child and plan further activities necessary for ensuring the further well-being of the child.

§ 36.  Requirements for persons providing service directly

 (1) A person providing the service to a child directly shall comply with the following requirements:
 1) the person has not been deprived of the right of custody over a child in full and it has not been restricted;
 2) the person has not been removed from performance of the obligations of a guardian or caregiver;
 3) the person is not dependent on alcohol, narcotic drugs or psychotropic substances.

 (2) A person providing the service to a child directly shall comply with one of the following requirements for professional training:
 1) has acquired at least secondary education and state-recognised vocational or higher education in education, psychology or social work;
 2) has acquired at least secondary education and completed in-service training in social work and education established on the basis of subsection (3) of this section.

 (3) The plan of the in-service training in social work and education, including the detailed scope, structure and content of the in-service training shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

§ 37.  Conditions for provision of safe house service

 (1) The service shall be provided to children and adults in separate premises, unless a child is staying at the safe house together with an adult family member.

 (2) If the safe house service and substitute home service are provided in the same building, the specified services shall not be provided in the same premises.

 (3) Upon provision of the safe house service to a child, the premises, furnishings, land and service shall comply with requirements for the provision of the service established on the basis of clause 8 (2) 9) of the Public Health Act.

 (4) An activity licence is required for the provision of the safe house service pursuant to clause 151 3) of this Act. A separate activity licence is granted for the provision of the service to children and adults.

Subdivision 8 Social Transport Service  

§ 38.  Objective and content of social transport service

 (1) Social transport service is a social service organised by a local authority the objective of which is to enable a person, who suffers from a disability within the meaning of subsection 2 (1) of the Social Benefits for Disabled Persons Act and whose disability hinders the use of a personal or public transport vehicle, to use a means of transport which corresponds to his or her needs in order to get to work or an educational institution or use public services.

 (2) The Government of the Republic or, on the authorisation thereof, the minister responsible for the area may establish by a regulation detailed requirements for the objective and content of the social transport service, including the activities necessary for the achievement of the objective of the service.

§ 39.  Requirements for service providers

  A service provider shall establish a safe operating procedure and ensure the availability thereof to persons using the service and persons providing the service directly.

§ 40.  Fee for social transport service

 (1) A fee may be charged for the social transport service provided as a regular service in an amount the person would spend on travelling the same distance by the least expensive existing means of transport if the person had no restrictions caused by the disability.

 (2) A fee may be charged for the social transport service provided as an occasional service or taxi service in an amount exceeding the amount specified in subsection (1) of this section.

Subdivision 9 Provision of Dwelling  

§ 41.  Objective and content of provision of dwelling

 (1) Provision of dwelling is a social service organised by a local authority the objective of which is to ensure the possibility to use a dwelling to a person who due to socio-economic situation is unable to provide a dwelling which corresponds to the needs of the person and his or her family.

 (2) The Government of the Republic or, on the authorisation thereof, the minister responsible for the area may establish by a regulation detailed requirements for the objective and content of the provision of dwelling, including the activities necessary for the achievement of the objective of the service.

§ 42.  Provision of dwelling to disabled persons

 (1) Persons who have difficulties moving about, caring for themselves or communicating in a dwelling as a result of a disability within the meaning of subsection 2 (1) of the Social Benefits for Disabled Persons Act shall be assisted by a local authority in adapting their dwelling or in obtaining a more suitable dwelling.

 (2) Ensuring the possibility to use a dwelling shall be based on the principle that the disabled person would be able to live at home for as long as possible.

§ 43.  Requirements for provided dwellings

 (1) A dwelling granted in the use of a person shall comply with the following:
 1) the requirements for dwellings established on the basis of subsection 11 (4) of the Building Code, except for socially justified standards for dwellings;
 2) the justified needs of the person and his or her family, and the size of the family.

 (2) A local authority may offer the possibility to use the same dwelling only to persons who wish to live in the same dwelling.

Subdivision 10 Debt Counselling Service  

§ 44.  Objective and content of debt counselling service

 (1) Debt counselling service is a social service organised by a local authority the objective of which is to assist a person in identifying his or her financial situation, conducting negotiations with creditors and satisfying claims, avoid the creation of new debts through enhancing the ability to cope and resolve other problems related to debt.

 (2) A situation in which a claim has been submitted to a person to perform a financial obligation arising from a relationship under the law of obligations or the law which has fallen due but which the person is unable to perform independently is deemed to be a debt for the purposes of the debt counselling service.

 (3) Debt counselling service includes counselling and guidance of a person and prevention of further debts.

 (4) In the case of a person with restricted active legal capacity, the service is provided to his or her legal representative on the basis of an application of the legal representative.

 (5) The Government of the Republic or, on the authorisation thereof, the minister responsible for the area may establish by a regulation detailed requirements for the objective and content of the debt counselling service, including the activities necessary for the achievement of the objective of the service.

§ 45.  Requirements for persons providing service directly

 (1) A person providing the service directly shall comply with one of the following requirements for professional training:
 1) the person has been awarded the profession of a debt counsellor on the basis of the Professions Act;
 2) the person has acquired state-recognised higher education and completed in-service training of a debt counsellor.

 (2) The plan of the in-service training of a debt counsellor, including the detailed scope, structure and content of the in-service training shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

Chapter 3 Assistance Organised by State  

Division 1 Assumption by State of Obligation to Pay Fee upon Purchase or Lease of Technical Aid  

Subdivision 1 Right to Apply for Assumption by State of Obligation to Pay Fee upon Purchasing or Leasing Technical Aid  

§ 46.  Assumption by state of obligation to pay fee upon purchase or lease of technical aid

  Upon purchasing or leasing a technical aid entered in the list of technical aids, the state shall assume from the entitled person the obligation to pay the fee (hereinafter assumption of obligation to pay fee) provided that:
 1) the entitled person and the seller or lessor of the technical aid agree on the sale or lease of the technical aid on conditions which as a minimum comply with the requirements provided for in this Division;
 2) the seller or lessor of the technical aid and the state have entered into a contract specified in § 54 of this Act.

§ 47.  Entitled persons

 (1) The following persons have the right to apply for the assumption of the obligation to pay the fee:
 1) minors;
 2) persons of working age as of the age of 18 who have been declared permanently incapacitated for work with at least 40 per cent loss of capacity for work on the basis of the State Pension Insurance Act;
 3) persons who have attained the pensionable age provided for in § 7 of the State Pension Insurance Act.

 (2) In addition to the persons specified in subsection (1) of this section, the following persons have also the right to apply for the assumption of the obligation to pay the fee:
 1) persons for the purchase of breast prosthesis;
 2) persons whose decrease of auditory ability has been established to be 30 decibels and more, for the purchase of hearing aids and sound transmission systems;
 3) persons for the purchase of eye sphere implants;
 4) adults with a disability within the meaning of § 2 of the Social Benefits for Disabled Persons Act, for the purchase of self-care and protective technical aids.

 (3) Persons staying at a social welfare institution, imprisoned or in custody pending trial shall not have the right to apply for the assumption of the obligation to pay the fee, except in the case of a personal technical aid.

 (4) The need for a technical aid shall be identified by a family physician, medical specialist providing specialised medical care or rehabilitation team complying with the requirements provided for in § 68 of this Act depending on the complexity of the technical aid.

 (5) The identifiers of the need for a technical aid shall be determined in connection with the list of technical aids by a regulation of the minister responsible for the area.

 (6) If a technical aid is in the use of a person specified in subsection (1) or (2) of this section for which the obligation to pay the fee has been assumed, the person has the right to apply for the assumption of the obligation to pay the fee for a new technical aid with the same name after the end of the service life of the technical aid in the use of the person.

 (7) The Social Insurance Board may, as an exception, decide on the assumption of the obligation to pay the fee prior to the end of the service life of the technical aid in the use of a person if:
 1) it is impossible to use the technical aid until the end of its service life due to its wear;
 2) the technical aid is destroyed due to reasons independent of the person;
 3) the person needs the technical aid in a quantity which exceeds the limit or
 4) the person needs the technical aid in other justified cases.

 (8) The specific conditions, cases and procedure for the assumption of the obligation to pay the fee for the technical aid in the use of a person prior to the end of the service life shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (9) Upon application for the assumption of the obligation to pay the fee for a technical aid the name of which has not been entered in the list of technical aids but which is defined to the accuracy of the category included in the list, the Social Insurance Board shall involve an expert in the procedure.

Subdivision 2 List of Technical Aids and Limits for Assumption of Obligation to Pay Fee  

§ 48.  List of technical aids

 (1) For the purposes of this Act, a technical aid is a product or device which allows to prevent the aggravation of an occurred or congenital damage or disability, compensate for functional impairment caused by the damage or disability, improve or maintain physical and social independence, operational capacity and work ability.

 (2) The list of technical aids which shall include the information specified in subsection (3) of this section shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (3) The following shall be included in the list of technical aids:
 1) name of the category of technical aids;
 2) ISO code of the technical aid;
 3) the name of the technical aid;
 4) the service life of the technical aid depending on the level of wear;
 5) a notation with regard to whether the technical aid is sold;
 6) a notation with regard to whether the technical aid is leased;
 7) in the case of leased technical aids the minimum frequency of maintenance;
 8) quantitative limit by years or months;
 9) a notation with regard to whether the technical aid is personal;
 10) the limit for an obligation to pay the fee assumed from an entitled person;
 11) the maximum price of the technical aid;
 12) in the list of urine-absorbing aids the size and absorption capacity of the product;
 13) the identifier of the need for the technical aid;
 14) a description specifying the functional impairment or health problem for which the technical aid is suitable;
 15) specification of the ISO code of the technical aid or specification of the category of the technical aid.

 (4) For the purposes of this Act, a category of technical aids includes technical aids with similar function and intended purpose in the list of technical aids.

 (5) For the purposes of this Act, the name of a technical aid includes technical aids with the same function and intended purpose.

 (6) For the purposes of this Act, the service life of a technical aid is the time period established for the technical aid at the end of which the technical aid is deemed to have lost its useful value. In the case of leasing a technical aid, the service life of the technical aid shall also constitute as the leasing period upon assumption of the obligation to pay the fee. The state shall not assume the obligation to pay the fee for a technical aid the service life of which has ended.

 (7) Upon purchasing a technical aid for which quantitative limit has been established per month for the purposes of this Act, the service life shall be deemed to be the period at the end of which the assumption of the obligation to pay the fee terminates.

§ 49.  Amendment of list of technical aids

  The following criteria shall be taken into account upon entry of a technical aid in the list of technical aids or deletion of a technical aid from the list of technical aids:
 1) medically justified reason for the use of the technical aid and existence of alternative technical aids;
 2) conformity with the financial resources allocated from the state budget for the cost of purchasing and leasing technical aids;
 3) the cost-effectiveness of the technical aid.

§ 50.  Maximum price, limit and own contribution

 (1) Maximum price is the maximum retail price which constitutes as the basis for the assumption of the obligation to pay the fee for a technical aid with the same function and intended purpose entered in the list of technical aids.

 (2) Upon sale the calculation of the maximum price shall be based on the selling price of the technical aid which was bought the most in the previous year. Formation of maximum prices shall be based on the principle that one-third of the technical aids for sale would be more expensive than the maximum price and two-thirds of the technical aids for sale would be of equivalent price or less expensive.

 (3) Upon lease the calculation of the maximum price shall be based on the formation of the maximum price upon sale specified in subsection (2) of this section. Formation of maximum prices upon lease shall also be based on the service live, frequency of maintenance during service life and costs of maintenance and repair of the technical aid established in the list of technical aids.

 (4) Revaluation of maximum prices shall be based on the following:
 1) sales data of the previous period;
 2) market price lists for sale, lease and maintenance;
 3) own contribution of the user of the technical aid.

 (5) Information on the maximum prices in force shall be available to the user of a technical aid upon submission of an application.

 (6) Limit is a percentage of the obligation to pay the fee assumed from an entitled person which is calculated on the basis of the retail price of the technical aid or the maximum price of the technical aid if the retail price exceeds the maximum price.

 (7) Limits shall be established on the basis of the following criteria:
 1) probability of aggravation of disability or need for assistance;
 2) relief of difficulties in coping caused by a disability or need for assistance, and other humane considerations;
 3) conformity with the financial resources allocated for technical aids.

 (8) The following exceptions shall apply in respect of the limits established in the list of technical aids:
 1) the limit of 50 per cent in the case of a person of up to 18 years of age on the basis of a certificate of a medical specialist providing specialised medical care;
 2) the limit of 90 per cent in the case of a person of up to 18 years of age who has been established to have a disability within the meaning of the Social Benefits for Disabled Persons Act or whose decrease of auditory ability is 30 decibels and more;
 3) the limit of 90 per cent in the case of a person of up to 26 years of age who is enrolled in a basic school, upper secondary school, vocational educational institution, institution of professional higher education or university and who complies with the provisions of clause 47 (1) 2) of this Act or clause (2) 4) of the same section.

 (9) Own contribution of a person is the difference between the cost of the technical aid and the amount of the state participation, but not less than 7 euros. At the request of a person, the Social Insurance Board may, as an exception, reduce the own contribution for the technical aid to 5 per cent of the total cost of the technical aid if:
 1) the person is unable to pay own contribution due to his or her financial situation;
 2) the person incurs additional significant expenses due to acquisition of the technical aid;
 3) the person is unable to pay own contribution in full in other justified cases.

 (10) The specific conditions, cases and procedure for reducing own contribution for technical aids shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (11) The provisions of subsection (9) of this section shall not apply in respect of products for skin protection and skin cleaning, urine diverters, urine collectors and assistive products for absorbing urine and upon lease of technical aids.

Subdivision 3 Application for and Deciding on Assumption of Obligation to Pay Fee and Waiting List for Technical Aid  

§ 51.  Application for assumption of obligation to pay fee

 (1) In order to apply for the assumption of the obligation to pay the fee, a person specified in clause 47 (1) 2) and clauses 47 (2) 1)–3) of this Act shall submit an application to the Social Insurance Board. In the case of applying for the first time or applying for the exceptions specified in subsection 47 (7) and subsection 50 (9) of this Act, all the persons specified in subsections 47 (1) and (2) of this Act shall submit an application.

 (2) The list of information included in the application specified in subsection (1) of this section and the documents to be appended thereto shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (3) Upon deciding on the assumption of the obligation to pay the fee for a technical aid, the Social Insurance Board has the right to obtain from the Estonian Unemployment Insurance Fund information on whether the person specified in clause 47 (1) 2) of this Act has been provided special aids and equipment. If a person applies for the assumption of the obligation to pay the fee as an exception, the Social Insurance Board has the right to make inquiries and receive data from other state or local government databases.

 (4) In the case a person specified in subsections 47 (1) and (2) of this Act contacts a seller or lessor of a technical aid together with the documents required for the purchase or lease of the technical aid, it shall be deemed to be equal to the submission of an application for the assumption of the obligation to pay the fee.

§ 52.  Deciding on assumption of obligation to pay fee

 (1) The Social Insurance Board shall decide on the assumption of the obligation to pay the fee within 30 calendar days from the submission of an application and required documents.

 (2) In the cases specified in subsection 51 (4) of this Act, the state shall assume the obligation to pay the fee after the completion of the electronic technical aid card by the seller or lessor of the technical aid.

 (3) The composition of data on electronic technical aid cards shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

§ 53.  Waiting list for technical aid

 (1) If there are no sufficient funds in the state budget, the Social Insurance Board shall enter an entitled person in the waiting list for the assumption of the obligation to pay the fee.

 (2) The Social Insurance Board shall notify the person when his or her turn arrives. Priority shall be given to persons specified in clauses 47 (1) 1) and 2) of this Act.

 (3) An entitled person shall lose the right to the assumption of the obligation to pay the fee if the person does not contact a seller or lessor of the technical aid for entry into a contract for the purchase or lease of the technical aid within 60 calendar days from the delivery of the decision specified in § 52 of this Act or the notice specified in subsection (2) of this section.

 (4) The provisions of subsection (3) of this section shall not apply to the sale of technical aids for which a quantitative limit per month has been established.

 (5) The Social Insurance Board has the right to distribute the state budget funds differently by ISO codes of technical aids.

Subdivision 4 Contract for Assumption of Obligation to Pay Fee  

§ 54.  Contract for assumption of obligation to pay fee

 (1) A contract for the assumption of obligation to pay the fee is an agreement by which the Social Insurance Board and the seller or lessor of a technical aid agree on the procedure under which the Social Insurance Board assumes from the entitled person the obligation to pay the fee.

 (2) The Social Insurance Board shall enter into a contract with the seller or lessor of a technical aid who complies with the requirements provided for in § 55 of this Act.

 (3) The Social Insurance Board shall verify the absence of tax arrears before entry into a contract. If it becomes evident that the seller or lessor of the technical aid has tax arrears, the Social Insurance Board may refuse to enter into the contract.

 (4) The Social Insurance Board shall enter into a contract for a term of up to three years, but not for less than one year.

Subdivision 5 Requirements upon Sale or Lease of Technical Aid  

§ 55.  Requirements for seller or lessor of technical aid

 (1) A seller or lessor of a technical aid who wishes to enter into a contract specified in § 54 of this Act or who has a contract in force with the Social Insurance Board pursuant to § 54 of this Act and who sells or leases technical aids for which the obligation to pay is assumed by the state shall:
 1) ensure the presence of employees who comply with the requirements provided for in subsection (2) of this section in every sales facility of the undertaking;
 2) ensure the capability necessary for the maintenance of all technical aids sold and leased in compliance with the requirements;
 3) ensure upon delivery of the technical aid training of the entitled person in the use of the technical aid at least to the extent established in subsection (3) of this section;
 4) ensure that the place for the provision of the service complies with fire safety and health protection requirements;
 5) ensure access to the place for the provision of the service in compliance with the requirements established on the basis of subsection 11 (4) of the Building Code;
 6) ensure processing of sensitive personal data pursuant to the procedure established by the Personal Data Protection Act;
 7) ensure accessibility of the information concerning the prices and maximum prices of technical aids sold and leased;
 8) forward information to the Social Insurance Board concerning the technical aids sold and leased;
 9) have established an internal procedure for the submission of complaints.

 (2) The seller or lessor of a technical aid shall ensure the presence of at least one specialist at every sales facility of the undertaking who has been awarded the profession of an assistive technology specialist on the basis of the Professions Act.

 (3) The specific procedure for and scope of the training in the use of a technical aid shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (4) A seller or lessor of a technical aid shall ensure during the term of the contract specified in § 54 of this Act that the Medical Devices and Appliances Database established on the basis of § 29 of the Medical Devices Act shall contain the following information concerning the technical aids provided by the seller or lessor:
 1) retail prices and leasing prices;
 2) the contact details of the place for the provision of the service;
 3) descriptions of technical aids.

 (5) A person whose obligation to pay the fee was assumed by the state and who is the user of the technical aid at the end of the service life has a preferential right to purchase or continue leasing the technical aid.

 (6) After the end of the service life of a technical aid, the seller or lessor of the technical aid shall ensure that the technical aid can be returned free of charge.

Division 2 Assumption of Obligation to Pay Fee for Social Rehabilitation Service  

Subdivision 1 Right to Apply for Assumption of Obligation to Pay Fee for Social Rehabilitation Service  

§ 56.  Assumption of obligation to pay fee for social rehabilitation service

 (1) The state shall assume from an entitled person the obligation to pay the fee for the social rehabilitation service, provided that:
 1) the entitled person and the provider of social rehabilitation service agree on the provision of the social rehabilitation service which complies with the requirements provided for in this Division;
 2) the provider of he social rehabilitation service and the state have entered into a contract specified in § 65 of this Act.

 (2) The state shall assume the obligation to pay the fee on the basis of a decision specified in § 63 of this Act for up to two years.

 (3) The social rehabilitation service is a set of rehabilitation services provided on the basis of an activity plan, rehabilitation plan or rehabilitation programme prepared upon identification of the need for the service or for the purposes specified in subsection 62 (2) of this Act.

§ 57.  List of rehabilitation services

  The list and prices of services provided under the social rehabilitation service for which the state assumes the obligation to pay the fee shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

§ 58.  Amount of fee for social rehabilitation service assumed

  The maximum amount of the fee for the social rehabilitation service which is assumed per year and the procedure for the calculation of the fee shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

§ 59.  Entitled persons

 (1) The following persons have the right to apply for the assumption of the obligation to pay the fee:
 1) persons of up to 16 years of age with a disability within the meaning of § 2 of the Social Benefits for Disabled Persons Act;
 2) persons specified in subsections 1 (2) and (3) of the Juvenile Sanctions Act;
 3) persons of working age who have a disability within the meaning of § 2 of the Social Benefits for Disabled Persons Act or who have been declared permanently incapacitated for work on the basis of the State Pension Insurance Act or whose category of disability has been determined for an unspecified term on the basis of the State Allowances Act and whose need for the social rehabilitation service has been identified;
 4) persons of working age with no work ability whose need for the social rehabilitation service has been identified;
 5) persons of pensionable age provided for in § 7 of the State Pension Insurance Act who have a disability within the meaning of § 2 of the Social Benefits for Disabled Persons Act and whose need for the social rehabilitation service has been identified;
 6) persons who receive early retirement pension provided for in § 9 of the State Pension Insurance Act who have a disability within the meaning of § 2 of the Social Benefits for Disabled Persons Act and whose need for the social rehabilitation service has been identified;
 7) persons who receive the allowance of a rescue servant waiting for the old-age pension provided for in § 19 of the Rescue Service Act who have a disability within the meaning of § 2 of the Social Benefits for Disabled Persons Act and whose need for the social rehabilitation service has been identified;
 8) persons specified in § 21 of the Social Benefits for Disabled Persons Act.

 (2) For the purposes of this Subdivision, a person of working age is a person between the age of 16 and the pensionable age who does not receive an early retirement pension or the allowance of a rescue servant waiting for old-age pension.

 (3) A person specified in clause (1) 3) of this section has the right to apply for the assumption of the obligation to pay the fee if:
 1) the person is not registered as unemployed on the basis of the Labour Market Services and Benefits Act or
 2) the person is not engaged in an activity specified in clauses 6 (5) 3)–51) of the Labour Market Services and Benefits Act and is not acquiring basic, general secondary, vocational or higher education.

§ 60.  Right to receive compensation for travel and accommodation expenses

 (1) An entitled person and, if necessary, a person who accompanies the person, whose residence is outside of the local authority where the social rehabilitation service is provided, shall be compensated for the expenses incurred while travelling to the place of provision of the service and back. An entitled person and, if necessary, a person who accompanies the entitled person under 16 years of age shall be compensated for accommodation expenses during the receipt of the service.

 (2) If the social rehabilitation service must be provided in the daily environment of the entitled person, the provider of the social rehabilitation service shall be compensated for the travel expenses incurred while travelling from the place of provision of the service to the location of the entitled person and back.

 (3) Upon accommodation under the social rehabilitation service, the provider of the social rehabilitation service shall ensure accommodation in an environment which complies with the following:
 1) the requirements for hospitals;
 2) at least the requirements for visitor’s apartments included in the requirements for accommodation requirements established on the basis of subsection 19 (4) of the Tourism Act or
 3) the health protection requirements for social welfare institutions established on the basis of the Public Health Act.

 (4) Travel expenses shall be compensated on the basis of two times the shortest distance between the place of provision of the social rehabilitation service and the residence of the entitled person, and the limit for expenses per kilometre and expense receipts. Travel expenses shall not be compensated retroactively more than for the previous budgetary year.

 (5) The limit for travel expenses per kilometre, the procedure for the compensation of travel and accommodation expenses and the maximum travel and accommodation expenses of an entitled person and a person who is accompanying an entitled person under 16 years of age per calendar year shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

Subdivision 2 Application for and Deciding on Assumption of Obligation to Pay Fee  

§ 61.  Application for assumption of obligation to pay fee

 (1) In order to apply for the assumption of the obligation to pay the fee, a person specified in § 59 of this Act, except a person specified in clauses (1) 2) and 8) of the same section, shall submit an application to the Social Insurance Board.

 (2) The list of information included in the application specified in subsection (1) of this section and the documents to be appended thereto shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

§ 62.  Identification of need for social rehabilitation service

 (1) The Social Insurance Board shall identify the need of the persons specified in clauses 59 (1) 3)–7) of this Act for the social rehabilitation service on the basis of the following:
 1) purposes under which the provision of the social rehabilitation service is justified;
 2) the ability to cope;
 3) the operational capacity;
 4) the ability to participate;
 5) the state of health;
 6) information concerning the labour market services provided by the Estonian Unemployment Insurance Fund.

 (2) There is no need to provide the social rehabilitation service to a person specified in clauses 59 (1) 3)–7) of this Act if the social rehabilitation service cannot be provided for at least one of the following purposes:
 1) in everyday life to increase motivation and readiness for participation in the activities of the community in accordance with the person's abilities, develop cognitive and physical abilities and teach and develop everyday skills as a result of which the person is living as independently as possible;
 2) in studying to offer support necessary in the study process as a result of which the person acquires education in accordance with his or her abilities or additional skills necessary for work;
 3) in communication and leisure to increase self-awareness, develop self-regulation, communication and co-operation skills as a result of which the person participates in social life in accordance to his or her abilities;
 4) in development of prerequisites for work ability to develop the readiness of the person to commence employment in accordance with his or her abilities.

§ 63.  Deciding on assumption of obligation to pay fee

 (1) The Social Insurance Board shall decide on the assumption of the obligation to pay the fee in the case of a person specified in clauses 59 (1) 1), 2) and 8) of this Act within ten working days and in the case of a person specified in clauses 3)–7) of the same subsection within 40 working days as of the receipt of the application.

 (2) Upon deciding on the assumption of the obligation to pay the fee for the social rehabilitation service, an employee of the Social Insurance Board has the right to receive the following:
 1) from the Estonian Unemployment Insurance Fund information concerning registration of the person as unemployed and provision of coaching for working life, work practice, career counselling, working with support person, special aids and equipment and occupational rehabilitation service to the person;
 2) in the case of establishment of a disability the opinion of a person who has completed medical training concerning the degree of severity of the disability and the information concerning the decision on determination of the degree of severity of the disability;
 3) in the case of establishment of incapacity for work the opinion of a person who has completed medical training concerning the percentage of loss of capacity for work and the information concerning the decision on the establishment of incapacity for work.

 (3) A person for whom the right to receive the occupational rehabilitation service pursuant to § 231 of the Labour Market Services and Benefits Act arises during the receipt of the social rehabilitation service shall have the right to receive the social rehabilitation service to which he or she has been referred to.

§ 64.  Rehabilitation waiting list

 (1) If there are no sufficient funds in the state budget, the Social Insurance Board shall enter an entitled person in the waiting list for the assumption of the obligation to pay the fee. The waiting list for the assumption of the obligation to pay the fee shall not be longer than one year.

 (2) The Social Insurance Board shall maintain a separate rehabilitation waiting list for persons of up to 15 years of age and for persons not less than 16 years of age.

 (3) A person specified in clauses 59 (1) 2) and 8) of this Act has the right to apply for the assumption of the obligation to pay the fee outside the rehabilitation waiting list.

 (4) The Social Insurance Board shall notify the entitled person when his or her turn arrives according to the rehabilitation waiting list.

 (5) An entitled person shall lose the right to the assumption of the obligation to pay the fee if the person does not contact a provider of social rehabilitation service for entry into a contract for the provision of the social rehabilitation service within 60 calendar days as of the communication of the decision specified in subsection 63 (1) of this Act or the notice specified in subsection (4) of this section.

Subdivision 3 Contract for Assumption of Obligation to Pay Fee  

§ 65.  Contract for assumption of obligation to pay fee

 (1) A contract for the assumption of the obligation to pay the fee is an agreement by which the Social Insurance Board and a provider of social rehabilitation service agree on the procedure under which the Social Insurance Board assumes from the entitled person the obligation to pay the fee.

 (2) The Social Insurance Board shall enter into a contract with a provider of social rehabilitation service who holds an activity licence.

 (3) The Social Insurance Board shall verify the absence of tax arrears before entry into a contract. If it becomes evident that the provider of social rehabilitation service has tax arrears, the Social Insurance Board may refuse to enter into the contract.

 (4) The Social Insurance Board shall enter into a contract for a term of up to five years.

Subdivision 4 Requirements for Provision of Social Rehabilitation Service  

§ 66.  Requirements for provider of social rehabilitation service

  A provider of social rehabilitation service who provides the social rehabilitation service for which the state assumes the obligation to pay the fee shall:
 1) have formed a rehabilitation team in compliance with the requirements provided for in § 68 of this Act;
 2) ensure that the person providing the social rehabilitation service directly complies with the requirements provided for in § 68 of this Act;
 3) apply a certified quality management system which adheres to at least the following principles: accessibility to information, person-centeredness, orientation towards outcomes, co-operation, needs-based approach, involvement of the person, empowering nature of the service, guaranteed work organisation and management quality of the organisation;
 4) ensure that the place for the provision of the service complies with fire safety and health protection requirements;
 5) ensure access to the place for the provision of the service in compliance with the requirements established on the basis of subsection 11 (4) of the Building Code;
 6) ensure processing of sensitive personal data pursuant to the procedure established by the Personal Data Protection Act;
 7) have established an internal procedure for the settlement of complaints;
 8) organise the provision of the service in such a way that the person is able to receive all the services provided under the social rehabilitation service necessary for the person at the same service provider.

§ 67.  Requirements for social rehabilitation service

  If the obligation to pay the fee for the social rehabilitation service is assumed by the state, it is required to do the following in the course of the provision of the social rehabilitation service:
 1) to prepare a rehabilitation plan for the entitled person or amend the activity plan and rehabilitation plan or programme prepared upon identification of the need for the service or, on the basis of the activity plan prepared upon identification of the need for the service, provide rehabilitation services in order to achieve the objective of social rehabilitation;
 2) to introduce to the entitled person his or her rights and obligations, the procedure for the submission of complaints, the procedure for the provision of the social rehabilitation service and the documents prepared in the course thereof;
 3) to give a written assessment concerning the achievement of or the reasons for failure to achieve the objective of social rehabilitation of the entitled person and submit it to the Social Insurance Board together with the last invoice at the latest;
 4) to give a written assessment in order to justify the amendment of the rehabilitation plan or rehabilitation programme if the rehabilitation plan or rehabilitation programme has been amended in the course of the provision of the social rehabilitation service.

§ 68.  Requirements for rehabilitation team

 (1) A rehabilitation team shall comprise at least three different specialists of whom one has been awarded the profession of a social worker on the basis of the Professions Act, acquired state-recognised higher education in social work or qualifications equal thereto.

 (2) The remaining specialists of a rehabilitation team shall have the following:
 1) a profession in the area of psychology awarded on the basis of the Professions Act, state-recognised higher education in psychology or qualifications equal thereto;
 2) the profession of a physiotherapist awarded on the basis of the Professions Act, state-recognised higher education in physiotherapy or qualifications equal thereto;
 3) the profession of a speech therapist awarded on the basis of the Professions Act, state-recognised higher education in speech therapy or qualifications equal thereto;
 4) state-recognised higher education in medical science or qualifications equal thereto, and are registered as health care professionals with the Health Board;
 5) state-recognised secondary specialized or higher education in nursing or qualifications equal thereto, and are registered as health care professionals with the Health Board;
 6) the profession of an occupational therapist awarded on the basis of the Professions Act, state-recognised higher education in occupational therapy or qualifications equal thereto;
 7) the profession of a creative arts therapist awarded on the basis of the Professions Act, state-recognised higher education in art therapy (creative arts therapy) or qualifications equal thereto or
 8) the profession of a special education teacher awarded on the basis of the Professions Act, state-recognised higher education in special needs education or qualifications equal thereto.

 (3) Persons who have acquired foreign professional qualifications may also be specialists of a rehabilitation team if their professional qualifications have been recognised in accordance with the Recognition of Foreign Professional Qualifications Act. The competent authority provided for in subsection 7 (2) of the Recognition of Foreign Professional Qualifications Act is the Social Insurance Board.

 (4) A peer counsellor may be included in a rehabilitation team who has experienced a disability, health damage or special needs similar to the disability, health damage or special needs of the entitled person and who has undergone the initial training of a peer counsellor established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (5) The study programme and content of the initial training of a peer counsellor shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (6) At least one of the specialists of a rehabilitation team shall have undergone training in rehabilitation established by a regulation of the minister responsible for the area or, upon acquisition of a speciality specified in subsection (2) of this section, completed the subjects specified in the modules of the study programme of the training in rehabilitation.

 (7) The study programme and content of the training in rehabilitation shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

§ 69.  Preparation of rehabilitation plan and rehabilitation programme

 (1) A rehabilitation plan is a document prepared by the rehabilitation team with the participation of the entitled person and his or her legal representative which reflects an evaluation of the operational capacity of the person, objective of social rehabilitation, rehabilitation services necessary for the achievement of the objective and assessment concerning the achievement of the objective of social rehabilitation.

 (2) A rehabilitation programme is a document prepared by the rehabilitation team for a determined target group which reflects the objective of social rehabilitation, rehabilitation services necessary for the achievement of the objective and the volume of the services, and which sets out the period during which the programme is applied to entitled persons.

 (3) Upon preparation of a rehabilitation plan, the rehabilitation team shall consist of the following:
 1) a social worker;
 2) a physiotherapist or occupational therapist if the operational capacity of a person with mobility disorder or mobility impairment is evaluated;
 3) a special education teacher, speech therapist or occupational therapist if the operational capacity of a person with visual, hearing or speech impairment or intellectual disability is evaluated;
 4) a special education teacher if the operational capacity of a minor is evaluated;
 5) a psychiatrist or psychologist if the operational capacity of a person referred by a juvenile committee is evaluated;
 6) a psychiatrist and occupational therapist if the operational capacity of a person not less than 16 years of age with a severe, profound or permanent mental disorder is evaluated;
 7) a psychiatrist and occupational therapist if the need for special care services of a person not less than 16 years of age with a mental disorder is evaluated.

 (4) Upon preparation and implementation of a rehabilitation programme, the provisions of subsection (3) of this section concerning a rehabilitation team shall apply.

 (5) A rehabilitation plan and rehabilitation programme may be amended in the course of the provision of the social rehabilitation service if it is necessary for achievement of the objective of rehabilitation.

 (6) The list of information contained in the activity plan, rehabilitation plan and rehabilitation programme prepared upon identification of the need for the service shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (7) In order to assess the compliance of a rehabilitation programme with the criteria, the minister responsible for the area shall form an advisory committee for assessing rehabilitation programmes at the Social Insurance Board whose opinion is not binding on the Social Insurance Board upon approval of the rehabilitation programme.

 (8) The advisory committee for assessing rehabilitation programmes shall include a representative of the Social Insurance Board, the Ministry of Social Affairs, the Estonian Unemployment Insurance Fund, a state agency administered by the Ministry of Social Affairs and an organisation representing the interests of disabled persons. The advisory committee for assessing rehabilitation programmes shall involve at least two specialist experts in the assessment of every programme.

 (9) The Social Insurance Board shall assess a rehabilitation programme on the basis of the following criteria:
 1) the rehabilitation programme and the objectives established and activities planned therein correspond to the needs of the target group;
 2) the rehabilitation programme complies with modern rehabilitation principles and is evidence-based;
 3) the results planned in the rehabilitation programme are measurable and increase the active participation of the person in social life and the results planned and achieved in the course of previous programmes are included;
 4) the rehabilitation programme is planned cost-effectively and the budget thereof is transparent.

 (10) The specific assessment criteria for rehabilitation programmes shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (11) The Social Insurance Board shall approve a rehabilitation programme if the criteria specified in subsection (9) of this section are fulfilled.

Division 3 Special Care Services  

Subdivision 1 General Provisions  

§ 70.  Application for special care services and making of decisions

 (1) A person shall submit an application to the Social Insurance Board in order to receive a special care service.

 (2) The Social Insurance Board shall assess the need of a person for a special care service based on the following:
 1) objectives under which the provision of the special care service is justified;
 2) the ability to cope;
 3) the operational capacity;
 4) the ability to participate;
 5) the state of health;
 6) information concerning the labour market services provided by the Estonian Unemployment Insurance Fund.

 (3) If a person has been referred to receive the 24-hour special care service on the basis of a court ruling, the legal representative of the person or the local authority of the residence of the person shall immediately submit the court ruling on placing the person in a social welfare institution without his or her consent to the Social Insurance Board.

 (4) The Social Insurance Board shall decide on the provision or refusal to provide special care services, except in the case of a person placed in a social welfare institution by a court ruling, within 15 working days as of the receipt of the application and all the required documents.

 (5) The Social Insurance Board has the right to refer a person to a provider of the social rehabilitation service specified in subsection 65 (2) of this Act for preparation of a rehabilitation plan to assess the need for a special care service.

 (6) The maximum term for the provision of a special care service, during which a person has the right to receive the service, may be equal to the term set upon identification of the need for the special care service but, as a general rule, shall not exceed five years. In exceptional cases, a term of up to ten years may be set.

 (7) The content of information to be presented in an application and the list of required documents shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (8) Upon deciding on the provision of a special care service, the Social Insurance Board has the right to receive from the person and the Estonian Unemployment Insurance Fund information concerning registration of the person as unemployed and provision of coaching for working life, work practice, working with support person and occupational rehabilitation service to the person.

§ 71.  Issue of referral decisions

 (1) If an applicant complies with the requirements for persons entitled to receive a service specified in this Division, the Social Insurance Board shall issue a referral decision to the person if:
 1) there are funds in the state budget for the provision of a special care service to the person;
 2) the provider of special care services to whom the person wishes to go to receive a special care service has a vacant place.

 (2) A referral decision shall set out:
 1) the name, personal identification code or date of birth and contact details of the person referred to receive a special care service and his or her legal representative, if the legal representative exists;
 2) the service to which the person is referred;
 3) the term during which the person is entitled to receive the service;
 4) the name and contact details of the provider of special care services to whom the person has been referred to for the receipt of the service;
 5) the objective of the receipt of the service;
 6) recommended activities for the achievement of the objective;
 7) recommended minimum frequency of the provision of the service;
 8) other information related to the provision of the service to the person placed in a social welfare institution by a court ruling.

 (3) In a referral decision to the community living service and 24-hour special care service, the Social Insurance Board shall indicate, in addition to the information specified in subsection (2) of this section, that the person is entitled to receive the indicated service if he or she pays the amount of own contribution specified in § 73 of this Act or the amount of own contribution less the deficit in the own contribution the compensation obligation of which has been assumed by the state. A person has the right to receive the service also if a third person assumes the obligation to pay the amount of own contribution and the amount of own contribution of the person is covered to an agreed extent. This subsection does not apply to persons placed in a social welfare institution by a court ruling.

 (4) The Social Insurance Board shall issue a referral decision to a person placed in a social welfare institution by a court ruling and the legal representative of the person immediately after entry into force of the court ruling or declaring the court ruling to be subject to execution.

 (5) A provider of special care services suitable for a person shall be selected and the date of commencement of the provision of the service shall be agreed upon by the Social Insurance Board, the person entitled to receive the service and the provider of special care services. The Social Insurance Board takes the request of the person placed in a social welfare institution by a court ruling into account in the selection of a service provider if it is possible for the service provider requested by the person to provide the 24-hour special care service to the person during the term indicated in the court ruling.

 (6) A person referred to receive a special care service shall turn to the provider of special care services on the date agreed for the provision of the service indicated in the referral decision, but not later than within three days in the case of everyday life support service, employment support service and supported living service and within seven days in the case of community living service and 24-hour special care service as of the agreed date. If a person fails to turn to the service provider within the specified term, he or she no longer has the right to receive the service on the basis of the same referral decision.

 (7) A person referred to receive a special care service by a court ruling who is released from coercive treatment or treatment against will shall turn to a provider of special care services on the date agreed for the provision of the service indicated in the referral decision, but not later than within ten days.

 (8) If the term agreed upon in the referral decision was allowed to expire with good reason, the Social Insurance Board may, at the request of the person and upon agreement with the provider of special care services, agree upon a new date from which the provision of the special care service shall commence.

 (9) A person placed in a social welfare institution by a court ruling shall be placed in the social welfare institution immediately after issue of the referral decision.

 (10) If the Social Insurance Board cannot issue a referral decision to a person entitled to receive a special care service pursuant to clause (1) 1) of this section, the Social Insurance Board shall notify the person of the satisfaction of the application and entry of the person in the waiting list in a format which can be reproduced in writing.

 (11) If the Social Insurance Board cannot issue a referral decision to a person entitled to receive a special care service pursuant to clause (1) 2) of this section, the Social Insurance Board shall notify the person of the satisfaction of the application, existence of vacant places at another service provider or entry of the person in the waiting list in a format which can be reproduced in writing if the person referred to receive the service is unwilling to receive the service from another provider of special care services.

§ 72.  Funding of special care services

 (1) Special care services provided to persons entitled to receive special care services shall be financed from the state budget through the budget of the Social Insurance Board, by the persons entitled to receive the community living service or 24-hour special care service and, in the case specified in § 89 of this Act, by the local authority.

 (2) The provision of special care services, except the 24-hour special care service, shall not be financed from the state budget to the following persons:
 1) persons who have attained the pensionable age specified in § 7 of the State Pension Insurance Act and have been diagnosed with dementia and who do not have any other severe, profound or permanent mental disorder in addition to dementia;
 2) persons who have a dependency on alcohol or narcotic drugs as the primary mental disorder.

 (3) Special care services are financed on the basis of a contract under public law entered into between the service provider and the Social Insurance Board, the invoices submitted by the service provider and the referral decision issued to the person, unless the provider of special care services is a governmental authority or a state authority administered by a governmental authority.

 (4) In the case the provider of special care services is a governmental authority or a state authority administered by a governmental authority, the provision of special care services shall be financed from the budget of the area of government of the Ministry of Social Affairs.

 (5) The minister responsible for the area shall establish by a regulation:
 1) the maximum cost of special care services financed from the state budget per person in one calendar month;
 2) the components of the expenses of special care services which are covered from the state budget within the maximum cost;
 3) the components of the expenses of own contribution of the community living service and 24-hour special care service by the person.

 (6) The maximum cost of the 24-hour special care service per person placed in a social welfare institution by a court ruling in one calendar month shall be established by the state budget for each budgetary year. The established maximum cost shall not be less than the cost in force.

§ 73.  Own contribution

 (1) A person referred to receive the community living service or 24-hour special care service is required to pay his or her own contribution for catering and accommodation.

 (2) If the own contribution of a person is covered from the person’s state pension within the meaning of the State Pension Insurance Act, funded pension within the meaning of the Funded Pensions Act, income subject to social tax within the meaning of the Social Tax Act, income from rent or lease or any other income from delivery of objects to use (hereinafter income), at least fifteen per cent of the person’s income which would have remained to be used by the person after the payment of the income tax, unemployment insurance premium, contribution to funded pension and support should remain for personal use after the payment of his or her contribution, income tax, unemployment insurance premium, contribution to funded pension and support.

 (3) If the deficit in own contribution is less than 2 euros per calendar month, an amount of the income decreased by the amount of the deficit may be left for personal use.

 (4) A person’s income subject to social tax specified in subsection (2) of this section which is equal to the basic exemption pursuant to § 23 of the Income Tax Act in a calendar month accounted for shall not be included in the person’s income for the purposes of this Division.

 (5) The maximum amount of own contribution of a person referred to receive the community living service or 24-hour special care service shall be established by the state budget for each budgetary year.

 (6) If, upon agreement with a person referred to receive a special care service, accommodation and catering is offered in conditions better than the conditions determined by the health protection requirements for the community living service and 24-hour special care service established on the basis of the Public Health Act, the provider of special care services may charge a fee from the person which exceeds the maximum fee. The fee shall correspond to the value of the additional benefits.

 (7) A person referred to receive a special care service has the right to demand from the service provider accommodation and catering in compliance with the minimum requirements provided for in the health protection requirements established for special care services.

§ 74.  Covering deficit of own contribution from state budget

 (1) If a person entitled to receive a service does not have sufficient financial resources to pay own contribution taking into account the provisions of subsections 73 (2) and (4) of this Act, the deficit in the maximum amount of own contribution established by the state budget (hereinafter deficit) shall be covered by the state budget through the budget of the Social Insurance Board unless the deficit is less than 2 euros per calendar month.

 (2) For the deficit to be covered from the state budget, a person shall submit an application to the Social Insurance Board which shall, inter alia, set out the projected income of the person and the amount of support to be paid by the person in the calendar month of the submission of the application or in the calendar month preceding the commencement of the receipt of the service, if the application is submitted before the issue of the referral decision, together with all the required documents.

 (3) The Social Insurance Board shall cover the deficit from the state budget on the basis of the income of the person entitled to receive the service in the calendar month of the submission of the application from which the amount of the income tax, unemployment insurance premium, contribution to funded pension and support shall be deducted, taking into account the provisions of subsections 73 (2) and (3).

 (4) If an application for covering the deficit is submitted before the issue of a referral decision, the projected income of the person and the amount of support to be paid by the person in the calendar month preceding the commencement of the receipt of the service shall be taken into account.

 (5) The deficit means the difference between the maximum amount of a person’s own contribution and the person's income from which income tax pursuant to the Income Tax Act, unemployment insurance premium, contribution to funded pension, support to be paid and fifteen per cent of the person’s income which remains to be used by the person after the payment of the taxes have been deducted.

 (6) If an application for covering the deficit is submitted before the issue of a referral decision, the Social Insurance Board shall make a decision on covering the deficit from the state budget by the time of issue of the referral decision. If the application is submitted to the Social insurance Board less than ten working days before the issue of the referral decision or after the issue of the referral decision, the Social Insurance Board shall make a decision on covering the deficit from the state budget within ten working days as of the receipt of the application and all the required documents.

 (7) The decision specified in subsection (6) of this section shall be communicated also to the service provider at whom the person wishes to receive a special care service.

 (8) The Social Insurance Board shall pay the deficit to the provider of community living service or 24-hour special care service at whom the person receives the special care service each month for the previous calendar month on the basis of the referral decision and the invoices submitted by the service provider.

 (9) If the person’s income changes or the obligation to pay support changes after submission of the application specified in subsection (2) of this section or other circumstances arise as a result of which the deficit changes, the person for whom the deficit is covered or his or her legal representative, if the representative exists, is required to notify the Social Insurance Board thereof immediately in writing.

 (10) The list of information to be presented in the application specified in subsection (2) of this section and the list of required documents shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

§ 75.  Covering deficit for person placed in social welfare institution by court ruling

 (1) The provisions of § 74 of this Act apply to covering the deficit for a person placed in a social welfare institution by a court ruling, taking account of the specifications provided for in this section.

