Military Aviation Regulation

The Regulation is established on the basis of subsection 3 of § 7² of the Aviation Act.

Chapter 1 General Provisions 

§ 1.  Scope and regulation and application

 (1) This Regulation establishes the requirements for the organisation of military aviation, including requirements for aircraft, the operation of aircraft, aviation security, military aviation facilities, military aviation personnel, and the procedure for investigating aviation accidents and incidents involving military aviation aircraft.
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

 (2) [Repealed – RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

 (3) This Regulation shall also apply to the armed forces of the Member States of the North Atlantic Treaty Organisation (hereinafter ‘NATO’) and other foreign states, unless otherwise provided by an international treaty or some other international agreement.

 (4) This Regulation does not apply to temporary areas used for the take-off and landing of manned aircraft, unless otherwise specified in this Regulation.

 (5) Estonian Military Aviation Authority may, in addition to the provisions of this Regulation, establish more specific requirements and standard operating procedures in so far as it is not governed by this Regulation or if the Regulation does not confer this power on the Commander of the Estonian Defence Forces or a person authorised by them.
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

§ 2.  Terms and definitions

  The terms used in this Regulation shall be used in the following meaning:
 1) [repealed – RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]
 2) [repealed – RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]
 3) ‘helicopter landing site’ means either a marked or unmarked area, that is not heliport or helipad (hereinafter ‘heliports’) and which is designated for the take-off and landing of helicopters;
 4) ‘quality management system’ means a set of measures that an organisation uses to identify its objectives and to designate the requisite processes and resources for achieving desired results;
 5) [repealed – RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]
 6) ‘safety management system’ means a systemic set of measures for the purposes of ensuring safety, including organisational structure, accountability, policies and procedures;
 7) [repealed – RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]
 8) ‘operational flight plan’ means a set of navigation, weather and aerodrome data, used for the purposes of planning and ensuring the safe flight of military aviation aircraft;
 9) ‘standard operating procedure’ means a document that establishes technical requirements for aircraft, and instructions for military aviation personnel to be applied in specific circumstances arising from the inherent risks associated with aviation.

§ 3.  Classification of aircraft

 (1) Military aviation aircraft are divided into:
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]
 1) manned aircraft;
 2) unmanned aircraft.

 (2) Unmanned aircraft are divided into:
 1) Category I unmanned aircraft;
 2) Category II unmanned aircraft;
 3) Category III unmanned aircraft;

 (3) An unmanned aircraft falls under Category I if it meets all of the following conditions:
 1) its maximum take-off mass does not exceed 25 kilograms;
 2) it is flown up to a height of 400 feet (120 metres) above the ground or a body of water, or up to a height of 164 feet (50 metres) from a fixed obstacle;
 3) it is flown in a manner that the aircraft remains in the direct visual line of sight of the remote pilot, and the remote pilot is permitted to use an assistant to maintain eye contact with the aircraft;
 4) its level of operating risk is low.

 (4) An unmanned aircraft falls under Category II, if it meets all of the following conditions:
 1) its maximum take-off mass does not exceed 150 kilograms;
 2) it is flown, inter alia, also in controlled airspace but does not fly higher than Flight Level (FL) 195;
 3) its level of operating risk is relatively high;
 4) if necessary, a standard operating procedure shall be prepared in advance in order to lower the level of operating risk and, upon its approval by the Estonian Military Aviation Authority, the operator shall be entitled to fly independently in accordance with the established standard operating procedure.
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

 (5) An unmanned aircraft falls under Category III, if it meets all of the following conditions:
 1) its maximum take-off mass exceeds 150 kilograms;
 2) its level of operating risk is high;
 3) it has been issued a valid airworthiness certificate.

 (6) Loitering munition is not deemed to be unmanned aircraft. Loitering munition shall be handled in accordance with the requirements laid down in the regulation on the handling of weapons of Armed Forces established pursuant to subsection 6 of § 3 of the Weapons Act.
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

§ 4.  Mandatory registration of aircraft in register of military aviation aircraft

 (1) In order to operate an aircraft, it must be entered in the register of military aviation aircraft.

 (2) [Repealed – RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

§ 5.  National identification insignia

 (1) All aircraft entered in the register of military aviation aircraft must bear national identification insignia.

 (2) The Estonian Air Force shall use the symbol designated in the regulation established pursuant to subsection 1 of § 5 of the Estonian Defence Forces Organisation Act as the national identification insignia.

 (3) With the exception of the Estonian Air Force, the structural units of the Estonian Defence Forces, the Estonian Defence League, the Estonian Foreign Intelligence Service, the Estonian Centre for Defence Investment and the Ministry of Defence shall apply the symbol provided in Annex 1 to this Regulation as the national identification insignia.
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

§ 6.  Marking of aircraft

 (1) Manned aircraft must bear the symbol specified in subsection 2 of § 5 of this Regulation and the registration number issued by the register of military aviation aircraft.

 (2) Unmanned aircraft must bear the symbol specified in subsection 2 or 3 of § 5 of this Regulation, along with the registration number issued from the register of military aviation aircraft, a telephone number and, if necessary, other contact information for the purposes of determining ownership and contacting the owner of the unmanned aircraft.
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

 (3) The symbol, registration number or contact details specified in subsection 2 need not be applied to Category I unmanned aircraft if this is not possible due to the dimensions of the aircraft. An appropriate notation must be made in the register of military aviation aircraft.
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

 (4) The symbol, registration number or contact details specified in subsection 2 may be removed from the unmanned aircraft during the performance of a flight mission when flying outside Estonia or in the immediate vicinity of the Estonian border if absolutely necessary, taking into account the nature of the flight mission, including if the marking may prevent the successful completion of the mission. The decision to remove the symbol, registration number or contact details is made by the person responsible for carrying out the mission.
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

 (5) The agency or structural unit required to perform flight missions specified in subsection 4 shall, for the performance of such missions, draw up rules of procedure and a checklist on the cases in which a decision may be taken to remove the symbol, registration number or contact details from the unmanned aircraft.
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

Chapter 2 Requirements for Aircraft and Aircraft Maintenance 

Subchapter 1 Requirements for Manned Aircraft 

§ 7.  Requirements for manned aircraft introduced into service

  [RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

 (1) Manned aircraft being introduced into service must be in compliance with the requirements established by the document “Certification of military aircraft and related products, parts and appliances, and design and production organisations” (EMAR 21) issued by the European Defence Agency or an equivalent standard or similar document for military aircraft.
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

 (2) Privately owned or state aircraft put into service on a temporary basis must comply with the requirements set out in Section A of Annex I to Commission Regulation (EU) No 748/2012 laying down implementing rules for the airworthiness and environmental certification of aircraft and related products, parts and appliances, as well as for the certification of design and production organisations (OJ L 224, 21.8.2012, p. 1–85) in the case of EASA aircraft, or with the requirements set out in an equivalent aircraft standard or similar document in the case of non-EASA aircraft. The airworthiness certificate issued to the aircraft must be valid for the entire period of operation of the aircraft.
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

§ 8.  Review of the initial airworthiness of manned aircraft introduced into service

 (1) When reviewing the initial airworthiness of new manned aircraft introduced into service for the first time, at least the following aircraft documentation and information must be verified:
 1) statement of conformity, or a signed confirmation the undertaking or agency from whom the aircraft is acquired, confirming that the aircraft conforms to the design approved by a competent authority;
 2) mass and balance report;
 3) loading plan;
 4) flight manual.

 (2) The statement of conformity specified in clause 1 of subsection 1 must be issued in accordance with, either:
 1) EMAR 21 point 21.A.163(b);
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]
 2) EMAR 21 point 21.A.130 together with a confirmation specified in EMAR 21 point 21.A.130(d).
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

 (3) When reviewing the initial airworthiness of used aircraft, the competent authority must verify the Airworthiness Certificate issued in accordance with the document “Continuing Airworthiness Requirements” (EMAR M) issued by the European Defence Agency if the aircraft is acquired or introduced into service from a Member State of the European Union.
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

 (4) If the aircraft is acquired or introduced into service from outside the European Union, at least the following aircraft documentation and information must be reviewed in order to determine the initial airworthiness of the aircraft:
 1) confirmation of airworthiness from a competent national authority of the country from where the aircraft is acquired;
 2) mass and balance report;
 3) loading plan;
 4) flight manual;
 5) other documentation and information pertaining to the aircraft’s manufacture, previous maintenance or reconstruction.

 (5) After reviewing the documentation and information specified in subsection 4, the aircraft must also undergo a technical inspection in accordance with subsection 4 of § 11, in order to determine its initial airworthiness.

 (6) The results of the airworthiness review are submitted to the register of military aviation aircraft.
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

§ 9.  Aircraft Airworthiness Review Board

 (1) The verification of compliance with the requirements specified in § 7 in accordance with the procedure outlined in § 8 shall be performed by the Airworthiness Review Board (hereinafter ‘ARB’) formed by the head of the Estonian Military Aviation Authority.
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

 (2) The ARB referred to in subsection 1 shall have at least five members, including at least one representative from the Ministry of Defence. The ARB’s rules of procedure shall be established by the head of the Estonian Military Aviation Authority.
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

§ 10.  Airworthiness Certificate

  Based on the decision of the ARB referred to in subsection 1 of § 9, aircraft shall be issued either an Airworthiness Certificate or a Restricted Airworthiness Certificate with a term of validity of up to one year. The certificate can be repeatedly extended for up to one year, after undergoing continuing airworthiness review.

§ 11.  Maintaining continuing airworthiness of manned aircraft

 (1) Manned aircraft must continuously be in compliance with the requirements laid down in EMAR M.
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

 (2) The Estonian Military Aviation Authority reviews the continuing airworthiness of the aircraft at least once per year. The results of the review are submitted to the register of military aviation aircraft.
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

 (3) When reviewing the continuing airworthiness of an aircraft, the competent authority must review at least the following:
 1) airframe, engine and propeller flight hours and the associated flight cycles have been properly recorded;
 2) the flight manual is applicable to the aircraft configuration and reflects the latest revision status;
 3) all maintenance due on the aircraft according to the approved maintenance programme has been carried out;
 4) all known defects have been corrected, or, when applicable, carried forward in a controlled manner;
 5) all valid airworthiness directives have been applied;
 6) all modifications and repairs applied to the aircraft have been registered and are in compliance with the requirements provided in EMAR M point M.A.304;
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]
 7) all installed parts and components, whose resource is indicated in calendar time, landings or cycles, have been properly marked and have not exceeded their resource limits provided for in the maintenance programme;
 8) a requisite certificate of release to service has been issued for all maintenance works in accordance with the document “Requirements for Maintenance Organisations” (EMAR 145) issued by the European Defence Agency;
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]
 9) the current mass and balance report reflects the configuration of the aircraft;
 10) the aircraft complies with its type design;
 11) if required, the most recent symmetry and alignment check report reflects the configuration of the aircraft.

 (4) In addition to the requirements listed in subsection (3), the technical inspection must also review compliance with at least the following technical requirements in order to determine the continuing airworthiness of the aircraft:
 1) all required markings and labels are properly installed;
 2) the aircraft complies with its approved flight manual;
 3) the aircraft configuration complies with the approved documentation;
 4) no defects found that should not be present;
 5) no inconsistencies found between the aircraft, the results of the inspections outlined in subsection 3 and the results of other airworthiness checks.

§ 12.  Mandatory onboard documentation and information for manned aircraft

 (1) All manned aircraft must carry on board at least the following documents:
 1) certificate of registration;
 2) Airworthiness Certificate;
 3) aircraft logbook;
 4) hold item list (HIL);
 5) checklists, emergency and abnormal checklists;
 6) minimum equipment list (MEL);
 7) valid radio licence;
 8) up-to-date aeronautical charts.

 (2) In addition to the documents listed in subsection 1, all manned aircraft flights departing from the control zone or flight information zone must also carry on board at least the following documents:
 1) passengers and cargo manifest;
 2) aircraft flight manual;
 3) if departing Estonian airspace, other required documents and information.

 (3) The manifest referred to in clause 1 of subsection 2 is not required on board manned aircraft, if it is operating within a military training or military operations area, or if it cannot be disclosed for legal reasons. In such instances, the manifest must be preserved in the Estonian Defence Forces in accordance with the relevant procedures.

Subchapter 2 Requirements for Unmanned Aircraft 

§ 13.  General requirements for unmanned aircraft introduced into service

  [RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]
Unmanned aircraft introduced into service must be in compliance with the following general requirements:
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]
 1) the principles laid down in the Product Conformity Act, the Electronic Communications Act, articles 12, 15 and 16 of Commission Delegated Regulation (EU) 2019/945 on unmanned aircraft systems and on third-country operators of unmanned aircraft systems (OJ L 152, 11.6.2019, p. 1‒40), hereinafter ‘Commission Regulation 2019/945’), and article 10 of Commission Implementing Regulation (EU) 2019/947 on the rules and procedures for the operation of unmanned aircraft (OJ L 152, 11.6.2019, p. 45‒71) for the purposes of ensuring the safety of the remote pilot, aircraft maintenance personnel and third parties, as well as their property, in the process of operating unmanned aircraft;
 2) the aircraft must be able to send a warning signal to the remote pilot that energy supplies have run out, enabling the remote pilot to safely land the unmanned aircraft when the aircraft is no longer able to fly back, including if the aircraft is configured to fly autonomously;
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]
 3) the aircraft must be equipped with a system that is able to transmit to the remote pilot information regarding the location and altitude of the aircraft, including if the aircraft is configured to fly autonomously;
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]
 4) its manual or flight manual must be sufficiently detailed to allow proper operation of the unmanned aircraft.
 5) [repealed – RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

§ 14.  Requirements for Category I unmanned aircraft introduced into service

  [RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]
Category I unmanned aircraft introduced into service must comply with the requirements prescribed in § 13, and their lights must be distinguishable from the obstacle lighting.
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

§ 15.  Requirements for Category II unmanned aircraft introduced into service

  [RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

 (1) Fixed wing-type Category II unmanned aircraft that are operated also outside segregated airspace must, in addition to the requirements provided in § 13, be in compliance with the airworthiness requirements established by NATO standard “AEP-83 – Light Unmanned Aircraft Systems Airworthiness Requirements” (STANAG 4703).
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

 (2) The minimum requirements for Category II unmanned aircraft that have a vertical take-off capability and are operated also outside segregated airspace shall incorporate at minimum the requirements provided in subsection 1 and shall be established by the Estonian Military Aviation Authority.
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

 (3) In the event the Estonian Defence Forces should manufacture an unmanned aircraft or modify an already existing aircraft, it must be done in compliance with the requirements prescribed in subsection 1 or 2 for the purposes of ensuring its safe operation.

§ 16.  Requirements for Category III unmanned aircraft introduced into service

  [RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]
Category III unmanned aircraft, introduced into service by the Estonian Defence Forces, and operated also outside segregated airspace, must be in compliance with the requirements prescribed in § 7. In addition to the requirement set forth in the previous sentence, all fixed wing-type unmanned aircraft must also be in compliance with the airworthiness requirements set out in NATO standard “AEP-4671 – Unmanned Aircraft Systems Airworthiness Requirements (USAR)” (STANAG 4671), whereas all vertical take-off unmanned aircraft must be in compliance with NATO standard “AEP-80 – Rotary Wing Unmanned Aerial Systems Airworthiness Requirements” (STANAG 4702).

§ 17.  Reviewing initial airworthiness of unmanned aircraft introduced into service

 (1) The initial airworthiness of unmanned aircraft shall be reviewed by the ARB specified in § 9, unless otherwise specified in this Regulation. The ARB may have fewer than five members.
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

 (2) The review of initial airworthiness is not required for Category I unmanned aircraft.

 (3) The initial airworthiness of fixed wing-type Category II unmanned aircraft must be established in compliance with the requirements laid down in STANAG 4703.
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

 (4) The initial airworthiness of vertical take-off Category II unmanned aircraft must be established in accordance with the requirements provided in the standard operating procedures. The standard operating procedures for this category of unmanned aircraft must be prepared in accordance with the standard referred to in subsection 3.
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

 (5) Information on the initial airworthiness of a Category I and II unmanned aircraft, whose initial airworthiness is not reviewed by the ARB specified in § 9, must be submitted to the register of military aviation aircraft.

 (6) The initial airworthiness of Category III unmanned aircraft must be reviewed in accordance with the requirements for initial airworthiness of manned aircraft as prescribed in § 8, and specific requirements for Category III unmanned aircraft as set forth in § 16.

§ 18.  Airworthiness Certificate for unmanned aircraft

  Category II and III unmanned aircraft shall be issued an Airworthiness Certificate or a Restricted Airworthiness Certificate, with a maximum term of validity of one year, on the basis of the decision of the ARB specified in § 9. The certificate can be repeatedly extended for up to one year, after undergoing continuing airworthiness review.

§ 19.  Review of continuing airworthiness of unmanned aircraft

 (1) The Estonian Military Aviation Authority reviews the continuing airworthiness of the aircraft at least once per year unless otherwise provided by this Regulation. The results of the review are submitted to the register of military aviation aircraft.
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

 (2) The review of continuing airworthiness is not required for Category I unmanned aircraft.

 (3) When reviewing the continuing airworthiness of a Category II unmanned aircraft, its compliance with the airworthiness requirements is verified in accordance with the provisions of subsection 3 or 4 of § 17.
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

 (4) Category III unmanned aircraft must continuously meet the requirements laid down in § 11 and their continuing airworthiness shall be reviewed in accordance with the procedure outlined in subsections 3 and 4 of § 11.

 (5) The ARB referred to in § 9 shall be entitled to conduct random inspections of the continuing airworthiness of unmanned aircraft whose initial airworthiness was not reviewed by the ARB, regardless of the category of the unmanned aircraft or which structural unit or agency is in possession of the aircraft in question.
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

§ 20.  Documents of unmanned aircraft and their location

  [RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

 (1) At minimum, the following documents must exist for an unmanned aircraft:
 1) certificate of registration;
 2) checklists, emergency and abnormal situation checklists;
 3) unmanned aircraft flight manual;
 4) cargo manifest.

 (2) In addition to the documents listed in subsection 1, the following documents and information must exist for Category II and III unmanned aircraft:
 1) aircraft logbook;
 2) Airworthiness Certificate for unmanned aircraft, if required;
 3) minimum equipment list (MEL);
 4) hold item list (HIL);
 5) radio frequency licence, if required;
 6) if departing Estonian airspace, other required documents and information.

 (3) The documents and information listed in subsections 1 and 2 may be on paper or electronically and may be located with the remote pilot or in an agency in the possession of the entity or department that is operating the unmanned aircraft as part of its duties.

 (4) Where an unmanned aircraft or its documents are not in the same location as its remote pilot, the aircraft maintenance personnel or other persons who are responsible for the unmanned aircraft must be provided with access to the documents needed for establishing its continuing airworthiness or for carrying out maintenance.
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

Subchapter 3 Aircraft Maintenance 

§ 21.  Maintenance of manned aircraft

  [RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

 (1) The unit responsible for maintenance of the aircraft and its activities must be in compliance with the requirements provided in EMAR M or EMAR 145.
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

 (2) If the Estonian Defence Forces use an external manufacturer or maintenance organisation for aircraft maintenance, the organisation and its activities must be in compliance with the requirements provided in EMAR M or EMAR 145 or other equivalent requirements if the manufacturer or maintenance organisation is located outside the European Union.
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

§ 22.  Maintenance of unmanned aircraft

  [RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

 (1) The maintenance of unmanned aircraft must be performed in accordance with the flight manual provided by the manufacturer.

 (2) All Category I and II unmanned aircraft must have a maintenance logbook for logging all performed maintenance activities and the aircraft’s flight hours.

 (3) Category I and II unmanned aircraft may be maintained within the Estonian Defence Forces only by persons who have completed relevant training.

 (4) If Category II unmanned aircraft are maintained outside the Estonian Defence Forces, the manufacturer or maintenance organisation providing the maintenance must be in compliance with at least the principles set forth in clause 2.2 of Annex IX to Regulation (EU) 2018/1139 of the European Parliament and of the Council on common rules in the field of civil aviation and establishing a European Union Aviation Safety Agency, and amending Regulations (EC) No 2111/2005, (EC) No 1008/2008, (EU) No 996/2010, (EU) No 376/2014 and Directives 2014/30/EU and 2014/53/EU of the European Parliament and of the Council, and repealing Regulations (EC) No 552/2004 and (EC) No 216/2008 of the European Parliament and of the Council and Council Regulation (EEC) No 3922/91 (OJ L 212, 22.08.2018, pp 1‒122).
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

 (5) The Estonian Defence Forces unit responsible for maintenance for Category III unmanned aircraft and its activities, or the external manufacturer or maintenance organisation, must comply with the requirements set forth in § 21.

Chapter 3 Requirements for Aircraft Operation 

§ 23.  Flight preparation

 (1) A flight task must be issued prior to each flight.

 (2) Prior flight, the pilot in-command and the remote pilot of an unmanned aircraft must verify that:
 1) the aircraft is airworthy;
 2) an operational flight plan has been prepared;
 3) a flight plan has been submitted to the air traffic service unit in compliance with § 25;
 4) the aircraft has undergone necessary maintenance, and all devices, instruments and equipment necessary for carrying out the flight mission are operational;
 5) the mass and balance of the aircraft are within permitted limits, and are expected to remain within those limits for the duration of the flight;
 6) the manned aircraft is carrying on board all documents and information listed in § 12, or with the unmanned aircraft is accompanied by all the documents and information prescribed in § 20;
 7) the goods and equipment on board the aircraft have been stowed and secured properly.

 (3) If the goods mentioned in clause (2) 7) comprise hazardous materials, including ammunition or munitions, the stowing of cargo must be in compliance with the requirements set forth in the 1944 Convention on International Civil Aviation (hereinafter ‘the Chicago Convention’), except when an exemption has been applied for in accordance with § 60.

 (4) In addition to requirements outlined in subsection (2), a remote pilot must verify that the unmanned aircraft has sufficient energy to complete its flight mission.

§ 24.  Aerodrome selection

 (1) The dimensions and features of the aerodrome, or another area selected for this activity (hereinafter referred to jointly as ‘aerodrome’), used for take-off and landing, must meet all relevant aircraft operation requirements.

 (2) If the planned flight route goes beyond 500 nautical miles (927 kilometres) from the take-off aerodrome, the flight plan must indicate at least two alternate aerodromes:
 1) alternate take-off aerodrome, for situations that preclude the return to the aerodrome of departure;
 2) alternate destination aerodrome, for situations that preclude landing at the destination aerodrome.

