Text size:

Atmospheric Air Protection Act

Issuer:Riigikogu
Type:act
In force from:13.07.2017
In force until:02.01.2018
Translation published:04.09.2017

Chapter 1 Ambient Air Protection  

Division 1 General Provisions  

§ 1.  Scope of regulation

  This Act provides for:
 1) the requirements set for affecting ambient air by chemical and physical pollutants;
 2) the measures for maintaining and improving the quality of ambient air;
 3) the requirements for protection of ozone layer;
 4) the measures for mitigation of climate changes and reduction of greenhouse gas emissions;
 5) the organisation of state supervision over compliance with the requirements provided for in this Act;
 6) the liability for failure to comply with the requirements provided for in this Act.

§ 2.  Application of Administrative Procedure Act and General Part of the Environmental Code Act

 (1) The Administrative Procedure Act shall apply to the administrative procedure provided for in this Act, taking account of the specifications provided for in this Act.

 (2) Chapter 5 of the General Part of the Environmental Code Act shall apply to the proceedings regarding environmental permits provided for in this Act for release of pollutants from stationary sources of pollution into the ambient air (hereinafter air pollution permit), taking account of the specifications provided for in this Act.

§ 3.  Atmospheric air and ambient air

 (1) Atmospheric air consists of the troposphere, stratosphere and mesosphere air layers which extend up to 100 kilometres from the ground.

 (2) Ambient air is outdoor air in the troposphere, excluding air in working environment.

§ 4.  Pollutant

  For the purposes of this Act, a pollutant is any substance or mixture of substances in the ambient air which may have harmful effects on human health or the environment.

§ 5.  Affecting of ambient air by chemical pollution

  Affecting of the ambient air by chemical pollution is the alteration of the composition of the ambient air by emission of pollutants.

§ 6.  Affecting of ambient air by physical exposure

  Affecting of the ambient air by physical exposure is the affecting of the ambient air by noise and infrasound and ultrasound.

§ 7.  Ambient air pollution

  Ambient air pollution is the affecting of the ambient air by chemical pollution or physical pollution so that is causes environmental hazard or environmental risk.

§ 8.  Unfavourable weather conditions

  Unfavourable weather conditions are such meteorological conditions which may cause, in mutual short term conjunction, deterioration of air quality in certain areas in the air layer near the ground.

§ 9.  Air quality level and pollutant deposition level

 (1) Air quality level is the content of a pollutant per unit of volume of ambient air during a certain period of time at a temperature of 293.15 kelvins (K) and an atmospheric pressure of 101.3 kilopascals (kPa) and the quantity of fine particulate matter (PM10) and very fine particulate matter (PM2,5) and substance contained therein under the conditions prevailing at the date of measurements.

 (2) Pollutant deposition level is the quantity of a pollutant which deposited from the ambient air during a certain period of time per surface unit and which characterises the air quality level.

§ 10.  Air quality limit value

 (1) Air quality limit value is the emission limit value of pollutant in a unit of volume of the ambient air or an emission limit value of pollutant which has deposited on a surface unit and which was established on the basis of scientific knowledge and has to be achieved, in the case the specified quantity is exceeded, within a given period and must not be exceeded thereafter. The objective of establishing the limit value is to prevent, preclude or reduce the adverse impact of the pollutant to human health or the environment.

 (2) If the margin of exceedance of the limit value has been established for a pollutant on the basis of subsections 47 (1) and (2 ) of this Act in addition to the air quality limit value or the number of acceptable exceedance thereof per calendar year, it shall be deemed, in the case of compliance therewith, that the limit value has not been exceeded.

 (3) Significant environmental nuisance is presumed in the case the air quality limit value is exceeded.

§ 11.  Margin of tolerance of air quality limit value

  The margin of tolerance of air quality limit value is the percentage of the air quality limit value by which the established limit value may temporarily be exceeded on the terms and conditions provided for in this Act.

§ 12.  Air quality target value

 (1) Air quality target value is the quantity of a pollutant in a unit of volume of ambient air or the quantity of a pollutant deposited on a surface which has to be attained in the case the specified quantity is exceeded by taking appropriate measures not entailing disproportionate costs either over a specified period or as quickly as possible and with the aim of improving the air quality and avoiding or reducing adverse impact on human health and the environment.

 (2) If a number of the cases per calendar year where it is permitted to exceed the target value has been established for a pollutant on the basis of subsection 47 (1) of this Act in addition to the air quality target value, it shall be deemed that in the case of compliance therewith the target value has not been exceeded.

§ 13.  Critical level of air quality

  Critical level of air quality is the quantity of a pollutant in a unit of volume of ambient air or the quantity of a pollutant deposited on a surface which is established on the basis of scientific knowledge and, if exceeded, direct adverse effects may occur on ecosystems or parts thereof, except on humans.

§ 14.  Information threshold for air quality and long-term air quality objective

 (1) Information threshold for air quality is the level of air quality beyond which there is a risk to human health from brief exposure for particularly sensitive sections of the population such as children, sick persons, the elderly and pregnant women, and for which immediate and appropriate information is necessary in order to implement protective measures.

 (2) Long-term air quality objective is the level of air quality to be attained in the long term, save where not achievable through proportionate measures, with the aim of providing effective protection of human health and the environment.

§ 15.  Alert threshold of air quality

  Alert threshold of air quality is the quantity of a pollutant in a unit of volume of ambient air or the quantity of a pollutant deposited on a surface which is higher than the air quality limit value and beyond which there is a risk to human health from brief exposure and protective measures must be immediately implemented.

§ 16.  Average exposure indicator and reduction target thereof

 (1) Average exposure indicator is an average level determined on the basis of measurements at urban background locations which reflects the population exposure to very fine particulate matter (PM2,5) on the basis of which the national target for reducing the average exposure indicator for very fine particulate matter and the air quality level obligation are calculated.

 (2) Target for reducing the average exposure indicator for very fine particulate matter is a percentage reduction of the average exposure set on the basis of subsection 47 (1) of this Act for the reference year with the aim of reducing harmful effects on human health, to be attained where possible by the term specified in the same provision and for the attainment thereof necessary measures not entailing disproportionate costs are prescribed.

§ 17.  Air quality level obligation

  Air quality level obligation is the quantity of a pollutant in a unit of volume of ambient air determined on the basis of the average exposure indicator with the aim of reducing harmful effects of the pollutant on human health.

§ 18.  Urban background locations

  Urban background locations are such places in urban areas where air quality levels are representative of the exposure of the general urban population.

§ 19.  Emission source

 (1) An emission source is a source which emits pollutants, noise, infrasound or ultrasound into the ambient air.

 (2) Emission sources are classified on the basis of the geometry of emission sources as point, line, surface and spatial emission sources.

 (3) Emission sources are classified on the basis of the mobility of emission sources as stationary and mobile emission sources:
 1) a stationary emission source is an emission source with a permanent location, including emission sources the location of which is changed at certain intervals, or a group of emission sources located within the same production area;
 2) a mobile emission source is an emission source which emits pollutants into the ambient air while moving.

 (4) If possible, classification of emission sources shall be based on the standard EVS 892 or another equivalent international standard or a standard of a European standardisation body.

§ 20.  Sudden emission

 (1) Sudden technological emission means emissions into the ambient air caused by technology during installation or equipment start-up and shut-down periods.

 (2) Accidental sudden emission means emissions into the ambient air in case of accident, technical failure, leakage or unplanned shut-down.

§ 21.  Production area

  For the purposes of this Act, production area is an area necessary for the operation of an installation which comprises one or more land units where the emission sources are located and which is operated by one or more operators.

§ 22.  Air layer near ground

  Upon the assessment of air quality, the air layer near the ground extends up to four meters above the ground or up to such height to which the public have regular access or where is fixed habitation.

§ 23.  Air quality zone

  Air quality zone is a zone formed taking account of the size of populations and ecosystems exposed to air pollution where air quality management and assessment are organised.

Division 2 Principles and Principal Obligations of Ambient Air Protection  

§ 24.  Principle of maintaining of air quality level

  In air quality zones where the air quality level is lower than the air quality limit value or target value established for a pollutant on the basis of subsections 47 (1) and (2) of this Act, the best ambient air quality must be maintained, compatible with sustainable development.

§ 25.  Principle of application of measures in case of exceedance of air quality limit values or target values

  In the case of exceedance of the air quality limit values or target values established for pollutants on the basis of subsections 47 (1) and (2) of this Act, measures must be applied in order to bring the air quality level in conformity with the air quality limit values or target values.

§ 26.  Restrictions upon planning activities which are likely to result in exceedance of air quality limit values or target values

  Upon planning such activities which are likely to result in exceedance of the air quality limit value or target value established for a pollutant on the basis of subsections 47 (1) and (2) of this Act in the air layer near the ground, the areas where, under unfavourable weather conditions, the dispersion of pollutants released into the ambient air is limited due to natural reasons or as a result of human activity, shall be excluded in the selection of location of emission sources.

§ 27.  Prohibition concerning height of emission of pollutants

  It is prohibited to build stationary emission sources with a height of emission of pollutants greater than 250 metres above ground level.

§ 28.  Obligations of possessors of emission sources upon activities which are likely to result in exceedance of air quality limit values or target values in air layer near ground

  The possessor of an emission source is required to apply additional measures for reducing the emissions of pollutants into the ambient air upon activities which are likely to result in exceedance of the air quality limit value or target value established for a pollutant on the basis of subsections 47 (1) and (2) of this Act in the air layer near the ground.

§ 29.  Duties of operator of stationary emission source

 (1) The operator of a stationary emission source shall use the best available techniques, energy efficient technology and abatement equipment to reduce emissions of pollutants in so far as it may be reasonably expected, taking into consideration the expenses to be incurred and possible adverse impact of pollution.

 (2) If abatement of pollutants is prescribed by the air pollution permit or integrated environmental permit or if abatement is planned by the building design documentation, operation of a stationary emission source without abatement equipment or with defective abatement equipment is prohibited, except under the conditions provided for in this Act or the Industrial Emissions Act and legislation established on the basis thereof.

Chapter 2 Air Quality Management and Information of Public of Air Quality  

Division 1 Air Quality Assessment and Management  

§ 30.  Air quality management and assessment

 (1) Air quality management is the planning and implementation of measures on the basis of air quality assessment for improving air quality. Emission limitation, improvement of conditions for dispersion of pollutants, prevention of transport of pollutants or other relevant measures shall be implemented for improving air quality.

 (2) Air quality management, including air quality assessment, shall be organised by the Ministry of the Environment.

 (3) Air quality assessment is the measurement, including monitoring, calculation, prediction and estimation, of the air quality level.

 (4) Air quality shall not be assessed in any location situated in an air quality zone where members of the public do not have access and there is no fixed habitation, and in work environment where provisions concerning health and safety at work apply.

§ 31.  Database of air quality assessment

 (1) Database of air quality assessment is a database in the State Information Systems which contains data constituting the basis for the air quality assessment, and air quality data.

 (2) The following data shall be entered in the database of air quality assessment:
 1) data on the emission sources related to pollution of ambient air;
 2) air quality data obtained in the course of monitoring and calculation of ambient air.

 (3) The chief processor of the database of air quality assessment is the Ministry of the Environment.

 (4) The database of air quality assessment and its statutes shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

§ 32.  Factors used upon air quality assessment

  The following factors shall be taken into account upon air quality assessment:
 1) possibility of adverse impact of pollutants, harmfulness of pollutants for the purposes of the Chemicals Act, incidence of pollutants in the ambient air and in particular the action of the pollutants which cause irreversible effects on human health and the environment as a whole;
 2) air quality level;
 3) environmental transformations related to changes in air quality level which may lead to production of more dangerous pollutants;
 4) persistence of pollutants in the environment, if the pollutant is not biodegradable and can accumulate in human body or in the environment.

§ 33.  Pollutants considered upon air quality management and assessment

 (1) Air quality shall be managed and assessed in relation to the following pollutants:
 1) sulphur dioxide (SO2);
 2) nitrogen dioxide (NO2) and oxides of nitrogen (NOx) is the sum of the volume of nitrogen oxide and nitrogen dioxide (NO + NO2) calculated as nitrogen dioxide;
 3) fine particulate matter (PM10);
 4) very fine particulate matter (PM2,5);
 5) lead (Pb);
 6) ozone (O3);
 7) benzene (C6H6);
 8) carbon monoxide (CO);
 9) benso(a)pyrene (B(a)P) as an indicator of polycyclic aromatic hydrocarbons (PAH);
 10) cadmium (Cd);
 11) arsenic (As);
 12) nickel (Ni);
 13) mercury (Hg).

 (2) For the purposes of this Act, fine particulate matter (PM10) shall mean matter which passes through a size-selective inlet as defined in the reference method for the sampling and measurement of PM10, standard EN 12341 or another equivalent international standard or a standard of a European standardisation body, with a 50 % efficiency cut-off at 10 µm aerodynamic diameter.

 (3) For the purposes of this Act, very fine particulate matter (PM2.5) shall mean matter which passes through a size-selective inlet upon sampling pursuant to the standard EN 12341 or another equivalent international standard or a standard of a European standardisation body, with a 50 % efficiency cut-off at 2.5 µm aerodynamic diameter.
[RT I, 03.07.2017, 5 - entry into force 13.07.2017]

 (4) For the purposes of clause (1) 9) of this section, polycyclic aromatic hydrocarbons shall mean organic compounds composed of at least two fused aromatic rings made entirely from carbon and hydrogen.

 (5) A pollutant not specified in subsection (1) of this section the volume of which is likely to exceed the air quality limit value established for the pollutant on the basis of subsection 47 (2) of this Act must be considered upon air quality assessment and management.

Subdivision 1 Assessment of Air Quality Level  

§ 34.  Measurement of air quality level

 (1) Measurement of air quality level is the taking of samples of the ambient air and the analysis thereof performed by a competent measurer for the purposes of the Metrology Act.
[RT I, 03.07.2017, 5 - entry into force 13.07.2017]

 (2) Air quality level shall be measured by fixed or indicative measurements.

§ 35.  Fixed measurements

  Fixed measurements are measurements taken at fixed sites, either continuously or by random sampling, to determine the air quality level in accordance with the relevant objectives established on the basis of subsection 43 (1) of this Act.

§ 36.  Indicative measurements

  Indicative measurements are irregular single measurements which meet objectives that are less strict than those required for fixed measurements.

§ 37.  Continuous monitoring

  Continuous monitoring is carried out by a stationary system of measuring devices to determine the content of pollutants in gases released from emission sources or in the ambient air. The measurement results of continuous monitoring are registered in real time automatically.

§ 38.  Calculation and prediction of air quality level

 (1) Calculation of air quality level is the determination of the content of a pollutant in the air layer near the ground on the basis of parameters of emission sources and meteorological data by using the calculation methods and models established on the basis of subsection 43 (1) of this Act.

 (2) Prediction of air quality level is the determination of the content of pollutants in the air layer near the ground, taking into account all the relevant air quality data and factors which may affect the air quality.

 (3) Calculation and prediction of the level of air quality is based on the information characterising the emission sources present in the air quality zone, raw materials and technology used there, the gases released into the ambient air, pollutants present in the gases and the emissions thereof.

§ 39.  Disclosure of necessary source data and methods used

  The Ministry of the Environment shall make the source data necessary and the methods used for calculation and prediction of air quality available on its website.

§ 40.  Estimation of air quality level

  The calculation model established on the basis of subsection 43 (1) of this Act according to which the primary meteorological data are the estimated meteorological data is used for estimation of air quality level.

§ 41.  Assessment thresholds of air quality

 (1) Air quality level is assessed by taking into account the upper and lower assessment thresholds of air quality established on the basis of subsection 47 (1) of this Act expressed as a percentage of the air quality limit value or target value.

 (2) If the air quality level exceeds the upper assessment threshold of air quality established for a pollutant, fixed measurements shall be used to assess the air quality. The fixed measurements may be supplemented by calculation methods or indicative measurements to provide adequate information on the spatial distribution of the air quality level.

 (3) If the air quality level is lower than the upper assessment threshold and higher than the lower assessment threshold of air quality established for a pollutant, the fixed measurements may be combined with calculation methods or indicative measurements, or indicative measurements may be combined with calculation methods to assess air quality.

 (4) If the air quality level is lower than the lower assessment threshold of air quality established for a pollutant, calculation or prediction or both may be used to assess air quality.

§ 42.  Determination of exceedances of upper and lower assessment thresholds of air quality

 (1) If sufficient data of air quality level are available on a pollutant specified in subsection 33 (1) of this Act which have been obtained in accordance with the objectives established on the basis of subsection 43 (1) of this Act, exceedances of the upper and lower assessment thresholds of air quality established for the pollutant shall be determined on the basis of the pollutant content measured during the previous five years. An assessment threshold shall be deemed to have been exceeded if it has been exceeded during at least three separate years out of the previous five years.

 (2) Where the data of the air quality level are available for a period of less than five years prior to the assessment, the results of the indicative measurements during the period of one and the same year and at locations likely to be typical of the highest air quality level may be combined with the results obtained from information received from the database of air quality assessment and calculation to determine exceeding of the upper and lower assessment thresholds of air quality established for the pollutant.

§ 43.  Procedure for air quality assessment

 (1) The procedure for air quality assessment shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (2) The following shall be established by the regulation specified in subsection (1) of this section:
 1) the measurement methods used to determine the content of pollutants in the ambient air, including a list of sampling and measurement methods and methods of pollutant analysis by pollutants;
 2) the requirements set for sampling and analysis of ambient air;
 3) the criteria for the location of fixed measurement sampling points, type of measurements, parameters to be determined, minimum number of sampling points in air quality zones or agglomerations and sampling frequency;
 4) the list of calculation methods and models used for the calculation of air quality level.

 (3) The type of emission source in the air quality zone shall be taken into account upon determination of the sampling points specified in clause (2) 3) of this section.

 (4) Unfavourable weather conditions shall be determined for an emission source or a group of emission sources by using calculation methods.

Subdivision 2 Air quality management in air quality zones and agglomerations  

§ 44.  Air quality management in air quality zones and agglomerations

 (1) The territory of the state is divided into air quality zones and agglomerations according to the air quality level.

 (2) Air quality is managed and assessed in all the air quality zones and agglomerations in relation to all the pollutants specified in subsection 33 (1) of this Act and, if necessary, in relation to other pollutants.

 (3) For the purposes on this Act, agglomeration is a zone that is a conurbation with a population in excess of 250 000 inhabitants or, where the population is 250,000 inhabitants or less, taking into account the population density per square kilometre.

 (4) The division of the territory of the state into air quality zones and agglomerations according to the air quality and the population density per square kilometre necessary for determination of agglomerations shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (5) The division of air quality zones on the basis of assessment thresholds of air quality shall be updated according to need but not less frequently than every five years.

§ 45.  Exceeding of air quality limit value in connection with winter de-icing of roads

  Upon division of the territory of the state into air quality zones, the minister responsible for the area may designate the zones within which the air quality limit values established for fine particulate matter on the basis of subsection 47 (1) of this Act may be exceeded in ambient air due to the re-suspension of fine particulate matter following winter de-icing of roads if reasonable measures have been taken to improve air quality.

§ 46.  Exceeding of air quality limit value in connection with contributions from natural sources

  Contributions from natural sources are emissions of pollutants into the ambient air not caused directly or indirectly by human activities but by natural processes such as volcanic eruptions, seismic and geothermal phenomena, wild-land fires, high-wind events, seawater sprays or the atmospheric re-suspension or transport of natural particles from dry regions.

§ 47.  Establishment of air quality limit values and target values, other air quality limit values and assessment thresholds of air quality

 (1) In consideration of the effects of the pollutants specified in subsection 33 (1) of this Act on human health and the environment, the minister responsible for the area shall establish the following by a regulation:
 1) air quality limit values;
 2) margin of tolerance of air quality limit value;
 3) air quality target values;
 4) the number of cases per calendar year where it is permitted to exceed air quality limit value and target value;
 5) critical level of air quality;
 6) alert threshold of air quality;
 7) information threshold and long-term targets of air quality;
 8) assessment thresholds of air quality;
 9) reduction target of the average exposure indicator for the reference year and term for meeting such target;
 10) air quality level obligation.

 (2) The minister responsible for the area may establish by a regulation, if necessary, air quality limit values and the number of cases per calendar year where it is permitted to exceed the air quality limit values for pollutants not specified in subsection 33 (1) of this Act.

§ 48.  Consideration of specific formation mechanism of tropospheric ozone

 (1) In consideration of the specific formation mechanism of tropospheric ozone, the minister responsible for the area shall establish the information threshold and long-term target of air quality for ozone.

 (2) Necessary measures not entailing disproportionate costs shall be prescribed for the attainment of the target values and long-term objectives established for ozone content on the basis of subsection 47 (1) of this Act.

 (3) In air quality zones and agglomerations in which the ozone level meets the long-term objective, the level shall be maintained below the limit values established on the basis of subsection 47 (1) of this Act through proportionate measures in order to maintain the best air quality compatible with sustainable development and a high level of environmental and human health protection in so far as factors including the transboundary nature of ozone pollution and meteorological conditions permit.

§ 49.  More stringent air quality limit values and target values established for protection of health of sensitive groups of population

  The minister responsible for the area may, at the proposal of the Health Board, establish by a regulation more stringent air quality limit values or target values for the pollutants specified in subsection 33 (1) of this Act for the protection of the health of sensitive groups of population, and such limit values shall apply on the territories of the following institutions:
 1) health care institutions;
 2) social welfare institutions;
 3) educational institutions.

§ 50.  Determination of nitrogen oxides and volatile organic compound content

 (1) Measurement of ozone precursor substances in ambient air during monitoring at the state level shall include nitrogen oxides (NO and NO2) and appropriate volatile organic compounds at least at one sampling point with the objective to analyse any trend in ozone precursors, to check the efficiency of emission reduction strategies and the consistency of data in the database of air quality assessment and to help attribute emission sources to observed pollution concentrations, to support the understanding of ozone formation and precursor dispersion processes and occurrence of photochemical reactions.

 (2) Volatile organic compounds specified in subsection (1) of this section recommended for measurement include l-Butene, Isoprene, Ethyl benzene, Ethane, Trans-2-Butene, n-Hexane, m + p-Xylene, Ethylene, cis-2-Butene, i-Hexane, o-Xylene, Acetylene, 1,3-Butadiene, n-Heptane, 1,2,4-Trimethylebenzene, Propane, n-Pentane, n-Octane, 1,2,3-Trimethylebenzene, Propene, i-Pentane, i-Octane, 1,3,5-Trimethylebenzene, n-Butane, 1-Pentene, Benzene, Formaldehyde, i-Butane, 2-Pentene, Toluene and total non-methane volatile organic compounds.

 (3) For the purposes of this Act, volatile organic compounds, other than methane, are organic compounds from anthropogenic and biogenic sources that are capable of producing photochemical oxidants by reactions with nitrogen oxides in the presence of sunlight.

 (4) Measurements of the ozone precursor substances specified in subsection (2) of this section shall be taken in particular in urban or suburban areas at any sampling point set up in accordance with the requirements established on the basis of subsection 43 (1) of this Act and considered appropriate for meeting the objectives specified in subsection (1) of this section.

§ 51.  Combined effect of pollutants

 (1) Combined effect of pollutants is the effect on human health which may occur due to several pollutants and which may be more significant than the effect of each such pollutant individually.

 (2) The procedure for determination of the combined effect of pollutants shall be established by a regulation of the minister responsible for the area, if necessary.

 (3) The minister responsible for the area may, at the proposal of the Health Board, establish by a regulation more stringent air quality limit values in order to reduce the combined effect of pollutants.

Division 2 Information of Public of Air Quality  

§ 52.  Disclosure of results of fixed continuous measurements

 (1) The Ministry of the Environment shall provide the public with regularly updated, sufficient and timely information on the presence of the pollutants specified in subsection 33 (1) of this Act in the ambient air, exceedance of air quality limit values and deposition of pollutants on the ground through its website.

 (2) The information presented on the deposition of pollutants on the ground shall cover the following pollutants:
 1) arsenic;
 2) cadmium;
 3) mercury;
 4) nickel;
 5) benso(a)pyrene as an indicator of polycyclic aromatic hydrocarbons.

 (3) The information on the ambient concentration of pollutants shall be presented as average values.

 (4) The Ministry of the Environment shall disclose on its website a short assessment in relation to the air quality objectives and information regarding the effects of pollutants on human health.

 (5) Where appropriate, the information regarding vegetation shall be disclosed to the public.

§ 53.  Frequency of updating of information provided on results of fixed continuous measurements

 (1) Information on ambient concentrations of sulphur dioxide, nitrogen dioxide, fine particulate matter, ozone and carbon monoxide shall be updated on at least a daily basis, and, wherever practicable, information shall be updated on an hourly basis.

 (2) Information on ambient concentrations of lead and benzene, presented as an average value for the last 12 months, shall be updated on a three-monthly basis, and on a monthly basis, wherever practicable.

 (3) Information concerning the content of arsenic, cadmium, nickel, mercury, benzo(a)pyrene and other polycyclic aromatic hydrocarbons in the ambient air and deposition thereof on the ground shall be updated at least once a year.

 (4) If the upper assessment threshold of air quality is exceeded, the information on the concentrations of pollutants shall be updated at least once a day.

§ 54.  Information of public about exceedances of alert and information thresholds of air quality, and content of disclosed information

 (1) The Ministry of the Environment shall immediately inform the public of actual and predicted exceedances of alert and information thresholds of air quality established for a pollutant on the basis of subsection 47 (1) of this Act by the broadcast media, in the printed press or through the Internet or in any other appropriate manner which efficiently ensures that the information reaches persons who are potentially affected and does not result in unreasonable expenses.

 (2) In the case of observed exceedances of alert or information thresholds of air quality, at least the following information shall be provided:
 1) location or area of the exceedance;
 2) type of threshold exceeded (information or alert);
 3) start time and duration of the exceedance;
 4) highest one hour concentration and highest eight hour mean concentration in the ambient air in the case of ozone.

 (3) In the case of predicted exceedances of information or alert thresholds, at least the following information shall be provided:
 1) location or area of the exceedance;
 2) expected changes in air quality level together with the reasons for those changes.

 (4) Information on the type of population who may be affected by exceedances of information or alert thresholds shall include at least the following:
 1) sensitive groups of population affected;
 2) description of likely symptoms;
 3) recommended precautions to be taken by the population concerned;
 4) where to find further information.

 (5) The Ministry of the Environment shall publish on its website information on reduction of the effect caused by pollution and on preventive action and on the emission sources causing the exceedance of information or alert threshold.

 (6) The Ministry of the Environment shall submit the information specified in subsections (4) and (5) of this section for approval to the Health Board before publication.

Division 3 Environmental noise  

Subdivision 1 Level of Environmental Noise  

§ 55.  Environmental noise

 (1) Unjustified creation of environmental noise is prohibited.

 (2) For the purposes of this Act, environmental noise shall mean unwanted or harmful outdoor sound created by human activities and unwanted or harmful sound created by stationary or mobile sources (hereinafter noise sources).

 (3) The following are not environmental noise:
 1) domestic noise;
 2) noise from entertainment events;
 3) noise in working environment;
 4) noise caused by national defence activities.

§ 56.  Normative levels of environmental noise

 (1) The normative level of environmental noise is a figure used to assess different noise situations in areas of noise categories specified in § 57 of this Act.

 (2) The normative levels of environmental noise are:
 1) limit value of noise – the maximum permitted level of noise the exceeding of which causes environmental nuisance and the exceeding of which requires enforcement of reduction measures;
 2) target value of noise – the maximum permitted level of noise in newly planned areas.

 (3) The party interested in a spatial plan shall ensure that the target value of noise is not exceeded.

 (4) The normative levels of environmental noise and the methods of noise measurement shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

§ 57.  Noise categories

  Noise categories are determined according to the principal purpose of land use specified by the comprehensive plan as follows:
 1) category I – areas of recreation facilities;
 2) category II – areas of educational institutions, health care and social welfare institutions and residential buildings, green areas;
 3) category III – areas of centres;
 4) category IV – areas of public buildings;
 5) category V – areas of production;
 6) category VI – areas of traffic.

§ 58.  Requirements for plans with aim of limiting environmental noise

 (1) Upon compiling new plans, it shall be ensured that during implementation of a plan, the standard level of noise established for the area on the basis of subsection 56 (3) of this Act is not exceeded.

 (2) The requirements for compilation of plans with the aim of limiting environmental noise shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

§ 59.  Prevention of exceeding normative levels of noise

  The possessor of a noise source shall ensure that the noise from the territory of the noise source of the possessor does not exceed the normative level.

§ 60.  Noise indicators

 (1) Noise indicator is an indicator describing the harmful effect of noise on a strategic noise map.

 (2) Noise indicators are:
 1) day-evening-night noise indicator Lden – the long-term average sound level determined over all the day, evening and night periods of a year which is the noise indicator for overall annoyance;
 2) day-noise indicator Lday – the long-term average sound level determined over all the day periods of a year which is the noise indicator for annoyance during the day period from 7:00 to 19:00;
 3) evening-noise indicator Levening – the long-term average sound level determined over all the evening periods of a year which is the noise indicator for annoyance during the evening period from 19:00 to 23:00;
 4) night-time noise indicator Lnight – the long-term average sound level determined over all the night periods of a year which is the noise indicator for sleep disturbance at night from 23:00 to 7:00.

§ 61.  Methods for measurement, determination and assessment of noise levels

 (1) The methods for measurement, determination and assessment of noise levels shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (2) Upon measurement of noise level, the traceability of measurement results must be proved for the purposes of the Metrology Act.

 (3) Measurements of environmental noise shall be made by a competent measurer for the purposes of the Metrology Act.

Subdivision 2 Mapping of Environmental Noise and Action Plan for Reduction of Environmental Noise  

§ 62.  Mapping of environmental noise

 (1) Mapping of environmental noise is the description of actual noise situation or presentation of data on an existing or predicted noise situation in terms of a noise indicator specified in subsection 60 (2) of this Act.

 (2) Mapping of environmental noise shall be performed by a person specified in subsection 61 (3) of this Act.

§ 63.  Environmental noise map and action plan for reduction of environmental noise prepared based on such map

 (1) Environmental noise maps shall be prepared for noise sources causing significant noise nuisance and for the noise spreading therefrom to the surrounding area.

 (2) Environmental noise maps shall be prepared based on exceeding of the normative levels of noise or measurements taken in the case of reasonable complaints made by inhabitants which confirm significant noise nuisance.

 (3) An environmental noise map shall include the following:
 1) the principal purpose of land use specified by the comprehensive plan;
 2) noise sources which cause or may cause exceeding of a relevant standard level of noise, including due to the combined effect of several noise sources;
 3) the level of noise from a noise source as contours by 5 decibel ranges;
 4) other important information.

 (4) A local authority shall organise in cooperation with the possessor of a noise source the preparation of an environmental noise map for its administrative territory, taking into account the functions provided for in subsection 75 (1) of the Planning Act to prevent the spreading of noise.

 (5) Based on the environmental noise map, the local authority shall agree with the possessor of the noise source on reduction measures and terms for the implementation thereof. Based on the agreement, the local authority shall prepare an action plan for reduction of noise.

 (6) The noise reduction targets and priority actions specified in the action plan for reduction of noise are a part of the local government development plan.

 (7) The local authority shall submit the environmental noise map and the action plan for reduction of noise to the Health Board for information.

 (8) The provisions of the Administrative Procedure Act concerning open proceedings apply to the procedure of preparation of the environmental noise map and the action plan for reduction of noise.

 (9) In order to ensure the normative levels established on the basis of subsection 56 (3) of this Act, the local authority shall prepare plans and establish design specifications on the basis of the data of the noise map.

 (10) The technical requirements for the environmental noise map and the action plan for reduction of noise and the procedure for the preparation thereof shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

§ 64.  Strategic environmental noise map and action plan for reduction of environmental noise prepared based on such map

 (1) Strategic environmental noise map is a map designed for the global assessment of noise levels in a densely populated area or caused by a major road, major railway and major airport or for overall predictions for the noise levels of such area. A strategic environmental noise map constitutes the basis for an action plan for reduction of noise.

 (2) The local authority of a densely populated area shall prepare a strategic environmental noise map for the densely populated area and submit it to the Health Board and the Ministry of the Environment for information.

 (3) Upon preparation of a strategic noise map, a densely populated area shall mean an area with more than 100,000 inhabitants and designated as a densely populated area in the comprehensive plan.

 (4) Upon preparation of a strategic environmental noise map, the following definitions apply:
 1) major road is a regional, national or international road, which has more than three million vehicle passages a year;
 2) major railway is a railway which has more than 30,000 rail vehicles passages per year;
 3) major airport is a civil airport which has more than 50,000 take-offs or landings per year, excluding those purely for training purposes on light aircraft.

 (5) A strategic environmental noise map and an action plan for reduction of noise shall be prepared for noise spreading outside a densely populated area and submitted to the Health Board and the Ministry of the Environment for information by:
 1) owner of a major road;
 2) owner of a major railway;
 3) owner of a major airport.

 (6) A strategic environmental noise map shall include the following:
 1) boundaries of the spreading of noise in terms of the indicators provided for in subsection 60 (2) of this Act;
 2) noise sources causing the spreading of noise;
 3) the extent of the spreading of existing or predicted noise;
 4) location and number of inhabitants and buildings, specific characteristics of the buildings;
 5) other important information.

 (7) A strategic environmental noise map may include the information specified in subsection 63 (3) of this Act.

 (8) Based on the strategic environmental noise map, the local authority shall agree with the possessor of the noise source on reduction measures and terms for the implementation thereof. Based on the agreement, the local authority shall prepare an action plan for reduction of noise which shall be submitted to the Health Board and the Ministry of the Environment for information.

 (9) The noise reduction targets and priority actions specified in the action plan for reduction of noise are a part of the local government development plan.

 (10) The technical requirements for the strategic environmental noise map and the action plan for reduction of noise and the procedure for the preparation thereof shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

§ 65.  Disclosure of environmental noise map, strategic environmental noise map and action plans for reduction of noise

 (1) An environmental noise map, an action plan for reduction of noise prepared on the basis thereof and data on the effectiveness of the implementation thereof shall be published on the website of the local authority.

 (2) A strategic environmental noise map, an action plan for reduction of noise prepared on the basis thereof and data on the effectiveness of the implementation thereof shall be published on the website of the local authority and the Health Board.

§ 66.  Review of environmental noise map, strategic environmental noise map and action plans for reduction of noise

 (1) Updating of a noise map and an action plan for reduction of noise prepared on the basis thereof shall be organised by the local authority in the case of new significant noise sources or other significant change in the noise situation not later than within three years after the significant change.

 (2) The review, amendment, if necessary, and submission to the Health Board and the Ministry of the Environment of a strategic environmental noise map and an action plan for reduction of noise prepared on the basis thereof, shall be organised by the person who prepared the strategic environmental noise map every five years.

Division 4 Substances with unpleasant or irritant odour  

§ 67.  Substances with unpleasant or irritant odour

  For the purposes of this Act, a substance with annoying or irritant odour (hereinafter odoriferous substances) shall mean a substance or mixture of substances which may cause the experience of undesirable sensations of odour and was emitted into the ambient air.

§ 68.  Assessment of presence of odoriferous substances in ambient air

 (1) The procedure for the assessment of the presence of odoriferous substances, requirements for the assessment and disturbance levels of the presence of odoriferous substances shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (2) The following shall be established by the regulation specified in subsection (1) of this section:
 1) the list of measurements and calculation methods used for the assessment of the presence of odoriferous substances;
 2) the procedure for the assessment of the presence of odoriferous substances;
 3) the requirements for the assessment of the presence of odoriferous substances;
 4) disturbance levels of the presence of odoriferous substances according to the assessment methods and the procedure for the application thereof.

§ 69.  Emissions of odoriferous substances due to combined effect of several installations

  The combined effect of installations is calculated in such a manner that the disturbance levels of odoriferous substances are not exceeded upon total release of pollutants from the emission sources of several installations.

§ 70.  Plan for reducing presence of odoriferous substances and preparation thereof

 (1) If the Environmental Inspectorate ascertains an exceedance of a disturbance level of the presence of odoriferous substances established on the basis of subsection 68 (1) of this Act, the Environmental Inspectorate shall notify the Environmental Board thereof and set the operator of the emission source which caused the exceedance of the disturbance level of the presence of odoriferous substances a term for the preparation of a plan for reducing the presence of odoriferous substances.

 (2) If the exceedance of the disturbance level of the presence of odoriferous substances ascertained by the Environmental Inspectorate was caused due to the combined effect of several installations, implementation of the measures for reducing the presence of odoriferous substances and preparation of a plan for reducing the presence of odoriferous substances may be demanded separately from each operator or jointly from the operators.

 (3) If preparation of a plan for reducing the presence of odoriferous substances is demanded separately from each operator in the case specified in subsection (2) of this section, the Environmental Inspectorate shall set all the operators a common term for the preparation of plans.

 (4) A plan for reducing the presence of odoriferous substances shall include:
 1) description of the areas of activity and emission sources causing the emission of odoriferous substances;
 2) information on the population density of the area surrounding the installation and the distance of habitation from the production area of the installation;
 3) list of the measures for reducing the presence of odoriferous substances implemented in the installation before preparation of the plan and additional measures planned, including an assessment concerning the compliance of the installation with the best available techniques or the possibility to implement additional measures arising from the developments in the best available techniques;
 4) calculation of the reduction of the emissions of odoriferous substances achieved after the implementation of the measures by emission sources expressed in odour units and calculation result of the reduction of the presence of odoriferous substances in the ambient air;
 5) the cost of the measures;
 6) information concerning the persons who implement the measures;
 7) terms for implementation of the measures and terms for checking the efficiency of the measures implemented;
 8) terms for submission of a report or reports on implementation of the plan to the Environmental Board.

 (5) The measures implemented by the plan shall be efficient and sufficient in order to ensure that upon release of odoriferous substances the disturbance levels of the presence of odoriferous substances are not exceeded or the operation of the installation meets the criteria for the best available techniques provided for in § 8 of the Industrial Emissions Act.

§ 71.  Approval of, reporting on and verification of plan for reducing presence of odoriferous substances

 (1) An operator shall submit a plan for reducing the presence of odoriferous substances to the Environmental Board for approval within ten days after the term established for the preparation of the plan by the Environmental Inspectorate.

 (2) The Environmental Board shall forward the plan for reducing the presence of odoriferous substances of the operator for an opinion to the Environmental Inspectorate and the local authority.

 (3) Upon approval of the plan for reducing the presence of odoriferous substances, the Environmental Board may establish additional conditions for the operator for implementation of measures for reducing the presence of odoriferous substances or temporarily establish conditions for the operator that are different from the air pollution permit or integrated environmental permit.

 (4) If preparation of a plan for reducing the presence of odoriferous substances is demanded separately from each operator in the case specified in subsection 70 (2) of this Act, the Environmental Board shall assess the total effect and sufficiency of the submitted plans. The Environmental Board shall demand amendment of the plans by additional measures if the measures prescribed by the plans submitted by the operators are insufficient in order to ensure that upon release of pollutants the disturbance levels of the presence of odoriferous substances are not exceeded outside the production areas of their installations.

 (5) Upon demanding additional measures pursuant to subsection (4) of this section, the Environmental Board shall take into account the following criteria:
 1) implementation of the best available techniques in the installation;
 2) capacity and output of the installation;
 3) total emissions of odoriferous substances and emissions of odoriferous substances per unit of output;
 4) technical and economic justification.

 (6) An operator shall submit to the Environmental Board a report on the implementation of the plan for reducing the presence of odoriferous substances within the specified term at least once a year.

 (7) The Environmental Inspectorate shall verify compliance with the plan for reducing the presence of odoriferous substances in co-operation with the Environmental Board.

§ 72.  Amendment of plan for reducing presence of odoriferous substances

 (1) An operator may amend the measures prescribed by the plan for reducing the presence of odoriferous substances with the consent of the Environmental Board. Amendment of the measures shall not cause an increase in the emissions of odoriferous substances compared to the approved initial plan.

 (2) If, after implementation of the measures for reducing the presence of odoriferous substances within the terms prescribed by the plan, exceeding of the disturbance levels of the presence of odoriferous substances is ascertained, the Environmental Inspectorate has the right to assess the plan for reducing the presence of odoriferous substances insufficient.

 (3) Upon assessment of the plan for reducing the presence of odoriferous substances insufficient, the Environmental Inspectorate shall set the operator a term for amendment and supplementation of the plan by more efficient measures.

 (4) The amended plan for reducing the presence of odoriferous substances shall be approved pursuant to the procedure provided for in § 71 of this Act.

Chapter 3 Plan for improvement of air quality  

§ 73.  Plan for improvement of air quality

 (1) A plan for improvement of air quality is a plan for improvement of air quality of an air quality zone, agglomeration or a part thereof located in the territory of a local authority. The provisions of the Administrative Procedure Act concerning open proceedings apply to the procedure of preparation of the plan.

 (2) A local authority shall prepare a plan for improvement of air quality of an air quality zone, agglomeration or a part thereof if the air quality level of the respective zone or agglomeration or part thereof exceeds or is likely to exceed the air quality limit value or target value established for one or several pollutants on the basis of subsection 47 (1) of this Act or the number of cases per calendar year where it is permitted to exceed the values, or the margin of tolerance of limit value. Where ambient air quality plans must be prepared or implemented in respect of several pollutants, where appropriate, integrated air quality plans covering all pollutants concerned shall be prepared and implemented.

 (3) Upon preparation of a plan for improvement of air quality, the local authority shall agree with the operators of emission sources on air quality improvement measures and terms for the implementation thereof, taking into account the provisions of the action plans for reducing the emissions of pollutants prepared by the operators of emission sources pursuant to subsection 103 (1) of this Act.

 (4) The emission reduction targets and priority actions specified in the plan for improvement of air quality are a part of the local government development plan.

 (5) The Ministry of the Environment shall notify the local authority if exceeding of the air quality limit value or target value established for a pollutant on the basis of subsection 47 (1) of this Act is ascertained in the course of assessment of air quality.

 (6) A plan for improvement of air quality shall be updated according to need but not less frequently than every five years after the preparation or updating thereof.

 (7) In zones where the target value of ozone level is exceeded, the state programme for reduction of emissions of pollutants prepared pursuant to subsection 108 (2) of this Act shall be implemented.

 (8) A plan for improvement of air quality or the programme specified in subsection 108 (2) of this Act shall be implemented if the target value established for ozone is achievable through measures not entailing disproportionate costs.

 (9) For air quality zones and agglomerations in which the ozone level in ambient air is higher than the long-term objective but below, or equal to, the established target value, cost-effective measures with the aim of achieving the long-term objective shall be prepared and implemented. Those measures shall, at least, be consistent with the plan for improvement of air quality and the programme specified in subsection 108 (2) of this Act.

 (10) The Ministry of the Environment shall submit to the European Commission the plan for improvement of air quality no later than two years after the end of the year the exceedance specified in subsection (2) of this section was first observed.

 (11) A plan for improvement of air quality need not be prepared if:
 1) the exceedance of the air quality limit value established for fine particulate matter is caused by winter de-icing of roads;
 2) the exceedance of the air quality limit value is caused by contributions from natural sources.

§ 74.  Content of plan for improvement of air quality

 (1) A plan for improvement of air quality shall include the following information and documents:
 1) the names, positions and contact details of the persons responsible for the preparation and implementation of the plan for improvement of air quality;
 2) a map of the air quality zone or agglomeration and the geographical coordinates and location map of the fixed measurement station;
 3) general information on the air quality zone or agglomeration (type of zone: city, industrial or rural area) in which the air quality level exceeds or is likely to exceed the air quality limit value or target value established for one or several pollutants on the basis of subsection 47 (1) of this Act;
 4) estimate of the polluted area in square kilometres and of the population exposed to the pollution;
 5) useful climatic data;
 6) relevant data on topography;
 7) information on the type of targets requiring protection in the air quality zone;
 8) condition of ambient air, the results of air quality assessment received during a period of five years prior to the preparation of the action plan, concentration of pollutants measured upon preparation of the action plan and information on the measurement methods used;
 9) information on the origin of pollution, including a list of the main emission sources responsible for ambient air pollution in the air quality zone or agglomeration with a location map and geographical coordinates of the emission sources, consolidated data of emissions released into the ambient air from stationary emission sources of the air quality zone or agglomeration and diffusion equation, information on pollution imported from other air quality zones or agglomerations;
 10) analysis of the situation, details of those factors responsible for the excess ambient air pollution, including details of transport and formation of pollutants;
 11) details of measures for improvement of air quality, including local, regional, national and international measures, implemented in the air quality zone or agglomeration and the effects of these measures;
 12) consolidated data of the measures for reducing emissions released into the ambient air from stationary emission sources of the air quality zone or agglomeration and the timetable for the implementation of the measures;
 13) details of measures to limit transport emissions implemented and planned by the local authority;
 14) details of the measures or projects planned or being researched for the long term for improvement of air quality in the air quality zone or agglomeration;
 15) concentrations observed before the implementation of the improvement measures and since the beginning of the project;
 16) the expected time required to improve air quality and attain the objectives;
 17) details of the auxiliary materials used upon preparation of the action plan.

 (2) In the event of exceedance of the air quality limit value or target value established for a pollutant on the basis of subsection 47 (1) of this Act for which the attainment deadline is already expired, the plan for improvement of air quality shall set out appropriate measures, so that the exceedance period can be kept as short as possible.

 (3) A plan for improvement of air quality may include the measures specified in subsections 78 (1)-(4) of this Act.

 (4) A plan for improvement of air quality shall as far as possible comply with the state programme for the reduction of emissions of pollutants specified in subsection 108 (2) of this Act and the action plan for reducing environmental noise specified in subsection 63 (5) of this Act.

§ 75.  Person who initiates preparation of plan for improvement of air quality

  A local authority shall initiate the preparation of a plan for improvement of air quality after the receipt of a written notice specified in subsection 73 (5) of this Act.

§ 76.  Disclosure of information upon preparation of plan for improvement of air quality

 (1) Upon preparation of a plan for improvement of air quality, relevant information shall be published on the website and newspaper of the local authority.

 (2) The newspaper specified in subsection (1) of this section is a rural municipality or city newspaper published at least once a month or, in cities divided into city districts, a city district newspaper published on a regular basis, also a county newspaper published on a regular basis or a daily national newspaper, designated by the local government as the newspaper where the official notices of the rural municipality or city are published.

 (3) If this ensures better provision of information to the public, the information specified in subsection (1) of this section may be published on another website or in another manner.

§ 77.  Approval of plan for improvement of air quality and disclosure of plan

 (1) A plan for improvement of air quality shall be submitted to the Ministry of the Environment for approval before confirmation.

 (2) The Ministry of the Environment shall approve or decide not to approve a plan for improvement of air quality within 45 days after the receipt of the draft plan for improvement of air quality.

 (3) A plan for improvement of air quality shall be published on the website of the local authority within seven working days after confirmation of the plan.

§ 78.  Short-term plan for improvement of air quality, joint plans and cooperation with other states

 (1) Where, in a given air quality zone or agglomeration, there is a risk that the levels of pollutants will exceed the alert threshold of air quality established for one or several pollutants on the basis of subsection 47 (1) of this Act, the local authority shall determine specific measures for reducing the risk or duration of such an exceedance in a short-term plan for improvement of air quality.

 (2) A local authority may also prescribe measures in a short-term plan for improvement of air quality if, in a given air quality zone or agglomeration, there is a risk that the levels of pollutants will exceed the air quality limit value or target value established for one or several pollutants on the basis of subsection 47 (1) of this Act.

 (3) Where, in a given zone, there is a risk that the ozone level in the ambient air exceeds the alert threshold of air quality established on the basis of subsection 47 (1) of this Act, the local authority shall determine specific measures in a short-term plan for improvement of air quality when there is a significant potential, taking into account national geographical, meteorological and economic conditions, to reduce the risk, duration or severity of such an exceedance, taking into account Commission Decision 2004/279/EC concerning guidance for implementation of Directive 2002/3/EC of the European Parliament and of the Council relating to ozone in ambient air (OJ L 87, 25.03.2004, pp. 50-59).

 (4) A short-term plan for improvement of air quality may provide for measures to control and, where necessary, suspend activities which contribute to the risk of the air quality limit values or target values or alert threshold being exceeded, such as motor-vehicle traffic, the use of industrial plants or products and domestic heating, and measures aiming at the protection of sensitive population groups, including children.

 (5) In the case of a risk specified in subsection (1) of this section, the municipal council shall each time decide on the implementation of necessary measures specified in subsection (4) of this section and the deadline thereof.

 (6) A local authority shall publish on its website the information and investigations on the basis of which the measures determined in the plan for improvement of air quality specified in subsections (1)-(3) of this Act were planned and the information on the implementation.

 (7) If a limit value established on the basis of subsection 47 (1) of this Act is exceeded due to significant transboundary transport of air pollutants or their precursors, the Ministry of the Environment shall, where appropriate, cooperate with other Member States of the European Union upon preparation of joint or coordinated plan for improvement of air quality containing appropriate but proportionate measures in order to remove such exceedance of the limit value, taking into account the provision of § 73 of this Act.

 (8) The Ministry of the Environment shall, if appropriate, prepare and implement a joint short-term plan for improvement of air quality covering neighbouring zones in other Member States of the European Union. The Ministry of the Environment shall ensure that neighbouring zones in other Member States of the European Union which have developed short-term plans receive all appropriate information.

 (9) Where the information threshold or alert thresholds of air quality are exceeded in air quality zones or agglomerations close to the state border, the Ministry of the Environment shall provide information as soon as possible to the public and the competent authorities in the neighbouring Member States of the European Union concerned.

 (10) Upon preparation of the plans specified in subsections (7) and (8) of this section and upon informing the public as specified in subsection (9) of this section, the Ministry of the Environment shall, where appropriate, cooperate with third countries.

Chapter 4 Regulation of Emissions of Pollutants from Stationary Emission Sources  

Division 1 General Provisions  

§ 79.  Air pollution permit

 (1) An air pollution permit grants the right to release pollutants from a stationary emission source into ambient air and determines the conditions for exercising such right.

 (2) The requirements provided for in this Act, except for the requirement provided for in subsection (6) of this section, shall also apply to installations required to hold an integrated environmental permit if the activities of the installations are related to release of pollutants into ambient air.

 (3) Taking into consideration the characteristics of economic activities and specific areas of economic activities and possible environmental disturbances caused thereby, the minister responsible for the area shall establish by a regulation threshold capacities for the activities of installations and threshold quantities for the emissions of pollutants beyond which an air pollution permit is required for the activities of installations.

 (4) An air pollution permit is required regardless of the threshold quantities or threshold capacities established on the basis of subsection (3) of this section if upon determination of air quality level it is ascertained that the emissions of pollutants released from the emission sources of an installation cause an exceedance of the air limit value or target value established for a pollutant on the basis of subsections 47 (1) and (2) of this Act outside the production area of the installation.

 (5) A person whose right to engage in a particular activity is granted by an integrated environmental permit is not required to hold an air pollution permit.

 (6) An operator of a stationary emission source required to hold an air pollution permit must hold an air pollution permit before application for a building permit for the respective emission source.

§ 80.  Registering of operator of stationary emission source

 (1) The activity of such an operator of a stationary emission source, who is not required to hold an air pollution permit on the basis of subsection 79 (3) of this Act but whose activity corresponds to the threshold capacity established on the basis of subsection (2) of this section, shall be registered with the Environmental Board.

 (2) Taking into consideration the characteristics of economic activities and specific areas of economic activities, the minister responsible for the area shall establish by a regulation threshold capacities for activities beyond which it is required to register the activity of an operator of a stationary emission source with the Environmental Board.

Subdivision 1 Registration of operator of stationary emission source  

§ 81.  Registration of operator of stationary emission source

 (1) The activity of an operator of a stationary emission source shall be registered by the Environmental Board.

 (2) The Environmental Board shall issue a certificate of registration electronically.

 (3) The rights and obligations provided for in §§ 100 and 102 of this Act apply to operators of installations registered with the Environmental Board.

§ 82.  Application for registration

 (1) An operator of a stationary emission source shall submit an application for registration in writing or electronically to the Environmental Board at least one month prior to the commencement of activities containing the following information:
 1) the business name and registry code, or the name and personal identification code of the applicant;
 2) the seat or residence and address, e-mail address and telephone number of the applicant;
 3) the address of the site of the installation;
 4) a description of the installation and the production area;
 5) the area of activity;
 6) technological installations and abatement equipment of pollutants;
 7) the names and emissions of the pollutants being released in tonnes per year and in grams per second with emissions of at least one kilogram per year, unless otherwise provided by legislation.

 (2) The Environmental Board has the right to demand in addition to the information specified in subsection (1) of this section the diffusion equation for each pollutant in the air layer near the ground if the air quality limit value or target value has been established for the pollutant on the basis of subsections 47 (1) and (2) of this Act. The provisions of § 92 of this Act shall apply to diffusion equation.

 (3) The format of the application for registration and the certificate of registration shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

§ 83.  Registration of activity and issue of certificate

 (1) The Environmental Board shall verify on the basis of an application for registration within ten working days after the receipt of the application the need to hold an air pollution permit and the compliance of the submitted application with the requirements. If the activity specified in the application is not required to be registered, the Environmental Board shall notify the applicant for registration thereof within 15 working days.

 (2) The Environmental Board shall decide on the registration of or refusal to register an activity within one month after the submission of an application for registration in compliance with the requirements. If an application for registration is not reviewed with the term, the activity of the person shall not be deemed registered by default due to expiry of the term.

 (3) If diffusion equation specified in subsection 82 (2) of this Act is required, the term specified in subsection (2) of this section shall commence as of the registration of diffusion equations with the Environmental Board.

 (4) A certificate issued concerning the registration of the activity of an installation shall be entered in the register prescribed for that purpose.

 (5) The Environmental Board shall publish the name of the registered installation and the information entered on the certificate on its website.

 (6) A certificate of registration shall not replace an air pollution permit or integrated environmental permit.

§ 84.  Period of validity of registration

  The activity of a person specified in subsection 80 (1) of this Act shall be registered for an unspecified term, unless registration is applied for a specified term.

§ 85.  Obligation of person who has registered its activity to inform of amendment of data submitted in application for registration

 (1) A person who has registered its activity is required to immediately inform the Environmental Board of changes in its business name, registry code, name, personal identification code or contact details, and change or termination of the installation or activity, and other circumstances which may affect the activity permitted on the basis of the registration, and to apply for the amendment of the registration or a new registration.