 (2) After entry into force of a court ruling or declaring a court ruling concerning placement of a person in a social welfare institution to be subject to immediate execution, the Social Insurance Board shall ascertain the financial viability of the person placed in a social welfare institution by a court ruling to pay the own contribution provided for in § 73 of this Act based on the provisions of subsections 74 (3)–(6) of this Act and shall make a decision which shall set out the obligation of the person to pay his or her own contribution. If a person does not have sufficient financial resources to pay for own contribution, taking into account the provisions of §§ 73 and 74 of this Act, the Social Insurance Board shall make a decision concerning covering the deficit from the state budget.

 (3) The Social Insurance Board shall make the decisions specified in subsection (2) of this section within ten working days after the issue of the referral decision specified in subsection 71 (4) of this Act.

§ 76.  Waiting lists for special care services

 (1) In the cases provided for in subsection 71 (10) of this Act, the Social Insurance Board shall enter a person entitled to receive a special care service in the waiting list for the receipt of the service as of the date of making the decision on provision of the special care service and shall prepare a corresponding list.

 (2) The procedure and requirements for making waiting lists for special care services shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (3) The Social Insurance Board may enter a person of at least 16 years of age in the waiting list for a special care service if the person complies with the requirements for persons entitled to receive the special care service.

 (4) A person who has been entered in the waiting list for the provision of the 24-hour special care service but whose rehabilitation plan has expired by the time he or she gets the opportunity to receive the service may receive the special care service on the basis of the activity plan planned in the rehabilitation plan until preparation of a new rehabilitation plan but not longer than during one year.

 (5) A person entered in the waiting list for a special care service is required to commence the use of the service within three months as of the date of making the decision on the provision of the service if there are funds in the state budget for the provision of the special care service to the person and the provider of special care services to whom the person wishes to go to receive the special care service has a vacant place. If the person refuses, without a good reason, to receive the special care service, the person shall be deleted from the waiting list.

§ 77.  Entry into contract under public law for provision of special care services

 (1) The Social Insurance Board shall, by a contract under public law, authorise one or several sole proprietors, legal persons or local authorities acting or wishing to act as a provider of special care services to provide special care services.

 (2) The provisions of the Administrative Co-operation Act, except the provisions of § 5 of the Administrative Co-operation Act, apply to the entry into a contract under public law specified in subsection (1) of this section, taking account of the specifications provided for in this Act.

 (3) The Social Insurance Board shall publish a notice concerning an intention to enter into a contract under public law on the website of the Social Insurance Board. If necessary, the Social Insurance Board may publish additional notices concerning an intention to enter into a contract under public law during a calendar year.

 (4) A service provider shall submit a written application for entry into a contract under public law to the Social Insurance Board within one month after the publication of the notice specified in subsection (3) of this section.

 (5) The Social Insurance Board shall enter into a contract under public law with service providers who hold an activity licence for the provision of a service specified in this Division within three months after the proclamation of the annual State Budget Act. If the Social Insurance Board publishes an additional notice concerning an intention to enter into a contract during a calendar year, the Social Insurance Board shall enter into a contract with the service providers who hold an activity licence for the provision of a service specified in this Division within three months after the publication of the notice specified in subsection (3) of this section.

 (6) The Social Insurance Board may refuse to enter into a contract under public law with a service provider if the issuer of the activity licence has issued a precept to the service provider due to non-compliance with the requirements provided for in this Act or established on the basis thereof.

§ 78.  Contract under public law for provision of special care services

 (1) A service provider has the right to refuse to perform the obligation to provide the community living service or 24-hour special care service arising from a contract under public law if the person entitled to receive the service refuses to enter into a written agreement concerning the payment of own contribution or if the person has failed to pay the own contribution specified in § 73 of this Act in the amount agreed upon for two consecutive calendar months. If another person has assumed the obligation to pay own contribution for the person, the service provider shall not refuse to provide the service. This subsection does not apply to the provision of services to persons placed in a social welfare institution by a court ruling.

 (2) The provision of a special care service to a person who has turned to a service provider in order to receive the service shall commence on the date the person turned to the service provider but not earlier than on the date agreed upon in the referral decision.

 (3) If a service provider wishes to terminate a contract under public law prematurely, the service provider is required to inform the Social Insurance Board of such intention:
 1) at least six months before the planned date of the termination of the contract in the case of the provision of the supported living service, community living service and 24-hour special care service;
 2) at least three months before the planned date of the termination of the contract in the case of the provision of the everyday life support service and employment support service.

§ 79.  Reimbursement of expenses to providers of special care services

 (1) By a contract under public law the Social Insurance Board undertakes to reimburse a provider of special care services for the expenses of the provision of a special care service each month on the basis of the submitted invoices to the extent indicated in the invoices but not more than in the amount of the maximum cost of the service established on the basis of subsection 72 (5) of this Act, if:
 1) the service was provided to a person entitled to receive a special care service who turned to the service provider with a referral decision made by the Social Insurance Board;
 2) the service provided complied with the requirements established by this Act;
 3) the service was provided by the service provider indicated in the referral decision;
 4) the service indicated in the referral decision was provided to the person during the term indicated in the referral decision.

 (2) If a person referred to receive a special care service fails to turn to the service provider during the term for the commencement of the provision of the service provided for in subsections 71 (6) and (7) of this Act, the Social Insurance Board shall pay remuneration to the service provider for the provision of the special care service the person is referred to from the state budget on the basis of a submitted invoice. Remuneration shall be paid at most for three days in the case of everyday life support service, employment support service and supported living service, for seven days in the case of community living service and 24-hour special care service and for ten days in the case of a person who is released from coercive treatment or treatment against will and who is referred to receive a special care service by a court ruling.

 (3) The Social Insurance Board shall continue to pay a provider of supported living service, community living service and 24-hour special care service for the provision of the service the person is entitled to receive from the state budget if:
 1) the person does not use the special care service up to two consecutive months – for the time the person did not use the service, but not more than for two months in a calendar year;
 2) the person does not use the special care service more than six consecutive months due to the receipt of an in-patient health service – during the time of the receipt of the in-patient health service, but not more than for six months in a calendar year;
 3) the person does not use the special care service due to the receipt of in-patient treatment for tuberculosis – until the end of receipt of the in-patient treatment for tuberculosis.

 (4) In the cases specified in subsections (2) and (3) of this section, the service provider shall be paid 95 per cent of the maximum cost of the service provided to the person established on the basis of subsection 72 (5) of this Act, but not more than in the amount indicated in the invoice.

 (5) The specific conditions and procedure for the submission of invoices shall be agreed upon in a contract under public law entered into between the Social Insurance Board and the service provider.

 (6) The specific conditions and procedure for the payment of remuneration from the state budget by the Social Insurance Board shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

§ 80.  Termination of provision of special care services and notification thereof

 (1) A service provider shall terminate the provision of a special care service based on a referral decision in the case:
 1) the person does not use the service for more than two consecutive months, except in the case of the provision of an in-patient health service;
 2) the contract under public law entered into between the service provider and the Social Insurance Board expires and the same parties do not enter into a new contract under public law for the provision of the same special care service or
 3) the Social Insurance Board revokes a decision specified in subsection 70 (4) of this Act.

 (2) The provision of a service to a person placed in a social welfare institution by a court ruling shall be terminated in the case provided for in clause (1) 2) of this section and in the case the court suspends or terminates placing the person in a social welfare institution based on a court ruling or in the case the term for placing the person in a social welfare institution provided for in the court ruling expires.

 (3) A person who receives a special care service shall notify the service provider at whom he or she receives the special care service in writing of his or her wish to:
 1) suspend the receipt of the community living service or 24-hour special care service at the service provider for more than one day;
 2) terminate the receipt of the service at the service provider prior to the date specified in the referral decision.

 (4) If a person fails to use a special care service for more than two consecutive months due to the receipt of an in-patient health service and wishes to receive the service indicated in the referral decision after the receipt of the in-patient health service, the person or his or her legal representative, if the representative exists, shall submit to the Social Insurance Board through the provider of special care services at whom the person received the service indicated in the referral decision a written confirmation concerning the fact that the person received the in-patient health service the previous calendar month by the third day of each calendar month from the second month of the receipt of the in-patient health service until the end of the receipt of the health service.

 (5) If a person is not able to submit a written confirmation specified in subsection (4) of this section, the confirmation shall be submitted to the Social Insurance Board by the service provider at whom the person received the special care service if the service provider is aware that the person received an in-patient health service.

 (6) A provider of 24-hour special care service shall notify the Social Insurance Board of the provision of an in-patient health service to a person placed in a social welfare institution by a court ruling by submitting the corresponding written confirmation pursuant to the procedure and by the date provided for in subsection (4) of this section.

 (7) A provider of special care services is required to notify the Social Insurance Board of the following persons in writing within three working days after becoming aware of the following circumstances:
 1) a person who wishes to terminate the use of the special care service before the end of the term indicated in the referral decision;
 2) a person who has not used the special care service for more than two consecutive months;
 3) a person who fails to turn to the service provider during the term for the use of the special care service provided for in subsections 71 (6) and (7) of this Act as of the agreed date or
 4) a person who uses the special care service dies.

§ 81.  Change of provider of special care services

 (1) If a person referred to receive a special care service wishes to change the service provider before turning to the provider of special care services or during the receipt of the service, he or she shall submit a written application to the Social Insurance Board which shall set out the service provider to whom the person wishes to turn to for the receipt of the special care service and the date from which the person wishes to receive the service at the new service provider.

 (2) The Social Insurance Board shall issue a new referral decision to the person entitled to receive a special care service to the service provider requested by the person, if the service provider provides the service indicated in the decision specified in subsection 70 (4) of this Act and the service provider has a vacant place to offer for the person.

 (3) If the service provider requested by the person entitled to receive a special care service does not have a vacant place, the person shall be entered in the waiting list for the requested special care service based on the provisions of § 76 of this Act.

 (4) If a person who is placed in a social welfare institution by a court ruling wishes to change the service provider but there is no vacant place at the service provider requested by the person, provision of the special care service shall be continued at the service provider where the person is receiving the special care service until a place becomes vacant at the requested service provider.

 (5) If a contract under public law is terminated and the same parties do not enter into a new contract under public law for the provision of the same special care service, the Social Insurance Board shall issue a new referral decision to the person to whom the abovementioned service provider provided the special care service. If there is no vacant place at the service provider requested by the person, the provisions of subsection (3) of this section apply, except in the case of a person placed in a social welfare institution by a court ruling, who shall be placed to receive the special care service at a service provider who has a vacant place.

§ 82.  Decision to terminate provision of special care service

 (1) Upon receipt of information that the special care service provided to a person does not correspond to the needs of the person, the Social Insurance Board shall verify whether the person complies with the requirements for persons entitled to receive the special care service and whether the service provided corresponds to the needs of the person. In order to assess the need for the special care service, the Social Insurance Board may refer the person to the preparation of a rehabilitation plan or the amendment of the rehabilitation plan and assessment of the results of the service.

 (2) If a person does not comply with the requirements for persons entitled to receive a special care service valid for persons entitled to receive a special care service at the time the decision specified in subsection 70 (4) of this Act is made or the special care service provided to the person does not correspond to his or her needs, the Social Insurance Board shall declare the decision specified in subsection 70 (4) of this Act invalid (hereinafter decision to terminate the provision of a special care service), except in the case of a person placed in a social welfare institution by a court ruling.

 (3) In case of the supported living service, community living service and 24-hour special care service, a decision to terminate the provision of the special care service enters into force on the date the person terminates the use of the service, but not later than six months as of the date of notification of the person who receives the special care service of the decision.

 (4) A decision to terminate the provision of a special care service for a person who uses the supported living service, community living service or 24-hour special care service enters into force on the date when provision of the special care service to a person, in the waiting list for which the person was entered, is commenced, if the person:
 1) has been referred again to receive the supported living service, community living service or 24-hour special care service;
 2) has been entered in the waiting list for the service requested by the person six months after notification of the person of the decision to declare the decision invalid.

§ 83.  Requirements for providers of special care services

 (1) A provider of special care services is required to:
 1) notify upon the commencement of the provision of a special care service to a person, orally or in writing, the person and his or her legal representative, if the representative exists, of its rules of procedure and the rights of the person and restrictions during the receipt of the service;
 2) introduce the premises required for the provision of the service to the person upon commencement of the provision of the special care service, if the service is provided in the premises of the service provider;
 3) ensure collection and preservation of the information and documents concerning the person receiving the special care service and related to the provision of the service;
 4) prepare in writing the procedure for settlement of complaints of the institution which sets out the internal and external methods of submission and settlement of complaints and contact details of other relevant institutions to turn to, and explain this to the person and his or her legal representative;
 5) ensure that the person providing the service directly who is in a contractual relationship therewith complies with the requirements provided for in § 86 of this Act;
 6) prepare an activity plan for the person referred to receive the special care service;
 7) work actively with the person during the provision of the special care service by involving him or her in the performance of the activities provided for as the content of the service in accordance with the person’s abilities and needs;
 8) notify the person, his or her legal representative and the Social Insurance Board of the arrival of the due date of the termination of the provision of the special care service, the need for the continuation of the provision of the service and expiry of the contract under public law or intention to terminate the contract under public law prematurely at least three months before the due date of the termination of the provision of the service in the case of the everyday life support service and employment support service and at least six months before the due date of the termination of the provision of the service in the case of the supported living service, community living service and 24-hour special care service;
 9) notify, at the earliest opportunity, the person receiving the service, the Social Insurance Board and the legal representative of the person, if the representative exists, of a doubt arisen during the provision of the special care service concerning the fact that the service provided to the person does not correspond to the person’s needs;
 10) notify the person referred to receive the community living service or 24-hour special care service, who has difficulties paying his or her contribution, of the possibility to cover the deficit in own contribution from the state budget;
 11) assess, upon the termination of the provision of the service, in written form the achievement of the objective established for the person in the referral decision and submit the assessment and the explanation concerning the achievement of the objective or the reasons for the failure to achieve the objective to the Social Insurance Board together with the last invoice at the latest;
 12) prepare statistical reports pursuant to the procedure established on the basis of § 11 of this Act and submit these to the county governor of the place of business;
 13) ensure the provision of special care services, the compliance of the premises and the area necessary for the provision of services with the health protection requirements for special care services established on the basis of the Public Health Act, if services are provided in the area or in the premises in the ownership or use of the service provider.

 (2) The list of documents to be collected and preserved by providers of special care services shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

§ 84.  Documents of persons receiving special care services

 (1) A person referred to receive a special care service or his or her legal representative shall submit a copy of the rehabilitation plan to the service provider specified in the referral decision to receive the service.

 (2) A person referred to receive the supported living service, community living service or 24-hour special care service is required to submit, in addition to the rehabilitation plan, a certificate concerning his or her state of health, which shall set out the occurrence of somatic illnesses which require treatment and also, at the request of the service provider, the occurrence of infectious diseases.

 (3) A copy of a rehabilitation plan need not be submitted in the following cases:
 1) a person has been referred to receive the everyday life support service, employment support service, supported living service or community living service and no rehabilitation plan has been prepared for him or her;
 2) a person has been placed in a social welfare institution on the basis of a court ruling and no rehabilitation plan has been prepared for him or her.

 (4) Upon the termination of a special care service, the service provider shall, at the request of the person who received the service or his or her legal representative, return the documents concerning the person collected and preserved during the provision of the service, including the activity plan prepared for the person.

§ 85.  Activity plan

 (1) In order to achieve the objective set out in the referral decision, a provider of special care services shall prepare an activity plan for the performance of specific activities together with the person and his or her legal representative, if the representative exists, within 30 days after arrival of the person to receive a service.

 (2) An activity plan shall include:
 1) the objective established for the person and the recommended activities for the achievement of the objective;
 2) the schedule and description of the performance of the activities which correspond to the needs of the person and assessment of the service provider concerning the performance of the activities at least once per quarter.

 (3) An activity plan shall be prepared for a person for the time of the provision of special care services and the plan shall be reviewed and, if necessary, specified at least once a year.

§ 86.  Requirements for persons providing services directly

 (1) Special care services may be provided directly by a natural person (hereinafter activity supervisor), who complies with at least one of the following requirements:
 1) the person has acquired at least secondary education and has undergone training in accordance with the plan established on the basis of subsection (7) of this section;
 2) the person has acquired at least secondary education and state-recognised vocational or higher education in social work or has been awarded the profession of a social worker on the basis of the Professions Act;
 3) the person has acquired state-recognised higher education in special needs education or social pedagogy;
 4) the person has acquired state-recognised higher education in occupational therapy or has been awarded the profession of an occupational therapist on the basis of the Professions Act;
 5) the person has acquired secondary education and state-recognised vocational education in activity supervision or has been awarded the profession of an activity supervisor on the basis of the Professions Act;
 6) the person has acquired at least secondary education and state-recognised vocational or higher education in mental health nursing.

 (2) If the 24-hour special care service is provided to a person with a mental disorder who has a profound multiple disability, the 24-hour presence of one activity supervisor may be replaced by the 24-hour presence of a care worker if the care worker:
 1) has completed a study programme of formal or continuing vocational education aimed at achieving the learning outcomes described in the professional standard of a care worker;
 2) has been awarded the profession of a care worker on the basis of the Professions Act.

 (3) A special care service shall not be provided directly by an activity supervisor whose criminal record for an intentionally committed criminal offence may endanger the life, health and property of the person entitled to receive the service.

 (4) Upon the provision of the employment support service, the activity supervisor shall, in addition to compliance with the requirements specified in subsections (1) and (3) of this section, have undergone in-service training of employment support service in accordance with the plan established on the basis of subsection (7) of this section.

 (5) An activity supervisor who is providing the 24-hour special care service directly to a person placed in a social welfare institution by a court ruling shall, in addition to compliance with the requirements specified in subsections (1) and (3) of this section, have undergone in-service training for work with persons with higher risk rate in accordance with the plan established on the basis of subsection (7) of this section.

 (6) An activity supervisor who is providing the 24-hour special care service directly to a person with a profound multiple disability or severe, profound or permanent mental disorder with unstable remission shall, in addition to compliance with the requirements specified in subsections (1) and (3) of this section, have undergone in-service training for work with persons with profound multiple disability or severe, profound or permanent mental disorder with unstable remission in accordance with the plan established on the basis of subsection (7) of this section.

 (7) The plans of the trainings and in-service trainings specified in subsections (1), (4), (5) and (6) of this section, including the detailed scope and content of trainings, the obligation to undergo practical training and prepare a final paper and the conditions for the completion of studies shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (8) Persons who have acquired foreign professional qualifications may also provide special care services directly if their professional qualifications have been recognised in accordance with the Recognition of Foreign Professional Qualifications Act. The competent authority provided for in subsection 7 (2) of the Recognition of Foreign Professional Qualifications Act is the Social Insurance Board.

Subdivision 2 Everyday Life Support Service  

§ 87.  Everyday life support service

 (1) The objective of the everyday life support service is the best possible independent coping and development of a person through supporting psycho-social coping, the development of everyday life coping skills and working skills and counselling of the people close to and people living together with the person.

 (2) Upon the provision of the everyday life support service, a service provider is required, based on the person’s needs and the objective of the receipt of the service specified in the referral decision, to:
 1) develop the person’s personal and everyday life skills by involving the person in the activities developing the abovementioned skills, taking account of the person’s state of health;
 2) supervise the person in the creation, preservation and development of social relationships;
 3) supervise the person in time-planning and spending spare time;
 4) supervise the person in using health, social, postal, financial and other services and in finding and implementing the possibilities to acquire education;
 5) develop the person’s working skills and enable the person to practice working;
 6) advise the people close to the person, including people living in the same dwelling with the person, in the specificities of the behaviour of the person entitled to receive the service and in communication with the person;
 7) support the activity of support groups for persons who receive the service and have similar diagnosis and related problems through supervising and advising of the persons;
 8) involve the person in other activities necessary for the achievement of the objective of the everyday life support service.

§ 88.  Persons entitled to receive everyday life support service financed from state budget

  An adult, except a person specified in subsection 72 (2) of this Act, is entitled to receive the everyday life support service if he or she complies with the following conditions:
 1) the person has a severe, profound or permanent mental disorder;
 2) no community living service or 24-hour special care service is provided to the person at the same time.

§ 89.  Coverage of expenses of premises for provision of everyday life support service

  A local authority is required to ensure coverage of the expenses related to the premises used or owned by a service provider to the extent established by the local government.

§ 90.  Requirements for everyday life support service

 (1) The everyday life support service may be provided in the dwelling of the person entitled to receive the service or any other place suitable for the provision of the abovementioned service.

 (2) A psychiatrist or a provider of rehabilitation services shall provide an assessment of the duration of the provision of the everyday life support service and the recommended frequency of the activities in a month and indicate the existence of a severe, profound or permanent mental disorder, including a diagnosis, in its written evaluation or rehabilitation plan submitted to the Social Insurance Board.

 (3) The activities forming the content of the everyday life support service shall be carried out with respect to the person referred to receive the service either directly or the people close to the person, including persons living together with the person, shall be advised to the recommended extent specified in the referral decision but at least four hours a month. A service provider is required to keep records of the hours during which the service is provided directly to the person or people close to the person.

 (4) Upon commencement of the provision of the everyday life support service, the service provider shall inform the entitled person on which days and at which time the service is provided.

 (5) A provider of everyday life support service shall ensure the presence of one full-time activity supervisor per ten persons referred to receive the service.

Subdivision 3 Employment Support Service  

§ 91.  Employment support service

 (1) The objective of the employment support service is to supervise and advise a person in order to support the person’s ability to cope independently and improve the quality of life during search for a job corresponding to the person’s abilities and during employment.

 (2) Upon the provision of the employment support service, a service provider is required, based on the person’s needs and the objective of the receipt of the service specified in the referral decision, to:
 1) motivate the person to commence work;
 2) find a job based on the person’s interests and corresponding to his or her abilities;
 3) support the person, supervise the person in accordance with the work instructions of the employer and advise the person during employment;
 4) supervise and advise the person’s employer with the consent of the latter upon employment of a person entitled to receive the service;
 5) supervise the person and the people working together with the person with their consent in the relationships created between them during employment;
 6) prepare the person to work independently without support.

§ 92.  Persons entitled to receive employment support service financed from state budget

  An adult, except a person specified in subsection 72 (2) of this Act, is entitled to receive the employment support service if he or she complies with the following conditions:
 1) the person has a severe, profound or permanent mental disorder;
 2) the person requires continuous support and supervision during working;
 3) no 24-hour special care service is provided to the person at the same time.

§ 93.  Requirements for employment support service

 (1) A provider of employment support service shall find a possibility for a person referred to receive the service to work:
 1) at least 20 hours a week if the percentage of the loss of the person’s capacity for work is 40–50;
 2) at least 15 hours a week if the percentage of the loss of the person’s capacity for work is 60–70;
 3) at least 10 hours a week if the percentage of the loss of the person’s capacity for work is 80–90 and
 4) according to the abilities and skills of the person if the percentage of the loss of the person’s capacity for work is 100.

 (2) A psychiatrist or a provider of rehabilitation services shall provide an assessment of the duration of the provision of the employment support service and the recommended frequency of the activities in a month and indicate the existence of a severe, profound or permanent mental disorder, including a diagnosis, in its written evaluation or rehabilitation plan submitted to the Social Insurance Board.

 (3) A provider of employment support service shall find a suitable job for a person referred to receive the service at least within one year after the commencement of the provision of the service to the person.

 (4) If a person referred to receive the employment support service has not accepted any of the jobs offered to him or her within one year as of the commencement of the provision of the employment support service, provision of the service based on the referral decision shall be terminated.

 (5) A provider of employment support service shall notify the Social Insurance Board of the expiry of the term specified in subsection (3) of this section after which the Social Insurance Board shall repeal proactively the administrative act whereby the person was referred to receive the employment support service.

 (6) The activities specified in clauses 91 (2) 1) and 3)–6) of this Act which form the content of the employment support service shall be carried out directly in respect of the person referred to receive the employment support service, his or her employer or persons working together with the person to the recommended extent set out in the referral decision but at least four hours a month. A service provider is required to keep records of the hours during which the employment support service is provided directly to the employer, the person or persons working together with the person.

 (7) A provider of employment support service shall ensure the presence of one full-time activity supervisor per ten persons referred to receive the employment support service.

Subdivision 4 Supported Living Service  

§ 94.  Supported living service

 (1) The supported living service means supporting social coping and integration of a person together with supervision in the organisation of household and everyday life to ensure as independent coping of the person as possible when living independently.

 (2) Upon the provision of the supported living service, a service provider is required, based on the person’s needs and the objective of the receipt of the service specified in the referral decision, to:
 1) supervise the person in the organisation of household and everyday life, including in the preparation of the budget related to everyday life;
 2) supervise the person in the use of the services related to the use and maintenance of a dwelling, including the use of postal and financial services;
 3) assist in making agreements in the rules of common mode of life and in the implementation of the agreements if one dwelling is shared by at least two persons receiving the service;
 4) prepare the person for independent life and supervise and assist the person in the procurement of a dwelling.

§ 95.  Persons entitled to receive supported living service financed from state budget

  An adult, except a person specified in subsection 72 (2) of this Act, is entitled to receive the supported living service if he or she complies with the following conditions:
 1) the person has a severe, profound or permanent mental disorder;
 2) the person can take care of himself or herself;
 3) the person can cope, in case of supervision, with everyday life activities.

§ 96.  Requirements for supported living service

 (1) The activities specified in subsection 94 (2) of this Act which form the content of the supported living service may be carried out in a dwelling the use of which has been granted to the person entitled to receive the supported living service or any other place suitable for the provision of the abovementioned service.

 (2) A psychiatrist or a provider of rehabilitation services shall provide an assessment of the duration of the provision of the supported living service and the recommended frequency of the activities in a month and indicate the existence of a severe, profound or permanent mental disorder, including a diagnosis, in its written evaluation or rehabilitation plan submitted to the Social Insurance Board.

 (3) A dwelling the use of which is granted to a person under the supported living service shall comply with the requirements established on the basis of subsection 11 (4) of the Building Code and clause 7 (1) 2) of the Dwelling Act.

 (4) In addition to the requirements specified in subsection (3) of this section, a dwelling shall include the following:
 1) at least one bedroom per person receiving the service;
 2) upon the request of the persons who receive the service, two persons receiving the service may live in one bedroom;
 3) a kitchen or a kitchen corner;
 4) the possibility to use a toilet and shower or bath.

 (5) The supported living service is provided in separate premises to persons with intellectual disabilities and persons with mental disorders.

 (6) The activities specified in subsection 94 (2) of this Act shall be carried out in respect of a person referred to receive the supported living service at least two hours a week.

 (7) A provider of supported living service shall ensure the presence of one full-time activity supervisor per ten persons referred to receive the supported living service.

Subdivision 5 Community Living Service  

§ 97.  Community living service

 (1) The community living service means the creation of a mode of life similar to a family favourable for the satisfaction of the basic needs and for the development of a person together with accommodation and catering in order to increase the person’s ability to cope independently and to develop the skills of the organisation of everyday life activities through participation in joint activities.

 (2) A psychiatrist or a provider of rehabilitation services shall provide an assessment of the duration of the provision of the community living service and the recommended frequency of the activities in a month and indicate the existence of a severe, profound or permanent mental disorder, including a diagnosis, in its written evaluation or rehabilitation plan submitted to the Social Insurance Board.

 (3) Upon the provision of the community living service, a service provider is required, based on the person’s needs and the objective of the receipt of the service specified in the referral decision, to:
 1) create a safe living environment and mode of life similar to a family and favourable for development;
 2) develop the person’s personal and everyday life skills and involve the person in the activities developing the abovementioned skills, taking account of the person’s state of health;
 3) supervise the person in time-planning and spending spare time;
 4) develop the person’s working skills and capacity for work;
 5) provide a possibility for the person to work in the service provider’s territory based on the abilities and skills of the person receiving the service or involve the person in a work-like activity in the joint household and to supervise the person in the performance of work or carrying out work-like activities;
 6) carry out other activities required for the achievement of the objective of the community living service.

 (4) A provider of community living service shall ensure the presence of one activity supervisor per ten persons receiving the service outside of night time according to the needs of the person. During the remainder of the 24 hours, the availability of an activity supervisor shall be ensured to all the persons receiving the service at the service provider.

§ 98.  Persons entitled to receive community living service financed from state budget

  An adult, except a person specified in subsection 72 (2) of this Act, is entitled to receive the community living service if he or she complies with the following conditions:
 1) the person has a severe, profound or permanent mental disorder;
 2) the person can take care of himself or herself and is able to participate in housework;
 3) no everyday life support service, supported living service or 24-hour special care service is provided to the person at the same time.

§ 99.  Requirements for community living service

 (1) The activities specified in subsection 97 (3) of this Act shall be carried out with respect to the person receiving the community living service every day.

 (2) A psychiatrist or a provider of rehabilitation services shall provide an assessment of the objectives forming the content of the community living service, the activities recommended for the achievement thereof, the duration of the provision of the community living service and the recommended frequency for the performance of the activities in a month and indicate the existence of a severe, profound or permanent mental disorder in its written evaluation or rehabilitation plan submitted to the Social Insurance Board.

 (3) The community living service is provided in separate premises to persons with intellectual disabilities and persons with mental disorders.

 (4) A provider of community living service shall ensure the compliance with the requirement provided for in clause 83 (1) 13) of this Act, if the community living service is provided for more than ten persons with special needs.

 (5) A provider of community living service shall ensure the presence of one activity supervisor per ten persons receiving the service. At night, a provider of community living service shall ensure the availability of one activity supervisor to all the persons receiving the service at the service provider.

Subdivision 6 24-hour Special Care Service  

§ 100.  24-hour special care service

 (1) The 24-hour special care service means 24-hour care and development of a person together with accommodation and catering to ensure preservation and increase of independent coping of the person receiving the service and safe living environment in the territory of the service provider.

 (2) Upon the provision of the 24-hour special care service, the service provider is required, based on the person’s needs and the objective of the receipt of the service specified in the referral decision, to:
 1) perform the obligations provided for in subsection 87 (2) of this Act;
 2) ensure the security of the person receiving the 24-hour special care service;
 3) assist the person in taking care of himself or herself;
 4) adhere to the treatment schedule prepared for the person by a health care provider;
 5) create possibilities for the person placed in a social welfare institution by a court ruling for working or for a work-like activity in the service provider’s territory;
 6) carry out other activities required to achieve the objective of the 24-hour special care service.

 (3) A person who turns to a provider of 24-hour special care service on the basis of a referral decision, except a person placed in a social welfare institution by a court ruling, who stays on the premises or in the territory for the provision of the 24-hour special care service used or owned by the provider of 24-hour special care service shall be deemed to be a person receiving the service under this service.

 (4) A person placed in a social welfare institution by a court ruling shall be deemed to be a person receiving the service during the whole term specified in the court ruling regardless of the location of the person.

§ 101.  Persons entitled to receive 24-hour special care service financed from state budget

 (1) An adult, except a person specified in subsection 72 (2) of this Act, is entitled to receive the 24-hour special care service if he or she complies with the following conditions:
 1) the person has a severe, profound or permanent mental disorder;
 2) it has been established on the basis of the Social Benefits for Disabled Persons Act that the person has a severe or profound disability;
 3) the percentage of loss of capacity for work of the person under 18 years of age until attaining the pensionable age provided for in § 7 of the State Pension Insurance Act is at least 80;
 4) the rehabilitation plan of the person sets out the need for the 24-hour special care service;
 5) the coping of the person cannot be ensured by any other social service specified in this Act;
 6) no everyday life support service, employment support service, supported living service or community living service is provided to the person at the same time;
 7) the person needs assistance in taking care of himself or herself;
 8) the person cannot cope with everyday life activities or needs significant regular assistance or supervision for this purpose.

 (2) In addition to the persons specified in subsection (1) of this section, an adult who has a severe, profound or permanent mental disorder with unstable remission, except a person specified in subsection 72 (2) of this Act, is entitled to receive the 24-hour special care service if:
 1) the person complies with the conditions provided for in clauses (1) 4)–6) of this section;
 2) the percentage of loss of capacity for work of the person is at least 90, except in the case of a person who has attained the pensionable age provided for in § 7 of the State Pension Insurance Act, or
 3) the person has attained the pensionable age provided for in § 7 of the State Pension Insurance Act and it has been established on the basis of the Social Benefits for Disabled Persons Act that the person has a profound degree of disability.

 (3) In addition to the persons specified in subsections (1) and (2) of this section, an adult who has a profound multiple disability, except a person specified in subsection 72 (2) of this Act, is entitled to receive the 24-hour special care service if:
 1) the person complies with the conditions provided for in clauses (1) 4), 5) and 6) of this section;
 2) the percentage of loss of capacity for work of the person is at least 90, except in the case of a person who has attained the pensionable age provided for in § 7 of the State Pension Insurance Act;
 3) it has been established on the basis of the Social Benefits for Disabled Persons Act that the person has a profound degree of disability.

 (4) A person with a severe or profound intellectual disability and in addition to that any other disability within the meaning of subsection 2 (1) of the Social Benefits for Disabled Persons Act shall be deemed to be a person with a profound multiple disability for the purposes of the 24-hour special care service.

 (5) In addition to the persons specified in subsections (1)–(3) of this section, the expenses related to the 24-hour special care service provided to persons placed in a social welfare institution by a court ruling, except own contribution, shall be paid from the state budget.

§ 102.  Requirements for 24-hour special care service

 (1) A provider of 24-hour special care service is required to:
 1) have an overview of the whereabouts of a person receiving the 24-hour special care service;
 2) ensure inspection of entry into and exit from the premises for the provision of the 24-hour special care service;
 3) ensure the safety and security of the persons receiving the service and the provision of the service if the 24-hour special care service is provided to persons specified in subsection 101 (1) of this Act, persons with a profound multiple disability and persons with a severe, profound or permanent mental disorder with unstable remission in the same premises;
 4) ensure provision of the 24-hour special care service in premises separate from the premises where other 24-hour care services are provided.

 (2) A provider of 24-hour special care service shall ensure the compliance with the requirement provided for in clause 83 (1) 13) of this Act, if the 24-hour special care service is provided for more than ten persons with special needs.

 (3) If a provider of 24-hour special care service wishes to take a person receiving the 24-hour special care service outside a place indicated on the activity licence, the service provider shall obtain the consent of the person and the legal representative thereof, if the representative exists, therefor.

 (4) A provider of 24-hour special care service shall ensure the availability of independent nursing care per 40 persons receiving the service at least 40 hours a week.

 (5) If the 24-hour special care service is provided to a person with a severe, profound or permanent mental disorder with unstable remission, the service provider shall ensure the availability of independent nursing care per 30 persons receiving the service at least 40 hours a week.

 (6) If the 24-hour special care service is provided to persons placed in a social welfare institution by a court ruling, the service provider shall ensure the availability of nursing care per 20 persons receiving the service placed in a social welfare institution by a court ruling at least 40 hours a week.

 (7) If the 24-hour special care service is provided only to persons with intellectual disabilities, including persons with intellectual disabilities placed in a social welfare institution by a court ruling, the service provider shall ensure the availability of independent nursing care per 40 persons receiving the service at least 40 hours a week.

 (8) The 24-hour special care service, except accommodation, may be provided to persons placed in a social welfare institution by a court ruling in the same premises and at the same time with the persons specified in subsection 101 (1) of this Act, persons with a profound multiple disability and persons with a severe, profound or permanent mental disorder with unstable remission, taking into account the provisions of § 103 of this Act.

§ 103.  Requirements for 24-hour special care service in case of person placed in social welfare institution by court ruling

  If the 24-hour special care service is provided to a person placed in a social welfare institution by a court ruling, the provider of 24-hour special care service is, in addition to the requirements provided for in § 102 of this Act, required to ensure:
 1) that the person placed in the social welfare institution by a court ruling does not leave the premises or territory where the service is provided without being accompanied by a person ensured by the service provider;
 2) 24-hour continuous surveillance and overview of the movement, location and activities of the person placed in a social welfare institution by a court ruling;
 3) that the person placed in a social welfare institution by a court ruling does not put himself or herself or other people in danger.

§ 104.  Persons providing 24-hour special care service directly

 (1) A provider of 24-hour special care service shall ensure 24-hour presence of at least one activity supervisor per 30 persons receiving the specified service and in addition to that, according to the needs of the persons, the presence of at least one activity supervisor outside of night time.

 (2) If the 24-hour special care service is provided to a person with a severe, profound or permanent mental disorder with unstable remission or a person with a mental disorder who has a profound multiple disability, the provider of 24-hour special care service shall ensure 24-hour presence of at least one activity supervisor per 15 persons receiving the specified service and in addition to that, according to the needs of the persons, the presence of at least one activity supervisor outside of night time.

 (3) If the 24-hour special care service is provided to a person placed in a social welfare institution by a court ruling, the provider of 24-hour special care service shall ensure 24-hour presence of at least one activity supervisor per 20 persons receiving the service and in addition to that the presence of at least one activity supervisor outside of night time.

Division 4 Care without Consent of Person  

§ 105.  Placing persons in social welfare institution on basis of court ruling

 (1) A person is placed in a social welfare institution to receive the 24-hour special care service without his or her consent (hereinafter care without consent) upon the existence of all the following circumstances:
 1) the person has a severe mental disorder which restricts his or her ability to understand or control his or her behaviour;
 2) the person is dangerous to himself or herself or others, if he or she is not placed in a social welfare institution to receive the 24-hour special care service;
 3) the application of earlier measures has not been sufficient or the use of other measures is not possible.

 (2) If a person is incapable of exercising his or her will, it is deemed that he or she has not granted his or her consent for the receipt of the service.

 (3) The consent of the legal representative of a person is not a substitute for the consent of the person.

 (4) Placing a person in a social welfare institution without the consent of the person, care without consent, the extension, suspension and termination thereof shall be decided by a court pursuant to the procedure prescribed in the Code of Civil Procedure for a proceeding for placing a person in a closed institution, unless otherwise provided by this Act.

 (5) A court may place a person to a social welfare institution for care-giving without his or her consent for a period of up to one year as of the making of the court ruling. If the circumstances listed in subsection (1) of this section have not ceased to exist at the end of such term, the court may extend the term of the person's care in a social welfare institution without his or her consent at the request of the rural municipality or city government of the person's residence or his or her legal representative for up to one year at a time.

 (6) The provider of 24-hour special care service, at whom the person receives care without consent on the basis of a court judgement, shall immediately notify the guardian of the person or the rural municipality or city government of the person's residence of the need to extend, suspend or terminate care in a social welfare institution without the person’s consent and append the opinion of a psychiatrist concerning the justification of the suspension, extension or termination of care in a social welfare institution without the person’s consent to the notification. The following are required to notify immediately a court of the need to suspend or terminate care without the person's consent:
 1) the provider of 24-hour special care service at whom the person receives care without consent on the basis of a court judgement;
 2) the rural municipality or city government of the person’s residence;
 3) the legal representative of the person, if he or she is aware of the need to suspend or terminate the care of a person without his or her consent.

§ 106.  Restriction on freedom of movement of persons receiving social services

 (1) The restriction on free movement may be applied to persons who:
 1) are placed in a social welfare institution on the basis of a court ruling in accordance with § 105 of this Act;
 2) receive the 24-hour special care service, if this is necessary for the protection of the rights and freedoms of such person and other persons.

 (2) A provider of 24-hour special care service may restrict the right of a person with a mental disorder receiving the 24-hour special care service to move freely only insofar as it is necessary for the protection of the life and health of such person and other persons.

§ 107.  Isolation of person

 (1) A provider of 24-hour special care service may use only isolation as a restriction on freedom of movement with respect to persons who have not been placed to receive the 24-hour special care service by a court ruling. Isolation may be used also with respect to persons placed in a social welfare institution by a court ruling.

 (2) Placing a person in an isolation room is deemed to be isolation. The person shall be constantly under the supervision of the provider of 24-hour special care service during the person’s stay in an isolation room.

 (3) The requirements for isolation rooms and the furnishing of isolation rooms shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (4) Isolation may be used with respect to a person receiving the 24-hour special care service only if:
 1) there is immediate danger arising from the person to the life, physical integrity or physical freedom of the person himself or herself or other persons;
 2) verbal calming of a person or application of other measures known to the service provider and indicated by the doctor with respect to the specific person has been insufficient;
 3) to the service provider's knowledge the doctor has not excluded the use of isolation with respect to the specific person.

 (5) If circumstances specified in subsection (4) of this section become evident and before isolation the provider of 24-hour special care service shall notify the provider of emergency medical care or the police. In the case of the need for immediate isolation, the service provider may isolate the person before notification, taking account of the provisions of subsection (4) of this section.

 (6) A person may be isolated from other persons receiving the service until the arrival of the provider of emergency medical care or the police, but not for longer than three consecutive hours.

 (7) A provider of 24-hour special care service shall adopt a reasoned written decision concerning the isolation. The service provider shall notify the legal representative of the person, if the representative exists, of the isolation of the person.

 (8) A provider of 24-hour special care service who uses isolation is required to prepare a written report which shall set out:
 1) the given name and surname of the person isolated;
 2) the time of the beginning and end of isolation;
 3) the detailed description of the situation prior to isolation, including the measures taken to calm the person;
 4) the reasons for isolation;
 5) the name of the person who made the decision on isolation;
 6) information concerning the injury suffered by a person specified in clause 1) of this subsection, the provider of 24-hour special care service or a person with whom the service provider is in contractual relationship in order to provide the 24-hour special care service and concerning the premises for provision of the service or furnishings thereof damaged by the person.

 (9) After the termination of isolation the provider of 24-hour special care service is required to explain the purpose and reason for isolation to the person who was isolated.

 (10) A provider of 24-hour special care service shall prepare instructions for managing problem behaviour and isolation of restless and violent persons.

Division 5 Childcare Service  

§ 108.  Childcare service

  Childcare service means a service supporting the ability of a person who has the right of custody over a child or a caregiver specified in subsection 129 (1) of this Act to cope or work during the provision of which the care, development and safety of the child is guaranteed by a provider of childcare service instead of the persons specified above.

§ 109.  Persons entitled to receive state-funded childcare service

  A person who has the right of custody over a child or a caregiver specified in subsection 129 (1) of this Act have the right to receive the state-funded childcare service if:
 1) the child has a severe or profound disability;
 2) the child is in need of care services according to the rehabilitation plan;
 3) the need of the child for care services is not satisfied by other social services;
 4) the childcare service is provided at the latest in the calendar year during which the child attains 18 years of age.

§ 110.  Acting as provider of childcare service

 (1) The childcare service wholly or partially financed from the state or local authority budget may be provided by sole proprietors or legal persons who hold a valid activity licence granted by the county governor pursuant to clause 151 1) and clauses 152 (2) 1) and 2) of this Act and agencies of local authorities or authorities administered by governmental authorities which, according to their statutes, provide the childcare service and which are registered as providers of childcare service in the register of economic activities.

 (2) If a person wishes to apply for an activity licence regardless of whether or not the childcare service is wholly or partially financed from the state budget or local authority budget, the requirements provided for in subsection (1) of this section and in §§ 114 and 115 of this Act apply thereto.

§ 111.  Referral to receive state-funded childcare service

 (1) An entitled person shall submit an application for childcare service together with all the required documents to the local authority of the residence of the child entered in the population register.

 (2) The local authority shall make a decision concerning the state financing of the childcare service within ten working days as of the submission of the application and all the required documents.

 (3) The format of the application specified in subsection (1) of this section and the list of required documents shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

§ 112.  Contract under public law for provision of state-funded childcare service

 (1) A local authority shall set out in an administrative act or enter into a contract under public law with an entitled person and a service provider chosen thereby provided that:
 1) the documents specified in subsection 111 (3) of this Act have been submitted to the local authority;
 2) the state-funded childcare service has not been provided to the child during the same calendar year to the extent of the maximum cost established on the basis of subsection 113 (2) of this Act;
 3) no other social services which guarantee care are provided to the child at the same time with the provision of the state-funded childcare service.

 (2) If the local authority of the residence of the child entered in the population register changes after making the decision specified in subsection 111 (2) of this Act, the person entitled to receive the childcare service shall notify the new local authority of the residence entered in the population register of the decision concerning the satisfaction of the application for the state-funded childcare service.

 (3) If the residence of the child entered in the population register changes, the local authority where the child was last registered is required to transfer to the new local authority at the request thereof the funds allocated by the state to the child for the childcare service for the given year which were not used.

§ 113.  Financing of childcare service

 (1) The funds for the state-funded childcare service shall be allocated to the local authority budget through the county government in accordance with the number of children with a severe or profound disability residing in the local authority according to the data in the population register as at 1 December each year.

 (2) The maximum cost of the state-funded childcare service per child with a severe or profound disability in a calendar year shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (3) The local authority of the residence of the child entered in the register shall pay for the provision of the childcare service on the basis of invoices submitted in accordance with the contract entered into on the basis of § 112 of this Act to the extent of the maximum cost established on the basis of subsection (2) of this section.

 (4) The local authority may use the excess of funds specified in subsection (1) of this section for the provision and development of social services related to children with a severe or profound disability and their families under the conditions and pursuant to the procedure established by the local authority.

§ 114.  Requirements for childcare service

 (1) A provider of childcare service is required to care for and develop the child of a person entitled to receive the service and to ensure the safety of the child, taking into account the conditions provided for in the contract under public law entered into on the basis of § 112 of this Act or by law.

 (2) Upon provision of the childcare service, a childcarer may care for:
 1) up to five children at a time in the dwelling of the child receiving the childcare service, including the childcarer’s own persons who need care at the same time;
 2) up to ten children at a time outside the dwelling of the child receiving the childcare service, including the childcarer’s own persons who need care at the same time.

 (3) If the childcare service is provided for more than five children at a time, each child with a severe or profound disability, a child under three years of age and the childcarer’s own person with a severe or profound disability and child under three years of age who need care at the same time shall be deemed as two children.

 (4) If the childcare service is provided in a dwelling other than the dwelling of the child receiving the childcare service, the adult using the dwelling who is not the provider of childcare service or who does not arrange for the provision of the childcare service shall be required to:
 1) comply with the requirements provided for in clauses 129 (1) 3)–6) of this Act;
 2) undergo regular medical examination for communicable diseases, including chest radiography in every two years, and hold a health certificate issued by the family physician concerning the undergone medical examination for communicable diseases.

 (5) If the childcare service is provided outside the dwelling of the child receiving the childcare service, the premises shall comply with the health protection requirements for the childcare service established on the basis of the Public Health Act.