 (3) If the planned flight route is up to 500 nautical miles (927 kilometres) from the take-off aerodrome, the following elements must be indicated in the flight plan:
 1) at least one alternate aerodrome, for situations when the forecast meteorological conditions at the destination aerodrome or take-off aerodrome do not meet the minimum requirements for landing an aircraft, or if the weather forecast at the destination aerodrome is unavailable, or if it is not possible to land at that location due to other reasons;
 2) an alternate take-off aerodrome, located at a maximum distance of one flight hour from the original departure aerodrome and provided that the weather forecast permits landing at the planned alternate take-off aerodrome, if the weather conditions at the original departure aerodrome are not suitable for landing or if it is not possible to land at that location due to other reasons.

§ 25.  Submission of flight plan to Air Traffic Control Unit

 (1) Pursuant to Section 4 of the Annex to the Commission Implementing Regulation (EU) No 923/2012, laying down the common rules of the air and operational provisions regarding services and procedures in air navigation, and amending Implementing Regulation (EU) No 1035/2011 and Regulations (EC) No 1265/2007, (EC) No 1794/2006, (EC) No 730/2006, (EC) No 1033/2006 and (EU) No 255/2010 (OJ L 281, 13.10.2012, pp 1‒66, hereinafter ‘Commission Regulation 923/2012’), the flight plan must be submitted to the air traffic control unit prior to each flight, unless otherwise specified in the flight task.

 (2) If the flight task does not call for a flight plan to be submitted to the air traffic control unit, the pilot must coordinate the flight or a part thereof beforehand with the relevant Estonian Defence Forces unit, who shall forward relevant flight safety information to the air traffic control unit, unless agreed otherwise.

 (3) There is no obligation to prepare a flight plan for Category I unmanned aircraft.

§ 26.  Preparation of operational flight plan

 (1) An operational flight plan must be prepared for each flight. A flight plan may comprise several parts.

 (2) All operational flight plans must include the following information:
 1) aerodrome location indicator or, in the absence thereof, the designation of the aerodrome;
 2) aircraft type and identification;
 3) flight date;
 4) name or name code of the pilot in-command of the aircraft;
 5) departure aerodrome, including the actual time of departure;
 6) destination aerodrome, including the actual time of arrival;
 7) flight type;
 8) navigation and flight time data, including waypoints, distances, times, planned flight levels and altitudes.

 (3) Depending on the flight task, the following information must be indicated in the operational flight plan, in addition to the data listed in subsection 2:
 1) flight speed;
 2) estimated fuel quantity and operating time;
 3) mass and balance calculations;
 4) alternate aerodromes;
 5) weather data;
 6) minimum altitudes en route to the destination and alternate aerodrome;
 7) minimum meteorological requirements at the destination and alternate aerodromes.

§ 27.  Exemptions from preparation of operational flight plan

 (1) Operational flight plans shall be prepared only if specifically required for flights under visual flight rules (hereinafter ‘VFR’) that use the same aerodrome for take-off and landing and the flight takes place in the flight information zone or control zone of that aerodrome, during military training and during military defence of the state.

 (2) The structural units using Category I and II unmanned aircraft in the performance of their duties must establish their own requirements for preparing operational flight plans in accordance with the requirements set forth in § 26 and taking into account the specific nature of the unit’s duties.

 (3) Operational flight plans are generally not required for Category I unmanned aircraft with take-off weight below five kilograms if the duration of the flight is less than 20 minutes.

§ 28.  Pre-flight planning of fuel amount and reserves

 (1) All calculations of required fuel amount must be based on the relevant quantities indicated in the aircraft flight manual.

 (2) In addition to the requirements laid down in subsection 1, the required fuel amount must also include reserve fuel. The calculation of reserve fuel amount must take into consideration the requirements set forth in § 56¹ of the Aviation Act.

 (3) In addition to the requirements stipulated in subsection 1, the reserve fuel amount for helicopters must be sufficient to fly for:
 1) 30 minutes;
 2) 20 minutes if they are flying in an area with a sufficient number of suitable landing sites in case of an emergency.

§ 29.  Aircraft mass and balance

 (1) Prior to the flight, the crew must ensure that the mass and balance of the aircraft are within the limits indicated in the aircraft flight manual.

 (2) The calculations of aircraft mass and balance must also take into consideration the restrictions established for aircraft take-off and landing at planned aerodromes.

§ 30.  Minimum aircraft equipment

 (1) The aircraft minimum equipment list (MEL) must be prepared based on the minimum equipment list provided by the aircraft production organisation.

 (2) The aircraft minimum equipment list must also include replacement equipment, if available, and if the use of it complies with the flight manual provided by the aircraft production organisation.

 (3) The aircraft is deemed fit for operation, if replacement equipment is available for inoperative MEL items and the crew observes the operating restrictions indicated in the minimum equipment list. The inoperative MEL item or other component must be repaired or replaced with a new one at the first available opportunity.

§ 31.  Additional equipment on board of manned aircraft

 (1) Manned aircraft must have on board at least the following equipment and instruments:
 1) first aid kit;
 2) a fire extinguisher or fire-extinguishing system, unless this is excluded by the aircraft production organisation due to flight safety purposes;
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]
 3) life jackets or other equivalent flotation devices, if flying over water at a distance of more than 50 nautical miles (93 kilometres) from the shore or shoreline;
 4) a life raft with capacity to accommodate all passengers aboard the aircraft, and signal flares for distress signalling, if flying over water at distance of more than 100 nautical miles (185 kilometres) from the shore or shoreline;
 5) survival suit, if flying over water during periods when water temperatures are below 12°C, and it would not be possible to reach land in the event of engine failure.

 (2) In addition to the items listed in subsection 1, all aircraft flying over water must be equipped with radio altimeters with adjustable altitude alert function if the planned flight altitude is less than 500 feet (152 metres).
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

§ 32.  Onboard oxygen

  If the flight mission requires flying at an altitude above 10,000 feet (3,000 metres), manned aircraft must be equipped with an oxygen system and sufficient oxygen reserves for pilots, crew members and passengers to use during the mission.
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

§ 33.  Winter-time pre-flight aircraft maintenance

 (1) Winter-time pre-flight maintenance is performed, if:
 1) the aircraft is covered with rime, ice, snow or sleet;
 2) the weather forecast predicts weather conditions that are likely to cause the accumulation of rime, frost, ice or snow on the aircraft during the flight.

 (2) De-icing may be performed using only such de-icing substance that has been approved by the production organisation, or de-icing substance that has been tested for aerodynamic suitability.

§ 34.  Pre-flight inspection of aircraft

 (1) All flights must undergo pre-flight inspection before take-off.

 (2) Pre-flight inspection is performed by the pilot. Pre-flight inspection of unmanned aircraft may be performed by certifying staff or person who has undergone relevant training.

 (3) Pre-flight inspection data must be entered in the aircraft flight log.

§ 35.  Aircraft marshalling and visual signals

 (1) Aerodrome traffic must be regulated in compliance with the marshalling signals specified in point SERA.3301 of Chapter 3 of Section 3 of Annex “Rules of the Air” to Commission Implementing Regulation (EU) No 923/2012 and in the NATO standard “AFSP-2 ‒ Aircraft Marshalling Signals” (STANAG 3117).

 (2) During the flight, visual communication shall be conducted in accordance the signals laid down in NATO standard “AFSP-4 ‒ In-Flight Visual Signals” (STANAG 3379).

§ 36.  Use of afterburner

  Afterburner may only be used in the following cases:
 1) to ensure the safe operation of the aircraft;
 2) during take-off, if necessary;
 3) during military training;
 4) during demonstration flights;
 5) during identification flights.

Chapter 4 Rules of Air for Military Aviation 

Subchapter 1 General Requirements 

§ 37.  Air traffic management for military aviation

 (1) Military air traffic shall be conducted in accordance with rules for general air traffic (GAT) or operational air traffic (OAT).

 (2) The operation of aircraft that follow GAT rules, as referred to in subsection 37 (1), shall be conducted in accordance with the requirements laid down in Commission Implementing Regulation (EU) No 923/2012 and the Aviation Act.

 (3) The operation of aircraft that follow OAT rules, as referred to in subsection 37 (1), shall be conducted in accordance with the requirements laid down in Commission Implementing Regulation (EU) No 923/2012 in conjunction with the rules for operational air traffic laid down in this Regulation, ensuring that the operation of aircraft would pose the least possible threat to general aviation safety, persons, property or other aircraft.

 (4) OAT rules shall apply to all flights conducted by aircraft operated by the Estonian Defence Forces, units tasked with providing air navigation services and operating aerodromes, as well as military aircraft of NATO member states and Estonia’s other military cooperation partners, and aircraft operated under the auspices of NATO or the United Nations.

§ 38.  Provision of air navigation services

 (1) The provision of air traffic services for military aviation shall be ensured by a certified air navigation service provider (ANSP) or by the air traffic service unit of the Estonian Defence Forces.

 (2) The Estonian Defence Forces’ air traffic service unit is entitled to provide non-certified air navigation services in the Estonian airspace mainly for the purposes of servicing the operational air traffic of military aviation.

 (3) Certified air navigation service providers are entitled to provide air traffic services for the operational air traffic of military aviation if the applicable air traffic control procedures have been approved by the Estonian Defence Forces.

Subchapter 2 Operational Air Traffic Rules 

§ 39.  Minimum flight altitude

 (1) Flying below the minimum visual flight altitude is permitted only in cases required by the flight task. In such cases, manned aircraft must follow the low-level flying rules laid down in § 49.

 (2) It is prohibited to fly Category III unmanned aircraft below the minimum flight altitude specified by the production organisation.

§ 40.  Maximum flight altitudes for unmanned aircraft

 (1) Category I unmanned aircraft may be flown no higher than 400 feet (120 meters) above the ground or body of water.

 (2) Category II unmanned aircraft may be flown no higher than FL195.

 (3) The maximum flight altitude for Category III unmanned aircraft is the maximum altitude specified by the production organisation.

§ 41.  Requirements for dropping, releasing or spraying objects and substances from aircraft

 (1) Objects or substances may be dropped, released or sprayed from aircraft only in the following circumstances:
 1) to ensure the safe operation of the aircraft;
 2) military training;
 3) rescue work.

 (2) Objects or substances may be dropped, released or sprayed from aircraft only in specially designated sections of airspace or in uncontrolled airspace over a military training area, except in the case of the activity referred to in clause 1 of subsection 1.

 (3) In order to delineate an appropriate section of airspace for activities referred to in subsection 2, the structural unit of the Estonian Defence Forces whose task is to ensure aviation safety in military aviation shall assess the safety of the operation and apply appropriate safety measures in order to avoid any unjustified threat to other users of airspace, the environment, as well as people on the ground or their property.
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

§ 41¹.  Organisation of parachuting

 (1) The Estonian Defence Forces shall draw up safety rules for parachuting in military aviation, which describe the applicable rules of procedure, safety requirements, necessary equipment and other requirements for the safe performance of parachuting, as well as the qualification requirements for parachutists, parachute instructors and jumpmasters.

 (2) In addition to the safety rules specified in subsection 1, each unit or agency organising parachuting must have drawn up and established a parachuting manual which details the safety rules specified in subsection 1, taking into account the specific nature of the functions performed by the unit or agency.
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

§ 42.  Requirements for demonstration flights

  All demonstration flights must be conducted in compliance with the airspace classification and instructions provided by the relevant air traffic services unit. The plan for demonstration flights must be approved by the structural unit of the Estonian Defence Forces responsible for the organisation of aviation activities and, if necessary, also by the Estonian Transport Administration.
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

§ 43.  Requirements for operation of manned formation flights

 (1) In the case of standard formation flights, each aircraft participating in a formation shall maintain a distance from the flight lead aircraft not exceeding one nautical mile (1852 metres), both laterally and longitudinally, and 100 feet (30 meters) vertically.

 (2) Non-standard formation flight is a formation flight that deviates from the standard formation distances provided in subsection 1.

 (3) In the case of non-standard formation flight, the maximum horizontal distance allowed between two aircraft in the formation shall be three nautical miles (5600 meters) and the vertical distance 1000 feet (300 metres), unless otherwise coordinated with the air traffic control unit.

 (4) In the case several aircraft or formation flights join up into a single formation within controlled airspace, the aircraft pilots-in-command or flight leaders may assume responsibility for the safe operation of aircraft, releasing the air traffic control unit from the responsibility to maintain separation minima.

 (5) The flight leader shall determine the time or distance intervals for the take-off or landing between individual aircraft or formations comprising the formation flight and shall be responsible for informing the air traffic service unit thereof. The air traffic service unit shall treat the formation as a single aircraft with regard to the formation’s take-off and landing.

 (6) Aircraft may be refuelled in the air. In such cases, the Estonian Defence Forces shall assess the safety of the operation and apply appropriate safety measures in order to avoid any unjustified threat to other users of airspace, the environment, as well as people on the ground or their property.

§ 44.  Requirements for operation of unmanned formation flight

 (1) It is prohibited to use unmanned aircraft in formation flights specified in § 43.

 (2) Unmanned aircraft may take part in formation flights provided that the flight comprises only unmanned aircraft that are specifically designed for that purpose.

 (3) The requirement provided in subsection 5 of § 43 must be followed during the take-off and landing of formation flights comprising unmanned aircraft.

§ 45.  Granting priority to formation flight

  Any aircraft flying alone must give way to formation flight and maintain a safe distance from the formation.

§ 46.  Operation of aircraft in prohibited and restricted areas

  [Repealed – RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

§ 47.  Use of aircraft lights

 (1) All taxiing and flying aircraft shall activate their navigation lights, as well as anti-collision lights during night-time and during day-time low-level flights, except in cases when:
 1) they would interfere with, or are likely to interfere with, the satisfactory performance of the mission;
 2) they would interfere with, or are likely to interfere with, the external observation of the aircraft;
 3) it is required by the flight task.

 (2) In the case of exceptions provided in subsection 1, the pilot-in-command of the aircraft must give prior notification to the appropriate unit of the Estonian Defence Forces.

§ 47¹.  General requirements for operation of VFR flights

 (1) The minimum meteorological requirements for VFR flights may be reduced only if required by the flight mission or permitted by this Regulation.

 (2) In order to operate VFR flights, the unit must have appropriate flight procedures in place, which, prior to their establishment, must also be approved by the Estonian Military Aviation Authority.

 (3) In compiling the flight procedures specified in subsection 2, a risk analysis must be taken into account in order to ensure flight safety throughout the flight.

 (4) VFR flights are subject to the low-level flight rules provided in § 49.
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

§ 48.  Night visual flight rules

 (1) VFR flights are permitted at night only if the following conditions are met:
 1) mandatory submission of a flight plan, if the flight departs from an aerodrome and is operated without any being monitored by an appropriate unit of the Estonian Defence Forces;
 2) monitoring radio communication with the relevant air traffic service unit throughout the flight, except when flying in airspace segregated for the Estonian Defence Forces;
 3) compliance with the minimum meteorological conditions for VFR flights, i.e. the ground must be visible to the pilot at all times, and the aircraft must be flown at a speed that would allow for adequate monitoring of surrounding air traffic and possible obstacles for the purposes of avoiding collisions;
 4) when flying with night vision devices, the minimum meteorological conditions for day-time VFR flights must be met.

 (2) When flying Category II unmanned aircraft at night, the minimum meteorological conditions specified in clause 4 of subsection 1 must be met.

§ 49.  Low-level flight rules

 (1) The minimum flight altitude for a low-level flight is determined by the flight mission, but it shall not exceed 2000 feet (600 metres) above the ground or water.

 (2) When planning low-level flights, the following requirements must be taken into account:
 1) densely populated areas should be avoided, if possible;
 2) the minimum flight altitude above densely populated areas must be 500 feet (152 metres);
 3) flights below the minimum flight altitude flown over densely populated areas must be approved in advance by the Estonian Defence Forces and, if necessary, by the Estonian Civil Aviation Administration;
 4) at all stages of the flight, it must be possible to make an emergency landing at a safe distance from densely populated areas.

 (3) Low-level flight route planning must be based on up-to-date route maps, taking into account proposed flight altitudes or, alternatively, the planned route or area must be checked in advance, but not earlier than seven days before the low-level flight is scheduled to take place. Both of these requirements must be met when planning low-level night flights.

 (4) When planning low-level flights, the aircraft pilot must indicate on the route map any obstacles that fall within:
 1) the radius of 4.32 nautical miles (8,000 metres) of the route line for jet and propeller-driven aircraft;
 2) the radius of 2.7 nautical miles (5,000 metres) of the route line for helicopters.

§ 50.  Special VFR flights in control zone

 (1) The air traffic control unit of the Estonian Defence Forces may authorise a special VFR flight in the control zone if the visibility in the control zone is at least 1500 metres. For helicopters, the visibility must be at least 800 metres.

 (2) The authorisation obtained from the air traffic control unit of the Estonian Defence Forces must ensure the dispersion of flights, except in cases where the aircraft is operating in accordance with the operational air traffic rules and the pilot-in-command of the aircraft assumes responsibility for the safe operation of the aircraft.

§ 51.  Operation of unmanned aircraft under instrument flight rules

  The operation of Category III unmanned aircraft shall comply with instrument flight rules (IFR) laid down in clauses SERA.5015, SERA.5020 and SERA.5025 of the Annex to Commission Implementing Regulation (EU) No 923/2012.

§ 52.  Exceptions to speed limits

 (1) The indicated airspeed limit for flights below FL100 shall be 250 knots, except in the following circumstances:
 1) due to aircraft technical or safety related reasons;
 2) if it is prescribed otherwise in the flight task;
 3) for training flights in segregated airspace;
 4) upon instructions from of the air traffic control unit.

 (2) In the case of exceptions listed in subsection 1, all flights below FL100 shall not exceed the airspeed of 550 knots indicated or 0.9 M, depending on which one is attained first.

§ 53.  Requirements for aircraft communications and secondary surveillance radar transponder

 (1) For flights conducted under operational air traffic rules, the pilot is required to:
 1) establish two-way radio communication with the air traffic control unit in accordance with the airspace class requirements set out in clause SERA.6001 of the Annex to Commission Implementing Regulation (EU) No 923/2012 or with an appropriate unit of the Estonian Defence Forces that is tasked with transmitting the requisite flight information to the air traffic control unit in order to ensure flight safety, unless otherwise agreed;
 2) if possible, maintain monitoring of emergency air-ground voice communications on VHF or UHF radio frequencies 121.5 MHz or 243 MHz.

 (2) In the event of radio communications interference, the pilot-in-command of the aircraft must proceed in accordance with the rules laid down in Annexes 2 and 10 to the Chicago Convention.

 (3) In the case of a standard formation flight, the flight leader shall transmit the secondary surveillance radar transponder code or the aircraft participating in the formation shall transmit their codes in accordance with the instructions received from the air traffic control unit.

 (4) Where an unmanned aircraft does not have the capability specified in subsection 1, it must be ensured that the remote pilot can be contacted by other means, including if the aircraft is configured to fly autonomously.
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

§ 54.  Use of airborne collision avoidance system

 (1) If the aircraft is equipped with a traffic hazard warning and collision avoidance system, it must be activated on all aircraft flying outside the airspace segregated for the Estonian Defence Forces.

 (2) In the case of a standard formation flight where all participating aircraft are equipped with an airborne collision avoidance system (ACAS), only the formation leader may activate the secondary surveillance radar transponder.

Chapter 5 Carriage of Passengers and Cargo 

§ 55.  Passenger transport via air terminal

 (1) As a general rule, in order to board an aircraft that is not an unmanned aircraft, passengers must go through an air terminal, where they shall undergo a pre-flight security check.

 (2) Before being cleared for boarding, all passengers must be checked in for the flight. This requires the performance of at least the following operations or actions:
 1) as a general rule, if the check-in takes place at the aerodrome, the passengers shall be checked-in at the air terminal;
 2) a passenger manifest must be prepared, listing at least the first name and the surname of each passenger;
 3) this passenger manifest shall be made available, inter alia, to air terminal staff.

 (3) The crew manifest shall be prepared if required by regulations in force at the departure aerodrome.

 (4) If passengers are being transported outside the Schengen Area or if they are arriving from outside the Schengen Area, the Estonian Police and Border Guard Board shall be engaged, if necessary.

 (5) The boarding of passengers, including standing by in the waiting area, and deboarding shall take place in accordance with established procedures at the air terminal.

 (6) Aboard the aircraft, passengers are required to comply with the instructions given by the flight crew. Passengers must be briefed about the flight safety requirements, including how to act in the event of an emergency.

§ 56.  Passenger transport without using air terminal

 (1) If passengers board an aircraft that is not an unmanned aircraft, without going through an air terminal:
 1) a passenger manifest must be prepared, listing at least the first name and the surname of each passenger;
 2) this passenger manifest shall be made available, among others, to the structural unit from where the flight is departing;
 3) passengers must be demonstrated how to safely approach and leave from the aircraft;
 4) passengers must be briefed about flight safety requirements, including how to act in the event of an emergency;
 5) prior to start-up, the crew shall ensure that there are no unauthorised persons in close proximity to the aircraft.

 (2) The pilot-in-command shall be responsible for conducting the pre-flight security check.

§ 57.  General requirements for carriage of goods

 (1) The carriage of goods shall be conducted in accordance with the Chicago Convention and relevant NATO standards, taking into account the exemptions laid down in this Regulation.

 (2) Annex 2 to this Regulation lays down the exemptions from the requirements set out in subsection 1 for cases when the Estonian Defence Forces should authorise the carriage of passengers or cargo on the same aircraft or in the same aircraft compartment. In such cases, the safety of the operation of the aircraft, flight crew and passengers must be ensured.

 (3) The exemption referred to in subsection 2 may only be requested in case of the following events:
 1) military training;
 2) national defence operation;
 3) participation in international military cooperation.

§ 58.  Carriage of cargo by unmanned aircraft

 (1) As a general rule, unmanned aircraft are permitted to carry cargo that do not fall under the category of dangerous goods as specified in the Chicago Convention.

 (2) All cargo carried by unmanned aircraft must be equipped with a GPS tracking system.

 (3) As a general rule, weapons, ammunition and munitions may be carried by unmanned aircraft only within the boundaries of a military training area.

