Environmental Charges Act

Chapter 1 GENERAL PROVISIONS 

§ 1.  Scope of application of Act

 (1) This Act provides the grounds for determining the natural resource charges, the rates of the pollution charge, the procedure for calculation and payment thereof, and the grounds and specific purposes for using state budget revenue obtained from environmental use.

 (2) The provisions of the Administrative Procedure Act apply to the administrative proceedings specified in this Act, taking account of the specifications provided for in this Act.

§ 2.  Bases for establishment of environmental charges

  Environmental charges are established and imposed based on the need for environmental protection and the economic and social situation of the state.

§ 3.  Environmental charges

 (1) For the purposes of this Act, ‘environmental charge’ means the price of the right of use of the environment.

 (2) For the purposes of this Act, ‘environmental use’ means:
 1) regeneration cutting of forest stand;
 2) extraction of mineral resources;
 3) water abstraction;
 4) fishing;
 5) hunting;
 6) emission of pollutants into ambient air, water bodies, groundwater or soil;
 7) waste disposal by way of depositing in landfills or other activities that result in the discharge of waste into the environment (hereinafter waste disposal).

 (3) The environmental charges are divided into the natural resource charges and the pollution charge.

 (4) Natural resource charges are paid at the rates established on the basis of this Act. The situation, place of use, quality and deficiency of the reserves of natural resources, the environmental hazards of the manner of use and the need to protect other natural resources are taken into account upon establishment of charge rates.

 (5) For the purposes of this Act, a natural resource is deemed to be deficient if the quality and quantity thereof is essential for the economic growth of the state, but its reserves are limited.

 (6) The pollution charge is paid at the pollution charge rates established by this Act. The sensitivity to pollution of the emission site, the hazardousness of the pollutant and the use of the best possible technology are taken into account upon establishment of the charge rates.

§ 4.  Purpose of imposing environmental charges and general principles of use thereof

 (1) The purpose of imposing environmental charges is to prevent or reduce the possible damage relating to the use of natural resources, emission of pollutants into the environment and waste disposal.

 (2) The proceeds from environmental charges are divided, to the extent provided by this Act, between the state budget and the budgets of the local authorities of the location of the environmental use.

 (3) The state budget revenue obtained from environmental charges is used for the purposes of maintaining the state of the environment, restoration of natural resources and remedying environmental damage.

 (4) The revenue from the use of renewable natural resources (fishery resources, forest stand and game)is used for the restocking and protection of such resources.

§ 5.  Obligation to pay environmental charges

 (1) A person who, on the basis of an environmental permit or another basis provided by law, has been granted the right to remove natural resources from their natural state, emits pollutants into the environment or disposes waste or who has performed those acts without the corresponding right, pays environmental charges.

 (2) For the purposes of this Act, ‘environmental permit’ means:
 1) forest notification;
 2) mineral resource extraction permit;
 3) integrated environmental permit;
 4) water abstraction permit;
 5) fishing permit of a fishing vessel, fisherman’s fishing permit, special purpose fishing permit, document in proof of payment for the right to fish for recreation, or a fishing card;
 6) document certifying payment of the hunting charge or an electronic confirmation thereof;
[RT I, 16.05.2013, 2 – entry into force 01.06.2013]
 7) ambient air pollution permit and special pollution permit;
 8) permit for carbon dioxide emission allowance trading;
 9) waste permit for disposal or incineration of waste.

 (3) The obligation to pay environmental charges does not extend to persons who use the environment to an extent which does not require an environmental permit.

 (4) If a person uses natural resources, emits pollutants into the environment or disposes waste in quantities exceeding the quantity allowed by the environmental permit, ignores the obligation to hold a permit or carries out such activities at a prohibited location, the person will pay environmental charges at a higher rate.

 (5) If pollutants are emitted into the environment or waste is disposed from a fuel terminal, motor vehicle, floating vessel, aircraft or train at a location not prescribed for such purposes regardless of the reason why the pollutants were emitted into the environment or the waste was disposed, the environmental charges will be paid by the owner of the fuel terminal or by the person in direct possession of the motor vehicle, floating vessel, aircraft or train.

 (6) An environmental charge is not collected if the use of natural resources, emission of pollutants into the environment or disposal of waste without an environmental permit or in a quantity exceeding the allowed quantities:
 1) is carried out to prevent damage on an even larger scale than the damage caused by such activity;
 2) is carried out to prevent an accident which may cause loss of human life;
 3) is caused by a natural disaster or carried out to eliminate the results of a natural disaster.

 (7) In the events specified in subsection (6) of this section, the minister responsible for the field will make a decision to release a person required to pay the environmental charges from paying the environmental charges based on a reasoned request of the person, unless otherwise provided by this Act.

§ 6.  Substitution of environmental charges

  The minister responsible for the field may substitute the obligation to pay the environmental charges on the conditions and in the amount provided for in this Act by an obligation to finance measures that prevent or reduce environmental damage

Chapter 2 NATURAL RESOURCE CHARGES 

§ 7.  Natural resource charges

  The natural resource charges include the following:
 1) forest stand cutting charge;
 2) mineral resource extraction charge;
 3) water abstraction charge;
 4) fishing charge;
 5) hunting charge.
[RT I, 16.05.2013, 2 – entry into force 01.06.2013]

§ 8.  Forest stand cutting charge

 (1) The forest stand cutting charge is paid for the right to engage in regeneration cutting in a forest that belongs to the state.

 (2) The size of the forest stand cutting charge, the area of the state forest for which the charge is collected, the procedure for the sale of regeneration cutting rights or the sale of felled timber obtained as a result of regeneration cutting, and the procedure for calculation and payment of the charge are provided by the Forest Act and legislation established on the basis thereof.

§ 9.  Mineral resource extraction charge

 (1) The mineral resource extraction charge is paid for the extraction, use or rendering unusable of mineral resource reserves belonging to the state.

 (2) The rates for the mineral resource extraction charge are established by a regulation of the Government of the Republic. The rate for the extraction charge is established per ton or cubic meter of the mineral resource reserve, taking account of the minimum and maximum rates specified in subsection (3) of this section.

 (3) The minimum and maximum rates of the mineral resource extraction charge for the extraction of mineral resources belonging to the state are the following:
 1) dolomite – 0.76 and 5.24 euros per cubic meter;
[RT I, 21.12.2012, 2 – entry into force 01.04.2013]
 2) phosphatic rock – 1.53 and 3.19 euros per ton;
[RT I 2010, 22, 108 - entry into force 01.01.2011]
 3) chrystalline building stone – 1.27 and 2.57 euros per cubic meter;
[RT I, 21.12.2012, 2 – entry into force 01.04.2013]
 4) gravel – 0.57 and 3.38 euros per cubic meter;
[RT I, 21.12.2012, 2 – entry into force 01.04.2013]
 5) sand – 0.25 and 3.19 euros per cubic meter;
[RT I 2010, 22, 108 – entry into force 01.01.2011]
 6) limestone – 0.83 and 5.11 euros per cubic meter;
[RT I 2010, 22, 108 – entry into force 01.01.2011]
 7) oil shale – 0.92 and 6.39 euros per ton;
[RT I 2010, 22, 108 – entry into force 01.01.2011]
 8) clay – 0.51 and 1.91 euros per cubic meter;
[RT I 2010, 22, 108 – entry into force 01.01.2011]
 9) peat – 1.15 and 2.87 euros per ton.
[RT I 2010, 22, 108 – entry into force 01.01.2011]

 (4) No charge is required for the extraction of mineral resource reserve not specified in subsection (3) of this section.

 (5) [Repealed - RT I, 17.12.2010, 19 - entry into force 01.01.2015]

 (5¹) Upon calculation of the extraction charge for extraction of sand and gravel on land below the groundwater level without lowering the level, the coefficient is 0.5.
[RT I, 30.12.2014, 5 - entry into force 31.12.2014, kohaldatakse alates 01.01.2015]

 (6) The charge rates for peat extraction apply to calculated peat at 40 % of moisture content.

 (7) No charge for mineral resource extraction is required if:
 1) the mineral resource reserve or rock, deposit, liquid or gas not registered in the environmental register is extracted by the owner of an immovable who is a natural person for the purposes specified in subsection 59 (2) of the Earth’s Crust Act;
 2) the mineral resource is used or rendered unusable to an extent that is necessary for the protection of property or the environment in an emergency such as fire, flood or another accident. The issuer of the extraction permit determines the quantity of mineral resource reserve for which the extraction charge is not required based on a written request of the holder of the extraction permit.

 (8) The quality and deficiency of the mineral resource reserve, the need to protect related mineral resource reserves, the ecological value of the extraction sites, the extraction conditions and the area of use of the mineral resource reserves are taken into account upon establishment of the extraction charge rates.

 (9) In the event of the use of extracted minerals resulting from the erection of construction works, land improvement or agricultural operations, provided that the ownership of such minerals is transferred or that such minerals are used outside of the immovable, the charge to be paid is equal to the extraction charge payable for the mineral resources declared to be similar to the extracted mineral.
[RT I 2010, 44, 260 – entry into force 19.07.2010]

 (10) Based on available information, the Environmental Board determines the class of the mineral resource that will be declared equal to the extracted mineral. Upon payment of the extraction charge, the backfill charge rate of the class of the extracted mineral resource is applied.
[RT I, 17.12.2010, 19 – entry into force 27.12.2010]

§ 10.  Water abstraction charge

 (1) The water abstraction charge is paid for the right to abstract water from a water body or aquifer pursuant to the procedure for water abstraction, except in the cases provided for in subsection (2) of this section.

 (2) The water abstraction charge is not required if the water is abstracted:
 1) for generation of hydro energy;
 2) for irrigation of agricultural land, including greenhouses;
[RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]
 3) for fish farming purposes.
 4) [Repealed – RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.07.2011]
 5) [Repealed – RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.07.2011]

 (3) The Government of the Republic will, by a regulation, establish the rate of water abstraction charge for the abstraction of one cubic meter of water based on the minimum and maximum rates provided in subsection (4) of this section.

 (4) The minimum and maximum rates of water abstraction charge in euros per 1000 cubic meters are the following:
 1) surface water – 14.65 and 38.34;
[RT I, 21.12.2012, 2 – entry into force 01.04.2013]
 2) surface water as cooling water – 1.55 and 7.66;
[RT I, 21.12.2012, 2 – entry into force 01.04.2013]
 3) water from the Quaternary period aquifer – 30.65 and 70.30;
[RT I 2010, 22, 108 – entry into force 01.01.2011]
 4) water from the Devonian to Ordovician-Cambrian period aquifers – 40.90 to 95.86;
[RT I 2010, 22, 108 – entry into force 01.01.2011]
 5) water from the Cambrian-Vendian period aquifers – 44.70 and 102.25;
[RT I 2010, 22, 108 – entry into force 01.01.2011]
 6) potable quality water abstraction from the Cambrian-Vendian period aquifers for technological purposes, except for production of foodstuffs – 82.40 and 191.7;
[RT I 2010, 22, 108 – entry into force 01.01.2011]
 7) mineral water used for drinking – 1469 and 2300.81;
[RT I, 21.12.2012, 2 – entry into force 01.04.2013]
 8) mineral water for therapeutic baths – 146.90 and 230.08;
[RT I, 21.12.2012, 2 – entry into force 01.04.2013]
 9) water pumped out of quarries – 9.58 and 63.91;
[RT I 2010, 22, 108 – entry into force 01.01.2011]
 10) water pumped out of mines – 25.56 and 77.84.
[RT I, 21.12.2012, 2 – entry into force 01.04.2013]

 (5) The nature of the water body, aquifer and the deficiency and manner of the use of water abstracted are taken into account upon establishing the rate of the water abstraction charge.

§ 11.  Fishing charge

 (1) The fishing charge is paid for the right to fish and collect aquatic plants:
 1) from water bodies under the jurisdiction of the Republic of Estonia or parts of such water bodies;
 2) from water bodies outside of the jurisdiction of the Republic of Estonia if the fishing rights on such water bodies have been issued or guaranteed by the Republic of Estonia.

 (2) The rate of the fishing charge is established, taking account of the limits and requirements provided by this section:
 1) for commercial fishing, by the Government of the Republic for each calendar year, based on the special characteristics of the fishing grounds, the type of fishing gear and its fishing capacity, or the fishing opportunities to be divided on the basis of an international agreement;
 2) special-purpose fishing, by a regulation of the minister responsible for the field, whereby spawners are caught to collect roe needed for the production of restocking material or to collect hypophysis for business purposes taking account of the conservation status of the species of fish caught, the possibilities of natural spawning in the given body of water, the sexual maturity and sex of fish and the price of first sale;
[RT I 2009, 26, 160 – entry into force 06.06.2009]
 3) for recreational fishing, by a regulation of the minister responsible for the field, taking account of the fishing season, fishing area, the type of fishing gear, its fishing capacity and the value of the species of fish caught.

 (3) The fishing charge is not required for:
 1) special purpose fishing rights, except where spawners are caught to collect roe needed for the production of restocking material or to collect hypophysis for business purposes;
[RT I 2009, 26, 160 – entry into force 06.06.2009]
 2) commercial fishing rights if the fishing rights are not guaranteed by the Republic of Estonia. In such event, the person who has been granted the fishing right will pay for the expenses of the observer’s stay on board of the vessel if the presence of an observer is required;
 3) recreational fishing rights from pre-school children, students younger than 16 years of age, old-age pensioners, unlawfully repressed persons, persons treated as repressed persons and disabled persons, unless the recreational fishing is performed on the basis of a fishing card.

 (4) The limit rates for the fishing charge are the following:
 1) upon commercial fishing: up to 4 per cent of the quantity of fish caught on the average or the normal value of individuals caught during the year preceding the year of establishment of the charge with fishing gear or per fishing day on a fishing ground, but not less than 0.95 euros, except for the events specified in subsections (5) and (6) of this section or if the fishing charge has been established by an international agreement or if the fishing charge concerns a lamprey trap which must not be less than 0.60 euros. The fishing charge per one individual may be less than 0.95 euros;
 2) between 63.90 and 320 euros per fishing day, between 1.25 and 63.90 euros per ton of caught fish, between 0.95 and 128 euros per fishing gear per year, except for a lamprey trap for which the fishing charge may be between 0.60 and 1.55 euros and between 0.30 and 0.95 euros per individual. The fishing charge per fishing gear used for fishing eel may be up to 639 euros per year. The fishing charge per Danish seine used on Lake Peipsi may be between 1278 and 2556 euros per year.
[RT I, 25.05.2012, 6 – entry into force 04.06.2012]
 3) between 0.06 and 6.35 euros per individual or kilogramme of fish upon special purpose fishing;
 4) between 0.03 and 12.75 euros per twenty-four hour period upon recreational fishing. The recreational fishing charge for the right to fish with a dipnet or trap is between 0.95 and 12.75 euros per fishing gear per twenty-four hour period.
[RT I 2010, 22, 108 – entry into force 01.01.2011]

 (5) For internal water bodies where the state invests in the restocking of the eel resources, the fishing charge is determined per fishing gear used for fishing eel, taking into consideration all costs relating to restocking incurred between the seventh and twelfth preceding year in such water bodies. For such purposes, 30 per cent of the average costs for restocking eel incurred during such period is divided by the number of the fishing gear that is permitted during the year in question and with regard to which the charge is imposed.
[RT I, 25.05.2012, 6 – entry into force 04.06.2012]

 (6) In order to regulate fishing effort, a fishing charge higher than that arising from subsection (4) of this section may be established for individuals or fishing gear used to fish the species of fish the resources of which are limited on the proposal of a research institution. The higher fishing charge must not exceed 60 per cent of the quantity of fish caught on average or the normal value of individuals caught during the year preceding the year of establishment of the charge with fishing gear or per fishing day on a fishing ground.

 (7) The starting price at an auction for fishing is equal to the size of the fishing charge established based on the methodology provided by this section.

§ 12.  Hunting charge

  [Repealed – RT I, 16.05.2013, 2 – entry into force 01.06.2013]

§ 12¹.  Hunting charge

 (1) The hunting charge is paid for the right to hunt.

