Animal Protection Act

Chapter 1 GENERAL PROVISIONS 

§ 1.  Scope of application of Act

 (1) This Act regulates the protection of animals from human acts or omissions that endanger or may endanger the health or welfare of animals.

 (2) In addition to this Act, the protection of animals living freely in the wild is regulated by the Nature Conservation Act.

 (3) The protection of animals from disease and infectious animal disease is regulated by the Infectious Animal Disease Control Act.

 (4) The provisions of the Administrative Procedure Act apply to the administrative proceedings specified in this Act, taking account of the specifications provided for in this Act.
[RT I 2004, 38, 258 – entry into force 10.05.2004]

§ 2.  Animal

 (1) For the purposes of this Act, ‘animal’ means a mammal, bird, reptile, amphibian, fish or invertebrate.

 (2) For the purposes of this Act, ‘farm animal’ means an animal kept or bred with the objective of producing animal products. For the purposes of this Act, Equidae are also deemed to be farm animals.
[RT I 2008, 51, 284 – entry into force 01.01.2009]

 (3) For the purposes of this Act, ‘pet animal’ means an animal kept or intended for keeping with the aim of providing personal entertainment or company for humans. Provisions concerning pet animals also apply to animals that are trained to perform special functions and are used, for example by the blind, the police or the Rescue Board.
[RT I, 29.12.2011, 1 – entry into force 01.01.2012]

 (4) For the purposes of this Act, ‘experimental animal’ means a vertebrate animal, an independently feeding larval form, the foetal form of a mammal as from the last third of its normal development or a live cephalopod used in a procedure or bred for animal experimentation or for the purpose of use of tissue and organs for scientific or educational purposes. ‘Experimental animal’ also means a larval form at an earlier stage of development and the foetal form of a mammal if it is to be allowed to live beyond that stage of development and, as a result of the procedures performed, is likely to experience pain, suffering, distress or lasting harm after it has reached that stage of development.
[RT I, 18.12.2012, 2 – entry into force 01.01.2013]

Chapter 2 REQUIREMENTS FOR KEEPING ANIMALS 

§ 3.  Keeping animals

 (1) For the purposes of this Act, ‘animal keeper’ means a person who owns an animal (animal owner) or who, on the basis of a commercial lease or another such relationship with the animal owner, is engaged in keeping the animal.

 (2) An animal keeper must ensure that an animal, according to its species and age, be provided with:
 1) appropriate quantities of feed and drinking water;
 2) adequate care;
 3) adequate microclimate, and space or construction works that satisfies the need for movement characteristic of the given species;
 4) other factors necessary for the health and welfare of an animal.

 (3) The use of devices or equipment that may cause injury to animals is prohibited in the keeping of animals.

 (3¹) The health and welfare of farm animals must be examined as frequently as necessary in order to prevent avoidable suffering.
[RT I 2008, 51, 284 – entry into force 01.01.2009]

 (3²) The health and welfare of farm animals in respect of whom intensive farming is applied must be examined at least once a day. For the purposes of this Act, ‘intensive farming’ means keeping of animals in such numbers or density or in such conditions or at such production levels that their health and welfare depend upon frequent human care.
[RT I 2008, 51, 284 – entry into force 01.01.2009]

 (3³) Technical equipment used in intensive farming must be inspected at least once a day, and any defect discovered must be remedied with the least possible delay. When a defect cannot be remedied forthwith, temporary measures necessary to safeguard the health and welfare of the animals must be taken immediately.
[RT I 2008, 51, 284 – entry into force 01.01.2009]

 (3⁴) In intensive farming, the number of animals kept in a room or construction works for certain animal keeping purposes or for keeping animals of a certain species or belonging to a certain group must not exceed the maximum stocking density. The maximum stocking density may be exceeded only to the permitted extent if the room or construction works used for keeping animals complies with additional requirements regulating animal welfare and health or if, according to the results of state supervision, the animal keeper’s level of compliance with animal keeping requirements has been high or if the animal keeper takes measures to ensure animal welfare and health. The Veterinary and Food Board must be informed of the exceeding of the maximum stocking density in advance. The animal keeper must keep record of its activities.
[RT I 2010, 34, 183 – entry into force 23.06.2010]

 (4) The Government of the Republic or a minister authorised by the Government of the Republic must establish:
 1) requirements for keeping farm animals and rooms or construction works for such purposes;
 2) [Repealed – RT I 2005, 61, 477 – entry into force 01.12.2005]
 3) [Repealed – RT I 2007, 23, 119 – entry into force 01.04.2007]

 (4¹) The requirements specified in clause 1) of subsection (1) of this section may also set out the maximum stocking density, the permitted extent of exceeding it and requirements applicable to rooms and construction works used for keeping animals and to animal keepers in the event of exceeding the maximum stocking density and to accounting the activities of animal keepers.
[RT I 2010, 34, 183 – entry into force 23.06.2010]

 (5) The Government of the Republic or a minister authorised by the Government of the Republic may establish requirements for keeping animals on the basis of the purpose of keeping animals or the characteristics of particular species or groups of animals, which particularise the requirements provided for in subsections (2) and (3) of this section, including requirements provided for rooms or construction works for keeping animals.
[RT I 2007, 23, 119 – entry into force 01.04.2007]

§ 3¹.  Animal keeping competence

 (1) For the purpose of ensuring the health and welfare of an animal, the animal keeper must have the required knowledge of the anatomy and physiology of the animal, the behaviour characteristic of the animal species and the animal protection requirements.

 (2) Based on the purpose of animal keeping or the animal belonging to a species or group, the person directly attending to keeping the animal must have undergone training in the proper keeping of the animal, provided that the obligation to undergo training has been established under this Act.

 (3) The person must hold a certificate regarding the completion of the training specified in subsection (2) of this Act, which certifies that the person may directly engage in keeping animals kept for the purpose specified therein or in keeping animals of the specifies or group specified therein.

 (4) The requirements for the purpose of animal keeping, the animal species or groups whereby the person directly engaged in keeping animals must have completed the training specified in subsection (2) of this section and the requirements for the training, that arise from the purpose of animal keeping or from the animal belonging to a certain species or group, may be established by the minister in charge of the field.
[RT I 2010, 34, 183 – entry into force 23.06.2010]

§ 4.  Prohibited act with respect to animal

 (1) A prohibited act with respect to an animal is an act causing the death or injury of an animal, or an act causing pain or avoidable physical or mental suffering to an animal, such as forcing an animal to undertake efforts beyond its capabilities, organising animal fights, abandoning or leaving an animal in a helpless state, breeding activities that cause suffering to an animal, and other acts with similar consequences that are not caused by the medical treatment of an animal, another veterinary procedure or an emergency, except the events specified in subsection 10 (1) of this Act and procedures in compliance with the requirements established by this Act.

 (2) For the purposes of this Act, ‘animal fight’ means a fight between two animals or an animal and a human, which is organised for commercial, entertainment or other purposes, and as a result of which an animal may be killed, injured or may suffer.

 (3) Forced feeding of animals is prohibited, except in the event of medical indications.
[RT I 2008, 51, 284 – entry into force 01.01.2009]

§ 5.  Stray animals

 (1) Animals without an owner and loose (hereinafter stray) domestic animals within the meaning of subsections 12 (1) and (2) of the Infectious Animal Disease Control Act must be captured and returned to the owner or a new owner must be found for such animals.

 (2) If the owner of a stray animal cannot be identified and a new owner cannot be found for the animal, animal euthanasia must be performed in accordance with the procedure provided for in § 18 of this Act. A period of at least two weeks must be left between the beginning of the procedure of identifying the owner of an animal and the euthanasia of the animal, during which the keeping of the animal in compliance with the requirements and, if necessary, the medical treatment of the animal must be ensured.

 (3) Local authorities organise the capture, keeping and killing of stray animals and the destruction of bodies of deceased animals within their territories.

 (4) The Government of the Republic will establish the procedure for the capture and keeping of stray animals, for the identification of their owners, and for the killing of stray animals.
[RT I 2005, 61, 477 – entry into force 01.12.2005]

Chapter 2¹ PROTECTION OF PET ANIMALS 
[RT I 2007, 23, 119 - entry into force 01.09.2007]

§ 5¹.  Health and welfare of pet animals

 (1) The health and welfare of a pet animal must be examined regularly. Greater attention must be paid to the health and welfare of an animal during the period when the animal is giving birth, is reproducing or ill and if significant changes occur in the environment where the pet animal is kept. If, upon examination of the health and welfare of a pet animal, a deviation from usual behaviour is found, the reasons for such deviation must be immediately identified and measures for improvement of the health and welfare of the pet animal must be taken. A pet animal who has fallen ill or is injured must receive proper treatment.

 (2) Indoors, a pet animal may be kept tied only for a short period of time and on the grounds of ensuring the welfare of the animal.
[RT I 2007, 23, 119 – entry into force 01.09.2007]

§ 5².  Rooms or constructions works and devices and equipment for keeping pet animals

 (1) Rooms or constructions works for keeping pet animals must allow the animal, in accordance with the behavioural habits of the species, to see and hear what is going on in the room or construction works or in the surroundings thereof and allow the animal to communicate.

 (2) Rooms or construction works for keeping a pet animal and devices and equipment used for keeping of the animal must be safe for the animal and easy to clean.

 (3) The devices and equipment used for feeding and watering pet animals must be placed in the rooms or construction works so as to minimise any risk of contamination of the feed and water.

 (4) Rooms and construction works for keeping pet animals must be equipped suitably for the animal species. If the behavioural habits of the species, such as scratching, digging, chewing, hiding, bathing, diving and nest building, cannot be practised by a pet animal outside of the room or construction works, the room or construction works must be equipped with suitable material for the specified activities.
[RT I 2007, 23, 119 – entry into force 01.09.2007]

Chapter 3 PROTECTION OF ANIMALS LIVING FREELY IN WILD 

§ 6.  Protection of animals living freely in wild

 (1) In addition to this Act, the protection and use of animals living freely in the wild is regulated by the Nature Conservation Act, Hunting Act and Fishing Act.
[RT I 2004, 38, 258 – entry into force 10.05.2004]

 (2) The capture of an animal living freely in the wild that is to be used in a procedure may be carried out only by a competent person using methods that do not cause the animals avoidable pain, suffering, distress or lasting harm. The described capturing is not subject to the Hunting Act.
[RT I, 18.12.2012, 2 – entry into force 01.01.2013]

 (3) An injured animal or an animal in poor health captured in the wild for the purpose of animal experimentation must be examined by a veterinarian or another competent person and the veterinarian or another competent person will take measures to minimise the suffering of the animal, if necessary.
[RT I, 18.12.2012, 2 – entry into force 01.01.2013]

§ 7.  Protection of animals upon performance of work

 (1) In order to prevent the death of animals living freely in the wild, the law enforcement authority has the right to:
 1) demand that technological measures and equipment that ensure that animals living freely in the wild are kept off be taken and used in field work;
 2) demand that corresponding amendments be made to the technological schemes for the performance of work, informing the person who granted the permit to perform the work thereof;
 3) suspend excavation and forestry work for the reproduction period of animals living freely in the wild.

 (2) A precept for the suspension of the activities specified in subsection (1) of this section or for the application of protective measures will enter into force as of the time of its delivery or communication. The costs of compliance with the precept must be borne by the person who commissioned the work.

 (3) Access by animals living freely in the wild to hazardous substances and to places for treatment of hazardous raw materials and waste that pose a threat to the health of the animals must be precluded.

Chapter 4 MEDICAL TREATMENT OF ANIMALS AND VETERINARY PROCEDURES 

§ 8.  Medical treatment of animals

  Upon medical treatment of animals, the animals must be protected from avoidable suffering and from contraction of diseases.

§ 9.  Veterinary procedures

 (1) Surgeries and other veterinary procedures that alter the appearance of an animal and that are not performed for the purpose of medical treatment are prohibited. The ear cropping and tail docking of dogs and cats is allowed only in the event of medical indications.

 (2) Veterinary procedures such as the castration, sterilisation, clipping of hooves of animals, tattooing of animals and implantation of animals with a micro-chip identification system, docking of tails of bird dogs and badger dogs used in hunting, clipping the teeth of piglets, fitting bulls with nose-rings, trimming the beaks of chicks and fitting of boars kept in outdoor pens with nose rings are permitted. The tails of piglets may be cut only in the event where this is essential for the safeguarding of their health and welfare pursuant to the decision of a veterinarian. Castration of animals in a manner that causes long-lasting pain and tissue necrosis is prohibited.
(3) Surgeries and other veterinary procedures, including the tattooing of dogs and cats and the implantation of animals with a micro-chip identification system must be performed by a veterinarian. Surgeries and other veterinary procedures may also be performed by a student of the veterinary medicine curriculum under the direct supervision and liability of a veterinarian. The actions of the student are deemed to be those of the veterinarian under whose supervision the student is acting. Permitted procedures that take little time and cause only insignificant pain may also be performed by a person with appropriate training.
[RT I, 06.06.2014, 1 – entry into force 01.07.2014]

 (4) The Government of the Republic or a minister authorised by the Government of the Republic will establish a list of permitted veterinary procedures, and of persons authorised to perform the procedures, and requirements for the performance of the procedures and the training of the persons performing such procedures.
[RT I 2005, 61, 477 – entry into force 01.12.2005]

Chapter 5 PROTECTION OF ANIMALS UPON SLAUGHTER AND KILLING 
[RT I 2005, 61, 477 - entry into force 01.12.2005]

§ 10.  Permitted killing of animals

 (1) Permitted killing of an animal means the following:
 1) slaughter or killing of a farm animal;
 2) killing of day-old chicks and embryos in hatchery waste;
 3) emergency slaughter of a farm animal;
 4) killing of an animal in a helpless state;
 5) slaughter of an animal for religious purposes;
 6) animal euthanasia;
 7) killing of caught fish;
 8) hunting of game;
 9) extermination of invertebrates, moles and rodents for the purpose of protection of property or health;
[RT I, 18.12.2012, 2 – entry into force 01.01.2013]
 10) diagnostic slaughter of animals and killing animals in order to control the spreading of an infectious animal disease as prescribed by the Infectious Animal Disease Control Act;
 11) killing of an animal for self-protection;
 12) killing of an experimental animal.
[RT I, 18.12.2012, 2 – entry into force 01.01.2013]

 (2) In the event of permitted slaughter and killing of an animal, a method for slaughter and killing that causes the animal the least possible amount of physical and mental suffering must be chosen.

 (3) An animal may be killed in self-defence if an attack by the animal endangers human life or health and the attack cannot be prevented or repelled in any other manner.

 (4) The killing of a protected animal is regulated by the Nature Conservation Act.
[RT I 2005, 61, 477 – entry into force 01.12.2005]

§ 11.  Conditions of slaughter of farm animals

  [Repealed – RT I, 18.12.2012, 2 – entry into force 01.01.2013]

§ 12.  Keeping of animals in slaughterhouses prior to slaughter

  [Repealed – RT I, 18.12.2012, 2 – entry into force 01.01.2013]

§ 13.  Slaughtering and killing farm animals

 (1) Poultry, rabbits and hares kept as farm animals and slaughtered outside a slaughterhouse for private domestic consumption must be stunned and, if necessary, restrained before slaughter.

 (2) For the purposes of this Act, ‘stunning’ means a process that, when applied to an animal, causes immediate loss of consciousness and lasts until the death of the animal and is carried out in a manner that causes as little suffering and pain as possible.

 (3) The animals specified in subsection (1) of this section must be stunned and slaughtered by a person having relevant knowledge and practical skills.

 (4) Before the further handling of the animals specified in subsection (1) of this section, one must verify that the animal is dead.

 (5) The requirements provided for in Council Regulation (EC) No. 1099/2009 on the protection of animals at the time of killing (OJ L 303, 18.11.2009, pp. 1–30) must be followed upon slaughtering farm animals, except animals specified in subsection (1) of this section.

 (6) The Veterinary and Food Board is the competent authority for the purposes of Article 2(q) of Council Regulation (EC) No. 1099/2009.

 (7) The Veterinary and Food Board will publish on its website the guides to good practice of slaughter and killing drafted in accordance with Article 13 of Council Regulation (EC) No. 1099/2009 and approved by the Veterinary and Food Board, and submit them to the European Commission.

 (8) For the purposes of implementation of Article 14(3) of Council Regulation (EC) No. 1099/2009, the minister in charge of the field may, based on animal species, establish requirements for mobile slaughterhouses and equipment used therein for stunning and slaughtering farm animals.
[RT I, 18.12.2012, 2 – entry into force 01.01.2013]

§ 13¹.  Training and examination in slaughtering farm animals

 (1) The Veterinary and Food Board or an adult training establishment (hereinafter training establishment) provides training in slaughtering animals and related operations (hereinafter training in slaughtering animals) in accordance with the requirements provides for in the Adult Training Act, Vocational Education Institutions Act, this Act and Council Regulation (EC) No. 1099/2009.

 (2) A training establishment specified in subsection (1) of this section may provide training in slaughtering animals if the Veterinary and Food Board has approved the training establishment’s programme of training in slaughtering animals. The Veterinary and Food Board will decide to approve the programme of training in slaughtering animals or refuse to approve it within 20 working days after the receipt of the programme. The Veterinary and Food Board will not approve a programme of training in slaughtering animals if it does not comply with the requirements established for the programme.

 (3) A training establishment specified in subsection (1) of this section may provide training in slaughtering animals if the Veterinary and Food Board has approved the examination structure and procedure prepared by the training establishment. The Veterinary and Food Board will decide to approve the structure and procedure for examination in slaughtering animals or refuse to approve it within 20 working days after the receipt thereof.

 (4) The training establishment must inform the Veterinary and Food Board in writing of a change in the details specified in subsections (2) and (3) of this section and in the staff organising training and examinations within seven working days after the change.

 (5) The training establishment will submit the data of the persons who passed the examination to the Veterinary and Food Board within three working days after the examination.
[RT I, 18.12.2012, 2 – entry into force 01.01.2013]

§ 13².  Certificate of competence for slaughtering farm animals

  Regarding the passing of the examination specified in subsection 13¹ (3) of this Act, the Veterinary and Food Board will, in accordance with Council Regulation (EC) No. 1099/2009, issue a certificate to a person who has passed the examination.
[RT I, 18.12.2012, 2 – entry into force 01.01.2013]

§ 14.  Killing day-old chicks and embryos in hatchery waste

  [Repealed – RT I, 18.12.2012, 2 – entry into force 01.01.2013]

§ 15.  Emergency slaughter of farm animals

 (1) [Repealed – RT I, 18.12.2012, 2 – entry into force 01.01.2013]

 (2) Emergency slaughter must be carried out with least physical and mental suffering possible to the farm animal being slaughtered and to other farm animals present at the place of slaughter.
[RT I 2008, 51, 284 – entry into force 01.01.2009]

 (3) The emergency slaughter of sick, weak or injured farm animals must be carried out immediately. Farm animals that are unable to walk must be slaughtered on site or must be transported to the place of slaughter if it does not cause any suffering to the animals.

§ 16.  Killing of animals in helpless state

  An animal that is in a helpless state as a result of an accident or emergency may be killed if survival would cause long-time suffering to the animal or if the animal cannot be granted species-specific life or if the re-introduction of the animal to its natural habitat proves to be impossible.
[RT I 2005, 61, 477 – entry into force 01.12.2005]

§ 17.  Slaughter of animals for religious purposes

 (1) A religious association registered in Estonia may, for a religious purpose, slaughter a farm animal using a special method in accordance with the requirements set out in Council Regulation (EC) No. 1099/2009 and this section, provided that the animal is slaughtered in a slaughterhouse and it is necessary for the members of the religious association and the law enforcement authority attends the slaughter.