§ 59.  Requesting exemption for carriage of passengers

 (1) If the carriage of passengers or the carriage of passengers together with cargo aboard the same aircraft requires an exemption to allow the passenger to board the aircraft, this exemption must be requested from the structural unit:
 1) that has possession of the aircraft belonging to the Estonian Defence Forces;
 2) that is tasked with providing logistical support and support services to the Estonian Defence Forces, if the aircraft used for the flight in question is not owned by or is not in the possession of the Estonian Defence Forces.

 (2) The request for this type of exemption must be submitted in a format that can be reproduced in writing, and it must contain at least the following information:
 1) the passenger's first name and surname, as well as their personal identification code or date of birth;
 2) the purpose of the trip;
 3) aircraft data, including its registration number;
 4) the flight number, if known;
 5) the applicant's first name and surname, as well as their rank and the designation of their structural unit.

 (3) The written approval to grant the exemption must include at least the following information:
 1) the passenger's first name and surname, as well as their personal identification code or date of birth;
 2) the purpose of the trip;
 3) aircraft data, including its registration number;
 4) the flight number, if known;
 5) the date of validity of the exemption;
 6) the first name and surname, as well as the rank of the person who granted the exemption.

 (4) The refusal to grant an exemption does not have to be justified.

§ 60.  Requesting exemption for carriage of cargo

 (1) If the carriage of cargo requires applying an exemption, the request must be submitted to the structural unit responsible for the organisation of aviation activities in the Estonian Defence Forces.

 (2) The application for this type of exemption must be submitted in a format that can be reproduced in writing, and it must contain at least the following information:
 1) the identification number and classification of the dangerous substance or article in accordance with the United Nations Recommendations on the Transport of Dangerous Goods;
 2) the full name of the goods;
 3) description and quantity of the packaging, including the net quantity of explosives per package;
 4) sender’s information;
 5) recipient’s information;
 6) aircraft data, including its registration number;
 7) the flight number, if known;
 8) the purpose of the flight in accordance with subsection 3 of § 57;
 9) the applicant’s first name and surname, as well as their rank and the designation of their structural unit.

 (3) The written approval to grant an exemption must include at least the following information:
 1) the identification number and classification of the dangerous substance or article in accordance with the United Nations Recommendations on the Transport of Dangerous Goods;
 2) the full name of the goods;
 3) description and quantity of the packaging, including the net quantity of explosives per package;
 4) sender’s information;
 5) recipient’s information;
 6) aircraft data, including its registration number;
 7) the flight number, if known;
 8) the date of validity of the exemption;
 9) the first name and surname, as well as the rank of the person who granted the exemption.

 (4) If the exemption is applied for the carriage of passengers and cargo on the same aircraft, the written approval to grant an exemption specified in subsection 3 must also include the information specified in clauses 1 and 2 of subsection 3 of § 59.

 (5) The refusal to grant an exemption does not have to be justified.

Chapter 6 Aviation Security Requirements 

§ 61.  Application of aviation security requirements

 (1) The aviation security requirements, including pre-flight security checks, laid down in this Chapter apply only to the aerodromes, heliports and unmanned aircraft control centres operated by an agency within the area of government of the Ministry of Defence.
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

 (2) All certified aerodromes or heliports that are used primarily for civil aviation shall be subject to the aviation security regulations established at that aerodrome or heliport unless such aerodrome or a part thereof or the heliport is reserved exclusively for an agency within the area of government of the Ministry of Defence. In the latter case, the aerodrome or a part thereof, or the heliport in question, shall be subject to the aviation security requirements laid down in this Regulation.
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

§ 62.  General requirements for aviation security

 (1) Aviation security shall be organised in accordance with the requirements for Estonian Defence Forces’ security areas as laid down in the Estonian Defence Forces Organisation Act, and the requirements laid down in this Regulation.

 (2) Aviation security requirements apply to:
 1) aerodromes, including air terminals;
 2) heliports;
 3) unmanned aircraft control centres;
 4) departing flights;
 5) incoming flights, unless the aviation security requirements at the departure aerodrome are equivalent to those stipulated in the Aviation Act or this Regulation;
 6) persons who are working or are present within the territory of the aerodrome.

 (3) The aviation security requirements applicable in the cases listed in clauses 1 to 5 of subsection 2 may be subject to exemptions based on security threat assessments.

 (4) If necessitated by security concerns, persons and their belongings as well as cargo shall be inspected upon entry into the territory of the Estonian Defence Forces or the Estonian Defence League.
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

 (5) The area of an aerodrome or heliport area must be isolated from the rest of the areas if required by security concerns or for other reasons.

 (6) No cargo shall be loaded on an aircraft before undergoing pre-flight security check, or if the owner of the cargo has not applied required security measures or confirmed the application of such measures, or if the pilot in-command has not taken responsibility for the cargo.

 (7) The Estonian Defence Forces’ structural unit that is tasked with the organisation of aviation security in the area of government of the Estonian Ministry of Defence must prepare a list of substances and articles that are prohibited from being brought into the territory of an aerodrome or heliport or taken aboard aircraft in luggage.

§ 63.  Aviation security at air terminals

 (1) Air terminals shall be subject to the measures established for Estonian Defence Forces security areas as stipulated in the Estonian Defence Forces Organisation Act. In the event that the Estonian Defence Forces Organisation Act does not provide for necessary measures, appropriate measures shall be applied in accordance with equivalent requirements set forth in the Aviation Act, Regulation (EC) No 300/2008 of the European Parliament and of the Council on common rules in the field of civil aviation security and repeals Regulation (EC) No 2320/2002 (OJ L 97, 9.4.2008, p. 72–84), or in the European Commission Implementing Regulation (EU) No 2015/1998 laying down detailed measures for the implementation of the common basic standards on aviation security (OJ L 299, 14.11.2015, p. 1–142), or requirements laid down in this Regulation.

 (2) As a general rule, pre-flight inspections shall not be performed for baggage that comprises weapons or other special equipment belonging to servicemen of the Estonian Defence Forces.

 (3) Exemptions are allowed for the inclusion of prohibited substances and articles in baggage aboard an aircraft, if the substance or article is needed for completing the flight task or the task assigned to the serviceman who is a passenger aboard the aircraft.

§ 64.  Aviation security at unmanned aircraft control centres

 (1) Appropriate security measures shall be applied at Unmanned Aircraft Control Centres, in order to protect the control centre:
 1) against physical threats or sabotage;
 2) against threats to communications systems and other cyber threats.

 (2) If two or more control centres have been scheduled to operate an unmanned flight, all of the control centres involved must be secured for the entire duration of the flight of the unmanned aircraft.

§ 65.  In-flight security measures

  During the flight, any passenger representing a potential hazard shall be subject to appropriate security measures.

§ 66.  Mandatory aviation security rules and guidelines

 (1) The Estonian Defence Forces’ structural unit that is tasked with the organisation of aviation security in the area of government of the Ministry of Defence must prepare aviation security rules that describe the methods and procedures for operating aerodromes, air terminals, heliports and unmanned aircraft control centres.

 (2) The aviation security rules must cover, inter alia, provisions for internal quality control regarding the oversight related to these methods and procedures.

 (3) The structural unit or agency whose duties include the operation of unmanned aircraft must prepare aviation security guidelines for its unit in accordance with the aviation security rules specified in subsection 1.
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

 (4) The aviation security rules are submitted to the Ministry of Defence.
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

Chapter 7 Requirements for Military Aviation Facilities 

§ 67.  Application of requirements for military aviation facilities

 (1) This Chapter applies to the aerodromes and heliports operated by the agencies within the area of government of the Ministry of Defence and to other areas selected for the operation of military aviation aircraft, unless otherwise specified in this Regulation.
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

 (2) The requirements laid down in this Chapter shall not apply to mobile surveillance equipment.

§ 68.  General requirements for military aviation facilities

 (1) Aerodromes and heliports of the Estonian Defence Forces cannot be used for the operation of commercial air transport, except for the operation of civil aircraft in the possession of the Estonian Defence Forces and the Estonian Defence League, for emergency landing of aircraft or if expressly authorised by the Commander of the Estonian Defence Forces or person authorized by them.

 (1¹) Aerodromes and heliports of the Estonian Defence League may be given to persons in private law for their use if this does not hinder the performance of military training or other tasks of the Estonian Defence Forces or the Estonian Defence League.
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

 (2) It must be ensured that aerodromes, parts thereof or heliports are not used by aircraft for which the aerodrome, parts thereof or heliport, or their rules of operation are not suitable under normal circumstances, except in the event of emergency landings or other reasons that shall be determined on a case-by-case basis.

 (3) The structural unit on whose territory the aerodrome, heliport or helicopter landing site is located, must designate a unit that shall be responsible for the maintenance of the aerodrome, heliport or helicopter landing site, and provide the necessary resources.

 (4) The structural unit on whose territory the aerodrome, heliport or helicopter landing site is located, must take into account the safe operation of the aerodrome, heliport or helicopter landing site located on its territory when planning construction and landscaping on its premises.

§ 69.  Construction and maintenance of heliports and helicopter landing sites

 (1) The areas used for the take-off and landing of helicopters shall be divided as follows:
 1) heliports and helipads (hereinafter ‘heliports’);
 2) helicopter landing sites.

 (2) The construction of heliports must take guidance from the requirements laid down in the regulation established pursuant to subsection 2 of § 36 of the Aviation Act or relevant NATO standards.

 (3) The choice of location of helicopter landing sites, including temporary helicopter landing sites, must ensure the safety of landing and take-off, and that the aircraft remains within a safe distance from obstacles surrounding the helicopter landing site.

 (4) If necessary, the construction, operation and maintenance of helicopter landing sites, including temporary helicopter landing sites, shall take guidance from the requirements of relevant NATO standards.

 (5) All helicopter landing sites must have a fact sheet describing, at minimum, the coordinates of the helicopter landing site and the nearest obstacles, and an appended map of the surrounding area. The fact sheet must be available both at the structural unit on whose territory the helicopter landing site is located, as well as at the structural unit responsible for the organisation of aviation activities in the Estonian Defence Forces.

§ 70.  Requirements for aerodrome movement areas

 (1) The aerodrome areas designated for the landing, take-off, taxiing and parking of aircraft (hereinafter referred to together as ‘movement area’) must meet at least the following conditions:
 1) the dimensions and characteristics of the parts of the movement area, including its bearing strength and surface characteristics, are suitable for the aircraft using it;
 2) water shall be drained from the movement area to avoid the accumulation of stagnant water that might endanger the operation of aircraft;
 3) the slope and slope changes of the movement area do not endanger the operation of aircraft;
 4) there are no obstructions in the movement area that might endanger the operation of the aircraft;
 5) if there are multiple landing and take-off areas, they must be designed in a manner that their utilisation does not pose excessive risk to aircraft operations.

 (2) Areas designated for the taxiing or parking of aircraft must take into account the requirements set forth in clauses 1 to 4 of subsection 1, including the locations within those areas that are designated for support equipment and devices.

 (3) Appropriate measures must be implemented for aerodrome movement areas for the purposes of preventing access for unauthorised persons and vehicles, as well as animals who might endanger aircraft during operation.

 (4) In addition to the requirements laid down in subsections 1 to 3, the design and construction of aerodromes must take guidance from the technical requirements set out in Annex 14 to the Chicago Convention or in the relevant NATO standards.

§ 71.  Development of flight procedures

 (1) Flight procedures must be established at aerodromes and heliports for the purposes of safeguarding an aircraft that is approaching to land or taking off from an aerodrome or heliport in order to ensure the appropriate distance from obstacles located in the vicinity of the aerodrome or the heliport.

 (2) The flight procedures referred to in subsection 1 comprise visual and instrument flight procedures.

 (3) The development of flight procedures must take guidance from the following documents:
 1) International Civil Aviation Organization Document No. 8168, Procedures for Air Navigation Services – Aircraft Operations (PANS-OPS) Volume II – Construction of Visual and Instrument Flight Procedures;
 2) “NATO Supplement to ICAO Doc 8168 – OPS/611, Volume II, For the Preparation of Instrument Approach and Departure Procedures – AATCP-1” (STANAG 3759);
 3) NATO standard “Aerodrome and Heliport ATS Procedures – AATMP-06” (STANAG 3297).

 (4) If the development of flight procedures deviates from the requirements set forth in subsection 3, those parts of the flight procedure that deviate from the requirements set forth in subsection 3 must undergo risk analysis to ensure continued flight safety.

 (5) All flight procedures, with the exception of those developed for use in national defence operations or for use in the framework of international military operations, shall be published on the web page of the Estonian Defence Forces.

 (6) If an organisation or agency other than the Estonian Defence Forces develops the flight procedures for an aerodrome operated by the Estonian Defence Forces, these procedures shall be subject to approval by the Estonian Defence Forces.

 (7) Visual and instrument flight procedures must be reviewed and, if necessary, updated if:
 1) there are any changes in any of the underlying criteria used for the development of flight procedures;
 2) an obstacle that may hinder the application of existing procedures is constructed or installed within the immediate vicinity of the aerodrome;
 3) five years have elapsed since the procedures were developed or last reviewed.

§ 72.  Requirements for safe operation of aerodrome and heliport navigation and surveillance equipment

 (1) It must be ensured that aerodrome or heliport safety related equipment functions properly and shall not, in case of failure, constitute an unacceptable risk to aviation safety. To that end, appropriate safeguards must be applied.

 (2) Devices and their electrical power supply systems must be designed in a manner that in case of failure the user is not provided with irrelevant, misleading or incomplete information and essential services are not disrupted.

 (3) Radiation sources or mobile or permanently installed objects must not interfere with or impair the operation of aeronautical communications, navigation or surveillance systems.

§ 73.  Requirements for safe operation of aerodromes and heliports

 (1) The operation of an aerodrome or heliport must ensure the safe operation of the aircraft at the aerodrome or heliport. This must include, among other things, at least:
 1) the implementation of a system for reporting occurrences;
 2) if necessary, marking obstacles located in the vicinity of the aerodrome or heliport and equipping them with warning lights that are visible, among others, by night-vision devices;
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]
 3) preparation of an emergency plan for the aerodrome or heliport;
 4) ensuring adequate maintenance of the movement area, as well as and other relevant areas, and the existence of relevant operating procedures;
 5) ensuring the existence of a quality and safety management systems.

 (2) All aerodromes and heliports must ensure the availability of rescue and fire-fighting services corresponding to the aircraft using the aerodrome or heliport, that must, in the event of an incident or accident, respond with the required speed, as well as appropriate personnel, equipment and fire-fighting equipment corresponding to the nature of the incident or accident.

§ 74.  Aerodrome and heliport maintenance requirements

 (1) Maintenance manuals must be prepared for aerodrome or heliport facilities in order to properly maintain those facilities and to ensure flight safety.

 (2) The maintenance of aerodromes and heliports must include, among other things, the inspection of the entire surface of the movement area, including covering materials, bordering areas and storm water drainage systems, as well as regular assessment of their condition.

 (3) In order to meet the requirements specified in subsection 2:
 1) the entire surface of the movement area must be cleaned in order to prevent or eliminate loose objects and other items that could damage aircraft or the operation of their systems;
 2) the possibility for hazardous damage occurring in the movement area must be minimised;
 3) if the runway friction coefficient falls below the minimum level, the friction of the runway or a part thereof must be improved;
 4) other necessary measures shall be taken as situation requires.

§ 75.  Mandatory aerodrome and heliport manuals

 (1) All aerodromes and heliports must prepare an operating manual. The manual must be prepared in accordance with the requirements for the manual’s content as stipulated in the regulation issued on the basis of subsection 2 of § 35¹ of the Aviation Act.

 (2) A copy of the aerodrome and heliport manual or a part thereof must be located:
 1) at the aerodrome or heliport;
 2) with the relevant unit of the Estonian Defence Forces responsible for aerodromes and heliports;
 2¹) with the relevant unit of the Estonian Defence League responsible for aerodromes and heliports;
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]
 3) [repealed – RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]
 4) at the Ministry of Defence.

 (3) These aerodrome and heliport manuals must be updated as necessary.

Chapter 8 Requirements for Military Aviation Personnel 

§ 76.  Requirements for certifying staff

  All certifying staff must comply with the requirements set out in Annex III to the document “Military Aircraft Maintenance Licencing” (EMAR 66) issued by the European Defence Agency.
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

§ 77.  Requirements for air traffic safety electronics personnel

  Air traffic safety electronics personnel (ATSEP) must comply with the requirements set out in:
 1) NATO standard “NATO minimum requirements for personnel providing air traffic management (ATM) and air navigation services (ANS) in NATO-led Operations – AATMP-46” (STANAG 7204);
 2) European Commission Implementing Regulation (EU) 2017/373 laying down common requirements for providers of air traffic management/air navigation services and other air traffic management network functions and their oversight, repealing Regulation (EC) No 482/2008, Implementing Regulations (EU) No 1034/2011, (EU) No 1035/2011 and (EU) 2016/1377 and amending Regulation (EU) No 677/2011 (OJ L 62, 8.3.2017, p. 1–126, hereinafter Commission Regulation 2017/373).
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

§ 77¹.  Requirements for aerodrome or heliport personnel

 (1) Aerodrome or heliport personnel must have completed appropriate training.

 (2) The specific requirements for the knowledge and skills of aerodrome or heliport personnel, such as air terminal specialists, runway maintenance specialists, firefighters, meteorologists and flight information specialists, shall be established by the Commander of the Estonian Defence Forces or a person authorised by them.
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

§ 78.  Requirements for pilots of manned aircraft

 (1) The pilots of manned aircraft must comply with at least one of the following requirements:
 1) they must hold at least a commercial pilot licence (CPL) in accordance with the regulation established pursuant to subsection 2 of § 24 of the Aviation Act, and corresponding to the type of aircraft that the pilot operates;
 2) completed an accredited military aviation pilot training programme at an educational institution providing military education, which must be, at a minimum, equivalent, to commercial pilot training;
 3) they fulfil the requirements laid down in Commission Regulation (EU) No 1178/2011 laying down technical requirements and administrative procedures related to civil aviation aircrew pursuant to Regulation (EC) No 216/2008 of the European Parliament and of the Council (OJ L 311, 25.11.2011, p. 1‒193), which are equivalent to the requirements set out in clause 1.

 (2) In addition to the requirements set out in subsection 1, the pilot must have completed aircraft type rating training.

§ 79.  Additional requirements for pilots of manned aircraft

 (1) Pilots of manned aircraft who work as flight instructors or a flight examiners must hold a commercial pilot licence (CPL) in accordance with the regulation established pursuant to subsection 2 of § 24 of the Aviation Act, corresponding to the type of aircraft that the pilot operates, or they must have completed an accredited military pilot training programme at an educational institution providing military education, which must be, at a minimum, equivalent to commercial pilot training.

 (2) In addition to the requirements set out in subsection 1, the pilot must have completed type rating training.

 (3) The pilot may apply for an instrument rating for manned aircraft in accordance with the regulation established pursuant to subsection 2 of § 24 of the Aviation Act.

§ 80.  Requirements for other aircrew members on manned aircraft

 (1) Other aircrew members on manned aircraft must have completed appropriate training.

 (2) The specific requirements for the knowledge and skills of other aircrew members on manned aircraft, such as operator-observers, flight engineers, pursers, shall be established by the Estonian Military Aviation Authority.
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

§ 81.  Requirements for remote pilots

 (1) The knowledge and skills of remote pilots must be in compliance with the requirements set out in NATO standard “Minimum Training Requirements for Unmanned Aircraft Systems (UAS) Operators and Pilots – ATP-3.3.8.1” (STANAG 4670), including with the type of unmanned aircraft that the remote pilot operates.

 (2) For operating Category I unmanned aircraft, the remote pilot must have completed at least a one-day training course in accordance with the requirements for qualification level I as set out in STANAG 4670 that are sufficient for the technical limitations of unmanned aircraft laid down in subsection 3 of § 3.

 (3) For operating Category II unmanned aircraft, the knowledge and skills of remote pilots must be in compliance with qualification level I, II or III as specified in STANAG 4670, depending on the type of unmanned aircraft the remote pilot shall operate.

 (4) For operating Category III unmanned aircraft, the remote pilot must, in addition to the requirements set forth in subsection 1, also hold a commercial pilot licence (CPL) as specified in § 78, or they must, at a minimum, meet the requirements of qualification level IV as specified in STANAG 4670. If the pilot holds a commercial pilot licence, they must also have completed appropriate type rating training.

 (5) Remote pilots with higher qualification levels are permitted to operate unmanned aircraft with lower qualification level requirements. In such cases, remote pilots must complete only the appropriate type rating training required for that specific type of unmanned aircraft.

§ 82.  Requirements for crew members of unmanned aircraft

  All crew members of unmanned aircraft must have completed appropriate training covering the operation or maintenance of the type of unmanned aircraft for which they are a crew member.

§ 83.  Requirements for air traffic controllers

  Air traffic controllers must comply with the requirements laid down in Commission Regulation (EU) No 2015/340 laying down technical requirements and administrative procedures relating to air traffic controllers’ licences and certificates pursuant to Regulation (EC) No 216/2008 of the European Parliament and of the Council, amending Commission Implementing Regulation (EU) No 923/2012 and repealing Commission Regulation (EU) No 805/2011 (OJ L 63, 6.3.2015, p. 1–122).

§ 84.  Requirements for flight procedures designers

  Flight procedures designers must comply at minimum with the requirements laid down in clause FPD.OR.115 of Annex XI to Commission Regulation 2017/373 and they must have completed on-job training in an organisation that develops military flight procedures.
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

§ 85.  Requirements for fighter controllers and senior fighter controllers

 (1) The skills and knowledge of fighter controllers must at minimum meet the requirements set out in NATO standard “NATO Qualifications for Fixed Wing Above Water Warfare/Aerospace Surveillance and Control System (AWW/ASACS) Aircraft Controllers – ATP-3.3.5.2” (STANAG 1183).

 (2) The requirements for the skills and knowledge of senior fighter controllers shall be established by the Commander of the Estonian Defence Forces or a person authorised by them.

 (3) The language proficiency of fighter controllers and senior fighter controllers in English as a working language must at minimum meet the NATO standard 6001 “Language proficiency levels – ATrainP-5” (STANAG 6001) level 2222.
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

§ 86.  Requirements for joint terminal attack controllers

  Joint terminal attack controllers (JTAC) must have completed NATO accredited JTAC training curriculum at a military education institution, and their skills and knowledge must meet the requirements set out in NATO standard “Joint Terminal Attack Controller Program – ATP-3.3.2.2” (STANAG 3797).