 (2) If due to the change of the installation or activity an air pollution permit or integrated environmental permit is required for the activity of the installation, the operator is required to submit a relevant application for the specified permit to the Environmental Board.

§ 86.  Amendment of registration

 (1) The Environmental Board shall amend a registration:
 1) on the basis of an application of the registered person;
 2) in other cases provided by law.

 (2) In the cases where the amendment of a registration is initiated by the person who registered the activity, the person shall submit an application for amendment of the registration in writing or electronically together with the information specified in subsection 82 (1) of this Act required for amendment to the Environmental Board.

 (3) In the cases where the amendment of a registration is initiated by the Environmental Board, the Environmental Board shall inform the person who registered the activity electronically of the reason for the amendment of the registration and set a term for submission of the information and documents required for amendment.

§ 87.  Revocation of registration

 (1) The Environmental Board shall revoke a registration:
 1) if the bases provided for in § 88 of this Act become evident;
 2) if the registered person has submitted a respective application.

 (2) In the cases where the revocation of a registration is initiated by the person who registered the activity, the person shall submit an application for revocation of the registration in writing or electronically to the Environmental Board.

 (3) In the cases where the revocation of a registration is initiated by the Environmental Board, the Environmental Board shall inform the person who registered the activity electronically of the reason for the revocation of the registration.

§ 88.  Refusal to register

  The Environmental Board shall refuse to register the activity of an operator of a stationary emission source if:
 1) the emissions of pollutants released by a new or reconstructed emission source cause the air quality limit value or target value to be exceeded;
 2) the application for registration contains false information which is of material importance.

Subdivision 2 Issue, Amendment and Revocation of Air Pollution Permit and Content of Air Pollution Permit  

§ 89.  Issuer of air pollution permits

  Air pollution permits are issued by the Environmental Board (hereinafter issuer of permit s).

§ 90.  Term of validity of air pollution permit

  An air pollution permit is issued for an unspecified term unless:
 1) the air pollution permit is applied for a specified term;
 2) the air pollution permit is related to another administrative act or contract for use for a specified term;
 3) other environmentally justified circumstances exist.

§ 91.  Application for air pollution permit and draft for emission allowances

 (1) An application for an air pollution permit shall set out the information and annexes provided for in subsections 42 (1) and (3) of the General Part of the Environmental Code Act.

 (2) In addition to the provisions of subsection (1) of this Act, a draft for the emission allowances is an integral part of an application for air pollution permit and shall set out the following information:
 1) description of the activity, including the place and manner of release of pollutants into ambient air, information on the technology and equipment used;
 2) information on planned sudden technological emissions and the duration thereof in hours, including equipment start-up and shut-down hours;
 3) the names and emissions of the pollutants being released with emissions of at least one kilogram per year, unless otherwise provided by legislation;
 4) information on emissions of pollutants released by each individual emission source by technological processes;
 5) information on the compliance of emissions with the emission limit values established on the basis of the Industrial Emissions Act or subsection 105 (3) of this Act;
 6) the diffusion equation for each pollutant in the air layer near the ground if the air quality limit value or target value has been established for the pollutant on the basis of subsections 47 (1) and (2) of this Act;
 7) requirements for determination of the efficiency of the abatement equipment of pollutants;
 8) information on the need to measure the air quality level or emissions of pollutants;
 9) where necessary, the conditions for preparation and implementation of an action plan for reducing the emissions of pollutants;
 10) assessment concerning the possible occurrence of odour nuisance;
 11) assessment concerning the possible occurrence of noise;
 12) information concerning other environmental disturbances that may occur.

 (3) The information on the duration of sudden emissions specified in clause (2) 2) of this section shall be submitted in the case of an activity specified in Annex I to Regulation (EC) No 166/2006 of the European Parliament and of the Council concerning the establishment of a European Pollutant Release and Transfer Register and amending Council Directives 91/689/EEC and 96/61/EC (OJ L 33, 04.02.2006, pp. 1-17).

 (4) An application for an air pollution permit for a waste incineration plant or waste co-incineration plant shall set out the following information in addition to the information and annexes specified in subsections (1) and (2) of this section:
 1) total annual waste incineration capacity;
 2) detailed sampling and measurement procedures for waste gases for periodic measurements of the content of pollutants;
 3) minimum and maximum mass flows in a specific period of time of the hazardous waste incinerated;
 4) minimum and maximum calorific value of hazardous waste.

 (5) The requirements which specify the contents of a draft for assigned amount units shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

§ 92.  Calculation of dispersion of pollutants

 (1) The results of the calculation of dispersion of the pollutants specified in clause 91 (2) 6) and subsection 82 (2) of this Act shall be submitted for each pollutant released from an installation and for each emission source.

 (2) Dispersion of pollutants shall be determined by calculation of air quality level pursuant to the provisions of subsection 38 (1) of this Act.

 (3) Upon calculation of dispersion of each pollutant, all the emission sources located within the production area of the installation and all the emission sources holding an air pollution permit or integrated environmental permit and all the registered emission sources that are within the area of calculation of the calculation programme used for the calculation of dispersion of pollutants shall be taken into account.

 (4) In calculations of dispersion of pollutants with a common air quality limit value or target value, instantaneous emissions of pollutants released simultaneously from emission sources shall be totalled.

 (5) In the case of an activity specified in Annex I to Regulation (EC) No 166/2006 of the European Parliament and of the Council, the issuer of an air pollution permit or integrated environmental permit shall demand from the operator of the emission source an additional diffusion equation for the pollutant released in ambient air which is calculated taking into account the total of planned sudden technological emissions of such pollutant and the emissions of other emission sources within the production area with normal operating mode. Possible accidental sudden emissions shall not be taken into account in the diffusion equation of the pollutant.

 (6) Upon determination of the intensity of a sudden technological emission, the average period of one hour shall be taken into account even if the duration of the actual emission is less than one hour.

§ 93.  Issue of air pollution permit based on production area or to several installations

  If an air pollution permit is issued on the basis of production area or an air pollution permit covers two or more installations or two or more parts of an installation, the air pollution permit shall include requirements which ensure the compliance of the activities of all the installations separately or jointly with the requirements of this Act and legislation established on the basis thereof.

§ 94.  Assessment of calculation results of dispersion of pollutants and odoriferous substances

 (1) The calculation results of dispersion of a pollutant shall be compared with the hourly average, eight-hour average, 24-hour average and annual average limit value and target value established for the pollutant on the basis of subsections 47 (1) and (2) of this Act.

 (2) The total of the maximum instantaneous emissions of each pollutant released into ambient air from all the emission sources located in the production area of an installation shall not exceed a value which may cause an exceedance of the air quality limit value specified in subsection (1) of this section outside the production area of the installation.

 (3) If necessary, the issuer of an air pollution permit or integrated environmental permit shall require the operators of emission sources to take into account upon calculation of air quality level outside the production area of the installation the results of continuous air surveillance or the information on the background concentrations of pollutants received during assessment of the combined effect of similar emission sources.

§ 95.  Calculation of total maximum emission amounts of pollutants

  Upon registration of the activity of an installation and issue of an air pollution permit or integrated environmental permit, the issuer of the permit or certificate of registration shall take into account, if necessary, the total maximum emission amounts of pollutants in the territory and economic zone of Estonia established on the basis of subsection 108 (1) of this Act.

§ 96.  Preferential right to emit pollutant into ambient air

 (1) If the air quality level of an air quality zone or agglomeration or the total maximum emission amounts of pollutants established on the basis of 108 (1) of this Act does not permit all applications for an air pollution permit or integrated environmental permit to be satisfied, the persons who generate energy for domestic or community use shall have a preferential right to obtain an air pollution permit or integrated environmental permit.

 (2) If all the persons applying for an air pollution permit or integrated environmental permit generate energy for domestic or community use or if none of the persons applying for an air pollution permit or integrated environmental permit generates energy for domestic or community use, the persons with the lowest emissions of pollutants per unit of similar production shall have a preferential right to obtain an air pollution permit or integrated environmental permit.

 (3) The decision to grant a preferential right shall be made by a directive of the minister responsible for the area at the proposal of the Environmental Board.

§ 97.  Refusal to issue air pollution permit

  The issuer of air pollution permits shall refuse to issue an air pollution permit in the cases provided for in § 52 of the General Part of the Environmental Code Act or if the emissions of pollutants released from the emission source cause an exceedance of the total maximum emission amounts of pollutants in the territory and economic zone of Estonia established on the basis of subsection 108 (1) of this Act.

§ 98.  Content of air pollution permit

 (1) In addition to the provisions of subsection 53 (1) of the General Part of the Environmental Code Act, an air pollution permit shall set out the following information:
 1) the place and method of emission of pollutants from emission sources into the ambient air;
 2) information on the duration of permitted sudden technological emissions in hours, including equipment start-up and shut-down hours;
 3) the name of each pollutant released from all the emission sources located in the production area of the installation and information on the total emission allowances in tonnes per calendar year or, if necessary, during a shorter period, with emissions of at least one kilogram per year, unless otherwise provided by legislation, including information on the permitted sudden technological emissions;
 4) information on the instantaneous emission allowance in grams per second for each pollutant released from each individual emission source and, if necessary, information on the emission limit values established on the basis of the Industrial Emissions Act or subsection 105 (3) of this Act;
 5) requirements for determination of the efficiency of abatement equipment;
 6) information on the need to monitor the air quality level or emissions of pollutants;
 7) the conditions for preparation and implementation of an action plan for reducing the emissions of pollutants.

 (2) An air pollution permit for a waste incineration plant or waste co-incineration plant shall set out the following information in addition to the information specified in subsection (1) of this section:
 1) the permitted quantity of incinerated waste in tonnes or kilograms per calendar year and per hour;
 2) emission limit values for pollutants;
 3) detailed sampling and measurement procedures for regular monitoring of the content of pollutants;
 4) maximum duration of any technically unavoidable stoppages, disturbances or failures of the purification devices or the measurement devices during which the emission limit values established on the basis of the Industrial Emissions Act or subsection 105 (3) of this Act shall not be deemed to be exceeded.

 (3) An air pollution permit may contain requirements that are not specified in this section but are provided for in this Act or legislation established on the basis thereof or established by the Industrial Emissions Act or on the basis thereof.

 (4) Upon determination of the conditions of air quality monitoring for an operator of an emission source, the issuer of air pollution permits or integrated environmental permits shall take into account the results of the assessment of air quality level of the air quality zone or agglomeration.

 (5) If a plan for improvement of air quality has been prepared for the air quality zone or agglomeration pursuant to subsection 73 (2) of this Act, the issuer of air pollution permits or integrated environmental permits shall take into account the requirements of such plan upon determination of the conditions of air quality monitoring for an operator of an emission source.

 (6) A draft for emission allowances is an integral part of an air pollution permit. The draft for emission allowances shall be published by the issuer of air pollution permits or integrated environmental permits on its website.

 (7) In the case of a risk of an exceedance of air quality limit values or target values established on the basis of subsections 47 (1) and (2) of this Act, the issuer of air pollution permits or integrated environmental permits may establish additional requirements for continuous or random monitoring of a pollutant.

§ 99.  Amendment and revocation of air pollution permit

 (1) The issuer of an air pollution permit or integrated environmental permit shall amend the conditions of the permit in addition to the cases provided for in subsection 59 (1) of the General Part of the Environmental Code Act if:
 1) the air quality limit values or target values established for pollutants on the basis of subsections 47 (1) and (2) of this Act based on which the air pollution permit was issued have changed;
 2) the emission limit values established on the basis of the Industrial Emissions Act or subsection 105 (3) of this Act for pollutants released from the emission source based on which the air pollution permit was issued have changed;
 3) the method for measurement or calculation of emissions of pollutants established on the basis of subsection 107 (1) of this Act has changed;
 4) the total maximum emission amounts of pollutants established on the basis of 108 (1) of this Act have changed.

 (2) In the cases where the amendment of an air pollution permit is initiated by the issuer of the permit, the issuer of the permit shall inform the operator of the emission source in writing of the grounds for changing the conditions of the air pollution permit, request the submission of the data necessary for amendment of the air pollution permit and set a term for the submission of the data.

 (3) An operator whose permit is amended in compliance with the requirement specified in clause (1) 3) of this section is not required to submit the calculation results of dispersion of pollutants for each stationary emission source and the combined effect of emission sources located within the same production area and monitoring of air quality if all the following conditions are met:
 1) the forecast for emissions of pollutants does not exceed the provisions of the effective permit;
 2) the emissions of pollutants on the basis of which the air pollution permit was issued have not caused an exceedance of the air quality limit values or target values established for pollutants on the basis of subsections 47 (1) and (2) of this Act outside the territory of the installation;
 3) no new emission sources have appeared in the area surrounding the installation the emissions from which have not been taken into account upon the issue of the effective integrated environmental permit or air pollution permit.

 (4) An air pollution permit shall be revoked on the bases of and pursuant to the procedure provided for in § 62 of the General Part of the Environmental Code Act.

Division 2 Rights and Obligations of Holder of Air Pollution Permit or Integrated Environmental Permit  

§ 100.  Holders of air pollution permit or integrated environmental permit and their right to receive information

 (1) A holder of an air pollution permit or integrated environmental permit is a person who has been issued or for whose activity an air pollution permit on the basis of subsection 79 (3) of this Act or an integrated environmental permit on the basis of subsection 19 (3) of the Industrial Emissions Act is required.

 (2) A holder of an air pollution permit or integrated environmental permit has the right to receive information from the issuer of the permit concerning the measurement results of air quality level determined at the state or local authority level or at the level of an operator of an installation located in the area and information on the technology used in installations located in the area and emissions of pollutants from emission sources and other necessary information which may be useful upon planning the measures for reducing the emissions of pollutants or upon improving the air quality of the area if such information is not confidential.

§ 101.  Obligations of holder of air pollution permit or integrated environmental permit

 (1) A holder of air pollution permit or integrated environmental permit is required to:
 1) ensure that the emissions released into the ambient air from the emission source operated by it does not exceed the provisions of the air pollution permit or integrated environmental permit, the emission limit values of pollutants established on the basis of this Act or the Industrial Emissions Act, and shall not cause the air quality limit value or target value established for a pollutant on the basis of subsections 47 (1) and (2) of this Act to be exceeded outside the production area of the installation;
 2) plan measures for limitation of the instantaneous emissions of pollutants released into the ambient air, including for reducing the operating load of technological installations, with the aim of improving air quality in the case of unfavourable weather conditions;
 21) keep the start-up and shut-down periods as short as possible in operation of combustion plants;
[RT I, 03.07.2017, 5 - entry into force 13.07.2017]
 3) give prior notice to the issuer of the air pollution permit or integrated environmental permit and the local authority of all intended modifications to the production technology or parameters of the emission sources which may cause the emissions of pollutants to exceed the provisions of the air pollution permit or integrated environmental permit or the dispersion conditions of the pollutants in the ambient air to deteriorate significantly;
 4) use the equipment installed for abatement of pollutants, regularly check their efficiency and keep documented records of the checks;
 5) check the composition of the gases emitted from the emission source and the amounts of the emissions of pollutants and the compliance thereof with the provisions of the air pollution permit or integrated environmental permit and the limit values established on the basis of subsection 105 (3) of this Act or §§ 73, 76 or subsection 79 (3) of the Industrial Emissions Act;
 6) assess at least once per year, unless otherwise provided in the air pollution permit or the integrated environmental permit, the compliance of air quality with the air quality limit values or target values established for pollutants on the basis of subsections 47 (1) and (2) of this Act outside the production area of the installation if the emissions of pollutants released from the emission source are likely to cause an exceedance of the upper assessment threshold of air quality established on the basis of subsection 47 (1) of this Act in the air quality zone or agglomeration;
 7) give notice to the issuer of the air pollution permit or integrated environmental permit of significant environmental disturbance relating to the activity of the operator regardless of whether the requirements provided for in the air pollution permit or integrated environmental permit are complied with;
 8) to render all necessary assistance to the Environmental Inspectorate upon assessment of compliance with the requirements provided for in this subsection and enable carrying out of checks for sampling or collection of other relevant information.
[RT I, 03.07.2017, 5 - entry into force 13.07.2017]

 (2) The frequency of and a specific procedure for monitoring the efficiency of the abatement equipment of pollutants, composition of the gases emitted from the emission source and amounts of the emissions of pollutants provided for in clauses (1) 4) and 5) of this section shall be determined in an air pollution permit or integrated environmental permit, if necessary.

 (3) If the operator of an emission source cannot ensure compliance with the requirements specified in clause (1) 1) of this section, the operator shall immediately notify the Environmental Board and the local authority thereof and take the necessary measures to restore compliance with the requirements as soon as possible.
[RT I, 03.07.2017, 5 - entry into force 13.07.2017]

 (4) Upon receipt of a notice specified in subsection (3) of this section, the Environmental Board has the right to amend the air pollution permit or integrated environmental permit and demand an action plan for reducing the emissions of pollutants specified in subsection 103 (1) of this Act.

 (5) Air quality assessment shall be based on the procedure for air quality assessment established on the basis of subsection 43 (1) of this Act.

§ 102.  Obligation of holder of air pollution permit to preserve documentation and submit information

 (1) An operator must preserve all the documentation and information belonging to the operator concerning the application for an air pollution permit, issue and amendment thereof, monitoring prescribed thereby, inspection of compliance with the requirements, possible non-compliance and measures taken for restoration of compliance with the requirements during the term of validity and at least six years after revocation of the air pollution permit.
[RT I, 03.07.2017, 5 - entry into force 13.07.2017]

 (2) The documents specified in subsection (1) of this section shall be accessible at the request of the issuer of permits and the Environmental Inspectorate.

 (3) An operator shall provide the issuer of permits with:
 1) monitoring information in compliance with the requirements prescribed by the air pollution permit;
 2) information concerning the proposed change of operator.

 (4) An operator is required to submit to the issuer of permits, at the request thereof and without undue delay, the information required for issue, amendment, revocation of an air pollution permit or to the Environmental Inspectorate the information required for environmental inspections.
[RT I, 03.07.2017, 5 - entry into force 13.07.2017]

 (5) If the air pollution permit prescribes the obligation of continuous monitoring, the operator shall enter the data of continuous monitoring to the database of air quality assessment in real time. The traceability of measurement results must be proved for the purposes of the Metrology Act.

§ 103.  Action plan for reducing emissions of pollutants, approval of and reporting on action plan

 (1) If the concentration of a pollutant in ambient air outside the production area of an installation is likely to exceed the air quality limit value or target value established for the pollutant on the basis of subsections 47 (1) and (2) of this Act, the Environmental Board may demand from the holder of the air pollution permit or integrated environmental permit preparation of an action plan for reducing the emissions of pollutants.

 (2) An action plan for reducing the emissions of pollutants shall be submitted to the Environmental Board for approval who shall send the action plan before approval to the Environmental Inspectorate and the local authority of the installation site for an opinion.

 (3) The local authority and the Environmental Inspectorate shall submit an opinion within ten working days after the receipt of the action plan for reducing the emissions of pollutants.

 (4) At least once a year, the holder of an air pollution permit or integrated environmental permit shall submit a report on implementation of the action plan specified in subsection (1) of this section to the Environmental Board.

§ 104.  Content of action plan for reducing emissions of pollutants

  A plan for reducing the emissions of pollutants shall include at least the following information:
 1) the names and addresses of persons responsible for the preparation and implementation of the action plan;
 2) information on the results of air quality assessment received during the previous five years, emissions of pollutants released from emission sources and the methods used for determination thereof;
 3) analysis of the background situation concerning the transport and formation of pollutants released into ambient air;
 4) details of measures for improvement of air quality implemented in the installation before preparation of the action plan and the effects of these measures;
 5) detailed measures planned for reducing the emissions of pollutants;
 6) the expected time required to improve air quality and attain the objectives set;
 7) in the case an integrated environmental permit is required, information on the use of the best available techniques;
 8) details of the auxiliary materials used upon preparation of the action plan.

Division 3 Limit Values of Emissions of Pollutants and Adherence to Such Values, Pollutant Emission Allowance and Total Maximum Emission Amounts of Pollutants in Territory and Economic Zone of Estonia  

§ 105.  Emission limit values of stationary emission sources and adherence to such values

 (1) The limit value of emissions from an emission source outside the scope of application of the Industrial Emissions Act is the maximum amount of pollutants in the gases released from an emission source related to any industrial incineration or production process per unit of volume, production, capacity, energy or time. The limit values of emissions shall not be exceeded.

 (2) If a derogation from the obligation to adhere to the limit values of emissions has been established on the basis of the Industrial Emissions Act or subsection (3) of this section and the amount and duration of sudden emissions provided for in an air pollution permit or integrated environmental permit is not exceeded during equipment start-up and shut-down periods, it shall be deemed that the limit values have not been exceeded.

 (3) The minister responsible for the area shall establish by a regulation the limit values of emissions of pollutants released from combustion plants outside the scope of application of the Industrial Emissions Act, the requirements for monitoring the emissions of pollutants and the criteria for adherence to the limit values of emissions.

 (4) In the case of continuous measuring of the content of pollutants in the gases released from a combustion plant comprising boilers with the total rated thermal input of less than 50 megawatts and using only coal, the limit values of emissions of pollutants shall be regarded as having been complied with if the results of the measurements performed concerning the combustion plant during the operating hours of a calendar year show that no daily average emissions declared admissible exceed the emission limit value by 150 per cent.

§ 106.  Emission allowance of pollutant and consideration of sudden emissions upon determination of emission allowance

 (1) An air pollution permit shall set out the maximum instantaneous emission allowance of each pollutant released from each emission source into ambient air and the total emission allowance of each pollutant released from all the emission sources located in the production area of the installation in tonnes per calendar year or, if necessary, during a shorter period.

 (2) The emission allowance of a pollutant is determined such that the amount of pollutant released into the ambient air from a stationary emission source or from all emission sources located within a single production area shall not cause the air quality limit value or target value established for the pollutant on the basis of subsections 47 (1) and (2) of this Act to be exceeded outside the production area of the installation.

 (3) Combined effect of installations in a production area where installations of several operators are located is calculated in such a manner that upon release of each pollutant from the emission sources of all the installations in total the air quality limit value or target value established for the pollutant on the basis of subsections 47 (1) and (2) of this Act shall be complied with on the external boundary of the production area.

 (4) Upon determination of pollutant emission allowance, sudden technological emissions shall be taken into account, but not possible accidental emissions.

 (5) For the purposes of this Act, maximum instantaneous emission is the maximum emission of a pollutant released from an emission source which is averaged over the hour with the most intensive emission and which is expressed in grams or milligrams per second. The maximum instantaneous emission is determined on the basis of the full load process or normal operating mode of the equipment, taking no account of sudden emissions of pollutants.

 (6) In the case specified in subsection 91 (3) of this Act, the maximum instantaneous emission of a sudden technological emission is determined separately, taking into account the most intensive hour of equipment start-up and shut-down. The duration of equipment start-up and shut-down shall be determined by an air pollution permit or integrated environmental permit in conformity with the technical documentation of the production technology.

 (7) The emission allowance of a pollutant is deemed to be exceeded if the maximum instantaneous emission of the pollutant released from an emission source exceeds the instantaneous emission provided for in the air pollution permit or integrated environmental permit or if the total emission of the pollutant released from all the emission sources located in the production area of the installation exceeds the emission allowance provided for in the air pollution permit or integrated environmental permit for a calendar year or a shorter period, including sudden emissions, or the actual duration of sudden emissions in hours in a calendar year exceeds the duration provided for in the air pollution permit or integrated environmental permit.

 (8) Arise of environmental hazard is presumed in the case the emission allowance of a pollutant is exceeded.

§ 107.  Methods for measurement and calculation of emissions of pollutants

 (1) The methods for measurement and calculation of emissions of pollutants shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (2) Upon measurement or calculation of emissions of pollutants, temporal dynamics of the emission and characteristics of the emission source shall be taken into account and all the processes causing the release of pollutants from the emission source of the installation and all the pollutants related to the emissions source shall be covered.

 (3) If no methods for determination of the emissions of pollutants have been established on the basis of subsection (1) of this section, internationally acknowledged methods, standards, calculation methods developed by the producer country of the technological installation used or other methods that are intended for the emission source may be used to determine the emissions of pollutants.

§ 108.  Total maximum emission amounts of pollutants in territory and economic zone of Estonia and state programme for reduction of emissions

 (1) The total maximum emissions of pollutants released from stationary and mobile emission sources in the territory and economic zone of Estonia and the terms for reaching such emissions shall be established by a regulation of the Government of the Republic.

 (2) The Ministry of the Environment shall organise the preparation of the state programme for the reduction of emissions of the pollutants specified in subsection (1) of this section. The provisions of the Administrative Procedure Act concerning open proceedings apply to the procedure of preparation of the programme.

 (3) The state programme for the reduction of emissions of pollutants shall contain at least the following:
 1) measures against the emission of pollutants, terms for the implementation thereof and information concerning the cost of the measures;
 2) information concerning the actual emissions of pollutants and forecast for emissions of pollutants after the implementation of the measures.

 (4) The state programme for reduction of emissions of pollutants shall be approved by a directive of the minister responsible for the area.

 (5) The Ministry of the Environment shall disclose the state programme for the reduction of emissions of pollutants on its website.

 (6) The Ministry of the Environment shall review the state programme for the reduction of emissions of pollutants at least every five years and amend it, if necessary.

Chapter 5 Regulation of Emissions of Pollutants from Mobile Emission Sources, Requirements for Products and Fuels, Monitoring of Quality and Quantity of Liquid Fuels  

Division 1 Measures for Reducing Emissions of Pollutants from Mobile Emission Sources  

§ 109.  Restriction of movement of motor vehicles in order to facilitate dissipation of pollutants under unfavourable weather conditions

  For preventing environmental hazards, local authorities may restrict the movement of motor vehicles, except for emergency and road service vehicles, in order to facilitate the dissipation of pollutants under unfavourable weather conditions in air quality zones or agglomerations where the air quality limit value or target value or alert threshold established for a pollutant on the basis of subsections 47 (1) and (2) of this Act is likely to be exceeded.

§ 110.  Content of pollutants in exhaust gases of mobile emission sources, opacity and noise levels thereof

  [Repealed – RT I, 03.07.2017, 4 - entry into force 13.07.2017]

§ 111.  Notification of new users of motor vehicles

 (1) Producers, importers and sellers of new motor vehicles shall notify the users of the vehicles of the fuel consumption and sulphur dioxide emissions thereof.

 (2) The list of the data to be provided to users of new motor vehicles and the procedure for notification of users shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

§ 112.  Marking of tyres used in road transport

  Tyres used in road transport shall be labelled for the purpose of lower noise level, fuel efficiency and safety for the purpose of giving harmonised information concerning the parameters of tyres pursuant to Regulation (EC) No 1222/2009 of the European Parliament and of the Council on the labelling of tyres with respect to fuel efficiency and other essential parameters (OJ L 342, 22.12.2009, pp. 46-58).

Division 2 Requirements for Products for Purposes of Reducing Emissions of Pollutants  

§ 113.  Special requirements for handling paints and other coating materials and finishing products for vehicles containing volatile organic compounds

 (1) The minister responsible for the area shall establish by a regulation the subcategories of paints and other coating materials containing volatile organic compounds, except for aerosols, and finishing products of vehicles used outside manufacturing equipment, the limit values of volatile organic compound content and the methods used for determination of conformity with the limit values.

 (2) The provisions of the Chemicals Act apply to the products specified in subsection (1) of this section and to handling thereof, taking account of the specifications provided for in this Act.

§ 114.  Labelling of paints and other coating materials and finishing products for vehicles containing volatile organic compounds

  The following information shall be appended to the labelling of the products specified in subsection 113 (1) of this Act:
 1) the subcategory of the product and the limit values of volatile organic compound content in grams per litre corresponding to the subcategory;
 2) the maximum volatile organic compound content in grams per litre of the product in a ready to use condition which contains solvents or other components containing solvents.

§ 115.  Permit for exceptional use of paints and other coating materials and finishing products for vehicles containing volatile organic compounds

  A permit for exceptional use of paints and other coating materials and finishing products for vehicles containing volatile organic compounds (hereinafter permit for use of finishing products) grants the right to exceptionally use products specified in subsection 113 (1) of this Act not in compliance with the volatile organic compound content limit values for restoration and maintenance of buildings and vintage vehicles of historical and cultural value for the purposes of marketing thereof, including for taking thereof to and using thereof in the territory of the European Union.

§ 116.  Issuer of permits for use of finishing products

  Permits for use of finishing products are issued by the Environmental Board.

§ 117.  Procedure for application for and issue of permits for use of finishing products and format of application and permit

  The procedure for the application for and issue of permits for use of finishing products and the format of the application and the permit shall be establish by a regulation of the minister responsible for the area.

§ 118.  Refusal to issue permit for use of finishing products

  The issuer of permits for use of finishing products shall refuse to issue a permit for use of finishing products if:
 1) the applicant for the permit has submitted inaccurate information;
 2) the quantity of the products applied for is unreasonably big taking into consideration the intended restoration or maintenance;
 3) the use of the products puts a serious risk on human health or the environment.

§ 119.  Communication of permit for use of finishing products

  The Environmental Board shall deliver a permit for use of finishing products or a decision regarding the refusal to grant a permit to the applicant for the permit and publish it on its website.

Division 3 Requirements for Fuels, Monitoring of Quality and Quantity of Liquid Fuels  

§ 120.  Environmental requirements for fuels

 (1) The environmental requirements for liquid fuels, biofuel and liquid biofuel sustainability criteria, the procedure for monitoring of and reporting on the compliance of liquid fuels with the environmental requirements and the methods for the assessment of the reduction of greenhouse gases emissions from the use of biofuels and liquid biofuels shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (2) The following shall be established by the regulation specified in subsection (1) of this section:
 1) the environmental requirements for petrol, diesel fuel, gas oil, light heating oil and biofuels used as motor fuel in positive ignition engines and diesel engines used in road vehicles and non-road mobile machinery, inland vessels, agricultural and silvicultural tractors and recreational craft, unless they are on the sea;
 2) the environmental requirements for gas oil, light heating oil, heavy fuel oil and marine fuels;
 3) the biofuel and liquid biofuel sustainability criteria;
 4) the procedure for permission of the use of emission abatement methods as an alternative to low sulphur marine fuel;
 5) the methods for the assessment of the reduction of greenhouse gases emissions from the use of biofuels or liquid biofuels;
 6) the procedure for monitoring of and reporting on the compliance of liquid fuels with the environmental requirements;
 7) the specific procedure for supervision over compliance of marine fuels with the environmental requirements.

 (3) For the purposes of this Act, biofuel is the liquid or gas fuel produced from biomass and used in transport.

 (4) For the purposes of this Act, liquid biofuel is the liquid fuel for energy purposes other than for transport, including electricity and heating and cooling produced from biomass.

 (5) For the purposes of this Act, biomass means the biodegradable fraction of products, waste and residues of biological origin from agriculture (both vegetal and animal substances), forestry and related production, fishery and aquaculture and the biodegradable fraction of industrial and municipal waste.

§ 121.  Monitoring of quality and quantity of liquid fuels

 (1) The Ministry of the Environment shall organise the monitoring of the quality and quantity of liquid fuels sold in Estonia.

 (2) The Tax and Customs Board shall submit to the Ministry of the Environment no later than by 1 May of the following year the following data on the fuel sold in Estonia during the preceding calendar year:
 1) name of the type of fuel based on the commodity code of the combined nomenclature of goods;
 2) quantities by categories of fuels.

§ 122.  Fuel monitoring database

 (1) The fuel monitoring database is a database in the State Information Systems containing fuel monitoring data.

 (2) The following information shall be entered in the fuel monitoring database:
 1) information concerning fuel storage or loading or emission sources relating to other activities, including filling stations, containers, vessels or other emission sources;
 2) contact details of the operators of emission sources;
 3) results of the fuel monitoring of a specific emission source;
 4) copies of the reports on state monitoring of motor fuel quality and quantities and the European Commission reports;
 5) information concerning fuel sale.

 (3) The chief processor of the fuel monitoring database is the Ministry of the Environment.

 (4) The fuel monitoring database and its statutes shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

§ 123.  Requirements for transport of petrol and storage thereof in terminals and service stations

  [RT I, 03.07.2017, 4 - entry into force 13.07.2017]
For the purposes of limitation of the emissions of volatile organic compounds, the minister responsible for the area shall establish by a regulation the requirements for transport of petrol and storage thereof in terminals and service stations.
[RT I, 03.07.2017, 4 - entry into force 13.07.2017]

Division 4 Reduction of life cycle greenhouse gas emissions from fuel  
[RT I, 03.07.2017, 4 - entry into force 13.07.2017]

§ 1231.  Rate of reduction of life cycle greenhouse gas emissions from fuel

 (1) Suppliers shall reduce by at least six per cent the life cycle greenhouse gas emissions of fuel per unit of energy in comparison with the fuel baseline standard by 31 December 2020.

 (2) Upon performance of the obligation provided for in subsection (1) of this section, suppliers must achieve the required reduction in every month of the specified calendar year.

 (3) If suppliers reduce the life cycle greenhouse gas emissions of fuels by biofuels, they are required to fulfil the biofuel sustainability criteria established on the basis of subsection 120 (1) of this Act.

 (31) Verification of compliance with the biofuel sustainability criteria specified in subsection (3) of this section must be based on the terms and conditions provided for § 23 of the Liquid Fuel Act.
[RT I, 03.07.2017, 4 - entry into force 01.05.2018]

 (4) If suppliers reduce the life cycle greenhouse gas emissions of fuels per unit of energy by means of electric power used in road transport, the suppliers must be able to properly measure and monitor the electricity supplied according to the methods established pursuant to subsection 1233 (6) of this Act.

 (5) For the purposes of this Act, suppliers are persons with respect to whom a notation has been entered in the register of economic activities for release of fuel for consumption or termination of tax warehouse of fuel, or persons holding an activity licence for import of fuel.

 (6) For the purposes of this Act, life cycle greenhouse gas emissions of fuel are all the net emissions of carbon dioxide (CO2), methane (CH4) and dinitrogen oxide (N2O) that can be assigned to fuel, including blended components and energy supplied. The specified net emissions of greenhouse gases calculation include, irrespective of where those emissions occur, all stages from extraction or cultivation, including land-use changes, and transport, distribution, processing and combustion of blended components and energy supplied.

 (7) For the purposes of this Act, greenhouse gas emissions per unit of energy are the total mass of carbon dioxide (CO2) equivalent greenhouse gas emissions associated with the fuel or energy supplied, divided by the total energy content of the fuel or energy supplied; for fuel, expressed as its minimal heating value (hereinafter gCO2eq/MJ).

 (8) For the purposes of this Act, fuel baseline standard is the total greenhouse gas emissions intensity from non-biological origin used in the European Union in 2010 which is 94.1 gCO2eq/MJ.
[RT I, 03.07.2017, 4 - entry into force 13.07.2017]

§ 1232.  Agreement between suppliers

 (1) The minimum obligations to reduce life cycle greenhouse gas emissions from fuel specified in subsection 1231 (1) of this Act may be performed jointly by suppliers but in this case they are treated as a single supplier.

 (2) If suppliers decide to perform the obligation specified in subsection 1231 (1) jointly, a written agreement must be entered into for it and it must specify the period during which the obligations is performed jointly by the suppliers.

 (3) The agreement shall be submitted to the Environmental Board one month before the beginning of performance of the joint obligation.
[RT I, 03.07.2017, 4 - entry into force 13.07.2017]

§ 1233.  Calculation of and reporting on greenhouse gas emissions from fuel and energy supplied

 (1) Suppliers shall submit to the Environmental Board by the 15th date of each month a monthly report on the volume of greenhouse gases from the fuel and energy supplied (hereinafter report on volume of greenhouse gases) and indicate therein the quantities of energy, motor spirit, diesel fuel, gas fuel and biofuel used in road transport and released for consumption during the previous calendar month, and the greenhouse gas data corresponding to them.

 (2) A report on volume of greenhouse gases must contain at least the following:
 1) data on the total volume of each fuel and energy supplied, greenhouse gas emissions intensity, origin and place of purchase;
 2) data on the life cycle greenhouse gas emissions from biofuel per unit of energy.

 (21) If suppliers wish to perform the obligation specified in subsection 1231 (1) of this Act by means of biofuel, they shall submit evidence that the biofuel supplied was produced using the methods provided for in subsection 23 (3) of the Liquid Fuel Act.
[RT I, 03.07.2017, 4 - entry into force 01.05.2018]

 (3) If suppliers reduce the life cycle greenhouse gas emissions of fuels per unit of energy by the allowances from upstream greenhouse gas emission reductions of motor spirit, diesel fuel, compressed natural gas or liquid petroleum gas, suppliers must submit the following information together with the report on volume of greenhouse gases on the project:
 1) starting date of the project which must be after 1 January 2011;
 2) annual emission reductions (gCO2eq);
 3) duration for which the claimed reductions occurred;
 4) project location closest to the source of the emissions in latitude and longitude coordinates in degrees to the fourth decimal place;
 5) baseline annual emissions prior to installation of reduction measures and annual emissions after the reduction measures have been implemented in gCO2eq/MJ of feedstock produced;
 6) non-reusable certificate number uniquely identifying the scheme and the claimed greenhouse gas reductions;
 7) non-reusable number uniquely identifying the calculation method and the associated scheme;
 8) where the project relates to oil extraction, the average annual historical and reporting year gas-to-oil ratio (GOR) in solution, reservoir pressure, depth and well production rate of the crude oil.

 (4) For the purposes of this Act, upstream emissions are all greenhouse gas emissions occurring prior to the raw material entering a refinery or a processing plant where the fossil fuel was produced.

 (5) The project specified in subsection (3) of this section must meet the following conditions:
 1) The upstream emission reduction of greenhouse gases and baseline emissions are to be monitored, reported and verified in accordance with ISO 14064 standard;
 2) the results submitted must comply with the confidence level provided for in Council Regulation (EU) No 600/2012 on the verification of greenhouse gas emission reports and tonne-kilometre reports and the accreditation of verifiers pursuant to Directive 2003/87/EC of the European Parliament and of the Council (OJ L 181, 12.07.2012, pp. 1-29), and (EU) No 601/2012 on the verification of greenhouse gas emission reports and tonne-kilometre reports and the accreditation of verifiers pursuant to Directive 2003/87/EC of the European Parliament and of the Council (OJ L 181, 12.07.2012, pp. 30-104);
 3) the methods for upstream emission reduction of greenhouse gases must be proved in accordance with ISO 14064-3 standard;
 4) the agency which certifies greenhouse gas emissions must be accredited in accordance with ISO 14065 standard.

 (6) The specific requirements for the composition of the information of reports on volume of greenhouse gases, method of calculation of greenhouse gas intensity from the life cycle greenhouse gas emissions of fuels and energy supplied, fuel baseline standard, calculation of greenhouse gas emissions intensity reduction, and the procedure for submission of report shall be established by a regulation of a minister responsible for the area.

 (7) Suppliers who have an agreement pursuant to subsection 1232 (2) of this Act shall distinguish, in the report on volume of greenhouse gases, the amount of statistical transfer which was released for consumption for performance of obligations of other suppliers or received from other suppliers for performance of own obligations. The business name and registry code; of other suppliers shall be added to the information.

 (8) The Environment Agency is competent to process and aggregate reports on volume of greenhouse gases.

 (9) The Environmental Board shall confirm a proper report on volume of greenhouse gases within 30 days from receipt thereof.
[RT I, 03.07.2017, 4 - entry into force 13.07.2017]

Chapter 6 Submission of Annual Reports and Consolidated Data on Monitoring of Air Quality, Holder of Environmental Permit and Activities of Installation subject to Registration and Mobile Emission Sources  

§ 124.  National monitoring of air quality

  National monitoring of air quality shall be performed by fixed or indicative measurements in accordance with the procedure established on the basis of subsection 43 (1) of this Act.

§ 125.  Annual report on results of fixed or indicative measurements performed during monitoring of air quality at national or local government level

 (1) An annual report on the results of fixed or indicative measurements performed during monitoring of air quality at the national or local government level must contain at least the data specified in subsections (2)-(7) of this section.

 (2) A report on the results of the measurement of the content of sulphur dioxide, nitrogen dioxide and nitrogen oxides, fine particulate matter and very fine particulate matter and lead must contain the following data:
 1) the number and description of exceeding the hourly average limit value and 24-hour average limit value of air quality established for the protection of human health, and of exceeding the average critical level of air quality established for the protection of vegetation for the calendar year and winter season from 1 October to 31 March for sulphur dioxide;
 2) the number and description of exceeding the hourly average limit value and the average limit value of a calendar year for the protection of human health, and the average critical level of air quality established for a calendar year for the protection of vegetation for nitrogen dioxide and nitrogen oxides;
 3) the number and description of exceeding the 24-hour average limit value of air quality and the average limit value for a calendar year established for the protection of human health for fine particulate matters;
 4) the number and description of exceeding the average target value of air quality for a calendar year and of the average limit value for a calendar year established for the protection of human health for very fine particulate matter, and of the average limit value for a calendar year and the total number and description of the rate of such exceeding;
 5) the number and description of exceeding average limit value of air quality for a calendar year established for lead for the protection of human health;
 6) the number and description of exceeding the air quality alert threshold established for sulphur dioxide and nitrogen dioxide.

 (3) The data on exceeding of the air quality average limit value established in clause (2) 4) of this section per very fine particulate matter and the data on exceeding of the limit value and the total margin of tolerance thereof must indicate the date of exceeding, hour of exceeding or total number of exceeded hours and the measured values of the content of pollutants.

 (4) A report on measurement results of benzene and carbon oxide content must include the following data:
 1) the number and description of exceeding the average limit value of air quality for a calendar year established for the protection of human health for benzene;
 2) the number and description of exceeding average limit value of air quality for a calendar year established for the protection of human health for carbon oxide.

 (5) A report on the measurement results of ozone content must include the following data:
 1) the number and description of exceeding the eight-hour average target value of air quality established for the protection of human health, and of hourly average target value of air quality established for the protection of vegetation for ozone;
 2) the number and description of exceeding the air quality eight-hour average target established for the protection of human health and of the air quality hourly average long-term target established for the protection of vegetation;
 3) the number and description of exceeding the air quality hourly average information threshold;
 4) the number and description of exceeding the air quality hourly average alert threshold;
 5) the date of exceeding the air quality information or alert threshold, the total number of exceeded hours, the highest hourly values of ozone content;
 6) the annual average content of volatile organic compounds specified in subsection 50 (2) of this Act in ambient air.

 (6) A report on measurement results of arsenic, cadmium, nickel, benzo(a)pyrene content must include the following data:
 1) number and description of exceeding the average target values of air quality established for these pollutants for a calendar year;
 2) mercury content values;
 3) polycyclic aromatic hydrocarbons content values in ambient air;
 4) total deposition of arsenic, cadmium, nickel, mercury, benzo(a)pyrene and other polycyclic aromatic hydrocarbons.

 (7) A report on measurement results of pollutants content must contain information on exceeding the assessment threshold of each pollutant content established on the basis of subsection 47 (1) of this Act and expressed as a percentage of limit value or target value, and information on the method used for determining the content of each pollutant.

 (8) The information submitted in an annual report on exceeding the established limit values of pollutant contents must be combined with a summary assessment of the effects of those exceedances.

§ 126.  Monitoring of air quality by holder of air pollution permit or integrated environmental permit and verification of compliance with the emission limit values of pollutants

 (1) Monitoring of air quality by a holder of an air pollution permit or integrated environmental permit includes verification of compliance of each pollutant emitted from any emission source of an installation with the emission allowances provided for in the air pollution permit or integrated environmental permit and where necessary of the limit values of pollutant emissions established on the basis of the Industrial Emissions Act or subsection 105 (3) of this Act, or monitoring of compliance with air quality limit or target values of pollutants in the ambient air outside the production territory of the installation by means of fixed or indicative measurements or calculation.

 (2) The traceability of measurement results must be proved for the purposes of the Metrology Act.

§ 127.  Annual report of holder of air pollution permit or integrated environmental permit related to pollution of ambient air

 (1) A holder of an air pollution permit or integrated environmental permit shall submit to the issuer of permits annual reports related to pollution of ambient air which must contain:
 1) information on fuel and energy consumption and in the case an integrated environmental permit is required, even information on raw materials consumption and production quantity by areas of activity determined in the report;
 2) information on the total emission allowances of each pollutant per calendar year and actual emissions released by all the sources of pollution located on the production territory of the installation, including accidental and technological emissions;
 3) information on actual emissions of pollutants released by each individual emission source by technological processes;
 4) information on the content of pollutants in the gases released from emission sources;
 5) in the case of any activity specified in Annex I to the Regulation No 166/2006 of the European Parliament and of the Council, information on the duration of sudden technological emissions in hours;
 6) emission limit values of pollutants established on the basis of the Industrial Emissions Act or subsection 105 (3) of this Act;
 7) information on measures taken to reduce emissions of pollutants.

 (2) The format and procedure for submission of an annual report of a holder of an air pollution permit or integrated environmental permit shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (3) An annual report of a holder of an air pollution permit or integrated environmental permit shall constitute the basis for entry of the information of pollution sources and emissions of pollutants in the European Pollutant Release and Transfer Register according to Regulation (EC) No 166/2006 of the European Parliament and of the Council.

 (4) A holder of an air pollution permit or integrated environmental permit or, as appropriate, an operator not required to hold a permit shall submit data on ambient air pollution associated with the activities thereof on the bases of a survey organised by the Ministry of the Environment for preparation of reports on air pollution of the state.
[RT I, 03.07.2017, 5 - entry into force 13.07.2017]

§ 128.  Annual report related to pollution of ambient air of operator subject to registration

 (1) An operator subject to registration shall submit to the issuer of permits an annual reports related to pollution of ambient air which must contain:
 1) information of fuel consumption in the case of a combustion plant, information on the number of animals in the case of animal husbandry, information on petroleum products loading quantities in the case of a filling station;
 2) information on actual emissions of pollutants released into the ambient air by an emission source.

 (2) The format and procedure for submission of an annual report of an operator subject to registration shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

§ 129.  Submission of consolidated data on mobile emission sources

 (1) Persons who keep records of mobile emission sources shall submit to the Ministry of the Environment the following consolidated data for calculation of emissions of pollutants released into the ambient by mobile emission sources on the territory of the state air by counties:
 1) the types and number of motor vehicles and the run of each type of vehicle;
 2) the number of flight operations by types of aircraft and the division thereof into flight types for international and domestic flights separately per each airport;
 3) the types and number of non-road mobile machinery;
 4) the types and number of railway engines.

 (2) The list of persons required to submit such data, the term for submission of the data and the format for submission thereof shall be established by a regulation of the Government of the Republic.

Chapter 7 Climate Change Mitigation and Ozone Layer Protection  

Division 1 Greenhouse Gas Emission Allowance Trading  

Subdivision 1 General Provisions  

§ 130.  Greenhouse gases

  For the purpose of this Act, greenhouse gases are carbon dioxide (CO2), methane (CH4), nitrous oxide (N2O), hydrofluorocarbons (HFCd), perfluorocarbons (PFCd) and sulphur hexafluoride (SF6) and other natural and anthropogenic gaseous components of the atmosphere which absorb and emit infrared radiation.

§ 131.  Greenhouse gas emission

  For the purposes of this Act, greenhouse gas emissions are the release of greenhouse gases into the atmosphere from the activities of operators of stationary emission sources and aircraft operators included in the greenhouse gas emission allowance trading system.

§ 132.  Monitoring year

  For the purposes of this Act, a monitoring year is a calendar year which ends 24 months before the beginning of the period of a trading system which is covered by the application submitted for emission allowances allocated free of charge.

§ 133.  Carbon dioxide equivalent

  Carbon dioxide equivalent is a unit which expresses the quantity of greenhouse gases and which has been converted into a quantity of carbon dioxide using the global warming potential according to Table 6 of clause 3 of Annex VI of the European Commission Regulation (EU) No 601/2012.
[RT I, 03.07.2017, 5 - entry into force 13.07.2017]

§ 134.  Global warming potential

  Global warming potential shows how many times one molecule of a greenhouse gas is more effective as to its heat reflection capacity than a molecule of carbon dioxide.

§ 135.  Greenhouse gas emission allowance trading system

  The greenhouse gas emission allowance trading system (hereinafter trading system) is a system created for reduction of greenhouse gas emissions in an effective and economically efficient manner by Directive 2003/87/EC of the European Parliament and of the Council establishing a scheme for greenhouse gas emission allowance trading within the Community and amending Council Directive 96/61/EC (OJ L 275, 25.10.2003, pp. 32-46).

§ 136.  Greenhouse gas emissions trading registry, person holding account and person trading account

 (1) Greenhouse gas emissions trading registry (hereinafter trading registry) is an electronic database where the data of the holding accounts of the Republic of Estonia and persons participating in the trading system and the transactions conducted by them with greenhouse gas emission allowances, assigned amount units allocated to installations and transactions conducted with these, certified and surrendered greenhouse gas emission allowances of installations, conformity status of installations, data of the participants in the Joint Implementation and Clean Development Mechanism projects and greenhouse gas emission reduction achieved as a result of implementing the projects are recorded.

 (2) For the purposes of this Act, a person holding account is the holding account of a legal or natural person through which transactions can be performed in a trading registry in accordance with Article 65 of the European Commission Regulation (EU) No 389/2013 establishing a Union Registry pursuant to Directive 2003/87/EC of the European Parliament and of the Council, Decisions No 280/2004/EC and No 406/2009/EC of the European Parliament and of the Council and repealing Commission Regulations (EU) No 920/2010 and No 1193/2011 (OJ L 122, 03.05.2013, pp. 1-59).

 (3) For the purposes of this Act, a person trading account is a holding account of a legal or natural person through which transactions can be performed in a trading registry in accordance with Article 66 of the European Commission Regulation (EU) No 389/2013.

§ 137.  Greenhouse gas emission allowance and assigned amount unit

 (1) For the purposes of this Act, a greenhouse gas emission allowance is the common denominator of an emission allowance, assigned amount unit, certified emission reduction unit and emission reduction unit.

 (2) An emission allowance is a right transferable in a trading system to release one tonne of carbon dioxide equivalent into the atmosphere during a trading system period.

§ 138.  Trading system period

 (1) A trading system period (hereinafter trading period) is a period of time during which trading with assigned amount units is permitted.

 (2) The trading period from 2013-2020 is the time period from 1 January 2013 until 31 December 2020.

§ 139.  Kyoto trading period

  A Kyoto trading period is a period of time from 1 January 2013 until 31 December 2020 during which the parties specified in Annex 1 to the United Nations Framework Convention on Climate Change (hereinafter Framework Convention on Climate Change) ensure independently or in co-operation with contracting parties that the aggregate anthropogenic carbon dioxide equivalent emissions of the greenhouse gases specified in Annex A to the Kyoto Protocol to the specified Convention (hereinafter Kyoto Protocol) do not exceed their assigned amounts, calculated pursuant to their quantified emission limitation and reduction commitments provided for in Annex B to the Kyoto Protocol.

§ 140.  Additional measures by operators of emission source

  The operator of an emission source shall take additional measures to reduce the greenhouse gas emissions, which by accumulating in the ambient air may cause climate change.

§ 141.  Aircraft operator and its administration

 (1) For the purposes of this Chapter, an aircraft operator is a person who operates an aircraft during the time when it operates the routes specified in the regulation established pursuant to subsection 155 (1) of this Act or the owner of an aircraft in the case the specified person is not known or if the owner of an aircraft has not identified such person.

 (2) Estonia is the state which administers an aircraft operator if the aircraft operator has the operating licence of an air carrier issued in Estonia pursuant to Regulation (EC) No 1008/2008 of the European Parliament and of the Council on common rules for the operation of air services in the Community (OJ L 293, 31.10.2008, pp. 3-20) or if Estonia has been attributed the biggest quantity of emissions from the flights carried out by the aircraft operator during the reference year.

 (3) The reference year specified in subsection (2) of this section is the first calendar year of operation of an aircraft operator which commenced its operation in the European Union after 1 January 2006, and in the other cases the calendar year which began on 1 January 2006.

§ 142.  Entrant in trading system

  For the purposes of this Act, an entrant in the trading system is an operator operating in one or more areas of activity established pursuant to subsection 155 (1) of this Act who obtained a trading system emission permit (hereinafter emission permit) for the first time after 30 June 2011. An operator operating in one or more areas of activity established pursuant to subsection 155 (1) of this Act whose installation has been expanded to a significant extent after 30 June 2011 is deemed to be an entrant in the trading system only to the extent of the specified expansion.

§ 143.  Organisation of activities to reduce climate change

  Activities to reduce climate change shall be arranged by the Ministry of the Environment on the basis of the requirements for limitation of greenhouse gas emissions arising from the Framework Convention on Climate Change, Kyoto Protocol and the European Union legislation.

Subdivision 2 Emission permit  

§ 144.  Emission permit

 (1) An emission permit entitles an operator of a stationary emission source to release greenhouse gases into the atmosphere from an installation or any part thereof.

 (2) Operators of stationary emission sources which operate in the areas of activity listed in the regulation established on the basis of subsection 155 (1) of this Act are required to hold an emission permit.

 (3) An emission permit is issued by the Ministry of the Environment for a trading period.

 (4) An emission permit may cover one or more installations of the same operator located in the same production territory.

 (5) The Ministry of the Environment shall review the emission permit requirements at least every five years as of the preparation or updating of the requirements and amend them as appropriate.

§ 145.  Application for emission permit

 (1) An application for an emission permit shall include:
 1) data provided for in clauses 42 (1) 1), 2), 5), 6), 8) and 12) of the General Part of the Environmental Code Act;
 2) consumption of raw materials and additives which are likely to cause greenhouse gas emissions;
 3) greenhouse gas emissions from the installation into the atmosphere by emission sources.

 (2) Requirements specified for applications for emission permits and the application form and the requirements specified for applications for amendments to emission permits shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (3) An application for an emission permit shall be accompanied by a monitoring plan which is prepared in compliance with the Regulation of the European Commission (EU) No 601/2012.

§ 146.  Decision on issue of emission permit

 (1) The issue of an emission permit or refusal to issue an emission permit shall be decided by the Ministry of the Environment on the basis of an application submitted and the information annexed thereto and additionally submitted upon request of the Ministry of the Environment based on the provisions of this Act and legislation established on the basis thereof.

 (2) The Ministry of the Environment shall make a decision concerning the issue of an emission permit or refusal to issue an emission permit within 30 days as of submission of an emission application prepared in compliance with the requirements of this Act and all the documents appended thereto and the additional data which is requested from the emissions applicant pursuant to this Act.