 (2) The rate of the hunting charge and the procedure for payment and verification of payment thereof will be established by a regulation of the minister responsible for the field, taking account of the limits provided for in this section.

 (3) The minimum hunting charge is 10 euros and the maximum hunting charge is 25 euros per year.
[RT I, 16.05.2013, 2 – entry into force 01.06.2013]

§ 13.  Distribution of natural resource charges

 (1) The mineral resource extraction charge is transferred in the following manner:
 1) 100 per cent to the state budget if the mineral resource reserve is extracted from boundary bodies of water, territorial sea, inland sea or another water body that has not been divided between local authorities;
 2) 25 per cent of the rate of the charge in force in 2011 to the budget of the local authority of the location of the extraction site, if the mineral resource is extracted from a deposit of national importance located in an area not specified in clause 1) of this subsection;
[RT I, 21.12.2012, 3 – entry into force 01.01.2013]
 2¹) 100 per cent of the total amount of the mineral resource extraction charge exceeding the portion specified in clause 2) to the state budget if the mineral resource reserve is extracted from a deposit of national importance located in an area not specified in clause 1) of this subsection;
[RT I 2009, 35, 232 – entry into force 01.01.2010]
 3) 100 per cent to the budget of the local authority of the location of the extraction site if the mineral resource reserve is extracted from a deposit of local importance;
 4) 100 per cent to the budget of the local authority of the location of the mineral or overburden if the extraction charge of a mineral resource declared equal to the mineral resources in accordance with subsection 9 (9) of this Act is paid.
[RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

 (2) The water abstraction charge is transferred as follows:
 1) 100 per cent to the state budget if the water is abstracted, pursuant to the procedure for water abstraction, from boundary bodies of water;
 2) 50 per cent to the state budget and 50 per cent to the budget of the local authority of the location of water abstraction, if the water is abstracted, pursuant to the special procedure for water abstraction, from internal water bodies or aquifers, except in the event specified in clause 3) of this subsection;
[RT I, 21.12.2012, 3 – entry into force 01.01.2013]
 3) 25 per cent of the rate of the water abstraction charge in force in 2011 to the budget of the location of the extraction site if water is abstracted from quarries and mines located in deposits of national importance;
[RT I, 21.12.2012, 3 – entry into force 01.01.2013]
 4) 100 per cent of the total amount of the water abstraction charge exceeding the portion specified in clause 3) of this subsection to the state budget.
[RT I, 21.12.2012, 3 – entry into force 01.01.2013]

 (3) If a water intake is located in the territory of more than one local authority, the minister responsible for the field will establish the division of the water abstraction charge specified in clause 2) of subsection (2) of this section between the local authorities.

 (4) The fishing charge is transferred to the state budget.

 (5) The hunting charge is transferred to the state budget.
[RT I, 16.05.2013, 2 – entry into force 01.06.2013]

Chapter 3 POLLUTION CHARGE 

Division 1 Grounds for Imposing Pollution Charge 

§ 14.  Grounds for imposing pollution charge

 (1) The pollution charge is imposed in the event of emission of pollutants into the ambient air, groundwater or soil, and upon waste disposal.

 (2) The pollution charge is not imposed if pollutants are emitted into the ambient air, groundwater or soil, or waste is disposed in quantities and manners for which a permit is not required as well as in the events specified in subsection 5 (6) of this Act and other events provided by law.

§ 15.  Distribution of pollution charge

 (1) The pollution charge is transferred into the state budget, except in the event provided for in subsection (2) of this section.

 (2) Seventy-five per cent of the pollution charge for disposal of municipal waste specified in clause 21 (1) 1) of this Act, calculated on the basis of the pollution charge rates in force in 2009 provided for in clause 21 (1) 1) of this Act, is transferred to the budget of the local authority of the place of origin of waste for the purpose of development of waste management, and 25 per cent of the charges is transferred to the state budget.
[RT I, 17.12.2010, 19 – entry into force 01.01.2011]

 (2¹) If waste is taken from the territory of multiple local authorities to a waste management facility and the waste specified in subsection (2) of this section is designated for disposal and recovery, the pollution charge to be transferred to the budget of a local authority on the waste of a different place of origin is calculated on uniform grounds, based on the overall proportion of the disposed waste in the waste taken to the facility.
[RT I, 17.12.2010, 19 – entry into force 27.12.2010]

 (3) The provisions of subsection (2) of this section do not apply in the events specified in subsection 21 (3) and §§ 22, 25, 26 and 28 of this Act.

 (4) As of 1 January 2010, the provisions of subsection (2) of this section do not apply to local authorities that do not fulfil the duty imposed on them by the Waste Act to organise the shipment of waste in accordance with §§ 66-69 of the Waste Act. For the purposes of this subsection, the duty of the local authority is deemed as fulfilled as of the start of the reporting quarter if, as of the last day of the reporting quarter, a public procurement procedure has been initiated for finding a waste shipment service provider in all the waste shipment regions formed by the local authority.
[RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

§ 16.  Imposing pollution charge upon emission of pollutants into ambient air

  The pollution charge is imposed if the following pollutants are emitted into the ambient air from a stationary source of pollution:
 1) sulphur dioxide (SO₂) or other inorganic sulphur compounds;
 2) carbon monoxide (CO);
 3) carbon dioxide (CO₂);
 4) particulates;
 5) nitrogen oxides or other inorganic nitrogen compounds;
 6) volatile organic compounds, except methane;
[RT I 2008, 31, 192 – entry into force 18.07.2008]
 7) mercaptans;
 8) heavy metals or compounds of heavy metals.

§ 17.  Imposing pollution charge upon emission of pollutants into water bodies, groundwater and soil

 (1) The pollution charge is imposed if the following is emitted into water bodies, groundwater or soil:
 1) organic matter;
 2) phosphorous compounds;
 3) nitrogen compounds;
 4) suspended particles;
 5) sulphates;
 6) monophenols;
 7) oil, oil products, mineral oil or liquid products obtained from the thermal treatment of solid fuel or other organic matter;
 8) waste water which has a hydrogen ion exponent (pH) greater than 9.0 or less than 6.0;
 9) other substances hazardous to the aquatic environment for the purposes of the Water Act, which have not been specified in this subsection.

 (2) The pollution charge is not imposed if the substances and compounds specified in clauses 1)-3) of subsection (1) of this section are used as fertilizers in compliance with the Water Act and the requirements established on the basis thereof.

 (3) The pollution charge is not imposed if the substances and compounds specified in subsection (1) of this section are discharged into a water body, groundwater or soil by rain water through a rain water sewer and such water is in compliance with the average limit values of the substances and compounds specified in clauses 4) and 7) of subsection (1) of this section on the basis of the Water Act and with the average limit values established for waste water regarding the substances and compounds specified in clauses 1)-3), 5), 6) and 9) of subsection (1) of this section.
[RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

 (4) The pollution charge is not imposed if the substances and compounds specified in subsection (1) of this section are emitted into a water body, groundwater or soil via the spillway of a jointly used sewerage system due to a high level of rain water, provided that waste water is diluted with rain water at a ratio of 1:4.
[RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

 (5) If the rain water quality indicators specified in subsection (3) of this section do not correspond to the average limit values of the substances and compounds specified in clauses 4) and 7) of subsection (1) of this section on the basis of the Water Act or the average limit values established for waste water regarding the substances and compounds specified in clauses 1)-3), 5), 6) and 9) of subsection (1) of this section, the pollution charge is paid for the quantity exceeding the limit values of the pollutants in accordance with § 20 of this Act.
[RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

§ 18.  Imposing pollution charge upon waste disposal

 (1) The pollution charge is imposed upon waste disposal for the purposes of the Waste Act, except upon:
 1) activities carried out in preparation for the discharge of waste into the environment;
 2) temporary discharge of waste into the environment for the purpose of its biological degradation or land treatment in waste management facilities prescribed for such purposes;
 3) waste incineration if the pollution charge is imposed for emission of the pollutants created by the incineration process into the ambient air.

 (2) The pollution charge is not imposed upon discharging waste into the environment for recycling purposes within the meaning of the Waste Act.

Division 2 Pollution Charge Rates 

§ 19.  Pollution charge rates upon emission of pollutants into ambient air

 (1) The pollution charge rates per one ton of pollutant upon the emission of pollutants into the ambient air are the following:
 1) sulphur dioxide (SO₂) and other inorganic sulphur compounds: as of 1 January 2011, 51 euros; as of 1 January 2012, 66.21 euros; as of 1 January 2013, 86.08 euros; as of 1 January 2014, 111.90 euros; as of 1 January 2015, 145.46 euros;
 2) carbon monoxide (CO): as of 1 January 2011, 5.25 euros; as of 1 January 2012, 5.78 euros; as of 1 January 2013, 6.35 euros; as of 1 January 2014, 6.99 euros; as of 1 January 2015, 7.70 euros;
 3) particulates, except heavy metals and compounds of heavy metal: as of 1 January 2011, 51.19 euros; as of 1 January 2012, 66.53 euros; as of 1 January 2013, 86.47 euros; as of 1 January 2014, 112.42 euros; as of 1 January 2015, 146.16 euros;
 4) nitrogen oxides, calculated as nitrogen dioxide, and other inorganic nitrogen compounds: as of 1 January 2011, 83.53 euros; as of 1 January 2012, 91.90 euros; as of 1 January 2013, 101.10 euros; as of 1 January 2014, 111.20 euros; as of 1 January 2015, 122.32 euros;
 5) volatile organic compounds, except mercaptans and methane (CH₄): as of 1 January 2011, 83.53 euros; as of 1 January 2012, 91.90 euros; as of 1 January 2013, 101.10 euros; as of 1 January 2014, 111.20 euros; as of 1 January 2015, 122.32 euros;
 6) mercaptans: as of 1 January 2011, 27 320 euros; as of 1 January 2012, 28 686 euros; as of 1 January 2013, 28 830 euros; as of 1 January 2014, 30 271 euros; as of 1 January 2015, 31 785 euros;
 7) heavy metals and compounds of heavy metals: as of 1 January 2011, 1228 euros; as of 1 January 2012, 1240 euros; as of 1 January 2013, 1252 euros; as of 1 January 2014, 1265 euros; as of 1 January 2015, 1278 euros.
[RT I 2010, 22, 108 – entry into force 01.01.2011]

 (2) The pollution charge rates provided for in subsection (1) of this section are increased by a factor of:
 1) 1.2 if the pollutants are released into the ambient air from stationary sources of pollution located within the boundaries of local authorities bordering the Narva River, if the height of release of the pollutants is more than 100 metres above the ground;
 2) 1.5 if the pollutants are released into the ambient air from stationary sources of pollution located within the boundaries of the administrative territory of Jõhvi, Kiviõli, Kohtla-Järve, Narva, Sillamäe or Tartu;
 3) 2 if the pollutants are released into the ambient air from stationary sources of pollution located within the boundaries of the administrative territory of Tallinn;
 4) 2.5 if the pollutants are released into the ambient air from stationary sources of pollution located within the boundaries of the administrative territory of Haapsalu, Kuressaare, Narva-Jõesuu or Pärnu.

 (3) The pollution charge rate of carbon dioxide (CO₂) is 2 euros per ton.
[RT I 2010, 22, 108 – entry into force 01.01.2011]

 (4) Thermal energy generator pays the pollution charge for the release of carbon dioxide (CO₂) into the ambient air based on the quantity of CO₂ released into the environment upon generation of thermal energy.
[RT I 2007, 45, 319 – entry into force 01.01.2008]

 (5) [Repealed – RT I 2009, 26, 160 – entry into force 06.06.2009]

 (6) [Repealed – RT I 2009, 15, 93 – entry into force 01.04.2009]

§ 20.  Pollution charge rates upon discharge of pollutants into water bodies, groundwater and soil

 (1) Pollution charge rates upon discharging one ton of pollutant into a water body, groundwater or soil are the following:
 1) organic matter, except for those specified in clauses 6) and 7) of this subsection, calculated as the biochemical oxygen demand for the decomposition of such matter during seven twenty-four hour periods (BOD₇): as of 1 January 2011, 1379 euros; as of 1 January 2012, 1392 euros; as of 1 January 2013, 1406 euros; as of 1 January 2014, 1420 euros; as of 1 January 2015, 1435 euros;
 2) phosphorous compounds, calculated as total phosphorus (P_tot): as of 1 January 2011, 4206 euros; as of 1 January 2012, 5468 euros; as of 1 January 2013, 7109 euros; 1 January 2014, 9241 euros; 1 January 2015, 12 014 euros;
 3) nitrogen oxides, calculated as total nitrogen (N_tot): as of 1 January 2011, 1616 euros; as of 1 January 2012, 1858 euros; as of 1 January 2013, 2137 euros; as of 1 January 2014, 2457 euros; as of 1 January 2015, 2826 euros;
 4) suspended solids: as of 1 January 2011, 377.65 euros; as of 1 January 2012, 415.42 euros; as of 1 January 2013, 456.96 euros; as of 1 January 2014, 502.66 euros; as of 1 January 2015, 552.89 euros;
 5) sulphates, calculated as sulphate ions (SO₄^2-): as of 1 January 2011, 5.81 euros; as of 1 January 2012, 6.13 euros; as of 1 January 2013, 6.45 euros; as of 1 January 2014, 6.77 euros; as of 1 January 2015, 7.09 euros;
 6) monophenols: as of 1 January 2011, 11 731 euros; as of 1 January 2012, 14 077 euros; as of 1 January 2013, 16 893 euros; as of 1 January 2014, 20 272 euros; as of 1 January 2015, 24 326 euros;
 7) oil, oil products, mineral oil or liquid products obtained from the thermal treatment of solid fuel or other organic matter: as of 1 January 2011, 2620 euros; as of 1 January 2012, 3013 euros; as of 1 January 2013, 3465 euros; as of 1 January 2014, 3985 euros; as of 1 January 2015, 4582 euros;
 8) other hazardous waste for the purposes of the Water Act, which have not been specified in clauses 1) to 7) of this subsection: as of 1 January 2011, 12 039 euros; as of 1 January 2012, 13 844 euros; as of 1 January 2013, 15 921 euros; as of 1 January 2014, 18 309 euros; as of 1 January 2015, 21 056 euros.
[RT I 2010, 22, 108 – entry into force 01.01.2011]

 (2) The pollution charge rates specified in subsection (1) of this section are increased by a factor of:
 1) 2.5 if the pollutants are discharged into soil with unprotected groundwater;
 2) 1.5 if the receiving water body is located within the boundaries of a city, town or beach, or nearer than 200 metres to a beach specified by a resolution of a local authority, or if the receiving water body is a sea or transboundary water body or a water body under protection as the habitat or spawning site of salmonids or cyprinids;
 3) 1.2 if waste water is directed into the sea through a deep-sea outlet.