 (2) A farm animal that has been electrically stunned or a farm animal that has not been stunned may be slaughtered for a religious purpose, taking into account the religious tradition of the religious association.

 (3) If a farm animal is slaughtered without prior stunning, the animal must be stunned immediately after cutting both jugular veins and carotid arteries, taking into account the tradition of the religious association.

 (4) To slaughter a farm animal for a religious purpose, a religious association must have a permit to slaughter farm animals for a religious purpose.

 (5) In order to obtain a permit to slaughter farm animals for a religious purpose, a religious association will submit to the Veterinary and Food Board a written application containing the following information:
 1) the species and number of the farm animals to be slaughtered and the reasons for the choice of the animal species and the number animals;
 2) the time and place of slaughtering the farm animals and a document issued by the slaughterhouse, which certifies the possibility of such slaughter in the slaughterhouse;
 3) a description of the special method of slaughtering the farm animals and the reasons of the use of the method, including evidence of the association of the special method of slaughter with the religious tradition;
 4) a description of the manner of use of the meat for the members of the religious association.

 (6) The Veterinary and Food Board will decide to grant or refuse to grant a permit for slaughter of farm animals for a religious purpose within 20 working days after the receipt of an application specified in subsection (5) of this section.

 (7) The Veterinary and Food Board may refuse to grant a permit for slaughter of farm animals for a religious purpose if:
 1) the applicant is not in compliance with the requirements provided for in this Act;
 2) the circumstances described in the application do not correspond to the relevant requirements established in this section or on the basis thereof or in Council Regulation (EC) No. 1099/2009;
 3) the slaughter of the farm animals without prior stunning as described in the application is not associated with a religious tradition of the religious association;
 4) the number of the farm animals to be slaughtered according to the application is disproportionately high, given the needs of the members of the religious association;
 5) the application contains false information.

 (8) The special methods of slaughtering farm animals for religious purposes, more detailed substantive and formal requirements for slaughtering for religious purposes and requirements and procedure for slaughtering for religious purposes will be established by a regulation of the minister in charge of the field.
[RT I, 18.12.2012, 2 – entry into force 01.01.2013]

§ 18.  Euthanasia

 (1) ‘Euthanasia’ means the killing of an animal on the initiative of the animal owner or for mercy if survival would cause long-time suffering to the animal or if the animal cannot be granted species-specific life.

 (2) Animal euthanasia is carried out by a veterinarian.

 (3) Euthanasia must be carried out with least physical and mental suffering to the animal possible under the circumstances.

 (4) The method used for euthanasia must cause an immediate state of unconsciousness and consequent death of the animal or produce general anaesthesia that leads to the certain death of the animal. A veterinarian must verify the death of an animal killed by the veterinarian.

 (5) It is prohibited to use suffocation, drowning, administration of toxic substances or medicinal products the dosage and administered amount of which might not bring on the effect referred to in subsection (4) of this section, and killing by electrocution, unless this brings on an instantaneous loss of consciousness.

§ 18¹.  Killing of experimental animal

 (1) An experimental animal may be killed by a person who has undergone relevant training specified in § 41⁴ of this Act, on the conditions set out in a project authorisation and in accordance with the requirements established on the basis of subsection (2) of this section.

 (2) The requirements for killing experimental animals and the methods of killing will be established by a regulation of the minister in charge of the field.

 (3) An experimental animal may be killed on the conditions specified in a project using another method if it has been scientifically proven that it is at least as humane as a method established on the basis of subsection (2) of this section and if it has been scientifically proven that the purpose of the procedure cannot be achieved using the latter method.

 (4) The requirements of this section do not apply if an experimental animal is killed in an emergency for reasons relating to the welfare or health of a person or animal, public safety or the environment.
[RT I, 18.12.2012, 2 – entry into force 01.01.2013]

§ 19.  Killing of animal in presence of minor

  The killing of an animal in the presence of a minor is prohibited, except:
 1) extermination of invertebrates, moles and rodents for the purpose of protection of property or health;
[RT I, 18.12.2012, 2 – entry into force 01.01.2013]
 2) fishing;
 3) killing of an animal in a helpless state;
 4) killing relating to a study assignment in vocational education in the presence and at the liability of a supervisor.

Chapter 6 PROTECTION OF ANIMALS DURING TRANSPORT 

§ 20.  Transport of animals

 (1) The requirements provided for in Council Regulation (EC) No. 1/2005 on the protection of animals during transport and related operations and amending Directives 64/432/EEC and 93/119/EC and Regulation (EC) No. 1255/97 (OJ L 3, 05.01.2005, pp. 1–44) must be adhered to upon transporting animals.

 (2) Control posts must comply with the requirements provided for in Council Regulation (EC) No. 1255/97 concerning Community criteria for control posts and amending the route plan referred to in the Annex to Directive 91/628/EEC (OJ L 174, 2.7.1997, pp. 1‑6).

 (3) For the purposes of Article 2(f) of Council Regulation (EC) No. 1/2005 and Council Regulation (EC) No. 1255/97, the competent authority is the Veterinary and Food Board.
[RT I 2007, 23, 119 – entry into force 01.04.2007]

§ 21. – § 24. [Repealed – RT I 2007, 23, 119 – entry into force 01.04.2007]

Chapter 7 ANIMAL COMPETITIONS, PUBLIC EXHIBITION AND SALE OF ANIMALS 

§ 25.  Animal competitions

  [RT I 2004, 38, 257 – entry into force 01.05.2004]

 (1) Animal competitions (hereinafter competitions) must be organised in compliance with the Infectious Animal Disease Control Act.

 (2) Animals participating in competitions or being trained for such purposes must not be administered any substances that have or might have an effect on the capabilities of the animals.

 (3) [Repealed – RT I 2004, 38, 257 – entry into force 01.05.2004]

§ 26.  Requirements concerning organisation of competitions

  [RT I 2004, 38, 257 – entry into force 01.05.2004]

 (1) A veterinarian holding a professional activity licence must be present at a competition.
[RT I, 06.06.2014, 1 – entry into force 01.07.2014]

 (2) The veterinarian of a competition must:
 1) monitor compliance with animal protection requirements during the competition;
 2) check the fitness of animals for competition;
 3) check the suitability of the equipment and technical aids to be used in the competition;
 4) provide animals with first aid and, if necessary, prescribe further treatment;
 5) decide on the killing of an animal in distress;
 6) in the event of unfavourable weather conditions, make a proposal to the organiser of the competition to cancel the competition.

 (3) [Repealed – RT I 2004, 38, 257 – entry into force 01.05.2004]

§ 27.  Public exhibition of animals

 (1) The public exhibition of animals is permitted in zoos and at animal exhibitions, animal competitions, animal fairs, animal auctions or at other public events involving the gathering of animals in compliance with the Infectious Animal Disease Control Act.
[RT I 2010, 34, 183 – entry into force 23.06.2010]

 (2) Fish bred in artificial conditions and animals of a person trading in animals may also be displayed to the public for commercial purposes, provided that the welfare of the animals is ensured and the requirements for their keeping are complied with. On the conditions specified above, aquarium fish may also be demonstrated in the interior design of premises.
[RT I 2007, 23, 119 – entry into force 01.04.2007]

 (3) Only animals that have been born in artificial conditions may be used in animal shows, animal competitions, animal fairs, animal auctions or at other public events involving the gathering of animals.
[RT I 2010, 34, 183 – entry into force 23.06.2010]

 (4) It is prohibited to use an animal in an animal exhibition, animal competition, animal fair, animal auction or at another public event involving the gathering of animals if the participation of the animal in such event may cause the animal pain, suffering or injury; it is also prohibited to train an animal in a manner that causes the animal pain, suffering or injury.
[RT I 2010, 34, 183 – entry into force 23.06.2010]

 (5) It is prohibited to publicly exhibit a dog born in Estonia who belongs to a person domiciled in Estonia or to a legal person located in Estonia if the dog’s ears have been cropped and the tail has been docked without medical indication. A dog with a docked tail whose tail is permitted to be docked on the basis of subsection 9 (2) of this Act may be exhibited to the public at an exhibition.

§ 28.  Zoo

 (1) A zoo is a place where animals are permanently kept for showing to the public over seven or more days a year.

 (2) A zoo must be designed and constructed in a manner that ensures the health and welfare of the animals and prevents their escape.

 (3) The design and construction works of a zoo must comply with the requirements established by the Government of the Republic.

 (4) The health and welfare of animals upon their display to the public in a zoo must be ensured by their keeping in compliance with the requirements. A zoo engages in research of animals, provision of information to the public concerning animal species and their natural habitat, and dissemination of animal protection information.

§ 29.  Licence obligation of zoo operator

  An activity licence is required to operate a zoo.
[RT I, 29.06.2014, 1 – entry into force 01.07.2014]

§ 29¹.  Applying for activity licence

 (1) The Environmental Board will review an application for an activity licence and grant or refuse to grant the activity licence within 60 days as of the receipt of the application.

 (2) In addition to the information required in the General Part of the Economic Activities Code Act, an application for authorisation must contain the following data and documents:
 1) if the zoo has a name, the name of the zoo;
 2) a description of the activities of the applicant to date and the planned activities related to the zoo;
 3) documents certifying that the land required for the operations of the zoo belongs to the applicant or that the applicant has the right to use it;
 4) a list of the animal species of the zoo, which sets out the Latin name of the animal species and the number of specimen planned for the zoo;
 5) a list of the management positions of the zoo along with job descriptions and a list of the positions vacant at the time of applying for the licence;
 6) an overview of the construction works of the zoo or the building design documentation of the zoo along with a description of the level of completion of the construction works;
 7) a calculation of the funds required for construction and operation of the zoo in the next financial year along with a description of the planned source of the funds.
[RT I, 29.06.2014, 1 – entry into force 01.07.2014]

§ 29².  Object of inspection of activity licence

  An activity licence will be granted to a person if the following requirements have been fulfilled:
 1) the building design documentation of the zoo complies with the requirements applicable to the plan of the zoo;
 2) the person has staff properly qualified to work in a zoo and sufficient funds for building the zoo and performing the duties specified in subsection 28 (4) of this Act.
[RT I, 29.06.2014, 1 – entry into force 01.07.2014]

§ 30.  Refusal to issue activity licence of zoo

  [Repealed – RT I, 29.06.2014, 1 – entry into force 01.07.2014]

§ 31.  Suspension of activity licence of zoo

  [Repealed – RT I, 29.06.2014, 1 – entry into force 01.07.2014]

§ 32.  Requirements for winding up of zoo

 (1) Upon winding up a zoo, the owner of the zoo must ensure the health and welfare of the animals, make further living arrangements for the animals kept at the zoo or organise the euthanasia of the animals.

 (2) The law enforcement authority must ascertain that, upon winding up a zoo, the provisions of subsection (1) of this section are duly complied with. If necessary, compliance with the requirements provided for in subsection (1) of this section must be organised by the law enforcement authority. In such event, the law enforcement authority has the right to demand that the holder of the suspended activity licence cover reasonable expenses relating to the steps taken.

§ 33.  Transactions with animals

 (1) The sale of an animal or the transfer of an animal in any other manner for a charge or without a charge to a person less than 16 years of age is permitted only with the consent of their parent or legal representative, unless otherwise provided by law.

 (2) Animals must not be used as prizes in lotteries, games of chance or other similar events.

§ 33¹.  Keeping pet animals in shop

 (1) It is prohibited to keep pet animals offered for sale in a shop on the shop window.

 (2) Pet animals offered for sale in a shop must be provided with a sufficiently peaceful and quiet environment necessary for their normal existence. A physical contact between a pet animal offered for sale in a shop and a visitor of the shop without the supervision of an employee of the shop must be precluded.

 (3) The cage, terrarium and aquarium of a pet animal offered for sale in a shop must be separated from the pet animal supplies and feed sold in the same room by a partition wall or any other means enabling separation.
[RT I 2007, 23, 119 – entry into force 01.09.2007]

Chapter 8 PROTECTION OF EXPERIMENTAL ANIMALS 
[RT I 2001, 93, 566 - entry into force 01.01.2002]

§ 34.  Procedure and project

 (1) For the purposes of this Act, ‘procedure’ means the use of an experimental animal for a permitted scientific or educational purpose that may cause the animal pain, suffering or injury equivalent to or higher than that caused by the introduction of a needle in accordance with good veterinary practice. ‘Procedure’ also means an act that may cause pain, suffering or injury to an animal to the aforementioned extent and that intentionally or likely leads to the birth, hatching or death of the animal or in the course of which a genetically modified animal line is created and maintained. A procedure does not include the killing of an experimental animal for the purpose of using its tissue or organs.

 (2) For the purposes of this Act, ‘procedure’ also means the use of an experimental animal for the purposes specified in subsection (1) of this section along with analgesia.

 (3) For the purposes of this Act, ‘procedure’ does not mean a clinical trial required for the marketing authorisation of a veterinary medicinal product or a non-experimental veterinary practice, agricultural practice or practice whose main purpose is the identification of an animal using a permitted means and method.

 (4) For the purposes of this Act, ‘project’ means a programme of work having a defined scientific objective and involving one or more procedures.

 (5) A project must be designed by a person (hereinafter project designer) who holds at least a master’s degree or equal qualifications in veterinary medicine, medical science, biology or another field relating to the project and has undergone the training and passed an examination in carrying out the procedures and projects specified in § 41⁴ of this Act.
[RT I, 18.12.2012, 2 – entry into force 01.01.2013]

§ 35.  Permitted purposes of carrying out procedures

  A procedure may be carried out for a scientific or educational purpose in the following events:
 1) basic research;
 2) applied research aimed at preventing, diagnosing or treating a human, animal or plant disease, health disorder or their impact;
 3) applied research aimed at identifying, evaluating, regulating or changing the physiological condition of a human, animal or plant;
 4) applied research aimed at improving animal welfare or the conditions of keeping farm animals;
 5) development and production of medicinal products, food and other substances and products for the purposes specified in clauses 2) to 4) of this section and their quality, efficacy and safety control;
 6) protecting the natural environment in the interest of the welfare or health of humans or animals;
 7) a study aimed at the preservation of an animal species;
 8) obtaining higher education or vocational education, or in-job training;
 9) forensic research.
[RT I, 18.12.2012, 2 – entry into force 01.01.2013]

§ 36.  Restrictions for procedures

 (1) It is prohibited to carry out a procedure for a permitted purpose listed in § 35 of this Act if the purpose may be achieved by other scientific methods that do not prescribe the use of experimental animals.

 (2) It is prohibited to carry out a procedure without anaesthesia if the procedure causes severe long-lasting pain.

 (3) It is prohibited to use an animal living freely in the wild as an experimental animal, unless for scientifically justified reasons the use of another experimental animal in the procedure is insufficient for achievement of the objective of the procedure.

 (4) It is prohibited to use a stray animal in a procedure, unless:
 1) for scientifically justified reasons the use of another experimental animal is insufficient for achievement of the objective of the procedure;
 2) there is an essential need for studies concerning the health and welfare of the stray animals or serious threats to the environment or to human or animal health.

 (5) It is prohibited to carry out a procedure for the purpose of development of weapons and ammunition, and for the development of the production of tobacco products.

 (6) It is prohibited to carry out a procedure for the purpose of certifying compliance with public health requirements in the event of cosmetic products that are:
 1) placed on the market and made available to the final consumer;
 2) samples or designs of cosmetic products that have not been manufactured as a batch, but according to which products are manufactured or developed to completion.

 (7) It is prohibited to carry out a procedure for the purposes of conformity assessment of the safety of the ingredients of cosmetic products or their combinations as of the date when the procedure must be replaced with at least one of the validated method listed in Commission Regulation (EC) No. 440/2008 laying down test methods pursuant to Regulation (EC) No. 1907/2006 of the European Parliament and of the Council on the Registration, Evaluation, Authorisation and Restriction of Chemicals (REACH) (OJ L 142, 31.05.2008, pp. 1–739) or Annex IX to Council Directive 76/768/EEC on the approximation of the laws of the Member States relating to cosmetic products (OJ L 262, 27.09.1976, pp. 169–200).

 (8) A procedure may be conducted either on the basis of a decision of the European Chemicals Agency or with the consent of the Health Board in order to obtain information required in the dossiers provided for in Regulation (EC) No. 1907/2006 of the European Parliament and of the Council concerning the Registration, Evaluation, Authorisation and Restriction of Chemicals (REACH), establishing a European Chemicals Agency, amending Directive 1999/45/EC and repealing Council Regulation (EEC) No. 793/93 and Commission Regulation (EC) No. 1488/94 as well as Council Directive 76/769/EEC and Commission Directives 91/155/EEC, 93/67/EEC and 2000/21/EC (OJ L 396, 30.12.2006, pp. 1–850), or in the Biocides Act.
[RT I, 18.12.2012, 2 – entry into force 01.01.2013]

§ 37.  Using animal belonging to endangered species in procedures

 (1) It is prohibited to use an animal specified in Article 7(1) of Directive 2010/63/EU of the European Parliament and of the Council on the protection of animals used for scientific purposes (OJ L 267, 20.10.2010, pp. 33–79) in a procedure, unless the procedure is in accordance with the Nature Conservation Act and the purpose of the procedure is specified in clause 2), 5) or 7 of § 35 of this Act and there is scientific justification to the effect that the purpose of the procedure cannot be achieved by the use of another experimental animal.

 (2) Subsection (1) of this section does not apply to any species of non-human primates.
[RT I, 18.12.2012, 2 – entry into force 01.01.2013]

§ 37¹.  Using non-human primates in procedures

 (1) It is prohibited to use non-human primates in a procedure, unless there is scientific justification to the effect that the purpose of the procedure cannot be achieved by the use of another experimental animal and if the purpose of the procedure is:
 1) the purpose specified in clause 2) of § 35 of this Act and the procedure is undertaken with a view to the avoidance, prevention, diagnosis or treatment of a debilitating or potentially life-threatening clinical condition in human beings;
 2) the purpose specified in clause 7) of § 35 of this Act.

 (2) It is prohibited to carry out a procedure if the procedure carried out for the purpose specified in subsection (1) of this section results in severe long-lasting pain or stress that cannot be ameliorated.

 (3) The non-human primates listed in Annex II to Directive 2010/63/EU of the European Parliament and of the Council may be used in a procedure on the conditions established in the Annex and only where they are the offspring of non-human primates which have been bred in captivity or where they are sourced from self-sustaining colonies.

 (4) For the purposes of this Act, ‘self-sustaining colony’ means a colony in which animals are bred only within the colony or sourced from other colonies but not taken from the wild, and where the animals are kept in a way that ensures that they are accustomed to humans.

 (5) It is prohibited to use great apes in a procedure.
[RT I, 18.12.2012, 2 – entry into force 01.01.2013]

§ 38.  Experimental animal

 (1) An experimental animal specified in Annex I to Directive 2010/63/EU of the European Parliament and of the Council must have been bred in an establishment that has received an activity licence for breeding experimental animals.

 (2) An experimental animal specified in subsection (1) of this section, which has not been bred in the establishment of an operator that received an activity licence for breeding experimental animals may be used in a procedure if it has been scientifically proven that the use of an animal bred in the establishment is not sufficient for attaining the goal of the procedure.
[RT I, 29.06.2014, 1 – entry into force 01.07.2014]

§ 39.  Licence obligation in supplying, breeding and using experimental animals

  [RT I, 29.06.2014, 1 – entry into force 01.07.2014]

 (1) The operator must have an activity licence for operating in an establishment engaged in:
 1) supplying experimental animals;
 2) breeding experimental animals;
 3) useing experimental animals.

