Family Benefits Act

Chapter 1 General Provisions 

§ 1.  Scope of application of Act

 (1) This Act provides the classification, purposes and extent of family benefits and the conditions and procedure for the grant and payment thereof.

 (2) The provisions of the General Part of the Social Code Act apply to the social protection prescribed in this Act, taking account of the specifications provided for in this Act.

 (3) If a family member is living or working in a Contracting Party to the EEA Agreement or the Swiss Confederation, Regulation (EC) No 883/2004 of the European Parliament and of the Council on the coordination of social security systems (OJ L 166, 30.04.2004, p. 72–116) applies upon grant of family benefits.

§ 2.  Purpose of Act

  The purpose of this Act is to support families with children and raising of children.

§ 3.  Family benefits

 (1) Family benefits are benefits in cash financed from the state budget through the Ministry of Social Affairs which are paid to ensure the well-being of families with children.

 (2) The classes of family benefits are state family allowances (hereinafter family allowances), parental benefit and maintenance allowance.

§ 4.  Persons entitled to receive family benefits

 (1) Family benefits are granted and paid under the conditions provided for in this Act to a person specified in subsection 1 of § 3 of the General Part of the Social Code Act.

 (1¹) Maternity benefit shall be granted and paid also to a person lawfully staying and working in Estonia with temporary basis for stay for whom a payer of social tax is required to pay social tax or who pays social tax for herself pursuant to the procedure, in the amount and during the terms prescribed by the Social Tax Act.
[RT I, 31.03.2022, 1 – entry into force 01.04.2022]

 (2) Family members residing in Estonia and children who do not live in the family due to studying abroad of persons specified in subsection 1 of this section are entitled to receive family benefits.

 (3) Permanent residents of Estonia whose residence is in several states are entitled to receive family benefits if they are residents for the purposes of subsection 1 of § 6 of the Income Tax Act.

 (4) Residents of Estonia do not have the right to receive family benefits if they receive benefits of the same kind from another state.

§ 5.  Notification of persons of creation of right to receive family allowances and parental benefit

 (1) The Social Insurance Board shall verify on the basis of the data entered in the social protection information system the compliance of persons with the requirements for receiving family allowances or parental benefit and notify the persons of the creation of the right to receive benefit. The Social Insurance Board shall communicate the notice concerning the creation of the right to receive benefit to the e-mail addresses of the persons or in the manner specified in clauses 2 and 3 of subsection 1 of § 27 of the General Part of the Social Code Act.

 (2) Compliance with the requirements for receiving the benefits specified in subsection 1 of this section shall be verified on the basis of the following data:
 1) general data of a person – personal identification code, given names and surname, data on residence and contact details, data on marital status, death, declaration of death, data on the person being missing or a fugitive or data on establishment of guardianship or appointment as a foster parent within the meaning of the Social Welfare Act (hereinafter foster parent), data on deprivation of legal custody of a person, data on residence permit or right of residence and citizenship;
[RT I, 28.11.2017, 2 – entry into force 01.01.2018]
 1¹) estimated date of birth of the child;
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022]
 2) data on the periods of compulsory military service or alternative service.

 (3) If the child is stillborn, the Social Insurance Board shall notify the person of the creation of the right to receive childbirth allowance and parental benefit after it has verified the stillbirth and the compliance of the person with the provisions of subsections 1 and 2 of this section. In order to verify the stillbirth, the information shall be sent from the health information system to the social protection information system.
[RT I, 31.03.2022, 1 – entry into force 01.04.2022]

§ 6.  Application for family benefits

 (1) In order to apply for family benefits, a person specified in subsection 1 of § 3 of the General Part of the Social Code Act (hereinafter applicant) shall submit an application to the Social Insurance Board, unless family allowances are granted on the basis provided for in subsection 6 of § 28 of this Act. If parents wish to exercise the right to receive the benefit in turn, the new applicant for the benefit shall submit an application which includes the consent of the person who received the benefit previously.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.09.2019]
[RT I, 21.10.2020, 1 – entry into force 19.10.2020 – Judgment of the Supreme Court en banc declares the second sentence of subsection 1 of § 6 of the Family Benefits Act to be in conflict with the Constitution and repeals the said sentence to the extent that this provision does not enable the Social Insurance Board to determine without the consent of the parent who received the benefit previously that parents living apart receive child allowance and allowance for families with many children in turn for their common child if the child is raised in the families of both parents in turn for approximately equal amount of time.]

 (2) The date on which an application is received is deemed to be the date of application for family benefits. If the application is sent by post, the date on the date stamp of the place from which the application is sent is deemed to be the date of application. If the application is submitted electronically, the date of submission of the application is deemed to be the date of application.

 (3) The Social Insurance Board shall communicate the notice concerning the grant of family benefits at the email address or in the manner specified in clauses 2 and 3 of subsection 1 of § 27 of the General Part of the Social Code Act to the parent who did not submit the application for family benefits or who was not granted family allowances on the basis provided for in subsection 6 of § 28 of this Act.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.09.2019]

 (4) The list of information included in an application for family benefits shall be established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.

§ 7.  Bases for calculation of family benefits

 (1) The amounts of family allowances shall be established as specific amounts. In the month in which the payment of the family allowances begins, the amount of the allowance shall be calculated in proportion to the number of days for which the person has the right to receive benefit.

 (2) Calculation of parental benefit shall be based on the amount of individually registered social tax. In the month of payment of parental benefit, parental benefit shall be calculated in proportion to the number of calendar days for which the person applied for parental benefit and for which the person has the right to receive benefit.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022]

 (3) [Repealed – RT I, 31.03.2022, 1 – entry into force 01.07.2022]

§ 8.  Grant and payment of family benefits

 (1) The grant of or refusal to grant family benefits shall be decided by the Social Insurance Board.

 (2) If a person is entitled to receive several classes of family benefits, the benefits shall be granted and paid at the same time, unless otherwise provided for in this Act.

 (3) The Social Insurance Board has the right to take into account, in addition to the information provided for in the Population Register Act, other information on the basis of which payment, suspension or termination of family benefits is decided.

 (4) Family benefits shall be paid pursuant to the procedure provided for in § 28 of the General Part of the Social Code Act.

 (5) If other social insurance benefits are paid to the recipient of family benefits through the Social Insurance Board as home delivery, the same method of payment is applied to the payment of family benefits.
[RT I, 11.01.2023, 2 – entry into force 01.02.2023]

 (6) Upon calculation, grant, payment and set-off of family benefits, the amount shall be rounded to the accuracy of one cent.

§ 9.  Notification obligation of applicant

  An applicant is required to immediately notify the Social Insurance Board of the following circumstances which affect the grant or amount of family benefits:
 1) settlement or commencement of studies in another state or interruption or completion of studies in another state by the applicant or child;
 2) commencement of work in a Contracting Party to the EEA Agreement or the Swiss Confederation by a family member – parent, guardian, foster parent, parent's spouse or another person entitled to receive benefit;
[RT I, 28.11.2017, 2 – entry into force 01.01.2018]
 3) receipt of family benefits from a foreign state.

§ 10.  Notification obligation of rural municipality or city government

  A rural municipality or city government shall immediately notify the Social Insurance Board of circumstances which affect the suspension, continuation or termination of the payment of family benefits. A rural municipality or city government shall also notify of separation of a child from family and the person actually raising the child, placement of a child in a safe house or in alternative care and the failure to establish the residence of a child in the territory of the rural municipality or city, or settlement of a family in a foreign state.
[RT I, 28.11.2017, 2 – entry into force 01.01.2018]

§ 11.  Notification obligation of Police and Border Guard Board

  The Police and Border Guard Board shall notify the Social Insurance Board of search proceedings or termination of the proceedings for establishing the whereabouts of a missing person within ten working days.

§ 12.  Suspension and continuation of payment of family benefits

 (1) The Social Insurance Board shall suspend the payment of family benefits if the child is separated from the family or proceedings for establishing guardianship have been initiated concerning the child.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 05.11.2018]

 (2) [Repealed – RT I, 28.11.2017, 2 – entry into force 01.01.2018]

 (3) The Social Insurance Board shall continue the payment of family benefits to the parent if the reason specified in subsection 1 of this section ceases to exist.
[RT I, 28.11.2017, 2 – entry into force 01.01.2018]

 (4) The Social Insurance Board shall suspend the payment of family benefits if the recipient of family benefits is in a custodial institution as a prisoner, person in detention or custody, except in the case provided for in subsection 6 of § 30 of this Act. Family benefits shall be continued to be paid to another applicant on the conditions provided for in this Act.

 (4¹) If a judgment by which a person is sentenced to imprisonment has entered into force and the sentence of imprisonment is enforced, payment of the parental benefit shall be suspended by the Social Insurance Board for the time of the serving of the punishment.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022]

 (5) The Social Insurance Board suspends the payment of family benefits if the benefits paid as home delivery are not collected for at least two months. After submission of an application, the benefits are paid to the applicant.
[RT I, 11.01.2023, 2 – entry into force 01.02.2023]

 (6) The Social Insurance Board shall suspend the payment of family benefits to a person receiving family benefits if proceedings for establishing the whereabouts of a missing person have been initiated concerning the person or if search proceedings have been initiated concerning the person because the person evades service of imprisonment. The payment of family benefits shall continue after the reason for suspension ceases to exist.

§ 13.  Termination of payment of family benefits

  The Social Insurance Board terminates the payment of family benefits to a parent if the parent does not have legal custody of the child or if a guardian is appointed to their minor child or the child is referred to alternative care on the basis of subsection 1 of § 45⁹ of the Social Welfare Act.
[RT I, 11.01.2023, 2 – entry into force 01.02.2023]

§ 14.  Recovery and set-off of family benefits

 (1) The provisions of the General Part of the Social Code Act apply upon recovery and set-off of family benefits, taking account of the specifications provided for in this Act.

 (2) The Social Insurance Board may set off family benefits paid to a person without basis against the family benefits paid on the basis of this Act. The set-off amount shall not exceed 20 per cent of the amount of family allowances and maintenance allowance granted to the person. At least 50 per cent of the rate of parental benefit provided for in subsection 1 of § 39 of this Act shall be retained for the recipient of the parental benefit.

 (3) The allowance granted on the basis of § 19 of this Act shall be recovered or set off to the extent that overlaps with the survivor’s pension or national pension upon the loss of a provider paid for the same parent or parent's spouse.

 (4) If the Social Insurance Board issues a precept to a person concerning the commencement of compulsory enforcement upon failure to perform the obligation to comply with the recovery but there is no information concerning the address of the person or the person does not live at the address known and the actual location of the person is unknown and the precept cannot be delivered in any other manner provided for in the General Part of the Social Code Act, the conclusion of the precept shall be published in the official publication Ametlikud Teadaanded.

Chapter 2 Family Allowances  

Division 1 Purpose and Classes of Family Allowances  

§ 15.  Purpose of family allowances

  The purpose of family allowances is to ensure for families with children the partial reimbursement of expenses relating to the care, raising and education of children.

§ 16.  Classification of family allowances

 (1) Monthly family allowances are:
 1) child allowance;
 2) [Repealed – RT I, 28.12.2017, 7 – entry into force 01.09.2019]
 3) single parent’s child allowance;
 4) guardianship allowance;
[RT I, 28.11.2017, 2 – entry into force 01.01.2018]
 5) allowance for families with many children.
[RT I, 08.07.2016, 1 – entry into force 01.07.2017]
 6) allowance for multiple birth of three or more children.
[RT I, 28.12.2017, 7 – entry into force 01.03.2018]

 (2) Single family allowances are:
 1) childbirth allowance;
 2) adoption allowance.
 3) [Repealed – RT I, 28.11.2017, 2 – entry into force 01.01.2018]

Division 2 Monthly Family Allowances  

§ 17.  Child allowance

 (1) Every child has the right to receive child allowance from the birth until he or she attains 19 years of age.

 (2) A child without secondary education who attains 19 years of age and who is enrolled in a basic school, upper secondary school or formal vocational education or who is included in the list of a daytime in-service training course of a state agency administered by the Ministry of Education and Research has the right to receive child allowance until the end of the current academic year or in-service training course or until the student is excluded from the list of the school or the in-service training course.
[RT I, 30.06.2023, 1 – entry into force 01.07.2023]

 (3) The amount of child allowance for the first and second child of a family is 80 euros. The amount of child allowance for the third and each subsequent child is 100 euros.
[RT I, 11.01.2023, 2 – entry into force 01.02.2023, applied retroactively as of 01.01.2023]

§ 18.  Child care allowance

  [Repealed – RT I, 28.12.2017, 7 – entry into force 01.09.2019]

§ 19.  Single parent’s child allowance

 (1) A child whose birth registration or vital statistics data entered in the population register contain no entry concerning the father or whose parent has been declared to be a fugitive pursuant to the procedure established by law and who meets the requirements provided for in subsection 1 or 2 of § 17 of this Act has the right to receive single parent’s child allowance.

 (2) The right to receive single parent’s child allowance arises from the birth of the child or the date of declaring the parent a fugitive.

 (3) The amount of single parent’s child allowance is 80 euros.
[RT I, 11.01.2023, 2 – entry into force 01.02.2023, applied retroactively as of 01.01.2023]

 (4) Payment of single parent’s child allowance shall be terminated in the following cases:
 1) establishment of paternal filiation;
 2) acknowledgement of paternity;
 3) termination of the search of a parent or the grant of survivor's pension or national pension upon loss of a provider for the same parent;
 4) grant of survivor's pension upon the loss of a parent's spouse or foster parent or national pension upon loss of a provider.

§ 20.  Guardianship allowance

  [RT I, 28.11.2017, 2 – entry into force 01.01.2018]

 (1) A child whose parents fail to perform the obligation to raise the child and to care for the child arising from the Family Law Act and to whom a guardian who is a natural person has been appointed has the right to receive guardianship allowance.
[RT I, 22.03.2021, 2 – entry into force 01.04.2021]

 (2) The right to receive foster care allowance arises on the date of publication of the court ruling on guardianship and payment of the allowance shall be terminated as of the month following the termination of guardianship.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 05.11.2018]

 (3) Upon termination of guardianship when a child attains 18 years of age, payment of the allowance specified in subsection 1 of this section shall continue until the end of the current academic year within the meaning of the Basic Schools and Upper Secondary Schools Act when the child attains 19 years of age or until the child is excluded from the list of the school or the in-service training course of a state agency administered by the Ministry of Education and Research ends or the child is excluded from the list of the in-service training course if he or she complies with the requirements provided for in subsection 1 of § 17 of this Act.
[RT I, 30.06.2023, 1 – entry into force 01.07.2023]

 (4) The amount of guardianship allowance shall be 240 euros for each child under guardianship.
[RT I, 28.11.2017, 2 – entry into force 01.01.2018]

§ 21.  Allowance for families with many children

  [RT I, 08.07.2016, 1 – entry into force 01.07.2017]

 (1) One of the parents, a guardian or foster parent or a person specified in clause 2 or 3 of subsection 1 of § 25 of this Act, raising three or more children in a family, who comply with the requirements provided for in subsection 1 or 2 of § 17 of this Act has the right to receive the allowance for families with many children.
[RT I, 28.11.2017, 2 – entry into force 01.01.2018]

 (2) The allowance for families with many children for families raising three to six children is 650 euros.
[RT I, 11.01.2023, 2 – entry into force 01.02.2023, applied retroactively as of 01.01.2023]

 (3) The allowance for families with many children for families raising seven or more children is 850 euros.
[RT I, 11.01.2023, 2 – entry into force 01.02.2023, applied retroactively as of 01.01.2023]

 (4) The payment of the allowance for families with many children is continued, if the family is raising:
 1) two children who meet the requirements provided in subsection 1 or 2 of § 17 of this Act, to the extent of two-thirds of the amount of the allowance;
 1) one child who meets the requirements provided in subsection 1 or 2 of § 17 of this Act, to the extent of one-third of the amount of the allowance.
[RT I, 11.01.2023, 2 – entry into force 01.02.2023, applied retroactively as of 01.01.2023]

 (5) Where the allowance for families with many children was paid only for multiple birth of three or more children who no longer meet the requirements provided in subsection 1 or 2 of § 17 of this Act, the payment of the allowance for families with many children for them is continued for three years to the extent of one-third of the amount of the allowance.
[RT I, 11.01.2023, 2 – entry into force 01.02.2023, applied retroactively as of 01.01.2023]

 (6) The payment of the allowance for families with many children is continued on the basis of subsections 4 and 5 of this section as of the month following the change in the requirements for receiving the allowance.
[RT I, 11.01.2023, 2 – entry into force 01.02.2023, applied retroactively as of 01.01.2023]

 (7) The payment of the allowance for families with many children is not continued on the basis of subsections 4 and 5 of this section if the family allowance is paid to another applicant for the child raised in the family.
[RT I, 11.01.2023, 2 – entry into force 01.02.2023, applied retroactively as of 01.01.2023]

§ 21¹.  Allowance for multiple birth of three or more children

 (1) One of the parents, a foster parent or a guardian raising three or more children of multiple birth pregnancies shall have the right to receive the allowance for multiple birth of three or more children. The right to receive the allowance shall be valid until they day the children reach 18 months of age.

 (2) The amount of allowance for multiple birth of three or more children is 1000 euros.
[RT I, 28.12.2017, 7 – entry into force 01.03.2018]

Division 3 Single Family Allowances  

§ 22.  Childbirth allowance

 (1) One of the parents has the right to receive childbirth allowance in the case of birth of a child, including a stillborn child.
[RT I, 28.05.2021, 12 – entry into force 07.06.2021]

 (2) The right to receive childbirth allowance arises on the date of birth of the child.

 (3) An adoptive parent, guardian or foster parent has the right to receive childbirth allowance, if childbirth allowance has not been paid for the same child earlier.
[RT I, 28.11.2017, 2 – entry into force 01.01.2018]

 (4) The amount of childbirth allowance shall be 320 euros for each child born.

 (5) In the case of a multiple birth of three or more children, the amount of childbirth allowance shall be 1000 euros for each child.

 (6) [Repealed – RT I, 28.05.2021, 12 – entry into force 07.06.2021]

§ 23.  Adoption allowance

 (1) An adoptive parent from who an adopted child does not descend and who is not the spouse of a parent of the child has the right to receive adoption allowance, if childbirth allowance has not been paid to the family for the same child earlier.

 (2) The right to receive adoption allowance arises on the date of entry into force of the court ruling on adoption.

 (3) Adoption allowance shall be paid in the amount of 320 euros for each child adopted.

§ 24.  Start in independent life allowance

  [Repealed – RT I, 28.11.2017, 2 – entry into force 01.01.2018]

Division 4 Application for, Calculation and Grant of Family Allowances  

§ 25.  Applicant for family allowances

 (1) The parent, guardian or foster parent who is raising a child or one of the following persons may apply for family allowances:
[RT I, 28.11.2017, 2 – entry into force 01.01.2018]
 1) [Repealed – RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.09.2019]
 2) a parent's spouse raising the child;
 3) a person raising the child who is also raising a common child with the parent of the child;
 4) a person entitled to receive family allowances who is over 18 years of age and who begins to live independently;
 5) [Repealed – RT I, 28.11.2017, 2 – entry into force 01.01.2018]
 6) if the child is separated from the family, the person raising the child;
 7) upon initiating proceedings for establishing guardianship, the person for whose benefit the proceedings for establishing guardianship have been initiated and who performs the obligation to raise the child and care for the child.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 05.11.2018]

 (2) In the case specified in subsection 3 of § 26 of this Act, the applicant for family allowances shall be the parent whose family member the child is deemed to be.

§ 26.  Bases for calculation of family allowances

 (1) In order to determine the amount of family allowances, all children raised together in a family who have the right to receive child allowance shall be taken into account.

 (2) Upon determination of the amount of family allowances, a child who is living apart from the family is not deemed to be a member of the family of a parent applying for family allowances.

 (3) If a child is equally raised by both parents living apart, the child shall be deemed to be a member of the family of one of the parents according to the agreement between the parents.

 (4) A child who temporarily does not live in the family due to studying is deemed to be a member of the family upon determination of the amount of family allowances.

§ 27.  Calculation of family allowances

 (1) The amount of a monthly family allowance shall be calculated on the basis of the amount of the allowance in force on the date on which the right to receive the allowance arises. Upon amendment of the amount of allowance, the allowance shall be recalculated as of the date of establishment of the new amount of allowance.

 (2) Childbirth allowance and adoption allowance shall be paid in the amount of the allowance in force on the date on which the right to receive the allowance arises.
[RT I, 28.11.2017, 2 – entry into force 01.01.2018]

§ 28.  Grant of family allowances

 (1) A monthly family allowance shall be granted from the date on which the right to receive the allowance provided for in this Act arises if:
 1) the documents necessary for application for the allowance are submitted within six months from the date on which the right to receive the allowance arises, or
 2) the allowance is granted pursuant to the procedure provided for in subsection 6 of this section.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.09.2019]

 (1¹) In the case provided for in subsection 1 of § 12 of this Act, only child allowance shall be granted from the date of initiating the proceedings for establishing guardianship until the court decision is made public if the documents necessary for application for the child allowance are submitted within six months of the date of initiating the proceedings for establishing guardianship. Child allowance shall be paid in the amount of the child allowance for the first and second child of the family.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 05.11.2018]

 (2) Upon a later application for a monthly family allowance, the allowance shall be granted retroactively, but for not more than the six calendar months preceding the month of submission of the application.

 (3) A single allowance shall be granted if the allowance has been applied for within six months from the date on which the right to receive the allowance arises.

 (4) Upon payment of childbirth allowance to a guardian or foster parent, the six-month term shall commence as of entry into force of the court ruling or entry into the contract with a foster parent.
[RT I, 28.11.2017, 2 – entry into force 01.01.2018]

 (5) Granted monthly family allowances shall be paid for the current month.