 (2¹) If it is possible to simultaneously apply multiple factors of increasing the pollution charge rate specified in subsection (2) of this section, the highest factor will be applied.
[RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

 (3) [Repealed – RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

 (4) In addition to the pollution charge rates established in subsection (1) of this section, the pollution charge is paid, provided that the pH of the discharged waste water is higher than 9.0 or lower than 6.0, at the rate of up to 0.19 euros per each tenth of the pH unit by which the pH of the waste water is higher than 9.0 or lower than 6.0 per cubic metre.
[RT I 2010, 22, 108 – entry into force 01.01.2011]

 (5) If all the indicators that characterise the waste water discharged by a payer of the pollution charge are lower than or equal to the waste water limit values set by a water abstraction permit and the person abstracting water has submitted to the authority that granted the water abstraction permit a report specified in subsection 21 (6) of the Water Act by the due date and to the extent of the required data, the pollution charge rates established in subsection (1) of this section will be reduced regarding the discharge by a factor of 2. Reduction is not applied in the event of a temporary water abstraction permit.
[RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

§ 21.  Pollution charge rates upon waste disposal

 (1) Upon disposal of waste, pollution charge rates per ton of waste are as follows:
 1) non-hazardous and hazardous waste deposit of which is permitted in a landfill for non-hazardous waste based on the waste permit or integrated environmental permit for the operation of landfills held by the possessor of the landfill, except for the waste specified in clauses 5) to 9) of this subsection: as of 1 January 2011, 14.38 euros; as of 1 January 2012, 17.25 euros; as of 1 January 2013, 20.77 euros; as of 1 January 2014, 24.86 euros; as of 1 January 2015, 29.84 euros;
[RT I 2010, 22, 108 – entry into force 01.01.2011]
 2) municipal waste: the pollution charge rates established for non-hazardous waste;
 3) waste deposited in landfills for inert waste: the pollution charge rates established for non-hazardous waste;
 4) waste building materials as well as construction and demolition waste containing asbestos: 0.63 euros;
[RT I, 17.12.2010, 19 – entry into force 01.01.2011]
 5) mine waste from oil shale, including waste from mineral dressing, discharged into open dumps: 1.31 euros;
[RT I, 21.12.2012, 2 - entry into force 01.01.2015]
 6) waste that contains wood preservatives, inorganic pesticides, asbestos, arsenic or lead, except for the waste specified in clause 4) of this section, coal and oil shale tar and products thereof, as well as bituminous compounds containing such materials and waste pitch from the treatment of oil shale: 62.65 euros;
[RT I, 17.12.2010, 19 – entry into force 01.01.2011]
 7) waste that contains mercury, cadmium, cyanides, polychlorinated biphenyls or polychlorinated terphenyls (PCBs, PCTs) or organic pesticides: 625.56 euros;
[RT I, 17.12.2010, 19 – entry into force 01.01.2011]
 8) oil shale fly ash and oil shale bottom ash and cement clinker dust: as of 1 January 2011, 1.44 euros; as of 1 January 2012, 1.72 euros; as of 1 January 2013, 2.07 euros; as of 1 January 2014, 2.48 euros; as of 1 January 2015, 2.98 euros;
[RT I, 17.12.2010, 19 – entry into force 01.01.2011]
 9) oil shale semi-coke: as of 1 January 2011, 1.44 euros; as of 1 January 2012, 1.72 euros; as of 1 January 2013, 2.07 euros; as of 1 January 2014, 2.48 euros; as of 1 January 2015, 2.98 euros;
[RT I, 17.12.2010, 19 – entry into force 01.01.2011]
 10) Oil, oil products, mineral oil and the liquid products of thermal processing of solid fuel or another organic substance, organic solvents, heavy metals (except those specified in clauses 6) and 7) of subsection (1) of this section), organic halogen compounds, dyestuffs and pigment-containing waste, paint and varnish waste, contagious hospital or health care waste and treatment waste: pollution charge rates established to non-hazardous waste.
[RT I 2009, 26, 160 – entry into force 06.06.2009]

 (2) The pollution charge rates provided in clauses 6) and 7) of subsection (1) of this section are imposed based on the content of the hazardous substance set forth therein only if the classification of the waste as a hazardous substance based on subsection 2 (5) of the Waste Act arises from the presence and content of the very substance specified above in the waste.
[RT I, 03.12.2015, 1 - entry into force 01.01.2016]

 (3) [Repealed – RT I 2009, 35, 232 – entry into force 01.01.2010]

Chapter 4 INCREASED RATES OF ENVIRONMENTAL CHARGES 

§ 22.  Basis for calculation of increased rates of environmental charges

  Environmental charges are calculated at an increased rate if:
 1) pollutants are emitted into the ambient air in higher-than-permitted quantities;
 2) pollutants are discharged into water bodies, groundwater or soil in higher-than-permitted quantities or concentrations;
 3) waste is disposed in higher-than-permitted quantities;
 4) pollutants are discharged into sea water;
 5) pollutants or waste are discharged into the environment in the course of transportation of chemicals or waste;
 6) pollutants are discharged or waste is taken into the environment without a permit;
 7) natural resources are used in a higher-than-permitted quantity or without a permit.

§ 23.  Increased pollution charge rates upon emission of pollutants into ambient air from stationary source of pollution in higher-than-permitted quantities

 (1) Upon emission of pollutants into the ambient air from a stationary source of pollution in higher-than-permitted quantities, the pollution charge rates provided for in subsection 19 (1) of this Act are increased:
 1) five times in the event of the pollutants specified in clauses 19 (1) 2) and 3) of this Act;
 2) ten times in the event of the pollutants specified in clauses 19 (1) 1) and 4)-6) of this Act;
 3) 100 times in the event of the pollutants specified in clause 19 (1) 7) of this Act.

 (2) Upon emission of carbon dioxide into ambient air from a stationary source of pollution in higher-than-permitted quantities in the trade licence and failure to recognize carbon dioxide emissions in the annual report, the pollution charge per ton of carbon dioxide is 99.70 euros.
[RT I 2010, 22, 108 – entry into force 01.01.2011]

 (3) The possessor of a stationary source of pollution is not required to pay the pollution charge specified in subsection (2) of this section if the quantities of carbon dioxide emitted thereby are covered by additional emission allowances acquired by the person and are recognise in the annual report thereof.

§ 24.  Increased pollution charge rates upon discharge of pollutants into water bodies, groundwater and soil in higher-than-permitted quantities and concentrations

 (1) Upon discharge of pollutants into water bodies, groundwater or soil in higher-than-permitted quantities and concentrations, the pollution charge rates specified in subsection 20 (1) of this Act are increased:
 1) ten times in the event of the pollutants specified in clauses 20 (1) 1)-7) of this Act;
 2) 100 times in the event of the pollutants specified in clause 20 (1) 8) of this Act.

 (1¹) An increased pollution charge rate will not be imposed in the event of exceeding the volumetric flow rate permitted in a water abstraction permit if it does not result in the discharge of pollutants into a water body, groundwater or soil in a higher-than-permitted quantity.
[RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

 (2) Ten times the pollution charge rate established in clause 20 (1) 3) of this Act is paid for the volumes of fertiliser used above the standard, calculated as total nitrogen, and for the total volumes of fertiliser used in violation of the requirements for use of mineral fertilisers, manure and silage juice established pursuant to the Water Act.

 (3) The provisions of subsection (1) of this section do not apply to the release of oil, oil products, mineral oil or liquid products obtained from the thermal treatment of solid fuel or other organic matter into sea water. In that event the pollution charge is calculated based on § 27 of this Act.

 (4) If the temperature of the waste water of a waste water treatment facility falls below 12 degrees Celsius due to weather conditions, the technological possibilities of reducing the total nitrogen contained in waste water will be limited and therefore the provisions of subsection (1) of this section will not be applied upon calculation of the pollution charge of total nitrogen.
[RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

§ 25.  Increased pollution charge rates upon disposal of waste in higher-than-permitted quantities

  Upon disposal of waste in higher-than-permitted quantities, the pollution charge rates provided for in subsection 21 (1) of this Act are increased:
 1) five times in the event of the waste specified in clauses 21 (1) 1) to 3) and 8) to 10) of this Act;
[RT I 2009, 26, 160 – entry into force 06.06.2009]
 2) 100 times in the event of the waste specified in clause 21 (1) 6) of this Act;
 3) 500 times in the event of the waste specified in clauses 21 (1) 4) and 7) of this Act.
[RT I 2009, 26, 160 – entry into force 06.06.2009]

§ 26.  Increased pollution charge rates upon discharge of pollutants into environment and disposal of waste without permit

 (1) Upon emission of pollutants into the ambient air from a stationary source of pollution without an appropriate permit, the pollution charge rates provided for in subsection 19 (1) of this Act are increased:
 1) ten times in the event of the pollutants specified in clauses 19 (1) 2) and 3) of this Act;
 2) twenty times in the event of the pollutants specified in clauses 19 (1) 1) and 4) to 6) of this Act;
 3) 200 times in the event of the pollutants specified in clause 19 (1) 7) of this Act.

 (2) Upon emission of pollutants into bodies of water, groundwater or soil without an appropriate permit, the pollution charge rates provided in subsection 20 (1) of this Act are increased:
 1) fifteen times in the event of the pollutants specified in clauses 20 (1) 1) to 7) of this Act;
 2) 1000 times in the event of the pollutants specified in clause 20 (1) 8) of this Act.

 (3) Upon disposal of waste without an appropriate permit, the pollution charge rates provided for in subsection 21 (1) of this Act are increased:
 1) ten times in the event of the waste specified in clauses 21 (1) 1) to 3), 5) and 8) to 10) of this Act;
[RT I 2009, 26, 160 – entry into force 06.06.2009]
 2) 200 times in the event of the waste specified in clause 21 (1) 6) of this Act;
 3) 1000 times in the event of the waste specified in clauses 21 (1) 4) and 7) of this Act.
[RT I 2009, 26, 160 – entry into force 06.06.2009]

§ 27.  Increased rates upon discharge of pollutants into sea water

 (1) Upon discharging oil, oil products, mineral oil or liquid products obtained from the thermal treatment of solid fuel or other organic matter into sea water, the pollution charge rate provided for in clause 20 (1) 7) of this Act is applied and increased by a factor of 50.

 (2) Upon discharging waste into sea water, the pollution charge rate provided for in subsection 26 (3) of this Act is applied.

 (3) For the purposes of this Act, ballast water or bilge water which contains oil, oil products, mineral oil or liquid products obtained from the thermal treatment of solid fuel or other organic matter is equal to the pollutants specified in clause 20 (1) 7) of this Act.

§ 28.  Increased pollution charge rates upon discharging pollutants and waste into environment during transportation of chemicals and waste

  Upon discharging pollutants or waste into the environment during transportation of chemicals or waste:
 1) the pollution charge rates provided for in subsection 26 (1) of this Act are applied if the pollutants are emitted into the ambient air;
 2) the pollution charge rates provided for in subsection 26 (2) of this Act are applied if the pollutants are discharged into water bodies, groundwater or soil;
 3) the pollution charge rates provided for in subsection 26 (3) of this Act are applied if waste is disposed.

§ 29.  Increased rates of environmental charges upon abstraction of water without water abstraction permit or in higher-than-permitted quantities

  A five-fold water abstraction charge rate is applied for:
 1) water abstracted in quantities exceeding those permitted by the water abstraction permit;
 2) water abstracted without a water abstraction permit.

§ 30.  Increased rates of environmental charges upon extraction of mineral resources

 (1) A five-fold mineral resource extraction charge rate established on the basis of subsection 9 (2) of this Act is applied for:
[RT I, 17.12.2010, 19 – entry into force 27.12.2010]
 1) quantities of mineral resource extracted without a permit;
 2) extracted quantities of mineral resource that exceed the quantities allowed by the permit or approved by the issuer of the permit on the basis of subsection 25² (6) or (15) of the Earth’s Crust Act;
[RT I, 07.07.2015, 3 - entry into force 17.07.2015]
 3) quantities of related mineral resource that have not been extracted.

 (2) If one joint annual maximum excavation quantity has been established in a mineral resource extraction permit regarding multiple mineral resources specified in the permit and the quantity is exceeded in the reporting year, the five-fold excavation rate of the class of the mineral resource whose charge rate of the right of excavation is the highest under the regulation established on the basis of subsection 9 (2) of this Act will be imposed on the quantity of the excavated mineral resource exceeding the annual maximum excavation quantity.
[RT I, 17.12.2010, 19 – entry into force 27.12.2010]

Chapter 5 CALCULATION AND PAYMENT OF ENVIRONMENTAL CHARGES 

§ 31.  Obligation to calculate environmental charges

 (1) Persons who use natural resources or emit or discharge pollutants into the ambient air, water bodies, groundwater or soil and persons disposing waste are required to calculate the environmental charge, except in the events provided for in subsections (2) and (3) of this section and in § 34¹ of this Act.
[RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

 (2) The fishing charge is calculated by the issuer of the fishing permit if a fishing permit is required or by the buyer of the fishing right if a fishing permit is not required.

 (3) The amount of the hunting charge will be established by the regulation specified in subsection 12¹ (2) of this Act.
[RT I, 16.05.2013, 2 – entry into force 01.06.2013]

 (4) The environmental charges specified in subsection (1) of this section are calculated for the quarter of the environmental use (hereinafter reporting quarter) and are submitted to the issuer of the environmental permit. The calculations are made with the accuracy of one cent.
[RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

 (5) In the case of additional oil shale quantities that can be extracted in the next calendar year, which have been approved by the issuer of the permit on the basis of subsection 25² (6) and (15) of the Earth’s Crust Act, the first quarter of the year during which it is permitted to additionally extract oil shale will be deemed as the reporting quarter.
[RT I, 07.07.2015, 3 - entry into force 17.07.2015]

§ 32.  Grounds for calculating environmental charges

 (1) Unless otherwise provided by the extraction permit, the quantities of mineral resources subject to a charge shall be calculated pursuant to the procedure provided by the Mining Act, except in the case specified in subsections (2) and (2¹) of this Act.
[RT I, 07.07.2015, 3 - entry into force 17.07.2015]

 (2) The quantity of peat subject to the charge is calculated on the basis of the quantity of peat extracted.

 (2¹) Additional oil shale quantities that can be extracted in the next calendar year, which have been approved by the issuer of the permit on the basis of subsection 25² (6) and (15) of the Earth’s Crust Act, are paid for in the reporting quarter specified in subsection 31 (5) of this Act on the basis of the additional quantity permitted by the issuer of the permit.
[RT I, 07.07.2015, 3 - entry into force 17.07.2015]

 (2²) In the case of the actually extracted quantities of oil shale permitted by the issuer of the permit on the basis of subsection 25² (6) and (15) of the Earth’s Crust Act to be additionally extracted in the next calendar year the reporting quarter is the quarter specified in subsection 31 (4) of this Act. The actually extracted quantities specified in the previous sentence are the oil shale quantities declared by the holder of the extraction permit in the calendar year, which exceed the annual level permitted to be extracted on the basis of subsection 26 (5¹) of the Earth’s Crust Act, which was granted to the permit holder, or the maximum annual level proportionally reduced with regard to the extraction permit holder on the basis of subsection 42 (3) to the extent of the quantity approved by the issuer of the permit.
[RT I, 07.07.2015, 3 - entry into force 17.07.2015]

 (2³) The extraction charge calculated for the actually extracted oil shale quantities specified in subsection (2²) of this section is set off against the extraction charge paid on the basis of subsection (2¹) or at the purchase price of an auction specified in subsection 25² (10) of the Earth’s Crust Act. If the actually extracted quantity was smaller than the quantity approved by the issuer of the permit on the basis of subsection 25² (6) or (15) of the Earth’s Crust Act, the charge will not be refunded for the non-extracted quantity.
[RT I, 07.07.2015, 3 - entry into force 17.07.2015]

 (3) The quantity of water subject to the charge is calculated on the basis of the reading of the water meter per water body, bore well and type of water usage. If the quantity of water abstracted is not measured with a water meter, the calculations are made based on a methodology recognised by the issuer of the environmental permit.
[RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

 (4) The fishing charge is calculated on the basis of the issued environmental permit, except for the special purpose fishing charge, provided that the number of individuals or the quantity of fish to be caught cannot be predetermined. In such event the special purpose fishing charge is calculated according to the number of individuals or the quantity of fish permitted to be caught.

 (5) [Repealed – RT I, 16.05.2013, 2 – entry into force 01.06.2013]

 (6) The pollution charge is calculated based on the quantities of the pollutants emitted into the ambient air, water bodies, groundwater or soil, or disposed waste measured or calculated according to the Ambient Air Protection Act, Water Act or Waste Act.

 (6¹) The calculation of the pollution charge is submitted:
 1) upon release of pollutants into the ambient air, per each separate source of pollution;
 2) upon release of pollutants into water bodies, groundwater or soil, per each separate outlet specified in the environmental permit;
 3) upon release of waste into the environment, per each separate waste disposal site.
[RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

 (6²) If a water abstraction permit provides for the duty to ensure the monitoring of pollutants contained in waste water less frequently than once a quarter, the pollution charge is calculated for the reporting quarter in which no monitoring is carried out, on the basis of the last monitoring results that served as the basis for calculating the pollution charge.
[RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

 (6³) If the holder of a water abstraction permit fails to perform the duty established therein to monitor pollutants contained in waste water and if samples have not been taken in the reporting quarter in accordance with subsection 33¹ (6) of this Act, the Environmental Board may, upon determining the amount payable under subsection 34¹ (1) of this Act, rely on the last monitoring results that served as the basis for calculating the pollution charge.
[RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

 (7) [RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.01.2012]

§ 32¹.  Calculation of mineral resource extraction charge

 (1) If the holder of an extraction permit has not carried out instrumental surveying, the extraction charge will be calculated on the basis of the estimated extraction volume determined in accordance with the Earth’s Crust Act.