§ 147.  Refusal to issue emission permit

  The Ministry of the Environment shall refuse to issue an emission permit if:
 1) the emission permit applicant is not operating in any area of activity specified in the regulation established on the basis of subsection 155 (1) of this Act or the installation thereof does not exceed the threshold value established for holding the emission permit in this area of activity;
 2) an emission permit applicant does not hold an air pollution permit or integrated environmental permit;
 3) there are significant inconsistencies between the data submitted in the emission permit application and the air pollution permit or integrated environmental permit issued to the installation;
 4) the permit applicant has failed to submit the information required pursuant to this Act, or has submitted misleading or inaccurate information or falsified documents;
 5) compulsory dissolution has been imposed on the emission permit applicant for any offence and a court judgment to this effect has entered into force;
 6) the grounds provided for in subsection 52 (1) of the General Part of the Environmental Code Act exist.

§ 148.  Contents of emission permit

 (1) An emission permit shall contain:
 1) data provided for in clauses 53 (1) 1)-5) of the General Part of the Environmental Code Act;
 2) description of the areas of activity causing the formations of the greenhouse gases of the installation and annual greenhouse gas emissions originating from the installation;
 3) monitoring requirements;
 4) reporting requirements;
 5) obligation to transfer to a competent authority a quantity of emission allowances equal to the total actual emissions of the installation as certified per each calendar year after the end of the relevant calendar year.

 (2) The format of emission permits shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

§ 149.  Obligation of holder of emission permit to inform of changes in data stated in emission permit and amendment of emission permit

 (1) A holder of an emission permit must immediately inform the Ministry of the Environment of any changes in the data entered in the permit.

 (2) A holder of an emission permit must immediately inform the Ministry of the Environment of all the proposed changes in the functioning of the installation, expansion of the installation or significant reduction of its production capacity which may constitute a basis for the amendment of the permit.

 (3) An emission permit shall be amended:
 1) in the case provided for in subsection 59 (1) of the General Part of the Environmental Code Act;
 2) if the holder of the permit notifies the Ministry of the Environment of changes in the data entered in the permit;
 3) if the laws, regulations or administrative provisions which constitute the basis for the requirements set by the emission permit have been amended;
 4) if any other grounds provided by law exists.

 (4) The Ministry of the Environment amends the emission permit or issues a new emission permit within 30 days as of the receipt of the relevant notice.

§ 150.  Suspension and restoration of validity of emission permit

 (1) Upon suspension of the activities of an installation for a term of more than six months, the operator shall inform the Ministry of the Environment thereof in writing at least one month prior to the suspension of the activities of the installation. The Ministry of the Environment shall suspend the validity of the emission permit as of the suspension of the activities of the installation.

 (2) The Ministry of the Environment shall suspend allocation of free emission allowances to such installation of the operator which emission permit is suspended. Emission allowances shall be allocated free of charge as soon as possible after restoration of the validity of the emission permit.

 (3) An operator shall inform the Ministry of the Environment of recommencement of the activities of an installation in writing at least one month prior to the commencement of the activities of the installation. The Ministry of the Environment shall restore the validity of the emission permit as of the day of commencement of the activities of the installation.

§ 151.  Revocation of emission permit

 (1) In addition to the terms and conditions provided for in subsection 62 (1) of the General Part of the Environmental Code Act, the Ministry of the Environment shall revoke the permit if:
 1) the air pollution permit or integrated environmental permit of the installation is repealed;
 2) the possessor of the installation has not commenced the activity permitted by the emission permit within six months as of the beginning of the term of operation specified in the emission permit and has failed to submit an application for postponement of the beginning of the operation;
 3) the activities of the holder of the emission permit do not comply with the requirements provided for in the emission permit;
 4) compulsory dissolution has been imposed on the holder of the emission permit for any offence and a court judgment to this effect has entered into force;
 5) the holder of the emission permit is bankrupt or liquidated as a legal person;
 6) it becomes evident that other circumstances exist which, pursuant to this Act, constitute a basis for refusal to issue an emission permit.

 (2) The notice on revocation of an emission permit shall be published on the website of the Ministry of the Environment within five working days as of the revocation of the emission permit.

§ 152.  Application for exclusion from trading system

  If an emission permit is revoked at the request of an operator, the operator is obliged to submit to the Ministry of the Environment an application for exclusion from the trading system at least four months prior to the proposed termination of the operation or change in the operation which causes exclusion from the trading system.

§ 153.  Public display of application for exclusion from trading system

 (1) The Ministry of the Environment shall display the application for exclusion from trading system publicly on its website for examination by the general public within five working days as of the receipt of the application.

 (2) Every person has an opportunity to deliver opinions with regard to the application within two weeks as of the day of disclosure of the application on the website.

§ 154.  Exclusion from trading system

 (1) The Ministry of the Environment shall review the application for exclusion from a trading system, taking into consideration the comments made by the general public, within 20 working days as of the expiry of the term for delivery of opinions. If the Ministry of the Environment approves the application, it shall forward it to the European Commission which decides on the exclusion of the operator of the trading system from the trading system.

 (2) Resolutions made on exclusion shall be disclosed by the Ministry of the Environment on its website.

 (3) In the case of closure of an account with positive balance, the operator must indicate, at the request of the administrator of the trading registry, an account in the trading system where the emission allowances of the period of exclusion from the trading system are transferred. If the operator fails to indicate such an account within 40 days as of receipt of the request of the administrator of the trading registry, the administrator of the trading registry shall transfer the emission allowances to the national deposit account.

Subdivision 3 Arrangements for Trading in Emission Allowances and Allocation of Emission Allowances  

§ 155.  List of areas of activity and procedure for greenhouse gas emissions trading

 (1) The list of areas of activity for operators included in the trading system shall be established by a regulation of the Government of the Republic.

 (2) The procedure for greenhouse gas emissions trading shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (3) The following shall be established by the regulation specified in subsection (2) of this section:
 1) the procedure for applying for and allocation of emission allowances free of charge;
 2) the procedure for reporting on greenhouse gas emissions;
 3) procedure for certification of greenhouse gas emissions;
 4) procedure for surrender of emission allowances;
 5) specifying procedure for exclusion from trading system.

 (4) The greenhouse gas emission allowances which are valid during the trading period shall be registered in the trading registry and transactions are concluded therewith through the specified registry according to the European Commission Regulation (EC) No 2216/2004 for a standardised and secured system of registries pursuant to Directive 2003/87/EC of the European Parliament and of the Council and Decision No 280/2004/EC of the European Parliament and of the Council (OJ L 386, 29.12.2004, pp. 1-77).

 (5) State fees are charged for the performance of acts of the greenhouse gas emissions trading registry pursuant to the rates provided for in the State Fees Act.

 (6) An operator of stationary sources of pollution and an aircraft operator are exempted from payment of state fees for review of applications for opening of holding or trading accounts and for annual maintenance of holding and trading accounts.

§ 156.  Application for and allocation of emission allowances free of charge

 (1) Greenhouse gas emission allowances for operators of stationary emission sources for a trading period are applied for and allocated according to Commission Decision 2011/278/EU determining transitional Union-wide rules for harmonised free allocation of emission allowances pursuant to Article 10a of Directive 2003/87/EC of the European Parliament and of the Council (OJ L 130, 17.05.2011, pp. 1-45).

 (2) An aircraft operator operating in the areas of activity specified in the regulation established on the basis of subsection 155 (1) of this Act may apply, during each trading period, for allocation of emission allowances free of charge by submitting to the Ministry of the Environment at least 21 months before the beginning of the trading period covered by the application certified tonne-kilometre data of the monitoring year of the trading system activities which are calculated pursuant to Annex IV to Directive 2003/87/EC of the European Parliament and of the Council. Free emission allowances are applied for and allocated according to Commission Decision 2011/638/EU on benchmarks to allocate greenhouse gas emission allowances free of charge to aircraft operators pursuant to Article 3e of Directive 2003/87/EC of the European Parliament and of the Council (OJ L 252, 28.09.2011, pp. 20-21).

 (3) During the trading period from 2013-2020, the total emission allowances allocated to aircraft operators shall constitute 95 per cent of the average emissions of the aircraft performing flights during the period from 2004-2006 multiplied by the number of years in the specified trading period.

 (4) The Ministry of the Environment shall submit applications conforming to the requirements provided for in subsection (2) of this section to the European Commission at least 18 months before the beginning of the trading period which is covered by the application.

 (5) Within three months after the European Commission has made a decision on the total quantity of the emission allowances allocated for the trading period, the quantity of emission allowances to be auctioned during the trading period, the quantity of allowances in special reserve during the trading period and the quantity of emission allowances allocated for the trading period free of charge and the benchmarks which are used to allocate emission allowances free of charge to the aircraft operators whose applications were submitted by the Ministry of the Environment to the European Commission, shall be calculated by the Ministry of the Environment pursuant to the European Commission Decision 2011/638/EU and it shall publish on its website the following quantities of emission allowances:
 1) the total quantity of emission allowances for the respective trading period which is calculated by multiplying the benchmark indicated in the decision of the European Commission by the number of tonne-kilometres stated in the application;
 2) the quantity of emission allowances allocated to each aircraft operator for each year which is calculated by dividing the total quantity of emission allowances allocated for the whole trading period by the number of years in the trading period.

 (6) The Ministry of the Environment shall allocate emission allowances free of charge for the current calendar year subject to the approval of the Commission to operators of stationary emission sources and aircraft operators by 28 February each year.

§ 157.  Transfer of emission allowances allocated free of charge

  An operator operating in the area of activity specified in the regulation established on the basis of subsection 155 (1) of this Act shall be transferred emission allowances allocated free of charge in the trading registry according to the European Commission Regulation (EU) No 389/2013.

§ 158.  Special reserve for aircraft operators

 (1) The amount of the special reserve of aircraft operators of the European Union (hereinafter special reserve) is three per cent of the total quantity of assigned amount units of aircraft operators of the European Union.

 (2) During each trading period, the emission allowances allocated free of charge from the special reserve may be applied for by aircraft operators who have commenced operation in the areas of activity specified in the regulation established on the basis of subsection 155 (1) of this Act after the monitoring year or in the case of whom the number of tonne-kilometres increases during the period between the monitoring year and the second year of the trading period to an extent of more than 18 per cent per year on the average and who do not continue the activities of another aircraft operator either fully or partially.

 (3) An aircraft operator who complies with the requirements of subsection (2) may apply for allocation of emission allowances from the special reserve free of charge by submitting a relevant application to the Ministry of the Environment by 30 June of the third year of the trading period.

 (4) Aircraft operators whose tonne-kilometres increased during the period between the monitoring year and the second year of the trading period to an extent of more than 18 per cent per year shall be allocated maximally one million emission allowances free of charge during the same trading period.

§ 159.  Application for allocation of emission allowances free of charge from special reserve

 (1) Applications submitted on the basis of subsection 158 (3) of this Act shall indicate:
 1) tonne-kilometre data for the second year of the trading period which are certified according to Annexes IV and V of Directive 2003/87/EC of the European Parliament and of the Council;
 2) evidence demonstrating compliance with the conditions provided for in subsection 158 (2) of this Act.

 (2) Aircraft operators who comply with the conditions specified in subsection 158 (4) of this Act shall indicate the following in their application in addition to the provisions of subsection (1) of this section concerning the period between the monitoring year and the second year of the trading period:
 1) percentage increase in tonne-kilometres;
 2) absolute growth in tonne-kilometres;
 3) absolute growth in tonne-kilometres which exceeds the percentage indicated in subsection 158 (4) of this Act.

 (3) The Ministry of the Environment shall submit applications which comply with the requirements provided for in subsection 158 (3) of this Act and subsections (1) and (2) of this section to the European Commission within six months as of the deadline for submitting an application pursuant to subsection 158 (3) of this Act.

 (4) Within three months after the European Commission makes a decision on the benchmark used for allocation of emission allowances free of charge to aircraft operators whose applications were submitted by the Ministry of the Environment to the European Commission, the Ministry of the Environment shall calculate and publish the total quantity of emission allowances allocated free of charge from the special reserve to each specified aircraft operator and the quantity of emission allowances allocated free of charge for each year.

 (5) The total quantity specified in subsection (4) of this section is calculated by multiplying the benchmark stated in the decision of the European Commission by:
 1) the number of tonne-kilometres indicated in the application in the case of aircraft operators which fall within the area of application of the regulation established on the basis of subsection 155 (1) of this Act;
 2) the absolute growth in tonne-kilometres indicated in the application which exceeds the percentage indicated in subsection (158 4) of this Act in the case of aircraft operators which fall within the area of application of subsection 158 (3) of this Act.

 (6) In order to calculate the emission allowances allocated free of charge for each year which are specified in subsection (4) of this section, the total quantity of the free emission allowances of the aircraft operator is divided by the number of full calendar years which remain up to the end of the trading period to which the free emission allowances are related.

§ 160.  Auctioning of emission allowances of stationary emission source operators and aircraft operators

 (1) The state shall auction all the emission allowances of operators of stationary emission sources which are not allocated free of charge pursuant to § 164 of this Act and Commission Decision 2011/278/EU.

 (2) The state shall auction each year the emission allowances of aircraft operators which the European Commission allocated to the state from certified total aviation emission allowances of the European Union in 2010.

 (3) Auctioning shall take place pursuant to the European Commission Regulation (EC) No 1031/2010 on the timing, administration and other aspects of auctioning of greenhouse gas emission allowances pursuant to Directive 2003/87/EC of the European Parliament and of the Council establishing a scheme for greenhouse gas emission allowance trading within the Community (OJ L 302, 18.11.2010, pp. 1-41).

 (4) The procedure for auctioning of emission allowances shall be established by a regulation of the Government of the Republic.

§ 161.  Use of revenues from auctioning

 (1) The revenues generated from the auctioning shall be transferred to the state budget and used in line with the state budget strategy. The annual budget records the volume of the revenue and expenditure relating to the auctioning in that year. The state budget strategy shall indicate the intended distribution of the use of the revenues generated from the auctioning, determine the intended purpose of the measures relating to climate policy and the ministers responsible for the use of the revenues. The revenues generated from the auctioning shall cover the administrative expenses of the auctioning of the trading system related to Estonia.

 (2) The general terms and conditions for the use of and reporting on the revenue from auctioning during the trading period from 2013-2020 shall be established by a regulation of the Government of the Republic.

 (3) In order to implement the measures determined in the state budget strategy pursuant to subsection (1) of this section, the minister responsible for the use of the revenues may establish by a regulation the requirements and procedure for the use of the revenues generated from the auctioning.
[RT I, 23.12.2016, 1 - entry into force 01.01.2017]

 (4) At least 50 per cent of the revenues specified in subsection (1) of this section and generated from the auctioning, including the total revenue received from the emission allowances allocated to Estonia for the purpose of solidarity and economic growth or the amount equivalent to such revenues, shall be used for financing the targets limiting the generation of greenhouse gases. These objectives are:
 1) encouragement to shift to types of transport and public transport causing less environmental disturbances;
 2) development of renewable energy in order to achieve the objective of Estonia to increase the share of renewable energy to 25 per cent by 2020 and development of other technologies which promote transfer to a to a safe and sustainable low carbon economy emissions, and facilitation of achievement of the goal of the European Union to improve energy efficiency by 2020 by 20 per cent;
 3) financing of energy efficiency and clean technologies in research and development in the sectors that are covered by Directive 2003/87/EC of the European Parliament and of the Council;
 4) introduction of energy efficiency improvement and energy conservation measures;
 5) financing of greenhouse gas emission reduction and climate change adaptation research, development and demonstration projects;
 6) contributing to the Global Energy Efficiency and Renewable Energy Fund and the Adaptation Fund;
 7) adaptation to the impact of climate change and mitigation of climate change;
 8) participation in the initiatives of the Estonian and the European Strategic Energy Technology Plan and the European Technology Platforms as well as in planning of the climate change mitigation policy and energy policy and monitoring of the performance of these policies;
 9) introduction of measures for prevention of deforestation, accelerating of afforestation and extensive regeneration of forests in developing countries which have ratified the Framework Convention on Climate Change, and facilitation of adaptation to unfavourable effects of technology transfer and climate change in these countries;
 10) sequestration of carbon dioxide in forestry.

 (5) The support granted for the purpose of achievement of the objectives specified in clauses (4) 2) and 4) of this section includes granting of support for taking renewable energy into use and upgrading heating systems in small houses.

 (6) The whole revenue generated from the auctioning of the emission allowances of aircraft operators specified in subsection 160 (2) of this Act shall be used for financing of the achievement of the following targets limiting greenhouse gas emissions:
 1) implementation of the measures for achievement of the objectives specified in clauses (4) 1) and 5)-10) of this section;
 2) research and development in connection with the climate change mitigation and adaptation process, particularly in the field of aeronautics and air transport.

 (7) In order to use the funds received from trading in emission allowances, the user of the funds may enter into a contract under public law with a legal person governed by private law under the conditions and pursuant to the procedure provided for in the Administrative Co-operation Act, without applying subsection 6 (2) of the specified Act. The duty of granting support and the right to perform all the acts required for the performance of this duty may be inter alia transferred to persons by a contract under public law.
[RT I, 23.12.2016, 1 - entry into force 01.01.2017]

 (8) Supervision over performance of the contract under public law specified in subsection (7) of this section shall be exercised by the user of the funds who entered into the contract under public law.
[RT I, 23.12.2016, 1 - entry into force 01.01.2017]

 (9) If a contract under public law is terminated unilaterally or any other circumstances arise which prevent the person specified in subsection (7) of this section to whom the performance of the administrative duty was assigned from further performance of the administrative duty, the user of the funds who entered into the relevant contract under public law shall organise further performance of the administrative duty.
[RT I, 23.12.2016, 1 - entry into force 01.01.2017]

§ 162.  Application for authorisation to submit direct bids at auctions

 (1) In order to submit direct bids at auctions either in their individual capacity or on behalf of the clients of their principal activity, the persons specified in clause 47 (1) 9) of the Securities Market Act shall apply for an authorisation from the Financial Supervision Authority.

 (2) In order to submit direct bids at auctions on behalf of themselves or their customers for the auction products, which are not financial instruments, investment firms and credit institutions must apply for an authorisation from the Financial Supervision Authority.

 (3) An authorisation on the basis of subsection (2) of this section can be applied for by an investment firm holding an activity licence of an investment firm issued by the Financial Supervision Authority which complies with subsection 40 (1) of the Securities Market Act.

 (4) An authorisation may be applied for on the basis of subsection (2) of this section by a credit institution holding an activity licence which complies with the Directive 2006/48/EC of the European Parliament and of the Council relating to the taking up and pursuit of the business of credit institutions (OJ L 177, 30.06.2006, pp. 1-200) which complies with subsection 3 (1) of the Credit Institutions Act.

§ 163.  Issue of authorisation to submit direct bids at auctions and exercise of supervision

 (1) The proceedings of issue of the authorisation specified in subsections 162 (1) and (2) of this Act are conducted in compliance with the provisions of §§ 51-53, subsections 54 (2) and (3), subsections 55 (1)-(41) and § 551 and 56 of the Securities Market Act.

 (2) The authorisation specified in subsections 162 (1) and (2) of this Act is issued only on the condition that the applicant complies with the requirements specified in Article 59(5) of the European Commission Regulation (EU) No 1031/2010 and, taking this into consideration, submits the documents specified in clauses 54 (1) 1)-5), 7)-10), 12), 13) and 15) of the Securities Market Act. Submission of the internal policies or their drafts specified in this clause 54 (1) 12) of the Securities Market Act shall be also based on the provisions of Article 59(2) of the Commission Regulation (EU) No 1031/2010.

 (3) The Financial Supervision Authority may revoke the authorisation specified in clauses 162 (1) and (2) of this Act pursuant to § 58 of the Securities Market Act on the basis of the exceptions provided for in the European Commission Regulation (EU) No 1031/2010 and the provisions of Article 59(6)(c) of the specified regulation. Upon revocation of the authorisation specified in clauses 162 (1) and (2) of this Act, the supervisory agency specified in § 222 of this Act shall be involved in the proceedings.

 (4) For exercise of supervision over compliance with the requirements provided for in this Act and stated in Article 59(2) and (5) of the European Commission Regulation (EU) No 1031/2010, the Financial Supervision Authority shall have the right to obtain free of charge information about reporting regarding greenhouse gas emissions from the trading registry.

 (5) The Financial Supervision Authority shall have all the rights arising from the Financial Supervision Authority Act and provided for in subsections 230 (1) and (5), §§ 2303 and 233, clauses 234 (1) 1) and 3), §§ 2341 and clauses 235 1) and 5) of the Securities Market Act with respect to the applicant for authorisation specified in subsections 162 (1) and (2) of this Act or the person to whom the specified authorisation is issued upon verification of compliance with the requirements and issue of precepts specified in Article 59(2), (3) and (5) of the European Commission Regulation (EU) No 1031/2010.

§ 164.  Allocation of emission allowances free of charge for power generation

 (1) The Ministry of the Environment shall organise the preparation of the national plan of investments made for the emission allowances allocated free of charge for power production during the period from 2013-2019 (hereinafter investment plan), and use of the emission allowances allocated free of charge for the investments included in the plan.

 (2) Inclusion of investments in the investment plan may be applied for by an installation included in the greenhouse gas emission allowance trading system which has been in operation or commenced the relevant investment before 31 December 2008 and which operator is:
 1) electricity operator engaged in power generation, or
 2) cogenerator who generates power in efficient cogeneration regime.

 (3) Emission allowances allocated to operators free of charge pursuant to the investment plan for 2013 may total maximum 70 per cent of the certified average greenhouse gas emissions generated by such installations during the period from 2005-2007 in the course of power generation upon final domestic electricity consumption. If an installation commenced its operation after 2007, maximally 70 per cent of the emission allowances allocated free of charge shall be allocated for 2013 pursuant to the investment plan based on a prior efficiency reference basis. After 2013, the rate of emission allowances allocated free of charge shall decrease by ten percentage points per year.

 (4) The reference basis for the prior efficiency of the emission allowances allocated free of charge for power production during the period from 2013-2019 shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (5) The minister responsible for the area shall announce the term for submitting applications for inclusion of investments in the investment plans which is published, together with the format of application for inclusion in the investment plans, on the website of the Ministry of the Environment.

 (6) An investment included in the investment plan based on an application shall:
 1) reduce the greenhouse gas emissions cost-effectively and directly or indirectly;
 2) be in concordance with the national development plan for the energy sector up to 2020 which was approved by a resolution of the Riigikogu on 15 June 2009;
 3) be in concordance with the legislation, must not strengthen the dominant position of a plant and cause unreasonable distortion of competition;
 4) complement the investments which Estonia has to make in order to achieve the other objectives and legal requirements arising from the European Union law, and the investment shall not increase the total volume of power generation of the installation during the period from 2013-2019;
 5) diversify the energy and supply sources of power generation and reduce the emission of greenhouse gases related to power generation;
 6) ensure sustainability of the investment result even after 2019, except in the case the investment is made in new technologies being tested;
 7) be equivalent to the market value of emission allowances allocated free of charge and applied for, or lower than the cost of the investment made pursuant to the application.

 (7) If the investment specified in the application does not comply with the requirements specified in subsection (6) of this subsection, the applicant must provide detailed justifications for this in the application.

 (8) The Ministry of the Environment submits the investment plan to the European Commission for approval.

 (9) The Government of the Republic shall approve by an order the investment plan approved by the European Commission.

§ 165.  Use of emission allowances allocated free of charge for power generation

 (1) The terms and conditions of and the procedure for the use of emission allowances allocated free of charge based on the investment plan shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (2) The terms and conditions of and the procedure for the use of emission allowances allocated free of charge shall provide the following concerning the emission allowances:
 1) obligations of the beneficiary;
 2) terms and conditions of and procedure for the allocation;
 3) procedure for use and reporting and for auditing of the reports;
 4) procedure for supervision over the beneficiary.

 (3) If an operator was allocated emission allowances based on an investment plan and the operator fails to comply with the requirements and procedure for the use of the emission allowances allocated free of charge to such extent that, as a consequence thereof, the investment specified in the investment plan is not carried out on time, the operator shall transfer money and interest to the account determined by the Ministry of the Environment in the value of the emission allowances allocated to such operator based on the investment plan according to the regulation established on the basis of subsection (1) of this section. The interest rate is six-month Euribor plus five per cent per year. The basis for interest calculation is a period of 360 days.

Subdivision 4 Monitoring of Emissions, Reporting and Surrender of Emission Allowances  

§ 166.  Monitoring plan and reporting

 (1) An operator of a stationary emission source operating in the area of activity specified in the regulation established on the basis of subsection 155 (1) of this Act shall submit to the Ministry of the Environment together with an application for an emission permit the monitoring plan which has been prepared pursuant to the European Commission Regulation (EU) No 601/2012.

 (2) If an aircraft operator commences activities in the area of activity specified in the regulation established on the basis of subsection 155 (1) of this Act, the operator shall submit to the Ministry of the Environment a monitoring plan pursuant to the European Commission Regulation (EU) No 601/2012. Monitoring of tonne-kilometre data of aircraft operators shall comply with Annex IV of Directive 2003/87/EC.

 (3) An operator of a stationary emission source or aircraft operator shall check on regular basis whether the monitoring methods used by the operator can be improved and submit a relevant report to the Ministry of the Environment for approval pursuant to Article 69 of the European Commission Regulation (EU) No 601/2012.

 (4) An operator of a stationary emission source or aircraft operator shall submit to the Ministry of the Environment an updated monitoring plan before any significant changes in the monitoring methods used.

 (5) An aircraft operator shall review the monitoring plan before the beginning of each trading period and as appropriate submit to the Ministry of the Environment an updated monitoring plan.

 (6) The Ministry of the Environment shall approve the monitoring plan submitted by an operator of a stationary emission source or aircraft operator within 30 days as of the submission of a monitoring plan in compliance with the requirements of the European Commission Regulation (EU) No 601/2012 and once again after any significant changes in the monitoring methods used by the operator.

 (7) An operator operating in the area of activity specified in the regulation established on the basis of subsection 155 (1) of this Act shall submit to the Ministry of the Environment by 25 March each year a certified report on the greenhouse gas emission (hereinafter emission report) for the preceding calendar year and organise the verification of the emission for the preceding calendar year in the trading registry. Reporting of tonne-kilometre data of aircraft operators shall comply with Annex IV of Directive 2003/87/EC.

 (8) If an operator operating in the area of activity specified in the regulation established on the basis of subsection 155 (1) of this Act has failed to organise by 25 March the entry of the certified data for the preceding calendar year in the trading registry, the Ministry of the Environment shall prepare a conservative greenhouse gas emission assessment of the operation of an operator of a stationary emission source or aircraft operator during the preceding calendar year and enter the greenhouse gas emission calculated on the basis thereof in the trading registry.

§ 167.  Certification

 (1) Certification denotes the assessment of the credibility and accuracy of the data presented in the emission report which is made by an accredited certifier pursuant to the European Commission Regulation (EU) No 600/2012) and Article 15 and Annex V of Directive 2003/87/EC of the European Parliament and of the Council.
[RT I, 03.07.2017, 4 - entry into force 13.07.2017]

 (2) The emission reduction credits from implementation of Joint Implementation projects may be certified by the person specified in subsection (1) of this section.

§ 168.  Surrender, cancellation and replacement of emission allowances

 (1) An operator of a stationary emission source or aircraft operator shall surrender in the trading registry by 30 April each year the quantity of emission allowances pursuant to the report for the preceding calendar year which result from the area of activity specified in the regulation established on the basis of subsection 155 (1) of this Act and which are certified pursuant to subsection 167 (1) of this Act.

 (2) In the case specified in subsection 166 (8) of this Act, an operator of a stationary emission source or aircraft operator shall surrender in the trading registry the amount of the greenhouse gas emission allowances corresponding to that entered by the Ministry of the Environment.

 (3) An operator of a stationary emission source or aircraft operator may use, upon compliance with the obligation specified in subsection (1) of this section, the certified emission reduction units and the emission reduction units according to the European Commission Regulation (EU) No 1123/2013 on determining international credit entitlements pursuant to Directive 2003/87/EC of the European Parliament and of the Council (OJ 299, 09.11.2013, pp. 32-33).

 (4) An operator of a stationary emission source or aircraft operator may use, upon compliance with the obligation specified in subsection (1) of this section, the emission allowances allocated by another Member States of the European Union.

 (5) An operator of a stationary emission source shall not use, upon compliance with the obligation specified in subsection (1) of this section, the emission allowances allocated to an aircraft operator.

 (6) Based on a written request of the person, the Ministry of the Environment shall cancel the emission allowances held by the person within the days as of the receipt of the request.

 (7) Four months after the beginning of each trading period, the Ministry of the Environment shall cancel the emission allowances which are no longer valid and have not been surrendered or cancelled. The Ministry of the Environment shall replace the emission allowances cancelled on the specified basis by valid emission allowances.

§ 169.  Indemnity for emission allowances

 (1) An operator operating in the area of activity specified in the regulation established on the basis of subsection 155 (1) of this Act who has failed to comply in time with the requirement established in subsection 168 (1) of this Act to surrender the emission allowances is required to pay, for the emission allowances not surrendered, an indemnity for emission allowances in the amount of 100 euros per each tonne of excessively emitted carbon dioxide equivalent with regard to which the emission allowances are not surrendered. Payment of the specified amount of money shall not release the operator from its obligation to surrender the emission allowances corresponding to excess emissions no later than upon surrender of the emission allowances relating to the following calendar year. The indemnity for emission allowances shall be increased in accordance with the European Consumer Price Index.

 (2) The indemnity for emission allowances shall be collected by the Environmental Inspectorate and shall be transferred to the state budget.

§ 170.  Accessibility of information

 (1) The Ministry of the Environment shall disclose on its website the information concerning free emission allowances allocation plans and the annual greenhouse gas emissions from the stationary emission sources of the operators or aircraft included in the trading system.

 (2) The Ministry of the Environment shall disclose on its website the names of the operators who violate the requirement to surrender the emission allowances.

Division 2 Joint Implementation and Clean Development Mechanism  

§ 171.  Joint Implementation

 (1) The Joint Implementation for the purposes of this Act is the project activities provided for in Article 6 of the Kyoto Protocol in the framework of which the developed countries which have ratified the Kyoto Protocol or an operator of a developed country shall be granted the right, upon financing of a project for reduction of greenhouse gas emissions in another developed country which has ratified the Kyoto Protocol, to hold the greenhouse gas emission reduction units achieved as a result of the implementation of such project for the performance of the obligations specified in Annex B to the Kyoto Protocol.

 (2) The emission reduction unit for the purposes of this Act is the reduction of greenhouse gas emissions as a result of the implementation of the Joint Implementation and expressed as the equivalent in carbon dioxide.

§ 172.  Clean Development Mechanism

 (1) The Clean Development Mechanism for the purposes of this Act is the project activities provided for in Article 12 of the Kyoto Protocol in the framework of which the developed countries which have ratified the Kyoto Protocol or an operator of a developed country shall be granted the right, upon financing of a project for reduction of greenhouse gas emissions in a developed country which has ratified the Kyoto Protocol, to hold the certified greenhouse gas emission reduction units achieved as a result of the implementation of such project for the performance of the obligations specified in Annex B to the Kyoto Protocol.

 (2) The certified emission reduction unit for the purposes of this Act is the reduction of greenhouse gas emission as a result of the implementation of the Clean Development Mechanism and expressed as the equivalent in carbon dioxide.

§ 173.  Publication of information concerning Joint Implementation and Clean Development Mechanism project activities and annual reports on greenhouse gas emissions trading

  The Ministry of the Environment shall publish on its website the information concerning the Joint Implementation and the Clean Development Mechanism project activities.

§ 174.  Use of units obtained from project activities in trading system

 (1) If an operator operating in the area of activity specified in the regulation established on the basis of subsection 155 (1) of this Act has failed to exercise the right granted to it for the trading period from 2008-2012 to use the certified emission reduction units and the emission reduction units pursuant to subsections (2) and (3) of this section, the operator may submit an application to the Ministry of the Environment for exchange of the following units for emission allowances in force as of 2013:
 1) the certified emission reduction units and the emission reduction units which have been allocated for reduction of emissions up to 31 December 2012 in the course of the Clean Development Mechanism or the Joint Implementation projects which implementation was permitted in the trading system during the trading period from 2008-2012;
 2) the certified emission reduction units and the emission reduction units of the Clean Development Mechanism or Joint Implementation projects registered before 2013 which were allocated for the reduction of emissions since 2013;
 3) the certified emission reduction units of the new Clean Development Mechanism projects commenced in the least developed countries since 2013 which were allocated for the reduction of emissions since 2013.

 (2) Clause (1) 2) of this section applies to all the certified emission reduction units and the emission reduction units of the Clean Development Mechanism projects which implementation was permitted in the trading system during the trading period from 2008-2012.

 (3) Clause (1) 3) of this section applies to all certified emission reduction units of the Clean Development Mechanism projects which implementation was permitted in the trading system during the trading period from 2008-2012, until the least developed country has entered into a relevant climate contract with the European Union or until 2020, whichever is first.

 (4) The units specified in subsection (1) of this section may be used pursuant to the Framework Convention on Climate Change and the Kyoto Protocol and the decisions adopted on the basis thereof, with the exception of:
 1) project activities relating to nuclear facilities;
 2) project activities relating to land use, modification of land use and forestry.

 (5) During the period from 2008-2020, an operator of a stationary emission source operating in the area of activity specified in the regulation established by the Government of the Republic on the basis of subsection 155 (1) of this Act may use, for the performance of the duties thereof, the certified emission reduction units and emission reduction units to the extent of not more than 11 per cent of the emission allowances allocated to such operator free of charge during the trading period from 2008-2012.

 (6) An aircraft operator operating in the area of activity specified in the regulation established on the basis of subsection 155 (1) of this Act may use, during the trading period from 2013-2020, the certified emission reduction units and emission reduction units to the extent of not more than 1.5 per cent of its certified greenhouse gas emissions during the same trading period.

 (7) An entrant in the trading system may use, during the trading period from 2013-2020, the certified emission reduction units and emission reduction units to the extent of not more than 4.5 per cent of its certified greenhouse gas emissions during the same trading period.

 (8) The Ministry of the Environment shall approve only the project activities in the case of which the registered offices of all the parties to the projects are in the country which concluded the international agreement covering such projects, or in the country or in the state or district level administrative unit which trading system is connected with the trading system of the European Union.

Division 3 Green Investment Scheme  

§ 175.  Green Investment Scheme

 (1) The Green Investment Scheme for the purposes of this Act is the channelling of the funds received from trading in the assigned amount units pursuant to Article 17 of the Kyoto Protocol to environmentally sustainable projects or programmes.

 (2) An assigned amount unit for the purposes of this Act is a unit which gives the right to the state to emit one tonne of carbon dioxide equivalent into the ambient air during a specified period.

 (3) In addition to other environmentally sustainable projects and programmes, reconstruction of private houses by natural persons, purchase and installation of equipment for the production of renewable energy for private houses and purchase of electric cars and charging devices and installation thereof shall be also supported through the Green Investment Scheme.

§ 176.  Avoidance of double counting

  The Ministry of the Environment shall not allocate any emission reduction units or certified emission reduction units for project activities which reduce or limit the greenhouse gas emissions arising from the operation of the operators included in the trading system.

§ 177.  Implementation of Green Investment Scheme

 (1) The Government of the Republic shall determine by an order an appropriate minister as the user of the funds received on the basis of a state assigned amount units trading agreement entered into for the implementation of each Green Investment Scheme (hereinafter user of funds) and as appropriate the general conditions for the use of the funds.

 (2) For the execution of the order specified in subsection (1) of this section, the user of the funds may establish by a regulation the conditions of and the procedure for the use of the funds received from trading with assigned amount units.

 (3) To organise trading in the assigned amount units, use the funds received from trading in the assigned amount units and implement the Green Investment Scheme, the user of the funds may enter into a contract under public law under the conditions and pursuant to the procedure provided for in the Administrative Co-operation Act, without applying subsection 6 (2) of the specified Act. The duty of granting support to persons and the right to perform all the acts required for the performance of this duty may be inter alia transferred by a contract under public law.

 (4) Supervision over performance of the contract under public law specified in subsection (3) of this section shall be exercised by the user of the funds who entered into the contract under public law.

 (5) If a contract under public law is terminated unilaterally or any other circumstances arise which prevent the person specified in subsection (3) of this section to whom the performance of the administrative duty was assigned from further performance of the administrative duty, the user of the funds who entered into the relevant contract under public law shall organise further performance of the administrative duty.

§ 178.  Conditions of and procedure for use of funds received from trading with assigned amount units and obligations of applicants

 (1) The regulation specified in subsection 177 (2) of this Act provides the following for the grant of support from the funds received from trading with assigned amount units:
 1) objective of granting the support and measures supported;
 2) eligible and non-eligible expenditure;
 3) maximum rate of support and in the case self-financing is required, the minimum rate thereof;
 4) requirements set for applicants;
 5) requirements set for applications for support;
 6) evaluation criteria and procedure for evaluation of applications for support;
 7) conditions of and procedure for approval or refusal of applications for support.

 (2) Pursuant to clause (1) 4) of this section, the following requirements may be established for applicants for support:
 1) the applicant is solvent;
 2) the applicant has not received money earlier as compensation for the same expense from the state budget, European Union funds or funds of foreign aid;
 3) the applicant complies with the other requirements set out in the eligibility criteria for the use of the funds.

 (3) An applicant is required to:
 1) certify, at the request of the person conducting the proceedings, the existence of self-financing or other financial resources or documents prescribed in the eligibility criteria for the use of the funds;
 2) submit, at the request of the person conducting the proceedings, additional information concerning the applicant and the application for support;
 3) permit monitoring of compliance of the application for support and the applicant with the requirements, in particular, an on-site inspection to be conducted;
 4) notify the person conducting the proceedings immediately of any changes in the information presented in the application for support or of any arising circumstances which may affect the making of the decision on the application for support.

Division 4 Limitation of Greenhouse Gas Emissions in Sectors which are not included in Trading System  

§ 179.  Effort Sharing Decision

 (1) Limitation of greenhouse gas emissions in the sectors which are not included in the trading system (transport, agriculture, waste management, operation of combustion plants with the total rated thermal input of less up to 20 megawatts and use of solvents and other products) is regulated by Decision 406/2009/EC of the European Parliament and of the Council on the effort of Member States to reduce their greenhouse gas emissions to meet the Community’s greenhouse gas emission reduction commitments up to 2020 (OJ L 140, 05.06.2009, pp. 136-148) (hereinafter Effort Sharing Decision).

 (2) If the actual greenhouse gas emissions of the state on a given year are below the greenhouse gas emission limit determined for the state for that year by the European Commission and the state decides to enter into a sales contract pursuant to the Effort Sharing Decision, the proceeds of the sales contract shall be paid into the state budget.

 (3) If the actual greenhouse gas emissions of the state on a given year exceed the greenhouse gas emission limit determined for the state for that year by the European Commission and the state decides to enter into a purchase contract pursuant to the Effort Sharing Decision, the costs related to the purchase contract shall be covered from the state budget.
[RT I, 03.07.2017, 5 - entry into force 13.07.2017]

 (4) The action plan for trading pursuant to the Effort Sharing Decision shall be determined in the state budget strategy.

§ 180.  Sales contracts pursuant to Effort Sharing Decision

 (1) The Government of the Republic shall appoint by an order an appropriate minister as the user of the funds received on the basis of each sales contract pursuant to the Effort Sharing Decision (hereinafter user of funds) and as appropriate the general conditions for the use of the funds.

 (2) For the execution of the order specified in subsection (1) of this section, the user of the funds may establish by a regulation the conditions of and the procedure for the use of the funds received from trading pursuant to the Effort Sharing Decisions.

 (3) In order to use the funds received on the basis of sales contracts pursuant to the Effort Sharing Decision and to channel the funds into environmentally sustainable projects and programmes, the user of funds may enter into a contract under public law under the conditions and pursuant to the procedure provided for in the Administrative Co-operation Act without applying subsection 6 (2) of the specified Act. The contract under public law may be used to transfer, inter alia, the duty of granting support to persons and the right to perform the acts required for the performance of this duty.

 (4) Supervision over performance of the contract under public law specified in subsection (3) of this section shall be exercised by the user of the funds who entered into the contract under public law.

 (5) If a contract under public law is terminated unilaterally or any other circumstances arise which prevent the person specified in subsection (3) of this section to whom the performance of the administrative duty was assigned from further performance of the administrative duty, the user of the funds who entered into the relevant contract under public law shall organise further performance of the administrative duty.

 (6) The funds received from sales contracts pursuant to the Effort Sharing Decision shall be channelled into projects or programmes which reduce or limit greenhouse gas emissions in the sectors which are not included in the trading system.

§ 181.  Conditions of and procedure for use of funds received from trading pursuant to Effort Sharing Decision and obligations of applicants

 (1) The regulation specified in subsection 180 (2) of this Act provides the following information for the grant of support from the funds received from trading pursuant to the Effort Sharing Decision:
 1) objective of granting the support and measures supported;
 2) eligible and non-eligible expenditure;
 3) maximum rate of support and in the case self-financing is required, the minimum rate thereof;
 4) requirements set for applicants;
 5) requirements set for applications for support;
 6) evaluation criteria and procedure for evaluation of applications for support;
 7) conditions of and procedure for approval or refusal of applications for support.

 (2) The requirements and obligations provided for in subsections 178 (2) and (3) of this Act may be established for applicants for support.

§ 182.  Purchase contracts pursuant to Effort Sharing Decision

 (1) The Government of the Republic shall authorise, by its order, the minister responsible for the area to sign each purchase contract pursuant to the Effort Sharing Decision and determine the procedure for reporting on execution of purchase contracts.

 (2) Upon execution of the order specified in subsection (1) of this section, the minister responsible for the area shall ensure that the selling country participating in the transaction shall channel the funds received from the sale pursuant to the purchase contract into environmentally sustainable activities.

Division 41 Recovery of Support granted under Trading Schemes  
[RT I, 03.07.2017, 5 - entry into force 13.07.2017]

§ 1821.  Recovery of support granted under trading schemes created for mitigation of climate changes

 (1) The grantor of support shall recover the support if it becomes evident after payment of support granted under trading schemes created for mitigation of climate changes that the beneficiary:
 1) has knowingly submitted false information;
 2) has not fulfilled the requirements which constitute the basis for payment of the support;
 3) has failed to use the support for the intended purpose;
 4) dos not fulfil the obligations of the beneficiary.

 (2) A decision to recover the support may be made within ten years after the day of making the decision to grant support.

 (3) The decision to recover the support granted from the funds received from trading with state assigned amount units, from the auctioning of the emission allowances or from the funds received from trading pursuant to the Effort Sharing Decision is an execution document for the purposes of clause 2 (1) 21) of the Code of Enforcement Procedure.

 (4) If a beneficiary fails to return the amount of support in due time, the beneficiary is required to pay interest on any overdue amount at the rate of 0.1 per cent per each calendar day of delay in repayment of the support but in total not more than the amount of the support reclaimed. The payments made to repay the support shall first cover the interest, thereafter the support subject to refunding.

 (5) The specific conditions of and the procedure for recovery and repayment of support granted for mitigation of climate changes under trading schemes shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.
[RT I, 03.07.2017, 5 - entry into force 13.07.2017]

Division 5 Regulation of Use of Substances that Deplete Ozone Layer  

§ 183.  Substances that deplete ozone layer

  For the purposes of this Act, substances that deplete ozone layer are the substances specified Annexes I and II to Regulation (EC) of the European Parliament and of the Council No 1005/2009 on substances that deplete the ozone layer (OJ L 286, 31.10.2009, pp. 1-30).

§ 184.  Organisation of handling, handling and operator of substances that deplete ozone layer

 (1) The Ministry of the Environment shall organise the protection of the ozone layer and the activities relating to handling of substances that deplete the ozone layer pursuant to the requirements of the Vienna Convention for the Protection of the Ozone Layer, the Montreal Protocol on Substances that Deplete the Ozone Layer and the legislation of the European Union concerning substances that deplete the ozone layer.

 (2) For the purposes of this Act, handling of substances that deplete the ozone layer is the production, use, importation and exportation, marketing, recovery, recycling and reclamation of substances that deplete ozone layer as well as importation and exportation, marketing, installation, maintenance, servicing, leakage control and labelling of products, equipment and containers containing or relying on such substances.

 (3) The owner of substances that deplete the ozone layer, products, equipment or containers containing such substances or relying on such substances is an operator of the substances that deplete the ozone layer, products, equipment or containers containing or relying on such substances.

§ 185.  Restrictions on handling of substances that deplete ozone layer

  The handling of substances that deplete the ozone layer, products and equipment containing or relying on such substances is restricted or prohibited. The European Commission shall grant the permission for importation of such substances, products and equipment into the European Union and exportation thereof from the European Union pursuant to Regulation (EC) No 1005/2009 of the European Parliament and of the Council after requesting the consent of the Ministry of the Environment in the cases provided by the specified regulation.

§ 186.  Requirements for competence

 (1) Persons engaged in handling of products, equipment or containers that contain or rely on substances that deplete the ozone layer shall have the necessary expertise and skills certified by a document confirming professional training.

 (2) The requirements for competence of persons engaged in handling of products, equipment or containers that contain or rely on substances that deplete the ozone layer shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (3) The Environmental Inspectorate shall check the existence of the document certifying the competence specified in subsection (1) of this section at the same time with inspecting the equipment.

§ 187.  Labelling of products, equipment and containers

  Products, equipment and containers containing substances that deplete the ozone layer or rely on such substances shall be labelled pursuant to the procedure provided by the Chemicals Act, taking account of the requirements established by Regulation (EC) No 1005/2009 of the European Parliament and of the Council.

§ 188.  Reporting on substances that deplete ozone layer

  The Tax and Customs Board shall submit to the Ministry of the Environment by 30 April each year information concerning illegal trade of substances that deplete the ozone layer detected during the preceding calendar year.

Division 6 Fluorinated greenhouse gases and handling thereof and registry of products, equipment, systems and containers containing fluorinated greenhouse gases and substances that deplete ozone layer and of their handling operations  

§ 189.  Fluorinated greenhouse gases

  Fluorinated greenhouse gases for the purposes of this Act are the substances which are specified in Article 2(1) of Regulation (EU) No 517/2014 of the European Parliament and of the Council on fluorinated greenhouse gases and repealing Regulation (EC) No 842/2006 (OJ L 150, 20.05.2014, pp. 195-230).

§ 190.  Organisation of application of legislation concerning fluorinated greenhouse gases and reporting

  The Ministry of the Environment shall organise the implementation of legislation concerning fluorinated greenhouse gases and state reporting on the basis of the requirements of the Framework Convention on Climate Change, the Kyoto Protocol and the European Union legislation concerning fluorinated greenhouse gases.

§ 191.  Products, equipment and systems containing fluorinated greenhouse gases, handling and operator of fluorinated greenhouse gases

 (1) The products, equipment and systems containing fluorinated greenhouse gases denote all the products, equipment and systems containing or potentially containing fluorinated greenhouse gases specified in the Regulation (EU) No 517/2014 of the European Parliament and of the Council, including containers used for transportation and storage of fluorinated greenhouse gases.

 (2) Handling of fluorinated greenhouse gases for the purposes of this Act shall mean all operations with fluorinated greenhouse gases, which are regulated by Regulation (EU) No 517/2014 of the European Parliament and of the Council and its implementing regulations.

 (3) The owner of fluorinated greenhouse gases, products, equipment or systems containing or relying on such substances is an operator of fluorinated greenhouse gases, products, equipment or systems containing or relying on such substances.

 (4) An operator of fluorinated greenhouse gases, products, equipment or systems containing or relying on such substances shall mean a person responsible for the operator’s obligations specified in Regulation (EU) No 517/2014 of the European Parliament and of the Council.

§ 192.  Registry of products, equipment, systems and containers containing fluorinated greenhouse gases and substances that deplete ozone layer and of their handling operations

 (1) The registry of the products, equipment, systems and containers containing fluorinated greenhouse gases and substances that deplete the ozone layer and of their handling operations FOKA (hereinafter FOKA registry) is a database in the State Information Systems containing:
 1) data on the scope of use of all the products, devices or systems, quantity, type of substances and handling operations containing five or more tonnes of carbon dioxide equivalents of fluorinated greenhouse gases specified in Articles 4(1) and (2) of Regulation (EU) No 517/2014 of the European Parliament and of the Council, with the exception of the hermetically sealed apparatus and electric switchyards specified in subsection (1), and the equipment specified in clauses (2) e) and g);
[RT I, 03.07.2017, 5 - entry into force 13.07.2017]
 2) data on the equipment containing solvents based on five or more tonnes of carbon dioxide equivalents of fluorinated greenhouse gases, the quantity, type of the substances contained therein and the handling operations;
[RT I, 03.07.2017, 5 - entry into force 13.07.2017]
 3) data on the scope of use of any stationary products, equipment, systems or containers containing three or more kilograms substances that deplete the ozone layer, the type of the substance and handling operations;
 4) reports prepared on products, equipment and systems containing fluorinated greenhouse gases.

 (2) The FOKA registry and the registry statutes shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (3) The chief processor of the FOKA registry is the Ministry of the Environment.

§ 193.  Entry of data on fluorinated greenhouse gases and substances that deplete ozone layer in FOKA registry

 (1) An operator shall register all the products, equipment or systems specified in clauses 192 (1) 1)-3) of this Act in the FOKA registry.

 (2) An operator shall register the products, equipment or systems specified in clauses 192 (1) 1) and 2) of this Act in the FOKA registry within two weeks after the installation thereof.

 (3) If the products, equipment, systems or containers containing five or more tonnes of carbon dioxide equivalents of fluorinated greenhouse gases or three or more kilograms of substances that deplete the ozone layer are already entered in the FOKA registry, the operator thereof shall register the transfer, transfer of a usufruct or disposal from use and transfer to waste operators of such product, equipment, system or container or storage of the receptacle in the FOKA registry within two weeks after the relevant operation.
[RT I, 03.07.2017, 5 - entry into force 13.07.2017]

 (4) The competent person that performs the handling operation shall register the handling operations with a product, equipment, system or container containing five or more tons of carbon dioxide equivalents of fluorinated greenhouse gases or three or more kilograms of substances that deplete the ozone layer in the FOKA registry within five working days after the operation.
[RT I, 03.07.2017, 5 - entry into force 13.07.2017]

 (5) If a product, equipment or system containing five or more tons of carbon dioxide equivalents of fluorinated greenhouse gases or three or more kilograms of substances that deplete the ozone layer is changed in the course of reconstruction, the operator shall complement the composition of the FOKA registry by the data of the new product, equipment or system within two weeks after the completion of the reconstruction.
[RT I, 03.07.2017, 5 - entry into force 13.07.2017]

 (6) The procedure and formats for submission to the FOKA register of data concerning the products, equipment, systems and containers containing fluorinated greenhouse gases and substances that deplete the ozone layer and of their handling operations shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

§ 194.  Professional certificates and partial professional certificates of personnel handling fluorinated greenhouse gases

 (1) Natural persons engaged in handling fluorinated greenhouse gases (hereinafter employees) shall have the personnel certificates or professional or partial professional certificates in compliance with the Commission Regulation specified in subsection (2) of this section.

 (2) Professional certificates and partial professional certificates certify the competence of an employee to perform handling operations which are specified in:
 1) Article 2(1) of Commission Regulation (EC) No 304/2008 establishing, pursuant to Regulation (EC) No 842/2006 of the European Parliament and of the Council, minimum requirements and the conditions for mutual recognition for the certification of companies and personnel as regards stationary fire protection systems and fire extinguishers containing certain fluorinated greenhouse gases (OJ L 92, 03.04.2008, pp. 12-16);
 2) Article 1 of Commission Regulation (EC) No 306/2008 establishing, pursuant to Regulation (EC) No 842/2006 of the European Parliament and of the Council, minimum requirements and the conditions for mutual recognition for the certification of personnel recovering certain fluorinated greenhouse gas-based solvents from equipment (OJ L 92, 03.04.2008, pp. 21-24);
 3) Article 1 of Commission Regulation (EC) No 307/2008 establishing, pursuant to Regulation (EC) No 842/2006 of the European Parliament and of the Council, minimum requirements for training programmes and the conditions for mutual recognition of training attestations for personnel as regards air-conditioning systems in certain motor vehicles containing certain fluorinated greenhouse gases (OJ L 92, 03.04.2008, pp. 25-27);
 4) Article 1 of Commission Implementing Regulation (EU) 2015/2066 establishing, pursuant to Regulation (EU) No 517/2014 of the European Parliament and of the Council, minimum requirements and the conditions for mutual recognition for the certification of natural persons carrying out installation, servicing, maintenance, repair or decommissioning of electrical switchgear containing fluorinated greenhouse gases or recovery of fluorinated greenhouse gases from stationary electrical switchgear (OJ L 301, 18.11.2015, pp. 22-27);
 5) Article 2(1) of Commission Implementing Regulation (EU) 2015/2067 establishing, pursuant to Regulation (EU) No 517/2014 of the European Parliament and of the Council, minimum requirements and the conditions for mutual recognition for the certification of natural persons as regards stationary refrigeration, air conditioning and heat pump equipment, and refrigeration units of refrigerated trucks and trailers, containing fluorinated greenhouse gases and for the certification of companies as regards stationary refrigeration, air conditioning and heat pump equipment, containing fluorinated greenhouse gases (OJ L 301, 18.11.2015, pp. 28-38).

§ 195.  Issue of professional certificates and partial professional certificates

 (1) The Professions Act shall be applied to the issue of professional certificates and partial professional certificates with the specifications arising from the European Commission Regulations specified in subsection 194 (2) of this Act.

 (2) In addition to the minimum personnel competence requirements provided for in the European Commission Regulations specified in subsection 194 (2) of this Act, an employee holding a professional certificate or partial professional certificate who handles fluorinated greenhouse gases shall know the legislation of Estonia relating to the profession.

 (3) In addition to the provisions of the Professions Act, the body that awards professions and specified in § 10 of the Professions Act shall comply with the requirements established for certification and assessment bodies or attestation bodies which are established by the European Commission Regulation specified in subsection 194 (2) of this Act.