 (6) If the Social Insurance Board establishes, pursuant to the procedure provided for in § 5 of this Act, that persons comply with the requirements for receiving child allowance, allowance for families with many children or allowance for multiple birth of three or more children and such establishment is related to the second or subsequent child, the said allowances are granted by an act to the previous recipient of the family allowance if:
 1) family allowances are paid for the previous child on the basis of this Act;
 2) the parents of the previous child were the same persons.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.09.2019]

 (7) The family allowances specified in subsection 6 of this section are paid to the previous recipient of the family allowance if he or she has not submitted an application to waive family allowances to the Social Insurance Board within 14 calendar days as of receipt of the notice specified in subsection 1 of § 5 of this Act or if the other parent has not submitted an application to receive family allowances within the specified term.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.09.2019]

 (8) If the previous recipient of the family allowance submits an application to waive family allowances within the term specified in subsection 7 of this section or if the other parent submits an application to receive family allowance, the act concerning the grant of family allowances under subsection 6 shall be deemed annulled and no family allowances shall be paid based on subsection 7.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.09.2019]

Division 5 Specifications of Payment of Family Allowances  

§ 29.  Payment of monthly family allowances to children over 19 years of age

  [RT I, 11.01.2023, 2 – entry into force 01.02.2023, applied retroactively as of 01.01.2023]

 (1) Payment of family allowances continues when a child attains 19 years of age after the receipt of information concerning continuation of studies from the Estonian Education Information System until the receipt of information concerning completion of studies or exclusion from the list of the school from the Estonian Education Information System. If a child participates in a daytime in-service training course of a state agency administered by the Ministry of Education and Research, payment of family allowances continues after the receipt of information concerning participation in the in-service training course from the state agency administered by the Ministry of Education and Research until the in-service training course ends or the child is excluded from the list of the in-service training course.
[RT I, 30.06.2023, 1 – entry into force 01.07.2023]

 (2) [Repealed – RT I, 11.01.2023, 2 – entry into force 01.02.2023, applied retroactively as of 01.01.2023]

 (2¹) [Repealed – RT I, 11.01.2023, 2 – entry into force 01.02.2023, applied retroactively as of 01.01.2023]

 (2²) If a studying child without secondary education who is 19 years of age is excluded from the list of the educational institution or the in-service training course specified in subsection 2 of § 17 of this Act, payment of family allowances is terminated as of the month following the exclusion from the list. Upon continuation of studies in an educational institution or the in-service training course specified in subsection 2 of § 17 of this Act during the same academic year, allowances are paid after the receipt of information concerning continuation of studies from the Estonian Education Information System or participation in the in-service training course from the state agency administered by the Ministry of Education and Research for the period from re-commencement of studies until the end of the current academic year or the in-service training course or until the student is excluded from the list of the school or the in-service training course.
[RT I, 30.06.2023, 1 – entry into force 01.07.2023]

 (3) Upon studying abroad, payment of family allowances shall continue after submission of a statement from the educational institution until the day which precedes the beginning of the new academic year. Upon later submission of a statement, allowances shall be paid retroactively, but for not more than the six months preceding the submission of the statement.

 (4) A state agency administered by the Ministry of Education and Research shall submit to the Social Insurance Board information concerning participation in an in-service training course by a child by 31 August of each year. The specified agency shall submit the information concerning a child who has completed an in-service training course or who has been excluded from the list of the course within five working days from the end of the course or exclusion from the list.
[RT I, 30.06.2023, 1 – entry into force 01.07.2023]

§ 30.  Specifications of payment of family allowances

 (1) If the circumstances specified in § 9 of this Act affect the amount of family allowance, the allowance shall be paid in the new amount as of the month following the month in which such circumstances arise.

 (2) Family allowances shall not be paid to a child who receives alternative care at a family house, stays at a substitute home on the basis of § 45⁹ (1) of the Social Welfare Act and to a child who is in a custodial institution as a prisoner, person in detention or custody.
[RT I, 28.11.2017, 2 – entry into force 01.01.2018]

 (3) In the case a child is taken into custody as a preventive measure, family allowances shall be paid retroactively after a court judgment enters into force if the child is acquitted or is not subject to punishment by imprisonment.

 (4) If a guardian has been appointed to a child, family allowances shall be transferred to the bank account of the child on the basis of the court ruling, whereas the allowances specified in §§ 17 and 21 of this Act shall be divided equally between children.

 (5) If a guardian who is a legal person has been appointed to a child, family allowances may be paid to the bank account of the legal person.

 (6) Family allowances shall be paid to a mother raising a child who is not more than 3 years of age in a custodial institution if the child is staying in the custodial institution together with the mother.

§ 31.  Termination of payment of family allowances

  Payment of a monthly allowance shall be terminated as of the month following the termination of the right to receive the family allowance.

Chapter 3 Parental Benefit  
[RT I, 26.10.2018, 1 - entry into force 01.04.2022]

Division 1 Purpose of Parental Benefit and Right to Receive Parental Benefit  
[RT I, 26.10.2018, 1 - entry into force 01.04.2022]

§ 32.  Purpose of parental benefit

 (1) The purpose of parental benefit is to ensure a replacement income for persons raising a child under 3 years of age or adopting a child, and to support the reconciliation of work and family life.

 (2) Persons entitled to receive parental benefit shall be ensured with income at least to the extent of the rate of parental benefit.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022]

§ 33.  Persons entitled to receive parental benefit

 (1) A parent, parent's spouse, registered partner, adoptive parent, guardian or foster parent raising a child in Estonia has the right to receive parental benefit, taking account of the conditions provided for in § 4 of this Act.

 (2) In the case of a multiple birth, one of the parents has the right to receive parental benefit, taking account of the specifications provided for in this Act.

 (3) If one of the parents is on parental leave after the child attains 30 days of age, that parent has the right to receive parental benefit.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022]

§ 34.  Types of parental benefit and creation and termination of right to receive parental benefit

 (1) The types of parental benefit are maternity benefit, parental benefit for fathers, shared parental benefit and parental benefit for adoptive parents.
[RT I, 30.06.2020, 11 – entry into force 01.04.2022]

 (2) A person has the right to receive parental benefit from the date on which the right arises until the child attains 3 years of age for up to 605 calendar days per child which includes the calendar days of maternity benefit, parental benefit for fathers and shared parental benefit.
[RT I, 30.06.2020, 11 – entry into force 01.04.2022]

 (3) Both parents have the right to receive parental benefit at the same time:
 1) in the case of receipt of maternity benefit, parental benefit for fathers or shared parental benefit for up to 60 calendar days;
 2) in the case of receipt of parental benefit for adoptive parents for up to 35 calendar days.
[RT I, 30.06.2020, 11 – entry into force 01.04.2022]

 (4) In the case of payment of parental benefit at the same time, the period of parental benefit specified in subsection 2 of this section or subsection 3 of § 38 of this Act shall be reduced by the calendar days during which the benefit was received at the same time.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022, changed [RT I, 31.03.2022, 1]]

 (5) If the adoptive parent, guardian, foster parent or parent's spouse is the applicant for parental benefit and parental benefit for the same child has been paid to another person, the new applicant shall have the right to receive parental benefit, except parental benefit for adoptive parents, for the calendar days less the calendar days for which parental benefit was paid to the previous applicant.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022, changed [RT I, 31.03.2022, 1]]

 (6) In the case of multiple birth of three or more children or a child born before the 34th week of pregnancy, the period of parental benefit specified in subsection 2 of this section shall be reduced by the calendar days during which the benefit was received at the same time, but not more than by 30 calendar days.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022, changed [RT I, 31.03.2022, 1]]

 (7) If a child is stillborn or dies within 70 calendar days after birth, the mother who had the right to receive maternity benefit before the birth of the child pursuant to subsection 2 of § 35 of this Act shall have the right to receive maternity benefit for 100 consecutive calendar days. If the mother has used parental benefit for more than 70 calendar days by the date of death of the child, the mother shall have the right to receive maternity benefit for 30 consecutive calendar days as of the date following the death of the child.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022, changed [RT I, 31.03.2022, 1]]

 (8) If a child is stillborn or dies within 70 calendar days after birth, the father shall have the right to receive parental benefit for fathers for 30 consecutive calendar days regardless of whether the father has used the right to receive parental benefit for fathers before the estimated date of birth of the child or before the death of the child.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022, changed [RT I, 31.03.2022, 1]]

 (9) If a child is stillborn or dies within 70 calendar days after birth, the mother whose pregnancy has been determined by a doctor or midwife and who does not have the right to receive the benefit for temporary incapacity for work on the basis of the Health Insurance Act shall have the right to receive maternity benefit for 30 consecutive calendar days as of the date following the death of the child.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022, changed [RT I, 31.03.2022, 1]]

 (9¹) In the case a child dies before attaining three years of age, both parents have the right to receive shared parental benefit for up to 30 consecutive calendar days as of the date following the death of the child, provided that the parent does not have the right to receive parental benefit on the basis of subsection 7, 8 or 9 of this section.
[RT I, 11.01.2023, 2 – entry into force 01.02.2023]

 (10) A person who has the right to receive parental benefit and for whom this right arises also due to the raising of another child or other children shall be paid parental benefit for one child at the choice of the person as follows:
 1) in the case of continuation of the payment of parental benefit for the previous child, the period of payment of the benefit for the subsequent child shall be reduced by the calendar days during which shared parental benefit is paid to the person for the previous child;
 2) in the case of payment of parental benefit for the subsequent child, the right to receive parental benefit for the previous child shall terminate.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022, changed [RT I, 31.03.2022, 1]]

§ 35.  Maternity benefit

 (1) The mother of a child has the right to receive maternity benefit.

 (2) A person whose pregnancy has been determined by a doctor or midwife and who has the right to receive the benefit for temporary incapacity for work on the basis of the Health Insurance Act shall have the right to receive maternity benefit 70 calendar days before the estimated date of birth of the child.

 (3) A person has the right to receive maternity benefit for up to 100 consecutive calendar days of which 70 calendar days before the estimated date of birth of the child. The period of receipt of maternity benefit shall be reduced by the calendar days by which the mother applies for maternity benefit or takes maternity leave less than 70 calendar days before the estimated date of birth of the child.

 (4) If a mother starts using the right to receive maternity benefit at the latest on the 31st calendar day before the estimated date of birth of the child, the calendar days between the date on which the right to receive maternity benefit arises and the date on which the mother starts using the right shall be added to the period of receipt of shared parental benefit.

 (5) If a person specified in subsection 2 of this section gives birth to a child more than 70 calendar days before the estimated date of birth of the child, the person shall have the right to receive maternity benefit for 100 consecutive calendar days as of the date of birth of the child or, if the mother performed duties on the day the child was born, as of the day following the date of birth of the child. If a child is born less than 70 calendar days before the estimated date of birth of the child and the mother has not started to use her right to receive maternity benefit, the starting date of using the right to receive maternity benefit shall be deemed to be the date of birth of the child or, if the mother performed duties on the day the child was born, the day following the date of birth of the child.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022, changed [RT I, 31.03.2022, 1]]

 (6) A mother whose pregnancy has been determined by a doctor or midwife and who does not have the right to receive the benefit for temporary incapacity for work on the basis of the Health Insurance Act has the right to receive maternity benefit as of the birth of the child until the child attains 30 days of age.

 (7) A person who has the right to maternity leave shall have the right to receive maternity benefit only during the period of using maternity leave if data concerning maternity leave are entered in the employment register.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022]

§ 36.  Parental benefit for fathers

 (1) The father of a child has the right to receive parental benefit for fathers. If the father of a child is dead or fails to perform the obligation to raise the child and care for the child arising from the Family Law Act or submits a written notice to the Social Insurance Board concerning the waiver of the right to receive parental benefit for fathers, the spouse or registered partner of the mother shall have the right to receive parental benefit for fathers.

 (2) The right to receive parental benefit for fathers arises for a father 30 days before the estimated date of birth of the child determined by a doctor or midwife. A person has the right to receive parental benefit for fathers for 30 calendar days.

 (3) A person who has the right to paternity leave shall have the right to receive parental benefit for fathers only during the period of using paternity leave if data concerning paternity leave are entered in the employment register.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022]

 (4) Parental benefit for fathers may be paid for each child until the child attains three years of age. Parental benefit shall not be paid for two or more children at the same time. In the case of a multiple birth, the father shall be paid additional parental benefit to the extent provided for in subsection 2 of this section.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022, changed [RT I, 31.03.2022, 1]]

§ 37.  Shared parental benefit

 (1) A parent of a child has the right to receive shared parental benefit. A parent’s spouse or registered partner shall have the right to receive shared parental benefit if one of the parents of the child is dead, fails to perform the obligation to raise the child and care for the child arising from the Family Law Act or if a parent of the child submits a written notice to the Social Insurance Board concerning the waiver of the right to receive parental benefit. A person has the right to receive shared parental benefit for 475 calendar days, taking account of the specifications provided for in this Act.

 (2) A person who does not have the right to receive maternity benefit before the birth of the child shall have the right to receive shared parental benefit for 515 calendar days.

 (3) The mother shall have the right to receive shared parental benefit after termination of the right to receive maternity benefit. The father shall have the right to receive shared parental benefit after termination of the right to receive parental benefit for fathers.

 (4) If the parents of the child are dead or fail to perform the obligation to raise the child and care for the child arising from the Family Law Act, the adoptive parent, guardian or foster parent shall have the right to receive shared parental benefit. A person has the right to receive shared parental benefit for 545 calendar days as of the birth of the child, taking account of the specifications provided for in this Act.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022, changed [RT I, 31.03.2022, 1]]

§ 38.  Parental benefit for adoptive parents

 (1) One of the adoptive parents who adopts a child pursuant to the procedure provided for in Chapter 11 of the Family Law Act or a foster parent who is not the spouse of a biological parent of the child shall have the right to receive parental benefit for adoptive parents.

 (2) A person specified in subsection 1 of this section who has the right to receive the benefit for temporary incapacity for work on the basis of the Health Insurance Act shall have the right to receive parental benefit for adoptive parents.

 (3) An adoptive parent or foster parent shall have the right to receive parental benefit for adoptive parents for 70 calendar days within six months as of the date of entry into force of the adoption judgment or entry into the foster parent contract.

 (4) If an adoptive parent or foster parent has the right to receive parental benefit for more than 70 calendar days, the adoptive parent or foster parent shall not have the right to receive parental benefit for adoptive parents. If an adoptive parent or foster parent has the right to receive parental benefit for 70 calendar days or less, the adoptive parent or foster parent shall have the right to receive only parental benefit for adoptive parents.

 (5) A person who has the right to adoptive parent leave on the basis of § 61 of the Employment Contracts Act, shall have the right to receive parental benefit for adoptive parents.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022, changed in part [RT I, 31.03.2022, 1]]

 (6) If a foster parent has used the right to receive parental benefit for adoptive parents for a child, the foster parent shall not have the right to receive parental benefit for adoptive parents provided for in this section in the case of adoption of the same child.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022]

Division 2 Calculation of Parental Benefit of Parental Benefit, Rate of Parental Benefit and Specifications of Calculation of Parental Benefit  
[RT I, 26.10.2018, 1 - entry into force 01.04.2022]

§ 39.  Bases for calculation of parental benefit

 (1) The amount of parental benefit per calendar day shall be calculated on the basis of the average income of the applicant for parental benefit per calendar month on which social tax has been paid.

 (2) The average income per calendar month is income which is subject to social tax and which is calculated on the basis of data concerning the average amount of individually registered social tax per calendar month entered in the social protection information system.

 (3) The period for the calculation of the average amount of individually registered social tax per calendar month (hereinafter in this Division calculation period) of:
 1) a person who has the right to receive maternity benefit before the birth of the child shall be 21 calendar months prior to the estimated birth month of the child less nine calendar months prior to the estimated birth month of the child;
[RT I, 11.01.2023, 2 – entry into force 01.02.2023]
 2) other persons who have the right to receive parental benefit and a person specified in clause 1 of this subsection upon the creation of the right to receive shared parental benefit shall be 21 calendar months prior to the birth month of the child less nine calendar months prior to the birth of the child.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022, changed [RT I, 31.03.2022, 1]]

 (4) The calculation period of the average amount of individually registered social tax per calendar month of an applicant for parental benefit for adoptive parents shall be 15 calendar months prior to the calendar month in which the right to receive parental benefit for adoptive parents arises less three calendar months prior to the month in which that right arises.

 (5) The average amount of individually registered social tax per calendar month is equal to the individually registered social tax per calculation period divided by the number of calendar months in the calculation period. The individually registered social tax shall not include social tax calculated on the unemployment insurance benefit and benefit upon insolvency of the employer provided for in the Unemployment Insurance Act nor social tax calculated on the basis of § 6, except for clauses 5 and 14 of subsection 1, of the Social Tax Act.

 (5¹) If parental benefit is calculated under circumstances where a person was working during the calculation period on the basis of which parental benefit is calculated and the Estonian Unemployment Insurance Fund pays the benefit upon insolvency of the employer for this period and calculates social tax on the benefit which is received during or after the period on the basis of which parental benefit is calculated, the social tax calculated on the benefit upon insolvency of the employer shall be included in the individually registered social tax.
[RT I, 30.06.2020, 11 – entry into force 01.04.2022]

 (6) The number of calendar months specified in subsection 5 of this section shall be the difference between the number of calendar days in the calculation period and the number of days during which the person is temporarily released from work on the basis of a certificate of incapacity for work divided by 30, however, it shall not exceed 12. The number of calendar months shall be calculated to the accuracy of two decimal places. If the number of calendar months is zero, but the person has received income subject to social tax, his or her income shall be divided by 12.

 (6¹) If the person has been registered as unemployed in the Estonian Unemployment Insurance Fund during the calculation period, the amount of parental benefit shall be calculated on the basis of the principles provided for in subsection 6 of this section, however, in addition to the number of days during which the person was temporarily released from work on the basis of a certificate of incapacity for work also the number of days during which the person was registered as unemployed, which do not overlap with the days of the certificate of incapacity for work, shall be deducted from the calendar days of the calculation period. Temporary work during the time the person is registered as unemployed pursuant to § 4² of the Labour Market Services and Benefits Act shall be deemed to be registration as unemployed and the income received shall be taken into account in the calculation of the amount of parental benefit.
[RT I, 28.05.2021, 12 – entry into force 01.04.2022, in force until 31.12.2026]

 (6²) If the person has the right to an insurance benefit upon lay-off pursuant to § 14¹ of the Unemployment Insurance Act, the period during which the person was registered as unemployed specified in subsection 6¹ of this section shall be calculated after the calendar days provided for in clauses 1 and 2 of subsection 4 of § 6 of the Unemployment Insurance Act have passed.
[RT I, 28.05.2021, 12 – entry into force 01.04.2022, in force until 31.12.2026]

 (6³) If the person has the right to receive allowance for parents of children with special needs in accordance with the regulation established on the basis of subsection 1 of § 140² of the Social Welfare Act, the amount of parental benefit shall be calculated on the basis of the principles provided for in subsection 6¹ of this section, however, the number of days during which the person was on holiday without pay in order to receive allowance for parents of children with special needs and the number of days during which the contract under the law of obligations was suspended shall be deducted from the calendar days of the calculation period.
[RT I, 28.05.2021, 12 – entry into force 01.04.2022, in force until 31.12.2026]

 (7) The amount of parental benefit per calendar day shall be 100 per cent of the average income per calendar month calculated on the basis of subsections 1–6 of this section divided by 30.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022]

§ 40.  Maximum amount of parental benefit

 (1) The maximum amount of parental benefit (hereinafter in this Chapter maximum amount of benefit) per calendar month shall be three times the average income subject to social tax in Estonia per calendar month for the year preceding the calendar year prior to the year of birth of the child or, in the case of parental benefit for adoptive parents, the year on which the right to receive the parental benefit arises.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022, changed [RT I, 31.03.2022, 1]]

 (2) The amount of the average income subject to social tax in Estonia per calendar month shall be calculated by multiplying the average amount of the pension insurance part of individually registered social tax of the previous calendar year approved by the Government of the Republic on the basis of subsection 3 of § 13 of the State Pension Insurance Act by five and the result shall be divided by 12. Upon calculation of the amount of the average income subject to social tax in Estonia per calendar month, the amount shall be rounded to the accuracy of one cent.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022]

 (3) In order to calculate the maximum amount of benefit per calendar day, the maximum amount of benefit per calendar month shall be divided by 30.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022]

 (4) The Social Insurance Board shall calculate the maximum amount of benefit per calendar month of the following calendar year and publish it on its website not later than by 1 May of the current year.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022]

 (5) This section shall not apply to maternity benefit, except in the case provided for in § 43 of this Act.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022]

 (6) This section shall apply to maternity benefit if it is calculated on the basis on subsections 6¹–6³ of § 39 of this Act and the mother has been registered as unemployed in the Estonian Unemployment Insurance Fund for 183 calendar days or more during the calculation period of parental benefit.
[RT I, 07.06.2022, 1 – entry into force 17.06.2022 – subsection 6 is valid until 09.04.2024]

§ 41.  Rate of parental benefit

 (1) The rate of parental benefit (hereinafter in this Chapter benefit rate) per calendar month shall be the minimum wage in force on 1 January of the previous calendar year. The benefit rate per calendar month shall be established by the state budget for each budgetary year.

 (2) In order to calculate the benefit rate per calendar day, the benefit rate per calendar month shall be divided by 30.

 (3) If an applicant for parental benefit did not receive income subject to social tax during the calculation period, the amount of parental benefit per calendar day shall be equal to the benefit rate per calendar day.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022]

 (4) [Repealed – RT I, 30.06.2020, 11 – entry into force 01.04.2022]

§ 42.  Specifications of calculation of amount of parental benefit

 (1) If the average income of an applicant for parental benefit per calendar month calculated on the basis of subsections 2–6 of § 39 of this Act is less than the minimum wage established by the Government of the Republic, the amount of parental benefit per calendar day shall be equal to the minimum wage divided by 30.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022]

 (2) [Omitted – RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022, changed [RT I, 31.03.2022, 1]]

§ 43.  Calculation of parental benefit upon successive birth of children

 (1) If the average income per calendar month calculated pursuant to §§ 39–42 of this Act and received by an applicant for parental benefit whose child is born less than three years after the birth of the previous child is smaller than or equal to the income which was the basis for the calculation of parental benefit granted to the applicant previously, the amount of parental benefit shall be calculated on the basis of the previous income.
[RT I, 30.06.2020, 11 – entry into force 01.04.2022]

 (2) The maximum amount of benefit shall apply to maternity benefit in the case provided for in subsection 1 of this section.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022]

Division 3 Recalculation of Parental Benefit  
[RT I, 26.10.2018, 1 - entry into force 01.04.2022]

§ 44.  Recalculation of parental benefit

 (1) If the recipient of parental benefit receives during the calendar month of payment of parental benefit income subject to social tax, including from another Contracting Party to the EEA Agreement or from the Swiss Confederation, except the income from self-employment (hereinafter income), which is higher than half of the maximum amount of the benefit, parental benefit shall be reduced.

 (2) Parental benefit shall be reduced by multiplying the benefit rate per calendar day by the number of days for which parental benefit is calculated.

 (3) The amount of income exceeding the maximum amount of the benefit divided by two shall be deducted from parental benefit. The result shall not be less than parental benefit calculated on the basis of the benefit rate provided for in subsection 2 of this section.

 (4) If due to the fault of the payer of social tax the income subject to social tax which was not paid in time is paid to the recipient of parental benefit during the calendar month of payment of parental benefit, the Social Insurance Board has the right, based on the evidence submitted by the recipient of parental benefit, to deem the income subject to social tax to have been paid in the calendar month during which the payer of social tax should have actually paid the income.

 (5) The reduction of the amount of parental benefit provided for in subsection 1 of this section shall not apply to the following income:
 1) during the first calendar month of payment of parental benefit, the income received for the calendar months prior to the month in which the right to receive parental benefit arises;
 2) the income received after termination of the right to receive parental benefit if, during the calendar month of payment of parental benefit, income is received for the period which follows the termination of the right to receive parental benefit;
 3) the benefit paid upon insolvency of the employer on the basis of the Unemployment Insurance Act if it is paid during the calendar month of payment of parental benefit;
 4) loss of income before the right to receive parental benefit arises which is paid during the calendar month of payment of parental benefit if later payment was the fault of the payer of social tax;
 5) income earned by the person during the period from suspension of the payment of parental benefit to the continuation thereof.