 (2) Based on the results of the instrumental surveying or audit surveying results, the holder of the permit will, in the reporting quarter where the instrumental surveying or audit surveying was carried out, make the required set-off in the environmental charges declarations submitted on the basis of the estimated extraction volume.

 (3) If the estimated extraction volume declared in the surveying period is smaller than the volume identified as a result of the instrumental surveying or audit surveying, the holder of the permit will make a set-off in the environmental charges declaration of the reporting quarter in which the surveying was carried out. The charge is calculated on the basis of the rate of the extraction charge in force in the quarter where the surveying was carried out.

 (4) If the estimated extraction volume declared in the surveying period is higher than the volume identified as a result of the instrumental surveying or audit surveying, the holder of the permit will make a set-off, correcting the extraction volumes declared in the environmental charge declarations of the previous reporting quarters. Correcting will be started from the last declaration submitted. The rate of the extraction charge in force in the reporting quarter whose declaration is being corrected will serve as the basis for calculation of the charge.
[RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

§ 33.  [Repealed – RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

§ 33¹.  Application of Taxation Act

 (1) The pollution charge, the water abstraction charge and the mineral resource extraction charge are subject to the provisions of the Taxation Act regulating taxes, unless otherwise provided for in this Act.

 (2) The pollution charge, the water abstraction charge and the mineral resource extraction charge are subject to the provisions of the Taxation Act regulating taxpayers, unless otherwise provided for in this Act.

 (3) In connection with the pollution charge, the water abstraction charge and the mineral resource extraction charge, the Tax and Customs Board performs all the duties of the tax authority under the Taxation Act, except for the duties placed within the competence of the Environmental Board under this Act. The Tax and Customs Board has the right to take coercive measures in accordance with the procedure provided for in the Taxation Act.

 (4) The duties of the tax authority upon auditing the calculations of the pollution charge, the water abstraction charge and the mineral resource extraction charge, upon calculation of environmental charges to be paid, upon levying environmental charges and upon carrying out audits, which have been provided for in the Taxation Act, are performed by the Environmental Board.

 (5) Upon performance of the duties provided for in subsection (4) of this section, the Environmental Board has the right to take coercive measures in accordance with the procedure provided for in the Taxation Act. The coercive payment and substitutive enforcement expenses are collected in accordance with the procedure provided for in the Code of Enforcement Procedure.

 (6) For the purpose of inspecting adherence to the requirements of this Act, the Environmental Board has, in addition to the rights provided for in the Taxation Act, the right to stay in the place of use of a natural resource, place of emission of pollutants into the ambient air and place of discharge of pollutants into a water body, groundwater or soil or place of disposal of waste, and carry out audit measurement tests and take samples there.
[RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

§ 33².  Exchange of data between Environmental Board and Tax and Customs Board

  The Environmental Board submits to the Tax and Customs Board data on a payer of the pollution charge, water abstraction charge and mineral resource extraction change, which are necessary for the Tax and Customs Board for the performance of the duties provided for in the Taxation Act.
[RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

§ 33³.  Environmental charges declaration

 (1) The person specified in subsection 31 (1) of this Act submits a calculation of environmental charges in the environmental charges declaration.

 (2) The environmental charges declaration is subject to the provisions of the Taxation Act regulating tax returns, taking into account the specifications arising from this Act.

 (3) The form of the environmental charges declaration and the procedure for filling it in will be established by a regulation of the minister responsible for the field.
[RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

§ 33⁴.  Declaration of environmental charges

 (1) The environmental charges declaration is sent by mail, on an electronic data medium, using electronic data communication or handed over at the Environmental Board not later than by the 17^th date of the month following the reporting quarter.
[RT I, 13.03.2014, 2 – entry into force 23.03.2014]

 (2) If the declaration is signed by an authorised representative, the authorisation document will be submitted along with the declaration, unless it has been submitted to the Environmental Board earlier.

 (3) If a payer of environmental charges is declared bankrupt, two environmental charges declarations will be submitted with regard to the reporting quarter: regarding the time preceding and following the bankruptcy.
[RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

§ 33⁵.  Format and signature requirements of electronically submitted documents and other requirements for electronic exchange of information

  The requirement for the format and signature of electronically submitted documents and electronic exchange of information will be established by a regulation of the minister responsible for the field.
[RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

§ 34.  Calculation of fishing charge

  [RT I, 16.05.2013, 2 – entry into force 01.06.2013]

 (1) The size of the fishing charge is calculated by the issuer of the environmental permit before issuing the permit, except for the special purpose fishing charge, if the number of individuals or the quantity of fish to be caught cannot be predetermined, and the recreational fishing charge if fishing is based on a document in proof of payment. In such events, the recreational fishing charge is calculated by the person required to pay the charge, and the special purpose fishing charge is calculated by the issuer of the permit, after the expiry of the permit, on the basis of the number of individuals or the quantity of fish caught.

 (2) [Repealed – RT I, 16.05.2013, 2 – entry into force 01.06.2013]

§ 34¹.  Determination of environmental charges by Environmental Board

 (1) In addition to the provisions of clauses 92 (1) 1) and 2) of the Taxation Act, the Environmental Board determines the amount payable by sending an environmental charges notice:
 1) in the events provided for in subsections 9 (9) and 54 (2) of this Act;
 2) if a person uses natural resources, discharges pollutants into the environment or disposes waste, thereby disregarding the requirement for holding a permit, or discharges pollutants into the environment or disposes waste in a place not designated for such purpose.

 (2) An environmental charges notice is an administrative decision with regard to which the provisions of the Taxation Act concerning a notice of assessment apply.
[RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

§ 35.  [Repealed – RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

§ 36.  [Repealed – RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

§ 37.  Due date of payment of environmental charges

  [RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

 (1) [Repealed – RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

 (2) For the purposes of clauses 2) and 3) of subsection (4) of this section, a payment notice is an administrative decision for the performance of a public law financial obligation within the meaning of clause 2 (1) 21) of the Code of Enforcement Procedure.
[RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

 (3) [Repealed – RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

 (4) The fishing charge is paid:
 1) for the right to fish for recreation and for the right of special purpose fishing, provided that the number of individuals or the quantity of fish to be caught can be predetermined: prior to the receipt of the document in proof of the right to fish;
 2) for the right of special purpose fishing, provided that the number of individuals or the quantity of fish to be caught cannot be predetermined: after the expiry of the term of validity of the environmental permit, on the basis of a payment notice issued by the issuer of the permit;
 3) for the right of commercial fishing: at least to the extent of 50 per cent before the receipt of the document in proof of the right to fish, while the remaining portion of the charge is paid on the basis of a payment notice by July 1 of the year of validity of the document in proof of the right to fish. If the document in proof of the right of commercial fishing is issued for the purpose of taking advantage of the fishing opportunities emerging after July 1 in the year of validity of the right to fish, the fishing charge will be paid at least to the extent of 50 per cent before the receipt of the document in proof of the right to fish, while the remaining portion of the charge will be paid on the basis of a payment notice by September 30 of the year of validity of the document in proof of the right to fish.
[RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

 (5) The hunting charge must be paid before exercising the right to hunt.
[RT I, 16.05.2013, 2 – entry into force 01.06.2013]

 (5¹) The amount payable under the environmental charges declaration is transferred to the current account of the Tax and Customs Board on the day specified in subsection 33⁴ (1) of this Act.
[RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

 (5²) An amount payable under an environmental charges notice issued on the basis of subsection 33⁴ (1) of this Act is paid to the current account of the Tax and Customs Board by the due date specified therein.
[RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

 (6) [Repealed – RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

 (7) [Repealed – RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

 (8) [Repealed – RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

 (9) The environmental charges specified in subsections (4) and (5) of this section are paid with the accuracy of one cent to the current account communicated to the payer by the issuer of the environmental permit.
[RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

 (10) [Repealed – RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

 (11) The portion of the environmental charges that, on the basis of this Act, is to be transferred to the budget of the local authority, will be transferred there by the Tax and Customs Board at least twice a month, on the fifth and twentieth date of the month.
[RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

 (12) [Repealed – RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

§ 38.  [Repealed – RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

§ 39.  Collection of overdue environmental charges

 (1) If a payer of the pollution charge, waster abstraction charge or mineral resources extraction charge has failed to pay the environmental charge by the due date provided by this Act, the Tax and Customs Board will collect it in accordance with the procedure provided for in the Taxation Act.
[RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

 (2) [Repealed – RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

 (3) In the event of non-payment of the charge for the right of special purpose fishing, provided that the charge must be paid before obtaining the document in proof of the right to fish, as well as in the event of failure to pay the charge for the right to fish for recreation or the right of commercial fishing to the extent of at least 50 per cent in accordance with clause 37 (4) 3) of this Act before obtaining the document in proof of the right to fish, the document in proof of the right to fish will not be issued to the applicant. If the person who obtained a document in proof of the right of commercial fishing has not fully paid for the fishing opportunities specified in the permit by July 1 or for the fishing opportunities specified in the permit issued for seizing the fishing opportunities emerging after July 1 by September 30, the issuer of the environmental permit will issue a written precept to such person, setting a new term for payment and warning the person that if the charge specified in the precept is not paid within the term, the issuer will revoke the permit in the event provided by law.
[RT I 2009, 26, 160 – entry into force 06.06.2009]

 (4) If a person who has been granted the right of commercial fishing has not paid the fishing charge after the revocation of the person’s fishing permit, the issuer of the permit will collect the charge from the person to the extent of the seized fishing opportunities in accordance with the procedure provided by the Code of Enforcement Procedure. If the special purpose fishing charge must be paid after the expiry of the permit and the person holding the permit for special purpose fishing rights has not paid the fishing charge within the term set in the invoice submitted by the issuer of the permit, then the issuer of the fishing permit will collect the charge from the person to the extent of the individuals or quantities of fish caught, in accordance with the procedure provided by the Code of Enforcement Procedure.

 (5) [Repealed – RT I, 16.05.2013, 2 – entry into force 01.06.2013]

§ 40.  Postponement of payment of overdue environmental charges

 (1) If the fishing charge and commercial fishing is concerned, the Ministry of Rural Affairs has the right to postpone the payment of overdue environmental charges at the request of the payer of the environmental charges. The postponement of the payment of the overdue environmental charges does not release the payer of the environmental charge from the performance of any current obligations to pay the charges.
[RT I, 16.05.2013, 2 – entry into force 01.06.2013]

 (2) In the event specified in subsection (1) of this section, the payer of the environmental charges will submit to the issuer of the environmental permit a reasoned request for the postponement of the payment of overdue environmental charges and the timetable of payment of the overdue charges. In accordance with the procedure provided for in §§ 41 and 42 of this Act, the postponement of the payment of overdue environmental charges is decided and a decision to postpone is revoked by the Environmental Board in the event of fishing charge and by the Ministry of Rural Affairs in the event of commercial fishing.
[RT I, 16.05.2013, 2 – entry into force 01.06.2013]

 (3) The postponement of the payment of overdue pollution charge, water abstraction charge and mineral resource extraction charge is decided by the Tax and Customs Board in accordance with the procedure provided for in the Taxation Act.
[RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

§ 41.  Decision to postpone payment of overdue environmental charges

 (1) The Environmental Board and, in the event of commercial fishing, the Ministry of Rural Affairs will make a decision to approve or deny a request for the postponement of the payment of overdue environmental charges within 20 days as of receipt of the request. Upon making the decision, the Environmental Board and, in the event of commercial fishing, the Ministry of Rural Affairs has the right to change the timetable of payment of the overdue environmental charges submitted by the payer of the environmental charges.

 (2) Upon deciding to satisfy a request, the Environmental Board or, in the event of commercial fishing, the Ministry of Rural Affairs takes into account the financial situation and economic indicators of the payer of the environmental charge, the person’s prior performance of the obligation to pay environmental charges, the practicality of the payment of the overdue environmental charges and, if security is required, the trustworthiness of the security provided and the circumstances specified in subsection (4) of this section. The Environmental Board and, in the event of commercial fishing, the Ministry of Rural Affairs has the right to demand the submission of the documents required for identifying these circumstances. In such an event the Environmental Board and, in the event of commercial fishing, the Ministry of Rural Affairs will make a decision on the request within ten days after the submission of the documents.

 (3) The Environmental Board and, in the event of commercial fishing, the Ministry of Rural Affairs has the right to request a security in the event of postponement of overdue environmental charges. A security will not be requested from a payer of environmental charges who is bankrupt and whose overdue environmental charges are to be paid in instalments in order to make a compromise in bankruptcy proceedings. A request for a security will be made in writing. If a security is requested, a decision on the payment of overdue charges will be made within five working days as of the date on which the security is provided.

 (4) The Environmental Board and, in the event of commercial fishing, the Ministry of Rural Affairs has the right to reject a request for the postponement of overdue environmental charges if:
 1) the request is not reasoned or is insufficiently reasoned;
 2) the payer of the environmental chares fails to provide the requested security or the Environmental Board and, in the event of commercial fishing, the Ministry of Rural Affairs does not consider the provided security sufficient or trustworthy;
 3) upon consideration of the compromise proposal made by the debtor in bankruptcy proceedings, the Environmental Board or, in the event of commercial fishing, the Ministry of Rural Affairs finds that the financial situation of the debtor does not enable the person to perform the obligations assumed as a result of the compromise;
 4) there are other circumstances or reasons due to which the Environmental Board and, in the event of commercial fishing, the Ministry of Rural Affairs does not consider the postponement of the overdue environmental charges to be justified.
[RT I 2009, 26, 160 – entry into force 06.06.2009]

§ 42.  Revocation of decision to postpone payment of overdue environmental charges

  If the payer of environmental charges does not follow the timetable for the payment of overdue environmental charges or does not pay the environmental charges by the due date during the term of validity of the timetable, the Environmental Board or, in the event of commercial fishing, the Ministry of Rural Affairs has the right to take one or several of the following measures:
 1) to revoke the decision to postpone payment of the overdue environmental charges;
 2) to revoke a reduction of the interest rate in accordance with subsection 43 (2) of this Act;
 3) to calculate interest retroactively on the amount of the postponed overdue environmental charges at a rate established in accordance with subsection 43 (1) of this Act.
[RT I 2009, 26, 160 – entry into force 06.06.2009]

§ 43.  Interest payable by payer of environmental charges

 (1) If the payer of the fishing charge has failed to pay it by the due date provided by the Environmental Charges Act, the payer must pay interest on the overdue amount at the rate of 0.06 per cent a day. The interest is calculated by the issuer of the environmental permit. The interest is calculated as of the day following the day on which the charge was due in accordance with law until the day of payment or set-off, inclusive of the latter.
[RT I, 16.05.2013, 2 – entry into force 01.06.2013]

 (2) Regarding the fishing charge, the Environmental Board, or, regarding the commercial fishing, the Ministry of Rural Affairs, has the right to reduce the interest rate specified in subsection (1) of this section by up to 50 per cent as of the day of making the decision to postpone the overdue environmental charges.
[RT I, 16.05.2013, 2 – entry into force 01.06.2013]

 (3) The interest that is payable in the event of failure to pay the pollution charge, water abstraction charge and mineral resource extraction charge by the due date is calculated by the Tax and Customs Board in accordance with the Taxation Act.
[RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

Chapter 6 REFUND OF ENVIRONMENTAL CHARGES 

§ 43¹.  Procedure for refunding environmental charges

 (1) Paid hunting charge and fishing charge are refunded in accordance with the procedure provided for in this chapter.
[RT I, 16.05.2013, 2 – entry into force 01.06.2013]

 (2) Paid pollution charge, water abstraction charge and mineral resource extraction charge are refunded to the payer by the Tax and Customs Board in accordance with the procedure provided for in the Taxation Act.
[RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

§ 44.  Environmental charges to be refunded

  The environmental charges will be refunded in part or in whole if:
 1) the charges paid exceed the amount payable;
 2) it becomes evident in the course of auditing the calculation of the environmental charges that the amount paid exceeds the amount calculated;
 3) the volume of use of the natural resource for which payment has already been made has been decreased due to circumstances beyond the control of the person using the resources. The fishing charge will be refunded to the extent of the decreased fishing opportunities if the fishing opportunities already allocated were decreased during the year of use of such fishing opportunities due to circumstances beyond the control of the person applying or holding the fishing rights;
 4) [Repealed – RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]
 5) the environmental charge has been paid by a self-employed person, company or agency who has terminated the activities for which payment of the environmental charges is required before the rights relating to the environmental charge expire, and relevant notices concerning the termination of such activities have been entered in the commercial register or relevant amendments have been made in the articles of association or statutes thereof.