 (2) An activity licence gives the operator the right to commence and pursue economic activities only in or with regard to the establishment specified in the activity licence. An activity licence is effective for up to five years.

 (3) The requirements applicable to establishments engaged in breeding, supplying and using experimental animals will be established by a regulation of the Minister of Agriculture.

 (4) If this is justified from a scientific point of view, a procedure may be conducted in a livestock building, construction works, area enclosed for keeping animals or zoo to which an activity licence for using experimental animals has not been granted.
[RT I, 29.06.2014, 1 – entry into force 01.07.2014]

§ 40.  Applying for activity licence for breeding, supplying and using experimental animals

  [RT I, 29.06.2014, 1 – entry into force 01.07.2014]

 (1) The Veterinary and Food Board decides an application for an activity licence by granting or refusing to grant the activity licence.

 (2) In addition to the information required in the General Part of the Economic Activities Code Act, an application for an activity licence must contain the following data and documents:
 1) the site map along with the layout of the outdoor water supply and sewerage lines;
 2) the layout of the rooms along with the layout of the equipment and indoor water supply and sewerage lines;
 3) information on the finishing materials used;
 4) the cleaning and disinfection plan that contains information on the measures taken and substances used for cleaning and disinfecting the means of transport, equipment and rooms;
 5) the pest control plan along with information on the control measures taken;
 6) information on the heating and ventilation systems;
 7) the emergency plan that contains instructions for acting for the purpose of ensuring the health and welfare of experimental animals;
 8) information on organising waste handling.

 (3) The information specified in this section is entered in the register of farm animals established on the basis of subsection 11 (3) of the Infectious Animal Disease Control Act.

 (4) An operator applying for an activity licence for breeding, supplying and using experimental animals must pay the state fee for reviewing the application at the rate provided for in the State Fees Act before submitting the application.
[RT I, 29.06.2014, 1 – entry into force 01.07.2014]

§ 40¹.  Object of inspection of activity licence for breeding, supplying and using experimental animals

  An activity licence will be granted to an operator if its establishment engaged in breeding, supplying or using experimental animals complies with the requirements of this Act and legislation established on the basis thereof.

§ 40².  Secondary conditions of activity licence for breeding, supplying and using experimental animals

  The following secondary conditions are added to an activity licence:
 1) the person in charge of the compliance of the establishment’s operations with the requirements;
 2) the person in charge of the welfare and care of experimental animals;
 3) the veterinarian or a person with proper qualifications whose duty is to give advice regarding the care and treatment of experimental animals;
 4) the term of validity of the activity licence.
[RT I, 29.06.2014, 1 – entry into force 01.07.2014]

§ 41. – § 41³. [Repealed – RT I, 29.06.2014, 1 – entry into force 01.07.2014]

§ 41⁴.  Training in care and killing of experimental animals, carrying out procedures and designing projects

 (1) A natural person directly engaged in the care and killing of experimental animals, carrying out procedures and designing projects must have undergone relevant training, passed an examination and hold a certificate proving it.

 (2) In accordance with the requirements of the Adult Education Act, Vocational Education Institutions Act and this Act and on the basis of a programme approved by the Ministry of Agriculture, an adult training establishment carries out training in the care and killing of experimental animals, training in procedures and training in designing projects.

 (3) An adult training establishment specified in subsection (2) of this section will draw up a programme for training in the care and killing of experimental animals, training in procedures and training in designing projects, taking into account the characteristics of the functions and liability of persons engaged in caring and killing experimental animals, carrying out procedures and designing projects, and will submit it to the Ministry of Agriculture for approval.

 (4) The Ministry of Agriculture will approve or reject a training programme specified in subsection (3) of this section within 20 working days after the receipt thereof.

 (5) The Ministry of Agriculture will reject a training programme specified in subsection (3) of this section if it does not comply with the requirements established for the programme.

 (6) A training establishment will issue a relevant certificate to a person who has passed an examination in the care and killing of experimental animals, in carrying out procedures and in designing projects.

 (7) More detailed requirements for programmes of training in the care and killing of experimental animals, carrying out procedures and designing projects and for topics covered by training will be established by a regulation of the minister in charge of the field.
[RT I, 18.12.2012, 2 – entry into force 01.01.2013]

§ 42.  Keeping experimental animals

  [Repealed – RT I, 18.12.2012, 2 – entry into force 01.01.2013]

§ 42¹.  Person responsible for experimental animal welfare and experimental animal welfare records

 (1) A person engaged in breeding, supplying or using experimental animals will appoint in their establishment a competent person responsible for animal welfare and care, grant employees access to information about the animal species kept in the establishment and bear liability for the competence of the employees.

 (2) A person engaged in breeding, supplying or using experimental animals will appoint a veterinarian or another qualified person to give advice on the care and treatment of experimental animals.

 (3) A person engaged in breeding, supplying or using experimental animals will draw up relevant records in their establishment for the purpose of ensuring experimental animal welfare and health. More detailed requirements for drawing up the records are provided for in subsection (3) of § 39, subsection (3) of § 40 and subsection (2) of § 41 of this Act.
[RT I, 18.12.2012, 2 – entry into force 01.01.2013]

§ 42².  Animal welfare body

 (1) A person engaged in breeding, supplying or using experimental animals will establish an animal welfare body comprising of at least the persons specified in § 42¹ of this Act, whose duty is to give advice on the welfare, treatment and care of experimental animals. In a user establishment, the animal welfare body must comprise at least one person with a research degree in medicine, biology or another relevant field and experience in carrying out procedures.

 (2) More detailed requirements for animal welfare bodies will be established by a regulation of the minister in charge of the field.
[RT I, 18.12.2012, 2 – entry into force 01.01.2013]

§ 42³.  Marking of experimental animals and keeping records of experimental animals

 (1) Before weaning, a dog, cat or a non-human primate used as an experimental animal is provided with an individual permanent identification mark in the least painful manner possible.

 (2) Where a dog, cat or non-human primate is transferred from establishment to another before it is weaned, a record specifying the animal’s mother must be maintained until the animal is marked. Where an unmarked dog, cat or non-human primate, which has been weaned, is received by an establishment, it will be marked as soon as possible.

 (3) A person engaged in breeding, supplying or using experimental animals keeps records of the experimental animals.

 (4) After birth, each dog, cat and non-human primate will get an individual history file that contains information about the animal.

 (5) More detailed requirements for keeping records of experimental animals, including the list of data to be recognised in such records, will be established by a regulation of the minister in charge of the field.

 (6) A person engaged in breeding, supplying or using experimental animals preserves the records for a minimum of five years after the death or transfer of the animal. The individual history files of dogs, cats and non-human primates are preserved for at least three years after the death or transfer of the experimental animal.
[RT I, 18.12.2012, 2 – entry into force 01.01.2013]

§ 43.  Carrying out procedures

 (1) A procedure may be carried out on the conditions specified in a project authorisation.

 (2) Upon choosing the method of a procedure, preference is given to a method that is likely to produce a satisfactory result, uses the minimum number of animals, involves animals with the lowest capacity to experience pain and causes the least pain, suffering, distress or lasting harm.

 (3) A procedure is carried out under general or local anaesthesia or analgesia or other appropriate methods are used to reduce pain, suffering and injuries. If the animal may suffer pain once anaesthesia has worn off, post-operative analgesics or other appropriate pain-relieving methods are used. It is prohibited to give an animal any drug to stop or restrict their showing pain without an adequate level of anaesthesia or analgesia.

 (4) The provisions of subsection (3) of this section do not apply if:
 1) anaesthesia or analgesia will be more traumatic to the animal than the pain or suffering caused by the procedure itself, or
 2) anaesthesia or analgesia is incompatible with the purpose of the procedure.

 (5) Death as the end-point of a procedure must be avoided and, if possible, the animal is killed at an earlier stage. Where death as the end-point is unavoidable, the procedure must be designed so as to result in the deaths of as few animals as possible and reduce the duration and intensity of suffering to the animal to the minimum possible and, as far as possible, ensure a painless death.

 (6) Upon completion of a procedure, the veterinarian or another competent person will decide whether the animal will be kept alive or killed. The animal may be kept alive only if this does not cause it pain or suffering.

 (7) If the health status of an experimental animal allows it, if there is no threat to human or animal health or to the environment and if animal welfare is ensured, the animal that has been kept alive may be rehomed or taken back to a suitable environment, livestock building or facility or to an area enclosed for keeping animals.
[RT I, 18.12.2012, 2 – entry into force 01.01.2013]

§ 43¹.  Severity categories of procedures

 (1) The categories of severity of a procedure based on the pain, stress and lasting harm are as follows: “non-recovery”, “mild”, “moderate” and “severe”.

 (2) An experimental animal may be used in a severe procedure only once. An experimental animal used in a moderate or mild procedure may be reused if, according to the estimate of a veterinarian, taking into account what the animal has experienced during its life, the health status and welfare of the animal has restored and the next procedure is a mild, moderate or non-recovery procedure.

 (3) The definitions of severity categories of procedures and more detailed requirements for classification of procedures will be established by a regulation of the minister in charge of the field.
[RT I, 18.12.2012, 2 – entry into force 01.01.2013]

§ 44.  Documentation of procedures

 (1) A protocol must be drawn up on a procedure.

 (2) A protocol must contain all relevant information such as the time of carrying out the procedure, the person responsible for the project, a person involved, the number of animals used, the origin and species of the non-human primate (if any), the progress of the procedure (including information about the actual severity of the procedure), and the time of completion of the procedure.

 (3) The procedure protocol form will be established by a regulation of the minister in charge of the field.

 (4) An authorisation holder keeps paper or electronic records of experimental animals at all times, recording the number of animals, the procedures carried out on them and the fate of the animal following the completion of the procedure.

 (5) The authorisation holder preserves procedure protocols and experimental animal records for five years after the completion of a procedure.

 (6) By February 1 each year, an authorisation holder submits to the Ministry of Agriculture a protocol on each procedure completed last year and on each pending procedure started last year.
[RT I, 18.12.2012, 2 – entry into force 01.01.2013]

§ 45.  Project authorisation and project authorisation committee

 (1) In order to carry out a project one must hold a project authorisation (hereinafter project authorisation). The authorisation sets out the name and address of the designer of the procedure and of the person responsible for the project, the name of the person involved in the project, the time and place of the project, the species and number of experimental animals, the proceedings applied in the procedure and, if necessary, other conditions of carrying out the procedure.

 (2) Authorisations are granted by the project authorisation committee established by the minister in charge of the field.

 (3) The procedure for establishment and the rules of procedure of the project authorisation committee will be established by a regulation of the minister in charge of the field.

 (4) The activities of the members of the project authorisation committee (hereinafter authorisation committee) are financed via the budget of the Ministry of Agriculture.
[RT I, 18.12.2012, 2 – entry into force 01.01.2013]

§ 46.  Persons carrying out procedures

 (1) A project and a procedure undertaken in the framework thereof are carried out by the project authorisation holder.

 (2) The person responsible for a project must hold at least a master’s degree or equal qualifications in veterinary medicine, medicine, biology or another field relating to the project and must have undergone training and passed an examination in carrying out procedures and designing projects specified in § 41⁴ of this Act.

 (3) If a person responsible for a project is a legal person, the requirements provided for in subsection (2) of this section are met if a natural person working for the legal person under a contract meets the requirements.

 (4) A person involved in a project must have undergone training and passed an examination in carrying out procedures and designing projects specified in § 41⁴ of this Act. Until passing the examination, the person may work under the supervision and at the liability of a person who has passed the examination.
[RT I, 18.12.2012, 2 – entry into force 01.01.2013]

§ 47.  Application for authorisation

 (1) In order to receive the licence, the person in charge of the animal experimentation project or the person who has received an activity licence in a user establishment submits to the issuer of the licence a standard-form written application (hereinafter licence application) along with documents certifying the information set out therein.
[RT I, 29.06.2014, 1 – entry into force 01.07.2014]

 (2) An application sets out information about the designer of the project, the person responsible for the project, the involved person, the experimental animals and genetically modified animals to be used, and the time and place of the project, justifies the need for the project, the choice of the animal species and the number of animals to be used, and lists and describes various proceedings that the animals will be subjected to. In addition to the aforementioned, the following is annexed to an application for a procedure involving genetically modified animals: information concerning the donor, recipient and parental organism, and also concerning the genetic modification, monitoring, control and waste handling involved in the procedure; an emergency plan indicating extraordinary measures to be applied in the event of an accident.

 (3) Standard application forms for project authorisations will be established by a regulation of the minister in charge of the field.

 (4) The authorisation committee will, as soon as possible, communicate to an applicant electronically or by mail the term during which a decision to grant or refuse to grant the authorisation will be made.

 (5) In the event of a procedure involving a genetically modified animal, the authorisation committee will forward a copy of the application and of the documents annexed thereto the gene technology committee specified in § 5 of the Release into Environment of Genetically Modified Organisms Act. The authorisation committee will take into account the opinion of the gene technology committee upon deciding whether to grant or refuse to grant the authorisation.

 (6) In the event of a procedure involving an animal living freely in the wild, the authorisation committee will forward a copy of the application and of the documents annexed thereto to the Environmental Board for the purpose of obtaining its opinion. The authorisation committee will take into account the opinion of the Environmental Board upon deciding whether to grant or refuse to grant the authorisation.

 (7) The authorisation committee will make a decision to grant or refuse to grant an authorisation within 40 working days after the receipt of a due application.

 (8) The authorisation committee may extend the term specified in subsection (7) of this section once by up to 15 working days if an authorisation for a project calling for additional expert assessment is applied for or if the project involves several fields. The applicant will be informed of the extension of the term electronically or by mail.

 (9) The application and the documents annexed thereto, a copy of the application and other documents and records relating to the procedure are preserved for three years after the completion of the project.
[RT I, 18.12.2012, 2 – entry into force 01.01.2013]

§ 48.  Granting authorisation and term of validity of authorisation

 (1) An authorisation is granted on the conditions set forth in the application and it will be valid until the expiry of the term of validity or until the authorisation becomes invalid or is revoked.
[RT I, 18.12.2012, 2 – entry into force 01.01.2013]

 (1¹) Non-technical summaries of authorised projects will be published on the website of the Ministry of Agriculture.
[RT I, 18.12.2012, 2 – entry into force 01.01.2013]

 (2) An authorisation becomes invalid upon the death of the holder of the authorisation who is a natural person or upon termination of the holder of the authorisation who is a legal person.

 (3) An authorisation is revoked by a decision of the authorisation committee:
 1) on the basis of an application of the holder of the authorisation;
2) if it becomes evident in the course of state or administrative supervision that false information has been submitted upon application for the licence or that the conditions specified in the licence, this Act or the requirements provided by legislation established on the basis of this Act have been violated.
[RT I, 13.03.2014, 4 – entry into force 01.07.2014]

§ 49.  Refusal to grant authorisation

 (1) The authorisation committee has the right to refuse to grant an authorisation if:
 1) the designer of the project, the applicant, the person responsible for the project or the person involved in the project does not meet the requirements of this Act;
[RT I, 18.12.2012, 2 – entry into force 01.01.2013]
 2) false information has been submitted upon application for the authorisation;
 3) the procedure is not justified;
 4) the procedure described in the application does not comply with the requirements established by this Act;
 5) the procedure may pose a serious threat to the environment or to human or animal health.
[RT I, 18.12.2012, 2 – entry into force 01.01.2013]

 (2) [Repealed – RT I 2002, 61, 375 – entry into force 01.08.2002]

§ 50.  Amendment of conditions of authorisation

  In order to amend the conditions of an authorisation or information set out in an authorisation, the holder will apply for the issue of a new authorisation.

§ 51.  Marking of dogs, cats and non-human primates used as experimental animals

  [Repealed – RT I, 18.12.2012, 2 – entry into force 01.01.2013]

§ 51¹.  Retrospective assessment of project

 (1) The authorisation committee must carry out a retrospective assessment of a project in the event of a severe or moderate procedure and if non-human primates have been used in a procedure made in the framework of a project.

 (2) Upon retrospective assessment of a project, the attainment of the purpose of the project must be assessed on the basis of the procedure protocol and the harm caused to animals, taking into account the number of experimental animals used, the severity of the procedure and other circumstances that contribute to the application of the requirement to replace, reduce and refine the procedure.
[RT I, 18.12.2012, 2 – entry into force 01.01.2013]

§ 51².  Experimental animal protection committee and experimental animal protection commission

 (1) The experimental animal protection committee advises the authorisation committee, the animal welfare body and the law enforcement authority on matters concerning the keeping of experimental animals and using them in procedures.

 (2) The functions of the experimental animal protection committee are performed by the Ministry of Agriculture.

 (3) Upon performance of the functions provided for in subsection (1) of this section, the Ministry of Agriculture may, for the purpose of obtaining an opinion, address the experimental animal protection commission that has been established by the minister in charge of the field for advisory purposes and involves experts of the following fields:
 1) breeding of experimental animals;
 2) supply of experimental animals;
 3) use of experimental animals.

 (4) The activities of the experimental animal protection commission are financed via the budget of the Ministry of Agriculture.
[RT I, 18.12.2012, 2 – entry into force 01.01.2013]

Chapter 9 PROTECTION OF GENETICALLY MODIFIED ANIMALS UPON CARRYING OUT PROCEDURES 
[RT I 2001, 93, 566 - entry into force 01.01.2002]

§ 52.  Genetically modified animals

 (1) For the purposes of this Act, ‘genetically modified animal’ means each organism capable of reproduction or transfer of genetic material, whose genetic material has been modified in a manner that would be impossible under natural conditions, and that is listed in § 3 of the Release into Environment of Genetically Modified Organisms Act.
[RT I, 18.12.2012, 2 – entry into force 01.01.2013]

 (2) The provisions of this Chapter do not apply to genetically modified animals that are marketed or deliberately released into the environment in compliance with the Act referred to in subsection (1) of this section or to genetically modified micro-organisms.

§ 53.  Application for authorisations for carrying out procedures involving genetically modified animals

 (1) Upon application for an authorisation for carrying out a procedure involving a genetically modified animal, the applicant must submit a risk analysis of the procedure together with the application.

 (2) The risk analysis of a procedure must contain an assessment of the hazards that might arise upon carrying out the procedure involving genetically modified animals, the consequences thereof and a risk management plan.

 (3) The requirements for preparation of risk analyses of procedures and mandatory information to be presented in a risk analysis will be established by a regulation of the Government of the Republic or of a minister authorised by the Government of the Republic.

§ 54.  Notification of procedures involving genetically modified animals

 (1) A person carrying out a procedure is required to immediately inform the authorisation authority of the following circumstances that become evident upon carrying out the procedure involving a genetically modified animal:
 1) accidents;
 2) information concerning the hazards of the premises to be used for the procedure or the genetically modified animals involved in the procedure, which has become evident during the processing of the application;
 3) information concerning the hazards of the premises to be used for the procedure or the animals involved in the procedure, which have become evident after the granting of the authorisation;
 4) intention to use genetically modified animals in a manner different from the one applied for.

 (2) If any of the circumstances listed in subsection (1) of this section become evident, the person who carries out the procedure will immediately submit a new application for an authorisation and bring the conditions of the procedure into compliance with new requirements.

 (3) If any of the circumstances listed in clauses 2) or 3) of subsection (1) of this section become evident, the processing of the application will be suspended until the submission of a new application and the procedure will be suspended until a new authorisation has been granted.

§ 55.  Informing public

 (1) The authorisation authority will publish a notice in the official publication Ametlikud Teadaanded concerning the granting of each authorisation to carry out a procedure involving a genetically modified animal .