 (6) The provisions of this section do not apply upon payment of maternity benefit and parental benefit for fathers.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022]

§ 45.  Recalculation of parental benefit at turn of calendar year or upon repeated application

 (1) Parental benefit per calendar day granted pursuant to § 42 of this Act shall be recalculated on 1 January each calendar year if it is less than parental benefit per calendar day calculated on the basis of minimum wage established by a regulation on the basis of subsection 5 of § 29 of the Employment Contracts Act Parental benefit per calendar day shall be paid in the amount of minimum wage divided by 30.
[RT I, 30.06.2020, 11 – entry into force 01.04.2022]

 (2) Parental benefit per calendar day the amount of which has been determined in the maximum amount of benefit per calendar day or in the amount of the benefit rate per calendar day shall not be recalculated at the turn of the calendar year.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022]

 (3) If parental benefit for the same child is repeatedly applied for by the same person, the amount of parental benefit per calendar day shall not be recalculated, except in the case provided for in subsection 1 of this section.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022]

 (4) If the mother has been granted maternity benefit exceeding the maximum amount of the benefit, the maximum amount of the benefit shall be applied upon the grant of shared parental benefit to the mother.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022, changed [RT I, 31.03.2022, 1]]

Division 4 Grant and Payment of Parental Benefit, Notification Obligation of Persons and Recovery of Parental Benefit  
[RT I, 26.10.2018, 1 - entry into force 01.04.2022]

§ 46.  Grant, payment and notification of parental benefit

  [RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022, changed [RT I, 31.03.2022, 1]]

 (1) The Social Insurance Board shall grant parental benefit as of the date on which the right to receive parental benefit arises if it has received the data necessary for the grant of parental benefit within six months from the date on which the right to receive parental benefit arises. A person who has the right to receive several parental benefits at the same time shall be granted one parental benefit at the choice of the person.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022, changed in part [RT I, 31.03.2022, 1]]

 (2) In the case provided for in subsection 7 of § 34 of this Act, shared parental benefit shall be granted without an application by a person within one month from the date on which the right to receive parental benefit arises.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022]

 (3) If a mother applies for maternity benefit before the birth of the child, maternity benefit shall be granted, provided that the following conditions are met:
 1) data concerning the certificate for maternity leave have been submitted to the social protection information system;
 2) data concerning maternity leave of the person who has the right to maternity leave have been entered in the employment register.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022]

 (4) If a father applies for parental benefit for fathers for the period prior to the birth of the child, parental benefit for fathers shall be granted and paid within five working days after the birth of the child, provided that the following conditions are met:
 1) birth data of the child have been submitted to the population register;
 2) data concerning paternity leave of the person who has the right to paternity leave have been entered in the employment register.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022]

 (5) If a mother does not have the right to receive maternity benefit before the birth of the child, maternity benefit shall be granted after submission of an application, provided that the birth data of the child have been submitted to the population register.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022]

 (6) Parental benefit shall be granted and paid for the days for which the person has applied for parental benefit in the calendar month of submission of application. The calendar month of payment of parental benefit is the month for which the benefit is paid. Parental benefit is paid once a month for the previous calendar month.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022, changed [RT I, 31.03.2022, 1]]

 (6¹) A certificate for maternity leave is a document or a composition of data indicating the estimated date of birth of the child and serving as the basis for the grant of parental benefit issued by a gynaecologist, family doctor or midwife at the request of the person in the course of the provision of health care services and submitted to the social protection information system by the provider of health care services. A certificate for maternity leave indicates the general personal data of the mother and the information concerning the due date for birth and the number of foetuses, and the information concerning the provider of health care services and the service.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022, changed [RT I, 31.03.2022, 1]]

 (7) The specific composition of data of the certificate for maternity leave and the conditions of and procedure for the issue and forwarding to the Social Insurance Board of the certificate for maternity leave shall be established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022, changed [RT I, 31.03.2022, 1]]

 (8) The Social Insurance Board shall notify the employer of the application of the employee for maternity leave, paternity leave, adoptive parent leave, child leave and child leave of a parent of a disabled child, including the starting date and the final date of the leave. The employer shall notify the Social Insurance Board within five calendar days if the employer does not consent to the leave on the dates specified in the application.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022, changed [RT I, 31.03.2022, 1]]

§ 46¹.  Suspension and continuation of payment of parental benefit and change of recipient of parental benefit

 (1) A recipient of parental benefit may submit a notice to the Social Insurance Board for the suspension or continuation of the payment of parental benefit, except maternity benefit.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022]

 (2) The payment of parental benefit shall be suspended on the date determined by the person. The payment of parental benefit shall continue as of the date determined by the person.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022, changed [RT I, 31.03.2022, 1]]

 (3) Suspension and continuation of payment of parental benefit shall be determined by an act of the Social Insurance Board and the recipient of parental benefit shall be notified of the number of calendar days for which parental benefit has been paid and the number of calendar days for which the person still has the right to receive parental benefit.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022]

 (4) The payment of parental benefit shall be deemed to be suspended if the right to receive parental benefit has not been used on any day of one calendar month.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022, changed [RT I, 31.03.2022, 1]]

 (5) Upon continuation of the payment of parental benefit to the same person, the amount of parental benefit per calendar day shall not be recalculated, except in the case provided for in subsection 1 of § 45 of this Act.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022]

 (6) Upon changing the recipient of parental benefit, the amount of parental benefit granted to a new applicant shall be calculated on the basis of §§ 39–42 of this Act, unless parental benefit is granted on the basis of § 43 of this Act.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022]

 (7) Upon changing the recipient of parental benefit, the benefit rate and maximum amount of benefit in force on the date on which the right of the new applicant to receive parental benefit arises shall apply to the new applicant.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022]

 (8) Upon changing the recipient of parental benefit, the parental benefit shall be granted to the new applicant as of the month following the submission of the application.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022, changed [RT I, 31.03.2022, 1]]

§ 46².  Notification obligation of recipient of parental benefit

 (1) If a recipient of shared parental benefit or parental benefit for adoptive parents receives income subject to social tax, except the income from self-employment, which is higher than half of the maximum amount of the benefit during the calendar month of payment of the benefit, the recipient of the benefit is required to immediately notify the Social Insurance Board thereof.

 (2) If a recipient of shared parental benefit or parental benefit for adoptive parents receives income subject to social tax specified in subsections 4 and 5 of § 44 of this Act which is higher than half of the maximum amount of the benefit, the recipient shall submit the certificate of the payer of social tax concerning receipt of income, a court judgment or court ruling which has entered into force, the decision of a labour dispute committee or other relevant documents to the Social Insurance Board.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022]

§ 46³.  Notification obligation of payers of social tax

 (1) If a recipient of shared parental benefit or parental benefit for adoptive parents receives income which is higher than half of the maximum amount of the benefit, the payer of social tax is required to submit, at the request of the recipient of shared parental benefit or parental benefit for adoptive parents, a certificate concerning payment of income subject to social tax to the Social Insurance Board:
 1) during the first calendar month of payment of parental benefit, with regard to income received for the calendar months prior to the date on which the right to receive parental benefit arises;
 2) with regard to income received after termination of the right to receive parental benefit if, during the calendar month of payment of parental benefit, income is received for the period which follows the termination of the right to receive parental benefit;
 3) with regard to income received after suspension of the payment of parental benefit if, during the calendar month of continuation of the payment of parental benefit, income is received for the period during which the payment of parental benefit was suspended.

 (2) The composition of data of the certificate of the payer of social tax shall be established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022]

§ 46⁴.  Set-off and recovery of parental benefit

 (1) Parental benefit shall be set off or recovered pursuant to the procedure provided for in the General Part of the Social Code Act, if it becomes evident that:
 1) the income paid to the recipient of parental benefit was smaller than the income or social tax paid on the income which served as the basis for the calculation of parental benefit;
 2) parental benefit has been overpaid to the recipient of parental benefit due to the changes in data concerning maternity leave, paternity leave or parental leave in the employment register compared to the time of granting parental benefit.

 (2) The Social Insurance Board shall check the data concerning the individually registered social tax for the calendar months of payment of parental benefit during the period of payment of parental benefit and four calendar months after the termination of the right to receive parental benefit.

 (3) If it becomes evident that the data on individually registered social tax on the basis of which parental benefit is calculated have changed, parental benefit shall be recalculated and the overpaid amounts of parental benefit shall be recovered from the recipient of parental benefit.

 (4) The Social Insurance Board shall check the data on individually registered social tax on the basis of which parental benefit is calculated retroactively within three years after termination of the right to receive parental benefit.

 (5) The Social Insurance Board shall check the data concerning maternity leave, paternity leave and parental leave in the employment register within three years after termination of the right to receive parental benefit.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022]

Chapter 4 Maintenance Allowance  

Division 1 Purpose of Maintenance Allowance and Right to Receive Maintenance Allowance  

§ 47.  Purpose of maintenance allowance

  The purpose of maintenance allowance is to support the provision of maintenance to a child if the obligated person (hereinafter obligor) does not perform the maintenance obligation during the time of court proceedings (hereinafter maintenance allowance during court proceedings), during the time of enforcement proceedings (hereinafter maintenance allowance during enforcement proceedings) or during the time of bankruptcy proceedings and the time enforcement proceedings have been suspended during the processing of a bankruptcy petition until the declaration of bankruptcy (hereinafter maintenance allowance during bankruptcy proceedings).
[RT I, 31.03.2022, 1 – entry into force 01.07.2022]

§ 48.  Persons entitled to receive maintenance allowance

 (1) The following persons are entitled to receive maintenance allowance:
 1) a minor child whose parent does not perform the maintenance obligation;
 2) a child who acquires basic, secondary or higher education or is enrolled in formal vocational education as an adult but not more than until he or she attains 21 years of age and whose parent does not perform the maintenance obligation.

 (2) A child is not entitled to receive maintenance allowance if the maintenance obligation is performed by another person in lieu of the parent of the basis of § 106 of the Family Law Act.

Division 2 Bases for Payment of and Application for Maintenance Allowance  

§ 49.  Bases for payment of maintenance allowance during court proceedings

 (1) Maintenance allowance during court proceedings is paid if the obligor does not perform the maintenance obligation pursuant to the Family Law Act.
[RT I, 31.03.2022, 1 – entry into force 01.07.2022]

 (2) Maintenance allowance during court proceedings shall be paid to an entitled person who requests from a court ordering of payment of maintenance, except for changing of the amount of maintenance, and for whose benefit the court ruling on proposal for payment if expedited procedure is applied in the matter of the payment order in a claim for maintenance for a child or a ruling on application of a measure to secure an action obligating the parent to pay maintenance (hereinafter ruling on securing an action) has been made.

 (3) The amount of maintenance allowance during court proceedings for one child shall be 100 euros per calendar month. Maintenance allowance during court proceedings shall be paid for 150 days as of the date of making the ruling on proposal for payment or the ruling on securing an action specified in subsection 2 of this section.

 (3¹) In the month in which the payment of the maintenance allowance during court proceedings begins and in the month in which it ends, the amount of the maintenance allowance is calculated in proportion to the number of days for which the person has the right to receive maintenance allowance.
[RT I, 31.03.2022, 1 – entry into force 01.07.2022]

 (4) Maintenance allowance during court proceedings is not paid if it has been previously paid to the child due to initiation of court proceedings on ordering of payment of maintenance with regard to the same parent, unless maintenance allowance is applied for by an adult child specified in clause 2 of subsection 1 of § 48 of this Act who was paid maintenance allowance when the child was a minor.
[RT I, 31.03.2022, 1 – entry into force 01.07.2022]

§ 50.  Bases for payment of maintenance allowance during enforcement proceedings

 (1) The payment of maintenance allowance during enforcement proceedings is based on an enforcement instrument for the purposes of subsection 1 of § 2 of the Code of Enforcement Procedure, by which the payment of maintenance has been ordered (hereinafter source document for payment of maintenance). The amount of maintenance allowance during enforcement proceedings for one child is up to 100 euros per calendar month and it is paid on the basis of the amount of maintenance paid by the obligor.
[RT I, 31.03.2022, 1 – entry into force 01.07.2022]

 (2) Maintenance allowance during enforcement proceedings shall be paid if one month has passed from the opening of an enforcement file for the collection of maintenance and after that arrears have arisen for the period provided for in subsection 5 of this section.
[RT I, 30.06.2020, 11 – entry into force 01.07.2020]

 (3) If the amount of maintenance paid by the obligor is less than 100 euros per calendar month, the amount of maintenance allowance shall be the difference between 100 euros and the maintenance paid. Maintenance allowance during enforcement proceedings shall not be paid if the amount paid by the obligor is 100 euros or more than 100 euros per calendar month.

 (4) Where the obligation of the obligor to pay maintenance on the basis of a source document for payment of maintenance is less than 100 euros per calendar month, the maximum amount of maintenance allowance during enforcement proceedings is the amount determined in the source document for payment of maintenance.
[RT I, 31.03.2022, 1 – entry into force 01.07.2022]

 (5) The amount of maintenance allowance during enforcement proceedings shall be calculated on the basis of the amounts received by the claimant as maintenance from the first day of the calendar month until the last day of the calendar month.
[RT I, 30.06.2020, 11 – entry into force 01.07.2020]

§ 50¹.  Bases for payment of maintenance allowance during bankruptcy proceedings

 (1) Where an obligor does not perform the maintenance obligation arising from the Family Law Act during bankruptcy proceedings, maintenance allowance during bankruptcy proceedings is paid to the entitled person on the basis of the source document for payment of maintenance as of the declaration of bankruptcy. Payment of maintenance allowance terminates as of the month following the month of entry into force of the ruling on termination of bankruptcy proceedings.

 (2) The amount of maintenance allowance during bankruptcy proceedings for one child is up to 100 euros per calendar month and it is paid on the basis of the amount of maintenance paid by the obligor. Upon calculation of the amount of maintenance allowance, the principles provided in subsections 3–5 of § 50 of this Act apply.

 (3) Maintenance allowance during bankruptcy proceedings is paid retroactively as of the suspension of enforcement proceedings during the processing of the bankruptcy petition until the declaration of bankruptcy.

 (4) In the case a person has the right to receive maintenance allowance during bankruptcy proceedings and maintenance allowance during court proceedings or maintenance allowance during enforcement proceedings in the same month, maintenance allowance is paid up to 100 euros in total per calendar month.
[RT I, 31.03.2022, 1 – entry into force 01.07.2022]

§ 51.  Application for maintenance allowance

 (1) In order to receive maintenance allowance during court proceedings, the legal representative of an entitled person or an entitled person who is an adult who requests from a court ordering of payment of maintenance submits an application to the Social Insurance Board.
[RT I, 31.03.2022, 1 – entry into force 01.07.2022]

 (2) In order to receive maintenance allowance during enforcement proceedings, the legal representative of an entitled person or an entitled person who is an adult submits an application to the Social Insurance Board through the bailiff conducting the enforcement proceedings.
[RT I, 31.03.2022, 1 – entry into force 01.07.2022]

 (3) The Social Insurance Board shall initiate the proceedings for maintenance allowance during enforcement proceeding upon receipt of a notice from the bailiff. The bailiff shall forward the application of an applicant for maintenance allowance to the Social Insurance Board at the latest on the first working day of the calendar month following the calculation period specified in subsection 5 of § 50 of this Act if the applicant for maintenance allowance has granted his or her consent in an application for enforcement for the initiation of proceedings for maintenance allowance during enforcement proceedings at the Social Insurance Board.

 (4) The list of information included in the notice and application specified in subsection 3 of this section and the procedure for the submission thereof shall be established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.

 (5) Where maintenance allowance has been paid within the preceding twelve months to a person entitled to receive maintenance allowance during bankruptcy proceedings, the Social Insurance Board receives information concerning a bankruptcy petition filed against the obligor from the courts information system and concerning the declaration of bankruptcy from the publication Ametlikud Teadaanded. The Social Insurance Board verifies the compliance of a person entitled to receive maintenance allowance with the requirements for the receipt of maintenance allowance during bankruptcy proceedings and notifies the legal representative of the entitled person or the entitled person who is an adult of the creation of the right to receive maintenance allowance.
[RT I, 31.03.2022, 1 – entry into force 01.07.2022]

 (6) Where a person has not been notified on the creation of the right to receive maintenance allowance during bankruptcy proceedings on the basis of subsection 5 of this section, the legal representative of the person entitled to receive maintenance allowance or the entitled person who is an adult submits an application for maintenance allowance during bankruptcy proceedings to the Social Insurance Board.
[RT I, 31.03.2022, 1 – entry into force 01.07.2022]

 (7) The list of information included in an application for maintenance allowance during bankruptcy proceedings and the procedure for the submission thereof is established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.
[RT I, 31.03.2022, 1 – entry into force 01.07.2022]

Division 3 Grant and Payment of Maintenance Allowance  

§ 52.  Grant of maintenance allowance

 (1) Maintenance allowance during court proceedings is granted if the documents necessary for application have been submitted within 45 days after the making of the ruling on proposal for payment or the ruling on securing an action.

 (1¹) Maintenance allowance during bankruptcy proceedings is granted if the documents necessary for application are submitted within six months as of the declaration of bankruptcy. Upon later application for maintenance allowance, the maintenance allowance is granted retroactively for up to six calendar months preceding the month of the submission of the application.
[RT I, 31.03.2022, 1 – entry into force 01.07.2022]

 (2) The Social Insurance Board makes a decision to grant or to refuse to grant maintenance allowance during court proceedings and bankruptcy proceedings pursuant to the procedure provided in § 25 of the General Part of the Social Code Act.
[RT I, 31.03.2022, 1 – entry into force 01.07.2022]

 (3) The decision to grant maintenance allowance during court proceedings and bankruptcy proceedings specifies that the maintenance claim has transferred to the state.
[RT I, 31.03.2022, 1 – entry into force 01.07.2022]

 (4) The decision to grant maintenance allowance during court proceedings and bankruptcy proceedings is delivered to the applicant for maintenance allowance and the obligor of the maintenance claim. If there is no information concerning the address of the obligor of maintenance allowance or the obligor of maintenance allowance does not reside at the known address and his or her actual place of stay is unknown and the decision cannot be delivered in any other manner, the decision to grant maintenance allowance is published in the official publication Ametlikud Teadaanded.
[RT I, 31.03.2022, 1 – entry into force 01.07.2022]

 (4¹) The Social Insurance Board notifies the trustee in bankruptcy of making of the decision to grant maintenance allowance during bankruptcy proceedings.
[RT I, 31.03.2022, 1 – entry into force 01.07.2022]

 (5) Maintenance allowance during enforcement proceedings shall be granted by an act of the Social Insurance Board.

 (6) The Social Insurance Board shall notify the bailiff conducting the enforcement proceedings of the act specified in subsection 5 of this section through the social protection information system. The applicant for maintenance allowance shall be notified of the act concerning the grant of maintenance allowance during enforcement proceedings pursuant to the procedure provided for in § 27 of the General Part of the Social Code Act.

§ 53.  Payment of maintenance allowance

 (1) The first payment of maintenance allowance during court proceedings shall be made no later than in the month following the date of submission of the application for the month of payment and the preceding period. The following payments shall be made during the following month in the amount of maintenance allowance corresponding to the month of payment.
[RT I, 28.12.2017, 7 – entry into force 01.03.2018]

 (2) Maintenance allowance during enforcement proceedings is paid in the month following the submission of the application for maintenance allowance during enforcement proceedings and the term provided in subsection 2 of § 50 of this Act.
[RT I, 31.03.2022, 1 – entry into force 01.07.2022]

 (3) The first payment of maintenance allowance during bankruptcy proceedings is made no later than in the month following the date of submission of the application for the preceding period. The following payments are made during the following month in the amount of maintenance allowance corresponding to the previous month.
[RT I, 31.03.2022, 1 – entry into force 01.07.2022]

§ 54.  Termination of payment of maintenance allowance

 (1) The Social Insurance Board terminates the payment of maintenance allowance during court proceedings before the end of the term specified in subsection 3 of § 49 of this Act and annul the decision to grant maintenance allowance as of the month following the month in which the following circumstances arise:
[RT I, 31.03.2022, 1 – entry into force 01.07.2022]
 1) if the ruling on securing an action whereby the obligor was obliged to pay maintenance during the time of court proceedings has been annulled;
 2) if the court proceedings in the matter of the maintenance claim have been terminated;
 3) if it becomes evident that the conditions for payment of maintenance allowance were not or are no longer complied with;
 4) in the case of the death of the obligor;
 5) in the case of the death of the person entitled to receive the maintenance allowance.

 (2) If the obligor proves that no maintenance obligation has arisen or that the maintenance obligation has been performed or if he or she submits other substantiated objection against the maintenance claim, the Social Insurance Board shall terminate the payment of the maintenance allowance during court proceedings only under the conditions provided for in clauses 1–3 and 5 of subsection 1 of this section.

 (3) The Social Insurance Board terminates the payment of maintenance allowance during bankruptcy proceedings before the termination of bankruptcy proceedings and annul the decision to grant maintenance allowance as of the month following the month in which the following circumstances arise:
 1) if it becomes evident that the conditions for payment of maintenance allowance were not or are no longer complied with;
 2) in the case of the death of the obligor;
 3) in the case of the death of the person entitled to receive the maintenance allowance.
[RT I, 31.03.2022, 1 – entry into force 01.07.2022]

Division 4 Obligations of Recipient of Maintenance Allowance  

§ 55.  Notification obligation of recipient of maintenance allowance

 (1) A recipient of maintenance allowance during court proceedings is required to immediately notify the Social Insurance Board, in addition to the provisions on § 9 of this Act, of the following circumstances which affect the payment of maintenance allowance:
 1) annulment of the ruling on securing of action;
 2) termination of court proceedings, including termination of court proceedings resulting in refusal to satisfy the maintenance claim and ordering of maintenance;
 3) the fact that the recipient is no longer raising the child;
 4) commencement by the obligor of the performance of the maintenance obligation;
 5) a review of the maintenance paid to the child by the obligor and other information significant in terms of the payment of the maintenance allowance and recovery of the maintenance;
[RT I, 31.03.2022, 1 – entry into force 01.07.2022]
 6) amendment of the source document for payment of maintenance;
[RT I, 31.03.2022, 1 – entry into force 01.07.2022]
 7) termination of enforcement proceedings for collection of maintenance for the child conducted in a foreign state.

