Text size:

Communicable Diseases Prevention and Control Act

Issuer:Riigikogu
Type:act
In force from:15.03.2019
In force until:06.05.2020
Translation published:04.04.2019

Chapter 1 GENERAL PROVISIONS  

§ 1.  Scope of application of Act

 (1) This Act regulates the way in which the control of communicable diseases is organised and the procedure for the provision of health care services to infected persons (hereinafter provision of medical care), and sets out the obligations of the state, local governments, legal persons and natural persons in the prevention and control of communicable diseases.

 (2) This Act applies to all natural persons in the territory of the Republic of Estonia and to legal persons located in the territory of the Republic of Estonia unless otherwise provided by an international agreement or international convention.

 (3) The provisions of the Administrative Procedure Act apply to administrative proceedings prescribed in this Act, taking account of the specifications provided for in this Act.

§ 2.  Definitions

  In this Act, the following definitions are used:
 1) “infectious agent” means a prion, virus, bacterium, microscopic fungus, protozoan, helminth or arthropod, and their components and toxins capable of causing communicable diseases;
 2) “communicable disease” means a disease, or carrier state with no signs of disease, which is caused by the entry of an infectious agent into the human body which is transmitted or with regard to which there is reason to believe that it may be transmitted directly or indirectly person-to-person or animal-to-person;
 3) “extremely dangerous communicable disease” means a disease with a high level of infectiousness which spreads rapidly and extensively or which is serious or life-threatening. For the purposes of this Act, the plague, cholera, yellow fever, viral hemorrhagic fevers and tuberculosis are extremely dangerous communicable diseases;
 4) “person suffering from a communicable disease” means a person who has been diagnosed as having a communicable disease using methods accepted by medical science;
 5) “ person suspected of being infected” means a person who has been exposed to similar conditions as a person suffering from a communicable disease or who may have been infected by a person suffering from a communicable disease but who has not developed any symptoms of disease by the time he or she undergoes a medical examination;
 6) “control of communicable diseases” means the application of health protection measures which enable the early detection and consequent testing and treatment of persons suffering from communicable diseases and of persons suspected of being infected in order to ascertain the causes and mode of their infection, prevent the spread of the communicable disease and prevent healthy persons from being infected;
 7) “epidemic” means an outbreak of a communicable disease which calls for infection control measures to be applied extensively;
 8) “surveillance” means systematic collection, analysis, interpretation and dissemination of health data, including epidemiological studies of communicable diseases and risk factors for contracting communicable diseases for the purpose of prevention of the spread and control of communicable diseases;
[RT I 2009, 49, 331 – entry into force 01.01.2010]
 9) “disease outbreak” means the occurrence of cases of communicable disease connected with the same source of infection or spread factor in excess of what would normally be expected within a certain period.
[RT I 2009, 49, 331 – entry into force 01.01.2010]
 10) “retention sample of donor blood” – sample of donor blood taken from a dose of blood.
[RT I, 13.03.2019, 2 – entry into force 15.03.2019]

Chapter 2 PROVISION OF MEDICAL CARE TO PERSONS SUFFERING FROM COMMUNICABLE DISEASE  

§ 3.  Consent for provision of medical care

 (1) Medical care shall be provided to a person suffering from a communicable disease or to a person suspected of being infected with his or her consent.

 (2) Medical care shall be provided to a person with restricted active legal capacity with the consent of his or her legal representative based on his or her will in so far as the person is able to express such will. Emergency care may be provided to a patient without the consent of his or her legal representative or without the person’s will if failure to do so might endanger the life of the patient or cause significant damage to his or her health. Third parties shall not prohibit or prevent the provision of emergency care.
[RT I 2008, 59, 330 – entry into force 01.01.2009]

§ 4.  Involuntary treatment of persons suffering from communicable disease

 (1) In order to prevent the spread of extremely dangerous communicable diseases, a person suffering from such disease may be hospitalised regardless of his or her will if the person is dangerous to others and has refused treatment or violated the treatment regime.

 (2) Involuntary treatment shall be applied only on the basis of a court ruling.

 (3) Involuntary treatment may also be applied without a court ruling if it is inevitable for the protection of the person or the public and if a court ruling cannot be received as quickly as necessary. A decision to apply involuntary treatment without the court’s permission shall be made by a physician upon the arrival of a person in the hospital or if after carrying out a medical examination of a person who is under treatment in the hospital the need to admit the person for involuntary treatment becomes evident. The date of documenting a decision is deemed to be the commencement of involuntary in-patient treatment.

 (4) On the basis of the decision specified in subsection (3) of this section, involuntary treatment may be applied within forty-eight hours after the commencement of involuntary in-patient treatment. The physician shall immediately inform the person suffering from a communicable disease of the decision to apply treatment to him or her and shall inform the person close to or the legal representative of the person within twelve hours as of the decision being taken.

 (5) A person suffering from a communicable disease or a person authorised by him or her shall arrange for his or her property to be protected.

 (6) On the basis of a court ruling specified in subsection (2) of this section or a decision specified in subsection (3), a health care provider may, where necessary, use the assistance of the police to transfer a person suffering from a communicable disease to hospital, in which case the health care provider shall provide the police officers with appropriate protective equipment in conformity with the communicable disease control requirements provided in § 22 of this Act and instruct them in the proper use of such equipment.

 (7) A health care provider shall, at the first opportunity, notify the police of a person suffering from an extremely dangerous communicable disease, who is dangerous to others, who has refused treatment or violated the treatment regime and whose location is unknown, by forwarding a copy of the court judgment pursuant to subsection (2) or the decision pursuant to subsection (3) of this section to the police.

 (8) The police shall promptly notify the health care provider having submitted the decision to apply involuntary treatment if the location of the person specified in subsection (7) of this section has been ascertained.

 (9) A health care provider shall notify the local authority of a person suffering from an extremely dangerous communicable disease, who is dangerous to others, who has refused treatment or violated the treatment regime if it is necessary for placing the person in a closed institution.
[RT I, 13.03.2019, 2 – entry into force 15.03.2019]

§ 5.  Conditions and procedure for application of involuntary treatment

 (1) The application, extension and termination of involuntary treatment shall be decided by court pursuant to the procedure prescribed for the proceeding for placement of the person in a closed institution provided for in the Code of Civil Procedure unless otherwise provided by this Act.
[RT I 2005, 39, 308 – entry into force 01.01.2006]

 (2) An application for the implementation of preliminary legal protection for involuntary treatment and for placing a person in a hospital as well as an application for extending the term of preliminary legal protection may also be filed by the person’s attending physician to the court of the site of a hospital pursuant to the procedure provided for in the Code of Civil Procedure.
[RT I, 13.03.2019, 2 – entry into force 15.03.2019]

 (3) [Repealed - RT I, 13.03.2019, 2 – entry into force 15.03.2019]

 (4) [Repealed - RT I, 13.03.2019, 2 – entry into force 15.03.2019]

 (5) [Repealed - RT I, 13.03.2019, 2 – entry into force 15.03.2019]

 (6) [Repealed – RT I, 04.12.2015, 1 – entry into force 14.12.2015]

 (7) After the circumstances specified in subsection 4 (1) of this Act have ceased to exist, the person’s attending physician shall submit an application to the court for termination of involuntary treatment of a person suffering from a communicable disease.
[RT I, 13.03.2019, 2 – entry into force 15.03.2019]

 (8) A person suffering from a communicable disease who is hospitalised for involuntary treatment shall be placed in an isolated ward which meets the requirements for safety from infection. A person suffering from a communicable disease may leave the ward only under the conditions established in the relevant hospital instructions and only if measures to ensure safety from infection have been applied. Communication may be restricted for the person in so far as this is necessary to prevent the infection from spreading.
[RT I 2005, 39, 308 – entry into force 01.01.2006]

§ 6.  Duties of health care professionals upon prevention and control of communicable diseases

  [RT I, 04.12.2015, 1 – entry into force 14.12.2015]

 (1) A health care professional for the purposes of subsection 3 (1) of the Health Services Organisation Act shall:
[RT I, 04.12.2015, 1 – entry into force 14.12.2015]
 1) comply with the requirements set out in this Act for the prevention and control of communicable diseases;
 2) administer medical examinations to persons suffering from a communicable disease and to persons suspected of being infected, forward testing material to a laboratory for analysis if necessary, and prescribe treatment to the persons;
 3) determine the time when a person suffering from a communicable disease became infected, ascertain the source and mode of the infection and the factors of transmission of the infection, and identify the persons who have been in contact with the person suffering from the communicable disease;
 4) notify the persons who have been in contact with a person suffering from a communicable disease of the need for medical examinations;
[RT I, 04.12.2015, 1 – entry into force 14.12.2015]
 5) in the case of a communicable disease subject to registration, inform the Health Board of a suspicion of any suspected cases of the communicable disease, of diagnosis of the disease, of the circumstances under which the person suffering from the disease became infected and of the laboratory test findings pursuant to the procedure provided in § 21 of this Act;
 6) inform a person suffering from a communicable disease, or his or her legal representative, of the communicable nature of the disease, the route of transmission of the disease, the consequences of the disease remaining untreated and the restrictions to be applied with regard to the person pursuant to law, and instruct the patient in how to prevent the infection spreading. The health care professional shall make an entry in the person’s medical file concerning the information communicated to him or her;
[RT I, 04.12.2015, 1 – entry into force 14.12.2015]
 7) in the case of a sexually transmitted disease, issue a notice to the person suffering from the communicable disease which indicates the name of the disease and the need to inform persons who have been in sexual contact with the patient of the occurrence of the disease and of the necessity to undergo medical examination.

 (2) [Repealed - RT I, 04.12.2015, 1 – entry into force 14.12.2015]

 (3) [Repealed - RT I, 04.12.2015, 1 – entry into force 14.12.2015]

Chapter 3 PREVENTION OF SPREAD OF COMMUNICABLE DISEASES  

§ 7.  Principles of prevention of spread of communicable diseases

  In order to prevent the spread of communicable diseases, the immunisation of persons shall be organised, medical examinations shall be carried out and other measures to ensure safety from infection shall be applied.

§ 8.  Organising immunisation

 (1) The Ministry of Social Affairs shall coordinate the implementation of the immunisation schedule, immunisation pursuant to the procedure of emergency care, and the immunisation necessary for the prevention of an epidemic spread of communicable diseases.
[RT I, 04.12.2015, 1 – entry into force 14.12.2015]

 (11) Family physicians shall:
 1) organise immunisation on the basis of the immunisation schedule;
 2) ensure that the persons entered in his or her list have access to immunisation or refer them to another health care provider for immunisation, if necessary.
[RT I, 04.12.2015, 1 – entry into force 14.12.2015]

 (12) The functions of a family physician specified in clause (11) 1) of this Act shall be performed by a family nurse, school health care provider or midwife if he or she complies with the requirements provided for in the regulation established under subsection (5) of this section.
[RT I, 04.12.2015, 1 – entry into force 14.12.2015]

 (2) Health care professionals organising immunisations shall:
 1) ascertain the temporary and permanent contraindications of the immunisation;
 2) maintain records of the immunisations carried out according to the requirements provided for in subsection 42 (3) and § 592 of the Health Services Organisation Act and in the regulation established under subsection (5) of this section;
[RT I, 13.03.2019, 2 – entry into force 15.03.2019]
 3) submit the immunisation reports to the Health Board according to the requirements provided for in the regulation established under subsection (5) of this section;
 4) register the adverse events of immunisations and notify the State Agency of Medicines thereof on the basis and pursuant to the procedure provided for in the Medicinal Products Act.
[RT I, 04.12.2015, 1 – entry into force 14.12.2015]

 (21) If a nurse or midwife organises the immunisation specified in subsection (2) of this section, he or she shall involve a physician to confirm any permanent contraindications or to diagnose any adverse events of immunisation.
[RT I, 04.12.2015, 1 – entry into force 14.12.2015]

 (3) [Repealed - RT I, 04.12.2015, 1 – entry into force 14.12.2015]

 (4) Additional immunisation of servicemen sent on missions abroad shall be organised by the Ministry of Defence as necessary.

 (5) The requirements for organising immunisation shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (6) In order to preserve the quality, safety and efficiency of immunological preparations, the functioning of the cold chain must be ensured in all stages of handling. Ensuring the requirements of the cold chain of immunological preparations upon the preservation and transportation thereof shall be effected on the basis and pursuant to the procedure provided for in § 34 of the Medicinal Products Act.
[RT I, 04.12.2015, 1 – entry into force 14.12.2015]

§ 9.  Immunisation in case of epidemic

 (1) If it is necessary in order to prevent the epidemic spread of a communicable disease, immunisation may be organised for persons at risk.