§ 196.  Mutual recognition

  The right of a person of another Member State of the European Union to operate in the Republic of Estonia in the areas of activity regulated by the European Commission Regulation specified in subsection 194 (2) of this Act is certified by a personnel certificate or company certificate issued in the relevant Member State in compliance with the above-mentioned Regulation. The personnel or company certificate shall have been translated into the Estonian or English language, except in the case the document is in English. The translation shall be made by a sworn translator or certified by a notary.

§ 197.  Mandatory permit for handling products, equipment and systems containing fluorinated greenhouse gases

 (1) Holding a permit for handling products, equipment and systems containing fluorinated greenhouse gases (hereinafter handling permit) shall be mandatory, pursuant to Regulation (EU) No 517/2014 of the European Parliament and of the Council, for sole proprietors and legal persons acting in the following areas of activity:
 1) handling of stationary refrigeration, air conditioning and heat pump equipment containing or potentially containing fluorinated greenhouse gases;
 2) handling of stationary firefighting equipment containing or potentially containing fluorinated greenhouse gases.

 (2) The operations specified in Articles 2(2) and 2(1)(a) and (b) of Commission Implementing Regulation (EU) No 2015/2067 and Articles 2(2) and 2(1)(a) and (b) of Commission Regulation (EC) No 304/2008 are the handling operations that require a handling permit in the areas of activity specified in subsection (1) of this section.

§ 198.  Object of control of handling permit

 (1) Handling permits are issued to persons who have personnel for handling the products, equipment and systems containing fluorinated greenhouse gases who have the personnel certificates or professional or partial professional certificates specified in § 194 of this Act and such persons implement the tools and methods required for handling products, equipment or systems containing fluorinated greenhouse gases in their economic or professional activities.

 (2) Operators of products, equipment and systems containing fluorinated greenhouse gases shall comply with the requirements provided for in Article 6(1) of the European Commission Implementing Regulation (EU) No 2015/2067 and Article 8(1) of the European Commission Regulation (EC) No 304/2008.

§ 199.  Application for handling permit

 (1) In addition to the provisions of subsection 19 (2) of the General Part of the Economic Activities Code Act, the person applying for a handling permit shall submit to the issuer of permit a written application containing the following data:
 1) data handling operations for which the handling permit is applied;
 2) data on the work volumes indicating that the applicant has a sufficient number of personnel certified in compliance with the European Commission Regulations specified in subsection 194 (2) of this Act in order to perform the handling operations requiring the handling permit in the described work volume;
 3) a list of tools at the disposal of the applicant;
 4) descriptions of the work methods of the applicant;
 5) the date of submission of the application.

 (2) If the applicant wishes to perform several types of handling operations in one area of activity, these shall be indicated in one application for a handling permit.

§ 200.  Information and conditions set out in handling permit

 (1) A handling permit shall set out:
 1) number and date of issue of the handling permit;
 2) the name and contact details of the issuer of the handling permit;
 3) the business name, registry code and contact details of the holder of the handling permit;
 4) the area of activity specified in § 197 of this Act, the quantities of fluorinated greenhouse gases in equipment and pumps permitted to be handled, and handling operations;
 5) the date of submission of the application for the handling permit.

 (2) The secondary conditions of a handling permit which constitute a part of the handling permit and which the issuer of the permit establishes in its decision to issue the handling permit and the holder of the handling permit is required to meet such conditions.

§ 201.  Decision on issue of handling permit

 (1) Handling permits are issued by the Environmental Board.

 (2) The issuer of the permit shall make a decision concerning the issue of or refusal to issue a handling permit within two months as of submission of the application prepared in compliance with the requirements of this Act and all the documents appended thereto and the additional data which the issuer of the permit demands from the applicant pursuant to this Act.

 (3) If an application for a handling permit is not reviewed during the time limit specified in subsection (2) of this section, the handling permit shall not be deemed issued to the applicant by default upon expiry of the time limit.

§ 202.  Specific procedure for application for and amendment of handling permit, detailed requirements for application for handling permit and handling permit

  The specific procedure for application for and amendment of a permit for handling products, equipment and systems containing fluorinated greenhouse gases, detailed requirements and formats of an application for a handling permit shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

§ 203.  Public list of holders of handling permit

  The data of holders of handling permits are available to the public on the website of the register of economic activities.
[RT I, 03.07.2017, 5 - entry into force 13.07.2017]

§ 204.  Ensuring access to products, equipment and systems containing fluorinated greenhouse gases

  [RT I, 03.07.2017, 5 - entry into force 13.07.2017]

 (1) [Repealed - RT I, 03.07.2017, 5 - entry into force 13.07.2017]

 (2) An operator of products, equipment or systems containing fluorinated greenhouse gases shall ensure access to the supervisory authority to the detachable connections of the products, equipment or systems in so far as it is technically possible.

§ 205.  Labelling of products, equipment and systems containing fluorinated greenhouse gases

 (1) Labelling of products, equipment and systems containing fluorinated greenhouse gases shall be based on Article 12 of Regulation (EU) No 517/2014 of the European Parliament and of the Council.
[RT I, 03.07.2017, 5 - entry into force 13.07.2017]

 (2) The label of a product, equipment and system containing fluorinated greenhouse gases with the FOKA registry code shall be affixed close to the opening for servicing of the product, equipment or system and it shall be clearly legible throughout the time period when the product, equipment or system contains fluorinated greenhouse gases.

§ 206.  Requirements for handling and reporting on fluorinated greenhouse gases

 (1) The authority consolidating data on handling of fluorinated greenhouse gases shall submit to the Ministry of the Environment by 20 June each year the data on the quantities and types, product types and handling of fluorinated greenhouse gases contained in the products, equipment and systems within its area of responsibility.

 (2) Sellers of fluorinated greenhouse gases shall submit to the Ministry of the Environment by 20 June each year a report on the quantities and types of gases marketed by such sellers in Estonia in the previous calendar year.

 (3) A person producing products, equipment and systems containing fluorinated greenhouse gases shall submit to the Ministry of the Environment by 20 June each year a report on the quantities and types of gases used in production, loss of substance in the manufacturing process and types of products marketed in Estonia in the previous calendar year.

 (4) A shipowner for the purposes of the Maritime Safety Act the vessel in whose possession which flies the flag of the Republic of Estonia contained fluorinated greenhouse gases, shall submit a report to the Ministry of the Environment by 20 June each year on the quantities and types of fluorinated greenhouse gases contained in the refrigerating units, air-conditioning appliances or firefighting equipment containing fluorinated greenhouse gases and used by the vessel which flies the flag of the Republic of Estonia and is in the shipowner’s possession, and loss of substance during the use thereof in the previous calendar year.

 (5) A rail transport undertaking for the purposes of the Railways Act the rail vehicles in whose possession contained fluorinated greenhouse gases shall submit a report to the Ministry of the Environment by 20 June each year on the rail vehicles that were in the possession of the undertaking in the previous calendar year, which are registered in the state railway traffic register and are used in Estonia. The report shall indicate the number of the railcars and locomotives equipped with refrigerating units, air-conditioning appliances or firefighting equipment containing fluorinated greenhouse gases, the quantities and types of fluorinated greenhouse gases contained therein and loss of substance during the use thereof.

 (6) The procedure for handling of and reporting on fluorinated greenhouse gases, the formats of the reports and the list of the authorities consolidating data on handling thereof shall be established by the Government of the Republic by a regulation.

Division 7 Capture, Transportation and Geological Storage of Carbon Dioxide  

§ 207.  Geological storage of carbon dioxide

 (1) Geological storage of carbon dioxide denotes the injection of carbon dioxide in underground geological formations for the purpose of permanent storage.

 (2) This Act does not apply to such geological storage of carbon dioxide where the total volume carbon dioxide is less than 100 kilotons and the storage is undertaken for research, development or testing of new products and processes.

§ 208.  Restriction on transportation of carbon dioxide captured for geological storage

  Carbon dioxide captured for geological storage shall not be transported for the purpose of geological storage outside the territories of the Member States of the European Union, their economic zones or continental shelves for the purposes of the United Nations Convention on the Law of the Seas.

§ 209.  Pipelines for transportation of carbon dioxide captured for geological storage

 (1) Pipelines for the transportation of carbon dioxide captured for geological storage (hereinafter transportation pipelines) are pressure pipelines and a fixed operational assembly of facilities connected thereto, which is necessary for the transfer and injection of geologically stored carbon dioxide into a suitable geological formation.

 (2) Pipelines on installation sites which are necessary for capture and compression of carbon dioxide emitted in industrial processes shall not be considered as transportation pipelines.

§ 210.  Requirements for transportation pipelines

 (1) The requirements for planning and construction of construction works apply to the planning and construction of transportation pipelines.

 (2) Pressure equipment safety requirements apply to the installation, putting into service, use, reconstruction and repair of transportation pipelines.

§ 211.  Connection to transportation pipelines

 (1) Connection to transportation pipelines denotes the connection of an installation or transportation pipelines to the transportation pipelines belonging to another person.

 (2) The owner of transportation pipelines shall allow connection to the transportation pipelines belonging to the owner within the technical limits thereof, unless this would endanger the existing transport performance. Refusal to allow connection to transportation pipelines shall be substantiated in writing.

 (3) The owner of transportation pipelines who has refused connection due to absence of technical capability shall make the changes necessary for allowing connection, as far as it is economic to do so or when a potential connected party is willing to pay for them, provided this would not have an adverse impact on the environmental security on transportation of carbon dioxide.

 (4) The owner of transportation pipelines shall develop the conditions for connection to transportation pipelines (hereinafter connection conditions).

 (5) The connection conditions shall:
 1) be transparent and unambiguous;
 2) comply with the principle of equal treatment of similar connected parties;
 3) consider the technical capability of transportation pipelines;
 4) consider the duly substantiated reasonable needs of the owner or operator of the transport network;
 5) consider the interests of all other users of the transport network and the users of processing or handling facilities connected to the transport network, which may be affected by the transport network;
 6) consider Estonia's obligation to reduce carbon dioxide arising from the international law or the European Union law, even if Estonia has decided to comply with the specified obligation by capture of carbon dioxide.

 (6) The owner of transportation pipelines shall publish on its website:
 1) the technical data regarding the transportation pipelines and data on the transport performance achieved;
 2) connection conditions;
 3) data regarding the principles of the formation of transportation pipelines connection fees;
 4) data regarding the storage sites and storage capacities of carbon dioxide transported by transportation pipelines.

§ 212.  Requirements for composition of carbon dioxide captured for geological storage

 (1) Carbon dioxide captured for geological storage shall not contain additives, excluding substances originating from the source upon capture of carbon dioxide or incidental associated substances from the capture or injection process and detection agents required for monitoring of migration of carbon dioxide.

 (2) An operator who engages in capture of carbon dioxide shall analyse at least once per calendar month the composition of other substances in the carbon dioxide captured for geological storages, and determine the content of substances classified as corrosive pursuant to the Chemicals Act, Regulation (EC) No 1907/2006 of the European Parliament and of the Council concerning the Registration, Evaluation, Authorisation and Restriction of Chemicals (REACH), establishing a European Chemicals Agency, amending Directive 1999/45/EC and repealing Council Regulation (EEC) No 793/93 and Commission Regulation (EC) No 1488/94 as well as Council Directive 76/769/EEC and Commission Directives 91/155/EEC, 93/67/EEC, 93/105/EC and 2000/21/EC (OJ L 136, 29.05.2007, pp. 3-280) and Regulation (EC) No 1272/2008 of the European Parliament and of the Council on classification, labelling and packaging of substances and mixtures, amending and repealing Directives 67/548/EEC and 1999/45/EC, and amending Regulation (EC) No 1907/2006 (OJ L 353, 31.12.2008, pp. 1-1355).

 (3) Concentrations of all incidental and added substances shall be below levels that would adversely affect the integrity of the storage site and relevant transport infrastructure and pose a significant risk to the environment or human health.

§ 213.  Reporting on capture and transportation of geologically stored carbon dioxide

 (1) An operator who engages in capture of geologically stored carbon dioxide shall submit data to the Ministry of the Environment by 31 March each year regarding the quantity of carbon dioxide captured during the preceding calendar year, the measurement methods and chemical composition thereof by installations.

 (2) The owner of transportation pipelines shall submit data to the Ministry of the Environment by 31 March each year regarding the quantity and measurement methods of carbon dioxide injected during the preceding calendar year through the owner's transportation pipelines.

 (3) The quantities of carbon dioxide captured for geological storage and transported shall be determined pursuant to Commission Decision 2010/345/EU amending Decision 2007/589/EC as regards the inclusion of monitoring and reporting guidelines for greenhouse gas emissions from the capture, transport and geological storage of carbon dioxide (OJ L 155, 22.06.2010, pp. 34-47).

§ 214.  Assessment of possible functioning of capture and transportation of geologically stored carbon dioxide emitted by large combustion plants

 (1) An operator of large combustion plants with the rated electrical output of the combustion plants planned at 300 megawatts or more shall submit, prior to obtaining a building permit for the large combustion plant, an assessment to the Ministry of the Environment of whether:
 1) sites suitable for geological storage of carbon dioxide are available;
 2) transportation of carbon dioxide is technically and economically feasible;
 3) it is technically and economically feasible to retrofit for carbon dioxide capture system.

 (2) The Ministry of the Environment shall make a decision about the possible functioning of the capture and transportation of carbon dioxide emitted by large combustion plants, using the assessment specified in subsection (1) of this section and other available information, including the information concerning human health and protection of the environment.

 (3) If, pursuant to the decision of the Ministry of the Environment, it is possible to capture and transport carbon dioxide emitted by large combustion plants, the operator of a large combustion shall ensure that there is sufficient space on the site of the large combustion plant for the equipment necessary to capture and compress carbon dioxide.

§ 215.  Disclosure of information relating to geological storage of carbon dioxide

  The Ministry of the Environment shall disclose on its website the environmental information relating to capture and transportation of carbon dioxide for the purpose of geological storage.

§ 216.  Surrender of emission allowances

  The requirement to surrender emission allowances established on the basis of subsection 168 (1) of this Act shall not be applied to such emissions which have been certified pursuant to the procedure established on the basis of subsection 155 (3) of this Act and transported for geological storage to an installation which holds a valid permit for this purpose pursuant to the Directive 2009/31/EC of the European Parliament and of the Council on the geological storage of carbon dioxide and amending Council Directive 85/337/EEC and Directives 2000/60/EC, 2001/80/EC, 2004/35/EC, 2006/12/EC, 2008/1/EC and Regulation (EC) No 1013/2006 (OJ L 140, 05.06.2009, pp. 114-135).

Chapter 8 State Supervision  

§ 217.  Exercise of state supervision

  State supervision over compliance with the requirements of this Act and legislation established on the basis thereof, taking into account the specifications provided for in this Chapter, shall be exercised by the Environmental Inspectorate.

§ 218.  State supervision over environmental noise

  The state supervision over environmental noise shall be exercised by the Health Board.

§ 219.  State supervision over compliance with requirements for paints and other coating materials and finishing products for vehicles containing volatile organic compounds

  The state supervision over compliance with the requirements for paints and other coating materials and finishing products for vehicles containing volatile organic compounds shall be exercised by:
 1) the Environmental Inspectorate – over compliance with the requirements for use of paints and other coating materials and finishing products for vehicles containing volatile organic compounds;
 2) the Consumer Protection Board – over compliance with the requirements for conformity of labelling of paints and other coating materials and finishing products for vehicles containing volatile organic compounds in retail trade;
 3) the Tax and Customs Board – over compliance with the requirements for import of paints and other coating materials and finishing products for vehicles containing volatile organic compounds;
 4) the Health Board – over compliance with the requirements for conformity of labelling of paints and other coating materials and finishing products for vehicles containing volatile organic compounds in wholesale trade.

§ 220.  State supervision over greenhouse gas emissions trading registry and use of emission allowances included in investment plan

 (1) The Ministry of the Environment shall exercise the state supervision over greenhouse gas emissions trading in the trading registry in accordance with the European Commission Regulation (EU) No 389/2013.

 (2) The Ministry of the Environment shall exercise supervision over the implementation of the investment plan specified in subsection 164 (1) of this Act.

§ 221.  State supervision over compliance with requirements for handling substances that deplete ozone layer

  The state supervision over compliance with requirements for handling substances that deplete the ozone layer shall be exercised by:
 1) the Environmental Inspectorate – handling of substances that deplete the ozone layer;
 2) the Tax and Customs Board – import and export of substances that deplete the ozone layer, products or equipment containing such substances or relying on such substances;
 3) the State Agency of Medicines – metered dose inhalers that function on the basis of substances that deplete the ozone layer.

§ 222.  State supervision over compliance with requirements for handling fluorinated greenhouse gases

  The state supervision over compliance with the requirements for handling fluorinated greenhouse gases shall be exercised by:
 1) the Environmental Inspectorate – over compliance of an operator and the operations thereof with the requirements for handling fluorinated greenhouse gases specified in this Act, the legislation established on the basis thereof and Regulation (EU) No 517/2014 of the European Parliament and of the Council and its implementing regulations;
 2) the Tax and Customs Board – over compliance with the requirements for import of the products, equipment and systems containing fluorinated greenhouse gases, including the requirements for labelling of the products, equipment and systems containing fluorinated greenhouse gases;
 3) professional institutions specified in § 6 of the Professions Act – over the requirements for awarding of professional qualifications pursuant to the Professions Act to the personnel specified in Regulation (EU) No 517/2014 of the European Parliament and of the Council and the European Commission Regulations specified in subsection 194 (2) of this Act.

§ 223.  Specific state supervision measures

 (1) In order to exercise supervision provided for in this Act, a law enforcement authority may apply the special state supervision measures provided for in §§ 30-32 and 49-53 of the Law Enforcement Act on the basis of and pursuant to the procedure provided for in the Law Enforcement Act.

 (2) A law enforcement authority is entitled to use results of measurements or technical equipment for recording noise.

§ 224.  Use of direct coercion

  The Environmental Inspectorate is permitted to use physical force on the basis of and pursuant to the procedure provided for in the Law Enforcement Act.

§ 225.  Making measurements, taking of samples and traffic management restriction

 (1) A law enforcement authority may, to ensure compliance with the requirements of this Act and the legislation established on the basis thereof, make measurements and take free of charge samples.

 (2) An accredited laboratory authorised by the Ministry of Environment is also entitled to take fuel samples.

 (3) In order to prevent the exceeding of the standard levels of environmental noise, a local authority has the right to restrict, through traffic management, the movement of motor vehicles within its territory.

§ 226.  Penalty payment rate

  Upon failure to comply with a precept, the upper limit of penalty payment pursuant to the procedure provided for in the Substitutive Enforcement and Penalty Payment Act is 32,000 euros.

Chapter 9 Liability  

§ 227.  Failure to prepare or violation of requirements for preparation and implementation of plan for reducing presence of odoriferous substances or action plan for reducing emissions of pollutants

 (1) Failure to prepare or violation of the requirements for preparation and implementation of an action plan for reducing the presence of odoriferous substances in the ambient air or an action plan for reducing the emissions of pollutants
is punishable by a fine of up to 300 fine units.

 (2) The same act, if committed by a legal entity,
is punishable by a fine of up to 32,000 euros.

§ 228.  Activities without air pollution permit or registration or violation of requirements of air pollution permit

 (1) Release of pollutants from stationary emission sources into the ambient air without an air pollution permit or registration, if the permit or registration is required, or in violation of the requirements of the permit or registration
is punishable by a fine of up to 300 fine units.

 (2) The same act, if committed by a legal entity,
is punishable by a fine of up to 32,000 euros.

§ 229.  Failure to perform obligations of holder of air pollution permit, holder of integrated environmental permit or operator subject to registration

 (1) Failure to perform the obligations of the holder of an air pollution permit, the holder of an integrated environmental permit or an operator subject to registration
is punishable by a fine of up to 200 fine units.

 (2) The same act, if committed by a legal entity,
is punishable by a fine of up to 13,000 euros.

§ 230.  Operation without abatement equipment or with defective abatement equipment of pollutants

 (1) Operation without abatement equipment or with defective abatement equipment of pollutants, if abatement of pollutants is prescribed by the air pollution permit or if abatement is planned by the building design documentation,
is punishable by a fine of up to 300 fine units.

 (2) The same act, if committed by a legal entity,
is punishable by a fine of up to 32,000 euros.

§ 231.  Exceeding emission limit values of stationary emission source

 (1) Exceeding the emission limit values of a stationary emission source
is punishable by a fine of up to 300 fine units.

 (2) The same act, if committed by a legal entity,
is punishable by a fine of up to 32,000 euros.

§ 232.  Violations of requirements established for mobile emission source

 (1) Production, import into Estonia, passage through the territory of Estonia of vehicles with running engines or non-road use of a mobile emission source which does not conform to the requirements provided for in this Act
is punishable by a fine of up to 200 fine units.

 (2) The same act, if committed by a legal entity,
is punishable by a fine of up to 13,000 euros.

§ 233.  Marketing and use of paints and other coating materials and finishing products for vehicles containing volatile organic compounds, which volatile organic compound content does not comply with maximum levels, without permit or in violation of requirements of permit

 (1) Marketing and use of paints and other coating materials and finishing products for vehicles containing volatile organic compounds, which volatile organic compound content does not comply with maximum levels, without a permit or in violation of the requirements of a permit
is punishable by a fine of up to 300 fine units.

 (2) The same act, if committed by a legal entity,
is punishable by a fine of up to 32,000 euros.

§ 234.  Violation of requirements for transport of petrol and storage thereof in terminals and service stations

  [RT I, 03.07.2017, 4 - entry into force 13.07.2017]

 (1) Violation of the requirements for transport of petrol and storage thereof in terminals and service stations.
is punishable by a fine of up to 300 fine units.
[RT I, 03.07.2017, 4 - entry into force 13.07.2017]

 (2) The same act, if committed by a legal entity,
is punishable by a fine of up to 32,000 euros.

§ 235.  Violation of requirements established for fuels

 (1) Violation of environmental requirements established for liquid fuels and biofuels
is punishable by a fine of up to 300 fine units.

 (2) The same act, if committed by a legal entity,
is punishable by a fine of up to 32,000 euros.

§ 2351.  Failure to comply with rate of reduction of life cycle greenhouse gas emissions from fuel

 (1) Failure to comply with the rate of reduction of life cycle greenhouse gas emissions from fuel provided for in § 1231 of this Act
is punishable by a fine of up to 300 fine units.

 (2) The same act, if committed by a legal entity,
is punishable by a fine of up to 400,000 euros.
[RT I, 03.07.2017, 4 - entry into force 13.07.2017]

§ 236.  Illegal handling of substances prohibited in order to protect ozone layer and of products, equipment or containers containing or relying on such substances

 (1) Illegal recovery, recycling and reclamation of substances prohibited in order to protect the ozone layer, and illegal installation, maintenance, servicing, leakage control or labelling of products, equipment and containers containing or relying on such substances
is punishable by a fine of up to 300 fine units.

 (2) The same act, if committed by a legal entity,
is punishable by a fine of up to 6400 euros.

§ 237.  Violation of requirements for emission allowances trading system

 (1) Violation of the requirements for the emission allowances trading system
is punishable by a fine of up to 300 fine units.

 (2) The same act, if committed by a legal entity,
is punishable by a fine of up to 32,000 euros.

§ 238.  Violation of requirements for use of products, equipment and systems containing fluorinated greenhouse gases

 (1) Violation of the requirements for use of fluorinated greenhouse gases pursuant to Regulation (EU) No 517/2014 of the European Parliament and of the Council
is punishable by a fine of up to 300 fine units.

 (2) The same act, if committed by a legal entity,
is punishable by a fine of up to 16,000 euros.

§ 239.  Violation of requirements for restriction of leakage, performance of leakage control and restriction of leakage of products, equipment and systems containing fluorinated greenhouse gases

  [RT I, 03.07.2017, 5 - entry into force 13.07.2017]

 (1) Violation of requirements for restriction of leakage, performance of leakage control and restriction of leakage of products, equipment and systems containing fluorinated greenhouse gases established by Regulation (EU) No 517/2014 of the European Parliament and of the Council, Commission Regulation (EC) No 1497/2007 establishing, pursuant to Regulation (EC) No 842/2006 of the European Parliament and of the Council, standard leakage checking requirements for stationary fire protection systems containing certain fluorinated greenhouse gases (OJ L 333, 19.12.2007, pp. 4-5) and Commission Regulation (EC) No 1516/2007 establishing, pursuant to Regulation (EC) No 842/2006 of the European Parliament and of the Council, standard leakage checking requirements for stationary refrigeration, air conditioning and heat pump equipment containing certain fluorinated greenhouse gases (OJ L 335, 20.12.2007, pp. 10-12)
is punishable by a fine of up to 300 fine units.
[RT I, 03.07.2017, 5 - entry into force 13.07.2017]

 (2) The same act, if committed by a legal entity,
is punishable by a fine of up to 32,000 euros.

§ 240.  Failure to comply with requirements for recovery of fluorinated greenhouse gases from products, equipment and systems

 (1) Emission, upon the handling of the products, equipment and systems containing fluorinated greenhouse gases laid down in Regulation (EU) No 517/2014 of the European Parliament and of the Council, of the substance contained therein instead of immediate recovery thereof and violation of the requirements for proper recovery of the residual gases contained in refillable or non-refillable containers when they reach the end of their life
is punishable by a fine of up to 300 fine units.

 (2) The same act, if committed by a legal entity,
is punishable by a fine of up to 32,000 euros.

§ 241.  Violation of requirement for destruction of fluorinated greenhouse gases

 (1) Violation of the requirements for destruction of fluorinated greenhouse gases pursuant to Regulation (EU) No 517/2014 of the European Parliament and of the Council
is punishable by a fine of up to 300 fine units.

 (2) The same act, if committed by a legal entity,
is punishable by a fine of up to 16,000 euros.

§ 242.  Violation of requirements for labelling of products, equipment and systems containing fluorinated greenhouse gases

 (1) Violation of the requirements for labelling of the products, equipment and systems containing fluorinated greenhouse gases, including violation of the requirements for labelling the fluorinated greenhouse gases laid down in Regulation (EU) No 517/2014 of the European Parliament and of the Council and Commission Implementing Regulation (EU) No 2015/2068
is punishable by a fine of up to 300 fine units.

 (2) The same act, if committed by a legal entity,
is punishable by a fine of up to 16,000 euros.

§ 243.  Violation of requirements for reporting on fluorinated greenhouse gases

 (1) Violation of the requirements for reporting on fluorinated greenhouse gases laid down in Regulation (EU) No 517/2014 of the European Parliament and of the Council and Commission Implementing Regulation (EU) No 1191/2014 determining the format and means for submitting the report referred to in Article 19 of Regulation (EU) No 517/2014 of the European Parliament and of the Council on fluorinated greenhouse gases (OJ L 318, 05.11.2014, pp. 5-20)
is punishable by a fine of up to 300 fine units.

 (2) The same act, if committed by a legal entity,
is punishable by a fine of up to 16,000 euros.

§ 244.  Illegal marketing of products, equipment and systems containing fluorinated greenhouse gases

 (1) Violation of restrictions for placing on the market of products, equipment and systems containing fluorinated greenhouse gases established by Regulation (EU) No 517/2014 of the European Parliament and of the Council and Commission Implementing Regulation (EU) No 2016/879 establishing, pursuant to Regulation (EU) No 517/2014 of the European Parliament and of the Council, detailed arrangements relating to the declaration of conformity when placing refrigeration, air conditioning and heat pump equipment charged with hydrofluorocarbons on the market and its verification by an independent auditor (OJ L 146, 03.06.2016, pp. 1-5)
is punishable by a fine of up to 300 fine units.
[RT I, 03.07.2017, 5 - entry into force 13.07.2017]

 (2) The same act, if committed by a legal entity,
is punishable by a fine of up to 32,000 euros.

§ 245.  Handling of products, equipment and systems containing fluorinated greenhouse gases by non-certified personnel or operators

 (1) Handling of the products, equipment and systems containing fluorinated greenhouse gases by non-certified personnel
is punishable by a fine of up to 300 fine units.

 (2) The same act, if committed by a legal entity,
is punishable by a fine of up to 32,000 euros.

§ 246.  Violation of requirements for capture and transportation of geologically stored carbon dioxide

 (1) Violation of the requirements for capture and transportation of geologically stored carbon dioxide
is punishable by a fine of up to 300 fine units.

 (2) The same act, if committed by a legal entity,
is punishable by a fine of up to 32,000 euros.

§ 247.  Violation of requirements for entry of data relating to substances that deplete ozone layer or fluorinated greenhouse gases in FOKA registry

 (1) Violation of the requirements for entry of the data relating to substances that deplete the ozone layer or fluorinated greenhouse gases in FOKA registry
is punishable by a fine of up to 300 fine units.

 (2) The same act, if committed by a legal entity,
is punishable by a fine of up to 3,200 euros.

§ 2471.  Violation of requirements for storage of data of refrigerating units of refrigerated trucks and trailers, containing fluorinated greenhouse gases

 (1) Violation of requirements for storage of data of refrigerating units of refrigerated trucks and trailers, containing fluorinated greenhouse gases specified in Article 6 of Regulation (EU) No 517/2014 of the European Parliament and of the Council
is punishable by a fine of up to 300 fine units.

 (2) The same act, if committed by a legal entity,
is punishable by a fine of up to 3,200 euros.
[RT I, 03.07.2017, 5 - entry into force 13.07.2017]

§ 248.  Exceeding standard levels of noise

 (1) Exceeding the standard levels of noise
is punishable by a fine of up to 300 fine units.

 (2) The same act, if committed by a legal entity,
is punishable by a fine of up to 32,000 euros.

§ 249.  Proceedings

 (1) Extra-judicial proceedings concerning the misdemeanours provided for in §§ 227-232, 234, 235, 2351, 237 and 245-2471 of this Act shall be conducted by the Environmental Inspectorate.
[RT I, 03.07.2017, 5 - entry into force 13.07.2017]

 (2) Extra-judicial proceedings concerning the misdemeanour provided for in § 233 of this Act shall be conducted by:
 1) the Environmental Inspectorate – in case of violation of the requirements for use of paints and other coating materials and finishing products for vehicles containing volatile organic compounds;
 2) the Consumer Protection Board – in case of violation of the retail trade requirements for paints and other coating materials and finishing products for vehicles containing volatile organic compounds;
 3) the Tax and Customs Board – in case of violation of the requirements for import of paints and other coating materials and finishing products for vehicles containing volatile organic compounds;
 4) the Health Board – in case of violation of the requirements for paints and other coating materials and finishing products for vehicles in wholesale trade containing volatile organic compounds.

 (3) Extra-judicial proceedings concerning the misdemeanour provided for in § 236 of this Act shall be conducted by:
 1) the Environmental Inspectorate – in case of violation of the requirements for handling of substances that deplete the ozone layer;
 2) the Tax and Customs Board – in case of violation of the requirements for import and export of substances that deplete the ozone layer, products or equipment containing such substances or relying on such substances;
 3) the State Agency of Medicines – in case of violation of the requirements for metered dose inhalers that function on the basis of substances that deplete the ozone layer.

 (4) Extra-judicial proceedings concerning the misdemeanour provided for in §§ 238-244 of this Act shall be conducted by:
 1) the Environmental Inspectorate - in case of violation caused by an operator and the operations thereof of the requirements for handling of fluorinated greenhouse gases specified in this Act, legislation established on the basis thereof and the European Union regulations specified in subsection 191 (2) of this Act;
 2) the Tax and Customs Board – in case of violation of the requirements for import and export of products, equipment and systems containing fluorinated greenhouse gases, including the requirements for labelling of the products, equipment and systems containing fluorinated greenhouse gases.

 (5) The Health Board shall conduct extra-judicial proceedings in the misdemeanours provided for in § 248 of this Act.

Chapter 10 Implementing Provisions  

Division 1 Implementation of Act  

§ 250.  Noise mapping and preparation of action plan for reduction of noise

 (1) Local authorities shall prepare the environmental noise map specified in subsection 63 (1) of this Act no later than by 30 June 2019 and an action plan for reduction of noise specified in subsection 63 (5) by 30 June 2020.

 (2) The person preparing the strategic noise map shall prepare and disclose the strategic noise map specified in subsection 64 (1) of this Act no later than on 30 June 2017 and an action plan for reduction of noise prepared on the basis thereof no later than on 18 July 2018.
[RT I, 03.07.2017, 5 - entry into force 13.07.2017]

§ 251.  Non-compliance with requirement for assessment of presence of odoriferous substances in outlet of sewerage construction works

  An assessment of the presence of odoriferous substances pursuant to a regulation to be established on the basis of subsection 68 (1) of this Act shall not be carried out in an outlet of sewerage construction works.

§ 252.  Implementation of Act with regard to installations required to hold registration

  The requirements provided for in Subdivision 1 of Division 1 of Chapter 4 of this Act shall apply with regard to installation as of 1 January 2018.

§ 253.  Transmission of data of continuous monitoring to database of air quality assessment in real time

  The requirement for transmission of the data of continuous monitoring to the database of air quality assessment in real time provided for in subsection 102 (5) of this Act shall be implemented no later than as of 1 July 2018.

§ 254.  Application of Ambient Air Protection Act

 (1) The regulations established on the basis of subsection 1207 (2) of the Ambient Air Protection Act shall remain in force until the end of using the funds received from trading with assigned amount units.

 (2) The permits issued on the basis of the Ambient Air Protection Act prior to entry into force of this Act shall remain in force until the expiry of the validity or term, their amendment or revocation.

 (3) The contracts under public law entered into on the basis of the Ambient Air Protection Act prior to entry into force of this Act shall remain in force until the expiry of the term, performance of the obligation or termination of the contract.

 (4) Proceedings of application for air pollution permits that are pending upon the entry into force of this Act shall be finalised pursuant to the provisions of the Ambient Air Protection Act. Other proceedings of application for contracts under public law that are pending upon the entry into force of this Act, which have been initiated on the basis of the Ambient Air Protection Act, shall be finalised pursuant to the provisions of this Act.

 (5) Annual emission allowances of volatile organic compounds specified in air pollution permits and integrated environmental permits issued before the entry into force of this Act shall be aggregated unless these compounds are in the scope of regulation of the regulation established pursuant to subsections 47 (1) and (2) of this act.
[RT I, 03.07.2017, 5 - entry into force 13.07.2017]

§ 2541.  Recovery of support granted under trading schemes created for mitigation of climate changes under Ambient Air Protection Act

  Upon recovery of support granted under the Ambient Air Protection Act, which was in force until 31 December 2016, from the funds received from trading with state assigned amount units, from the auctioning of the emission allowances or from the funds received from trading pursuant to the Effort Sharing Decision, the provisions established in subsections 1821 (1)-(3) of this Act and terms and conditions and the procedure established on the basis of subsection 1821 (5) apply.
[RT I, 03.07.2017, 5 - entry into force 13.07.2017]

§ 2542.  Earlier support recovery decisions as execution documents

 (1) Decisions to recover support made with regard to supports which were granted up to three years before the entry into force of this Act shall also be regarded as execution documents specified for in subsection 1821 (3) and § 2541 of this Act.

 (2) A valid decision on recovery of support provided for in § 2541 of this Act and subsection (1) of this section may be submitted for compulsory execution if the administrative authority which made the decision has granted 30 days to the obligated person for voluntarily compliance with the decision and the person has failed to comply with the decision within this term.
[RT I, 03.07.2017, 5 - entry into force 13.07.2017]

Division 2 Amendment and Repeal of Acts  

§ 255. – § 268. [Omitted from this text.]

Division 3 Entry into Force of Act  

§ 269.  Entry into Force of Act

  This Act enters into force on 1 January 2017.

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:13.07.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:02.01.2018
Avaldamismärge:RT I, 03.07.2017, 15

1. peatükk Välisõhu kaitse 

1. jagu Üldsätted 

§ 1. Reguleerimisala

  Käesolev seadus sätestab:
 1) välisõhu keemilise ja füüsikalise mõjutamise kohta esitatavad nõuded;
 2) meetmed välisõhu kvaliteedi säilitamiseks ja parandamiseks;
 3) osoonikihi kaitsmise nõuded;
 4) meetmed kliimamuutuste leevendamiseks ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks;
 5) riikliku järelevalve korralduse käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle;
 6) vastutuse käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmata jätmise eest.

§ 2. Haldusmenetluse seaduse ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kohaldamine

 (1) Käesolevas seaduses sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

 (2) Käesolevas seaduses sätestatud keskkonnaloa saasteainete väljutamiseks paiksest heiteallikast välisõhku (edaspidi õhusaasteluba) menetlusele kohaldatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse 5. peatükki, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

§ 3. Atmosfääriõhk ja välisõhk

 (1) Atmosfääriõhk koosneb troposfääri, stratosfääri ja mesosfääri õhukihist, mis ulatub kuni 100 kilomeetri kõrguseni maapinnast.

 (2) Välisõhk on hooneväline troposfääriõhk, välja arvatud õhk töökeskkonnas.

§ 4. Saasteaine

  Saasteaine käesoleva seaduse tähenduses on igasugune välisõhus olev aine või ainete segu, millel võib olla ebasoodne mõju inimese tervisele või keskkonnale.

§ 5. Välisõhu keemiline mõjutamine

  Välisõhu keemiline mõjutamine on välisõhu koostise muutmine saasteaine õhku väljutamisega.

§ 6. Välisõhu füüsikaline mõjutamine

  Välisõhu füüsikaline mõjutamine on välisõhu mõjutamine müraga ning infra- ja ultraheliga.

§ 7. Välisõhu saastamine

  Välisõhu saastamine on välisõhu keemiline või füüsikaline mõjutamine nii, et see põhjustab keskkonnaohu või keskkonnariski.

§ 8. Ebasoodsad ilmastikutingimused

  Ebasoodsad ilmastikutingimused on sellised meteoroloogilised tingimused, mis võivad omavahelises lühiajalises koostoimes põhjustada teatud piirkonna õhukvaliteedi halvenemist maapinnalähedases õhukihis.

§ 9. Õhukvaliteedi tase ja saasteaine sadestumise tase

 (1) Õhukvaliteedi tase on saasteaine kogus välisõhu ruumalaühikus kindla ajavahemiku jooksul temperatuuril 293,15 kelvinit (K) ja atmosfäärirõhul 101,3 kilopaskalit (kPa) ning peenosakeste (PM10) ja eriti peenete osakeste (PM2,5) ja nendes sisalduva aine kogus mõõtmiste kuupäeval olnud tingimustel.

 (2) Saasteaine sadestumise tase on välisõhust teatava aja jooksul pinnaühikule sadestunud saasteaine kogus, mis iseloomustab õhukvaliteedi taset.

§ 10. Õhukvaliteedi piirväärtus

 (1) Õhukvaliteedi piirväärtus on saasteaine lubatav kogus välisõhu ruumalaühikus või pinnaühikule sadestunud saasteaine lubatav kogus, mis on kehtestatud teaduslike andmete alusel ning mis nimetatud koguse ületamise korral tuleb saavutada kindlaksmääratud aja jooksul ja mida edaspidi ei tohi enam ületada. Piirväärtuse kehtestamise eesmärk on vältida, ennetada või vähendada saasteaine ebasoodsat mõju inimese tervisele või keskkonnale.

 (2) Kui saasteaine kohta on käesoleva seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel lisaks õhukvaliteedi piirväärtusele kehtestatud piirväärtuse lubatud ületamise määr või ületamise lubatud kordade arv kalendriaastas, loetakse, et nendest kinnipidamise korral piirväärtust ületatud ei ole.

 (3) Õhukvaliteedi piirväärtuse ületamise korral eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist.

§ 11. Õhukvaliteedi piirväärtuse lubatud ületamise määr

  Õhukvaliteedi piirväärtuse lubatud ületamise määr on protsentides väljendatud osa õhukvaliteedi piirväärtusest, mille võrra käesolevas seaduses sätestatud tingimustel võib kehtestatud piirväärtust ajutiselt ületada.

§ 12. Õhukvaliteedi sihtväärtus

 (1) Õhukvaliteedi sihtväärtus on saasteaine kogus välisõhu ruumalaühikus või pinnaühikule sadestunud saasteaine kogus, mis tuleb nimetatud koguse ületamise korral saavutada asjakohaste meetmetega, mis ei too kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi, kas kindlaksmääratud aja jooksul või võimalikult kiiresti ja mille eesmärk on parandada õhukvaliteeti ja vältida või vähendada ebasoodsat mõju inimese tervisele ja keskkonnale.

 (2) Kui saasteaine kohta on käesoleva seaduse § 47 lõike 1 alusel lisaks õhukvaliteedi sihtväärtusele kehtestatud sihtväärtuse ületamise lubatud kordade arv kalendriaastas, loetakse, et sellest kinnipidamise korral sihtväärtust ületatud ei ole.

§ 13. Õhukvaliteedi kriitiline tase

  Õhukvaliteedi kriitiline tase on saasteaine kogus välisõhu ruumalaühikus või pinnaühikule sadestunud saasteaine kogus, mis on kehtestatud teaduslike andmete alusel ja mille ületamisel võib tõenäoliselt ilmneda vahetu oluline ebasoodne mõju ökosüsteemile või selle osale, välja arvatud inimesele.

§ 14. Õhukvaliteedi teavitamistase ja õhukvaliteedi kaugem eesmärk

 (1) Õhukvaliteedi teavitamistase on õhukvaliteedi selline tase, mille ületamisel lühiajaline kokkupuude saastatud õhuga kujutab ohtu inimeste tervisele, eelkõige elanikkonna tundlike rühmade esindajate nagu laste, haigete, vanurite ja rasedate tervisele, ja millest alates vajatakse kohest asjakohast teavet kaitsemeetmete rakendamiseks.

 (2) Õhukvaliteedi kaugem eesmärk on õhukvaliteedi tase, mis kehtestatakse inimeste tervise ja keskkonna tõhusaks kaitseks, ja mis tuleb saavutada pika aja jooksul, välja arvatud juhul, kui selle saavutamine ei ole proportsionaalsete meetmetega võimalik.

§ 15. Õhukvaliteedi häiretase

  Õhukvaliteedi häiretase on õhukvaliteedi piirväärtusest kõrgem saasteaine kogus välisõhu ruumalaühikus või pinnaühikule sadestunud saasteaine kogus, mille ületamisel lühiajaline kokkupuude saastatud õhuga kujutab ohtu inimeste tervisele ja mille ületamise korral tuleb viivitamata rakendada kaitsemeetmeid.

§ 16. Keskmise kokkupuute näitaja ja selle vähendamise eesmärk

 (1) Keskmise kokkupuute näitaja on linnakeskkonna taustapiirkondades tehtud mõõtmiste põhjal määratud ja elanikkonna kokkupuudet eriti peenete osakestega (PM2,5) iseloomustav keskmine tase, mille põhjal arvutatakse riigi jaoks eriti peenete osakestega keskmise kokkupuute näitaja vähendamise eesmärk ja kohustuslikult saavutatav õhukvaliteedi tase.

 (2) Eriti peenete osakestega keskmise kokkupuute näitaja vähendamise eesmärk on inimese tervisele olulise ebasoodsa mõju vähendamiseks käesoleva seaduse § 47 lõike 1 alusel kehtestatud keskmise kokkupuute näitaja protsentuaalne vähendamine baasaasta suhtes, mis tuleb võimaluse korral saavutada sama sätte alusel kehtestatud ajaks ja mille saavutamiseks nähakse ette asjakohased meetmed, mis ei too kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi.

§ 17. Kohustuslikult saavutatav õhukvaliteedi tase

  Kohustuslikult saavutatav õhukvaliteedi tase on keskmise kokkupuute näitaja põhjal määratud saasteaine kogus välisõhu ruumalaühikus, mille kehtestamise eesmärk on vähendada saasteaine ebasoodsat mõju inimese tervisele.

§ 18. Linnakeskkonna taustapiirkond

  Linnakeskkonna taustapiirkond on selline ala linnapiirkonnas, mille õhukvaliteedi tase iseloomustab linna elanikkonna üldist saasteainetega kokkupuute näitajat.

§ 19. Heiteallikas

 (1) Heiteallikas on saasteaineid, müra, infra- või ultraheli välisõhku väljutav objekt.

 (2) Heiteallikad liigitatakse heiteallika geomeetria põhjal punkt-, joon-, pind- ja ruumheiteallikateks.

 (3) Heiteallikad liigitatakse heiteallika liikuvuse põhjal paikseteks ja liikuvateks:
 1) paikne heiteallikas on püsiva asukohaga heiteallikas, kaasa arvatud teatud aja tagant teisaldatav heiteallikas, või ühel tootmisterritooriumil asuvate heiteallikate grupp;
 2) liikuv heiteallikas on heiteallikas, mis väljutab liikumise ajal saasteaineid välisõhku.

 (4) Heiteallikate liigitamisel tuleb võimaluse korral lähtuda standardist EVS 892 või muust samaväärsest rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardist.

§ 20. Äkkheide

 (1) Tehnoloogiline äkkheide on käitise või seadme tehnoloogiliselt põhjendatud käivitamisel või seiskamisel välisõhku eralduv heide.

 (2) Avariiline äkkheide on avarii, tehnilise rikke, lekke või planeerimata seiskamise korral välisõhku eralduv heide.

§ 21. Tootmisterritoorium

  Tootmisterritoorium on käesoleva seaduse tähenduses käitise toimimiseks vajalik maa-ala, mis koosneb ühest või mitmest maaüksusest, kus paiknevad heiteallikad ja mida käitab üks või mitu käitajat.

§ 22. Maapinnalähedane õhukiht

  Maapinnalähedane õhukiht ulatub õhukvaliteedi hindamisel kuni nelja meetri kõrguseni maapinnast või kõrguseni, kuhu avalikkusel on korrapärane juurdepääs või kus on püsiv asustus.

§ 23. Õhukvaliteedi piirkond

  Õhukvaliteedi piirkond on õhusaastega kokku puutuva elanikkonna ja ökosüsteemide ruumilist ulatust arvestades moodustatud piirkond, kus korraldatakse õhukvaliteedi juhtimist ja hindamist.

2. jagu Välisõhu kaitse põhimõtted ja põhikohustused 

§ 24. Õhukvaliteedi taseme säilitamise põhimõte

  Õhukvaliteedi piirkondades, kus õhukvaliteedi tase on madalam saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtusest, tuleb säilitada parim võimalik välisõhu kvaliteet, mis on kooskõlas säästva arenguga.

§ 25. Meetmete rakendamise põhimõte õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtuste ületamise korral

  Saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuste ületamise korral tuleb rakendada meetmeid, et viia õhukvaliteedi tase vastavusse õhukvaliteedi piir- või sihtväärtustega.

§ 26. Piirangud sellise tegevuse kavandamisel, mis võib tõenäoliselt põhjustada õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamist

  Sellise tegevuse kavandamisel, mis võib tõenäoliselt põhjustada saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamist maapinnalähedases õhukihis, tuleb heiteallikate asukoha valikul vältida alasid, kus ebasoodsate ilmastikutingimuste korral on välisõhku väljutatud saasteaine hajumine loodus- või tehisoludest tingitud põhjustel takistatud.

§ 27. Saasteainete väljutamiskõrguse keeld

  Keelatud on ehitada paikseid heiteallikaid, millest saasteained väljutatakse välisõhku kõrgemal kui 250 meetrit maapinnast.

§ 28. Heiteallika valdaja kohustused tegevuse korral, mis võib tõenäoliselt põhjustada õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamist maapinnalähedases õhukihis

  Tegevuse korral, mis võib tõenäoliselt põhjustada saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamist maapinnalähedases õhukihis, on heiteallika valdaja kohustatud rakendama täiendavaid meetmeid saasteaine välisõhku väljutamise vähendamiseks.

§ 29. Paikse heiteallika käitaja kohustused

 (1) Paikse heiteallika käitaja peab kasutama parimat võimalikku tehnikat, energiasäästlikku tehnoloogiat ja püüdeseadmeid saasteainete heitkoguste vähendamiseks niivõrd, kuivõrd seda saab mõistlikult eeldada tehtavaid kulutusi ja saastamisega tekkida võivat ebasoodsat mõju arvestades.

 (2) Kui õhusaasteluba või keskkonnakompleksluba nõuab saasteainete püüdmist või see on kavandatud ehitusprojektis, on paikse heiteallika käitamine püüdeseadmeta või rikkis püüdeseadmega keelatud, välja arvatud käesolevas seaduses või tööstusheite seaduses ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud tingimustel.

2. peatükk Õhukvaliteedi juhtimine ja avalikkuse teavitamine õhukvaliteedist 

1. jagu Õhukvaliteedi hindamine ja juhtimine 

§ 30. Õhukvaliteedi juhtimine ja hindamine

 (1) Õhukvaliteedi juhtimine on õhukvaliteedi hindamise alusel meetmete kavandamine ja rakendamine õhukvaliteedi parandamiseks. Õhukvaliteedi parandamiseks rakendatakse heite piiramist, saasteaine hajumistingimuste parandamist, saasteaine leviku takistamist või muid asjakohaseid meetmeid.

 (2) Õhukvaliteedi juhtimist, sealhulgas õhukvaliteedi hindamist, korraldab Keskkonnaministeerium.

 (3) Õhukvaliteedi hindamine on õhukvaliteedi taseme mõõtmine, sealhulgas seire, arvutuslik hindamine, hinnanguline määramine ja prognoosimine.

 (4) Õhukvaliteeti ei hinnata õhukvaliteedi piirkonna kohas, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded.

§ 31. Õhukvaliteedi hindamise andmekogu

 (1) Õhukvaliteedi hindamise andmekogu on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, kuhu koondatakse ja kus avaldatakse õhukvaliteedi hindamise aluseks olevad andmed ja õhukvaliteedi andmed.

 (2) Õhukvaliteedi hindamise andmekogusse kantakse:
 1) andmed välisõhu saastamisega seotud heiteallikate kohta;
 2) välisõhu seire ja arvutusliku hindamise käigus saadud õhukvaliteedi andmed.

 (3) Õhukvaliteedi hindamise andmekogu vastutav töötleja on Keskkonnaministeerium.

 (4) Õhukvaliteedi hindamise andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 32. Õhukvaliteedi hindamisel kasutatavad näitajad

  Õhukvaliteedi hindamisel võetakse arvesse järgmisi näitajaid:
 1) saasteaine ebasoodsa mõju võimalikkust, saasteaine ohtlikkust kemikaaliseaduse tähenduses, saasteainete esinemissagedust välisõhus ning eriti nende saasteainete toimet, millel on pöördumatu mõju inimese tervisele ja keskkonnale tervikuna;
 2) õhukvaliteedi taset;
 3) õhukvaliteedi taseme muutumisega kaasnevaid muutusi keskkonnas, mis võivad kaasa tuua ohtlikumate saasteainete tekke;
 4) saasteaine püsivust keskkonnas, kui saasteaine ei ole bioloogiliselt lagundatav ja võib inimorganismis või keskkonnas akumuleeruda.

§ 33. Õhukvaliteedi juhtimisel ja hindamisel arvestatavad saasteained

 (1) Õhukvaliteeti juhitakse ja hinnatakse järgmiste saasteainete suhtes:
 1) vääveldioksiid (SO2);
 2) lämmastikdioksiid (NO2) ja lämmastikoksiidid (NOx), milleks on lämmastikoksiidi ja lämmastikdioksiidi sisalduse summa (NO + NO2) ümberarvutatuna lämmastikdioksiidiks;
 3) peenosakesed (PM10);
 4) eriti peened osakesed (PM2,5);
 5) plii (Pb);
 6) osoon (O3);
 7) benseen (C6H6);
 8) süsinikoksiid (CO);
 9) benso(a)püreen (B(a)P) kui polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH) indikaator;
 10) kaadmium (Cd);
 11) arseen (As);
 12) nikkel (Ni);
 13) elavhõbe (Hg).

 (2) Peenosakesed (PM10) on käesoleva seaduse tähenduses osakesed, mis standardi EVS-EN 12341 või muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi kohasel proovivõtmisel ja mõõtmisel 50 protsendil juhtudest läbivad kümne mikromeetri suuruse aerodünaamilise diameetriga mõõduselektiivse ava.

 (3) Eriti peened osakesed (PM2,5) on käesoleva seaduse tähenduses osakesed, mis standardi EVS-EN 12341 või muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi kohasel proovivõtmisel ja mõõtmisel 50 protsendil juhtudest läbivad 2,5 mikromeetri suuruse aerodünaamilise diameetriga mõõduselektiivse ava.
[RT I, 03.07.2017, 5 - jõust. 13.07.2017]

 (4) Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 9 tähenduses on orgaanilised ühendid, mis koosnevad vähemalt kahest konjugeeritud, ainult süsinikku ja vesinikku sisaldavast aromaatsest tuumast.

 (5) Õhukvaliteedi hindamisel ja juhtimisel tuleb arvestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata saasteainega, mille sisaldus võib tõenäoliselt ületada saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõike 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtust.

1. jaotis Õhukvaliteedi taseme hindamine 

§ 34. Õhukvaliteedi taseme mõõtmine

 (1) Õhukvaliteedi taseme mõõtmine on välisõhust proovi võtmine ja selle analüüsimine, mida teeb pädev mõõtja mõõteseaduse tähenduses.
[RT I, 03.07.2017, 5 - jõust. 13.07.2017]

 (2) Õhukvaliteedi taseme mõõtmine toimub paiksete või indikaatormõõtmiste teel.

§ 35. Paiksed mõõtmised

  Paikseid mõõtmisi teostatakse kindlaksmääratud kohas kas pidevalt või pisteliste proovivõtmiste korras, et teha kindlaks õhukvaliteedi tase vastavalt käesoleva seaduse § 43 lõike 1 alusel kehtestatud asjakohastele nõuetele.

§ 36. Indikaatormõõtmised

  Indikaatormõõtmised on ebaregulaarsed ühekordsed mõõtmised, mis vastavad vähem rangetele nõuetele kui paiksed mõõtmised.

§ 37. Pidevseire

  Pidevseiret teostatakse paikse mõõteseadmete süsteemiga saasteainete sisalduse määramiseks heiteallikast väljuvates gaasides või välisõhus. Pidevseire mõõtmistulemused registreeritakse reaalajas automaatselt.

§ 38. Õhukvaliteedi taseme arvutuslik hindamine ja hinnanguline määramine

 (1) Õhukvaliteedi taseme arvutuslik hindamine on heiteallikate parameetrite ja meteoroloogiliste andmete põhjal saasteaine sisalduse määramine maapinnalähedases õhukihis, kasutades käesoleva seaduse § 43 lõike 1 alusel kehtestatud arvutuslikke hindamismeetodeid ja arvutusmudeleid.