 (2) A recipient of maintenance allowance during enforcement proceedings is required to immediately notify the bailiff of the circumstances provided for in clauses 3–7 of subsection 1 of this section.
[RT I, 31.03.2022, 1 – entry into force 01.07.2022]

 (3) A recipient of maintenance allowance during bankruptcy proceeding is required to immediately notify the Social Insurance Board of the circumstances specified in clauses 3–6 of subsection 1 of this section which affect the payment of maintenance allowance.
[RT I, 31.03.2022, 1 – entry into force 01.07.2022]

§ 56.  Recovery and set-off of maintenance allowance

 (1) The Social Insurance Board shall recover the maintenance allowance from a recipient or set off the maintenance allowance paid without basis if:
 1) maintenance allowance has been paid regardless of the fact that the conditions serving as the basis for the receipt of maintenance allowance provided for in this Act were not complied with;
 2) the court proceedings which served as the basis for the receipt of maintenance allowance during court proceedings have terminated without ordering of payment of maintenance, unless it was due to the death of the defendant;
 3) at the time of the payment of maintenance allowance during court proceedings, the obligor commences the performance of the maintenance obligation and upon performing such obligation was not and did not have to be aware of the fact that the claim had transferred to the state;
 4) at the time of the payment of maintenance allowance during enforcement proceedings or bankruptcy proceedings, the obligor commences the performance of the maintenance obligation.
[RT I, 31.03.2022, 1 – entry into force 01.07.2022]

 (2) It is not permitted to set off maintenance allowance during enforcement proceedings or bankruptcy proceedings paid without basis against the claim of the entitled person for maintenance allowance during enforcement proceedings and bankruptcy proceedings.
[RT I, 31.03.2022, 1 – entry into force 01.07.2022]

 (3) Where the bailiff or trustee in bankruptcy becomes aware of the circumstances specified in clause 4 of subsection 1 of this section, the bailiff or trustee in bankruptcy notifies immediately the Social Insurance Board thereof.
[RT I, 31.03.2022, 1 – entry into force 01.07.2022]

 (4) [Repealed – RT I, 31.03.2022, 1 – entry into force 01.07.2022]

Division 5 Transfer of Maintenance Claim to State and Collection thereof  

§ 57.  Transfer of maintenance claim to state

 (1) If the child had the right to claim maintenance from the obligor during court proceedings, the claim of the recipient of maintenance allowance during court proceedings shall transfer to the state upon making of the decision to grant maintenance allowance to the extent specified in the court decision made in the dispute between the obligor and obligee, but not in excess of the part of the maintenance allowance paid by the state to the applicant for maintenance allowance.

 (1¹) The maintenance claim of the recipient of maintenance allowance during bankruptcy proceedings arising from the source document for payment of maintenance transfers to the state upon making of the decision to grant maintenance allowance to the extent of maintenance allowance during bankruptcy proceedings paid.
[RT I, 31.03.2022, 1 – entry into force 01.07.2022]

 (2) The maintenance claim of the recipient of maintenance allowance during enforcement proceedings arising from the source document for payment of maintenance transfers to the state to the extent of maintenance allowance during enforcement proceedings paid as of the grant of maintenance allowance during enforcement proceedings.
[RT I, 31.03.2022, 1 – entry into force 01.07.2022]

 (3) A source document for payment of maintenance concerning a maintenance claim transferred to the state based on subsections 1–2 of this section also applies to the state. The state has the rights arising from the enforcement instrument in respect of the maintenance claim transferred to the state.
[RT I, 31.03.2022, 1 – entry into force 01.07.2022]

 (4) The Social Insurance Board shall inform the obligor of the transfer of the claim for maintenance allowance during court proceedings to the state immediately after the entry into force of the court decision in the dispute between the obligor and obligee.

 (4¹) The Social Insurance Board informs the obligor of the transfer of the claim for maintenance allowance during bankruptcy proceedings to the state immediately after the entry into force of the ruling on termination of the bankruptcy proceedings.
[RT I, 31.03.2022, 1 – entry into force 01.07.2022]

 (5) The obligor is informed in writing of the claim which has transferred to the state, as well as of the time, extent and legal basis of the transfer of the claim. At the same time, the obligor is made a proposal to satisfy the state's claim arising from the payment of maintenance allowance during court proceedings or bankruptcy proceedings and is provided with necessary instructions for satisfaction thereof.
[RT I, 31.03.2022, 1 – entry into force 01.07.2022]

§ 58.  Collection of maintenance claim transferred to state

 (1) If the obligor of the claim for maintenance allowance during court proceedings has not satisfied the claim which has transferred to the state, the Social Insurance Board may set off the maintenance claim or collect the debt after entry into force of the court decision obligating to pay maintenance pursuant to the procedure provided for in the General Part of the Social Code Act.

 (1¹) If the obligor of the claim for maintenance allowance during bankruptcy proceedings has not satisfied the claim which has transferred to the state, the Social Insurance Board may collect the debt after entry into force of the ruling on termination of the bankruptcy proceedings in accordance with the provisions of the General Part of the Social Code Act.
[RT I, 31.03.2022, 1 – entry into force 01.07.2022]

 (2) The collection of a maintenance claim transferred to the state is organised and the rights of the obligee are performed by:
 1) the Tax and Customs Board in the case of a maintenance claim during enforcement proceedings;
 2) the Social Insurance Board in the case of a maintenance claim during court proceedings and bankruptcy proceedings.
[RT I, 31.03.2022, 1 – entry into force 01.07.2022]

 (3) A claim for maintenance allowance during enforcement proceedings is deemed to have joined enforcement proceedings concerning the maintenance matter if the Social Insurance Board notifies the bailiff collecting maintenance of the payment of maintenance allowance during enforcement proceedings through the social protection information system or, in the case of intermediation of maintenance received from a foreign state, of deduction of the claim of the state on the basis of subsection 3 of § 60 of this Act.
[RT I, 31.03.2022, 1 – entry into force 01.07.2022]

 (4) A maintenance claim transferred to the state shall be paid to the state in joint enforcement proceedings only if the maintenance claim of the child which has become collectable has been paid in full.

 (5) Maintenance allowance is not collected from a person entitled to receive maintenance allowance, siblings of the person or their legal representative if the claim of the state against the person has arisen pursuant to the procedure provided in the Law of Succession Act.
[RT I, 31.03.2022, 1 – entry into force 01.07.2022]

 (6) The sums related to maintenance claims transferred to the state and collected from the obligors and the sums related to maintenance allowances recovered from the recipients of maintenance allowance shall be transferred to the state budget.

Division 6 Specifications of Maintenance Allowance during Enforcement Proceedings upon Conducting Enforcement Proceedings in Foreign State  

§ 59.  Submission of court decision to foreign state for enforcement

 (1) If it is not possible to conduct enforcement proceedings with regard to an obligor in Estonia because the assets, residence or location of the obligor are not in Estonia and the applicant knows that the location of the obligor or his or her assets may be in a foreign state, the applicant for maintenance allowance shall, in order to receive maintenance allowance during enforcement proceedings, submit the court decision ordering payment of maintenance to the appropriate foreign state for enforcement. In this case the applicant shall also submit an application for maintenance allowance during enforcement proceedings to the bailiff authorised on the basis of subsection 3 of this section.

 (2) If the assets, residence or location of an obligor are in a Member State of the European Union or in a state which is a party to a convention which allows application for enforcement of a court decision ordering payment of maintenance through the Estonian central authority, the applicant for maintenance allowance shall submit the court decision ordering payment of maintenance to the appropriate foreign state for enforcement through the Ministry of Justice. In this case the applicant shall also submit an application for maintenance allowance during enforcement proceedings to the Ministry of Justice.

 (3) Upon submission of a court decision ordering payment of maintenance to a foreign state for enforcement, the applicant for maintenance allowance is required to authorise a bailiff selected by the applicant to receive the maintenance collected from the obligor in the foreign state. Upon submission of the court decision ordering payment of maintenance to the foreign state for enforcement, the applicant for maintenance allowance shall indicate the authorised bailiff as the recipient of the maintenance and the official bank account of the bailiff as the account of the recipient.

 (4) The list of information included in the authorisation document specified in subsection 3 of this section by which an applicant for maintenance allowance authorises a bailiff to receive maintenance collected from a foreign state shall be established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.

 (5) The Ministry of Justice shall communicate the application for maintenance allowance, a copy of the court decision sent to the foreign state and calculation of the debt submitted by the applicant to the authorised bailiff.

 (6) The authorised bailiff shall open a file concerning the intermediation of maintenance received from the foreign state in which the bailiff shall keep records on the maintenance claims of the child and the state on the basis of the maintenance received in the bank account of the bailiff and the information and documents submitted to the bailiff. The bailiff shall submit to the Social Insurance Board within the term specified in subsection 5 of § 50 of this Act the amount of the payment of maintenance allowance for the calculation period specified in the same provision on the basis of the amount of maintenance transferred by the bailiff to the applicant for maintenance allowance and written documents submitted to the bailiff certifying that the claim of the applicant for maintenance allowance has been satisfied.

 (7) If enforcement proceedings are conducted against the obligor in Estonia but enforcement proceedings can be initiated against the obligor also in a foreign state, the applicant for maintenance allowance is required to commence enforcement proceedings also in the foreign state pursuant to this Division. In this case, the applicant for maintenance allowance shall authorise the bailiff conducting enforcement proceedings in Estonia to receive the maintenance collected in the foreign state.

 (8) If an applicant for maintenance allowance has initiated enforcement proceedings in a foreign state on the basis of a court decision ordering payment of maintenance before the applicant submits an application for maintenance allowance, the applicant shall, in order to receive maintenance allowance, authorise the Estonian bailiff to receive the maintenance collected in the foreign state pursuant to this section and notify the institution or person conducting enforcement proceedings in the foreign state that the collected maintenance must be transferred to the official bank account of the authorised bailiff. The applicant for maintenance allowance is required to submit in respect of enforcement proceedings initiated in the foreign state a confirmation from the institution conducting enforcement proceedings which shall be certified by an apostille or legalised.

 (9) If the Ministry of Justice has received the information from the central authority of the foreign state that enforcement proceedings have not been initiated or have been terminated in the foreign state, the Ministry of Justice shall communicate the specified information to the Estonian bailiff authorised to intermediate maintenance from the foreign state. The bailiff shall terminate the intermediation of maintenance after the receipt of the information and close the file concerning the intermediation of maintenance.

§ 60.  Maintenance received from foreign state, payment of maintenance allowance and deduction of claim of state

 (1) A bailiff who has been authorised to receive maintenance collected in a foreign state is required to transfer the maintenance received in the account of the bailiff to the account of the applicant for maintenance allowance within ten working days.

 (2) Maintenance allowance during enforcement proceedings is paid after one month has passed from the submission of a confirmation concerning the receipt of the court decision by a competent person for compulsory enforcement in the foreign state. In the case the court decision has been submitted for enforcement through the Ministry of Justice, maintenance allowance during enforcement proceedings is paid after one month has passed if the Ministry of Justice has received a notice from a competent central authority of the foreign state on communication of the court decision for enforcement.
[RT I, 31.03.2022, 1 – entry into force 01.07.2022]

 (3) The bailiff shall deduct the maintenance claim transferred to the state from the maintenance received from the foreign state on the basis of the court decision and a document certifying the transfer of the claim submitted to the bailiff if the maintenance claim of the child which has become collectable has been paid in full.

Chapter 5 Implementing Provisions  

Division 1 Transitional Provisions and Ex-post Assessment  

§ 61.  Continuation of payment of single parent’s child allowance

  If a person receives single parent’s child allowance during entry into force of this Act, the payment shall continue pursuant to § 19 of this Act.

§ 62.  Application of subsection 2 of § 50 and subsection 2 of § 60 of this Act

  [RT I, 31.03.2022, 1 – entry into force 01.07.2022]
The waiting period of one month provided in subsection 2 of § 50 and subsection 2 of § 60 of this Act is applied retroactively to an application for maintenance allowance submitted in the enforcement proceedings if the maintenance allowance has not been paid because the previously valid waiting period of four months has not yet passed.
[RT I, 31.03.2022, 1 – entry into force 01.07.2022]

§ 63.  Ex-post assessment of Act

 (1) For ex-post assessment of this Act, the Social Insurance Board shall prepare an activity plan which sets out the time of ex-post assessment, the types of impact and assessment criteria. The Social Insurance Board shall submit the specified activity plan to the Ministry of Social Affairs by 1 January 2018.

 (2) The Social Insurance Board shall carry out ex-post definitive assessment by 1 January 2020 and submit it to the Ministry of Social Affairs for approval.

 (3) The Ministry of Social Affairs shall carry out ex-post assessment of the estimated significant social and demographic impact of implementation of the principle of taking unemployment into account upon calculation of the amount of parental benefit at the latest in 2024.
[RT I, 28.05.2021, 12 – entry into force 01.07.2021]

§ 63¹.  Transitional provisions upon grant and payment of parental benefit and child care allowance

 (1) The provisions of §§ 37-40 of the Family Benefits Act which entered into force on 1 September 2019 shall not apply to the parental benefit not paid to persons who were entitled to receive parental benefit before 1 September 2019.

 (2) Persons entitled to receive child care allowance on the basis of the Family Benefits Act in force until 31 August 2019 shall be granted and paid child care allowance until 31 August 2024 or until the termination of the right to receive child care allowance. Upon grant and payment of child care allowance, the Social Insurance Board shall apply the Family Benefits Act which was in force prior to 1 September 2019.
[RT I, 28.12.2017, 7 – entry into force 01.09.2019]

 (3) Only a father whose child is born on 1 July 2020 or later shall be entitled to receive parental benefit for fathers, except in the cases provided for in subsections 1 and 5 of § 139² of the Employment Contracts Act.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022]

 (4) A person whose right to receive maternity benefit on the basis of the Health Insurance Act arose before 1 April 2022 shall be paid maternity benefit on the basis of the Health Insurance Act on the bases, pursuant to the conditions and procedure provided for in the wording in force until 31 March 2022. The person shall have the right to receive shared parental benefit on the basis of this Act for 435 days as of the date following the final date of the certificate for maternity leave.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022]

 (5) The difference between shared parental benefit and maternity benefit shall be compensated to the person entitled to receive maternity benefit specified in subsection 4 of this section whose shared parental benefit is calculated on the basis of subsection 1 of § 43 of this section as of the birth of the child and it shall be deemed to be shared parental benefit.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022]

 (6) If parental benefit has been granted to a person before 1 April 2022, the wording of this Act entered into force on 1 April 2022 shall be applied to the unused calendar days of parental benefit.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022]

 (7) The right to receive parental benefit for fathers of a person who was paid additional parental benefit for fathers until 1 April 2022 shall be reduced by the calendar days for which he received additional parental benefit for fathers.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022]

 (8) A person whose right to receive adoption benefit on the basis of the Health Insurance Act arose before 1 April 2022 shall be paid adoption benefit on the basis of the Health Insurance Act on the bases, pursuant to the conditions and procedure provided for in the wording in force until 31 March 2022.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022]

§ 63².  Transitional provision upon calculation of parental benefit in case of successive birth of children

  If the average income per calendar month calculated pursuant to §§ 37–40 of this Act of a recipient of parental benefit whose child is born less than three years after the birth of the previous child is smaller than or equal to the income which was the basis for the calculation of the benefit granted to the person previously, the Social Insurance Board shall recalculate the parental benefit prospectively as of 1 July 2020 pursuant to subsection 1 of § 41 of this Act which entered into force on 1 July 2020. Parental benefit shall be recalculated and paid by an act of the Social Insurance Board not later than by 30 November 2020.
[RT I, 30.06.2020, 11 – entry into force 01.07.2020]

§ 63³.  Payment of family benefits upon participation in daytime in-service training course of state agency administered by the Ministry of Social Affairs

  In the case specified in subsection 2 of § 17 of this Act, family benefits shall be paid upon participation in a daytime in-service training course of a state agency administered by the Ministry of Social Affairs as of 1 April 2021.
[RT I, 22.03.2021, 2 – entry into force 01.04.2021]

§ 63⁴.  Parental benefit paid retroactively in case of stillborn child

 (1) A father whose stillborn child was born after 1 July 2020 and before entry into force of subsection 1² of § 34 of this Act shall have the right to receive additional parental benefit for fathers retroactively without using paternity leave. In such case, the time limit for application provided for in subsection 1 of § 44 of this Act shall not be applied.

 (2) A mother whose stillborn child was born after 1 July 2020 and before entry into force of subsection 1² of § 34 of this Act and who did not have the right to receive maternity benefit on the basis of the Health Insurance Act, shall have the right to receive parental benefit retroactively for 30 consecutive calendar days as of the date of birth of the child.
[RT I, 28.05.2021, 12 – entry into force 07.06.2021]

§ 63⁵.  Implementation of subsections 4¹–4³ of § 37

  [Repealed – RT I, 28.05.2021, 12 – entry into force 01.04.2022]

§ 63⁶.  Implementation of subsections 6¹–6³ of § 39

  The provisions of subsections 6¹–6³ of § 39 of this Act shall be applied retroactively in the case of children born during the period from 1 January 2021 to 31 December 2023.
[RT I, 28.05.2021, 12 – entry into force 01.04.2022, in force until 31.12.2026]

§ 63⁷.  Continuation of payment of allowance for families with many children and payment of family allowances after 1 January 2023

 (1) The persons who have the right to receive the allowance for families with many children as at or after 1 January 2023 have the right to the continuation of the payment of the allowance for families with many children on the basis of subsection 4 or 5 of § 21 of this Act.

 (2) The allowance for families with many children is paid on the basis of subsection 4 or 5 of § 21 of this Act by 31 March 2023 for the period from 1 January 2023 until 31 March 2023.

 (3) In the case the payment of child allowance is terminated before 1 January 2023 and the allowance is granted again as of 1 January 2023, the family allowances for the period from 1 January 2023 until 31 March 2023 are paid at the latest by 31 March 2023.

 (4) The difference between the amount of the family allowance provided in subsection 3 of § 17, subsection 3 of § 19 and subsections 2 and 3 of § 21 of this Act paid in January 2023 and the amount of the allowance entered into force on 1 February 2023 is paid at the latest by 31 May 2023.
[RT I, 11.01.2023, 2 – entry into force 01.02.2023]

Division 2 Amendment and Repeal of Acts 

§ 64. – § 72. [Omitted from this text.]

§ 73.  Amendment of Social Welfare Act

  The Family Benefits Act is amended as follows:
 1) clause 5 of subsection 1 of § 16 is amended and worded as follows:
"5) allowance for families with many children.";
 2) the number "50" in subsection 3 of § 17 shall be replaced with the number "55";
 3) the number "55" in subsection 3 of § 17 shall be replaced with the number "60";
 4) subsection 21 is amended and worded as follows:
" § 21. Allowance for families with many children

 (1) One of the parents, a guardian or caregiver or a person specified in clause 2 or 3 of subsection 1 of § 25 of this Act, raising three or more children in a family, who comply with the requirements provided for in subsection 1 or 2 of § 17 of this Act has the right to receive the allowance for families with many children.

 (2) The allowance for families with many children for families raising three to six children is 300 euros.
[RT I, 24.12.2016, 1 – entry into force 01.01.2017]

 (3) The allowance for families with many children for families raising seven or more children is 400 euros."
[RT I, 24.12.2016, 1 – entry into force 01.01.2017]

§ 74. – § 87. [Omitted from this text.]

Division 3 Entry into force of Act  

§ 88.  Entry into force of Act

 (1) This Act enters into force on 1 January 2017.

 (2) Clause 2 of § 79 and clauses 1 and 2 of § 87 of this Act enter into force pursuant to the general procedure.

 (3) Clauses 1 and 4 of § 73, clause 1 of § 76 and clause 5 of § 78 of this Act enter into force on 1 July 2017.

 (4) Subsection 64, clause 1 of § 70 and clause 2 of § 73 of this Act enter into force on 1 January 2018.

 (5) Clause 3 of § 73 of this Act enters into force on 1 January 2019.

 (6) Subsections 1² and 1³ of § 34 and subsection 1⁵ of § 44 of this Act shall be in force until 31 March 2022.
[RT I, 28.05.2021, 12 – entry into force 07.06.2021]

 (7) Subsections 4¹–4³ of § 37 and § 63⁵ of this Act shall be in force until 31 March 2022.
[RT I, 28.05.2021, 12 – entry into force 01.07.2021]

 (8) Subsections 6¹–6³ of § 39 and § 63⁶ of this Act shall be in force until 31 December 2026.
[RT I, 28.05.2021, 12 – entry into force 01.04.2022]

 (9) Subsection 6 of § 40 of this Act is valid until 9 April 2024.
[RT I, 26.10.2018, 1 – entry into force 01.04.2022, changed [RT I, 31.03.2022, 1]]

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Seaduse reguleerimis- ja kohaldamisala

  (1) Käesolev seadus sätestab perehüvitiste liigid, eesmärgid ja ulatuse ning nende määramise ja maksmise tingimused ja korra.

  (2) Käesolevas seaduses ettenähtud sotsiaalkaitsele kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

  (3) Kui pereliige elab või töötab Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis, kohaldatakse perehüvitiste määramisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.04.2004, lk 72–116).

§ 2.   Seaduse eesmärk

  Käesoleva seaduse eesmärk on toetada lastega peresid ja laste kasvatamist.

§ 3.   Perehüvitised

  (1) Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.

  (2) Perehüvitiste liigid on riiklikud peretoetused (edaspidi peretoetused), vanemahüvitis ja elatisabi.

§ 4.   Perehüvitisi saama õigustatud isikud

  (1) Perehüvitisi määratakse ja makstakse käesolevas seaduses sätestatud tingimustel sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isikule.

  (1¹) Ema vanemahüvitis määratakse ja seda makstakse ka ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult viibivale ja töötavale isikule, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu või kes iseenda eest maksab sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduses sätestatud korras, suuruses ja tähtaegadel.
[RT I, 31.03.2022, 1 - jõust. 01.04.2022]

  (2) Perehüvitise saamise õigus on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku Eestis elaval pereliikmel ja välismaal õppimise tõttu perest eemal viibival lapsel.

  (3) Eesti alalisel elanikul, kelle elukoht on mitmes riigis, on õigus perehüvitistele, kui ta on resident tulumaksuseaduse § 6 lõike 1 tähenduses.

  (4) Perehüvitise saamise õigust ei ole Eesti elanikul, kes saab mõne teise riigi samaliigilist hüvitist.

§ 5.   Isikute teavitamine peretoetuste ja vanemahüvitise saamise õiguse tekkimisest

  (1) Sotsiaalkindlustusamet kontrollib sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmete alusel isikute vastavust peretoetuste või vanemahüvitise saamise tingimustele ja teavitab isikuid hüvitise õiguse tekkimisest. Sotsiaalkindlustusamet edastab hüvitise õiguse tekkimise kohta teate isikute e-posti aadressidele või sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 27 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud viisil.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitise õiguse tingimuste vastavust kontrollitakse järgmiste andmete alusel:
  1) isiku üldandmed – isikukood, perekonna- ja eesnimi, elukoha ja kontaktandmed, andmed perekonnaseisu, surma, surnuks tunnistamise, teadmata kadumise või tagaotsimise või eestkoste seadmise või sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses hoolduspere vanemaks (edaspidi hoolduspere vanem) olemise kohta, andmed isikuhooldusõiguse äravõtmise kohta, andmed elamisloa või -õiguse ja kodakondsuse kohta;
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
  1¹) lapse eeldatav sünnikuupäev;
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]
  2) andmed aja- või asendusteenistuse perioodi kohta.