 (2) In case of an epidemic, the minister responsible for the area shall have the right to establish the appropriate code of conduct for the immunisation of persons at risk.
[RT I, 04.12.2015, 1 – entry into force 14.12.2015]

§ 10.  Immunisation schedule

  [RT I, 04.12.2015, 1 – entry into force 14.12.2015]

 (1) [Repealed - RT I, 04.12.2015, 1 – entry into force 14.12.2015]

 (2) The immunisation schedule sets out the communicable diseases immunised against, the age groups or risk groups to be immunised and the terms of immunisation.
[RT I, 13.03.2019, 2 – entry into force 15.03.2019]

 (3) The immunisation schedule shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

§ 11.  Monitoring of immunity background

 (1) The immunity background is the proportion of persons in the population who are immune to a specific disease. The immunity background is monitored by way of health examinations.

 (2) [Repealed - RT I, 04.12.2015, 1 – entry into force 14.12.2015]

§ 12.  Screening of pregnant women for communicable diseases and carrier states

 (1) Pregnant women shall be screened for syphilis, hepatitis B and HIV in order to prevent the transmission of communicable diseases to the embryo or foetus or to the new-born child.

 (2) The procedure for screening and treating pregnant women shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

§ 13.  Medical examination of employees, employers and economic operators for communicable diseases

  [RT I, 04.12.2015, 1 – entry into force 01.01.2017]

 (1) Employers are required to demand, in the areas of activity where the particular nature of work may contribute to the transmission of communicable diseases, the submission of a health certificate from employees concerning the passing of a medical examination for communicable diseases. A health certificate concerning the passing of a medical examination for communicable diseases shall be required from the following employees:
 1) employees who handle food or drinking water or employees who, upon performance of their duties, come into contact with food or drinking water or the handling equipment thereof, and employees who clean the food or drinking water handling facilities, except for the employees engaged in the area specified in Annex I to Regulation (EC) No 852/2004 of the European Parliament and of the Council on the hygiene of foodstuffs (OJ L 139, 30.04.2004, p 1–54) and the employees engaged in the area which is not in the scope of Regulation No 852/2004 of the European Parliament and of the Council and Regulation No 853/2004 laying down specific hygiene rules for food of animal origin (OJ L 139, 30.04.2004, p 55–205);
 2) animal keepers and persons who, due to their duties, are in direct contact with farm animals and animal products, except for animal keepers who keep farm animals to obtain animal products for own consumption;
 3) teachers, employees of child care institutions and other employees who, due to their duties, are in direct contact with children and adolescents;
 4) welfare workers providing services directly to persons in need of assistance;
 5) health care professionals and other health care institution employees who are in direct contact with patients;
 6) employees engaged in the provision of beauty treatments and personal services who are in direct contact with customers;
 7) school pupils, students and employees undergoing practical training or in-service training in the fields of activity listed in clauses 1)–6) of this section.

 (2) An employee shall submit to the employer a written health certificate concerning the passing of a medical examination for communicable diseases which shall be retained by the employer within the duration of the employment relationship and at least for a year after the termination of the employment relationship.

 (3) Employers and sole proprietors engaged in the area specified in subsection (1) of this section and participating in work processes in which there is the risk of direct or indirect transmission of any communicable disease, shall undergo medical examinations for communicable diseases and hold a health certificate concerning the passing thereof.

 (4) A family physician or an occupational health doctor shall perform medical examinations for communicable diseases and issue a health certificate thereon pursuant to subsection 42 (3) of the Health Services Organisation Act.
[RT I, 13.03.2019, 2 – entry into force 15.03.2019]

 (5) An employer shall have the right to demand the passing of a medical examination for communicable diseases and submission of the respective certificate from the person commencing work if more than two years have passed since the issue of the previous certificate or if passing the medical examination and issue of a new certificate is justified due to the specific nature of work.

 (6) The medical examination of a person engaged in the area specified in subsection (1) of this section shall be performed on the basis of and pursuant to the procedure provided for in the Occupational Health and Safety Act. The requirements established on the basis of subsection 8 (3) of the Occupational Health and Safety Act shall be taken into account, if necessary, upon performance of the medical examination of an employee.

 (7) An employer shall have the right to send an employee for an additional medical examination for communicable diseases based on the results for risk assessment.
[RT I, 04.12.2015, 1 – entry into force 01.01.2017]

§ 14.  Ensuring safety of blood donation from infection

 (1) In order to protect donors and recipients, the Blood Centre and health care providers shall apply measures to ensure safety from infection.

 (2) The Blood Centre or the health care provider shall prepare a document recording the preparation and use of blood products, in compliance with the requirements provided for in the Blood Act (RT I 2005, 13, 63) and in the legislation established on the basis thereof.

 (3) The procedure for screening donated blood and blood components for infectious agents shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.
[RT I 2005, 13, 63 – entry into force 01.05.2005]

 (4) A retention sample of donor blood shall be preserved for five years according to the procedure provided for in subsection (3) of this section. The documents on laboratory testing procedures and the testing results received in the course thereof shall be preserved for 15 years.
[RT I, 13.03.2019, 2 – entry into force 15.03.2019]

§ 15.  Ensuring safety of procurement, handling and transplantation of cells, tissues and organs from infection

  [RT I, 26.02.2015, 1 - entry into force 01.03.2015]

 (1) In order to protect recipients and live donors, health care providers shall apply measures to ensure safety from infection.

 (2) A health care provider shall prepare a document recording the use of cells, tissues and organs.

 (3) The conditions of and procedure for screening donors for infectious agents shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.
[RT I, 26.02.2015, 1 - entry into force 01.03.2015]

§ 16.  Avoiding infection while travelling abroad

  Undertakings which provide tourism services shall inform their customers about to travel to a foreign country of:
 1) the risks of becoming infected with a communicable disease in the country to be visited;
 2) the feasibility of immunisation or of using medicinal products;
 3) the possibility of obtaining medical advice before the trip and medical assistance during the trip and of the need for a medical examination following the trip.

Chapter 4 ORGANISATION OF SURVEILLANCE AND CONTROL OF COMMUNICABLE DISEASES  

§ 17.  Obligations of state upon surveillance and control of communicable diseases

  [RT I 2009, 49, 331 – entry into force 01.01.2010]

 (1) At state level, the surveillance and control of communicable diseases is organised by the Ministry of Social Affairs which performs the duties prescribed in the Public Health Act and directs activities to control communicable diseases.
[RT I 2009, 49, 331 – entry into force 01.01.2010]

 (2) Ministries shall act pursuant to this Act and legislation established on the basis thereof in applying measures for the prevention of communicable diseases and of the spread of such diseases and in organising medical care in the agencies in their area of government.

 (3) The Ministry of Justice and the Ministry of the Interior shall organise provision of the following in penal institutions and in police detention houses and detention cells respectively:
 1) working conditions which are as safe from infection as possible for prison officers, health care professionals and persons who are in direct contact with detained persons, persons in custody and prisoners;
 2) conditions of detention which are as safe from infection as possible for detained persons, persons in custody and prisoners;
 3) mandatory medical examinations, for epidemiological reasons, of prisoners who, due to the particular nature of their activities, may transmit communicable diseases through contact with food, water or other vectors and fomites;
 4) in order to prevent the spread of tuberculosis, mandatory radiographic examinations of lungs of detained persons, persons in custody and prisoners and of prison officers, guards and health care professionals in direct contact with them. The procedure for administering radiographic examinations shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (4) The Ministry of Justice and the Ministry of the Interior shall ensure conditions which are as safe from infection as possible during the transport of detained persons, persons in custody and prisoners.

 (5) The Ministry of Justice shall authorise health protection officials to exercise supervision over the application of measures to control communicable diseases in penal institutions.

 (6) The Ministry of Justice and the Ministry of the Interior, together with the Ministry of Social Affairs, shall arrange for persons suffering from tuberculosis to be sent for treatment pursuant to the procedure provided for in this Act after such persons are released from a penal institution, police detention house or detention cell.

§ 18.  Duties of Health Board upon prevention, surveillance and control of communicable diseases

 (1) The competent authority in the area of prevention, surveillance and control of communicable diseases shall be the Health Board which shall:
 1) conduct epidemiological investigations with the aim of ascertaining the circumstances under which persons suffering from a disease became infected and of determining the circumstances of the spread of the communicable disease, and, in the event of clusters of disease, shall provide instructions for the application of disease control measures;
 2) inform the population through the media of the occurrence of a communicable disease and the measures taken to control the outbreak of the disease;
 3) organise the distribution, the storage and transport of immunological preparations procured on the basis of Public Procurement Act and functioning of the cold chain;
 4) collect, analyse and publish data concerning immunisations;
 5) organise the surveillance of communicable diseases, including the sentinel surveillance, according to the relevant legislation of the European Union and recommendations of the World Health Organisation.

 (2) The competent authority in the area of epidemiological risk analysis and risk assessment of communicable diseases shall be the Health Board who shall determine and assess:
 1) tendencies of spread of communicable diseases;
 2) immunisation coverage.

 (3) The authorised authority upon participation in the international control of communicable diseases shall be the Health Board who shall handle the early warning and response system of the European Centre for Disease Prevention and Control in Estonia.

 (4) The Health Board shall be the liaison body authorised by the World Health Organisation and European Commission concerning biological agents in connection with the application of international health regulations.
[RT I, 13.03.2019, 2 – entry into force 15.03.2019]

 (5) The Health Board shall participate as the competent authority in the disease-specific epidemiological activities of the World Health Organisation and the European Centre for Disease Prevention and Control, including in the international disease control programmes by performing the role of the national reference laboratory in the relevant testing areas of communicable diseases.
[RT I, 04.12.2015, 1 – entry into force 14.12.2015]

 (6) In performing the functions prescribed by this Act, the Health Board shall co-operate with local authorities for the prevention, surveillance of communicable diseases and to prevent and control the spread of communicable diseases.
[RT I, 04.07.2017, 1 – entry into force 01.01.2018]

 (7) When participating in the international control of communicable diseases, the Health Board is required to inform other states of the occurrence of a communicable disease and the measures taken to control the outbreak of the disease. The requirements and procedure for international co-operation in the control of communicable diseases and the provision of information related thereto shall be established by the Government of the Republic.
[RT I 2009, 49, 331 – entry into force 01.01.2010]

 (8) The Health Board shall provide health services pursuant to the provisions governing the provision of specialised medical care set out in the Health Services Organisation Act. Upon the provision of specialised medical care, the form requirement of a legal person provided for in subsection 21 (1) of the Health Services Organisation Act shall not be applied to the Health Board.
[RT I, 04.12.2015, 1 – entry into force 14.12.2015]

§ 19.  Suspicion of communicable disease and diagnosis of disease

 (1) Suspicion of a communicable disease is raised if a person exhibits clinical symptoms characteristic of the communicable disease or if a person has been in direct or indirect contact with an infected person or animal. Suspicion of a communicable disease may be confirmed by laboratory test findings.

 (2) Physicians are required to inform the local agency of the Health Board immediately of any suspicion of an extremely dangerous communicable disease.

 (3) [Repealed - RT I, 13.03.2019, 2 – entry into force 15.03.2019]

 (4) Microbiology, virology and parasitology laboratories engaged in detecting human pathogens, and research laboratories engaged in scientific research in those fields are required to inform the Health Board immediately of any suspicion or diagnosis of an extremely dangerous communicable disease.

 (5) The information specified in subsections (2) and (4) of this section shall be communicated together with the personal data of a data subject.
[RT I, 13.03.2019, 2 – entry into force 15.03.2019]

 (51) Microbiology, virology and parasitology laboratories engaged in detecting human pathogens are required to forward testing material for additional testing to a reference laboratory engaged in the relevant testing area. Upon the collection, preservation and transportation of testing material, the laboratory shall adhere to the instructions prepared by the reference laboratory.
[RT I, 04.12.2015, 1 – entry into force 14.12.2015]

 (6) The Health Board has the right to forward the testing material needed for diagnosis of communicable diseases in a pseudonymised format to a relevant foreign laboratory or an international reference laboratory with the aim of ensuring the prevention and control of communicable diseases.
[RT I, 13.03.2019, 2 – entry into force 15.03.2019]

§ 20.  Registration of cases of communicable diseases and Estonian Communicable Diseases Register

  [RT I, 13.03.2019, 2 – entry into force 15.03.2019]

 (1) Cases of communicable diseases shall be registered in the Estonian Communicable Diseases Register (hereinafter the register), which is maintained in order to register the cases of communicable diseases, to determine the tendencies of their spread, prevent communicable diseases, organise the control and health services, develop the health policy, analyse the communicable diseases morbidity, spread and mortality, to evaluate the diagnostics and treatment, organise statistics and scientific research, including epidemiological research.