 (6) If the childcare service is provided for more than ten children at a time at one place of business, the premises where the childcare service is provided and the access routes and exit routes of the premises shall comply with the fire safety requirements provided for in the Building Code and established on the basis thereof for pre-school child care institutions.

 (7) The work of a childcarer shall be guided by the instructions of the person entitled to receive the childcare service and the interests of the child. The person entitled to receive the childcare service and the childcarer shall exchange information concerning childcare.

§ 115.  Requirements for persons providing service directly

 (1) A person providing the childcare service directly (hereinafter childcarer) shall comply with the requirements provided for in clauses 129 (1) 2)–6) of this Act.

 (2) In order to act as a childcarer, a person shall have:
 1) the profession of a childcarer awarded on the basis of the Professions Act or
 2) completed the specialty of special needs education, pre-school education, childcarer or social work.

 (3) Persons who have acquired foreign professional qualifications may also act as childcarers if their professional qualifications have been recognised in accordance with the Recognition of Foreign Professional Qualifications Act. The competent authority provided for in subsection 7 (2) of the Recognition of Foreign Professional Qualifications Act is the Ministry of Social Affairs.

 (4) A childcarer shall have at least six months' experience in working directly with children during the preceding ten years if more than ten years have passed from the completion of the specialty. A person who has not been awarded the profession of a childcarer shall have undergone at least a 16-hour first aid training during the preceding 36 months.

Division 6 Substitute Home Service  

§ 116.  Substitute home service

  Substitute home service means ensuring family-like living conditions to a child for meeting his or her basic needs, the creation of a secure physical and social environment promoting his or her development and preparation of the child for coping in accordance with his or her abilities as an adult.

§ 117.  Persons entitled to receive substitute home service

 (1) A child who meets the requirements provided for in subsection 128 (1) of this Act and whose care and raising is neither arranged by a guardian nor performed by a caregiver specified in subsection 129 (1) of this Act is entitled to receive the substitute home service.

 (2) A child specified in subsection 128 (2) of this Act is also entitled to receive the substitute home service under the conditions provided for in the same subsection.

 (3) The substitute home service is provided to a child entitled to receive the substitute home service:
 1) until he or she attains 18 years of age;
 2) until the beginning of the following school year in daytime or, for medical reasons, in another form of study at a basic school, upper secondary school or vocational educational institution in case of acquiring basic or secondary education, or
 3) until the end of the initial standard period of study established by the corresponding curriculum at a vocational educational institution, institution of professional higher education or in Bachelor's study or Master's study or integrated Bachelor's and Master's studies at a university, if the child staying at the substitute home continues studying at a vocational educational institution, institution of professional higher education or in Bachelor's study or Master's study or integrated Bachelor's and Master's studies at a university during the 12 months he or she acquired basic, secondary, vocational or higher education.

§ 118.  Provision of substitute home service

  The substitute home service may be provided by sole proprietors or legal persons who hold a valid activity licence granted by the county governor of the place of business of the service provider pursuant to clause 151 2) of this Act and agencies of local authorities or authorities administered by governmental authorities which, according to their statutes, provide the substitute home service and which are registered as providers of substitute home service in the register of economic activities.

§ 119.  Referral to receive substitute home service

 (1) The local authority performing the duties of or appointed as the guardian of a child entitled to receive the substitute home service (hereinafter local authority) shall make a decision concerning the referral of the child to the substitute home service taking account of the requirements provided for in subsection 12 (2) of this Act. The local authority shall choose a suitable provider of substitute home service for the child and submit the application for financing the substitute home service to the county governor of its location (hereinafter county governor) together with a copy of the child's identity document and a copy of at least one of the following documents:
 1) a document certifying that the child’s parent is deceased, declared to be a fugitive or missing;
 2) a court ruling concerning appointment of a guardian to the child’s parent;
 3) a judicial decision concerning suspension, restriction or deprivation of the right of custody from the child’s parent in full;
 4) a judicial decision concerning separation of the child from the parents;
 5) a document concerning custody pending trial or imprisonment of a parent.

 (2) The county governor shall enter into a contract under public law on the basis of § 98 of the Administrative Procedure Act for the provision of the substitute home service (hereinafter contract under public law for the provision of the substitute home service) with the local authority and the provider of substitute home service.

 (3) The local authority shall provide the service provider with information concerning the child for the caring of whom the contract under public law for the provision of the substitute home service has been entered into.

 (4) An official of the local authority engaged in social affairs shall visit the child staying at the substitute home for the examination of the development and evaluation of the welfare of the child at least twice a year.

§ 120.  Financing of substitute home service

 (1) The service provided to a child entitled to receive the substitute home service shall be financed from the state budget. The Ministry of Social Affairs shall ensure financing through county governments.

 (2) The price of the state-funded substitute home service and the maximum cost per child entitled to receive the substitute home service in a calendar year shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (3) The county governor shall pay for the provision of the substitute home service to a child on the basis of the invoices submitted pursuant to the contract entered into on the basis of subsection 119 (2) of this Act to the extent of the maximum cost established on the basis of subsection (2) of this section.

 (4) The county governor has the right to delegate, on the basis of a contract under public law provided for in the Administrative Co-operation Act, the organisation of financing of the substitute home service together with the right of entry into a contract under public law to a local authority.

 (5) The local authority may use, under the conditions and pursuant to the procedure established by the local authority, the excess of funds transferred by a contract under public law specified in subsection (4) of this section for the provision and development of social services related to children and their families the objective of which is to preclude a child from becoming an entitled subject of the substitute home service.

§ 121.  Documents of child receiving substitute home service

 (1) The local authority shall collect and store the documents of a child staying at a substitute home.

 (2) After entry into a contract under public law for the provision of the substitute home service the local authority of the child referred to receive the substitute home service shall transfer the documents required for the provision of the substitute home service to the service provider.

 (3) The list of the documents specified in subsections (1) and (2) of this section shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (4) Upon termination of the contract under public law for the provision of the substitute home service, the provider of substitute home service shall transfer the documents in its possession of the child who stayed at the substitute home to the local authority.

 (5) Upon adoption of a child entitled to receive the substitute home service, appointment of a guardian to him or her or becoming an adult, the local authority shall transfer the documents in its possession of the child who stayed at the substitute home to the legal representative of the child or to the child who has become an adult against signature.

§ 122.  Requirements for substitute home service

 (1) A substitute home family consists of up to six children referred to receive the substitute home service.

 (2) Each family of a substitute home shall have at least one education employee or a family parent complying with the requirements provided for in subsection 123 (5) of this Act.

 (3) If the children of a substitute home family stay in a substitute home at least one education employee or a family parent shall stay there per each family on a 24-hour basis. If one-half or more of the children of a substitute home family are under three years of age or with severe or profound disabilities, two education employees or a family parent and an education employee shall stay in the substitute home family for at least 12 hours a day which shall not include night time.

 (4) If a child of a substitute home family stays outside the substitute home, the provider of substitute home service shall guarantee opportunities to the child not staying in the substitute home to contact an education employee or a family parent, if necessary.

 (5) A provider of substitute home service is required to:
 1) guarantee care, education, development and safety of a child staying at a substitute home;
 2) guarantee collection of the information and required documents concerning a child staying at a substitute home;
 3) immediately report a fatal accident of a child to the police and the parties to the contract entered into on the basis of subsection 119 (2) of this Act;
 4) provide the substitute home service or be prepared for the provision of the substitute home service for at least four children;
 5) guarantee that the education employee who is in a contractual relationship with the provider of substitute home service complies with the requirements provided for in subsections 123 (1)–(6) of this Act and the family parent complies with the requirements provided for in subsection 124 (2) of this Act;
 6) prepare statistical reports concerning the substitute home service pursuant to the procedure established on the basis of § 11 of this Act and submit these to the county governor of the location of provision of the substitute home service.

 (6) The detailed contents of the duties specified in clauses (5) 1) and 2) of this section shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

§ 123.  Requirements for education employees of substitute homes

 (1) An education employee shall be a person with active legal capacity who complies with the requirements provided for in clauses 129 (1) 2)–6) of this Act.

 (2) An assistant educator is an education employee who shall, in addition to the requirements provided for in clauses 129 (1) 2)–6) of this Act, comply with the following requirements:
 1) he or she has acquired at least secondary education;
 2) he or she has undergone in-service training in social work and education established on the basis of subsection (8) of this section or is registered for the training.

 (3) If an assistant educator has registered for the abovementioned in-service training established on the basis of subsection (8) of this section upon entry into an employment contract, he or she shall undergo the training at least within three years from commencing employment in the position of assistant educator.

 (4) A junior educator is an education employee who shall, in addition to the requirements provided for in clauses 129 (1) 2)–6) of this Act, comply with the following requirements:
 1) he or she has acquired at least secondary education and state-recognised vocational or higher education in education or social work or
 2) he or she has acquired at least secondary education and completed in-service training in social work and education established on the basis of subsection (8) of this section.

 (5) An educator is an education employee who shall have at least one year of work experience with children and he or she shall, in addition to the requirements provided for in clauses 129 (1) 2)–6) of this Act, comply with the following requirements:
 1) he or she has acquired at least secondary education and state-recognised vocational or higher education in education and undergone in-service training in social work established on the basis of subsection (8) of this section;
 2) he or she has acquired at least secondary education and state-recognised vocational or higher education in social work and undergone in-service training in education established on the basis of subsection (8) of this section or
 3) he or she has acquired at least secondary education and other state-recognised vocational education and completed in-service training in social work and education established on the basis of subsection (8) of this section.

 (6) A senior educator is an education employee who shall, in addition to the requirements provided for in clauses 129 (1) 2)–6) of this Act and clauses (5) 1) or 2) of this section, comply with the following requirements:
 1) he or she has at least three years of work experience in child welfare;
 2) he or she has instructed trainees, junior educators or educators for at least three months;
 3) he or she has prepared a professional research paper or participated in the development of child welfare.

 (7) The compliance of education employees with the requirements provided for in subsections (1)–(5) of this section shall be verified by the provider of substitute home service.

 (8) The procedure for organising the in-service trainings in social work and education specified in subsections (2)–(5) of this section, the detailed scope and the curricula of in-service trainings shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (9) Persons who have acquired foreign professional qualifications may be employed as education employees of substitute homes if their professional qualifications have been recognised in accordance with the Recognition of Foreign Professional Qualifications Act. The competent authority provided for in subsection 7 (2) of the Recognition of Foreign Professional Qualifications Act is the Ministry of Social Affairs.

§ 124.  Requirements for family parents and for persons with whom they use common dwellings

 (1) A family parent is a natural person who lives together with the substitute home family 24 hours a day.

 (2) A family parent shall be a person with active legal capacity who:
 1) complies with the requirements provided for in subsection 129 (1) of this Act;
 2) is at least 25 years of age;
 3) complies with the requirements for educators provided for in subsection 123 (5) of this Act.

 (3) A family parent may raise and care for up to six children at a time.

 (4) Each family parent shall have an assistant working full-time or part-time and complying at least with the requirements established for junior educators.

 (5) A family parent may be employed under an employment contract or provide services on the basis of other contracts with the consent of the local authority performing the duties of or appointed as the guardian of the child staying at the substitute home, if the employment or provision of services does not prevent the family parent from performing the duties arising from this Act.

 (6) A family parent may use the assistance of a third person upon the provision of the substitute home service 42 calendar days a year. The third person shall comply with the requirements established for a family parent specified in subsection (2) of this section.

 (7) The compliance of family parents with the requirements provided for in this section shall be verified by the provider of substitute home service.

 (8) If the substitute home service is provided in the dwellings of a family parent, the person with active legal capacity with whom the family parent has common dwellings shall comply with the requirements provided for in clauses 129 (1) 3)–6) of this Act.

 (9) The substitute home service shall not be provided in the dwelling of a family parent if the same dwelling is used by a person who is not allowed to work with children pursuant to § 20 of the Child Protection Act.

 (10) If the substitute home service is provided in the dwellings of a family parent, other adults with whom he or she uses common dwellings shall undergo regular medical examination for communicable diseases, including chest radiography in every two years, and hold a health certificate issued by the family physician concerning the undergone medical examination for communicable diseases.

§ 125.  Provision of substitute home service to unaccompanied minor aliens, minor victims of human trafficking and sexually abused minors

 (1) The Social Insurance Board shall decide on the referral to receive the substitute home service in the case of:
 1) unaccompanied minor aliens;
 2) minor victims of human trafficking for the purposes of the Victim Support Act and minors for the purposes of subsection 3 (22) of the Victim Support Act;
 3) sexually abused minors for the purposes of the Victim Support Act.

 (2) The Social Insurance Board shall select a suitable provider of substitute home service for a person specified in subsection (1) of this section and enter into a contract under public law for the provision of the substitute home service with the provider of substitute home service and the legal representative of the minor.

 (3) Upon referral of a person specified in subsection (1) of this section to a substitute home, the Social Insurance Board shall perform the obligations of a local authority provided for in subsections 119 (3) and (4), § 121 of this Act, a regulation established on the basis thereof and subsection 124 (5) of this Act.

 (4) Upon termination of the contract under public law of the substitute home service, the provider of substitute home service shall transfer the documents in its possession of the person who was referred by the Social Insurance Board to stay at the substitute home to the Social Insurance Board.

 (5) Provision of substitute home service to persons specified in subsection (1) of this section shall be financed from the state budget through the Social Insurance Board.

§ 126.  Organisation of temporary placement of child in family

  The procedure for temporary placement of a child, who is living in a children's social welfare institution, in a family shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

Division 7 Foster Care of Child  

§ 127.  Duties of local authorities in referral of children to foster care

 (1) Foster care of a child is the care for a child in a suitable family of which he or she is not a member.

 (2) Foster care of a child is organised by the local authority performing the duties of or appointed as the guardian of the child or, in the case of children specified in clauses 128 (1) 6)–8) of this Act and subsection (2) of the same section, the Social Insurance Board.

 (3) If a child is referred to foster care or to receive the substitute home service specified in § 119 of this Act outside the administrative territory of the local authority, the local authority performing the duties of or appointed as the guardian shall attend to the preservation of the child’s connections with his or her former community, establish conditions for the child to return there and help the child in his or her start in independent life upon becoming an adult.

§ 128.  Child subject to foster care and his or her rights

 (1) A child who has been left without a parent with right of custody is subject to foster care. A child may also be referred to foster care if:
 1) his or her parent is deceased, declared to be a fugitive or missing;
 2) a guardian has been appointed to his or her parent due to restricted active legal capacity;
 3) his or her parent's right of custody over the child is suspended or restricted;
 4) he or she is separated from parent;
 5) his or her parent is serving custody pending trial or imprisonment;
 6) he or she is an unaccompanied minor alien;
 7) he or she is a minor victim of human trafficking for the purposes of the Victim Support Act or a minor specified in subsection 3 (22) of the Victim Support Act;
 8) he or she is a sexually abused minor for the purposes of the Victim Support Act.

 (2) A minor victim of human trafficking or a sexually abused minor specified in clauses (1) 7) and 8) of this section who has a legal representative may be subject to foster care if it is necessary for the safety of the minor and if the legal representative of the minor consents thereto.

 (3) If a child is subject to foster care and a case plan is prepared for him or her, the wishes of the child shall be taken into account. Before granting consent, the child has the right to get acquainted with the person who wishes to become a caregiver, his or her family members and home and receive information on them. The child has the right to bring his or her personal effects when he or she settles with the family of the caregiver.

§ 129.  Requirements for person providing foster care and his or her family members and rights of caregiver

 (1) A person who wishes to provide foster care to a child in respect of whom he or she has no maintenance obligation arising from the Family Law Act (hereinafter caregiver) shall comply with the following requirements:
 1) the person is with active legal capacity, copes independently and resides permanently in Estonia;
 2) the person has the necessary personal characteristics to raise a child;
 3) the person has not been deprived of the right of custody and it has not been restricted on the grounds provided for in the Family Law Act;
 4) the person has not been removed from performance of the obligations of a guardian or caregiver;
 5) the person complies with the requirements provided for in § 20 of the Child Protection Act;
 6) the person is not dependent on alcohol, narcotic drugs or psychotropic substances;
 7) the person has undergone training recognised by the Ministry of Social Affairs or has registered for the training.

 (2) The family members of a caregiver with whom he or she has common dwellings and household shall comply with the requirements of clauses (1) 3)–6) of this section. The caregiver and his or her family members shall confirm their compliance with the requirements by signature. The local authority performing the duties of or appointed as the guardian of the child or, in the case of a child specified in clauses 128 (1) 6)–8) of this Act or subsection (2) of the same section, the Social Insurance Board may demand that the caregiver and his or her family members submit documents in proof of their compliance with the requirements.

 (3) A caregiver has the right to receive information on a child which is necessary to care for the child from the local authority performing the duties of or appointed as the guardian of the child and, in the case of a child specified in clauses 128 (1) 6)–8) of this Act or subsection (2) of the same section, from the Social Insurance Board and to participate in preparation of a development plan for the child.

§ 130.  Child subject to foster care

 (1) A person who wishes to become a caregiver shall submit a corresponding written application to:
 1) the local authority of his or her residence entered in the population register;
 2) the local authority performing the duties of or appointed as the guardian if the residence of the child and the residence of the person who wishes to become a caregiver are not in the same local authority or
 3) the Social Insurance Board if the caregiver wishes to provide foster care to a child specified in clauses 128 (1) 6)–8) of this Act or subsection (2) of the same section.

 (2) The local authority or, in the case of a child specified in clauses 128 (1) 6)–8) of this Act or subsection (2) of the same section, the Social Insurance Board which has received an application shall:
 1) verify, within one month after the receipt of the application, the compliance of a person who wishes to become a caregiver and the adult members of his or her family with the requirements of § 129 of this Act;
 2) ask, if the residence of the child and the residence of the person who wishes to become a caregiver are not in the same local authority or, in the case of a child specified in clauses 128 (1) 6)–8) of this Act or subsection (2) of the same section, information and an opinion in writing on the person who wishes to become a caregiver and his or her family members from the rural municipality or city government of their residence entered in the population register;
 3) provide social counselling services to the person who wishes to become a caregiver, visit his or her home and send him or her to appropriate training recognised by the Ministry of Social Affairs.

 (3) The local authority performing the duties of or appointed as the guardian or, in the case of a child specified in clauses 128 (1) 6)–8) of this Act or subsection (2) of the same section, the Social Insurance Board shall decide on the suitability of a person who wishes to become a caregiver and the compliance of his or her adult family members with the requirements on the basis of the results of social counselling, a home visit and training. If the person who wishes to become a caregiver has undergone training and complies with the abovementioned requirements, the local authority shall enter into a written foster care contract (hereinafter contract) with the person which shall be in accordance with the case plan prepared for the child.

 (4) The contract shall be terminated if the caregiver or his or her adult family members no longer comply with the requirements of subsections 129 (1) and (2) of this Act or extension of the contract is contrary to the interests of the child for other reasons.

 (5) If the residence of the child and the residence of the caregiver are not in the same local authority, the local authority performing the duties of or appointed as the guardian or, in the case of a child specified in clauses 128 (1) 6)–8) of this Act or subsection (2) of the same section, the Social Insurance Board shall inform in writing the local authority of the residence of the caregiver entered in the population register of entry into a contract.

 (6) The requirements for the foster care of a child and organisation thereof and for rooms used upon providing care shall be established by the minister responsible for the area.

Division 8 Subsistence Benefit  

§ 131.  Subsistence benefit

 (1) The objective of subsistence benefit is to alleviate material deprivation of persons and families in need of assistance as a temporary measure supporting the ability of persons to cope independently by providing minimum funds to satisfy the primary needs.

 (2) A person living alone or a family whose monthly net income, after the deduction of housing expenses calculated under the conditions provided for in subsections 133 (5) and (6) of this Act, is below the subsistence level has the right to receive a subsistence benefit.

 (3) The Riigikogu shall establish the subsistence level for a person living alone or to the first member of a family for each budgetary year by the state budget. Subsistence level is established based on minimum expenses made on consumption of foodstuffs, clothing, footwear and other goods and services which satisfy the primary needs. A new subsistence level shall not be less than the subsistence level in force.

 (4) The subsistence level of the second and each subsequent adult member of a family is 80 per cent of the subsistence level of the first member of the family.

 (5) The subsistence level of each child of a family is equal to the subsistence level of the first member of the family.

 (6) If a child attains 18 years of age during the month of application for a subsistence benefit, he or she shall be deemed to be a child for the purposes of subsection (5) of this section.

 (7) Upon the grant of a subsistence benefit, the following persons who live in the same dwelling and have a shared household are deemed to be family members:
 1) persons who are married or in a relationship similar to marriage;
 2) ascendants and descendants related in the first and second degree;
 3) other persons who have a shared household.

 (8) Upon the grant of a subsistence benefit, students up to 24 years of age who are enrolled in a basic school, upper secondary school or vocational educational institution and students up to 24 years of age who are enrolled in a university, institution of professional higher education or vocational educational institution are deemed to be members of the family if the address details of their residence entered in the population register coincide with the address details of the residence of the family members specified in subsection (7) of this section.

 (9) Students up to 24 years of age who are enrolled in a basic school, upper secondary school or vocational educational institution and students up to 24 years of age who are enrolled in a university, institution of professional higher education or vocational educational institution, whose address details of their residence entered in the population register do not coincide with the address details of the residence of the family members specified in subsection (7) of this section, have the right to receive a subsistence benefit from the local authority of their residence entered in the population register provided that their family was granted a subsistence benefit in the previous or given month.

 (10) If a student attains 25 years of age during the month of application for a subsistence benefit, subsections (8) and (9) of this section shall not apply to the student.

 (11) Subsections (8) and (9) of this section shall not apply to a student who is married or a parent or guardian of a child if the actual residence of the student is different from the actual residence of the family members specified in subsection (7) of this section.

 (12) A ward whose guardian is a family member residing with him or her shall not be deemed a family member upon the grant of a subsistence benefit.

§ 132.  Application for subsistence benefit

 (1) In order to obtain a subsistence benefit for a given month, a subsistence benefit applicant shall submit an application to the local authority in whose administrative territory the actual residence of the applicant is located not later than by the twentieth day of the given month.

 (2) In an application, the applicant shall specify the names, personal identification codes or dates of birth and social status of persons to be considered upon the grant of a subsistence benefit pursuant to subsections 131 (7) and (8) of this Act.

 (3) Documents shall be appended to an application specified in subsection (1) of this section certifying the net income of a person living alone or the members of a family received during the preceding month and amount of paid support. If any type or amount of income cannot be documented, a subsistence benefit applicant shall verify it by his or her signature.

 (4) If the applicant wishes the housing expenses to be also taken into account upon the grant of a subsistence benefit, the applicant shall append documents to the application certifying:
 1) the right to use the dwelling – such documents shall be submitted upon primary application and upon change of the legal basis for the use of the dwelling;
 2) the housing expenses payable during the given month specified in subsection 133 (5) of this Act.

 (5) A contract entered into between the persons specified in subsections 131 (7) or (8) of this Act themselves shall not be deemed to be the legal basis for the use of a dwelling.

 (6) Upon application for subsistence benefit for the first time or changes in the composition of objects in the list set out in this subsection, an applicant shall, in addition to the documents specified in subsections (1), (3) and (4) of this section, submit a written list which sets out the following objects used or owned by the applicant and his or her family:
 1) immovables and dwellings which are movables;
 2) vehicles within the meaning of the Traffic Act;
 3) securities within the meaning of the Securities Market Act.

 (7) A subsistence benefit shall not be granted to a person who receives the general care service provided outside the home of a person on a 24-hour basis, the special care service which includes 24-hour accommodation or the substitute home service or a person who is in a custodial institution as a prisoner or person in custody.

§ 133.  Bases for calculating subsistence benefit

 (1) A subsistence benefit shall be calculated based on the net income of a person living alone or the sum of the net incomes of all members of a family during the preceding month, from which paid support shall be deducted, the housing expenses payable during the given month and the established subsistence level.

 (2) Upon calculating a subsistence benefit, the following shall not be included in the income of a person living alone or a family:
 1) single benefits paid out of the funds of the state budget or local authority budget, except for annual refunds paid to low-paid employees on the basis of the Labour Market Services and Benefits Act;
 2) periodic benefits paid from local authority budget funds pursuant to the legislation of the local authority which are dependent on family income or granted to compensate for the cost of a specific service;
 3) benefits paid on the basis of the Social Benefits for Disabled Persons Act, except for the disabled parent's allowance;
 4) student loan granted with security guaranteed by the state;
 5) grants and transport benefits paid on the basis of the Labour Market Services and Benefits Act or from the structural assistance funds;
 6) needs-based study allowance and needs-based special allowance paid on the basis of the Study Allowances and Study Loans Act and allowance paid from a special allowance fund established by an educational institution;
 7) child allowance for the third and each subsequent child paid on the basis of the State Family Benefits Act in the amount of 45 euros for each child receiving child allowance;
 8) needs-based family benefit paid on the basis of this Act.

 (3) In addition to the provisions of subsection (2) of this section, a local authority may choose not to include grants paid for a specific purpose or benefits paid to cover specific expenses or loss in the income of a person living alone or a family.

 (4) If a subsistence benefit applicant or his or her family member receives income paid in advance or retroactively for several months, the subsistence benefit may be calculated on the basis of the average income during the six months preceding the application.

 (5) Taking into account the limits established on the basis of subsection (6) of this section and the socially justified standards for dwellings established on the basis of clause 7 (1) 2) of the Dwelling Act or the number of family members, the following housing expenses payable during the given month shall be taken into account upon calculation of a subsistence benefit:
 1) rent;
 2) the administration costs of the apartment building, including costs related to repairs;
 3) repayment of loan taken for renovation of the apartment building;
 4) the cost of services of supplying water and leading off waste water;
 5) the cost of thermal energy or fuel consumed for supply of hot water;
 6) the cost of thermal energy or fuel consumed for heating;
 7) the costs related to consumption of electricity;
 8) the cost of household gas;
 9) the expenses made on land tax, which is calculated based on the size of land that equals three times the area under the dwelling;
 10) the expenses made on building insurance;
 11) the fee for the transport of municipal waste.

 (6) In order to grant subsistence benefit, local authorities shall establish limits for the expenses specified in subsection (5) of this section, which ensure decent subsistence for persons and their family members. Local authorities shall review the established limits at least once a year and establish new limits, if necessary.

 (7) Upon calculation of subsistence benefit, pre-existing arrears in payment of housing expenses are not included in the housing expenses payable during the given month, and such arrears are not subject to coverage out of subsistence benefit.

 (8) Rent shall not be taken into account upon the calculation of a subsistence benefit if the lessor and lessee are married to each other or ascendants and descendants related in the first and second degree.

 (9) Land tax expenses shall not be taken into account upon the calculation of a subsistence benefit if the applicant is fully or partly exempt from the obligation to pay land tax on the basis of § 11 of the Land Tax Act.

 (10) Upon the grant of a subsistence benefit to a family, the local authority shall take into account, as an additional expense, the housing expenses of the persons specified in subsection 131 (8) of this Act pursuant to the provisions of subsections (5) and (6) of this section. For each person specified in subsection 131 (8) of this Act, the socially justified standard for the dwelling calculated for one family member shall be added to the socially justified standard for the dwelling calculated for the family.

§ 134.  Grant and payment of subsistence benefit

 (1) Subsistence benefits shall be granted and paid by local authorities for the given month to the extent, under the conditions and pursuant to the procedure established by this Act. Subsistence benefits shall not be granted retroactively for the preceding months.

 (2) A subsistence benefit shall be granted within five working days after the submission of all documents.

 (3) Upon the grant of a subsistence benefit, the local authority shall assess whether the applicant for the benefit or his or her family member needs other social welfare assistance in addition to the subsistence benefit.

 (4) A local authority has the right to refuse to grant a subsistence benefit:
 1) to a person between the age of 18 and the pensionable age with ability to work who is not working or studying and who is not registered as unemployed with the Estonian Unemployment Insurance Fund or who has, more than once and without good reason, failed to comply with the individual activity plan or turned down suitable work offered to him or her or refused to participate in social services or studies organised by the local authority to support the ability to cope independently;
 2) if the subsistence benefit applicant or a child entitled to receive maintenance who lives together with the applicant, or other descendant or ascendant who needs assistance and is unable to maintain himself or herself has the right to receive support but the applicant refuses to submit a document certifying the right to receive the support or refuses to claim the support;
 3) if the local authority finds that the property used or owned by the subsistence benefit applicant or his or her family or the lease, rental or sale thereof ensures sufficient funds for coping for the person or his or her family.

 (5) A local authority shall not refuse to grant subsistence benefit for the reason specified in clause (4) 3) of this section if only one dwelling used for permanent habitation and objects essential for everyday life, studies and employment are used or owned by the subsistence benefit applicant or his or her family.

 (6) The amount calculated as subsistence benefit shall be paid by a local authority pursuant to subsection 28 (3) of the General Part of the Social Code Act or by post or in cash, taking into account the corresponding wish of the applicant as expressed beforehand, within three working days as of the date of making the decision.

 (7) A subsistence benefit applicant who is granted a subsistence benefit to cover housing expenses is required to ensure payment of such expenses.

 (8) If a subsistence benefit applicant who received a subsistence benefit to cover housing expenses in the previous month has not paid such expenses, the local authority has the right to pay the housing expenses specified in subsection 133 (5) of this Act for the subsistence benefit applicant out of the subsistence benefit granted to the person.

§ 135.  Supplementary social benefit paid from state budget

 (1) The recipient of subsistence benefit whose all family members are children within the meaning of subsections 131 (7) and (8) of this Act has the right to receive supplementary social benefit of 15 euros together with the subsistence benefit.

 (2) If a child attains 18 years of age during the month of application for a subsistence benefit, he or she shall be deemed to be a child for the purposes of subsection (1) of this section.

 (3) A local authority shall pay supplementary social benefit specified in subsection (1) of this section together with subsistence benefit from the state budget out of the funds allocated for the payment of subsistence benefit on the basis of subsection 156 (1) of this Act.

Division 9 Needs-based Family Benefit  

§ 136.  Needs-based family benefit

 (1) If at least one member of a family is a child receiving child allowance on the basis of the State Family Benefits Act, the family has the right to receive a needs-based family benefit provided that:
 1) the average monthly net income of the family is below the income threshold of needs-based family benefit or
 2) a subsistence benefit was granted to the family for the month preceding the application for a needs-based family benefit.

 (2) Persons specified in subsections 131 (7) and (8) of this Act and persons receiving child allowance specified in subsection (9) of the same section, unless the persons specified in subsection (9) of the same section are applicants for child allowance pursuant to the State Family Benefits Act, are deemed to be members of a family specified in subsection (1) of this section.

 (3) The following persons are not deemed to be members of a family specified in subsection (1) of this section:
 1) a person specified in subsection 131 (12) of this Act, unless the needs-based family benefit is applied for a person specified in subsection 131 (12) of this Act who receives child allowance on the basis of the State Family Benefits Act;
 2) a person specified in subsection 132 (7) of this Act.

 (4) The average monthly income specified in clause (1) 1) of this section shall be calculated on the basis of the net income of the three months preceding the application for a needs-based family benefit, of which paid support is deducted. Upon application for a needs-based family benefit, the income specified in subsection 133 (2) of this Act shall not be included in the income of a family. A local authority may also choose not to include the income specified in subsection 133 (3) of this Act in the income of a family.

 (5) The Riigikogu shall establish the income threshold of needs-based family benefit for the first member of a family for each budgetary year by the state budget. The income threshold of needs-based family benefit shall be based on the relative poverty threshold as last published by Statistics Estonia by 1 March of the year preceding the budgetary year. A new income threshold of needs-based family benefit shall not be less than the threshold in force.

 (6) Income threshold of needs-based family benefit for each subsequent family member who is 14 years of age or older shall be 50 per cent and the income threshold of needs-based family benefit for each family member under 14 years of age shall be 30 per cent of the income threshold of needs-based family benefit for the first member of the family.

 (7) If a child attains 14 years of age during the month of application for a needs-based family benefit, the income threshold of the child shall be deemed to be 50 per cent of the income threshold of needs-based benefit of the first member of the family.

 (8) If one member of a family is a child receiving child allowance on the basis of the State Family Benefits Act for whom the applicant for a needs-based family benefit or another member of the family receives child allowance, the needs-based family benefit shall be paid in the amount of 45 euros for a family. If at least two members of a family are children receiving child allowance on the basis of the State Family Benefits Act for whom the applicant for a needs-based family benefit or another member of the family receives child allowance, the needs-based family benefit shall be paid in the amount of 90 euros for a family.

 (9) Needs-based family benefits shall be granted and paid by local authorities to the extent, under the conditions and pursuant to the procedure established by this Act.

§ 137.  Application for needs-based family benefit

 (1) A person who is paid child allowance on the basis of the State Family Benefits Act for a child or children who are family members has the right to apply for a needs-based family benefit.

 (2) If there are several persons specified in subsection (1) of this section in a family, only one of the persons can apply for a needs-based family benefit.

 (3) In order to apply for a needs-based family benefit, an applicant for the needs-based family benefit shall submit an application not later than by the last working day of the month to the local authority in whose administrative territory the actual residence of the applicant is located.

 (4) In an application, the applicant shall specify the names, personal identification codes or dates of birth and social status of persons specified in subsections 131 (7) and (8) of this Act and in the case provided for in subsection 136 (2) of this Act the persons specified in subsection 131 (9) of this Act.

 (5) Upon application for a needs-based family benefit on the basis of clause 136 (1) 1) of this Act, documents which prove the net income of all the family members specified in subsection (4) of this section received and the amount of support paid during the three months preceding the submission of the application shall be appended to the application. If any type of income cannot be documented, the applicant for a needs-based family benefit shall verify the amount thereof by his or her signature.

§ 138.  Grant of needs-based family benefit

 (1) A needs-based family benefit shall be granted by a local authority for the three months following the month of submission of an application in the amount provided for in subsection 136 (8) of this Act if the child or children who are members of the family are receiving child allowance in the month of application for the needs-based family benefit and other conditions provided for in this Act are fulfilled.

 (2) Needs-based family benefit shall not be granted retroactively for the preceding months.

 (3) A local authority may refuse to grant a needs-based family benefit in the case specified in clause 134 (4) 2) of this Act.

 (4) A local authority shall make the decision on the grant of a needs-based family benefit within ten working days after submission of all documents.

§ 139.  Payment of needs-based family benefit

 (1) A needs-based family benefit shall be paid by a local authority pursuant to subsection 28 (3) of the General Part of the Social Code Act or by post or in cash, taking into account the corresponding wish of the applicant as expressed beforehand, not later than by the twentieth day of the three months following the month of submission of an application.

 (2) Upon change in the amount of needs-based family benefit specified in subsection 136 (8) of this Act, needs-based family benefits shall be paid in the new amount as of the month of establishment of the new amount of needs-based family benefit.

Division 10 Social Benefits for Estonian Citizens or Persons of Estonian Origin Who Have Settled in Estonia from Foreign States and Their Spouses, Children and Parents  

§ 140.  Social benefits for Estonian citizens or persons of Estonian origin who have settled in Estonia from foreign states and their spouses, children and parents

 (1) An Estonian citizen or a person of Estonian origin who has settled in Estonia from a foreign state and the spouse, children and parents who have settled in Estonia together with him or her and who have attained the pensionable age provided for in § 7 of the State Pension Insurance Act have the right to receive a monthly social benefit at the national pension rate if the monthly income of the person is below the national pension rate.

 (2) Applications for the grant of a social benefit specified in subsection (1) of this section shall be submitted to the Social Insurance Board.

 (3) A social benefit specified in subsection (1) of this section shall be granted by the Social Insurance Board.

 (4) A social benefit specified in subsection (1) of this section shall be granted from the date on which the right to the benefit arises, but retroactively not more than three months after the date of submission of the application. A social benefit shall be granted for a period during which a person meets the requirements provided for in subsection (1) of this section.

 (5) A social benefit specified in subsection (1) of this section shall be paid pursuant to subsection 28 (3) of the General Part of the Social Code Act or by post or in cash, taking into account the corresponding wish of the recipient of the social benefit as expressed beforehand.

 (6) The recipient of a social benefit specified in subsection (1) of this section is required to notify the Social Insurance Board of circumstances which bring about termination of payment of the granted social benefit in writing within ten days after the circumstances arise.

 (7) The list of information included in the application specified in subsection (1) of this section and the required documents shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (8) The costs of social benefits specified in subsection (1) of this section shall be covered from the state budget through the budget of the Ministry of Social Affairs.

Chapter 4 Database  

§ 141.  Social Services and Benefits Registry

 (1) The Social Services and Benefits Registry is a central database belonging to the state information system which is established for the recording and processing of social work carried out based on the principle of case management, recording and processing of the provision of social services and benefits and other assistance, organisation of adoption and guardianship, and collection of data concerning social welfare and data and statistics concerning social benefits paid by local governments which are independent of the persons' individual needs for assistance, ability to cope or financial situation.

 (2) The Social Services and Benefits Registry, its statutes and the term for storing data shall be established by a regulation of the Government of the Republic.

 (3) The chief processor of the Social Services and Benefits Registry is the Ministry of Social Affairs.

 (4) The costs of the establishment and maintenance of the Social Services and Benefits Registry shall be covered from the state budget.

§ 142.  Authorised processors of Social Services and Benefits Registry

 (1) The following have the right to process the data specified in subsections 144 (1), (2) and (6) of this Act within their competence as authorised processors of the Social Services and Benefits Registry:
 1) local authorities;
 2) county governments;
 3) the Social Insurance Board.

 (2) On the basis of a contract under public law, local authorities may authorise the providers of the following social services to process personal data in the Social Services and Benefits Registry:
 1) safe house service;
 2) general care service provided outside home;
 3) personal assistant service;
 4) support person service;
 5) debt counselling service;
 6) social transport service;
 7) domestic service;
 8) shelter service;
 9) housing service;
 10) other social services the provision of which is financed by local authorities.

 (3) On the basis of a contract under public law, county governments may authorise the following providers of social services to process personal data in the Social Services and Benefits Registry:
 1) providers of substitute home service;
 2) providers of childcare service holding an activity licence.

 (4) A contract under public law for processing of personal data shall be entered into with the providers of social services specified in subsection (2) of this section by the local government of their seat and with the providers of social services specified in subsection (3) of this section by the county government of their seat.

 (5) The list of personal data for the processing of which local authorities or county governments may authorise providers of social services shall be established by the Government of the Republic by the statutes of the Social Services and Benefits Registry.

§ 143.  Submission of data to Social Services and Benefits Registry and exchange of data

 (1) The following shall be required to submit data for entry in the Social Services and Benefits Registry in the case of an obligation to submit data arising from this Act or at the request of the chief or authorised processor:
 1) local authorities;
 2) county governments;
 3) the Social Insurance Board;
 4) persons who have turned to a local authority or governmental authority for receipt of assistance;
 5) the Ministry of Social Affairs;
 6) providers of childcare service holding an activity licence;
 7) providers of safe house service;
 8) providers of general care service provided outside home;
 9) providers of personal assistant service;
 10) providers of support person service;
 11) providers of debt counselling service;
 12) providers of social transport service;
 13) providers of domestic services;
 14) providers of shelter service;
 15) providers of housing services;
 16) providers of substitute home service;
 17) caregivers specified in subsection 129 (1) of this Act;
 18) persons wishing to adopt;
 19) caregivers within the meaning of the Family Law Act;
 20) other persons or institutions providing social services within the meaning of this Act financed from a local authority budget.

 (2) The chief processor, county governments, local authorities and the Social Insurance Board have the right to make inquiries and receive data from other state or local government databases to the extent of data processed thereby in order to perform the functions assigned thereto by law or legislation issued on the basis thereof.

 (3) If exchange of data cannot be carried out pursuant to the requirements of the data exchange layer of information systems established on the basis of the Public Information Act, the chief processor or authorised processor shall organise the entry of data in the Social Services and Benefits Registry manually.

§ 144.  Data entered in Social Services and Benefits Registry

 (1) A local authority shall enter the following data in the Social Services and Benefits Registry pursuant to the procedure established in the statutes of the Social Services and Benefits Registry:
 1) data necessary for the application for and payment of subsistence benefits and supplementary social benefits paid from state budget provided for in § 135 of this Act;
 2) data necessary for the application for and payment of needs-based family benefits;
 3) data concerning the establishment of curatorship or appointment of curators to adults provided for in § 26 of this Act;
 4) data necessary for the application for and payment of allowances for curatorship of adults provided for in § 26 of this Act;
 5) data concerning foster care contracts provided for in § 127 of this Act;
 6) data concerning decisions on referral to receive substitute home service;
 7) data concerning applications for state-funded childcare service and decisions on referral to receive the service;
 8) data concerning children in need of assistance within the meaning of the Child Protection Act and judicial decisions, acts and procedural acts related to cases of children in need of assistance;
 9) data concerning children in danger within the meaning of the Child Protection Act and judicial decisions, acts and procedural acts related to cases of children in danger;
 10) data concerning the case plans of children in need of assistance and children in danger within the meaning of the Child Protection Act.

 (2) Entry of data concerning the provision of other social services, social benefits, emergency social assistance and other assistance, data concerning the organisation of adoption and guardianship and data concerning social benefits paid by local authorities which are independent of the persons' individual needs for assistance, ability to cope or financial situation in the Social Services and Benefits Registry is voluntary.

 (3) Data concerning social rehabilitation, special care services and technical aids shall be entered in the Social Services and Benefits Registry if these are financed from a local authority budget.

 (4) If data specified in subsection (2) of this section are entered in the Social Services and Benefits Registry, the entry of data shall be based on the statutes of the Social Services and Benefits Registry.

 (5) A provider of social services shall enter in the Social Services and Benefits Registry at the latest by the tenth day of the month following the month of provision of a service:
 1) data concerning the provision of the service to a person on the basis of clauses (1) 6) and 7) of this section;
 2) data concerning the location of a person referred to receive the service specified in clause (1) 6) of this section.

 (6) The Social Insurance Board shall enter the following data in the Social Services and Benefits Registry pursuant to the procedure established in the statutes of the Social Services and Benefits Registry:
 1) data concerning children in need of assistance within the meaning of the Child Protection Act and acts and procedural acts related to cases of children in need of assistance, including data concerning the referral of children in need of assistance to receive social services;
 2) data concerning children in danger within the meaning of the Child Protection Act and judicial decisions, acts performed and procedural acts related to cases of children in danger.

§ 145.  Access to registry data

  Providers of social services specified in subsections 142 (2) and (3) of this Act have access to data entered in the registry thereby and the following data concerning the person who has been referred to or who has, on the basis of a resolution of an administrative authority, turned to the corresponding provider of social services:
 1) the given name and surname, personal identification code, date of birth, date of death and sex of the person;
 2) the person's status in the population register and his or her residence entered in the population register;
 3) data entered by the administrative authority concerning the provision of the social service the person has been referred to receive.

Chapter 5 Challenge Proceedings  

§ 146.  Challenge proceedings of local authority

  If an applicant disagrees with a decision on a social service, social benefit, emergency social assistance or other assistance and subsistence benefit and needs-based family benefit financed from the budget of a local authority, the applicant has the right to file a challenge with the county governor through the local authority pursuant to the procedure provided for in the Administrative Procedure Act.

Chapter 6 Licence Proceedings  

§ 147.  Licence requirement of provider of rehabilitation services

 (1) An activity licence is required for the provision of rehabilitation services.

 (2) The licence requirement does not apply to the Social Insurance Board.

§ 148.  Adjudication of application for activity licence of provider of rehabilitation services

 (1) An application for an activity licence of a provider of rehabilitation services shall be adjudicated by the Social Insurance Board.

 (2) In addition to the information provided for in the General Part of the Economic Activities Code Act, an application for an activity licence of a provider of rehabilitation services shall set out the activities specified in the list established by a regulation of the minister responsible for the area on the basis of § 57 of this Act which are provided by the provider of rehabilitation services under rehabilitation services.

§ 149.  Subject of review of activity licence

  An activity licence shall be granted for the provision of rehabilitation services if the provider of rehabilitation services and the rehabilitation team comply with the requirements provided for in clauses 66 1), 2) and 4)–7) and § 68 of this Act.

§ 150.  Secondary condition of activity licence for rehabilitation services

  The right to provide rehabilitation services on the basis of a rehabilitation programme may be added as a secondary condition to an activity licence for the provision of rehabilitation services if:
 1) the rehabilitation programme complies with the requirements provided for in subsections 69 (2) and (4)–(6) of this Act;
 2) the rehabilitation programme is approved pursuant to subsection 69 (11) of this Act.

§ 151.  Licence requirement of provider of social services

  An activity licence is required for the provision of the following social services:
 1) childcare service financed by the state or a local authority;
 2) substitute home service;
 3) safe house service;
 4) general care service provided outside home;
 5) everyday life support service;
 6) employment support service;
 7) supported living service;
 8) community living service;
 9) 24-hour special care service.

§ 152.  Application for activity licence of provider of social services

 (1) An application for an activity licence of a provider of social services shall be adjudicated by:
 1) the county governor for the provision of the services specified in clauses 151 1)–4) of this Act;
 2) the Social Insurance Board for the provision of the services specified in clauses 151 5)–9) of this Act.

 (2) The application specified in clause (1) 1) of this section shall be submitted:
 1) in the case of a natural person, to the county governor of his or her residence entered in the population register, and in the case of a legal person, to the country governor of its seat, if the applicant wishes to provide the childcare service in the dwelling of the child receiving the childcare service;
 2) in all other cases to the county governor of the place of business.

 (3) In addition to the information provided for in the General Part of the Economic Activities Code Act, an application for an activity licence of a provider of social services shall set out the following information:
 1) the number of persons to whom the applicant wishes to provide the service at the place of business;
 2) upon application for an initial activity licence, the written consent of care workers, persons providing the service directly at a safe house, activity supervisors, childcarers, education employees or family parents for commencement of employment with the service provider applying for the activity licence.

 (4) Upon application for an activity licence for the provision of the safe house service, childcare service or substitute home service, the applicant shall submit, in addition to the information specified in subsection (3) of this section, a health certificate of the person providing the service directly, the childcarer, family parent or education employee concerning the undergone medical examination for communicable diseases.

 (5) If the applicant wishes to provide the childcare service or substitute home service in the dwellings of the childcarer or family parent, the following shall be submitted in addition to the documents specified in subsections (3) and (4) of this section:
 1) the consent of the owner of the dwelling for the provision of the childcare service or substitute home service in the dwellings of the childcarer or family parent;
 2) health certificates of the adults with whom the childcarer or family parent uses common dwellings concerning the undergone medical examination for communicable diseases.