  (3) Lapse surnult sünni korral teavitab Sotsiaalkindlustusamet isikut sünnitoetuse ja vanemahüvitise saamise õiguse tekkimisest pärast seda, kui on kontrollinud lapse surnult sünni fakti ning isiku vastavust käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule. Lapse surnult sünni kontrollimiseks edastatakse andmed tervise infosüsteemist sotsiaalkaitse infosüsteemi.
[RT I, 31.03.2022, 1 - jõust. 01.04.2022]

§ 6.   Perehüvitiste taotlemine

  (1) Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel. Kui vanemad soovivad hüvitise saamise õigust kasutada kordamööda, esitab hüvitise uus taotleja taotluse, millel on seni hüvitist saanud isiku nõusolek.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.09.2019]
[RT I, 21.10.2020, 1 - jõust. 19.10.2020 - Riigikohtu üldkogu otsus tunnistab põhiseadusvastaseks ja kehtetuks perehüvitiste seaduse § 6 lg 1 teise lause osas, milles see säte ei võimalda Sotsiaalkindlustusametil ilma seni toetust saava vanema nõusolekuta määrata, et lahus elavad vanemad saavad ühise lapse eest lapsetoetust ja lasterikka pere toetust kordamööda, kui see laps kasvab kordamööda ligikaudu võrdse aja kestel mõlema vanema peres.]

  (2) Perehüvitiste taotlemise päevaks loetakse taotluse vastuvõtmise päev. Kui taotlus on saadetud posti teel, loetakse taotlemise päevaks taotluse lähtekohas postitamise kuupäev. Kui taotlus on esitatud elektrooniliselt, loetakse taotlemise päevaks taotluse esitamise päev.

  (3) Sotsiaalkindlustusamet edastab teate perehüvitiste määramise kohta e-posti aadressil või sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 27 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud viisil sellele vanemale, kes ei esitanud perehüvitiste taotlust või kellele ei määratud peretoetusi käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.09.2019]

  (4) Perehüvitiste taotluse andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 7.   Perehüvitiste arvutamise alused

  (1) Peretoetuste suurused kehtestatakse konkreetse suurusena. Peretoetuste maksmise alguskuul arvutatakse toetuse suurus proportsionaalselt päevade arvuga, mille eest on õigus hüvitist saada.

  (2) Vanemahüvitise arvutamise aluseks on isikustatud sotsiaalmaksu suurus. Vanemahüvitise maksmise kuul arvutatakse vanemahüvitis proportsionaalselt nende kalendripäevade arvuga, mille eest on isik vanemahüvitist taotlenud ning mille eest on tal õigus hüvitist saada.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]

  (3) [Kehtetu - RT I, 31.03.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]

§ 8.   Perehüvitiste määramine ja maksmine

  (1) Perehüvitiste määramise või määramata jätmise otsustab Sotsiaalkindlustusamet.

  (2) Kui isikul on õigus saada mitut liiki perehüvitisi, määratakse ja makstakse need samal ajal, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (3) Sotsiaalkindlustusametil on lisaks rahvastikuregistri seaduses sätestatud andmetele õigus lähtuda ka teistest andmetest, mille alusel otsustatakse perehüvitise maksmine, peatamine või lõpetamine.

  (4) Perehüvitisi makstakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 28 sätestatud korras.

  (5) Kui perehüvitiste saajale makstakse Sotsiaalkindlustusameti kaudu teisi sotsiaalkindlustushüvitisi kojukandega, rakendatakse perehüvitiste väljamaksmiseks sama viisi.
[RT I, 11.01.2023, 2 - jõust. 01.02.2023]

  (6) Perehüvitiste arvutamisel, määramisel, maksmisel ja tasaarvestamisel ümardatakse summa ühe sendi täpsusega.

§ 9.   Taotleja teatamiskohustus

  Taotleja on kohustatud Sotsiaalkindlustusametile viivitamata teatama järgmistest asjaoludest, mis mõjutavad perehüvitise saamist või selle suurust:
  1) taotleja või lapse elama või õppima asumine teise riiki või teises riigis õpingute katkestamine või lõpetamine;
  2) pereliikme – vanema, eestkostja, hoolduspere vanema, vanema abikaasa või muu hüvitist saama õigustatud isiku – tööle asumine Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriiki või Šveitsi Konföderatsiooni;
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
  3) perehüvitiste saamine välisriigilt.

§ 10.   Valla- ja linnavalitsuse teatamiskohustus

  Valla- või linnavalitsus teavitab Sotsiaalkindlustusametit viivitamata asjaoludest, mis mõjutavad perehüvitiste maksmise peatamist, jätkamist või lõpetamist. Muu hulgas teavitab valla- või linnavalitsus lapse perest eraldamisest ja last tegelikult kasvatavast isikust, lapse turvakodusse või asendushooldusele paigutamisest ning asjaolust, et lapse elukohta ei ole olnud võimalik tuvastada valla või linna territooriumil, või perekonna kolimisest välisriiki.
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

§ 11.   Politsei- ja Piirivalveameti teatamiskohustus

  Politsei- ja Piirivalveamet teavitab Sotsiaalkindlustusametit tagaotsimismenetlusest või teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse lõpetamisest kümne tööpäeva jooksul.

§ 12.   Perehüvitiste maksmise peatamine ja jätkamine

  (1) Sotsiaalkindlustusamet peatab perehüvitiste maksmise, kui laps eraldatakse perest või kui lapse suhtes on algatatud eestkoste seadmise menetlus.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 05.11.2018]

  (2) [Kehtetu - RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (3) Sotsiaalkindlustusamet jätkab perehüvitiste maksmist lapse vanemale, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjus on ära langenud.
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (4) Sotsiaalkindlustusamet peatab perehüvitiste maksmise, kui perehüvitiste saaja viibib kinnipeetava, arestialuse või vahistatuna kinnipidamisasutuses, välja arvatud käesoleva seaduse § 30 lõikes 6 sätestatud juhul. Perehüvitiste maksmist jätkatakse teisele taotlejale käesolevas seaduses sätestatud tingimustel.

  (4¹) Kui isiku suhtes on jõustunud kohtuotsus vangistusega karistamise kohta ning vangistus on pööratud täitmisele, peatab Sotsiaalkindlustusamet vanemahüvitise maksmise karistuse kandmise ajaks.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]

  (5) Sotsiaalkindlustusamet peatab perehüvitiste maksmise, kui kojukandega makstavad hüvitised on välja võtmata vähemalt kaks kuud. Pärast taotluse esitamist makstakse hüvitised taotlejale välja.
[RT I, 11.01.2023, 2 - jõust. 01.02.2023]

  (6) Sotsiaalkindlustusamet peatab perehüvitiste maksmise perehüvitisi saavale isikule, kui tema suhtes on algatatud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetlus või kui tema suhtes on algatatud tagaotsimismenetlus põhjusel, et isik hoiab kõrvale vabaduskaotusliku karistuse kandmisest. Perehüvitiste maksmist jätkatakse, kui peatamise põhjus on ära langenud.

§ 13.   Perehüvitiste maksmise lõpetamine

  Sotsiaalkindlustusamet lõpetab perehüvitiste maksmise vanemale, kui vanemal ei ole lapse suhtes hooldusõigust või kui tema alaealisele lapsele määratakse eestkostja või laps suunatakse asendushooldusele sotsiaalhoolekande seaduse § 45⁹ lõike 1 alusel.
[RT I, 11.01.2023, 2 - jõust. 01.02.2023]

§ 14.   Perehüvitiste tagasinõudmine ja tasaarvestamine

  (1) Perehüvitiste tagasinõudmisel ja tasaarvestamisel kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

  (2) Sotsiaalkindlustusamet võib tasaarvestada isikule alusetult makstud perehüvitisi käesoleva seaduse alusel makstavate perehüvitistega. Tasaarvestatav summa ei või ületada 20 protsenti isikule määratud peretoetuste ja elatisabi summast. Vanemahüvitise saajale säilitatakse vähemalt 50 protsenti käesoleva seaduse § 39 lõikes 1 sätestatud vanemahüvitise määrast.

  (3) Käesoleva seaduse § 19 alusel määratud toetus nõutakse tagasi või tasaarvestatakse ulatuses, mis kattub toitjakaotuspensioni või toitjakaotuse korral rahvapensioni maksmisega sama vanema või vanema abikaasa eest.

  (4) Kui Sotsiaalkindlustusamet teeb isikule ettekirjutuse sundtäitmise algatamise kohta tagasinõude täitmata jätmise kohustuse korral, ent puuduvad andmed isiku aadressi kohta, või kui isik ei ela teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning ettekirjutust ei ole võimalik sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud viisil teatavaks teha, avaldatakse ettekirjutuse resolutiivosa ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

2. peatükk Peretoetused 

1. jagu Peretoetuste eesmärk ja liigid 

§ 15.   Peretoetuste eesmärk

  Peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine.

§ 16.   Peretoetuste liigid

  (1) Iga kuu makstavad peretoetused on:
  1) lapsetoetus;
  2) [kehtetu - RT I, 28.12.2017, 7 - jõust. 01.09.2019]
  3) üksikvanema lapse toetus;
  4) eestkostetava lapse toetus;
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
  5) lasterikka pere toetus;
[RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.07.2017]
  6) kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetus.
[RT I, 28.12.2017, 7 - jõust. 01.03.2018]

  (2) Ühekordsed peretoetused on:
  1) sünnitoetus;
  2) lapsendamistoetus.
  3) [kehtetu - RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

2. jagu Iga kuu makstavad peretoetused 

§ 17.   Lapsetoetus

  (1) Lapsetoetuse saamise õigus on igal lapsel sündimisest kuni 19-aastaseks saamiseni.

  (2) Põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta 19-aastaseks saanud lapsel on õigus lapsetoetusele jooksva õppeaasta või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.
[RT I, 30.06.2023, 1 - jõust. 01.07.2023]

  (3) Lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot.
[RT I, 11.01.2023, 2 - jõust. 01.02.2023, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2023]

§ 18.   Lapsehooldustasu
[Kehtetu - RT I, 28.12.2017, 7 - jõust. 01.09.2019]

§ 19.   Üksikvanema lapse toetus

  (1) Üksikvanema lapse toetuse saamise õigus on lapsel, kelle sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes puudub kanne isa kohta või kelle vanem on seadusega kehtestatud korras tunnistatud tagaotsitavaks ja kes vastab käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele.

  (2) Õigus üksikvanema lapse toetusele tekib alates lapse sünnist või vanema tagaotsitavaks kuulutamise päevast.

  (3) Üksikvanema lapse toetuse suurus on 80 eurot.
[RT I, 11.01.2023, 2 - jõust. 01.02.2023, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2023]

  (4) Üksikvanema lapse toetuse maksmine lõpetatakse järgmistel juhtudel:
  1) isaduse tuvastamine;
  2) isaduse omaksvõtt;
  3) lapse vanema tagaotsimise lõpetamine või sama vanema eest toitjakaotuspensioni või toitjakaotuse korral rahvapensioni määramine;
  4) vanema abikaasa või kasuvanema kaotuse korral toitjakaotuspensioni või toitja kaotuse korral rahvapensioni määramine.

§ 20.   Eestkostetava lapse toetus
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (1) Eestkostetava lapse toetuse saamise õigus on lapsel, kelle vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda ning kellele on määratud füüsilisest isikust eestkostja.
[RT I, 22.03.2021, 2 - jõust. 01.04.2021]

  (2) Eestkostetava lapse toetuse saamise õigus tekib eestkoste kohtumääruse teatavakstegemise päeval ning toetuse maksmine lõpetatakse eestkoste lõppemisele järgnevast kuust.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 05.11.2018]

  (3) Kui eestkoste lõpeb seoses lapse 18-aastaseks saamisega, makstakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toetust selle jooksva õppeaasta lõpuni põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses, millal laps saab 19-aastaseks, või lapse kooli nimekirjast väljaarvamiseni või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või lapse täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni, kui ta vastab käesoleva seaduse § 17 lõikes 2 sätestatud tingimustele.
[RT I, 30.06.2023, 1 - jõust. 01.07.2023]

  (4) Eestkostetava lapse toetuse suurus on 240 eurot iga eestkostetava lapse kohta.
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

§ 21.   Lasterikka pere toetus
[RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (1) Lasterikka pere toetuse saamise õigus on ühel vanemal, hoolduspere vanemal või eestkostjal või käesoleva seaduse § 25 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud isikul, kes kasvatab peres kolme või enamat last, kes vastavad käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele.
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (2) Lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 650 eurot.
[RT I, 11.01.2023, 2 - jõust. 01.02.2023, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2023]

  (3) Lasterikka pere toetuse suurus seitset või enamat last kasvatavale perele on 850 eurot.
[RT I, 11.01.2023, 2 - jõust. 01.02.2023, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2023]

  (4) Lasterikka pere toetuse maksmist jätkatakse, kui peres kasvab:
  1) kaks last, kes vastavad käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimusele – kahe kolmandiku ulatuses toetuse suurusest;
  2) üks laps, kes vastab käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimusele – ühe kolmandiku ulatuses toetuse suurusest.
[RT I, 11.01.2023, 2 - jõust. 01.02.2023, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2023]

  (5) Kui lasterikka pere toetust maksti vaid kolmikute või enamaarvuliste mitmike eest, kes ei vasta enam käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimusele, siis jätkatakse nende eest lasterikka pere toetuse maksmist kolm aastat ühe kolmandiku ulatuses toetuse suurusest.
[RT I, 11.01.2023, 2 - jõust. 01.02.2023, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2023]

  (6) Lasterikka pere toetuse maksmist jätkatakse käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 5 alusel toetuse saamise tingimuste muutumisele järgnevast kuust.
[RT I, 11.01.2023, 2 - jõust. 01.02.2023, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2023]

  (7) Käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 5 alusel ei jätkata lasterikka pere toetuse maksmist, kui peres kasvanud lapse eest makstakse peretoetust teisele taotlejale.
[RT I, 11.01.2023, 2 - jõust. 01.02.2023, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2023]

§ 21¹.   Kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetus

  (1) Kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetuse saamise õigus on ühel vanemal, hoolduspere vanemal või eestkostjal, kes kasvatab kolmikuid või enamaarvulisi mitmikke. Toetuse saamise õigus on kuni laste 18 kuu vanuseks saamise päevani.

  (2) Kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetuse suurus on 1000 eurot.
[RT I, 28.12.2017, 7 - jõust. 01.03.2018]

3. jagu Ühekordsed peretoetused 

§ 22.   Sünnitoetus

  (1) Sünnitoetuse saamise õigus on ühel vanematest lapse sünni korral, sealhulgas lapse surnult sündimise korral.
[RT I, 28.05.2021, 12 - jõust. 07.06.2021]

  (2) Õigus sünnitoetusele tekib lapse sündimise päeval.

  (3) Sünnitoetuse saamise õigus on lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal, kui varem ei ole sama lapse kohta sünnitoetust makstud.
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (4) Sünnitoetuse suurus on 320 eurot iga sündinud lapse kohta.

  (5) Kolmikute või suurema arvu mitmike sünni korral on sünnitoetuse suurus 1000 eurot iga sündinud lapse kohta.

  (6) [Kehtetu - RT I, 28.05.2021, 12 - jõust. 07.06.2021]

§ 23.   Lapsendamistoetus

  (1) Lapsendamistoetuse saamise õigus on lapsendajal, kellest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse vanema abikaasa, kui varem ei ole sellele perele sama lapse kohta sünnitoetust makstud.

  (2) Õigus lapsendamistoetusele tekib lapsendamise kohtumääruse jõustumise päeval.

  (3) Lapsendamistoetust makstakse 320 eurot iga lapsendatud lapse kohta.

§ 24.   Elluastumistoetus
[Kehtetu - RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

4. jagu Peretoetuste taotlemine, arvutamine ja määramine 

§ 25.   Peretoetuste taotleja

  (1) Peretoetusi taotleb last kasvatav vanem, eestkostja, hoolduspere vanem või:
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
  1) [kehtetu - RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.09.2019]
  2) last kasvatav vanema abikaasa;
  3) last kasvatav isik, kes kasvatab ka ühist last lapse vanemaga;
  4) iseseisvalt elama asunud üle 18-aastane peretoetustele õigust omav isik;
  5) [kehtetu - RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
  6) lapse perest eraldamise korral last kasvatav isik;
  7) eestkoste seadmise menetluse algatamise korral isik, kelle kasuks on eestkoste seadmise menetlus algatatud ning kes täidab kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 05.11.2018]

  (2) Käesoleva seaduse § 26 lõikes 3 nimetatud juhul on peretoetuste taotlejaks vanem, kelle pere koosseisu laps arvati.

§ 26.   Peretoetuste arvutamise alused

  (1) Peretoetuste suuruse kindlakstegemisel võetakse arvesse kõik peres koos kasvavad lapsetoetusele õigust omavad lapsed.

  (2) Peretoetuste suuruse kindlakstegemisel ei arvata peretoetusi taotleva vanema pere koosseisu last, kes elab perest lahus.

  (3) Kui laps kasvab võrdselt mõlema lahus elava vanema juures, arvatakse laps ühe vanema pere koosseisu vastavalt vanematevahelisele kokkuleppele.

  (4) Õppimise tõttu ajutiselt perest eemal viibiv laps arvatakse peretoetuste suuruse kindlakstegemisel pere koosseisu.

§ 27.   Peretoetuste arvutamine

  (1) Iga kuu makstava peretoetuse suurus arvutatakse toetuse saamise õiguse tekkimise päeval kehtinud toetuse suuruse alusel. Toetuse suuruse muutmise korral arvutatakse toetus ümber uue toetuse suuruse kehtestamise kuupäevast arvates.

  (2) Sünnitoetust ja lapsendamistoetust makstakse toetuse saamise õiguse tekkimise päeval kehtinud toetuse suuruses.
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

§ 28.   Peretoetuste määramine

  (1) Igakuine peretoetus määratakse käesolevas seaduses sätestatud toetuse saamise õiguse tekkimise päevast, kui:
  1) toetuse taotlemiseks vajalikud dokumendid on esitatud kuue kuu jooksul toetuse saamise õiguse tekkimise päevast arvates või
  2) toetus on määratud käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud korras.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.09.2019]

  (1¹) Käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 sätestatud juhul määratakse alates eestkoste seadmise menetluse algatamise päevast kuni kohtulahendi teatavakstegemiseni üksnes lapsetoetus, kui lapsetoetuse taotlemiseks vajalikud dokumendid on esitatud kuue kuu jooksul eestkoste seadmise menetluse algatamise päevast arvates. Lapsetoetust makstakse pere esimese ja teise lapse kohta makstava lapsetoetuse suuruses.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 05.11.2018]

  (2) Igakuise peretoetuse hilisemal taotlemisel määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.

  (3) Ühekordne toetus määratakse, kui toetust on taotletud kuue kuu jooksul toetuse õiguse tekkimise päevast arvates.

  (4) Sünnitoetuse maksmisel eestkostjale või hoolduspere vanemale hakkab kuus kuud kulgema alates kohtumääruse jõustumise või hoolduspere vanemaga lepingu sõlmimise päevast.
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (5) Määratud igakuist peretoetust makstakse jooksva kuu eest.

  (6) Kui Sotsiaalkindlustusamet tuvastab käesoleva seaduse §-s 5 sätestatud korras, et kas isikud vastavad lapsetoetuse, lasterikka pere toetuse või kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetuse saamise tingimustele, ja tuvastamine on seotud teise või järgmise lapsega, määratakse nimetatud toetused toiminguga senisele peretoetuse saajale, kui:
  1) eelmise lapse eest makstakse käesoleva seaduse alusel peretoetusi;
  2) eelmise lapse vanemad on samad isikud.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.09.2019]

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud peretoetused makstakse senisele peretoetuste saajale, kui ta ei ole 14 kalendripäeva jooksul alates käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud teate saamisest esitanud Sotsiaalkindlustusametile peretoetustest loobumise taotlust või kui teine vanem ei ole nimetatud tähtaja jooksul esitanud peretoetuste saamise taotlust.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.09.2019]

  (8) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud tähtaja jooksul esitab senine peretoetuste saaja peretoetustest loobumise taotluse või kui teine vanem esitab peretoetuste taotluse, loetakse lõike 6 alusel peretoetuste määramise toiming kehtetuks ning lõike 7 alusel peretoetusi ei maksta.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.09.2019]

5. jagu Peretoetuste maksmise erisused 

§ 29.   Iga kuu makstavate peretoetuste maksmine üle 19-aastasele lapsele
[RT I, 11.01.2023, 2 - jõust. 01.02.2023, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2023]

  (1) Lapse 19-aastaseks saamisel jätkatakse peretoetuste maksmist pärast Eesti hariduse infosüsteemist õpingute jätkamise kohta andmete saamist kuni Eesti hariduse infosüsteemist õpingute lõpetamise või kooli nimekirjast väljaarvamise kohta andmete saamiseni. Kui laps osaleb Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursusel, jätkatakse peretoetuste maksmist pärast Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavalt riigiasutuselt täienduskoolituse kursusel osalemise kohta andmete saamist kuni täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või lapse täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.
[RT I, 30.06.2023, 1 - jõust. 01.07.2023]

  (2) [Kehtetu - RT I, 11.01.2023, 2 - jõust. 01.02.2023, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2023]

  (2¹) [Kehtetu - RT I, 11.01.2023, 2 - jõust. 01.02.2023, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2023]

  (2²) Kui 19-aastane õppiv keskhariduseta laps arvatakse välja käesoleva seaduse § 17 lõikes 2 nimetatud õppeasutuse või kursuse nimekirjast, lõpetatakse peretoetuste maksmine nimekirjast väljaarvamisele järgnevast kuust. Õpingute jätkamise korral samal õppeaastal käesoleva seaduse § 17 lõikes 2 nimetatud õppeasutuses või kursusel, makstakse toetusi pärast Eesti hariduse infosüsteemist õpingute jätkamise kohta või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavalt riigiasutuselt täienduskoolituse kursusel osalemise kohta andmete saamist uuesti õppima asumisest jooksva õppeaasta lõpuni või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.
[RT I, 30.06.2023, 1 - jõust. 01.07.2023]

  (3) Välismaal õppimise korral jätkatakse peretoetuste maksmist pärast õppeasutuse teatise esitamist kuni uue õppeaasta algusele eelneva päevani. Teatise hilisemal esitamisel makstakse toetusi tagasiulatuvalt, kuid mitte rohkem kui teatise esitamisele eelnenud kuue kuu eest.

  (4) Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus esitab Sotsiaalkindlustusametile andmed lapse täienduskoolituse kursusel osalemise kohta iga aasta 31. augustiks. Täienduskoolituse kursuse lõpetanud või kursuse nimekirjast väljaarvatud lapse andmed esitab nimetatud asutus viie tööpäeva jooksul alates kursuse lõppemisest või nimekirjast väljaarvamisest.
[RT I, 30.06.2023, 1 - jõust. 01.07.2023]

§ 30.   Peretoetuste maksmise erisused

  (1) Kui käesoleva seaduse §-s 9 nimetatud asjaolud mõjutavad peretoetuse suurust, makstakse toetust uues suuruses asjaolude tekkimise kuule järgnevast kuust.

  (2) Lapsele, kes viibib asendushooldusel perekodus või asenduskodus sotsiaalhoolekande seaduse § 45⁹ lõike 1 alusel, ja lapsele, kes viibib kinnipeetava, arestialuse või vahistatuna kinnipidamisasutuses, peretoetusi ei maksta.
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (3) Kui lapse suhtes on kohaldatud tõkendina vahi alla võtmist, makstakse peretoetused tagantjärele välja pärast kohtuotsuse jõustumist juhul, kui laps mõisteti õigeks või teda ei karistatud vangistusega.