 (2) If necessary, the authorisation authority may grant the authorisation to carry out a procedure involving a genetically modified animal by way of open proceedings in accordance with § 10 of the Release into Environment of Genetically Modified Organisms Act, while adhering to the requirement of maintaining the confidentiality of information.
[RT I 2002, 61, 375 – entry into force 01.08.2002]

§ 56.  Precautions

  Before carrying out a procedure involving a genetically modified animal and the use of the premises prescribed for such purposes, the person carrying out the procedure will:
 1) draw up an emergency plan for the protection of humans and the environment in the event of an accident and submit the plan to the Rescue Board;
[RT I, 29.12.2011, 1 – entry into force 01.01.2012]
 2) inform, in an appropriate manner, potentially endangered persons of safety measures to be applied and correct action to be taken in the event of an accident. The person carrying out a procedure will update this information at appropriate intervals and make the information available to the public.

§ 57.  Accident

 (1) ‘Accident’ means a large-scale and unintentional escape of genetically modified animals in the course of a procedure that may pose a threat to human health or the environment.

 (2) In the event of an accident, the person carrying out the procedure will immediately inform the authorisation authority thereof and submit the following information:
 1) circumstances of the accident;
 2) identification and number of genetically modified animals involved in the accident;
 3) any other information that would help to determine the effect of the accident to human health or the environment;
 4) applied measures.

 (3) Upon receipt of the information specified in subsection (2) of this section, the authorisation authority is required to:
 1) ensure the application of all necessary measures;
 2) as far as possible, gather information needed for the full analysis of the accident and where necessary, make recommendations for the prevention of similar accidents and the reduction of their effects in the future.

 (4) The person carrying out the procedure will remove the genetically modified animals from the environment and remedy the environmental damage caused by the release of such animals into the environment.

 (5) The law enforcement authority will remove the genetically modified animals from the environment and remedy the environmental damage caused by the release of such animals into the environment if the person carrying out the procedure fails to do so. Under § 26 of the Environmental Liability Act, the person who remedied the environmental damage has the right to demand that the person who carried out the procedure compensate reasonable expenses incurred upon remedying the environmental damage.
[RT I, 18.12.2012, 2 – entry into force 01.01.2013]

 (6) The authorisation authority will organise an evaluation of the effectiveness of remedying the environmental damage at the cost of the person who caused the damage.

 (7) The authorisation authority must record all accidents. Information concerning an accident must be preserved together with the materials relating to the corresponding application for carrying out a procedure in accordance with subsection 45 (6) of this Act.

§ 58.  Restriction of procedures involving genetically modified animals

 (1) The authorisation authority has the right to temporarily restrict or suspend procedures involving genetically modified animals if concrete evidence exists that such procedures endanger human health or the environment.

 (2) If, after granting an authorisation, the authorisation authority learns that the conditions established in the authorisation have been violated or are not complied with as required, the authority will have the right to demand that the person carrying out the procedure amend the conditions of the procedure or suspend or terminate the procedure.

§ 59.  Confidentiality of information

  An applicant for an authorisation involving a genetically modified animal has the right to make a reasoned proposal in the application for the handling of the information presented in the application as confidential in accordance with § 23 of the Release into Environment of Genetically Modified Organisms Act.

Chapter 10 STATE SUPERVISION 

§ 60.  State and administrative supervision

  [RT I, 13.03.2014, 4 – entry into force 01.07.2014]

 (1) State and administrative supervision over compliance with the requirements of this Act and the legislation established on the basis thereof is exercised by the Veterinary and Food Board and the Environmental Inspectorate.

 (2) The Environmental Inspectorate exercises state supervision over the compliance with the requirements established in this Act regarding animals living freely in the wild.

 (3) In addition to the requirements established in this chapter, the requirements provided for in Article 34 of Directive 2010/63/EU of the European Parliament and of the Council apply upon exercising state supervision over adherence of the requirements for protecting experimental animals.
[RT I, 13.03.2014, 4 – entry into force 01.07.2014]

§ 60¹.  Special measures of state supervision

  The law enforcement authority may, for the purpose of exercising the state supervision provided for in this Act, take special measures of state supervision provided for in §§ 30, 31, 32, 45, 49, 50, 51, 52 and 53 of the Law Enforcement Act on the grounds and in accordance with the procedure provided for in the Law Enforcement Act.
[RT I, 13.03.2014, 4 – entry into force 01.07.2014]

§ 60².  Use of direct coercion

  The law enforcement authority is authorised to use physical force on the grounds and in accordance with the procedure established in the Law Enforcement Act.
[RT I, 13.03.2014, 4 – entry into force 01.07.2014]

§ 61.  Exercising state supervision

  [Repealed – RT I, 13.03.2014, 4 – entry into force 01.07.2014]

§ 62.  Rate of penalty payment

  In the event of failure to comply with a precept the maximum penalty payment imposed pursuant to the procedure provided for in the Substitutive Enforcement and Penalty Payment Act is 13 000 euros.
[RT I, 13.03.2014, 4 – entry into force 01.07.2014]

§ 63.  [Repealed – RT I 2002, 61, 375 – entry into force 01.08.2002]

§ 64.  Taking of animal away from owner

 (1) Upon repeated failure to comply with a precept issued by the law enforcement authority or repeated failure to comply therewith according to the requirements, or upon a material violation of the requirements of this Act, the law enforcement authority has the right to take the animal away from the owner if leaving the animal with the owner threatens the health or life of the animal.
[RT I 2005, 61, 477 – entry into force 01.12.2005]

 (2) The law enforcement authority will give an animal that has been taken away from its owner to the local authority that will impose substitutive enforcement for the keeping of the animal in accordance with the procedure provided for in the Substitutive Enforcement and Penalty Payment Act.
[RT I 2005, 61, 477 – entry into force 01.12.2005]

 (3) An animal owner from whom the animal has been taken away in accordance with subsection (1) of this section will either transfer the animal or organise slaughter or killing of the animal by the date, in the manner and under the conditions prescribed by the precept issued by the law enforcement authority.
[RT I 2005, 61, 477 – entry into force 01.12.2005]

 (4) In the event of failure to transfer, slaughter or kill an animal by the due date, the law enforcement authority will organise the transfer, slaughter or killing of the animal pursuant to the procedure provided for in the Substitutive Enforcement and Penalty Payment Act.
[RT I 2005, 61, 477 – entry into force 01.12.2005]

 (5) The income received from the transfer, slaughter or killing of an animal in the event specified in subsection (4) of this section will be used for covering the costs of substitutive enforcement incurred by the local authority and the remaining income belongs to the owner of the animal from whom the animal has been taken away.
[RT I 2005, 61, 477 – entry into Forde 01.12.2005]

 (6) A local authority may take a loan for organising the keeping of an animal who has been taken away from the owner. Subsection 38 (3) of the Local Authority Financial Management Act regulates the taking of such a loan.
[RT I, 13.03.2014, 2 – entry into force 23.03.2014]

§ 64¹.  Special conditions of taking of animal away from owner in connection with bankruptcy proceedings initiated with regard to animal owner who is legal person

  If the law enforcement authority has, on the basis of subsection 64 (1) of this Act, taken an animal away from an animal owner who is a legal person and if bankruptcy proceedings are initiated with regard to the animal owner on the basis of subsection 15 (1) of the Bankruptcy Act before the transfer, slaughter or killing of the animal, the reasons for taking the animal away are deemed to have ceased to exist, and the law enforcement authority will return the animal to the animal owner.
[RT I 2005, 61, 477 – entry into force 01.12.2005]

§ 65.  Revocation of right to keep animals

 (1) Revocation of the right to keep animals is a supplementary penalty imposed by a court for commissioning a prohibited act with respect to an animal, which entails a prohibition to keep animals or certain animal species within a specified period of time.
[RT I 2007, 23, 119 – entry into force 02.01.2008]

 (2) [Repealed – RT I 2005, 61, 477 – entry into force 01.12.2005]

 (3) [Repealed – RT I 2005, 61, 477 – entry into force 01.12.2005]

 (4) The court will send a copy of the judgment on revocation of the right to keep a farm animal subject to registration to the register of farm animals within five working days after the date on which the court judgment enters into force.
[RT I 2007, 23, 119 – entry into force 02.01.2008]

§ 66.  [Repealed – RT I 2007, 23, 119 – entry into force 02.01.2008]

Chapter 11 LIABILITY 

§ 66¹.  Violation of animal keeping requirements

 (1) Violation of animal keeping requirements is punishable by a fine of up to 200 fine units.

 (2) The same act, if committed by a legal person, is punishable by a fine of up to 3200 euros.
[RT I 2010, 22, 108 – entry into force 01.01.2011]

§ 66².  Commission of prohibited act with respect to animals

 (1) Commission of a prohibited act with respect to an animal is punishable by a fine of up to 200 fine units.

 (2) The same act, if committed by a legal person, is punishable by a fine of up to 3200 euros.
[RT I 2010, 22, 108 – entry into force 01.01.2011]

 (3) For an offence provided for in this section, a court may impose revocation of the right to keep animals for up to three years as a supplementary penalty.
[RT I 2007, 23, 119 – entry into force 02.01.2008]

§ 66³.  [Repealed – RT I 2004, 38, 257 – entry into force 01.05.2004]

§ 66⁴.  Violation of requirements for animal competitions, animal exhibitions and transactions with animals

 (1) Violation of the requirements for animal competitions, animal exhibitions and transactions with animals is punishable by a fine of up to 200 fine units.

 (2) The same act, if committed by a legal person, is punishable by a fine of up to 3200 euros.
[RT I 2010, 22, 108 – entry into force 01.01.2011]

§ 66⁵.  Violation of requirements for transporting animals

 (1) Violation of the requirements for transporting animals is punishable by a fine of up to 200 fine units.

 (2) The same act, if committed by a legal person, is punishable by a fine of up to 3200 euros.
[RT I 2010, 22, 108 – entry into force 01.01.2011]

§ 66⁶.  Violation of requirements for slaughtering or killing animals

 (1) Violation of the requirements for slaughtering or killing animals is punishable by a fine of up to 200 fine units.

 (2) The same act, if committed by a legal person, is punishable by a fine of up to 3200 euros.
[RT I 2010, 22, 108 – entry into force 01.01.2011]

§ 66⁷.  Violation of requirements for medical treatment of animals or other veterinary procedures

 (1) Violation of the requirements for medical treatment of animals or other veterinary procedures is punishable by a fine of up to 200 fine units.

 (2) The same act, if committed by a legal person, is punishable by a fine of up to 3200 euros.
[RT I 2010, 22, 108 – entry into force 01.01.2011]

§ 66⁸.  Carrying out procedure without authorisation or violation of requirements for carrying out procedure

 (1) The carrying out of a procedure without authorisation or violation of the requirements for a procedure is punishable by a fine of up to 200 fine units.

 (2) The same act, if committed by a legal person, is punishable by a fine of up to 3200 euros.
[RT I 2010, 22, 108 – entry into force 01.01.2011]

§ 66⁹.  [Repealed – RT I 2005, 61, 477 – entry into force 01.12.2005]

§ 66¹⁰.  Acts of person deprived of right to keep animals

 (1) The keeping of any animal or animals belonging to certain animal species by a person whose right to keep such animals has been revoked is punishable by a fine of up to 200 fine units.

 (2) The same act, if committed by a legal person, is punishable by a fine of up to 3200 euros.
[RT I 2010, 22, 108 – entry into force 01.01.2011]

§ 66¹¹.  Proceedings

 (1) The provisions of the General Part of the Penal Code and the Code of Misdemeanour Procedure apply to the misdemeanours provided for in §§ 66¹–66¹⁰ of this Act.

 (2) The extrajudicial proceedings of the misdemeanours provided for in §§ 661–66¹⁰ of this Act are conducted by:
 1) the Environmental Inspectorate;
 2) the Veterinary and Food Board;
 3) police authorities.
[RT I 2009, 62, 405 – entry into force 01.01.2010]

 (3) A court will hear misdemeanours provided for in § 66² of this Act if revocation of the right to keep animals is to be decided upon hearing the misdemeanour case.
[RT I 2007, 23, 119 – entry into force 02.01.2008]

§ 67. – § 76. [Repealed – RT I 2002, 63, 387 – entry into force 01.09.2002]

Chapter 12 IMPLEMENTING PROVISIONS 

§ 77. – § 81. [Omitted from this text.]

§ 81¹.  Transition provisions

 (1) Animal keepers who are operating on 1 July 2002 must comply with the requirements for keeping of animals established on the basis of 3 (4) of this Act as of 1 January 2003, unless the requirements prescribe a later date for compliance with specific requirements.
[RT I 2001, 93, 566 – entry into force 01.01.2002]

 (2) A zoo that is operating on the date of entry into force of this Act must hold an activity licence of a zoo not later than as of 1 January 2003.
[RT I 2001, 93, 566 – entry into force 01.01.2002]

 (3) The prohibition provided for in subsection 27 (5) of this Act applies to dogs born after 1 January 2006.
[RT I 2005, 61, 477 – entry into force 01.12.2005]

 (4) Cases relating to revocation of the right to keep animals admitted by a court for adjudication before 2 January 2008 must be adjudicated on the grounds and in accordance with the procedure currently in force.
[RT I 2007, 23, 119 – entry into force 02.01.2008]

 (5) The requirements of this Act, which entered into force on 1 January 2013 do not apply to procedures that, before the given date, have been granted an authorisation that will remain in force no later than until 1 January 2018.
[RT I, 18.12.2012, 2 – entry into force 01.01.2013]

 (6) Decisions authorising breeding establishments, supply establishments and user establishments under this Act before 1 January 2013 will remain in force until 31 December 2016.
[RT I, 18.12.2012, 2 – entry into force 01.01.2013]

 (7) If a person has gained at least three years of experience in slaughtering animals and related acts before 1 January 2013, it will, until 8 December 2015, be considered equal to undergoing training and passing an examination in slaughtering animals and a certificate specified in Article 21 of Council Regulation (EC) No. 1099/2009 will be issued to the person.
[RT I, 18.12.2012, 2 – entry into force 01.01.2013]

 (8) A person specified in subsection (7) of this section will, not later than by 8 November 2015, submit to the Veterinary and Food Board information on at least three-year experience in slaughtering animals and performing related acts along with copies of documents certifying the experience.
[RT I, 18.12.2012, 2 – entry into force 01.01.2013]

 (9) If, on the basis of the documents specified in subsection (8) of this section, the at least three-year experience of a person in slaughtering animals and performing related acts, which has been acquired before 1 January 2013, is considered certified, the Veterinary and Food Board will issue a certificate specified in Article 21 of Council Regulation (EC) No. 1099/2009 within 20 working days after the submission of the documents.
[RT I, 18.12.2012, 2 – entry into force 01.01.2013]

 (10) Subsections (6) and (7) of § 36 of this Act will remain in force until 11 July 2013.
[RT I, 18.12.2012, 2 – entry into force 01.01.2013]

§ 82.  Entry into force of Act

 (1) This Act will enter into force on 1 July 2001, except subsections 22 (1)-(3) and (7) that will enter into force on 1 January 2002, Chapters 8 and 9 will enter into force on 1 July 2002 and subsection 11 (1) will enter into force on 1 January 2003.

 (2) The requirements for keeping animals established on the basis of subsection 3 (4) of this Act will enter into force on 1 July 2002.
[RT I 2001, 93, 566 – entry into force 01.01.2002]

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolev seadus reguleerib loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu.

  (2) Vabalt looduses elavate loomade kaitset reguleeritakse lisaks käesolevale seadusele ka looduskaitseseadusega.

  (3) Loomade kaitset haiguste ja loomataudide eest reguleeritakse loomatauditõrje seadusega.

  (4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2004, 38, 258 - jõust. 10.05.2004]

§ 2.  Loom

  (1) Loom käesoleva seaduse tähenduses on imetaja, lind, roomaja, kahepaikne, kala või selgrootu.

  (2) Põllumajandusloom käesoleva seaduse tähenduses on loomsete saaduste tootmise eesmärgil peetav ja aretatav loom. Käesoleva seaduse tähenduses loetakse põllumajandusloomaks ka hobuslane.
[RT I 2008, 51, 284 - jõust. 01.01.2009]

  (3) Lemmikloom käesoleva seaduse tähenduses on inimese isiklikuks meelelahutuseks või seltsiks peetav või sellel eesmärgil pidamiseks mõeldud loom. Lemmiklooma kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka eriülesannete täitmiseks treenitud loomale, keda kasutavad näiteks pimedad, politsei või Päästeaamet.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (4) Katseloom käesoleva seaduse tähenduses on lubatud teaduslikul või hariduslikul eesmärgil läbiviidavas loomkatses kasutatav, loomkatses kasutamiseks või kudede ja organite saamiseks kasvatatud selgroogne loom, iseseisvalt toituv vastsevorm, imetaja lootevorm alates selle normaalse arengu viimasest kolmandikust ning elus peajalgne. Katseloom on ka varasemas arengustaadiumis olev vastsevorm ja imetaja lootevorm, kes elab sellest arengustaadiumist kauem ning tõenäoliselt kogeb arengu viimasesse kolmandikku või iseseisvalt toituva vastsevormi staadiumisse jõudes katse tulemusena valu, kannatusi või stressi või saab püsivaid kahjustusi.
[RT I, 18.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

2. peatükk LOOMAPIDAMISNÕUDED 

§ 3.  Loomapidamine

  (1) Käesoleva seaduse tähenduses on loomapidaja isik, kellele loom kuulub (loomaomanik) või kes tegeleb looma pidamisega rendi- või muu selletaolise suhte alusel loomaomanikuga.

  (2) Loomapidaja peab loomale võimaldama vastavalt looma liigile ja eale:
  1) kohases koguses sööta ja joogivett;
  2) sobiva hoolduse;
  3) sobiva mikrokliima ja ruumi või ehitise, mis rahuldab liigile iseloomulikku liikumisvajadust;
  4) muu looma terviseks ja heaoluks vajaliku.

  (3) Loomapidamisel on keelatud kasutada vahendeid või seadmeid, mis võivad looma vigastada.

  (3¹) Põllumajanduslooma tervist ja heaolu tuleb kontrollida nii sagedasti, kui seda on vaja välditavate kannatuste ärahoidmiseks.
[RT I 2008, 51, 284 - jõust. 01.01.2009]

  (3²) Sellise põllumajanduslooma tervist ja heaolu, kelle suhtes kohaldatakse intensiivset loomapidamist, tuleb kontrollida vähemalt üks kord päevas. Intensiivne loomapidamine käesoleva seaduse tähenduses on loomade pidamine sellise loomkoormusega, sellistes tingimustes või sellisel tootmistasemel, mille puhul looma tervis ja heaolu sõltuvad inimese sagedasest hooldusest.
[RT I 2008, 51, 284 - jõust. 01.01.2009]

  (3³) Intensiivses loomapidamises kasutatavaid tehnilisi seadmeid tuleb kontrollida vähemalt üks kord päevas ning avastatud viga tuleb parandada võimalikult kiiresti. Kui viga ei saa võimalikult kiiresti parandada, tuleb viivitamata rakendada looma tervist ja heaolu kaitsvaid ajutisi meetmeid.
[RT I 2008, 51, 284 - jõust. 01.01.2009]

  (3⁴) Intensiivses loomapidamises ei tohi teatud loomapidamise eesmärgil peetavate või teatud liiki või rühma kuuluvate loomade pidamiseks kasutatavas ruumis või ehitises peetavate loomade arv ületada suurimat loomkoormust. Suurimat loomkoormust võib ületada üksnes lubatud määral, kui loomade pidamiseks kasutatav ruum või ehitis vastab asjakohastele täiendavatele loomade heaolu ja tervist tagavatele nõuetele või kui riikliku järelevalve tulemuste kohaselt on loomapidaja loomapidamisnõuetele vastavuse tase eelnevalt olnud kõrge või loomapidaja rakendab omapoolseid abinõusid loomade heaolu ja tervise tagamiseks. Loomkoormuse ületamisest tuleb eelnevalt teavitada Veterinaar- ja Toiduametit. Loomapidaja peab pidama oma tegevuse üle arvestust.
[RT I 2010, 34, 183 - jõust. 23.06.2010]

  (4) Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister kehtestab:
  1) nõuded põllumajandusloomade pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta.
  2) [kehtetu - RT I 2005, 61, 477 - jõust. 01.12.2005]
  3) [kehtetu - RT I 2007, 23, 119 - jõust. 01.04.2007]

  (4¹) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 nimetatud nõuetes võib kehtestada ka suurima loomkoormuse, selle ületamise lubatud määra ning nõuded loomade pidamiseks kasutatavale ruumile, ehitisele või loomapidajale suurima loomkoormuse ületamise korral ning loomapidaja tegevuse üle peetava arvestuse kohta.
[RT I 2010, 34, 183 - jõust. 23.06.2010]

  (5) Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõudeid täpsustavad loomapidamise eesmärgist või looma kuuluvusest teatud liiki või rühma tulenevad loomapidamisnõuded, sealhulgas nõuded loomapidamisruumi või -ehitise kohta.
[RT I 2007, 23, 119 - jõust. 01.04.2007]

§ 3¹.  Loomapidamisalased teadmised

  (1) Loomapidajal peavad olema looma tervise ja heaolu tagamiseks vajalikud teadmised looma anatoomiast ja füsioloogiast, loomaliigile omastest käitumisharjumustest ning loomakaitsenõuetest.