 (6) If the everyday life support service or supported living service is provided to a person who shares a common dwelling with its owner, the application for an activity licence shall include the consent of the owner of the dwelling for the provision of the everyday life support service or supported living service in the dwelling.

 (7) Upon application for an activity licence for the provision of the everyday life support service, employment support service, supported living service, community living service and 24-hour special care service, the applicant shall submit, in addition to the information specified in subsection (3) of this section, a health certificate of the activity supervisor concerning the undergone medical examination for communicable diseases.

§ 153.  Subject of review of activity licence of provider of social services

  An activity licence for the provision of social services is granted if:
 1) the applicant for the activity licence and the service planned to be provided and the care worker, person providing the service directly at a safe house, the childcarer, education employee, family parent and activity supervisor (hereinafter person providing the service directly) comply with the requirements for the services, service providers and the persons providing the service directly provided for in this Act;
 2) the person providing the service directly has no criminal record for an intentionally committed criminal offence which may endanger the life, health and property of the person entitled to receive the service;
 3) the place for the provision of the service complies with the health protection requirements established on the basis of the Public Health Act;
 4) the place for the provision of the service complies with the fire safety requirements;
 5) in the case of the services specified in clauses 151 1) and 2) of this Act, the requirements provided for in § 20 of the Child Protection Act are complied with.

§ 154.  Secondary conditions of activity licence of provider of social services

  The following secondary conditions shall be added to an activity licence of a provider of social services:
 1) the maximum number of persons to whom it is permitted to provide the service at the same time;
 2) in the case of the 24-hour special care service, a specification concerning whether the undertaking has the right to provide the service to a person with a profound multiple disability, a person with a severe, profound or permanent mental disorder with unstable remission or a person placed in a social welfare institution by a court ruling in addition to a person specified in subsection 101 (1) of this Act;
 3) a place of business where it is permitted to operate.

§ 155.  Renouncement of activity specified in activity licence

 (1) An activity specified in an activity licence may be temporarily renounced for up to six months. The provider of a service specified in clauses 151 1), 3) and 4) of this Act is required to notify the issuer of the activity licence of the temporary renouncement of its activity at least three months in advance. Temporary renouncement of the services specified in clauses 151 2) and 5)–9) of this Act is not permitted.

 (2) The provider of a service specified in clause 151 1), 3), 4), 5) or 6) of this Act is required to submit the notice on renouncement of economic activities to the registrar three months before the termination of the provision of the service. The provider of a service specified in clause 151 2), 7), 8) or 9) of this Act is required to submit the notice on renouncement of economic activities at least six months before the termination of the provision of the service.

Chapter 7 Financing  

§ 156.  Social benefits financed from state budget

 (1) Funds shall be allocated from the state budget to rural municipality and city budgets for the payment of subsistence benefits and needs-based family benefits on the basis of the subsistence limit and the income threshold of needs-based family benefits established by the Riigikogu and in compliance with the requirements established by this Act.

 (2) The costs of processing the applications for subsistence benefits and needs-based family benefits and payment thereof as costs of state functions performed by local authorities shall be compensated to rural municipality or city governments from the state budget.

 (3) Support shall be prescribed for local authorities in the state budget in accordance with the possibilities of the state budget for the development of social services which support the improvement of the independent coping of persons in need of assistance in the long run, introduction of new social services, including partial coverage of the costs of investments and payment of additional social benefits.

 (4) The principles for the distribution of the funds allocated to local authorities specified in subsections (1)–(3) of this section between the local authorities shall be established by a regulation of the Government of the Republic on the basis of the State Budget Act.

Chapter 8 Supervision  

§ 157.  Exercise of state and administrative supervision

 (1) State supervision over compliance with the requirements provided for in this Act and legislation established on the basis thereof shall be exercised by the following law enforcement authorities:
 1) the Health Board – over passing of the medical examination provided for in clause 114 (4) 2) and subsection 124 (10) of this Act;
 2) the Social Insurance Board – over the providers of the services specified in §§ 66, 87, 91, 94, 97 and 100 of this Act;
 3) county governor – over the providers of the services specified in clauses §§ 20, 33, 108 and 116 of this Act.

 (2) A county governor or a person authorised by him or her shall exercise administrative supervision over the quality of social services and other assistance provided in the county and the use of financial resources allocated by the state for social welfare. A corresponding report shall be submitted to the Ministry of Social Affairs at least once a year.

 (3) The Social Insurance Board has the right to obtain information necessary for state supervision and verify the correctness of data on the basis of the data in the employment register provided for in § 251 of the Taxation Act.

§ 158.  Special state supervision measures

  In order to exercise state supervision provided for in this Act, a law enforcement authority may apply the specific state supervision measures provided for in §§ 30, 32 and 49–51 of the Law Enforcement Act on the basis of and pursuant to the procedure provided for in the Law Enforcement Act.

§ 159.  Penalty payment rate

  Upon failure to comply with a precept, the upper limit of penalty payment pursuant to the procedure provided for in the Substitutive Enforcement and Penalty Payment Act is 640 euros.

Chapter 9 Implementing Provisions  

Division 1 Transitional Provisions  

§ 160.  Transitional provisions

 (1) Until 31 December 2019, a substitute home family may consist of up to eight children.

 (2) An education employee who is in an employment or authorisation agreement relationship with a provider of substitute home service on 1 January 2007 and who has acquired secondary education and for whom the right to receive a state old-age pension arose before 1 January 2012, has the right to work in the position of a junior educator until retirement.

 (3) Until 31 December 2017, special care services may be provided by activity supervisors who have acquired at least basic education, who have registered themselves for a training in accordance with the plan established on the basis of subsection 86 (7) of this Act and who comply with the requirement provided for in subsection (3) of the specified section.

 (4) Until 31 December 2017, special care services may be provided to persons placed in a social welfare institution by a court ruling by activity supervisors who comply with the requirements specified in subsection (3) of this section and who have registered themselves for in-service training for work with persons with higher risk rate in accordance with the plan established on the basis of subsection 86 (7) of this Act.

 (5) In addition to activity supervisors specified in subsection 86 (6) of this Act, until 31 December 2017, activity supervisors, who comply with at least one of the requirements established in subsection (1) and the requirement established in subsection (3) of the abovementioned section and who have registered themselves for in-service training for work with persons with a profound multiple disability or a severe, profound or permanent mental disorder with unstable remission in accordance with the plan established on the basis of subsection 86 (7) of this Act, may provide services to persons with a profound multiple disability or a severe, profound or permanent mental disorder with unstable remission.

 (6) In-service trainings for work with persons with higher risk rate undergone before 1 January 2009 shall be considered equal to the trainings specified in subsection 86 (7) of this Act.

 (7) Until 31 December 2019, special care services may be provided by activity supervisors who have acquired basic education, who comply with the requirement provided for in subsection 86 (3) of this Act and who have undergone training in accordance with the plan established on the basis of subsection (7) of the abovementioned section.

 (8) An application for the receipt of a rehabilitation service submitted by a person under 18 years of age before 1 January 2016 shall be reviewed and the decision on the provision of the rehabilitation service shall be made pursuant to the wording of the Social Welfare Act in force until 31 December 2015.

 (9) The Social Insurance Board shall assume from a person under 18 years of age, in respect of whom the decision on the provision of a rehabilitation service was made at the latest on 31 December 2015 and in the case provided for in subsection (8) of this section, the obligation to pay the fee for the social rehabilitation service and shall provide the social rehabilitation service until the expiry of the rehabilitation plan but not for longer than until 31 December 2018. If the person specified in this subsection does not have a valid rehabilitation plan, the rehabilitation team shall determine the term of validity of the rehabilitation plan upon preparation thereof.

 (10) The Social Insurance Board shall assume from a person of at least 18 years of age in respect of whom the decision on the provision of a rehabilitation service was made at the latest on 31 December 2015 and who has a valid rehabilitation plan, the obligation to pay the fee for the social rehabilitation service and shall provide the social rehabilitation service until the expiry of the rehabilitation plan but not for longer than until 31 December 2018.

 (11) The Social Insurance Board shall assume from a person of at least 18 years of age, who has submitted an application for the receipt of a rehabilitation service before 1 January 2016 or whose decision on the provision of the rehabilitation service was made at the latest on 31 December 2015 and who does not have a valid rehabilitation plan, the obligation to pay the fee for the social rehabilitation service if the need of the person for the social rehabilitation service has been identified pursuant to § 62 of this Act.

 (12) A person whose receipt of a rehabilitation service has been decided on pursuant to the wording of the Social Welfare Act in force until 31 December 2015 shall no longer be entitled to receive the rehabilitation service pursuant to the specified wording as of the date of making the decision on occupational rehabilitation by the Estonian Unemployment Insurance Fund or the date of making the decision on assumption of the obligation to pay the fee for the social rehabilitation service by the Social Insurance Board.

 (13) A person qualified to participate in the work of a rehabilitation team pursuant to the wording of the Social Welfare Act in force until 31 December 2015 and registered as a member of a rehabilitation team in the register of economic activities as at 31 December 2015 may act as a member of a rehabilitation team until 31 December 2019.

 (14) A contract under public law entered into with a provider of rehabilitation services on the basis of subsection 114 (1) of the wording of the Social Welfare Act in force until 31 December 2015 shall expire on 31 December 2015.

 (15) A rehabilitation team shall comply with the requirements provided for in subsection 68 (6) of this Act at the latest by 1 January 2020.

 (16) If the right of a person to purchase or lease a technical aid or be compensated for the costs of services related thereto on the basis of a decision of the county government arose before 1 January 2016, the Social Insurance Board shall take over the financing of the service from the county government as of 1 January 2016.

 (17) A technical aid card issued to a person by a county government shall be valid in respect of the name of the technical aid entered on the card until the end of the service life of the technical aid within the meaning provided for in subsections 48 (6) and (7) of this Act.

 (18) The provisions of subsections 47 (6) and (7) of this Act shall also apply to a person whose right to purchase or lease a technical aid or be compensated for the costs of services related thereto on the basis of a decision of the county government arose before 1 January 2016.

 (19) Subsection 51 (4) of this Act shall not apply to a person specified in subsections 47 (1) and (2) of this Act whose basis for being an entitled person changes and a person whose technical aid card has expired.

 (20) A seller of lessor of a technical aid shall comply with the requirements provided for in subsection 55 (4) of this Act at the latest by 1 January 2017.

 (21) A provider of rehabilitation services who held an activity licence for the provision of rehabilitation services issued pursuant to the wording of the Social Welfare Act in force until 31 December 2015 and was registered as a provider of rehabilitation services in the register of economic activities as at 31 December 2015 may provide the services on the basis of the specified activity licence until 31 December 2016.

 (22) Local authorities are required to enter the data specified in subsection 144 (1) of this Act and data concerning active cases as at 1 January 2016 in the Social Services and Benefits Registry as follows:
 1) data specified in clauses 144 (1) 5)–7) of this Act within three months as of entry into force of the Act;
 2) data specified in clauses 144 (1) 8)–10) of this Act within six months as of entry into force of the Act.

Division 2 Amendment and Repeal of Acts  

§ 161. – § 182.The provisions amending other Acts are omitted from this translation

§ 183.  Repeal of Act

 (1) The Social Welfare Act (RT I 1995, 21, 323) is repealed.

 (2) Regulations of local authorities established on the basis of the Act specified in subsection (1) of this section shall remain in force until entry into force of the regulations adopted on the basis of this Act but not for longer than until 31 March 2016.

Division 3 Entry into Force of Act  

§ 184.  Entry into force of Act

 (1) The General Part of the Social Code Act and this Act enter into force on 1 January 2016.

 (2) Subsection 68 (3), subsection 86 (8), subsection 115 (3) and subsection 123 (9) of this Act enter into force on 18 January 2016.

 (3) Clause 59 (1) 4), clauses 176 1)–2), 4)–9) and 11), clause 177 3), clause 179 4) and § 180 of this Act enter into force on 1 July 2016.

 (4) Clause 176 3) of this Act enters into force on 1 January 2017.

 (5) Subsection 52 (2), clause 55 (1) 5) and subsection 55 (2) of this Act enter into force on 1 January 2018.

 (6) Clause 66 3) and clause 176 10) of this Act enter into force on 1 July 2018.

 (7) Subsections 22 (3) and (4), subsection 36 (2) and clauses 151 3) and 4) of this Act enter into force on 1 January 2020.>

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.06.2016
Avaldamismärge:RT I, 30.12.2015, 5

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  Käesolev seadus sätestab sotsiaalhoolekande organisatsioonilised, majanduslikud ja õiguslikud alused ning reguleerib sotsiaalhoolekandes tekkivaid suhteid.

§ 2.  Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse kohaldamine

  Käesolevas seaduses ettenähtud sotsiaalkaitsele kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

§ 3.  Sotsiaalhoolekande põhimõtted

  Sotsiaalhoolekandelise abi andmisel:
  1) lähtutakse esmajärjekorras isiku vajadusest;
  2) eelistatakse abimeetmeid, mis on suunatud võimaluste leidmisele ja isiku suutlikkuse suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt;
  3) nõustatakse isikut abimeetme valikul ja kohandamisel ning vajaduse korral abi kasutamisel vastava erialase ettevalmistusega spetsialisti poolt;
  4) lähtutakse abimeetme rakendamise tulemuslikkusest abi vajava isiku ning vajaduse korral pere ja kogukonna seisukohast;
  5) kaasatakse abi andmise kõikidel etappidel abi vajavat isikut ning vajaduse korral ka tema perekonnaliikmeid, kui isik on selleks nõusoleku andnud;
  6) tagatakse abimeetmed isikule võimalikult kättesaadaval moel.

§ 4.  Terminid

  Käesolevas seaduses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
  1) sotsiaalhoolekanne – sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmise või määramisega seotud toimingute süsteem, mille eesmärk on toetada inimese iseseisvat toimetulekut ja töötamist ning aktiivset osalust ühiskonnaelus, ennetades sealjuures sotsiaalsete probleemide tekkimist või süvenemist üksikisiku, perekonna ja ühiskonna tasandil;
  2) hoolekandeasutus – käesolevas seaduses nimetatud sotsiaalteenust osutav asutus;
  3) sotsiaaltöötaja – sotsiaalhoolekandes töötav vastava erialase ettevalmistusega kõrgharidusega isik;
  4) laps – isik lastekaitseseaduse § 3 lõike 2 tähenduses;
  5) lapsega vahetult töötav isik – lastekaitseseaduse § 18 lõikes 2 nimetatud isik, kes vastab lastekaitseseaduse §-s 20 sätestatud nõuetele.

§ 5.  Sotsiaalhoolekandega hõlmatus

  (1) Isikule on kohustatud sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmist korraldama isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne kohaliku omavalitsuse üksus.

  (2) Väljaspool oma rahvastikuregistrisse kantud elukohta viibivale isikule korraldab vältimatu sotsiaalabi andmist see kohaliku omavalitsuse üksus, kelle haldusterritooriumil isik abi vajamise ajal viibib.

  (3) Väljaspool oma rahvastikuregistrisse kantud elukohta viibivale isikule võib sotsiaalteenuste ja muu abi andmist korraldada see kohaliku omavalitsuse üksus, kelle haldusterritooriumil isik abi vajamise ajal viibib, kooskõlastatult isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksusega.

  (4) Isikule, kelle rahvastikuregistrijärgset elukohta ei saa kindlaks määrata, korraldab sotsiaalteenuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmist see kohaliku omavalitsuse üksus, kelle haldusterritooriumil isik abi vajamise ajal viibib.

  (5) Ajutiselt Eestis viibivale välismaalasele korraldab vältimatu sotsiaalabi andmist see kohaliku omavalitsuse üksus, kelle haldusterritooriumil isik abi vajamise ajal viibib.

§ 6.  Keelatud asjad hoolekandeasutuses sotsiaalteenuse saamisel

  (1) Hoolekandeasutuses sotsiaalteenust saavale isikule on keelatud järgmised asjad:
  1) relv relvaseaduse tähenduses;
  2) lõhkeaine, pürotehniline aine ja pürotehniline toode lõhkematerjaliseaduse tähenduses;
  3) aine, mida kasutatakse narkootilise, toksilise või alkohoolse joobe tekitamiseks;
  4) muu asi, mis võib kujutada ohtu teenust saava isiku ning teiste isikute elule ja tervisele.

  (2) Ohukahtluse korral edastab hoolekandeasutus politseile ohu väljaselgitamiseks andmed käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud asjade või sama lõike punktis 3 nimetatud aine kohta, mida kasutatakse narkootilise joobe tekitamiseks.

  (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata keelatud asi seab vahetusse ohtu isiku enda või teiste isikute elu või tervise, peab hoolekandeasutus võtma kasutusele abimeetmed vahetu ohu vähendamiseks või kõrvaldamiseks.

§ 7.  Laste hoolekandeasutuse sisehindamine

  (1) Laste hoolekandeasutuses tehakse sisehindamist. Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada hoolekandeasutuses viibiva lapse arengut toetavad tingimused ja asutuse järjepidev areng. Sisehindamise käigus hinnatakse pakutava hoolduse vastavust lapse eale ja arengule ning asutuse töökorraldust ja juhtimist.

  (2) Laste hoolekandeasutuse sisehindamist tehakse vähemalt üks kord kolme aasta jooksul.

  (3) Laste hoolekandeasutuse sisehindamise korra kehtestab asutuse juht, esitades selle enne arvamuse avaldamiseks asutuse pidajale.

§ 8.  Vältimatu sotsiaalabi

  (1) Isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu, osutatakse vältimatut sotsiaalabi, mis tagab vähemalt toidu, riietuse ja ajutise majutuse.

  (2) Vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule seni, kuni ta ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras.

§ 9.  Abi andmine juhtumikorralduse põhimõttel

  (1) Kui isik vajab iseseisva toimetuleku parandamiseks pikaajalist ja mitmekülgset abi, mis hõlmab ka vajadust koordineerida mitme organisatsiooni koostööd abi andmisel, kasutatakse juhtumikorralduse põhimõtet.

  (2) Abi andmine hõlmab muu hulgas:
  1) juhtumiplaani koostamist ja osapoolte üksteisega seotud tegevuste ajakava kooskõlastamist;
  2) juhtumi koordineerija määramist;
  3) vastastikuse teabevahetuse korras kokku leppimist.

  (3) Juhtumiplaan on kirjalik dokument, mis koosneb hinnangust isiku abivajadusele ja abimeetmete rakendamise tegevuskavast.

  (4) Juhtumiplaanile kirjutavad alla juhtumi koordineerija ning isik, kellele juhtumiplaan on koostatud.

  (5) Juhtumiplaani võib vastavalt vajadusele muuta. Abi vajav isik kinnitab muudatustega nõustumist allkirjaga.

  (6) Juhtumiplaanis sisalduvate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 10.  Lapse juhtumiplaan

  (1) Lapsele juhtumiplaani koostamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 9 sätestatust, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

  (2) Enne asenduskodusse või käesoleva seaduse §-s 130 nimetatud perekonnas hooldamisele suunamist koostab lapse eestkostja ülesandeid täitev või eestkostjaks määratud kohaliku omavalitsuse üksus või käesoleva seaduse § 128 lõike 1 punktides 6–8 ja sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud lapse puhul Sotsiaalkindlustusamet igale lapsele juhtumiplaani.

  (3) Eestkostja ülesandeid täitev või eestkostjaks määratud kohaliku omavalitsuse üksus või käesoleva seaduse § 128 lõike 1 punktides 6–8 ja sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud lapse puhul Sotsiaalkindlustusamet täiendab lapse juhtumiplaani pärast lapse asenduskodusse suunamist vastavalt asenduskoduteenuse osutaja ettepanekutele. Asenduskodusse või käesoleva seaduse §-s 128 nimetatud perekonnas hooldamisele suunatud lapse juhtumiplaan vaadatakse üle vähemalt üks kord aastas.

  (4) Asenduskodusse suunatud lapsele koostatud juhtumiplaan on asenduskoduteenuse halduslepingu lisa. Perekonnas hooldamisele suunatud lapsele koostatud juhtumiplaan on käesoleva seaduse § 130 lõikes 3 nimetatud lepingu lisa.

§ 11.  Sotsiaalhoolekandealane statistika

  (1) Hoolekandeasutused esitavad statistilised aruanded kohaliku omavalitsuse üksusele, maavanemale või Sotsiaalministeeriumile.

  (2) Kohaliku omavalitsuse üksus esitab hoolekandeasutuste talle esitatud statistilised aruanded koondaruandena maavanemale.

  (3) Maavanem esitab statistilised aruanded maakonna kohta koondaruandena Sotsiaalministeeriumile.

  (4) Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseisu ja esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 12.  Isiku tahte arvestamine

  (1) Sotsiaalteenuste osutamisel, sotsiaaltoetuste ja muu abi andmisel arvestatakse isiku tahet, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 105, 106 ja 107 sätestatud juhtudel.

  (2) Last puudutava küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda lapse huvidest vastavalt lastekaitseseaduses sätestatule.

§ 13.  Abivajadusest teatamise kohustus

  Abi vajava isiku perekonnaliikmed, kohtunik, politsei, prokurör, hoolekande-, tervishoiu- ja haridusasutuse töötaja ja teised isikud on kohustatud teatama sotsiaalhoolekannet vajavast isikust või perekonnast isiku või perekonna viibimiskoha järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele.

2. peatükk Kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav abi 

1. jagu Üldsätted 

§ 14.  Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord

  (1) Kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra, mis peab sisaldama vähemalt sotsiaalteenuste ja -toetuste kirjeldust ja rahastamist ning nende taotlemise tingimusi ja korda.

  (2) Kohaliku omavalitsuse üksus võib korraldada sotsiaalteenuseid ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud tingimustel ja korras.

§ 15.  Hindamiskohustus ja otsus abi andmise kohta

  (1) Kohaliku omavalitsuse üksus selgitab välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi.

  (2) Abivajaduse väljaselgitamisel lähtutakse terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas:
  1) isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid asjaolusid;
  2) isiku füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolude arvestamisel tuleb tagada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega isikule tema abivajadusest tingitud takistuste vähendamiseks või kõrvaldamiseks vastav abi, sealhulgas vajaliku tugi- või tõlketeenuse korraldamine.

§ 16.  Tasu sotsiaalteenuse eest

  (1) Sotsiaalteenuse osutamise eest võib võtta tasu. Kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab enda osutatava sotsiaalteenuse eest võetava tasu tingimused ja suuruse. Tasu võtmise otsustab teenuse eest tasuv või teenust osutav asutus.

  (2) Isikult võetava tasu suurus oleneb sotsiaalteenuse mahust, teenuse maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast.

  (3) Sotsiaalteenuse eest võetava tasu suurus ei tohi olla teenuse saamise takistuseks.

2. jagu Kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaalteenused 

1. jaotis Koduteenus 

§ 17.  Koduteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Koduteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.

  (2) Koduteenuse osutamisel abistatakse isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks, nagu kütmine, toiduvalmistamine, eluruumi ja riiete korrastamine ning väljaspool eluruumi toiduainete ja majapidamistarvete ostmine ja muu asjaajamine.

  (3) Vabariigi Valitsus või tema volitusel valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega täpsustatud nõuded koduteenuse eesmärgile ja selle sisule, sealhulgas tegevustele, mis on vajalikud teenuse eesmärgi saavutamiseks.

§ 18.  Kohaliku omavalitsuse üksuse kohustused

  (1) Kõrvalabi vajaduse määra hinnatakse ja täpsustakse iga isiku puhul eraldi. Teenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määra muutumisel isiku tegevusvõime või elukeskkonna tõttu tuleb läbi viia korduv hindamine.

  (2) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab koostöös teenust saava isiku ja teenuseosutajaga teenuse osutamise haldusakti või halduslepingu, määrates selles muu hulgas kindlaks kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud, mis tagavad isiku iseseisva toimetuleku kodustes tingimustes.

§ 19.  Nõuded teenust vahetult osutavale isikule

  Teenust ei tohi vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara.

2. jaotis Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus 

§ 20.  Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.

  (2) Teenuse osutamisel tagab teenuseosutaja teenuse saajale hooldustoimingud ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ja teenused, mis on määratud hooldusplaanis.

  (3) Teenuse osutamisel ööpäevaringselt tagab teenuseosutaja teenuse saajale lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toimingutele ka majutamise ja toitlustamise.

  (4) Vabariigi Valitsus või tema volitusel valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega täpsustatud nõuded väljaspool kodu osutatavale üldhoolduse eesmärgile ja selle sisule, sealhulgas tegevustele, mis on vajalikud teenuse eesmärgi saavutamiseks.

§ 21.  Hooldusplaan

  (1) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab koostöös teenust saava isiku ja teenuseosutajaga teenuse osutamise haldusakti või halduslepingu, määrates selles muu hulgas kindlaks kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud, mis tagavad isiku turvalisuse ja toimetuleku hooldusteenuse kasutamise ajal.

  (2) Teenuseosutaja koostab koostöös teenuse saajaga või juhul, kui teenuse saaja pole kontaktne, teenuse rahastajaga 30 päeva jooksul teenuse osutamise alustamisest arvates isikule hooldusplaani.

  (3) Hooldusplaani koostamisel hinnatakse hooldusvajaduse kõrval ka tervishoiuteenuse vajadust. Hinnangu tervishoiuteenuse vajadusele annab vastava kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja.

  (4) Hooldusplaan peab sisaldama hooldusteenuse osutamise eesmärki, eesmärgi saavutamise tegevusi ja sagedust ning teenuseosutaja hinnangut tegevuste elluviimise kohta.

  (5) Teenuseosutaja vaatab hooldusplaani üle vähemalt üks kord poolaastas. Vajaduse korral korrigeerib teenuseosutaja ülevaatamise tulemusel hooldusplaani.

§ 22.  Nõuded teenuseosutajale

  (1) Teenuseosutaja peab tagama personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid viisil, mis on kindlaks määratud hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis.

  (2) Teenuse osutamisel ööpäevaringselt peab vastava personali olemasolu olema tagatud ööpäevaringselt, kui see on vajalik hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis kindlaks määratud tegevuste ja toimingute sooritamiseks.

  (3) Hooldusteenust osutavad vahetult hooldustöötaja ja abihooldustöötaja. Abihooldustöötaja tööd juhendab hooldustöötaja.

  (4) Teenust vahetult osutaval hooldustöötajal peab olema täidetud üks järgmistest ettevalmistusnõuetest:
  1) läbitud hooldustöötaja kutsestandardis kirjeldatud õpiväljundite saavutamisele suunatud kutseõppe tasemeõppe õppekava;
  2) läbitud hooldustöötaja kutsestandardis kirjeldatud õpiväljundite saavutamisele suunatud täienduskoolituse õppekava;
  3) isikul on kutseseaduse alusel antud hooldustöötaja kutse.

  (5) Teenust ei tohi vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara.

3. jaotis Tugiisikuteenus 

§ 23.  Tugiisikuteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Tugiisikuteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.

  (2) Last kasvatavale isikule tugiisikuteenuse osutamisel on täiendav eesmärk lapse hooldamise ning turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine. Last kasvatavaks isikuks ei loeta isikut, kes kasvatab ja hooldab last oma töökohustustest tulenevalt, välja arvatud käesoleva seaduse § 129 lõikes 1 nimetatud hooldaja.

  (3) Lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, sealhulgas vajaduse korral puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine. Tugiisik abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel perekonnaliikmetega või väljaspool kodu.

  (4) Vabariigi Valitsus või tema volitusel valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega täpsustatud nõuded tugiisikuteenuse eesmärgile ja selle sisule, sealhulgas tegevustele, mis on vajalikud teenuse eesmärgi saavutamiseks.

§ 24.  Kohaliku omavalitsuse üksuse kohustused

  (1) Kõrvalabi vajaduse määra hinnatakse ja täpsustatakse iga isiku puhul eraldi.

  (2) Soovi esitamise korral abistab kohaliku omavalitsuse üksus teenuse saajat teenust vahetult osutava isiku valikul. Teenuse saajal on õigus enne teenust vahetult osutava isiku kindlaksmääramist omavahelise sobivuse hindamiseks temaga kohtuda.

  (3) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab koostöös teenust saava isiku ja teenuseosutajaga teenuse osutamise haldusakti või halduslepingu, määrates selles kindlaks kõrvalabi vajadusest tulenevad toimingud.

§ 25.  Nõuded teenust vahetult osutavale isikule

  (1) Teenuse osutamisel lähtub teenust vahetult osutav isik teenuse osutamise haldusaktist või halduslepingust.

  (2) Teenust ei tohi vahetult osutada isik:
  1) kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara;
  2) kes on teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane;
  3) kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.

4. jaotis Täisealise isiku hooldus 

§ 26.  Täisealise isiku hoolduse eesmärk ja sisu

  (1) Kohaliku omavalitsuse üksus seab isiku taotluse alusel hoolduse täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. Hoolduse seadmisel määratakse kindlaks hooldava isiku ülesanded.

  (2) Hooldust teostab kohaliku omavalitsuse üksuse määratud isik. Hooldus seatakse ja hooldav isik määratakse hooldatava nõusolekul.

5. jaotis Isikliku abistaja teenus 

§ 27.  Isikliku abistaja teenuse eesmärk ja sisu

  (1) Isikliku abistaja teenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on suurendada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.

  (2) Teenuse osutamisel abistatakse teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevaelu tegevustes, nagu liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieenitoimingutes, majapidamistöödes ja muudes toimingutes, milles isik vajab juhendamist või kõrvalabi.

  (3) Vabariigi Valitsus või tema volitusel valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega täpsustatud nõuded isikliku abistaja teenuse eesmärgile ja selle sisule, sealhulgas tegevustele, mis on vajalikud teenuse eesmärgi saavutamiseks.

§ 28.  Kohaliku omavalitsuse üksuse kohustused

  (1) Kõrvalabi vajaduse määra hinnatakse ja täpsustatakse iga isiku puhul eraldi. Teenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määra muutumisel isiku terviseseisundi või elukeskkonna tõttu tuleb läbi viia korduv hindamine.

  (2) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab koostöös teenust saava isiku ja teenuseosutajaga teenuse osutamise haldusakti või halduslepingu, määrates selles muu hulgas kindlaks kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud ja teenuse saaja üldised juhised.

  (3) Teenuse saajal on õigus valida teenust vahetult osutavat isikut. Soovi esitamise korral abistab kohaliku omavalitsuse üksus teenuse saajat teenust vahetult osutava isiku leidmisel. Teenuse saajal on õigus enne teenust vahetult osutava isiku kindlaksmääramist omavahelise sobivuse hindamiseks temaga kohtuda.

§ 29.  Nõuded teenust vahetult osutavale isikule

  (1) Teenuse osutamisel lähtub teenust vahetult osutav isik haldusaktist või halduslepingust ja teenuse saaja juhistest.

  (2) Teenust ei tohi vahetult osutada isik:
  1) kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara;
  2) kes on teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane;
  3) kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.

6. jaotis Varjupaigateenus 

§ 30.  Varjupaigateenuse eesmärk ja sisu

  (1) Varjupaigateenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma. Ajutises ööbimiskohas peab olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond.

  (2) Vabariigi Valitsus või tema volitusel valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega täpsustatud nõuded varjupaigateenuse eesmärgile ja selle sisule, sealhulgas tegevustele, mis on vajalikud teenuse eesmärgi saavutamiseks.

§ 31.  Kohaliku omavalitsuse üksuse kohustused

  (1) Varjupaigateenuse korraldamise tagab kohaliku omavalitsuse üksus, kus isik teenuse vajaduse tekkimise ajal viibib.

  (2) Kohaliku omavalitsuse üksus võib halduslepinguga volitada varjupaigateenuse osutamise otsustamise eraõiguslikule juriidilisele või füüsilisele isikule või teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusele.

§ 32.  Nõuded teenuseosutajale

  Varjupaigateenuse osutaja kehtestab sisekorraeeskirja ning on kohustatud teenuse osutamise alustamisel teavitama isikut sisekorraeeskirjast ning isiku õigustest ja piirangutest teenuse saamise ajal sellisel viisil, et isik on võimeline neid mõistma.

7. jaotis Turvakoduteenus 

§ 33.  Turvakoduteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Turvakoduteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on tagada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikutele ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi. Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.

  (2) Kohaliku omavalitsuse üksus tagab perioodil, mis on vajalik turvalisuse tagamiseks ja edasise elu korraldamiseks, teenuse kättesaadavuse:
  1) lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut;
  2) täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda.

  (3) Lapse või täisealise isiku turvakoduteenuse osutaja juurde toonud isik on kohustatud andma teenuseosutajale talle teadaolevat teenuse osutamiseks vajalikku teavet.

  (4) Vabariigi Valitsus või tema volitusel valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega täpsustatud nõuded turvakoduteenuse eesmärgile ja selle sisule, sealhulgas tegevustele, mis on vajalikud teenuse eesmärgi saavutamiseks.

§ 34.  Teenuseosutaja kohustused

  Teenuseosutaja on kohustatud teavitama:
  1) oma tegevuskoha järgset kohaliku omavalitsuse üksust lapse turvakodusse saabumisest hiljemalt järgmisel tööpäeval, kui laps ei ole suunatud turvakodusse kohaliku omavalitsuse üksuse otsusel;
  2) oma tegevuskoha järgset kohaliku omavalitsuse üksust ja vajaduse korral Sotsiaalkindlustusameti piirkondlikku ohvriabi töötajat täisealise isiku turvakodusse saabumisest tema kirjalikul nõusolekul viie tööpäeva jooksul.

§ 35.  Kohaliku omavalitsuse üksuse kohustused

  (1) Turvakoduteenuse osutamisel lapsele on lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud teenuseosutaja nõudmisel edastama teenuse osutamiseks vajalikku teavet.

  (2) Turvakoduteenuse osutamisel lapsele, kes viibib turvakodus ilma vanemata ja keda ei ole turvakodusse suunatud kohaliku omavalitsuse üksuse otsusel, on lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaalvaldkonna ametnik kohustatud viie tööpäeva jooksul lapse turvakodusse saabumisest arvates hindama lapse heaolu ja planeerima edasised tegevused, mis on vajalikud lapse edasise heaolu tagamiseks.

§ 36.  Nõuded teenust vahetult osutavale isikule

  (1) Lapsele teenust vahetult osutav isik peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) isiku hooldusõigust lapse suhtes ei ole piiratud või täielikult ära võetud;
  2) isikut ei ole kõrvaldatud eestkostja või hooldaja kohustuste täitmisest;
  3) isikul ei ole sõltuvust alkoholist, narkootilistest või psühhotroopsetest ainetest.

  (2) Lapsele teenust vahetult osutav isik peab vastama ühele järgmistest ettevalmistusnõuetest:
  1) vähemalt keskharidus ning pedagoogiline, psühholoogia- või sotsiaaltööalane riiklikult tunnustatud kutse- või kõrgharidus;
  2) vähemalt keskharidus ning läbitud käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud sotsiaaltöö ja pedagoogika täienduskoolitus.

  (3) Sotsiaaltöö ja pedagoogika täienduskoolituse kava, sealhulgas täienduskoolituse täpsustatud mahu, ülesehituse ja sisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 37.  Turvakoduteenuse osutamise tingimused

  (1) Lastele ja täisealistele isikutele tuleb teenust osutada eraldi ruumides, välja arvatud juhul, kui laps viibib turvakodus koos täisealise perekonnaliikmega.

  (2) Kui turvakoduteenust ja asenduskoduteenust osutatakse samas hoones, ei tohi nimetatud teenuseid osutada samades ruumides.

  (3) Lapsele turvakoduteenuse osutamisel peavad teenuse osutamise ruumid, nende sisustus, maa-ala ja teenus vastama rahvatervise seaduse § 8 lõike 2 punkti 9 alusel kehtestatud teenuse osutamise nõuetele.

  (4) Turvakoduteenuse osutamiseks peab olema tegevusluba vastavalt käesoleva seaduse § 151 punktile 3. Lastele ja täisealistele isikutele teenuse osutamiseks antakse eraldi tegevusluba.

8. jaotis Sotsiaaltransporditeenus 

§ 38.  Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk ja sisu

  (1) Sotsiaaltransporditeenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on võimaldada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega isikul, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.

  (2) Vabariigi Valitsus või tema volitusel valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega täpsustatud nõuded sotsiaaltransporditeenuse eesmärgile ja selle sisule, sealhulgas tegevustele, mis on vajalikud teenuse eesmärgi saavutamiseks.

§ 39.  Nõuded teenuseosutajale

  Teenuseosutaja kehtestab ohutu töötamise korra ning tagab selle kättesaadavuse teenust kasutavale isikule ja teenust vahetult osutavale isikule.

§ 40.  Tasu võtmine sotsiaaltransporditeenuse eest

  (1) Liiniveona osutatava sotsiaaltransporditeenuse eest võib tasu võtta summas, mille isik kulutaks sama vahemaa läbimiseks soodsaima olemasoleva transpordivahendiga, kui tal ei esineks puudest tulenevat takistust.

  (2) Juhuveo ja taksoteenusena osutatava sotsiaaltransporditeenuse eest võib tasu võtta suuremas ulatuses kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 on nimetatud.

9. jaotis Eluruumi tagamine 

§ 41.  Eluruumi tagamise eesmärk ja sisu

  (1) Eluruumi tagamine on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.

  (2) Vabariigi Valitsus või tema volitusel valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega täpsustatud nõuded eluruumi tagamise teenuse eesmärgile ja selle sisule, sealhulgas tegevustele, mis on vajalikud teenuse eesmärgi saavutamiseks.

§ 42.  Puudega isikule eluruumi tagamine

  (1) Isikuid, kellel on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudest tingituna raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega, abistab kohaliku omavalitsuse üksus eluruumi kohandamisel või sobivama eluruumi saamisel.

  (2) Eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et puudega isik saaks võimalikult kaua elada koduses keskkonnas.

§ 43.  Nõuded tagatud eluruumile

  (1) Isikule kasutada antud eluruum peab vastama:
  1) ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud eluruumile esitatavatele nõuetele, välja arvatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normile;
  2) isiku ja tema perekonna põhjendatud vajadustele ning perekonna suurusele.

  (2) Kohaliku omavalitsuse üksus võib sama eluruumi kasutamise võimalust pakkuda ainult isikutele, kes soovivad ühes eluruumis elada.

10. jaotis Võlanõustamisteenus 

§ 44.  Võlanõustamisteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Võlanõustamisteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.

  (2) Võlanõustamisteenuse raames loetakse võlgnevuseks olukorda, kus isikule on esitatud nõue täita võlaõiguslikust suhtest või seadusest tulenev sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus, mida isik ei ole võimeline iseseisvalt täitma.

  (3) Võlanõustamisteenus hõlmab isiku nõustamist, juhendamist ja edasiste võlgade tekkimise ennetamist.

  (4) Piiratud teovõimega isiku puhul osutatakse teenust tema seaduslikule esindajale seadusliku esindaja taotluse alusel.

  (5) Vabariigi Valitsus või tema volitusel valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega täpsustatud nõuded võlanõustamisteenuse eesmärgile ja selle sisule, sealhulgas tegevustele, mis on vajalikud teenuse eesmärgi saavutamiseks.

§ 45.  Nõuded teenust vahetult osutavale isikule

  (1) Teenust vahetult osutav isik peab vastama ühele järgmistest ettevalmistusnõuetest:
  1) isikul on kutseseaduse alusel antud võlanõustaja kutse;
  2) isikul on riiklikult tunnustatud kõrgharidus ja läbitud võlanõustaja täienduskoolitus.

  (2) Võlanõustaja täienduskoolituse kava, sealhulgas täienduskoolituse täpsustatud mahu, ülesehituse ja sisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

3. peatükk Riigi korraldatav abi 

1. jagu Abivahendi ostmisel või üürimisel tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmine 

1. jaotis Õigus taotleda abivahendi ostmisel või üürimisel tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmist 

§ 46.  Abivahendi ostmisel või üürimisel tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmine

  Abivahendite loetellu kantud abivahendi ostmisel või üürimisel võtab riik õigustatud isikult tasu maksmise kohustuse üle (edaspidi tasu maksmise kohustuse ülevõtmine) tingimusel, et:
  1) õigustatud isik ja abivahendi müüja või üürija lepivad kokku abivahendi müügis või üürimises tingimustel, mis vastavad minimaalselt käesolevas jaos sätestatud nõuetele;
  2) abivahendi müüja või üürija ja riik on sõlminud käesoleva seaduse §-s 54 nimetatud lepingu.

§ 47.  Õigustatud isikud

  (1) Õigus taotleda tasu maksmise kohustuse ülevõtmist on:
  1) alaealisel isikul;
  2) alates 18. eluaastast tööealisel isikul, kes on tunnistatud püsivalt töövõimetuks töövõimekaotusega vähemalt 40 protsenti riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel;
  3) riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud isikul.

  (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutele on õigus taotleda tasu maksmise kohustuse ülevõtmist:
  1) isikul rinnaproteesi ostmiseks;
  2) isikul, kellel on tuvastatud kuulmislangus alates 30 detsibellist, kuulmisabivahendite ja heli ülekandesüsteemide ostmiseks;
  3) isikul silmaproteesi ostmiseks;
  4) täisealisel isikul, kellel on puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 tähenduses, enesehoolde- ja kaitseabivahendite ostmiseks.

  (3) Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemise õigust, välja arvatud individuaalse abivahendi korral, ei ole hoolekandeasutuses, vangistuses või eelvangistuses viibival isikul.

  (4) Abivahendi kasutamise vajaduse tuvastab sõltuvalt abivahendi keerukusest perearst, eriarstiabi osutav eriarst või käesoleva seaduse §-s 68 sätestatud nõuetele vastav rehabilitatsioonimeeskond.

  (5) Abivahendi kasutamise vajaduse tuvastaja kehtestab abivahendite loeteluga seostatult valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud isiku kasutuses on abivahend, mille eest tasu maksmise kohustus on üle võetud, on sellel isikul õigus taotleda uue, sama nimetusega abivahendi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmist pärast isiku kasutuses oleva abivahendi kasutusaja lõppemist.

  (7) Sotsiaalkindlustusamet võib erandkorras otsustada tasu maksmise kohustuse ülevõtmise enne isiku kasutuses oleva abivahendi kasutusaja lõppemist, kui:
  1) abivahendi kulumise tõttu ei ole selle kasutusaja lõpuni kasutamine võimalik;
  2) abivahend hävineb isikust sõltumatutel põhjustel;
  3) isik vajab abivahendit piirlimiidist suuremas koguses või
  4) isik vajab abivahendit muudel põhjendatud juhtudel.

  (8) Enne kasutusaja lõppemist isiku kasutuses oleva abivahendi tasu maksmise kohustuse ülevõtmise täpsustatud tingimused, juhud ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (9) Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemisel sellise abivahendi eest, mille nimetus ei ole kantud abivahendite loetellu, kuid mis on määratletud loetelus sisalduva rühma täpsusega, kaasab Sotsiaalkindlustusamet menetlusse eksperdi.

2. jaotis Abivahendite loetelu ja tasu maksmise kohustuse ülevõtmise määrad 

§ 48.  Abivahendite loetelu

  (1) Abivahend käesoleva seaduse tähenduses on toode või vahend, mille abil on võimalik ennetada tekkinud või kaasasündinud kahjustuse või puude süvenemist, kompenseerida kahjustusest või puudest tingitud funktsioonihäiret, parandada või säilitada füüsilist ja sotsiaalset iseseisvust ning tegevus- ja töövõimet.

  (2) Abivahendite loetelu, kuhu kantakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmed, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (3) Abivahendite loetellu kantakse:
  1) abivahendite rühma nimetus;
  2) abivahendi ISO-kood;
  3) abivahendi nimetus;
  4) abivahendi kasutusaeg sõltuvalt kulumise astmest;
  5) märge, kas abivahend on müüdav;
  6) märge, kas abivahend on üüritav;
  7) üüritava abivahendi puhul hoolduse minimaalne sagedus;
  8) koguseline piirlimiit aastate või kuude arvestuses;
  9) märge, kas tegemist on individuaalse abivahendiga;
  10) õigustatud isikult ülevõetava tasu maksmise kohustuse piirmäär;
  11) abivahendi piirhind;
  12) uriini absorbeerivate abivahendite loetelus toote suurus ja imavus;
  13) abivahendi vajaduse tuvastaja;
  14) abistav kirjeldus, millise funktsioonipiirangu või terviseprobleemi korral abivahend sobib;
  15) abivahendi ISO-koodi täpsustus või abivahendi rühma kitsendus.

  (4) Abivahendite rühm käesoleva seaduse tähenduses ühendab abivahendite loetelus sarnase funktsiooni ja sihtotstarbega abivahendeid.

  (5) Abivahendi nimetus käesoleva seaduse tähenduses hõlmab sama funktsiooni ja sihtotstarbega abivahendeid.

  (6) Abivahendi kasutusaeg käesoleva seaduse tähenduses on abivahendile kehtestatud ajaline periood, mille lõppedes loetakse abivahend tarbimisväärtuse kaotanuks. Abivahendi kasutusaeg on ühtlasi abivahendi üürimise korral tasu maksmise kohustuse ülevõtmisel üüriperioodiks. Riik ei võta tasu maksmise kohustust üle abivahendi eest, mille kasutusaeg on lõppenud.

  (7) Sellise abivahendi ostmise puhul, millele on määratud koguseline piirlimiit ühe kuu kohta, mõistetakse käesoleva seaduse tähenduses kasutusajana perioodi, mille möödumisega lõpeb tasu maksmise kohustuse ülevõtmine.

§ 49.  Abivahendite loetelu muutmine

  Abivahendi kandmisel abivahendite loetellu või abivahendite loetelust kustutamisel arvestatakse järgmisi kriteeriume:
  1) meditsiiniliselt põhjendatud näidustus abivahendi kasutamiseks ja alternatiivsete abivahendite olemasolu;
  2) vastavus riigieelarvest abivahendite ostmise ja üürimise kuludeks määratud rahalistele vahenditele;
  3) abivahendi kulutõhusus.

§ 50.  Piirhind, piirmäär ja omaosalus

  (1) Piirhind on abivahendite loetelusse kantud sama funktsiooni ja sihtotstarbega abivahendi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise aluseks olev maksimaalne jaemüügihind.

  (2) Müügi puhul lähtutakse piirhinna arvutamisel eelmisel aastal kõige enam ostetud abivahendi müügihinnast. Piirhindade kujundamisel lähtutakse põhimõttest, et üks kolmandik müügil olevatest abivahenditest oleksid piirhinnast kallimad ning kaks kolmandikku müügil olevatest abivahenditest oleksid sama hinnaga või odavamad.