 (2) The register shall be founded and the statutes thereof shall be established by a regulation of the minister responsible for the area, setting out:
 1) the processor of the database if a processor has been determined and the functions of processors;
 2) the specific composition of data collected in the database and the procedure of entry thereof in the database;
 3) the procedure of access to and issue of data;
 4) the list of persons submitting data and the data received therefrom;
 5) other organisational issues.

 (3) Information regarding suspicion of a communicable disease, diagnosis of such a disease, the factors affecting the risk of becoming infected, and the prevention of infection shall be registered at the place where the person seeks medical help.

 (4) The following data shall be processed in the register:
 1) general data of the person suffering from a communicable disease depending on the notice – first name and surname, personal identification code, date of birth and sex;
 2) other data on the person suffering from a communicable disease – education, position, place of work or educational institution, contact details, including the place of residence, place of birth, nationality and socio-economic condition;
 3) health data of the person suffering from a communicable disease – diagnosis, becoming infected, immunisation, testing material, testing method and result, pathogenic agent and sensitivity thereof, causes of testing, circumstances of becoming infected and the assumed way of spreading, hospitalisation and treatment;
 4) source of infection upon the spread of HIV from a mother to a child or of a person infected by sexual means, belonging to a risk group, delivery method, prophylactic treatment during pregnancy and after birth, upon parenteral infection also the mode of infection;
 5) AIDS indicator diseases;
 6) date and cause of death of a person suffering from a communicable disease;
 7) data on the health care provider;
 8) registration data of a notice.

 (5) The data entered in the register shall be preserved without a term. The logs and source data shall be preserved according to the provisions of the statutes of the register.

 (6) The controller of the register is the Health Board.
[RT I, 13.03.2019, 2 – entry into force 15.03.2019]

§ 21.  Communication of information

 (1) Health care providers shall communicate information concerning any suspicion of a communicable disease, diagnosis of such a diseases, the factors affecting the risk of becoming infected, and the prevention of infection to the Health Board on the basis and pursuant to the procedure established by this Act.

 (2) Health care providers shall immediately inform the Health Board of any suspicion of the rapid spread of food poisoning or disease, or the rapid spread of disease.

 (3) The Health Board shall notify the Alarm Centre of any occurrence of plague, cholera, yellow fever and viral hemorrhagic fevers.
[RT I, 13.03.2019, 2 – entry into force 15.03.2019]

 (4) Laboratories engaged in microbiological, virological, parasitological and serological testing shall communicate laboratory test findings to the physician who submitted the tested material. The findings of laboratory tests conducted in order to determine the presence of an infection subject to registration shall be sent to the Health Board of the residence of the tested person.

 (5) The Ministry of Defence, the Ministry of the Interior and the Ministry of Justice shall inform the Health Board of the occurrence of communicable diseases in the agencies in their area of government and of the risk factors related to the diseases pursuant to the procedure provided for in this Act.
[RT I, 04.12.2015, 1 – entry into force 14.12.2015]

 (6) The agencies in the area of government of the Ministry of Rural Affairs and the agencies governed thereby shall inform the Health Board of the detection of zoonotic agents in food and in the various stages of the handling of food, and zoonoses diagnosed on animals.
[RT I, 04.12.2015, 1 – entry into force 14.12.2015]

 (61) Data on suspicion or diagnosis of a communicable disease shall be communicated together with the personal data of a data subject, if necessary. The list of communicable diseases which require the communication of data together with the personal data of a data subject shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.
[RT I, 13.03.2019, 2 – entry into force 15.03.2019]

 (7) The procedure for submission of the data prescribed in subsections (1), (4), (5) and (6) of this section and the composition thereof shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.
[RT I, 13.03.2019, 2 – entry into force 15.03.2019]

 (8) The Health Board is required to inform the World Health Organisation of the hazards or the identification of cross-border health hazards specified in international agreements within twenty-four hours after the identification of a hazard or an event that endangers public health.
[RT I, 13.03.2019, 2 – entry into force 15.03.2019]

 (9) The Health Board is required to inform the agency for the epidemiological surveillance and control of communicable diseases in the European Union of the diagnosis of any of the communicable diseases included in the list prepared by the European Commission.

§ 22.  Requirements for control of communicable diseases

 (1) The requirements for the control of communicable diseases shall set out the instructions for the control of communicable diseases and for prevention of the epidemic spread thereof.

 (2) The requirements for the control of communicable diseases are mandatory for health care professionals, health protection officials, persons present in infected areas and other persons involved in the control of communicable diseases as a result of their duties.

 (3) The requirements for the control of communicable diseases shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (4) The procedure for treating patients suffering from drug-resistant tuberculosis who violate the treatment requirements shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (5) The Health Board shall develop measures for the control of communicable diseases which have not been previously recorded in Estonia and shall inform the persons concerned of such measures.

§ 23.  Surveillance, prevention and control of nosocomial infections

 (1) A nosocomial infection is an infection which a patient did not have before being admitted to or visiting a hospital or any other enterprise providing health care services and which is not a residual effect of the patient’s stay there but is a condition which the patient developed during his or her stay there or as a result of treatment received there and the symptoms of which develop during the patient’s stay or after leaving.

 (2) The measures for surveillance, prevention and control of nosocomial infections to be applied by health care providers and the procedure for communicating the corresponding information shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (3) The procedure for informing the Health Board of the findings of laboratory surveillance of nosocomial infections and test findings concerning the drug resistance of microbes, as carried out by microbiology and virology laboratories, shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

§ 24.  Obligations of employers in control of communicable diseases

  An employer is required to:
 1) create working conditions which are as safe from infection as possible for employees working in areas where there is a risk of becoming infected with a communicable disease;
 2) ensure that the requirements established for safety from infection are met at the workplace;
 3) ensure that employees in areas specified in clause (1) of this section are immunised and, if necessary, provided with preventive treatment;
 4) permit employees to undergo medical examinations for the detection of communicable diseases or carrier states and to receive emergency immunisations during working hours;
 5) prevent the spread of infectious agents upon the handling of raw materials and finished products;
 6) ensure that infectious waste is rendered harmless.

Chapter 5 PREVENTION OF EPIDEMIC SPREAD OF COMMUNICABLE DISEASES  

§ 25.  Requirements for prevention of spread of extremely dangerous communicable diseases

 (1) [Repealed - RT I, 04.07.2017, 1 – entry into force 01.01.2018]

 (2) The procedure and conditions for the prevention of extremely dangerous communicable diseases on the Estonian state border shall be established by a regulation of the Government of the Republic.

§ 26.  Prevention of spread of communicable diseases during emergency situations

  Measures to prevent the spread of communicable diseases during an emergency situation shall be applied in accordance with the provisions of the Emergency Situation Act.
[RT I 2009, 39, 262 – entry into force 24.07.2009]

§ 27.  Establishment and termination of quarantine

 (1) Quarantine is a restriction of the movement of persons, goods and vehicles and of the provision of services which is established with the aim of preventing any extremely dangerous communicable disease from spreading outside the focus of the disease.

 (2) For the purposes of this Act, the focus of a disease is a delimited territory containing persons suffering from a communicable disease and persons suspected of being infected and where intensified surveillance over the residents is exercised by the health protection authorities.

 (3) Quarantine is established by the local authority on the proposal of the Health Board.
[RT I, 13.03.2019, 2 – entry into force 15.03.2019]

 (4) Quarantine requirements and the procedure for compliance therewith shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (5) Quarantine is terminated by the local authority on the proposal of the Health Board after the spread of the communicable disease has been prevented, the requirements for the control of the communicable disease have been fulfilled and the focus of the disease has been rendered harmless.
[RT I, 13.03.2019, 2 – entry into force 15.03.2019]

 (6) The establishment of quarantine requirements and the termination thereof shall be made public through the media.

§ 28.  Prevention of epidemic spread of communicable diseases

 (1) The risk arising from the epidemic spread of a communicable disease shall be determined by the Health Board on the basis of epidemiological, laboratory and clinical information submitted thereto.

 (2) In order to prevent the epidemic spread of a communicable disease, the local authority may, on the proposal of the Health Board:
[RT I, 13.03.2019, 2 – entry into force 15.03.2019]
 1) order schools and child care and social welfare institutions to be closed temporarily;
 2) demand that disinfection, eradication of insect vermin, pest extermination or cleaning be organised;
 3) demand that persons undergo medical examinations.

 (3) The head of a child care or social welfare institution may temporarily close the institution run by him or her with the approval of the Health Board.
[RT I, 13.03.2019, 2 – entry into force 15.03.2019]

 (4) The Emergency Act may be applied, if necessary, in order to prevent the epidemic spread of a communicable disease.
[RT I, 04.07.2017, 1 – entry into force 01.01.2018]

§ 29.  [Repealed - RT I 2004, 27, 177 – entry into force 01.05.2004]

Chapter 6 HANDLING OF INFECTIOUS MATERIAL  

§ 30.  Handling of infectious material

 (1) Material is infectious if it contains bacteria, viruses, microscopic fungi, infected cell cultures, human internal parasites or other bioactive agents causing communicable diseases.

 (2) For the purposes of this Act, the handling of infectious material is the taking of samples from material specified in subsection (1) of this section, the transport, processing, testing and storage of such material and the rendering of such material harmless.

 (3) Upon the handling of infectious material, it shall be ensured that the infection is prevented from spreading. The procedure for handling infectious material shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (4) Infectious material may be handled by health care providers and other legal and natural persons to whom the Health Board has issued an activity licence for the handling of infectious material pursuant to the procedure provided for in §§ 32–36 of this Act.
[RT I 2009, 49, 331 – entry into force 01.01.2010]

 (5) The requirements for the laboratory facilities, installations and equipment of persons handling infectious material and the safety measures to be applied shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (6) A laboratory worker responsible for the testing of infectious material must have the qualifications of a physician or biologist.

§ 31.  [Repealed - RT I 2009, 49, 331 – entry into force 01.01.2010]

§ 32.  Application for activity licence for handling of infectious material from Health Board

 (1) In order to obtain an activity licence for the handling of infectious material, a person specified in subsection 30 (4) of this Act shall submit the following information and documents to the Health Board:
[RT I 2009, 49, 331 – entry into force 01.01.2010]
 1) an application which sets out the name of the applicant and the location and address of the place of business;
 2) copies of the memorandum of association or foundation resolution and of the articles of association or partnership agreement of the legal person being founded;
 3) in the case of a sole proprietor, the name, personal identification code, residence and business name of the undertaking;
 4) a list of the testing services regarding which the activity licence is applied for;
 5) copies of the professional certificates of employees to be engaged in the testing of infectious material;
 6) information on the laboratory facilities, installations and equipment;
 7) information on the safety measures to be applied;
 8) the telecommunications numbers of the applicant.

 (2) Before submitting an application, an applicant for an activity licence shall pay the state fee.

 (3) If an applicant for an activity licence fails to submit any information or documents specified in subsection (1) of this section or if the application contains other deficiencies, the Health Board shall set a term for the applicant to eliminate the deficiencies.

 (4) The date on which the Health Board receives all the information and documents prepared in accordance with the requirements specified in subsection (1) of this section is deemed to be the date of submission of an application.

§ 33.  Decision on issue of activity licence

  The issuer of activity licences shall check the documents and information submitted by an applicant and shall make a decision to issue or to refuse to issue an activity licence not later than within one month as of submission of the documents and information specified in § 32 of this Act.

§ 34.  Issue of activity licence

 (1) Activity licences are issued by the Health Board.

 (2) An activity licence shall be issued within ten working days as of the corresponding decision being made.

 (3) A decision to issue an activity licence shall be published in the official publication Ametlikud Teadaanded.

§ 35.  Information and conditions set out in activity licence

  An activity licence shall set out:
 1) the name, place of business and address of the holder of the activity licence and, in the case of a sole proprietor, also his or her personal identification code, residence and business name;
 2) the number and date of issue of the activity licence;
 3) a list of testing services.