 (2) Õhukvaliteedi taseme hinnanguline määramine on maapinnalähedases õhukihis saasteainete sisalduse hindamine, võttes arvesse kõiki asjakohaseid õhukvaliteedi andmeid ja tegureid, mis võivad õhukvaliteedile mõju avaldada.

 (3) Õhukvaliteedi taseme arvutuslik hindamine ja hinnanguline määramine toimub õhukvaliteedi piirkonnas paiknevaid heiteallikaid, kasutatavat tooret ja tehnoloogiat, välisõhku väljutatavaid gaase, neis sisalduvaid saasteaineid ning nende heitkoguseid iseloomustava teabe alusel.

§ 39. Vajalike algandmete ja kasutatavate metoodikate avalikustamine

  Õhukvaliteedi arvutuslikuks hindamiseks ja hinnanguliseks määramiseks vajalikud algandmed ning kasutatavad metoodikad teeb Keskkonnaministeerium kättesaadavaks oma veebilehel.

§ 40. Õhukvaliteedi taseme prognoosimine

  Õhukvaliteedi taseme prognoosimiseks kasutatakse käesoleva seaduse § 43 lõike 1 alusel kehtestatud arvutusmudelit, kus meteoroloogilisteks lähteandmeteks on prognoositud meteoroloogilised andmed.

§ 41. Õhukvaliteedi hindamispiirid

 (1) Õhukvaliteedi taset hinnatakse, arvestades saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõike 1 alusel kehtestatud õhukvaliteedi ülemisi ja alumisi hindamispiire, mida väljendatakse protsentides õhukvaliteedi piir- või sihtväärtusest.

 (2) Kui õhukvaliteedi tase ületab saasteaine kohta kehtestatud õhukvaliteedi ülemist hindamispiiri, tuleb õhukvaliteedi hindamiseks kasutada paikseid mõõtmisi. Õhukvaliteedi taseme ruumilise jagunemise kohta piisava teabe saamiseks võib paikseid mõõtmisi täiendada arvutuslike hindamismeetodite või indikaatormõõtmistega.

 (3) Kui õhukvaliteedi tase on madalam kui saasteaine kohta kehtestatud õhukvaliteedi ülemine hindamispiir ja kõrgem kui alumine hindamispiir, võib õhukvaliteedi hindamiseks kombineerida paikseid mõõtmisi arvutuslike hindamismeetoditega või indikaatormõõtmistega või kombineerida indikaatormõõtmisi arvutuslike hindamismeetoditega.

 (4) Kui õhukvaliteedi tase on madalam kui saasteaine kohta kehtestatud õhukvaliteedi alumine hindamispiir, võib õhukvaliteedi hindamiseks kasutada arvutuslikku hindamist või hinnangulist määramist või mõlemat.

§ 42. Õhukvaliteedi ülemise ja alumise hindamispiiri ületamise kindlakstegemine

 (1) Kui käesoleva seaduse § 33 lõikes 1 nimetatud saasteaine kohta on piisavalt õhukvaliteedi taseme mõõtmise andmeid, mis on saadud vastavalt käesoleva seaduse § 43 lõike 1 alusel kehtestatud nõuetele, tehakse saasteaine kohta kehtestatud õhukvaliteedi ülemise ja alumise hindamispiiri ületamine kindlaks eelneva viie aasta saasteaine mõõdetud sisalduse alusel. Hindamispiir loetakse ületatuks, kui eelneva viie aasta jooksul on seda ületatud vähemalt kolmel eri aastal.

 (2) Kui õhukvaliteedi taseme mõõtmise andmed on olemas lühema ajavahemiku kohta kui hindamisele eelnenud viis aastat, võib saasteaine kohta kehtestatud õhukvaliteedi ülemise ja alumise hindamispiiri ületamise kindlakstegemiseks kombineerida tulemusi, mis on saadud oletatavalt kõrgeimat õhukvaliteedi taset iseloomustavatest kohtadest ühe ja sama aasta indikaatormõõtmistest ning õhukvaliteedi hindamise andmekogust ja arvutuslikest hindamistest.

§ 43. Õhukvaliteedi hindamise kord

 (1) Õhukvaliteedi hindamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määrusega sätestatakse:
 1) välisõhus saasteainete sisalduse määramiseks kasutatavate mõõtemeetodite, sealhulgas proovivõtu ja mõõtmise meetodite ning saasteaine analüüsi meetodite loetelu saasteainete kaupa;
 2) välisõhu proovide võtmise ja analüüsimise kohta esitatavad nõuded;
 3) paiksete mõõtmiste proovivõtukohtade paiknemise kriteeriumid, mõõtmiste tüüp, määratavad parameetrid, proovivõtukohtade miinimumarv õhukvaliteedi piirkonnas või linnastus ja proovivõtu sagedus;
 4) õhukvaliteedi taseme arvutuslikuks hindamiseks kasutatavate arvutuslike hindamismeetodite ja arvutusmudelite loetelu.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud proovivõtukohtade kindlaksmääramisel võetakse arvesse heiteallika liiki õhukvaliteedi piirkonnas.

 (4) Ebasoodsad ilmastikutingimused määratakse heiteallika või heiteallikate rühma jaoks, kasutades arvutuslikke hindamismeetodeid.

2. jaotis Õhukvaliteedi juhtimine õhukvaliteedi piirkondades ja linnastutes 

§ 44. Õhukvaliteedi juhtimine õhukvaliteedi piirkondades ja linnastutes

 (1) Riigi territoorium jaguneb õhukvaliteedi taseme järgi õhukvaliteedi piirkondadeks ja linnastuteks.

 (2) Õhukvaliteeti juhitakse ja hinnatakse kõigis õhukvaliteedi piirkondades ja linnastutes kõikide käesoleva seaduse § 33 lõikes 1 nimetatud saasteainete suhtes ning vajaduse korral ka muude saasteainete suhtes.

 (3) Linnastu käesoleva seaduse tähenduses on piirkond, kus elanike arv on üle 250 000, või piirkond, kus elanike arv on 250 000 või vähem, võttes arvesse asustustihedust ruutkilomeetri kohta.

 (4) Riigi territooriumi jaotuse õhukvaliteedi piirkondadeks ja linnastuteks õhukvaliteedi taseme järgi ning linnastute määratlemiseks vajaliku asustustiheduse ruutkilomeetri kohta kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

 (5) Õhukvaliteedi piirkondade jaotust, lähtudes õhukvaliteedi hindamispiiridest, ajakohastatakse vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui iga viie aasta järel.

§ 45. Teede talvise libeduse tõrjega seotud õhukvaliteedi piirväärtuse ületamine

  Riigi territooriumi jaotamisel õhukvaliteedi piirkondadeks võib valdkonna eest vastutav minister määrata piirkonnad, kus peenosakeste kohta käesoleva seaduse § 47 lõike 1 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtust võib ületada pärast talvist teede libedusetõrjet välisõhku väljutatavate peenosakeste tõttu, kui õhukvaliteedi parandamiseks on võetud kasutusele asjakohased meetmed.

§ 46. Looduslikest allikatest pärinevate saasteainetega seotud õhukvaliteedi piirväärtuse ületamine

  Looduslikest allikatest pärinevad saasteained on saasteained, mille paiskumine välisõhku ei ole tingitud otseselt ega kaudselt inimtegevusest, vaid need pärinevad looduslikest protsessidest nagu vulkaanipursked, seismilised ja geotermilised nähtused, loodusmaastike põlengud, tugevad tuuled, mereveepritsmed või kuivadelt aladelt pärinevad välisõhku sattunud ja edasikandunud looduslikud osakesed.

§ 47. Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtuste, õhukvaliteedi muude piirnormide ning õhukvaliteedi hindamispiiride kehtestamine

 (1) Arvestades käesoleva seaduse § 33 lõikes 1 nimetatud saasteainete mõju elanikkonnale ja keskkonnale, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega:
 1) õhukvaliteedi piirväärtused;
 2) õhukvaliteedi piirväärtuse lubatud ületamise määra;
 3) õhukvaliteedi sihtväärtused;
 4) õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtuse ületamise lubatud kordade arvu kalendriaastas;
 5) õhukvaliteedi kriitilise taseme;
 6) õhukvaliteedi häiretaseme;
 7) õhukvaliteedi teavitamistaseme ja kaugema eesmärgi;
 8) õhukvaliteedi hindamispiirid;
 9) keskmise kokkupuute näitaja vähendamise eesmärgi baasaasta suhtes ja selle saavutamise tähtaja;
 10) kohustuslikult saavutatava õhukvaliteedi taseme.

 (2) Valdkonna eest vastutav minister võib vajaduse korral kehtestada määrusega õhukvaliteedi piirväärtused ja nende ületamise lubatud kordade arvu kalendriaastas käesoleva seaduse § 33 lõikes 1 nimetamata saasteainete suhtes.

§ 48. Troposfääriosooni spetsiifilise tekkemehhanismi arvestamine

 (1) Arvestades troposfääriosooni spetsiifilist tekkemehhanismi, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega osooni kohta õhukvaliteedi teavitamistaseme ja kaugema eesmärgi.

 (2) Käesoleva seaduse § 47 lõike 1 alusel osooni sisalduse kohta kehtestatud sihtväärtuste ja kaugemate eesmärkide saavutamiseks nähakse ette asjakohased meetmed, mis ei too kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi.

 (3) Õhukvaliteedi piirkondades ja linnastutes, kus osoonitase vastab kaugemale eesmärgile, hoitakse see proportsionaalsete meetmete abil käesoleva seaduse § 47 lõike 1 alusel kehtestatavatest piirnormidest madalamal, et säilitada parim õhukvaliteet, mis on kooskõlas säästva arengu ning keskkonna- ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega, niivõrd kui sellised tegurid nagu osoonisaaste piiriülene laad ja ilmastikutingimused seda võimaldavad.

§ 49. Õhukvaliteedi rangemad piir- ja sihtväärtused elanikkonna tundlike rühmade tervise kaitseks

  Valdkonna eest vastutav minister võib Terviseameti ettepanekul kehtestada määrusega käesoleva seaduse § 33 lõikes 1 nimetatud saasteainetele elanikkonna tundlike rühmade tervise kaitseks õhukvaliteedi rangemad piir- või sihtväärtused järgmiste asutuste territooriumil:
 1) tervishoiuasutus;
 2) hoolekandeasutus;
 3) haridusasutus.

§ 50. Lämmastikoksiidide ja lenduvate orgaaniliste ühendite sisalduse määramine

 (1) Välisõhus osooni eeldusainete sisalduse mõõtmisel riigi tasandil tehtava seire käigus tuleb mõõta lämmastikoksiidide (NO ja NO2) ja asjakohaste lenduvate orgaaniliste ühendite sisaldust vähemalt ühes proovivõtukohas eesmärgiga analüüsida osooni eeldusainete sisalduse arengusuundi, kontrollida heitkoguste vähendamise strateegiate tõhusust ja andmete kooskõla õhukvaliteedi hindamise andmekogus ning aidata kindlaks teha heiteallikaid mõõdetud saasteainete sisalduse järgi, mõista osooni tekkimise ja osooni eeldusainete leviku protsesse ning fotokeemiliste reaktsioonide toimumist.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lenduvad orgaanilised ühendid, mille mõõtmine on soovitatav, on l-buteen, isopreen, etüülbenseen, etaan, trans-2-buteen, n-heksaan, m- ja p-ksüleeni summa, etüleen, cis-2-buteen, isoheksaan, o-ksüleen, atsetüleen, 1,3-butadieen, n-heptaan, 1,2,4-trimetüülbenseen, propaan, n-pentaan, n-oktaan, 1,2,3-trimetüülbenseen, propeen, isopentaan, isooktaan, 1,3,5-trimetüülbenseen, n-butaan, l-penteen, benseen, formaldehüüd, isobutaan, 2-penteen, tolueen ja mittemetaansete lenduvate orgaaniliste ühendite summa.

 (3) Lenduvad orgaanilised ühendid käesoleva seaduse tähenduses on kõik inimtekkelised ja biogeensed orgaanilised ühendid, mis võivad päikesekiirguse toimel tekitada lämmastikoksiididega reageerides fotokeemilisi oksüdante, välja arvatud metaan.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud osooni eeldusainete sisalduse mõõtmised tuleb teha eelkõige linna- või eeslinnapiirkondade proovivõtukohtades, mis on rajatud käesoleva seaduse § 43 lõike 1 alusel kehtestatud nõuete kohaselt ja mida peetakse sobivaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkide täitmiseks.

§ 51. Saasteainete koosmõju

 (1) Saasteainete koosmõju on mitme saasteaine toimel ilmneda võiv mõju inimese tervisele, mis võib olla suurem kui iga sellise saasteaine mõju üksikult.

 (2) Saasteainete koosmõju määramise korra kehtestab vajaduse korral valdkonna eest vastutav minister määrusega.

 (3) Saasteainete koosmõju vähendamiseks võib valdkonna eest vastutav minister Terviseameti ettepanekul kehtestada määrusega õhukvaliteedi rangemad piirväärtused.

2. jagu Avalikkuse teavitamine õhukvaliteedist 

§ 52. Paiksete pidevmõõtmiste tulemuste avalikustamine

 (1) Keskkonnaministeerium annab oma veebilehe kaudu avalikkusele regulaarselt ajakohastatud, piisavat ja õigeaegset teavet käesoleva seaduse § 33 lõikes 1 nimetatud saasteainete välisõhus sisaldumise, õhukvaliteedi piirnormide ületamise ning saasteainete maapinnale sadestumise kohta.

 (2) Saasteainete maapinnale sadestumise kohta esitatav teave peab käsitlema järgmisi saasteaineid:
 1) arseen;
 2) kaadmium;
 3) elavhõbe;
 4) nikkel;
 5) benso(a)püreen kui polütsükliliste aromaatsete süsivesinike indikaator.

 (3) Teave saasteainete sisalduse kohta välisõhus esitatakse keskmiste väärtustena.

 (4) Keskkonnaministeerium avalikustab oma veebilehe kaudu lühihinnangu õhukvaliteedi eesmärkide saavutamise kohta ja teabe saasteainete mõju kohta inimese tervisele.

 (5) Vajaduse korral esitatakse avalikkusele teave saasteainete mõju kohta taimestikule.

§ 53. Paiksete pidevmõõtmiste tulemuste kohta antava teabe ajakohastamise sagedus

 (1) Teavet vääveldioksiidi, lämmastikdioksiidi, peenosakeste, osooni ja süsinikoksiidi sisalduse kohta välisõhus ajakohastatakse vähemalt iga päev ja kui võimalik, siis iga tund.

 (2) Teavet plii ja benseeni sisalduse kohta välisõhus, mis esitatakse 12 kuu keskväärtusena, ajakohastatakse kord kolme kuu tagant ja kui võimalik, siis iga kuu.

 (3) Teavet arseeni, kaadmiumi, nikli, elavhõbeda, benso(a)püreeni ja muude polütsükliliste aromaatsete süsivesinike välisõhus sisaldumise ning maapinnale sadestumise kohta ajakohastatakse vähemalt üks kord aastas.

 (4) Õhukvaliteedi ülemise hindamispiiri ületamise korral ajakohastatakse teavet saasteaine sisalduse kohta vähemalt üks kord päevas.

§ 54. Avalikkuse teavitamine õhukvaliteedi häire- ja teavitamistasemete ületamise korral ja avaldatava teabe sisu

 (1) Saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõike 1 alusel kehtestatud õhukvaliteedi häire- ja teavitamistaseme tegelikust ja prognoositavast ületamisest teavitab Keskkonnaministeerium avalikkust viivitamata ringhäälingu, trükiajakirjanduse või interneti vahendusel või muul asjakohasel viisil, mis tagab tõhusalt teabe jõudmise potentsiaalselt mõjutatud isikute kätte ega too kaasa ebamõistlikke kulusid.

 (2) Mõõtmisega tuvastatud õhukvaliteedi häire- või teavitamistaseme ületamise korral esitatakse vähemalt järgmised andmed:
 1) ületamise koht või piirkond;
 2) ületatud taseme liik (teavitamis- või häiretase);
 3) ületamise algusaeg ja kestus;
 4) osooni korral kõrgeim ühe tunni sisaldus ja kõrgeim kaheksa tunni keskmine sisaldus välisõhus.

 (3) Teavitamis- või häiretaseme prognoositava ületamise kohta esitatakse vähemalt järgmised andmed:
 1) ületamise koht või piirkond;
 2) õhukvaliteedi taseme muutumise trend ja muutumise põhjused.

 (4) Elanikkonnarühmade kohta, keda teavitamis- või häiretaseme ületamine võib mõjutada, esitatakse vähemalt järgmised andmed:
 1) mõjutatavad elanikkonna tundlikud rühmad;
 2) tõenäoliste sümptomite kirjeldus;
 3) soovitatavad ettevaatusabinõud, mida asjaomased elanikud peavad rakendama;
 4) täiendava teabe saamise kohad.

 (5) Keskkonnaministeerium avaldab oma veebilehe kaudu teavet saastatusest tingitud mõju vähendamise ja ennetusmeetmete kohta ning teavitamis- või häiretaseme ületamist põhjustavate heiteallikate kohta.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud teabe kooskõlastab Keskkonnaministeerium enne avaldamist Terviseametiga.

3. jagu Välisõhus leviv müra 

1. jaotis Välisõhus leviva müra tase 

§ 55. Välisõhus leviv müra

 (1) Välisõhus leviva müra põhjendamatu tekitamine on keelatud.

 (2) Välisõhus leviv müra käesoleva seaduse tähenduses on inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad (edaspidi müraallikad).

 (3) Välisõhus leviva müra hulka ei kuulu:
 1) olmemüra;
 2) meelelahutusürituste müra;
 3) töökeskkonna müra;
 4) riigikaitselise tegevusega tekitatud müra.

§ 56. Välisõhus leviva müra normtasemed

 (1) Välisõhus leviva müra normtase on arvsuurus, mida kasutatakse eri müraolukordade hindamisel käesoleva seaduse §-s 57 nimetatud mürakategooriasse kuuluval alal.

 (2) Välisõhus leviva müra normtasemed on:
 1) müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;
 2) müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel.

 (3) Planeeringust huvitatud isik tagab, et müra sihtväärtust ei ületata.

 (4) Välisõhus leviva müra normtasemed ja müra mõõtmise meetodid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 57. Mürakategooriad

  Mürakategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt:
 1) I kategooria – virgestusrajatise maa-alad;
 2) II kategooria – haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad, rohealad;
 3) III kategooria – keskuse maa-alad;
 4) IV kategooria – ühiskondliku hoone maa-alad;
 5) V kategooria – tootmise maa-alad;
 6) VI kategooria – liikluse maa-alad.

§ 58. Müra piiramise eesmärgil planeeringute kohta esitatavad nõuded

 (1) Uute planeeringute koostamisel tuleb tagada, et planeeringu elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks käesoleva seaduse § 56 lõike 3 alusel kehtestatud müra normtaset.

 (2) Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 59. Müra normtaseme ületamise vältimine

  Müraallika valdaja tagab, et tema müraallika territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra.

§ 60. Müra kontrollnäitaja

 (1) Müra kontrollnäitaja on müra kahjulikku mõju kirjeldav indikaator strateegilisel mürakaardil.

 (2) Müra kontrollnäitajad on:
 1) päeva-õhtu-öömüraindikaator ehk Lden – aasta kõikide päeva-, õhtu- ja ööaja helirõhutasemete arvsuuruste alusel kindlaks määratud pikaajaline keskmine helirõhutase, mis on müra üldise häirivuse indikaator;
 2) päevamüraindikaator ehk Lday – aasta kõikide päevaaegade alusel kindlaks määratud pikaajaline keskmine helirõhutase, mis iseloomustab müra häirivat mõju päeval kell 7.00–19.00;
 3) õhtumüraindikaator ehk Levening – aasta kõikide õhtuaegade alusel kindlaks määratud pikaajaline keskmine helirõhutase, mis iseloomustab müra häirivat mõju õhtusel ajal kell 19.00–23.00;
 4) öömüraindikaator ehk Lnight – aasta kõikide ööaegade alusel kindlaks määratud pikaajaline keskmine helirõhutase, mis on unerahu rikkuva müra indikaator ja iseloomustab unerahu häirimist öösel kell 23.00–7.00.

§ 61. Mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid

 (1) Mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

 (2) Mürataseme mõõtmisel peavad mõõtetulemused olema tõendatult jälgitavad mõõteseaduse tähenduses.

 (3) Välisõhus leviva müra mõõtmist teostab pädev mõõtja mõõteseaduse tähenduses.

2. jaotis Välisõhus leviva müra kaardistamine ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava 

§ 62. Välisõhus leviva müra kaardistamine

 (1) Välisõhus leviva müra kaardistamine on tegeliku müraolukorra kirjeldamine või olemasolevate ja prognoositavate müraolukordade kohta andmete esitamine käesoleva seaduse § 60 lõikes 2 nimetatud arvutuslike müra kontrollnäitajate abil.

 (2) Välisõhus leviva müra kaardistamist teostab käesoleva seaduse § 61 lõikes 3 nimetatud isik.

§ 63. Välisõhu mürakaart ja selle alusel koostatud müra vähendamise tegevuskava

 (1) Välisõhu mürakaart koostatakse olulist mürahäiringut põhjustavate müraallikate ja nendest ümbritsevasse piirkonda leviva müra kohta.

 (2) Välisõhu mürakaardi koostamise aluseks on müra normtaseme ületamine või elanike põhjendatud kaebuste korral tehtud mõõtmised, mis kinnitavad olulist mürahäiringut.

 (3) Välisõhu mürakaardile märgitakse:
 1) üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarve;
 2) müraallikad, mis põhjustavad või võivad põhjustada asjakohase müra normtaseme ületamist, sealhulgas mitme müraallika koosmõjul;
 3) müraallikast leviva müra tase mürakontuuridena viie detsibelli sammuga;
 4) muu oluline teave.

 (4) Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab koostöös müraallika valdajaga oma haldusterritooriumi kohta välisõhu mürakaardi koostamise, arvestades planeerimisseaduse § 75 lõikes 1 sätestatud ülesandeid müra leviku tõkestamiseks.

 (5) Kohaliku omavalitsuse üksus lepib välisõhu mürakaardi alusel müraallika valdajaga kokku müra vähendamise abinõud ja nende rakendamise tähtajad. Kokkulepitu alusel koostab kohaliku omavalitsuse üksus müra vähendamise tegevuskava.

 (6) Müra vähendamise tegevuskavas toodud müra vähendamise eesmärgid ja prioriteetsed tegevused on osa kohaliku omavalitsuse arengukavast.

 (7) Kohaliku omavalitsuse üksus esitab mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava teadmiseks Terviseametile.

 (8) Välisõhu mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava koostamise menetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduses avatud menetluse kohta sätestatut.

 (9) Käesoleva seaduse § 56 lõike 3 alusel kehtestatud normtasemete tagamiseks võtab kohaliku omavalitsuse üksus planeeringute koostamisel ja projekteerimistingimuste seadmisel aluseks mürakaardi andmed.

 (10) Välisõhu mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 64. Välisõhu strateegiline mürakaart ja selle alusel koostatud müra vähendamise tegevuskava

 (1) Välisõhu strateegiline mürakaart on kaart, mille abil antakse üldhinnang tiheasustusala või põhimaantee, põhiraudtee ja põhilennuvälja tekitatud müratasemete kohta või antakse üldprognoos selle piirkonna müratasemete kohta. Välisõhu strateegiline mürakaart on müra vähendamise tegevuskava aluseks.

 (2) Tiheasustusega piirkonna kohaliku omavalitsuse üksus koostab tiheasustusega piirkonna välisõhu strateegilise mürakaardi ja esitab selle teadmiseks Terviseametile ning Keskkonnaministeeriumile.

 (3) Tiheasustusega piirkonnaks loetakse strateegilise mürakaardi koostamisel piirkonda, kus elab üle 100 000 elaniku ning mis on üldplaneeringus määratletud tiheasustusalana.

 (4) Välisõhu strateegilise mürakaardi koostamisel loetakse:
 1) põhimaanteeks piirkondlikku, riigisisest või rahvusvahelist maanteed, mida kasutab üle kolme miljoni sõiduki aastas;
 2) põhiraudteeks raudteed, mida kasutab üle 30 000 raudteeveeremi aastas;
 3) põhilennuväljaks tsiviillennuvälja, millel toimub üle 50 000 õhkutõusmise või maandumise aastas, välja arvatud kerglennukite kasutamine üksnes koolituseesmärgil.

 (5) Väljaspool tiheasustusega piirkonda leviva müra kohta koostab välisõhu strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava ning esitab Terviseametile ja Keskkonnaministeeriumile teadmiseks:
 1) põhimaantee omanik;
 2) põhiraudtee omanik;
 3) põhilennuvälja omanik.

 (6) Välisõhu strateegilisele mürakaardile kantakse:
 1) müra leviku piirid käesoleva seaduse § 60 lõikes 2 sätestatud kontrollnäitajates;
 2) müra levikut põhjustavad müraallikad;
 3) olemasoleva või prognoositava müra leviku ulatus;
 4) elanike ja ehitiste paiknevus ning arv, ehitiste iseärasused;
 5) muu oluline teave.

 (7) Välisõhu strateegiline mürakaart võib sisaldada käesoleva seaduse § 63 lõikes 3 nimetatud informatsiooni.

 (8) Kohaliku omavalitsuse üksus lepib välisõhu strateegilise mürakaardi alusel müraallika valdajaga kokku müra vähendamise abinõud ja nende rakendamise tähtajad. Kokkulepitu alusel koostab kohaliku omavalitsuse üksus müra vähendamise tegevuskava, mis esitatakse Terviseametile ning Keskkonnaministeeriumile teadmiseks.

 (9) Müra vähendamise tegevuskavas toodud müra vähendamise eesmärgid ja prioriteetsed tegevused on osa kohaliku omavalitsuse arengukavast.

 (10) Välisõhu strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 65. Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskavade avalikustamine

 (1) Välisõhu mürakaart, selle alusel koostatud müra vähendamise tegevuskava ja selle rakendamise tulemuslikkuse andmed avalikustatakse kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel.

 (2) Välisõhu strateegiline mürakaart, selle alusel koostatud müra vähendamise tegevuskava ja selle rakendamise tulemuslikkuse andmed avalikustatakse kohaliku omavalitsuse üksuse ja Terviseameti veebilehel.

§ 66. Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskavade ülevaatamine

 (1) Mürakaardi ja selle alusel koostatud müra vähendamise tegevuskava uuendamist korraldab kohaliku omavalitsuse üksus uute oluliste müraallikate lisandumisel või muu müraolukorra olulise muudatuse korral hiljemalt kolme aasta jooksul pärast olulist muudatust.

 (2) Välisõhu strateegilise mürakaardi ja selle alusel koostatud müra vähendamise tegevuskava läbivaatamise, vajaduse korral muutmise ning Terviseametile ja Keskkonnaministeeriumile esitamise korraldab strateegilise mürakaardi koostaja vähemalt iga viie aasta järel.

4. jagu Ebameeldiva või ärritava lõhnaga aine 

§ 67. Ebameeldiva või ärritava lõhnaga aine

  Ebameeldiva või ärritava lõhnaga aine (edaspidi lõhnaaine) käesoleva seaduse tähenduses on välisõhku väljutatav aine või ainete segu, mis võib tekitada soovimatut lõhnataju.

§ 68. Lõhnaaine esinemise hindamine välisõhus

 (1) Lõhnaaine esinemise hindamise korra, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määrusega sätestatakse:
 1) lõhnaaine esinemise hindamiseks kasutatavate mõõtmiste ja arvutuslike meetodite loetelu;
 2) lõhnaaine esinemise hindamise kord;
 3) lõhnaaine esinemise hindamisele esitatavad nõuded;
 4) hindamismeetoditele vastavad lõhnaaine esinemise häiringutasemed ja nende kohaldamise kord.

§ 69. Mitme käitise koosmõjul tekkiv lõhnaaine

  Käitiste koosmõju arvestatakse selliselt, et saasteainete väljutamisel mitme käitise heiteallikatest kokku ei tekitata lõhnaaine häiringutaseme ületamist.

§ 70. Lõhnaaine esinemise vähendamise kava ja selle koostamine

 (1) Kui Keskkonnainspektsioon tuvastab käesoleva seaduse § 68 lõike 1 alusel kehtestatud lõhnaaine esinemise häiringutaseme ületamise, teavitab Keskkonnainspektsioon sellest Keskkonnaametit ja määrab lõhnaaine esinemise häiringutaseme ületamise põhjustanud heiteallika käitajale tähtaja lõhnaaine esinemise vähendamise kava koostamiseks.

 (2) Kui Keskkonnainspektsiooni tuvastatud lõhnaaine esinemise häiringutaseme ületamine on põhjustatud mitme käitise koosmõjust, võib lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete rakendamist ja lõhnaaine esinemise vähendamise kava koostamist nõuda igalt käitajalt eraldi või käitajatelt ühiselt.

 (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul nõutakse lõhnaaine esinemise vähendamise kava koostamist igalt käitajalt eraldi, määrab Keskkonnainspektsioon kõigile käitajatele ühise kavade koostamise tähtaja.

 (4) Lõhnaaine esinemise vähendamise kava peab sisaldama:
 1) lõhnaaine eraldumist põhjustavate tegevusalade ja heiteallikate kirjeldust;
 2) andmeid käitist ümbritseva piirkonna asustustiheduse ja asustuse kauguse kohta käitise tootmisterritooriumist;
 3) käitises enne kava koostamist rakendatud lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete ja plaanitavate lisameetmete loetelu, sealhulgas hinnangut käitise vastavuse kohta parimale võimalikule tehnikale või parima võimaliku tehnika arengust tulenevate lisameetmete rakendamise võimaluse kohta;
 4) pärast meetmete rakendamist saavutatava lõhnaaine heitkoguse vähendamise arvutust heiteallikate kaupa lõhnaühikutes ja lõhnaaine esinemise vähendamise arvutustulemust välisõhus;
 5) meetmete maksumust;
 6) andmeid meetmete rakendajate kohta;
 7) meetmete rakendamise tähtaegu ja rakendatud meetmete efektiivsuse kontrollimise tähtaegu;
 8) kava rakendamise aruande või aruannete Keskkonnaametile esitamise tähtaegu.

 (5) Kavaga rakendatavad meetmed peavad olema efektiivsed ja piisavad tagamaks, et lõhnaaine väljutamisel ei ületata lõhnaaine esinemise häiringutasemeid või käitise tegevus vastab tööstusheite seaduse §-s 8 toodud parima võimaliku tehnika kriteeriumitele.

§ 71. Lõhnaaine esinemise vähendamise kava heakskiitmine, aruandlus ja kontroll

 (1) Käitaja esitab lõhnaaine esinemise vähendamise kava Keskkonnaametile heakskiitmiseks kümne päeva jooksul Keskkonnainspektsiooni poolt kava koostamiseks määratud tähtajast arvates.

 (2) Keskkonnaamet edastab käitaja lõhnaaine esinemise vähendamise kava arvamuse avaldamiseks Keskkonnainspektsioonile ja kohaliku omavalitsuse üksusele.

 (3) Lõhnaaine esinemise vähendamise kava heakskiitmisel võib Keskkonnaamet seada käitajale täiendavaid tingimusi lõhnaaine esinemise vähendamise abinõude rakendamiseks või määrata käitajale ajutiselt õhusaasteloast või keskkonnakompleksloast erinevaid tingimusi.

 (4) Kui käesoleva seaduse § 70 lõikes 2 nimetatud juhul nõutakse lõhnaaine esinemise vähendamise kava koostamist igalt käitajalt eraldi, hindab Keskkonnaamet esitatud kavade summaarset mõju ja piisavust. Keskkonnaamet nõuab kavade täiendamist lisameetmetega juhul, kui käitajate esitatud kavades ettenähtud meetmed on ebapiisavad tagamaks, et saasteainete väljutamisel ei tekitata lõhnaaine esinemise häiringutaseme ületamist väljaspool nende käitiste tootmisterritooriume.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt lisameetmete nõudmisel võtab Keskkonnaamet aluseks järgmised kriteeriumid:
 1) parima võimaliku tehnika rakendamine käitises;
 2) käitise võimsus, tootmismaht;
 3) lõhnaaine heitkogus kokku ja lõhnaaine heitkogus toodanguühiku kohta;
 4) tehniline ja majanduslik otstarbekus.

 (6) Käitaja esitab Keskkonnaametile lõhnaaine esinemise vähendamise kava rakendamise aruande vastavalt kavas määratud tähtajale vähemalt üks kord aastas.

 (7) Lõhnaaine esinemise vähendamise kava täitmist kontrollib Keskkonnainspektsioon koostöös Keskkonnaametiga.

§ 72. Lõhnaaine esinemise vähendamise kava muutmine

 (1) Käitaja võib uuendada lõhnaaine esinemise vähendamise kavas ettenähtud meetmeid Keskkonnaameti nõusolekul. Meetmete muutmine ei tohi põhjustada lõhnaaine heitkoguse suurenemist esialgses heakskiidetud kavas esitatuga võrreldes.

 (2) Kui pärast lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete rakendamist vastavalt kavas esitatud tähtaegadele tuvastatakse lõhnaaine esinemise häiringutaseme ületamine, on Keskkonnainspektsioonil õigus hinnata lõhnaaine esinemise vähendamise kava ebapiisavaks.

 (3) Lõhnaaine esinemise vähendamise kava ebapiisavaks hindamise korral määrab Keskkonnainspektsioon käitajale tähtaja kava muutmiseks ja täiendamiseks efektiivsemate meetmetega.

 (4) Muudetud lõhnaaine esinemise vähendamise kava kiidetakse heaks käesoleva seaduse §-s 71 sätestatud korras.

3. peatükk Õhukvaliteedi parandamise kava 

§ 73. Õhukvaliteedi parandamise kava

 (1) Õhukvaliteedi parandamise kava on kava kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuva õhukvaliteedi piirkonna, linnastu või nende osa õhukvaliteedi parandamiseks. Kava koostamise menetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduses avatud menetluse kohta sätestatut.

 (2) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab õhukvaliteedi parandamise kava õhukvaliteedi piirkonnale või linnastule või nende osale juhul, kui vastava piirkonna või linnastu või nende osa õhukvaliteedi tase ületab või tõenäoliselt ületab ühe või mitme saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõike 1 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtust või nende ületamise lubatud kordade arvu kalendriaastas või piirväärtuse lubatud ületamise määra. Kui välisõhu kvaliteedi kava tuleb koostada ja rakendada mitme saasteaine kohta, koostatakse ja rakendatakse võimaluse korral kõiki asjaomaseid saasteaineid hõlmavat ühtset õhukvaliteedi parandamise kava.

 (3) Õhukvaliteedi parandamise kava koostamisel lepib kohaliku omavalitsuse üksus heiteallikate käitajatega kokku õhukvaliteedi parandamise abinõud ja nende rakendamise tähtajad, võttes arvesse käesoleva seaduse § 103 lõike 1 kohaselt heiteallikate käitajate koostatud saasteainete heidete vähendamise tegevuskavades sätestatut.

 (4) Õhukvaliteedi parandamise kavas toodud saasteainete heidete vähendamise eesmärgid ja prioriteetsed tegevused on osa kohaliku omavalitsuse arengukavast.

 (5) Keskkonnaministeerium teavitab kohaliku omavalitsuse üksust, kui õhukvaliteedi hindamise käigus tuvastatakse saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõike 1 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamine.

 (6) Õhukvaliteedi parandamise kava ajakohastatakse vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui iga viie aasta järel selle koostamisest või ajakohastamisest arvates.

 (7) Piirkondades, kus osooni sihtväärtus on ületatud, rakendatakse käesoleva seaduse § 108 lõike 2 kohaselt koostatud saasteainete heitkoguste vähendamise riiklikku programmi.

 (8) Õhukvaliteedi parandamise kava või käesoleva seaduse § 108 lõikes 2 nimetatud programmi rakendatakse juhul, kui osooni kohta kehtestatud sihtväärtus on saavutatav meetmetega, mis ei põhjusta ebaproportsionaalseid kulutusi.

 (9) Õhukvaliteedi piirkondade ja linnastute jaoks, kus osooni sisaldus välisõhus on kõrgem kui kaugem eesmärk, kuid kehtestatud sihtväärtusest madalam või sellega võrdne, töötatakse välja ja rakendatakse majanduslikult tõhusaid meetmeid, et saavutada kaugem eesmärk. Need meetmed peavad olema kooskõlas vähemalt õhukvaliteedi parandamise kavaga ja käesoleva seaduse § 108 lõikes 2 nimetatud programmiga.

 (10) Keskkonnaministeerium esitab Euroopa Komisjonile õhukvaliteedi parandamise kava hiljemalt kaks aastat pärast selle aasta lõppu, millal käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ületamist esimest korda täheldati.

 (11) Õhukvaliteedi parandamise kava ei pea koostama, kui:
 1) peenosakeste kohta kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtuse ületamise põhjuseks on talvine teede libedusetõrje;
 2) õhukvaliteedi piirväärtuse ületamise põhjuseks on looduslikest allikatest pärinevad saasteained.

§ 74. Õhukvaliteedi parandamise kava sisu

 (1) Õhukvaliteedi parandamise kava sisaldab järgmisi andmeid ja dokumente:
 1) õhukvaliteedi parandamise kava koostamise ja elluviimise eest vastutavate isikute nimed, ametikohad ja kontaktandmed;
 2) õhukvaliteedi piirkonna või linnastu kaart ning paikse mõõtejaama geograafilised koordinaadid ja asukoha kaart;
 3) üldinformatsioon õhukvaliteedi piirkonna või linnastu kohta (piirkonna tüüp: linn, tööstus- või maapiirkond), kus õhukvaliteedi tase ületab või tõenäoliselt ületab ühe või mitme saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõike 1 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtust;
 4) saastatud ala ulatus ruutkilomeetrites ja saastega kokku puutuvate elanike hinnanguline arv;
 5) asjakohased andmed ilmastiku kohta;
 6) asjaomased topograafilised andmed;
 7) õhukvaliteedi piirkonnas kaitset vajavate objektide andmed;
 8) välisõhu seisund, tegevuskava koostamisele eelnenud viie aasta jooksul saadud õhukvaliteedi hindamise tulemused, tegevuskava koostamisel mõõdetud saasteaine sisaldus ja kasutatud määramismeetodite andmed;
 9) andmed saaste päritolu kohta, sealhulgas õhukvaliteedi piirkonna või linnastu peamiste välisõhu saastet põhjustavate heiteallikate nimekiri koos heiteallikate asukohakaardi ja geograafiliste koordinaatidega, õhukvaliteedi piirkonna või linnastu paiksetest heiteallikatest välisõhku paisatavate saasteainete heitkoguste ja hajumisarvutuse koondandmed, teistest õhukvaliteedi piirkondadest või linnastutest pärineva saaste andmed;
 10) olukorra analüüsi andmed, välisõhu ülemäärast saastet põhjustavad tegurid, sealhulgas saasteainete levimise ja moodustumise üksikasjad;
 11) õhukvaliteedi piirkonnas või linnastus rakendatud õhukvaliteedi parandamise meetmete, sealhulgas kohalike, piirkondlike, riigisiseste ja rahvusvaheliste meetmete detailne kirjeldus ning nende meetmete mõju;
 12) koondandmed õhukvaliteedi piirkonna või linnastu paiksetest heiteallikatest välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste vähendamise meetmete kohta ja meetmete rakendamise ajakava;
 13) andmed liiklusest tingitud välisõhu saaste vähendamiseks kohaliku omavalitsuse üksuse rakendatud ja kavandatud meetmete kohta;
 14) muud pikemas perspektiivis võimalikud meetmed, projektid või sellekohased uuringud õhukvaliteedi piirkonna või linnastu õhukvaliteedi parandamiseks ja nende detailne kirjeldus;
 15) andmed saasteainete mõõdetud kontsentratsiooni kohta enne parandusmeetmete rakendamist ja pärast projekti algust;
 16) õhukvaliteedi parandamiseks ja eesmärkide täitmiseks vajaliku aja prognoos;
 17) andmed tegevuskava koostamisel kasutatud abimaterjalide kohta.

 (2) Kui on ületatud saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõike 1 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtus, mille saavutamise tähtaeg on juba möödunud, peab õhukvaliteedi parandamise kava sisaldama asjakohaseid meetmeid, et saavutamata jäämise ajavahemik oleks võimalikult lühike.

 (3) Õhukvaliteedi parandamise kava võib sisaldada käesoleva seaduse § 78 lõigetes 1–4 nimetatud meetmeid.

 (4) Õhukvaliteedi parandamise kava peab võimaluste piires vastama käesoleva seaduse § 108 lõikes 2 nimetatud saasteainete heitkoguste vähendamise riiklikule programmile ja § 63 lõikes 5 nimetatud välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskavale.

§ 75. Õhukvaliteedi parandamise kava koostamise algataja

  Õhukvaliteedi parandamise kava koostamise algatab kohaliku omavalitsuse üksus pärast käesoleva seaduse § 73 lõikes 5 nimetatud kirjaliku teavituse saamist.

§ 76. Teabe avalikustamine õhukvaliteedi parandamise kava koostamisel

 (1) Õhukvaliteedi parandamise kava koostamisel avalikustatakse asjaomane teave kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel ja ajalehes.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajaleht on vähemalt üks kord kuus ilmuv valla või linna leht ja linnaosadega linnades regulaarselt ilmuv linnaosa leht, samuti regulaarselt ilmuv maakonnaleht või üleriigilise levikuga päevaleht, mille kohalik omavalitsus on määranud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks.

 (3) Kui see tagab avalikkuse parema teavitamise, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe avaldada muul veebilehel või viisil.

§ 77. Õhukvaliteedi parandamise kava kooskõlastamine ja kava avaldamine

 (1) Õhukvaliteedi parandamise kava esitatakse enne selle kinnitamist kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile.

 (2) Keskkonnaministeerium kooskõlastab või teeb otsuse kooskõlastamata jätmise kohta 45 päeva jooksul õhukvaliteedi parandamise kava eelnõu saamisest arvates.

 (3) Õhukvaliteedi parandamise kava avaldatakse kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel seitsme tööpäeva jooksul kava kinnitamisest arvates.

§ 78. Lühiajaline õhukvaliteedi parandamise kava, ühised kavad ja koostöö teiste riikidega

 (1) Kui on oht, et saasteainete sisaldus ületab teatud õhukvaliteedi piirkonnas või linnastus ühe või mitme saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõike 1 alusel kehtestatud õhukvaliteedi häiretaset, määratleb kohaliku omavalitsuse üksus lühiajalises õhukvaliteedi parandamise kavas konkreetsed meetmed sellise ületamise ohu vähendamiseks ja selle kestuse lühendamiseks.

 (2) Kohaliku omavalitsuse üksus võib lühiajalises õhukvaliteedi parandamise kavas meetmeid ette näha ka juhul, kui on oht, et saasteainete sisaldus ületab teatud piirkonnas ühe või mitme saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõike 1 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtust.

 (3) Kui on oht, et osooni sisaldus välisõhus ületab teatud piirkonnas käesoleva seaduse § 47 lõike 1 alusel kehtestatud õhukvaliteedi häiretaset, määratleb kohaliku omavalitsuse üksus geograafiliste, ilmastiku- ja majandustingimuste põhjal lühiajalises õhukvaliteedi parandamise kavas meetmed, juhul kui on olemas märkimisväärne võimalus sellisest ületamisest tuleneva ohu, selle kestuse või raskuse vähendamiseks, arvestades komisjoni otsust 2004/279/EÜ, mis käsitleb juhendit, kuidas rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/3/EÜ välisõhu osoonisisalduse kohta (ELT L 87, 25.03.2004, lk 50–59).

 (4) Lühiajalises õhukvaliteedi parandamise kavas ette nähtud meetmeteks võivad olla õhukvaliteedi taseme piir- või sihtväärtuse või häiretaseme ületamise põhjustanud tegevuste nagu mootorsõidukiliikluse, tööstuslike seadmete või toodete ja majapidamistes kasutatavate kütteseadmete kasutamise piiramine ja peatamine ning meetmed elanikkonna tundlike rühmade, sealhulgas laste kaitsmiseks.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ohu ilmnemisel otsustab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu iga kord käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud vajalike meetmete rakendamise koos tähtajaga.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud lühiajalises õhukvaliteedi parandamise kavas määratletud meetmete kavandamise aluseks olnud andmed ja uuringud ning rakendamisega seotud teabe avaldab kohaliku omavalitsuse üksus oma veebilehel.

 (7) Kui käesoleva seaduse § 47 lõike 1 alusel kehtestatud piirnorm ületatakse saasteaine või selle eeldusainete olulise piiriülese leviku tõttu, teeb Keskkonnaministeerium piirnormi ületamise kõrvaldamiseks asjakohaseid ja proportsionaalseid meetmeid sisaldava ühise või ühiselt kooskõlastatud õhukvaliteedi parandamise kava koostamisel vajaduse korral koostööd teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, arvestades käesoleva seaduse §-s 73 sätestatut.

 (8) Vajaduse korral koostab ja rakendab Keskkonnaministeerium teiste Euroopa Liidu liikmesriikide naaberalasid hõlmava ühise lühiajalise õhukvaliteedi parandamise kava. Keskkonnaministeerium tagab, et teiste Euroopa Liidu liikmesriikide naaberalad, mille kohta on välja töötatud lühiajalised kavad, saavad kätte kogu asjakohase teabe.

 (9) Kui õhukvaliteedi teavitamis- või häiretase ületatakse riigipiiri lähedal asuvas õhukvaliteedi piirkonnas või linnastus, teavitab Keskkonnaministeerium sellest viivitamata avalikkust ning asjaomaste Euroopa Liidu naaberliikmesriikide pädevaid asutusi.

 (10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 nimetatud kavade koostamisel ning lõikes 9 nimetatud avalikkuse teavitamisel teeb Keskkonnaministeerium vajaduse korral koostööd kolmandate riikidega.

4. peatükk Paiksete heiteallikate saasteainete heitkoguste reguleerimine 

1. jagu Üldsätted 

§ 79. Õhusaasteluba

 (1) Õhusaasteluba annab õiguse väljutada saasteaineid paiksest heiteallikast välisõhku ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused.

 (2) Käesolevas seaduses sätestatud nõudeid, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud nõuet, kohaldatakse ka keskkonnakompleksloa kohustusega käitisele, kui käitise tegevus on seotud saasteainete väljutamisega välisõhku.

 (3) Arvestades majandustegevuse valdkondade ja nendest lähtuda võivate keskkonnahäiringute eripära, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega käitise tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba.

 (4) Õhusaasteluba on nõutav olenemata käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud künniskogustest või künnisvõimsustest, kui õhukvaliteedi taseme määramisel on tuvastatud, et käitise heiteallikatest väljutatava saasteaine heitkogus põhjustab saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamise väljaspool käitise tootmisterritooriumi.

 (5) Õhusaasteluba ei nõuta isikult, kellele õigus asjakohaseks tegevuseks on antud keskkonnakompleksloaga.

 (6) Õhusaasteloa kohustusega paikse heiteallika käitaja peab enne vastava heiteallika ehitusloa taotlemist omama õhusaasteluba.

§ 80. Paikse heiteallika käitaja registreering

 (1) Keskkonnaametis registreeritakse sellise paikse heiteallika käitaja tegevus, kes ei ole kohustatud omama õhusaasteluba käesoleva seaduse § 79 lõike 3 alusel, kuid kelle tegevus vastab käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud künnisvõimsusele.

 (2) Arvestades majandustegevuse valdkondade eripära, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja tegevus Keskkonnaametis registreerida.

1. jaotis Paikse heiteallika käitaja registreerimine 

§ 81. Paikse heiteallika käitaja registreerimine

 (1) Paikse heiteallika käitaja tegevuse registreerib Keskkonnaamet.

 (2) Keskkonnaamet annab registreeringu tõendi elektrooniliselt.

 (3) Keskkonnaametis registreeritud käitise käitajale laienevad käesoleva seaduse §-des 100 ja 102 sätestatud õigused ja kohustused.

§ 82. Registreeringu taotlemine

 (1) Paikse heiteallika käitaja esitab vähemalt üks kuu enne tegevuse alustamist Keskkonnaametile kirjalikult või elektrooniliselt registreeringu taotluse järgmiste andmetega:
 1) taotleja ärinimi ja registrikood või nimi ja isikukood;
 2) taotleja asukoht või elukoht ning aadress, e-posti aadress ja telefoninumber;
 3) käitise asukoha aadress;
 4) käitise ja tootmisterritooriumi kirjeldus;
 5) tegevusala;
 6) tehnoloogiaseadmed ja saasteainete püüdeseadmed;
 7) väljutatavate saasteainete nimetused ja heitkogused tonnides aastas ja grammides sekundis, kui saasteaine heitkogus on aastas vähemalt üks kilogramm ja kui õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

 (2) Keskkonnaametil on õigus nõuda lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele ka iga saasteaine hajumisarvutust maapinnalähedases õhukihis, kui saasteaine kohta on käesoleva seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtus. Hajumisarvutusele kohaldatakse käesoleva seaduse § 92 sätteid.

 (3) Registreeringu taotluse ja tõendi vormid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 83. Tegevuse registreerimine ja tõendi andmine

 (1) Keskkonnaamet kontrollib registreeringu taotluse alusel kümne tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates õhusaasteloa omamise vajadust ning esitatud taotluse vastavust nõuetele. Kui taotluses käsitletud tegevus ei vaja registreeringut, teavitab Keskkonnaamet sellest registreeringu taotlejat 15 tööpäeva jooksul.

 (2) Keskkonnaamet otsustab tegevuse registreerimise või sellest keeldumise ühe kuu jooksul nõuetele vastava registreeringu taotluse esitamisest arvates. Kui registreeringu taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta isiku tegevust tähtaja möödumise tõttu vaikimisi registreerituks.

 (3) Käesoleva seaduse § 82 lõikes 2 nimetatud hajumisarvutuse nõudmise korral hakkab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaeg kulgema hajumisarvutuste Keskkonnaametis registreerimisest arvates.

 (4) Käitise tegevuse registreerimise kohta antud tõend kantakse selleks ettenähtud registrisse.

 (5) Keskkonnaamet avaldab registreeritud käitise nime ja tõendile kantud andmed oma veebilehel.

 (6) Registreeringu tõend ei asenda õhusaasteluba või keskkonnakompleksluba.

§ 84. Registreeringu kehtivus

  Käesoleva seaduse § 80 lõikes 1 nimetatud isiku tegevus registreeritakse määramata ajaks, välja arvatud juhul, kui registreeringut taotletakse tähtajaliselt.

§ 85. Tegevuse registreerinud isiku kohustus teatada registreeringu taotluses esitatud andmete muudatustest

 (1) Tegevuse registreerinud isik on kohustatud teavitama viivitamata Keskkonnaametit ärinime, registrikoodi, nime, isikukoodi või kontaktandmete muutumisest, samuti käitise või tegevuse muutmisest või lõpetamisest ning teistest asjaoludest, mis võivad mõjutada registreeringu alusel lubatud tegevust, ja taotlema registreeringu muutmist või uut registreeringut.

 (2) Kui käitise või tegevuse muutmise tõttu on käitise tegevuseks vajalik õhusaasteluba või keskkonnakompleksluba, on käitaja kohustatud esitama Keskkonnaametile asjakohase taotluse nimetatud loa saamiseks.

§ 86. Registreeringu muutmine

 (1) Keskkonnaamet muudab registreeringut:
 1) registreeritud isiku taotluse alusel;
 2) muudel seaduses sätestatud alustel.

 (2) Kui registreeringu muutmise algatab tegevuse registreerinud isik, esitab ta Keskkonnaametile kirjalikult või elektrooniliselt registreeringu muutmise taotluse koos käesoleva seaduse § 82 lõikes 1 nimetatud muutmiseks vajalike andmetega.

 (3) Kui registreeringu muutmise algatab Keskkonnaamet, teeb ta tegevuse registreerinud isikule elektrooniliselt teatavaks registreeringu muutmise põhjuse ja määrab muutmiseks vajalike andmete ja dokumentide esitamise tähtaja.

§ 87. Registreeringu kehtetuks tunnistamine

 (1) Keskkonnaamet tunnistab registreeringu kehtetuks:
 1) käesoleva seaduse §-s 88 sätestatud aluste ilmnemisel;
 2) kui registreeritud isik on esitanud sellekohase taotluse.

 (2) Kui registreeringu kehtetuks tunnistamise algatab tegevuse registreerinud isik, esitab ta Keskkonnaametile kirjalikult või elektrooniliselt registreeringu kehtetuks tunnistamise taotluse.

 (3) Kui registreeringu kehtetuks tunnistamise algatab Keskkonnaamet, teeb ta tegevuse registreerinud isikule elektrooniliselt teatavaks registreeringu kehtetuks tunnistamise põhjuse.

§ 88. Registreerimisest keeldumine

  Keskkonnaamet keeldub paikse heiteallika käitaja tegevuse registreerimisest, kui:
 1) uuest või rekonstrueeritavast heiteallikast väljutatava saasteaine heitkogus põhjustab õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamise;
 2) registreeringu taotluses on esitatud olulise tähtsusega andmetena valeandmeid.

2. jaotis Õhusaasteloa andmine, muutmine, kehtetuks tunnistamine ja õhusaasteloa sisu 

§ 89. Õhusaasteloa andja

  Õhusaasteloa annab Keskkonnaamet (edaspidi loa andja).

§ 90. Õhusaasteloa kehtivusaeg

  Õhusaasteluba antakse määramata ajaks, välja arvatud juhul, kui:
 1) õhusaasteluba taotletakse tähtajaliselt;
 2) õhusaasteluba on seotud muu tähtajalise haldusakti või kasutuslepinguga;
 3) esinevad muud keskkonnakaitse seisukohalt põhjendatud asjaolud.

§ 91. Õhusaasteloa taotlus ja lubatud heitkoguste projekt

 (1) Õhusaasteloa taotlus sisaldab keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 42 lõigetes 1 ja 3 sätestatud andmeid ning lisasid.