  (3) Üürimise puhul lähtutakse piirhinna arvutamisel käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud müügi piirhinna kujunemisest. Üürimise piirhindade kujundamisel lähtutakse ka abivahendite loetelus kehtestatud abivahendi kasutusajast, hoolduse sagedusest kasutusaja jooksul ning hooldusele ja remondile kuluvast summast.

  (4) Piirhindade ümberhindamisel võetakse aluseks:
  1) eelneva perioodi müügiandmed;
  2) turul kehtivad müügi, üürimise ja hoolduse hinnakirjad;
  3) abivahendi kasutaja omaosalus.

  (5) Informatsioon kehtivate piirhindade kohta peab olema abivahendi kasutajale taotluse esitamisel kättesaadav.

  (6) Piirmäär on õigustatud isikult ülevõetava tasu maksmise kohustuse protsentuaalne osa, mis arvutatakse abivahendi jaemüügihinnast või piirhinnast, kui jaemüügihind ületab piirhinda.

  (7) Piirmäärade kehtestamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest:
  1) puude või abivajaduse süvenemise võimalikkus;
  2) puude või abivajadusega kaasnevate toimetuleku raskuste leevendamine ja muud humaansed kaalutlused;
  3) vastavus abivahendite jaoks eraldatud rahalistele vahenditele.

  (8) Abivahendite loetelus kehtestatud piirmäärade suhtes kohaldatakse järgmisi erandeid:
  1) kuni 18-aastasel isikul eriarstiabi osutava eriarsti tõendi alusel – piirmäär 50 protsenti;
  2) kuni 18-aastasel isikul, kellel on tuvastatud puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel või kellel on kuulmislangus alates 30 detsibellist, – piirmäär 90 protsenti;
  3) kuni 26-aastasel isikul, kes õpib põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis ning kes vastab käesoleva seaduse § 47 lõike 1 punktis 2 või sama paragrahvi lõike 2 punktis 4 sätestatule, – piirmäär 90 protsenti.

  (9) Isiku omaosalus on abivahendi maksumuse ja riigi osaluse summa vahe, kuid mitte väiksem kui 7 eurot. Sotsiaalkindlustusamet võib isiku taotlusel erandkorras vähendada abivahendi omaosalust viie protsendini abivahendi kogumaksumusest, kui:
  1) isiku majanduslik olukord ei võimalda omaosalust tasuda;
  2) abivahendi soetamine tekitab isikule suures ulatuses lisakulutusi;
  3) isik ei ole muudel põhjendatud juhtudel võimeline omaosalust täies ulatuses tasuma.

  (10) Abivahendi omaosaluse vähendamise täpsustatud tingimused, juhud ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatut ei kohaldata naha kaitse ja puhastamise vahendite, uriini suunavate abivahendite, uriinikogujate ja uriini absorbeerivate abivahendite kohta ning abivahendite üürimisel.

3. jaotis Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemine ja otsustamine ning abivahendi järjekord 

§ 51.  Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemine

  (1) Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemiseks esitab käesoleva seaduse § 47 lõike 1 punktis 2 ja lõike 2 punktides 1–3 nimetatud isik taotluse Sotsiaalkindlustusametile. Esmakordse taotlemise või käesoleva seaduse § 47 lõikes 7 ja § 50 lõikes 9 nimetatud erandite taotlemise korral esitavad taotluse kõik § 47 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluses sisalduvate andmete ja sellele lisatavate dokumentide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (3) Sotsiaalkindlustusametil on abivahendi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise otsustamisel õigus saada Eesti Töötukassalt teavet, kas käesoleva seaduse § 47 lõike 1 punktis 2 nimetatud isikule on antud talle töötamiseks vajalik abivahend tasuta kasutamiseks. Kui isik taotleb abivahendi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise erandit, on Sotsiaalkindlustusametil õigus esitada päringuid ja saada andmeid teistest riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogudest.

  (4) Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotluse esitamisega võrdsustatakse käesoleva seaduse § 47 lõigetes 1 ja 2 nimetatud õigustatud isiku pöördumine abivahendi müüja või üürija poole abivahendi ostmiseks või üürimiseks nõutava dokumentatsiooniga, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 teises lauses nimetatud juhul.

§ 52.  Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise otsustamine

  (1) Sotsiaalkindlustusamet otsustab tasu maksmise kohustuse ülevõtmise 30 kalendripäeva jooksul taotluse ja nõutava dokumentatsiooni esitamisest arvates.

  (2) Käesoleva seaduse § 51 lõikes 4 nimetatud juhtudel võtab riik tasu maksmise kohustuse üle abivahendi müüja või üürija poolt elektroonilise abivahendikaardi täitmisest arvates.

  (3) Elektroonilise abivahendikaardi andmekoosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 53.  Abivahendi järjekord

  (1) Kui riigieelarves ei ole piisavalt rahalisi vahendeid, paneb Sotsiaalkindlustusamet õigustatud isiku tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks järjekorda.

  (2) Sotsiaalkindlustusamet teavitab õigustatud isikut, kui järjekord on jõudnud temani. Käesoleva seaduse § 47 lõike 1 punktides 1 ja 2 märgitud isikud on eelisjärjekorras.

  (3) Õigustatud isik kaotab õiguse tasu maksmise kohustuse ülevõtmisele, kui ta ei pöördu abivahendi müüja või üürija poole abivahendi ostmise või üürimise lepingu sõlmimiseks 60 kalendripäeva jooksul käesoleva seaduse §-s 52 nimetatud otsuse või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teavituse kättetoimetamise kuupäevast arvates.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut ei kohaldata abivahendite müügile, millele on määratud koguseline piirlimiit kuu kohta.

  (5) Sotsiaalkindlustusametil on õigus ettenähtud riigieelarve vahendeid jaotada abivahendite ISO-koodide kaupa erinevalt.

4. jaotis Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise leping 

§ 54.  Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise leping

  (1) Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise leping on kokkulepe, millega Sotsiaalkindlustusamet ja abivahendi müüja või üürija lepivad kokku korras, millega Sotsiaalkindlustusamet võtab õigustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse.

  (2) Sotsiaalkindlustusamet sõlmib lepingu abivahendi müüja või üürijaga, kes vastab käesoleva seaduse §-s 55 sätestatud nõuetele.

  (3) Sotsiaalkindlustusamet kontrollib enne lepingu sõlmimist maksuvõla puudumist. Kui ilmneb, et abivahendi müüjal või üürijal on maksuvõlg, siis võib Sotsiaalkindlustusamet lepingut mitte sõlmida.

  (4) Sotsiaalkindlustusamet sõlmib lepingu kuni kolmeaastase tähtajaga, kuid vähemalt üheks aastaks.

5. jaotis Nõuded abivahendi müümisel või üürimisel 

§ 55.  Nõuded abivahendi müüjale või üürijale

  (1) Abivahendi müüja või üürija, kes soovib sõlmida käesoleva seaduse §-s 54 nimetatud lepingu või kellel on Sotsiaalkindlustusametiga kehtiv § 54 kohane leping ja kes müüb või üürib abivahendeid, mille eest tasumise kohustuse võtab riik üle, peab:
  1) tagama käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele vastavate töötajate olemasolu ettevõtte igas müügipunktis;
  2) tagama vajaliku võimekuse kõigi müüdavate ja üüritavate abivahendite nõuete kohaseks hoolduseks;
  3) tagama õigustatud isikule abivahendi üleandmisel abivahendi kasutamise koolituse vähemalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 kehtestatud ulatuses;
  4) tagama, et teenuse osutamise koht vastab tuleohutuse ja tervisekaitse nõuetele;
  5) tagama teenuse osutamise kohale juurdepääsu ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud nõuete kohaselt;
  6) tagama delikaatsete isikuandmete töötlemise isikuandmete kaitse seadusega kehtestatud korras;
  7) tagama informatsiooni kättesaadavuse müüdavate ja üüritavate abivahendite hindade ja piirhindade kohta;
  8) edastama müüdud ja üüritud abivahendite kohta informatsiooni Sotsiaalkindlustusametile;
  9) olema kehtestanud asutusesisese kaebuste esitamise korra.

  (2) Abivahendi müüja või üürija peab tagama ettevõtte igas müügipunktis vähemalt ühe spetsialisti olemasolu, kellel on kutseseaduse alusel välja antud abivahendispetsialisti kutse.

  (3) Abivahendi kasutamise koolituse täpsustatud korra ja ulatuse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (4) Abivahendi müüja või üürija peab käesoleva seaduse §-s 54 nimetatud lepingu kehtivuse ajal tagama, et meditsiiniseadme seaduse § 29 alusel asutatud meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogus kajastub tema pakutavate abivahendite kohta järgmine teave:
  1) jae- ja üürihinnad;
  2) teenuse osutamise koha kontaktandmed;
  3) abivahendite kirjeldused.

  (5) Isikul, kelle tasu maksmise kohustuse võttis riik üle ja kes on kasutusaja lõppedes abivahendi kasutaja, on eelisõigus selle abivahendi väljaostmiseks või üürimise jätkamiseks.

  (6) Abivahendi müüja või üürija on kohustatud pärast abivahendi kasutusaja lõppemist võtma selle tasuta tagasi.

2. jagu Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmine 

1. jaotis Õigus taotleda sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmist 

§ 56.  Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmine

  (1) Riik võtab õigustatud isikult sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse üle tingimusel, et:
  1) õigustatud isik ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja lepivad kokku sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamises, mis vastab minimaalselt käesolevas jaos sätestatud nõuetele;
  2) sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja ja riik on sõlminud käesoleva seaduse §-s 65 nimetatud lepingu.

  (2) Riik võtab tasu maksmise kohustuse käesoleva seaduse §-s 63 nimetatud otsuse alusel üle kuni kaheks aastaks.

  (3) Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus on teenuse vajaduse kindlaks määramisel koostatud tegevuskava, rehabilitatsiooniplaani või rehabilitatsiooniprogrammi alusel ja käesoleva seaduse § 62 lõikes 2 nimetatud eesmärkidel osutatavate rehabiliteerivate teenuste kogum.

§ 57.  Rehabiliteerivate teenuste loetelu

  Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate selliste teenuste loetelu ja hinna, mille eest tasu maksmise kohustuse võtab riik üle, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 58.  Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse ülevõetava tasu suurus

  Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse ülevõetava tasu maksimaalse suuruse ühes aastas ja tasu arvestamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 59.  Õigustatud isikud

  (1) Õigus taotleda tasu maksmise kohustuse ülevõtmist on:
  1) kuni 16-aastasel isikul, kellel on puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 tähenduses;
  2) alaealise mõjutusvahendite seaduse § 1 lõigetes 2 ja 3 nimetatud isikul;
  3) tööealisel isikul, kellel on puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 tähenduses või kes on tunnistatud püsivalt töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel või kellele on riiklike elatusrahade seaduse alusel määratud invaliidsusgrupp tähtajatult ning kellel on tuvastatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajadus;
  4) tööealisel puuduva töövõimega isikul, kellel on tuvastatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajadus;
  5) riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniealisel isikul, kellel on puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 tähenduses ning kellel on tuvastatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajadus;
  6) riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 9 sätestatud ennetähtaegsele vanaduspensionile jäänud isikul, kellel on puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 tähenduses ning kellel on tuvastatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajadus;
  7) päästeteenistuse seaduse §-s 19 sätestatud vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust saaval isikul, kellel on puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 tähenduses ning kellel on tuvastatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajadus;
  8) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse §-s 21 nimetatud isikul.

  (2) Tööealine on käesoleva jaotise tähenduses isik, kes on 16-aastane kuni vanaduspensioniealine ega saa ennetähtaegset vanaduspensioni või vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud isikul on õigus taotleda tasu maksmise kohustuse ülevõtmist, kui:
  1) isikut ei ole töötuna arvele võetud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel või
  2) isik ei ole hõivatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktides 3–51 nimetatud tegevusega ega omanda põhi-, üldkesk-, kutse- või kõrgharidust.

§ 60.  Õigus sõidu- ja majutuskulude hüvitamisele

  (1) Õigustatud isikule ja vajaduse korral isiku saatjale, kelle elukoht asub väljaspool kohaliku omavalitsuse üksust, kus on sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise koht, hüvitatakse õigustatud isiku elukohast teenuse osutamise kohta ja tagasi sõitmiseks tehtud kulud. Õigustatud isikule ja vajaduse korral alla 16-aastase õigustatud isiku saatjale, hüvitatakse teenuse saamise ajal majutuskulud.

  (2) Kui sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust tuleb osutada õigustatud isiku igapäevases keskkonnas, hüvitatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajale sõidukulud teenuse osutamise kohast õigustatud isiku asukohta ja tagasi.

  (3) Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames majutamisel peab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja tagama majutuse sellises keskkonnas, mis vastab:
  1) haiglale esitatud nõuetele;
  2) turismiseaduse § 19 lõike 4 alusel kehtestatud majutusettevõtte nõuetest vähemalt külaliskorterile esitatavatele nõuetele või
  3) rahvatervise seaduse alusel hoolekandeasutusele kehtestatud tervisekaitsenõuetele.

  (4) Sõidukulud hüvitatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise koha ja õigustatud isiku elukoha lühima kahekordse vahemaa ning kilomeetrikulu piirmäära ja kuludokumentide alusel. Sõidukulusid ei hüvitata tagasiulatuvalt rohkem kui eelmise eelarveaasta eest.

  (5) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega sõidukulude piirmäära ühe kilomeetri kohta, sõidu- ja majutuskulude hüvitamise korra ning sõidu- ja majutuskulude maksimaalse maksumuse õigustatud isiku ja alla 16-aastase õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendriaastas.

2. jaotis Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemine ja otsustamine 

§ 61.  Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemine

  (1) Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemiseks esitab käesoleva seaduse §-s 59 nimetatud isik, välja arvatud selle lõike 1 punktides 2 ja 8 nimetatud isik, taotluse Sotsiaalkindlustusametile.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluses sisalduvate andmete ja sellele lisatavate dokumentide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 62.  Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamine

  (1) Sotsiaalkindlustusamet määrab kindlaks käesoleva seaduse § 59 lõike 1 punktides 3–7 nimetatud isikute sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse, lähtudes järgmisest:
  1) eesmärgid, mille esinemisel on õigustatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamine;
  2) toimetulekuvõime;
  3) tegevusvõime;
  4) osalusvõime;
  5) terviseseisund;
  6) andmed Eesti Töötukassa osutatud tööturuteenuste kohta.

  (2) Käesoleva seaduse § 59 lõike 1 punktides 3–7 nimetatud isikule sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise vajadus puudub, kui sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust ei ole võimalik osutada vähemalt ühel järgmistest eesmärkidest:
  1) igapäevaelu valdkonnas suurendada motivatsiooni ja valmisolekut jõukohaseks osalemiseks kogukonna tegevustes, arendada kognitiivseid ja füüsilisi võimeid ning õpetada ja arendada igapäevaelu oskusi, mille tulemusena inimene elab võimalikult iseseisvalt;
  2) õppimise valdkonnas pakkuda õppeprotsessis vajalikku tuge, mille tulemusel inimene omandab võimetekohase hariduse või täiendavad tööks vajalikud oskused;
  3) suhtlemise ja vaba aja valdkonnas suurendada eneseteadvust, arendada eneseregulatsiooni, suhtlemis- ja koostööoskusi, mille tulemusel inimene osaleb võimetekohaselt ühiskonnaelus;
  4) töövõime eelduste arendamise valdkonnas arendada isiku valmisolekut võimetekohasele tööle asumiseks.

§ 63.  Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise otsustamine

  (1) Sotsiaalkindlustusamet otsustab tasu maksmise kohustuse ülevõtmise käesoleva seaduse § 59 lõike 1 punktides 1, 2 ja 8 nimetatud isiku puhul kümne tööpäeva jooksul ja sama lõike punktides 3–7 nimetatud isiku puhul 40 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates.

  (2) Sotsiaalkindlustusameti töötajal on sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise otsustamisel õigus saada:
  1) Eesti Töötukassalt andmeid isiku töötuna arveloleku ning isikule tööharjutuse, tööpraktika, karjäärinõustamise, tugiisikuga töötamise, töötamiseks vajaliku abivahendi ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamise kohta;
  2) puude tuvastamise korral arstiõppe läbinud isiku arvamust isiku puude raskusastme kohta ja puude raskusastme tuvastamise otsuse andmeid;
  3) töövõimetuse tuvastamise korral arstiõppe läbinud isiku arvamust isiku töövõimetuse määra kohta ja töövõimetuse tuvastamise otsuse andmeid.

  (3) Isikul, kellel sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saamise ajal tekib õigus saada tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 231 kohast tööalase rehabilitatsiooni teenust, on õigus saada sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust, mida ta on suunatud saama.

§ 64.  Rehabilitatsioonijärjekord

  (1) Kui riigieelarves ei ole piisavalt rahalisi vahendeid, paneb Sotsiaalkindlustusamet õigustatud isiku tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks järjekorda. Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise järjekord ei tohi ületada ühte aastat.

  (2) Sotsiaalkindlustusamet peab eraldi rehabilitatsioonijärjekorda kuni 15-aastaste ning 16-aastaste ja vanemate isikute kohta.

  (3) Väljaspool rehabilitatsioonijärjekorda on õigus taotleda tasu maksmise kohustuse ülevõtmist käesoleva seaduse § 59 lõike 1 punktides 2 ja 8 nimetatud isikul.

  (4) Sotsiaalkindlustusamet teavitab õigustatud isikut, kui rehabilitatsioonijärjekord on jõudnud temani.

  (5) Õigustatud isik kaotab õiguse tasu maksmise kohustuse ülevõtmisele, kui ta ei pöördu sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja poole sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise lepingu sõlmimiseks 60 kalendripäeva jooksul alates käesoleva seaduse § 63 lõikes 1 nimetatud otsuse või käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teavituse teatavaks tegemisest.

3. jaotis Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise leping 

§ 65.  Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise leping

  (1) Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise leping on kokkulepe, millega Sotsiaalkindlustusamet ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja lepivad kokku korras, millega Sotsiaalkindlustusamet võtab õigustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse.

  (2) Sotsiaalkindlustusamet sõlmib lepingu sellise sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajaga, kellele on väljastatud tegevusluba.

  (3) Sotsiaalkindlustusamet kontrollib enne lepingu sõlmimist maksuvõla puudumist. Kui ilmneb, et sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajal on maksuvõlg, siis Sotsiaalkindlustusamet võib lepingut mitte sõlmida.

  (4) Sotsiaalkindlustusamet sõlmib lepingu kuni viieaastase tähtajaga.

4. jaotis Nõuded sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamisele 

§ 66.  Nõuded sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajale

  Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja, kes osutab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust, mille eest võtab riik tasu maksmise kohustuse üle, peab:
  1) olema moodustanud käesoleva seaduse §-s 68 sätestatud nõuetele vastava rehabilitatsioonimeeskonna;
  2) tagama, et sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust vahetult osutav isik vastab käesoleva seaduse §-s 68 sätestatud nõuetele;
  3) rakendama sertifitseeritavat kvaliteedijuhtimise süsteemi, mis järgib vähemalt järgmisi põhimõtteid: juurdepääsetavus informatsioonile, isikukesksus, tulemusele orienteeritus, koostöö, vajaduspõhine lähenemine, isiku kaasamine, teenuse jõustav iseloom, organisatsiooni töökorralduse ja juhtimise kvaliteedi tagamine;
  4) tagama, et teenuse osutamise koht vastab tuleohutuse ja tervisekaitse nõuetele;
  5) tagama teenuse osutamise kohale juurdepääsu ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud nõuete kohaselt;
  6) tagama delikaatsete isikuandmete töötlemise isikuandmete kaitse seadusega kehtestatud korras;
  7) olema kehtestanud asutusesisese kaebuste lahendamise korra;
  8) korraldama teenuse osutamise selliselt, et isikul on võimalik saada kõiki talle vajalikke sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavaid teenuseid ühe teenuseosutaja juures.

§ 67.  Nõuded sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele

  Kui riik võtab üle sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse, tuleb sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise käigus:
  1) koostada õigustatud isikule rehabilitatsiooniplaan või täiendada teenuse vajaduse kindlaks määramisel koostatud tegevuskava ja rehabilitatsiooniplaani või -programmi või teenuse vajaduse kindlaks määramisel koostatud tegevuskava alusel osutada rehabiliteerivaid teenuseid sotsiaalse rehabilitatsiooni eesmärgi saavutamiseks;
  2) tutvustada õigustatud isikule tema õigusi ja kohustusi, kaebuste esitamise korda, sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise protseduuri ja selle käigus koostatavaid dokumente;
  3) anda kirjalik hinnang õigustatud isiku sotsiaalse rehabilitatsiooni eesmärgi saavutamise või saavutamata jäämise põhjuste kohta ning esitada see Sotsiaalkindlustusametile hiljemalt koos viimase arvega;
  4) anda kirjalik hinnang õigustatud isiku rehabilitatsiooniplaani või -programmi muutmise põhjendamiseks, kui sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise käigus on rehabilitatsiooniplaani või -programmi muudetud.

§ 68.  Nõuded rehabilitatsioonimeeskonnale

  (1) Rehabilitatsioonimeeskond koosneb vähemalt kolmest erinevast spetsialistist, kellest ühel on kutseseaduse alusel välja antud sotsiaaltöötaja kutse, riiklikult tunnustatud kõrgharidus sotsiaaltöös või sellele vastav kvalifikatsioon.

  (2) Ülejäänud rehabilitatsioonimeeskonna spetsialistidel on:
  1) kutseseaduse alusel antud psühholoogia kutseala kutse, riiklikult tunnustatud kõrgharidus psühholoogias või sellele vastav kvalifikatsioon;
  2) kutseseaduse alusel antud füsioterapeudi kutse, riiklikult tunnustatud kõrgharidus füsioteraapias või sellele vastav kvalifikatsioon;
  3) kutseseaduse alusel antud logopeedi kutse, riiklikult tunnustatud kõrgharidus logopeedias või sellele vastav kvalifikatsioon;
  4) riiklikult tunnustatud kõrgharidus arstiteaduses või sellele vastav kvalifikatsioon ja registreering tervishoiutöötajana Terviseametis;
  5) riiklikult tunnustatud keskeri- või kõrgharidus õenduses või sellele vastav kvalifikatsioon ja registreering tervishoiutöötajana Terviseametis;
  6) kutseseaduse alusel antud tegevusterapeudi kutse, riiklikult tunnustatud kõrgharidus tegevusteraapias või sellele vastav kvalifikatsioon;
  7) kutseseaduse alusel antud loovterapeudi kutse, riiklikult tunnustatud kõrgharidus kunstiteraapias (loovteraapias) või sellele vastav kvalifikatsioon või
  8) kutseseaduse alusel antud eripedagoogi kutse, riiklikult tunnustatud kõrgharidus eripedagoogikas või sellele vastav kvalifikatsioon.

  (3) Rehabilitatsioonimeeskonna spetsialist võib olla ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Sotsiaalkindlustusamet.

  (4) Rehabilitatsioonimeeskonna koosseisu võib kaasata kogemusnõustaja, kellel on õigustatud isiku puude, tervisekahjustuse või erivajadusega sarnase puude, tervisekahjustuse või erivajaduse kogemus ning kes on läbinud valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud kogemusnõustaja esmase koolituse.

  (5) Kogemusnõustaja esmase koolituse õppekava ja koolituse sisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (6) Vähemalt üks rehabilitatsioonimeeskonna spetsialist peab olema läbinud valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud rehabilitatsioonivaldkonna koolituse või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eriala omandamisel läbinud rehabilitatsioonivaldkonna koolituse õppekava moodulites nimetatud ained.

  (7) Rehabilitatsioonivaldkonna koolituse õppekava ja koolituse sisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 69.  Rehabilitatsiooniplaani ja rehabilitatsiooniprogrammi koostamine

  (1) Rehabilitatsiooniplaan on õigustatud isiku ja tema seadusliku esindaja osalemisel rehabilitatsioonimeeskonna koostatud dokument, milles kajastub hinnang isiku tegevusvõimele, sotsiaalse rehabilitatsiooni eesmärk, eesmärgi saavutamiseks vajalikud rehabiliteerivad teenused ja hinnang sotsiaalse rehabilitatsiooni eesmärgi saavutamise kohta.

  (2) Rehabilitatsiooniprogramm on kindlaks määratud sihtgrupile rehabilitatsioonimeeskonna koostatud dokument, milles kajastuvad sotsiaalse rehabilitatsiooni eesmärk, eesmärgi saavutamiseks vajalikud rehabiliteerivad teenused ja nende maht ning milles on piiritletud õigustatud isikule programmi rakendamise periood.

  (3) Rehabilitatsiooniplaani koostamisel peab rehabilitatsioonimeeskonda kuuluma:
  1) sotsiaaltöötaja;
  2) füsioterapeut või tegevusterapeut, kui hinnatakse liikumishäire või -kahjustusega isiku tegevusvõimet;
  3) eripedagoog, logopeed või tegevusterapeut, kui hinnatakse nägemise, kuulmise või kõne funktsioonihäirega või vaimse alaarenguga isiku tegevusvõimet;
  4) eripedagoog, kui hinnatakse alaealise isiku tegevusvõimet;
  5) psühhiaater või psühholoog, kui hinnatakse alaealiste komisjoni poolt suunatud isiku tegevusvõimet;
  6) psühhiaater ja tegevusterapeut, kui hinnatakse 16-aastase ja vanema raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isiku tegevusvõimet;
  7) psühhiaater ja tegevusterapeut, kui hinnatakse 16-aastase ja vanema psüühikahäirega isiku erihoolekandeteenuse vajadust.

  (4) Rehabilitatsiooniprogrammi koostamisel ja rakendamisel kohaldatakse rehabilitatsioonimeeskonna kohta käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut.

  (5) Rehabilitatsiooniplaani ja rehabilitatsiooniprogrammi võib sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise käigus muuta, kui see on vajalik rehabilitatsiooni eesmärgi saavutamiseks.

  (6) Teenuse vajaduse kindlaks määramisel koostatud tegevuskavas, rehabilitatsiooniplaanis ja rehabilitatsiooniprogrammis sisalduvate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (7) Rehabilitatsiooniprogrammi kriteeriumidele vastavuse hindamiseks moodustab valdkonna eest vastutav minister Sotsiaalkindlustusameti juurde rehabilitatsiooniprogrammide hindamise nõuandva komisjoni, mille arvamus ei ole Sotsiaalkindlustusametile rehabilitatsiooniprogrammi kinnitamisel siduv.

  (8) Rehabilitatsiooniprogrammi hindamise komisjoni kuulub Sotsiaalkindlustusameti, Sotsiaalministeeriumi, Eesti Töötukassa, Sotsiaalministeeriumi hallatava riigiasutuse ja puuetega inimeste huve esindava organisatsiooni esindaja. Rehabilitatsiooniprogrammi hindamise komisjon kaasab iga programmi hindamisse vähemalt kaks erialaeksperti.

  (9) Sotsiaalkindlustusamet hindab rehabilitatsiooniprogrammi järgmiste kriteeriumide põhjal:
  1) rehabilitatsiooniprogramm ja selles seatud eesmärgid ning planeeritud tegevused vastavad sihtgrupi vajadustele;
  2) rehabilitatsiooniprogramm vastab nüüdisaegsetele rehabilitatsiooni põhimõtetele, sealhulgas on tõenduspõhine;
  3) rehabilitatsiooniprogrammis planeeritud tulemused on mõõdetavad ja suurendavad inimese aktiivset osalemist ühiskonnas, sealhulgas on nimetatud planeeritud ja varasemate programmide käigus saavutatud tulemused;
  4) rehabilitatsiooniprogramm on planeeritud kulutõhusalt ja selle eelarve on läbipaistev.

  (10) Rehabilitatsiooniprogrammide täpsustatud hindamiskriteeriumid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (11) Sotsiaalkindlustusamet kinnitab rehabilitatsiooniprogrammi, kui käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud kriteeriumid on täidetud.

3. jagu Erihoolekandeteenused 

1. jaotis Üldsätted 

§ 70.  Erihoolekandeteenuse taotlemine ja otsuse tegemine

  (1) Isik esitab Sotsiaalkindlustusametile taotluse erihoolekandeteenuse saamiseks.

  (2) Sotsiaalkindlustusamet hindab isiku erihoolekandeteenuse vajadust, lähtudes järgmisest:
  1) eesmärgid, mille esinemisel on õigustatud erihoolekandeteenuse osutamine;
  2) toimetulekuvõime;
  3) tegevusvõime;
  4) osalusvõime;
  5) terviseseisund;
  6) andmed Eesti Töötukassa osutatud tööturuteenuste kohta.

  (3) Kui isik on suunatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama kohtumääruse alusel, esitab isiku seaduslik esindaja või elukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus Sotsiaalkindlustusametile viivitamata kohtumääruse isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise kohta.

  (4) Sotsiaalkindlustusamet otsustab erihoolekandeteenuse osutamise või sellest keeldumise, välja arvatud kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku puhul, 15 tööpäeva jooksul taotluse ja kõikide nõutavate dokumentide saamisest arvates.

  (5) Sotsiaalkindlustusametil on õigus suunata isik käesoleva seaduse § 65 lõikes 2 nimetatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja juurde rehabilitatsiooniplaani koostamisele erihoolekandeteenuse vajaduse hindamiseks.

  (6) Erihoolekandeteenuse osutamise maksimaalne tähtaeg, mille jooksul isikul on õigus teenust saada, võib olla erihoolekandeteenuse vajaduse väljaselgitamisel kindlaks määratud tähtaja pikkune, kuid ei tohi üldjuhul ületada viit aastat. Erandjuhtumitel võib määrata tähtajaks kuni kümme aastat.

  (7) Taotluses esitatavate andmete koosseisu ning nõutavate dokumentide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (8) Sotsiaalkindlustusametil on erihoolekandeteenuse osutamise otsustamisel õigus saada isikult ja Eesti Töötukassalt andmeid isiku töötuna arveloleku ning isikule tööharjutuse, tööpraktika, tugiisikuga töötamise ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamise kohta.

§ 71.  Suunamisotsuse väljastamine

  (1) Kui taotleja vastab käesolevas jaos nimetatud teenust saama õigustatud isikule esitatavatele nõuetele, väljastab Sotsiaalkindlustusamet isikule suunamisotsuse, kui:
  1) riigieelarves on olemas rahalised vahendid isikule erihoolekandeteenuse osutamiseks;
  2) erihoolekandeteenuse osutajal, kelle juurde isik soovib teenust saama minna, on olemas vaba koht.

  (2) Suunamisotsusesse märgitakse:
  1) erihoolekandeteenust saama suunatud isiku ja olemasolu korral tema seadusliku esindaja nimi, isikukood või sünniaeg ja kontaktandmed;
  2) teenus, mida saama isik on suunatud;
  3) tähtaeg, mille jooksul isikul on õigus teenust saada;
  4) selle erihoolekandeteenuse osutaja nimi ja kontaktandmed, kelle juurde isik teenust saama on suunatud;
  5) teenuse saamise eesmärk;
  6) soovitatavad tegevused eesmärgi saavutamiseks;
  7) teenuse osutamise soovituslik minimaalne sagedus;
  8) muu teave, mis on seotud kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatavale isikule teenuse osutamisega.

  (3) Kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse suunamisotsuses märgib Sotsiaalkindlustusamet lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatule, et isikul on õigus saada märgitud teenust juhul, kui ta tasub käesoleva seaduse §-s 73 nimetatud omaosaluse või omaosaluse, millest on maha arvestatud omaosaluse puudujääv osa, mille hüvitamise kohustuse on riik üle võtnud. Isikul tekib õigus teenust saada ka juhul, kui kolmas isik võtab isiku eest omaosaluse tasumise kohustuse üle ning isiku omaosalus kaetakse kokkulepitud ulatuses. Käesolevat lõiget ei kohaldata kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku suhtes.

  (4) Kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikule ja tema seaduslikule esindajale väljastab Sotsiaalkindlustusamet suunamisotsuse viivitamata pärast kohtumääruse jõustumist või täitmiseks tunnistamist.

  (5) Isikule sobiva erihoolekandeteenuse osutaja valivad välja ja teenuse osutamise alguskuupäeva lepivad kokku Sotsiaalkindlustusamet, teenust saama õigustatud isik ja erihoolekandeteenuse osutaja. Sotsiaalkindlustusamet arvestab kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku soovi teenuseosutaja valikul juhul, kui isiku soovitud teenuseosutajal on võimalik kohtumääruses nimetatud tähtajal isikule ööpäevaringset erihooldusteenust osutada.

  (6) Erihoolekandeteenust saama suunatud isik peab pöörduma erihoolekandeteenuse osutaja poole suunamisotsuses märgitud teenuse osutamiseks kokku lepitud tähtpäeval, kuid hiljemalt kolme päeva jooksul igapäevaelu toetamise teenuse, töötamise toetamise teenuse ja toetatud elamise teenuse puhul ning seitsme päeva jooksul kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul kokkulepitud tähtpäevast arvates. Kui isik ei ole nimetatud tähtaja jooksul teenuseosutaja poole teenuse saamiseks pöördunud, ei ole tal enam õigust sama suunamisotsuse alusel teenust saada.

  (7) Sundravilt või tahtevastaselt ravilt vabanev ja kohtumäärusega erihoolekandeteenust saama suunatud isik peab pöörduma erihoolekandeteenuse osutaja poole suunamisotsuses märgitud teenuse osutamiseks kokku lepitud tähtpäeval, kuid hiljemalt kümne päeva jooksul.

  (8) Kui suunamisotsuses kokku lepitud tähtpäev on mööda lastud mõjuval põhjusel, võib Sotsiaalkindlustusamet isiku taotlusel ja kokkuleppel erihoolekandeteenuse osutajaga leppida kokku uue tähtpäeva, millest algab erihoolekandeteenuse osutamine.

  (9) Kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isik tuleb hoolekandeasutusse paigutada viivitamata pärast suunamisotsuse väljastamist.

  (10) Kui Sotsiaalkindlustusametil ei ole võimalik erihoolekandeteenust saama õigustatud isikule suunamisotsust väljastada tulenevalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktist 1, teavitab Sotsiaalkindlustusamet isikut kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluse rahuldamisest ja isiku järjekorda võtmisest.

  (11) Kui Sotsiaalkindlustusametil ei ole võimalik erihoolekandeteenust saama õigustatud isikule suunamisotsust väljastada tulenevalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktist 2, teavitab Sotsiaalkindlustusamet isikut kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluse rahuldamisest, teise teenuseosutaja juures vabade kohtade olemasolust ja isiku järjekorda võtmisest, kui teenust saama suunatud isik ei soovi, et temale osutaks teenust teine erihoolekandeteenuse osutaja.

§ 72.  Erihoolekandeteenuse rahastamine

  (1) Erihoolekandeteenust saama õigustatud isikule osutatavat erihoolekandeteenust rahastatakse riigieelarvest Sotsiaalkindlustusameti eelarve kaudu, kogukonnas elamise teenust või ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isiku poolt ning käesoleva seaduse §-s 89 sätestatud juhul kohaliku omavalitsuse üksuse poolt.

  (2) Riigieelarvest ei rahastata erihoolekandeteenuse, välja arvatud kohtumääruse alusel ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamist:
  1) riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud dementsuse diagnoosiga isikule, kellel ei ole dementsuse diagnoosile lisaks muud raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäiret;
  2) isikule, kellel on sõltuvus alkoholist või narkootilisest ainest juhtiva psüühikahäirena.

  (3) Erihoolekandeteenust rahastatakse teenuseosutaja ja Sotsiaalkindlustusameti vahel sõlmitud halduslepingu, teenuseosutaja esitatud arvete ning isikule väljastatud suunamisotsuse alusel, välja arvatud juhul, kui erihoolekandeteenuse osutajaks on valitsusasutus või valitsusasutuse hallatav riigiasutus.

  (4) Kui erihoolekandeteenuse osutajaks on valitsusasutus või valitsusasutuse hallatav riigiasutus, rahastatakse erihoolekandeteenuse osutamist Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarvest.

  (5) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega:
  1) riigieelarvest rahastatavate erihoolekandeteenuste maksimaalse maksumuse isiku kohta kalendrikuus;
  2) erihoolekandeteenuste nende kulude koostisosad, mis kaetakse riigieelarvest teenuse maksimaalse maksumuse hulgas;
  3) kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse isiku omaosaluse kulude koostisosad.

  (6) Ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne maksumus kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku kohta kalendrikuus kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Kehtestatav maksimaalne maksumus ei või olla väiksem kehtivast maksimaalsest maksumusest.

§ 73.  Isiku omaosalus

  (1) Kogukonnas elamise teenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isik on kohustatud tasuma omaosaluse toitlustamise ja majutamise eest.

  (2) Kui isiku omaosalus kaetakse isiku riiklikust pensionist riikliku pensionikindlustuse seaduse tähenduses, kogumispensionist kogumispensionide seaduse tähenduses, sotsiaalmaksuga maksustatavast tulust sotsiaalmaksuseaduse tähenduses, üüri- või renditulust või muust eseme kasutusse andmisest saadud tulust (edaspidi tulud), peab isikule pärast omaosaluse, tulumaksu, töötuskindlustusmakse, kogumispensioni makse ja elatise tasumist jääma isiklikuks kasutamiseks vähemalt 15 protsenti tema tuludest, mis tal oleks jäänud kasutamiseks pärast tulumaksu, töötuskindlustusmakse, kogumispensioni makse ja elatise tasumist.

  (3) Kui isiku omaosaluse puudujääv osa on väiksem kui 2 eurot kalendrikuus, võib talle jääda isiklikuks kasutamiseks puudujääva osa võrra väiksem osa tuludest.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, mis on võrdne tulumaksuseaduse § 23 kohase maksuvaba tuluga ühes arvestuslikus kalendrikuus, ei arvestata käesoleva jao tähenduses isiku tulude hulka.

  (5) Kogukonnas elamise teenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isiku omaosaluse maksimaalne maksumus kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega.

  (6) Kui kokkuleppel erihoolekandeteenust saama suunatud isikuga toimub majutamine ja toitlustamine paremates tingimustes, kui on kindlaks määratud rahvatervise seaduse alusel kehtestatud kogukonnas elamise teenuse või ööpäevaringse erihooldusteenuse tervisekaitsenõuetes, võib erihoolekandeteenuse osutaja võtta isikult maksimaalsest suuremat tasu. Tasu peab olema vastavuses pakutavate lisahüvede väärtusega.

  (7) Erihoolekandeteenust saama suunatud isikul on õigus nõuda teenuseosutajalt majutamist ja toitlustamist tervisekaitsenõuetes sätestatud erihoolekandeteenusele kehtestatud miinimumnõuete kohaselt.

§ 74.  Isiku omaosaluse puudujääva osa hüvitamine riigieelarvest

  (1) Kui teenust saama õigustatud isikul ei ole käesoleva seaduse § 73 lõigetes 2 ja 4 sätestatut arvestades piisavalt rahalisi vahendeid omaosaluse tasumiseks, hüvitatakse isiku eest riigieelarvega kehtestatud isiku omaosaluse maksimaalsest maksumusest puudujääv osa (edaspidi puudujääv osa) riigieelarvest Sotsiaalkindlustusameti eelarve kaudu, välja arvatud juhul, kui puudujääv osa on väiksem kui 2 eurot kalendrikuus.

  (2) Puudujääva osa hüvitamiseks riigieelarvest esitab isik Sotsiaalkindlustusametile taotluse, milles näitab muu hulgas enda eeldatavad tulud ning enda makstava elatise suuruse taotluse esitamise kalendrikuul või teenuse saamise alustamisele eelneval kalendrikuul, kui taotlus esitatakse enne suunamisotsuse väljastamist, koos kõigi nõutavate dokumentidega.

  (3) Puudujääva osa hüvitamisel riigieelarvest võtab Sotsiaalkindlustusamet aluseks teenust saama õigustatud isiku taotluse esitamise kalendrikuu tulud, millest arvestab maha tulumaksu, töötuskindlustusmakse, kogumispensioni makse ja makstud elatise suuruse, arvestades käesoleva seaduse § 73 lõigetes 2 ja 3 sätestatut.

  (4) Kui taotlus puudujääva osa hüvitamiseks esitatakse enne suunamisotsuse väljastamist, võetakse arvesse isiku eeldatavad tulud ning tema poolt makstava elatise suurus teenuse saamise alustamisele eelneval kalendrikuul.

  (5) Puudujääv osa on vahe riigieelarvega kehtestatud isiku omaosaluse maksimaalse maksumuse ja isiku selliste tulude vahel, millest on maha arvatud tulumaks tulumaksuseaduse kohaselt, töötuskindlustusmakse, kogumispensioni makse, makstav elatis ja 15 protsenti pärast maksude mahaarvamist isikule kasutada jäävatest tuludest.

  (6) Kui taotlus puudujääva osa hüvitamiseks esitatakse enne suunamisotsuse väljastamist, otsustab Sotsiaalkindlustusamet puudujääva osa hüvitamise riigieelarvest suunamisotsuse väljastamise ajaks. Kui taotlus on Sotsiaalkindlustusametile esitatud vähem kui kümme tööpäeva enne suunamisotsuse väljastamist või pärast suunamisotsuse väljastamist, otsustab Sotsiaalkindlustusamet puudujääva osa hüvitamise riigieelarvest kümne tööpäeva jooksul taotluse ja kõigi nõutavate dokumentide saamisest arvates.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud otsus tehakse teatavaks ka teenuseosutajale, kelle juures isik soovib erihoolekandeteenust saada.

  (8) Puudujääva osa tasub Sotsiaalkindlustusamet kogukonnas elamise teenuse või ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajale, kelle juures isik erihoolekandeteenust saab, eelneva kalendrikuu eest iga kuu suunamisotsuse ja teenuseosutaja esitatud arvete alusel.

  (9) Kui isiku tulud muutuvad või elatise tasumise kohustus muutub pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse esitamist või ilmnevad muud asjaolud, mille tulemusel puudujääv osa muutub, on isik, kelle eest puudujääv osa hüvitatakse, või olemasolu korral tema seaduslik esindaja, kohustatud sellest viivitamata Sotsiaalkindlustusametile kirjalikult teatama.

  (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluses esitatavate andmete koosseisu ning nõutavate dokumentide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 75.  Puudujääva osa hüvitamine kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku eest

  (1) Kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku eest puudujääva osa hüvitamisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 74 sätestatut, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

  (2) Pärast isiku hoolekandeasutusse paigutamise kohtumääruse jõustumist või viivitamata täitmiseks tunnistamist selgitab Sotsiaalkindlustusamet käesoleva seaduse § 74 lõigetes 3–6 sätestatust lähtudes välja kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku rahalise suutlikkuse tasuda käesoleva seaduse §-s 73 sätestatud isiku omaosalus ja teeb otsuse, milles märgib isiku kohustuse tasuda omaosalus. Kui isikul ei ole piisavalt rahalisi vahendeid omaosaluse tasumiseks, arvestades käesoleva seaduse §-des 73 ja 74 sätestatut, teeb Sotsiaalkindlustusamet otsuse puudujääva osa hüvitamise kohta riigieelarvest.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsused teeb Sotsiaalkindlustusamet kümne tööpäeva jooksul pärast käesoleva seaduse § 71 lõikes 4 nimetatud suunamisotsuse väljastamist.

§ 76.  Erihoolekandeteenuse järjekord

  (1) Käesoleva seaduse § 71 lõikes 10 sätestatud juhtudel paneb Sotsiaalkindlustusamet erihoolekandeteenust saama õigustatud isiku taotletud teenuse järjekorda alates erihoolekandeteenuse osutamise otsuse tegemise kuupäevast, koostades sellekohase nimekirja.

  (2) Erihoolekandeteenuse järjekorra pidamise korra ja nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (3) Sotsiaalkindlustusamet võib erihoolekandeteenuse järjekorda panna vähemalt 16-aastase isiku juhul, kui see isik vastab taotletud erihoolekandeteenust saama õigustatud isikule esitatavatele nõuetele.

  (4) Isik, kes on ööpäevaringse erihoolekandeteenuse saamiseks registreeritud järjekorda, kuid kelle rehabilitatsiooniplaani kehtivusaeg on selleks ajaks lõppenud, kui avaneb võimalus teenust saada, võib saada erihoolekandeteenust rehabilitatsiooniplaanis planeeritud tegevuskava alusel kuni uue rehabilitatsiooniplaani koostamiseni, kuid kõige kauem ühe aasta jooksul.

  (5) Erihoolekandeteenuste järjekorda võetud isik on kohustatud asuma teenust kasutama kolme kuu jooksul teenuse osutamise otsuse tegemise kuupäevast arvates, kui riigieelarves on olemas rahalised vahendid isikule erihoolekandeteenuse osutamiseks ja erihoolekandeteenuse osutajal, kelle juurde isik soovib teenust saama minna, on olemas vaba koht. Kui isik keeldub mõjuva põhjuseta minemast erihoolekandeteenust saama, arvatakse ta erihoolekandeteenuste järjekorrast välja.

§ 77.  Erihoolekandeteenuse osutamiseks halduslepingu sõlmimine

  (1) Sotsiaalkindlustusamet volitab erihoolekandeteenuse osutamise halduslepinguga täitmiseks ühele või mitmele erihoolekandeteenuse osutajana tegutsevale või tegutseda soovivale füüsilisest isikust ettevõtjale, juriidilisele isikule või kohaliku omavalitsuse üksusele.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud halduslepingu sõlmimisele kohaldatakse halduskoostöö seaduses sätestatut, välja arvatud halduskoostöö seaduse §-s 5 sätestatu, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

  (3) Sotsiaalkindlustusamet avaldab teate halduslepingu sõlmimise kavatsuse kohta Sotsiaalkindlustusameti veebilehel. Vajaduse korral võib Sotsiaalkindlustusamet avaldada kalendriaasta kestel lisateateid halduslepingu sõlmimise kavatsuse kohta.

  (4) Teenuseosutaja esitab Sotsiaalkindlustusametile ühe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teate avaldamist kirjaliku taotluse halduslepingu sõlmimiseks.

  (5) Sotsiaalkindlustusamet sõlmib teenuseosutajatega, kellele on väljastatud tegevusluba käesolevas jaos nimetatud teenuse osutamiseks, halduslepingu kolme kuu jooksul pärast iga-aastase riigieelarve seaduse väljakuulutamist. Kui Sotsiaalkindlustusamet avaldab kalendriaasta jooksul lisateate lepingu sõlmimise kavatsuse kohta, sõlmib ta kolme kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lisateate avaldamist lepingu teenuseosutajatega, kellele on väljastatud tegevusluba käesolevas jaos nimetatud teenuse osutamiseks.