  (4) Kui lapsele on määratud eestkostja, kantakse kohtumääruse alusel peretoetused lapse arvelduskontole, kusjuures käesoleva seaduse §-des 17 ja 21 nimetatud toetused jagatakse laste vahel võrdselt.

  (5) Kui lapsele on määratud juriidilisest isikust eestkostja, võib peretoetusi maksta juriidilise isiku arvelduskontole.

  (6) Emale, kes kasvatab kinnipidamisasutuses kuni kolmeaastast (kaasa arvatud) last, makstakse peretoetust juhul, kui laps viibib emaga kinnipidamisasutuses.

§ 31.   Peretoetuste maksmise lõpetamine

  Iga kuu makstava toetuse maksmine lõpetatakse peretoetuse saamise õiguse lõppemisele järgnevast kuust.

3. peatükk Vanemahüvitis 
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]

1. jagu Vanemahüvitise eesmärk ja õigus vanemahüvitisele 
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]

§ 32.   Vanemahüvitise eesmärk

  (1) Vanemahüvitise eesmärk on tagada asendussissetulek isikule, kes kasvatab alla kolmeaastast last või lapsendab lapse, ning soodustada töö- ja pereelu ühitamist.

  (2) Vanemahüvitist saama õigustatud isikule tagatakse sissetulek vähemalt vanemahüvitise määra ulatuses.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]

§ 33.   Vanemahüvitist saama õigustatud isik

  (1) Vanemahüvitise saamise õigus on last Eestis kasvataval vanemal, vanema abikaasal, registreeritud elukaaslasel, lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal, arvestades käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud tingimusi.

  (2) Mitmike sünni korral on õigus vanemahüvitisele ühel vanemal, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

  (3) Kui üks vanematest on vanemapuhkusel pärast lapse 30 päeva vanuseks saamist, on õigus vanemahüvitisele sellel vanemal.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]

§ 34.   Vanemahüvitise liigid ning vanemahüvitise saamise õiguse tekkimine ja lõppemine

  (1) Vanemahüvitise liigid on ema vanemahüvitis, isa vanemahüvitis, jagatav vanemahüvitis ja lapsendaja vanemahüvitis.
[RT I, 30.06.2020, 11 - jõust. 01.04.2022]

  (2) Vanemahüvitist on õigus saada õiguse tekkimise päevast alates lapse kolmeaastaseks saamiseni lapse kohta kuni 605 kalendripäeva, mis sisaldab ema vanemahüvitise, isa vanemahüvitise ja jagatava vanemahüvitise kalendripäevi.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]

  (3) Vanemahüvitist on õigus saada samal ajal mõlemal vanemal:
  1) ema vanemahüvitise, isa vanemahüvitise või jagatava vanemahüvitise saamise korral kuni 60 kalendripäeva;
  2) lapsendaja vanemahüvitise saamise korral kuni 35 kalendripäeva.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]

  (4) Vanemahüvitise samal ajal maksmise korral väheneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või käesoleva seaduse § 38 lõikes 3 nimetatud vanemahüvitise periood hüvitise samal ajal saamise kalendripäevade võrra.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022, muudetud [RT I, 31.03.2022, 1]]

  (5) Kui vanemahüvitise taotleja on lapsendaja, eestkostja, hoolduspere vanem või vanema abikaasa ning sama lapse eest on vanemahüvitist makstud teisele isikule, on uuel taotlejal õigus saada vanemahüvitist, välja arvatud lapsendaja vanemahüvitist, nende kalendripäevade võrra vähem, mille eest eelmisele taotlejale vanemahüvitist maksti.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022, muudetud [RT I, 31.03.2022, 1]]

  (6) Kolmikute või enamaarvuliste mitmike sünni või enne 34. rasedusnädalat sündinud lapse korral väheneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vanemahüvitise periood hüvitise samal ajal saamise kalendripäevade võrra, kuid kõige rohkem 30 kalendripäeva võrra.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022, muudetud [RT I, 31.03.2022, 1]]

  (7) Kui laps sünnib surnult või sureb 70 kalendripäeva jooksul pärast sündi, on emal, kellel oli vastavalt käesoleva seaduse § 35 lõikele 2 õigus ema vanemahüvitisele enne lapse sündi, õigus saada ema vanemahüvitist 100 järjestikust kalendripäeva. Kui ema on lapse surma päevaks kasutanud ema vanemahüvitist rohkem kui 70 kalendripäeva, on tal õigus saada ema vanemahüvitist 30 järjestikust kalendripäeva lapse surmale järgnevast päevast.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022, muudetud [RT I, 31.03.2022, 1]]

  (8) Kui laps sünnib surnult või sureb 70 kalendripäeva jooksul pärast sündi, on isal õigus saada isa vanemahüvitist 30 järjestikust kalendripäeva olenemata sellest, kas ta on isa vanemahüvitise saamise õigust kasutanud enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva või enne lapse surma.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022, muudetud [RT I, 31.03.2022, 1]]

  (9) Kui laps sünnib surnult või sureb 70 kalendripäeva jooksul pärast sündi, on emal, kelle raseduse on tuvastanud arst või ämmaemand ja kellel ei ole õigust ajutise töövõimetuse hüvitisele ravikindlustuse seaduse alusel, õigus saada ema vanemahüvitist 30 järjestikust kalendripäeva lapse surmale järgnevast päevast.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022, muudetud [RT I, 31.03.2022, 1]]

  (9¹) Kui laps sureb enne kolmeaastaseks saamist, on lapse mõlemal vanemal õigus saada jagatavat vanemahüvitist 30 järjestikust kalendripäeva lapse surmale järgnevast päevast, juhul kui vanemal ei ole õigust saada vanemahüvitist käesoleva paragrahvi lõike 7, 8 või 9 alusel.
[RT I, 11.01.2023, 2 - jõust. 01.02.2023]

  (10) Isikule, kellel on õigus vanemahüvitisele ja kellel tekib see õigus ka seoses teise lapse või teiste laste kasvatamisega, makstakse vanemahüvitist ühe lapse kohta isiku valikul järgmiselt:
  1) eelmise lapse eest vanemahüvitise maksmise jätkamise korral väheneb hüvitise maksmise periood järgmise lapse eest nende kalendripäevade võrra, millal isikule makstakse jagatavat vanemahüvitist eelmise lapse eest;
  2) järgmise lapse eest vanemahüvitise maksmise korral lõpeb eelmise lapse eest vanemahüvitise saamise õigus.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022, muudetud [RT I, 31.03.2022, 1]]

§ 35.   Ema vanemahüvitis

  (1) Ema vanemahüvitise saamise õigus on lapse emal.

  (2) Ema vanemahüvitist on õigus saada 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva isikul, kelle raseduse on tuvastanud arst või ämmaemand ja kellel on õigus ajutise töövõimetuse hüvitisele ravikindlustuse seaduse alusel.

  (3) Ema vanemahüvitist on õigus saada kuni 100 järjestikust kalendripäeva, millest kuni 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva. Ema vanemahüvitise saamise aeg väheneb nende kalendripäevade võrra, mille võrra ema taotleb ema vanemahüvitist või jääb emapuhkusele vähem kui 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva.

  (4) Kui ema hakkab ema vanemahüvitise saamise õigust kasutama hiljemalt 31. kalendripäeval enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva, liidetakse ema vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise päeva ja õiguse kasutama hakkamise päeva vahele jäävad kalendripäevad jagatava vanemahüvitise saamise perioodile.

  (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikul sünnib laps rohkem kui 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva, on tal õigus saada ema vanemahüvitist 100 järjestikust kalendripäeva alates lapse sünnikuupäevast, või kui ema täitis lapse sündimise päeval tööülesandeid, lapse sünnikuupäevale järgnevast päevast. Kui laps sünnib vähem kui 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva ja ema ei ole hakanud kasutama oma õigust ema vanemahüvitisele, loetakse ema vanemahüvitise õiguse kasutamise alguskuupäevaks lapse sünnikuupäev, või kui ema täitis lapse sündimise päeval tööülesandeid, lapse sünnikuupäevale järgnev päev.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022, muudetud [RT I, 31.03.2022, 1]]

  (6) Emal, kelle raseduse on tuvastanud arst või ämmaemand ja kellel ei ole õigust ajutise töövõimetuse hüvitisele ravikindlustuse seaduse alusel, on õigus ema vanemahüvitisele alates lapse sünnist kuni lapse 30 päeva vanuseks saamiseni.

  (7) Isikul, kellel on õigus saada emapuhkust, on õigus ema vanemahüvitisele üksnes emapuhkuse kasutamise perioodil, kui emapuhkuse andmed on kantud töötamise registrisse.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]

§ 36.   Isa vanemahüvitis

  (1) Isa vanemahüvitise saamise õigus on lapse isal. Kui lapse isa on surnud, ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda või esitab Sotsiaalkindlustusametile kirjaliku teate isa vanemahüvitisest loobumise kohta, on isa vanemahüvitise saamise õigus ema abikaasal või registreeritud elukaaslasel.

  (2) Isal tekib isa vanemahüvitise saamise õigus 30 päeva enne arsti või ämmaemanda määratud lapse eeldatavat sünnikuupäeva. Isa vanemahüvitist on õigus saada 30 kalendripäeva.

  (3) Isikul, kellel on õigus saada isapuhkust, on õigus isa vanemahüvitisele üksnes isapuhkuse kasutamise perioodil, kui isapuhkuse andmed on kantud töötamise registrisse.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]

  (4) Isa vanemahüvitist võib maksta iga lapse kohta kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Vanemahüvitist ei maksta samal ajal kahe või enama lapse eest. Mitmike sünni puhul makstakse isale täiendavat vanemahüvitist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ulatuses.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022, muudetud [RT I, 31.03.2022, 1]]

§ 37.   Jagatav vanemahüvitis

  (1) Jagatava vanemahüvitise saamise õigus on lapse vanemal. Vanema abikaasal või registreeritud elukaaslasel on õigus jagatavale vanemahüvitisele, kui lapse üks vanem on surnud, ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda või kui lapse vanem esitab Sotsiaalkindlustusametile kirjaliku teate vanemahüvitise saamise õiguse kasutamisest loobumise kohta. Jagatavat vanemahüvitist on õigus saada 475 kalendripäeva, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

  (2) Isikul, kellel ei ole õigust ema vanemahüvitisele enne lapse sündi, on õigus saada jagatavat vanemahüvitist 515 kalendripäeva.

  (3) Emal on jagatava vanemahüvitise saamise õigus pärast ema vanemahüvitise saamise õiguse lõppemist. Isal on jagatava vanemahüvitise saamise õigus pärast isa vanemahüvitise saamise õiguse lõppemist.

  (4) Kui lapse vanemad on surnud või ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda, on jagatava vanemahüvitise saamise õigus lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal. Jagatavat vanemahüvitist on õigus saada alates lapse sünnist 545 kalendripäeva, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022, muudetud [RT I, 31.03.2022, 1]]

§ 38.   Lapsendaja vanemahüvitis

  (1) Lapsendaja vanemahüvitise saamise õigus on ühel lapsendajal, kes lapsendab lapse perekonnaseaduse 11. peatükis sätestatud korras, või hoolduspere vanemal, kui ta ei ole selle lapse bioloogilise vanema abikaasa.

  (2) Lapsendaja vanemahüvitisele on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul, kellel on õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist ravikindlustuse seaduse alusel.

  (3) Lapsendajal või hoolduspere vanemal on õigus saada lapsendaja vanemahüvitist 70 kalendripäeva kuue kuu jooksul alates lapsendamise kohtuotsuse jõustumise või hoolduspere vanema lepingu sõlmimise päevast.

  (4) Kui lapsendajal või hoolduspere vanemal on õigus saada vanemahüvitist rohkem kui 70 kalendripäeva, ei ole tal õigust lapsendaja vanemahüvitisele. Kui lapsendajal on õigus saada vanemahüvitist 70 kalendripäeva või vähem, on tal õigus üksnes lapsendaja vanemahüvitisele.

  (5) Isikul, kellel on töölepingu seaduse § 61 alusel õigus saada lapsendajapuhkust, on õigus lapsendaja vanemahüvitisele.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022, osaliselt muudetud [RT I, 31.03.2022, 1]]

  (6) Kui hoolduspere vanem on ühe lapse eest kasutanud õigust lapsendaja vanemahüvitisele, ei ole tal õigust saada sama lapse lapsendamise korral käesolevas paragrahvis sätestatud lapsendaja vanemahüvitist.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]

2. jagu Vanemahüvitise suuruse arvutamine, vanemahüvitise määr ja vanemahüvitise arvutamise erisused 
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]

§ 39.   Vanemahüvitise arvutamise alused

  (1) Ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus arvutatakse vanemahüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmisest tulust, millelt on tasutud sotsiaalmaks.

  (2) Ühe kalendrikuu keskmine tulu on sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, mis arvutatakse sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu andmete alusel.

  (3) Ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu suuruse arvutamise periood (edaspidi käesolevas jaos arvestusperiood) on:
  1) isikul, kellel on enne lapse sündi õigus ema vanemahüvitisele, lapse eeldatavale sünnikuule eelnenud 21 kalendrikuud, millest on maha arvatud lapse eeldatavale sünnikuule eelnenud üheksa kalendrikuud;
[RT I, 11.01.2023, 2 - jõust. 01.02.2023]
  2) teistel vanemahüvitise saamise õigust omavatel isikutel ja käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikul jagatava vanemahüvitise saamise õiguse tekkimisel lapse sünnikuule eelnenud 21 kalendrikuud, millest on maha arvatud lapse sünnikuule eelnenud üheksa kalendrikuud.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022, muudetud [RT I, 31.03.2022, 1]]

  (4) Lapsendaja vanemahüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu suuruse arvestusperiood on lapsendaja vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise kalendrikuule eelnenud 15 kalendrikuud, millest on maha arvatud selle õiguse tekkimise kuule eelnenud kolm kalendrikuud.

  (5) Ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu suurus on arvestusperioodi isikustatud sotsiaalmaksu ja selle kalendrikuude arvu jagatis. Isikustatud sotsiaalmaksu hulka ei arvata töötuskindlustuse seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitiselt ning tööandja maksejõuetuse hüvitiselt ega sotsiaalmaksuseaduse § 6 alusel, välja arvatud lõike 1 punktide 5 ja 14 alusel, arvestatud sotsiaalmaksu.

  (5¹) Kui vanemahüvitist arvutatakse olukorras, kus isik vanemahüvitise arvutamise aluseks oleval arvestusperioodil töötas, ja selle aja eest maksab Eesti Töötukassa tööandja maksejõuetuse hüvitist ning arvestab sellelt sotsiaalmaksu, mis laekub vanemahüvitise arvutamise aluseks oleval ajal või pärast seda, arvatakse tööandja maksejõuetuse hüvitiselt arvestatud sotsiaalmaks isikustatud sotsiaalmaksu hulka.
[RT I, 30.06.2020, 11 - jõust. 01.04.2022]

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kalendrikuude arv on arvestusperioodi kalendripäevade arvu ja töövõimetuslehe alusel ajutiselt töölt vabastatud päevade arvu vahe jagatuna 30-ga, kuid mitte suurem kui 12. Kalendrikuude arv arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. Kui kalendrikuude arv on võrdne nulliga, kuid isik on saanud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, jagatakse tema tulu arvuga 12.

  (6¹) Kui isik on olnud arvestusperioodi jooksul Eesti Töötukassas töötuna arvel, lähtutakse vanemahüvitise suuruse arvutamisel käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud põhimõtetest, kuid arvestusperioodi kalendripäevade arvust lahutatakse peale töövõimetuslehe alusel ajutiselt töölt vabastatud päevade arvu ka arvestusperioodil töötuna arvel oldud nende päevade arv, mis töövõimetuslehe päevadega ei kattu. Töötuna arvel oleku ajal ajutiselt töötamine tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 4² kohaselt loetakse töötuna arvel olekuks ja saadud tulu võetakse arvesse vanemahüvitise suuruse arvutamisel.
[RT I, 28.05.2021, 12 - jõust. 01.04.2022, kehtib kuni 31.12.2026]

  (6²) Kui isik on koondamise korral õigustatud saama töötuskindlustuse seaduse § 14¹ kohaselt kindlustushüvitist, arvestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 6¹ nimetatud töötuna arvel oldud aega töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 4 punktides 1 ja 2 sätestatud kalendripäevade möödumisest.
[RT I, 28.05.2021, 12 - jõust. 01.04.2022, kehtib kuni 31.12.2026]

  (6³) Kui tegemist on erivajadusega lapse vanema toetust saama õigustatud isikuga sotsiaalhoolekande seaduse § 140² lõike 1 alusel kehtestatud määruse järgi, lähtutakse vanemahüvitise suuruse arvutamisel käesoleva paragrahvi lõikes 6¹ sätestatud põhimõtetest, kuid arvestusperioodi kalendripäevade arvust lahutatakse erivajadusega lapse vanema toetuse saamiseks tasustamata puhkusel oldud päevade arv ja nende päevade arv, millal võlaõiguslik leping oli peatunud.
[RT I, 28.05.2021, 12 - jõust. 01.04.2022, kehtib kuni 31.12.2026]

  (7) Ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus on 100 protsenti käesoleva paragrahvi lõigete 1–6 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmisest tulust jagatuna 30-ga.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]

§ 40.   Vanemahüvitise ülempiir

  (1) Ühe kalendrikuu vanemahüvitise ülempiir (edaspidi käesolevas peatükis hüvitise ülempiir) on lapse sünni aastast ja lapsendaja vanemahüvitise korral vanemahüvitisele õiguse tekkimise aastast arvates üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kolmekordne suurus.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022, muudetud [RT I, 31.03.2022, 1]]

  (2) Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu suuruse arvutamiseks korrutatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse § 13 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud eelmise kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmine suurus viiega ja saadud tulemus jagatakse 12-ga. Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu suuruse arvutamisel ümardatakse summa ühe sendi täpsusega.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]

  (3) Ühe kalendripäeva hüvitise ülempiiri arvutamiseks jagatakse ühe kalendrikuu hüvitise ülempiir 30-ga.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]

  (4) Sotsiaalkindlustusamet arvutab järgmise kalendriaasta ühe kalendrikuu hüvitise ülempiiri ja avaldab selle oma veebilehel hiljemalt jooksva aasta 1. maiks.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]

  (5) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata ema vanemahüvitisele, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 43 sätestatud juhul.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]

  (6) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ema vanemahüvitisele, kui selle arvutamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 39 lõigetest 6¹–6³ ning ema on olnud vanemahüvitise arvestusperioodi jooksul Eesti Töötukassas töötuna arvel 183 kalendripäeva või rohkem.
[RT I, 07.06.2022, 1 - jõust. 17.06.2022, lõige 6 kehtib kuni 09.04.2024]

§ 41.   Vanemahüvitise määr

  (1) Ühe kalendrikuu vanemahüvitise määr (edaspidi käesolevas peatükis hüvitise määr) on eelmise kalendriaasta 1. jaanuaril kehtinud töötasu alammäär. Ühe kalendrikuu hüvitise määr kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega.

  (2) Ühe kalendripäeva hüvitise määra arvutamiseks jagatakse ühe kalendrikuu hüvitise määr 30-ga.

  (3) Kui vanemahüvitise taotleja ei saanud arvestusperioodil sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, võrdub ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus ühe kalendripäeva hüvitise määraga.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]

  (4) [Kehtetu - RT I, 30.06.2020, 11 - jõust. 01.04.2022]

§ 42.   Vanemahüvitise suuruse arvutamise erisused

  (1) Kui käesoleva seaduse § 39 lõigete 2–6 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmine tulu on vanemahüvitise taotlejal väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär, võrdub ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus töötasu alammäära ja arvu 30 jagatisega.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]

  (2) [Välja jäetud - RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022, muudetud [RT I, 31.03.2022, 1]]

§ 43.   Vanemahüvitise arvutamine laste järjestikuse sünni korral

  (1) Kui vanemahüvitise taotlejal, kelle lapse sünni vahe eelmise lapse sünniga on lühem kui kolm aastat, on käesoleva seaduse §-de 39–42 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmine tulu väiksem kui talle eelmisel korral määratud vanemahüvitise arvutamise aluseks olnud tulu või sellega võrdne, arvutatakse vanemahüvitise suurus varasemast tulust.
[RT I, 30.06.2020, 11 - jõust. 01.04.2022]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul rakendatakse ema vanemahüvitisele hüvitise ülempiiri.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]

3. jagu Vanemahüvitise ümberarvutamine 
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]

§ 44.   Vanemahüvitise ümberarvutamine

  (1) Kui vanemahüvitise saaja saab vanemahüvitise maksmise kalendrikuul sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, mis on suurem kui pool hüvitise ülempiirist, sealhulgas teisest Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigist või Šveitsi Konföderatsioonist, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulu, (edaspidi tulu) vähendatakse vanemahüvitist.

  (2) Vanemahüvitise vähendamiseks korrutatakse ühe kalendripäeva hüvitise määr nende päevade arvuga, mille eest vanemahüvitis on arvutatud.

  (3) Vanemahüvitisest lahutatakse poolt hüvitise ülempiiri ületav tuluosa, mis on jagatud kahega. Saadud tulemus ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hüvitise määra alusel arvutatud vanemahüvitis.

  (4) Kui sotsiaalmaksu maksja süü tõttu makstakse vanemahüvitise maksmise kalendrikuul vanemahüvitise saajale õigel ajal maksmata jäänud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, on Sotsiaalkindlustusametil õigus vanemahüvitise saaja esitatud tõendite alusel lugeda sotsiaalmaksuga maksustatav tulu väljamakstuks sellel kalendrikuul, millal sotsiaalmaksu maksja oleks pidanud selle tulu tegelikult välja maksma.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud vanemahüvitise vähendamist ei rakendata järgmise tulu suhtes:
  1) esimesel vanemahüvitise maksmise kalendrikuul vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise kuule eelnenud kalendrikuude eest saadud tulu;
  2) pärast vanemahüvitise saamise õiguse lõppemist saadud tulu, kui vanemahüvitise maksmise kalendrikuul on tulu saadud selle perioodi eest, mis järgneb vanemahüvitise saamise õiguse lõppemisele;
  3) töötuskindlustuse seaduse alusel tööandja maksejõuetuse korral makstav hüvitis, kui see makstakse välja vanemahüvitise maksmise kalendrikuul;
  4) enne vanemahüvitise saamise õiguse tekkimist saamata jäänud tulu, mis makstakse välja vanemahüvitise maksmise kalendrikuul, kui hilisem maksmine toimus sotsiaalmaksu maksja süül;
  5) tulu, mille isik teenis ajavahemikul vanemahüvitise maksmise peatamisest kuni selle jätkamiseni.