 (2) Õhusaasteloa taotluse lahutamatu osa on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule lubatud heitkoguste projekt, mis peab sisaldama järgmisi andmeid:
 1) tegevuse iseloomustus, sealhulgas saasteainete välisõhku väljutamise koht ja viis, andmed kasutatava tehnoloogia ja seadmete kohta;
 2) andmed kavandatavate tehnoloogiliste äkkheidete ja nende kestuse kohta tundides, sealhulgas seadmete käivitamise ja seiskamise tundide arvu kohta;
 3) väljutatavate saasteainete nimetused ning andmed saasteainete heitkoguste kohta, kui saasteaine heitkogus on aastas vähemalt üks kilogramm ja õigusaktides ei ole sätestatud teisiti;
 4) andmed igast üksikust heiteallikast väljutatavate saasteainete heitkoguste kohta tehnoloogiaprotsesside kaupa;
 5) andmed heidete vastavuse kohta tööstusheite seaduse või käesoleva seaduse § 105 lõike 3 alusel kehtestatud saasteainete heidete piirväärtustele;
 6) iga saasteaine hajumisarvutus maapinnalähedases õhukihis, kui saasteaine kohta on käesoleva seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtus;
 7) saasteainete püüdeseadmete efektiivsuse määramise nõuded;
 8) andmed õhukvaliteedi taseme või saasteainete heite mõõtmise vajaduse kohta;
 9) vajaduse korral saasteainete heidete vähendamise tegevuskava koostamise ja rakendamise tingimused;
 10) lõhnahäiringu võimaliku esinemise hinnang;
 11) müra võimaliku esinemise hinnang;
 12) andmed muude tekkida võivate keskkonnahäiringute kohta.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud andmed äkkheidete kestuse kohta esitatakse tegevuse korral, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 166/2006, mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ (ELT L 33, 04.02.2006, lk 1–17), I lisas.

 (4) Jäätmepõletus- või koospõletustehase õhusaasteloa taotlus peab lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmetele ja lisadele sisaldama järgmisi andmeid:
 1) jäätmete põletamise aastane kogujõudlus;
 2) saasteainete sisalduse perioodilisel määramisel väljuvatest gaasidest proovivõtu ja mõõtmiste täpsustatud protseduurinõuded;
 3) põletatavate ohtlike jäätmete minimaalsed ja maksimaalsed massivood ajaühikus;
 4) ohtlike jäätmete minimaalne ja maksimaalne kütteväärtus.

 (5) Lubatud heitkoguste projekti sisu täpsustavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 92. Saasteainete hajumise arvutuslik hindamine

 (1) Käesoleva seaduse § 91 lõike 2 punktis 6 ja § 82 lõikes 2 nimetatud saasteainete hajumise arvutusliku hindamise tulemused tuleb esitada käitisest iga väljutatava saasteaine ja iga heiteallika kohta.

 (2) Saasteainete hajumine tehakse kindlaks õhukvaliteedi taseme arvutusliku hindamise teel käesoleva seaduse § 38 lõikes 1 sätestatu kohaselt.

 (3) Iga saasteaine hajumise arvutuslikul hindamisel võetakse arvesse kõik käitise tootmisterritooriumil paiknevad heiteallikad ja kõik õhusaasteluba, keskkonnakompleksluba või registreeringut omavad heiteallikad, mis jäävad saasteainete hajumise arvutuslikuks hindamiseks kasutatava arvutusprogrammi hindamise piirkonda.

 (4) Ühise õhukvaliteedi piir- või sihtväärtusega saasteainete hajumise arvutuslikes hinnangutes liidetakse ajaliselt kattuvate heiteallikate korral nendest väljutatavate saasteainete hetkelised heitkogused.

 (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 166/2006 I lisas nimetatud tegevuse korral nõuab õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa andja heiteallika käitajalt välisõhku väljutatava saasteaine täiendavat hajumisarvutust, milles on arvesse võetud selle saasteaine kavandatavad tehnoloogilised äkkheited ja tootmisterritooriumil muude tavalise töörežiimiga heiteallikate heitkogused kokku. Võimalikke avariilisi äkkheiteid saasteaine hajumisarvutuses ei arvestata.

 (6) Tehnoloogilise äkkheite intensiivsuse määramisel arvestatakse üheks tunniks keskmistatud perioodiga ka siis, kui tegeliku heite kestus on lühem kui üks tund.

§ 93. Õhusaasteloa andmine tootmisterritooriumi põhiselt või mitmele käitisele

  Kui õhusaasteluba antakse tootmisterritooriumi põhiselt või kui õhusaasteluba hõlmab kaht või enamat käitist või ühe käitise kahte või enamat osa, sisaldab õhusaasteluba nõudeid, mis tagavad eraldi ja koos kõikide käitiste tegevuse vastavuse käesoleva seaduse ja selle alusel antavate õigusaktide nõuetele.

§ 94. Saasteaine ja lõhnaaine hajumise arvutustulemuse hindamine

 (1) Saasteaine hajumise arvutustulemusi võrreldakse saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi ühe tunni keskmise, kaheksa tunni keskmise, 24 tunni keskmise ja aasta keskmise piirväärtusega ja sihtväärtusega.

 (2) Kõigist käitise tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest kokku iga välisõhku väljutatava saasteaine maksimaalne hetkeline heitkogus ei tohi summaarselt ületada väärtust, mis võib põhjustada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õhukvaliteedi piirnormi ületamist väljaspool käitise tootmisterritooriumi.

 (3) Õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa andja nõuab vajaduse korral heiteallikate käitajatelt õhukvaliteedi taseme arvutuslikul hindamisel väljaspool käitise tootmisterritooriumi pideva õhuseire tulemuste või samalaadsete heiteallikate koosmõju hindamisel saadud saasteaine taustsisalduse arvestamist.

§ 95. Saasteaine heite summaarse piirkoguse arvestamine

  Käitise tegevuse registreerimisel ning õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa andmisel võtab loa või registreeringu tõendi andja vajaduse korral arvesse käesoleva seaduse § 108 lõike 1 alusel kehtestatud saasteaine heite summaarse piirkoguse Eesti territooriumil ja majandusvööndis.

§ 96. Saasteaine välisõhku väljutamise eelisõigus

 (1) Kui õhukvaliteedi piirkonna või linnastu õhukvaliteedi tase või käesoleva seaduse § 108 lõike 1 alusel kehtestatud saasteaine heite summaarne piirkogus ei võimalda rahuldada kõiki õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa taotlusi, on õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa saamise eelisõigus isikul, kes toodab energiat olme- või sotsiaalvajadusteks.

 (2) Kui kõik õhusaasteluba või keskkonnakompleksluba taotlevad isikud toodavad energiat olme- või sotsiaalvajadusteks või kui ükski õhusaasteluba või keskkonnakompleksluba taotlev isik ei tooda energiat olme- või sotsiaalvajadusteks, on õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa saamise eelisõigus isikul, kelle saasteainete heitkogus samalaadse toodangu ühiku kohta on kõige väiksem.

 (3) Otsuse eelisõiguse andmise kohta teeb Keskkonnaameti ettepanekul valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

§ 97. Õhusaasteloa andmisest keeldumine

  Õhusaasteloa andja keeldub õhusaasteloa andmisest keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 52 sätestatud juhtudel või kui heiteallikast väljutatava saasteaine heitkogus põhjustab käesoleva seaduse § 108 lõike 1 alusel kehtestatud saasteaine heite summaarse piirkoguse ületamise Eesti territooriumil ja majandusvööndis.

§ 98. Õhusaasteloa sisu

 (1) Õhusaasteluba sisaldab lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 53 lõikes 1 sätestatule järgmisi andmeid:
 1) heiteallikatest saasteainete välisõhku väljutamise koht ja viis;
 2) andmed lubatud tehnoloogiliste äkkheidete kestuse kohta tundides, sealhulgas seadmete käivitamise ja seiskamise tundide arvu kohta;
 3) kõigist käitise tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest kokku iga väljutatava saasteaine nimetus ja andmed summaarse lubatud heitkoguse kohta tonnides kalendriaastas või vajaduse korral lühemas ajaühikus, kui saasteaine heitkogus on aastas vähemalt üks kilogramm ja õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, kaasa arvatud andmed lubatud tehnoloogiliste äkkheidete kohta;
 4) andmed igast üksikust heiteallikast iga väljutatava saasteaine lubatud maksimaalse hetkelise heitkoguse kohta grammides sekundis ja vajaduse korral andmed tööstusheite seaduse või käesoleva seaduse § 105 lõike 3 alusel kehtestatud saasteaine heite piirväärtuse kohta;
 5) püüdeseadme efektiivsuse määramise nõuded;
 6) andmed õhukvaliteedi taseme või saasteainete heite seire vajaduse kohta;
 7) saasteainete heidete vähendamise tegevuskava koostamise ja rakendamise tingimused.

 (2) Jäätmepõletus- või koospõletustehase korral peab õhusaasteluba lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele sisaldama järgmisi andmeid:
 1) põletatavate jäätmete lubatud kogus tonnides või kilogrammides kalendriaasta ja ühe tunni kohta;
 2) saasteainete heite piirväärtused;
 3) saasteainete sisalduse perioodilise seire korral proovivõtu ja mõõtmise täpsustatud protseduurinõuded;
 4) puhastusseadmete ja mõõtmisseadmete tehniliselt vältimatute seisakute, häirete või rikete pikim kestus, mille vältel ei loeta saasteainete kohta tööstusheite seaduse või käesoleva seaduse § 105 lõike 3 alusel kehtestatud heite piirväärtusi ületatuks.

 (3) Õhusaasteluba võib sisaldada käesolevas paragrahvis nimetamata, kuid käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid või tööstusheite seaduses või selle alusel kehtestatud nõudeid.

 (4) Heiteallika käitaja jaoks õhukvaliteedi seiretingimuste määramisel arvestab õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa andja õhukvaliteedi piirkonna või linnastu õhukvaliteedi taseme hindamistulemusi.

 (5) Kui õhukvaliteedi piirkonna või linnastu kohta on koostatud käesoleva seaduse § 73 lõike 2 kohane õhukvaliteedi parandamise kava, arvestab õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa andja heiteallika käitajale seiretingimuste määramisel selle kava nõuetega.

 (6) Õhusaasteloa lahutamatu osa on lubatud heitkoguste projekt. Lubatud heitkoguste projekti avalikustab õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa andja oma veebilehel.

 (7) Käesoleva seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamise ohu korral võib õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa andja loas sätestada täiendavad saasteaine pideva või pistelise seire nõuded.

§ 99. Õhusaasteloa muutmine ja kehtetuks tunnistamine

 (1) Õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa andja muudab loa tingimusi lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lõikes 1 sätestatule, kui:
 1) õhusaasteloa aluseks olnud käesoleva seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel saasteaine kohta kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtus on muutunud;
 2) õhusaasteloa aluseks olnud heiteallikast väljutatava saasteaine kohta tööstusheite seaduse või käesoleva seaduse § 105 lõike 3 alusel kehtestatud heite piirväärtus on muutunud;
 3) käesoleva seaduse § 107 lõike 1 alusel kehtestatud saasteaine heite mõõtmise või arvutusliku määramise meetod on muutunud;
 4) käesoleva seaduse § 108 lõike 1 alusel kehtestatud saasteaine heite summaarne piirkogus on muutunud.

 (2) Kui õhusaasteloa muutmise algatab loa andja, teeb ta heiteallika käitajale kirjalikult teatavaks õhusaasteloa tingimuste muutmise põhjuse, nõuab õhusaasteloa muutmiseks vajalike andmete esitamist ning määrab andmete esitamise tähtaja.

 (3) Käitaja, kelle luba muudetakse vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 esitatud nõudele, ei pea esitama saasteaine hajumise arvutustulemusi iga paikse heiteallika ja ühel tootmisterritooriumil paiknevate heiteallikate koosmõju kohta ning õhukvaliteedi seire kohta juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
 1) saasteaine prognoositav heitkogus ei ületa kehtivas loas sätestatut;
 2) õhusaasteloa aluseks olnud saasteaine heitkogus ei ole põhjustanud käesoleva seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel saasteaine kohta kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamist väljaspool käitise territooriumi;
 3) käitist ümbritsevasse piirkonda ei ole lisandunud uusi heiteallikaid, mille saasteainete heidetega ei ole kehtiva keskkonnakompleksloa või õhusaasteloa andmisel arvestatud.

 (4) Õhusaasteluba tunnistatakse kehtetuks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 62 sätestatud alustel ja korras.

2. jagu Õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa omaja õigused ja kohustused 

§ 100. Õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa omaja ja tema õigus saada andmeid

 (1) Õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa omaja on isik, kellele on antud või kelle tegevuse jaoks käesoleva seaduse § 79 lõike 3 alusel on nõutav õhusaasteluba või tööstusheite seaduse § 19 lõike 3 alusel on nõutav keskkonnakompleksluba.

 (2) Õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa omajal on õigus saada loa andjalt andmeid riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse või piirkonnas asuva käitise käitaja tasandil määratud õhukvaliteedi taseme mõõtmistulemuste kohta ja andmeid piirkonnas asuvate käitiste kasutatava tehnoloogia ja heiteallikate saasteainete heidete kohta ning muid vajalikke andmeid, mis võivad olla kasulikud saasteainete heidete vähendamise meetmete kavandamisel või piirkonna õhukvaliteedi parandamisel, kui need andmed ei ole konfidentsiaalsed.

§ 101. Õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa omaja kohustused

 (1) Õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa omaja peab:
 1) tagama, et tema käitamises olevast heiteallikast välisõhku väljutatava saasteaine heitkogus ei ületaks õhusaasteloas või keskkonnakompleksloas sätestatut ega käesoleva seaduse alusel või tööstusheite seaduse alusel kehtestatud saasteaine heite piirväärtust ega põhjustaks saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamist väljaspool käitise tootmisterritooriumi;
 2) kavandama meetmeid välisõhku väljutatavate saasteainete hetkeliste heidete piiramiseks, sealhulgas tehnoloogiaseadmete koormuse vähendamiseks, et parandada õhukvaliteeti ebasoodsate ilmastikutingimuste korral;
 21) põletusseadme käitamise korral hoidma põletusseadme käivitamise ja seiskamise perioodid võimalikult lühikesena;
[RT I, 03.07.2017, 5 - jõust. 13.07.2017]
 3) eelnevalt teatama õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa andjale ja kohaliku omavalitsuse üksusele kõigist kavandatavatest tootmistehnoloogia või heiteallikate parameetrite muudatustest, mis võivad suurendada saasteaine heitkogust üle õhusaasteloas või keskkonnakompleksloas sätestatu või halvendavad oluliselt saasteainete hajumistingimusi välisõhus;
 4) kasutama saasteainete püüdmiseks paigaldatud seadmeid, kontrollima perioodiliselt nende efektiivsust ja pidama kontrollimise dokumenteeritud arvestust;
 5) kontrollima heiteallikast väljuvate gaaside koostist ja saasteainete heitkoguste suurust ning nende vastavust õhusaasteloas või keskkonnakompleksloas sätestatule ja käesoleva seaduse § 105 lõike 3 või tööstusheite seaduse § 73, 76 või § 79 lõike 3 alusel kehtestatud piirväärtustele;
 6) hindama vähemalt üks kord aastas, kui õhusaasteloas või keskkonnakompleksloas ei ole sätestatud teisiti, õhukvaliteedi vastavust saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtusele väljaspool käitise tootmisterritooriumi, kui heiteallikast väljutatava saasteaine heide võib tõenäoliselt põhjustada õhukvaliteedi piirkonna või linnastu käesoleva seaduse § 47 lõike 1 alusel kehtestatud õhukvaliteedi ülemise hindamispiiri ületamist;
 7) teavitama õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa andjat olulisest keskkonnahäiringust, mis kaasneb käitaja tegevusega, olenemata sellest, kas õhusaasteloas või keskkonnakompleksloas sätestatud nõuded on järgitud;
 8) andma Keskkonnainspektsioonile igakülgset abi käesolevas lõikes sätestatud nõuetele vastavuse hindamisel, võimaldades kontrolli tegemist proovide võtmiseks või muu asjakohase teabe kogumiseks.
[RT I, 03.07.2017, 5 - jõust. 13.07.2017]

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4 ja 5 sätestatud saasteainete püüdeseadme efektiivsuse, heiteallikast väljuvate gaaside koostise ja saasteainete heitkoguste suuruse kontrollimise sagedus ning täpsem kord määratakse vajaduse korral õhusaasteloas või keskkonnakompleksloas.

 (3) Kui heiteallika käitaja ei saa tagada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud nõuete täitmist, teavitab ta sellest viivitamata kirjalikult Keskkonnaametit ja kohaliku omavalitsuse üksust ning võtab vajalikud meetmed, et taastada nõuetele vastavus võimalikult kiiresti.
[RT I, 03.07.2017, 5 - jõust. 13.07.2017]

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teate saamise korral on Keskkonnaametil õigus muuta õhusaasteluba või keskkonnakompleksluba ning nõuda käesoleva seaduse § 103 lõikes 1 nimetatud saasteainete heidete vähendamise tegevuskava.

 (5) Õhukvaliteedi hindamisel tuleb juhinduda käesoleva seaduse § 43 lõike 1 alusel kehtestatud õhukvaliteedi hindamise korrast.

§ 102. Õhusaasteloa omaja kohustus säilitada dokumente ja esitada teavet

 (1) Käitaja peab õhusaasteloa kehtivuse ajal ja vähemalt kuus aastat pärast selle kehtetuks tunnistamist säilitama kõik talle kuuluvad õhusaasteloa taotlemise, andmise ja muutmisega, selles määratud seirega, nõuete täitmise kontrollimisega, võimaliku nõuetele mittevastavuse ning nõuetekohasuse taastamiseks võetud meetmetega seotud dokumendid ja andmed.
[RT I, 03.07.2017, 5 - jõust. 13.07.2017]

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid peavad olema kättesaadavad loa andja ja Keskkonnainspektsiooni nõudmisel.

 (3) Käitaja teatab loa andjale:
 1) seireandmed õhusaasteloas ettenähtud nõuete kohaselt;
 2) kavandatavast käitaja vahetumisest.

 (4) Käitaja on kohustatud põhjendamatu viivituseta esitama loa andjale õhusaasteloa andmiseks, muutmiseks ja kehtetuks tunnistamiseks ning Keskkonnainspektsioonile keskkonnaalaseks kontrolliks nõutavad andmed.
[RT I, 03.07.2017, 5 - jõust. 13.07.2017]

 (5) Kui õhusaasteloaga on kehtestatud saasteaine pidevseire kohustus, edastab käitaja pidevseire andmed reaalajas õhukvaliteedi hindamise andmekogusse. Mõõtetulemused peavad olema tõendatult jälgitavad mõõteseaduse tähenduses.

§ 103. Saasteainete heidete vähendamise tegevuskava, selle heakskiitmine ja aruandlus

 (1) Kui saasteaine sisaldus välisõhus väljaspool käitise tootmisterritooriumi tõenäoliselt ületab saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtust, võib Keskkonnaamet õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa omajalt nõuda saasteainete heidete vähendamise tegevuskava koostamist.

 (2) Saasteainete heidete vähendamise tegevuskava esitatakse heakskiitmiseks Keskkonnaametile, kes enne tegevuskava heakskiitmist saadab selle arvamuse avaldamiseks Keskkonnainspektsioonile ja käitise asukoha kohaliku omavalitsuse üksusele.

 (3) Kohaliku omavalitsuse üksus ja Keskkonnainspektsioon esitavad arvamuse kümne tööpäeva jooksul saasteainete heidete vähendamise tegevuskava saamisest arvates.

 (4) Õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa omaja esitab Keskkonnaametile aruande käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuskava rakendamise kohta vähemalt üks kord aastas.

§ 104. Saasteainete heidete vähendamise tegevuskava sisu

  Saasteainete heidete vähendamise tegevuskava sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
 1) tegevuskava koostamise ja rakendamise eest vastutavate isikute nimed ja aadressid;
 2) andmed eelmise viie aasta jooksul saadud õhukvaliteedi hindamise tulemuste kohta, heiteallikatest väljutatavate saasteainete heitkoguste ja nende määramiseks kasutatud meetodite kohta;
 3) taustaolukorra analüüs välisõhku väljutatavate saasteainete levimise ja tekkimise kohta;
 4) käitises enne tegevuskava koostamist rakendatud õhukvaliteedi parandamise meetmete detailne kirjeldus ja nende meetmete mõju;
 5) saasteainete heidete vähendamiseks kavandatavate meetmete detailne kirjeldus;
 6) õhukvaliteedi paranemiseks ja püstitatud eesmärkide saavutamiseks vajaliku aja prognoos;
 7) keskkonnakompleksloa kohustuslase korral andmed parima võimaliku tehnika kasutamise kohta;
 8) andmed tegevuskava koostamisel kasutatud abimaterjalide kohta.

3. jagu Saasteainete heite piirväärtused ja nende järgimine, saasteaine lubatud heitkogus ning saasteainete heidete summaarsed piirkogused Eesti territooriumil ja majandusvööndis 

§ 105. Paikse heiteallika heite piirväärtused ja nende järgimine

 (1) Väljaspool tööstusheite seaduse kohaldamisala oleva heiteallika heite piirväärtus on mis tahes tööstusliku põletamis- või tootmisprotsessi paiksest heiteallikast väljutatava saasteaine piirkogus väljuvate gaaside mahu-, toodangu-, võimsus-, energia- või ajaühiku kohta. Heite piirväärtust ei tohi ületada.

 (2) Kui tööstusheite seaduse või käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel on kehtestatud erand heite piirväärtuse järgimise kohta ja seadmete käivitamisel ning seiskamisel ei ületa see õhusaasteloas või keskkonnakompleksloas sätestatud äkkheite kogust ja kestust, loetakse, et heite piirväärtust ei ole ületatud.

 (3) Väljaspool tööstusheite seaduse kohaldamisala olevate põletusseadmete jaoks kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid.

 (4) Alla 50-megavatise summaarse nimisoojusvõimsusega kateldest koosneva ja ainult kivisütt kasutava põletusseadme väljuvates gaasides saasteaine sisalduse pideva mõõtmise korral loetakse saasteainete heite kohta esitatavad piirväärtuse nõuded täidetuks, kui põletusseadme kalendriaasta töötundide jooksul tehtud mõõtmiste tulemused näitavad, et ükski ööpäeva keskmine vastuvõetavaks tunnistatud heide ei ületa heite piirväärtust 150 protsenti.

§ 106. Saasteaine lubatud heitkogus ja äkkheidete arvestamine lubatud heitkoguse määramisel

 (1) Õhusaasteloaga määratakse iga heiteallika kohta iga välisõhku väljutatava saasteaine lubatud maksimaalne hetkeline heitkogus ja kõikide käitise tootmisterritooriumil paiknevate heiteallikate kohta kokku iga saasteaine lubatud heitkogus tonnides kalendriaastas või vajaduse korral lühemas ajaühikus.

 (2) Saasteaine lubatud heitkogus määratakse selliselt, et paiksest heiteallikast või kõikidest käitise ühel tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest kokku välisõhku väljutatud saasteaine kogus ei põhjustaks saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamist väljaspool käitise tootmisterritooriumi.

 (3) Tootmisterritooriumil, kus paiknevad mitme käitaja käitised, arvestatakse käitiste koosmõju selliselt, et iga saasteaine väljutamisel kõikide käitiste heiteallikatest kokku järgitakse tootmisterritooriumi välispiiril saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtust.

 (4) Saasteaine lubatud heitkoguse määramisel võetakse arvesse tehnoloogilist äkkheidet, kuid mitte võimalikke avariilisi heiteid.

 (5) Maksimaalne hetkeline heitkogus käesoleva seaduse tähenduses on heiteallikast väljutatud saasteaine maksimaalne heitkogus, mis on keskmistatud kõige intensiivsema heitega tunni kohta ja mida väljendatakse grammides või milligrammides sekundi kohta. Maksimaalne hetkeline heitkogus määratakse täiskoormusel toimiva protsessi või seadme normaalse töörežiimi alusel, arvestamata saasteaine äkkheiteid.

 (6) Käesoleva seaduse § 91 lõikes 3 nimetatud juhul määratakse tehnoloogilise äkkheite maksimaalne hetkeline heitkogus eraldi, arvestades seadme käivitamise ja seiskamise kõige intensiivsemat tundi. Seadmete käivitamise ja seiskamise kestus määratakse õhusaasteloaga või keskkonnakompleksloaga vastavalt tootmistehnoloogia tehnilisele dokumentatsioonile.

 (7) Saasteaine lubatud heitkogus loetakse ületatuks, kui heiteallikast väljutatava saasteaine maksimaalne hetkeline heitkogus ületab õhusaasteloas või keskkonnakompleksloas sätestatud hetkelist heitkogust või kui kõikidest käitise tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest kokku väljutatava saasteaine heitkogus ületab õhusaasteloas või keskkonnakompleksloas sätestatud kalendriaastaks või lühemaks ajaühikuks lubatud heitkogust, kaasa arvatud äkkheited, või tegelik äkkheidete kestus tundides kalendriaastas ületab õhusaasteloas või keskkonnakompleksloas sätestatud kestust.

 (8) Saasteaine lubatud heitkoguse ületamisel eeldatakse keskkonnaohu tekkimist.

§ 107. Saasteainete heidete mõõtmine ja arvutusliku määramise meetodid

 (1) Saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

 (2) Saasteainete heidete mõõtmisel või arvutuslikul määramisel arvestatakse heite väljutamise ajalist dünaamikat ja heiteallika iseloomu ning hõlmatakse kõik käitise heiteallikast saasteainete väljutamist põhjustavad protsessid ja kõik heiteallikaga seotud saasteained.

 (3) Kui saasteaine heite määramiseks ei ole käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel meetodit kehtestatud, võib saasteaine heite määramiseks kasutada rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikaid, standardeid, kasutatava tehnoloogiaseadme tootjariigi väljatöötatud arvutusmetoodikaid või muid metoodikaid, mis on mõeldud selle heiteallika jaoks.

§ 108. Saasteainete heidete summaarsed piirkogused Eesti territooriumil ja majandusvööndis ning heitkoguste vähendamise riiklik programm

 (1) Paiksetest ja liikuvatest heiteallikatest väljutatavate saasteainete heidete summaarsed piirkogused Eesti territooriumil ja majandusvööndis ning nende saavutamise tähtajad kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

 (2) Keskkonnaministeerium korraldab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud saasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi koostamist. Programmi koostamise menetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduses avatud menetluse kohta sätestatut.

 (3) Saasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm sisaldab vähemalt:
 1) saasteainete heitkoguste vähendamise meetmeid, nende rakendamise tähtaegu ja andmeid meetmete maksumuse kohta;
 2) andmeid saasteainete tegelike heitkoguste kohta ja saasteainete heitkoguste prognoosi meetmete rakendamise järel.

 (4) Saasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

 (5) Keskkonnaministeerium avalikustab saasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi oma veebilehel.

 (6) Keskkonnaministeerium vaatab saasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi üle vähemalt iga viie aasta järel ja vajaduse korral täiendab seda.

5. peatükk Liikuvate heiteallikate saasteainete heidete reguleerimine, toodete ja kütuste kohta esitatavad nõuded, vedelkütuste kvaliteedi ja koguste seire 

1. jagu Liikuva heiteallika saasteainete heidete vähendamise meetmed 

§ 109. Mootorsõidukite liikumise piiramine saasteainete hajumiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste korral

  Keskkonnaohu vältimiseks võib kohaliku omavalitsuse üksus saasteainete hajumiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste korral, kui teatud õhukvaliteedi piirkonnas või linnastus võib esineda mingi saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse või häiretaseme ületamine, piirata liikluskorraldusega mootorsõidukite, välja arvatud eritalituse sõidukite liikumist.

§ 110. Liikuva heiteallika heitgaasi saasteainete sisaldus, suitsusus ja müratase
[Kehtetu - RT I, 03.07.2017, 4 - jõust. 13.07.2017]

§ 111. Uue mootorsõiduki kasutaja teavitamine

 (1) Uue mootorsõiduki tootja, importija või müüja teavitab kasutajat mootorsõiduki kütusekulust ja väljutatava süsinikdioksiidi heitest.

 (2) Uue mootorsõiduki kasutajale antavate andmete loetelu ja kasutaja teavitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 112. Maanteetranspordis kasutatavate rehvide märgistamine

  Maanteetranspordis kasutatavad rehvid märgistatakse madala mürataseme, kütusesäästlikkuse ja ohutuse eesmärgil rehvide parameetrite kohta ühtlustatud teabe andmiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1222/2009 rehvide kütusesäästlikkuse ja muude oluliste parameetrite märgistamise kohta (ELT L 342, 22.12.2009, lk 46–58).

2. jagu Saasteainete heitkoguste vähendamise eesmärgil toodete kohta esitatavad nõuded 

§ 113. Lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide ja muude pinnakattevahendite ning sõidukite viimistlusmaterjalide käitlemise erinõuded

 (1) Lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide ja muude pinnakattevahendite, välja arvatud aerosoolide, ning sõidukite väljaspool tootmisseadeldisi kasutatavate viimistlusmaterjalide alaliigid, lenduvate orgaaniliste ühendite sisalduse piirväärtused ning piirväärtustele vastavuse määramiseks kasutatavad meetodid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toodetele ning nende käitlemisele kohaldatakse kemikaaliseaduse sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

§ 114. Lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide ja muude pinnakattevahendite ning sõidukite viimistlusmaterjalide märgistamine

  Käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 nimetatud toodete märgistusele lisatakse järgmine teave:
 1) toote alaliik ja alaliigile vastav lenduvate orgaaniliste ühendite sisalduse piirväärtus grammides liitri kohta;
 2) kasutamisvalmis tootes, mis sisaldab lahusteid või lahusteid sisaldavaid muid komponente, lenduvate orgaaniliste ühendite maksimaalne sisaldus grammides liitri kohta.

§ 115. Lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide ja muude pinnakattevahendite ning sõidukite viimistlusmaterjalide erandkorras kasutamise luba

  Lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide ja muude pinnakattevahendite ning sõidukite viimistlusmaterjalide erandkorras kasutamise luba (edaspidi viimistlusmaterjalide kasutamisluba) annab õiguse kasutada erandkorras lenduvate orgaaniliste ühendite sisalduse piirväärtusele mittevastavat, käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 nimetatud toodet ajaloolist ja kultuuriväärtust omava hoone või vanasõiduki restaureerimiseks ja hooldamiseks eesmärgil see turustada, sealhulgas see Euroopa Liidu territooriumile viia ning seal kasutada.

§ 116. Viimistlusmaterjalide kasutamisloa andja

  Viimistlusmaterjalide kasutamisloa annab Keskkonnaamet.

§ 117. Viimistlusmaterjalide kasutamisloa taotlemise ja andmise kord ning taotluse ja loa vormid

  Viimistlusmaterjalide kasutamisloa taotlemise ja andmise korra ning taotluse ja loa vormid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 118. Viimistlusmaterjalide kasutamisloa andmisest keeldumine

  Viimistlusmaterjalide kasutamisloa andja keeldub viimistlusmaterjalide kasutamisloa andmisest, kui:
 1) loa taotleja on esitanud tegelikkusele mittevastavaid andmeid;
 2) arvestades planeeritavat restaureerimist või hooldamist on taotletava toote kogus põhjendamatult suur;
 3) toote kasutamisega kaasneb märkimisväärne oht inimese tervisele või keskkonnale.

§ 119. Viimistlusmaterjalide kasutamisloa teatavakstegemine

  Keskkonnaamet toimetab loa taotlejale kätte viimistlusmaterjalide kasutamisloa või loa andmisest keeldumise otsuse ning avalikustab selle oma veebilehel.

3. jagu Kütuste kohta esitatavad nõuded, vedelkütuste kvaliteedi ja koguste seire 

§ 120. Kütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded

 (1) Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste ja vedelate biokütuste säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise korra ning biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodika kehtestab saasteainete heitkoguste piiramise eesmärgil valdkonna eest vastutav minister määrusega.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määrusega sätestatakse:
 1) maanteesõidukites ja väljaspool teid kasutatavates liikurmasinates, siseveelaevades, põllu- ja metsamajandustraktorites ning väikelaevades, kui need ei ole merel, otto- ja diiselmootorites kasutatava bensiini, diislikütuse, gaasiõli, kerge kütteõli ja mootorikütustena kasutatavate biokütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded;
 2) gaasiõli, kerge kütteõli, raske kütteõli ja laevakütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded;
 3) biokütuste ja vedelate biokütuste säästlikkuse kriteeriumid;
 4) väikese väävlisisaldusega laevakütuse kasutamise alternatiivina heitevähendusmeetodite kasutamise lubamise korra;
 5) biokütuse või vedelate biokütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodika;
 6) vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise korra;
 7) laevakütuste keskkonnanõuetele vastavuse üle järelevalve teostamise täpsustatud korra.

 (3) Biokütus käesoleva seaduse tähenduses on transpordis kasutatav biomassist toodetud vedel- või gaaskütus.

 (4) Vedel biokütus käesoleva seaduse tähenduses on energia saamiseks, sealhulgas elektri-, soojus- ja jahutusenergia, välja arvatud transpordi jaoks kasutatava energia saamiseks kasutatav vedelkütus, mis on toodetud biomassist.

 (5) Biomass käesoleva seaduse tähenduses on põllumajandusest (nii taimsetest kui ka loomsetest ainetest), metsatööstusest ja sellega seotud tootmisest, kalandusest ja vesiviljelusest saadav bioloogilise päritoluga toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev fraktsioon ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunev fraktsioon.

§ 121. Vedelkütuste kvaliteedi ja koguste seire

 (1) Eestis müüdavate vedelkütuste kvaliteedi ja koguste seiret korraldab Keskkonnaministeerium.

 (2) Maksu- ja Tolliamet esitab Keskkonnaministeeriumile hiljemalt järgmise aasta 1. maiks eelmisel kalendriaastal Eestis müüdud kütuse kohta järgmised andmed:
 1) kütuseliigi nimetus kombineeritud nomenklatuuri kaubakoodi järgi;
 2) kogused kütuseliikide kaupa.

§ 122. Kütuseseire andmekogu

 (1) Kütuseseire andmekogu on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, kuhu koondatakse ja kus avaldatakse kütuseseire andmed.

 (2) Kütuseseire andmekogusse kantakse:
 1) andmed kütuste hoidmise või laadimise või muu tegevusega seotud heiteallika, sealhulgas tankla, mahuti, laeva või muu heiteallika kohta;
 2) heiteallikate käitajate kontaktandmed;
 3) konkreetse heiteallika kütuseseire tulemused;
 4) mootorikütuste kvaliteedi ja koguste riikliku seire ning Euroopa Komisjoni aruannete koopiad;
 5) andmed kütusemüügi kohta.

 (3) Kütuseseire andmekogu vastutav töötleja on Keskkonnaministeerium.

 (4) Kütuseseire andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 123. Bensiini veo ning terminalides ja teenindusjaamades hoidmise nõuded
[RT I, 03.07.2017, 4 - jõust. 13.07.2017]

  Lenduvate orgaaniliste ühendite heidete piiramise eesmärgil kehtestab bensiini veo ning terminalides ja teenindusjaamades hoidmise nõuded valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 03.07.2017, 4 - jõust. 13.07.2017]

4. jagu Kütuse elutsükli jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine 
[RT I, 03.07.2017, 4 - jõust. 13.07.2017]

§ 1231. Kütuse elutsükli jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise osakaal

 (1) Tarnija vähendab kütuse elutsükli jooksul energiaühiku kohta tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguseid võrreldes kütuse alusstandardiga 2020. aasta 31. detsembriks vähemalt kuus protsenti.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmisel peab tarnija nimetatud kalendriaasta jooksul saavutama nõutud vähenemise igas kuus.

 (3) Kui tarnija vähendab kütuse elutsükli jooksul energiaühiku kohta tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguseid biokütuste abil, peavad need vastama käesoleva seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud biokütuste säästlikkuse kriteeriumitele.

 (31) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud biokütuste säästlikkuse kriteeriumitele vastavuse tõendamine peab toimuma vedelkütuse seaduse §-s 23 sätestatud tingimuste kohaselt.
[RT I, 03.07.2017, 4 - jõust. 01.05.2018]

 (4) Kui tarnija vähendab kütuse elutsükli jooksul energiaühiku kohta tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguseid maanteetranspordis kasutatava elektrienergia abil, peab tarnija olema võimeline tarnitavat elektrit nõuetekohaselt mõõtma ja jälgima käesoleva seaduse § 1233 lõike 6 alusel kehtestatud meetodite kohaselt.

 (5) Tarnija käesoleva seaduse tähenduses on isik, kelle kohta on majandustegevuse registrisse kantud märge kütuse tarbimisse lubamiseks või kütuse maksuladustamise lõpetamiseks, või kütuse impordi tegevusluba omav isik.

 (6) Kütuse elutsükli jooksul tekkivad kasvuhoonegaaside heitkogused käesoleva seaduse tähenduses on kõik kütusega, sealhulgas kütusesegudega ning tarnitud energiaga, seotud süsinikdioksiidi (CO2), metaani (CH4) ja dilämmastikoksiidi (N2O) heidete netokogused. Nimetatud kasvuhoonegaaside heidete netokogused arvutatakse heidete tekkimise kohast sõltumata, arvestades kõiki kaevandamise või maaviljeluse etappe, sealhulgas maakasutuse muudatusi, samuti kütusesegude ning tarnitud energia transporti, jaotamist, töötlemist ja põletamist.

 (7) Kasvuhoonegaaside heitkogused energiaühiku kohta käesoleva seaduse tähenduses on kütusega või tarnitud energiaga seotud kasvuhoonegaaside heitkogustega võrdväärse süsinikdioksiidi (CO2) kogumass jagatuna kütuse või tarnitud energia kogu energiasisaldusega, kütuse puhul väljendatuna selle minimaalse kütteväärtusena (edaspidi gCO2ekv/MJ).

 (8) Kütuse alusstandard käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Liidus 2010. aastal kasutatud mittebioloogilist päritolu kütuse kasvuhoonegaaside heite kogumahukus, mis on 94,1 gCO2ekv/MJ.
[RT I, 03.07.2017, 4 - jõust. 13.07.2017]

§ 1232. Tarnijatevaheline kokkulepe

 (1) Käesoleva seaduse § 1231 lõikes 1 nimetatud minimaalse kütuse elutsükli jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kohustuse võivad tarnijad täita ühiselt, kuid sel juhul käsitletakse neid ühe tarnijana.

 (2) Kui tarnijad otsustavad täita § 1231 lõikes 1 nimetatud kohustuse ühiselt, tuleb selle kohta sõlmida kirjalik kokkulepe, mis peab sisaldama ajavahemikku, mille jooksul tarnijad kohustust ühiselt täidavad.

 (3) Kokkulepe esitatakse Keskkonnaametile üks kuu enne ühise kohustuse täitmise algust.
[RT I, 03.07.2017, 4 - jõust. 13.07.2017]

§ 1233. Tarnitud kütuste ja energia kasvuhoonegaaside arvutamine ning aruandlus

 (1) Tarnija esitab Keskkonnaametile iga kuu 15. kuupäevaks tarnitud kütuste ja energia kasvuhoonegaaside mahu kuuaruande (edaspidi kasvuhoonegaaside mahu aruanne), milles märgib eelmise kalendrikuu jooksul tarbimisse lubatud maanteetranspordis kasutatava energia, mootoribensiini, diislikütuse, gaaskütuse ja biokütuse koguse ning neile vastavad kasvuhoonegaaside andmed.

 (2) Kasvuhoonegaaside mahu aruanne peab sisaldama vähemalt järgmist:
 1) andmed iga tarnitud kütuse ja energia kogumahu, kasvuhoonegaaside heite mahukuse, päritolu ning ostukoha kohta;
 2) andmed, millised on biokütuse elutsükli jooksul tekkivad kasvuhoonegaaside heitkogused energiaühiku kohta.

 (21) Kui tarnija soovib käesoleva seaduse § 1231 lõikes 1 nimetatud kohustust täita biokütuste abil, esitab ta tõendid, et tarnitud biokütus on toodetud vedelkütuse seaduse § 23 lõikes 3 sätestatud meetodeid kasutades.
[RT I, 03.07.2017, 4 - jõust. 01.05.2018]

 (3) Kui tarnija vähendab kütuse elutsükli jooksul energiaühiku kohta tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguseid mootoribensiini, diislikütuse, surumaagaasi või veeldatud naftagaasi töötlemiseelses etapis tekkiva kasvuhoonegaaside heite vähendamisel tekkinud kvootide kasutamisega, peab tarnija koos kasvuhoonegaaside mahu aruandega esitama projekti kohta järgmised andmed:
 1) projekti alguskuupäev, mis peab olema pärast 2011. aasta 1. jaanuari;
 2) heite vähendamine aastas (gCO2ekv);
 3) ajavahemik, mille jooksul heite deklareeritud vähendamine toimus;
 4) heiteallikale lähim projekti asukoht laius- ja pikkuskraadides nelja kümnendkoha täpsusega;
 5) aastaheite võrdlusalus enne vähendamismeetmete võtmist ja aastaheide pärast vähendamismeetmete rakendamist, väljendatuna toodetud lähteaine gCO2ekv/MJ;
 6) ühekordne sertifikaadinumber, mis üheselt identifitseerib kava ja kasvuhoonegaaside deklareeritud vähendamised;
 7) ühekordne number, mis üheselt identifitseerib arvutusmeetodi ja sellega seotud kava;
 8) kui projekt on seotud nafta ammutamisega, tuleb esitada aasta keskmine gaasi ja nafta vahekord lahuses aastate kaupa ja aruandeaastal, reservuaari rõhk, sügavus ning puuraugu toornafta tootmismaht.

 (4) Töötlemiseelses etapis tekkiv heide käesoleva seaduse tähenduses on kogu kasvuhoonegaaside heide, mis tekib enne tooraine sisenemist rafineerimis- või töötlemisettevõttesse, kus toodetakse fossiilseid kütuseid.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud projekt peab vastama järgmistele tingimustele:
 1) töötlemiseelses etapis tekkivate kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja võrdlusaluste heitkoguste üle tuleb teha seiret, mille kohta tuleb esitada aruanded ja neid tõendada kooskõlas standardiga ISO 14064;
 2) esitatud tulemused peavad vastama komisjoni määrustes (EL) nr 600/2012, milles käsitletakse kasvuhoonegaaside heite- ja tonnkilomeetriaruannete tõendamist ja tõendajate akrediteerimist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ (ELT L 181, 12.07.2012, lk 1–29), ja (EL) nr 601/2012 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohase kasvuhoonegaaside heite seire ja aruandluse kohta (ELT L 181, 12.07.2012, lk 30–104) sätestatud usaldatavustasemele;
 3) töötlemiseelses etapis tekkivate kasvuhoonegaaside heite vähendamise meetodeid peab tõendama standardi ISO 14064-3 järgi;
 4) kasvuhoonegaaside heitkoguseid tõendav asutus peab olema akrediteeritud standardi ISO 14065 järgi.

 (6) Täpsustatud nõuded kasvuhoonegaaside mahu aruande andmete koosseisule, tarnitud kütuste ja energia olelusringi jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heite mahukuse arvutusmeetodi, kütuse alusstandardi, kasvuhoonegaaside heite mahukuse vähendamise arvutamise ning aruande esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

 (7) Tarnija, kellel on käesoleva seaduse § 1232 lõike 2 kohane kokkulepe, eristab kasvuhoonegaaside mahu aruandes statistilise ülekande koguse, mis on tarbimisse lubatud teise tarnija kohustuse täitmiseks või saadud teiselt tarnijalt oma kohustuse täitmiseks. Andmetele lisatakse teise tarnija ärinimi ja registrikood.

 (8) Keskkonnaagentuuri pädevusse kuulub kasvuhoonegaaside mahu aruannete töötlemine ja koondamine.

 (9) Keskkonnaamet kinnitab nõuetekohase kasvuhoonegaaside mahu aruande 30 päeva jooksul aruande saamisest arvates.
[RT I, 03.07.2017, 4 - jõust. 13.07.2017]

6. peatükk Aastaaruannete ja koondandmete esitamine õhukvaliteedi seire, keskkonnaloa omaja ja registreerimiskohustusega käitise tegevuse ning liikuvate heiteallikate kohta 

§ 124. Riiklik õhukvaliteedi seire

  Riiklikku õhukvaliteedi seiret teostatakse paiksete või indikaatormõõtmiste kaudu vastavalt käesoleva seaduse § 43 lõike 1 alusel kehtestatud korrale.

§ 125. Riiklikul või kohaliku omavalitsuse tasandil õhukvaliteedi seire käigus tehtavate paiksete või indikaatormõõtmiste tulemuste aastaaruanne

 (1) Riiklikul või kohaliku omavalitsuse tasandil õhukvaliteedi seire käigus tehtavate paiksete või indikaatormõõtmiste tulemuste aastaaruanne peab sisaldama vähemalt käesoleva paragrahvi lõigetes 2–7 nimetatud andmeid.

 (2) Vääveldioksiidi, lämmastikdioksiidi ning lämmastikoksiidide, peenosakeste ja eriti peenete osakeste ning plii sisalduse mõõtmistulemuste aruanne peab sisaldama järgmisi andmeid:
 1) vääveldioksiidi kohta inimese tervise kaitseks kehtestatud õhukvaliteedi ühe tunni keskmise piirväärtuse ja 24 tunni keskmise piirväärtuse ületamiste ning taimestiku kaitseks kehtestatud kalendriaasta ja talveperioodi, 1. oktoobrist 31. märtsini, õhukvaliteedi keskmise kriitilise taseme ületamiste arvu ja kirjeldust;
 2) lämmastikdioksiidi ja lämmastikoksiidide kohta inimese tervise kaitseks kehtestatud õhukvaliteedi ühe tunni keskmise piirväärtuse ja kalendriaasta keskmise piirväärtuse ületamiste ning taimestiku kaitseks kehtestatud õhukvaliteedi kalendriaasta keskmise kriitilise taseme ületamiste arvu ja kirjeldust;
 3) peenosakeste kohta inimese tervise kaitseks kehtestatud õhukvaliteedi 24 tunni keskmise piirväärtuse ja kalendriaasta keskmise piirväärtuse ületamiste arvu ja kirjeldust;
 4) eriti peenete osakeste kohta inimese tervise kaitseks kehtestatud õhukvaliteedi kalendriaasta keskmise sihtväärtuse ja kalendriaasta keskmise piirväärtuse ületamiste ning kalendriaasta keskmise piirväärtuse ja selle ületamise määra summaarset ületamiste arvu ja kirjeldust;
 5) plii kohta inimese tervise kaitseks kehtestatud õhukvaliteedi kalendriaasta keskmise piirväärtuse ületamiste arvu ja kirjeldust;
 6) vääveldioksiidi ja lämmastikdioksiidi kohta kehtestatud õhukvaliteedi häiretaseme ületamiste arvu ja kirjeldust.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud eriti peenete osakeste kohta kehtestatud õhukvaliteedi keskmise piirväärtuse ületamise ning piirväärtuse ja selle lubatud ületamise määra summaarsete ületamiste andmetes peavad olema märgitud ületamise kuupäev, ületamise tund või ületamistundide arv kokku ning saasteainete sisalduse mõõdetud väärtused.

 (4) Benseeni ja süsinikoksiidi sisalduse mõõtmistulemuste aruanne peab sisaldama järgmisi andmeid:
 1) benseeni kohta inimese tervise kaitseks kehtestatud õhukvaliteedi kalendriaasta keskmise piirväärtuse ületamiste arvu ja kirjeldust;
 2) süsinikoksiidi kohta inimese tervise kaitseks kehtestatud õhukvaliteedi kõrgeima kaheksa tunni keskmise piirväärtuse ületamiste arvu ja kirjeldust.

 (5) Osooni sisalduse mõõtmistulemuste aruanne peab sisaldama järgmisi andmeid:
 1) osooni kohta inimese tervise kaitseks kehtestatud õhukvaliteedi kaheksa tunni keskmise sihtväärtuse ületamiste arvu ja kirjeldust ning taimestiku kaitseks kehtestatud õhukvaliteedi ühe tunni keskmise sihtväärtuse ületamiste arvu ja kirjeldust;
 2) inimese tervise kaitseks kehtestatud õhukvaliteedi kaheksa tunni keskmise ning taimestiku kaitseks kehtestatud õhukvaliteedi ühe tunni keskmise kaugema eesmärgi ületamiste arvu ja kirjeldust;
 3) õhukvaliteedi ühe tunni keskmise teavitamistaseme ületamiste arvu ja kirjeldust;
 4) õhukvaliteedi ühe tunni keskmise häiretaseme ületamiste arvu ja kirjeldust;
 5) õhukvaliteedi teavitamis- või häiretaseme ületamiste kuupäeva, summaarset ületamistundide arvu, osoonisisalduse suurimaid tunniväärtusi;
 6) käesoleva seaduse § 50 lõikes 2 nimetatud lenduvate orgaaniliste ühendite aasta keskmist sisaldust välisõhus.

 (6) Arseeni, kaadmiumi, nikli, benso(a)püreeni sisalduse mõõtmistulemuste aruanne peab sisaldama järgmisi andmeid:
 1) nende saasteainete kohta kehtestatud õhukvaliteedi kalendriaasta keskmiste sihtväärtuste ületamiste arvu ja kirjeldust;
 2) elavhõbeda sisalduse väärtusi;
 3) polütsükliliste aromaatsete süsivesinike välisõhus sisaldumise väärtusi;
 4) arseeni, kaadmiumi, nikli, elavhõbeda, benso(a)püreeni ja muude polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sadestuse üldkogust.

 (7) Saasteainete sisalduse mõõtmistulemuste aruanne peab sisaldama teavet käesoleva seaduse § 47 lõike 1 alusel kehtestatud iga saasteaine sisalduse piir- või sihtväärtuse protsentides väljendatud hindamispiiri ületamise kohta ning teavet iga saasteaine sisalduse määramiseks kasutatud meetodi kohta.

 (8) Aastaaruandes esitatud teabega saasteainete sisalduse kehtestatud piirnormide ületamiste kohta peab kaasnema nendest ületamistest tuleneva mõju kokkuvõttev hinnang.

§ 126. Õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa omaja õhukvaliteedi seire ja saasteaine heite piirväärtuste järgimise kontrollimine

 (1) Õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa omaja õhukvaliteedi seire sisaldab käitise heiteallikast iga väljutatava saasteaine vastavuse jälgimist õhusaasteloas või keskkonnakompleksloas sätestatud lubatud heitkogusele ning vajaduse korral tööstusheite seaduse või käesoleva seaduse § 105 lõike 3 alusel kehtestatud saasteaine heite piirväärtusele või väljaspool käitise tootmisterritooriumi välisõhus saasteaine sisalduse õhukvaliteedi piir- või sihtväärtustele vastavuse jälgimist paiksete või indikaatormõõtmiste kaudu või arvutuslikult.

 (2) Mõõtetulemused peavad olema tõendatult jälgitavad mõõteseaduse tähenduses.

§ 127. Õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa omaja välisõhu saastamisega seotud aastaaruanne

 (1) Õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa omaja esitab loa andjale välisõhu saastamisega seotud aastaaruande, mis peab sisaldama:
 1) andmeid kütuse- ja energiakulu kohta ning keskkonnakompleksloa kohustuslase korral ka toormekulu ja toodangu koguse kohta aruandluseks määratud tegevusalade kaupa;
 2) andmeid iga saasteaine kalendriaastaks lubatud summaarse heitkoguse ja tegeliku heitkoguse kohta kõigist käitise tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest kokku, avariilised ning tehnoloogilised äkkheited kaasa arvatud;
 3) andmeid igast üksikust heiteallikast väljutatavate saasteainete tegelike heitkoguste kohta tehnoloogiaprotsesside kaupa;
 4) andmeid heiteallikatest väljuvates gaasides saasteainete sisalduse kohta;
 5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 166/2006 I lisas nimetatud tegevuse korral andmeid tehnoloogiliste äkkheidete kestuse kohta tundides;
 6) tööstusheite seaduse või käesoleva seaduse § 105 lõike 3 alusel kehtestatud saasteainete heite piirväärtusi;
 7) andmeid saasteainete heitkoguste vähendamiseks rakendatavate meetmete kohta.

 (2) Õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa omaja aastaaruande vormi ja esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

 (3) Õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa omaja aastaaruanded on aluseks heiteallikate ja saasteainete heitkoguste andmete kandmiseks Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistrisse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 166/2006.

 (4) Õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa omaja või vajaduse korral ka loakohustuseta käitaja esitab riigi õhusaastet käsitlevate aruannete koostamiseks Keskkonnaministeeriumi korraldatud küsitluste alusel andmed oma tegevusega kaasneva välisõhu saastamise kohta.
[RT I, 03.07.2017, 5 - jõust. 13.07.2017]

§ 128. Registreerimiskohustusega käitaja välisõhu saastamisega seotud aastaaruanne

 (1) Registreerimiskohustusega käitaja esitab registreeringu andjale välisõhu saastamisega seotud aastaaruande, mis peab sisaldama:
 1) põletusseadme korral andmeid kütuse kulu kohta, loomakasvatuse korral loomade arvu kohta, tankla korral naftasaadustuste laadimiskoguste kohta;
 2) andmeid igast heiteallikast välisõhku väljutatavate saasteainete tegelike heitkoguste kohta.

 (2) Registreerimiskohustusega käitaja aastaaruande vormi ja esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 129. Koondandmete esitamine liikuvate heiteallikate kohta

 (1) Isikud, kes peavad liikuvate heiteallikate arvestust, esitavad Keskkonnaministeeriumile riigi territooriumil liikuvatest heiteallikatest välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste arvutamiseks järgmised koondandmed maakondade kaupa:
 1) mootorsõidukite tüübid ja arv ning iga sõidukitüübi läbisõit;
 2) lennuoperatsioonide arv õhusõidukite tüüpide kaupa ja nende jagunemine lennutüüpideks riikidevaheliseks või riigisiseseks lennuks iga lennujaama kohta eraldi;
 3) liikurmasinate tüübid ja arv;
 4) mootorvedurite tüübid ja arv.

 (2) Andmeid esitama kohustatud isikute loetelu, andmete esitamise tähtaja ja vormi kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

7. peatükk Kliimamuutuste leevendamine ja osoonikihi kaitsmine 

1. jagu Kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega kauplemine 

1. jaotis Üldsätted 

§ 130. Kasvuhoonegaasid

  Kasvuhoonegaasid käesoleva seaduse tähenduses on süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), fluorosüsivesinikud (HFCd), perfluorosüsivesinikud (PFCd) ja väävelheksafluoriid (SF6) ning muud looduslikud ja inimtekkelised atmosfääri gaasilised koostisosad, mis neelavad ja kiirgavad infrapunakiirgust.