  (6) Sotsiaalkindlustusamet võib keelduda teenuseosutajaga halduslepingu sõlmimisest, kui tegevusloa väljaandja on teinud teenuseosutajale ettekirjutuse käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud nõuetele mittevastavuse tõttu.

§ 78.  Erihoolekandeteenuse osutamise haldusleping

  (1) Teenuseosutajal on õigus halduslepingust tuleneva kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise kohustuse täitmisest keelduda, kui teenust saama õigustatud isik keeldub sõlmimast kirjalikku kokkulepet omaosaluse tasumise kohta või kui isik ei ole tasunud käesoleva seaduse §-s 73 nimetatud omaosalust kokku lepitud mahus kahe järjestikuse kalendrikuu eest. Kui isiku eest on omaosaluse tasumise kohustuse üle võtnud muu isik, ei või teenuseosutaja teenuse osutamisest keelduda. Käesolevat lõiget ei kohaldata kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikule teenuse osutamisel.

  (2) Teenuseosutaja poole teenuse saamiseks pöördunud isikule tuleb erihoolekandeteenust osutama hakata teenuseosutaja poole pöördumise päeval, kuid kõige varem suunamisotsuses kokkulepitud kuupäeval.

  (3) Kui teenuseosutaja soovib halduslepingu ennetähtaegselt lõpetada, peab ta oma kavatsusest teavitama Sotsiaalkindlustusametit:
  1) toetatud elamise teenuse, kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise korral vähemalt kuus kuud enne lepingu lõpetamise plaanitavat tähtpäeva;
  2) igapäevaelu toetamise teenuse ja töötamise toetamise teenuse osutamise korral vähemalt kolm kuud enne lepingu lõpetamise plaanitavat tähtpäeva.

§ 79.  Kulude hüvitamine erihoolekandeteenuse osutajale

  (1) Sotsiaalkindlustusamet kohustub halduslepinguga hüvitama erihoolekandeteenuse osutajale iga kuu erihoolekandeteenuse osutamise kulud esitatud arvete alusel arvel märgitud ulatuses, kuid kõige rohkem käesoleva seaduse § 72 lõike 5 alusel kehtestatud teenuse maksimaalse maksumuse ulatuses, kui:
  1) teenust osutati Sotsiaalkindlustusameti suunamisotsusega teenuseosutaja poole pöördunud erihoolekandeteenust saama õigustatud isikule;
  2) osutatud teenus vastas käesoleva seadusega sätestatud nõuetele;
  3) teenust on osutanud suunamisotsuses märgitud teenuseosutaja;
  4) isikule osutati suunamisotsuses märgitud teenust selles märgitud tähtaja jooksul.

  (2) Kui erihoolekandeteenust saama suunatud isik ei pöördu teenuseosutaja poole teenuse osutamise alustamiseks käesoleva seaduse § 71 lõigetes 6 ja 7 sätestatud tähtaja jooksul, tasub Sotsiaalkindlustusamet teenuseosutajale selle erihoolekandeteenuse osutamise eest, mida saama isik on suunatud, riigieelarvest makstavat tasu esitatud arve alusel. Tasu makstakse kõige rohkem kolme päeva ulatuses igapäevaelu toetamise teenuse, töötamise toetamise teenuse ja toetatud elamise teenuse puhul, seitsme päeva ulatuses kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul ning kümne päeva ulatuses sundravilt või tahtevastaselt ravilt vabaneva ja kohtumäärusega erihoolekandeteenust saama suunatud isiku puhul.

  (3) Sotsiaalkindlustusamet jätkab toetatud elamise teenuse, kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajale selle teenuse osutamise eest, mida isik on õigustatud saama, riigieelarvest makstava tasu maksmist juhul, kui:
  1) isik ei kasuta nimetatud erihoolekandeteenust kuni kaks kuud järjest – aja eest, millal isik teenust ei kasutanud, kuid kõige rohkem kahe kuu ulatuses ühe kalendriaasta jooksul;
  2) isik ei kasuta nimetatud erihoolekandeteenust rohkem kui kuus kuud järjest statsionaarse tervishoiuteenuse saamise tõttu – statsionaarse tervishoiuteenuse saamise aja jooksul, kuid kõige rohkem kuue kuu ulatuses ühe kalendriaasta jooksul;
  3) isik ei kasuta nimetatud erihoolekandeteenust statsionaarse tuberkuloosiravi saamise tõttu – statsionaarse tuberkuloosiravi saamise lõpuni.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel tasutakse teenuseosutajale 95 protsenti käesoleva seaduse § 72 lõike 5 alusel kehtestatud selle teenuse maksimaalsest maksumusest, mida isikule osutati, kuid kõige rohkem arvel märgitud ulatuses.

  (5) Arvete esitamise täpsemad tingimused ja kord lepitakse kokku Sotsiaalkindlustusameti ja teenuseosutaja vahel sõlmitud halduslepingus.

  (6) Sotsiaalkindlustusameti poolt riigieelarvest makstava tasu maksmise täpsemad tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 80.  Erihoolekandeteenuse osutamise lõpetamine ja sellest teavitamine

  (1) Teenuseosutaja lõpetab erihoolekandeteenuse osutamise suunamisotsuse alusel juhul, kui:
  1) isik ei kasuta teenust kauem kui kaks kuud järjest, välja arvatud statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise korral;
  2) teenuseosutaja ja Sotsiaalkindlustusameti vahel sõlmitud haldusleping lõpeb ning samad pooled ei sõlmi sama erihoolekandeteenuse osutamiseks uut halduslepingut või
  3) Sotsiaalkindlustusamet on tunnistanud kehtetuks käesoleva seaduse § 70 lõikes 4 nimetatud otsuse.

  (2) Kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikule lõpetatakse teenuse osutamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul ning juhul, kui kohus peatab või lõpetab kohtumääruse alusel hoolekandeasutusse paigutamise või kui lõpeb kohtumääruses sätestatud hoolekandeasutusse paigutamise tähtaeg.

  (3) Erihoolekandeteenust saav isik peab kirjalikult teavitama teenuseosutajat, kelle juures ta erihoolekandeteenust saab, oma soovist:
  1) katkestada kogukonnas elamise teenuse või ööpäevaringse erihooldusteenuse saamine selle teenuseosutaja juures rohkem kui üheks päevaks;
  2) lõpetada teenuse saamine selle teenuseosutaja juures enne suunamisotsuses märgitud tähtaega.

  (4) Kui isik ei kasuta erihoolekandeteenust rohkem kui kaks kuud järjest statsionaarse tervishoiuteenuse saamise tõttu ning soovib sama suunamisotsuse alusel pärast statsionaarse tervishoiuteenuse saamist saada suunamisotsuses märgitud teenust, peab isik või olemasolu korral tema seaduslik esindaja alates teisest statsionaarse tervishoiuteenuse saamise kuust kuni tervishoiuteenuse saamise lõpuni esitama Sotsiaalkindlustusametile selle erihoolekandeteenuse osutaja kaudu, kelle juures isik suunamisotsuses märgitud teenust sai, iga kalendrikuu kolmandaks kuupäevaks kirjaliku kinnituse selle kohta, et ta sai eelmisel kalendrikuul statsionaarset tervishoiuteenust.

  (5) Kui isik ei ole suuteline käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kirjalikku kinnitust esitama, esitab selle Sotsiaalkindlustusametile teenuseosutaja, kelle juures isik erihoolekandeteenust sai, kui teenuseosutaja on teadlik, et isik sai statsionaarset tervishoiuteenust.

  (6) Statsionaarse tervishoiuteenuse osutamisest kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikule teavitab Sotsiaalkindlustusametit isikule ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja, esitades sellekohase kirjaliku kinnituse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud korras ja tähtpäevaks.

  (7) Erihoolekandeteenuse osutaja on kohustatud kolme tööpäeva jooksul alates alljärgneva asjaolu teadasaamisest teavitama kirjalikult Sotsiaalkindlustusametit isikust, kes:
  1) soovib erihoolekandeteenuse kasutamise lõpetada enne suunamisotsuses märgitud tähtaja lõppu;
  2) ei ole kasutanud erihoolekandeteenust rohkem kui kaks kuud järjest;
  3) ei ole teenuseosutaja juurde pöördunud erihoolekandeteenuse kasutamiseks käesoleva seaduse § 71 lõigetes 6 ja 7 sätestatud tähtaja jooksul kokkulepitud tähtpäevast arvates või
  4) sureb erihoolekandeteenuse kasutamise ajal.

§ 81.  Erihoolekandeteenuse osutaja vahetamine

  (1) Kui erihoolekandeteenust saama suunatud isik soovib enne erihoolekandeteenuse osutaja juurde pöördumist või teenuse osutamise kestel teenuseosutajat vahetada, esitab ta Sotsiaalkindlustusametile kirjaliku taotluse, milles märgib teenuseosutaja, kelle juurde ta soovib erihoolekandeteenuse saamiseks pöörduda, ja tähtpäeva, millest alates ta soovib uue teenuseosutaja juures teenust saada.

  (2) Sotsiaalkindlustusamet väljastab erihoolekandeteenust saama õigustatud isikule uue suunamisotsuse tema soovitud teenuseosutaja juurde, kui teenuseosutaja käesoleva seaduse § 70 lõikes 4 nimetatud otsuses sellekohast teenust osutab ja tal on pakkuda isikule vaba koht.

  (3) Kui erihoolekandeteenust saama õigustatud isiku soovitud teenuseosutajal ei ole vaba kohta, pannakse isik taotletud erihoolekandeteenuse järjekorda, lähtudes käesoleva seaduse §-s 76 sätestatust.

  (4) Kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikule, kes soovib teenuseosutajat vahetada, kuid kelle soovitud teenuseosutaja juures ei ole vaba kohta, jätkatakse erihoolekandeteenuse osutamist selle teenuseosutaja juures, kelle juures ta erihoolekandeteenust saab, seni, kuni vabaneb koht soovitud teenuseosutaja juures.

  (5) Kui haldusleping lõpetatakse ning samad pooled ei sõlmi sama erihoolekandeteenuse osutamiseks uut halduslepingut, väljastab Sotsiaalkindlustusamet isikule, kellele nimetatud teenuseosutaja erihoolekandeteenust osutas, uue suunamisotsuse. Kui isiku soovitud teenuseosutaja juures vaba koht puudub, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut, välja arvatud kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku puhul, kes paigutatakse erihoolekandeteenust saama selle teenuseosutaja juurde, kelle juures on vaba koht olemas.

§ 82.  Erihoolekandeteenuse osutamise lõpetamise otsus

  (1) Saanud teabe, et isikule osutatav erihoolekandeteenus ei vasta tema vajadustele, on Sotsiaalkindlustusamet kohustatud kontrollima, kas isik vastab erihoolekandeteenust saama õigustatud isikule esitatavatele nõuetele ja kas osutatav teenus vastab isiku vajadustele. Sotsiaalkindlustusamet võib suunata isiku erihoolekandeteenuse vajaduse hindamiseks rehabilitatsiooniplaani koostamisele või rehabilitatsiooniplaani täiendamisele ja teenuse tulemuste hindamisele.

  (2) Kui isik ei vasta erihoolekandeteenust saama õigustatud isikule esitatavatele nõuetele, mis kehtisid teenust saama õigustatud isikule käesoleva seaduse § 70 lõikes 4 nimetatud otsuse tegemise ajal, või temale osutatav erihoolekandeteenus ei vasta tema vajadustele, tunnistab Sotsiaalkindlustusamet käesoleva seaduse § 70 lõikes 4 nimetatud otsuse kehtetuks (edaspidi erihoolekandeteenuse osutamise lõpetamise otsus), välja arvatud kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku puhul.

  (3) Erihoolekandeteenuse osutamise lõpetamise otsus jõustub toetatud elamise teenuse, kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul päeval, kui isik lõpetab teenuse kasutamise, kuid hiljemalt kuus kuud pärast otsuse teatavaks tegemist erihoolekandeteenust saavale isikule.

  (4) Toetatud elamise teenust, kogukonnas elamise teenust või ööpäevaringset erihooldusteenust kasutanud isiku erihoolekandeteenuse osutamise lõpetamise otsus jõustub päeval, kui alustatakse isikule selle erihoolekandeteenuse osutamist, mille järjekorda ta kantud oli, kui isik:
  1) on suunatud uuesti toetatud elamise teenust, kogukonnas elamise teenust või ööpäevaringset erihooldusteenust saama;
  2) on kantud tema taotletud teenuse järjekorda hiljemalt kuus kuud pärast temale kehtetuks tunnistamise otsuse teatavaks tegemist.

§ 83.  Nõuded erihoolekandeteenuse osutajale

  (1) Erihoolekandeteenuse osutaja on kohustatud:
  1) isikule erihoolekandeteenuse osutamise alustamisel teavitama suuliselt või kirjalikult isikut või olemasolu korral tema seaduslikku esindajat oma kodukorrast ning isiku õigustest ja piirangutest teenuse saamise ajal;
  2) isikule erihoolekandeteenuse osutamise alustamisel tutvustama temale teenuse osutamiseks vajalikke ruume, juhul kui teenust osutatakse teenuseosutaja ruumides;
  3) tagama erihoolekandeteenust saava isiku kohta käiva teenuse osutamisega seotud teabe ning dokumentide kogumise ja säilitamise;
  4) koostama kirjalikult asutuse kaebuste lahendamise korra, milles on märgitud asutusesisesed ja asutusevälised kaebuste esitamise ja lahendamise viisid ning kontaktandmed pöördumiseks teiste asjaomaste institutsioonide poole, ning selgitama seda isikule ja tema seaduslikule esindajale;
  5) tagama, et temaga lepingulises suhtes olev teenust vahetult osutav isik vastab käesoleva seaduse §-s 86 sätestatud nõuetele;
  6) koostama erihoolekandeteenust saama suunatud isikule tegevusplaani;
  7) erihoolekandeteenuse osutamise vältel aktiivselt tegelema isikuga, kaasates teda vastavalt tema võimetele ja vajadustele teenuse sisuna sätestatud tegevuste elluviimisse;
  8) teavitama isikut, tema seaduslikku esindajat ja Sotsiaalkindlustusametit erihoolekandeteenuse osutamise lõppemise tähtpäeva saabumisest, teenuse jätkamise vajadusest ning halduslepingu lõppemisest ja ennetähtaegse lõpetamise kavatsusest igapäevaelu toetamise teenuse ja töötamise toetamise teenuse puhul vähemalt kolm kuud enne teenuse osutamise lõppemise tähtpäeva ning toetatud elamise teenuse, kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul vähemalt kuus kuud enne teenuse osutamise lõppemise tähtpäeva saabumist;
  9) teavitama esimesel võimalusel teenust saavat isikut ja Sotsiaalkindlustusametit ning olemasolu korral isiku seaduslikku esindajat erihoolekandeteenuse osutamise kestel tekkinud kahtlusest, et isikule osutatav teenus ei vasta tema vajadustele;
  10) teavitama kogukonnas elamise teenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isikut, kellel on raskusi omaosaluse tasumisega, võimalusest hüvitada omaosaluse puudujääv osa riigieelarvest;
  11) teenuse osutamise lõpetamisel hindama kirjalikult isikule suunamisotsuses seatud eesmärgi täitmist või selle mittetäitmist ning esitama hinnangu koos selgitusega eesmärgi täitmise või mittetäitmise põhjuste kohta hiljemalt koos viimase arvega Sotsiaalkindlustusametile;
  12) koostama statistilisi aruandeid käesoleva seaduse § 11 alusel kehtestatud korras ja esitama need tegevuskohajärgsele maavanemale;
  13) tagama erihoolekandeteenuse osutamise, teenuse osutamiseks vajalike ruumide ja maa-ala vastavuse rahvatervise seaduse alusel kehtestatud erihoolekandeteenuste tervisekaitsenõuetele, kui teenust osutatakse teenuseosutaja omandis või kasutuses oleval maa-alal või ruumides.

  (2) Erihoolekandeteenuse osutaja kogutavate ja säilitatavate dokumentide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 84.  Erihoolekandeteenust saava isiku dokumendid

  (1) Erihoolekandeteenust saama suunatud isik või tema seaduslik esindaja esitab suunamisotsuses märgitud teenuseosutajale teenuse saamiseks rehabilitatsiooniplaani ärakirja.

  (2) Toetatud elamise teenust, kogukonnas elamise teenust või ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isik on kohustatud lisaks rehabilitatsiooniplaanile esitama oma terviseseisundi kohta tõendi, milles on märgitud ravi nõudvate somaatiliste haiguste esinemine ning teenuseosutaja nõudmisel ka teave nakkushaiguste esinemise kohta.

  (3) Rehabilitatsiooniplaani ärakirja ei tule esitada järgmistel juhtudel:
  1) isik on suunatud saama igapäevaelu toetamise teenust, töötamise toetamise teenust, toetatud elamise teenust või kogukonnas elamise teenust ja talle ei ole koostatud rehabilitatsiooniplaani;
  2) isik on paigutatud hoolekandeasutusse kohtumääruse alusel ja talle ei ole koostatud rehabilitatsiooniplaani.

  (4) Erihoolekandeteenuse osutamise lõpetamisel tagastab teenuseosutaja teenust saanud isiku või tema seadusliku esindaja soovil teenuse osutamise käigus isiku kohta kogutud ja säilitatud dokumendid, sealhulgas isikule koostatud tegevusplaani.

§ 85.  Tegevusplaan

  (1) Erihoolekandeteenuse osutaja peab suunamisotsuses esitatud eesmärgi saavutamiseks 30 päeva jooksul pärast isiku saabumist teenust saama koostama koos isikuga ja olemasolu korral koos isiku seadusliku esindajaga isikule tegevusplaani konkreetsete tegevuste elluviimiseks.

  (2) Tegevusplaan peab sisaldama:
  1) isikule seatud eesmärki ja soovitatud tegevusi selle saavutamiseks;
  2) isiku vajadustele vastavate tegevuste elluviimise ajakava ja kirjeldust ning teenuseosutaja hinnangut tegevuste elluviimise kohta vähemalt üks kord kvartalis.

  (3) Tegevusplaan koostatakse isikule erihoolekandeteenuse osutamise ajaks ning vaadatakse üle ja vajaduse korral täpsustatakse vähemalt üks kord aastas.

§ 86.  Nõuded teenust vahetult osutavale isikule

  (1) Erihoolekandeteenust võib vahetult osutada füüsiline isik (edaspidi tegevusjuhendaja), kes vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest:
  1) tal on vähemalt keskharidus ja ta on läbinud käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud kava kohase koolituse;
  2) tal on vähemalt keskharidus ning riiklikult tunnustatud sotsiaaltööalane kutse- või kõrgharidus või kutseseaduse alusel antud sotsiaaltöötaja kutse;
  3) tal on riiklikult tunnustatud eripedagoogika- või sotsiaalpedagoogikaalane kõrgharidus;
  4) tal on riiklikult tunnustatud tegevusteraapiaalane kõrgharidus või kutseseaduse alusel antud tegevusterapeudi kutse;
  5) tal on keskharidus ja riiklikult tunnustatud tegevusjuhendamisalane kutseharidus või kutseseaduse alusel antud tegevusjuhendaja kutse;
  6) tal on vähemalt keskharidus ning riiklikult tunnustatud vaimse tervise õenduse alane kutse- või kõrgharidus.

  (2) Kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse sügava liitpuudega psüühikahäirega isikule, võib ühe tegevusjuhendaja ööpäevaringse kohalolu asendada hooldustöötaja ööpäevaringse kohaloluga juhul, kui hooldustöötaja:
  1) on omandanud hooldustöötaja kutsestandardis kirjeldatud õpiväljundite saavutamisele suunatud kutseõppe tasemeõppe või täiendusõppe õppekava või
  2) omab kutseseaduse alusel antud hooldustöötaja kutset.

  (3) Erihoolekandeteenust ei või vahetult osutada tegevusjuhendaja, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara.

  (4) Töötamise toetamise teenuse osutamise korral peab tegevusjuhendaja olema lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud nõuete täitmisele läbinud käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud kava kohase töötamise toetamise teenuse täienduskoolituse.

  (5) Tegevusjuhendaja, kes osutab ööpäevaringset erihooldusteenust vahetult kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikule, peab lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud nõuete täitmisele olema läbinud käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud kava kohase täienduskoolituse tööks suurema ohtlikkusastmega isikutega.

  (6) Tegevusjuhendaja, kes osutab ööpäevaringset erihooldusteenust vahetult sügava liitpuudega või ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikule, peab lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud nõuete täitmisele olema läbinud käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud kava kohase täienduskoolituse tööks sügava liitpuudega või ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikuga.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 4, 5 ja 6 nimetatud koolituse ja täienduskoolituse kavad, sealhulgas koolituste täpsustatud mahud ja sisu, praktilise väljaõppe läbimise ja lõputöö koostamise kohustuse ning õppe lõpetamise tingimused, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (8) Erihoolekandeteenust võib vahetult osutada ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Sotsiaalkindlustusamet.

2. jaotis Igapäevaelu toetamise teenus 

§ 87.  Igapäevaelu toetamise teenus

  (1) Igapäevaelu toetamise teenuse eesmärk on isiku parim võimalik iseseisev toimetulek ja areng psühhosotsiaalse toimetuleku toetamise, igapäevaelu toimetulekuoskuste ja tööoskuste kujundamise ning isiku lähedaste ja isikuga koos elavate isikute nõustamise kaudu.

  (2) Igapäevaelu toetamise teenuse osutamise käigus on teenuseosutaja kohustatud lähtuvalt isiku vajadustest ja suunamisotsuses nimetatud teenuse saamise eesmärgist:
  1) kujundama isiku isiklikke ja igapäevaelu oskusi, kaasates ta nimetatud oskusi arendavatesse tegevustesse, arvestades isiku terviseseisundit;
  2) juhendama isikut sotsiaalsete suhete loomisel, säilitamisel ja arendamisel;
  3) juhendama isikut aja planeerimisel ja vaba aja sisustamisel;
  4) juhendama isikut tervishoiu-, sotsiaal-, posti-, finants- ja muude teenuste kasutamisel ning hariduse omandamise võimaluste leidmisel ja elluviimisel;
  5) kujundama isiku tööoskusi ja võimaldama isikule töö tegemise harjutamist;
  6) nõustama isiku lähedasi, sealhulgas isikuga samas eluruumis elavaid isikuid, igapäevaelu toetamise teenust saama õigustatud isiku käitumise ja temaga suhtlemise eripärades;
  7) toetama teenust saavaid, sarnase diagnoosiga ja sellega seonduvate probleemidega isikuid toetavate gruppide tegutsemist isikute juhendamise ja nõustamise kaudu;
  8) kaasama isikut muudesse tegevustesse, mis on vajalikud igapäevaelu toetamise teenuse eesmärgi saavutamiseks.

§ 88.  Riigieelarvest rahastatavat igapäevaelu toetamise teenust saama õigustatud isikud

  Õigus saada igapäevaelu toetamise teenust on täisealisel isikul, välja arvatud käesoleva seaduse § 72 lõikes 2 nimetatud isikul, kes vastab järgmistele tingimustele:
  1) isikul on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire;
  2) isikule ei osutata samal ajal kogukonnas elamise teenust ega ööpäevaringset erihooldusteenust.

§ 89.  Igapäevaelu toetamise teenuse osutamise ruumide kulude katmine

  Kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud tagama teenuseosutaja kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulude katmise kohaliku omavalitsuse kehtestatud ulatuses.

§ 90.  Nõuded igapäevaelu toetamise teenusele

  (1) Igapäevaelu toetamise teenust võib osutada teenust saama õigustatud isiku eluruumides või muudes nimetatud teenuse osutamiseks sobivates kohtades.

  (2) Hinnangu igapäevaelu toetamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta kuus annab ning raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire olemasolu, sealhulgas diagnoosi märgib psühhiaater või rehabilitatsiooniteenuse osutaja Sotsiaalkindlustusametile esitatavas kirjalikus hinnangus või rehabilitatsiooniplaanis.

  (3) Igapäevaelu toetamise teenuse sisuks olevaid tegevusi tuleb teenust saama suunatud isiku suhtes vahetult ellu viia või tema lähedasi, sealhulgas temaga koos elavaid isikuid nõustada suunamisotsuses nimetatud soovituslikus mahus, kuid vähemalt neli tundi kuus. Teenuseosutaja on kohustatud pidama arvestust tundide üle, millal isikule või tema lähedastele teenust vahetult osutati.

  (4) Igapäevaelu toetamise teenuse alustamisel peab teenuseosutaja teavitama õigustatud isikut, millistel päevadel ja kellaaegadel teenust osutatakse.

  (5) Igapäevaelu toetamise teenuse osutaja tagab ühe täistööajaga tegevusjuhendaja olemasolu kümne teenust saama suunatud isiku kohta.

3. jaotis Töötamise toetamise teenus 

§ 91.  Töötamise toetamise teenus

  (1) Töötamise toetamise teenuse eesmärk on juhendada ja nõustada isikut, et toetada tema iseseisvat toimetulekut ning parandada elukvaliteeti tema võimetele sobiva töö otsimise ja töötamise ajal.

  (2) Töötamise toetamise teenuse osutamise käigus on teenuseosutaja kohustatud lähtuvalt isiku vajadustest ja suunamisotsuses nimetatud teenuse saamise eesmärgist:
  1) motiveerima isikut tööle asuma;
  2) leidma isiku huvidest lähtuvalt talle võimetekohase sobiva töö;
  3) toetama isikut, juhendama teda tööandja tööjuhiste kohaselt ja nõustama teda töötamise ajal;
  4) juhendama ja nõustama isiku tööandjat viimase nõusolekul teenust saama õigustatud isiku tööle rakendamisel;
  5) juhendama isikut ja temaga koos tööd tegevaid isikuid nende nõusolekul töötamise käigus tekkivates omavahelistes suhetes;
  6) valmistama isikut ette iseseisvalt ilma toetuseta tööle asumiseks.

§ 92.  Riigieelarvest rahastatavat töötamise toetamise teenust saama õigustatud isikud

  Õigus saada töötamise toetamise teenust on täisealisel isikul, välja arvatud käesoleva seaduse § 72 lõikes 2 nimetatud isikul, kes vastab järgmistele tingimustele:
  1) tal on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire;
  2) ta vajab töötamise ajal pidevalt toetust ja juhendamist;
  3) talle ei osutata samal ajal ööpäevaringset erihooldusteenust.

§ 93.  Nõuded töötamise toetamise teenusele

  (1) Töötamise toetamise teenuse osutaja peab leidma teenust saama suunatud isikule töö tegemise võimaluse:
  1) vähemalt 20 tundi nädalas, kui isiku töövõime kaotus on 40–50 protsenti;
  2) vähemalt 15 tundi nädalas, kui isiku töövõime kaotus on 60–70 protsenti;
  3) vähemalt 10 tundi nädalas, kui isiku töövõime kaotus on 80–90 protsenti ja
  4) vastavalt isiku võimetele ja oskustele, kui isiku töövõime kaotus on 100 protsenti.

  (2) Hinnangu töötamise toetamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta kuus annab ning raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire olemasolu, sealhulgas diagnoosi märgib psühhiaater või rehabilitatsiooniteenuse osutaja Sotsiaalkindlustusametile esitatavas kirjalikus hinnangus või rehabilitatsiooniplaanis.

  (3) Töötamise toetamise teenuse osutaja peab leidma teenust saama suunatud isikule sobiva töö vähemalt ühe aasta jooksul pärast isikule teenuse osutamise alustamist.

  (4) Kui töötamise toetamise teenust saama suunatud isik ei ole ühe aasta jooksul pärast töötamise toetamise teenuse osutamise alustamist ühtegi temale pakutud tööd vastu võtnud, lõpetatakse talle selle suunamisotsuse alusel teenuse osutamine.

  (5) Töötamise toetamise teenuse osutaja teavitab Sotsiaalkindlustusametit käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja möödumisest, misjärel Sotsiaalkindlustusamet tunnistab edasiulatuvalt kehtetuks haldusakti, millega isik töötamise toetamise teenust saama suunati.

  (6) Töötamise toetamise teenuse sisuks olevaid käesoleva seaduse § 91 lõike 2 punktides 1 ja 3–6 nimetatud tegevusi tuleb töötamise toetamise teenust saama suunatud isiku, tema tööandja või isikuga koos töötavate isikute suhtes vahetult ellu viia suunamisotsuses märgitud soovituslikus mahus, kuid vähemalt neli tundi kuus. Teenuseosutaja on kohustatud pidama arvestust tundide üle, millal isiku tööandjale, isikule või isikuga koos töötavatele isikutele on töötamise toetamise teenust vahetult osutatud.

  (7) Töötamise toetamise teenuse osutaja tagab ühe täistööajaga tegevusjuhendaja olemasolu kümne töötamise toetamise teenust saama suunatud isiku kohta.

4. jaotis Toetatud elamise teenus 

§ 94.  Toetatud elamise teenus

  (1) Toetatud elamise teenus on isiku sotsiaalse toimetuleku ja integratsiooni toetamine koos juhendamisega majapidamise ja igapäevaelu korraldamises, et tagada isiku võimalikult iseseisev toimetulek iseseisvalt elades.

  (2) Toetatud elamise teenuse osutamise käigus on teenuseosutaja kohustatud lähtuvalt isiku vajadustest ja suunamisotsuses nimetatud teenuse saamise eesmärgist:
  1) juhendama isikut igapäevaelu ja majapidamise korraldamisel, sealhulgas igapäevaeluga seotud eelarve koostamisel;
  2) juhendama isikut eluruumi kasutamise ja hooldamisega seotud teenuste, sealhulgas posti- ja finantsteenuste kasutamisel;
  3) abistama ühise elukorralduse reeglites kokku leppimises ja kokkulepete täitmises, kui ühte eluruumi jagavad vähemalt kaks teenust saavat isikut;
  4) valmistama isikut ette iseseisvaks elamiseks ning juhendama ja abistama teda elamispinna hankimisel.

§ 95.  Riigieelarvest rahastatavat toetatud elamise teenust saama õigustatud isikud

  Õigus saada toetatud elamise teenust on täisealisel isikul, välja arvatud käesoleva seaduse § 72 lõikes 2 nimetatud isikul, kes vastab järgmistele tingimustele:
  1) tal on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire;
  2) ta suudab ise enda eest hoolitseda;
  3) ta suudab juhendamise korral toime tulla igapäevaelu toimingutega.

§ 96.  Nõuded toetatud elamise teenusele

  (1) Toetatud elamise teenuse sisuks olevaid käesoleva seaduse § 94 lõikes 2 nimetatud tegevusi võib ellu viia toetatud elamise teenust saama õigustatud isiku kasutusse antud eluruumides või muudes nimetatud teenuse osutamiseks sobivates kohtades.

  (2) Hinnangu toetatud elamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta kuus annab ning raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire olemasolu, sealhulgas diagnoosi märgib psühhiaater või rehabilitatsiooniteenuse osutaja Sotsiaalkindlustusametile esitatavas kirjalikus hinnangus või rehabilitatsiooniplaanis.

  (3) Toetatud elamise teenuse raames isiku kasutusse antav eluruum peab vastama ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja elamuseaduse § 7 lõike 1 punkti 2 alusel kehtestatud nõuetele.

  (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatule peab eluruumis olema:
  1) vähemalt üks magamistuba ühe teenust saava isiku kohta;
  2) teenust saavate isikute soovi korral võib ühes magamistoas elada kaks teenust saavat isikut;
  3) köök või kööginurk;
  4) tualeti ja duši või vanni kasutamise võimalus.

  (5) Toetatud elamise teenust osutatakse vaimse alaarenguga isikutele ja psüühikahäiretega isikutele eraldi ruumides.

  (6) Käesoleva seaduse § 94 lõikes 2 nimetatud tegevusi tuleb toetatud elamise teenust saama suunatud isiku suhtes ellu viia vähemalt kaks tundi nädalas.

  (7) Toetatud elamise teenuse osutaja tagab ühe täistööajaga tegevusjuhendaja olemasolu kümne toetatud elamise teenust saama suunatud isiku kohta.

5. jaotis Kogukonnas elamise teenus 

§ 97.  Kogukonnas elamise teenus

  (1) Kogukonnas elamise teenus on isiku põhivajaduste rahuldamiseks ja arenguks soodsa peresarnase elukorralduse loomine koos majutuse ja toitlustamisega, et suurendada isiku iseseisvat toimetulekut ja arendada igapäevaelu tegevuste korraldamise oskusi ühistes tegevustes osalemise kaudu.

  (2) Hinnangu kogukonnas elamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta kuus annab ning raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire olemasolu, sealhulgas diagnoosi märgib psühhiaater või rehabilitatsiooniteenuse osutaja Sotsiaalkindlustusametile esitatavas kirjalikus hinnangus või rehabilitatsiooniplaanis.

  (3) Kogukonnas elamise teenuse osutamise käigus on teenuseosutaja kohustatud lähtuvalt isiku vajadustest ja suunamisotsuses nimetatud teenuse saamise eesmärgist:
  1) looma isikule turvalise ja arenguks soodsa peresarnase elukeskkonna ja -korralduse;
  2) kujundama isiku isiklikke ja igapäevaelu oskusi ning arvestades isiku terviseseisundit kaasama ta nimetatud oskusi arendavatesse tegevustesse;
  3) juhendama isikut aja planeerimisel ja vaba aja sisustamisel;
  4) kujundama isiku tööoskusi ja arendama tema töövõimeid;
  5) lähtuvalt teenust saava isiku võimetest ja oskustest pakkuma talle oma territooriumil võimalust töötada või kaasama ta ühises majapidamises töösarnasesse tegevusse ning juhendama isikut töötamise või töösarnase tegevuse tegemise juures;
  6) viima ellu muid tegevusi, mis on vajalikud kogukonnas elamise teenuse eesmärgi saavutamiseks.

  (4) Kogukonnas elamise teenuse osutaja tagab ühe tegevusjuhendaja kohalolu kümne teenust saava isiku kohta väljaspool ööaega vastavalt isikute vajadustele. Ülejäänud ajal ööpäevast tuleb tagada tegevusjuhendaja kättesaadavus kõigile selle teenuseosutaja juures teenust saavatele isikutele.

§ 98.  Riigieelarvest rahastatavat kogukonnas elamise teenust saama õigustatud isikud

  Õigus saada kogukonnas elamise teenust on täisealisel isikul, välja arvatud käesoleva seaduse § 72 lõikes 2 nimetatud isikul, kes vastab järgmistele tingimustele:
  1) tal on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire;
  2) ta suudab toime tulla enese eest hoolitsemisega ja osaleda majapidamistöödes;
  3) talle ei osutata samal ajal igapäevaelu toetamise teenust, toetatud elamise teenust või ööpäevaringset erihooldusteenust.

§ 99.  Nõuded kogukonnas elamise teenusele

  (1) Käesoleva seaduse § 97 lõikes 3 nimetatud tegevusi tuleb kogukonnas elamise teenust saava isiku suhtes ellu viia iga päev.

  (2) Hinnangu kogukonnas elamise teenuse sisuks olevate eesmärkide, nende saavutamiseks vajalike soovituslike tegevuste, kogukonnas elamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste elluviimise soovitusliku sageduse kohta kuus annab ning raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire olemasolu märgib psühhiaater või rehabilitatsiooniteenuse osutaja oma Sotsiaalkindlustusametile esitatavas kirjalikus hinnangus või rehabilitatsiooniplaanis.

  (3) Kogukonnas elamise teenust osutatakse vaimse alaarenguga isikutele ja psüühikahäiretega isikutele eraldi ruumides.

  (4) Kogukonnas elamise teenuse osutaja peab tagama § 83 lõike 1 punktis 13 sätestatud nõude täitmise, kui kogukonnas elamise teenust osutatakse rohkem kui kümnele erivajadusega isikule.

  (5) Kogukonnas elamise teenuse osutaja tagab ühe tegevusjuhendaja kohalolu kümne teenust saava isiku kohta. Ööajal peab teenuseosutaja tagama ühe tegevusjuhendaja kättesaadavuse kõigi selle teenuseosutaja juures teenust saavate isikute kohta.

6. jaotis Ööpäevaringne erihooldusteenus 

§ 100.  Ööpäevaringne erihooldusteenus

  (1) Ööpäevaringne erihooldusteenus on isiku ööpäevaringne hooldamine ja arendamine koos majutuse ja toitlustamisega, et tagada teenust saava isiku iseseisva toimetuleku säilimine ja suurenemine ning turvaline elukeskkond teenuseosutaja territooriumil.

  (2) Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise käigus on teenuseosutaja kohustatud lähtuvalt isiku vajadustest ja suunamisotsuses nimetatud teenuse saamise eesmärgist:
  1) täitma käesoleva seaduse § 87 lõikes 2 sätestatud kohustusi;
  2) tagama ööpäevaringset erihooldusteenust saava isiku turvalisuse;
  3) abistama isikut enese eest hoolitsemisel;
  4) järgima tervishoiuteenuse osutaja poolt isikule määratud raviskeemi;
  5) looma kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikule võimalused töötamiseks või töösarnaseks tegevuseks oma territooriumil;
  6) viima ellu muid tegevusi, mis on vajalikud ööpäevaringse erihooldusteenuse eesmärgi saavutamiseks.

  (3) Teenust saavaks isikuks kõnesoleva teenuse raames loetakse ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja juurde suunamisotsuse alusel pöördunud isikut, välja arvatud kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isik, kes viibib ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja omandis või kasutuses olevates ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise ruumides või territooriumil.

  (4) Kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isik loetakse teenust saavaks isikuks kogu kohtumääruses nimetatud tähtaja kestel sõltumata isiku asukohast.

§ 101.  Riigieelarvest rahastatavat ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikud

  (1) Õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust on täisealisel isikul, välja arvatud käesoleva seaduse § 72 lõikes 2 nimetatud isikul, kes vastab järgmistele tingimustele:
  1) isikul on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire;
  2) isikul on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel tuvastatud raske või sügav puue;
  3) 18-aastasel kuni riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud isikul on tuvastatud töövõime kaotus vähemalt 80 protsenti;
  4) isiku rehabilitatsiooniplaanis on märgitud ööpäevaringse erihooldusteenuse vajadus;
  5) isiku toimetulekut ei ole võimalik tagada muu käesolevas seaduses nimetatud sotsiaalteenusega;
  6) isikule ei osutata samal ajal igapäevaelu toetamise teenust, töötamise toetamise teenust, toetatud elamise teenust või kogukonnas elamise teenust;
  7) isik vajab abi enese eest hoolitsemisel;
  8) isik ei tule toime igapäevaelu toimingutega või vajab selleks olulisel määral pidevat kõrvalabi ja juhendamist.

  (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutele on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust täisealisel isikul, välja arvatud käesoleva seaduse § 72 lõikes 2 nimetatud isikul, kellel on ebastabiilse remissiooniga raske, sügav või püsiva kuluga psüühikahäire ja:
  1) kes vastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4–6 sätestatud tingimustele;
  2) kellel on tuvastatud töövõime kaotus vähemalt 90 protsenti, välja arvatud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud isiku puhul või
  3) kes on jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka ja kellel on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel tuvastatud sügav puude raskusaste.

  (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust täisealisel isikul, välja arvatud käesoleva seaduse § 72 lõikes 2 nimetatud isikul, kellel on sügav liitpuue ja:
  1) kes vastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4, 5 ja 6 sätestatud tingimustele;
  2) kellel on tuvastatud töövõime kaotus vähemalt 90 protsenti, välja arvatud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud isiku puhul;
  3) kellel on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel tuvastatud sügav puude raskusaste.

  (4) Sügava liitpuudega isikuks ööpäevaringse erihooldusteenuse tähenduses loetakse isikut, kellel on raske või sügav vaimne alaareng ja lisaks muu puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses.

  (5) Riigieelarvest kaetakse lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud isikutele kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikule osutatud ööpäevaringse erihooldusteenuse kulud, välja arvatud isiku omaosalus.

§ 102.  Nõuded ööpäevaringsele erihooldusteenusele

  (1) Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja on kohustatud:
  1) omama ülevaadet ööpäevaringset erihooldust saava isiku viibimiskohast;
  2) tagama ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise ruumidesse sisenemise ja ruumidest väljumise kontrolli;
  3) tagama teenust saavate isikute turvalisuse, ohutuse ja ettenähtud teenuse osutamise, kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 nimetatud isikutele, sügava liitpuudega isikutele ja ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikutele samades ruumides;
  4) tagama ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise ruumides, mis paiknevad teiste ööpäevaringsete hooldusteenuste ruumidest eraldi.

  (2) Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja peab tagama § 83 lõike 1 punktis 13 sätestatud nõude täitmise, kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse rohkem kui kümnele erivajadusega isikule.

  (3) Kui ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja soovib ööpäevaringset erihooldusteenust saava isiku viia väljapoole tegevusloal märgitud kohta, peab ta saama isikult ja seadusliku esindaja olemasolu korral viimaselt selleks nõusoleku.

  (4) Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja tagab iseseisva õendusabi kättesaadavuse 40 teenust saava isiku kohta vähemalt 40 tundi nädalas.

  (5) Kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikule, tagab teenuseosutaja iseseisva õendusabi kättesaadavuse 30 teenust saava isiku kohta vähemalt 40 tundi nädalas.

  (6) Kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikutele, tagab teenuseosutaja õendusabi kättesaadavuse 20 teenust saava kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku kohta vähemalt 40 tundi nädalas.

  (7) Kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse ainult vaimse alaarenguga isikutele, sealhulgas kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud vaimse alaarenguga isikutele, tagab teenuseosutaja iseseisva õendusabi kättesaadavuse 40 teenust saava vaimse alaarenguga isiku kohta vähemalt 40 tundi nädalas.

  (8) Ööpäevaringset erihooldusteenust, välja arvatud majutamist, võib kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikutele osutada käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 nimetatud isikutega, sügava liitpuudega isikutega ja ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikutega samades ruumides ja samal ajal, arvestades käesoleva seaduse §-s 103 sätestatut.

§ 103.  Nõuded ööpäevaringsele erihooldusteenusele kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku puhul

  Kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikule, on ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja kohustatud lisaks käesoleva seaduse §-s 102 sätestatud nõuetele tagama, et:
  1) kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isik ei lahku teenuse osutamise ruumidest ega territooriumilt ilma teenuseosutaja tagatud saatjata;
  2) oleks pidev ööpäevaringne kontroll ja ülevaade kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku liikumise, asukoha ja tegevuste üle;
  3) kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isik ei sea ohtu ennast või teisi isikuid.

§ 104.  Ööpäevaringset erihooldusteenust vahetult osutavad isikud

  (1) Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja tagab 30 nimetatud teenust saava isiku kohta vähemalt ühe tegevusjuhendaja ööpäevaringse kohaloleku ning vastavalt isikute vajadustele lisaks vähemalt ühe tegevusjuhendaja kohaloleku väljaspool ööaega.

  (2) Kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega või sügava liitpuudega psüühikahäirega isikule, tagab ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja 15 nimetatud teenust saava isiku kohta vähemalt ühe tegevusjuhendaja ööpäevaringse kohaloleku ning vastavalt isikute vajadustele lisaks vähemalt ühe tegevusjuhendaja kohaloleku väljaspool ööaega.

  (3) Kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikule, tagab ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja 20 teenust saava isiku kohta vähemalt ühe tegevusjuhendaja ööpäevaringse kohaloleku ning lisaks vähemalt ühe tegevusjuhendaja kohaloleku väljaspool ööaega.

4. jagu Isiku nõusolekuta hooldamine 

§ 105.  Isiku paigutamine hoolekandeasutusse kohtumääruse alusel

  (1) Isik paigutatakse hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema nõusolekuta (edaspidi nõusolekuta hooldamine), kui esinevad kõik järgmised asjaolud:
  1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida;
  2) isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama;
  3) varasemate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik.

  (2) Kui isik ei suuda tahet avaldada, loetakse, et ta ei ole oma nõusolekut teenuse saamiseks andnud.

  (3) Isiku nõusolekut ei asenda tema seadusliku esindaja nõusolek.

  (4) Isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise, nõusolekuta hooldamise, selle pikendamise, peatamise ja lõpetamise otsustab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustikus isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluse jaoks ettenähtud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

  (5) Kohus võib paigutada isiku tema nõusolekuta hoolekandeasutusse hooldamisele kuni üheks aastaks kohtumääruse tegemisest arvates. Kui nimetatud tähtaja möödumisel ei ole ära langenud käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud asjaolud, võib kohus isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse või seadusliku esindaja taotluse alusel pikendada isiku hoolekandeasutuses nõusolekuta hooldamise tähtaega kuni ühe aasta kaupa.

  (6) Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja, kelle juures isik kohtuotsuse alusel nõusolekuta hooldamisel viibib, teatab isiku nõusolekuta hoolekandeasutuses hooldamise pikendamise, peatamise või lõpetamise vajadusest viivitamata isiku eestkostjale ja elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele, lisades teatele psühhiaatri arvamuse isiku nõusolekuta hoolekandeasutuses hooldamise peatamise, pikendamise või lõpetamise põhjendatuse kohta. Isiku nõusolekuta hooldamise peatamise või lõpetamise vajadusest on viivitamata kohustatud teavitama kohut:
  1) ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja, kelle juures isik kohtuotsuse alusel nõusolekuta hooldusel viibib;
  2) isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus;
  3) isiku seaduslik esindaja, kui ta on isiku nõusolekuta hooldamise peatamise või lõpetamise vajadusest teadlik.

§ 106.  Sotsiaalteenust saava isiku liikumisvabaduse piiramine

  (1) Õigust vabalt liikuda võib piirata isikul, kes:
  1) on paigutatud hoolekandeasutusse kohtumääruse alusel vastavalt käesoleva seaduse §-le 105;
  2) saab ööpäevaringset erihooldusteenust, kui see on vajalik nimetatud isiku või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks.

  (2) Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja võib ööpäevaringset erihooldusteenust saava psüühikahäirega isiku õigust vabalt liikuda piirata vaid sel määral, kui see on vajalik nimetatud isiku või teiste isikute elu ja tervise kaitseks.

§ 107.  Isiku eraldamine

  (1) Isiku suhtes, kes ei ole ööpäevaringset erihooldusteenust saama paigutatud kohtumäärusega, võib ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja kasutada liikumisvabaduse piiranguna ainult eraldamist. Eraldamist võib kasutada ka kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikute suhtes.