§ 36.  Refusal to issue activity licence

 (1) An activity licence shall not be issued if the applicant for the activity licence:
 1) has not submitted all the documents and information specified in subsection 32 (1) of this Act, or if the application contains other deficiencies which the applicant has failed to eliminate within the term specified in subsection 32 (3) of this Act;
 2) does not comply with the requirements established for handlers of infectious material;
 3) submits false information;
 4) is bankrupt.

 (2) The issuer of activity licences shall notify an applicant for an activity licence of its refusal to issue the activity licence in writing within ten working days as of the decision to refuse to issue the licence being made. The notice shall set out the reasons for the refusal to issue the activity licence together with a reference to the corresponding provisions of law.

§ 37.  Validity of activity licence

  Activity licences shall be valid for five years as of the issue thereof.

§ 38.  Revocation of activity licence

 (1) The issuer of an activity licence shall revoke the activity licence if:
 1) so requested by the holder of the activity licence;
 2) the facilities, installations or equipment of the laboratory or the safety measures to be applied do not conform to the requirements established on the basis of subsection 30 (5) this Act;
 3) the qualifications of employees responsible for the testing of infectious material do not conform to the requirements provided for in subsection 30 (6) of this Act;
 4) the requirements established on the basis of subsection 30 (3) of this Act are not complied with upon the handling of infectious material;
 5) the testing specified in the activity licence has not commenced within a period of one year as of the issue of the licence;
 6) the holder of the activity licence engages in testing which is not listed in the activity licence issued thereto.

 (2) A decision to revoke an activity licence shall set out:
 1) the name, place of business and address of the holder of the activity licence and, in the case of a sole proprietor, his or her name, personal identification code, residence and business name;
 2) the number and date of issue of the activity licence;
 3) the circumstances which caused the activity licence to be revoked and a reference to the provision of law pursuant to which the activity licence is revoked;
 4) the date on which the decision was made;
 5) the name, official title and signature of the person who made the decision.

 (3) The holder of an activity licence shall be notified of a decision to revoke the activity licence within five working days as of the decision being made. The decision to revoke the activity licence shall be published in the official publication Ametlikud Teadaanded.

§ 39.  Partial revocation of activity licence

 (1) If the bases for revocation of an activity licence exist only with regard to some of the tests, the activity licence may be partially revoked by restricting the list of tests set out in the licence.

 (2) Upon partial revocation of an activity licence, the corresponding decision shall, in addition to the information specified in subsection 38 (4) of this Act, set out the tests with regard to which the decision to revoke the activity licence applies.

 (3) The holder of an activity licence shall be notified of a decision to partially revoke the activity licence within five working days as of the decision being made. A decision to partially revoke an activity licence shall be published in the official publication Ametlikud Teadaanded.

§ 40.  Application for new activity licence

 (1) The holder of an activity licence shall apply for a new activity licence if:
 1) the licence expires;
 2) the holder of the licence wishes to amend the list of testing services set out in the licence.

 (2) A new activity licence shall be issued pursuant to the procedure provided for in §§ 32–36 of this Act.

 (3) In order to apply for a new activity licence, an applicant shall submit that information and those documents specified in § 32 of this Act which does not or do not contain information already known to the Health Board.

§ 41.  Reference laboratory

  [RT I, 04.12.2015, 1 – entry into force 14.12.2015]

 (1) For the purposes of this Act, a reference laboratory is a laboratory which provides reference service in the testing areas specified in this section by using the high sensitivity and specificity diagnostics method.

 (2) A laboratory which has been accredited in the relevant testing area by an Estonian or foreign internationally recognised accreditation institution may operate as a reference laboratory.

 (3) The testing areas of a reference laboratory are:
 1) HI-viruses;
 2) influenza and other respiratory viruses;
 3) other viruses;
 4) causative agents of tuberculosis and mycobacteriosis;
 5) causative agents of sexually transmitted communicable diseases;
 6) causative agents of invasive bacterial communicable diseases;
 7) causative agents of other bacterial communicable diseases;
 8) antimicrobial resistance.

 (4) The functions of a reference laboratory upon the provision of reference service in its testing area are to:
 1) organise and coordinate the quality management of laboratory diagnostics;
 2) counsel other laboratories concerning the method of laboratory diagnostics;
 3) prepare and update the instructions for the collection, preservation and transportation of laboratory testing material;
 4) confirm laboratory diagnoses, if necessary;
 5) identify the pathogenic agents forwarded for testing, and the collection and preservation thereof;
 6) collect and analyse laboratory surveillance data;
 7) forward the test results to the register of communicable diseases according to subsections § 21 (61 ) and (7) of this Act;
 8) cooperate with the international reference laboratories and institutions of the relevant testing areas.

 (5) The provision of reference service in the testing areas specified in this section shall be organised by the Health Board. For the provision of reference service, the director general of the Health Board may enter into a contact for five years with a laboratory corresponding to the requirements of this Act.
[RT I, 04.12.2015, 1 – entry into force 14.12.2015]

Chapter 7 FINANCING OF PREVENTION, SURVEILLANCE AND CONTROL OF COMMUNICABLE DISEASES  
[RT I 2009, 49, 331 - entry into force 01.01.2010]

§ 42.  Financing of prevention, surveillance and control of communicable diseases

  [RT I 2009, 49, 331 – entry into force 01.01.2010]

 (1) The following shall be financed from the state budget through the Ministry of Social Affairs:
 1) [Repealed - RT I, 28.12.2017, 5 – entry into force 01.01.2019]
 2) the fulfilment of government orders placed with reference laboratories.

 (11) Antiretroviral medications and tuberculosis medications as well as the medications of side effects associated with tuberculosis medications shall be financed from the Estonian Health Insurance Fund budget.
[RT I, 28.12.2017, 5 – entry into force 01.01.2019]

 (12) The acquisition, storage, transport and functioning of the cold chain of vaccines and immunoglobulins needed to comply with the immunisation schedule and for emergency immunisation, and studies of the immunity background of the population shall be financed from the Estonian Health Insurance Fund budget.
[RT I, 28.12.2017, 5 – entry into force 01.01.2019]

 (2) Additional immunisation of servicemen sent on missions abroad shall be financed from the state budget through the Ministry of Defence.

 (3) Immunisations which are not included in the immunisation schedule and which are administered at the request of the patient or at the recommendation of the physician shall not be financed from the state budget.

 (4) An employer shall finance:
 1) immunisation and preventive treatment to protect the health of employees who are at risk of becoming infected due to the particular nature of their work;
 2) additional medical examinations of employees in areas where the particular nature of the work may contribute to the transmission of communicable diseases.
[RT I, 04.12.2015, 1 – entry into force 14.12.2015]

 (5) Employers are not required to finance the screening of employees for communicable diseases before the employees commence work in an area where the particular nature of the work may contribute to the transmission of communicable diseases.

 (6) The prevention and control of communicable diseases may be financed from rural municipality or county government budgets.

 (7) The prevention and control of communicable diseases may be financed from the health insurance budget.
[RT I, 04.12.2015, 1 – entry into force 14.12.2015]

§ 43.  Financing of prevention of epidemic spread of communicable diseases

 (1) Prevention of the epidemic spread of communicable diseases shall be financed from the state budget according to the order of the Government of the Republic.
[RT I, 04.12.2015, 1 – entry into force 14.12.2015]

 (2) Expenditure shall not be compensated for pursuant to the procedure provided in subsection (1) of this section if:
 1) when making of the expenditure, the legal person or natural person violated the requirements established by this Act or legislation issued on the basis thereof or the precept of a health protection official;
 2) such expenditure was made before any suspicion of the epidemic spread of a communicable disease arose.

Chapter 8 STATE SUPERVISION AND LIABILITY  
[RT I, 13.03.2014, 4 - entry into force 01.07.2014]

§ 44.  State supervision

  [RT I, 13.03.2014, 4 – entry into force 01.07.2014]

 (1) State supervision over compliance with the requirements arising from this Act and legislation established on the basis thereof shall be exercised by the Health Board (hereinafter law enforcement agency).
[RT I, 04.12.2015, 1 – entry into force 14.12.2015]

 (2) Supervision over compliance with the requirements arising from clauses 13 (1) 1) and 2) of this Act shall be exercised by the Veterinary and Food Board. Supervision over the handlers of drinking water shall be exercised by the Veterinary and Food Board to the extent provided for in the Food Act.
[RT I, 04.12.2015, 1 – entry into force 14.12.2015]

§ 45.  Special state supervision measures

  [RT I, 13.03.2014, 4 – entry into force 01.07.2014]
For the execution of state supervision provided for in this Act, the law enforcement agency may apply the special state supervision measures provided for in §§ 30, 31, 32, 49 and 50 of the Law Enforcement Act on the basis of and pursuant to the procedure provided for in the Law Enforcement Act.
[RT I, 13.03.2014, 4 – entry into force 01.07.2014]

§ 451.  Limit of penalty payment

  In the event of failure to comply with a precept, the upper limit of penalty payment imposed pursuant to the procedure provided for in the Substitutive Enforcement and Penalty Payment Act shall be 640 euros.
[RT I, 13.03.2014, 4 – entry into force 01.07.2014]

§ 46.  Violation of requirements for control of communicable diseases

 (1) Violation of the requirements for the control of communicable diseases or for the handling of infectious material is punishable by a fine of up to 200 fine units.

 (2) The same act, if committed by a legal person, is punishable by a fine of up to 3200 euros.
[RT I 2010, 22, 108 – entry into force 01.01.2011]

§ 47.  Delay in submission of information

 (1) Failure to communicate information related to communicable diseases in time is punishable by a fine of up to 50 fine units.

 (2) The same act, if committed by a legal person, is punishable by a fine of up to 640 euros.
[RT I 2010, 22, 108 – entry into force 01.01.2011]

§ 48.  Non-compliance with terms for immunisations

 (1) Failure to conduct, in time, the immunisations prescribed to prevent the epidemic spread of a communicable disease is punishable by a fine of up to 100 fine units.

 (2) The same act, if committed by a legal person, is punishable by a fine of up to 1300 euros.
[RT I 2010, 22, 108 – entry into force 01.01.2011]

§ 49.  Proceedings

 (1) [Repealed - RT I, 12.07.2014, 1 – entry into force 01.01.2015]

 (2) The body conducting extra-judicial proceedings concerning the misdemeanours provided in §§ 46–48 of this Act shall be the Health Board.
[RT I 2009, 49, 331 – entry into force 01.01.2010]

Chapter 9 IMPLEMENTING PROVISIONS  

§ 50.  Right to handle infectious material

 (1) Specialised medical care providers and other persons providing laboratory services who are engaged in the handling of infectious material are required to apply for the right to handle infectious material within two years as of the entry into force of this Act.

 (2) A specialised medical care provider or other person providing laboratory services loses the right to handle infectious material if the person has not submitted an application to obtain the right to handle infectious material within the term specified in subsection (1) of this section or if the authority which grants the right to handle infectious material refuses to grant that right.

§ 51. – § 53. [Omitted from this text.]

§ 54.  Entry into force of Act

  This Act enters into force on 1 November 2003, except for:
 1) subsections 20 (1) and (2) of this Act which enter into force on 1 July 2004;
 2) subsection 9 (2) of this Act which enters into force on 1 November 2004;
 3) section 11 of this Act which enters into force on 1 May 2005;
 4) subsection 21 (9) of this Act which enters into force as of Estonia’s accession to the European Union.

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:15.03.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:06.05.2020
Avaldamismärge:RT I, 13.03.2019, 101

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolev seadus reguleerib nakkushaiguste tõrje korraldamist ja nakatunud isikule tervishoiuteenuse osutamise (edaspidi arstiabi andmine) korda ning sätestab riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ning juriidilise isiku ja füüsilise isiku kohustused nakkushaiguste ennetamisel ning tõrjel.

  (2) Käesolevat seadust kohaldatakse Eesti Vabariigi territooriumil viibivale füüsilisele isikule ja Eesti Vabariigi territooriumil asuvale juriidilisele isikule, kui välislepingu või rahvusvahelise konventsiooniga ei ole kehtestatud teisiti.