  (2) Tulenevalt loomapidamise eesmärgist või looma kuuluvusest teatud liiki või rühma peab looma pidamisega vahetult tegelev isik olema läbinud sellise looma nõuetekohase pidamise koolituse, kui käesoleva seaduse alusel on kehtestatud koolituse läbimise kohustus.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud koolituse läbimise kohta peab isikul olema tunnistus, mis tõendab, et isik võib vahetult tegeleda selles nimetatud eesmärgil peetava või selles nimetatud liiki või rühma kuuluva looma pidamisega.

  (4) Loomapidamise eesmärgi, loomaliigi või rühma, mille puhul looma pidamisega vahetult tegelev isik peab olema läbinud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud koolituse, ning loomapidamise eesmärgist või looma kuuluvusest teatud liiki või rühma tulenevad nõuded nimetatud koolituse kohta võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister.
[RT I 2010, 34, 183 - jõust. 23.06.2010]

§ 4.  Looma suhtes lubamatu tegu

  (1) Looma suhtes lubamatu tegu on looma hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu, nagu looma sundimine talle üle jõu käivatele pingutustele, loomavõitluse korraldamine, looma hülgamine või abitusse seisundisse jätmine, loomale kannatusi põhjustav aretustegevus ja muu sarnaste tagajärgedega tegu, mis ei ole tingitud looma ravimisest, muust veterinaarsest menetlusest ega hädaolukorrast, välja arvatud käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud juhud ja käesoleva seaduse nõuetele vastavad loomkatsed.

  (2) Loomavõitlus käesoleva seaduse tähenduses on looma ja looma või inimese ja looma vaheline võitlus, mis korraldatakse ärilisel, meelelahutuslikul või muul eesmärgil ja mille tagajärjel loom võib hukkuda, saada vigastada või kannatada piina.

  (3) Keelatud on looma sunniviisiline söötmine, välja arvatud meditsiinilise näidustuse puhul.
[RT I 2008, 51, 284 - jõust. 01.01.2009]

§ 5.  Hulkuvad loomad

  (1) Loomatauditõrje seaduse § 12 lõigete 1 ja 2 tähenduses omanikuta või loomapidaja juurest lahti pääsenud (edaspidi hulkuvad) loomad tuleb kinni püüda ning tagastada omanikule või leida neile uus omanik.

  (2) Kui hulkuva looma omanikku ei ole võimalik kindlaks teha ega leida talle uut omanikku, tuleb läbi viia looma eutanaasia käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud korras. Loomaomaniku kindlakstegemise alguse ja eutanaasia läbiviimise vahel peab olema vähemalt kaks nädalat, mille jooksul tuleb tagada looma nõuetekohane pidamine ja vajaduse korral ravi.

  (3) Hulkuvate loomade püüdmist, pidamist, hukkamist ja korjuste hävitamist korraldab kohaliku omavalitsuse üksus oma territooriumil.

  (4) Hulkuvate loomade püüdmise, pidamise, nende omaniku kindlakstegemise ja hulkuvate loomade hukkamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
[RT I 2005, 61, 477 - jõust. 01.12.2005]

2¹. peatükk LEMMIKLOOMADE KAITSE 
[RT I 2007, 23, 119 - jõust. 01.09.2007]

§ 5¹.  Lemmiklooma tervis ja heaolu

  (1) Lemmiklooma tervist ja heaolu tuleb kontrollida regulaarselt. Looma tervisele ja heaolule tuleb pöörata suuremat tähelepanu looma poegimise või paljunemise ajal, looma haiguse ajal ning juhul, kui lemmiklooma pidamise keskkonnas toimuvad olulised muutused. Kui lemmiklooma tervise ja heaolu kontrollimisel leitakse kõrvalekalle tavapärasest käitumisest, tuleb viivitamata välja selgitada selle põhjus ning võtta meetmed lemmiklooma tervise ja heaolu parandamiseks. Haigestunud või vigastatud lemmikloom peab saama vajalikku ravi.

  (2) Siseruumis võib lemmiklooma kinniseotuna pidada vaid lühikest aega ja looma heaolu tagamise kaalutlustel.
[RT I 2007, 23, 119 - jõust. 01.09.2007]

§ 5².  Lemmiklooma pidamise ruum või ehitis ning vahendid ja seadmed

  (1) Lemmiklooma pidamise ruumis või ehitises peab loomal olema vastavalt liigiomastele käitumisharjumustele võimalus näha ja kuulda ruumis või ehitises ja selle ümbruses toimuvat ning võimalus suhelda.

  (2) Lemmiklooma pidamise ruum või ehitis ning tema pidamiseks kasutatavad vahendid ja seadmed peavad olema loomale ohutud ja kergesti puhastatavad.

  (3) Lemmiklooma söötmise ja jootmise vahendid ja seadmed peavad olema paigutatud ruumis või ehitises nii, et sööda ja joogivee saastumise risk oleks minimaalne.

  (4) Lemmiklooma pidamise ruumis või ehitises peab olema loomaliigile sobiv sisustus. Kui lemmikloom ei saa liigiomaseid käitumisharjumusi, nagu kraapimine, kaevamine, närimine, peitumine, kümblemine, sukeldumine ja pesa ehitamine, järgida väljaspool ruumi või ehitist, peab seal olema selliseks tegevuseks sobivat materjali.
[RT I 2007, 23, 119 - jõust. 01.09.2007]

3. peatükk LOODUSES VABALT ELAVATE LOOMADE KAITSE 

§ 6.  Looduses vabalt elavate loomade kaitse

  (1) Looduses vabalt elavate loomade kaitset ja kasutamist reguleerivad lisaks käesolevale seadusele ka looduskaitseseadus, jahiseadus ja kalapüügiseadus.
[RT I 2004, 38, 258 - jõust. 10.05.2004]

  (2) Looduses vabalt elavat looma, keda tahetakse kasutada loomkatses, võib püüda üksnes asjakohase ettevalmistusega isik viisil, mis ei põhjusta loomale valu, välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi ega püsivaid kahjustusi. Kirjeldatud püüdmisele ei kohaldata jahiseadust.
[RT I, 18.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

  (3) Loomkatses kasutamise eesmärgil loodusest püütud vigastatud või halvas terviseseisundis looma vaatab üle veterinaararst või asjakohase ettevalmistusega isik, kes võtab vajaduse korral meetmed looma kannatuste vähendamiseks.
[RT I, 18.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 7.  Loomade kaitse tööde teostamisel

  (1) Looduses vabalt elavate loomade hukkumise vältimiseks on korrakaitseorganil õigus:
  1) nõuda looduses vabalt elavaid loomi eemaletõrjuvate tehnoloogiliste võtete ja seadmete rakendamist põllutöödel;
  2) nõuda tööde tehnoloogiliste skeemide muutmist, teavitades sellest tööde teostamiseks loa andnud isikut;
  3) peatada mäe- ja metsatööd looduses vabalt elavate loomade sigimisperioodiks.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuse peatamise või kaitseabinõude rakendamise ettekirjutus jõustub selle kätteandmise või teatavakstegemise hetkest. Ettekirjutuse täitmise kulud kannab tööde tellija.

  (3) Looduses vabalt elavate loomade juurdepääs neile ohtlikele ainetele ning ohtliku tooraine ja jäätmete käitlemisele peab olema välistatud.

4. peatükk LOOMADE RAVIMINE JA VETERINAARSED MENETLUSED 

§ 8.  Loomade ravimine

  Looma ravimisel tuleb teda kaitsta välditavate kannatuste ja haigustesse nakatumise eest.

§ 9.  Veterinaarsed menetlused

  (1) Operatsioonid ja muud veterinaarsed menetlused, mis muudavad looma välimust ja mida ei tehta ravi eesmärgil, on keelatud. Koerte ja kasside kõrvu ja sabasid on lubatud lõigata üksnes juhul, kui selleks on meditsiiniline näidustus.

  (2) Lubatud on sellised veterinaarsed menetlused nagu loomade kastreerimine, steriliseerimine, nudistamine, sõrgade ja kapjade lõikamine, loomade tätoveerimine ning mikrokiipimine, jahipidamisel kasutatavate linnu- ja urukoerte sabade lõikamine, põrsaste hammaste ja sabade lõikamine, pullidele ninarõnga panemine, tibude nokkade lõikamine ja väliaedikutes peetavate kultide kärssade rõngastamine. Põrsaste sabasid on lubatud lõigata üksnes juhul, kui see on veterinaararsti otsuse kohaselt nende tervise ja heaolu tagamiseks vältimatult vajalik. Keelatud on loomade kastreerimine pikaaegset valu põhjustaval kudede nekroosi tekitaval viisil.
[RT I 2005, 61, 477 - jõust. 01.12.2005]

  (3) Operatsioone ja muid veterinaarseid menetlusi, sealhulgas koerte ja kasside tätoveerimist ning loomade mikrokiipimist teeb veterinaararst. Veterinaararsti otsesel juhendamisel ja vastutusel võib operatsioone ja muid veterinaarseid menetlusi teha ka loomaarstiõppe õppekava üliõpilane. Üliõpilase tegevus loetakse selle veterinaararsti tegevuseks, kelle juhendamisel ta tegutseb. Lühiajalisi ja vähest valu tekitavaid lubatud menetlusi võib läbi viia ka vastava ettevalmistusega isik.
[RT I, 06.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

  (4) Lubatud veterinaarsete menetluste loetelu, neid läbiviivad isikud, nõuded nende menetluste teostamise ning neid menetlusi teostava isiku ettevalmistuse kohta kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister.

5. peatükk LOOMA KAITSE TAPMISEL JA HUKKAMISEL 
[RT I 2005, 61, 477 - jõust. 01.12.2005]

§ 10.  Looma lubatud hukkamine

  (1) Looma lubatud hukkamine on:
  1) põllumajanduslooma tapmine või hukkamine;
  2) ühepäevaste tibude ja haudejäätmetes embrüote hukkamine;
  3) põllumajanduslooma hädatapmine;
  4) abitusse seisukorda sattunud looma hukkamine;
  5) looma tapmine religioossel eesmärgil;
  6) looma eutanaasia;
  7) püütud kala tapmine;
  8) uluki küttimine;
  9) selgrootute, muttide ja näriliste hävitamine vara või tervise kaitseks;
[RT I, 18.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]
  10) loomatauditõrje seaduses ettenähtud loomade kontrolltapmine ja hukkamine loomataudi leviku tõkestamiseks;
  11) looma hukkamine enesekaitseks;
  12) katselooma hukkamine.
[RT I, 18.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

  (2) Looma lubatud hukkamise puhul tuleb valida hukkamisviis, mis põhjustab loomale võimalikult vähe füüsilisi ja vaimseid kannatusi.

  (3) Looma võib hukata enesekaitseks, kui looma rünnak ohustab inimese elu või tervist ja rünnakut ei ole võimalik teisiti vältida või tõrjuda.

  (4) Kaitsealuse looma lubatud hukkamist reguleerib looduskaitseseadus.
[RT I 2005, 61, 477 - jõust. 01.12.2005]

§ 11.  Põllumajandusloomade tapmise tingimused
[Kehtetu - RT I, 18.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 12.  Põllumajandusloomade tapaeelne pidamine tapamajas
[Kehtetu - RT I, 18.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 13.  Põllumajanduslooma tapmine ja hukkamine

  (1) Põllumajandusloomana peetav kodulind, küülik ja jänes, kes tapetakse väljaspool tapamaja oma tarbeks, tuleb enne tapmist uimastada ning vajaduse korral piirata tema liikumist enne uimastamist.

  (2) Uimastamine käesoleva seaduse tähenduses on tegevus, mis põhjustab loomal võimalikult kiire teadvusetuse ning kestab kuni surmani võimalikult vähe kannatusi ja valu põhjustaval viisil.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud looma uimastab ja tapab isik, kellel on asjakohased teadmised ja praktilised oskused.

  (4) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud looma edasist käitlemist tuleb olla veendunud tema surmas.

  (5) Põllumajanduslooma, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud looma, tapmisel ja hukkamisel järgitakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1099/2009 loomade kaitse kohta surmamisel (ELT L 303, 18.11.2009, lk 1–30) sätestatud nõudeid.

  (6) Pädev asutus nõukogu määruse (EÜ) nr 1099/2009 artikli 2 punkti q tähenduses on Veterinaar- ja Toiduamet.

  (7) Veterinaar- ja Toiduamet avaldab oma veebilehel ning esitab Euroopa Komisjonile tapmise ja hukkamise hea tava juhendid, mis on välja töötatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1099/2009 artikli 13 kohaselt ning mille amet on heaks kiitnud.

  (8) Nõuded põllumajandusloomade uimastamiseks ja tapmiseks kasutatava liikuva tapamaja ja selles kasutatavate seadmete kohta loomaliikide kaupa võib nõukogu määruse (EÜ) nr 1099/2009 artikli 14 lõike 3 rakendamiseks kehtestada valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 18.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 13¹.  Põllumajandusloomade tapmise koolitus ja eksam

  (1) Loomade tapmise ja sellega seotud toimingute koolitust (edaspidi loomade tapmise koolitus) ning eksamit viib läbi Veterinaar- ja Toiduamet või täiskasvanute koolitusasutus (edaspidi koolitusasutus) täiskasvanute koolituse seaduses, kutseõppeasutuse seaduses, käesolevas seaduses ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1099/2009 sätestatud nõuete kohaselt.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koolitusasutus võib läbi viia loomade tapmise koolitust, kui Veterinaar- ja Toiduamet on heaks kiitnud koolitusasutuse koostatud loomade tapmise koolituse programmi. Veterinaar- ja Toiduamet otsustab loomade tapmise koolituse programmi heaks kiita või jätta selle heaks kiitmata 20 tööpäeva jooksul nimetatud programmi saamisest arvates. Veterinaar- ja Toiduamet jätab loomade tapmise koolituse programmi heaks kiitmata, kui see ei vasta selle kohta kehtestatud nõuetele.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koolitusasutus võib läbi viia loomade tapmise eksamit, kui Veterinaar- ja Toiduamet on heaks kiitnud koolitusasutuse koostatud eksami ülesehituse ja läbiviimise korra. Veterinaar- ja Toiduamet otsustab loomade tapmise eksami ülesehituse ja läbiviimise korra heaks kiita või jätta selle heaks kiitmata 20 tööpäeva jooksul selle saamisest arvates.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete muudatusest ning koolitust ja eksamit läbiviiva personali muudatusest peab koolitusasutus teavitama kirjalikult Veterinaar- ja Toiduametit seitsme tööpäeva jooksul muudatuse toimumisest arvates.

  (5) Koolitusasutus edastab Veterinaar- ja Toiduametile eksami sooritanud isikute andmed kolme tööpäeva jooksul eksami toimumisest arvates.
[RT I, 18.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 13².  Põllumajandusloomade tapmise pädevustunnistus

  Käesoleva seaduse § 13¹ lõikes 3 nimetatud eksami sooritamise kohta väljastab Veterinaar- ja Toiduamet eksami sooritanud isikule nõukogu määruse (EÜ) nr 1099/2009 kohase tunnistuse
[RT I, 18.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 14.  Ühepäevaste tibude ja haudejäätmetes embrüote hukkamine
[Kehtetu - RT I, 18.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 15.  Põllumajanduslooma hädatapmine

  (1) [Kehtetu - RT I, 18.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

  (2) Hädatapmine tuleb teha vähimate füüsiliste ja vaimsete kannatustega nii tapetavale põllumajandusloomale kui ka teisele hädatapmise kohas viibivale põllumajandusloomale.
[RT I 2008, 51, 284 - jõust. 01.01.2009]

  (3) Haiged, nõrgad või vigastatud põllumajandusloomad tuleb hädatappa kohe. Liikumisvõimetud põllumajandusloomad tuleb hädatappa kohas, kus nad on, või vedada tapmiskohta, kui see ei põhjusta neile kannatusi.

§ 16.  Abitusse seisukorda sattunud looma hukkamine

  Õnnetusjuhtumi või hädaolukorra tõttu abitusse seisukorda sattunud looma võib hukata, kui ellujäämine tekitaks talle kestvaid kannatusi või kui tema liigiomane eluviis või loodusesse tagasiviimine osutub võimatuks.
[RT I 2005, 61, 477 - jõust. 01.12.2005]

§ 17.  Põllumajanduslooma tapmine religioossel eesmärgil

  (1) Eestis registreeritud usuline ühendus võib religioossel eesmärgil erimeetodit kasutades tappa põllumajanduslooma nõukogu määruses (EÜ) nr 1099/2009 ja käesolevas paragrahvis sätestatud nõuete kohaselt tingimusel, et tapmine toimub tapamajas ja see on vajalik usulise ühenduse liikmete tarbeks ning tapmise juures viibib korrakaitseorgan.

  (2) Religioossel eesmärgil võib tappa eelnevalt elektriliselt uimastatud põllumajanduslooma või eelnevalt uimastamata põllumajanduslooma, võttes arvesse usulise ühenduse religioosset traditsiooni.

  (3) Kui põllumajandusloom tapetakse eelnevalt uimastamata, tuleb usulise ühenduse religioosset traditsiooni arvesse võttes uimastada põllumajandusloom viivitamata pärast mõlema jugulaarveeni ja karotiidarteri läbilõikamist.

  (4) Põllumajanduslooma religioossel eesmärgil tapmiseks peab usulisel ühendusel olema põllumajanduslooma religioossel eesmärgil tapmise luba.

  (5) Põllumajanduslooma religioossel eesmärgil tapmise loa saamiseks esitab usuline ühendus Veterinaar- ja Toiduametile kirjaliku taotluse, mis sisaldab järgmisi andmeid:
  1) tappa kavatsetavate põllumajandusloomade liik ja arv ning põhjendus loomaliigi valiku ja loomade arvu kohta;
  2) põllumajanduslooma tapmise aeg ja koht ning tapamaja väljastatud dokument, mis tõendab sellise tapmise võimalikkust tapamajas;
  3) põllumajanduslooma tapmise erimeetodi kirjeldus ja põhjendus selle meetodi kasutamise vajaduse kohta, sealhulgas tõendus tapmise erimeetodi seose kohta religioosse traditsiooniga;
  4) usulise ühenduse liikmete tarbeks liha kasutamise viisi kirjeldus.