§ 45.  Application for refund of environmental charges

 (1) A person who has paid the environmental charge has the right to apply for a refund of the paid environmental charge within three years after the date of payment, except in the event specified in subsection (2) of this section.

 (2) A person who has paid the commercial fishing charge, recreational fishing charge or hunting charge has the right to apply, within the year of the use of the purchased fishing or hunting right, for a refund of the paid environmental charges under § 44 of this Act.
[RT I, 16.05.2013, 2 – entry into force 01.06.2013]

 (3) Upon applying for a refund of environmental charges, a written application along with the document in proof of payment of the environmental charges is submitted to the issuer of the environmental permit.
[RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

 (4) A document in proof of payment of environmental charges does not need to be submitted if the issuer of the environmental permit is able to verify accrual of the environmental charges by electronic means.
[RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

§ 46.  Refusal to refund environmental charges

  Environmental charges will not be refunded if:
 1) refunding is not justified;
 2) it becomes evident upon verifying that the payer of the environmental charges has submitted insufficient or incorrect data;
 3) the term specified in subsection 45 (1) or (2) of this Act has expired.

§ 47.  Refund of environmental charges

 (1) The issuer of the environmental permit will make a decision concerning an application for a refund of environmental charges within 20 working days after the date of receipt of the application.
[RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

 (2) In the event of approval of the application, the issuer of the environmental permit will propose to the applicant that the environmental charges subject to refund be deducted from the environmental charges payable for the following periods by way of a set-off.
[RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

 (3) If the applicant does not agree with the proposal specified in subsection (2) of this section or the applicant no longer has the obligation to pay the environmental charges, the issuer of the environmental permit will issue a certificate for the foundation organising the use of the revenue from environmental use specified in subsection 56 (1) of this Act for making the refund. If the applicant has submitted a document in proof of payment of the environmental charges, the document will be returned to the applicant.
[RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

 (4) The foundation organising the use of the revenue from environmental use will refund the applicant for the environmental charges within 20 working days after receipt of the certificate specified in subsection (3) of this section or after the entry into force of a court judgment ordering the refund of the environmental charges.

Chapter 7 SUBSTITUTION OF POLLUTION CHARGE 

§ 48.  Substitution of pollution charge

 (1) The obligation to pay the pollution charge may be substituted by an obligation to finance environmental protection measures if:
 1) the person who emits pollutants into the ambient air or discharges pollutants into a water body, groundwater or soil, or disposes waste (hereinafter payer of pollution charge) takes, within a term of up to three years from the entry into force of the pollution charge substitution contract, measures that ensure at least a 15 % decrease in the emission or discharge of the pollutants or in the disposal of waste compared to the year preceding the period of taking the measures. The reduced level of pollution of the environment must not be exceeded after the termination of the contract for substitution of the pollution charge either;
[RT I 2009, 26, 160 – entry into force 06.06.2009]
 2) the person disposing waste, within three years, takes measures upon treatment of waste as a result of which the hazardousness of the waste is reduced to the extent where the waste can be qualified as non-hazardous waste, or as a result of which the waste that, due to its characteristics, is unsuitable for placing in a landfill can be qualified as waste suitable for disposal in a landfill;
 3) the person disposing waste, within three years, constructs a landfill for hazardous waste conforming to the requirements of the Waste Act for the waste in the person’s possession which cannot be recycled due to technical reasons or the recycling of which is excessively expensive in comparison with other methods of handling waste;
 4) the payer of the pollution charge takes, within up to three years as of the entry into force of the contract for substitution of the pollution charge, measures that ensure the reduction of the share of rain water directed to waste water treatment facilities via a jointly used sewerage system in the waste water reaching the waste water treatment facility by at least 15 per cent in comparison with the year preceding the period of taking the measures. The reduction of the share of rain water is determined on the basis of the environmental protection measures project.
[RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

 (2) The obligation to pay the pollution charge specified in clause 1) of subsection (1) of this section is substituted by the obligation to finance environmental protection measures for pollutants or types of waste whose quantity will be reduced by at least 15 per cent by the planned environmental protection measures.

 (2¹) In the event of application of clause 4) of subsection (1) of this section, the obligation to pay the pollution charge for all the pollutants that are contained in waste water and regulated by a water abstraction permit may, to the extent of 50 per cent, be substituted by the obligation to finance environmental protection measures.
[RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

 (3) The pollution charge is substituted on the basis of a contract for substitution of the pollution charge concluded between the payer of the pollution charge and the minister responsible for the field (hereinafter contract).

 (4) The quantities of pollutants specified in subsection (1) of this section, the share of rain water directed to the waste water treatment facility and the hazardousness of the waste must be reduced and a conforming landfill must be constructed not later than by the date specified in the contract.
[RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

 (5) The extent to which the pollution charge is substituted must not exceed the cost of the environmental protection measures taken at the expense of the payer of the pollution charge.

 (6) If the amount of substitution of the pollution charge specified in the contract for substitution of the pollution charge exceeds the amount of the pollution charge that has actually been substituted during the contract term, the pollution charge for the following quarters will be reduced by the non-substituted amount, but the period of substitution of the pollution charge must not exceed three years.
[RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

 (7) Based on the contract, the pollution charge is substituted as of the first day of the quarter of conclusion of the contract. Investments made after the entry into force of the contract are deemed to be the investments subject to substitution.

§ 49.  Application for substitution of pollution charge

 (1) For substitution of the pollution charge, the payer of the pollution charge will submit an application to the minister responsible for the field before commencing the project. An environmental protection measures project and a projection of the pollution charge arising from the project is appended to the application.

 (2) The application must contain at least the following:
 1) name and registry code or personal identification code of the applicant;
 2) extent of substitution of the pollution charge;
 3) overview of the planned environmental protection measures and their cost;
 4) data on the planned reduction of the emission of pollutants into the ambient air, a water body, groundwater or soil, share of rain water directed to the waste water treatment facility or disposal of waste;
[RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]
 5) description of the measures necessary to reduce the hazardousness of the waste or to render the waste suitable for disposal in landfills, and the estimated result of such measures if clause 48 (1) 2) of this Act is applied;
 6) the reasons for constructing a landfill if clause 48 (1) 3) of this Act is applied.

 (3) A project for application of the environmental protection measures must include the technical and economic indicators of the measures, an activity-based and quarterly timetable for application of the measures, and their costs.

 (4) The projection of the pollution charge is prepared for the term of the contract, taking account of the estimated effect of the planned environmental protection measures.

§ 50.  Processing of applications

 (1) If the application for substitution of the pollution charge does not meet the requirements or the environmental protection measures project does not meet the conditions provided in subsection 48 (1) of this Act, the applicant will be granted a term for the elimination of the deficiencies of the application.

 (2) Upon processing an application, the following is evaluated:
 1) the conformity of the estimated results of the environmental protection measures project to the requirements provided in subsection 48 (1) of this Act;
 2) whether the environmental protection measures project is justified from the viewpoint of environmental protection;
 3) viability and technical correctness of the project, and its conformity to the requirements of the best possible technology;
 4) economic justification of the project;
 5) correctness of submitted data;
 6) whether the terms are realistic;
 7) existence of additional problems and risks;
 8) possibility to verify the timetable for implementation of the project and the budget of the project, and whether the list of activities is concrete and verifiable;
 9) correctness of the pollution charge projection.

 (3) The Ministry of the Environment has the right to involve experts in the activities specified in subsection (2) of this section. The costs related to involving experts are be borne by the payer of the pollution charge. The experts are selected by an agreement between the contracting parties.

 (4) The substitution of the pollution charge will be denied if:
 1) the estimated results of the environmental protection measures project do not conform to the requirements provided in subsection 48 (1) of this Act;
 2) the project of application of environmental protection measures is not justified from the viewpoint of environmental protection;
 3) the project is not viable, technically correct or does not conform to the requirements of the best possible technology;
 4) the project is not economically justified;
 5) the terms are not realistic;
 6) the project may involve additional environmental or economical risks which the payer of the pollution charge has not estimated or specified in the application;
 7) the timetable for performance of the project and budget of the project is unverifiable;
 8) the result of the plan is inconsistent.

 (5) The administrative authority will inform the applicant in writing of approval or denial of the application within 30 working days after the receipt of the application.

 (6) The term specified in subsection (5) of this section can be extended by the time necessary for obtaining an expert opinion.

§ 51.  Contract for substitution of pollution charge

  A contract for substitution of the pollution charge regulates the following:
 1) the beginning of substitution of the pollution charge;
 2) the duration of substitution of the pollution charge;
 3) the projected amount by which the emission or discharge of pollutants into the ambient air, water bodies, groundwater or soil, share of rain water directed to the waste water treatment facility or disposal of waste is to be reduced according to the plan;
[RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]
 4) extent of substitution of the pollution charge set out separately for pollutants, waste or groups thereof;
 5) the estimated result of the measures necessary to reduce the hazardousness of the waste or rendering the waste suitable for disposal in landfills in the event of application of clause 48 (1) 2) of the Act;
 6) requirements for constructing a landfill in the event of application of clause 48 (1) 3) of the Act;
 7) time limits of and procedures for submission of reports;
 8) organisation of monitoring performance of the contract;
 9) terms of application of environmental protection measures and a schedule for financing the plan set out by quarter.

§ 52.  Organisation of substitution of pollution charge

 (1) By the tenth date of the month following the reporting quarter, the payer of the pollution charge will submit to the Environmental Board by mail, on an electronic data medium, using electronic data communication or hand over to the Environmental Board a quarterly report on taking environmental protection measures and documents in proof of the expenses incurred.
[RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

 (2) The Environmental Board will make a decision on the approval of the quarterly report on taking environmental protection measures within ten working days after the receipt of the documents specified in subsection (1) of this section.
[RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

 (2¹) If the Environmental Board approves the quarterly report on taking environmental protection measures, the payer of the pollution charge will submit to the Environmental Board an environmental charges declaration on the reporting quarter by the due date specified in subsection 33⁴ (1) of this Act, taking into account the substitution of the pollution charges on the basis of the approved quarterly report on taking environmental protection measures.
[RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

 (2²) If a portion of the pollution charge is substituted in accordance with subsection 48 (6) of this Act after the expiry of the contract, the payer of the pollution charge will submit by the due date specified in subsection 33⁴ (1) of this Act an environmental charges declaration where the substitution of the pollution charges is taken into account on the basis of the notice specified in subsection 55 (2) of this Act.
[RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

 (3) Approval of the quarterly report on taking environmental protection measures may be denied if:
 1) the timetable for taking environmental protection measures has not been adhered to;
 2) investments have not been made to the extent prescribed by the timetable for taking environmental protection measures.

 (3¹) If the Environmental Board does not approve the report on taking environmental protection measures or if the payer of the pollution charge has not submitted the quarterly report by the due date, the payer of the pollution charge will, by the due date specified in subsection 33⁴ (1) of this Act, submit on the reporting quarter an environmental charges declaration that does not take into account the substitution of the pollution charge and, on the same date, transfer the amount payable under the declaration to the current account of the Tax and Customs Board.
[RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

 (4) If the Environmental Board does not approve the quarterly report on taking environmental protection measures or the quarterly report has not been submitted by the due date, the Environmental Board will give a written warning to the payer of the pollution charge and set a term of up to three months for elimination of the deficiencies in the performance of the contract. If the deficiencies are not eliminated within the term, the Environmental Board will inform the minister responsible for the field thereof within 15 working days and make a proposal to terminate the contract.
[RT I 2009, 3, 15 – entry into force 01.02.2009]

 (4¹) If the payer of the pollution charge has eliminated the deficiencies contained in the performance of the contract, the payer will have the right to submit a new environmental charges declaration on the quarter under observation, taking into account the substitution of the pollution charge.
[RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

 (5) The payer of the environmental charge is required to enable the Environmental Board or the Environmental Inspectorate to examine the original documents relating to the contract and to grant them access to the site of taking the environmental protection measures and allow them to conduct measurements and take samples at such site necessary for verifying compliance with the contract.
[RT I 2009, 3, 15 – entry into force 01.02.2009]

§ 53.  Final report on compliance with contract for substitution of pollution charge

 (1) The final report on compliance with the contract must include the following:
 1) a summary of the purpose of taking the environmental protection measures, compliance with the timetable and the achieved results;
 2) deeds of receipt of the work performed upon taking the environmental protection measures;
 3) documents in proof of the costs incurred for taking the environmental protection measures;
 4) documents in proof of reduction of the emission or discharge of pollutants into the ambient air, groundwater or soil, or disposal of waste, or compliance with the other requirements provided in subsection 48 (1) of this section.

 (2) The minister responsible for the field has the right to involve experts in the evaluation of the final report on performance of the contract, and of the results achieved. The costs related to involving experts are be borne by the payer of the pollution charge. The experts are selected by an agreement between the contracting parties.

§ 54.  Termination of contract for substitution of pollution charges

 (1) The minister responsible for the field may unilaterally terminate the contract based on a request of the payer of the pollution charge or if the final report is not approved. The minister responsible for the field may unilaterally terminate the contract on the proposal of the Environmental Board if:
 1) the payer of the pollution charge has not submitted a quarterly report on application of the environmental protection measures;
 2) the Environmental Board denies a quarterly report on taking the environmental protection measures and the payer of the pollution charge fails to eliminate the deficiencies within the term set for such purpose;
 3) the payer of the pollution charge is in a fundamental breach of the terms of the contract;
 4) the payer of the pollution charge fails to submit the final report on the performance of the contract.
[RT I 2009, 3, 15 – entry into force 01.02.2009]

 (2) In the event of unilateral termination of the contract, the payer of the pollution charge is required to pay the entire pollution charge substituted by the contract within three months after the date of termination of the contract.

 (3) In the event specified in subsection (2) of this section, the Environmental Board will issue the payer of the pollution charge a notice for payment of the outstanding amount of the pollution charge within 15 working days after the date of termination of the contract.
[RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

 (4) [Repealed – RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

§ 55.  Expiry of contract for substitution of pollution charges

  The contract is deemed to be expired if all the following terms are met:
 1) the quantity of pollutants or waste has been reduced or other requirements have been met to the extent provided in subsection 48 (1) of this Act;
 2) the payer of the pollution charge has submitted to the minister responsible for the field the final report on the performance of the contract and the minister responsible for the field has approved the final report, issuing to the payer of the pollution charge and to the Environmental Board a respective notice, indicating, in accordance with subsection 48 (6) of this Act, the amount of the pollution charge that was not substituted for during the term of validity of the contract, the types of the pollutants or waste whose pollution charge is subject to substitution and the period during which the aforementioned amount can be substituted;
[RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]
 3) the Environmental Board has granted to the payer of the pollution charge a new environmental permit that corresponds to the environmental conditions created as a result of taking the environmental protection measures.
[RT I 2009, 3, 15 – entry into force 01.02.2009]

Chapter 8 USING REVENUE OBTAINED FROM ENVIRONMENTAL CHARGES 

§ 56.  Organisation of using of revenue obtained from environmental charges

 (1) To the extent of the environmental charge rates in force in 2009, the state budget revenues obtained from environmental charges are allocated to a foundation founded on the basis of the Participation in Legal Persons in Private Law by the State Act,whose founder’s rights are exercised by the Ministry of Finance (hereinafter foundation) for use for the purpose provided for in § 4 of this Act. Four of the members of the supervisory board of the foundation are members of the Riigikogu that are appointed by a resolution of the Riigikogu on a proposal of the Environmental Committee of the Riigikogu. The minister responsible for the field is a member of the supervisory board of the foundation based on their position. Other members of the supervisory board of the foundation are appointed by the authority exercising the founder’s rights, including three members on a proposal of the minister responsible for the field.
[RT I, 17.12.2010, 19 – entry into force 27.12.2010]

 (2) The foundation specified in subsection (1) of this section organises the earmarking of the revenues paid into the state budget from environmental charges in accordance with a contract under public law entered into between the Ministry of Environment and the foundation.