  (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2.   Mõisted

  Seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) nakkustekitaja – prioon, viirus, bakter, mikroskoopiline seen, algloom, ussnugiline ja lülijalgne, samuti nende komponendid ja toksiinid, mis on võimelised tekitama nakkushaigust;
  2) nakkushaigus – haigus või haigustunnusteta kandlusseisund, mis on põhjustatud nakkustekitaja sattumisest organismi ja mis levib või mille puhul on alust oletada levikut inimeselt inimesele või loomalt inimesele otseselt või kaudselt;
  3) eriti ohtlik nakkushaigus – suure nakatuvusega haigus, mis levib kiiresti ja ulatuslikult või mille kulg on raske või eluohtlik. Käesoleva seaduse tähenduses on eriti ohtlikud nakkushaigused katk, koolera, kollapalavik, viiruslikud hemorraagilised palavikud ja tuberkuloos;
  4) nakkushaige – inimene, kellel on arstiteaduses tunnustatud meetoditega diagnoositud nakkushaigus;
  5) nakkuskahtlane isik – nakkushaigega samades tingimustes olnud või haigest nakatuda võinud, kuid arstliku läbivaatuse ajaks mittehaigestunud isik;
  6) nakkushaiguste tõrje – selliste tervisekaitseabinõude rakendamine, mis võimaldavad nakkushaige või nakkuskahtlase isiku varakult avastada ning teda uurida ja ravida, selgitada tema nakatumise põhjused ja viisid, tõkestada nakkushaiguse levikut ning vältida tervete nakatumist;
  7) epideemia – nakkushaiguse puhang, mis nõuab nakkustõrje meetmete laiaulatuslikku rakendamist;
  8) seire – tervisealaste andmete, sealhulgas nakkushaiguste epidemioloogiliste uuringute ja nakatumise riskitegurite andmete süstemaatiline kogumine, analüüsimine, tõlgendamine ja levitamine nakkushaiguste leviku ennetamise ning tõrje eesmärgil;
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]
  9) haiguspuhang – tavapärast haigestumise taset ületav ühise nakkusallika või levikufaktoriga seotud teatud ajavahemikus esinev nakkushaigusjuhtude arv;
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]
  10) doonorivere säilitusproov – doonorivere proov, mis on võetud veredoosist.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

2. peatükk NAKKUSHAIGELE ARSTIABI ANDMINE 

§ 3.   Nõusolek arstiabi andmiseks

  (1) Nakkushaigele ja nakkuskahtlasele isikule antakse arstiabi tema nõusolekul.

  (2) Piiratud teovõimega isikule osutatakse arstiabi tema seadusliku esindaja nõusolekul ja isiku enda tahte alusel niivõrd, kuivõrd ta on võimeline sellekohast tahet avaldama. Vältimatu abi osutamine patsiendile on lubatud ka ilma seadusliku esindaja nõusolekuta või ilma isiku enda tahteta, kui arstiabi andmata jätmine oleks patsiendile eluohtlik või kahjustaks oluliselt tema tervist. Kolmas isik ei või keelata ega takistada vältimatu abi osutamist.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

§ 4.   Nakkushaige tahtest olenematu ravi

  (1) Eriti ohtlike nakkushaiguste leviku tõkestamiseks võib nakkushaige tahtest olenemata kohaldada talle haiglaravi, kui nakkushaige on teistele ohtlik ja ta on keeldunud ravist või rikkunud ravirežiimi.

  (2) Tahtest olenematut ravi võib kohaldada üksnes kohtu määruse alusel.

  (3) Tahtest olenematut ravi võib kohaldada ka kohtu määruseta, kui see on vältimatu isiku enda või avalikkuse kaitseks ja kohtu määruse saamine ei ole piisavalt kiiresti võimalik. Otsuse kohaldada tahtest olenematut ravi kohtu loata teeb arst isiku haiglasse saabumisel või haiglas ravil viibival isikul tahtest olenematu ravi kohaldamise vajaduse ilmnemisel viivitamata pärast isiku arstlikku läbivaatust. Otsuse vormistamise aeg loetakse tahtest olenematu haiglaravi alguseks.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse alusel võib tahtest olenematut ravi kohaldada 48 tunni jooksul alates tahtest olenematu haiglaravi algusest. Ravi kohaldamise otsusest teavitab arst nakkushaiget viivitamata ja tema lähedast inimest või seaduslikku esindajat 12 tunni jooksul otsuse vormistamisest.

  (5) Nakkushaige või tema poolt volitatud isik korraldab nakkushaige vara kaitse.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohtumääruse või lõikes 3 nimetatud otsuse alusel võib tervishoiuteenuse osutaja kasutada vajaduse korral politsei abi nakkushaige haiglasse toimetamiseks, andes politseile käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud nakkushaiguste tõrje nõuetele vastavad kaitsevahendid, samuti juhendades nende kasutamist.

  (7) Tervishoiuteenuse osutaja informeerib politseid esimesel võimalusel eriti ohtlikku nakkushaigust põdevast nakkushaigest, kes on teistele ohtlik ja keeldunud ravist või rikkunud ravirežiimi ning kelle asukoht on teadmata, edastades politseile käesoleva paragrahvi lõike 2 kohase kohtumääruse või lõike 3 kohase otsuse koopia.

  (8) Politsei informeerib viivitamata tahtest olenematu ravi kohaldamise otsuse esitanud tervishoiuteenuse osutajat käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud isiku asukoha tuvastamisest.

  (9) Tervishoiuteenuse osutaja informeerib kohalikku omavalitsust eriti ohtlikku nakkushaigust põdevast nakkushaigest, kes on teistele ohtlik, keeldunud ravist või rikkunud ravirežiimi, kui see on vajalik isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

§ 5.   Tahtest olenematu ravi kohaldamise tingimused ja kord

  (1) Tahtest olenematu ravi kohaldamise, selle pikendamise ja lõpetamise otsustab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustikus isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetlusele ettenähtud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

  (2) Esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ja isiku haiglasse paigutamiseks, samuti esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamise taotluse võib esitada ka isiku raviarst haigla tegevuskohajärgsele kohtule tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (3) [Kehtetu - RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (4) [Kehtetu - RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (5) [Kehtetu - RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (6) [Kehtetu - RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 14.12.2015]

  (7) Kui on ära langenud käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud asjaolud, esitab isiku raviarst kohtule avalduse nakkushaige tahtest olenematu ravi lõpetamiseks.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (8) Tahtest olenematuks raviks haiglasse paigutatud nakkushaige peab olema eraldi palatis, mis vastab nakkusohutuse nõuetele. Nakkushaige võib palatist lahkuda ainult haigla vastavas juhendis kehtestatud tingimustel ja nakkusohutuse meetmete rakendamise korral. Tema suhtlemisvõimalusi võib piirata niivõrd, kuivõrd see on vajalik nakkuse edasikandumise vältimiseks.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

§ 6.   Tervishoiutöötaja ülesanded nakkushaiguste ennetamisel ja tõrjel
[RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 14.12.2015]

  (1) Tervishoiutöötaja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 3 lõike 1 tähenduses:
[RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 14.12.2015]
  1) täidab nakkushaiguste ennetamiseks ja tõrjeks käesolevas seaduses sätestatud nõudeid;
  2) teeb nakkushaige või nakkuskahtlase isiku terviseuuringu ja saadab vajadusel uurimismaterjali laborisse uuringuteks ning määrab talle ravi;
  3) uurib nakkushaige nakatumise aega, nakkusallikat, nakatumise viisi, nakkuse levitegureid ja selgitab välja nakkushaigega kokkupuutunud isikud;
  4) teavitab nakkushaigega kokkupuutunud isikut terviseuuringu vajadusest;
[RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 14.12.2015]
  5) teavitab registreerimisele kuuluvate nakkushaigusjuhtude korral Terviseametit nakkushaiguskahtlusest, haiguse diagnoosimisest, haige nakatumise asjaoludest ja laboriuuringute tulemustest käesoleva seaduse §-s 21 sätestatud korras;
  6) teeb nakkushaigele või tema seaduslikule esindajale teatavaks haiguse nakkusohtlikkuse, haiguse leviku teed, haiguse ravimata jätmise tagajärjed ja haigele seaduse alusel kohaldatavad piirangud, annab juhiseid nakkuse leviku vältimiseks ning teeb edastatud teabe kohta sissekande ravidokumenti;
[RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 14.12.2015]
  7) väljastab sugulisel teel leviva haiguse korral nakkushaigele teatise, milles märgitakse diagnoositud haiguse nimetus ja vajadus teavitada patsiendiga seksuaalvahekorras olnud isikuid nimetatud haigusest ja arstlikule läbivaatusele pöördumise vajalikkusest.

  (2) [Kehtetu - RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 14.12.2015]

  (3) [Kehtetu - RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 14.12.2015]

3. peatükk NAKKUSHAIGUSTE LEVIKU TÕKESTAMINE 

§ 7.   Nakkushaiguste leviku tõkestamise põhimõtted

  Nakkushaiguste leviku tõkestamiseks korraldatakse inimeste immuniseerimist ja tehakse terviseuuringuid ning rakendatakse muid nakkusohutuse tagamise abinõusid.

§ 8.   Immuniseerimise korraldamine

  (1) Sotsiaalministeerium koordineerib immuniseerimiskava täitmist, vältimatu abi korras toimuvat immuniseerimist ja nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks vajalikku immuniseerimist.
[RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 14.12.2015]

  (11) Perearst:
  1) korraldab immuniseerimiskava alusel immuniseerimist;
  2) tagab nimistusse kantud isikutele immuniseerimise kättesaadavuse või vajaduse korral suunab nad immuniseerimiseks teise tervishoiuteenuse osutaja juurde.
[RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 14.12.2015]

  (12) Käesoleva paragrahvi lõike 11 punktis 1 nimetatud perearsti ülesandeid täidab pereõde, koolitervishoiuteenuse osutaja või ämmaemand juhul, kui ta vastab käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud määruses sätestatud nõuetele.
[RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 14.12.2015]

  (2) Immuniseerimist korraldav tervishoiutöötaja:
  1) tuvastab immuniseerimise ajutised ja püsivad vastunäidustused;
  2) dokumenteerib immuniseerimised tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 42 lõikes 3 ja §-s 592 ning käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud määruses sätestatud nõuete kohaselt;
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
  3) esitab Terviseametile immuniseerimise aruanded käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud määruses sätestatud nõuete kohaselt;
  4) registreerib immuniseerimise kõrvalnähud ja teavitab nendest Ravimiametit ravimiseaduses sätestatud alustel ja korras.
[RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 14.12.2015]

  (21) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud immuniseerimist korraldab õde või ämmaemand, kaasab ta püsivate vastunäidustuste kinnitamiseks ja immuniseerimise kõrvalnähtude diagnoosimiseks arsti.
[RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 14.12.2015]

  (3) [Kehtetu - RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 14.12.2015]

  (4) Välismissioonile saadetavate kaitseväelaste täiendavat immuniseerimist korraldab Kaitseministeerium vajaduse järgi.

  (5) Immuniseerimise korraldamise nõuded kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

  (6) Immuunpreparaatide kvaliteedi, ohutuse ja tõhususe säilitamiseks peab olema tagatud külmahela toimimine kõikidel käitlemisetappidel. Immuunpreparaatide külmahela nõuete tagamine nende säilitamisel ning transportimisel toimub ravimiseaduse §-s 34 sätestatud alustel ja korras.
[RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 14.12.2015]

§ 9.   Immuniseerimine epideemia korral

  (1) Nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks korraldatakse vajaduse korral ohustatud isikute immuniseerimist.

  (2) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus epideemia korral ohustatud isikute immuniseerimiseks kehtestada asjakohased tegevusjuhendid.
[RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 14.12.2015]

§ 10.   Immuniseerimiskava
[RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 14.12.2015]

  (1) [Kehtetu - RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 14.12.2015]

  (2) Immuniseerimiskavas määratakse nakkushaigused, mille vastu immuniseeritakse, immuniseeritavad vanuserühmad või riskirühmad ja immuniseerimise tähtajad.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (3) Immuniseerimiskava kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

§ 11.   Immuunsustausta jälgimine

  (1) Immuunsustaust on teatud haiguse osas immuunsete inimeste suhtarv elanikkonnas. Immuunsustausta jälgimiseks tehakse terviseuuringuid.

  (2) [Kehtetu - RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 14.12.2015]

§ 12.   Nakkushaiguse ja nakkuskandluse uurimine rasedal

  (1) Nakkushaiguste lootele või vastsündinule leviku tõkestamiseks uuritakse rasedat süüfilise, B-hepatiidi ja HIV-nakkuse suhtes.