  (2) Eraldamiseks loetakse isiku eraldusruumi paigutamist. Isiku eraldusruumis viibimise ajal peab isik olema pidevalt ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja järelevalve all.

  (3) Eraldusruumile ja eraldusruumi sisustusele esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (4) Eraldamist võib kasutada ööpäevaringset erihooldusteenust saava isiku suhtes ainult juhul, kui:
  1) on isikust tulenev otsene oht isiku enda või teise isiku elule, kehalisele puutumatusele või füüsilisele vabadusele;
  2) isiku suusõnaline rahustamine või muude teenuseosutajale teadaolevate konkreetse isiku kohta arsti poolt märgitud abimeetmete kasutamine ei ole osutunud küllaldaseks;
  3) arst ei ole teenuseosutajale teadaolevalt eraldamise kasutamist konkreetse isiku suhtes välistanud.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolude ilmnemisel ja enne eraldamist teavitab ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja kiirabiteenuse osutajat või politseid. Viivitamatu eraldamisvajaduse korral võib teenuseosutaja isiku enne teavitamist eraldada, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut.

  (6) Isiku võib eraldada teistest teenust saavatest isikutest kuni kiirabiteenuse osutaja või politsei saabumiseni, kuid kõige kauem kolmeks tunniks järjest.

  (7) Eraldamise kohta teeb ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja kirjaliku põhjendatud otsuse. Isiku eraldamisest teavitab teenuseosutaja olemasolu korral isiku seaduslikku esindajat.

  (8) Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja, kes on kasutanud eraldamist, on kohustatud koostama kirjaliku protokolli, milles märgib:
  1) eraldatud isiku ees- ja perekonnanime;
  2) eraldamise algus- ja lõpuaja;
  3) eraldamisele eelnenud olukorra üksikasjaliku kirjelduse, sealhulgas isiku rahustamiseks kasutatud abimeetmed;
  4) eraldamise põhjused;
  5) eraldamise otsuse teinud isiku nime;
  6) info käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikul või ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajal või temaga ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamiseks lepingulises suhtes oleval isikul tekkinud vigastuste kohta ning isiku lõhutud või rikutud teenuse osutamise ruumide või sisustuse kohta.

  (9) Pärast eraldamise lõpetamist on ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja kohustatud eraldatud olnud isikule selgitama eraldamise otstarvet ja põhjust.

  (10) Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja koostab rahutute ja vägivaldsete isikute probleemse käitumise juhtimise ja eraldamise juhendi.

5. jagu Lapsehoiuteenus 

§ 108.  Lapsehoiuteenus

  Lapsehoiuteenus on lapse hooldusõigust omava isiku või käesoleva seaduse § 129 lõikes 1 nimetatud hooldaja toimetulekut või töötamist toetav teenus, mille osutamise vältel tagab nimetatud isikute asemel lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse lapsehoiuteenuse osutaja.

§ 109.  Riigi rahastatavat lapsehoiuteenust saama õigustatud isikud

  Õigus saada riigi rahastatavat lapsehoiuteenust on lapse hooldusõigust omaval isikul või käesoleva seaduse § 129 lõikes 1 nimetatud hooldajal, kui:
  1) laps on raske või sügava puudega;
  2) rehabilitatsiooniplaani kohaselt on lapsel hooldusteenuste vajadus;
  3) lapse hooldusteenuste vajadust ei rahuldata muude sotsiaalteenustega;
  4) lapsehoiuteenuse osutamine toimub hiljemalt sellel kalendriaastal, millal laps saab 18-aastaseks.

§ 110.  Lapsehoiuteenuse osutajana tegutsemine

  (1) Täielikult või osaliselt riigieelarvest või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest rahastatavat lapsehoiuteenust võib osutada füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kellele on väljastatud maavanema poolt kehtiv tegevusluba vastavalt käesoleva seaduse § 151 punktile 1 ja § 152 lõike 2 punktidele 1 ja 2, ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus või valitsusasutuse hallatav asutus, kellel on lapsehoiuteenuse osutamine põhimäärusejärgne ülesanne ning kes on lapsehoiuteenuse osutajana kantud majandustegevuse registrisse.

  (2) Kui tegevusluba soovitakse taotleda sõltumata lapsehoiuteenuse osalisest või täielikust rahastamisest riigieelarvest või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest, kohaldatakse sellele käesoleva paragrahvi lõikes 1 ning käesoleva seaduse §-des 114 ja 115 sätestatud nõudeid.

§ 111.  Riigi rahastatavat lapsehoiuteenust saama suunamine

  (1) Õigustatud isik esitab lapsehoiuteenuse saamiseks taotluse koos kõigi nõutavate dokumentidega lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksusele.

  (2) Kohaliku omavalitsuse üksus teeb otsuse lapsehoiuteenuse riiklikuks rahastamiseks kümne tööpäeva jooksul taotluse ja kõigi nõutavate dokumentide esitamisest arvates.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse vormi ja nõutavate dokumentide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 112.  Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse osutamise haldusleping

  (1) Kohaliku omavalitsuse üksus määrab haldusaktiga kindlaks või sõlmib õigustatud isikuga ja tema valitud teenuseosutajaga halduslepingu eeldusel, et:
  1) kohaliku omavalitsuse üksusele on esitatud käesoleva seaduse § 111 lõikes 3 nimetatud dokumendid;
  2) lapsele ei ole sama kalendriaasta jooksul osutatud riigi rahastatavat lapsehoiuteenust käesoleva seaduse § 113 lõike 2 alusel kehtestatud maksimaalse maksumuse ulatuses;
  3) lapsele ei osutata riigi rahastatava lapsehoiuteenusega samal ajal teisi hooldamist tagavaid sotsiaalteenuseid.

  (2) Kui lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksus muutub pärast käesoleva seaduse § 111 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemist, teavitab lapsehoiuteenust saama õigustatud isik uut rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksust lapsehoiuteenuse riikliku rahastamise taotluse rahuldamise otsusest.

  (3) Kui lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoht muutub, kohustub kohaliku omavalitsuse üksus, kus laps oli viimati registreeritud, kandma uue kohaliku omavalitsuse üksuse taotlusel viimasele üle lapsele riigi poolt lapsehoiuteenuse jaoks jooksvaks aastaks eraldatud kasutamata vahendid.

§ 113.  Lapsehoiuteenuse rahastamine

  (1) Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse vahendid eraldatakse kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse maavalitsuste kaudu vastavalt rahvastikuregistri andmetel kohaliku omavalitsuse üksuses elavate raske või sügava puudega laste arvule iga aasta 1. detsembri seisuga.

  (2) Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse maksimaalse maksumuse raske või sügava puudega lapse kohta kalendriaastas kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (3) Lapse elukoha registrijärgne kohaliku omavalitsuse üksus tasub lapsehoiuteenuse osutamise eest käesoleva seaduse § 112 alusel sõlmitud lepingu kohaselt esitatud arvete alusel käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud maksimaalse maksumuse ulatuses.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rahaliste vahendite ülejääki võib kohaliku omavalitsuse üksus kasutada raske või sügava puudega laste ja nende peredega seotud sotsiaalteenuste osutamiseks ning arendamiseks kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud tingimustel ja korras.

§ 114.  Nõuded lapsehoiuteenusele

  (1) Lapsehoiuteenuse osutaja kohustub teenust saama õigustatud isiku last hooldama, arendama ja tagama lapse turvalisuse, arvestades käesoleva seaduse § 112 alusel sõlmitud halduslepingus ja seaduses sätestatud tingimustega.

  (2) Lapsehoiuteenuse osutamise korral võib lapsehoidja hoida:
  1) lapsehoiuteenust saava lapse eluruumides korraga kuni viit last, kaasa arvatud lapsehoidja enda samal ajal hooldamist vajavad isikud;
  2) väljaspool lapsehoiuteenust saava lapse eluruume korraga kuni kümmet last, kaasa arvatud lapsehoidja enda samal ajal hooldamist vajavad isikud.

  (3) Kui lapsehoiuteenust saab korraga rohkem kui viis last, loetakse kõiki lapsehoiuteenust saavaid raske või sügava puudega lapsi, alla kolmeaastaseid lapsi ning lapsehoidja enda samal ajal hooldamist vajavaid raske või sügava puudega isikuid ja alla kolmeaastaseid lapsi kahe lapse eest.

  (4) Kui lapsehoiuteenust osutatakse eluruumis, mis ei ole lapsehoiuteenust saava lapse eluruum, peab seda eluruumi kasutav täisealine isik, kes ei ole lapsehoiuteenuse osutaja või kelle vahendusel lapsehoiuteenuse osutaja lapsehoiuteenust ei osuta:
  1) vastama käesoleva seaduse § 129 lõike 1 punktides 3–6 sätestatud tingimustele;
  2) läbima korrapärase tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes, sealhulgas iga kahe aasta järel kopsude röntgenuuringu, ja tal peab olema perearsti väljastatud tervisetõend nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta.

  (5) Kui lapsehoiuteenust osutatakse väljaspool lapsehoiuteenust saava lapse eluruume, peavad ruumid vastama rahvatervise seaduse alusel kehtestatud lapsehoiuteenuse tervisekaitsenõuetele.

  (6) Kui lapsehoiuteenust osutatakse korraga rohkem kui kümnele lapsele ühes tegevuskohas, peavad lapsehoiuteenuse osutamise ruumid ning nende ruumide juurdepääsuteed ja väljapääsuteed vastama ehitusseadustikus sätestatud ja selle alusel kehtestatud tuleohutusnõuetele, mis kehtivad koolieelsetele lasteasutustele.

  (7) Lapsehoidja lähtub oma töös lapsehoiuteenust saama õigustatud isiku juhistest ja lapse huvidest. Lapsehoiuteenust saama õigustatud isik ja lapsehoidja vahetavad teineteisega lapse hooldamisega seonduvat teavet.

§ 115.  Nõuded teenust vahetult osutavale isikule

  (1) Lapsehoiuteenust vahetult osutav isik (edaspidi lapsehoidja) peab vastama käesoleva seaduse § 129 lõike 1 punktides 2–6 sätestatud nõuetele.

  (2) Isik peab lapsehoidjana tegutsemiseks:
  1) omama kutseseaduse alusel antud lapsehoidja kutset või
  2) olema lõpetanud eripedagoogika, koolieelse pedagoogika, lapsehoidja või sotsiaaltöö eriala.

  (3) Lapsehoidjana võib tegutseda ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Sotsiaalministeerium.

  (4) Lapsehoidja peab olema lastega vahetult töötanud vähemalt kuus kuud viimase kümne aasta jooksul juhul, kui eriala lõpetamisest on möödunud rohkem kui kümme aastat. Isik, kellel ei ole lapsehoidja kutset, peab olema läbinud vähemalt 16-tunnise esmaabikoolituse viimase 36 kuu jooksul.

6. jagu Asenduskoduteenus 

§ 116.  Asenduskoduteenus

  Asenduskoduteenus on lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, talle turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.

§ 117.  Asenduskoduteenust saama õigustatud isikud

  (1) Õigus saada asenduskoduteenust on lapsel, kes vastab käesoleva seaduse § 128 lõikes 1 sätestatud tingimustele ning kelle hooldamist ja kasvatamist ei korralda eestkostja ega teosta käesoleva seaduse § 129 lõikes 1 nimetatud hooldaja.

  (2) Õigus saada asenduskoduteenust on ka käesoleva seaduse § 128 lõikes 2 nimetatud lapsel samas lõikes sätestatud tingimustel.

  (3) Asenduskoduteenust saama õigustatud lapsele osutatakse asenduskoduteenust:
  1) kuni tema 18-aastaseks saamiseni;
  2) statsionaarses õppes või tervislikel näidustustel muus õppevormis põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses põhi- või keskhariduse omandamise korral kuni järgmise kooliaasta alguseni või
  3) kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis bakalaureuse- või magistriõppes või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes esmase õppekavajärgse nominaalse õppeaja lõpuni, kui asenduskodus viibiv laps jätkab õppimist kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikooli bakalaureuse- või magistriõppes või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes 12 kuu jooksul, millal ta omandas põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse.

§ 118.  Asenduskoduteenuse osutamine

  Asenduskoduteenust võib osutada füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kellel on teenuseosutaja tegevuskohajärgse maavanema antud kehtiv tegevusluba vastavalt käesoleva seaduse § 151 punktile 2, ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus või valitsusasutuse hallatav asutus, kelle jaoks asenduskoduteenuse osutamine on põhimäärusejärgne ülesanne ning kes on asenduskoduteenuse osutajana kantud majandustegevuse registrisse.

§ 119.  Asenduskoduteenust saama suunamine

  (1) Asenduskoduteenust saama õigustatud lapse eestkostja ülesandeid täitev või eestkostjaks määratud kohaliku omavalitsuse üksus (edaspidi kohaliku omavalitsuse üksus) teeb otsuse lapse asenduskoduteenust saama suunamise kohta, arvestades käesoleva seaduse § 12 lõikes 2 sätestatud nõuet. Kohaliku omavalitsuse üksus valib lapsele sobiva asenduskoduteenuse osutaja ning esitab oma asukohajärgsele maavanemale (edaspidi maavanem) asenduskoduteenuse rahastamise taotluse koos lapse isikut tõendava dokumendi ärakirjaga ja ärakirja vähemalt ühest järgmistest dokumentidest:
  1) dokument, mis tõendab, et lapse vanem on surnud, tagaotsitavaks kuulutatud või teadmata kadunud;
  2) kohtumäärus lapse vanemale eestkostja määramise kohta;
  3) kohtulahend lapse vanema hooldusõiguse peatamise, piiramise või täieliku äravõtmise kohta;
  4) kohtulahend lapse vanematest eraldamise kohta;
  5) dokument vanema eelvangistuses või vangistuses viibimise kohta.

  (2) Maavanem sõlmib kohaliku omavalitsuse üksuse ja asenduskoduteenuse osutajaga asenduskoduteenuse osutamiseks haldusmenetluse seaduse § 98 alusel halduslepingu (edaspidi asenduskoduteenuse haldusleping).

  (3) Kohaliku omavalitsuse üksus annab teenuseosutajale teavet lapse kohta, kelle hooldamiseks on sõlmitud asenduskoduteenuse haldusleping.

  (4) Kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaalvaldkonnaga tegelev ametnik külastab asenduskodus viibivat last tema arenguga tutvumiseks ja lapse heaolu hindamiseks vähemalt kaks korda aastas.

§ 120.  Asenduskoduteenuse rahastamine

  (1) Asenduskoduteenust saama õigustatud lapsele osutatavat teenust rahastatakse riigieelarvest. Rahastamise tagab Sotsiaalministeerium maavalitsuste kaudu.

  (2) Riigieelarvest rahastatava asenduskoduteenuse hinna ja maksimaalse maksumuse asenduskoduteenust saama õigustatud lapse kohta kalendriaastas kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (3) Maavanem tasub lapsele asenduskoduteenuse osutamise eest käesoleva seaduse § 119 lõike 2 alusel sõlmitud lepingu kohaselt esitatud arvete alusel käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud maksimaalse maksumuse ulatuses.

  (4) Maavanemal on õigus anda halduskoostöö seaduses sätestatud halduslepinguga asenduskoduteenuse rahastamise korraldamine koos õigusega sõlmida asenduskoduteenuse haldusleping kohaliku omavalitsuse üksusele.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud halduslepinguga üle antud rahaliste vahendite ülejääki võib kohaliku omavalitsuse üksus kasutada enda kehtestatud tingimustel ja korras laste ja peredega seotud selliste sotsiaalteenuste osutamiseks ja arendamiseks, mille eesmärk on välistada lapse muutumist asenduskoduteenust saama õigustatud subjektiks.

§ 121.  Asenduskoduteenust saava lapse dokumendid

  (1) Kohaliku omavalitsuse üksus kogub ja säilitab asenduskodus viibiva lapse dokumente.

  (2) Pärast asenduskoduteenuse halduslepingu sõlmimist annab asenduskoduteenust saama suunatud lapse kohaliku omavalitsuse üksus asenduskoduteenuse osutamiseks vajalikud dokumendid üle teenuseosutajale.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumentide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (4) Asenduskoduteenuse halduslepingu lõpetamisel annab asenduskoduteenuse osutaja tema valduses olevad asenduskodus viibinud lapse dokumendid üle kohaliku omavalitsuse üksusele.

  (5) Asenduskoduteenust saama õigustatud lapse lapsendamisel, talle eestkostja määramisel või täisealiseks saamisel annab kohaliku omavalitsuse üksus tema valduses olevad asenduskodus viibinud lapse dokumendid allkirja vastu üle lapse seaduslikule esindajale või täisealiseks saanud lapsele.

§ 122.  Nõuded asenduskoduteenusele

  (1) Asenduskodu pere koosneb kuni kuuest asenduskoduteenust saama suunatud lapsest.

  (2) Iga asenduskodu pere kohta peab olema vähemalt üks käesoleva seaduse § 123 lõikes 5 sätestatud nõuetele vastav kasvatusala töötaja või perevanem.

  (3) Kui asenduskodu pere lapsed viibivad asenduskodus, peab seal iga pere kohta ööpäevaringselt viibima vähemalt üks kasvatusala töötaja või perevanem. Kui pool või rohkem asenduskodu pere lastest on alla kolmeaastased või raske või sügava puudega lapsed, peab asenduskodu peres vähemalt 12 tundi päevas, mis ei tohi olla ööaeg, viibima kaks kasvatusala töötajat või perevanem ja kasvatusala töötaja.

  (4) Kui asenduskodu pere laps viibib väljaspool asenduskodu, peab asenduskoduteenuse osutaja tagama eemal viibivale lapsele võimaluse võtta vajaduse korral ühendust kasvatusala töötaja või perevanemaga.

  (5) Asenduskoduteenuse osutaja on kohustatud:
  1) tagama asenduskodus viibiva lapse hooldamise, kasvatamise, arendamise ja turvalisuse;
  2) tagama asenduskodus viibiva lapse kohta käiva teabe ja vajalike dokumentide kogumise;
  3) teatama lapse surmaga lõppenud õnnetusest viivitamata politseile ja käesoleva seaduse § 119 lõike 2 alusel sõlmitud lepingu osapooltele;
  4) osutama asenduskoduteenust või olema valmis asenduskoduteenuse osutamiseks vähemalt neljale lapsele;
  5) tagama, et temaga lepingulises suhtes olev kasvatusala töötaja vastab käesoleva seaduse § 123 lõigetes 1–6 ja perevanem § 124 lõikes 2 sätestatud nõuetele;
  6) koostama käesoleva seaduse § 11 alusel kehtestatud korras statistilisi aruandeid asenduskoduteenuse kohta ja esitama need asenduskoduteenuse osutamise asukoha järgsele maavanemale.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1 ja 2 nimetatud kohustuste täpsema sisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 123.  Nõuded asenduskodu kasvatusala töötajatele

  (1) Kasvatusala töötaja peab olema teovõimeline isik, kes vastab käesoleva seaduse § 129 lõike 1 punktides 2–6 sätestatud nõuetele.

  (2) Abikasvataja on kasvatusala töötaja, kes peab lisaks käesoleva seaduse § 129 lõike 1 punktides 2–6 sätestatud nõuetele vastama järgmistele nõuetele:
  1) tal on vähemalt keskharidus;
  2) ta on läbinud käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel kehtestatud sotsiaaltöö ja pedagoogika täienduskoolituse või ta on sellele registreerunud.

  (3) Kui abikasvataja on töölepingu sõlmimisel registreerunud käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel kehtestatud täienduskoolitusele, peab ta selle läbima vähemalt kolme aasta jooksul abikasvataja ametikohale tööleasumisest arvates.

  (4) Nooremkasvataja on kasvatusala töötaja, kes peab lisaks käesoleva seaduse § 129 lõike 1 punktides 2–6 sätestatud nõuetele vastama järgmistele nõuetele:
  1) tal on vähemalt keskharidus ning pedagoogiline või sotsiaaltööalane riiklikult tunnustatud kutse- või kõrgharidus või
  2) tal on vähemalt keskharidus ning ta on läbinud käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel kehtestatud sotsiaaltöö täienduskoolituse ja pedagoogika täienduskoolituse.

  (5) Kasvataja on kasvatusala töötaja, kellel peab olema vähemalt üheaastane lastega töötamise kogemus ja kes peab lisaks käesoleva seaduse § 129 lõike 1 punktides 2–6 sätestatud nõuetele vastama järgmistele nõuetele:
  1) tal on vähemalt keskharidus ning pedagoogiline riiklikult tunnustatud kutse- või kõrgharidus ning ta on läbinud käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel kehtestatud sotsiaaltöö täienduskoolituse;
  2) tal on vähemalt keskharidus ning sotsiaaltööalane riiklikult tunnustatud kutse- või kõrgharidus ning ta on läbinud käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel kehtestatud pedagoogika täienduskoolituse või
  3) tal on vähemalt keskharidus ning muu riiklikult tunnustatud kutseharidus ning ta on läbinud käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel kehtestatud sotsiaaltöö täienduskoolituse ja pedagoogika täienduskoolituse.

  (6) Vanemkasvataja on kasvatusala töötaja, kes peab lisaks käesoleva seaduse § 129 lõike 1 punktides 2–6 ja käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 või 2 sätestatud nõuetele vastama järgmistele nõuetele:
  1) tal on vähemalt kolmeaastane töökogemus laste hoolekande valdkonnas;
  2) ta on juhendanud vähemalt kolm kuud praktikante, nooremkasvatajaid või kasvatajaid;
  3) ta on koostanud erialase uurimistöö või osalenud laste hoolekande arendustegevuses.

  (7) Kasvatusala töötajate vastavust käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 kehtestatud nõuetele kontrollib asenduskoduteenuse osutaja.

  (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 nimetatud sotsiaaltöö ja pedagoogika täienduskoolituste korraldamise korra, selle täpsustatud mahu ja täienduskoolituste õppekavad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (9) Asenduskodu kasvatusala töötajana võib töötada ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Sotsiaalministeerium.

§ 124.  Nõuded perevanemale ja temaga ühist eluruumi kasutavale isikule

  (1) Perevanem on füüsiline isik, kes elab ööpäevaringselt koos asenduskodu perega.

  (2) Perevanem peab olema teovõimeline isik, kes:
  1) vastab käesoleva seaduse § 129 lõikes 1 sätestatud nõuetele;
  2) on vähemalt 25-aastane;
  3) vastab vähemalt käesoleva seaduse § 123 lõikes 5 kasvatajale kehtestatud nõuetele.

  (3) Perevanem võib kasvatada ja hooldada korraga kuni kuut last.

  (4) Igal perevanemal peab olema vähemalt nooremkasvatajale kehtestatud nõuetele vastav osalise või täistööajaga töötav abiline.

  (5) Perevanem võib töölepingu alusel töötada või muu lepingu alusel teenuseid osutada asenduskodus viibiva lapse eestkostja ülesandeid täitva või eestkostjaks määratud kohaliku omavalitsuse üksuse nõusolekul, kui töötamine või teenuste osutamine ei takista perevanemal käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmist.

  (6) Perevanem võib asenduskoduteenuse osutamisel kasutada kolmanda isiku abi 42 kalendripäeval aastas. Kolmas isik peab vastama käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud perevanemale kehtestatud nõuetele.

  (7) Perevanema vastavust käesolevas paragrahvis kehtestatud nõuetele kontrollib asenduskoduteenuse osutaja.

  (8) Kui asenduskoduteenust osutatakse perevanema eluruumides, peab teovõimeline isik, kellega perevanemal on ühine eluruum, vastama käesoleva seaduse § 129 lõike 1 punktides 3–6 sätestatud nõuetele.

  (9) Asenduskoduteenust ei tohi osutada perevanema eluruumis, kui sama eluruumi kasutab isik, kes ei tohi lastekaitseseaduse § 20 kohaselt lapsega töötada.

  (10) Kui asenduskoduteenust osutatakse perevanema eluruumides, peab perevanemaga ühist eluruumi kasutav täisealine isik läbima korrapärase tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes, sealhulgas iga kahe aasta järel kopsude röntgenuuringu, ning tal peab olema perearsti väljastatud tervisetõend nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta.

§ 125.  Asenduskoduteenuse osutamine saatjata alaealisele välismaalasele, alaealisele inimkaubanduse ohvrile ja seksuaalselt väärkoheldud alaealisele

  (1) Sotsiaalkindlustusamet otsustab asenduskoduteenust saama suunamise:
  1) saatjata alaealise välismaalase puhul;
  2) ohvriabi seaduse tähenduses alaealise inimkaubanduse ohvri ja ohvriabi seaduse § 3 lõikes 22 nimetatud alaealise puhul;
  3) ohvriabi seaduse tähenduses seksuaalselt väärkoheldud alaealise puhul.

  (2) Sotsiaalkindlustusamet valib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule sobiva asenduskoduteenuse osutaja ning sõlmib asenduskoduteenuse osutaja ja alaealise seadusliku esindajaga asenduskoduteenuse osutamiseks halduslepingu.

  (3) Sotsiaalkindlustusamet täidab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku asenduskodusse suunamisel käesoleva seaduse § 119 lõigetes 3 ja 4, §-s 121 ja selle alusel kehtestatud määruses ning § 124 lõikes 5 sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse kohustusi.

  (4) Asenduskoduteenuse halduslepingu lõpetamisel annab asenduskoduteenuse osutaja tema valduses olevad Sotsiaalkindlustusameti suunamisel asenduskodus viibinud isiku dokumendid üle Sotsiaalkindlustusametile.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule osutatavat asenduskoduteenust rahastatakse riigieelarvest Sotsiaalkindlustusameti kaudu.

§ 126.  Lapse ajutiselt perekonda andmise korraldus

  Laste hoolekandeasutuses elava lapse ajutiselt perekonda andmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

7. jagu Lapse hooldamine perekonnas 

§ 127.  Kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanded lapse suunamisel perekonnas hooldamisele

  (1) Lapse perekonnas hooldamine on lapse hooldamine sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka ta ei kuulu.

  (2) Lapse perekonnas hooldamist korraldab lapse eestkostja ülesandeid täitev või eestkostjaks määratud kohaliku omavalitsuse üksus või käesoleva seaduse § 128 lõike 1 punktides 6–8 ja sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud laste puhul Sotsiaalkindlustusamet.

  (3) Kui laps suunatakse perekonnas hooldamisele või käesoleva seaduse §-s 119 nimetatud asenduskoduteenust saama väljapoole kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumi, hoolitseb eestkostja ülesandeid täitev või eestkostjaks määratud kohaliku omavalitsuse üksus tema sidemete säilimise eest kodukohaga, loob lapsele tingimused sinna tagasitulekuks ja lapse täisealiseks saades aitab kaasa tema elluastumisele.

§ 128.  Perekonnas hooldamisele suunatav laps ja tema õigused

  (1) Perekonnas hooldamisele suunatakse hooldusõigusliku vanemata jäänud laps. Hooldamisele võib suunata ka lapse:
  1) kelle vanem on surnud, tagaotsitavaks kuulutatud või teadmata kadunud;
  2) kelle vanemale on tema piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja;
  3) kelle vanema hooldusõigus lapse suhtes on peatatud või piiratud;
  4) kes on vanemast eraldatud;
  5) kelle vanem kannab eelvangistust või vangistust;
  6) kes on saatjata alaealine välismaalane;
  7) kes on alaealine inimkaubanduse ohver ohvriabi seaduse tähenduses või ohvriabi seaduse § 3 lõikes 22 nimetatud alaealine;
  8) kes on seksuaalselt väärkoheldud alaealine ohvriabi seaduse tähenduses.

  (2) Perekonnas hooldamisele võib suunata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 7 ja 8 nimetatud alaealise inimkaubanduse ohvri ja seksuaalselt väärkoheldud alaealise, kellel on olemas seaduslik esindaja, kui suunamine on vajalik alaealise turvalisuse kaalutlusel ja kui alaealise seaduslik esindaja annab selleks nõusoleku.

  (3) Lapse suunamisel perekonnas hooldamisele ja talle juhtumiplaani koostamisel arvestatakse lapse soovi. Enne nõusoleku andmist on lapsel õigus tutvuda hooldajaks saada soovija, tema perekonnaliikmete ja koduga ning saada nende kohta teavet. Hooldaja perekonda elama asumisel on lapsel õigus kaasa võtta oma isiklikud esemed.

§ 129.  Nõuded lapse perekonnas hooldajale ja tema perekonnaliikmetele ning hooldaja õigused

  (1) Isik, kes soovib hooldada oma perekonnas last, kelle suhtes tal ei ole perekonnaseadusest tulenevat ülalpidamiskohustust (edaspidi hooldaja), peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) ta on teovõimeline, iseseisvalt toimetulev isik, kes elab püsivalt Eestis;
  2) tal on lapse kasvatamiseks vajalikud isikuomadused;
  3) temalt ei ole perekonnaseaduses sätestatud alustel hooldusõigust ära võetud või seda ei ole piiratud;
  4) teda ei ole kõrvaldatud eestkostja ega hooldaja kohustuste täitmisest;
  5) ta vastab lastekaitseseaduse §-s 20 sätestatud nõuetele;
  6) tal ei ole sõltuvust alkoholist, narkootilistest ega psühhotroopsetest ainetest;
  7) ta on läbinud Sotsiaalministeeriumi tunnustatud koolituse või on sellele registreerunud.

  (2) Hooldaja perekonnaliikmed, kellega tal on ühine eluruum ja majapidamine, peavad vastama käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 3–6 nõuetele. Hooldaja ja tema perekonnaliikmed kinnitavad oma nõuetekohasust allkirjaga. Lapse eestkostja ülesandeid täitev või eestkostjaks määratud kohaliku omavalitsuse üksus või käesoleva seaduse § 128 lõike 1 punktides 6–8 ja sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud lapse puhul Sotsiaalkindlustusamet võib nõuda hooldajalt ja tema perekonnaliikmetelt nende nõuetekohasust tõendavaid dokumente.

  (3) Hooldajal on õigus saada lapse kohta tema hooldamiseks vajalikku teavet eestkostja ülesandeid täitvalt või eestkostjaks määratud kohaliku omavalitsuse üksuselt, käesoleva seaduse § 128 lõike 1 punktides 6–8 ja sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud lapse puhul Sotsiaalkindlustusametilt ning osaleda lapse juhtumiplaani koostamises.

§ 130.  Lapse suunamine perekonnas hooldamisele

  (1) Hooldajaks saada soovija esitab sellekohase kirjaliku taotluse:
  1) oma rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele;
  2) eestkostja ülesandeid täitvale või eestkostjaks määratud kohaliku omavalitsuse üksusele, kui lapse elukoht ja hooldajaks saada soovija elukoht ei ole samas kohaliku omavalitsuse üksuses, või
  3) Sotsiaalkindlustusametile, kui hooldaja soovib perekonnas hooldada käesoleva seaduse § 128 lõike 1 punktides 6–8 või sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud last.

  (2) Taotluse saanud kohaliku omavalitsuse üksus või käesoleva seaduse § 128 lõike 1 punktides 6–8 ja sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud lapse puhul Sotsiaalkindlustusamet:
  1) hindab ühe kuu jooksul taotluse saamisest arvates hooldajaks saada soovija ja tema perekonna täisealiste liikmete vastavust käesoleva seaduse § 129 nõuetele;
  2) küsib juhul, kui lapse elukoht ja hooldajaks saada soovija elukoht ei ole samas kohaliku omavalitsuse üksuses, või juhul, kui on tegemist käesoleva seaduse § 128 lõike 1 punktides 6–8 nimetatud lapsega, kirjalikult teavet ja arvamust hooldajaks saada soovija ja tema perekonnaliikmete kohta nende rahvastikuregistrijärgsest valla- või linnavalitsusest;
  3) osutab hooldajaks saada soovijale sotsiaalnõustamise teenust, külastab tema kodu ning suunab ta asjakohasele Sotsiaalministeeriumi tunnustatud koolitusele.

  (3) Eestkostja ülesandeid täitev või eestkostjaks määratud kohaliku omavalitsuse üksus või käesoleva seaduse § 128 lõike 1 punktides 6–8 ja sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud lapse puhul Sotsiaalkindlustusamet otsustab hooldajaks saada soovija sobivuse ja tema perekonna täisealiste liikmete nõuetekohasuse sotsiaalnõustamise, kodukülastuse ja koolituse tulemuste põhjal. Kui hooldajaks saada soovija on koolituse läbinud ja vastab eespool nimetatud nõuetele, sõlmib kohaliku omavalitsuse üksus temaga kirjaliku lapse perekonnas hooldamise lepingu (edaspidi leping), mis peab olema kooskõlas lapsele koostatud juhtumiplaaniga.

  (4) Leping lõpetatakse juhul, kui hooldaja või tema perekonna täisealised liikmed ei vasta enam käesoleva seaduse § 129 lõigete 1 ja 2 nõuetele või lepingu jätkamine on mingil muul põhjusel vastuolus lapse huvidega.

  (5) Kui lapse elukoht ja hooldaja elukoht ei ole samas kohaliku omavalitsuse üksuses, teavitab eestkostja ülesandeid täitev või eestkostjaks määratud kohaliku omavalitsuse üksus või käesoleva seaduse § 128 lõike 1 punktides 6–8 ja sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud lapse puhul Sotsiaalkindlustusamet kirjalikult hooldaja rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgset kohaliku omavalitsuse üksust lepingu sõlmimisest.

  (6) Lapse perekonnas hooldamisele ja selle korraldamisele ning hooldamisel kasutatavatele ruumidele esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

8. jagu Toimetulekutoetus 

§ 131.  Toimetulekutoetus

  (1) Toimetulekutoetuse eesmärk on isikute iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks.

  (2) Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast käesoleva seaduse § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri.

  (3) Toimetulekupiiri üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Uus toimetulekupiir ei või olla väiksem kehtivast toimetulekupiirist.

  (4) Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 80 protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiirist.

  (5) Perekonna iga lapse toimetulekupiir on võrdne perekonna esimese liikme toimetulekupiiriga.

  (6) Kui laps saab toimetulekutoetuse taotlemise kuul 18-aastaseks, loetakse teda käesoleva paragrahvi lõike 5 tähenduses lapseks.

  (7) Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonnaliikmeteks samas eluruumis elavad ühise majapidamisega:
  1) abielus või abieluga sarnanevas suhtes olevad isikud;
  2) esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased;
  3) muud isikud, keda seob ühine kodune majapidamine.

  (8) Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonna koosseisu kuni 24-aastane põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppiv õpilane ja kuni 24-aastane ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses õppiv üliõpilane juhul, kui tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega.

  (9) Kuni 24-aastasel õpilasel, kes õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja kuni 24-aastasel üliõpilasel, kes õpib ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses ning kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed ei lange kokku käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega, on õigus saada toimetulekutoetust oma rahvastikuregistrijärgse elukoha kohaliku omavalitsuse üksusest, kui tema perekonnale määrati toimetulekutoetus eelmisel või jooksval kuul.

  (10) Kui õpilane või üliõpilane saab toimetulekutoetuse taotlemise kuul 25-aastaseks, ei kohaldata tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikeid 8 ja 9.

  (11) Õpilase ja üliõpilase suhtes, kes on abielus või lapse vanem või eestkostja, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 8 ja 9, kui õpilase või üliõpilase tegelik elukoht erineb käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud perekonnaliikmete tegelikust elukohast.

  (12) Eestkostetavat, kelle eestkostjaks on temaga koos elav perekonnaliige, ei loeta toimetulekutoetuse määramisel perekonnaliikmeks.

§ 132.  Toimetulekutoetuse taotlemine

  (1) Toimetulekutoetuse taotleja esitab jooksva kuu eest toimetulekutoetuse saamiseks taotluse hiljemalt 20. kuupäevaks kohaliku omavalitsuse üksusele, kelle haldusterritooriumil asub tema tegelik elukoht.

  (2) Taotluses märgib taotleja käesoleva seaduse § 131 lõigete 7 ja 8 järgi toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetavate isikute nimed, nende isikukoodi või sünniaja ja sotsiaalse seisundi.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlusele lisatakse dokumendid, mis tõendavad üksi elava isiku või perekonnaliikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid ja makstud elatise suurust. Kui mõne sissetuleku liiki või suurust ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada, kinnitab toimetulekutoetuse taotleja seda oma allkirjaga.

  (4) Kui taotleja soovib, et toimetulekutoetuse määramisel võetakse arvesse ka eluasemekulud, lisab ta taotlusele dokumendid, mis tõendavad:
  1) eluruumi kasutamise õigust – need esitatakse esmapöördumisel ning eluruumi kasutamise õigusliku aluse muutumisel;
  2) käesoleva seaduse § 133 lõikes 5 nimetatud jooksval kuul tasumisele kuuluvaid eluasemekulusid.

  (5) Eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks ei loeta lepingut, mis on sõlmitud käesoleva seaduse § 131 lõikes 7 või 8 nimetatud isikute endi vahel.

  (6) Toimetulekutoetuse esmakordse taotlemise või käesolevas lõikes esitatud loetellu kuuluvate esemete koosseisu muutumise korral esitab taotleja lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 4 nimetatud dokumentidele kirjaliku loetelu, milles on nimetatud järgmised taotleja enda ja tema perekonna kasutuses või omandis olevad esemed:
  1) kinnisasjad ja vallasasjadest eluruumid;
  2) sõidukid liiklusseaduse tähenduses;
  3) väärtpaberid väärtpaberituru seaduse tähenduses.

  (7) Toimetulekutoetust ei määrata isikule, kellele osutatakse väljaspool kodu ööpäevaringselt osutatavat üldhooldusteenust, ööpäevaringset majutust sisaldavat erihoolekandeteenust või asenduskoduteenust, samuti isikule, kes viibib kinnipeetava või vahistatuna kinnipidamisasutuses.

§ 133.  Toimetulekutoetuse arvestamise alused

  (1) Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, millest arvestatakse maha makstud elatis, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir.

  (2) Toimetulekutoetuse arvestamisel ei arvata üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka:
  1) riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve vahenditest makstud ühekordseid toetusi, välja arvatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel makstud madala sissetulekuga töötavate isikute iga-aastane tagasimakse;
  2) kohaliku omavalitsuse üksuse õigusaktide kohaselt perekonna sissetulekust sõltuvaid või konkreetse teenuse kulu kompenseerimiseks määratud kohaliku omavalitsuse eelarve vahenditest makstud perioodilisi toetusi;
  3) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstud toetusi, välja arvatud puudega vanema toetus;
  4) riigi tagatisel antud õppelaenu;
  5) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel või struktuuritoetuste vahenditest makstavat stipendiumi ning sõidutoetust;
  6) õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstud vajaduspõhist õppetoetust, vajaduspõhist eritoetust ja õppeasutuse moodustatud eritoetuse fondi vahenditest makstud toetust;
  7) riiklike peretoetuste seaduse alusel makstud kolmanda ja iga järgmise lapse lapsetoetust 45 euro ulatuses iga nimetatud lapsetoetust saava lapse kohta;
  8) käesoleva seaduse alusel makstud vajaduspõhist peretoetust.

  (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatule võib kohaliku omavalitsuse üksus üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka mitte arvata sihtotstarbeliselt makstud stipendiume ning konkreetse kulu või kahju katmiseks makstud hüvitisi.

  (4) Kui toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonnaliige saab sissetulekuid, mis on makstud mitmeks kuuks ette või tagantjärele, võib toimetulekutoetuse arvestamise aluseks võtta taotlemisele eelnenud kuue kuu keskmise sissetuleku.

  (5) Arvestades käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud piirmäärasid ja elamuseaduse § 7 lõike 1 punkti 2 alusel kehtestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi või perekonnaliikmete arvu, võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse järgmised jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud:
  1) üür;
  2) korterelamu haldamise kulu, sealhulgas remondiga seotud kulu;
  3) korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse;
  4) veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus;
  5) soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus;
  6) kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus;
  7) elektrienergia tarbimisega seotud kulu;
  8) majapidamisgaasi maksumus;
  9) maamaksukulu, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind;
  10) hoonekindlustuse kulu;
  11) olmejäätmete veo tasu.

  (6) Kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab toimetulekutoetuse määramiseks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kulude piirmäärad, mis tagavad isiku ja tema perekonnaliikmete inimväärse äraelamise. Kohaliku omavalitsuse üksus vaatab kehtestatud piirmäärad vähemalt üks kord aastas üle ning vajaduse korral kehtestab uued piirmäärad.

  (7) Eluasemekulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude hulka ja see ei kuulu katmisele toimetulekutoetuse arvelt.

  (8) Üüri ei võeta toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse, kui üürijaks ja üürnikuks on omavahel abielus olevad isikud või esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased.

  (9) Maamaksukulu ei võeta toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse, kui taotleja on maamaksu tasumisest täielikult või osaliselt vabastatud maamaksuseaduse § 11 alusel.

  (10) Kohaliku omavalitsuse üksus arvestab perekonnale toimetulekutoetuse määramisel täiendava kuluna käesoleva seaduse § 131 lõikes 8 sätestatud isikute eluasemekulud vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 sätestatule. Perekonna kohta arvestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normile lisatakse iga käesoleva seaduse § 131 lõikes 8 sätestatud isiku kohta ühe perekonnaliikme kohta arvestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud norm.

§ 134.  Toimetulekutoetuse määramine ja maksmine

  (1) Toimetulekutoetust määrab ja maksab kohaliku omavalitsuse üksus jooksvaks kuuks käesoleva seadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras. Eelnevate kuude eest toimetulekutoetust tagasiulatuvalt ei määrata.

  (2) Toimetulekutoetus määratakse viie tööpäeva jooksul pärast kõikide dokumentide esitamist.

  (3) Toimetulekutoetuse määramisel hindab kohaliku omavalitsuse üksus, kas toetuse taotleja või mõni tema perekonnaliikmetest vajab lisaks toimetulekutoetusele ka muud sotsiaalhoolekandelist abi.

  (4) Kohaliku omavalitsuse üksus võib jätta toimetulekutoetuse määramata:
  1) töövõimelisele 18-aastasele kuni vanaduspensioniealisele isikule, kes ei tööta ega õpi ja kes ei ole Eesti Töötukassas töötuna registreeritud või on rohkem kui ühel korral ilma mõjuva põhjuseta jätnud individuaalse tegevuskava täitmata või keeldunud pakutud sobivast tööst või osalemast kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud iseseisvat toimetulekut soodustavas sotsiaalteenuses või õppes;
  2) kui toimetulekutoetuse taotlejal või temaga koos elaval ülalpidamist saama õigustatud lapsel või muul abi vajaval alanejal või ülenejal sugulasel, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama, on õigus elatist saada, kuid taotleja keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast;
  3) kui kohaliku omavalitsuse üksus leiab, et toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olev vara, selle üürimine, rentimine või müümine tagab temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid.

  (5) Kohaliku omavalitsuse üksus ei või jätta toimetulekutoetust määramata käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3 nimetatud põhjendusel, kui toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis on ainult üks aastaringselt elamiseks kasutatav eluruum ning elamiseks, õppimiseks ja töötamiseks hädavajalikud esemed.

  (6) Kohaliku omavalitsuse üksus maksab arvestatud toimetulekutoetuse summa kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates vastavalt sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 28 lõikele 3 või posti teel või sularahas, arvestades taotleja eelnevalt väljendatud vastavasisulist soovi.

  (7) Toimetulekutoetuse taotleja, kellele arvestatakse toimetulekutoetust eluasemekulude katmiseks, on kohustatud tagama nende tasumise.

  (8) Kui toimetulekutoetuse taotleja, kellele maksti eelmisel kuul toimetulekutoetust eluasemekulude katmiseks, ei ole neid kulusid tasunud, on kohaliku omavalitsuse üksusel õigus tasuda § 133 lõikes 5 nimetatud eluasemekulud toimetulekutoetuse taotleja eest isikule määratud toimetulekutoetuse arvelt.

§ 135.  Riigieelarvest makstav täiendav sotsiaaltoetus

  (1) Toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik perekonnaliikmed käesoleva seaduse § 131 lõigete 7 ja 8 tähenduses on lapsed, on õigus saada koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot.

  (2) Kui laps saab toimetulekutoetuse taotlemise kuul 18-aastaseks, loetakse teda käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses lapseks.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavat sotsiaaltoetust maksab koos toimetulekutoetusega kohaliku omavalitsuse üksus riigieelarvest käesoleva seaduse § 156 lõike 1 alusel toimetulekutoetuse maksmiseks eraldatud vahenditest.

9. jagu Vajaduspõhine peretoetus 

§ 136.  Vajaduspõhine peretoetus

  (1) Vajaduspõhist peretoetust on õigus saada perekonnal, kelle liikmete hulka kuulub vähemalt üks riiklike peretoetuste seaduse alusel lapsetoetust saav laps, kui:
  1) perekonna netosissetulek on ühes kuus keskmiselt alla vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri või
  2) perekonnale määrati vajaduspõhise peretoetuse taotlemisele eelnenud kuu eest toimetulekutoetus.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud perekonna liikmeteks loetakse käesoleva seaduse § 131 lõigetes 7 ja 8 nimetatud isikud ning sama paragrahvi lõikes 9 nimetatud lapsetoetust saav isik, välja arvatud juhul, kui sama paragrahvi lõikes 9 nimetatud isik on ise vastavalt riiklike peretoetuste seadusele lapsetoetuse taotleja.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud perekonna liikmeks ei loeta:
  1) käesoleva seaduse § 131 lõikes 12 nimetatud isikut, välja arvatud juhul, kui vajaduspõhist peretoetust taotletakse § 131 lõikes 12 nimetatud riiklike peretoetuste seaduse alusel lapsetoetust saava isiku eest;
  2) käesoleva seaduse § 132 lõikes 7 nimetatud isikut.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud ühe kuu keskmine sissetulek arvutatakse vajaduspõhise peretoetuse taotlemisele eelnenud kolme kuu netosissetulekute põhjal, arvestades maha makstud elatise. Käesoleva seaduse § 133 lõikes 2 nimetatud sissetulekuid ei arvata vajaduspõhise peretoetuse taotlemisel perekonna sissetulekute hulka. Kohaliku omavalitsuse üksus võib mitte arvata perekonna sissetulekute hulka ka käesoleva seaduse § 133 lõikes 3 nimetatud sissetulekuid.