  (6) Veterinaar- ja Toiduamet otsustab põllumajanduslooma religioossel eesmärgil tapmise loa andmise või loa andmisest keeldumise 20 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud taotluse saamisest arvates.

  (7) Veterinaar- ja Toiduamet võib põllumajanduslooma religioossel eesmärgil tapmise loa andmisest keelduda, kui:
  1) taotleja ei vasta käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele;
  2) taotluses kirjeldatud asjaolud ei vasta käesoleva paragrahvi või selle alusel kehtestatud või nõukogu määruses (EÜ) nr 1099/2009 sätestatud asjakohastele nõuetele;
  3) taotluses kirjeldatud eelnevalt uimastamata põllumajanduslooma tapmine ei ole seotud usulise ühenduse religioosse traditsiooniga;
  4) taotluses esitatud tappa kavatsetavate põllumajandusloomade arv on ebaproportsionaalselt suur usulise ühenduse liikmete tarvidusega võrreldes;
  5) taotluses on esitatud valeandmeid.

  (8) Põllumajanduslooma religioossel eesmärgil tapmise erimeetodid, religioossel eesmärgil tapmise loa taotluse täpsemad sisu- ja vorminõuded ning religioossel eesmärgil tapmise läbiviimise nõuded ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 18.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 18.  Eutanaasia

  (1) Eutanaasia on looma hukkamine looma omaniku algatusel või kaastundest, kui ellujäämine tekitaks loomale kestvaid kannatusi või kui tema liigiomane eluviis osutub võimatuks.

  (2) Looma eutanaasia viib läbi veterinaararst.

  (3) Eutanaasia tuleb läbi viia sõltuvalt olukorrast vähimate füüsiliste ja vaimsete kannatustega.

  (4) Eutanaasiameetod peab põhjustama loomal viivitamatult teadvusetuse ja surma või viima ta sügavast üldanesteesiast kindla surmani. Veterinaararst peab tuvastama enda hukatud looma surma.

  (5) Keelatud on looma lämmatamine, uputamine, mürgiste ainete või ravimite kasutamine, mille annustamise ja manustamise määr ei pruugi põhjustada käesoleva paragrahvi lõikes 4 mainitud mõju, ja hukkamine elektriga, kui sellega ei kaasne silmapilkne teadvuse kadu.

§ 18¹.  Katselooma hukkamine

  (1) Katselooma võib hukata käesoleva seaduse §-s 41⁴ nimetatud asjakohase koolituse läbinud isik loomkatseprojekti loas määratud tingimustel ja järgides käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud nõudeid.

  (2) Katselooma hukkamise nõuded ja hukkamise meetodid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (3) Katselooma võib hukata loomkatseprojekti loas määratud tingimustel muud meetodit kasutades, kui on teaduslikult tõendatud, et see on vähemalt sama humaanne kui käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud meetod, ja kui on teaduslikult põhjendatud, et viimati nimetatud meetodit kasutades ei ole võimalik saavutada loomkatse eesmärki.

  (4) Käesoleva paragrahvi nõudeid ei kohaldata, kui katseloom hukatakse erakorraliselt inimese või looma heaolu või tervise, avaliku julgeoleku või keskkonnaga seotud põhjustel.
[RT I, 18.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 19.  Looma hukkamine alaealise juuresolekul

  Looma hukkamine alaealise juuresolekul on keelatud, välja arvatud:
  1) selgrootute, muttide ja näriliste hävitamine vara või tervise kaitseks;
[RT I, 18.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]
  2) kalapüük;
  3) abitusse seisukorda sattunud looma hukkamine;
  4) seoses õppetöö ülesandega kutsehariduse omandamisel ning juhendaja juuresolekul ja vastutusel.

6. peatükk LOOMADE KAITSE VEDAMISEL 

§ 20.  Loomade vedamine

  (1) Loomade vedamisel tuleb järgida nõukogu määruses (EÜ) nr 1/2005, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal ning millega muudetakse direktiive 64/432/EMÜ ja 93/119/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1255/97 (ELT L 3, 05.01.2005, lk 1–44), sätestatud nõudeid.

  (2) Kontrollpunktid peavad vastama nõukogu määruses (EÜ) nr 1255/97 ühenduse kriteeriumide kohta kontrollpunktidele ja direktiivi 91/628/EMÜ lisas osutatud teekonnaplaanide muutmise kohta (EÜT L 174, 02.07.1997, lk 1–6) sätestatud nõuetele.

  (3) Pädevaks asutuseks nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2005 artikli 2 punkti f ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/97 tähenduses on Veterinaar- ja Toiduamet.
[RT I 2007, 23, 119 - jõust. 01.04.2007]

§ 21. – § 24. [Kehtetud - RT I 2007, 23, 119 - jõust. 01.04.2007]

7. peatükk LOOMADE VÕISTLUSED, AVALIK NÄITAMINE JA MÜÜK 

§ 25.  Loomade võistlused
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 01.05.2004]

  (1) Loomade võistlusi (edaspidi võistlus) tuleb korraldada kooskõlas loomatauditõrje seadusega.

  (2) Võistlustel osalevatele või sel eesmärgil treenitavatele loomadele on keelatud manustada igasuguseid looma võimeid mõjutavaid või mõjutada võivaid aineid.

  (3) [Kehtetu - RT I 2004, 38, 257 - jõust. 01.05.2004]

§ 26.  Nõuded võistluste korraldamise kohta
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 01.05.2004]

  (1) Võistlustel peab olema kohal kutsetegevuse luba omav veterinaararst.
[RT I, 06.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

  (2) Võistluste veterinaararst peab:
  1) jälgima loomakaitsenõuete täitmist võistluse kestel;
  2) kontrollima looma võistluskõlblikkust;
  3) kontrollima võistlustel kasutatava varustuse ja abivahendite sobivust;
  4) andma loomale esmaabi ja määrama vajaduse korral edasise ravi;
  5) otsustama hädaseisundis looma hukkamise;
  6) ebasoodsate ilmastikutingimuste korral tegema võistluse korraldajale ettepaneku võistluste ärajätmiseks.

  (3) [Kehtetu - RT I 2004, 38, 257 - jõust. 01.05.2004]

§ 27.  Loomade avalik näitamine

  (1) Loomi on lubatud avalikult näidata loomaaias, samuti loomanäitusel, -võistlusel, -laadal, -oksjonil või loomade kokkutoomisega seotud muul avalikul üritusel vastavalt loomatauditõrje seadusele.
[RT I 2010, 34, 183 - jõust. 23.06.2010]

  (2) Tehistingimustes kasvatatud kalu ja loomadega kaupleva isiku loomi võib avalikult näidata ärilisel eesmärgil, kui on tagatud loomade heaolu ja on täidetud nende pidamise nõuded. Eelnimetatud tingimustel võib akvaariumikalu demonstreerida ka ruumide sisekujunduses.
[RT I 2007, 23, 119 - jõust. 01.04.2007]

  (3) Loomanäitusel, -võistlusel, -laadal, -oksjonil või loomade kokkutoomisega seotud muul avalikul üritusel on lubatud kasutada ainult tehistingimustes sündinud loomi.
[RT I 2010, 34, 183 - jõust. 23.06.2010]

  (4) Looma on keelatud kasutada loomanäitusel, -võistlusel, -laadal, -oksjonil või loomade kokkutoomisega seotud muul avalikul üritusel, kui sellega võib kaasneda talle valu, kannatuste või vigastuste põhjustamine, samuti on keelatud looma treenida viisil, mis põhjustab talle valu, kannatusi või vigastusi.
[RT I 2010, 34, 183 - jõust. 23.06.2010]

  (5) Näitusel on keelatud avalikult näidata Eestis alaliselt elavale isikule või Eestis asuvale juriidilisele isikule kuuluvat Eestis sündinud koera, kelle kõrvu ja saba on lõigatud ilma meditsiinilise näidustuseta. Näitusel võib avalikult näidata lõigatud sabaga koera, kelle saba lõikamine on lubatud käesoleva seaduse § 9 lõike 2 alusel.

§ 28.  Loomaaed

  (1) Loomaaed on koht, kus loomi alaliselt peetakse avalikuks näitamiseks seitse või enam päeva aastas.

  (2) Loomaaed peab olema planeeritud ja ehitatud selliselt, et oleks tagatud loomade tervis ja heaolu ning välditud loomade põgenemine.

  (3) Loomaaia planeering ja ehitised peavad vastama Vabariigi Valitsuse kehtestatud nõuetele.

  (4) Loomade avalikul näitamisel loomaaias peab nende tervis ja heaolu olema tagatud nõuetekohase pidamisega. Loomaaias uuritakse loomi, teavitatakse avalikkust näidatavate loomade liikidest ja nende looduslikest elupaikadest, samuti levitatakse loomakaitsealast teavet.

§ 29.  Loomaaiapidaja loakohustus

  Loomaaia pidamiseks peab olema tegevusluba.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 29¹.  Tegevusloa taotlemine

  (1) Tegevusloa taotluse lahendab Keskkonnaamet tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega 60 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates.

  (2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed ja dokumendid:
  1) loomaaia nime olemasolu korral loomaaia nimi;
  2) taotleja senise tegevuse ja loomaaiaga seonduva kavandatava tegevuse kirjeldus;
  3) loomaaia tegevuseks vajaliku maa-ala kuulumist taotlejale või selle kasutusõigust tõendavad dokumendid;
  4) loomaaia loomaliikide loetelu, milles on märgitud ka loomaliigi ladinakeelne nimetus ja loomaaeda kavandatav isendite hulk;
  5) loomaaia juhtkonna ametikohtade loetelu koos ametijuhenditega ja loa taotlemise ajal täitmata ametikohtade loetelu;
  6) ülevaade loomaaia ehitistest või loomaaia ehitusprojekt koos ehitiste valmidusastme kirjeldusega;
  7) järgmise majandusaasta vältel ehituseks ja loomaaia pidamiseks vajalike vahendite kalkulatsioon koos rahaliste vahendite kavandatava allika kirjeldusega.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 29².  Tegevusloa kontrolliese

  Tegevusluba antakse isikule, kui on täidetud järgmised nõuded:
  1) loomaaia projekt vastab loomaaia planeeringule esitatavatele nõuetele;
  2) isikul on loomaaias töötamiseks sobiva erialase ettevalmistusega töötajad ning piisavad rahalised vahendid loomaaia ehitamiseks ja käesoleva seaduse § 28 lõikes 4 nimetatud ülesannete täitmiseks.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 30.  Loomaaia tegevusloa väljastamisest keeldumine
[Kehtetu - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 31.  Loomaaia tegevusloa peatamine
[Kehtetu - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 32.  Nõuded loomaaia tegevuse lõpetamise kohta

  (1) Loomaaia tegevuse lõpetamisel peab tegevusloa omanik tagama loomade tervise ja heaolu, korraldama seal peetavate loomade edasise elu või eutanaasia.

  (2) Korrakaitseorgan peab jälgima, et loomaaia tegevuse lõpetamisel oleks tagatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu nõuetekohane täitmine. Vajaduse korral peab käesoleva paragrahvi lõike 1 täitmise korraldama korrakaitseorgan. Sel juhul on korrakaitseorganil õigus nõuda peatatud tegevusloa omanikult tehtud toimingutega kaasnevate mõistlike kulutuste hüvitamist.

§ 33.  Tehingud loomadega

  (1) Looma müük või muul viisil tasu eest või tasuta üleandmine alla 16 aasta vanusele isikule on lubatud ainult tema vanema või seadusliku esindaja nõusolekul, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Loom ei või olla loterii, õnnemängu ega muu sarnase ürituse võiduks.

§ 33¹.  Lemmikloomade pidamine kaupluses

  (1) Kaupluses müügiks pakutavat lemmiklooma on keelatud pidada kaupluse vaateaknal.

  (2) Kaupluses müügiks pakutavale lemmikloomale tuleb tagada tema normaalseks elutegevuseks vajalik piisavalt rahulik ja vaikne keskkond. Kaupluses tuleb välistada müügiks pakutava lemmiklooma ja kaupluse külastaja vaheline füüsiline kontakt ilma kaupluse töötaja järelevalveta.

  (3) Kaupluses müügiks pakutava lemmiklooma puur, terraarium ja akvaarium peavad olema samas ruumis müüdavatest lemmikloomatarvetest ja loomasöödast eraldatud vaheseina või muu eraldamist võimaldava vahendiga.
[RT I 2007, 23, 119 - jõust. 01.09.2007]

8. peatükk KATSELOOMADE KAITSE 
[RT I 2001, 93, 566 - jõust. 01.01.2002]

§ 34.  Loomkatse ja loomkatseprojekt

  (1) Loomkatse käesoleva seaduse tähenduses on katselooma lubatud teaduslikul või hariduslikul eesmärgil kasutamine, mis võib põhjustada loomale valu, kannatusi või vigastusi, mis on võrdsed sellega või suuremad sellest, mida põhjustab hea veterinaartava kohaselt tehtav nõelatorge. Loomkatse on ka tegevus, mis võib põhjustada loomale eelnimetatud määral valu, kannatusi või vigastusi ja mis kavatsetult või tõenäoliselt lõpeb looma sünni, koorumise või surmaga või mille käigus luuakse geneetiliselt muundatud aretusliin ja säilitatakse seda. Loomkatse ei hõlma katselooma hukkamist tema kudede või elundite kasutamise eesmärgil.

  (2) Loomkatse käesoleva seaduse tähenduses on ka katselooma kasutamine käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkidel koos valutustamisega.

  (3) Käesoleva seaduse tähenduses ei loeta loomkatseks veterinaarravimi müügiloa saamiseks tehtavat kliinilist katset ning loomkatsega mitteseotud veterinaarset menetlust, põllumajanduslikku tegevust ega tegevust, mille peamine eesmärk on looma identifitseerimine lubatud vahendiga ja meetodil.

  (4) Loomkatseprojekt käesoleva seaduse tähenduses on tööprogramm, millel on määratud teaduslik eesmärk ja mis hõlmab ühte või mitut loomkatset.

  (5) Loomkatseprojekti võib koostada isik (edaspidi loomkatseprojekti kavandaja), kellel on vähemalt magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon veterinaarmeditsiini, meditsiini, bioloogia või muul loomkatseprojektiga seotud alal ning kes on läbinud käesoleva seaduse §-s 41⁴ nimetatud loomkatse läbiviimise ja loomkatseprojekti kavandamise koolituse ning sooritanud eksami.
[RT I, 18.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 35.  Loomkatse läbiviimise lubatud eesmärk

  Loomkatse võib teaduslikul või hariduslikul eesmärgil läbi viia järgmistel juhtudel:
  1) alusuuring;
  2) rakendusuuring, mille eesmärk on inimesel, loomal või taimel esineva haiguse, tervisehäire või nende mõju ennetamine, diagnoosimine või ravimine;
  3) rakendusuuring, mille eesmärk on inimese, looma või taime füsioloogilise seisundi tuvastamine, hindamine, reguleerimine või muutmine;
  4) rakendusuuring, mille eesmärk on loomade heaolu või põllumajandusloomade pidamise tingimuste parandamine;
  5) käesoleva paragrahvi punktides 2–4 nimetatud eesmärgil ravimite, toidu ning muude ainete ja toodete arendamine ja tootmine ning nende kvaliteedi, tõhususe ja ohutuse kontroll;
  6) loodusliku keskkonna kaitsmine inimese või looma heaolu või tervise huvides;
  7) uuring, mille eesmärk on loomaliigi säilitamine;
  8) kõrghariduse või kutsehariduse omandamine või tööalane koolitus;
  9) kohtuekspertiisi uuring.
[RT I, 18.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 36.  Loomkatse läbiviimise piirangud

  (1) Loomkatse läbiviimine käesoleva seaduse §-s 35 loetletud lubatud eesmärgil on keelatud, kui selle eesmärgi võib saavutada muud teaduslikult põhjendatud meetodit kasutades, mis ei näe ette katselooma kasutamist.

  (2) Loomkatset on keelatud ilma anesteesiata läbi viia, kui sellega kaasneb tugev kauakestev valu.

  (3) Loomkatses on keelatud kasutada looduses vabalt elavat looma, välja arvatud juhul, kui on teaduslikult põhjendatud, et loomkatse eesmärgi saavutamiseks ei piisa muu katselooma kasutamisest.

  (4) Loomkatses on keelatud kasutada hulkuvat looma, välja arvatud juhul, kui:
  1) on teaduslikult põhjendatud, et loomkatse eesmärgi saavutamiseks ei piisa muu katselooma kasutamisest;
  2) on oluline vajadus uuringu järele, mis käsitleb hulkuvate loomade tervist ja heaolu või tõsist ohtu keskkonnale või inimese või looma tervisele.

  (5) Loomkatset on keelatud läbi viia relvade ja laskemoona täiustamise ning tubakatoodete arendamise eesmärgil.

  (6) Loomkatset on keelatud läbi viia terviseohutusnõuetele vastavuse tõendamiseks kosmeetikatoote puhul, mis:
  1) lastakse turule ja tehakse kättesaadavaks lõpptarbijale;
  2) on kosmeetikatoote katseeksemplar või kavand, mida ei ole partiina toodetud, kuid mille järgi toode valmistatakse või arendatakse lõplikult välja.

  (7) Loomkatset on keelatud läbi viia kosmeetikatoote koostisainete või nende kombinatsioonide terviseohutusnõuetele vastavuse tõendamiseks alates kuupäevast, millal see katse peab olema asendatud vähemalt ühe komisjoni määruses (EÜ) nr 440/2008, millega kehtestatakse katsemeetodid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) (ELT L 142, 31.05.2008, lk 1–739), või nõukogu direktiivi 76/768/EMÜ liikmesriikides kosmeetikatoodete kohta vastuvõetud õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 262, 27.09.1976, lk 169–200) IX lisas loetletud valideeritud meetodiga.

  (8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1–850), või biotsiidiseadusega sätestatud toimikutes nõutud andmete saamise eesmärgil tohib loomkatset teha kas Euroopa Kemikaaliameti otsuse alusel või Terviseameti nõusolekul.
[RT I, 18.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 37.  Ohustatud liiki kuuluva looma kasutamine loomkatses

  (1) Loomkatses on keelatud kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/63/EL teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta (ELT L 276, 20.10.2010, lk 33–79) artikli 7 lõikes 1 nimetatud looma, välja arvatud juhul, kui loomkatse on kooskõlas looduskaitseseadusega ja loomkatse eesmärgiks on käesoleva seaduse § 35 punktides 2, 5 ja 7 nimetatud eesmärk ning on teaduslikult põhjendatud, et loomkatse eesmärgi saavutamiseks ei piisa muu katselooma kasutamisest.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata ühegi ahviliste liigi suhtes.
[RT I, 18.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 37¹.  Ahviliste kasutamine loomkatses

  (1) Loomkatses on keelatud kasutada ahvilist, välja arvatud juhul, kui on teaduslikult põhjendatud, et loomkatse eesmärgi saavutamiseks ei piisa muu katselooma kasutamisest, ja kui katse eesmärk on:
  1) käesoleva seaduse § 35 punktis 2 nimetatud eesmärk ja loomkatse viiakse läbi inimesele eluohtliku või invaliidistava kliinilise seisundi ennetamiseks, diagnoosimiseks või ravimiseks;
  2) käesoleva seaduse § 35 punktis 7 nimetatud eesmärk.

  (2) Loomkatset on keelatud läbi viia, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärgil tehtava loomkatsega kaasneb tugev kauakestev valu või stress, mida ei ole võimalik leevendada.