  (2) Raseda uurimise ja ravimise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

§ 13.   Töötaja, tööandja ja ettevõtja tervisekontroll nakkushaiguste suhtes
[RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 01.01.2017]

  (1) Tööandja on kohustatud tegevusaladel, kus töö iseärasused võivad soodustada nakkushaiguste levikut, nõudma tööle asujalt tervisetõendit nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta. Tervisetõend nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta on nõutav järgmistelt töötajatelt:
  1) toitu ja joogivett käitlevad töötajad ning oma tööülesannete tõttu toidu ja joogiveega või nende käitlemisvahenditega kokkupuutuvad töötajad, samuti toidu ja joogivee käitlemisruume puhastavad töötajad, välja arvatud töötajad, kes töötavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.04.2004, lk 1–54) I lisas nimetatud valdkonnas, ning töötajad, kes töötavad valdkonnas, mis ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 852/2004 ning määruse nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid (ELT L 139, 30.04.2004, lk 55–205), reguleerimisalas;
  2) loomapidajad ja isikud, kes oma tööülesannete tõttu puutuvad vahetult kokku põllumajandusloomade ja loomsete saadustega, välja arvatud loomapidajad, kes peavad põllumajandusloomi, et saada loomseid saadusi enda tarbeks;
  3) õpetajad ja lasteasutuse töötajad ning teised töökohustuste tõttu laste ja noorukitega vahetult kokkupuutuvad töötajad;
  4) abivajajale vahetult teenust osutavad hoolekandetöötajad;
  5) tervishoiutöötajad ning teised patsiendiga vahetult kokkupuutuvad tervishoiuasutuse töötajad;
  6) kliendiga vahetult kokkupuutuvad ilu- ja isikuteenuseid osutavad töötajad;
  7) käesoleva lõike punktides 1–6 loetletud tegevusaladel praktikat sooritavad või täiendusõppes osalevad õpilased, üliõpilased ja töötajad.

  (2) Tööle asuja esitab tööandjale nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta kirjaliku tervisetõendi, mida tööandja säilitab töösuhte kestuse jooksul ning vähemalt aasta pärast töösuhte lõppemist.

  (3) Tööandja ja füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegutseb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valdkonnas ning osaleb tööprotsessides, kus on mis tahes nakkuse otsese või kaudse ülekandumise oht, peab läbima tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes ning tal peab olema selle kohta tervisetõend.

  (4) Perearst või töötervishoiuarst teeb nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli ning väljastab selle kohta tervisetõendi tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 42 lõike 3 kohaselt.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (5) Tööandjal on õigus nõuda tööle asujalt nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimist ning vastava tõendi esitamist, kui eelmise tõendi väljastamisest on möödunud rohkem kui kaks aastat või tervisekontrolli läbimine ning uue tõendi väljastamine on töö iseärasuste tõttu põhjendatud.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valdkonnas töötava isiku tervisekontroll toimub töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud alustel ja korras. Töötaja tervisekontrolli tegemisel arvestatakse vajaduse korral töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 8 lõike 3 alusel kehtestatud nõudeid.

  (7) Tööandjal on õigus saata töötaja vastavalt riskihindamise tulemustele täiendavale tervisekontrollile nakkushaiguste suhtes.
[RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 01.01.2017]

§ 14.   Veredoonorluse nakkusohutuse tagamine

  (1) Verekeskus ja tervishoiuteenuse osutaja rakendavad nakkusohutuse meetmeid doonori ja retsipiendi kaitseks.

  (2) Verekeskus ja tervishoiuteenuse osutaja koostavad dokumendi verepreparaatide tootmise ja verepreparaatide kasutamise kohta, järgides vereseaduses (RT I 2005, 13, 63) ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid.

  (3) Nakkustekitajate suhtes doonorivere ja verekomponentide uurimise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.
[RT I 2005, 13, 63 - jõust. 01.05.2005]

  (4) Doonorivere säilitusproovi säilitatakse viis aastat vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud korra kohaselt. Laboris teostatud uuringuprotseduuride ja nende käigus saadud uuringutulemuste dokumente säilitatakse 15 aastat.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

§ 15.   Rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise nakkusohutuse tagamine
[RT I, 26.02.2015, 1 - jõust. 01.03.2015]

  (1) Tervishoiuteenuse osutaja rakendab nakkusohutuse meetmeid retsipiendi ja elusdoonori kaitseks.

  (2) Tervishoiuteenuse osutaja koostab dokumendi rakkude, kudede ja elundite kasutamise kohta.

  (3) Nakkustekitajate suhtes doonori uurimise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 26.02.2015, 1 - jõust. 01.03.2015]

§ 16.   Nakatumise vältimine välisreisil

  Turismiteenuseid pakkuv ettevõtja teeb välisriiki sõitvale isikule teatavaks:
  1) külastatavas riigis nakkushaigustesse nakatumise ohu;
  2) immuniseerimise või ravimite kasutamise otstarbekuse;
  3) võimaluse saada enne reisi arsti nõuannet ja reisi ajal arstiabi ning reisijärgse tervisekontrolli vajalikkuse.

4. peatükk NAKKUSHAIGUSTE SEIRE JA TÕRJE KORRALDAMINE 

§ 17.   Riigi ülesanded nakkushaiguste seirel ja tõrjel
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

  (1) Riigi tasandil korraldab nakkushaiguste seiret ja tõrjet Sotsiaalministeerium, kes täidab rahvatervise seaduses sätestatud ülesandeid ning juhib nakkushaiguste tõrjeks tehtavat tööd.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

  (2) Oma haldusala asutustes nakkushaiguste ärahoidmise ja nende leviku tõkestamise meetmeid rakendades ning arstiabi korraldades juhinduvad ministeeriumid käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest.

  (3) Justiitsministeerium korraldab kinnipidamisasutuses ning Siseministeerium politsei arestimajas ja -kambris:
  1) võimalikult nakkusohutud tööolud vanglaametnikele, tervishoiutöötajatele ning arestialuste, vahistatute ja kinnipeetavatega vahetult kokkupuutuvatele isikutele;
  2) võimalikult nakkusohutud kinnipidamistingimused arestialustele, vahistatutele ja kinnipeetavatele;
  3) epidemioloogilistel näidustustel kohustusliku tervisekontrolli kinnipeetavatele, kes oma tegevuse iseärasuste tõttu võivad levitada nakkushaigusi toidu ja vee või muude ülekandetegurite kaudu;
  4) tuberkuloosi leviku tõkestamiseks kopsude kohustusliku radiograafilise uuringu arestialustele, vahistatutele ja kinnipeetavatele ning nendega vahetult kokkupuutuvatele vanglaametnikele ja valve- ning tervishoiutöötajatele. Uuringu tegemise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

  (4) Justiitsministeerium ja Siseministeerium tagavad kinnipeetava, vahistatu ja arestialuse transportimise ajal võimalikult nakkusohutud tingimused.

  (5) Justiitsministeerium teeb tervisekaitseametnikele võimalikuks teostada järelevalvet nakkushaiguste tõrje meetmete elluviimise üle kinnipidamisasutuses.

  (6) Justiitsministeerium ja Siseministeerium koos Sotsiaalministeeriumiga korraldavad kinnipidamisasutusest ja politsei arestimajast ning -kambrist vabastamisel tuberkuloosi põdeva isiku ravile suunamise käesolevas seaduses sätestatud korras.

§ 18.   Terviseameti ülesanded nakkushaiguste ennetamisel, seirel ja tõrjel

  (1) Nakkushaiguste ennetamise, seire ja tõrje valdkonnas on pädev asutus Terviseamet, kes:
  1) teeb epidemioloogilisi uuringuid haige nakatumise ja nakkushaiguste leviku asjaolude väljaselgitamiseks ning juhendab inimeste rühmaviisilise haigestumise korral tõrjemeetmete rakendamist;
  2) teavitab massiteabevahendite kaudu elanikkonda nakkushaiguse esinemisest ja haiguspuhangu tõrje meetmetest;
  3) korraldab riigihangete seaduses sätestatud alustel hangitud immuunpreparaatide jaotamist, säilitamist ja vedu ning külmahela toimimist;
  4) kogub, analüüsib ja avaldab andmeid immuniseerimiste kohta;
  5) korraldab nakkushaiguste seiret, sealhulgas sentinel-seiret, Euroopa Liidu asjakohaste õigusaktide ja Maailma Terviseorganisatsiooni soovituste kohaselt.

  (2) Nakkushaiguste epidemioloogilise riskianalüüsi ja riskihindamise valdkonnas on pädev asutus Terviseamet, kes määrab ja hindab:
  1) nakkushaiguste leviku tendentse;
  2) immuniseerimisega hõlmatust.

  (3) Nakkushaiguste rahvusvahelises tõrjes osalemisel on volitatud asutus Terviseamet, kes käitleb Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse varajase teavitamise ja reageerimise süsteemi Eestis.

  (4) Terviseamet on Maailma Terviseorganisatsiooni ja Euroopa Komisjoni volitatud kontaktasutus bioloogiliste ohutegurite osas seoses rahvusvaheliste tervise-eeskirjade rakendamisega.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (5) Terviseamet osaleb pädeva asutusena Maailma Terviseorganisatsiooni ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse haigusspetsiifilises epidemioloogilises tegevuses, sealhulgas rahvusvahelistes haiguste tõrje programmides, täites nakkushaiguste asjakohastes uuringuvaldkondades riikliku referentlabori rolli.
[RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 14.12.2015]

  (6) Käesolevas seaduses ettenähtud ülesandeid täites teeb Terviseamet koostööd kohalike omavalitsustega nakkushaiguste ennetamiseks, seireks, leviku tõkestamiseks ja tõrjeks.
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

  (7) Terviseamet on nakkushaiguste rahvusvahelises tõrjes osaledes kohustatud teavitama teisi riike nakkushaiguse esinemisest ja haiguspuhangu tõrje meetmetest. Nakkushaiguste tõrjeks tehtava rahvusvahelise koostöö ja teavitamise nõuded ning korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

  (8) Terviseamet osutab tervishoiuteenuseid tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivate sätete kohaselt. Eriarstiabi osutamisel ei kohaldata Terviseameti suhtes tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 21 lõikes 1 sätestatud juriidilise isiku vormi nõudeid.
[RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 14.12.2015]

§ 19.   Nakkushaiguskahtlus ja haiguse diagnoosimine

  (1) Nakkushaiguskahtlus tekib, kui inimesel ilmnevad nakkushaigusele iseloomulikud kliinilised nähud või kui ta on otse või kaudselt kokku puutunud nakatunud inimese või loomaga. Kahtlust võivad kinnitada laboriuuringu tulemused.

  (2) Eriti ohtliku nakkushaiguse kahtluse korral on arst kohustatud sellest viivitamata teavitama Terviseametit.

  (3) [Kehtetu - RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (4) Inimpatogeensete haigustekitajate avastamisega tegelev mikrobioloogia-, viroloogia- või parasitoloogialabor ja nimetatud valdkondades uurimistööd tegev teaduslabor on kohustatud eriti ohtliku nakkushaiguse kahtlusest või diagnoosimisest viivitamata teavitama Terviseametit.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 nimetatud teave edastatakse koos andmesubjekti isikuandmetega.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (51) Inimpatogeensete haigustekitajate avastamisega tegelev mikrobioloogia-, viroloogia- ja parasitoloogialabor on kohustatud saatma asjakohases uuringuvaldkonnas tegutsevale referentlaborile uuringumaterjalid täiendavaks uuringuks. Uuringumaterjali kogumisel, hoidmisel ja transportimisel järgib labor referentlabori koostatud juhendeid.
[RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 14.12.2015]

  (6) Terviseametil on õigus saata nakkushaiguse diagnoosimiseks uurimismaterjali pseudonüümitud viisil välisriigi asjaomasesse laborisse või rahvusvahelisse referentlaborisse nakkushaiguste ennetamise ning tõrje eesmärgi tagamiseks.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

§ 20.   Nakkushaigusjuhtumite registreerimine ja nakkushaiguste register
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (1) Nakkushaigusjuhtumid registreeritakse nakkushaiguste andmekogus (edaspidi register), mida peetakse nakkushaigusjuhtumite registreerimiseks, nakkushaiguste levikutendentside selgitamiseks, nakkushaiguste ennetamiseks, tõrje ja tervishoiuteenuste korraldamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks, nakkushaiguste haigestumuse, levimuse ja suremuse analüüsimiseks, diagnostika ja ravikäsitluse hindamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks.