 (3) The Ministry of the Environment exercises administrative supervision over the foundation’s performance of the contract under public law entered into in accordance with subsection (2) of this section.
[RT I, 13.03.2014, 4 – entry into force 01.07.2014]

 (4) Supervision over the activities of the Ministry of the Environment is carried out pursuant to the procedure provided by law.

 (5) If the public law contract is terminated unilaterally or there is another reason that prevents the foundation specified in subsection (1) of this section from continuing to perform the administrative function specified in the contract, the Ministry of the Environment will organise further performance of the administrative function.
[RT I 2009, 26, 160 – entry into force 06.06.2009]

§ 56¹.  Administration of funds obtained from environmental charges

 (1) The administration of funds obtained from environmental charges means the keeping and investment of the funds allocated to the foundation under subsection 56 (1) of this Act.

 (2) The Ministry of Finance administers the funds obtained from environmental charges along with the public funds in accordance with the principles of management of public cash flows established on the basis of subsection 66 (5) of the State Budget Act.
[RT I, 13.03.2014, 2 – entry into force 23.03.2014]

 (3) The interest and other financial revenue from the investment of funds obtained from environmental charges is state budget revenue.

 (4) Funds obtained from environmental charges are kept on the e-state treasury account of the state treasury of the Ministry of Finance and used in accordance with the state budget cash service rules established on the basis of subsection 64 (4) of the State Budget Act.
[RT I, 13.03.2014, 2 – entry into force 23.03.2014]

§ 57.  Additional environmental charge

  In addition to the charges provided for in § 3 of this Act, 50 per cent of the revenues paid into the state budget under the Packaging Excise Duty Act, the compensation for damage caused to the environment and the proceeds from the sale of the fish caught, by way of special purpose fishing, for the purpose of research, practical training or improving the ecosystems of water bodies are also deemed to be environmental charges within the meaning of this chapter. A respective notice is made on the special purpose fishing permit.

§ 57¹.  Allocation of funds from amount to be transferred to state budget from net profit of State Forest Management Centre

  Up to 15 per cent of the portion of the net profit of the State Forest Management Centre to be transferred to the state budget under subsection 48 (5) of the Forest Act is allocated to the foundation.
[RT I 2008, 58, 328 – entry into force 01.01.2009]

§ 58.  List of areas of environmental protection to be financed for earmarked purposes

 (1) The earmarked use of the revenues paid into the state budget from environmental use is organised based on projects, through financing certain areas of environmental protection.

 (2) The supervisory board of the foundation approves, on the proposal of the minister responsible for the field, the list of areas of environmental protection to be financed for earmarked purposes, and the proportions of division of the revenues obtained from environmental use between the areas in accordance with the Estonian environmental strategy and environmental action plan.

§ 59.  Evaluation of project applications for funding

 (1) The Ministry of the Environment organises the evaluation of the project applications submitted for funding the areas of environmental protection. The supervisory board of the foundation decides on approval or rejection of the project applications on the proposal of the minister responsible for the field.

 (2) The funding of project applications relating to the performance of duties arising from Acts, regulations and international agreements is decided by the minister responsible for the field. Funding based on the decisions of the minister responsible for the field is organised and performance of the contracts is monitored by the foundation.

 (3) The project applications submitted for the funding of areas of environmental protection specified in subsection (1) and related to subsection (2) of this section must meet the following general requirements:
 1) the project must have an extensive positive environmental impact;
 2) the project must conform to the Estonian environmental strategy and environmental action plan;
 3) the project must conform to other action and development plans in the area of or relating to environmental protection.

 (4) The requirements for applications for financing environmental protection projects, the conditions, procedure and criteria of evaluation of applications and the procedure for decision-making, supervision of performance of contracts and reporting will be established by a regulation of the minister responsible for the field. The criteria for evaluation of the applications are based on the provisions of subsection (3) of this section, taking account of the specifications of the area.
[RT I, 17.12.2010, 19 – entry into force 27.12.2010]

 (5) A project application submitted for funding will be denied if the application does not meet the requirements provided in subsection (3) or the criteria established on the basis of subsection (4) of this section.

§ 60.  Other appropriations for restoration of natural resources, maintaining of state of environment and remedying of environmental damage

 (1) In addition to the provisions of this Act, the Ministry of the Environment may, for the purpose of maintaining the state of the environment, restoration of natural resources and remedying environmental damage, enter into public law contracts with the foundation specified in § 56 of this Act in order to arrange the following:
 1) use of other earmarked allocation made from the state budget and local budgets;
 2) financing of appropriate multilateral and international programmes;
 3) carrying out appropriate cooperation projects between non-governmental organisations and the state.

 (2) The Ministry of the Environment exercises administrative supervision over the foundation’s performance of public law contracts entered into pursuant to subsection (1) of this section.
[RT I, 13.03.2014, 4 – entry into force 01.07.2014]

 (3) If the public law contract is terminated unilaterally or there is another reason that prevents the foundation specified in § 56 of this Act from continuing to perform the administrative function specified in the contract, the Ministry of the Environment will organise further performance of the administrative function.
[RT I 2009, 26, 160 – entry into force 06.06.2009]

Chapter 9 REPORTING 

§ 61.  Reporting on environmental charges

 (1) The report on the accrual of environmental charges is submitted to the minister responsible for the field by:
 1) the Tax and Customs Board in the event of the use of natural resources, emission or discharge of pollutants into the ambient air, water bodies, groundwater or soil, or waste disposal, except in the events provided for in clauses 1¹) and 2) of this subsection;
[RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]
 1¹) the issuer of the environmental permit in the event of the fishing charge;
[RT I, 16.05.2013, 2 – entry into force 01.06.2013]
 2) the manager of the state forest in the event of use of the right to cut a forest stand.
 3) [Repealed – RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

 (2) Information on calculation and receipt of environmental charges will be made available in a data network accessible to the public.

§ 62.  Reporting of foundation organising use of revenues obtained from environmental use

 (1) The reporting and auditing of the foundation specified in § 56 of this Act is organised by the supervisory board of the foundation in accordance with the Foundations Act and the Accounting Act.

 (2) The report on the use of the revenues obtained from environmental use is submitted by the foundation organising the use of the revenues obtained from environmental use in accordance with the procedure provided by the public law contract entered into between the minister responsible for the field and the foundation.

Chapter 10 EXTRAJUDICIAL RESOLUTION OF DISPUTES 

§ 63.  Filing intra-agency appeal against levying environmental charges

  [RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

 (1) [Repealed – RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

 (2) [Repealed – RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

 (3) An intra-agency appeal against the levying of environmental charges may be filed with the minister responsible for the field who will resolve it within 30 working days as of the date of receipt of the appeal.
[RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

 (4) The minister responsible for the field has the right to involve experts in the resolution of intra-agency appeals and to demand that control samples be taken and analysed.

 (5) The costs associated with the involvement of experts and the taking and analysis of control samples are borne by the person who filed the intra-agency appeal. The costs are borne by the administrative authority if the appeal is granted.

 (6) The minister responsible for the field has the right to extend the term of resolution of an intra-agency appeal:
 1) by the time required for the obtaining expert assessments and taking and analysing test samples;
 2) by 30 working days for another important reason.
[RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

§ 63¹.  Intra-agency appeal against administrative decision or act of Tax and Customs Board

  An intra-agency appeal against an administrative decision or act of the Tax and Customs Board is filed in accordance with the procedure provided for in the Taxation Act.
[RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

Chapter 11 FINAL PROVISIONS 

§ 64. – § 68. [Omitted from this text.]

§ 68¹.  Implementation of Act

 (1) The wording of subsection 16 (6) and clause 19 (1) 5) of this Act approved on 19 June 2008 will be applied as of 1 January 2008.
[RT I 2008, 31, 192 – entry into force 18.07.2008]

 (2) The extraction charge for the extraction of a rock or sedimentary rock belonging to the state on the basis of an earth material extraction permit issued under the Earth’s Crust Act must be paid at the rate specified in the regulation established on the basis of subsection 9 (2) of this Act. The regulation specifies the classes of mineral resources that may be declared to resemble the rock or sedimentary rock extracted on the basis of the earth material extraction permit. The class of the mineral resource that is declared to resemble the rock or sedimentary rock is determined by the Environmental Board on the basis of information available. Upon payment of the extraction charge, the backfill charge rate of the class of the extracted mineral resource is applied.
[RT I 2009, 26, 160 – entry into force 06.06.2009]

 (3) The reporting period that started before 1 April 2011 and the report drawn up on it are subject to the provisions of chapters 5-10 of this Act in the wording in force before 1 April 2011.
[RT I, 14.03.2011, 4 – entry into force 01.04.2011]

 (4) The wording of subsection 11 (5) of this Act adopted on 2 May 2012 is applied retroactively as of 30 December 2011 to the commercial fishing charge rates established for 2012 on the basis of clause 11 (2) 1) of this Act.
[RT I, 25.05.2012, 6 – entry into force 04.06.2012]

 (5) The excessive fishing charge calculated for 2012 on the basis of the wording in force before the wording of subsection 11 (5) of this Act adopted on 2 May 2012 is refunded in accordance with the procedure established on the basis of subsection 44 (1) and chapter 6 of this Act.
[RT I, 25.05.2012, 6 – entry into force 04.06.2012]

 (6) The reporting period that started before 1 January 2013 and the report drawn up on it are subject to the provisions of § 13 of this Act in the wording in force before 1 January 2013.
[RT I, 21.12.2012, 3 – entry into force 01.01.2013]

 (7) Subsection 9 (5¹) of this Act will apply as of 1 January 2015.
[RT I, 30.12.2014, 5 – entry into force 31.12.2014]

§ 69.  Entry into force of Act

  This Act will enter into force on 1 January 2006.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolev seadus sätestab loodusvara kasutusõiguse tasu määramise alused, saastetasumäärad, nende arvutamise ja tasumise korra ning keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuva raha kasutamise alused ja sihtotstarbe.

  (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2.   Keskkonnatasude kehtestamise lähtealused

  Keskkonnatasude kehtestamisel ja rakendamisel lähtutakse keskkonnakaitse vajadusest ning riigi majanduslikust ja sotsiaalsest olukorrast.

§ 3.   Keskkonnatasu

  (1) Keskkonnatasu käesoleva seaduse tähenduses on keskkonna kasutusõiguse hind.

  (2) Keskkonnakasutus käesoleva seaduse tähenduses on:
  1) kasvava metsa uuendusraie;
  2) maavaravaru kaevandamine;
  3) veevõtt;
  4) kalapüük;
  5) jahipidamine;
  6) saasteainete heitmine välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse;
  7) jäätmete kõrvaldamine ladestamise teel prügilasse või muude toimingute abil, mille tulemuseks on jäätmete keskkonda viimine (edaspidi jäätmete kõrvaldamine).

  (3) Keskkonnatasu jaguneb loodusvara kasutusõiguse tasuks ja saastetasuks.

  (4) Loodusvara kasutusõiguse tasu makstakse käesoleva seaduse alusel kehtestatud tasumäärade järgi. Tasumäärade kehtestamisel arvestatakse loodusvaravarude seisundit, kasutuskohta, kvaliteeti, defitsiitsust, kasutusviisi keskkonnaohtlikkust ning muude loodusvarade kaitse vajadust.

  (5) Loodusvara on käesoleva seaduse tähenduses defitsiitne, kui selle kvaliteedil ja kogusel on riigi majandusarengu jaoks oluline tähtsus, kuid selle varud on piiratud.

  (6) Saastetasu makstakse käesoleva seadusega kehtestatud saastetasumäärade järgi. Tasumäärade kehtestamisel arvestatakse heitekoha saastetundlikkust, saasteaine ohtlikkust ja parima võimaliku tehnika kasutamist.

§ 4.   Keskkonnatasude rakendamise eesmärk ja kasutamise põhialused

  (1) Keskkonnatasude rakendamise eesmärk on vältida või vähendada loodusvarade kasutamisega, saasteainete keskkonda heitmisega ja jäätmete kõrvaldamisega seotud võimalikku kahju.

  (2) Keskkonnatasudest saadav raha jaotatakse käesoleva seadusega sätestatud ulatuses riigieelarve ja keskkonnakasutuse asukoha kohalike omavalitsuste eelarvete vahel.

  (3) Keskkonnatasudest riigieelarvesse laekuvat raha kasutatakse sihtotstarbeliselt keskkonnaseisundi hoidmiseks, loodusvarade taastootmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks.

  (4) Taastuvate loodusvarade (kalavaru, kasvav mets, jahiulukid) kasutamisest laekunud raha suunatakse nende varade taastootmiseks ja kaitseks.

§ 5.   Keskkonnatasu maksmise kohustus

  (1) Keskkonnatasu maksab isik, kes on saanud keskkonnaloaga või seadusega sätestatud muul alusel õiguse eemaldada looduslikust seisundist loodusvara, heita keskkonda saasteaineid või kõrvaldada jäätmeid või on teinud seda vastavat õigust omamata.

  (2) Keskkonnaluba käesoleva seaduse tähenduses on:
  1) metsateatis;
  2) maavaravaru kaevandamisluba;
  3) keskkonnakompleksluba;
  4) vee erikasutusluba;
  5) kalalaeva kalapüügiluba, kaluri kalapüügiluba, eripüügiluba, harrastuskalapüügiõiguse eest tasumist tõendav dokument ja kalastuskaart;
  6) jahipidamisõiguse tasu maksmist tõendav dokument või elektrooniline kinnitus selle kohta;
[RT I, 16.05.2013, 2 - jõust. 01.06.2013]
  7) välisõhu saasteluba ja erisaasteluba;
  8) süsinikdioksiidi lubatud heitkogustega kauplemise luba;
  9) jäätmeluba jäätmete kõrvaldamiseks või põletamiseks.

  (3) Keskkonnatasu maksmise kohustus ei laiene isikule, kelle keskkonnakasutuse ulatus ei nõua keskkonnaloa olemasolu.

  (4) Kui isik kasutab loodusvara, heidab keskkonda saasteaineid või kõrvaldab jäätmeid keskkonnaloas lubatust suuremas koguses, loa omamise nõuet eirates või keelatud kohas, maksab ta keskkonnatasu kõrgendatud määra järgi.

  (5) Kui saasteaineid heidetakse keskkonda või jäätmeid kõrvaldatakse kütuseterminalist, mootorsõidukilt, ujuvvahendilt, lennukilt või rongilt selleks mitteettenähtud kohas, sõltumata saasteainete keskkonda heitmise või jäätmete kõrvaldamise põhjusest, maksab saastetasu kütuseterminali omanik või mootorsõiduki, ujuvvahendi, lennuki või rongi otsene valdaja.

  (6) Keskkonnatasu ei võeta, kui loodusvara kasutamine, saasteainete heitmine keskkonda või jäätmete kõrvaldamine keskkonnaloata või lubatust suuremas koguses toimub:
  1) sellega tekitatud kahjustusest veelgi suurema kahju ärahoidmiseks;
  2) inimohvreid põhjustada võiva õnnetuse ärahoidmiseks;
  3) loodusõnnetuse toimel või loodusõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhtudel teeb keskkonnatasu maksmisest vabastamise otsuse valdkonna eest vastutav minister keskkonnatasu maksja põhjendatud taotluse alusel, kui käesolevas seaduses ei ole teisiti sätestatud.