§ 86¹.  Requirements for joint fire observers

  Joint fire observers (JFO) must have completed training for joint fire observers at one of the education institutions specified in the Joint Fire Support Executive Steering Committee (JFS ESC) Action Plan Memorandum of Agreement 2004-03, and their skills and knowledge must at minimum meet the requirements set forth in the same document.
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

§ 87.  Requirements for air-to-ground range control officers

  All air-to-ground range control officers must have requisite aviation knowledge and skills, such as those of a pilot, air traffic controller or fighter controller, and they must have completed training for air-to-ground range control officers.

§ 88.  Recognition of professional qualifications acquired abroad

  [Repealed – RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

§ 89.  Training requirements for remote pilots

 (1) The training of unmanned aircraft pilots and crew members must take guidance from the requirements laid down in STANAG 4670. In the case of Category I unmanned aircraft remote pilot training, the qualification requirements may forego those that are not necessary for remote pilots operating Category I unmanned aircraft, taking into consideration the technical limitations set forth in subsection 3 of § 3.

 (2) [Repealed – RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

§ 90.  Health requirements for military aviation personnel

 (1) The health status of military aviation personnel must comply with the requirements laid down in the Aviation Act, Military Service Act or other legislation.

 (2) The health status of persons specified in §§ 78, 79 and 83 shall be assessed in accordance with the relevant health requirements laid down for those positions in the Aviation Act.
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

 (3) The health status of remote pilots operating Category III unmanned aircraft shall be assessed in accordance with the health requirements laid down in the Aviation Act for air traffic controllers. If the remote pilot holds a commercial pilot licence, his or her health shall be assessed based on the requirements established for pilots.

 (3¹) The health status of the persons specified in §§ 80 and 85 to 87, of the remote pilot operating Category II unmanned aircraft and of the crew members of unmanned aircraft of Categories II and III must be assessed on an annual basis.
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

 (4) The health status of military aviation personnel in active service other than those specified in subsections 2 to 3¹ shall be assessed pursuant to the requirements set forth in the Military Service Act.
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

Chapter 8¹ Organisation of Supervision over Military Aviation 
[RT I, 28.03.2023, 1 - entry into force 31.03.2023]

§ 90¹.  Principles of exercising supervision over military aviation

 (1) Supervision over military aviation is exercised by the Estonian Military Aviation Authority in accordance with the Aviation Act, the Administrative Procedure Act, the Government of the Republic Act and other relevant laws.

 (2) The Estonian Military Aviation Authority shall submit to the Ministry of Defence by 31 March of each year a supervision report for the previous calendar year, including a summary of the supervisory procedures carried out, the violations detected, the precepts issued and their execution by the entities to which the precept was issued, as well as a description of the supervisory priorities for the previous year and the current calendar year.
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

Chapter 9 Procedure for Investigating Aviation Accidents and Incidents Involving Military Aviation Aircraft 
[RT I, 28.03.2023, 1 - entry into force 31.03.2023]

§ 91.  Implementation of quality and safety management systems

 (1) Quality and safety management systems shall be implemented for the purposes of reducing aviation accidents and incidents.
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

 (2) Where appropriate, the structural unit responsible for the management of aviation safety in military aviation draws up mandatory guidelines for the implementation of the quality or safety management systems.
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

§ 91¹.  Reporting aviation occurrences

  Aircraft operators are obliged to report all aviation occurrences. The reporting procedure is established by the structural unit responsible for the management of aviation safety in military aviation.
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

§ 92.  Objective of investigations into aviation occurrences

 (1) The objective of investigations into aviation accidents and incidents is to improve aviation safety, prevent accidents/mishaps and dangerous situations, and reduce the damage resulting from accidents.

 (2) Investigations into aviation occurrences are not aimed at apportioning blame or liability.

§ 93.  Object of investigation and investigation procedure

 (1) The investigation boards referred to in §§ 94 and 95 shall investigate occurrences listed in subsection 1 of § 47 of the Aviation Act and involving on-board weapons systems within the scope specified in this Regulation if such occurrences involve only manned and unmanned aircraft in the possession of the agency within the area of government of the Ministry of Defence or the armed forces of a foreign state.
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

 (2) In the investigation of aviation accidents and incidents involving military aviation aircraft, the provisions of the Aviation Act on the procedure for investigating accidents and incidents and the exceptions set out in NATO standard “Safety Investigation of Accidents/Serious Incidents Involving Military Aircraft, Missiles, and/or UASs – AFSP-1.3” (STANAG 3531) apply.
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

 (3) [Repealed – RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

§ 94.  Investigation Board of Estonian Defence Forces

 (1) The Investigation Board of the Estonian Defence Forces (hereinafter ‘EDF Investigation Board’) shall investigate all aviation occurrences.

 (2) The EDF Investigation Board is tasked with determining, independently of the parties involved in the aviation accident or incident, the circumstances which led to an occurrence. The EDF Investigation Board must, as far as it is practicable and reasonable, put forward safety recommendations in order to reduce the likelihood of similar incidents occurring in the future.

 (3) The EDF Investigation Board is a temporary board of inquiry operating under the structural unit of the Estonian Defence Forces that is tasked with organising aviation activities within the Estonian Defence Forces. The investigation board shall operate under the specified structural unit also in the event that the aviation occurrence under investigation involves multiple structural units or multiple agencies.
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

 (4) The person appointed as the head the EDF Investigation Board must possess professional expertise in the field of military aviation and knowledge about aviation safety. The other members of the EDF Investigation Board must have sufficient expertise in the areas relevant to the investigation.

 (4¹) Instead of the investigation board, an aviation occurrence may also be investigated by a person responsible for aviation safety who is employed by the unit tasked with the management of aviation safety in military aviation in the case of an occurrence specified in clause 3 or 4 of subsection 1 of § 47 of the Aviation Act.
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

 (5) Persons in reserve who have relevant expertise in the area of military aviation may also be appointed to serve on the EDF Investigation Board upon his/her consent.

 (6) If the EDF Investigation Board is investigating an occurrence involving multiple structural units or multiple agencies, at least one person from the structural unit or agency that is involved in the aviation occurrence under investigation must be appointed to serve on the EDF Investigation Board.
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

 (7) The EDF Investigation Board is entitled to engage external experts from outside the Estonian Defence Forces.

 (8) The EDF Investigation Board shall be formed and its rules of procedure shall be approved by the Commander of the Estonian Defence Forces or a person authorised by them.

§ 95.  Investigation Board of Ministry of Defence

 (1) The Investigation Board of the Ministry of Defence (hereinafter ‘MoD Investigation Board’) is tasked with conducting, independently of the parties involved in the aviation accident or incident, additional investigation into the circumstances that created the dangerous situation and led to the occurrence.

 (2) The MoD Investigation Board may initiate additional investigation in the event of the following aviation occurrences:
 1) an occurrence that has resulted in injury or death;
 2) an occurrence involving a member of armed forces of a foreign state or its aircraft;
 3) an occurrence resulting in irreversible damage to manned aircraft or to Category III unmanned aircraft;
 4) an occurrence involving the handling of weapons, ammunition or munitions;
 5) an occurrence requiring a resolution at the strategic level or the reallocation of resources;
 6) an occurrence that is under increased public attention.

 (3) The MoD Investigation Board is a standing committee comprising at least five members. The MoD Investigation Board shall include a Chair, a Vice-Chair, at least three other members, two alternates and a secretary. The members of the MoD Investigation Board, including the Chair and the Vice-Chair, must have either legal, aeronautical, military aviation or technical expertise or sufficient expertise in areas relevant to the investigation. The Minister of Defence shall appoint the members of the MoD Investigation Board.

 (4) Employees of the Estonian Defence Forces with relevant aeronautical expertise may also be appointed to the MoD Investigation Board.

 (5) The MoD Investigation Board is entitled to engage other external experts in its work from outside the Ministry of Defence.

§ 96.  Preparation of investigation report

 (1) The Investigation Boards of the Estonian Defence Forces and the Ministry of Defence must both prepare an investigation report outlining the course and results of their investigations.

 (2) The investigation report must include a section listing the recommendations on how to reduce the recurrence of similar occurrences in the future.

 (3) The MoD Investigation Board may include in its report, in addition to recommendations, also precepts.
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

 (4) In the event that the Ministry of Defence has independently initiated an investigation of an aviation occurrence, the EDF Investigation Board must disclose all information relevant to the investigation and submit its own investigation report to the MoD Investigation Board.

 (5) The Investigation Boards referred to in §§ 94 and 95 are entitled to prepare a joint report on aviation accidents and incidents listed in subsection 1 of § 93.

§ 97.  Compliance with recommendations and precepts

 (1) The precepts included in the reports specified in subsection 3 of § 96 are mandatory for compliance.

 (2) A report on compliance with the recommendations and precepts issued by the MoD Investigation Board is submitted by the agency to whom they were issued within a reasonable time period, but not later than one year.

 (3) By 31 March each year, the EDF Investigation Board submits to the Ministry of Defence a report on all aviation occurrences in military aviation, including an overview of how many recommendations were made by the EDF Investigation Board and how many of them were complied with or are planned to be complied with.
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

Chapter 10 Implementing Provisions 

§ 98.  Implementation of requirements

 (1) The requirements for unmanned aircraft laid down in Commission Regulation 2019/945, as set out in subsection 1 of § 13, apply from 1 July 2020.

 (2) The requirement laid down in § 76 for aircraft certifying staff applies from 1 October 2020.

 (3) The requirement laid down in subsection 2 of § 77 for air traffic safety electronics personnel applies from 2 January 2020.

 (4) The requirement laid down in subsection 1 of § 78 for pilots applies from 1 October 2020.

 (5) The requirements laid down in § 81 for remote pilots and the requirement laid down in subsection 2 of § 89 apply from 1 October 2020.

 (6) Where a unit organising parachute dropping has not established a parachuting manual prior to the entry into force of § 41¹ of this Regulation, it must be established within three months after the entry into force of that section.
[RT I, 28.03.2023, 1 – entry into force 31.03.2023]

Määrus kehtestatakse lennundusseaduse § 7² lõike 3 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimis- ja kohaldamisala

  (1) Käesoleva määrusega kehtestatakse kaitselennunduse korraldamise nõuded, sealhulgas nõuded õhusõidukitele, õhusõidukite käitamisele, lennundusjulgestusele, kaitselennundusega seotud rajatistele, kaitselennundusega tegelevatele isikutele, ning kaitselennunduse õhusõidukite osalusel toimunud lennuõnnetuste ja -intsidentide uurimise kord.
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

  (2) [Kehtetu - RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

  (3) Käesolevat määrust kohaldatakse ka Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO) liikmesriigi ja teiste välisriikide relvajõudude suhtes, kui välislepinguga või muu rahvusvahelise kokkuleppega ei ole sätestatud teisiti.

  (4) Käesolevat määrust ei kohaldata mehitatud õhusõiduki stardiks ja maandumiseks kasutatava ajutise ala suhtes, kui käesoleva määrusega ei ole sätestatud teisiti.

  (5) Kaitselennunduse üle järelevalvet tegev üksus võib käesolevas määruses sätestatu kõrval kehtestada täpsustavaid nõudeid ja standardtegevusjuhendeid selles osas, mida ei reguleeri käesolev määrus, või kui määrusega ei ole seda õigust antud Kaitseväe juhatajale või tema volitatud isikule.
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

§ 2.  Mõisted

  Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmiselt:
  1) [kehtetu - RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]
  2) [kehtetu - RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]
  3) kopteriplats on helikopteri maandumiseks ja startimiseks kavandatud ala, mis võib olla tähistatud või tähistamata ning mis ei ole kopteriväljak;
  4) kvaliteedijuhtimissüsteem on meetmete kogum, mille abil organisatsioon tuvastab oma eesmärgid ja määrab kindlaks soovitud tulemuste saavutamiseks vajalikud protsessid ja ressursid;
  5) [kehtetu - RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]
  6) ohutusjuhtimissüsteem on süsteemsete meetmete kogum ohutuse tagamiseks, sealhulgas organisatsiooniline struktuur, vastutusalad, tegevussuunad ja protseduurid;
  7) [kehtetu - RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]
  8) operatsiooniline lennuplaan on kogum navigatsiooni-, ilmastiku ja lennuväljade andmetest, et planeerida ja tagada ohutu kaitselennunduse õhusõiduki lend;
  9) standardtegevusjuhend on dokument, millega kehtestatakse lennutegevusest tulenevaid riske arvesse võttes kindla tegevuse jaoks kaitselennundusega tegelevale isikule juhised ja õhusõiduki tehnilised nõuded.

§ 3.  Õhusõidukite jagunemine

  (1) Kaitselennunduse õhusõidukid jagunevad järgmiselt:
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]
  1) mehitatud õhusõidukid;
  2) mehitamata õhusõidukid.

  (2) Mehitamata õhusõidukid jagunevad järgmiselt:
  1) I kategooria mehitamata õhusõidukid;
  2) II kategooria mehitamata õhusõidukid;
  3) III kategooria mehitamata õhusõidukid.

  (3) Mehitamata õhusõiduk kuulub I kategooriasse, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
  1) selle maksimaalne õhkutõusmise mass on kuni 25 kilogrammi;
  2) sellega lennatakse kuni 400 jala (120 meetri) kõrguseni maa- või veekogupinnast või kuni 164 jala (50 meetri) kõrguseni fikseeritud takistusest;
  3) sellega lennatakse nii, et õhusõiduk on pidevalt kaugpiloodile silmaga nähtav, sealjuures võib kaugpiloot kasutada abilist silmside säilitamiseks õhusõidukiga;
  4) sellel on madal käitamise riskitase.

  (4) Mehitamata õhusõiduk kuulub II kategooriasse, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
  1) selle maksimaalne õhkutõusmise mass on kuni 150 kilogrammi;
  2) sellega lennatakse muu hulgas ka kontrollitavas õhuruumis, kuid ei lennata kõrgemal lennukõrgusest FL195;
  3) sellel on suhteliselt kõrge käitamise riskitase;
  4) sellega lendamiseks koostatakse vajaduse korral eelnevalt standardtegevusjuhend, et vähendada käitamise riskitaset, ja käitaja saab pärast tegevusjuhendi heaks kiitmist kaitselennunduse üle järelevalvet tegeva üksuse poolt lennata iseseisvalt kehtestatud tegevusjuhendi kohaselt.
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

  (5) Mehitamata õhusõiduk kuulub III kategooriasse, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
  1) selle maksimaalne õhkutõusmise mass on alates 150 kilogrammist;
  2) sellel on kõrge käitamise riskitase;
  3) sellel on kehtiv lennukõlblikkuse sertifikaat.

  (6) Mehitamata õhusõidukiks ei loeta õhuründemoona. Õhuründemoona käideldakse relvaseaduse § 3 lõike 6 alusel kehtestatud määrusega sõjaväerelvadele sätestatud nõuete kohaselt.
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

§ 4.  Õhusõiduki kaitselennunduse õhusõidukite registrisse kandmise kohustus

  (1) Õhusõiduk tuleb selle käitamiseks kanda kaitselennunduse õhusõidukite registrisse.

  (2) [Kehtetu - RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

§ 5.  Riikkondsuse tunnuse kasutamine

  (1) Kõikidel kaitselennunduse õhusõidukite registris olevatel õhusõidukitel peab olema riikkondsuse tunnus.

  (2) Õhuvägi kasutab riikkondsuse tunnusena Kaitseväe korralduse seaduse § 5 lõike 1 alusel kehtestatud määrusega sätestatud riikkondsuse tunnuse sümbolit.

  (3) Kaitseväe struktuuriüksused, välja arvatud õhuvägi, Kaitseliit, Välisluureamet, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja Kaitseministeerium kasutavad riikkondsuse tunnusena käesoleva määruse lisas 1 sätestatud sümbolit.
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

§ 6.  Õhusõiduki märgistamine

  (1) Mehitatud õhusõidukile kantakse peale § 5 lõikes 2 nimetatud sümboli ka kaitselennunduse õhusõidukite registrist antud registreerimisnumber.

  (2) Mehitamata õhusõidukile kantakse peale § 5 lõikes 2 või 3 nimetatud sümboli ka kaitselennunduse õhusõidukite registrist antud registreerimisnumber, telefoninumber ja vajaduse korral muud kontaktandmed või andmed, mille järgi on võimalik tuvastada mehitamata õhusõiduki kuuluvust ja võtta ühendust mehitamata õhusõiduki omanikuga.
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

  (3) I kategooria mehitamata õhusõidukile võib jätta lõikes 2 nimetatud sümboli, registreerimisnumbri või kontaktandmed kandmata, kui see ei ole võimalik õhusõiduki mõõtmete tõttu. Kaitselennunduse õhusõidukite registrisse tuleb teha selle kohta asjakohane märge.
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

  (4) Mehitamata õhusõidukilt võib väljaspool Eestit või Eesti riigipiiri vahetus läheduses lennates lõikes 2 nimetatud sümboli, registreerimisnumbri või kontaktandmed lennuülesande täitmise ajaks eemaldada, kui see on hädavajalik, võttes arvesse lennuülesande iseloomu, sealhulgas juhul, kui märgistus võib takistada ülesande edukat täitmist. Otsuse sümboli, registreerimisnumbri või kontaktandmete eemaldamise kohta teeb ülesande täitmise eest vastutav isik.
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

  (5) Asutus või struktuuriüksus, kus on vaja täita lõikes 4 nimetatud lennuülesandeid, koostab selliste ülesannete täitmiseks protseduurireeglid ja kontrollküsimustiku selle kohta, millistel juhtudel on lubatud teha otsus sümboli, registreerimisnumbri või kontaktandmete eemaldamiseks mehitamata õhusõidukilt.
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

2. peatükk Nõuded õhusõidukile ja õhusõiduki hooldamine 

1. jagu Nõuded mehitatud õhusõidukile 

§ 7.  Nõuded kasutusele võetavale mehitatud õhusõidukile
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

  (1) Kasutusele võetav mehitatud õhusõiduk peab vastama Euroopa Kaitseagentuuri kehtestatud dokumendiga „Sõjalise otstarbega õhusõiduki, sellega seotud toodete, osade ja seadmete ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimine” (EMAR 21) sätestatud nõuetele või sellega samaväärse kaitselennunduse õhusõidukite jaoks koostatud standardi või muu sarnase dokumendi nõuetele.
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

  (2) Ajutiselt kasutusele võetav eraõiguslikule isikule kuuluv või riiklik õhusõiduk peab vastama Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 748/2012, millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad (ELT L 224, 21.08.2012, lk 1–85), I lisa jaos A sätestatud nõuetele, kui tegemist on EASA õhusõidukiga, või sellega samaväärse õhusõidukite jaoks koostatud standardi või muu sarnase dokumendi nõuetele, kui tegemist on mitte-EASA õhusõidukiga. Õhusõidukile välja antud lennukõlblikkuse sertifikaat peab olema kehtiv kogu õhusõiduki kasutamise aja.
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

§ 8.  Kasutusele võetava mehitatud õhusõiduki esmase lennukõlblikkuse kontrollimine

  (1) Uue mehitatud õhusõiduki esmase lennukõlblikkuse tuvastamiseks kontrollitakse vähemalt järgmisi õhusõiduki dokumente ja teavet:
  1) nõuetele vastavuse deklaratsioon või ettevõtja või asutuse, kellelt õhusõiduk soetatakse, allkirjastatud kinnitus, et õhusõiduk vastab projektile, mille on pädev asutus kinnitanud;
  2) kaalumis- ja tsentreerimistunnistus;
  3) lastimisplaan;
  4) lennukäsiraamat.

  (2) Lõike 1 punktis 1 nimetatud nõuetele vastavuse deklaratsioon peab olema väljastatud, kas:
  1) EMAR 21 punkti 21.A.163 alapunkti b kohaselt;
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]
  2) EMAR 21 punkti 21.A.130 kohaselt koos sama punkti alapunktis d sätestatud kinnitusega.
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

  (3) Kasutatud õhusõiduki esmase lennukõlblikkuse tuvastamiseks kontrollitakse lennukõlblikkussertifikaati, mis on väljastatud Euroopa Kaitseagentuuri kehtestatud dokumendi „Jätkuva lennukõlblikkuse nõuded” (EMAR M) kohaselt, kui õhusõiduk soetatakse või võetakse kasutusele Euroopa Liidu liikmesriigist.
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

  (4) Kui õhusõiduk soetatakse või võetakse kasutusele väljastpoolt Euroopa Liitu, kontrollitakse esmase lennukõlblikkuse tuvastamiseks vähemalt järgmisi õhusõiduki dokumente ja teavet:
  1) riigi, kust õhusõiduk soetatakse, pädeva asutuse kinnitus õhusõiduki lennukõlblikkuse kohta;
  2) kaalumis- ja tsentreerimistunnistus;
  3) lastimisplaan;
  4) lennukäsiraamat;
  5) muud dokumendid ja teave, mis on seotud õhusõiduki tootmise, varasema hoolduse või ümberehitamisega.

  (5) Peale lõikes 4 loetletud dokumentide ja teabe kontrollimise tehakse õhusõiduki esmase lennukõlblikkuse tuvastamiseks veel õhusõiduki tehniline ülevaatus § 11 lõikes 4 sätestatu kohaselt.

  (6) Lennukõlblikkuse kontrolli tulemused esitatakse kaitselennunduse õhusõidukite registrile.
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

§ 9.  Õhusõiduki lennukõlblikkuse kontrollimise komisjon

  (1) Paragrahvis 7 nimetatud nõuetele vastavust §-s 8 sätestatu kohaselt kontrollib õhusõiduki lennukõlblikkuse kontrollimise komisjon, mille moodustab kaitselennunduse üle järelevalvet tegeva üksuse ülem.
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

  (2) Lõikes 1 nimetatud komisjonis on vähemalt viis liiget, kelle hulgast vähemalt üks on Kaitseministeeriumi esindaja. Kaitselennunduse üle järelevalvet tegeva üksuse ülem kehtestab komisjoni töökorra.
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

§ 10.  Õhusõiduki lennukõlblikkuse sertifikaat

  Õhusõiduki lennukõlblikkuse sertifikaat või piiratud lennukõlblikkuse sertifikaat väljastatakse § 9 lõikes 1 nimetatud komisjoni otsuse alusel kehtivusega kuni üks aasta. Sertifikaati saab korduvalt pikendada jätkuva lennukõlblikkuse kontrolli järel kuni üheks aastaks.