  (2) Registri asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse:
  1) andmekogu volitatud töötleja, kui volitatud töötleja on määratud, ning töötlejate ülesanded;
  2) andmekogusse kogutavate andmete täpsem koosseis ja andmekogusse kandmise kord;
  3) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
  4) andmeandjate loetelu ning nendelt saadavad andmed;
  5) muud korraldusküsimused.

  (3) Andmed nakkushaiguskahtluse ja haiguse diagnoosimise ning haigestumise ohutegurite ja haigestumise ärahoidmise kohta registreeritakse arsti poole pöördumise kohas.

  (4) Registris töödeldakse järgmisi andmeid:
  1) nakkushaige üldandmed olenevalt teatisest – ees- ja perekonnanimi, isikukood, sünniaeg ning sugu;
  2) nakkushaige muud andmed olenevalt teatisest – haridus, amet, töökoht või õppeasutus, kontaktandmed, sealhulgas elukoht, sünnikoht, rahvus ja sotsiaal-majanduslik seisund;
  3) nakkushaige terviseandmed olenevalt teatisest – diagnoosi, haigestumise, immuniseerimise, uurimismaterjali, uuringumeetodi ja -tulemuse, haigustekitaja ja selle tundlikkuse, testimise põhjuste, nakatumise asjaolude ja oletatava levikutee, hospitaliseerimise ning ravi kohta;
  4) HIV levikul emalt lapsele või seksuaalsel teel nakatunu nakkusallikas, riskirühma kuulumine, sünnitusviis, profülaktika raseduse ajal ja sünni järel, parenteraalsel nakatumisel ka nakatumise viis;
  5) AIDSi indikaatorhaigused;
  6) nakkushaige surma kuupäev ja põhjus;
  7) tervishoiuteenuse osutaja andmed;
  8) teatise registreerimise andmed.

  (5) Registri andmeid säilitatakse tähtajatult. Logisid ja alusandmeid säilitatakse vastavalt registri põhimääruses sätestatule.

  (6) Registri vastutav töötleja on Terviseamet.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

§ 21.   Teabe edastamine

  (1) Tervishoiuteenuse osutaja edastab nakkushaiguskahtluse ja haiguse diagnoosimise ning haigestumise ohutegurite ja ennetamise kohta teavet Terviseametile käesoleva seadusega kehtestatud alusel ja korras.

  (2) Toidumürgituse ja haiguse kiire leviku kahtlusest või haiguse kiirest levimisest teatab tervishoiuteenuse osutaja viivitamata Terviseametile.

  (3) Terviseamet teavitab katku, koolera, kollapalaviku ja viiruslike hemorraagiliste palavike esinemisest Häirekeskust.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (4) Mikrobioloogilisi, viroloogilisi, parasitoloogilisi ja seroloogilisi uuringuid tegevad laborid edastavad uuringutulemused uurimismaterjali saatnud arstile. Uuringutulemused nende haiguste kohta, mis viitavad registreeritavatele nakkustele, edastatakse uuritava isiku elukoha järgsele Terviseametile.

  (5) Kaitseministeerium, Siseministeerium ja Justiitsministeerium teevad Terviseametile teatavaks nende haldusalas olevates asutustes nakkushaiguste esinemise ja haigustega seotud ohutegurid käesolevas seaduses kehtestatud korras.
[RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 14.12.2015]

  (6) Maaeluministeeriumi haldusala asutused ning hallatavad asutused edastavad Terviseametile teavet toidus ja toidu käitlemise eri etappides avastatud zoonoossete haigustekitajate ning loomadel diagnoositud zoonooside kohta.
[RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 14.12.2015]

  (61) Teave nakkushaiguskahtluse või nakkushaiguse diagnoosimise kohta edastatakse vajadusel koos andmesubjekti isikuandmetega. Nende nakkushaiguste loetelu, mille korral on vajalik andmete edastamine koos andmesubjekti isikuandmetega, kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 4, 5 ja 6 nimetatud teabe edastamise kord ja edastatavate andmete koosseis kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (8) Rahvusvahelises kokkuleppes nimetatud ohutegurite või piiriüleste terviseohtude tuvastamisest on Terviseamet kohustatud Maailma Terviseorganisatsioonile teatama ohuteguri või rahvatervist ohustava sündmuse tuvastamisest alates 24 tunni jooksul.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (9) Euroopa Liidu Komisjoni koostatud loetelusse kuuluvate nakkushaiguste diagnoosimise on Terviseamet kohustatud tegema teatavaks Euroopa Liidu nakkushaiguste epidemioloogilise järelevalve ja tõrje asutusele.

§ 22.   Nakkushaiguste tõrje nõuded

  (1) Nakkushaiguste tõrje nõuetes nähakse ette nakkushaiguste tõrje ja epideemilise leviku tõkestamise juhised.

  (2) Nakkushaiguste tõrje nõudeid on kohustatud täitma tervishoiutöötaja, tervisekaitseametnik, nakkushaiguse levialal viibiv isik ja teised oma tööülesannete tõttu nakkushaiguste tõrjega seotud isikud.

  (3) Nakkushaiguste tõrje nõuded kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

  (4) Ravimresistentset tuberkuloosi põdevate ja ravinõudeid rikkuvate patsientide ravimise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

  (5) Eestis varem mitteesinenud nakkushaiguse tõrje meetmed töötab välja Terviseamet ning teavitab neist asjassepuutuvaid isikuid.

§ 23.   Haiglanakkuse seire, ennetamine ja tõrje

  (1) Haiglanakkus on nakkus, mida patsiendil ei olnud enne haiglasse või teise tervishoiuteenust osutavasse ettevõttesse minekut või mis ei ole eelmises sellises asutuses viibimise jääknäht, vaid on tekkinud patsiendil seal viibimise ajal või seal saadud ravi tagajärjel ja mille tunnused ilmnevad kas seal viibimise ajal või pärast sealt lahkumist.

  (2) Tervishoiuteenuse osutaja poolt rakendatavate haiglanakkuste seire, ennetamise ja tõrje abinõud ning sellekohase teabe edastamise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

  (3) Mikrobioloogia- ja viroloogialabori haiglanakkuse laboratoorse seire ning mikroobide ravimresistentsuse uurimise tulemuste Terviseametile edastamise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

§ 24.   Tööandja kohustused nakkushaiguste tõrjel

  Tööandja on kohustatud:
  1) looma tööaladel, kus on nakkushaigusesse nakatumise oht, töötajatele võimalikult nakkusohutud tööolud;
  2) tagama nakkusohutusnõuete täitmise töötamiskohal;
  3) tagama käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud tööalade töötajate immuniseerimise ja vajadusel ennetava ravi;
  4) lubama töötajal nakkushaiguse või haiguskandluse avastamiseks käia tööajal terviseuuringul või vältimatu abi korras immuniseerimisel;
  5) vältima haigustekitajate levikut toorme või valmistoodangu käitlemisel;
  6) hoolitsema nakkusohtlike jäätmete kahjutustamise eest.

5. peatükk NAKKUSHAIGUSTE EPIDEEMILISE LEVIKU TÕKESTAMINE 

§ 25.   Eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamise nõuded

  (1) [Kehtetu - RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

  (2) Eesti riigipiiril eriti ohtlike nakkushaiguste leviku tõkestamise kord ja tingimused kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.

§ 26.   Nakkushaiguste leviku tõkestamine eriolukorra ajal

  Nakkushaiguse leviku tõkestamiseks eriolukorra ajal rakendatakse hädaolukorra seadust.
[RT I 2009, 39, 262 - jõust. 24.07.2009]

§ 27.   Karantiini kehtestamine ja lõpetamine

  (1) Karantiin on inimeste, kaupade ja sõidukite liikumise ning teenuste osutamise piirang, mille kohaldamise eesmärk on vältida eriti ohtliku nakkushaiguse levikut haiguskoldest väljapoole.

  (2) Käesoleva seaduse tähenduses on haiguskolle piiritletud territoorium, kus asuvad haiged või nakkuskahtlased isikud ning kus elanikud on tervisekaitseasutuse tugevdatud järelevalve all.

  (3) Karantiini kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus Terviseameti ettepanekul.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (4) Karantiininõuded ja nende täitmise järelevalve kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

  (5) Karantiini lõpetab kohaliku omavalitsuse üksus Terviseameti ettepanekul, kui nakkushaiguse levik on tõkestatud, nakkushaiguse tõrje nõuded on täidetud ja haiguskolle kahjutustatud.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (6) Karantiininõuete kehtestamine ja nende kehtivuse lõpetamine tehakse teatavaks massiteabevahendite kaudu.

§ 28.   Nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamine

  (1) Nakkushaiguste epideemilisest levikust tuleneva ohu üle otsustab Terviseamet talle laekuvate epidemioloogiliste, laboratoorsete ja kliiniliste andmete alusel.

  (2) Nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks võib kohaliku omavalitsuse üksus Terviseameti ettepanekul:
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
  1) ajutiselt sulgeda koole ning laste- ja hoolekandeasutusi;
  2) nõuda desinfektsiooni, desinsektsiooni, kahjuritõrje või puhastuse korraldamist;
  3) nõuda inimeste terviseuuringute korraldamist.

  (3) Laste- või hoolekandeasutuse juht võib ajutiselt sulgeda tema poolt juhitava asutuse, kooskõlastades selle Terviseametiga.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (4) Nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks rakendatakse vajaduse korral hädaolukorra seadust.
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

§ 29.   Tervisekaitsenõuete kehtestamine nakkushaiguste leviku tõkestamiseks
[Kehtetu - RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

6. peatükk NAKKUSOHTLIKU MATERJALI KÄITLEMINE 

§ 30.   Nakkusohtliku materjali käitlemine

  (1) Nakkusohtlik on materjal, mis sisaldab baktereid, viiruseid, mikroskoopilisi seeni, nakatatud rakukultuure, inimese endoparasiite või nakkushaigusi põhjustavaid muid bioloogiliselt aktiivseid tegureid.

  (2) Nakkusohtliku materjali käitlemine käesoleva seaduse tähenduses on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjali proovi võtmine, vedu, töötlemine, uurimine, säilitamine ja kahjutustamine.

  (3) Nakkusohtliku materjali käitlemisel tuleb tagada nakkuse leviku vältimine. Nakkusohtliku materjali käitlemise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

  (4) Nakkusohtlikku materjali võivad käidelda tervishoiuteenuse osutajad ja muud juriidilised ja füüsilised isikud, kellele Terviseamet on väljastanud nakkusohtliku materjali käitlemise tegevusloa käesoleva seaduse §-des 32–36 sätestatud korras.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

  (5) Nõuded nakkusohtlikku materjali käitleva isiku laboriruumidele, sisseseadele ja tehnoloogiale ning rakendatavatele ohutusmeetmetele kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

  (6) Nakkusohtliku materjali uurimise eest vastutav laboritöötaja peab olema arsti- või bioloogikutsega isik.

§ 31.   Nakkusohtliku materjali käitlemise õiguse andmine eriarstiabi osutajale
[Kehtetu - RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

§ 32.   Nakkusohtliku materjali käitlemise tegevusloa taotlemine Terviseametilt

  (1) Käesoleva seaduse § 30 lõikes 4 nimetatud isik esitab nakkusohtliku materjali käitlemise tegevusloa saamiseks Terviseametile järgmised andmed ja dokumendid:
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]
  1) avalduse, milles märgitakse taotleja nimi ning tegevuskoha asukoht ja aadress;
  2) asutamisel oleva juriidilise isiku puhul asutamislepingu või -otsuse ja põhikirja või ühingulepingu ärakirjad;
  3) füüsilisest isikust ettevõtja puhul ettevõtja nime, isikukoodi, elukoha ja ärinime;
  4) uuringuteenuste loetelu, milleks tegevusluba taotletakse;
  5) nakkusohtliku materjali uurimisega tegelevate töötajate kutsetunnistuste ärakirjad;
  6) andmed labori ruumide, sisseseade ja tehnoloogia kohta;
  7) andmed rakendatavate ohutusmeetmete kohta;
  8) taotleja sidevahendite numbrid.

  (2) Enne taotluse esitamist tasub tegevusloa taotleja riigilõivu.