§ 6.   Keskkonnatasu asendamine

  Keskkonnatasu maksmise kohustuse võib valdkonna eest vastutav minister käesoleva seadusega sätestatud tingimustel ja mahus asendada keskkonnakahjustusi vältivate või vähendavate abinõude rahastamise kohustusega.

2. peatükk LOODUSVARA KASUTUSÕIGUSE TASU 

§ 7.   Loodusvara kasutusõiguse tasu

  Loodusvara kasutusõiguse tasu on:
  1) kasvava metsa raieõiguse tasu;
  2) maavara kaevandamisõiguse tasu;
  3) vee erikasutusõiguse tasu;
  4) kalapüügiõiguse tasu;
  5) jahipidamisõiguse tasu.
[RT I, 16.05.2013, 2 - jõust. 01.06.2013]

§ 8.   Kasvava metsa raieõiguse tasu

  (1) Kasvava metsa raieõiguse tasu makstakse õiguse eest teha riigile kuuluvas metsas uuendusraiet.

  (2) Kasvava metsa raieõiguse tasu suurus, tasustatava riigimetsa ulatus, uuendusraie õiguse või uuendusraiest saadud metsamaterjali müügi kord ning tasu arvestamise ja tasumise kord sätestatakse metsaseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides.

§ 9.   Maavara kaevandamisõiguse tasu

  (1) Maavara kaevandamisõiguse tasu makstakse riigile kuuluva maavaravaru kaevandamise, kasutamise või kasutuskõlbmatuks muutmise eest.

  (2) Maavara kaevandamisõiguse tasumäärad kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Kaevandamisõiguse tasumäär kehtestatakse maavaravaru tonni või kuupmeetri kohta, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud alam- ja ülemmääradest.

  (3) Riigile kuuluva maavara kaevandamisõiguse tasu alam- ja ülemmäärad on:
  1) dolokivi – 0,76 ja 5,24 eurot kuupmeetri eest;
[RT I, 21.12.2012, 2 - jõust. 01.04.2013]
  2) fosforiit – 1,53 ja 3,19 eurot tonni eest;
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
  3) kristalliinne ehituskivi – 1,27 ja 2,57 eurot kuupmeetri eest;
[RT I, 21.12.2012, 2 - jõust. 01.04.2013]
  4) kruus – 0,57 ja 3,38 eurot kuupmeetri eest;
[RT I, 21.12.2012, 2 - jõust. 01.04.2013]
  5) liiv – 0,25 ja 3,19 eurot kuupmeetri eest;
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
  6) lubjakivi – 0,83 ja 5,11 eurot kuupmeetri eest;
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
  7) põlevkivi – 0,92 ja 6,39 eurot tonni eest;
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
  8) savi – 0,51 ja 1,91 eurot kuupmeetri eest;
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
  9) turvas – 1,15 ja 2,87 eurot tonni eest.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata maavaravaru kaevandamise eest tasu ei nõuta.

  (5) [Kehtetu - RT I, 17.12.2010, 19 - jõust. 01.01.2015]

  (5¹) Liiva ja kruusa kaevandamise korral maismaal allpool põhjavee taset seda taset alandamata rakendatakse kaevandamisõiguse tasu arvutamisel koefitsienti 0,5.
[RT I, 30.12.2014, 5 - jõust. 31.12.2014, kohaldatakse alates 01.01.2015]

  (6) Turba kaevandamisõiguse tasumäärad kehtivad arvestusliku turba kohta niiskusesisaldusega 40 protsenti.

  (7) Maavara kaevandamisõiguse tasu ei nõuta, kui:
  1) maavaravaru või keskkonnaregistris arvele võtmata kivimit, setendit, vedelikku või gaasi võtab füüsilisest isikust kinnisasja omanik maapõueseaduse § 59 lõikes 2 nimetatud otstarbel;
  2) maavaravaru kasutatakse või muudetakse kasutuskõlbmatuks ulatuses, mis on vajalik vara või keskkonna kaitseks erakorralises olukorras nagu tulekahju, üleujutus või muu õnnetus. Kaevandamisõiguse tasu maksmisest vabastatud maavaravaru koguse määrab kaevandamisloa omaniku kirjalikul taotlusel kaevandamisloa andja.

  (8) Maavara kaevandamisõiguse tasumäära kehtestamisel lähtutakse maavaravaru kvaliteedist, defitsiitsusest, kaasnevate maavaravarude kaitsevajadusest, kaevandamiskoha ökoloogilisest väärtusest, kaevandamistingimustest ning maavaravarude kasutusalast.

  (9) Ehitise püstitamise, maaparandustööde või põllumajandustööde käigus tekkiva kaevise võõrandamise või väljaspool kinnisasja kasutamise korral ning pealmaakaevandamisel eemaldatava maavara katendi võõrandamise või väljaspool mäeeraldist kasutamise korral tuleb tasuda maavaraga võrdväärseks määratud maavara kaevandamisõiguse tasu.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

  (10) Maavaraliigi, millega võrdväärseks kaevis tunnistatakse, määrab olemasoleva teabe põhjal Keskkonnaamet. Kaevandamisõiguse tasu maksmisel kohaldatakse kaevandatava maavaraliigi täitepinnase tasumäära.
[RT I, 17.12.2010, 19 - jõust. 27.12.2010]

§ 10.   Vee erikasutusõiguse tasu

  (1) Vee erikasutusõiguse tasu makstakse õiguse eest võtta veekogust või põhjaveekihist vett erikasutuse korras, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel.

  (2) Vee erikasutusõiguse tasu ei nõuta, kui vett võetakse:
  1) vee-energia saamiseks;
  2) põllumajandusmaa, sealhulgas katmikalade niisutamiseks;
[RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]
  3) kalakasvatuse tarbeks.
  4) [kehtetu - RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.07.2011]
  5) [kehtetu - RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.07.2011]

  (3) Ühe kuupmeetri veevõtu erikasutusõiguse tasumäära kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud alam- ja ülemmääradest.

  (4) Vee erikasutusõiguse tasu alam- ja ülemmäärad eurodes tuhande kuupmeetri eest on:
  1) pinnavesi – 14,65 ja 38,34;
[RT I, 21.12.2012, 2 - jõust. 01.04.2013]
  2) pinnavesi jahutusveena – 1,55 ja 7,66;
[RT I, 21.12.2012, 2 - jõust. 01.04.2013]
  3) kvaternaari põhjaveekihi vesi – 30,65 ja 70,30;
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
  4) devoni kuni ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveekihtide vesi – 40,90 ja 95,86;
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
  5) kambriumi-vendi põhjaveekihi vesi – 44,70 ja 102,25;
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
  6) kambriumi-vendi põhjaveekihi joogivee kvaliteediga vee kasutamine tehnoloogiaotstarbel, välja arvatud toiduainete valmistamiseks – 82,40 ja 191,7;
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
  7) joogiks kasutatav mineraalvesi – 1469 ja 2300,81;
[RT I, 21.12.2012, 2 - jõust. 01.04.2013]
  8) ravivannimineraalvesi – 146,90 ja 230,08;
[RT I, 21.12.2012, 2 - jõust. 01.04.2013]
  9) karjääridest väljapumbatav vesi – 9,58 ja 63,91;
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
  10) kaevandustest väljapumbatav vesi – 25,56 ja 77,84.
[RT I, 21.12.2012, 2 - jõust. 01.04.2013]

  (5) Vee erikasutusõiguse tasumäära kehtestamisel lähtutakse veekogust, põhjaveekihist, võetava vee defitsiitsusest ja kasutusviisist.

§ 11.   Kalapüügiõiguse tasu

  (1) Kalapüügiõiguse tasu makstakse õiguse eest püüda kala ja koguda veetaimi:
  1) Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all olevatest veekogudest või nende osadest;
  2) veekogudest väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni, kui kalapüügiõiguse nendel veekogudel on andnud või garanteerinud Eesti Vabariik.

  (2) Kalapüügiõiguse tasumäära kehtestab, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud piirmäärasid ja nõudeid:
  1) kutselisele kalapüügile igaks kalendriaastaks Vabariigi Valitsus määrusega, lähtudes püügipiirkonna eripärast, püügivahendi liigist ja selle püügivõimsusest või rahvusvahelise lepingu alusel jaotatavatest püügivõimalustest;
  2) sugukalade eripüügile, mida tehakse ärilisel eesmärgil asustusmaterjali tootmiseks vajamineva kalamarja või hüpofüüsi kogumiseks, valdkonna eest vastutav minister määrusega, lähtudes püütava liigi kaitsestaatusest, teatavas veekogus loodusliku kudemise võimalusest, kala soost, suguküpsusastmest ja esmakokkuostuhinnast;
[RT I 2009, 26, 160 - jõust. 06.06.2009]
  3) harrastuskalapüügile valdkonna eest vastutav minister määrusega, lähtudes püügiajast ja -kohast, püügivahendi püügivõimsusest, kalavaru olukorrast püügipiirkonnas ning püütava kalaliigi väärtusest.

  (3) Kalapüügiõiguse tasu ei võeta:
  1) eripüügiõiguse eest, välja arvatud juhul, kui sugukalu püütakse asustusmaterjali tootmiseks vajamineva kalamarja või hüpofüüsi kogumiseks ärilistel eesmärkidel;
[RT I 2009, 26, 160 - jõust. 06.06.2009]
  2) kutselise kalapüügiõiguse eest, kui püügivõimalusi ei ole taganud Eesti Vabariik. Nimetatud juhul tasub kalapüügiõiguse saanud isik vaatleja laeval viibimise kulud, kui vaatleja olemasolu laeval on nõutud;
  3) harrastuskalapüügiõiguse eest eelkooliealistelt lastelt, alla 16-aastastelt õpilastelt, pensionäridelt, õigusvastaselt represseeritud isikutelt, represseeritutega võrdsustatud isikutelt ja puuetega isikutelt, välja arvatud juhul, kui harrastuskalapüük toimub kalastuskaardi alusel.

  (4) Kalapüügiõiguse tasu piirmäärad on:
  1) kutselise kalapüügi korral kuni neli protsenti tasu kehtestamise aastale eelnenud aastal püügivahendiga või püügipäeval püügipiirkonnas keskmiselt väljapüütud kalakoguse või püütud isendite harilikust väärtusest, kuid mitte vähem kui 0,95 eurot, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 sätestatud juhtudel või kui püügiõiguse tasu on kehtestatud rahvusvahelise lepinguga või püügiõiguse tasu silmutorbiku kohta, mis ei või olla vähem kui 0,60 eurot. Püügiõiguse tasu ühe isendi kohta võib olla vähem kui 0,95 eurot;
  2) aastas ühe püügipäeva eest 63,90 kuni 320 eurot, väljapüütava kala ühe tonni eest 1,25 kuni 63,90 eurot, püügivahendi eest 0,95 kuni 128 eurot, välja arvatud silmutorbiku eest, mille püügiõiguse tasu võib olla 0,60 kuni 1,55 eurot, ja isendi eest 0,30 kuni 0,95 eurot. Püügiõiguse tasu püügivahendi eest, millega püütakse angerjat, on kuni 639 eurot aastas. Püügiõiguse tasu Peipsi järvel kasutatava põhjanooda eest on 1278 kuni 2556 eurot aastas;
[RT I, 25.05.2012, 6 - jõust. 04.06.2012]
  3) eripüügi korral isendi või kilogrammi kohta 0,06 kuni 6,35 eurot;
  4) harrastuskalapüügi korral 0,03 kuni 12,75 eurot ööpäevas. Harrastuskalapüügi korral vähinata või vähimõrraga 0,95 kuni 12,75 eurot ühe püügivahendi kohta ööpäevas.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

  (5) Siseveekogudel, kus riik teeb kulutusi angerjavaru taastootmiseks, määratakse püügiõiguse tasu püügivahendi kohta, millega angerjat püütakse, võttes arvesse kõik kulutused, mis nendel veekogudel eelnenud seitsmenda kuni kaheteistkümnenda kalendriaasta kestel angerja taastootmiseks on tehtud. Selleks jagatakse 30 protsenti nimetatud ajavahemikul angerja taastootmiseks tehtud keskmistest kulutustest sel aastal kasutada lubatud nende püügivahendite arvuga, mille kohta tasu kehtestatakse.
[RT I, 25.05.2012, 6 - jõust. 04.06.2012]

  (6) Püügikoormuse reguleerimiseks võib teadusasutuse ettepanekul kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatust kõrgema püügiõiguse tasu isendi kohta või püügivahendi kohta, millega püütakse kalaliiki, mille varu olukord on halb. Kõrgem püügiõiguse tasu ei tohi olla suurem kui 60 protsenti tasu kehtestamise aastale eelnenud aastal püügivahendiga või püügipäeval püügipiirkonnas keskmiselt väljapüütud kalakoguse või püütud isendite harilikust väärtusest.

  (7) Kalapüügivõimaluse enampakkumise alghinnaks on käesolevas paragrahvis sätestatud metoodikast lähtudes määratud kalapüügiõiguse tasu määr.

§ 12.   Jahipiirkonna kasutusõiguse tasu
[Kehtetu - RT I, 16.05.2013, 2 - jõust. 01.06.2013]

§ 12¹.   Jahipidamisõiguse tasu

  (1) Jahipidamisõiguse tasu makstakse õiguse eest jahti pidada.

  (2) Jahipidamisõiguse tasu suuruse ning maksmise ja selle kontrollimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud piirmäärasid.

  (3) Jahipidamisõiguse tasu alammäär on 10 eurot ja ülemmäär 25 eurot aastas.
[RT I, 16.05.2013, 2 - jõust. 01.06.2013]

§ 13.   Loodusvara kasutusõiguse tasu jaotumine

  (1) Maavara kaevandamisõiguse tasust kantakse:
  1) 100 protsenti riigieelarvesse, kui maavaravaru kaevandatakse piiriveekogus, territoriaal- ja sisemeres või omavalitsusüksusteks jaotamata muus veekogus;
  2) 25 protsenti 2011. aastal kehtinud tasumäärast kaevandusala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse, kui maavaravaru kaevandatakse käesoleva lõike punktis 1 nimetamata piirkonnas asuvas üleriigilise tähtsusega maardlas;
[RT I, 21.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013]
  2¹) punktis 2 nimetatud osa ületavast maavara kaevandamisõiguse tasu summast – 100 protsenti riigieelarvesse, kui maavaravaru kaevandatakse käesoleva lõike punktis 1 nimetamata piirkonnas asuvas üleriigilise tähtsusega maardlas;
[RT I 2009, 35, 232 - jõust. 01.01.2010]
  3) 100 protsenti kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse eelarvesse, kui maavaravaru kaevandatakse kohaliku tähtsusega maardlas;
  4) 100 protsenti kaevise või katendi tekkimise asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse, kui tasutakse maavaraga võrdväärseks määratud maavara kaevandamisõiguse tasu käesoleva seaduse § 9 lõike 9 kohaselt.
[RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

  (2) Vee erikasutusõiguse tasust kantakse:
  1) 100 protsenti riigieelarvesse, kui vett võetakse erikasutuse korras piiriveekogust;
  2) 50 protsenti riigieelarvesse ja 50 protsenti vee erikasutuse asukoha kohaliku omavalitsuse eelarvesse, kui vett võetakse erikasutuse korras siseveekogust või põhjaveekihist, välja arvatud käesoleva lõike punktis 3 nimetatud juhul;
[RT I, 21.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013]
  3) 25 protsenti 2011. aastal kehtinud vee erikasutusõiguse tasumäärast kaevandusala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse, kui vett pumbatakse välja üleriigilise tähtsusega maardlates asuvatest karjääridest ja kaevandustest;
[RT I, 21.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013]
  4) käesoleva lõike punktis 3 nimetatud osa ületavast vee erikasutusõiguse tasu summast – 100 protsenti riigieelarvesse.
[RT I, 21.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud vee erikasutusõiguse tasu jaotuse kohalike omavalitsuste vahel kehtestab valdkonna eest vastutav minister, kui veehaare asub rohkem kui ühe omavalitsuse territooriumil.