§ 11.  Mehitatud õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse tagamine

  (1) Mehitatud õhusõiduk peab pidevalt vastama EMARis M sätestatud nõuetele.
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

  (2) Õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust kontrollib vähemalt kord aastas kaitselennunduse üle järelevalvet tegev üksus. Kontrolli tulemused esitatakse kaitselennunduse õhusõidukite registrile.
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

  (3) Õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse tuvastamiseks kontrollitakse vähemalt järgmist:
  1) plaaneri, mootori ja propelleri lennuajad ning nendega seotud lennutsüklid on nõuetekohaselt dokumenteeritud;
  2) lennukäsiraamat vastab õhusõiduki konfiguratsioonile ja on ajakohane;
  3) kõik hooldusprogrammi järgi õhusõidukil ette nähtud hooldustööd on tehtud;
  4) kõik teadaolevad vead on kõrvaldatud või vajaduse korral on nende kõrvaldamine kontrollitaval viisil edasi lükatud;
  5) kõik kehtivad lennukõlblikkuseeskirjad on täidetud;
  6) kõik õhusõidukil tehtud muudatus- ja remonditööd on vastavuses EMAR M punktis M.A.304 sätestatud nõuetega;
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]
  7) õhusõidukile paigaldatud osad ja komponendid, mille ressurssi väljendatakse kalendriajas, maandumistes või tsüklites, on nõuetekohaselt tähistatud ning need ei ole ületanud hooldusprogrammiga määratud ressurssi;
  8) kõikide hooldustööde kohta on väljastatud Euroopa Kaitseagentuuri kehtestatud dokumendi „Hooldusorganisatsioonide nõuded” (EMAR 145) nõuete kohane hooldustõend;
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]
  9) kaalumis- ja tsentreerimisaruanne vastab õhusõiduki konfiguratsioonile;
  10) õhusõiduk vastab oma konstruktsioonitüübi projektile;
  11) vajaduse korral kajastab viimane sümmeetriaaruanne õhusõiduki konfiguratsiooni.

  (4) Peale lõikes 3 sätestatud loetletu kontrollitakse õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse tuvastamiseks veel õhusõiduki tehnilise ülevaatuse käigus vähemalt järgmiste tehniliste nõuete täitmist:
  1) kõik nõutavad tähised ja sildid on nõuetekohaselt paigaldatud;
  2) õhusõiduk vastab oma lennukäsiraamatule;
  3) õhusõiduki konfiguratsioon vastab kinnitatud dokumentidele;
  4) ei leita ühtegi viga, mida eelduste kohaselt olla ei tohiks;
  5) õhusõiduki, lõikes 3 loetletud kontrollide tulemuste ja muude lennukõlblikkuse kontrolli tulemuste vahel ei leita erinevusi.

§ 12.  Mehitatud õhusõiduki pardal nõutav dokumentatsioon ja teave

  (1) Iga mehitatud õhusõiduki pardal peavad olema vähemalt järgmised dokumendid:
  1) õhusõiduki registreerimise tunnistus;
  2) õhusõiduki lennukõlblikkuse sertifikaat;
  3) õhusõiduki lennupäevik;
  4) õhusõiduki ülekantud vigade loetelu leht;
  5) kontrollkaardid, häda- ja eriolukordade kaardid;
  6) minimaalselt vajalike seadmete loetelu leht;
  7) kehtiv raadioluba;
  8) ajakohased lennukaardid.

  (2) Iga lennu korral, mis väljub lähialast või lennuinfotsoonist, peavad mehitatud õhusõiduki pardal olema peale lõikes 1 loetletud dokumentide veel järgmised dokumendid ja teave:
  1) õhusõiduki pardal olevate reisijate ja kauba nimekiri;
  2) õhusõiduki lennukäsiraamat;
  3) muud vajalikud dokumendid ja teave, kui väljutakse Eesti õhuruumist.

  (3) Lõike 2 punktis 1 nimetatud nimekiri ei pea mehitatud õhusõiduki pardal olema, kui lennatakse sõjaväelise väljaõppe või sõjalise operatsiooni piirkonnas või kui nimekirja ei saa avalikustada seadusest tulenevatel põhjustel. Sellisel juhul tuleb säilitada see nimekiri Kaitseväes asjakohase korra kohaselt.

2. jagu Nõuded mehitamata õhusõidukile 

§ 13.  Üldised nõuded kasutusele võetavale mehitamata õhusõidukile
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

  Kasutusele võetav mehitamata õhusõiduk peab vastama järgmistele üldistele nõuetele:
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]
  1) see peab vastama toote nõuetele vastavuse seaduses, elektroonilise side seaduses, Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2019/945, mehitamata õhusõidukite süsteemide ja mehitamata õhusõidukite süsteemide kolmandate riikide käitajate kohta, (ELT L 152, 11.06.2019, lk 1–40, edaspidi komisjoni määrus 2019/945) artiklite 12, 15 ja 16 ning Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2019/947, mehitamata õhusõidukite käitamise normide ja menetluste kohta (ELT L 152, 11.06.2019, lk 45–71) artiklis 10 sätestatud põhimõtetele, et mehitamata õhusõiduki kasutamisel oleks tagatud selle ohutus kaugpiloodile, lennundustehnilisele töötajale ning kolmandatele isikutele ja nende varale;
  2) see peab suutma saata kaugpiloodile hoiatuse energiavarude lõppemise kohta, et kaugpiloot saaks mehitamata õhusõiduki vajaduse korral ohutult maandada, kui õhusõiduk ei suuda enam tagasi lennata, muu hulgas ka siis, kui õhusõiduk on seadistatud lendama autonoomselt;
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]
  3) see peab olema varustatud süsteemiga, mis suudab edastada kaugpiloodile teavet õhusõiduki asukoha ja kõrguse kohta, muu hulgas ka siis, kui õhusõiduk on seadistatud lendama autonoomselt;
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]
  4) selle juhend või lennukäsiraamat peab olema piisavalt põhjalik, et selle alusel oleks võimalik mehitamata õhusõidukit nõuetekohaselt käitada.
  5) [kehtetu - RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

§ 14.  Nõuded kasutusele võetavale I kategooria mehitamata õhusõidukile
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

  Kasutusele võetava I kategooria mehitamata õhusõiduki puhul peavad olema täidetud §-s 13 sätestatud nõuded ning selle tuled ei tohi olla sarnased takistuste märgistamise tuledega.
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

§ 15.  Nõuded kasutusele võetavale II kategooria mehitamata õhusõidukile
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

  (1) II kategooria mehitamata õhusõiduk, mis on lennuk-tüüpi ja millega lennatakse muu hulgas ka väljaspool eraldatud õhuruumi, peab lisaks §-s 13 sätestatule vastama NATO standardis „Kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi lennukõlblikkuse nõuded – AEP-83” (STANAG 4703) kehtestatud lennukõlblikkuse nõuetele.
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

  (2) Miinimumnõuded II kategooria mehitamata õhusõidukile, mis on vertikaalselt õhku tõusev ja millega lennatakse muu hulgas ka väljaspool eraldatud õhuruumi ning milles on arvesse võetud vähemalt lõikes 1 sätestatud nõuded, kehtestab kaitselennunduse üle järelevalvet tegev üksus.
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

  (3) Kui Kaitsevägi valmistab ise mehitamata õhusõiduki või täiendab olemasolevat, peab see vastama lõikes 1 või 2 sätestatud nõuetele, et tagada selle ohutu käitamine.

§ 16.  Nõuded kasutusele võetavale III kategooria mehitamata õhusõidukile
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

  Kaitseväes kasutusele võetav III kategooria mehitamata õhusõiduk, millega lennatakse muu hulgas väljaspool eraldatud õhuruumi, peab vastama §-s 7 sätestatud nõuetele. Peale eelmises lauses nimetatud nõude peab lennuk-tüüpi mehitamata õhusõiduk vastama ka NATO standardis „Mehitamata õhusõiduki lennukõlblikkuse nõuded – AEP-4671” (STANAG 4671) ja vertikaalselt õhku tõusev mehitamata õhusõiduk NATO standardis „Pöördmootoriga mehitamata õhusõiduki süsteemi lennukõlblikkuse nõuded – AEP-80” (STANAG 4702) sätestatud lennukõlblikkuse nõuetele.

§ 17.  Kasutusele võetava mehitamata õhusõiduki esmase lennukõlblikkuse kontrollimine

  (1) Mehitamata õhusõiduki esmast lennukõlblikkust kontrollib §-s 9 nimetatud komisjon, kui käesoleva määrusega ei sätestata teisiti. Nimetatud komisjonis võib olla vähem kui viis liiget.
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

  (2) I kategooria mehitamata õhusõiduki esmast lennukõlblikkust ei kontrollita.

  (3) II kategooria mehitamata õhusõiduki puhul, mis on lennuk-tüüpi, tuleb tuvastada esmane lennukõlblikkus, mis peab vastama STANAGis 4703 sätestatud nõuetele.
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

  (4) II kategooria mehitamata õhusõiduki puhul, mis on vertikaalselt õhku tõusev, tuleb tuvastada esmane lennukõlblikkus standardtegevusjuhendis sätestatud nõuete kohaselt. Standardtegevusjuhendi koostamisel tuleb lähtuda lõikes 3 nimetatud standardist.
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

  (5) I ja II kategooria mehitamata õhusõiduki, mille esmast lennukõlblikkust §-s 9 nimetatud komisjon ei kontrolli, esmast lennukõlblikkust kinnitav teave tuleb esitada kaitselennunduse õhusõidukite registrisse.

  (6) III kategooria mehitamata õhusõiduki esmane lennukõlblikkus tuvastatakse §-s 8 sätestatud mehitatud õhusõiduki esmase lennukõlblikkuse tuvastamise ja §-s 16 sätestatud nõuete kohaselt.

§ 18.  Õhusõiduki lennukõlblikkuse sertifikaat mehitamata õhusõidukile

  Õhusõiduki lennukõlblikkuse sertifikaat või piiratud lennukõlblikkuse sertifikaat väljastatakse II ja III kategooria mehitamata õhusõidukile §-s 9 nimetatud komisjoni otsuse alusel kehtivusega kuni üks aasta. Sertifikaati saab korduvalt pikendada jätkuva lennukõlblikkuse kontrolli järel kuni üheks aastaks.

§ 19.  Mehitamata õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kontrollimine

  (1) Õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust kontrollib vähemalt kord aastas kaitselennunduse üle järelevalvet tegev üksus, kui käesoleva määrusega ei sätestata teisiti. Kontrolli tulemused esitatakse kaitselennunduse õhusõidukite registrile.
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

  (2) I kategooria mehitamata õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust ei kontrollita.

  (3) II kategooria mehitamata õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kontrollimisel kontrollitakse selle vastavust lennukõlblikkuse nõuetele § 17 lõikes 3 või 4 sätestatu kohaselt.
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

  (4) III kategooria mehitamata õhusõiduk peab pidevalt vastama §-s 11 sätestatud nõuetele ning selle jätkuvat lennukõlblikkust kontrollitakse § 11 lõigetes 3 ja 4 sätestatu kohaselt.

  (5) Paragrahvis 9 nimetatud komisjonil on õigus pisteliselt kontrollida nende mehitamata õhusõidukite jätkuvat lennukõlblikkust, mille esmast lennukõlblikkust komisjon kontrollinud ei ole, olenemata mehitamata õhusõiduki kategooriast või sellest, millise struktuuriüksuse või asutuse valdusesse see kuulub.
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

§ 20.  Mehitamata õhusõiduki dokumendid ja nende asukoht
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

  (1) Mehitamata õhusõiduki kohta peavad olema vähemalt järgmised dokumendid:
  1) õhusõiduki registreerimise tunnistus;
  2) kontrollkaardid, häda- ja eriolukordade kaardid;
  3) mehitamata õhusõiduki lennukäsiraamat;
  4) selle küljes või pardal oleva kauba nimekiri.

  (2) Peale lõikes 1 loetletud dokumentide peavad II ja III kategooria mehitamata õhusõiduki kohta olema järgmised dokumendid ja teave:
  1) õhusõiduki lennupäevik;
  2) mehitamata õhusõiduki lennukõlblikkuse sertifikaat, kui see on nõutav;
  3) minimaalselt vajalike seadmete loetelu leht;
  4) õhusõiduki ülekantud vigade loetelu leht;
  5) raadiosagedusluba, kui see on nõutav;
  6) muud vajalikud dokumendid ja teave, kui väljutakse Eesti õhuruumist.

  (3) Lõigetes 1 ja 2 loetletud dokumendid ja teave võivad olla paberil või elektroonselt ning asuda kaugpiloodi juures või asutuses selle üksuse või osakonna valduses, kes kasutab mehitamata õhusõidukit oma ülesannete täitmisel.

  (4) Kui mehitamata õhusõiduk või selle dokumendid ei asu kaugpiloodiga samas asukohas, peab tagama lennundustehnilisele töötajale või muule isikule, kes vastutab mehitamata õhusõiduki eest, mehitamata õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse tuvastamiseks või hoolduse tegemiseks vajalike dokumentide kättesaadavuse.
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

3. jagu Õhusõiduki hooldamine 

§ 21.  Mehitatud õhusõiduki hooldamine
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

  (1) Õhusõiduki hooldamisega tegelev üksus ja selle tegevus peab vastama EMARis M või EMARis 145 sätestatud nõuetele.
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

  (2) Kui Kaitsevägi kasutab õhusõiduki hooldamiseks väljaspool Kaitseväge olevat tootja- või hooldusorganisatsiooni, peab see organisatsioon ja selle tegevus vastama EMARis M või EMARis 145 sätestatud nõuetele või väljaspool Euroopa Liitu asuva tootja- või hooldusorganisatsiooni korral muudele samaväärsetele nõuetele.
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

§ 22.  Mehitamata õhusõiduki hooldamine
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

  (1) Mehitamata õhusõidukit hooldatakse tootjaorganisatsiooni koostatud lennukäsiraamatu kohaselt.

  (2) Igal I ja II kategooria mehitamata õhusõidukil on hoolduspäevik, kuhu märgitakse kõik hooldustegevused ning õhusõiduki lennutunnid.

  (3) I ja II kategooria mehitamata õhusõidukit võib Kaitseväes hooldada isik, kes on läbinud asjakohase koolituse.

  (4) Kui II kategooria mehitamata õhusõidukit hooldatakse väljaspool Kaitseväge, peab see tootja- või hooldusorganisatsioon vastama vähemalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91 (ELT L 212, 22.08.2018, lk 1–122) IX lisa punktis 2.2 sätestatud põhimõtetele.
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

  (5) III kategooria mehitamata õhusõiduki hooldamisega tegelev üksus ja selle tegevus Kaitseväes või tootja- või hooldusorganisatsioon, kui õhusõiduki hooldamine tellitakse väljastpoolt Kaitseväge, peab vastama §-s 21 sätestatud nõuetele.

3. peatükk Õhusõiduki käitamisnõuded 

§ 23.  Lennu ettevalmistamine

  (1) Enne iga lendu peab olema määratud lennuülesanne.

  (2) Õhusõiduki kapten ja mehitamata õhusõiduki kaugpiloot on kohustatud enne lendu veenduma, et:
  1) õhusõiduk on lennukõlblik;
  2) koostatud on operatsiooniline lennuplaan;
  3) lennuliiklusteeninduse üksusele on esitatud § 25 kohane lennuplaan;
  4) vajalikud õhusõiduki hooldustööd on tehtud ning lennuülesandeks vajalikud seadmed, mõõteriistad ja varustus on töökorras;
  5) õhusõiduki mass ja tsentreering on lubatud piirides ning jäävad nendesse piiridesse kogu lennu ajaks;
  6) mehitatud õhusõiduki pardal on kõik §-s 12 sätestatud dokumendid ja teave või mehitamata õhusõidukil on kaasas §-s 20 sätestatud dokumendid ja teave;
  7) õhusõidukil on kaup ja varustus nõuetekohaselt paigutatud ja kinnitatud.

  (3) Kui lõike 2 punktis 7 nimetatud kaubaks on ohtlikud ained, sealhulgas laskemoon või lahingumoon, lähtutakse kauba paigutamisel õhusõidukisse 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni (edaspidi Chicago konventsioon) nõuetest, välja arvatud §-s 60 sätestatud juhul, kui on taotletud erandit.

  (4) Kaugpiloot peab peale lõikes 2 sätestatu veenduma, et mehitamata õhusõidukil on piisavalt energiat lennuülesande täitmiseks.

§ 24.  Lennuvälja valimine

  (1) Õhusõiduki stardiks ja maandumiseks kasutatav lennuväli või muu nimetatud tegevuseks valitud ala (edaspidi koos lennuväli) peab olema mõõtmetelt ja omadustelt selline, mis vastab õhusõiduki käitamisnõuetele.

  (2) Kui plaanitav lennumarsruut ulatub kaugemale kui 500 meremiili (927 kilomeetrit) stardilennuväljast, peab lennu planeerimisel valima vähemalt kaks varulennuvälja:
  1) stardi-varulennuvälja, kui ei ole võimalik lennata tagasi stardilennuväljale;
  2) sihtlennuvälja varulennuvälja, kui ei ole võimalik maanduda sihtlennuväljale.

  (3) Kui plaanitav lennumarsruut on kuni 500 meremiili (927 kilomeetrit) stardilennuväljast, peab lennu planeerimisel valima:
  1) vähemalt ühe varulennuvälja, kui õhusõidukiga maandumiseks sihtlennuväljal või stardilennuväljal ei ole seal prognoositud meteoroloogilised miinimumnõuded täidetud või kui sihtlennuvälja ilmaprognoos ei ole kättesaadav või seal ei ole võimalik maanduda muudel asjaoludel;
  2) stardi-varulennuvälja, mis asub maksimaalselt ühe lennutunni kaugusel stardilennuvälja suhtes ning plaanitava stardi-varulennuvälja ilmaprognoosi kohaselt on seal võimalik vajaduse korral maanduda, kui stardilennuvälja ilmastikutingimused ei ole maandumiseks sobivad või ei ole seal võimalik maanduda muul põhjusel.

§ 25.  Lennuplaani esitamine lennuliiklusteeninduse üksusele

  (1) Lennuplaan esitatakse lennuliiklusteeninduse üksusele Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 923/2012, millega kehtestatakse ühised lennureeglid ning aeronavigatsiooniteenuseid ja -protseduure käsitlevad käitamissätted ning muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1035/2011 ning määruseid (EÜ) nr 1265/2007, (EÜ) nr 1794/2006, (EÜ) nr 730/2006, (EÜ) nr 1033/2006 ja (EL) nr 255/2010 (ELT L 281, 13.10.2012, lk 1–66, edaspidi komisjoni määrus 923/2012) lisa 4. jaotise kohaselt enne iga lendu, kui lennuülesanne ei näe ette teisiti.

  (2) Kui lennuülesanne ei näe ette lennuliiklusteeninduse üksusele lennuplaani esitamist, peab piloot lennu või selle osa eelnevalt koordineerima Kaitseväes asjakohase üksusega, kes edastab lennuliiklusteeninduse üksusele lennuohutuse tagamiseks vajalikud lennuandmed, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

  (3) I kategooria mehitamata õhusõiduki puhul lennuplaani ei koostata.

§ 26.  Operatsioonilise lennuplaani koostamine

  (1) Operatsiooniline lennuplaan tuleb koostada iga lennu kohta. Lennuplaan võib koosneda mitmest osast.

  (2) Operatsiooniline lennuplaan peab sisaldama järgmist teavet:
  1) lennuvälja tähis või selle puudumise korral lennuvälja nimetus;
  2) õhusõiduki tüüp ja tunnus;
  3) lennu kuupäev;
  4) õhusõiduki kapteni nimi või nimekood;
  5) stardilennuväli, kaasa arvatud tegelik väljumisaeg;
  6) sihtlennuväli, kaasa arvatud tegelik saabumisaeg;
  7) lennu tüüp;
  8) navigatsiooni ja lennuaja arvestus, sealhulgas marsruudipunktid, vahemaad, ajad, kavandatavad lennutasandid ja kõrgused.

  (3) Olenevalt lennuülesandest tuleb operatsioonilisse lennuplaani peale lõikes 2 loetletud andmete märkida vajaduse korral järgmine teave:
  1) lennukiirus;
  2) arvestuslik kütusekogus ja käitamisaeg;
  3) massi ja tsentreeringu arvestused;
  4) varulennuväljad;
  5) ilmastikuandmed;
  6) minimaalkõrgused marsruudil siht- ja varulennuväljale;
  7) meteoroloogilised miinimumnõuded siht- ja varulennuväljadel.

§ 27.  Operatsioonilise lennuplaani koostamise erandid

  (1) Visuaallennureeglite järgi toimuva lennu (edaspidi VFR-lend) puhul, kui stardiks ja maandumiseks kasutatakse sama lennuvälja ning lend toimub selle lennuvälja lennuinfotsoonis või lähialas, sõjaväelisel väljaõppel ja riigi sõjalise kaitsmise ajal koostatakse operatsiooniline lennuplaan vaid vajaduse korral.

  (2) Struktuuriüksus, kes kasutab oma ülesannete täitmisel I ja II kategooria mehitamata õhusõidukit, kehtestab oma struktuuriüksuse jaoks operatsioonilise lennuplaani koostamise nõuded, lähtudes §-s 26 sätestatud nõuetest ja võttes arvesse oma struktuuriüksuse ülesannete eripära.

  (3) I kategooria mehitamata õhusõiduki puhul, mille õhkutõusmise mass on alla viie kilogrammi, operatsioonilist lennuplaani üldjuhul ei koostata, kui lend kestab alla 20 minuti.

§ 28.  Lennuks kütuse ja reservkütuse koguse planeerimine

  (1) Õhusõidukisse tangitava lennuks vajaliku kütuse koguse arvutamisel lähtutakse õhusõiduki lennukäsiraamatus märgitud kogusest.

  (2) Peale lõikes 1 sätestatu tuleb lennukite puhul vajaliku kütuse koguse hulka arvestada ka reservkütus. Reservkütuse koguse arvutamisel lennukite puhul võetakse arvesse lennundusseaduse §-s 56¹ sätestatud nõudeid.

  (3) Peale lõikes 1 sätestatu peab kopterite puhul jaguma reservkütust, et lennata:
  1) 30 minutit;
  2) 20 minutit, kui lennatakse piirkonnas, kus on piisavalt sobivaid maandumisplatse hädaolukorraks.