  (5) Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri kehtestamise aluseks on Statistikaameti poolt eelarveaastale eelneva aasta 1. märtsiks viimati avaldatud suhtelise vaesuse piir. Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri uus määr ei või olla väiksem kehtivast määrast.

  (6) Iga järgneva 14-aastase ja vanema perekonnaliikme vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri suurus on 50 protsenti ning iga alla 14-aastase perekonnaliikme vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri suurus on 30 protsenti perekonna esimese liikme vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiirist.

  (7) Kui laps saab vajaduspõhise peretoetuse taotlemise kuul 14-aastaseks, loetakse tema sissetulekupiiri suuruseks 50 protsenti perekonna esimese liikme vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiirist.

  (8) Kui perekonnas on üks riiklike peretoetuste seaduse alusel lapsetoetust saav laps, kelle eest saab lapsetoetust vajaduspõhise peretoetuse taotleja või perekonnaliikmete hulka kuuluv muu isik, makstakse vajaduspõhist peretoetust 45 eurot perekonna kohta. Kui perekonnas on vähemalt kaks riiklike peretoetuste seaduse alusel lapsetoetust saavat last, kelle eest saab lapsetoetust vajaduspõhise peretoetuse taotleja või perekonnaliikmete hulka kuuluv muu isik, makstakse vajaduspõhist peretoetust 90 eurot perekonna kohta.

  (9) Vajaduspõhist peretoetust määrab ja maksab kohaliku omavalitsuse üksus käesoleva seadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras.

§ 137.  Vajaduspõhise peretoetuse taotlemine

  (1) Vajaduspõhist peretoetust on õigus taotleda isikul, kellele makstakse perekonnaliikmete hulka kuuluva lapse või laste eest riiklike peretoetuste seaduse alusel lapsetoetust.

  (2) Kui perekonnas on mitu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikut, saab vajaduspõhist peretoetust taotleda üks nimetatud isikutest.

  (3) Vajaduspõhise peretoetuse taotleja esitab vajaduspõhise peretoetuse saamiseks taotluse hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks kohaliku omavalitsuse üksusele, kelle haldusterritooriumil asub tema tegelik elukoht.

  (4) Taotluses märgib taotleja käesoleva seaduse § 131 lõigetes 7 ja 8 ning § 136 lõikes 2 sätestatud juhul § 131 lõikes 9 nimetatud isikute nimed, nende isikukoodi või sünniaja ja sotsiaalse seisundi.

  (5) Vajaduspõhise peretoetuse taotlemisel käesoleva seaduse § 136 lõike 1 punkti 1 alusel lisatakse taotlusele dokumendid, mis tõendavad kõigi käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud perekonnaliikmete taotluse esitamisele eelnenud kolmel kuul saadud netosissetulekut ja makstud elatise suurust. Kui mõne sissetuleku liiki ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada, kinnitab vajaduspõhise peretoetuse taotleja selle suurust oma allkirjaga.

§ 138.  Vajaduspõhise peretoetuse määramine

  (1) Kohaliku omavalitsuse üksus määrab vajaduspõhise peretoetuse kolmeks taotluse esitamise kuule järgnevaks kuuks käesoleva seaduse § 136 lõikes 8 sätestatud suuruses, kui perekonnaliikmete hulka kuuluv laps või lapsed on lapsetoetuse saajad vajaduspõhise peretoetuse taotlemise kuul ning täidetud on muud käesolevas seaduses sätestatud tingimused.

  (2) Eelnevate kuude eest vajaduspõhist peretoetust tagasiulatuvalt ei määrata.

  (3) Kohaliku omavalitsuse üksus võib jätta vajaduspõhise peretoetuse määramata käesoleva seaduse § 134 lõike 4 punktis 2 sätestatud juhul.

  (4) Kohaliku omavalitsuse üksus teeb vajaduspõhise peretoetuse määramise otsuse kümne tööpäeva jooksul pärast kõigi dokumentide esitamist.

§ 139.  Vajaduspõhise peretoetuse maksmine

  (1) Kohaliku omavalitsuse üksus maksab vajaduspõhise peretoetuse hiljemalt 20. kuupäevaks igal taotluse esitamise kuule järgneval kolmel kuul vastavalt sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 28 lõikele 3 või posti teel või sularahas, arvestades taotleja eelnevalt väljendatud vastavasisulist soovi.

  (2) Käesoleva seaduse § 136 lõikes 8 nimetatud vajaduspõhise peretoetuse suuruse muutumise korral makstakse vajaduspõhist peretoetust uues suuruses vajaduspõhise peretoetuse uue suuruse kehtestamise kuust arvates.

10. jagu Sotsiaaltoetus välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodanikule või eesti rahvusest isikule ning tema abikaasale, lastele ja vanematele 

§ 140.  Sotsiaaltoetus välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodanikule või eesti rahvusest isikule ning tema abikaasale, lastele ja vanematele

  (1) Välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodanikul või eesti rahvusest isikul ning temaga koos Eestisse elama asunud abikaasal, lapsel ja vanemal, kes on jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka, on õigus saada igakuist sotsiaaltoetust rahvapensioni määras, kui isiku kuusissetulek on alla rahvapensioni määra.

  (2) Taotlus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sotsiaaltoetuse määramiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sotsiaaltoetuse määrab Sotsiaalkindlustusamet.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sotsiaaltoetus määratakse toetusele õiguse tekkimise päevast, ent tagasiulatuvalt kõige rohkem kolm kuud taotluse esitamise päevast arvates. Sotsiaaltoetus määratakse perioodiks, millal isik vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sotsiaaltoetus makstakse vastavalt sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 28 lõikele 3 või posti teel, arvestades sotsiaaltoetuse saaja eelnevalt väljendatud vastavasisulist soovi.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sotsiaaltoetuse saaja on kohustatud kirjalikult teatama Sotsiaalkindlustusametile asjaoludest, mis toovad kaasa määratud sotsiaaltoetuse maksmise lõpetamise, kümne päeva jooksul asjaolude tekkimisest arvates.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse andmete ja vajalike dokumentide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sotsiaaltoetuste kulud kaetakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu.

4. peatükk Andmekogu 

§ 141.  Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister

  (1) Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister on riigi infosüsteemi kuuluv keskne andmekogu, mis on asutatud juhtumikorralduse põhimõttel tehtava sotsiaaltöö dokumenteerimiseks ja menetlemiseks, sotsiaalteenuste ja -toetuste ning muu abi andmise dokumenteerimiseks ja menetlemiseks, lapsendamise ja eestkoste korraldamiseks ning sotsiaalhoolekandealase teabe ja kohaliku omavalitsuse makstavate, isikute individuaalsest abivajadusest, toimetulekuvõimest või majanduslikust olukorrast mittesõltuvate sotsiaaltoetuste kohta käiva teabe ja statistika kogumiseks.

  (2) Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri asutab ning selle põhimääruse ja andmete säilitamise tähtaja kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (3) Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri vastutav töötleja on Sotsiaalministeerium.

  (4) Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri asutamise ja pidamise kulud kaetakse riigieelarvest.

§ 142.  Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri volitatud töötlejad

  (1) Käesoleva seaduse § 144 lõigetes 1, 2 ja 6 nimetatud andmete töötlemise õigus oma pädevuse piires sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri volitatud töötlejatena on:
  1) kohaliku omavalitsuse üksusel;
  2) maavalitsusel;
  3) Sotsiaalkindlustusametil.

  (2) Kohaliku omavalitsuse üksus võib anda halduslepinguga volituse isikuandmete töötlemiseks sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris järgmiste sotsiaalteenuste osutajatele:
  1) turvakoduteenus;
  2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;
  3) isikliku abistaja teenus;
  4) tugiisikuteenus;
  5) võlanõustamisteenus;
  6) sotsiaaltransporditeenus;
  7) koduteenus;
  8) varjupaigateenus;
  9) eluasemeteenus;
  10) muu sotsiaalteenus, mille osutamist rahastab kohaliku omavalitsuse üksus.

  (3) Maavalitsus võib anda halduslepinguga volituse isikuandmete töötlemiseks sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris järgmiste sotsiaalteenuste osutajatele:
  1) asenduskoduteenuse osutaja;
  2) tegevusluba omav lapsehoiuteenuse osutaja.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sotsiaalteenuse osutajaga sõlmib halduslepingu isikuandmete töötlemiseks tema asukohajärgne kohalik omavalitsus ja lõikes 3 nimetatud sotsiaalteenuse osutajaga tema asukohajärgne maavalitsus.

  (5) Nende isikuandmete loetelu, mille töötlemiseks kohaliku omavalitsuse üksus või maavalitsus võib sotsiaalteenuse osutajat volitada, kehtestab Vabariigi Valitsus sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimäärusega.

§ 143.  Andmete esitamine sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse ning andmevahetus

  (1) Käesolevast seadusest tuleneva andmete esitamise kohustuse olemasolul või vastutava või volitatud töötleja nõudel on sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse kandmiseks kohustatud andmeid esitama:
  1) kohaliku omavalitsuse üksus;
  2) maavalitsus;
  3) Sotsiaalkindlustusamet;
  4) isik, kes on pöördunud abi saamiseks kohaliku omavalitsuse üksuse või valitsusasutuse poole;
  5) Sotsiaalministeerium;
  6) tegevusluba omav lapsehoiuteenuse osutaja;
  7) turvakoduteenuse osutaja;
  8) väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutaja;
  9) isikliku abistaja teenuse osutaja;
  10) tugiisikuteenuse osutaja;
  11) võlanõustamisteenuse osutaja;
  12) sotsiaaltransporditeenuse osutaja;
  13) koduteenuse osutaja;
  14) varjupaigateenuse osutaja;
  15) eluasemeteenuse osutaja;
  16) asenduskoduteenuse osutaja;
  17) käesoleva seaduse § 129 lõikes 1 nimetatud hooldaja;
  18) lapsendada sooviv isik;
  19) hooldaja perekonnaseaduse tähenduses;
  20) muu isik või asutus, kes osutab kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest rahastatavat sotsiaalteenust käesoleva seaduse tähenduses.

  (2) Vastutaval töötlejal, maavalitsusel, kohaliku omavalitsuse üksusel ja Sotsiaalkindlustusametil on lubatud seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga talle pandud ülesannete täitmiseks teha päringuid ja saada andmeid teistest riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogudest tema töödeldavate andmete ulatuses.

  (3) Kui andmevahetust ei ole võimalik avaliku teabe seaduse alusel kehtestatud infosüsteemide andmevahetuskihi nõuetele vastavalt teostada, korraldab vastutav või volitatud töötleja andmete käsitsi sisestamise sotsiaalteenuste ja -toetuste registrisse.

§ 144.  Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse kantavad andmed

  (1) Kohaliku omavalitsuse üksus kannab sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimääruses kehtestatud korras järgmised andmed:
  1) toimetulekutoetuse ja käesoleva seaduse §-s 135 sätestatud riigieelarvest makstava täiendava sotsiaaltoetuse taotlemiseks ja maksmiseks vajalikud andmed;
  2) vajaduspõhise peretoetuse taotlemiseks ja maksmiseks vajalikud andmed;
  3) käesoleva seaduse §-s 26 sätestatud täisealise isiku hoolduse seadmise ja hooldaja määramise andmed;
  4) käesoleva seaduse §-s 26 sätestatud täisealise isiku hoolduse eest makstava toetuse taotlemiseks ja maksmiseks vajalikud andmed;
  5) käesoleva seaduse §-s 127 sätestatud lapse perekonnas hooldamise lepingu andmed;
  6) andmed asenduskoduteenust saama suunamise otsuse kohta;
  7) riigi rahastatava lapsehoiuteenuse taotluse ja teenust saama suunamise otsuse andmed;
  8) andmed lastekaitseseaduse tähenduses abivajava lapse ning abivajava lapse juhtumiga seotud kohtulahendite, toimingute ja menetlustoimingute kohta;
  9) andmed lastekaitseseaduse tähenduses hädaohus oleva lapse ning hädaohus oleva lapse juhtumiga seotud kohtulahendite, toimingute ja menetlustoimingute kohta;
  10) lastekaitseseaduse tähenduses abivajava lapse ja hädaohus oleva lapse juhtumiplaani andmed.

  (2) Muude sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmisega seotud andmete, lapsendamise ja eestkoste korraldamise andmete ning nende kohaliku omavalitsuse üksuse makstavate sotsiaaltoetuste kandmine sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse, mida makstakse isikutele sõltumata nende individuaalsest abivajadusest, toimetulekuvõimest või majanduslikust olukorrast, on vabatahtlik.

  (3) Sotsiaalse rehabilitatsiooni, erihooldusteenuste ja abivahendite andmed kantakse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse juhul, kui neid rahastatakse kohaliku omavalitsuse eelarvest.

  (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed kantakse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse, tuleb andmete kandmisel lähtuda sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimääruses kehtestatust.

  (5) Sotsiaalteenuse osutaja kannab sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse hiljemalt teenuse osutamise kuule järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks:
  1) andmed käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 6 ja 7 alusel isikule teenuse osutamise kohta;
  2) andmed käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud teenust saama suunatud isiku asukoha kohta.

  (6) Sotsiaalkindlustusamet kannab sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimääruses kehtestatud korras järgmised andmed:
  1) andmed lastekaitseseaduse tähenduses abivajava lapse ning abivajava lapse juhtumiga seotud toimingute ja menetlustoimingute kohta, sealhulgas abivajava lapse sotsiaalteenust saama suunamise andmed;
  2) andmed lastekaitseseaduse tähenduses hädaohus oleva lapse ning hädaohus oleva lapse juhtumiga seotud kohtulahendite, tehtud toimingute ja menetlustoimingute kohta.

§ 145.  Juurdepääs registriandmetele

  Käesoleva seaduse § 142 lõigetes 2 ja 3 nimetatud sotsiaalteenuse osutajal on juurdepääs tema poolt registrisse sisestatud andmetele ja vastava sotsiaalteenuse osutaja juurde teenust saama suunatud või haldusorgani otsuse alusel läinud isiku järgmistele andmetele:
  1) isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, sünnikuupäev, surmakuupäev, sugu;
  2) isiku staatus rahvastikuregistris ja isiku rahvastikuregistrijärgne elukoht;
  3) haldusorgani sisestatavad andmed isikule määratud sotsiaalteenuse osutamise kohta.

5. peatükk Vaidemenetlus 

§ 146.  Kohaliku omavalitsuse üksuse vaidemenetlus

  Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest rahastatava sotsiaalteenuse, sotsiaaltoetuse, vältimatu sotsiaalabi või muu abi ning toimetulekutoetuse ja vajaduspõhise peretoetuse otsusega mittenõustumise korral on taotlejal õigus esitada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras vaie kohaliku omavalitsuse üksuse kaudu maavanemale.

6. peatükk Loamenetlus 

§ 147.  Rehabilitatsiooniteenuse osutaja loakohustus

  (1) Rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks peab olema tegevusluba.

  (2) Loakohustust ei ole Sotsiaalkindlustusametil.

§ 148.  Rehabilitatsiooniteenuse osutaja tegevusloa taotluse lahendamine

  (1) Rehabilitatsiooniteenuse osutaja tegevusloa taotluse lahendab Sotsiaalkindlustusamet.

  (2) Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele esitatakse rehabilitatsiooniteenuse osutaja tegevusloa taotluses need käesoleva seaduse § 57 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud loetelus nimetatud tegevused, mida rehabilitatsiooniteenuse osutaja rehabilitatsiooniteenuse raames osutab.

§ 149.  Tegevusloa kontrolliese

  Rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks antakse tegevusluba, kui rehabilitatsiooniteenuse osutaja ja rehabilitatsioonimeeskond vastavad käesoleva seaduse § 66 punktides 1, 2 ja 4–7 ning §-s 68 sätestatud nõuetele.

§ 150.  Rehabilitatsiooniteenuse tegevusloa kõrvaltingimus

  Rehabilitatsiooniteenuse osutamise tegevusloale võib lisada kõrvaltingimusena õiguse rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks rehabilitatsiooniprogrammi alusel, kui:
  1) rehabilitatsiooniprogramm vastab käesoleva seaduse § 69 lõigetes 2 ja 4–6 sätestatud nõuetele;
  2) rehabilitatsiooniprogramm on kinnitatud vastavalt käesoleva seaduse § 69 lõikele 11.

§ 151.  Sotsiaalteenuse osutaja loakohustus

  Tegevusluba on nõutav järgmiste sotsiaalteenuste osutamiseks:
  1) riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse rahastatav lapsehoiuteenus;
  2) asenduskoduteenus;
  3) turvakoduteenus;
  4) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;
  5) igapäevaelu toetamise teenus;
  6) töötamise toetamise teenus;
  7) toetatud elamise teenus;
  8) kogukonnas elamise teenus;
  9) ööpäevaringne erihooldusteenus.

§ 152.  Sotsiaalteenuse osutaja tegevusloa taotlemine

  (1) Sotsiaalteenuse osutaja tegevusloa taotluse lahendab:
  1) käesoleva seaduse § 151 punktides 1–4 nimetatud teenuste osutamiseks maavanem;
  2) käesoleva seaduse § 151 punktides 5–9 nimetatud teenuste osutamiseks Sotsiaalkindlustusamet.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud taotlus esitatakse:
  1) füüsilise isiku puhul tema rahvastikuregistrijärgse elukoha maavanemale ja juriidilise isiku puhul tema asukohajärgsele maavanemale, kui lapsehoiuteenust soovitakse osutada lapsehoiuteenust saava lapse eluruumis;
  2) kõigil muudel juhtudel tegevuskohajärgsele maavanemale.

  (3) Sotsiaalteenuse osutaja tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele järgmised andmed:
  1) nende isikute arv, kellele taotleja soovib tegevuskohas teenust osutada;
  2) esmase tegevusloa taotlemise korral hooldustöötajate, turvakodus teenust vahetult osutavate isikute, tegevusjuhendajate, lapsehoidjate, kasvatusala töötajate või perevanemate kirjalik nõusolek tegevusluba taotleva teenuse osutaja juurde tööle asumiseks.

  (4) Turvakoduteenuse, lapsehoiuteenuse või asenduskoduteenuse osutamise tegevusloa taotlemise korral esitab taotleja lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatule turvakodus teenust vahetult osutava isiku, lapsehoidja, perevanema või kasvatusala töötaja tervisetõendi nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta.

  (5) Kui lapsehoiuteenust või asenduskoduteenust soovitakse osutada lapsehoidja või perevanema eluruumides, tuleb esitada lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud dokumentidele:
  1) eluruumi omaniku nõusolek lapsehoiuteenuse või asenduskoduteenuse osutamiseks lapsehoidja või perevanema eluruumides;
  2) lapsehoidja või perevanemaga ühist eluruumi kasutava täisealise isiku tervisetõend nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta.

  (6) Kui igapäevaelu toetamise teenust või toetatud elamise teenust osutatakse isikule, kes jagab ühist eluruumi selle omanikuga, tuleb tegevusloa taotluses esitada eluruumi omaniku nõusolek tema eluruumides igapäevaelu toetamise teenuse või toetatud elamise teenuse osutamise kohta.

  (7) Igapäevaelu toetamise teenuse, töötamise toetamise teenuse, toetatud elamise teenuse, kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise tegevusloa taotlemise korral esitab taotleja lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmetele tegevusjuhendaja tervisetõendi nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta.

§ 153.  Sotsiaalteenuse osutaja tegevusloa kontrolliese

  Sotsiaalteenuse osutamiseks antakse tegevusluba, kui:
  1) tegevusloa taotleja ja teenus, mida kavatsetakse osutama hakata ning hooldustöötaja, turvakodus teenust vahetult osutav isik, lapsehoidja, kasvatusala töötaja, perevanem ja tegevusjuhendaja (edaspidi teenust vahetult osutav isik) vastavad käesolevas seaduses teenusele, teenuseosutajale ja teenust vahetult osutavale isikule sätestatud nõuetele;
  2) teenust vahetult osutaval isikul puudub karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest, mis võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara;
  3) teenuse osutamise koht vastab rahvatervise seaduse alusel kehtestatud tervisekaitsenõuetele;
  4) teenuse osutamise koht vastab tuleohutusnõuetele;
  5) käesoleva seaduse § 151 punktides 1 ja 2 nimetatud teenuse puhul on täidetud lastekaitse seaduse §-s 20 sätestatud nõuded.

§ 154.  Sotsiaalteenuse osutaja tegevusloa kõrvaltingimused

  Sotsiaalteenuse osutaja tegevusloale lisatakse järgmised kõrvaltingimused:
  1) maksimaalne isikute arv, kellele on lubatud samal ajal teenust osutada;
  2) ööpäevaringse erihooldusteenuse korral täpsustus, kas ettevõtjal on õigus osutada seda teenust lisaks käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 nimetatud isikule ka sügava liitpuudega isikule, ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikule või kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikule;
  3) tegutsemiseks lubatud tegevuskoht.

§ 155.  Tegevusloas nimetatud tegevusest loobumine

  (1) Tegevusloas nimetatud tegevusest võib ajutiselt loobuda kuni kuueks kuuks. Käesoleva seaduse § 151 punktides 1, 3 ja 4 nimetatud teenuse osutaja peab teavitama tegevusloa väljaandjat oma tegevusest ajutiselt loobumisest vähemalt kolm kuud ette. Ajutine loobumine käesoleva seaduse § 151 punktides 2 ja 5–9 nimetatud teenuste osutamisest ei ole lubatud.

  (2) Käesoleva seaduse § 151 punktis 1, 3, 4, 5 või 6 nimetatud teenuse osutaja on kohustatud esitama majandustegevusest loobumise teate registripidajale kolm kuud enne teenuse osutamise lõpetamist. Käesoleva seaduse § 151 punktis 2, 7, 8 või 9 nimetatud teenuse osutaja on kohustatud esitama majandustegevusest loobumise teate registripidajale vähemalt kuus kuud enne teenuse osutamise lõpetamist.

7. peatükk Rahastamine 

§ 156.  Riigieelarvest finantseeritavad sotsiaaltoetused

  (1) Riigieelarvest eraldatakse valla- ja linnaeelarvetesse vahendid toimetulekutoetuse ja vajaduspõhise peretoetuse maksmiseks lähtuvalt Riigikogu kehtestatud toimetulekupiirist ja vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiirist ning vastavalt käesolevas seaduses kehtestatud tingimustele.

  (2) Toimetulekutoetuse ja vajaduspõhise peretoetuse taotluste menetlemise ja väljamaksmise kui kohaliku omavalitsuse üksuse täidetava riikliku ülesande kulud hüvitatakse valla- ja linnavalitsusele riigieelarvest.

  (3) Riigieelarves määratakse vastavalt riigieelarve võimalustele kohaliku omavalitsuse üksustele toetus abi vajavate isikute iseseisva toimetuleku pikemaajalist paranemist soodustavate sotsiaalteenuste arendamiseks, uute sotsiaalteenuste käivitamise, sealhulgas investeeringute kulude ja täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise kulude osaliseks katmiseks.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksustele eraldatavate ja kohaliku omavalitsuse üksuste vahel rahaliste vahendite jaotamise põhimõtted kehtestab riigieelarve seaduse alusel Vabariigi Valitsus määrusega.

8. peatükk Järelevalve 

§ 157.  Riikliku ja haldusjärelevalve teostamine

  (1) Riiklikku järelevalvet käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostavad järgmised korrakaitseorganid:
  1) Terviseamet – käesoleva seaduse § 114 lõike 4 punktis 2 ja § 124 lõikes 10 sätestatud tervisekontrolli läbimise üle;
  2) Sotsiaalkindlustusamet – käesoleva seaduse §-des 66, 87, 91, 94, 97 ja 100 nimetatud teenuste osutajate üle;
  3) maavanem – käesoleva seaduse §-des 20, 33, 108 ja 116 nimetatud teenuste osutajate üle.

  (2) Maavanem või tema volitatud isik teostab haldusjärelevalvet maakonnas osutatavate sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi ning riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste rahaliste vahendite kasutamise üle. Seda kajastav ettekanne esitatakse Sotsiaalministeeriumile vähemalt üks kord aastas.

  (3) Sotsiaalkindlustusametil on õigus saada riikliku järelevalve tegemiseks vajalikku informatsiooni ja kontrollida andmete õigsust maksukorralduse seaduse §-s 251 sätestatud töötamise registri andmete alusel.

§ 158.  Riikliku järelevalve erimeetmed

  Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32 ja 49–51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 159.  Sunniraha määr

  Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 640 eurot.

9. peatükk Rakendussätted 

1. jagu Üleminekusätted 

§ 160.  Üleminekusätted

  (1) Kuni 2019. aasta 31. detsembrini võib asenduskodu pere koosneda kuni kaheksast lapsest.

  (2) Kasvatusala töötajal, kes on 2007. aasta 1. jaanuaril töö- või käsunduslepingulises suhtes asenduskoduteenuse osutajaga ja kellel on keskharidus ning kellel tekkis õigus riiklikule vanaduspensionile enne 2012. aasta 1. jaanuari, on õigus töötada nooremkasvataja ametikohal kuni riiklikule vanaduspensionile jäämiseni.

  (3) Kuni 2017. aasta 31. detsembrini võib erihoolekandeteenust osutada tegevusjuhendaja, kellel on vähemalt põhiharidus, kes on registreerunud käesoleva seaduse § 86 lõike 7 alusel kehtestatud kava kohasele koolitusele ning kes vastab nimetatud paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõudele.

  (4) Kuni 2017. aasta 31. detsembrini võib erihoolekandeteenust kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikule osutada tegevusjuhendaja, kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõuetele ja kes on registreerunud käesoleva seaduse § 86 lõike 7 alusel kehtestatud kava kohasele täienduskoolitusele tööks suurema ohtlikkusastmega isikutega.

  (5) Kuni 2017. aasta 31. detsembrini võib sügava liitpuudega või ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikule teenust osutada lisaks käesoleva seaduse § 86 lõikes 6 nimetatud tegevusjuhendajale ka tegevusjuhendaja, kes vastab vähemalt ühele nimetatud paragrahvi lõikes 1 kehtestatud nõudele, lõikes 3 kehtestatud nõudele ning kes on registreerunud käesoleva seaduse § 86 lõike 7 alusel kehtestatud kava kohasele täienduskoolitusele tööks sügava liitpuudega või ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikutega.

  (6) Enne 2009. aasta 1. jaanuari läbitud täienduskoolitus tööks suurema ohtlikkusastmega isikutega on võrdsustatud § 86 lõikes 7 nimetatud koolitusega.

  (7) Kuni 2019. aasta 31. detsembrini võib erihoolekandeteenust osutada tegevusjuhendaja, kellel on põhiharidus, kes vastab § 86 lõikes 3 sätestatud nõudele ning kes on läbinud nimetatud paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud kava kohase koolituse.

  (8) Alla 18-aastase isiku enne 2016. aasta 1. jaanuari esitatud rehabilitatsiooniteenuse saamise taotlus vaadatakse läbi ja rehabilitatsiooniteenuse osutamine otsustakse kuni 2015. aasta 31. detsembrini kehtinud sotsiaalhoolekande seaduse redaktsiooni kohaselt.

  (9) Alla 18-aastaselt isikult, kellele rehabilitatsiooniteenuse osutamise otsus oli tehtud hiljemalt 2015. aasta 31. detsembril ning käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud juhul võtab Sotsiaalkindlustusamet sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse üle, osutades sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust kuni rehabilitatsiooniplaani kehtivuse lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 2018. aasta 31. detsembrini. Kui käesolevas lõikes nimetatud isikul ei ole kehtivat rehabilitatsiooniplaani, määrab rehabilitatsioonimeeskond rehabilitatsiooniplaani koostamisel selle kehtivuse.

  (10) Vähemalt 18-aastaselt isikult, kellele rehabilitatsiooniteenuse osutamise otsus oli tehtud hiljemalt 2015. aasta 31. detsembril ning kellel on kehtiv rehabilitatsiooniplaan, võtab Sotsiaalkindlustusamet sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse üle, osutades sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust kuni rehabilitatsiooniplaani kehtivuse lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 2018. aasta 31. detsembrini.

  (11) Vähemalt 18-aastaselt isikult, kes on esitanud rehabilitatsiooniteenuse saamise taotluse enne 2016. aasta 1. jaanuari või kellele rehabilitatsiooniteenuse osutamise otsus oli tehtud hiljemalt 2015. aasta 31. detsembril ja kellel ei ole kehtivat rehabilitatsiooniplaani, võtab Sotsiaalkindlustusamet sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse üle, kui isikul tuvastatakse käesoleva seaduse § 62 kohaselt sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajadus.

  (12) Isikul, kellele rehabilitatsiooniteenuse osutamine on otsustatud sotsiaalhoolekande seaduse kuni 2015. aasta 31. detsembrini kehtinud redaktsiooni kohaselt, lõpeb õigus saada nimetatud redaktsiooni kohast rehabilitatsiooniteenust Eesti Töötukassa poolt tööalase rehabilitatsiooni otsuse tegemise kuupäevast või Sotsiaalkindlustusameti poolt sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise otsuse tegemise kuupäevast arvates.

  (13) Isik, kellel oli sotsiaalhoolekande seaduse kuni 2015. aasta 31. detsembrini kehtinud redaktsiooni kohane kvalifikatsioon rehabilitatsioonimeeskonna töös osalemiseks ning kes oli 2015. aasta 31. detsembri seisuga registreeritud majandustegevuse registris rehabilitatsioonimeeskonna liikmena, võib olla rehabilitatsioonimeeskonna liige kuni 2019. aasta 31. detsembrini.

  (14) Rehabilitatsiooniteenuse osutajaga sotsiaalhoolekande seaduse kuni 2015. aasta 31. detsembrini kehtinud redaktsiooni § 114 lõike 1 alusel sõlmitud halduslepingu kehtivus lõpeb 2015. aasta 31. detsembril.

  (15) Rehabilitatsioonimeeskond peab vastama käesoleva seaduse § 68 lõikes 6 sätestatud nõetele hiljemalt 2020. aasta 1. jaanuaril.

  (16) Kui isikul tekkis õigus abivahendi ostmiseks, laenutamiseks või nendega seotud teenuste kulu kompenseerimiseks maavalitsuse otsuse alusel enne 2016. aasta 1. jaanuari, võtab Sotsiaalkindlustusamet alates 2016. aasta 1. jaanuarist teenuse rahastamise maavalitsuselt üle.

  (17) Isikule maavalitsuse poolt väljastatud abivahendi kaart kehtib sellele kantud abivahendi nimetuse osas kuni käesoleva seaduse § 48 lõigetes 6 ja 7 sätestatud tähenduses abivahendi kasutusaja lõpuni.

  (18) Käesoleva seaduse § 47 lõigetes 6 ja 7 sätestatut kohaldatakse ka isikule, kellel tekkis õigus abivahendi ostmiseks, laenutamiseks või nendega seotud teenuste kulu kompenseerimiseks maavalitsuse otsuse alusel enne 2016. aasta 1. jaanuari.

  (19) Käesoleva seaduse § 47 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikule, kellel muutub õigustatuse alus ning isikule, kelle abivahendi kaardi kehtivus on lõppenud, ei kohaldata käesoleva seaduse § 51 lõiget 4.

  (20) Abivahendi müüja või üürija peab vastama käesoleva seaduse § 55 lõikes 4 nimetatud nõuetele hiljemalt 2017. aasta 1. jaanuaril.

  (21) Rehabilitatsiooniteenuse osutaja, kellel oli sotsiaalhoolekande seaduse kuni 2015. aasta 31. detsembrini kehtinud redaktsiooni kohaselt väljastatud tegevusluba rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks ning kes oli 2015. aasta 31. detsembri seisuga registreeritud majandustegevuse registris rehabilitatsiooniteenuse osutajana, võib nimetatud tegevusloa alusel teenust osutada kuni 2016. aasta 31. detsembrini.

  (22) Kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud kandma käesoleva seaduse § 144 lõikes 1 nimetatud ning 2016. aasta 1. jaanuari aktiivsete juhtumite andmed sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse järgmiselt:
  1) käesoleva seaduse § 144 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud andmed kolme kuu jooksul alates seaduse jõustumisest;
  2) käesoleva seaduse § 144 lõike 1 punktides 8–10 nimetatud andmed kuue kuu jooksul alates seaduse jõustumisest.

2. jagu Seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine 

§ 161.  Alaealise mõjutusvahendite seaduse muutmine

Alaealise mõjutusvahendite seaduse § 3 lõike 1 punktis 8 ja lõike 2 punktis 1 asendatakse arv „111” arvuga „56”.

§ 162.  Eluruumide erastamise seaduse muutmine

Eluruumide erastamise seaduse § 3 lõike 5 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„8) kohaliku omavalitsuse üksuse poolt sotsiaalteenuse raames tagatud kohaliku omavalitsuse omandis olevad eluruumid.”.

§ 163.  Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse muutmine

Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 9 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) kohaliku omavalitsuse üksuse poolt sotsiaalteenuse raames tagatud eluruumide ehitamiseks või ostmiseks;”.

§ 164.  Halduskoostöö seaduse muutmine

Halduskoostöö seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 13 lõike 11 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„7) sotsiaalhoolekande seaduse § 77 lõikes 1 nimetatud haldusleping;”;

2) paragrahvi 13 lõikest 11 jäetakse välja punkt 71.

§ 165.  Kogumispensionide seaduse muutmine

Kogumispensionide seaduse § 10 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „sotsiaalhoolekande seaduse § 15 lõike 2 alusel” tekstiosaga „sotsiaalhoolekande seaduse § 130 lõike 3 alusel”.

§ 166.  Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet,” tekstiosaga „sotsiaalteenuseid, -toetusi ja muud sotsiaalabi, eakate hoolekannet,”.

§ 167.  Käibemaksuseaduse muutmine

Käibemaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 15 lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „meditsiiniseade” sõnadega „meditsiiniseadme seaduse tähenduses”;

2) paragrahvi 16 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) sotsiaalhoolekande seaduse §-des 17, 20, 23, 26, 41, 56, 87, 91, 94, 97, 100, 116 ja 127 nimetatud sotsiaalteenus ja §-s 108 nimetatud riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest rahastatav sotsiaalteenus;”.

§ 168.  Maagaasiseaduse muutmine

Maagaasiseaduse § 2 punktis 20 asendatakse tekstiosa „sotsiaalhoolekande seaduse § 22 lõike 1 alusel” tekstiosaga „sotsiaalhoolekande seaduse § 131 lõigete 2 ja 3 alusel”.

§ 169.  Ohvriabi seaduse muutmine

Ohvriabi seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 31 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „sotsiaalhoolekande seaduse §-des 291 ja 292” tekstiosaga „sotsiaalhoolekande seaduse §-des 9 ja 10”;

2) paragrahvi 61 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „sotsiaalhoolekande seaduse § 22 lõikes 2” tekstiosaga „sotsiaalhoolekande seaduse § 131 lõikes 7”.

§ 170.  Psühhiaatrilise abi seaduse muutmine

Psühhiaatrilise abi seaduse § 11 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „seaduse” tekstiosaga „§ 105”.

§ 171.  Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmine

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvis 21 asendatakse arv „1114” arvuga „69”;

2) paragrahvi 9 lõikes 1 asendatakse sõnad „sõlmitud sotsiaalhoolekande seaduse alusel kirjalik perekonnas hooldamise leping” tekstiosaga „kohaliku omavalitsuse üksus sõlminud kirjaliku lepingu isiku hooldamiseks perekonnas, kelle liikmete hulka ta ei kuulu”.

§ 172.  Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 kolmandast lausest jäetakse välja tekstiosad „, koolkodus ja noortekodus” ja „, koolkodu või noortekodu”;

2) paragrahvi 39 lõikest 6 jäetakse välja sõnad „sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses”.

§ 173.  Rahvastikuregistri seaduse muutmine

Rahvastikuregistri seaduse § 43 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna „sotsiaalhoolekande-” sõnaga „hoolekande-”.

§ 174.  Rahvatervise seaduse muutmine

Rahvatervise seaduse § 8 lõike 2 punktis 9 asendatakse sõna „erihooldekodu” sõnadega „erihoolekandeteenust osutav asutus”.

§ 175.  Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmine

Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 36 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „riigieelarvest finantseeritavas”.

§ 176.  Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine

Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 47 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) alates 18. eluaastast tööealisel isikul, kellel on tuvastatud osaline töövõime või töövõime puudumine;”;

2) paragrahvi 59 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) tööealisel isikul, kellel on puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 tähenduses või kes on tunnistatud püsivalt töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel või kellele on riiklike elatusrahade seaduse alusel määratud invaliidsusgrupp tähtajatult või kellel on tuvastatud osaline töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel ning kellel on tuvastatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajadus;”;

3) paragrahvi 60 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Õigustatud isikule ja vajaduse korral alla 16-aastase õigustatud isiku saatjale hüvitatakse õigustatud isiku elukohast teenuse osutamise kohta ja tagasi sõitmiseks tehtud kulud ning teenuse saamise ajal majutuskulud.

(2) Kui sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust tuleb osutada õigustatud isiku igapäevases keskkonnas, hüvitatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajale sõidukulud teenuse osutamise kohast õigustatud isiku asukohta ja tagasi. Käesolevas lõikes nimetatud juhul ei tohi ühes kalendriaastas õigustatud isiku sõidu- ja majutuskulud ning teenuse osutaja sõidukulud kokku ületada käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel sätestatud maksimaalset maksumust.

(3) Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames majutamisel peab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja tagama majutuse sellises keskkonnas, mis vastab:
1) haiglale esitatud nõuetele;
2) turismiseaduse § 19 lõike 4 alusel kehtestatud majutusettevõtte nõuetest vähemalt külaliskorterile esitatavatele nõuetele või
3) rahvatervise seaduse alusel hoolekandeasutusele kehtestatud tervisekaitsenõuetele.

(4) Sõidukulud hüvitatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise koha ja õigustatud isiku elukoha lühima kahekordse vahemaa ning kilomeetrikulu piirmäära alusel. Sõidukulusid ei hüvitata tagasiulatuvalt rohkem kui eelmise eelarveaasta eest.

(5) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega sõidukulude piirmäära ühe kilomeetri kohta, sõidu- ja majutuskulude hüvitamise korra ning sõidu- ja majutuskulude maksimaalse maksumuse õigustatud isiku ja alla 16-aastase õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendriaastas.”;

4) paragrahvi 63 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu „Eesti Töötukassalt” sõnadega „töövõime hindamisel antud eksperdiarvamust ja”;

5) paragrahvi 73 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „kogumispensionist kogumispensionide seaduse tähenduses,” tekstiosaga „töövõimetoetusest töövõimetoetuse seaduse tähenduses,”;

6) paragrahvi 93 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 101 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) 18-aastasel kuni riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud isikul on tuvastatud töövõimetoetuse seaduse alusel puuduv töövõime;”;

8) paragrahvi 101 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) kellel on tuvastatud töövõimetoetuse seaduse alusel puuduv töövõime, välja arvatud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud isiku puhul, või”;

9) paragrahvi 101 lõike 3 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) kellel on tuvastatud töövõimetoetuse seaduse alusel puuduv töövõime, välja arvatud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud isiku puhul, ja”;

10) paragrahvi 149 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks antakse tegevusluba, kui rehabilitatsiooniteenuse osutaja ja rehabilitatsioonimeeskond vastavad käesoleva seaduse §-des 66 ja 68 sätestatud nõuetele.”;

11) paragrahvi 160 täiendatakse lõigetega 23–25 järgmises sõnastuses:

„(23) Käesoleva seaduse § 47 lõike 1 punktis 2 nimetatud isiku puhul on osalise või puuduva töövõime tingimus täidetud ka siis, kui isik on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel tunnistatud püsivalt töövõimetuks töövõime kaotusega 40–100 protsenti või isikule riiklike elatusrahade seaduse alusel tähtajatult määratud invaliidsusgrupp on riikliku pensionikindlustuse seaduse § 58 kohaselt arvatud vastavaks vanaduspensionieani määratud püsivale töövõimetusele töövõime kaotusega 40–100 protsenti.

(24) Käesoleva seaduse § 101 lõike 1 punktis 3 sätestatud puuduva töövõime tingimus on täidetud ka isikul, kellel on tuvastatud töövõime kaotus vähemalt 80 protsenti.

(25) Käesoleva seaduse § 101 lõike 2 punktis 2 ja lõike 3 punktis 2 sätestatud puuduva töövõime tingimus on täidetud ka isikul, kellel on tuvastatud töövõime kaotus vähemalt 90 protsenti.”.

§ 177.  Sotsiaalmaksuseaduse muutmine

Sotsiaalmaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 9 asendatakse arv „231” arvuga „140”;

2) paragrahvi 6 lõike 11 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) hooldab puudega isikut sotsiaalhoolekande seaduse § 26 alusel ja kellele valla- või linnavalitsus maksab toetust puudega isiku hooldamise eest ja kes ei tööta ega saa riiklikku pensioni või”;

3) paragrahvi 6 lõike 11 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) hooldab puudega isikut sotsiaalhoolekande seaduse § 26 alusel ja kellele valla- või linnavalitsus maksab toetust puudega isiku hooldamise eest ning kes ei tööta ega ole riikliku pensioni saaja ega osalise või puuduva töövõimega isik või”.

§ 178.  Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 25 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirangut õendusabi osutamise õiguslikule vormile ei kohaldata sotsiaalhoolekande seaduse §-s 100 nimetatud sotsiaalteenuse osutajatele ja sotsiaalhoolekande seaduse §-s 20 nimetatud sotsiaalteenust ööpäevaringselt osutavatele asutustele käesoleva seaduse § 25 lõike 3 alusel kehtestatud määruses nimetatud koduõendusteenuse osutamise korral.”.

§ 179.  Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmine

Tööturuteenuste ja -toetuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 231 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „sotsiaalhoolekande seaduse § 112 alusel” tekstiosaga „sotsiaalhoolekande seaduse § 57 alusel”;

2) paragrahvi 231 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „sotsiaalhoolekande seaduse § 2111 lõikes 1” tekstiosaga „sotsiaalhoolekande seaduse § 147 lõikes 1”;

3) paragrahvi 26 lõike 4 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) hooldanud kohaliku omavalitsuse üksusega sõlmitud kirjaliku lepingu alusel haiget, püsivalt töövõimetut isikut või eakat, kes ei kuulu perekonnaliikmete hulka.”;

4) paragrahvi 26 lõike 4 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) hooldanud kohaliku omavalitsuse üksusega sõlmitud kirjaliku lepingu alusel haiget, püsivalt töövõimetut, osalise või puuduva töövõimega isikut või vanurit, kes ei kuulu perekonnaliikmete hulka.”;

5) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 20 järgmises sõnastuses:

„(20) Käesoleva seaduse § 231 lõikes 2 sätestatud tegevusloa nõue loetakse kuni 2016. aasta 31. detsembrini täidetuks rehabilitatsiooniteenuse osutajal, kellel oli sotsiaalhoolekande seaduse kuni 2015. aasta 31. detsembrini kehtinud redaktsiooni kohaselt kehtiv tegevusluba rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks.”.

§ 180.  Töövõimetoetuse seaduse muutmine

Töövõimetoetuse seaduse § 12 lõike 1 punktis 10 asendatakse arv „282” arvuga „26”.

§ 181.  Vanemahüvitise seaduse muutmine

Vanemahüvitise seaduse § 2 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Hüvitisele on õigus last kasvataval vanemal, lapsendajal, võõrasvanemal, eestkostjal või hooldajal, kellega on sõlmitud kirjalik lapse perekonnas hooldamise leping sotsiaalhoolekande seaduse § 130 lõike 3 alusel.”.

§ 182.  Õiguskantsleri seaduse muutmine

Õiguskantsleri seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 24 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui õiguskantslerile esitab avalduse kinnipeetav, ajateenija või psühhiaatriahaiglas, ööpäevaringset erihoolekandeteenust osutavas asutuses, väljaspool kodu ööpäevaringset üldhooldusteenust osutavas asutuses, turvakodus või asenduskodus viibiv isik, edastab asjaomane asutus selle viivitamata oma kulul adressaadile sisu kontrollimata.”;

2) paragrahvi 27 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Õiguskantsleril on õigus teha kontrollkäiku vanglasse, väeossa, arestimajja, kinnipidamiskeskusesse, varjupaigataotlejate majutuskeskusesse, Politsei- ja Piirivalveameti ametiruumidesse, kus ajutiselt majutatakse varjupaigataotlejaid, psühhiaatriahaiglasse, ööpäevaringset erihoolekandeteenust osutavasse asutusesse, erivajadustega õpilaste kooli, väljaspool kodu ööpäevaringset üldhooldusteenust osutavasse hoolekandeasutusse, turvakodusse, asenduskodusse ja muusse järelevalvealusesse asutusse. Kontrollkäiku võib teha ka ette teatamata ning sellele võib kaasata erialaasjatundjaid ja tõlke.”.

§ 183.  Seaduse kehtetuks tunnistamine

  (1) Sotsiaalhoolekande seadus (RT I 1995, 21, 323) tunnistatakse kehtetuks.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seaduse alusel kehtestatud kohaliku omavalitsuse üksuse määrused kehtivad kuni käesoleva seaduse alusel vastu võetud määruste jõustumiseni, aga mitte kauem kui 2016. aasta 31. märtsini.

3. jagu Seaduse jõustumine 

§ 184.  Seaduse jõustumine

  (1) Sotsiaalseadustiku üldosa seadus ja käesolev seadus jõustuvad 2016. aasta 1. jaanuaril.

  (2) Käesoleva seaduse § 68 lõige 3, § 86 lõige 8, § 115 lõige 3 ja § 123 lõige 9 jõustuvad 2016. aasta 18. jaanuaril.

  (3) Käesoleva seaduse § 59 lõike 1 punkt 4, § 176 punktid 1–2, 4–9 ja 11, § 177 punkt 3, § 179 punkt 4 ja § 180 jõustuvad 2016. aasta 1. juulil.

  (4) Käesoleva seaduse § 176 punkt 3 jõustub 2017. aasta 1. jaanuaril.

  (5) Käesoleva seaduse § 52 lõige 2, § 55 lõike 1 punkt 5 ja lõige 2 jõustuvad 2018. aasta 1. jaanuaril.

  (6) Käesoleva seaduse § 66 punkt 3 ja § 176 punkt 10 jõustuvad 2018. aasta 1. juulil.

  (7) Käesoleva seaduse § 22 lõiked 3 ja 4, § 36 lõige 2 ning § 151 punktid 3 ja 4 jõustuvad 2020. aasta 1. jaanuaril.

/otsingu_soovitused.json