§ 131. Kasvuhoonegaaside heitkogus

  Kasvuhoonegaaside heitkogus käesoleva seaduse tähenduses on kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate paikse heiteallika käitajate ja õhusõiduki käitajate tegevusest pärinev kasvuhoonegaaside heide atmosfääri.

§ 132. Seireaasta

  Seireaasta käesoleva seaduse tähenduses on kalendriaasta, mis lõpeb 24 kuud enne selle kauplemissüsteemi perioodi algust, mis on hõlmatud tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute saamiseks esitatava taotlusega.

§ 133. Süsinikdioksiidi ekvivalent

  Süsinikdioksiidi ekvivalent on ühik, millega väljendatakse kasvuhoonegaaside kogust, mis on ümber arvutatud süsinikdioksiidi koguseks, kasutades globaalse soojendamise potentsiaali, mis on sätestatud Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 601/2012 VI lisa punkti 3 tabelis 6.
[RT I, 03.07.2017, 5 - jõust. 13.07.2017]

§ 134. Globaalse soojendamise potentsiaal

  Globaalse soojendamise potentsiaal näitab, mitu korda on kasvuhoonegaasi üks molekul soojuse tagasipeegeldamise võimelt efektiivsem kui süsinikdioksiidi molekul.

§ 135. Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem

  Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem (edaspidi kauplemissüsteem) on süsteem, mis on loodud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks tulemuslikul ja majanduslikult tõhusal viisil Euroopa Liidus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootide kauplemissüsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32–46).

§ 136. Kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise register, isiku arvelduskonto ja isiku kauplemiskonto

 (1) Kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise register (edaspidi kauplemise register) on elektrooniline andmekogu, kus on salvestatud andmed Eesti Vabariigi ja kauplemissüsteemis osalevate isikute arvelduskontode, nende kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega teostatud tehingute, käitistele eraldatud lubatud heitkoguse ühikute ja nendega tehtud tehingute, käitiste tõendatud ja tagastatud kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikute, käitiste vastavusseisundi, ühisrakenduse ja puhta arengu mehhanismi projektide osaliste ning projektide elluviimise tulemusel vähendatud kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikute kohta.

 (2) Isiku arvelduskonto käesoleva seaduse tähenduses on juriidilise või füüsilise isiku arvelduskonto, mille kaudu saab teostada tehinguid kauplemise registris vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 389/2013, millega luuakse liidu register vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsustele nr 280/2004/EÜ ja nr 406/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrused (EL) nr 920/2010 ja nr 1193/2011 (ELT L 122, 03.05.2013, lk 1–59), artiklile 65.

 (3) Isiku kauplemiskonto on käesoleva seaduse tähenduses juriidilise või füüsilise isiku arvelduskonto, mille kaudu saab teostada tehinguid kauplemise registris vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 389/2013 artiklile 66.

§ 137. Kasvuhoonegaaside heitkoguse ühik ja lubatud heitkoguse ühik

 (1) Kasvuhoonegaaside heitkoguse ühik käesoleva seaduse tähenduses on lubatud heitkoguse ühiku, riigi lubatud heitkoguse ühiku, tõendatud heitkoguse vähendamise ühiku ja heitkoguse vähendamise ühiku ühisnimetaja.

 (2) Lubatud heitkoguse ühik on kauplemissüsteemis ülekantav õigus heita kauplemisperioodi jooksul atmosfääri üks tonn süsinikdioksiidi ekvivalenti.

§ 138. Kauplemissüsteemi periood

 (1) Kauplemissüsteemi periood (edaspidi kauplemisperiood) on ajavahemik, mille kestel võib lubatud heitkoguse ühikutega kaubelda.

 (2) Kauplemisperiood 2013–2020 on ajavahemik 2013. aasta 1. jaanuarist 2020. aasta 31. detsembrini.

§ 139. Kyoto kauplemisperiood

  Kyoto kauplemisperiood on ajavahemik 2013. aasta 1. jaanuarist 2020. aasta 31. detsembrini, mille jooksul Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni (edaspidi kliimamuutuste raamkonventsioon) lisas 1 nimetatud osalised tagavad iseseisvalt või koostöös teiste konventsiooniosalistega, et nimetatud konventsiooni Kyoto protokolli (edaspidi Kyoto protokoll) lisas A nimetatud inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkoguse süsinikdioksiidi ekvivalendiks ümberarvutatud üldkogused ei ületa neile lubatud koguseid, mis arvutatakse Kyoto protokolli lisas B sätestatud heitkoguse piiramise ja vähendamise kohustust arvestades.

§ 140. Heiteallika käitaja täiendavad meetmed

  Heiteallika käitaja rakendab täiendavaid meetmeid, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, mis välisõhus akumuleerudes võivad põhjustada kliimamuutust.

§ 141. Õhusõiduki käitaja ja tema haldamine

 (1) Õhusõiduki käitaja käesoleva peatüki tähenduses on isik, kes käitab õhusõidukit ajal, kui see sooritab käesoleva seaduse § 155 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud lende, või õhusõiduki omanik juhul, kui nimetatud isik ei ole teada või õhusõiduki omanik ei ole teda tuvastanud.

 (2) Eesti on õhusõiduki käitajat haldav riik, kui õhusõiduki käitajal on Eestis välja antud lennuettevõtja lennutegevusluba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 293, 31.10.2008, lk 3–20) või kui Eestile on omistatud õhusõiduki käitaja poolt võrdlusaasta jooksul teostatud lendudest tulenev suurim heitkoguste hulk.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud võrdlusaasta on Euroopa Liidus pärast 2006. aasta 1. jaanuari tegutsema hakanud õhusõiduki käitaja tegutsemise esimene kalendriaasta ning muudel juhtudel kalendriaasta, mis algas 2006. aasta 1. jaanuaril.

§ 142. Kauplemissüsteemi siseneja

  Kauplemissüsteemi siseneja käesoleva seaduse tähenduses on ühel või enamal käesoleva seaduse § 155 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevusalal tegutsev käitaja, kes on saanud kauplemissüsteemi heitkoguse loa (edaspidi heitkoguse luba) esimest korda pärast 2011. aasta 30. juunit. Ühel või enamal käesoleva seaduse § 155 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevusalal tegutsevat käitajat, kelle käitist on märkimisväärselt laiendatud pärast 2011. aasta 30. juunit, peetakse kauplemissüsteemi sisenejaks üksnes nimetatud laiendamise osas.

§ 143. Kliimamuutust vähendava tegevuse korraldamine

  Kliimamuutust vähendavat tegevust korraldab Keskkonnaministeerium kliimamuutuste raamkonventsioonis, Kyoto protokollis ja Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramise nõuetest lähtuvalt.

2. jaotis Heitkoguse luba 

§ 144. Heitkoguse luba

 (1) Heitkoguse luba annab paikse heiteallika käitajale õiguse paisata käitisest või selle osast kasvuhoonegaase atmosfääri.

 (2) Käesoleva seaduse § 155 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevusaladel tegutsevatele paiksete heiteallikate käitajatele on heitkoguse loa omamine kohustuslik.

 (3) Heitkoguse loa annab Keskkonnaministeerium kauplemisperioodiks.

 (4) Heitkoguse luba võib hõlmata ühe käitaja ühel tootmisterritooriumil asuvat üht või mitut käitist.

 (5) Keskkonnaministeerium vaatab heitkoguse loa nõuded läbi vähemalt iga viie aasta järel nõuete koostamisest või ajakohastamisest arvates ning vajaduse korral muudab neid.

§ 145. Heitkoguse loa taotlus

 (1) Heitkoguse loa taotluses märgitakse:
 1) keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 42 lõike 1 punktides 1, 2, 5, 6, 8 ja 12 sätestatud andmed;
 2) toor- ja lisaainete kulu, mille kasutamisest tõenäoliselt tulenevad kasvuhoonegaaside heitkogused;
 3) käitisest atmosfääri paisatavate kasvuhoonegaaside heitkogused heiteallikate kaupa.

 (2) Heitkoguse loa taotluse kohta esitatavad täpsustatud nõuded ja taotluse vormi, samuti heitkoguse loa muutmise taotluse täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

 (3) Heitkoguse loa taotlusele lisatakse seirekava, mis on koostatud vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele (EL) nr 601/2012.

§ 146. Heitkoguse loa andmise otsustamine

 (1) Heitkoguse loa andmise või sellest keeldumise otsustab Keskkonnaministeerium esitatud taotluse ja sellele lisatud ning Keskkonnaministeeriumi nõudmisel täiendavalt esitatud andmete alusel, lähtudes seejuures käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatust.

 (2) Keskkonnaministeerium teeb otsuse heitkoguse loa andmise või andmisest keeldumise kohta 30 päeva jooksul käesoleva seaduse nõuetele vastava heitkoguse loa taotluse ja kõigi sellele lisanduvate dokumentide ning heitkoguse loa taotlejalt käesoleva seaduse alusel täiendavalt nõutud andmete esitamisest arvates.

§ 147. Heitkoguse loa andmisest keeldumine

  Keskkonnaministeerium keeldub heitkoguse loa andmisest, kui:
 1) heitkoguse loa taotleja ei tegutse käesoleva seaduse § 155 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevusalal või tema käitis ei ületa selle tegevusala jaoks kehtestatud heitkoguse loa omamise läviväärtust;
 2) heitkoguse loa taotlejal ei ole õhusaasteluba või keskkonnakompleksluba;
 3) ilmneb olulisi vasturääkivusi heitkoguse loa taotluses esitatud andmete ja käitisele antud õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa vahel;
 4) loa taotleja ei ole esitanud käesoleva seaduse alusel nõutavaid andmeid või on esitanud eksitavaid või tegelikkusele mittevastavaid andmeid või võltsitud dokumente;
 5) heitkoguse loa taotleja on mõistetud mis tahes süüteo eest tegevuse sundlõpetamisele ning sellekohane kohtuotsus on jõustunud;
 6) esineb keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 52 lõikes 1 sätestatud alus.

§ 148. Heitkoguse loa sisu

 (1) Heitkoguse loas märgitakse:
 1) keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 53 lõike 1 punktides 1–5 sätestatud andmed;
 2) käitise kasvuhoonegaaside tekkimist põhjustavate tegevusalade kirjeldus ja käitisest pärinevad kasvuhoonegaaside heitkogused aastas;
 3) seirenõuded;
 4) aruandlusnõuded;
 5) kohustus loovutada pädevale asutusele käitise iga kalendriaasta summaarse tegeliku heitkogusega võrdne kogus tõendatud lubatud heitkoguse ühikuid pärast asjaomase kalendriaasta lõppu.

 (2) Heitkoguse loa vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 149. Heitkoguse loa omaja kohustus teatada heitkoguse loas esitatud andmete muudatustest ja heitkoguse loa muutmine

 (1) Heitkoguse loa omaja peab viivitamata teavitama Keskkonnaministeeriumi loale kantud andmete muutumisest.

 (2) Heitkoguse loa omaja peab viivitamata teavitama Keskkonnaministeeriumi kõikidest käitise toimimisviisis kavandatavatest muudatustest, käitise laiendamisest või märkimisväärsest tootmisvõimsuse vähendamisest, mis võib olla aluseks loa muutmisele.

 (3) Heitkoguse luba muudetakse:
 1) keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lõikes 1 sätestatud juhul;
 2) kui loa omaja on Keskkonnaministeeriumi teavitanud loale kantud andmete muutumisest;
 3) kui heitkoguse loas esitatud nõuete aluseks olnud õigusnormid on muutunud;
 4) kui esineb muu seaduses sätestatud alus.

 (4) Keskkonnaministeerium muudab heitkoguse luba või annab uue heitkoguse loa 30 päeva jooksul sellekohase teate saamisest arvates.

§ 150. Heitkoguse loa kehtivuse peatamine ja taastamine

 (1) Käitise tegevuse peatamise korral pikemaks perioodiks kui kuus kuud teavitab käitaja sellest Keskkonnaministeeriumi kirjalikult vähemalt üks kuu enne käitise tegevuse peatamist. Keskkonnaministeerium peatab heitkoguse loa kehtivuse käitise tegevuse peatamisest arvates.

 (2) Keskkonnaministeerium peatab tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamise käitaja sellele käitisele, mille heitkoguse loa kehtivus on peatatud. Tasuta lubatud heitkoguse ühikud eraldatakse esimesel võimalusel pärast heitkoguse loa kehtivuse taastamist.

 (3) Käitaja teavitab Keskkonnaministeeriumi käitise tegevuse uuesti alustamisest kirjalikult vähemalt üks kuu enne käitise tegevuse alustamist. Keskkonnaministeerium taastab heitkoguse loa kehtivuse käitise tegevuse alustamise päevast arvates.

§ 151. Heitkoguse loa kehtetuks tunnistamine

 (1) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 62 lõikes 1 sätestatud tingimustele tunnistab Keskkonnaministeerium loa kehtetuks, kui:
 1) tunnistatakse kehtetuks käitise õhusaasteluba või keskkonnakompleksluba;
 2) käitise valdaja ei ole alustanud heitkoguse loaga lubatud tegevust kuue kuu jooksul heitkoguse loas nimetatud tegutsemisaja algusest arvates ega esitanud taotlust tegevuse algusaja edasi lükkamiseks;
 3) heitkoguse loa omaja tegevus ei vasta heitkoguse loaga sätestatud tingimustele;
 4) heitkoguse loa omaja on mõistetud mis tahes süüteo eest tegevuse sundlõpetamisele ning sellekohane kohtuotsus on jõustunud;
 5) heitkoguse loa omaja on pankrotistunud või juriidilise isikuna likvideeritud;
 6) selgub, et esineb mõni muu asjaolu, mis käesoleva seaduse kohaselt on heitkoguse loa andmise keeldumise aluseks.

 (2) Teade heitkoguse loa kehtetuks tunnistamise kohta avaldatakse Keskkonnaministeeriumi veebilehel viie tööpäeva jooksul heitkoguse loa kehtetuks tunnistamisest arvates.

§ 152. Kauplemissüsteemist väljaarvamise taotlus

  Kui heitkoguse luba tunnistatakse kehtetuks käitaja taotlusel, on käitaja kohustatud esitama kauplemissüsteemist väljaarvamise taotluse Keskkonnaministeeriumile vähemalt neli kuud enne kavandatavat tegevuse lõpetamist või kauplemissüsteemist väljaarvamist põhjustavat tegevuse muudatust.

§ 153. Kauplemissüsteemist väljaarvamise taotluse avalik väljapanek

 (1) Keskkonnaministeerium paneb kauplemissüsteemist väljaarvamise taotluse oma veebilehel avalikkusele tutvumiseks välja viie tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates.

 (2) Igaühel on võimalik esitada taotluse asjus seisukohti kahe nädala jooksul taotluse veebilehel avalikustamise päevast arvates.

§ 154. Kauplemissüsteemist väljaarvamine

 (1) Keskkonnaministeerium vaatab kauplemissüsteemist väljaarvamise taotluse läbi avalikkuse tehtud märkusi arvesse võttes 20 tööpäeva jooksul seisukohtade esitamise tähtaja lõppemisest arvates. Kui Keskkonnaministeerium kiidab taotluse heaks, edastab ta selle Euroopa Komisjonile, kes otsustab kauplemissüsteemi käitaja väljaarvamise kauplemissüsteemist.

 (2) Väljaarvamise taotluse kohta tehtud otsused avalikustab Keskkonnaministeerium oma veebilehel.

 (3) Positiivse saldoga konto sulgemise korral peab käitaja nimetama kauplemise registri haldaja taotlusel kauplemissüsteemis oleva konto, kuhu kanda kauplemissüsteemist väljaarvamise perioodi lubatud heitkoguse ühikud. Kui käitaja ei nimeta sellist kontot 40 päeva jooksul kauplemise registri haldaja taotluse saamisest arvates, kannab kauplemise registri haldaja lubatud heitkoguse ühikud riigi hoiustamiskontole.

3. jaotis Lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise kord ja lubatud heitkoguse ühikute eraldamine 

§ 155. Tegevusalade loetelu ja kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise kord

 (1) Kauplemissüsteemi kuuluvate käitajate tegevusalade loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

 (2) Kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määrusega kehtestatakse:
 1) tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute taotlemise ja eraldamise kord;
 2) kasvuhoonegaaside heitkogusega seotud aruandluse kord;
 3) kasvuhoonegaaside heitkoguse tõendamise kord;
 4) lubatud heitkoguse ühikute tagastamise kord;
 5) kauplemissüsteemist väljaarvamise täpsustatud kord.

 (4) Kauplemisperioodil kehtivad kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikud registreeritakse kauplemise registris ja nendega tehakse tehinguid nimetatud registri kaudu vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele (EÜ) nr 2216/2004 registrite standarditud ja turvatud süsteemi kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele 280/2004/EÜ (ELT L 386, 29.12.2004, lk 1–77).

 (5) Kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise registri toimingute eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määra järgi.

 (6) Paikse saasteallika käitaja ja õhusõiduki käitaja on vabastatud riigilõivu tasumisest arveldus- ja kauplemiskonto avamise taotluse läbivaatamise ning arveldus- ja kauplemiskonto iga-aastase hooldamise eest.

§ 156. Tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute taotlemine ja eraldamine

 (1) Kauplemisperioodiks paiksete heiteallikate käitajate lubatud heitkoguse ühikuid taotletakse ja eraldatakse vastavalt komisjoni otsusele 2011/278/EL, millega määratakse kindlaks kogu liitu hõlmavad üleminekueeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kohaste tasuta saastekvootide ühtlustatud eraldamiseks (ELT L 130, 17.05.2011, lk 1–45).

 (2) Käesoleva seaduse § 155 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevusalal tegutsev õhusõiduki käitaja võib igal kauplemisperioodil taotleda tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamist, esitades vähemalt 21 kuud enne taotlusega hõlmatava kauplemisperioodi algust Keskkonnaministeeriumile kauplemissüsteemi tegevuse seireaasta tõendatud tonnkilomeetrite andmed, mis on arvutatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ IV lisale. Tasuta lubatud heitkoguse ühikuid taotletakse ja eraldatakse vastavalt komisjoni otsusele 2011/638/EL, milles käsitletakse võrdlusaluseid, mida kasutatakse kasvuhoonegaaside saastekvootide tasuta eraldamiseks õhusõiduki käitajatele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 3e (ELT L 252, 28.09.2011, lk 20–21).

 (3) Kauplemisperioodil 2013–2020 moodustab õhusõiduki käitajatele eraldatav summaarne lubatud heitkogus 95 protsenti 2004.–2006. aastal lende sooritanud õhusõidukite keskmisest heitkogusest korrutatuna nimetatud kauplemisperioodi aastate arvuga.

 (4) Keskkonnaministeerium esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuete kohased taotlused Euroopa Komisjonile vähemalt 18 kuud enne kauplemisperioodi algust, mida taotlus hõlmab.

 (5) Kolme kuu jooksul pärast seda, kui Euroopa Komisjon on teinud otsuse selle kohta, milline on kauplemisperioodiks eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute üldhulk, kauplemisperioodil enampakkumistele minevate lubatud heitkoguse ühikute hulk, kauplemisperioodil erireservis olevate ühikute hulk, kauplemisperioodiks eraldatavate tasuta lubatud heitkoguse ühikute hulk ja millist võrdlusalust kasutatakse lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamisel nendele õhusõiduki käitajatele, kelle taotlused Keskkonnaministeerium Euroopa Komisjonile esitas, arvutab Keskkonnaministeerium vastavalt Euroopa Komisjoni otsusele 2011/638/EL ja avaldab oma veebilehel järgmised lubatud heitkoguse ühikute hulgad:
 1) lubatud heitkoguse ühikute üldhulk vastavaks kauplemisperioodiks, mille arvutamiseks korrutatakse Euroopa Komisjoni otsuses esitatud võrdlusalus taotluses esitatud tonnkilomeetrite arvuga;
 2) igal aastal igale õhusõiduki käitajale eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute hulk, mille arvutamiseks jagatakse kogu kauplemisperioodiks eraldatud lubatud heitkoguse ühikute üldhulk selle kauplemisperioodi aastate arvuga.

 (6) Keskkonnaministeerium eraldab tasuta lubatud heitkoguse ühikud jooksva kalendriaasta kohta Euroopa Komisjoni heakskiidu korral paikse heiteallika ja õhusõiduki käitajatele iga aasta 28. veebruariks.

§ 157. Tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute ülekandmine

  Käesoleva seaduse § 155 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevusalal tegutsevale käitajale toimub tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute ülekandmine kauplemise registris vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele (EL) nr 389/2013.

§ 158. Õhusõiduki käitajate erireserv

 (1) Euroopa Liidu õhusõiduki käitajate erireservi (edaspidi erireserv) suurus on kolm protsenti Euroopa Liidu õhusõiduki käitajate lubatud heitkoguse ühikute üldhulgast.

 (2) Igal kauplemisperioodil võib erireservist tasuta eraldatavaid lubatud heitkoguse ühikuid taotleda õhusõiduki käitaja, kes on alustanud tegevust käesoleva seaduse § 155 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevusalal pärast seireaastat või kelle tonnkilomeetrite arv suureneb seireaasta ja kauplemisperioodi teise aasta vahelisel ajal keskmiselt enam kui 18 protsenti aastas ning kes ei jätka täielikult ega osaliselt teise õhusõiduki käitaja tegevust.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 tingimustele vastav õhusõiduki käitaja võib taotleda erireservist lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamist, esitades Keskkonnaministeeriumile kauplemisperioodi kolmanda aasta 30. juuniks asjakohase taotluse.

 (4) Õhusõiduki käitajale, kelle tonnkilomeetrite arv suurenes seireaasta ja kauplemisperioodi teise aasta vahelisel ajal enam kui 18 protsenti aastas, eraldatakse samal kauplemisperioodil maksimaalselt üks miljon tasuta lubatud heitkoguse ühikut.

§ 159. Erireservist lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise taotlus

 (1) Käesoleva seaduse § 158 lõike 3 alusel esitatavas taotluses esitatakse:
 1) tonnkilomeetrite andmed kauplemisperioodi teise aasta kohta, mis on tõendatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ lisadele IV ja V;
 2) tõendid selle kohta, et käesoleva seaduse § 158 lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud.

 (2) Käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 nimetatud tingimustele vastavad õhusõiduki käitajad märgivad taotluses lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule seireaasta ja kauplemisperioodi teise aasta vahelisel ajal läbitud:
 1) tonnkilomeetrite arvu suurenemise protsentides;
 2) tonnkilomeetrite absoluutarvu kasvu;
 3) tonnkilomeetrite absoluutarvu kasvu, mis ületab käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 märgitud protsendimäära.

 (3) Keskkonnaministeerium esitab käesoleva seaduse § 158 lõike 3 ja käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuete kohased taotlused Euroopa Komisjonile kuue kuu jooksul alates käesoleva seaduse § 158 lõike 3 kohase taotluse esitamise tähtajast.

 (4) Kolme kuu jooksul pärast seda, kui Euroopa Komisjon on teinud otsuse selle kohta, millist võrdlusalust kasutatakse lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamisel nendele õhusõiduki käitajatele, kelle taotlused Keskkonnaministeerium Euroopa Komisjonile esitas, arvutab ja avaldab Keskkonnaministeerium erireservist igale nimetatud õhusõiduki käitajale eraldatava tasuta lubatud heitkoguse ühikute üldhulga ja igal aastal eraldatavate tasuta lubatud heitkoguse ühikute hulga.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud üldkoguse arvutamiseks korrutatakse Euroopa Komisjoni otsuses esitatud võrdlusalus:
 1) taotluses märgitud tonnkilomeetrite arvuga, kui tegemist on käesoleva seaduse § 155 lõike 1 alusel kehtestatud määruse kohaldamisalasse kuuluva õhusõiduki käitajaga;
 2) taotluses märgitud tonnkilomeetrite absoluutarvu kasvuga, mis ületab käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 märgitud protsendimäära, kui tegemist on käesoleva seaduse § 158 lõike 3 kohaldamisalasse kuuluva õhusõiduki käitajaga.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud igal aastal eraldatavate tasuta lubatud heitkoguse ühikute arvutamiseks jagatakse õhusõiduki käitaja tasuta lubatud heitkoguse ühikute üldhulk täiskalendriaastate arvuga, mis on jäänud selle kauplemisperioodi lõpuni, millega tasuta lubatud heitkoguse ühikud on seotud.

§ 160. Paiksete heiteallikate ja õhusõiduki käitajate lubatud heitkoguse ühikute müük enampakkumisel

 (1) Riik paneb enampakkumisele kõik paiksete heiteallikate käitajate lubatud heitkoguse ühikud, mida vastavalt käesoleva seaduse §-le 164 ja komisjoni otsusele 2011/278/EL ei eraldata tasuta.

 (2) Riik paneb igal aastal enampakkumisele õhusõiduki käitajate lubatud heitkoguse ühikud, mille Euroopa Komisjon on riigile määranud Euroopa Liidu tõendatud summaarsest lennunduse heitkogusest aastal 2010.

 (3) Enampakkumine toimub vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele (EÜ) nr 1031/2010 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemissüsteem, kohase kasvuhoonegaaside saastekvootide enampakkumise ajastamise, haldamise ja muude aspektide kohta (ELT L 302, 18.11.2010, lk 1–41).

 (4) Lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 161. Enampakkumisel saadud tulu kasutamine

 (1) Enampakkumisel saadud tulu laekub riigieelarvesse ning seda kasutatakse kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga. Igal aastal kajastatakse riigieelarves selle aasta enampakkumise tulude ja kulude maht. Riigi eelarvestrateegias märgitakse enampakkumisest saadud tulu kasutamise kavandatud jaotus, määratakse kliimapoliitikaga seotud meetmete sihtotstarve ning tulu kasutamise eest vastutavad ministrid. Enampakkumise tulust kaetakse kauplemissüsteemi Eestiga seotud enampakkumise halduskulud.

 (2) Kauplemisperioodi 2013–2020 enampakkumisel saadud tulu kasutamise ja aruandluse üldtingimused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt riigi eelarvestrateegias määratud meetmete elluviimiseks võib tulu kasutamise eest vastutav minister kehtestada määrusega enampakkumisest saadud tulu kasutamise tingimused ja korra.
[RT I, 23.12.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

 (4) Vähemalt 50 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud enampakkumisel saadud tulust, sealhulgas Eestile solidaarsuse ja majanduskasvu eesmärgil eraldatud lubatud heitkoguse ühikutest saadud kogutulu või selle tuluga samaväärne summa, kasutatakse kasvuhoonegaaside heitkoguse teket piiravate eesmärkide saavutamise rahastamiseks. Need eesmärgid on:
 1) vähem keskkonnahäiringut tekitavatele transpordiliikidele ja ühistranspordile ülemineku ergutamine;
 2) taastuvenergeetika arendamine, et saavutada Eesti eesmärk suurendada taastuvenergia osatähtsust 2020. aastaks 25 protsendini, samuti teiste, ohutule ja säästvale, vähem süsihappegaasi heitmeid tekitavale majandusele üleminekut soodustavate tehnoloogiate väljaarendamine ning Euroopa Liidu eesmärgi suurendada energiatõhusust 2020. aastaks 20 protsendi võrra saavutamisele kaasa aitamine;
 3) energiatõhususe ja puhaste tehnoloogiate alase teadus- ja arendustegevuse rahastamine sektorites, mis on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/87/EÜ;
 4) energiatõhususe parandamise ja energiasäästu meetmete kasutusele võtmine;
 5) kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise ja kliimamuutuste mõjuga kohanemise alase teadus- ja arendustegevuse ning näidisprojektide rahastamine;
 6) panustamine ülemaailmsesse energiatõhususe ja taastuvenergia fondi ning kohanemisfondi;
 7) kliimamuutuste mõjuga kohanemine ja kliimamuutuste leevendamine;
 8) osalemine Eesti ja Euroopa energiatehnoloogiate strateegilise plaani ning Euroopa tehnoloogiaplatvormide algatustes, samuti kliimamuutuste leevendamise poliitika ja energiapoliitika planeerimises ning nende poliitikate tulemuslikkuse seires;
 9) raadamise vältimise, metsastamise hoogustamise ja metsade ulatuslikuma uuendamise meetmete kasutusele võtmine arenguriikides, kes on ratifitseerinud kliimamuutuste raamkonventsiooni, ning tehnosiirde ja kliimamuutuste ebasoodsa mõjuga kohanemise hõlbustamine nendes riikides;
 10) süsinikdioksiidi sidumine metsanduses.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2 ja 4 nimetatud eesmärkide saavutamiseks antavate toetuste hulgas antakse väikeelamutes taastuvenergia kasutuselevõtu ja küttesüsteemide uuendamise toetust.

 (6) Käesoleva seaduse § 160 lõikes 2 nimetatud õhusõiduki käitajate lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadud kogu tulu kasutatakse järgmiste kasvuhoonegaaside heitkoguse teket piiravate eesmärkide saavutamise rahastamiseks:
 1) käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1 ja 5–10 nimetatud eesmärkide saavutamise meetmete elluviimine;
 2) kliimamuutuste leevendamis- ja kohanemisprotsessiga seotud teadus- ja arendustegevus, eriti aeronautika ja õhutranspordi valdkonnas.

 (7) Lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest saadavate vahendite kasutamiseks võib vahendite kasutaja sõlmida halduslepingu riigi osalusega eraõigusliku juriidilise isikuga halduskoostöö seaduses sätestatud tingimustel ja korras, kohaldamata nimetatud seaduse § 6 lõiget 2. Halduslepinguga võib muu hulgas isikutele üle anda toetuste andmise ülesande ning kõigi selle ülesande täitmiseks vajalike toimingute sooritamise õiguse.
[RT I, 23.12.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

 (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud halduslepingu täitmise üle teostab järelevalvet halduslepingu sõlminud vahendite kasutaja.
[RT I, 23.12.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

 (9) Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud halduslepingu alusel haldusülesande saanud isikul jätkata haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise vahendite kasutaja, kes on sõlminud asjaomase halduslepingu.
[RT I, 23.12.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

§ 162. Enampakkumistel otsepakkumiste tegemise loa taotlemine

 (1) Enampakkumisel otsepakkumiste esitamiseks kas omaenese või oma põhitegevusala klientide nimel peavad väärtpaberituru seaduse § 47 lõike 1 punktis 9 nimetatud isikud selleks taotlema loa Finantsinspektsioonilt.

 (2) Enda või oma klientide nimel otsepakkumiste esitamiseks selliste enampakkumistoodete enampakkumisel, mis ei ole finantsinstrumendid, peavad investeerimisühingud ja krediidiasutused taotlema loa Finantsinspektsioonilt.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel saab luba taotleda investeerimisühing, kellel on Finantsinspektsiooni antud investeerimisühingu tegevusluba, mis vastab väärtpaberituru seaduse § 40 lõikele 1.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel saab luba taotleda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (ELT L 177, 30.06.2006, lk 1–200) vastava tegevusloaga krediidiasutus, mis vastab krediidiasutuste seaduse § 3 lõikele 1.

§ 163. Enampakkumistel otsepakkumiste tegemise loa andmine ja järelevalve teostamine

 (1) Käesoleva seaduse § 162 lõigetes 1 ja 2 nimetatud loa andmise menetlus toimub väärtpaberituru seaduse §-des 51–53, § 54 lõigetes 2 ja 3, § 55 lõigetes 1–41 ning §-des 551 ja 56 sätestatut järgides.

 (2) Käesoleva seaduse § 162 lõigetes 1 ja 2 nimetatud luba antakse üksnes tingimusel, et taotleja täidab Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1031/2010 artikli 59 lõikes 5 esitatud nõudeid ning esitab seda arvesse võttes väärtpaberituru seaduse § 54 lõike 1 punktides 1–5, 7–10, 12, 13 ja 15 nimetatud dokumendid. Väärtpaberituru seaduse § 54 lõike 1 punktis 12 nimetatud sise-eeskirjade või nende projektide esitamisel tuleb lähtuda ka komisjoni määruse (EL) nr 1031/2010 artikli 59 lõikes 2 sätestatust.

 (3) Finantsinspektsioon võib käesoleva seaduse § 162 lõigetes 1 ja 2 nimetatud loa vastavalt väärtpaberituru seaduse §-le 58 kehtetuks tunnistada, tuginedes Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 1031/2010 sätestatud erisustele ja nimetatud määruse artikli 59 lõike 6 punktis c sätestatule. Käesoleva seaduse § 162 lõigetes 1 ja 2 nimetatud loa kehtetuks tunnistamisel kaasatakse menetlusse käesoleva seaduse §-s 222 nimetatud järelevalveasutus.

 (4) Järelevalve teostamiseks käesolevas seaduses sätestatud ja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1031/2010 artikli 59 lõigetes 2 ja 5 esitatud nõuete üle on Finantsinspektsioonil õigus tasuta saada kasvuhoonegaaside heitkoguste aruandluse andmeid kauplemise registrist.

 (5) Käesoleva seaduse § 162 lõigetes 1 ja 2 nimetatud loa taotleja või nimetatud loa saanud isiku suhtes Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1031/2010 artikli 59 lõigetes 2, 3 ja 5 esitatud nõuete täidetuse kontrollimisel ja ettekirjutuse tegemisel on Finantsinspektsioonil kõik finantsinspektsiooni seadusest tulenevad ning väärtpaberituru seaduse § 230 lõigetes 1 ja 5, §-des 2303 ja 233, § 234 lõike 1 punktides 1 ja 3, §-s 2341 ning § 235 punktides 1 ja 5 sätestatud õigused.

§ 164. Elektri tootmise eest tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamine

 (1) Elektri tootmise eest perioodil 2013–2019 tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute eest tehtavate investeeringute riikliku kava (edaspidi investeeringute kava) koostamist ja kavasse arvatud investeeringute jaoks tasuta eraldatud lubatud heitkoguse ühikute kasutamist korraldab Keskkonnaministeerium.

 (2) Investeeringute kavasse arvamist võib taotleda kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemissüsteemi kuuluv käitis, mis on olnud tegev või asjakohast investeerimist alustanud enne 2008. aasta 31. detsembrit ning mille käitaja on:
 1) elektriettevõtja, kes toodab elektrienergiat, või
 2) koostootja, kes toodab elektrienergiat tõhusa koostootmise režiimil.

 (3) Käitajale 2013. aasta eest investeeringute kava alusel tasuta eraldatavad lubatud heitkoguse ühikud võivad moodustada maksimaalselt 70 protsenti aastatel 2005–2007 selle käitise elektritootmise käigus elektri riigisisese lõpptarbimise katmisel tekkinud tõendatud keskmisest kasvuhoonegaaside heitkogusest. Kui käitis alustas tööd pärast 2007. aastat, eraldatakse 2013. aasta eest investeeringute kava alusel maksimaalselt 70 protsenti tasuta eraldatavaid lubatud heitkoguse ühikuid eelneva tõhususe võrdlusaluse põhjal. Pärast 2013. aastat väheneb tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute määr kümme protsendipunkti aastas.

 (4) Perioodil 2013–2019 elektri tootmise eest eraldatavate tasuta lubatud heitkoguse ühikute eelneva tõhususe võrdlusaluse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

 (5) Investeeringute kavasse investeeringute arvamise taotluste esitamise tähtaja, mis avaldatakse koos investeeringute kavasse arvamise taotluse vormiga Keskkonnaministeeriumi veebilehel, kuulutab välja valdkonna eest vastutav minister.

 (6) Taotluse alusel investeeringute kavasse arvatav investeering peab:
 1) vähendama kulutõhusalt otseselt või kaudselt kasvuhoonegaaside heitkoguseid;
 2) olema kooskõlas energiamajanduse riikliku arengukavaga aastani 2020, mille Riigikogu on kinnitanud oma otsusega 2009. aasta 15. juunil;
 3) olema kooskõlas õigusaktidega, ei tohi tugevdada käitaja turgu valitsevat seisundit ega põhjustada põhjendamatut konkurentsimoonutust;
 4) täiendama investeeringuid, mida Eestil tuleb teha selleks, et saavutada muid Euroopa Liidu õigusest tulenevaid eesmärke või õiguslikke nõudeid, kusjuures investeering ei tohi suurendada aastatel 2013–2019 käitise elektritootmise kogumahtu;
 5) mitmekesistama elektritootmise energia- ja tarneallikaid ning vähendama energiatootmisega seotud kasvuhoonegaaside heitkogust;
 6) tagama investeeringu tulemuse jätkusuutlikkuse ka pärast 2019. aastat, välja arvatud juhul, kui tegemist on investeeringuga katsetamisel olevatesse uutesse tehnoloogiatesse;
 7) olema taotletavate tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute turuväärtusega samaväärne või väiksem taotluse kohaselt elluviidava investeeringu maksumusest.

 (7) Kui taotluses nimetatud investeering ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud nõuetele, peab taotleja seda üksikasjalikult põhjendama.

 (8) Keskkonnaministeerium esitab investeeringute kava heakskiitmiseks Euroopa Komisjonile.

 (9) Vabariigi Valitsus kinnitab Euroopa Komisjoni heakskiidetud investeeringute kava korraldusega.

§ 165. Elektri tootmise eest tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute kasutamine

 (1) Investeeringute kava alusel tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute kasutamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

 (2) Investeeringute kava alusel tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute kasutamise tingimuste ja korraga sätestatakse lubatud heitkoguse ühikute:
 1) saaja kohustused;
 2) eraldamise tingimused ja kord;
 3) kasutamise aruandluse ja aruannete auditeerimise kord;
 4) saaja üle järelevalve teostamise kord.

 (3) Kui käitajale on eraldatud investeeringute kava alusel lubatud heitkoguse ühikud ja käitaja ei täida tasuta eraldatud lubatud heitkoguse ühikute kasutamise tingimusi ega korda sellises ulatuses, et selle tagajärjena ei viida investeeringute kavas märgitud investeeringut õigeaegselt ellu, peab käitaja kandma Keskkonnaministeeriumi määratud kontole investeeringute kava alusel talle eraldatud lubatud heitkoguse ühikute väärtuses raha ja intressi vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud määrusele. Intressimäär on kuue kuu Euribor, millele lisandub viis protsenti aastas. Intressiarvestuse baasiks on 360-päevane periood.

4. jaotis Heitkoguste seire, aruandlus ja lubatud heitkoguse ühikute tagastamine 

§ 166. Seirekava ja aruandlus

 (1) Käesoleva seaduse § 155 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevusalal tegutsev paikse heiteallika käitaja esitab koos heitkoguse loa taotlusega Keskkonnaministeeriumile seirekava, mis on koostatud vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele (EL) nr 601/2012.

 (2) Kui õhusõiduki käitaja alustab tegevust käesoleva seaduse § 155 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevusalal, esitab ta Keskkonnaministeeriumile seirekava vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele (EL) nr 601/2012. Õhusõiduki käitajate tonnkilomeetrite andmete seire toimub vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ IV lisale.

 (3) Paikse heiteallika või õhusõiduki käitaja kontrollib regulaarselt, kas tema kasutatavat seiremetoodikat saab parandada, ja esitab Keskkonnaministeeriumile heakskiitmiseks sellekohase aruande vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 601/2012 artiklile 69.

 (4) Paikse heiteallika või õhusõiduki käitaja esitab Keskkonnaministeeriumile ajakohastatud seirekava enne iga olulist muudatust kasutatavas seiremetoodikas.

 (5) Õhusõiduki käitaja vaatab seirekava läbi enne iga kauplemisperioodi algust ja vajaduse korral esitab Keskkonnaministeeriumile ajakohastatud seirekava.

 (6) Keskkonnaministeerium kiidab paikse heiteallika või õhusõiduki käitaja esitatud seirekava heaks 30 päeva jooksul Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 601/2012 nõuetele vastava seirekava esitamisest arvates ja uuesti pärast iga olulist muudatust käitaja kasutatavas seiremetoodikas.

 (7) Käesoleva seaduse § 155 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevusalal tegutsev käitaja esitab Keskkonnaministeeriumile iga aasta 25. märtsiks eelmise kalendriaasta kasvuhoonegaaside heitkoguse tõendatud aruande (edaspidi heitkoguse aruanne) ja korraldab eelmise kalendriaasta heitkoguse tõendamise kauplemise registris. Õhusõiduki käitajate tonnkilomeetrite andmete aruandlus toimub vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ IV lisale.

 (8) Kui käesoleva seaduse § 155 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevusalal tegutsev käitaja ei ole 25. märtsiks korraldanud kauplemise registrisse eelmise kalendriaasta heitkoguse tõendatud andmete sisestamist, koostab Keskkonnaministeerium paikse heiteallika või õhusõiduki käitaja eelmise kalendriaasta tegevuse kohta kasvuhoonegaaside heitkoguse konservatiivse hinnangu ja sisestab selle põhjal arvutatud kasvuhoonegaaside heitkoguse kauplemise registrisse.

§ 167. Tõendamine

 (1) Tõendamine on heitkoguse aruandes esitatud andmete usaldusväärsuse ja täpsuse hindamine, mida teeb akrediteeritud tõendaja vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele (EL) nr 600/2012 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 15 ja selle lisale V.
[RT I, 03.07.2017, 4 - jõust. 13.07.2017]

 (2) Ühisrakendusprojektide elluviimise käigus tekkivaid heitkoguse vähendamise ühikuid võib tõendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik.

§ 168. Lubatud heitkoguse ühikute tagastamine, kehtetuks tunnistamine ja asendamine

 (1) Paikse heiteallika või õhusõiduki käitaja tagastab kauplemise registris iga aasta 30. aprilliks eelmise kalendriaasta heitkoguse aruandele vastava koguse lubatud heitkoguse ühikuid, mis tekivad käesoleva seaduse § 155 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevusaladest ja mis on tõendatud vastavalt käesoleva seaduse § 167 lõikele 1.

 (2) Käesoleva seaduse § 166 lõikes 8 nimetatud juhul peab paikse heiteallika või õhusõiduki käitaja kauplemise registris tagastama Keskkonnaministeeriumi sisestatud kasvuhoonegaaside heitkogusele vastava hulga lubatud heitkoguse ühikuid.

 (3) Paikse heiteallika või õhusõiduki käitaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmisel kasutada tõendatud heitkoguse vähendamise ühikuid ja heitkoguse vähendamise ühikuid vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele (EL) nr 1123/2013 rahvusvaheliste ühikute kasutusõiguste määramise kohta vastavalt direktiivile 2003/87/EÜ (ELT 299, 09.11.2013, lk 32–33).

 (4) Paikse heiteallika või õhusõiduki käitaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmisel kasutada teise Euroopa Liidu liikmesriigi eraldatud lubatud heitkoguse ühikuid.

 (5) Paikse heiteallika käitaja ei või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmisel kasutada õhusõiduki käitajale eraldatud lubatud heitkoguse ühikuid.

 (6) Isiku kirjaliku taotluse alusel tunnistab Keskkonnaministeerium isiku omandis olevad heitkoguse ühikud kehtetuks kümne päeva jooksul nõude saamisest.

 (7) Neli kuud pärast iga kauplemisperioodi algust tunnistab Keskkonnaministeerium kehtetuks lubatud heitkoguse ühikud, mille kehtivusaeg on lõppenud ja mida ei ole tagastatud või kehtetuks tunnistatud. Keskkonnaministeerium asendab nimetatud alusel kehtetuks tunnistatud lubatud heitkoguse ühikud kehtivate lubatud heitkoguse ühikutega.

§ 169. Lubatud heitkoguse ühikute hüvitis

 (1) Käesoleva seaduse § 155 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevusalal tegutsev käitaja, kes ei ole käesoleva seaduse § 168 lõikes 1 kehtestatud lubatud heitkoguse ühikute tagastamise nõuet tähtajaks täitnud, on kohustatud tagastamata jäänud heitkoguse eest tasuma lubatud heitkoguse ühikute hüvitist 100 eurot iga ülemääraselt õhku paisatud tonni süsinikdioksiidi ekvivalendi kohta, mille osas lubatud heitkoguse ühikud on tagastamata. Nimetatud rahasumma tasumine ei vabasta seda käitajat kohustusest tagastada ülemäärasele heitkogusele vastav hulk lubatud heitkoguse ühikuid hiljemalt järgmise kalendriaastaga seotud lubatud heitkoguse ühikute tagastamisel. Lubatud heitkoguse ühikute hüvitist suurendatakse vastavalt Euroopa tarbijahinnaindeksile.

 (2) Lubatud heitkoguse ühikute hüvitise nõuab sisse Keskkonnainspektsioon ning see kantakse riigieelarvesse.

§ 170. Informatsiooni avalikkus

 (1) Teabe tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute eralduskavade ning kauplemissüsteemi kuuluvate käitajate paiksetest heiteallikatest või õhusõidukitest pärinevate kasvuhoonegaaside iga-aastaste heitkoguste kohta avalikustab Keskkonnaministeerium oma veebilehel.

 (2) Lubatud heitkoguse ühikute tagastamise nõuet rikkuvate käitajate nimed avalikustab Keskkonnaministeerium oma veebilehel.

2. jagu Ühisrakendus ja puhta arengu mehhanism 

§ 171. Ühisrakendus

 (1) Ühisrakendus käesoleva seaduse tähenduses on Kyoto protokolli artiklis 6 sätestatud projektitegevus, mille raames Kyoto protokolli ratifitseerinud arenenud riik või arenenud riigi käitaja, rahastades kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise projekti teises Kyoto protokolli ratifitseerinud arenenud riigis, saab õiguse omada selle projekti elluviimise tulemusena saavutatud kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise ühikuid Kyoto protokolli lisas B märgitud kohustuse täitmiseks.

 (2) Heitkoguse vähendamise ühik on käesoleva seaduse tähenduses ühisrakenduse elluviimise tulemusena vähendatud kasvuhoonegaaside heitkogus, mis on väljendatud süsinikdioksiidi ekvivalendina.

§ 172. Puhta arengu mehhanism

 (1) Puhta arengu mehhanism käesoleva seaduse tähenduses on Kyoto protokolli artiklis 12 sätestatud projektitegevus, mille raames Kyoto protokolli ratifitseerinud arenenud riik või arenenud riigi käitaja, rahastades kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise projekti Kyoto protokolli ratifitseerinud arenguriigis, saab õiguse omada selle projekti elluviimise tulemusena saavutatud kasvuhoonegaaside tõendatud heitkoguse vähendamise ühikuid Kyoto protokolli lisas B märgitud kohustuse täitmiseks.

 (2) Tõendatud heitkoguse vähendamise ühik käesoleva seaduse tähenduses on puhta arengu mehhanismi elluviimise tulemusena vähendatud kasvuhoonegaaside heitkogus, mis on väljendatud süsinikdioksiidi ekvivalendina.

§ 173. Ühisrakenduse ja puhta arengu mehhanismi projektitegevust käsitleva teabe ning kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise aastaaruannete avalikustamine

  Keskkonnaministeerium avalikustab teabe ühisrakenduse ja puhta arengu mehhanismi projektitegevuse kohta oma veebilehel.

§ 174. Projektitegevusest saadud ühikute kasutamine kauplemissüsteemis

 (1) Kui käesoleva seaduse § 155 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevusalal tegutsev käitaja ei ole ära kasutanud talle kauplemisperioodiks 2008–2012 antud tõendatud heitkoguse vähendamise ühikute ja heitkoguse vähendamise ühikute kasutamise õigust vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 2 ja 3, võib käitaja esitada Keskkonnaministeeriumile taotluse järgmiste ühikute vahetamiseks alates 2013. aastast kehtivate lubatud heitkoguse ühikute vastu:
 1) tõendatud heitkoguse vähendamise ühikud ja heitkoguse vähendamise ühikud, mis on eraldatud heitkoguste vähendamise eest kuni 2012. aasta 31. detsembrini puhta arengu mehhanismi või ühisrakenduse projektide käigus, mille elluviimine oli kauplemissüsteemis lubatud kauplemisperioodil 2008–2012;
 2) enne 2013. aastat registreeritud puhta arengu mehhanismi või ühisrakenduse projektide tõendatud heitkoguse vähendamise ühikud ja heitkoguse vähendamise ühikud, mis on eraldatud alates 2013. aastast toimunud heitkoguste vähendamise eest;
 3) alates 2013. aastast vähim arenenud riikides alustatud uute puhta arengu mehhanismi projektide tõendatud heitkoguse vähendamise ühikud, mis on eraldatud alates 2013. aastast teostatud heitkoguste vähendamise eest.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkt 2 kehtib kõigi puhta arengu mehhanismi projektide tõendatud heitkoguse vähendamise ühikute ja heitkoguse vähendamise ühikute suhtes, mille elluviimine oli kauplemisperioodil 2008–2012 kauplemissüsteemis lubatud.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkt 3 kehtib kõigi puhta arengu mehhanismi projektide tõendatud heitkoguse vähendamise ühikute suhtes, mille elluviimine oli kauplemisperioodil 2008–2012 kauplemissüsteemis lubatud, seni kuni vähim arenenud riik on Euroopa Liiduga sõlminud asjaomase kliimaalase lepingu või kuni aastani 2020, olenevalt sellest, kumb saabub varem.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ühikuid võib kasutada kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyoto protokolli ning nende põhjal vastu võetud otsuste kohaselt, välja arvatud:
 1) tuumarajatistega seotud projektitegevuses;
 2) maa kasutamise, maakasutuse muutmise ja metsandusega seotud projektitegevuses.

 (5) Ajavahemikul 2008–2020 võib käesoleva seaduse § 155 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses nimetatud tegevusalal tegutsev paikse heiteallika käitaja kasutada oma kohustuste täitmiseks tõendatud heitkoguse vähendamise ühikuid ja heitkoguse vähendamise ühikuid maksimaalselt 11 protsendi ulatuses talle kauplemisperioodil 2008–2012 tasuta eraldatud lubatud heitkoguse ühikute hulgast.

 (6) Käesoleva seaduse § 155 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevusalal tegutsev õhusõiduki käitaja võib kauplemisperioodil 2013–2020 kasutada tõendatud heitkoguse vähendamise ühikuid ja heitkoguse vähendamise ühikuid maksimaalselt 1,5 protsendi ulatuses oma tõendatud kasvuhoonegaaside heitkogusest samal kauplemisperioodil.

 (7) Kauplemissüsteemi siseneja võib kauplemisperioodil 2013–2020 kasutada tõendatud heitkoguse vähendamise ühikuid ja heitkoguse vähendamise ühikuid maksimaalselt 4,5 protsendi ulatuses oma tõendatud kasvuhoonegaaside heitkogusest samal kauplemisperioodil.

 (8) Keskkonnaministeerium kiidab heaks üksnes projektitegevused, mille kõikide projektiosaliste registrijärgne asukoht asub selliseid projekte käsitleva rahvusvahelise lepingu sõlminud riigis, või riigis või osariigi või piirkonna taseme haldusüksuses, mille kauplemissüsteem on seotud Euroopa Liidu kauplemissüsteemiga.

3. jagu Roheline investeerimisskeem 

§ 175. Roheline investeerimisskeem

 (1) Roheline investeerimisskeem käesoleva seaduse tähenduses on Kyoto protokolli artikli 17 kohaste riigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest saadavate vahendite suunamine keskkonnasäästlikesse projektidesse või programmidesse.

 (2) Riigi lubatud heitkoguse ühik on käesoleva seaduse tähenduses ühik, mis annab riigile õiguse emiteerida kindlaksmääratud perioodi jooksul välisõhku üks tonn süsinikdioksiidi ekvivalenti.

 (3) Rohelise investeerimisskeemi kaudu toetatakse lisaks muudele keskkonnasäästlikele projektidele ja programmidele ka füüsiliste isikute väikeelamute rekonstrueerimist, väikeelamutele taastuvenergia tootmisseadmete soetamist ja paigaldamist ning elektriautode ja nende laadimisseadmete soetamist ja paigaldamist.

§ 176. Topeltarvestuse vältimine

  Keskkonnaministeerium ei eralda heitkoguse vähendamise ühikuid ega tõendatud heitkoguse vähendamise ühikuid projektitegevuste eest, mis vähendavad või piiravad kauplemissüsteemi kuuluvate käitajate tegevusest tulenevaid kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

§ 177. Rohelise investeerimisskeemi rakendamine

 (1) Vabariigi Valitsus määrab korraldusega iga rohelise investeerimisskeemi rakendamiseks sõlmitava riigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise kokkuleppe alusel saadavate vahendite kasutajaks asjaomase ministri (edaspidi vahendite kasutaja) ning vajaduse korral vahendite kasutamise üldtingimused.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korralduse täitmiseks võib vahendite kasutaja kehtestada määrusega riigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest saadud vahendite kasutamise tingimused ja korra.

 (3) Riigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise korraldamiseks, kauplemisest saadavate vahendite kasutamiseks ning rohelise investeerimisskeemi rakendamiseks võib vahendite kasutaja sõlmida halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud tingimustel ja korras, kohaldamata nimetatud seaduse § 6 lõiget 2. Halduslepinguga võib muu hulgas üle anda isikutele toetuste andmise ülesande ning kõigi selle ülesande täitmiseks vajalike toimingute sooritamise õiguse.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud halduslepingu täitmise üle teostab järelevalvet halduslepingu sõlminud vahendite kasutaja.

 (5) Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud halduslepingu alusel haldusülesande saanud isikul jätkata haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise vahendite kasutaja, kes on sõlminud asjaomase halduslepingu.

§ 178. Riigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest saadud vahendite kasutamise tingimused ja kord ning taotleja kohustused

 (1) Käesoleva seaduse § 177 lõikes 2 nimetatud määruses sätestatakse riigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest saadud vahenditest toetuse andmiseks:
 1) toetuse andmise eesmärk ja toetatavad meetmed;
 2) abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud;
 3) toetuse maksimaalne määr ja omafinantseeringu vajaduse korral selle minimaalne määr;
 4) taotlejale esitatavad nõuded;
 5) toetuse taotluse kohta esitatavad nõuded;
 6) toetuse taotluse hindamise kriteeriumid ja hindamise kord;
 7) toetuse taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 järgi võib toetuse taotlejale kehtestada järgmisi nõudeid:
 1) taotleja on maksevõimeline;
 2) taotleja ei ole varem sama kulu hüvitamiseks riigieelarvest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest raha saanud;
 3) taotleja vastab muudele vahendite kasutamise tingimustes sätestatud nõuetele.