§ 29.  Õhusõiduki massi ja tsentreeringu tagamine

  (1) Enne lendu tuleb tagada, et õhusõiduki mass ja tsentreering on õhusõiduki lennukäsiraamatus ettenähtud piirides.

  (2) Massi ja tsentreeringu arvutamisel tuleb arvesse võtta ka plaanitavatel lennuväljadel seatud piiranguid õhusõiduki stardile ja maandumisele.

§ 30.  Õhusõiduki minimaalvarustus

  (1) Õhusõiduki tootjaorganisatsiooni koostatud õhusõiduki minimaalvarustuse loetelu alusel koostatakse minimaalvarustuse loetelu.

  (2) Minimaalvarustuse loetelusse tuleb märkida ka asendusseadmed, kui need on olemas ja õhusõiduki tootjaorganisatsiooni koostatud lennukäsiraamatu järgi on nende kasutamine lubatud.

  (3) Õhusõidukit võib kasutada, kui mõni minimaalvarustuse loetelus olev seade ei ole töökorras, kuid on olemas asendusseade ning jälgitakse minimaalvarustuse loetelus märgitud õhusõiduki käitamispiiranguid. Minimaalvarustuse loetelus olev seade või muu varustuselement tuleb parandada või asendada uuega esimesel võimalusel.

§ 31.  Mehitatud õhusõiduki lisavarustus

  (1) Mehitatud õhusõiduki pardal peavad olema vähemalt järgmised seadmed ja vahendid:
  1) esmaabivahendid;
  2) tulekustuti või tulekustutussüsteem, välja arvatud juhul, kui õhusõiduki tootjaorganisatsioon ei ole seda välistanud lennuohutuse tagamise eesmärgil;
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]
  3) päästevestid või muud sama eesmärki täitvad ujuvvahendid, kui lennatakse veekogu kohal kaldast või rannajoonest kaugemal kui 50 meremiili (93 kilomeetrit);
  4) päästeparv, mis suudab mahutada kõik õhusõidukis viibivad reisijad, ja signaalraketid hädasignaalide edastamiseks, kui lennatakse veekogu kohal kaldast või rannajoonest kaugemal kui 100 meremiili (185 kilomeetrit);
  5) merepäästeülikond, kui lennatakse veekogu kohal aastaajal, kui veetemperatuur on alla 12 ºC, ja mootoririkke korral ei ole võimalik maismaale jõuda.

  (2) Peale lõikes 1 nimetatu peab õhusõiduk olema varustatud veekogu kohal lendamise ajal raadiokõrgusmõõtjaga, millel on võimalik muuta hoiatuskõrgust, kui planeeritud lennukõrgus on alla 500 jala (152 meetri).
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

§ 32.  Hapniku kasutamine pardal

  Kui lennuülesanne näeb ette lendamise kõrgusel üle 10 000 jala (3000 meetri), peab mehitatud õhusõiduk olema varustatud hapnikusüsteemiga ja piisava hapnikuvaruga pilootidele, meeskonnaliikmetele ja reisijatele kasutamiseks lennuülesande täitmise ajaks.
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

§ 33.  Õhusõiduki talvine lennueelne hooldus

  (1) Talvist lennueelset hooldust tehakse, kui:
  1) õhusõiduk on kaetud härmatise, jää, lume või lörtsiga;
  2) ilmaprognoosi kohaselt on õhusõiduki lendamise ajal oodata selliseid ilmastikutingimusi, mis tingivad õhusõiduki kattumise härmatise, jää või lumega.

  (2) Jää eemaldamiseks võib kasutada üksnes jäätõrjeainet, mida lubab kasutada tootjaorganisatsioon, või ainet, millele on tehtud aerodünaamilise kõlblikkuse test.

§ 34.  Õhusõiduki lennueelne ülevaatus

  (1) Lendu ei tohi alustada enne lennueelse ülevaatuse tegemist.

  (2) Õhusõiduki piloot teeb lennueelse ülevaatuse. Mehitamata õhusõiduki lennueelse ülevaatuse võib teha ka lennundustehniline töötaja või isik, kes on saanud asjakohase väljaõppe.

  (3) Lennueelse ülevaatuse andmed kantakse õhusõiduki lennupäevikusse.

§ 35.  Märguanded ja signaalid

  (1) Lennuväljaliikluses kasutatakse märguannetena ja signaalidena komisjoni määruse 923/2012 lisa 3. jaotise 3. peatüki punktis SERA.3301 ning NATO standardis „Käemärgid õhusõidukite maapealseks juhtimiseks – AFSP-2” (STANAG 3117) sätestatud märguandeid ja signaale.

  (2) Lennu ajal kasutatakse õhusõiduki pardal märguannete ja signaalidena NATO standardis „Õhusõidukite vahel õhus edastatavad visuaalsed signaalid – AFSP-4” (STANAG 3379) sätestatud märguandeid ja signaale.

§ 36.  Järelpõleti kasutamise lubamine

  Järelpõletit on lubatud kasutada järgmistel juhtudel:
  1) õhusõiduki käitamise ohutuse tagamine;
  2) vajaduse korral õhusõiduki startimise ajal;
  3) sõjaväelise väljaõppe ajal;
  4) demonstratsioonlennu ajal;
  5) tuvastuslennu ajal.

4. peatükk Kaitselennunduse lennureeglid 

1. jagu Üldnõuded 

§ 37.  Kaitselennunduse lennuliikluse korraldamise põhimõtted

  (1) Kaitselennunduse lennuliiklus toimub üldise või operatiivse lennuliikluse lennureeglite järgi.

  (2) Lõikes 1 nimetatud üldise lennuliikluse lennureeglite kohase õhusõiduki lendamise korral järgitakse komisjoni määruses 923/2012 ja lennundusseaduses sätestatud nõudeid.

  (3) Lõikes 1 nimetatud operatiivse lennuliikluse lennureeglite kohase õhusõiduki lendamise korral järgitakse komisjoni määruses 923/2012 sätestatud nõudeid koos käesoleva määrusega sätestatud operatiivse lennuliikluse lennureeglitega nii, et õhusõiduki käitamine kujutaks võimalikult väikest ohtu üldisele lennundusohutusele, isikutele, varale või teistele õhusõidukitele.

  (4) Operatiivse lennuliikluse reegleid kohaldatakse Kaitseväe õhusõidukite, aeronavigatsiooniteenust osutavate ja lennuvälja käitavate üksuste, NATO liikmesriikide ja teiste riikide, kellega Eesti teeb sõjalist koostööd, sõjalise otstarbega õhusõidukite ning NATO või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni egiidi all käitatavate õhusõidukite lendude suhtes.

§ 38.  Aeronavigatsiooniteenuse osutamine

  (1) Lennuliikluse teenindamise kaitselennunduses tagab sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutaja või Kaitseväe lennuliiklusteeninduse üksus.

  (2) Kaitseväe lennuliiklusteeninduse üksus võib osutada Eesti õhuruumis sertifitseerimata aeronavigatsiooniteenust peamiselt selleks, et teenindada kaitselennunduse operatiivset lennuliiklust.

  (3) Sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutaja võib osutada lennuliiklusteenindust kaitselennunduse operatiivsele lennuliiklusele, kui vastavad lennujuhtimise protseduurid on kooskõlastatud Kaitseväega.

2. jagu Operatiivse lennuliikluse lennureeglid 

§ 39.  Minimaalne lennukõrgus

  (1) Minimaalsest visuaallennukõrgusest madalamal võib lennata üksnes juhul, kui seda nõuab lennuülesanne. Mehitatud õhusõidukiga lennates tuleb sellisel juhul järgida §-s 49 sätestatud madallennu lennureegleid.

  (2) III kategooria mehitamata õhusõidukiga ei või lennata tootjaorganisatsiooni seatud minimaalsest lennukõrgusest madalamal.

§ 40.  Mehitamata õhusõiduki maksimaalne lennukõrgus

  (1) I kategooria mehitamata õhusõiduk võib lennata kuni lennukõrguseni 400 jalga (120 meetrit) maa- või veekogu pinnast.

  (2) II kategooria mehitamata õhusõiduk võib lennata kuni lennukõrguseni FL195.

  (3) III kategooria mehitamata õhusõiduki maksimaalseks lennukõrguseks on tootjaorganisatsiooni seatud lennukõrgus.

§ 41.  Õhusõidukist esemete ja ainete viskamise, puistamise või piserdamise nõuded

  (1) Õhusõidukilt võib esemeid või aineid visata, puistata või piserdada järgmistel juhtudel:
  1) õhusõiduki käitamise ohutuse tagamine;
  2) sõjaväeline väljaõpe;
  3) päästetööd.

  (2) Õhusõidukilt võib esemeid või aineid visata, puistata või piserdada vaid sellekohaseks tegevuseks eraldatud õhuruumi osas või kontrollimata õhuruumis sõjaväelise väljaõppe alal, välja arvatud lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse korral.

  (3) Lõikes 2 sätestatud sobiva õhuruumi osa määramiseks hindab Kaitseväe struktuuriüksus, kelle ülesanne on korraldada lennundusohutuse tagamist kaitselennunduses, tegevuse ohutust ja rakendab ohutusmeetmeid, et ei tekiks põhjendamatut ohtu teistele õhuruumi kasutajatele, keskkonnale, maapinnal asuvatele inimestele ega nende varale.
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

§ 41¹.  Langevarjuhüpete korraldamine

  (1) Kaitsevägi koostab kaitselennunduse langevarjunduse ohutuseeskirja, milles on kirjeldatud langevarjuhüpete ohutuks sooritamiseks rakendatavad protseduurireeglid, ohutusnõuded, vajalik varustus ja muud nõuded, samuti langevarjurile, langevarjuinstruktorile ja hüppemeistrile kehtestatud kvalifikatsiooninõuded.

  (2) Igal langevarjuhüppeid korraldaval üksusel ja asutusel peab olema lisaks lõikes 1 nimetatud ohutuseeskirjale koostatud ja kehtestatud langevarjunduse käsiraamat, mis täpsustab lõikes 1 nimetatud ohutuseekirja, võttes arvesse üksuse või asutuse poolt täidetavate ülesannete omapära.
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

§ 42.  Demonstratsioonlennu korraldamise nõuded

  Demonstratsioonlennu korraldamisel tuleb arvesse võtta õhuruumi klassifikatsiooni ja asjakohase lennuliiklusteeninduse üksuse juhiseid. Demonstratsioonlennu plaan tuleb kooskõlastada Kaitseväe struktuuriüksusega, kelle ülesanne on korraldada lennundustegevust, ja vajaduse korral Transpordiametiga.
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

§ 43.  Mehitatud õhusõidukite grupilennu korraldamise nõuded

  (1) Standardses grupilennus ei tohi lennugrupis osalev õhusõiduk olla grupilennu juhi õhusõidukist kaugemal kui üks meremiil (1852 meetrit) külg- ja pikisuunas ning 100 jalga (30 meetrit) kõrgussuunas.

  (2) Mittestandardseks grupilennuks loetakse grupilendu, kui vähemalt üks lõikes 1 sätestatud vahemaadest grupilennus osalevate õhusõidukite vahel erineb.

  (3) Mittestandardses grupilennus võib kahe grupilennus osaleva õhusõiduki maksimaalne lubatud horisontaalne vahemaa olla kolm meremiili (5600 meetrit) ja vertikaalne vahemaa 1000 jalga (300 meetrit), juhul kui lennujuhtimisüksusega ei ole kokku lepitud teisiti.

  (4) Õhusõidukite või grupilendude ühinemisel grupilennuks kontrollitavas õhuruumis võivad õhusõiduki kaptenid või grupilendude juhid vabastada lennujuhtimisüksuse hajutusmiinimumide säilitamise kohustusest ning võtavad vastutuse õhusõiduki ohutu käitamise eest.

  (5) Grupilennu juht määrab grupilennu stardiks või maandumiseks lennugrupis osalevate õhusõidukite või lennugruppide vahelise intervalli ajas või vahemaas ning teavitab sellest lennuliiklusteeninduse üksust. Grupilennu stardil ja maandumisel käsitleb lennuliiklusteeninduse üksus seda ühe õhusõidukina.

  (6) Õhusõidukit on lubatud õhus tankida. Selleks tegevuseks hindab Kaitsevägi selle ohutust ja kohaldab ohutusmeetmeid, et ei tekiks põhjendamatut ohtu teistele õhuruumi kasutajatele, keskkonnale, maapinnal asuvatele inimestele ega nende varale.

§ 44.  Mehitamata õhusõidukite grupilennu korraldamise nõuded

  (1) Mehitamata õhusõiduki osalemine §-s 43 nimetatud grupilennus on keelatud.

  (2) Mehitamata õhusõiduk võib osaleda grupilennus, kui selles osalevad ainult spetsiaalselt selleks konstrueeritud mehitamata õhusõidukid.

  (3) Mehitamata õhusõidukitest koosneva grupilennu stardil ja maandumisel tuleb järgida § 43 lõikes 5 sätestatud nõuet.

§ 45.  Eesõiguse andmine grupilennule

  Üksi lendav õhusõiduk peab andma teed grupilennule ning hoidma grupilennu suhtes ohutut kaugust.

§ 46.  Õhusõiduki käitamine keelu- ja piirangualas
[Kehtetu - RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

§ 47.  Õhusõiduki tulede kasutamine

  (1) Kõigil ruleerivatel ja lendavatel õhusõidukitel peavad olema sisse lülitatud navigatsioonituled, kokkupõrke hoiatustuled öösel ja madallennu ajal päeval, välja arvatud juhul, kui:
  1) need segavad või tõenäoliselt segavad lennuülesande rahuldavat täitmist;
  2) need segavad või tõenäoliselt segavad õhusõiduki vaatlemist väljastpoolt;
  3) seda nõuab lennuülesanne.

  (2) Lõikes 1 sätestatud erandi kasutamisel peab õhusõiduki kapten asjakohast Kaitseväe üksust sellest eelnevalt teavitama.

§ 47¹.  Visuaallennu korraldamise üldnõuded

  (1) VFR-lennuks vajalikke meteoroloogilisi miinimumnõudeid võib vähendada ainult juhul, kui seda nõuab lennuülesanne või kui see on lubatud käesoleva määrusega.

  (2) VFR-lendude käitamiseks peavad üksuses olema kehtestatud asjakohased lennuprotseduurid, mis tuleb enne kehtestamist kooskõlastada ka kaitselennunduse üle järelevalvet tegeva üksusega.

  (3) Lõikes 2 nimetatud lennuprotseduuride koostamisel tuleb arvesse võtta riskianalüüsi, et tagada lennuohutus kogu lennu vältel.

  (4) VFR-lennul järgitakse §-s 49 sätestatud madallennu lennureegleid.
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

§ 48.  Visuaallend öösel

  (1) Öösel võib VFR-lendu käitada järgmistel tingimustel:
  1) esitada tuleb lennuplaan, kui lend suundub lennuväljast kaugemale ja ükski Kaitseväe asjakohane üksus ei jälgi seda lendu;
  2) jälgida tuleb raadiosidet asjaomase lennuliiklusteeninduse üksusega kogu lennu ajal, välja arvatud juhul, kui lennatakse Kaitseväe jaoks eraldatud õhuruumis;
  3) täidetud peavad olema VFR-lennuks vajalikud meteoroloogilised miinimumnõuded, maapind peab olema piloodile pidevalt nähtav ning lennata tuleb kiirusel, mis võimaldab piisavalt hästi jälgida muud lennuliiklust ja võimalikke takistusi kokkupõrgete vältimiseks;
  4) öövaatlusseadmetega lendamisel peavad olema täidetud VFR-lennuks vajalikud meteoroloogilised miinimumnõuded, mis on kehtestatud päeval lendamiseks.

  (2) II kategooria mehitamata õhusõidukiga öösel lendamisel peavad olema täidetud lõike 1 punktis 4 sätestatud meteoroloogilised miinimumnõuded.

§ 49.  Madallennureeglid

  (1) Madallennu minimaalne lennukõrgus määratakse lennuülesandega, kuid see ei ole kõrgem kui 2000 jalga (600 meetrit) maa- või veepinnast.

  (2) Madallennu planeerimisel tuleb arvesse võtta järgmisi nõudeid:
  1) võimaluse korral välditakse tiheasustusalasid;
  2) minimaalne lennukõrgus tiheasustusalal kohal on 500 jalga (152 meetrit);
  3) lend tiheasustusala kohal minimaalsest lennukõrgusest madalamal tuleb eelnevalt kooskõlastada Kaitseväega ja vajaduse korral Lennuametiga;
  4) lennu kõikidel etappidel peab olema võimalik hädamaanduda tiheasustusaladest eemal.

  (3) Madallennu marsruudi planeerimisel tuleb plaanitavast lennukõrgusest lähtudes kasutada ajakohast marsruudikaarti või peab kavandatav marsruut või piirkond olema eelnevalt kontrollitud, kuid mitte varem kui seitse päeva enne madallennu toimumist. Öise madallennu planeerimisel peavad olema täidetud mõlemad nimetatud tingimused.

  (4) Madallennu planeerimisel peab õhusõiduki piloot tähistama marsruudikaardil takistused, mis jäävad:
  1) reaktiiv- ja propellerlennuki marsruudijoonest 4,32 meremiili (8000 meetri) raadiusesse;
  2) kopteri marsruudijoonest 2,7 meremiili (5000 meetri) raadiusesse.

§ 50.  Eri-VFR-lennud lähialas

  (1) Kaitseväe lennujuhtimisüksus võib anda loa eri-VFR-lennuks lähialas, kui nähtavus lähialas on vähemalt 1500 meetrit. Kopteri puhul peab nähtavus olema vähemalt 800 meetrit.

  (2) Kaitseväe lennujuhtimisüksuse luba peab tagama hajutatuse lendude vahel, välja arvatud juhul, kui õhusõidukid lendavad operatiivse lennuliikluse reeglite järgi ja õhusõidukite kaptenid võtavad vastutuse õhusõiduki ohutu käitamise eest.

§ 51.  Mehitamata õhusõiduki lendamine instrumentaallennureeglite järgi

  III kategooria mehitamata õhusõidukiga lennatakse komisjoni määruse 923/2012 lisa punktides SERA.5015, SERA.5020 ja SERA.5025 kehtestatud instrumentaallennureeglite järgi.

§ 52.  Kiirusepiirangute erandid

  (1) Lendudele madalamal kui FL100 kehtib indikaatorkiiruse piirang 250 sõlme, välja arvatud:
  1) õhusõiduki tehnilistel või ohutusalastel põhjustel;
  2) juhul, kui see on lennuülesandega määratud teisiti;
  3) treeninglennul eraldatud õhuruumis;
  4) lennujuhtimisüksuse asjakohasel korraldusel.

  (2) Lõikes 1 loetletud erandite korral ei tohi madalamal kui FL100 lennata suuremal indikaatorkiirusel kui 550 sõlme või suuremal kiirusel kui 0,9 M, olenevalt sellest, kumb saavutatakse varem.

§ 53.  Nõuded õhusõiduki sidele ja sekundaarradari transpondrile

  (1) Operatiivse lennuliikluse reeglite kohase lennu korral peab piloot:
  1) looma kahepoolse raadioside lennujuhtimisüksusega vastavalt komisjoni määruse 923/2012 lisa punktis SERA.6001 sätestatud õhuruumi klassi nõuetele või Kaitseväe asjakohase üksusega, kes edastab lennujuhtimisüksusele lennuohutuse tagamiseks vajalikud lennuandmed, kui ei ole kokku lepitud teisiti;
  2) võimaluse korral säilitama pideva õhk-maa-kõneside valve hädaolukorra VHF- või UHF-raadiosagedustel 121,5 MHz või 243 MHz.

  (2) Raadiosidehäire korral tegutseb õhusõiduki kapten Chicago konventsiooni lisades 2 ja 10 sätestatud reeglite kohaselt.

  (3) Grupilennu puhul edastab sekundaarradari transpondri koodi grupilennu juht või koodid grupilennus osalevad õhusõidukid vastavalt lennujuhtimisüksuse juhistele.

  (4) Kui mehitamata õhusõidukil puudub lõikes 1 nimetatud võime, tuleb tagada kaugpiloodiga ühenduse võtmise võimalus muul viisil, muu hulgas ka siis, kui õhusõiduk on seadistatud lendama autonoomselt.
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

§ 54.  Õhukokkupõrke vältimise süsteemi kasutamine

  (1) Kui õhusõiduk on varustatud liiklusohust hoiatamise ja kokkupõrke vältimise süsteemiga, peab see üksi lendaval õhusõidukil Kaitseväe jaoks eraldatud õhuruumist väljaspool lendamisel olema sisse lülitatud.

  (2) Standardse grupilennu korral, kui kõik õhusõidukid on varustatud õhukokkupõrke vältimise süsteemiga, võib sekundaarradari transponder olla sisse lülitatud ainult grupilennu juhil.

5. peatükk Reisijate- ja kaubavedu 

§ 55.  Reisijatevedu lennuterminali kaudu

  (1) Reisija läheb üldjuhul õhusõiduki, mis ei ole mehitamata õhusõiduk, pardale lennuterminali kaudu, kus talle tehakse lennueelne julgestuskontroll.

  (2) Enne õhusõiduki pardale lubamist tuleb reisija registreerida lennule. Selleks peab tegema vähemalt järgmisi toiminguid või tegevusi:
  1) reisija lennule registreerimise koht on üldjuhul lennuterminal, kui lennule registreeritakse lennuväljal;
  2) koostatakse reisijate nimekiri, kus on kirjas vähemalt iga reisija ees- ja perekonnanimi;
  3) reisijate nimekiri antakse muu hulgas ka lennuterminali teenindavale töötajale.

  (3) Meeskonnaliikmete nimekiri koostatakse, kui see on nõutav lennu väljumise lennujaamas kehtestatud nõuete kohaselt.

  (4) Kui reisijad veetakse väljapoole Schengeni ala või nad saabuvad väljastpoolt Schengeni ala, tehakse vajaduse korral koostööd Politsei- ja Piirivalveametiga.

  (5) Reisija õhusõiduki pardale minek, sealhulgas ootesaalis ootamine, ja pardalt tulek toimub lennuterminalis kehtestatud korra kohaselt.