  (3) Loomkatses on lubatud kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/63/EL II lisas loetletud ahvilisi nimetatud lisas kehtestatud tingimustel ja juhul, kui ahvilised on tehistingimustes kasvanud loomade järglased või kui nad pärinevad jätkusuutlikust kolooniast.

  (4) Jätkusuutlik koloonia käesoleva seaduse tähenduses on koloonia, milles looma paljundamiseks kasutatakse vaid kolooniasiseselt või teisest kolooniast saadud, kuid mitte loodusest kinni püütud looma ja milles looma peetakse viisil, mis tagab tema harjumise inimesega.

  (5) Loomkatses on keelatud kasutada inimahve.
[RT I, 18.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 38.  Katseloom

  (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/63/EL I lisas nimetatud katseloom peab olema kasvatatud katseloomade kasvatamiseks tegevusloa saanud ettevõtja ettevõttes.

  (2) Loomkatses võib kasutada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud katselooma, kes ei ole kasvatatud katseloomade kasvatamiseks tegevusloa saanud ettevõtja ettevõttes, kui on teaduslikult põhjendatud, et loomkatse eesmärgi saavutamiseks ei piisa nimetatud ettevõttes kasvatatud looma kasutamisest.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 39.  Loakohustus katseloomadega varustamisel ja kasvatamisel ning katseloomade kasutamisel
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

  (1) Ettevõtjal peab olema tegevusluba tegutsemiseks ettevõttes, kus tegeletakse:
  1) katseloomadega varustamisega;
  2) katseloomade kasvatamisega;
  3) katseloomade kasutamisega.

  (2) Tegevusluba annab ettevõtjale õiguse majandustegevuse alustamiseks ja teostamiseks üksnes tegevusloas märgitud ettevõttes või ettevõtte osas. Tegevusluba kehtib kuni viis aastat.

  (3) Katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõttele esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (4) Teaduslikult põhjendatud eesmärgil võib loomkatse läbi viia loomakasvatushoones, -rajatises, looma pidamiseks piiritletud alal või loomaaias, millele ei ole antud tegevusluba katseloomade kasutamiseks.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 40.  Katseloomade kasvatamiseks, katseloomadega varustamiseks ja katseloomade kasutamiseks tegevusloa taotlemine
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

  (1) Tegevusloa taotluse lahendab tegevusloa andmisega või andmisest keeldumisega Veterinaar- ja Toiduamet.

  (2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed ja dokumendid:
  1) asendiplaan koos vee ja kanalisatsiooni välisvõrkude plaaniga;
  2) ruumide plaan koos seadmete paigutuse ning vee ja kanalisatsiooni sisevõrkude plaaniga;
  3) andmed kasutatud viimistlusmaterjalide kohta;
  4) puhastamis- ja desinfitseerimisplaan, mis sisaldab andmeid veovahendite, seadmete ja ruumide puhastamiseks ning desinfitseerimiseks rakendatavate meetmete ja kasutatavate ainete kohta;
  5) kahjuritõrjeplaan koos andmetega kahjurite tõrjeks rakendatavate meetmete kohta;
  6) andmed kütte- ja ventilatsioonisüsteemide kohta;
  7) hädaolukorras tegutsemise plaan, mis sisaldab tegutsemise juhiseid katseloomade tervise ja heaolu tagamiseks;
  8) andmed jäätmekäitluse korraldamise kohta.

  (3) Käesolevas paragrahvis nimetatud andmed kantakse loomatauditõrje seaduse § 11 lõike 3 alusel asutatud põllumajandusloomade registrisse.

  (4) Katseloomade kasvatamiseks, katseloomadega varustamiseks ja katseloomade kasutamiseks tegevusluba taotlev ettevõtja on kohustatud enne taotluse esitamist tasuma taotluse lahendamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 40¹.  Katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise tegevusloa kontrolliese

  Ettevõtjale antakse tegevusluba, kui tema katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise või katseloomade kasutamise ettevõte vastab käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele.

§ 40².  Katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise tegevusloa kõrvaltingimused

  Tegevusloale lisatakse järgmised kõrvaltingimused:
  1) isik, kes vastutab ettevõtte tegevuse nõuetekohasuse eest;
  2) isik, kes vastutab katseloomade heaolu ja hooldamise eest;
  3) veterinaararst või asjakohase kvalifikatsiooniga isik, kelle ülesanne on anda nõu katseloomade hoolduse ja ravi küsimustes;
  4) tegevusloa tähtaeg.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 41. – § 41³. [Kehtetud - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 41⁴.  Katseloomade hooldamise ja hukkamise, loomkatse läbiviimise ja loomkatseprojekti kavandamise koolitus

  (1) Katseloomade hooldamise ja hukkamise, loomkatse läbiviimise ning loomkatseprojekti kavandamisega vahetult tegelev füüsiline isik on läbinud asjakohase koolituse ja sooritanud eksami ning tal on seda tõendav tunnistus.

  (2) Katseloomade hooldamise ja hukkamise, loomkatse läbiviimise ning loomkatseprojekti kavandamise koolitust viib läbi Põllumajandusministeeriumi heakskiidetud programmi alusel täiskasvanute koolitusasutus täiskasvanute koolituse seaduses, kutseõppeasutuse seaduses ja käesolevas seaduses sätestatud nõuete kohaselt.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud täiskasvanute koolitusasutus koostab katseloomade hooldamise ja hukkamise, loomkatse läbiviimise ning loomkatseprojekti kavandamise koolituse programmi, arvestades katseloomade hooldamise ja hukkamise, loomkatse läbiviimise ning loomkatseprojekti kavandamisega tegelevate isikute ülesannetest ja vastutusest tulenevaid erisusi, ning esitab selle Põllumajandusministeeriumile heakskiitmiseks.

  (4) Põllumajandusministeerium otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud koolituse programmi heaks kiita või jätta selle heaks kiitmata 20 tööpäeva jooksul selle saamisest arvates.

  (5) Põllumajandusministeerium jätab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud koolituse programmi heaks kiitmata, kui see ei vasta selle kohta kehtestatud nõuetele.

  (6) Katseloomade hooldamise ja hukkamise, loomkatse läbiviimise ning loomkatseprojekti kavandamise eksami sooritamise kohta väljastab koolitusasutus eksami sooritanud isikule asjakohase tunnistuse.

  (7) Täpsemad nõuded katseloomade hooldamise ja hukkamise, loomkatse läbiviimise ning loomkatseprojekti kavandamise koolituse programmi ja koolitusel käsitletavate teemade kohta kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 18.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 42.  Katseloomade pidamine
[Kehtetu - RT I, 18.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 42¹.  Katseloomade heaolu eest vastutav isik ja katseloomade heaolu dokumendid

  (1) Katseloomade kasvatamisega, katseloomadega varustamisega või katseloomade kasutamisega tegelev isik määrab oma ettevõttes asjakohase ettevalmistusega isiku, kes vastutab loomade heaolu ja hooldamise eest, tagab töötajatele ligipääsu teabele ettevõttes peetavate loomaliikide kohta ning vastutab töötajate pädevuse eest.

  (2) Katseloomade kasvatamisega, katseloomadega varustamisega või katseloomade kasutamisega tegelev isik määrab veterinaararsti või asjakohase kvalifikatsiooniga isiku, kelle ülesanne on anda nõu katseloomade hoolduse ja ravi küsimustes.

  (3) Katseloomade kasvatamisega, katseloomadega varustamisega või katseloomade kasutamisega tegelev isik koostab oma ettevõttes katseloomade heaolu ja tervise tagamiseks asjakohased dokumendid. Dokumentide koostamise täpsemad nõuded kehtestatakse käesoleva seaduse § 39 lõikes 3, § 40 lõikes 3 ja § 41 lõikes 2 nimetatud nõuetes.
[RT I, 18.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 42².  Loomade heaolu üksus

  (1) Katseloomade kasvatamisega, katseloomadega varustamisega või katseloomade kasutamisega tegelev isik moodustab loomade heaolu üksuse, kuhu kuuluvad vähemalt käesoleva seaduse §-s 42¹ nimetatud isikud, kelle ülesanne on anda nõu katselooma heaolu, ravi ja hooldamise küsimustes. Katseloomade kasutamise ettevõttes kuulub loomade heaolu üksusesse ka vähemalt üks isik, kellel on teaduskraad meditsiini, bioloogia või muul asjakohasel alal ja kellel on loomkatse läbiviimise kogemus.

  (2) Loomade heaolu üksuse täpsemad ülesanded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 18.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 42³.  Katseloomade märgistamine ja katseloomade üle arvestuse pidamine

  (1) Katseloomana kasutatavad koer, kass ja ahviline märgistatakse enne emapiimast võõrutamist jäävalt ja kordumatult vähimat valu põhjustaval viisil.

  (2) Enne emapiimast võõrutamist koera, kassi või ahvilise ühest ettevõttest teise üleviimise korral tuleb looma ema identifitseerimist võimaldav dokumentatsioon kuni looma märgistamiseni alles hoida. Märgistamata võõrutatud koera, kassi või ahvilise ettevõttesse toomise korral märgistatakse loom esimesel võimalusel.

  (3) Katseloomade kasvatamisega, katseloomadega varustamisega või katseloomade kasutamisega tegelev isik peab katseloomade üle arvestust.

  (4) Pärast koera, kassi ja ahvilise sündi luuakse tema kohta võimalikult kiiresti isiklik toimik, millesse kantakse andmed looma kohta.

  (5) Täpsemad nõuded katseloomade üle arvestuse pidamise kohta, sealhulgas arvestuses kajastatavate andmete loetelu, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (6) Katseloomade kasvatamisega, katseloomadega varustamisega või katseloomade kasutamisega tegelev isik säilitab arvestuse andmeid vähemalt viis aastat katselooma surmast või võõrandamisest arvates. Koera, kassi ja ahvilise isiklikke toimikuid säilitatakse vähemalt kolm aastat katselooma surmast või võõrandamisest arvates.
[RT I, 18.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 43.  Loomkatse läbiviimise kord

  (1) Loomkatse võib läbi viia loomkatseprojekti loas määratud tingimustel.

  (2) Loomkatse meetodi valikul eelistatakse meetodit, mis annab tõenäoliselt rahuldava tulemuse ning mis nõuab minimaalse arvu katseloomi, kes on madalaima valu tundmise võimega, ning põhjustab neile võimalikult vähe valu, kannatusi, stressi või püsivaid kahjustusi.

  (3) Loomkatse viiakse läbi üldise või kohaliku anesteesia või analgeesia mõju all või muud valu, kannatusi ja vigastusi vähendavat meetodit kasutades. Kui katseloom võib anesteesia lõppedes tunda valu, kasutatakse operatsioonijärgset analgeesiat või muud asjakohast valu vähendavat meetodit. Katseloomale on keelatud ilma piisava anesteesia või analgeesiata manustada sellist ravimit, mis takistab või piirab valu väljanäitamist.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut ei kohaldata, kui:
  1) loomkatsega põhjustatud valu või kannatus on väiksem looma heaolu kahjustamisest anesteesiat või analgeesiat kasutades või
  2) anesteesia või analgeesia ei sobi katse eesmärgiga.

  (5) Loomkatse lõpp-punktina tuleb vältida katselooma surma ning võimaluse korral hukatakse loom varasemas katsefaasis. Kui katse lõpp-punktina ei ole võimalik vältida katselooma surma, tuleb tagada katses kasutatavate loomade minimaalne arv, vähendada katselooma kannatuste kestust ja intensiivsust ning tagada loomale võimalikult valutu surm.

  (6) Loomkatse lõppedes otsustab veterinaararst või asjakohase ettevalmistusega isik katselooma ellujätmise või hukkamise. Katselooma võib ellu jätta üksnes juhul, kui see ei põhjusta talle valu ega kannatusi.

  (7) Kui katselooma terviseseisund seda võimaldab, kui ei ole ohtu inimese või looma tervisele ega keskkonnale ning kui on tagatud looma heaolu, võib ellujäetud looma paigutada sobivasse uude elukohta või viia tagasi sobivasse elukeskkonda, loomakasvatushoonesse või -rajatisse või looma pidamiseks piiritletud alale.
[RT I, 18.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 43¹.  Loomkatse raskusastmed

  (1) Loomkatse raskusastmed valu, stressi ja püsivate kahjustuste põhjustamise järgi on: taastumatu elutegevusega, leebe, mõõdukas ja raske.

  (2) Katselooma võib raskes loomkatses kasutada üksnes üks kord. Mõõdukas või leebes loomkatses kasutatud katselooma võib korduvalt kasutada juhul, kui veterinaararsti hinnangul, võttes arvesse looma elu jooksul kogetut, on looma terviseseisund ja heaolu taastunud ning järgmine loomkatse on leebe, mõõdukas või taastumatu elutegevusega katse.

  (3) Loomkatse raskusastmete määratlused ja loomkatse liigitamise täpsemad nõuded raskusastmete järgi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 18.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 44.  Loomkatse dokumentatsioon

  (1) Loomkatse tuleb protokollida.

  (2) Loomkatse protokollis peavad kajastuma loomkatse kohta olulised andmed, nagu loomkatse läbiviimise aeg, loomkatseprojekti eest vastutav isik, kaasatud isik, kasutatud loomade arv, ahviliste puhul nende päritolu ja liik, loomkatse käik, sealhulgas teave loomkatse tegeliku raskusastme kohta, ning loomkatse lõppemise aeg.

  (3) Loomkatse protokolli vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (4) Loaomanik peab katseloomade üle kas paberil või elektrooniliselt pidevat arvestust, milles kajastatakse katseloomade arv, nendega läbiviidud katsed ja katselooma saatus pärast loomkatse lõppu.

  (5) Loaomanik säilitab loomkatse protokolle ja katseloomade arvestuse andmeid viis aastat loomkatse lõppemisest arvates.

  (6) Loaomanik esitab iga eelmisel aastal läbiviidud või poolelioleva loomkatse kohta protokolli Põllumajandusministeeriumile 1. veebruariks.
[RT I, 18.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 45.  Loomkatse läbiviimise luba ja loa andja

  (1) Loomkatseprojekti läbiviimiseks peab olema loomkatseprojekti luba (edaspidi luba). Loale märgitakse loomkatseprojekti kavandaja ja loomkatseprojekti eest vastutava isiku nimi ja aadress, loomkatseprojekti kaasatava isiku nimi, loomkatseprojekti läbiviimise aeg ja koht, katseloomade liik ja arv, loomkatses rakendatavad menetlused ning vajaduse korral muud loomkatse läbiviimise tingimused.

  (2) Loa annab valdkonna eest vastutava ministri moodustatud loomkatseprojekti loakomisjon.

  (3) Loomkatseprojekti loakomisjoni moodustamise korra ja töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (4) Loomkatseprojekti loakomisjoni (edaspidi loaandja) liikmete tegevust rahastatakse Põllumajandusministeeriumi eelarve kaudu.
[RT I, 18.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 46.  Loomkatse läbiviijad

  (1) Loomkatseprojekti ja selle raames tehtava loomkatse läbiviija on loaomanik.

  (2) Loomkatseprojekti eest vastutaval isikul peab olema vähemalt magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon veterinaarmeditsiini, meditsiini, bioloogia või muul loomkatseprojektiga seotud alal ning ta peab olema läbinud käesoleva seaduse §-s 41⁴ nimetatud loomkatse läbiviimise ja loomkatseprojekti kavandamise koolituse ning sooritanud eksami.

  (3) Kui loomkatseprojekti eest vastutav isik on juriidiline isik, on käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuded täidetud, kui nendele vastab tema heaks lepingu alusel tegutsev füüsiline isik.

  (4) Loomkatseprojekti kaasatud isik peab olema läbinud käesoleva seaduse §-s 41⁴ nimetatud loomkatse läbiviimise koolituse ja sooritanud eksami. Kuni eksami sooritamiseni võib ta töötada eksami sooritanud isiku juhendamisel ja vastutusel.
[RT I, 18.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 47.  Loa taotlemine

  (1) Loa saamiseks esitab loomkatseprojekti eest vastutav isik või isik, kes on saanud tegevusloa tegutsemiseks katseloomade kasutamise ettevõttes, loaandjale vormikohase kirjaliku taotluse (edaspidi loataotlus) koos selles märgitud andmeid tõendavate dokumentidega.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

  (2) Loataotluses märgitakse andmed loomkatseprojekti kavandaja, loomkatseprojekti eest vastutava isiku, kaasatud isiku, kasutada kavatsetavate katseloomade ja geneetiliselt muundatud loomade ning loomkatseprojekti läbiviimise aja ja koha kohta, põhjendatakse loomkatseprojekti vajadust, kasutada kavatsetava loomaliigi valikut ja loomade arvu ning loetletakse ja kirjeldatakse loomadel rakendatavaid menetlusi. Geneetiliselt muundatud loomaga loomkatse läbiviimise korral märgitakse loataotluses lisaks eelnimetatud andmetele ka teave doonori, vastuvõtja ja vanemorganismi, geneetilise muundamise, seire, kontrolli ja jäätmekäitluse kohta ning loataotlusele lisatakse õnnetusjuhtumi korral rakendatavate erakorraliste abinõude plaan.

  (3) Loomkatseprojekti loataotluse vormid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (4) Loaandja teatab loa taotlejale elektrooniliselt või posti teel nii kiiresti kui võimalik tähtaja, mille jooksul tehakse loa andmise või sellest keeldumise otsus.

  (5) Geneetiliselt muundatud loomaga loomkatse läbiviimiseks edastab loaandja loataotluse ja sellele lisatud dokumentide koopiad arvamuse andmiseks geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse §-s 5 nimetatud geenitehnoloogia komisjonile. Loaandja arvestab loa andmise või loa andmisest keeldumise otsustamisel geenitehnoloogia komisjoni arvamust.

  (6) Looduses vabalt elava loomaga loomkatse läbiviimiseks edastab loaandja loataotluse ja sellele lisatud dokumentide koopiad arvamuse andmiseks Keskkonnaametile. Loaandja arvestab loa andmise või loa andmisest keeldumise otsustamisel Keskkonnaameti arvamust.

  (7) Loaandja otsustab loa andmise või sellest keeldumise 40 tööpäeva jooksul nõuetekohase loataotluse saamisest arvates.

  (8) Loaandja võib käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud tähtaega pikendada üks kord kuni 15 tööpäeva, kui taotletakse luba täiendavat ekspertiisi nõudva loomkatseprojekti läbiviimiseks või kui loomkatseprojekt hõlmab mitut valdkonda. Tähtaja pikendamisest teavitatakse loa taotlejat elektrooniliselt või posti teel.

  (9) Loataotlust koos sellele lisatud dokumentidega, loa ärakirja ja muid loomkatsega seotud dokumente säilitatakse kolm aastat loomkatseprojekti lõpetamisest arvates.
[RT I, 18.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 48.  Loa andmine ja kehtivus

  (1) Luba antakse taotletud tingimustel kuni viieks aastaks ja see kehtib kuni tähtaja möödumiseni, loa kehtivuse kaotamiseni või loa kehtetuks tunnistamiseni.
[RT I, 18.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

  (1¹) Nende loomkatseprojektide, mille läbiviimiseks on antud luba, mittetehnilised kokkuvõtted avaldatakse Põllumajandusministeeriumi veebilehel.
[RT I, 18.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

  (2) Luba kaotab kehtivuse füüsilisest isikust loaomaniku surma või juriidilisest isikust loaomaniku lõppemise korral.