 (3) Taotleja on kohustatud:
 1) tõendama taotluse menetleja nõudmisel raha kasutamise tingimustes ettenähtud omafinantseeringu või muude finantsvahendite või dokumentide olemasolu;
 2) esitama taotluse menetleja nõudmisel lisateavet taotleja ja toetuse taotluse kohta;
 3) võimaldama kontrollida toetuse taotluse ja taotleja vastavust nõuetele, sealhulgas teha paikvaatlust;
 4) teavitama viivitamata taotluse menetlejat toetuse taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada toetuse taotluse kohta otsuse tegemist.

4. jagu Kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramine sektorites, mis ei kuulu kauplemissüsteemi 

§ 179. Jagatud kohustuse otsus

 (1) Kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramist sektorites, mis ei kuulu kauplemissüsteemi (transport, põllumajandus, jäätmemajandus, kuni 20-megavatise nimisoojusvõimsusega põletusseadmete käitamine ning lahustite ja teiste toodete kasutamine), reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus 406/2009/EÜ, milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020 (ELT L 140, 05.06.2009, lk 136–148) (edaspidi jagatud kohustuse otsus).

 (2) Kui riigi kasvuhoonegaaside tegelik heitkogus aastas on väiksem selleks aastaks Euroopa Komisjoni poolt riigile määratud kasvuhoonegaaside heitkoguse piirkogusest ja riik otsustab sõlmida jagatud kohustuse otsuse kohase müügilepingu, laekub müügilepingu alusel saadav tulu riigieelarvesse.

 (3) Kui riigi kasvuhoonegaaside tegelik heitkogus aastas on suurem selleks aastaks Euroopa Komisjoni poolt riigile määratud kasvuhoonegaaside heitkoguse piirkogusest ja riik otsustab sõlmida jagatud kohustuse otsuse kohase ostulepingu, kaetakse ostulepinguga kaasnev kulu riigieelarvest.
[RT I, 03.07.2017, 5 - jõust. 13.07.2017]

 (4) Jagatud kohustuse otsuse kohase kauplemise tegevusplaan määratakse riigi eelarvestrateegias.

§ 180. Jagatud kohustuse otsuse kohased müügilepingud

 (1) Vabariigi Valitsus määrab korraldusega iga jagatud kohustuse otsuse kohase müügilepingu alusel saadavate vahendite kasutajaks asjaomase ministri (edaspidi vahendite kasutaja) ning vajaduse korral vahendite kasutamise üldtingimused.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korralduse täitmiseks võib vahendite kasutaja kehtestada määrusega jagatud kohustuse otsuse kohasest kauplemisest saadud vahendite kasutamise tingimused ja korra.

 (3) Jagatud kohustuse otsuse kohase müügilepingu alusel saadavate vahendite kasutamiseks ning vahendite suunamiseks keskkonnasäästlikesse projektidesse ja programmidesse võib vahendite kasutaja sõlmida halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud tingimustel ja korras, kohaldamata nimetatud seaduse § 6 lõiget 2. Halduslepinguga võib muu hulgas üle anda isikutele toetuste andmise ülesande ning selle ülesande täitmiseks vajalike toimingute sooritamise õiguse.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud halduslepingu täitmise üle teostab järelevalvet halduslepingu sõlminud vahendite kasutaja.

 (5) Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud halduslepingu alusel haldusülesande saanud isikul jätkata haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise vahendite kasutaja, kes on sõlminud asjaomase halduslepingu.

 (6) Jagatud kohustuse otsuse kohasest müügilepingust saadud vahendid suunatakse kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendavatesse või piiravatesse projektidesse või programmidesse sektorites, mis ei kuulu kauplemissüsteemi.

§ 181. Jagatud kohustuse otsuse kohasest kauplemisest saadud vahendite kasutamise tingimused ja kord ning taotleja kohustused

 (1) Käesoleva seaduse § 180 lõikes 2 nimetatud määruses sätestatakse jagatud kohustuse otsuse kohasest kauplemisest saadud vahenditest toetuse andmiseks järgmised andmed:
 1) toetuse andmise eesmärk ja toetatavad meetmed;
 2) abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud;
 3) toetuse maksimaalne määr ja omafinantseeringu vajaduse korral selle minimaalne määr;
 4) taotlejale esitatavad nõuded;
 5) toetuse taotluse kohta esitatavad nõuded;
 6) toetuse taotluse hindamise kriteeriumid ja hindamise kord;
 7) toetuse taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord.

 (2) Toetuse taotlejale võib kehtestada käesoleva seaduse § 178 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõudeid ja kohustusi.

§ 182. Jagatud kohustuse otsuse kohased ostulepingud

 (1) Vabariigi Valitsus volitab korraldusega iga jagatud kohustuse otsuse kohase ostulepingu allkirjastajaks valdkonna eest vastutava ministri ja määrab ostulepingu täitmisest aruandmise korra.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korralduse täitmisel tagab valdkonna eest vastutav minister, et ostulepingu kohaselt suunab tehingus osalev müüjariik müügist saadud vahendid keskkonnasäästlikesse tegevustesse.

41. jagu Kauplemisskeemide alusel antud toetuse tagasinõudmine 
[RT I, 03.07.2017, 5 - jõust. 13.07.2017]

§ 1821. Kliimamuutuste leevendamiseks loodud kauplemisskeemide alusel antud toetuse tagasinõudmine

 (1) Toetuse andja nõuab toetuse tagasi, kui pärast kliimamuutuste leevendamiseks loodud kauplemisskeemide alusel antud toetuse väljamaksmist selgub, et toetuse saaja:
 1) on teadlikult esitanud valeandmeid;
 2) ei ole täitnud toetuse väljamaksmise aluseks olevaid nõudeid;
 3) ei ole kasutanud toetust sihipäraselt;
 4) ei täida toetuse saaja kohustusi.

 (2) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kümne aasta jooksul toetuse andmise otsuse tegemise päevast arvates.

 (3) Riigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisel saadud vahenditest, lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadud tulust või jagatud kohustuse otsuse kohasel kauplemisel saadud vahenditest antud toetuse tagasinõudmise otsus on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses.

 (4) Kui toetuse saaja ei ole tagastanud toetuse summat tähtajaks, on ta kohustatud maksma tähtpäevaks tasumata summalt viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid kogusummas mitte rohkem kui tagasinõutav toetuse summa. Toetuse tagasimaksmisel laekunud maksetest loetakse kõigepealt tasutuks viivis, seejärel tagastamisele kuuluv toetus.

 (5) Kliimamuutuste leevendamiseks loodud kauplemisskeemide alusel antud toetuse tagasinõudmise ja -maksmise täpsustatud tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 03.07.2017, 5 - jõust. 13.07.2017]

5. jagu Osoonikihti kahandavate ainete kasutamise reguleerimine 

§ 183. Osoonikihti kahandavad ained

  Osoonikihti kahandavad ained käesoleva seaduse tähenduses on ained, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2009 osoonikihti kahandavate ainete kohta (ELT L 286, 31.10.2009, lk 1–30) I ja II lisas.

§ 184. Osoonikihti kahandavate ainete käitlemise korraldamine, käitlemine ja käitleja

 (1) Keskkonnaministeerium korraldab osoonikihi kaitsmist ja osoonikihti kahandavate ainete käitlemisega seotud tegevust osoonikihi kaitsmise Viini konventsiooni, osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli ja Euroopa Liidu osoonikihti kahandavate ainete alaste õigusaktide nõuete kohaselt.

 (2) Osoonikihti kahandavate ainete käitlemine on käesoleva seaduse tähenduses osoonikihti kahandavate ainete tootmine, kasutamine, sisse- ja väljavedu, turustamine, kogumine, ringlusse võtmine, taastamine, samuti neid aineid sisaldavate või nendel ainetel põhinevate toodete, seadmete ja mahutite sisse- ja väljavedu, turustamine, paigaldamine, hooldamine, teenindamine, lekkekontroll ja märgistamine.

 (3) Osoonikihti kahandavate ainete, neid aineid sisaldava või nendel ainetel põhineva toote, seadme või mahuti omanik on osoonikihti kahandavate ainete, neid aineid sisaldava või nendel ainetel põhineva toote, seadme või mahuti käitleja.

§ 185. Osoonikihti kahandavate ainete käitlemise piirang

  Osoonikihti kahandavate ainete, neid aineid sisaldavate või nendel ainetel põhinevate toodete ja seadmete käitlemine on piiratud või keelatud. Nende ainete, toodete ja seadmete Euroopa Liitu sisseveo ning Euroopa Liidust väljaveo loa annab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2009 kohaselt Euroopa Komisjon, küsides nimetatud määruses sätestatud juhtudel Keskkonnaministeeriumi nõusolekut.

§ 186. Pädevusnõuded

 (1) Osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate või nendel ainetel põhinevate toodete, seadmete või mahutite käitlemisega tegeleval isikul peavad olema vajalikud teadmised ja oskused, mille olemasolu tõendab erialast väljaõpet kinnitav dokument.

 (2) Osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate või nendel ainetel põhinevate toodete, seadmete või mahutite käitlemisega tegeleva isiku pädevusnõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

 (3) Keskkonnainspektsioon kontrollib üheaegselt seadme kontrollimisega käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku pädevust tõendava dokumendi olemasolu.

§ 187. Toodete, seadmete ja mahutite märgistamine

  Osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavad või nendel ainetel põhinevad tooted, seadmed ja mahutid märgistatakse kemikaaliseaduses sätestatud korras, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1005/2009 esitatud nõudeid.

§ 188. Aruandlus osoonikihti kahandavate ainete kohta

  Maksu- ja Tolliamet esitab Keskkonnaministeeriumile iga aasta 30. aprilliks andmed eelmisel kalendriaastal avastatud osoonikihti kahandavate ainete ebaseaduslike vedude kohta.

6. jagu Fluoritud kasvuhoonegaasid ja nende käitlemine ning fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide, mahutite ja käitlemistoimingute register 

§ 189. Fluoritud kasvuhoonegaasid

  Fluoritud kasvuhoonegaasid on käesoleva seaduse tähenduses ained, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 517/2014 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta ja määruse (EÜ) nr 842/2006 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 150, 20.05.2014, lk 195–230) artikli 2 punktis 1.

§ 190. Fluoritud kasvuhoonegaase käsitlevate õigusaktide rakendamise ja aruandluse korraldamine

  Keskkonnaministeerium korraldab fluoritud kasvuhoonegaase käsitlevate õigusaktide rakendamist ja riigi aruandlust lähtuvalt kliimamuutuste raamkonventsiooni, Kyoto protokolli ja Euroopa Liidu fluoritud kasvuhoonegaaside alaste õigusaktide nõuetest.

§ 191. Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavad tooted, seadmed ja süsteemid ning fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemine ja käitleja

 (1) Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavad tooted, seadmed ja süsteemid on kõik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 517/2014 nimetatud fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavad või nende gaaside sisaldamise võimalusega tooted, seadmed ja süsteemid, kaasa arvatud fluoritud kasvuhoonegaaside transpordiks ja hoidmiseks kasutatavad mahutid.

 (2) Fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemine on käesoleva seaduse tähenduses kõik toimingud fluoritud kasvuhoonegaasidega, mida reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 517/2014 ja selle rakendusmäärustes.

 (3) Fluoritud kasvuhoonegaaside, neid aineid sisaldava või nendel ainetel põhineva toote, seadme või süsteemi omanik on fluoritud kasvuhoonegaaside, neid aineid sisaldava või nendel ainetel põhineva toote, seadme või süsteemi käitleja.

 (4) Fluoritud kasvuhoonegaaside, neid aineid sisaldava või nendel ainetel põhineva toote, seadme või süsteemi käitleja on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 517/2014 nimetatud käitaja kohustuste eest vastutav isik.

§ 192. Fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite ning käitlemistoimingute register

 (1) Fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite ning käitlemistoimingute register FOKA (edaspidi FOKA register) on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, kuhu koondatakse:
 1) andmed kõigi viis või enam tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 517/2014 artikli 4 lõigetes 1 ja 2 nimetatud toodete, seadmete või süsteemide kasutusvaldkonna, aine koguse, tüübi ja käitlemistoimingute kohta, välja arvatud lõikes 1 nimetatud hermeetiliselt suletud seadmed ja elektrijaotlad ning lõike 2 punktides e ja g nimetatud seadmed;
[RT I, 03.07.2017, 5 - jõust. 13.07.2017]
 2) andmed viis või enam tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti fluoritud kasvuhoonegaasidel põhinevaid lahusteid sisaldavate seadmete, nendes sisalduva aine koguse, tüübi ja käitlemistoimingute kohta;
[RT I, 03.07.2017, 5 - jõust. 13.07.2017]
 3) andmed kolm või enam kilogrammi osoonikihti kahandavaid aineid sisaldava paikse toote, seadme, süsteemi või mahuti kasutusvaldkonna, aine koguse, tüübi ja käitlemistoimingute kohta;
 4) fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide kohta koostatud aruanded.

 (2) FOKA registri asutab ning registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

 (3) FOKA registri vastutav töötleja on Keskkonnaministeerium.

§ 193. Fluoritud kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahandavate ainetega seotud andmete FOKA registrisse kandmine

 (1) Kõik käesoleva seaduse § 192 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tooted, seadmed või süsteemid peab käitleja registreerima FOKA registris.

 (2) Käitleja peab käesoleva seaduse § 192 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud toote, seadme või süsteemi FOKA registris registreerima kahe nädala jooksul selle paigaldamisest arvates.

 (3) Kui viis või enam tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti fluoritud kasvuhoonegaase või kolm või enam kilogrammi osoonikihti kahandavaid aineid sisaldav toode, seade, süsteem või mahuti on juba FOKA registris registreeritud, peab käitleja selle toote, seadme, süsteemi või mahuti võõrandamise, kasutusvalduse ülemineku või kasutuselt kõrvaldamise ja jäätmekäitlejale üleandmise või mahuti hoiustamise registreerima FOKA registris kahe nädala jooksul asjaomasest toimingust arvates.
[RT I, 03.07.2017, 5 - jõust. 13.07.2017]

 (4) Pädev käitlemistoimingu tegija peab viis või enam tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti fluoritud kasvuhoonegaase või kolm või enam kilogrammi osoonikihti kahandavaid aineid sisaldava toote, seadme, süsteemi või mahuti käitlemistoimingu FOKA registris registreerima viie tööpäeva jooksul toimingust arvates.
[RT I, 03.07.2017, 5 - jõust. 13.07.2017]

 (5) Kui viis või enam tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti fluoritud kasvuhoonegaase või kolm või enam kilogrammi osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavat toodet, seadet või süsteemi ümberehitamise käigus muudetakse, täiendab käitleja FOKA registri koosseisu selle uue toote, seadme või süsteemi andmestikuga kahe nädala jooksul ümberehitamise lõpetamisest arvates.
[RT I, 03.07.2017, 5 - jõust. 13.07.2017]

 (6) Fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite ning käitlemistoimingute kohta FOKA registrisse andmete esitamise korra ja vormid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 194. Fluoritud kasvuhoonegaase käitleva töötaja kutse- või osakutsetunnistus

 (1) Fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemisega tegeleval füüsilisel isikul (edaspidi töötaja) peab olema käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud Euroopa Komisjoni määruste kohane töötaja sertifikaat või kutse- või osakutsetunnistus.

 (2) Kutse- või osakutsetunnistus tõendab töötaja pädevust teha käitlemistoiminguid, mis on nimetatud:
 1) komisjoni määruse (EÜ) nr 304/2008, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 842/2006 teatavaid fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate statsionaarsete tuletõrjesüsteemide ja tulekustutitega tegelevate äriühingute ja töötajate sertifitseerimise miinimumnõuded ning vastastikuse tunnustamise tingimused (ELT L 92, 03.04.2008, lk 12–16), artikli 2 lõikes 1;
 2) komisjoni määruse (EÜ) nr 306/2008, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 842/2006 seadmetest teatavate fluoritud kasvuhoonegaasidel põhinevate lahustite kokkukogumisega tegelevate töötajate sertifitseerimise miinimumnõuded ja vastastikuse tunnustamise tingimused (ELT L 92, 03.04.2008, lk 21–24), artiklis 1;
 3) komisjoni määruse (EÜ) nr 307/2008, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 842/2006 teatavate mootorsõidukite teatavaid fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate kliimaseadmetega tegelevate töötajate koolitusprogrammide miinimumnõuded ja koolitustunnistuste vastastikuse tunnustamise tingimused (ELT L 92, 03.04.2008, lk 25–27), artiklis 1;
 4) komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2015/2066, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 517/2014 fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate elektrijaotlate paigaldamise, teenindamise, hooldamise, remondi või kasutuselt kõrvaldamisega või paiksetest elektrijaotlatest fluoritud kasvuhoonegaaside kokkukogumisega tegelevate füüsiliste isikute sertifitseerimise miinimumnõuded ja vastastikuse tunnustamise tingimused (ELT L 301, 18.11.2015, lk 22–27), artiklis 1;
 5) komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2015/2067, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 517/2014 miinimumnõuded, mille alusel sertifitseeritakse füüsilisi isikuid seoses fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate paiksete jahutus- ja kliimaseadmete ja soojuspumpadega ning külmikveokite ja -haagiste külmutusseadmetega ning äriühinguid seoses fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate paiksete jahutus- ja kliimaseadmete ja soojuspumpadega, samuti sellise sertifitseerimise vastastikuse tunnustamise tingimused (ELT L 301, 18.11.2015, lk 28–38), artikli 2 lõikes 1.

§ 195. Kutse- või osakutsetunnistuse andmine

 (1) Kutsetunnistuse andmisele kohaldatakse kutseseadust käesoleva seaduse § 194 lõikes 2 nimetatud Euroopa Komisjoni määrustest tulenevate erisustega.

 (2) Lisaks käesoleva seaduse § 194 lõikes 2 nimetatud Euroopa Komisjoni määrustega sätestatud töötajate miinimumpädevusnõuetele peab fluoritud kasvuhoonegaase käitlev kutse- või osakutsetunnistusega töötaja tundma kutsealaga seotud Eesti õigusakte.

 (3) Lisaks kutseseaduses sätestatule peab kutseseaduse §-s 10 nimetatud kutset andev organ vastama sertifitseerimis- ja hindamisasutusele või atesteerimisasutusele kehtestatud nõuetele, mis on kehtestatud käesoleva seaduse § 194 lõikes 2 nimetatud Euroopa Komisjoni määrustega.

§ 196. Vastastikune tunnustamine

  Teise Euroopa Liidu liikmesriigi isiku õigust tegutseda Eesti Vabariigis käesoleva seaduse § 194 lõikes 2 nimetatud Euroopa Komisjoni määrustega reguleeritud tegevusvaldkondades tõendab asjaomases liikmesriigis eelnimetatud määruste kohaselt antud töötaja või ettevõtja sertifikaat. Töötaja või ettevõtja sertifikaat peab olema tõlgitud eesti või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on ingliskeelne. Tõlge peab olema vandetõlgi tehtud või tõlke õigsus peab olema notariaalselt kinnitatud.

§ 197. Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava toote, seadme ja süsteemi käitlemise loa kohustuslikkus

 (1) Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava toote, seadme ja süsteemi käitlemise loa (edaspidi käitlemisluba) omamine on kohustuslik tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 517/2014 järgmistes tegevusvaldkondades tegutsevatele füüsilisest isikust ettevõtjatele ja juriidilistele isikutele:
 1) fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate või nende sisaldamise võimalusega paiksete jahutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpade käitlemine;
 2) fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate või nende sisaldamise võimalusega paiksete tuletõrjeseadmete käitlemine.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusvaldkondades on käitlemisluba nõudvateks käitlemistoiminguteks Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2015/2067 artikli 2 lõikes 2 ja lõike 1 punktides a ja b ning Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 304/2008 artikli 2 lõikes 2 ja lõike 1 punktides a ja b nimetatud toimingud.

§ 198. Käitlemisloa kontrolliese

 (1) Käitlemisluba antakse isikule, kelle käsutuses on fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide käitlemiseks käesoleva seaduse §-s 194 nimetatud töötaja sertifikaati või kutse- või osakutsetunnistust omavad isikud ning kes rakendab oma majandus- või kutsetegevuses fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete või süsteemide käitlemiseks vajalikke töövahendeid ja -meetodeid.

 (2) Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava toote, seadme ja süsteemi käitleja peab vastama Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2015/2067 artikli 6 lõikes 1 ja Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 304/2008 artikli 8 lõikes 1 sätestatud nõuetele.

§ 199. Käitlemisloa taotlemine

 (1) Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 19 lõikes 2 sätestatule esitab käitlemisluba taotlev isik loa andjale kirjaliku taotluse järgmiste andmetega:
 1) andmed käitlemistoimingute kohta, milleks käitlemisluba taotletakse;
 2) andmed töömahu kohta, millest nähtub, et loa taotleja käsutuses on piisav arv käesoleva seaduse § 194 lõikes 2 nimetatud Euroopa Komisjoni määruste kohaselt sertifitseeritud töötajaid, et teha käitlemisluba nõudvaid käitlemistoiminguid kirjeldatud töömahus;
 3) loa taotleja käsutuses olevate töövahendite loetelu;
 4) loa taotleja töömeetodite kirjeldused;
 5) taotluse esitamise kuupäev.

 (2) Kui loa taotleja soovib teha mitut liiki käitlemistoiminguid ühes tegevusvaldkonnas, tuleb need märkida ühes käitlemisloa taotluses.

§ 200. Käitlemisloas esitatavad andmed ja tingimused

 (1) Käitlemisloal märgitakse:
 1) käitlemisloa number ja andmise kuupäev;
 2) loa andja nimi ja kontaktandmed;
 3) käitlemisloa omaja ärinimi, registrikood ja kontaktandmed;
 4) käesoleva seaduse §-s 197 nimetatud tegevusvaldkond, käitlemiseks lubatud fluoritud kasvuhoonegaasi kogused seadmetes ja pumpades ning käitlemistoimingud;
 5) käitlemisloa taotluse esitamise kuupäev.

 (2) Käitlemisloa osaks on käitlemisloa kõrvaltingimused, mille loa andja kehtestab käitlemisloa andmise otsusega ja mida käitlemisloa omaja on kohustatud täitma.

§ 201. Käitlemisloa andmise otsustamine

 (1) Käitlemisloa annab Keskkonnaamet.

 (2) Loa andja teeb otsuse käitlemisloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta kahe kuu jooksul käesoleva seaduse nõuetele vastava taotluse ja kõigi sellele lisatavate dokumentide ning loa taotlejalt käesoleva seaduse alusel täiendavalt nõutud andmete esitamisest arvates.

 (3) Kui käitlemisloa taotlust ei vaadata läbi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul, ei loeta tähtaja möödumisel käitlemisluba taotlejale vaikimisi antuks.

§ 202. Käitlemisloa taotlemise ja muutmise täpsustatud kord, käitlemisloa taotluse ja käitlemisloa täpsustatud nõuded

  Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava toote, seadme ja süsteemi käitlemisloa taotlemise ja muutmise täpsustatud korra, käitlemisloa taotluse ja käitlemisloa täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 203. Käitlemisloa omajate avalik nimekiri

  Käitlemisloa omajate andmed on avalikult kättesaadavad majandustegevuse registri veebilehel.
[RT I, 03.07.2017, 5 - jõust. 13.07.2017]

§ 204. Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavale tootele, seadmele ja süsteemile ligipääsu tagamine
[RT I, 03.07.2017, 5 - jõust. 13.07.2017]

 (1) [Kehtetu - RT I, 03.07.2017, 5 - jõust. 13.07.2017]

 (2) Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava toote, seadme või süsteemi käitleja peab tagama järelevalve teostajatele ligipääsu toote, seadme või süsteemi lahtivõetavatele ühenduskohtadele niivõrd, kuivõrd see on tehniliselt võimalik.

§ 205. Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide märgistamine

 (1) Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide märgistamine toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 517/2014 artikli 12 kohaselt.
[RT I, 03.07.2017, 5 - jõust. 13.07.2017]

 (2) FOKA registri koodiga fluoritud kasvuhoonegaasi sisaldava toote, seadme või süsteemi märgis peab olema kantud toote, seadme või süsteemi hooldeavade lähedusse ning olema selgelt loetav kogu aja vältel, kui toode, seade või süsteem sisaldab fluoritud kasvuhoonegaase.

§ 206. Fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemise ja aruandluse nõuded

 (1) Fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemise kohta andmeid koondav asutus esitab Keskkonnaministeeriumile iga aasta 20. juuniks andmed tema vastutusalas olevates toodetes, seadmetes ja süsteemides sisalduvate fluoritud kasvuhoonegaaside koguste ja tüüpide, tootetüüpide ja käitlemise kohta.

 (2) Fluoritud kasvuhoonegaaside müüja esitab Keskkonnaministeeriumile iga aasta 20. juuniks aruande gaasikoguste ja -tüüpide kohta, mida ta on eelmisel kalendriaastal Eestis turustanud.

 (3) Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavaid tooteid, seadmeid ja süsteeme tootev isik esitab Keskkonnaministeeriumile iga aasta 20. juuniks aruande eelmisel kalendriaastal tootmises kasutatud gaasikoguste ja -tüüpide, tootmise käigus tekkinud ainekao ning Eestis turustatud tootetüüpide kohta.

 (4) Reeder meresõiduohutuse seaduse tähenduses, kelle valduses olnud Eesti Vabariigi lipu all sõitnud laevas sisaldus fluoritud kasvuhoonegaase, esitab Keskkonnaministeeriumile iga aasta 20. juuniks aruande eelmisel kalendriaastal tema valduses olnud Eesti Vabariigi lipu all sõitnud laevas kasutusel olnud fluoritud kasvuhoonegaasi sisaldavates jahutusseadmetes, kliimaseadmetes või tuletõrjeseadmetes sisaldunud fluoritud kasvuhoonegaaside koguste ja tüüpide ning kasutuse käigus tekkinud ainekao kohta.

 (5) Raudteeveo-ettevõtja raudteeseaduse tähenduses, kelle valduses olnud raudteeveeremis sisaldus fluoritud kasvuhoonegaase, esitab Keskkonnaministeeriumile iga aasta 20. juuniks aruande eelmisel kalendriaastal tema valduses olnud raudteeveeremi kohta, mis on registreeritud riiklikus raudteeliiklusregistris ning mida kasutatakse Eestis. Aruandes märgitakse fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate jahutusseadmete, kliimaseadmete või tuletõrjeseadmetega vagunite ja vedurite arv, neis sisalduvate fluoritud kasvuhoonegaaside kogused ja tüübid ning kasutuse käigus tekkinud ainekadu.

 (6) Fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemise ja aruandluse korra, aruannete vormid ning käitlemise kohta andmeid koondavate asutuste loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

7. jagu Süsinikdioksiidi kogumine, transportimine ja maapõues säilitamine 

§ 207. Süsinikdioksiidi maapõues säilitamine

 (1) Süsinikdioksiidi maapõues säilitamine on süsinikdioksiidi juhtimine maa-alustesse geoloogilistesse formatsioonidesse püsiva säilitamise eesmärgil.

 (2) Käesolevat seadust ei kohaldata süsinikdioksiidi sellise maapõues säilitamise suhtes, kus süsinikdioksiidi kogumaht on väiksem kui 100 kilotonni ja säilitamine toimub teadusuuringute ja arendustegevuse raames või uute toodete ja protsesside katsetamise eesmärgil.

§ 208. Maapõues säilitamiseks kogutava süsinikdioksiidi transportimise piirang

  Maapõues säilitamiseks kogutavat süsinikdioksiidi ei tohi maapõues säilitamise eesmärgil transportida väljapoole Euroopa Liidu liikmesriikide territooriume, nende majandusvööndeid või mandrilavasid Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni tähenduses.

§ 209. Maapõues säilitamiseks kogutava süsinikdioksiidi transporditorustik

 (1) Maapõues säilitamiseks kogutava süsinikdioksiidi transporditorustik (edaspidi transporditorustik) on survetorustik ja sellega seotud ehitiste kohakindlalt ehitatud talituslik kogum, mis on vajalik maapõues säilitatava süsinikdioksiidi ülekandeks ja juhtimiseks sobivasse geoloogilisse formatsiooni.

 (2) Transporditorustikuks ei loeta käitise asukohas olevat torustikku, mis on vajalik tööstusprotsessist lähtuva süsinikdioksiidi kogumiseks ja kompressiooniks.

§ 210. Transporditorustiku kohta esitatavad nõuded

 (1) Transporditorustiku planeerimisele ja ehitamisele kohaldatakse ehitiste planeerimiseks ja ehitamiseks kehtestatud nõudeid.

 (2) Transporditorustiku paigaldamisele, kasutusele võtmisele, kasutamisele, ümberehitamisele ja remondile kohaldatakse surveseadmete ohutuse nõudeid.

§ 211. Transporditorustikuga liitumine

 (1) Transporditorustikuga liitumine on käitise või transporditorustiku ühendamine teisele isikule kuuluva transporditorustikuga.

 (2) Transporditorustiku omanik peab võimaldama talle kuuluva transporditorustikuga liitumist tehniliste võimaluste piires, kui sellega ei seata ohtu olemasolevat transpordijõudlust. Transporditorustikuga liitumise võimaldamisest keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada.

 (3) Transporditorustiku omanik, kes on tehniliste võimaluste puudumise tõttu liitumisest keeldunud, teeb liitumise võimaldamiseks vajalikud muudatused, kui need on majanduslikult otstarbekad või kui potentsiaalne liituja on nõus nende eest tasuma, tingimusel et see ei avalda ebasoodsat mõju süsinikdioksiidi transpordi keskkonnaohutusele.

 (4) Transporditorustiku omanik töötab välja transporditorustikuga liitumise tingimused (edaspidi liitumistingimused).

 (5) Liitumistingimused peavad:
 1) olema läbipaistvad ja üheselt mõistetavad;
 2) järgima sarnaste liitujate võrdse kohtlemise põhimõtet;
 3) arvestama transporditorustiku tehnilisi võimalusi;
 4) arvestama transpordivõrgu omaniku või käitaja nõuetekohaselt põhjendatud mõistlikke vajadusi;
 5) arvestama kõigi teiste transpordivõrgu kasutajate ning transpordivõrgustikuga seotud töötlus- või käitlusrajatiste kasutajate huve, keda transpordivõrgustik võib mõjutada;
 6) arvestama rahvusvahelisest õigusest või Euroopa Liidu õigusest tulenevat Eesti süsinikdioksiidi vähendamise kohustust, juhul kui Eesti on otsustanud nimetatud kohustust täita süsinikdioksiidi kogumise abil.

 (6) Transporditorustiku omanik avaldab oma veebilehel:
 1) transporditorustiku tehnilised andmed ja andmed saavutatava transpordijõudluse kohta;
 2) liitumistingimused;
 3) andmed transporditorustikuga liitumise tasu kujunemise põhimõtete kohta;
 4) andmed transporditorustikuga transporditava süsinikdioksiidi säilitamise kohtade ja säilitamise võimsuste kohta.

§ 212. Maapõues säilitamiseks kogutava süsinikdioksiidi koostise kohta esitatavad nõuded

 (1) Maapõues säilitamiseks kogutav süsinikdioksiid ei tohi sisaldada lisaaineid, välja arvatud süsinikdioksiidi kogumisel allikast lähtuvad või kogumis- või juhtimisprotsessiga juhuslikult kaasnevad ained ning süsinikdioksiidi liikumise seireks vajalikud indikaatorained.

 (2) Käitaja, kes tegeleb süsinikdioksiidi kogumisega, peab vähemalt üks kord kalendrikuus analüüsima muude ainete sisaldust maapõues säilitamiseks kogutavas süsinikdioksiidis, sealhulgas määrama söövitavaks klassifitseeritud ainete sisalduse vastavalt kemikaaliseadusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 136, 29.05.2007, lk 3–280) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1–1355).

 (3) Kõigi juhuslike ja lisatud ainete kontsentratsioon peab jääma allapoole taset, mis rikuks säilitamiskoha või asjakohase transpordiinfrastruktuuri terviklikkust ning ohustaks oluliselt keskkonda või inimeste tervist.

§ 213. Aruandlus maapõues säilitatava süsinikdioksiidi kogumise ja transpordi kohta

 (1) Käitaja, kes tegeleb maapõues säilitatava süsinikdioksiidi kogumisega, esitab iga aasta 31. märtsiks Keskkonnaministeeriumile andmed eelmisel kalendriaastal kogutud süsinikdioksiidi koguse, selle mõõtmismeetodite ning keemilise koostise kohta käitiste kaupa.

 (2) Transporditorustiku omanik esitab iga aasta 31. märtsiks Keskkonnaministeeriumile andmed eelmisel kalendriaastal tema transporditorustiku kaudu juhitud süsinikdioksiidi koguse ja selle mõõtmismeetodite kohta.

 (3) Maapõues säilitamiseks kogutud ja transporditud süsinikdioksiidi kogused määratakse vastavalt komisjoni otsusele 2010/345/EL, millega muudetakse otsust 2007/589/EÜ seoses süsinikdioksiidi kogumisest, transpordist ja geoloogilisest säilitamisest tekkiva kasvuhoonegaaside heite seire ja aruandluse suuniste lisamisega (ELT L 155, 22.06.2010, lk 34–47).

§ 214. Suurest põletusseadmest lähtuva maapõues säilitatava süsinikdioksiidi kogumise ja transpordi võimalikkuse hindamine

 (1) Sellise suure põletusseadme käitaja, mille elektriline nimivõimsus on planeeritud 300 megavatti või enam, esitab enne suurele põletusseadmele ehitusloa saamist Keskkonnaministeeriumile hinnangu selle kohta, kas:
 1) süsinikdioksiidi maapõues säilitamiseks sobivad kohad on kättesaadavad;
 2) süsinikdioksiidi transport on tehniliselt ja majanduslikult võimalik;
 3) süsinikdioksiidi kogumissüsteemi moderniseerimine on tehniliselt ja majanduslikult võimalik.

 (2) Keskkonnaministeerium teeb otsuse suurest põletusseadmest lähtuva süsinikdioksiidi kogumise ja transportimise võimalikkuse kohta, võttes aluseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hinnangu ja muu kättesaadava teabe, sealhulgas teabe, mis käsitleb inimese tervist ja keskkonnakaitset.

 (3) Kui Keskkonnaministeeriumi otsuse järgi on suurest põletusseadmest lähtuva süsinikdioksiidi kogumine ja transportimine võimalik, tagab suure põletusseadme käitaja, et suure põletusseadme asukohas on piisavalt ruumi süsinikdioksiidi kogumiseks ja kompressiooniks vajalike seadmete jaoks.

§ 215. Süsinikdioksiidi maapõues säilitamisega seotud informatsiooni avalikustamine

  Keskkonnaministeerium avalikustab süsinikdioksiidi maapõues säilitamise eesmärgil kogumise ja transpordiga seotud keskkonnateabe oma veebilehel.

§ 216. Heitkoguse ühikute tagastamine

  Käesoleva seaduse § 168 lõike 1 alusel kehtestatud lubatud heitkoguse ühikute tagastamise nõuet ei rakendata nende heitkoguste suhtes, mis on tõendatud käesoleva seaduse § 155 lõike 3 alusel kehtestatud korra kohaselt ja transporditud maapõues säilitamiseks käitisesse, millel on selleks kehtiv luba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/31/EÜ, milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 85/337/EMÜ ja direktiive 2000/60/EÜ, 2001/80/EÜ, 2004/35/EÜ, 2006/12/EÜ, 2008/1/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1013/2006 (ELT L 140, 05.06.2009, lk 114–135).

8. peatükk Riiklik järelevalve 

§ 217. Riikliku järelevalve teostamine

  Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle käesolevas peatükis sätestatud erisusi arvestades teostab Keskkonnainspektsioon.

§ 218. Riiklik järelevalve välisõhus leviva müra üle

  Riiklikku järelevalvet välisõhus leviva müra üle teostab Terviseamet.

§ 219. Riiklik järelevalve lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide ja muude pinnakattevahendite ning sõidukite viimistlusmaterjalide kohta esitatavate nõuete täitmise üle

  Riiklikku järelevalvet lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide ja muude pinnakattevahendite ning sõidukite viimistlusmaterjalide kohta esitatavate nõuete täitmise üle teostavad:
 1) Keskkonnainspektsioon – lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide ja muude pinnakattevahendite ning sõidukite viimistlusmaterjalide kasutamise kohta esitatavate nõuete täitmise üle;
 2) Tarbijakaitseamet – lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide ja muude pinnakattevahendite ning sõidukite viimistlusmaterjalide märgistuse vastavuse kohta esitatavate nõuete täitmise üle jaemüügis;
 3) Maksu- ja Tolliamet – lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide ja muude pinnakattevahendite ning sõidukite viimistlusmaterjalide sisseveo kohta esitatavate nõuete täitmise üle;
 4) Terviseamet – lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide ja muude pinnakattevahendite ning sõidukite viimistlusmaterjalide märgistuse vastavuse kohta esitatavate nõuete täitmise üle hulgimüügis.

§ 220. Riiklik järelevalve kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise registri ja investeeringute kavasse arvatud lubatud heitkoguse ühikute kasutamise üle

 (1) Riiklikku järelevalvet kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise üle kauplemise registris teostab Keskkonnaministeerium vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele (EL) nr 389/2013.

 (2) Järelevalvet käesoleva seaduse § 164 lõikes 1 nimetatud investeeringute kava täitmise üle teostab Keskkonnaministeerium.

§ 221. Riiklik järelevalve osoonikihti kahandavate ainete käitlemisnõuete täitmise üle

  Riiklikku järelevalvet osoonikihti kahandavate ainete käitlemisnõuete täitmise üle teostavad:
 1) Keskkonnainspektsioon – osoonikihti kahandavate ainete käitlemise üle;
 2) Maksu- ja Tolliamet – osoonikihti kahandavate ainete, neid aineid sisaldavate või nendel ainetel põhinevate toodete ja seadmete sisse- ja väljaveo üle;
 3) Ravimiamet – osoonikihti kahandavate ainete baasil toimivate dosaatorinhalaatorite üle.

§ 222. Riiklik järelevalve fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemisnõuete täitmise üle

  Riiklikku järelevalvet fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemisnõuete täitmise üle teostavad:
 1) Keskkonnainspektsioon – ettevõtja ja tema tegevuse käesolevas seaduses, selle alusel kehtestatud õigusaktides ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 517/2014 ja selle rakendusmäärustes sätestatud fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemisnõuetele vastavuse üle;
 2) Maksu- ja Tolliamet – fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide impordi, sealhulgas fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide märgistamisnõuete täitmise üle;
 3) kutseseaduse §-s 6 nimetatud kutseasutus – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 517/2014 ning käesoleva seaduse § 194 lõikes 2 nimetatud Euroopa Komisjoni määrustes sätestatud töötajatele kutse andmise nõuete täitmise üle kutseseaduse kohaselt.

§ 223. Riikliku järelevalve erimeetmed

 (1) Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–32 ja 49–53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

 (2) Korrakaitseorganil on õigus kasutada müra registreerimiseks mõõtmistulemusi või tehnikavahendeid.

§ 224. Vahetu sunni kasutamine

  Keskkonnainspektsioonil on lubatud kasutada füüsilist jõudu korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 225. Mõõtmiste tegemine, proovide võtmine ja liikluskorralduse piiramine

 (1) Korrakaitseorgan võib käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise tagamiseks teha mõõtmisi ning võtta tasuta proove.

 (2) Kütuseproove on õigustatud võtma ka Keskkonnaministeeriumi volitatud akrediteeritud labor.

 (3) Välisõhus leviva müra normtaseme ületamise vältimiseks võib kohaliku omavalitsuse üksus liikluskorraldusega piirata mootorsõidukite liikumist oma territooriumil.

§ 226. Sunniraha määr

  Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 32 000 eurot.

9. peatükk Vastutus 

§ 227. Lõhnaaine esinemise vähendamise kava või saasteainete heidete vähendamise tegevuskava koostamata jätmine või koostamise ja täitmise kohta esitatavate nõuete rikkumine

 (1) Välisõhus lõhnaaine esinemise vähendamise tegevuskava või saasteainete heidete vähendamise tegevuskava koostamata jätmise või koostamise ja täitmise kohta esitatavate nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 228. Õhusaasteloata või registreeringuta tegevus või õhusaasteloa nõuete rikkumine

 (1) Saasteainete ilma õhusaasteloata või registreeringuta paiksest heiteallikast välisõhku väljutamise eest, kui luba või registreering on nõutav, või loa või registreeringu nõudeid rikkudes, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 229. Õhusaasteloa omaja, keskkonnakompleksloa omaja või registreerimiskohustusega käitaja kohustuste täitmata jätmine

 (1) Õhusaasteloa omaja, keskkonnakompleksloa omaja või registreerimiskohustusega käitaja kohustuste täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.

§ 230. Töötamine saasteainete püüdeseadmeta või rikkis püüdeseadmega

 (1) Töötamise eest saasteainete püüdeseadmeta või rikkis püüdeseadmega, kui õhusaasteluba nõuab saasteainete püüdmist või kui see on kavandatud ehitusprojektis –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 231. Paikse heiteallika heite piirväärtuste ületamine

 (1) Paikse heiteallika heite piirväärtuste ületamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 232. Liikuva heiteallika kohta kehtestatud nõuete rikkumine

 (1) Käesolevas seaduses sätestatud nõuetele mittevastava liikuva heiteallika tootmise, Eestisse sisseveo, töötava mootoriga masinate Eestist läbiveo või Eestis väljaspool teid kasutamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.

§ 233. Lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide ja muude pinnakattevahendite ning sõidukite viimistlusmaterjalide, mille lenduvate orgaaniliste ühendite sisaldus ei vasta piirnormidele, ebaseaduslik turustamine ning kasutamine

 (1) Lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide ja muude pinnakattevahendite ning sõidukite viimistlusmaterjalide, mille lenduvate orgaaniliste ühendite sisaldus ei vasta piirnormidele, turustamise või kasutamise eest ilma loata või loa nõudeid rikkudes –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 234. Bensiini veo ning terminalides ja teenindusjaamades hoidmise nõuete rikkumine
[RT I, 03.07.2017, 4 - jõust. 13.07.2017]

 (1) Bensiini veo ning terminalides ja teenindusjaamades hoidmise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I, 03.07.2017, 4 - jõust. 13.07.2017]

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 235. Kütuste kohta kehtestatud nõuete rikkumine

 (1) Vedelkütuste ja biokütuste kohta kehtestatud keskkonnanõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 2351. Kütuse elutsükli jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise osakaalu kohustuse täitmata jätmine

 (1) Käesoleva seaduse §-s 1231 sätestatud kütuse elutsükli jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise osakaalu nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
[RT I, 03.07.2017, 4 - jõust. 13.07.2017]

§ 236. Osoonikihi kaitsmise eesmärgil keelatud ainete, neid aineid sisaldava või nendel ainetel põhineva toote, seadme ja mahuti ebaseaduslik käitlemine

 (1) Osoonikihi kaitsmise eesmärgil keelatud ainete ebaseadusliku kogumise, ringlusse võtmise, taastamise, neid aineid sisaldavate või nendel ainetel põhinevate toodete, seadmete või mahutite ebaseadusliku paigaldamise, hooldamise, teenindamise, lekkekontrolli või märgistamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 6400 eurot.

§ 237. Lubatud heitkoguse ühikutega kauplemissüsteemi nõuete rikkumine

 (1) Lubatud heitkoguse ühikutega kauplemissüsteemi nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 238. Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide kasutamise nõuete rikkumine

 (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 517/2014 kohaste fluoritud kasvuhoonegaaside kasutamise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 16 000 eurot.

§ 239. Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide lekke vältimise, lekkekontrolli tegemise ning lekke piiramise nõuete rikkumine
[RT I, 03.07.2017, 5 - jõust. 13.07.2017]

 (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 517/2014, Euroopa Komisjoni määruses (EÜ) nr 1497/2007, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 842/2006 standarditud lekkekontrolli nõuded teatavaid fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavatele statsionaarsetele tuletõrjesüsteemidele (ELT L 333, 19.12.2007, lk 4–5), ja Euroopa Komisjoni määruses (EÜ) nr 1516/2007, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 842/2006 standarditud lekkekontrolli nõuded teatavaid fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavatele statsionaarsetele jahutus- ja kliimaseadmetele ning soojuspumpadele (ELT L 335, 20.12.2007, lk 10–12), kehtestatud fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide lekke vältimise, lekkekontrolli tegemise ja lekke piiramise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I, 03.07.2017, 5 - jõust. 13.07.2017]

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 240. Toodetest, seadmetest ja süsteemidest fluoritud kasvuhoonegaasi kogumise nõuete täitmata jätmine

 (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 517/2014 kehtestatud fluoritud kasvuhoonegaasi sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide käitlemisel neis sisalduva aine viivitamata kogumise asemel selle atmosfääri paiskamise eest ning korduvtäidetava või ühekordselt täidetava mahuti kasutusea lõppedes selles sisalduva jääkgaasi nõuetekohase kogumise nõude rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 241. Fluoritud kasvuhoonegaaside hävitamise nõude rikkumine

 (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 517/2014 kohaste fluoritud kasvuhoonegaaside hävitamise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 16 000 eurot.

§ 242. Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide märgistamise nõuete rikkumine

 (1) Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide märgistamise nõuete, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 517/2014 ning Euroopa Komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 2015/2068 kehtestatud fluoritud kasvuhoonegaaside märgistamise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 16 000 eurot.

§ 243. Fluoritud kasvuhoonegaaside alase aruandluse nõuete rikkumine

 (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 517/2014 ja Euroopa Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 1191/2014, millega määratakse kindlaks fluoritud kasvuhoonegaase käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 517/2014 artiklis 19 osutatud aruande vorm ja esitusviis (ELT L 318, 05.11.2014, lk 5–20), kehtestatud fluoritud kasvuhoonegaaside alase aruandluse nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 16 000 eurot.

§ 244. Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide ebaseaduslik turustamine

 (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 517/2014 ja Euroopa Komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 2016/879, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 517/2014 üksikasjalik kord seoses fluorosüsivesinikega täidetud jahutusseadmete, kliimaseadmete ja soojuspumpade turulelaskmiseks vajaliku vastavusdeklaratsiooniga ning selle deklaratsiooni tõendamisega sõltumatu audiitori poolt (ELT L 146, 03.06.2016, lk 1–5), kehtestatud fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide turulelaskmise piirangute rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I, 03.07.2017, 5 - jõust. 13.07.2017]

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 245. Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide käitlemine sertifitseerimata töötaja või ettevõtja poolt

 (1) Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava toote, seadme ja süsteemi käitlemise eest, kui seda teeb sertifitseerimata töötaja, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 246. Maapõues säilitatava süsinikdioksiidi kogumise ja transportimise nõuete rikkumine

 (1) Maapõues säilitatava süsinikdioksiidi kogumise ja transportimise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 247. Osoonikihti kahandavate ainete või fluoritud kasvuhoonegaasidega seotud andmete FOKA registrisse kandmise nõuete rikkumine

 (1) Osoonikihti kahandavate ainete või fluoritud kasvuhoonegaasidega seotud andmete FOKA registrisse kandmise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

§ 2471. Külmveokite ja -haagiste fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate jahutusseadmete andmete säilitamise nõude rikkumine

 (1) Külmveokite ja -haagiste fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate jahutusseadmete kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 517/2014 artiklis 6 nimetatud andmete säilitamise nõude rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I, 03.07.2017, 5 - jõust. 13.07.2017]

§ 248. Müra normtaseme ületamine

 (1) Müra normtaseme ületamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 249. Menetlus

 (1) Käesoleva seaduse §-des 227–232, 234, 235, 2351, 237 ja 245–2471 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnainspektsioon.
[RT I, 03.07.2017, 5 - jõust. 13.07.2017]

 (2) Käesoleva seaduse §-s 233 sätestatud väärteo kohtuvälised menetlejad on:
 1) Keskkonnainspektsioon – lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide ja muude pinnakattevahendite ning sõidukite viimistlusmaterjalide kasutamise kohta esitatavate nõuete rikkumise korral;
 2) Tarbijakaitseamet – lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide ja muude pinnakattevahendite ning sõidukite viimistlusmaterjalide jaemüüginõuete rikkumise korral;
 3) Maksu- ja Tolliamet – lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide ja muude pinnakattevahendite ning sõidukite viimistlusmaterjalide sisseveo kohta esitatavate nõuete rikkumise korral;
 4) Terviseamet – hulgimüügis olevate lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide ja muude pinnakattevahendite ning sõidukite viimistlusmaterjalide kohta esitatavate nõuete rikkumise korral.

 (3) Käesoleva seaduse §-s 236 sätestatud väärteo kohtuvälised menetlejad on:
 1) Keskkonnainspektsioon – osoonikihti kahandavate ainete käitlemise nõuete rikkumise korral;
 2) Maksu- ja Tolliamet – osoonikihti kahandavate ainete, neid aineid sisaldavate või nendel ainetel põhinevate toodete ja seadmete sisse- ja väljaveo nõuete rikkumise korral;
 3) Ravimiamet – osoonikihti kahandavate ainete baasil toimivate dosaatorinhalaatorite nõuete rikkumise korral.

 (4) Käesoleva seaduse §-des 238–244 sätestatud väärteo kohtuvälised menetlejad on:
 1) Keskkonnainspektsioon – ettevõtja ja tema tegevusega põhjustatud käesolevas seaduses, selle alusel kehtestatud õigusaktides ning käesoleva seaduse § 191 lõikes 2 nimetatud Euroopa Liidu määrustes sätestatud fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemisnõuete rikkumise korral;
 2) Maksu- ja Tolliamet – fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide sisse- ja väljaveo, sealhulgas fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide märgistamisnõuete rikkumise korral.

 (5) Käesoleva seaduse §-s 248 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Terviseamet.

10. peatükk Rakendussätted 

1. jagu Seaduse rakendamine 

§ 250. Müra kaardistamine ja müra vähendamise tegevuskava koostamine

 (1) Kohaliku omavalitsuse üksused koostavad käesoleva seaduse § 63 lõikes 1 nimetatud välisõhu mürakaardi hiljemalt 2019. aasta 30. juuniks ja § 63 lõikes 5 nimetatud müra vähendamise tegevuskava 2020. aasta 30. juuniks.

 (2) Strateegilise mürakaardi koostaja koostab ja avalikustab käesoleva seaduse § 64 lõikes 1 nimetatud strateegilise mürakaardi hiljemalt 2017. aasta 30. juunil ning selle alusel koostatud müra vähendamise tegevuskava hiljemalt 2018. aasta 18. juulil.
[RT I, 03.07.2017, 5 - jõust. 13.07.2017]

§ 251. Lõhnaaine esinemise hindamise nõude järgimata jätmine kanalisatsiooniehitise kujas

  Käesoleva seaduse § 68 lõike 1 alusel kehtestatava määruse kohast lõhnaaine esinemise hindamist ei teostata kanalisatsiooniehitise kujas.

§ 252. Seaduse rakendamine registreeringu kohustusega käitisele

  Käesoleva seaduse 4. peatüki 1. jao 1. jaotises sätestatud nõudeid rakendatakse käitise suhtes alates 2018. aasta 1. jaanuarist.

§ 253. Pidevseire andmete õhukvaliteedi hindamise andmekogusse reaalajas edastamine

  Käesoleva seaduse § 102 lõikes 5 sätestatud pidevseire andmete õhukvaliteedi hindamise andmekogusse reaalajas edastamise nõuet rakendatakse hiljemalt 2018. aasta 1. juulist.

§ 254. Välisõhu kaitse seaduse kohaldamine

 (1) Välisõhu kaitse seaduse § 1207 lõike 2 alusel kehtestatud määrused jäävad kehtima kuni riigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest saadud vahendite kasutamise lõpuni.

 (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist välisõhu kaitse seaduse alusel antud load kehtivad kuni kehtivuse või tähtaja lõpuni, nende muutmiseni või kehtetuks tunnistamiseni.

 (3) Enne käesoleva seaduse jõustumist välisõhu kaitse seaduse alusel sõlmitud halduslepingud kehtivad kuni tähtaja lõpuni, kohustuse täitmiseni või lepingu lõpetamiseni.

 (4) Käesoleva seaduse jõustumisel pooleliolevad õhusaasteloa taotlemise menetlused viiakse lõpuni välisõhu kaitse seaduses sätestatu kohaselt. Muud käesoleva seaduse jõustumisel pooleliolevad haldusaktide taotlemise menetlused, mis on algatatud välisõhu kaitse seaduse alusel, viiakse lõpuni käesolevas seaduses sätestatu kohaselt.

 (5) Enne käesoleva seaduse jõustumist välja antud õhusaaste- ja keskkonnakomplekslubades kajastatud lenduvate orgaaniliste ühendite lubatud aastased heitkogused summeeritakse, kui need ühendid ei kuulu käesoleva seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud määruse reguleerimisalasse.
[RT I, 03.07.2017, 5 - jõust. 13.07.2017]

§ 2541. Välisõhu kaitse seaduse alusel kliimamuutuste leevendamiseks loodud kauplemisskeemide alusel antud toetuse tagasinõudmine

  Kuni 2016. aasta 31. detsembrini kehtinud välisõhu kaitse seaduse alusel riigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisel saadud vahenditest, lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadud tulust või jagatud kohustuse otsuse kohasel kauplemisel saadud vahenditest antud toetuse tagasinõudmisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 1821 lõigetes 1–3 sätestatut ning § 1821 lõike 5 alusel kehtestatud tingimusi ja korda.
[RT I, 03.07.2017, 5 - jõust. 13.07.2017]

§ 2542. Varasemad toetuse tagasinõudmise otsused täitedokumendina

 (1) Käesoleva seaduse § 1821 lõikes 3 ja §-s 2541 sätestatud täitedokumendina käsitatakse ka toetuse tagasinõudmise otsuseid, mis on tehtud toetuse kohta, mis on antud kuni kolm aastat enne käesoleva seaduse jõustumist.

 (2) Käesoleva seaduse §-s 2541 ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kehtiva toetuse tagasinõudmise otsuse võib esitada sundtäitmiseks, kui otsuse teinud haldusorgan on kohustatud isikule andnud otsuse vabatahtlikuks täitmiseks 30 kalendripäeva ning isik ei ole selle aja jooksul otsust täitnud.
[RT I, 03.07.2017, 5 - jõust. 13.07.2017]

2. jagu Seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine 

§ 255. – § 268. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

3. jagu Seaduse jõustumine 

§ 269. Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2017. aasta 1. jaanuaril.

/otsingu_soovitused.json