  (6) Õhusõiduki pardal on reisija kohustatud täitma õhusõiduki meeskonnaliikmete esitatud nõudeid. Reisijale tuleb tutvustada tema lennuohutuse tagamise nõudeid, sealhulgas seda, kuidas käituda hädaolukorras.

§ 56.  Reisijatevedu lennuterminali kasutamata

  (1) Kui reisija läheb õhusõiduki, mis ei ole mehitamata õhusõiduk, pardale lennuterminali kasutamata:
  1) koostatakse reisijate nimekiri, kus on kirjas vähemalt iga reisija ees- ja perekonnanimi;
  2) reisijate nimekiri antakse muu hulgas struktuuriüksuse kätte, kelle juurest lend väljub;
  3) tutvustatakse, kuidas ohutult õhusõidukile läheneda ja sellest eemalduda;
  4) tutvustatakse reisija lennuohutuse tagamise nõudeid, sealhulgas seda, kuidas hädaolukorras käituda;
  5) tagatakse, et õhusõiduki käivitamisel ei ole õhusõiduki lähiümbruses kõrvalisi isikuid.

  (2) Lennueelse julgestuskontrolli eest vastutab õhusõiduki kapten.

§ 57.  Kaubaveo üldnõuded

  (1) Kaubavedu toimub kooskõlas Chicago konventsiooniga ja NATO asjakohaste standardite kohaselt, arvestades käesoleva määruse erisusi.

  (2) Lõikest 1 võib teha põhjendatud erandi käesoleva määruse lisas 2 sätestatud juhtudel, kui Kaitsevägi lubab reisijate või kauba koos vedamist samas õhusõidukis või samas õhusõiduki ruumis. Sellistel juhtudel peab olema tagatud õhusõiduki käitamise, õhusõiduki meeskonna ja reisijate ohutus.

  (3) Lõikes 2 nimetatud erandit võib taotleda ainult järgmiste sündmuste korral:
  1) sõjaväeline väljaõpe;
  2) riigi sõjaline kaitsmine;
  3) rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemine.

§ 58.  Mehitamata õhusõidukiga kaubavedu

  (1) Mehitamata õhusõidukiga võib üldjuhul vedada kaupa, mis ei kuulu Chicago konventsiooni kohaselt ohtliku kauba hulka.

  (2) Kaup, mida veetakse mehitamata õhusõidukiga, peab olema varustatud GPS-süsteemiga.

  (3) Relvi, laskemoona ja lahingumoona võib üldjuhul mehitamata õhusõidukiga vedada ainult sõjaväelise väljaõppe alal.

§ 59.  Reisija vedamiseks erandi taotlemine

  (1) Kui reisija vedamiseks või reisija vedamiseks koos kaubaga samas õhusõidukis on vaja taotleda erandit, tuleb reisija õhusõiduki pardale lubamiseks taotleda luba struktuuriüksusest, kelle:
  1) valduses on Kaitseväe õhusõiduk;
  2) ülesanne on osutada Kaitseväele logistilist toetust ja toetusteenust, kui lennuks kasutatav õhusõiduk ei kuulu Kaitseväele ega ole Kaitseväe valduses.

  (2) Kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud taotlus peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:
  1) reisija ees- ja perekonnanimi ning isikukood või sünniaeg;
  2) reisi eesmärk;
  3) õhusõiduki andmed, sealhulgas selle registreerimisnumber;
  4) lennunumber, kui see on teada;
  5) taotluse esitaja ees- ja perekonnanimi, auaste ja struktuuriüksuse nimetus.

  (3) Kirjalik erandi andmise luba peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:
  1) reisija ees- ja perekonnanimi ning isikukood või sünniaeg;
  2) reisi eesmärk;
  3) õhusõiduki andmed, sealhulgas selle registreerimisnumber;
  4) lennunumber, kui see on teada;
  5) erandi kehtivuse kuupäev;
  6) loaandja ees- ja perekonnanimi ning auaste.

  (4) Erandi andmisest keeldumist ei pea põhjendama.

§ 60.  Kauba vedamiseks erandi taotlemine

  (1) Kui kauba vedamiseks on vaja taotleda erandit, tuleb esitada asjakohane taotlus struktuuriüksusele, kelle ülesandeks on korraldada lennundustegevust Kaitseväes.

  (2) Kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud taotlus peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:
  1) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ohtlike kaupade veoks antud soovituste kohane ohtliku aine või eseme identifitseerimisnumber ja klassifikatsioon;
  2) kauba täisnimetus;
  3) pakendi kirjeldus ja kogus, sealhulgas märgitud lõhkeaine netokogus iga pakendi kohta;
  4) saatja andmed;
  5) saaja andmed;
  6) õhusõiduki andmed, sealhulgas selle registreerimisnumber;
  7) lennunumber, kui see on teada;
  8) lennu eesmärk vastavalt § 57 lõikele 3;
  9) taotluse esitaja ees- ja perekonnanimi, auaste ja struktuuriüksuse nimetus.

  (3) Kirjalik erandi andmise luba peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:
  1) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ohtlike kaupade veoks antud soovituste kohane ohtliku aine või eseme identifitseerimisnumber ja klassifikatsioon;
  2) kauba täisnimetus;
  3) pakendi kirjeldus ja kogus, sealhulgas märgitud lõhkeaine netokogus iga pakendi kohta;
  4) saatja andmed;
  5) saaja andmed;
  6) õhusõiduki andmed, sealhulgas selle registreerimisnumber;
  7) lennunumber, kui see on teada;
  8) erandi kehtivuse kuupäev;
  9) loaandja ees- ja perekonnanimi ning auaste.

  (4) Kui taotletakse erandit reisija ja kauba veoks samas õhusõidukis, märgitakse lõikes 3 sätestatud loale ka § 59 lõike 3 punktides 1 ja 2 sätestatud andmed.

  (5) Erandi andmisest keeldumist ei pea põhjendama.

6. peatükk Lennundusjulgestuse nõuded 

§ 61.  Lennundusjulgestuse nõuete kohaldamine

  (1) Käesolevas peatükis sätestatud lennundusjulgestuse, sealhulgas lennueelse julgestuskontrolli nõudeid kohaldatakse ainult Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuse kasutuses oleva lennuvälja ja kopteriväljaku ning mehitamata õhusõiduki juhtimiskeskuse suhtes.
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

  (2) Sertifitseeritud lennuväljal või kopteriväljakul, mida kasutatakse peamiselt tsiviillennunduses, lähtutakse sellel lennuväljal või kopteriväljakul kehtestatud lennundusjulgestuse reeglitest, välja arvatud juhul, kui see lennuväli või selle osa või kopteriväljak on antud ainult Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuse kasutusse. Viimati nimetatud juhul kohaldatakse asjaomase lennuvälja või selle osa või kopteriväljaku suhtes käesoleva määrusega sätestatud lennundusjulgestuse nõudeid.
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

§ 62.  Lennundusjulgestuse üldnõuded

  (1) Lennundusjulgestuses lähtutakse Kaitseväe korralduse seadusega Kaitseväe julgeolekualale kehtestatud nõuetest ja käesolevas määruses sätestatud nõuetest.

  (2) Lennundusjulgestuse nõudeid kohaldatakse:
  1) lennuvälja, sealhulgas lennuterminali suhtes;
  2) kopteriväljaku suhtes;
  3) mehitamata õhusõiduki juhtimiskeskuse suhtes;
  4) väljuva lennu suhtes;
  5) saabuva lennu suhtes, kui lähtelennuväljal ei kohaldata samaväärseid lennundusjulgestuse nõudeid, nagu on kehtestatud lennundusseaduse või käesoleva määrusega;
  6) isikute suhtes, kes töötavad või viibivad lennuvälja territooriumil.

  (3) Tuginedes julgeolekuohu hinnangule, võib kohaldatavates lennundusjulgestuse nõuetes, mida rakendatakse lõike 2 punktides 1–5 loetletud juhtudel, teha erandeid.

  (4) Kaitseväe või Kaitseliidu territooriumile sisenemisel tehakse vajaduse korral isikute ja nende asjade ning kauba läbivaatus, tuginedes julgeolekuohu hinnangule.
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

  (5) Lennuvälja või kopteriväljaku ala tuleb muust alast eraldada, kui seda on vaja julgeolekuohu hinnangu kohaselt või muul põhjusel.

  (6) Õhusõidukisse ei või panna lasti, kui lasti puhul ei ole tehtud lennueelset julgestuskontrolli või lasti omanik ei ole ise julgestuskontrolli meetmeid kohaldanud või nende kohaldamist kinnitanud või õhusõiduki kapten ei ole võtnud lasti eest vastutust.

  (7) Kaitseväe struktuuriüksus, kelle ülesannete hulka kuulub lennundusjulgestuse korraldamine Kaitseministeeriumi valitsemisalas, koostab keelatud ainete ja esemete loetelu, mida ei või lennuvälja või kopteriväljaku territooriumile tuua või õhusõiduki pardale pagasis kaasa võtta.

§ 63.  Lennundusjulgestus lennuterminalis

  (1) Lennuterminalis kohaldatakse Kaitseväe korralduse seaduses kehtestatud Kaitseväe julgeolekuala meetmeid. Selles osas, mille kohta Kaitseväe korralduse seaduses puuduvad meetmed, rakendatakse lennundusseaduses, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 300/2008, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2320/2002 (ELT L 97, 09.04.2008, lk 72–84) või Euroopa Komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 2015/1998, millega nähakse ette lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamise üksikasjalikud meetmed (ELT L 299, 14.11.2015, lk 1–142) sätestatud nõudega samaväärset nõuet või käesolevas määruses sätestatud nõuet.

  (2) Lennueelset läbivaatust ei tehta üldjuhul pagasi osale, mille moodustavad relvad või muu kaitseväelase erivarustus.

  (3) Õhusõiduki pagasis keelatud ainete ja esemete suhtes võib teha erandeid, kui ainet või eset on vaja kasutada lennuülesande või reisijana pardal olevale kaitseväelasele antud ülesande täitmiseks.

§ 64.  Lennundusjulgestus mehitamata õhusõiduki juhtimiskeskuses

  (1) Mehitamata õhusõiduki juhtimiskeskuses tuleb kohaldada asjakohaseid julgestusmeetmeid, mis kaitsevad juhtimiskeskust:
  1) füüsiliste ohtude või sabotaaži eest;
  2) ohtude eest sidesüsteemidele ja muude küberohtude eest.

  (2) Kui lendu on plaanitud juhtima kaks või enam juhtimiskeskust, peavad kõik juhtimiskeskused olema samal ajal kogu mehitamata õhusõiduki lennu käitamise vältel julgestatud.

§ 65.  Julgestusmeetmed lennu ajal

  Lennu ajal tuleb võimalikku ohtu kujutava reisija suhtes kohaldada asjakohaseid julgestusmeetmeid.

§ 66.  Lennundusjulgestuse eeskirja ja juhendi koostamise kohustus

  (1) Kaitseväe struktuuriüksus, kelle ülesannete hulka kuulub lennundusjulgestuse korraldamine Kaitseministeeriumi valitsemisalas, peab koostama lennundusjulgestuse eeskirja, milles kirjeldatakse meetodeid ja menetlusi, mida lennuvälja, lennuterminali, kopteriväljaku ja mehitamata õhusõiduki juhtimiskeskuse käitamisel järgitakse.

  (2) Lennundusjulgestuse eeskiri peab sisaldama muu hulgas sisemise kvaliteedikontrolli sätteid selle kohta, kuidas kontrollitakse nende meetodite ja menetluste täitmist.

  (3) Struktuuriüksus või asutus, kes kasutab oma ülesannete täitmisel mehitamata õhusõidukeid, koostab oma üksuse jaoks lennundusjulgestuse juhendi, mis lähtub lõikes 1 nimetatud lennundusjulgestuse eeskirjast.
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

  (4) Lennundusjulgestuse eeskiri esitatakse Kaitseministeeriumile.
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

7. peatükk Kaitselennunduse rajatiste nõuded 

§ 67.  Kaitselennunduse rajatise nõuete kohaldamine

  (1) Käesolevat peatükki kohaldatakse Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuse valduses oleva lennuvälja, kopteriväljaku ja muu kaitselennunduse õhusõiduki käitamiseks valitud ala suhtes, kui käesoleva määrusega ei ole sätestatud teisiti.
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

  (2) Käesoleva peatüki nõudeid ei kohaldata liikuvate seireseadmete suhtes.

§ 68.  Kaitselennunduse rajatise kasutamise üldnõuded

  (1) Kaitseväe lennuvälja ja kopteriväljakut ei või kasutada ärilise lennutranspordi käitamiseks, välja arvatud Kaitseväe ja Kaitseliidu valduses olevate tsiviilõhusõidukite käitamiseks, õhusõiduki hädamaandumiseks või muul juhul Kaitseväe juhataja või tema volitatud isiku loal.

  (1¹) Kaitseliidu lennuvälja ja kopteriväljakut võib anda kasutada eraõiguslikule isikule, kui see ei takista Kaitseväe või Kaitseliidu sõjalise väljaõppe või muu ülesande täitmist.
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

  (2) Tagatud peab olema, et lennuvälja või selle osa või kopteriväljakut ei kasuta õhusõiduk, mille jaoks lennuväli või kopteriväljak ja selle käitamise reeglid ei ole tavaolukorras ette nähtud, välja arvatud õhusõiduki hädaolukorras maandumine või muu põhjus, mis peab olema iga kord välja selgitatud.

  (3) Struktuuriüksus, kelle territooriumil asub lennuväli, kopteriväljak või kopteriplats, peab määrama üksuse, kes hooldab lennuvälja, kopteriväljakut või kopteriplatsi, ja tagama selleks vahendid.

  (4) Struktuuriüksus, kelle territooriumil asub lennuväli, kopteriväljak või kopteriplats, peab oma territooriumil ehitiste ja haljastuse planeerimisel arvesse võtma seal asuva lennuvälja, kopteriväljaku või kopteriplatsi ohutu käitamise võimaldamist.

§ 69.  Kopteriväljaku ja kopteriplatsi rajamise ja hooldamise nõuded

  (1) Kopterite stardiks ja maandumiseks kasutatavad alad jagunevad järgmiselt:
  1) kopteriväljakud;
  2) kopteriplatsid.

  (2) Kopteriväljaku rajamisel lähtutakse lennundusseaduse § 36 lõike 2 alusel kehtestatud määruse või asjakohaste NATO standardite nõuetest.

  (3) Kopteriplatsi, sealhulgas ajutise kopteriplatsi asukoha valimisel peab arvesse võtma, et kopteri maandumine ja õhkutõusmine oleks ohutu ja et oleks tagatud õhusõiduki vajalik kaugus kopteriplatsi ümbruses olevatest takistustest.

  (4) Kopteriplatsi, sealhulgas ajutise kopteriplatsi rajamisel, käitamisel ja hooldamisel lähtutakse vajaduse korral NATO asjakohaste standardite nõuetest.

  (5) Kopteriplatsil peab olema teabeleht, milles on kirjeldatud vähemalt kopteriplatsi asukoha koordinaadid ja lähimad takistused ning lisatud maa-ala kaart. Teabeleht peab asuma nii struktuuriüksuses, mille territooriumil kopteriplats asub, kui ka struktuuriüksuses, kelle ülesannete hulka kuulub lennundustegevuse korraldamine Kaitseväes.

§ 70.  Nõuded lennuvälja liiklusalale

  (1) Lennuväljal õhusõidukite maandumiseks, stardiks, ruleerimiseks ja parkimiseks määratud alal (edaspidi koos liiklusala) peavad olema täidetud vähemalt järgmised tingimused:
  1) liiklusala osade mõõtmed ja omadused, sealhulgas ala kandetugevus ja pinnaomadused, sobivad seda kasutavate õhusõidukite jaoks;
  2) liiklusalalt on vesi ära juhitud nii, et ei teki seisvat vett, mis võib ohustada õhusõiduki käitamist;
  3) liiklusala kalle ja kaldemuutused ei ohusta õhusõiduki käitamist;
  4) liiklusalal ei ole takistusi, mis võivad ohustada õhusõiduki käitamist;
  5) mitme maandumis- ja stardiala korral on need planeeritud nii, et nende kasutamisel ei teki õhusõiduki käitamisele ülemäärane oht.

  (2) Õhusõidukite ruleerimiseks või parkimiseks mõeldud aladel tuleb arvesse võtta lõike 1 punktides 1–4 sätestatud tingimusi, sealhulgas seda, kuhu on alal lubatud paigutada õhusõidukite jaoks vajalikke seadmeid ja vahendeid.

  (3) Lennuvälja liiklusalal tuleb kohaldada selliseid meetmeid, mis takistavad volitamata isikutel ja sõidukitel ning õhusõiduki käitamise ajal õhusõidukile ohtu kujutavate loomade sisenemist liiklusalale.

  (4) Peale lõigetes 1–3 sätestatu tuleb lennuvälja liiklusala planeerimisel ja rajamisel lähtuda Chicago konventsiooni lisas 14 või NATO asjakohastes standardites sätestatud tehnilistest nõuetest.

§ 71.  Lennuprotseduuride väljatöötamine

  (1) Lennuväljale või kopteriväljakule maandumisel läheneva või lennuväljalt või kopteriväljakult startiva õhusõiduki kaitsmiseks tuleb kehtestada lennuprotseduurid, mis tagavad õhusõiduki vajaliku kauguse lennuvälja või kopteriväljaku ümbruses olevatest takistustest.

  (2) Lõikes 1 nimetatud lennuprotseduurid jagunevad visuaallennu- ja instrumentaallennuprotseduurideks.

  (3) Lennuprotseduuride väljatöötamisel juhindutakse järgmistest dokumentidest:
  1) Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni dokumendi nr 8168 „Aeronavigatsiooniteenistuste protseduurid – õhusõidukite lennud” (PANS-OPS) II köide;
  2) NATO standard „NATO lisa Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni dokumendi 8168 – OPS/611 köide II juurde, instrumentaallähenemis- ja instrumentaalväljumisprotseduuride väljatöötamine – AATCP-1” (STANAG 3759);
  3) NATO standard „NATO lennuväljade standardsed lennuliikluse protseduurid – AATMP-06” (STANAG 3297).

  (4) Kui lennuprotseduuri väljatöötamisel ei järgita lõikes 3 nimetatud nõudeid, tuleb koostada riskianalüüs protseduuri selle osa kohta, mis erineb lõikes 3 sätestatud nõuetest, et tagada jätkuv lennuohutus.

  (5) Lennuprotseduurid, välja arvatud need lennuprotseduurid, mis töötatakse välja riigi sõjalisel kaitsmisel või rahvusvahelises sõjalises operatsioonis kasutamiseks, avalikustatakse Kaitseväe veebilehel.

  (6) Kui lennuprotseduurid töötatakse välja Kaitseväe kasutuses olevale lennuväljale muus organisatsioonis või asutuses kui Kaitsevägi, tuleb need esitada Kaitseväele kooskõlastamiseks.

  (7) Visuaal- ja instrumentaallennuprotseduurid tuleb läbi vaadata ja neid vajadusel muuta, kui:
  1) muutub mõni lennuprotseduuride väljatöötamise aluseks olnud kriteerium;
  2) lennuvälja lähiümbrusesse ehitatakse või rajatakse takistus, mis võib takistada seniste protseduuride kasutamist;
  3) möödas on viis aastat protseduuride väljatöötamisest või viimasest läbivaatamisest.

§ 72.  Nõuded lennuvälja ja kopteriväljaku navigatsiooni- ja seireseadmete ohutuks käitamiseks

  (1) Tagada tuleb, et lennuvälja või kopteriväljaku ohutusega seotud varustus toimib nõuetekohaselt ega põhjusta rikke korral lennundusohutusele lubamatut riski. Selleks tuleb kohaldada asjakohaseid kaitsemeetmeid.

  (2) Vahendite ja nende elektritoitesüsteem peab olema projekteeritud nii, et nende rikke korral ei edastata kasutajale asjakohatut, eksitavat või puudulikku teavet ega katke olulised teenused.

  (3) Kiirgusallikad või liikuvad või püsivalt paigaldatud esemed ei tohi häirida ega halvendada lennunduse side-, navigatsiooni- ega seiresüsteemide toimimist.

§ 73.  Nõuded lennuvälja ja kopteriväljaku ohutuks käitamiseks

  (1) Lennuvälja või kopteriväljaku käitamisel tuleb tagada õhusõiduki ohutu käitamine lennuväljal või kopteriväljakul. Selleks tuleb muu hulgas vähemalt:
  1) rakendada ohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise süsteemi;
  2) vajaduse korral tähistada lennuvälja või kopteriväljaku ümbruses olevad takistused ja varustada need hoiatustuledega, mis on nähtavad muu hulgas ka öövaatlusseadmetega;
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]
  3) koostada lennuvälja või kopteriväljaku hädaolukordade lahendamise plaan;
  4) tagada lennuliiklusala ja muu asjakohase ala piisav hooldus ning asjakohaste käitamisprotseduuride olemasolu;
  5) tagada kvaliteedi- ja ohutusjuhtimissüsteemi olemasolu.

  (2) Lennuväljal ja kopteriväljakul peavad olema tagatud sellel kasutatavatele õhusõidukitele vastav pääste- ja tuletõrjeteenus, mis suudab reageerida intsidendi või õnnetuse korral vajaliku kiirusega, ning intsidendi või õnnetuse iseloomu arvestav isikkoosseis, varustus ja kustutusvahendid.

§ 74.  Lennuvälja ja kopteriväljaku hooldamise nõuded

  (1) Lennuvälja ja kopteriväljaku rajatiste nõuetekohaseks säilimiseks ja lennuohutuse tagamiseks peab olema koostatud lennuvälja või kopteriväljaku rajatiste hooldusjuhend.

  (2) Lennuvälja ja kopteriväljaku hoolduse käigus tuleb muu hulgas kontrollida kogu liiklusala pinda, sealhulgas kattematerjale, piirnevaid alasid ja sademevee äravoolu, ning hinnata regulaarselt nende olukorda.

  (3) Lõikes 2 nimetatud nõude täitmiseks:
  1) puhastatakse kogu liiklusala pinda, et vältida või kõrvaldada lahtisi ja muid esemeid, mis võiksid kahjustada õhusõidukeid või nende süsteemide käitamist;
  2) vähendatakse liiklusalal ohtlike kahjustuste tekkimise võimalust;
  3) parandatakse raja või selle osa hõõrdumist, kui hõõrdetegur on alla hõõrdetaseme miinimumi;
  4) tehakse vajaduse korral muid asjakohaseid tegevusi.