  (3) Luba tunnistatakse kehtetuks loaandja otsusega:
  1) loaomaniku taotluse alusel;
  2) kui riikliku või haldusjärelevalve teostamisel selgub, et loa taotlemisel on esitatud valeandmeid, on rikutud loal märgitud tingimusi, käesolevat seadust või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõudeid.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 49.  Loa andmisest keeldumine

  (1) Loaandja võib loa andmisest keelduda, kui:
  1) loomkatseprojekti kavandaja, loa taotleja, loomkatseprojekti eest vastutav isik või loomkatseprojekti kaasatud isik ei vasta käesoleva seaduse nõuetele;
[RT I, 18.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]
  2) loa taotlemisel on esitatud valeandmeid;
  3) loomkatse läbiviimine ei ole põhjendatud;
  4) taotluses kirjeldatud loomkatse ei vasta käesoleva seaduse nõuetele;
  5) loomkatse võib põhjustada tõsist ohtu keskkonnale või inimese või looma tervisele.
[RT I, 18.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

  (2) [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 50.  Loa tingimuste muutmine

  Loa tingimuste või seal märgitud andmete muutmiseks peab loaomanik taotlema uue loa väljastamist.

§ 51.  Katseloomana kasutatavate koerte, kasside ja ahviliste märgistamine
[Kehtetu - RT I, 18.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 51¹.  Loomkatseprojekti järelhindamine

  (1) Loaandja teeb loomkatseprojekti järelhindamise raske ja mõõduka loomkatse puhul ja juhul kui loomkatseprojekti raames tehtud loomkatses on kasutatud ahvilisi.

  (2) Loomkatseprojekti järelhindamisel hinnatakse loomkatse protokolli alusel loomkatseprojekti eesmärgi saavutamist ja loomadele põhjustatud kahju, võttes arvesse kasutatud katseloomade arvu ja loomkatse raskusastmeid ning muid asjaolusid, mis aitavad kaasa loomkatse asendamise, vähendamise ja täiustamise nõude kohaldamisele.
[RT I, 18.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 51².  Katseloomade kaitse komitee ja katseloomade kaitse komisjon

  (1) Katseloomade kaitse komitee nõustab loaandjat, loomade heaolu üksust ja korrakaitseorganit katseloomade pidamise ja loomkatses katseloomade kasutamise küsimustes.

  (2) Katseloomade kaitse komitee ülesandeid täidab Põllumajandusministeerium.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmisel võib Põllumajandusministeerium pöörduda arvamuse saamiseks valdkonna eest vastutava ministri moodustatud nõuandva õigusega katseloomade kaitse komisjoni poole, mille koosseisu kaasatakse asjatundjaid järgmistest valdkondadest:
  1) katseloomade kasvatamine;
  2) katseloomadega varustamine;
  3) katseloomade kasutamine.

  (4) Katseloomade kaitse komisjoni tegevust rahastatakse Põllumajandusministeeriumi eelarve kaudu.
[RT I, 18.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

9. peatükk GENEETILISELT MUUNDATUD LOOMADE KAITSE LOOMKATSE LÄBIVIIMISEL 
[RT I 2001, 93, 566 - jõust. 01.01.2002]

§ 52.  Geneetiliselt muundatud loom

  (1) Geneetiliselt muundatud loom käesoleva seaduse tähenduses on igasugune paljunemiseks või päriliku info ülekandmiseks võimeline organism, kelle pärilikku infot on muudetud viisil, mis looduslikul teel ei ole võimalik ja mis on loetletud geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse §-s 3.
[RT I, 18.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

  (2) Käesolevat peatükki ei rakendata geneetiliselt muundatud loomade suhtes, keda on turustatud või keskkonda viidud kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seadusega, samuti geneetiliselt muundatud mikroorganismide suhtes.

§ 53.  Geneetiliselt muundatud loomaga loomkatse läbiviimise loa taotlemine

  (1) Geneetiliselt muundatud loomaga loomkatse läbiviimise loa taotlemisel peab loataotleja koos taotlusega esitama loomkatse riskianalüüsi.

  (2) Loomkatse riskianalüüs peab sisaldama geneetiliselt muundatud loomaga loomkatse läbiviimisel tekkida võivaid ohte, nende tagajärgi ja riski vähendamise tegevuskava.

  (3) Nõuded loomkatse riskianalüüsi koostamise kohta ja riskianalüüsis nõutavad andmed kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister määrusega.

§ 54.  Geneetiliselt muundatud loomaga loomkatse läbiviimisest teavitamine

  (1) Loomkatse läbiviija on kohustatud loaandjat viivitamatult teavitama järgmistest geneetiliselt muundatud loomaga loomkatse läbiviimise käigus ilmnenud asjaoludest:
  1) õnnetusjuhtumid;
  2) loataotluse läbivaatamise ajal teatavaks saanud andmed kasutatavate ruumide või geneetiliselt muundatud loomade ohtlikkuse kohta;
  3) pärast loa andmist teatavaks saanud andmed kasutatavate ruumide või geneetiliselt muundatud loomade ohtlikkuse kohta;
  4) kavatsus kasutada geneetiliselt muundatud loomi taotletust erineval viisil.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud asjaolude ilmnemisel peab loomkatse läbiviija viivitamatult esitama uue loataotluse ja viima katsetingimused vastavusse uute nõudmistega.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud asjaolude ilmnemisel tuleb peatada loa taotlemise menetlus uue loataotluse esitamiseni või loomkatse läbiviimine uue loa andmiseni.

§ 55.  Avalikkuse teavitamine

  (1) Geneetiliselt muundatud loomaga loomkatse läbiviimise loa andmisest teatab loaandja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

  (2) Vajaduse korral võib loaandja geneetiliselt muundatud loomaga loomkatse läbiviimiseks loa anda avatud menetluse korras, tehes seda kooskõlas andmete konfidentsiaalsuse nõudega ja vastavalt geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse §-le 10.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 56.  Ettevaatusabinõud

  Loomkatse läbiviija peab enne geneetiliselt muundatud loomaga loomkatse läbiviimist ja selleks ettenähtud ruumide kasutamist:
  1) koostama erakorraliste abinõude plaani inimeste ja keskkonna kaitseks õnnetusjuhtumi korral ning esitama selle Päästeametile;
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
  2) teavitama potentsiaalselt ohustatud isikuid vajalikul viisil ohutusmeetmetest ja õigest käitumisest õnnetusjuhtumi korral. Seda teavet peab loomkatse läbiviija sobivate ajavahemike järel ajakohastama ning avalikkusele kättesaadavaks tegema.

§ 57.  Õnnetusjuhtum

  (1) Õnnetusjuhtum on geneetiliselt muundatud loomade märkimisväärse ulatusega ja ettekavatsemata lahtipääsemine loomkatse käigus, mis võib olla ohtlik inimeste tervisele ja keskkonnale.

  (2) Loomkatse läbiviija peab õnnetusjuhtumi korral kohe teavitama loaandjat ja esitama alljärgneva teabe:
  1) õnnetusjuhtumi asjaolud;
  2) õnnetusjuhtumiga seotud geneetiliselt muundatud loomade identiteet ja hulk;
  3) mis tahes muu teave, mis aitab määratleda õnnetusjuhtumi mõju inimeste tervisele ja keskkonnale;
  4) rakendatud abinõud.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teabe saamise korral on loaandja kohustatud:
  1) tagama kõigi vajalike abinõude rakendamise;
  2) koguma võimaluste piires õnnetuse täielikuks analüüsiks vajalikku teavet ja andma vajaduse korral soovitusi samasuguste õnnetusjuhtumite vältimiseks ja nende mõjude vähendamiseks tulevikus.

  (4) Loomkatse läbiviija peab kõrvaldama geneetiliselt muundatud looma keskkonnast ja likvideerima selle looma keskkonda sattumisega põhjustatud keskkonnakahjustuse.

  (5) Kui loomkatse läbiviija ei kõrvalda geneetiliselt muundatud looma keskkonnast ega likvideeri selle looma keskkonda sattumisega põhjustatud keskkonnakahjustust, teeb seda korrakaitseorgan. Keskkonnakahjustuse likvideerijal on keskkonnavastutuse seaduse § 26 kohaselt õigus nõuda likvideerimisega kaasnenud mõistlike kulutuste hüvitamist loomkatse läbiviijalt.
[RT I, 18.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

  (6) Keskkonnakahjustuse likvideerimise tulemuslikkuse hindamist korraldab loaandja kahjustuse põhjustaja kulul.

  (7) Loaandja peab õnnetusjuhtumid dokumenteerima. Andmed õnnetusjuhtumite kohta tuleb säilitada loomkatse läbiviimise taotluse materjalide juures vastavalt käesoleva seaduse § 45 lõikele 6.

§ 58.  Geneetiliselt muundatud loomadega läbiviidavate katsete piiramine

  (1) Loaandja võib ajutiselt piirata või keelata loomkatsete läbiviimise geneetiliselt muundatud loomadega, kui on kindlaid tõendeid, et need ohustavad inimeste tervist või keskkonda.

  (2) Kui loaandja saab pärast loa andmist teada, et loomkatse läbiviimisel ei täideta või ei täideta nõuetekohaselt loas kehtestatud tingimusi, võib loaandja nõuda loomkatse läbiviijalt katsetingimuste muutmist, katse peatamist või lõpetamist.

§ 59.  Andmete konfidentsiaalsus

  Geneetiliselt muundatud loomaga loomkatse läbiviimise taotleja võib loataotluses teha põhjendatud ettepaneku käsitleda esitatud andmeid konfidentsiaalsena vastavalt geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse §-le 23.

10. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE 

§ 60.  Riiklik ja haldusjärelevalve
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  (1) Riiklikku ja haldusjärelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostavad Veterinaar- ja Toiduamet ning Keskkonnainspektsioon.

  (2) Keskkonnainspektsioon teostab riiklikku järelevalvet looduses vabalt elavate loomade kohta käesolevas seaduses kehtestatud nõuete täitmise üle.

  (3) Katseloomade kaitse nõuete täitmise üle riikliku järelevalve teostamisel kohaldatakse lisaks käesolevas peatükis sätestatud nõuetele ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/63/EL artiklis 34 sätestatud nõudeid.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 60¹.  Riikliku järelevalve erimeetmed

  Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 45, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 60².  Vahetu sunni kasutamine

  Korrakaitseorganil on lubatud kasutada füüsilist jõudu korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 61.  Riikliku järelevalve teostamine
[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 62.  Sunniraha määr

  Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 13 000 eurot.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 63.  [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 64.  Looma äravõtmine

  (1) Korrakaitseorgani ettekirjutuse korduva täitmata jätmise, mittenõuetekohase täitmise või käesoleva seaduse nõuete olulise rikkumise korral on korrakaitseorganil õigus loom omanikult ära võtta, kui looma jätmine omaniku juurde ohustab looma tervist või elu.
[RT I 2005, 61, 477 - jõust. 01.12.2005]

  (2) Loomaomanikult äravõetud looma annab korrakaitseorgan üle kohaliku omavalitsuse üksusele, kes rakendab looma pidamiseks asendustäitmist asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
[RT I 2005, 61, 477 - jõust. 01.12.2005]

  (3) Loomaomanik, kellelt loom on käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt ära võetud, peab looma kas võõrandama või korraldama looma tapmise või hukkamise korrakaitseorgani ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel.
[RT I 2005, 61, 477 - jõust. 01.12.2005]

  (4) Kui loom ei ole määratud tähtpäevaks võõrandatud, tapetud või hukatud, korraldab looma võõrandamise, tapmise või hukkamise korrakaitseorgan asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
[RT I 2005, 61, 477 - jõust. 01.12.2005]

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul looma võõrandamisest, tapmisest või hukkamisest saadud tulust kaetakse kohaliku omavalitsuse üksuse kantud asendustäitmise kulud ning ülejäänud tulu kuulub loomaomanikule, kellelt loom on ära võetud.
[RT I 2005, 61, 477 - jõust. 01.12.2005]

  (6) Kohaliku omavalitsuse üksus võib võtta laenu äravõetud looma pidamise korraldamiseks. Sellise laenu võtmisele kohaldatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 38 lõiget 3.
[RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014]

§ 64¹.  Looma äravõtmise eritingimused seoses juriidilisest isikust loomaomaniku suhtes algatatud pankrotimenetlusega

  Kui korrakaitseorgan on käesoleva seaduse § 64 lõike 1 alusel võtnud looma ära juriidilisest isikust loomaomanikult ning kui enne looma võõrandamist, tapmist või hukkamist on pankrotiseaduse § 15 lõike 1 alusel algatatud selle loomaomaniku suhtes pankrotimenetlus, loetakse looma äravõtmise põhjused äralangenuks ning korrakaitseorgan tagastab äravõetud looma omanikule.
[RT I 2005, 61, 477 - jõust. 01.12.2005]

§ 65.  Loomapidamise õiguse äravõtmine

  (1) Loomapidamise õiguse äravõtmine on kohtu mõistetud lisakaristus looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest, mille sisuks on keeld pidada kindlaksmääratud aja jooksul mis tahes looma või teatud loomaliiki kuuluvat looma.
[RT I 2007, 23, 119 - jõust. 02.01.2008]

  (2) [Kehtetu - RT I 2005, 61, 477 - jõust. 01.12.2005]

  (3) [Kehtetu - RT I 2005, 61, 477 - jõust. 01.12.2005]

  (4) Registreerimisele kuuluva põllumajanduslooma pidamise õiguse äravõtmise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus põllumajandusloomade registrisse kohtuotsuse jõustumisest arvates viie tööpäeva jooksul.
[RT I 2007, 23, 119 - jõust. 02.01.2008]

§ 66.  [Kehtetu - RT I 2007, 23, 119 - jõust. 02.01.2008]

11. peatükk VASTUTUS 

§ 66¹.  Loomapidamisnõuete rikkumine

  (1) Loomapidamisnõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 66².  Looma suhtes lubamatu teo toimepanemine

  (1) Looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

  (3) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena loomapidamise õiguse äravõtmist kuni kolme aastani.
[RT I 2007, 23, 119 - jõust. 02.01.2008]

§ 66³.  [Kehtetu - RT I 2004, 38, 257 - jõust. 01.05.2004]

§ 66⁴.  Loomade võistluse, looma avaliku näitamise ja loomaga tehtava tehingu kohta esitatavate nõuete rikkumine

  (1) Loomade võistluse, looma avaliku näitamise ja loomaga tehtava tehingu kohta esitatavate nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 66⁵.  Looma vedamise kohta esitatavate nõuete rikkumine

  (1) Looma vedamise kohta esitatavate nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 66⁶.  Looma tapmise või hukkamise kohta esitatavate nõuete rikkumine

  (1) Looma tapmise või hukkamise kohta esitatavate nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 66⁷.  Looma ravimise ja muu veterinaarse menetluse nõuete rikkumine

  (1) Looma ravimise või muu veterinaarse menetluse nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 66⁸.  Loomkatse loata tegemine või loomkatse tegemise nõuete rikkumine

  (1) Loomkatse loata tegemise või loomkatse tegemise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 66⁹.  [Kehtetu - RT I 2005, 61, 477 - jõust. 01.12.2005]

§ 66¹⁰.  Loomapidamise õiguseta isiku toimingud

  (1) Mis tahes looma või teatud loomaliiki kuuluva looma pidamise eest isiku poolt, kellelt on sellise looma pidamise õigus ära võetud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 66¹¹.  Menetlus

  (1) Käesoleva seaduse §-des 66¹–66¹⁰ sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

  (2) Käesoleva seaduse §-des 66¹–66¹⁰ sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
  1) Keskkonnainspektsioon;
  2) Veterinaar- ja Toiduamet;
  3) politseiasutus.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (3) Käesoleva seaduse §-s 66² sätestatud väärtegu arutab kohus, kui väärteoasja arutades on vaja otsustada loomapidamise õiguse äravõtmine.
[RT I 2007, 23, 119 - jõust. 02.01.2008]

§ 67. – § 76. [Kehtetud - RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

12. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 77. – § 81. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 81¹.  Üleminekusätted

  (1) Loomapidajad, kes tegutsevad 2002. aasta 1. juulil, peavad täitma käesoleva seaduse § 3 lõike 4 alusel kehtestatud loomapidamisnõudeid alates 2003. aasta 1. jaanuarist, kui nendes ei ole teatud nõuete täitmiseks ette nähtud hilisemat tähtpäeva.
[RT I 2001, 93, 566 - jõust. 01.01.2002]

  (2) Käesoleva seaduse jõustumise ajal tegutsev loomaaed peab omama loomaaia tegevusluba alates 2003. aasta 1. jaanuarist.
[RT I 2001, 93, 566 - jõust. 01.01.2002]

  (3) Käesoleva seaduse § 27 lõikes 5 sätestatud keeldu kohaldatakse pärast 2006. aasta 1. jaanuari sündinud koerte suhtes.
[RT I 2005, 61, 477 - jõust. 01.12.2005]

  (4) Enne 2008. aasta 2. jaanuari kohtumenetlusse võetud loomapidamise õiguse äravõtmise asjad lahendatakse seni kehtinud alustel ja korras.
[RT I 2007, 23, 119 - jõust. 02.01.2008]

  (5) Käesoleva seaduse 2013. aasta 1. jaanuaril jõustunud nõudeid ei kohaldata sellise loomkatse läbiviimise suhtes, mille läbiviimiseks on enne nimetatud tähtpäeva antud luba, mis ei kehti kauem kui 2018. aasta 1. jaanuarini.
[RT I, 18.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

  (6) Käesoleva seaduse alusel enne 2013. aasta 1. jaanuari tunnustatud katseloomade kasvatamise ettevõtte, katseloomadega varustamise ettevõtte ja katseloomade kasutamise ettevõtte tunnustamise otsused kehtivad 2016. aasta 31. detsembrini.
[RT I, 18.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

  (7) Kui isik on enne 2013. aasta 1. jaanuari omandanud vähemalt kolmeaastase loomade tapmise ja sellega seotud toimingute tegemise kogemuse, loetakse see kuni 2015. aasta 8. detsembrini samaväärseks loomade tapmise koolituse läbimise ja eksami sooritamisega ning isikule väljastatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1099/2009 artiklis 21 nimetatud tunnistus.
[RT I, 18.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

  (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud isik esitab hiljemalt 2015. aasta 8. novembriks Veterinaar- ja Toiduametile andmed enne 2013. aasta 1. jaanuari omandatud vähemalt kolmeaastase loomade tapmise ja sellega seotud toimingute tegemise kogemuse kohta koos seda tõendavate dokumentide ärakirjadega.
[RT I, 18.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

  (9) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud dokumentide alusel on isiku enne 2013. aasta 1. jaanuari omandatud vähemalt kolmeaastane loomade tapmise ja sellega seotud toimingute tegemise kogemus tõendatud, väljastab Veterinaar- ja Toiduamet 20 tööpäeva jooksul dokumentide esitamisest arvates isikule nõukogu määruse (EÜ) nr 1099/2009 artiklis 21 nimetatud tunnistuse.
[RT I, 18.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

  (10) Käesoleva seaduse § 36 lõiked 6 ja 7 kehtivad kuni 2013. aasta 11. juulini.
[RT I, 18.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 82.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2001. aasta 1. juulil, välja arvatud § 22 lõiked 1–3 ja 7, mis jõustuvad 2002. aasta 1. jaanuaril, 8. ja 9. peatükk, mis jõustuvad 2002. aasta 1. juulil ning § 11 lõige 1, mis jõustub 2003. aasta 1. jaanuaril.

  (2) Käesoleva seaduse § 3 lõike 4 alusel kehtestatud loomapidamisnõuded jõustuvad 2002. aasta 1. juulil.
[RT I 2001, 93, 566 - jõust. 01.01.2002]