  (6) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata ema vanemahüvitise ja isa vanemahüvitise maksmisel.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]

§ 45.   Vanemahüvitise ümberarvutamine kalendriaasta vahetumisel või korduval taotlemisel

  (1) Iga kalendriaasta 1. jaanuaril arvutatakse käesoleva seaduse § 42 alusel määratud ühe kalendripäeva vanemahüvitis ümber, kui see on väiksem ühe kalendripäeva vanemahüvitisest, mis on arvutatud töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel määrusega kehtestatud töötasu alammäära järgi. Ühe kalendripäeva eest makstakse vanemahüvitist, mille suurus on töötasu alammäära ja arvu 30 jagatis.
[RT I, 30.06.2020, 11 - jõust. 01.04.2022]

  (2) Ühe kalendripäeva vanemahüvitist, mille suurus on määratud ühe kalendripäeva hüvitise ülempiiri suuruses või ühe kalendripäeva hüvitise määra suuruses, kalendriaasta vahetumisel ümber ei arvutata.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]

  (3) Kui vanemahüvitist taotleb sama lapse eest korduvalt sama isik, ei arvutata tema ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurust ümber, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]

  (4) Kui emale on määratud ema vanemahüvitis üle hüvitise ülempiiri, kohaldatakse emale jagatava vanemahüvitise määramisel hüvitise ülempiiri.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022, muudetud [RT I, 31.03.2022, 1]]

4. jagu Vanemahüvitise määramine ja maksmine, isikute teatamiskohustus ning vanemahüvitise tagasinõudmine 
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]

§ 46.   Vanemahüvitise määramine, maksmine ning sellest teavitamine
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022, muudetud [RT I, 31.03.2022, 1]]

  (1) Sotsiaalkindlustusamet määrab vanemahüvitise sellele õiguse tekkimise päevast, kui ta on vanemahüvitise määramiseks vajalikud andmed saanud kuue kuu jooksul vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise päevast arvates. Isikule, kellel on õigus samal ajal mitmele vanemahüvitisele, määratakse üks vanemahüvitis isiku valikul.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022, osaliselt muudetud [RT I, 31.03.2022, 1]]

  (2) Käesoleva seaduse § 34 lõikes 7 sätestatud juhul määratakse jagatav vanemahüvitis isiku taotluseta ühe kuu jooksul jagatava vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise päevast arvates.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]

  (3) Kui ema taotleb ema vanemahüvitist enne lapse sündi, määratakse ema vanemahüvitis, kui on täidetud järgmised tingimused:
  1) sünnituslehe andmed on edastatud sotsiaalkaitse infosüsteemi;
  2) emapuhkuse õigust omava isiku emapuhkuse andmed on kantud töötamise registrisse.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]

  (4) Kui isa taotleb isa vanemahüvitist lapse sünnile eelneva perioodi eest, määratakse ja makstakse isa vanemahüvitis viie tööpäeva jooksul pärast lapse sündi, kui on täidetud järgmised tingimused:
  1) lapse sünniandmed on edastatud rahvastikuregistrisse;
  2) isapuhkuse õigust omava isiku isapuhkuse andmed on kantud töötamise registrisse.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]

  (5) Kui emal ei ole enne lapse sündi õigust ema vanemahüvitisele, määratakse ema vanemahüvitis pärast taotluse esitamist, kui lapse sünniandmed on edastatud rahvastikuregistrisse.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]

  (6) Vanemahüvitis määratakse ja makstakse välja nende päevade eest, mille eest on isik taotluse esitamise kalendrikuus vanemahüvitist taotlenud. Vanemahüvitise maksmise kalendrikuu on kuu, mille eest hüvitist makstakse. Vanemahüvitis makstakse välja üks kord kuus eelmise kalendrikuu eest.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022, muudetud [RT I, 31.03.2022, 1]]

  (6¹) Sünnitusleht on lapse eeldatavat sünnikuupäeva kajastav vanemahüvitise määramise aluseks olev dokument või andmete koosseis, mille kirjutab isiku soovil välja naistearst, perearst või ämmaemand tervishoiuteenuse osutamise käigus ja mille tervishoiuteenuse osutaja edastab sotsiaalkaitse infosüsteemi. Sünnituslehel kajastatakse ema üldised isikuandmed ja andmed seoses sünnitähtaja ja loodete arvuga ning tervishoiuteenuse osutaja ja teenusega seotud andmed.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022, muudetud [RT I, 31.03.2022, 1]]

  (7) Sünnituslehe täpsema andmekoosseisu ning sünnituslehe väljakirjutamise ja Sotsiaalkindlustusametile edastamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022, muudetud [RT I, 31.03.2022, 1]]

  (8) Sotsiaalkindlustusamet teatab tööandjale töötaja emapuhkuse, isapuhkuse, lapsendajapuhkuse, lapsepuhkuse ja puudega lapse vanema lapsepuhkuse taotlusest, sealhulgas puhkuse algus- ja lõpukuupäeva. Tööandja teavitab Sotsiaalkindlustusametit viie kalendripäeva jooksul, kui ta ei nõustu puhkuse andmisega taotlusel märgitud kuupäevadel.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022, muudetud [RT I, 31.03.2022, 1]]

§ 46¹.   Vanemahüvitise maksmise peatamine ja jätkamine ning vanemahüvitise saaja vahetamine

  (1) Vanemahüvitise saaja võib Sotsiaalkindlustusametile esitada teate vanemahüvitise, välja arvatud ema vanemahüvitise, maksmise peatamiseks või jätkamiseks.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]

  (2) Vanemahüvitise maksmine peatub isiku määratud kuupäeval. Vanemahüvitise maksmine jätkub isiku määratud kuupäevast alates.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022, muudetud [RT I, 31.03.2022, 1]]

  (3) Vanemahüvitise maksmise peatamine ja jätkamine määratakse Sotsiaalkindlustusameti toiminguga ning teavitatakse vanemahüvitise saajat nende kalendripäevade arvust, mille eest on vanemahüvitist makstud, ja nende kalendripäevade arvust, mille eest on veel õigus vanemahüvitist saada.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]

  (4) Vanemahüvitise maksmine loetakse peatatuks, kui vanemahüvitise saamise õigust ei ole kasutatud ühes kalendrikuus ühtegi päeva.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022, muudetud [RT I, 31.03.2022, 1]]

  (5) Vanemahüvitise samale isikule maksmise jätkamisel ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurust ümber ei arvutata, välja arvatud käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 sätestatud juhul.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]

  (6) Vanemahüvitise saaja vahetamise korral arvutatakse uue taotleja vanemahüvitise suurus käesoleva seaduse §-de 39–42 alusel, välja arvatud juhul, kui vanemahüvitis on määratud § 43 alusel.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]

  (7) Vanemahüvitise saaja vahetamise korral rakendatakse uuele taotlejale tema vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise päeval kehtinud hüvitise määra ja hüvitise ülempiiri.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]

  (8) Vanemahüvitise saaja vahetamise korral määratakse vanemahüvitis uuele taotlejale taotluse esitamisele järgnevast kuust alates.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022, muudetud [RT I, 31.03.2022, 1]]

§ 46².   Vanemahüvitise saaja teatamiskohustus

  (1) Kui jagatava vanemahüvitise või lapsendaja vanemahüvitise saaja saab vanemahüvitise maksmise kalendrikuul sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, mis on suurem kui pool hüvitise ülempiirist, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulu, on ta kohustatud sellest Sotsiaalkindlustusametile viivitamata teatama.

  (2) Kui jagatava vanemahüvitise või lapsendaja vanemahüvitise saaja saab käesoleva seaduse § 44 lõigetes 4 ja 5 nimetatud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, mis on suurem kui pool hüvitise ülempiirist, esitab ta Sotsiaalkindlustusametile sotsiaalmaksu maksja tõendi tulu saamise kohta, jõustunud kohtuotsuse, kohtumääruse, töövaidluskomisjoni otsuse või muu asjakohase dokumendi.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]

§ 46³.   Sotsiaalmaksu maksja teatamiskohustus

  (1) Kui jagatava vanemahüvitise või lapsendaja vanemahüvitise saaja tulu on suurem kui pool hüvitise ülempiirist, on sotsiaalmaksu maksja kohustatud Sotsiaalkindlustusametile esitama jagatava vanemahüvitise või lapsendaja vanemahüvitise saaja nõudel tõendi tema sotsiaalmaksuga maksustatava tulu väljamaksmise kohta:
  1) esimesel vanemahüvitise maksmise kalendrikuul vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise kuule eelnenud kalendrikuude eest saadud tulu kohta;
  2) pärast vanemahüvitise saamise õiguse lõppemist saadud tulu kohta, kui vanemahüvitise maksmise kalendrikuul on tulu saadud selle perioodi eest, mis järgneb vanemahüvitise saamise õiguse lõppemisele;
  3) pärast vanemahüvitise maksmise peatamist saadud tulu kohta, kui vanemahüvitise maksmise jätkamise kalendrikuul on tulu saadud selle perioodi eest, kui vanemahüvitise maksmine oli peatatud.

  (2) Sotsiaalmaksu maksja tõendi andmekoosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]

§ 46⁴.   Vanemahüvitise tasaarvestamine ja tagasinõudmine

  (1) Vanemahüvitis tasaarvestatakse või nõutakse tagasi sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud korras, kui ilmneb, et:
  1) vanemahüvitise saajale makstud tulu oli väiksem kui vanemahüvitise arvutamise aluseks olnud tulu või tulu pealt makstud sotsiaalmaks;
  2) vanemahüvitise saajale on vanemahüvitist makstud rohkem seetõttu, et töötamise registris on emapuhkuse, isapuhkuse või vanemapuhkuse andmeid vanemahüvitise määramise ajaga võrreldes muudetud.

  (2) Sotsiaalkindlustusamet kontrollib isikustatud sotsiaalmaksu andmeid vanemahüvitise maksmise kalendrikuude kohta vanemahüvitise maksmise perioodil ja neli kuud pärast vanemahüvitise saamise õiguse lõppemist.

  (3) Kui selgub, et vanemahüvitise arvutamise aluseks olevad isikustatud sotsiaalmaksu andmed on muutunud, arvutatakse vanemahüvitis ümber ja enam makstud vanemahüvitis nõutakse vanemahüvitise saajalt tagasi.

  (4) Sotsiaalkindlustusamet kontrollib vanemahüvitise arvutamise aluseks olevaid isikustatud sotsiaalmaksu andmeid tagasiulatuvalt kolme aasta jooksul pärast vanemahüvitise saamise õiguse lõppemist.

  (5) Sotsiaalkindlustusamet kontrollib töötamise registrist emapuhkuse, isapuhkuse ja vanemapuhkuse andmeid kolme aasta jooksul pärast vanemahüvitise saamise õiguse lõppemist.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]

4. peatükk Elatisabi 

1. jagu Elatisabi eesmärk ja õigus saada elatisabi 

§ 47.   Elatisabi eesmärk

  Elatisabi eesmärk on toetada lapse ülalpidamist, kui kohustatud isik (edaspidi võlgnik) ei täida ülalpidamiskohustust kohtumenetluse ajal (edaspidi kohtumenetlusaegne elatisabi), täitemenetluse ajal (edaspidi täitemenetlusaegne elatisabi) või pankrotimenetluse ajal ja ajal, kui täitemenetlus on pankrotiavalduse menetlemise ajal peatatud kuni pankroti väljakuulutamiseni (edaspidi pankrotimenetlusaegne elatisabi).
[RT I, 31.03.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]

§ 48.   Elatisabi saama õigustatud isik

  (1) Elatisabi saama õigustatud isik on:
  1) alaealine laps, kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust;
  2) laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni ja kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust.

  (2) Laps ei ole õigustatud elatisabi saama, kui vanema asemel täidab ülalpidamiskohustust perekonnaseaduse § 106 alusel teine isik.

2. jagu Elatisabi maksmise alused ja taotlemine 

§ 49.   Kohtumenetlusaegse elatisabi maksmise alused

  (1) Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse, kui võlgnik ei täida ülalpidamiskohustust perekonnaseaduse kohaselt.
[RT I, 31.03.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]

  (2) Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse õigustatud isikule, kes taotleb kohtult elatise väljamõistmist, välja arvatud elatise suuruse muutmist, ja kelle kasuks on tehtud lapse elatisnõude maksekäsu kiirmenetluse korral kohtu makseettepaneku määrus või vanemat elatist maksma kohustava hagi tagamise abinõu rakendamise määrus (edaspidi hagi tagamise määrus).

  (3) Kohtumenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on 100 eurot kalendrikuus. Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse 150 päeva eest käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud makseettepaneku määruse või hagi tagamise määruse tegemisest arvates.

  (3¹) Kohtumenetlusaegse elatisabi maksmise algus- ja lõpukuul arvutatakse elatisabi suurus proportsionaalselt nende päevade arvuga, mille eest on õigus elatisabi saada.
[RT I, 31.03.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]

  (4) Kohtumenetlusaegset elatisabi ei maksta, kui lapsele on seda varem makstud sama vanema suhtes elatist väljamõistva kohtumenetluse algatamise tõttu, välja arvatud juhul, kui elatisabi taotleb käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punktis 2 nimetatud täisealine laps, kellele on elatisabi makstud siis, kui ta oli alaealine.
[RT I, 31.03.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]

§ 50.   Täitemenetlusaegse elatisabi maksmise alused

  (1) Täitemenetlusaegse elatisabi maksmise aluseks on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 tähenduses, millega elatis on välja mõistetud (edaspidi elatise maksmise alusdokument). Täitemenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on kuni 100 eurot kalendrikuus ja selle maksmise aluseks on võlgniku makstud elatise summa.
[RT I, 31.03.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]

  (2) Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse, kui elatise sissenõudmiseks täitetoimiku avamisest on möödunud üks kuu ja pärast seda on tekkinud võlgnevus käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud perioodi eest.
[RT I, 30.06.2020, 11 - jõust. 01.07.2020]

  (3) Kui võlgniku makstud elatise summa on väiksem kui 100 eurot kalendrikuus, on elatisabi suurus 100 euro ja makstud elatise vahe. Täitemenetlusaegset elatisabi ei maksta, kui võlgniku makstud summa on võrdne 100 euroga või suurem kui 100 eurot kalendrikuus.

  (4) Kui elatise maksmise alusdokumendi alusel on võlgniku elatise maksmise kohustus väiksem kui 100 eurot kalendrikuus, on täitemenetlusaegse elatisabi maksimaalne suurus elatise maksmise alusdokumendis määratud suurus.
[RT I, 31.03.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]

  (5) Täitemenetlusaegse elatisabi suuruse arvutamise aluseks võetakse sissenõudjale elatisena laekunud summad kalendrikuu esimesest kuni kalendrikuu viimase kuupäevani.
[RT I, 30.06.2020, 11 - jõust. 01.07.2020]

§ 50¹.   Pankrotimenetlusaegse elatisabi maksmise alused

  (1) Kui võlgnik ei täida pankrotimenetluse ajal perekonnaseadusest tulenevat ülalpidamiskohustust, makstakse õigustatud isikule elatise maksmise alusdokumendi alusel alates pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetlusaegset elatisabi. Elatisabi maksmine lõpeb pankroti lõpetamise määruse jõustumise kuule järgnevast kuust.

  (2) Pankrotimenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on kuni 100 eurot kalendrikuus ja selle maksmise aluseks on võlgniku makstud elatise summa. Elatisabi suuruse arvutamisel rakendatakse käesoleva seaduse § 50 lõigetes 3–5 sätestatud põhimõtteid.

  (3) Pankrotimenetlusaegset elatisabi makstakse tagasiulatuvalt alates täitemenetluse peatamisest pankrotiavalduse menetlemise ajal kuni pankroti väljakuulutamiseni.

  (4) Kui isikul on õigus saada samal kuul pankrotimenetlusaegset ja kohtumenetlusaegset või täitemenetlusaegset elatisabi, makstakse elatisabi kokku kuni 100 eurot kalendrikuus.
[RT I, 31.03.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]

§ 51.   Elatisabi taotlemine

  (1) Kohtumenetlusaegse elatisabi saamiseks esitab õigustatud isiku seaduslik esindaja või täisealine õigustatud isik, kes taotleb kohtult elatise väljamõistmist, taotluse Sotsiaalkindlustusametile.
[RT I, 31.03.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]

  (2) Täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks esitab õigustatud isiku seaduslik esindaja või täisealine õigustatud isik taotluse Sotsiaalkindlustusametile täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri kaudu.
[RT I, 31.03.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]

  (3) Sotsiaalkindlustusamet algatab täitemenetlusaegse elatisabi menetluse kohtutäiturilt teate saamisega. Kohtutäitur edastab hiljemalt käesoleva seaduse § 50 lõikes 5 nimetatud arvestusperioodile järgneva kalendrikuu esimesel tööpäeval Sotsiaalkindlustusametile elatisabi taotleja taotluse, kui elatisabi taotleja on täitmisavalduses andnud nõusoleku täitemenetlusaegse elatisabi menetluse algatamiseks Sotsiaalkindlustusametis.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teate ja taotluse andmete loetelu ning esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (5) Kui pankrotimenetlusaegset elatisabi saama õigustatud isikule on eelneva 12 kuu jooksul makstud elatisabi, saab Sotsiaalkindlustusamet andmed võlgniku suhtes esitatud pankrotiavalduse kohta kohtute infosüsteemist ja pankroti väljakuulutamise kohta väljaandest Ametlikud Teadaanded. Sotsiaalkindlustusamet kontrollib elatisabi saama õigustatud isiku vastavust pankrotimenetlusaegse elatisabi saamise tingimustele ja teavitab õigustatud isiku seaduslikku esindajat või täisealist õigustatud isikut elatisabi saamise õiguse tekkimisest.
[RT I, 31.03.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]

  (6) Kui isikut ei ole käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel pankrotimenetlusaegse elatisabi saamise õiguse tekkimisest teavitatud, esitab elatisabi saama õigustatud isiku seaduslik esindaja või täisealine õigustatud isik taotluse pankrotimenetlusaegse elatisabi saamiseks Sotsiaalkindlustusametile.
[RT I, 31.03.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]

  (7) Pankrotimenetlusaegse elatisabi taotluse andmete loetelu ja esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 31.03.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]

3. jagu Elatisabi määramine ja maksmine 

§ 52.   Elatisabi määramine

  (1) Kohtumenetlusaegne elatisabi määratakse, kui taotlemiseks vajalikud dokumendid on esitatud 45 päeva jooksul makseettepaneku määruse tegemisest või hagi tagamise määruse tegemisest arvates.

  (1¹) Pankrotimenetlusaegne elatisabi määratakse, kui taotlemiseks vajalikud dokumendid on esitatud kuue kuu jooksul pankroti väljakuulutamisest arvates. Elatisabi hilisema taotlemise korral määratakse elatisabi tagantjärele kuni taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.
[RT I, 31.03.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]

  (2) Kohtumenetlusaegse ja pankrotimenetlusaegse elatisabi määramise või määramata jätmise otsuse teeb Sotsiaalkindlustusamet sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 25 sätestatud korras.
[RT I, 31.03.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]

  (3) Kohtumenetlusaegse ja pankrotimenetlusaegse elatisabi määramise otsuses märgitakse teave elatisnõude ülemineku kohta riigile.
[RT I, 31.03.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]

  (4) Kohtumenetlusaegse ja pankrotimenetlusaegse elatisabi määramise otsus toimetatakse kätte elatisabi taotlejale ja elatisnõude võlgnikule. Kui puuduvad andmed elatisabi võlgniku aadressi kohta või kui elatisabi võlgnik ei ela teada oleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning otsust ei ole muul viisil võimalik teatavaks teha, avaldatakse elatisabi määramise otsus ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
[RT I, 31.03.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]

  (4¹) Sotsiaalkindlustusamet teavitab pankrotihaldurit pankrotimenetlusaegse elatisabi määramise otsuse tegemisest.
[RT I, 31.03.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]

  (5) Täitemenetlusaegne elatisabi määratakse Sotsiaalkindlustusameti toiminguga.

  (6) Sotsiaalkindlustusamet teeb sotsiaalkaitse infosüsteemi kaudu teatavaks täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud toimingu. Elatisabi taotlejale tehakse täitemenetlusaegne elatisabi määramise toiming teatavaks sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 27 sätestatud korras.

§ 53.   Elatisabi maksmine

  (1) Kohtumenetlusaegse elatisabi esimene väljamakse tehakse hiljemalt taotluse esitamise päevale järgneval kuul väljamaksmise kuu ja sellele eelnenud perioodi eest. Järgmised maksed tehakse järgmisel kuul väljamaksmise kuule vastavas elatisabi suuruses.
[RT I, 28.12.2017, 7 - jõust. 01.03.2018]

  (2) Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse täitemenetlusaegse elatisabi taotluse esitamisele ning käesoleva seaduse § 50 lõikes 2 sätestatud tähtajale järgneval kuul.
[RT I, 31.03.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]

  (3) Pankrotimenetlusaegse elatisabi esimene väljamakse tehakse hiljemalt taotluse esitamise päevale järgneval kuul sellele eelnenud perioodi eest. Järgmised maksed tehakse järgmisel kuul eelnevale kuule vastavas elatisabi suuruses.
[RT I, 31.03.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]

§ 54.   Elatisabi maksmise lõpetamine

  (1) Sotsiaalkindlustusamet lõpetab kohtumenetlusaegse elatisabi maksmise enne käesoleva seaduse § 49 lõikes 3 nimetatud tähtaja möödumist ja tunnistab elatisabi määramise otsuse kehtetuks järgmise asjaolu esinemise kuule järgnevast kuust:
[RT I, 31.03.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]
  1) kui hagi tagamise määrus, millega võlgnikku kohustati elatist maksma kohtumenetluse ajal, on tühistatud;
  2) kui kohtumenetlus elatisnõudes on lõpetatud;
  3) kui ilmneb, et elatisabi maksmise tingimused ei olnud või ei ole enam täidetud;
  4) võlgniku surma korral;
  5) elatisabi saama õigustatud isiku surma korral.

  (2) Kui võlgnik tõendab, et ülalpidamiskohustust ei ole tekkinud või ülalpidamiskohustus on täidetud või esitab elatisnõudele muu tõendatud vastuväite, lõpetab Sotsiaalkindlustusamet kohtumenetlusaegse elatisabi maksmise üksnes käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 ja 5 sätestatud tingimustel.

  (3) Sotsiaalkindlustusamet lõpetab pankrotimenetlusaegse elatisabi maksmise enne pankrotimenetluse lõppemist ja tunnistab elatisabi määramise otsuse kehtetuks järgmise asjaolu esinemise kuule järgnevast kuust:
  1) kui ilmneb, et elatisabi maksmise tingimused ei olnud või ei ole enam täidetud;
  2) võlgniku surma korral;
  3) elatisabi saama õigustatud isiku surma korral.
[RT I, 31.03.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]

4. jagu Elatisabi saaja kohustused 

§ 55.   Elatisabi saaja teatamiskohustus

  (1) Kohtumenetlusaegse elatisabi saaja on kohustatud teatama Sotsiaalkindlustusametile lisaks käesoleva seaduse §-s 9 sätestatule viivitamata järgmistest asjaoludest, mis mõjutavad elatisabi maksmist:
  1) hagi tagamise määruse tühistamine;
  2) kohtumenetluse lõpetamine, sealhulgas kohtumenetluse lõpetamine elatisnõude rahuldamata jätmisega ja elatise väljamõistmisega;
  3) lapse kasvatamise lõpetamine;
  4) võlgniku asumine ülalpidamiskohustust täitma;
  5) ülevaade võlgniku poolt lapsele makstud elatisest ja muud andmed, mis on elatisabi maksmise ja elatise tagasinõude seisukohalt olulised;
[RT I, 31.03.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]
  6) elatise maksmise alusdokumendi muutmine;
[RT I, 31.03.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]
  7) välisriigis toimuva lapse elatise sissenõudmise täitemenetluse lõpetamine.