§ 75.  Lennuvälja ja kopteriväljaku käsiraamatu koostamise kohustus

  (1) Lennuväljal ja kopteriväljakul peab olema käsiraamat. Käsiraamatu koostamisel tuleb lähtuda vähemalt lennundusseaduse § 35¹ lõike 2 alusel määrusega käsiraamatu sisule kehtestatud nõuetest.

  (2) Lennuvälja ja kopteriväljaku käsiraamatu eksemplar või selle osa peab asuma:
  1) lennuväljal või kopteriväljakul;
  2) Kaitseväes lennuväljade ja kopteriväljakute eest vastutavas üksuses;
  2¹) Kaitseliidus lennuväljade ja kopteriväljakute eest vastutavas üksuses;
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]
  3) [kehtetu - RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]
  4) Kaitseministeeriumis.

  (3) Lennuvälja ja kopteriväljaku käsiraamatut tuleb vajaduse korral ajakohastada.

8. peatükk Nõuded kaitselennundusega tegelevatele isikutele 

§ 76.  Nõuded lennundustehnilisele töötajale

  Lennundustehniline töötaja peab vastama Euroopa Kaitseagentuuri kehtestatud dokumendi „Sõjalise otstarbega õhusõiduki hoolduse loastamine” (EMAR 66) lisas III sätestatud nõuetele.
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

§ 77.  Nõuded lennuliikluse insener-tehnilisele töötajale

  Lennuliikluse insener-tehniline töötaja peab vastama nõuetele, mis on sätestatud:
  1) NATO standardis „NATO miinimumnõuded lennuliikluse teenindamise personalile NATO juhitavatel operatsioonidel – AATMP-46” (STANAG 7204);
  2) Euroopa Komisjoni rakendusmääruses nr (EL) 2017/373, millega sätestatakse lennuliikluse korraldamise teenuste ja aeronavigatsiooniteenuste osutajate ning muude lennuliikluse korraldamise võrgustiku funktsioonide suhtes ja kõigi nende järelevalve suhtes kohaldatavad ühisnõuded ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 482/2008, rakendusmäärused (EL) nr 1034/2011, (EL) nr 1035/2011 ja (EL) 2016/1377 ning muudetakse määrust (EL) nr 677/2011 (ELT L 62, 08.03.2017, lk 1–126, edaspidi komisjoni määrus 2017/373).
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

§ 77¹.  Nõuded lennuvälja ja kopteriväljakuga tegelevale isikule

  (1) Lennuvälja või kopteriväljakuga tegeleval isikul peab olema läbitud asjakohane koolitus.

  (2) Täpsustatud nõuded lennuvälja või kopteriväljakuga tegelevale isikule, näiteks lennuterminali, rajahoolduse, päästja, meteoroloogi ja lennuteabe spetsialisti teadmistele ja oskustele kehtestab Kaitseväe juhataja või tema volitatud isik.
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

§ 78.  Nõuded mehitatud õhusõiduki piloodile

  (1) Mehitatud õhusõiduki piloodil peab olema täidetud vähemalt üks järgmistest nõuetest:
  1) vähemalt lennundusseaduse § 24 lõike 2 alusel kehtestatud määruse kohane ametpiloodiluba, mis vastab õhusõiduki liigile, millega piloot lendab;
  2) läbitud sõjalist haridust andvas õppeasutuses sõjalise lennunduse piloodi kutse akrediteeritud õppekava, mis on samaväärne vähemalt ametpiloodi õppega;
  3) Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1178/2011, millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 311, 25.11.2011, lk 1–193) piloodile kehtestatud nõuded, mis on samaväärsed punktis 1 nimetatud nõuetega.

  (2) Peale lõikes 1 sätestatu peab piloot olema läbinud õhusõiduki tüübipädevuse koolituse.

§ 79.  Mehitatud õhusõiduki piloodi lisaoskused

  (1) Mehitatud õhusõiduki piloodil peab olema lennundusseaduse § 24 lõike 2 alusel kehtestatud määruse kohane ametpiloodiluba, mis vastab õhusõiduki liigile, millega piloot lendab, või läbitud sõjalist haridust andvas õppeasutuses sõjalise lennunduse piloodi kutse akrediteeritud õppekava, mis on samaväärne vähemalt ametpiloodi õppega, kui piloot töötab lennuõpetaja või kontrollpiloodina.

  (2) Peale lõikes 1 sätestatu peab piloot olema läbinud tüübipädevuse koolituse.

  (3) Mehitatud õhusõiduki instrumentaallennupädevust taotletakse lennundusseaduse § 24 lõike 2 alusel kehtestatud määruse kohaselt.

§ 80.  Nõuded mehitatud õhusõiduki muule meeskonnaliikmele

  (1) Mehitatud õhusõiduki muul meeskonnaliikmel peab olema läbitud asjakohane koolitus.

  (2) Täpsustatud nõuded mehitatud õhusõiduki muu meeskonnaliikme, näiteks operaator-vaatleja, tehniku, meeskonna vanema teadmistele ja oskustele kehtestab kaitselennunduse üle järelevalvet tegev üksus.
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

§ 81.  Nõuded kaugpiloodile

  (1) Kaugpiloodi teadmised ja oskused peavad vastama NATO standardis „Juhised mehitamata õhusõidukite operaatorite väljaõppeks – ATP-3.3.8.1” (STANAG 4670) sätestatud nõuetele, sealhulgas on arvesse võetud mehitamata õhusõiduki tüüpi, millega kaugpiloot lendab.

  (2) I kategooria mehitamata õhusõiduki käitamiseks peab kaugpiloot olema läbinud vähemalt ühepäevase koolituse, milles on arvesse võetud STANAGis 4670 sätestatud I kvalifikatsioonitasemele sätestatud nõudeid, mis on § 3 lõikes 3 sätestatud mehitamata õhusõiduki tehniliste piirangute puhul piisavad.

  (3) II kategooria mehitamata õhusõiduki käitamiseks peavad kaugpiloodi teadmised ja oskused vastama STANAGis 4670 sätestatud I, II või III kvalifikatsioonitasemele vastavalt sellele, millist tüüpi mehitamata õhusõidukiga kaugpiloot lendab.

  (4) III kategooria mehitamata õhusõiduki käitamiseks peab kaugpiloodil olema peale lõikes 1 sätestatu §-s 78 sätestatud ametpiloodiluba või tema teadmised ja oskused peavad vastama vähemalt STANAGis 4670 sätestatud IV kvalifikatsioonitasemele. Ametpiloodiloa olemasolu korral peab olema läbitud ka asjakohane tüübipädevuse koolitus.

  (5) Kõrgema kvalifikatsioonitaseme puhul on lubatud käitada ka selle kategooria ja seda tüüpi mehitamata õhusõidukit, mille puhul on nõutav madalam kvalifikatsioonitase. Sellisel juhul tuleb läbida ainult seda tüüpi mehitamata õhusõiduki tüübipädevuse koolitus.

§ 82.  Nõuded mehitamata õhusõiduki meeskonnaliikmele

  Mehitamata õhusõiduki meeskonnaliikmel peab olema läbitud asjakohane koolitus seda tüüpi mehitamata õhusõiduki, mille meeskonnaliige ta on, käitamise või hooldamise kohta.

§ 83.  Nõuded lennujuhile

  Lennujuht peab vastama Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 2015/340, millega kehtestatakse lennujuhtide lubade ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaste sertifikaatidega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused, muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) nr 923/2012 ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 805/2011 (ELT L 63, 06.03.2015, lk 1–122) lennujuhile kehtestatud nõuetele.

§ 84.  Nõuded lennuprotseduuride väljatöötajale

  Lennuprotseduuride väljatöötaja peab täitma vähemalt komisjoni määruse 2017/373 XI lisa punktis FPD.OR.115 sätestatud nõudeid ning ta peab olema läbinud praktika organisatsioonis, kus töötatakse välja sõjalise otstarbega lennuprotseduure.
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

§ 85.  Nõuded sihitajale ja vanemsihitajale

  (1) Sihitaja oskused ja teadmised peavad vastama vähemalt NATO standardis „NATO kvalifikatsioonid laevadelt ja lendavatelt seire- ja juhtimissüsteemidelt relvasüsteemide sihitamiseks – ATP-3.3.5.2” (STANAG 1183) sätestatud nõuetele.

  (2) Nõuded vanemsihitaja oskustele ja teadmistele kehtestab Kaitseväe juhataja või tema volitatud isik.

  (3) Sihitaja ja vanemsihitaja inglise keele oskus töökeelena peab vastama vähemalt NATO standardis 6001 „Keeleoskuse tasemed – ATrainP-5” (STANAG 6001) tasemele 2222.
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

§ 86.  Nõuded õhutulejuhile

  Õhutulejuht peab olema läbinud õhutulejuhtidele mõeldud koolituse NATO akrediteeritud õppekava järgi sõjalist haridust andvas õppeasutuses ning tema oskused ja teadmised peavad vastama NATO standardis „Õhutulejuhi väljaõppe programm – ATP-3.3.2.2” (STANAG 3797) kehtestatud nõuetele.

§ 86¹.  Nõuded ühendtulejuhile

  Ühendtulejuht peab olema läbinud ühendtulejuhtidele mõeldud koolituse ühes Ühendtuletoe Juhtkomitee tegevusplaani kokkuleppe memorandumis 2004-3 nimetatud õppeasutuses ning tema oskused ja teadmised peavad vastama vähemalt samas dokumendis sätestatud nõuetele.
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

§ 87.  Nõuded õhk-maa laskevälja juhtimisohvitserile

  Õhk-maa laskevälja juhtimisohvitseril peavad olema lennundusalased, nagu näiteks piloodi, lennujuhi või sihitaja, teadmised ja oskused ning ta peab olema läbinud õhk-maa laskevälja juhtimisohvitseride koolituse.

§ 88.  Välisriigis saadud oskuste ja teadmiste tunnustamine
[Kehtetu - RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

§ 89.  Koolitusnõuded kaugpilootidele

  (1) Mehitamata õhusõiduki kaugpiloodi ja meeskonnaliikmete koolituse planeerimisel peab arvesse võtma STANAGis 4670 sätestatud nõudeid. I kategooria mehitamata õhusõiduki käitamiseks ettenähtud koolitusel võib nimetatud standardi I kvalifikatsioonitaseme nõuetest välja jätta õppekava koostamisel need nõuded, mida I kategooria mehitamata õhusõiduki puhul kaugpiloot oma ülesannete täitmiseks ei vaja, võttes arvesse § 3 lõikes 3 sätestatud tehnilisi piiranguid.

  (2) [Kehtetu - RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

§ 90.  Kaitselennundusega tegeleva isiku tervisenõuded

  (1) Kaitselennundusega tegeleva isiku terviseseisund peab vastama lennundusseaduse, kaitseväeteenistuse seaduse või muu õigusaktiga kehtestatud nõuetele.

  (2) Paragrahvides 78, 79 ja 83 nimetatud isikute terviseseisundit hinnatakse lennundusseaduses sellele ametikohale kehtestatud tervisenõuete järgi.
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

  (3) Kaugpiloodi, kes käitab III kategooria mehitamata õhusõidukit, terviseseisundit hinnatakse lennundusseaduses lennujuhile kehtestatud tervisenõuete järgi. Kui kaugpiloodil on ametpiloodiluba, hinnatakse tema tervist piloodile kehtestatud nõuete järgi.

  (3¹) Paragrahvides 80 ja 85‒87 nimetatud isikute, kaugpiloodi, kes käitab II kategooria mehitamata õhusõidukit, ning II ja III kategooria mehitamata õhusõiduki meeskonnaliikmete terviseseisundit tuleb hinnata igal aastal.
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

  (4) Muude kaitselennundusega tegelevate isikute, keda ei ole nimetatud lõigetes 2‒3¹ ning kes on tegevteenistuses, terviseseisundit hinnatakse kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud nõuete järgi.
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

8¹. peatükk Kaitselennunduse järelevalve korraldamine 
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

§ 90¹.  Kaitselennunduse järelevalve korraldamise põhimõtted

  (1) Kaitselennunduse järelevalvet korraldab kaitselennunduse üle järelevalvet tegev üksus kooskõlas lennundusseaduse, haldusmenetluse seaduse, Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste asjakohaste seadustega.

  (2) Kaitselennunduse üle järelevalvet tegev üksus esitab Kaitseministeeriumile iga aasta 31. märtsiks järelevalvearuande eelmise kalendriaasta kohta, sealhulgas sisaldab see kokkuvõtet tehtud järelevalvemenetlustest, avastatud rikkumistest, tehtud ettekirjutustest ja nende täitmisest üksuste poolt, kellele ettekirjutus tehti, samuti kirjeldab eelmisel aastal olnud ja jooksva kalendriaasta järelevalve prioriteete.
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

9. peatükk Kaitselennunduse õhusõidukite osalusel toimunud lennuõnnetuste ja -intsidentide uurimise kord 
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

§ 91.  Kvaliteedi- ja ohutusjuhtimissüsteemi rakendamine

  (1) Lennuõnnetuste ja -intsidentide vähendamiseks rakendatakse kvaliteedi- ja ohutusjuhtimissüsteemi.
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

  (2) Vajaduse korral koostab struktuuriüksus, kes vastutab lennundusohutuse tagamise korraldamise eest kaitselennunduses, kvaliteedi- või ohutusjuhtimissüsteemi rakendamiseks juhendeid, mis on täitmiseks kohustuslikud.
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

§ 91¹.  Lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teavitamine

  Õhusõiduki käitaja on kohustatud teavitama kõikidest lennuohutust mõjutavatest juhtumitest. Teavitamise korra kehtestab struktuuriüksus, kes vastutab lennundusohutuse tagamise korraldamise eest kaitselennunduses.
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

§ 92.  Lennundusohutust mõjutavate juhtumite uurimise eesmärk

  (1) Lennuõnnetuste ja -intsidentide uurimise eesmärk on suurendada lennundusohutust, ennetada õnnetusjuhtumeid ja ohtlikke olukordi ning vähendada õnnetustest tulenevat kahju.

  (2) Lennundusohutust mõjutava juhtumi uurimise eesmärk ei ole süüle või vastutusele osutamine.

§ 93.  Uurimisobjekt ja uurimismenetlus

  (1) Paragrahvides 94 ja 95 nimetatud komisjonid uurivad lennundusseaduse § 47 lõikes 1 loetletud ja õhusõiduki pardarelvastusega seotud juhtumeid käesoleva määrusega antud pädevuse piires, kui need on toimunud ainult Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuse või välisriigi relvajõudude valduses oleva mehitatud ja mehitamata õhusõidukiga.
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

  (2) Kaitselennunduse õhusõidukite osalusel toimunud lennuõnnetuste ja -intsidentide uurimisel kohaldatakse lennundusseaduses sätestatut lennuõnnetuste ja -intsidentide uurimise menetluse kohta ning NATO standardis „Lennuohutusalaste uurimiste läbiviimine kaitselennunduse õhusõidukite, rakettide ja/või mehitamata õhusõidukite süsteemidega (UAS) asetleidnud õnnetuste/intsidentide suhtes – AFSP-1.3” (STANAG 3531) välja toodud erandeid.
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

  (3) [Kehtetu - RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

§ 94.  Kaitseväe uurimiskomisjon

  (1) Kaitseväe uurimiskomisjon uurib kõiki lennundusohutust mõjutavaid juhtumeid.

  (2) Kaitseväe uurimiskomisjoni ülesanne on selgitada lennuõnnetuse või -intsidendi osalistest sõltumatult välja põhjused, mis tekitasid ohuolukorra ja viisid õnnetusjuhtumini. Uurimiskomisjonil tuleb vastavalt võimalustele anda ohutusalaseid soovitusi, et vähendada sarnaste juhtumite tõenäosust tulevikus.

  (3) Kaitseväe uurimiskomisjon on ajutine komisjon, mis asub struktuuriüksuse juures, kelle ülesanne on korraldada lennundustegevust Kaitseväes. Uurimiskomisjon asub nimetatud struktuuriüksuse juures ka siis, kui lennuohutust mõjutav juhtum on struktuuriüksuste- või asutusteülene.
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

  (4) Kaitseväe uurimiskomisjoni määratakse juhtima isik, kellel on kaitselennundusalased teadmised ja kes tunneb lennundusohutuse valdkonda. Komisjoni ülejäänud liikmetel peavad olema piisavad teadmised uurimise seisukohalt olulistes valdkondades.

  (4¹) Uurimiskomisjoni asemel võib lennuohutust mõjutavat juhtumit uurida ka lennundusohutuse eest vastutav isik, kes töötab üksuses, kelle ülesanne on korraldada lennundusohutuse tagamist kaitselennunduses, kui tegemist on lennundusseaduse § 47 lõike 1 punktis 3 või 4 nimetatud lennuohutust mõjutava juhtumiga.
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

  (5) Kaitseväe uurimiskomisjoni liikmeks võib määrata ka reservis oleva isiku, kellel on lennundusalased teadmised ja kes annab selleks nõusoleku.

  (6) Struktuuriüksuste- või asutusteülese lennuohutust mõjutava juhtumi uurimiskomisjoni liikmeks tuleb määrata ka vähemalt üks liige sellest struktuuriüksusest või asutusest, kes on asjaomase juhtumiga seotud.
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

  (7) Kaitseväe uurimiskomisjonil on õigus kaasata oma töösse muid eksperte väljastpoolt Kaitseväge.

  (8) Kaitseväe uurimiskomisjoni moodustab ja selle töökorra kehtestab Kaitseväe juhataja või tema volitatud isik.

§ 95.  Kaitseministeeriumi uurimiskomisjon

  (1) Kaitseministeeriumi uurimiskomisjoni ülesanne on uurida täiendavalt lennuõnnetuse või -intsidendi osalistest sõltumatult põhjuseid, mis tekitasid ohuolukorra ja viisid õnnetusjuhtumini.

  (2) Kaitseministeeriumi uurimiskomisjon võib algatada täiendava uurimise järgmiste lennundusohutust mõjutavate juhtumite korral:
  1) juhtum, mis on lõppenud inimese vigastuse või surmaga;
  2) juhtum, milles on osalenud välisriikide relvajõudude liige või nende õhusõiduk;
  3) juhtum, milles on mehitatud õhusõiduk või III kategooria mehitamata õhusõiduk saanud pöördumatult kahjustada;
  4) juhtum, mis on seotud relvade, laskemoona või lahingumoona käitlemisega;
  5) juhtum, mille lahendamine vajab strateegilise tasandi otsuseid või ressursside ümberjagamist;
  6) juhtum, mis on pälvinud avalikkuse kõrgendatud tähelepanu.

  (3) Kaitseministeeriumi uurimiskomisjon on alaline komisjon, milles on vähemalt viis liiget. Uurimiskomisjonis on komisjoni esimees, aseesimees, vähemalt kolm liiget, kaks asendusliiget ja referent. Komisjoni liikmetel, sealhulgas esimehel ja aseesimehel, peavad olema kas õigusalased, lennundusalased, kaitselennundusalased või tehnilised teadmised ja oskused või piisavad teadmised uurimise seisukohalt olulistes valdkondades. Kaitseministeeriumi uurimiskomisjoni liikmed nimetab kaitseminister.

  (4) Komisjoni liikmeks võib määrata ka lennundusalaste teadmistega Kaitseväes töötava isiku.

  (5) Komisjonil on õigus kaasata oma töösse muid eksperte väljastpoolt Kaitseministeeriumi.

§ 96.  Uurimisaruande koostamine

  (1) Uurimiskäigu ja -tulemuste kohta koostab nii Kaitseväe kui ka Kaitseministeeriumi uurimiskomisjon uurimisaruande.

  (2) Uurimisaruande üks osa on soovitused, kuidas tulevikus vähendada sarnaste juhtumite kordumist.

  (3) Kaitseministeeriumi uurimiskomisjoni aruanne võib sisaldada peale soovituste ka ettekirjutusi.
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

  (4) Kui Kaitseministeerium on algatanud iseseisvalt lennundusohutust mõjutava juhtumi uurimise, edastab Kaitseväe uurimiskomisjon kogu uurimiseks vajaliku teabe ja oma uurimisaruande Kaitseministeeriumi uurimiskomisjonile.

  (5) Paragrahvides 94 ja 95 nimetatud uurimiskomisjonid võivad § 93 lõikes 1 loetletud sarnaste lennuõnnetuste ja -intsidentide kohta koostada koondaruande.

§ 97.  Soovituste ja ettekirjutuste täitmine

  (1) Paragrahvi 96 lõikes 3 nimetatud aruandes esitatud ettekirjutused on täitmiseks kohustuslikud.

  (2) Kaitseministeeriumi uurimiskomisjoni soovituste ja ettekirjutuste täitmise kohta esitab asutus, kellele need tehti, aruande mõistliku aja möödudes, kuid hiljemalt ühe aasta pärast.

  (3) Kaitseväe uurimiskomisjon esitab Kaitseministeeriumile iga aasta 31. märtsiks aruande kõikidest kaitselennunduses toimunud lennundusohutust mõjutavatest juhtumitest, sealhulgas sisaldab see ülevaadet, kui palju Kaitseväe uurimiskomisjon andis soovitusi ja kui palju neist täideti või plaanitakse täita.
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]

10. peatükk Rakendussätted 

§ 98.  Nõuete rakendamine

  (1) Paragrahvi 13 punktis 1 sätestatud komisjoni määruse 2019/945 nõudeid mehitamata õhusõidukile kohaldatakse alates 1. juulist 2020.

  (2) Paragrahvis 76 sätestatud nõuet lennundustehnilisele töötajale kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2020.

  (3) Paragrahvi 77 punktis 2 sätestatud nõuet lennuliikluse insener-tehnilisele töötajale kohaldatakse alates 2. jaanuarist 2020.

  (4) Paragrahvi 78 lõikes 1 sätestatud nõuet piloodile kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2020.

  (5) Paragrahvis 81 sätestatud nõudeid kaugpiloodile ja § 89 lõikes 2 sätestatud nõuet kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2020.

  (6) Kui langevarjuhüppeid korraldaval üksusel ei ole enne käesoleva määruse § 41¹ jõustumist kehtestatud langevarjunduse käsiraamatut, tuleb see kehtestada kolme kuu jooksul selle paragrahvi jõustumisest arvates.
[RT I, 28.03.2023, 1 - jõust. 31.03.2023]