  (3) Kui tegevusloa taotleja jätab esitamata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab Terviseamet tegevusloa taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

  (4) Taotluse esitamise kuupäevaks on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetekohaste andmete ja dokumentide Terviseametisse saabumise aeg.

§ 33.   Tegevusloa väljaandmise otsustamine

  Tegevusloa väljaandja kontrollib taotleja esitatud dokumente ja andmeid ning teeb otsuse tegevusloa väljaandmise või sellest keeldumise kohta käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud dokumentide ja andmete esitamisest alates hiljemalt ühe kuu jooksul.

§ 34.   Tegevusloa väljaandmine

  (1) Tegevusloa annab välja Terviseamet.

  (2) Tegevusluba antakse välja vastava otsuse tegemisest alates 10 tööpäeva jooksul.

  (3) Tegevusloa väljaandmise otsus avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

§ 35.   Tegevusloas esitatavad andmed ja tingimused

  Tegevusloas esitatakse:
  1) tegevusloa omaja nimi ning tegevuskoht ja aadress, füüsilisest isikust ettevõtja puhul ka isikukood, elukoht ja ärinimi;
  2) tegevusloa number ja väljaandmise kuupäev;
  3) uuringuteenuste loetelu.

§ 36.   Tegevusloa väljaandmisest keeldumine

  (1) Tegevusluba ei väljastata, kui tegevusloa taotleja:
  1) ei ole esitanud kõiki käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud dokumente või andmeid või kui taotluses on muid puudusi, mida taotleja ei ole käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
  2) ei vasta nakkusohtliku materjali käitlejale kehtestatud nõuetele;
  3) esitab valeandmeid;
  4) on pankrotis.

  (2) Tegevusloa väljaandja teatab tegevusloa taotlejale tegevusloa väljaandmisest keeldumisest kirjalikult keeldumisotsuse tegemisest alates 10 tööpäeva jooksul. Teates esitatakse tegevusloa väljaandmisest keeldumise põhjused viitega sellekohasele seadussättele.

§ 37.   Tegevusloa kehtivus

  Tegevusluba kehtib selle väljaandmisest alates viis aastat.

§ 38.   Tegevusloa kehtetuks tunnistamine

  (1) Tegevusloa väljaandja tunnistab tegevusloa kehtetuks, kui:
  1) seda taotleb tegevusloa omaja ise;
  2) labori ruumid, sisseseade, tehnoloogia või rakendatavad ohutusmeetmed ei vasta käesoleva seaduse § 30 lõike 5 alusel kehtestatud nõuetele;
  3) nakkusohtliku materjali uurimise eest vastutava töötaja kvalifikatsioon ei vasta käesoleva seaduse § 30 lõikes 6 sätestatud nõuetele;.
  4) nakkusohtliku materjali käitlemisel ei täideta käesoleva seaduse § 30 lõike 3 alusel kehtestatud nõudeid;
  5) tegevusloas nimetatud uuringute tegemist ei ole alustatud loa andmisest alates ühe aasta jooksul;
  6) tegevusloa omaja teeb uuringuid, mis ei ole loetletud talle väljastatud tegevusloas.

  (2) Tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuses esitatakse:
  1) tegevusloa omaja nimi, tegevuskoht ja aadress, füüsilisest isikust ettevõtja puhul tema nimi, isikukood, elukoht ja ärinimi;
  2) tegevusloa number ja väljaandmise kuupäev;
  3) tegevusloa kehtetuks tunnistamise tinginud asjaolud ja viide seadussättele, mille alusel tegevusluba kehtetuks tunnistatakse;
  4) otsuse tegemise kuupäev;
  5) otsuse tegija nimi, ametinimetus ja allkiri.

  (3) Tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsus tehakse tegevusloa omajale teatavaks otsuse tegemisest alates viie tööpäeva jooksul. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsus avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

§ 39.   Tegevusloa osaline kehtetuks tunnistamine

  (1) Kui tegevusloa kehtetuks tunnistamise alused esinevad vaid mõnede uuringute osas, võib tegevusloa tunnistada osaliselt kehtetuks, piirates tegevusloas esitatud uuringute loetelu.

  (2) Tegevusloa osaliselt kehtetuks tunnistamisel esitatakse vastavas otsuses lisaks käesoleva seaduse § 38 lõikes 4 nimetatud andmetele need uuringud, mille kohta tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsus kehtib.

  (3) Tegevusloa osaliselt kehtetuks tunnistamise otsus tehakse tegevusloa omajale teatavaks otsuse tegemisest alates viie tööpäeva jooksul. Tegevusloa osaliselt kehtetuks tunnistamise otsus avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

§ 40.   Uue tegevusloa taotlemine

  (1) Tegevusloa omaja peab taotlema uue tegevusloa väljaandmist, kui:
  1) loa kehtivusaeg lõpeb;
  2) ta soovib muuta loas esitatud uuringuteenuste loetelu.

  (2) Uus tegevusluba antakse välja käesoleva seaduse §-des 32–36 sätestatud korras.

  (3) Uue tegevusloa taotlemiseks esitab selle taotleja need käesoleva seaduse §-s 32 loetletud andmed ja dokumendid, mis ei sisalda Terviseametile juba teadaolevat informatsiooni.

§ 41.   Referentlabor
[RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 14.12.2015]

  (1) Referentlabor on käesoleva seaduse tähenduses labor, mis osutab referentteenust käesolevas paragrahvis nimetatud uuringuvaldkondades kõrge tundlikkuse ja spetsiifilise diagnostika meetodiga.

  (2) Referentlaborina võib tegutseda labor, mille on asjakohastes uuringuvaldkondades akrediteerinud Eesti või välisriigi rahvusvaheliselt tunnustatud akrediteerimisorgan.

  (3) Referentlabori uuringuvaldkonnad on:
  1) HI-viirused;
  2) gripi- ja muud respiratoorsed viirused;
  3) muud viirused;
  4) tuberkuloosi- ja mükobakteriooside tekitajad;
  5) sugulisel teel levivate nakkushaiguste tekitajad;
  6) invasiivsete bakteriaalsete nakkushaiguste tekitajad;
  7) muude bakteriaalsete nakkushaiguste tekitajad;
  8) antimikroobne resistentsus.

  (4) Referentlabori ülesanded referentteenuse osutamisel oma uuringuvaldkondades on:
  1) korraldada ja koordineerida laboratoorse diagnostika kvaliteedijuhtimist;
  2) nõustada teisi laboreid laboratoorse diagnostika metoodika alal;
  3) koostada ja ajakohastada laboratoorse uuringumaterjali kogumise, hoidmise ja transportimise juhendeid;
  4) vajaduse korral kinnitada laboratoorseid diagnoose;
  5) määrata kindlaks uuringuks saadetud haigustekitajate tüved, neid koguda ja säilitada;
  6) koguda ja analüüsida laboriseire andmeid;
  7) edastada uuringu tulemused nakkushaiguste registrile vastavalt käesoleva seaduse § 21 lõigetele 61 ja 7;
  8) teha koostööd vastavate uuringuvaldkondade rahvusvaheliste referentlaborite ja institutsioonidega.

  (5) Referentteenuse osutamist käesolevas paragrahvis nimetatud uuringuvaldkondades korraldab Terviseamet. Referentteenuse osutamiseks võib Terviseameti peadirektor sõlmida käesoleva seaduse nõuetele vastava laboriga viieaastase tähtajaga lepingu.
[RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 14.12.2015]

7. peatükk NAKKUSHAIGUSTE ENNETAMISE, SEIRE JA TÕRJE RAHASTAMINE 
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

§ 42.   Nakkushaiguste ennetamise, seire ja tõrje rahastamine
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

  (1) Riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu rahastatakse:
  1) [kehtetu - RT I, 28.12.2017, 5 - jõust. 01.01.2019]
  2) referentlaborile esitatud riikliku tellimuse täitmist.

  (11) Eesti Haigekassa eelarvest rahastatakse antiretroviirusravimeid ja tuberkuloosiravimeid ning tuberkuloosiravimitega seonduvaid kõrvaltoimeravimeid.
[RT I, 28.12.2017, 5 - jõust. 01.01.2019]

  (12) Eesti Haigekassa eelarvest rahastatakse immuniseerimiskava täitmiseks ja vältimatu abi korras immuniseerimiseks vajalike vaktsiinide ning immuunglobuliinide hankimist, säilitamist, vedu ja külmahela toimimist ning elanike immuunsustausta uuringuid.
[RT I, 28.12.2017, 5 - jõust. 01.01.2019]

  (2) Riigieelarvest Kaitseministeeriumi kaudu rahastatakse välismissioonile saadetavate kaitseväelaste täiendavat immuniseerimist.

  (3) Immuniseerimist, mis ei kuulu immuniseerimiskavasse ja mida tehakse isiku soovil või arsti soovitusel, ei rahastata riigieelarvest.

  (4) Tööandja rahastab:
  1) töötaja tervise kaitseks vajalikku immuniseerimist ja ennetavat ravi neil tegevusaladel, kus töö iseärasuste tõttu on nakatumisoht;
  2) töötaja täiendavat tervisekontrolli neil tegevusaladel, kus töö iseärasused võivad soodustada nakkushaiguste levikut.
[RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 14.12.2015]

  (5) Tööandja ei ole kohustatud rahastama töövõtja tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes enne tema tööleasumist tegevusaladel, kus töö iseärasused võivad soodustada nakkushaiguste levikut.

  (6) Valla- või linnaeelarvest võib rahastada nakkushaiguste ennetamist ja tõrjet.

  (7) Ravikindlustuse eelarvest võib rahastada nakkushaiguste ennetamist ja tõrjet.
[RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 14.12.2015]

§ 43.   Nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamise rahastamine

  (1) Nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamist rahastatakse riigieelarvest vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusele.
[RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 14.12.2015]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras ei hüvitata kulutusi:
  1) mida tehes on juriidiline või füüsiline isik rikkunud käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõudeid või tervisekaitseametniku ettekirjutust;
  2) mis on tehtud enne nakkushaiguse epideemilise leviku kahtluse tekkimist.

8. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 44.   Riiklik järelevalve
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  (1) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostab Terviseamet (edaspidi korrakaitseorgan).
[RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 14.12.2015]

  (2) Järelevalvet käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktide 1 ja 2 nõuete täitmise üle teeb Veterinaar- ja Toiduamet. Veterinaar- ja Toiduamet teostab järelevalvet joogivee käitleja üle toiduseaduses sätestatud ulatuses.
[RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 14.12.2015]

§ 45.   Riikliku järelevalve erimeetmed
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49 ja 50 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 451.   Sunniraha määr

  Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 640 eurot.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 46.   Nakkushaiguste tõrje nõuete rikkumine

  (1) Nakkushaiguste tõrje nõuete rikkumise või nakkusohtliku materjali käitlemise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 47.   Teabe esitamisega viivitamine

  (1) Nakkushaigustega seonduva teabe õigeaegselt edastamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik –
karistatakse rahatrahviga kuni 640 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 48.   Immuniseerimise tähtaegadest mittekinnipidamine

  (1) Nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks ettenähtud immuniseerimiste tähtajaliselt läbi viimata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik –
karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 49.   Menetlus

  (1) [Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (2) Käesoleva seaduse §-des 46–48 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Terviseamet.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

9. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 50.   Nakkusohtliku materjali käitlemise õigus

  (1) Eriarstiabi osutajad ja muud laboriteenust osutavad isikud, kes tegelevad nakkusohtliku materjali käitlemisega, on kohustatud taotlema nakkusohtliku materjali käitlemise õigust kahe aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest.

  (2) Eriarstiabi osutaja või muu laboriteenust osutav isik kaotab õiguse nakkusohtliku materjali käitlemiseks, kui ta ei esitanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul taotlust nakkusohtliku materjali käitlemise õiguse saamiseks või kui nakkusohtliku materjali käitlemise õiguse andja keeldub nimetatud õiguse andmisest.

§ 51. – § 53. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 54.   Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2003. aasta 1. novembril, välja arvatud:
  1) käesoleva seaduse § 20 lõiked 1 ja 2, mis jõustuvad 2004. aasta 1. juulil;
  2) käesoleva seaduse § 9 lõige 2, mis jõustub 2004. aasta 1. novembril;
  3) käesoleva seaduse § 11, mis jõustub 2005. aasta 1. mail;
  4) käesoleva seaduse § 21 lõige 9, mis jõustub Eesti liitumisel Euroopa Liiduga.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json