  (2) Täitemenetlusaegse elatisabi saaja on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3–7 sätestatud asjaoludest kohustatud viivitamata teavitama kohtutäiturit.
[RT I, 31.03.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]

  (3) Pankrotimenetlusaegse elatisabi saaja on kohustatud Sotsiaalkindlustusametile viivitamata teatama käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3–6 nimetatud asjaoludest, mis mõjutavad elatisabi maksmist.
[RT I, 31.03.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]

§ 56.   Elatisabi tagasinõudmine ja tasaarvestamine

  (1) Sotsiaalkindlustusamet nõuab elatisabi saajalt tagasi või tasaarvestab alusetult makstud elatisabi, kui:
  1) elatisabi on makstud hoolimata sellest, et käesolevas seaduses sätestatud elatisabi maksmise alused ei olnud täidetud;
  2) kohtumenetlusaegse elatisabi saamise eelduseks olnud kohtumenetlus on lõppenud, ilma et elatis oleks välja mõistetud, välja arvatud juhul, kui selle põhjuseks oli kostja surm;
  3) kohtumenetlusaegse elatisabi maksmise ajal asub võlgnik täitma ülalpidamiskohustust ning ta ei teadnud ega pidanudki kohustust täites teadma nõude üleminekust riigile;
  4) täitemenetlusaegse või pankrotimenetlusaegse elatisabi maksmise ajal asub võlgnik täitma ülalpidamiskohustust.
[RT I, 31.03.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]

  (2) Alusetult makstud täitemenetlusaegset või pankrotimenetlusaegset elatisabi ei ole lubatud tasaarvestada õigustatud isiku täitemenetlusaegse ja pankrotimenetlusaegse elatisabi nõudega.
[RT I, 31.03.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]

  (3) Kui kohtutäitur või pankrotihaldur saab teada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud asjaolust, teavitab ta sellest viivitamata Sotsiaalkindlustusametit.
[RT I, 31.03.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]

  (4) [Kehtetu - RT I, 31.03.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]

5. jagu Elatisnõude üleminek riigile ja selle sissenõudmine 

§ 57.   Elatisnõude üleminek riigile

  (1) Kui lapsel oli kohtumenetluse ajal õigus nõuda ülalpidamist võlgnikult, läheb kohtumenetlusaegse elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi ulatuses.

  (1¹) Pankrotimenetlusaegse elatisabi saaja elatise maksmise alusdokumendist tulenev elatisnõue läheb elatisabi määramise otsuse tegemisel riigile üle väljamakstud pankrotimenetlusaegse elatisabi ulatuses.
[RT I, 31.03.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]

  (2) Täitemenetlusaegse elatisabi saaja elatise maksmise alusdokumendist tulenev elatisnõue läheb riigile üle täitemenetlusaegse elatisabi määramisest alates väljamakstud täitemenetlusaegse elatisabi ulatuses.
[RT I, 31.03.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]

  (3) Elatise maksmise alusdokument käesoleva paragrahvi lõigete 1–2 alusel riigile üleläinud elatisnõude kohta kehtib ka riigi kohta. Riigil on talle üleläinud elatisnõude suhtes täitedokumendist tulenevad õigused.
[RT I, 31.03.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]

  (4) Sotsiaalkindlustusamet teatab võlgnikule kohtumenetlusaegse elatisabi nõude riigile üleminekust viivitamata pärast võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendi jõustumist.

  (4¹) Sotsiaalkindlustusamet teatab võlgnikule pankrotimenetlusaegse elatisabi nõude riigile üleminekust viivitamata pärast pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumist.
[RT I, 31.03.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]

  (5) Võlgnikule teatatakse kirjalikult, milline nõue, millisest hetkest, millises ulatuses ja millisel õiguslikul alusel on riigile üle läinud. Ühtlasi tehakse võlgnikule ettepanek kohtumenetlusaegse või pankrotimenetlusaegse elatisabi maksmisest tulenev riigi nõue rahuldada ja antakse nõude rahuldamiseks vajalikke juhiseid.
[RT I, 31.03.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]

§ 58.   Riigile üleläinud elatisnõude sissenõudmine

  (1) Kui kohtumenetlusaegse elatisabi nõude võlgnik ei ole riigile üleläinud nõuet rahuldanud, võib Sotsiaalkindlustusamet elatisnõude tasaarvestada või nõuda võla sisse pärast elatist maksma kohustava kohtulahendi jõustumist sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud korras.

  (1¹) Kui pankrotimenetlusaegse elatisabi nõude võlgnik ei ole riigile üleläinud nõuet rahuldanud, võib Sotsiaalkindlustusamet nõuda võla sisse pärast pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumist vastavalt sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatule.
[RT I, 31.03.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]

  (2) Riigile üleläinud elatisnõude sissenõudmist korraldab ja võlausaldaja õigusi teostab:
  1) täitemenetlusaegse elatisnõude korral Maksu- ja Tolliamet;
  2) kohtumenetlusaegse ja pankrotimenetlusaegse elatisnõude korral Sotsiaalkindlustusamet.
[RT I, 31.03.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]

  (3) Täitemenetlusaegse elatisabi nõue loetakse elatisasja täitemenetlusega ühinenuks, kui Sotsiaalkindlustusamet teavitab sotsiaalkaitse infosüsteemi kaudu elatist sissenõudvat kohtutäiturit täitemenetlusaegse elatisabi väljamaksmisest või välisriigist laekuva elatise vahendamise korral riigi nõude mahaarvamisest käesoleva seaduse § 60 lõike 3 alusel.
[RT I, 31.03.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]

  (4) Riigile üleläinud elatisnõue makstakse riigile ühinenud täitemenetluses välja ainult siis, kui lapsele kuuluv ja sissenõutavaks muutunud elatisnõue on täies mahus välja makstud.

  (5) Elatisabi ei nõuta sisse elatisabi saama õigustatud isikult, tema õelt ega vennalt ega nende seaduslikult esindajalt, kui riigi nõue tema vastu on tekkinud pärimisseaduses sätestatud korras.
[RT I, 31.03.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]

  (6) Riigile üleläinud ja võlgnikult sissenõutud elatisnõude ja elatisabi saajalt tagasinõutud elatisabi summad kantakse riigieelarvesse.

6. jagu Täitemenetlusaegse elatisabi erisused täitemenetluse läbiviimisel välisriigis 

§ 59.   Kohtulahendi välisriiki täitmisele esitamine

  (1) Kui võlgniku suhtes ei saa Eestis täitemenetlust läbi viia, sest tal puudub Eestis vara, elu- ja asukoht ning taotlejale on teada, et võlgniku või tema vara asukoht võib olla välisriigis, peab elatisabi taotleja täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks esitama elatist väljamõistva kohtulahendi täitmisele asjakohasesse välisriiki. Sel juhul esitab taotleja ka täitemenetlusaegse elatisabi taotluse käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel volitatud kohtutäiturile.

  (2) Kui võlgniku vara, elu- või asukoht on Euroopa Liidu liikmesriigis või riigis, mis on liitunud elatist väljamõistva kohtulahendi täitmise taotlemist Eesti keskasutuse kaudu võimaldava konventsiooniga, peab elatisabi taotleja esitama elatist väljamõistva kohtulahendi täitmisele vastavasse riiki Justiitsministeeriumi kaudu. Sel juhul esitab taotleja ka täitemenetlusaegse elatisabi taotluse Justiitsministeeriumile.

  (3) Elatisabi taotleja kohustub elatist väljamõistva kohtulahendi välisriiki täitmisele esitamise korral volitama enda poolt valitud kohtutäiturit võtma vastu välisriigis võlgnikult sissenõutud elatist. Elatisabi taotleja märgib elatist väljamõistva kohtulahendi välisriiki täitmisele esitamise korral elatise saajaks volitatud kohtutäituri ja saaja kontoks selle kohtutäituri ametialase arvelduskonto.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud volikirja andmete loetelu, millega elatisabi taotleja volitab kohtutäiturit välisriigist sissenõutud elatist vastu võtma, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (5) Justiitsministeerium edastab volitatud kohtutäiturile elatisabi taotluse, välisriiki saadetava kohtulahendi koopia ja taotleja poolt esitatud võlgnevuse kalkulatsiooni.

  (6) Volitatud kohtutäitur avab välisriigist laekuva elatise vahendamise toimiku, milles peab arvestust lapsele ja riigile kuuluvate elatisnõuete üle tema arvelduskontole laekuva elatise ning talle esitatud andmete ja dokumentide alusel. Kohtutäitur esitab Sotsiaalkindlustusametile käesoleva seaduse § 50 lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul elatisabi väljamakse suuruse samas sättes nimetatud arvestusperioodi eest, lähtudes tema poolt elatisabi taotlejale ülekantud elatise suurusest ning talle esitatud kirjalikest dokumentidest, millest nähtub, et elatisabi taotleja nõue on rahuldatud.

  (7) Kui võlgniku suhtes viiakse Eestis läbi täitemenetlust, kuid lisaks on võimalik tema suhtes alustada täitemenetlust ka välisriigis, on elatisabi taotleja kohustatud algatama täitemenetluse ka välisriigis käesoleva jao kohaselt. Sellisel juhul volitab elatisabi taotleja välisriigis sissenõutud elatist vastu võtma Eestis täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri.

  (8) Kui elatisabi taotleja on algatanud elatist väljamõistva kohtulahendi alusel välisriigis täitemenetluse enne, kui ta esitab elatisabi taotluse, peab ta elatisabi saamiseks volitama Eesti kohtutäiturit käesoleva paragrahvi kohaselt välisriigis sissenõutud elatist vastu võtma ning teavitama välisriigis täitemenetlust läbiviivat asutust või isikut, et sissenõutud elatis tuleb kanda volitatud kohtutäituri ametialasele kontole. Elatisabi taotleja peab välisriigis alustatud täitemenetluse kohta esitama täitemenetlust läbiviiva asutuse väljastatud ning apostillitud või legaliseeritud kinnituse.

  (9) Kui Justiitsministeerium on välisriigi keskasutuselt saanud teabe, et täitemenetlust välisriigis ei ole alustatud või täitemenetlus on lõpetatud, edastab Justiitsministeerium nimetatud teabe välisriigist elatist vahendama volitatud Eesti kohtutäiturile. Kohtutäitur lõpetab teabe saamise järel elatise vahendamise ning sulgeb elatise vahendamise toimiku.

§ 60.   Välisriigist laekuv elatis, elatisabi väljamaksmine ja riigi nõude mahaarvamine

  (1) Kohtutäitur, keda on volitatud vastu võtma välisriigis sissenõutud elatist on kohustatud tema kontole laekunud elatise kandma elatisabi taotleja kontole kümne tööpäeva jooksul.

  (2) Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse alates ühe kuu möödumisest välisriigis sundtäitmisele pädeva isiku poolt kohtulahendi vastuvõtmise kohta kinnituse esitamisest. Kui kohtulahend on esitatud täitmisele Justiitsministeeriumi kaudu, makstakse täitemenetlusaegset elatisabi alates ühe kuu möödumisest, kui Justiitsministeerium on saanud välisriigi pädevalt keskasutuselt teate kohtulahendi täitmisele edastamise kohta.
[RT I, 31.03.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]

  (3) Kohtutäitur arvab riigile üleläinud elatisnõude maha välisriigist laekunud elatisest talle esitatud kohtulahendi ja nõude üleminekut tõendava dokumendi alusel, kui lapsele kuuluv ja sissenõutavaks muutunud elatisnõue on täies ulatuses välja makstud.

5. peatükk Rakendussätted 

1. jagu Üleminekusätted ja järelhindamine 

§ 61.   Üksikvanema lapse toetuse maksmise jätkamine

  Kui isikule makstakse käesoleva seaduse jõustumise ajal üksikvanema lapse toetust, jätkatakse selle maksmist vastavalt käesoleva seaduse §-le 19.

§ 62.   Käesoleva seaduse § 50 lõike 2 ja § 60 lõike 2 rakendamine
[RT I, 31.03.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]

  Käesoleva seaduse § 50 lõikes 2 ja § 60 lõikes 2 sätestatud ühekuulist ooteaega kohaldatakse tagasiulatuvalt täitemenetluses esitatud elatisabi avalduse suhtes, kui elatisabi ei ole välja makstud seetõttu, et varem kehtinud neljakuuline ooteaeg ei ole veel möödunud.
[RT I, 31.03.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]

§ 63.   Seaduse järelhindamine

  (1) Käesoleva seaduse järelhindamiseks koostab Sotsiaalkindlustusamet tegevuskava, kus sätestatakse järelhindamise aeg, vaadeldavad mõju liigid ja hindamise kriteeriumid. Sotsiaalkindlustusamet esitab nimetatud tegevuskava Sotsiaalministeeriumile 2018. aasta 1. jaanuariks.

  (2) Sotsiaalkindlustusamet teeb järelhindamise lõpliku analüüsi 2020. aasta 1. jaanuariks ja esitab selle Sotsiaalministeeriumile kinnitamiseks.

  (3) Vanemahüvitise suuruse arvutamisel töötusega arvestamise põhimõtte rakendamise sotsiaalse, sealhulgas demograafilise eeldatava olulise mõju järelhindamise teeb Sotsiaalministeerium hiljemalt 2024. aastal.
[RT I, 28.05.2021, 12 - jõust. 01.07.2021]

§ 63¹.   Üleminekusätted vanemahüvitise ning lapsehooldustasu määramisel ja maksmisel

  (1) Isikule, kellel oli õigus saada vanemahüvitist enne 2019. aasta 1. septembrit, ei kohaldata temale väljamaksmata vanemahüvitise suhtes 2019. aasta 1. septembril jõustunud perehüvitiste seaduse §-des 37–40 sätestatut.

  (2) Isikule, kellel on õigus saada lapsehooldustasu kuni 2019. aasta 31. augustini kehtinud perehüvitiste seaduse alusel, määratakse ja makstakse lapsehooldustasu kuni 2024. aasta 31. augustini või lapsehooldustasu saamise õiguse lõppemiseni. Sotsiaalkindlustusamet kohaldab lapsehooldustasu määramisel ja maksmisel enne 2019. aasta 1. septembrit kehtinud perehüvitiste seadust.
[RT I, 28.12.2017, 7 - jõust. 01.09.2019]

  (3) Isa vanemahüvitise saamise õigus on üksnes isal, kelle laps sünnib 2020. aasta 1. juulil või hiljem, välja arvatud töölepingu seaduse § 139² lõigetes 1 ja 5 sätestatud juhtudel.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]

  (4) Isikule, kellel tekkis õigus sünnitushüvitisele ravikindlustuse seaduse alusel enne 2022. aasta 1. aprilli, makstakse sünnitushüvitist ravikindlustuse seaduse kuni 2022. aasta 31. märtsini kehtinud redaktsioonis sätestatud alustel, tingimustel ja korras. Sünnituslehe lõpupäevale järgnevast päevast tekib isikul käesoleva seaduse alusel õigus üksnes jagatavale vanemahüvitisele 435 päevaks.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud sünnitushüvitist saama õigustatud isikule, kellele makstav jagatav vanemahüvitis arvutatakse käesoleva seaduse § 43 lõike 1 alusel, hüvitatakse alates lapse sünnist jagatava vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe, mis loetakse jagatavaks vanemahüvitiseks.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]

  (6) Kui isikule on vanemahüvitis määratud enne 2022. aasta 1. aprilli, kohaldatakse vanemahüvitise kasutamata kalendripäevadele käesoleva seaduse 2022. aasta 1. aprillil jõustunud redaktsiooni.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]

  (7) Isikul, kellele maksti kuni 2022. aasta 1. aprillini isa täiendavat vanemahüvitist, vähendatakse isa vanemahüvitise saamise õigust nende kalendripäevade võrra, kui ta sai isa täiendavat vanemahüvitist.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]

  (8) Isikule, kellel tekkis õigus lapsendamishüvitisele ravikindlustuse seaduse alusel enne 2022. aasta 1. aprilli, makstakse lapsendamishüvitist ravikindlustuse seaduse kuni 2022. aasta 31. märtsini kehtinud redaktsioonis sätestatud alustel, tingimustel ja korras.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]

§ 63².   Üleminekusäte vanemahüvitise arvutamisel laste järjestikuse sünni korral

  Kui vanemahüvitise saajal, kelle lapse sünni vahe eelmise lapse sünniga on lühem kui kolm aastat ning käesoleva seaduse §-de 37–40 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmine tulu on väiksem kui talle eelmisel korral määratud hüvitise arvutamise aluseks olnud tulu või see on sellega võrdne, arvutab Sotsiaalkindlustusamet vanemahüvitise ümber edasiulatuvalt alates 2020. aasta 1. juulist vastavalt käesoleva seaduse 2020. aasta 1. juulil jõustunud § 41 lõikele 1. Vanemahüvitis arvutatakse ümber ja makstakse välja Sotsiaalkindlustusameti toiminguga hiljemalt 2020. aasta 30. novembriks.
[RT I, 30.06.2020, 11 - jõust. 01.07.2020]

§ 63³.   Peretoetuste maksmine Sotsiaalministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursusel osalemise korral

  Käesoleva seaduse § 17 lõikes 2 nimetatud juhul makstakse peretoetusi Sotsiaalministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursusel osalemise korral alates 2021. aasta 1. aprillist.
[RT I, 22.03.2021, 2 - jõust. 01.04.2021]

§ 63⁴.   Vanemahüvitise maksmine tagasiulatuvalt lapse surnult sündimise korral

  (1) Isal, kelle laps sündis surnult pärast 2020. aasta 1. juulit ja enne käesoleva seaduse § 34 lõike 1² jõustumist, on õigus tagasiulatuvalt isa täiendavale vanemahüvitisele isapuhkust kasutamata. Sellisel juhul ei rakendata käesoleva seaduse § 44 lõikes 1 sätestatut taotlemise ajalist piirangut.

  (2) Emal, kelle laps sündis surnult pärast 2020. aasta 1. juulit ja enne käesoleva seaduse § 34 lõike 1² jõustumist ja kellel ei olnud õigust sünnitushüvitisele ravikindlustuse seaduse alusel, on õigus tagasiulatuvalt vanemahüvitisele alates lapse sünni päevast järjestikku 30 kalendripäeva.
[RT I, 28.05.2021, 12 - jõust. 07.06.2021]

§ 63⁵.   Paragrahvi 37 lõigete 4¹–4³ rakendamine
[Kehtetu - RT I, 28.05.2021, 12 - jõust. 01.04.2022]

§ 63⁶.   Paragrahvi 39 lõigete 6¹–6³ rakendamine

  Käesoleva seaduse § 39 lõigetes 6¹–6³ sätestatut rakendatakse tagasiulatuvalt ajavahemikus 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 2023. aasta 31. detsembrini sündinud laste puhul.
[RT I, 28.05.2021, 12 - jõust. 01.04.2022, kehtib kuni 31.12.2026]

§ 63⁷.   Lasterikka pere toetuse maksmise jätkamine ja peretoetuste maksmine pärast 2023. aasta 1. jaanuari

  (1) Õigus lasterikka pere toetuse maksmise jätkamisele käesoleva seaduse § 21 lõike 4 või 5 alusel on neil, kellel on õigus lasterikka pere toetusele 2023. aasta 1. jaanuari seisuga või pärast seda.

  (2) Käesoleva seaduse § 21 lõike 4 või 5 alusel makstakse lasterikka pere toetus ajavahemiku eest 2023. aasta 1. jaanuarist kuni 2023. aasta 31. märtsini välja hiljemalt 2023. aasta 31. märtsiks.

  (3) Kui lapsetoetuse maksmine on enne 2023. aasta 1. jaanuari lõpetatud ja toetus määratakse 2023. aasta 1. jaanuarist uuesti, makstakse peretoetused ajavahemiku eest 2023. aasta 1. jaanuarist kuni 2023. aasta 31. märtsini välja hiljemalt 2023. aasta 31. märtsiks.

  (4) Käesoleva seaduse § 17 lõikes 3, § 19 lõikes 3 ning § 21 lõigetes 2 ja 3 sätestatud peretoetuse 2023. aasta jaanuaris väljamakstud toetuse suuruse ja 2023. aasta 1. veebruarist jõustunud toetuse suuruse vahe makstakse välja hiljemalt 2023. aasta 31. maiks.
[RT I, 11.01.2023, 2 - jõust. 01.02.2023]

2. jagu Seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine 

§ 64. – § 72. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 73.   Perehüvitiste seaduse muutmine

Perehüvitiste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 16 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) lasterikka pere toetus.”;

2) paragrahvi 17 lõikes 3 asendatakse arv „50” arvuga „55”;

3) paragrahvi 17 lõikes 3 asendatakse arv „55” arvuga „60”;

4) paragrahv 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

㤠21. Lasterikka pere toetus

(1) Lasterikka pere toetuse saamise õigus on ühel vanemal, hooldajal või eestkostjal või käesoleva seaduse § 25 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud isikul, kes kasvatab peres kolme või enamat last, kes vastavad käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele.

(2) Lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 300 eurot.
[RT I, 24.12.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

(3) Lasterikka pere toetuse suurus seitset või enamat last kasvatavale perele on 400 eurot.”.
[RT I, 24.12.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

§ 74. – § 87. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

3. jagu Seaduse jõustumine 

§ 88.   Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2017. aasta 1. jaanuaril.

  (2) Käesoleva seaduse § 79 punkt 2 ning § 87 punktid 1 ja 2 jõustuvad üldises korras.

  (3) Käesoleva seaduse § 73 punktid 1 ja 4, § 76 punkt 1 ja § 78 punkt 5 jõustuvad 2017. aasta 1. juulil.

  (4) Käesoleva seaduse § 64, § 70 punkt 1 ja § 73 punkt 2 jõustuvad 2018. aasta 1. jaanuaril.

  (5) Käesoleva seaduse § 73 punkt 3 jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril.

  (6) Käesoleva seaduse § 34 lõiked 1² ja 1³ ning § 44 lõige 1⁵ kehtivad kuni 2022. aasta 31. märtsini.
[RT I, 28.05.2021, 12 - jõust. 07.06.2021]

  (7) Käesoleva seaduse § 37 lõiked 4¹–4³ ja § 63⁵ kehtivad kuni 2022. aasta 31. märtsini.
[RT I, 28.05.2021, 12 - jõust. 01.07.2021]

  (8) Käesoleva seaduse § 39 lõiked 6¹–6³ ja § 63⁶ kehtivad kuni 2026. aasta 31. detsembrini.
[RT I, 28.05.2021, 12 - jõust. 01.04.2022]

  (9) Käesoleva seaduse § 40 lõige 6 kehtib kuni 2024. aasta 9. aprillini.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022, muudetud [RT I, 31.03.2022, 1]]