  (4) Kalapüügiõiguse tasu kantakse riigieelarvesse.

  (5) Jahipidamisõiguse tasu kantakse riigieelarvesse.
[RT I, 16.05.2013, 2 - jõust. 01.06.2013]

3. peatükk SAASTETASU 

1. jagu Saastetasu rakendamise alused 

§ 14.   Saastetasu rakendamise alused

  (1) Saastetasu rakendatakse, kui saasteaineid heidetakse välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse või kõrvaldatakse jäätmeid.

  (2) Saastetasu ei rakendata, kui saasteaineid viiakse välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse või kõrvaldatakse jäätmeid kogustes ja viisil, mille jaoks luba ei nõuta, ning käesoleva seaduse § 5 lõikes 6 nimetatud või muudel seadusega sätestatud juhtudel.

§ 15.   Saastetasu jaotumine

  (1) Saastetasu kantakse riigieelarvesse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul.

  (2) Käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 2 nimetatud olmejäätmete hulka kuuluvate segaolmejäätmete ja segaolmejäätmete sortimisjäägi kõrvaldamise eest kantakse käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 1 sätestatud 2009. aastal kehtinud saastetasumäära järgi arvutatud saastetasust 75 protsenti jäätmete päritolukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse jäätmehoolduse arendamiseks ja 25 protsenti riigieelarvesse.
[RT I, 17.12.2010, 19 - jõust. 01.01.2011]

  (2¹) Kui jäätmekäitluskohas, kuhu jäätmeid tuuakse mitme kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumilt, suunatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud jäätmeid kõrvaldamisele ja taaskasutamisele, siis arvutatakse eri päritolukohaga kõrvaldamisele suunatud jäätmetelt kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse kantav saastetasu ühtsel alusel, lähtudes kõrvaldatud jäätmete üldisest osakaalust jäätmekäitluskohta toodud jäätmete hulgas.
[RT I, 17.12.2010, 19 - jõust. 27.12.2010]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata käesoleva seaduse § 21 lõikes 3 ning §-des 22, 25, 26 ja 28 nimetatud juhtudel.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata alates 2010. aasta 1. jaanuarist kohalikule omavalitsusele, kes ei täida talle jäätmeseadusega pandud kohustust korraldada jäätmevedu vastavalt jäätmeseaduse §-dele 66–69. Käesoleva lõike tähenduses loetakse kohaliku omavalitsuse üksuse kohustus alates aruandekvartali algusest täidetuks, kui aruandekvartali viimase päeva seisuga on algatatud riigihange jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks kõikides selle kohaliku omavalitsuse üksuse moodustatud korraldatud jäätmeveo piirkondades.
[RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

§ 16.   Saastetasu rakendamine saasteainete heitmisel välisõhku

  Saastetasu rakendatakse, kui välisõhku heidetakse paiksest saasteallikast:
  1) vääveldioksiidi (SO₂) või muid anorgaanilisi väävliühendeid;
  2) süsinikoksiidi (CO);
  3) süsinikdioksiidi (CO₂);
  4) tahkeid osakesi;
  5) lämmastikoksiide või muid anorgaanilisi lämmastikuühendeid;
  6) lenduvaid orgaanilisi ühendeid, välja arvatud metaani;
[RT I 2008, 31, 192 - jõust. 18.07.2008]
  7) merkaptaane;
  8) raskmetalle või nende ühendeid.

§ 17.   Saastetasu rakendamine saasteainete heitmisel veekogusse, põhjavette ja pinnasesse

  (1) Saastetasu rakendatakse, kui veekogusse, põhjavette või pinnasesse heidetakse:
  1) orgaanilisi aineid;
  2) fosforiühendeid;
  3) lämmastikuühendeid;
  4) heljumit;
  5) sulfaate;
  6) ühealuselisi fenoole;
  7) naftat, naftasaadusi, mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelsaadusi;
  8) heitvett, mille vesinikeksponent (pH) on suurem kui 9,0 või väiksem kui 6,0;
  9) muid käesolevas lõikes nimetamata veekeskkonnale ohtlikke aineid veeseaduse tähenduses.

  (2) Saastetasu ei nõuta, kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud aineid ja ühendeid kasutatakse väetisena, täites veeseaduses ja selle alusel kehtestatud nõudeid.

  (3) Saastetasu ei nõuta, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aineid ja ühendeid heidetakse veekogusse, põhjavette või pinnasesse sademeveega sademeveekanalisatsiooni kaudu ning see vesi vastab veeseaduse alusel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4 ja 7 nimetatud ainete ja ühendite osas sademevee kohta kehtestatud keskmistele piirväärtustele ning käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3, 5, 6 ja 9 nimetatud ainete ja ühendite osas heitvee kohta kehtestatud keskmistele piirväärtustele.
[RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

  (4) Saastetasu ei nõuta, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aineid ja ühendeid heidetakse veekogusse, põhjavette või pinnasesse sademevee rohkuse tõttu automaatselt tööle rakenduva ühisvoolse kanalisatsiooni ülevoolu kaudu, kui on tagatud reovee lahjendus sademeveega vähemalt üks neljale.
[RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

  (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud sademevee kvaliteedinäitajad ei vasta veeseaduse alusel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4 ja 7 nimetatud ainete ja ühendite osas sademevee kohta kehtestatud keskmistele piirväärtustele ning käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3, 5, 6 ja 9 nimetatud ainete ja ühendite osas heitvee kohta kehtestatud keskmistele piirväärtustele, tasutakse saastetasu saasteainete piirväärtusi ületava koguse eest käesoleva seaduse §-s 20 sätestatu järgi.
[RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

§ 18.   Saastetasu rakendamine jäätmete kõrvaldamisel

  (1) Saastetasu rakendatakse, kui jäätmed kõrvaldatakse jäätmeseaduse tähenduses, välja arvatud:
  1) jäätmete keskkonda viimise ettevalmistamiseks tehtavate toimingute korral;
  2) jäätmete ajutise keskkonda viimise korral nende bioloogilise lagundamise või pinnastöötlemise eesmärgil selleks ettenähtud jäätmekäitluskohtades;
  3) jäätmete põletamise korral, kui saastetasu nõutakse põletamisel tekkinud saasteainete välisõhku heitmise eest.

  (2) Saastetasu ei rakendata jäätmete keskkonda viimise korral nende taaskasutamise eesmärgil jäätmeseaduse tähenduses.

2. jagu Saastetasumäärad 

§ 19.   Saastetasumäärad saasteainete heitmisel välisõhku

  (1) Saastetasumäärad saasteainetonni kohta saasteainete heitmisel välisõhku on järgmised:
  1) vääveldioksiid (SO₂) ja muud anorgaanilised väävliühendid – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 51 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 66,21 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 86,08 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 111,90 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 145,46 eurot;
  2) süsinikoksiid (CO) – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 5,25 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 5,78 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 6,35 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 6,99 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 7,70 eurot;
  3) tahked osakesed, välja arvatud raskmetallid või nende ühendid – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 51,19 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 66,53 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 86,47 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 112,42 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 146,16 eurot;
  4) lämmastikoksiidid ümberarvestatuna lämmastikdioksiidiks ja muud anorgaanilised lämmastikuühendid – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 83,53 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 91,90 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 101,10 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 111,20 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 122,32 eurot;
  5) lenduvad orgaanilised ühendid, välja arvatud merkaptaanid ja metaan (CH₄) – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 83,53 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 91,90 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 101,10 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 111,20 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 122,32 eurot;
  6) merkaptaanid – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 27 320 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 28 686 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 28 830 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 30 271 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 31 785 eurot;
  7) raskmetallid ja nende ühendid – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 1228 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 1240 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 1252 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 1265 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 1278 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud saastetasumäärasid suurendatakse:
  1) 1,2 korda, kui saasteaineid heidetakse välisõhku Narva jõega piirnevate omavalitsusüksuste piires asuvatest paiksetest saasteallikatest, kus saasteainete väljumiskõrgus on üle 100 meetri maapinnast;
  2) 1,5 korda, kui saasteaineid heidetakse välisõhku Jõhvi, Kiviõli, Kohtla-Järve, Narva, Sillamäe ja Tartu linna haldusterritooriumi piires asuvatest paiksetest saasteallikatest;
  3) 2 korda, kui saasteaineid heidetakse välisõhku Tallinna linna haldusterritooriumi piires asuvatest paiksetest saasteallikatest;
  4) 2,5 korda, kui saasteaineid heidetakse välisõhku Haapsalu, Kuressaare, Narva-Jõesuu ja Pärnu linna haldusterritooriumi piires asuvatest paiksetest saasteallikatest.

  (3) Süsinikdioksiidi (CO₂) saastetasumäär tonni kohta on 2 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

  (4) Süsinikdioksiidi (CO₂) välisõhku heitmise eest maksab saastetasu soojuse tootja vastavalt soojuse tootmisel välisõhku heidetud CO₂ kogusele.
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

  (5) [Kehtetu - RT I 2009, 26, 160 - jõust. 06.06.2009]

  (6) [Kehtetu - RT I 2009, 15, 93 - jõust. 01.04.2009]

§ 20.   Saastetasumäärad saasteainete heitmisel veekogusse, põhjavette ja pinnasesse

  (1) Saastetasumäärad saasteaine ühe tonni heitmisel veekogusse, põhjavette või pinnasesse on järgmised:
  1) orgaanilised ained, välja arvatud käesoleva lõike punktides 6 ja 7 nimetatud, ümberarvestatuna nende lagundamise biokeemiliseks hapnikutarbeks seitsme ööpäeva jooksul (BHT₇) – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 1379 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 1392 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 1406 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 1420 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 1435 eurot;
  2) fosforiühendid ümberarvestatuna üldfosforiks (P_üld) – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 4206 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 5468 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 7109 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 9241 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 12 014 eurot;
  3) lämmastikuühendid ümberarvestatuna üldlämmastikuks (N_üld) – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 1616 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 1858 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 2137 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 2457 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 2826 eurot;
  4) heljum – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 377,65 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 415,42 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 456,96 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 502,66 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 552,89 eurot;
  5) sulfaadid, ümberarvestatuna sulfaatiooniks (SO₄^2-) – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 5,81 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 6,13 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 6,45 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 6,77 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 7,09 eurot;
  6) ühealuselised fenoolid – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 11 731 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 14 077 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 16 893 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 20 272 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 24 326 eurot;
  7) nafta, naftasaadused, mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelsaadused – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 2620 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 3013 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 3465 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 3985 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 4582 eurot;
  8) käesoleva lõike punktides 1–7 nimetamata muud ohtlikud ained veeseaduse tähenduses – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 12 039 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 13 844 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 15 921 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 18 309 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 21 056 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud saastetasumäärasid suurendatakse:
  1) 2,5 korda, kui saasteaineid heidetakse kaitsmata põhjaveega pinnasesse;
  2) 1,5 korda, kui heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu;
  3) 1,2 korda, kui heitvesi juhitakse merre süvamerelaskme kaudu.

  (2¹) Kui on võimalik rakendada samal ajal mitut käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud saastetasumäära suurendamise tegurit, siis rakendatakse neist kõige suuremat.
[RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

  (3) [Kehtetu - RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

  (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud saastetasumääradele makstakse saastetasu, kui ärajuhitava heitvee pH on suurem kui 9,0 või väiksem kui 6,0 kuni 0,19 eurot igas kuupmeetris heitvees väärtust 9,0 ületava või väärtusest 6,0 väiksema pH ühikukümnendiku kohta.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

  (5) Kui kõik saastetasu maksja väljalaskme heitvett iseloomustavad näitajad on vee erikasutusloaga määratud heitvee reostusnäitajate piirväärtustest väiksemad või nendega võrdsed ning vee erikasutaja on esitanud vee erikasutusloa andjale veeseaduse § 21 punktis 6 nimetatud aruande tähtpäevaks ja nõutud andmete ulatuses, vähendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud saastetasumäärasid selle väljalaskme osas kaks korda. Vähendamist ei kohaldata ajutise vee erikasutusloa korral.
[RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

§ 21.   Saastetasumäärad jäätmete kõrvaldamisel

  (1) Saastetasumäärad jäätmetonni kohta jäätmete kõrvaldamisel on järgmised:
  1) tavajäätmete prügilasse prügila valdaja jäätmeloa või keskkonnakompleksloa alusel ladestada lubatud tava- ja ohtlikud jäätmed, välja arvatud käesoleva lõike punktides 5–9 nimetatud jäätmed – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 14,38 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 17,25 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 20,77 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 24,86 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 29,84 eurot;
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
  2) olmejäätmed – tavajäätmetele kehtestatud saastetasumäärad;
  3) püsijäätmete prügilasse ladestatavad jäätmed – tavajäätmetele kehtestatud saastetasumäärad;
  4) asbesti sisaldavad ehitusmaterjalide jäätmed ning ehitus- ja lammutuspraht – 0,63 eurot;
[RT I, 17.12.2010, 19 - jõust. 01.01.2011]
  5) välispuistangutesse ladestatav põlevkivi aheraine, sealhulgas rikastusjäätmed – 1,31 eurot;
[RT I, 21.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2015]
  6) puidukaitseained, anorgaanilisi pestitsiide, asbesti, arseeni ja pliid sisaldavad jäätmed, välja arvatud käesoleva lõike punktis 4 nimetatud jäätmed, kivisöe- ja põlevkivitõrv ning nende saadused, samuti neid sisaldavad bituumenitaolised segud ja põlevkivi töötlemise pigijäätmed – 62,56 eurot;
[RT I, 17.12.2010, 19 - jõust. 01.01.2011]
  7) elavhõbedat, kaadmiumi, tsüaniide, polüklooritud bifenüüle ja terfenüüle (PCB-d, PCT-d) ning orgaanilisi pestitsiide sisaldavad jäätmed – 625,56 eurot;
[RT I, 17.12.2010, 19 - jõust. 01.01.2011]
  8) põlevkivi lend- ja koldetuhk ning tsemendi klinkritolm – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 1,44 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 1,72 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 2,07 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 2,48 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 2,98 eurot;
[RT I, 17.12.2010, 19 - jõust. 01.01.2011]
  9) põlevkivi poolkoks – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 1,44 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 1,72 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 2,07 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 2,48 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 2,98 eurot;
[RT I, 17.12.2010, 19 - jõust. 01.01.2011]
  10) naftat, naftasaadusi, mineraalõli ning tahke kütuse või muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelprodukte, orgaanilisi lahusteid, raskmetalle (välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 6 ja 7 nimetatud), orgaanilisi halogeenühendeid, värvaineid ja pigmente sisaldavad jäätmed, värvi- ja lakijäätmed, nakkusohtlikud haigla- või tervishoiujäätmed ning ravimijäätmed – tavajäätmetele kehtestatud saastetasumäärad.
[RT I 2009, 26, 160 - jõust. 06.06.2009]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 6 ja 7 sätestatud saastetasu määrasid rakendatakse neis punktides nimetatud ohtliku aine sisalduse põhjal vaid juhul, kui jäätmete liigitamine jäätmeseaduse § 2 lõike 5 alusel ohtlike hulka on tingitud just selle aine olemasolust ja sisaldusest jäätmetes.
[RT I, 03.12.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

  (3) [Kehtetu - RT I 2009, 35, 232 - jõust. 01.01.2010]

4. peatükk KESKKONNATASUDE KÕRGENDATUD MÄÄRAD 

§ 22.   Keskkonnatasude kõrgendatud määrade arvestamise alus

  Keskkonnatasusid arvestatakse kõrgendatud määra järgi, kui:
  1) saasteaineid heidetakse välisõhku lubatust suuremas koguses;
  2) saasteaineid heidetakse veekogusse, põhjavette või pinnasesse lubatust suuremas koguses või kontsentratsioonis;
  3) jäätmeid kõrvaldatakse lubatust suuremas koguses;
  4) saasteaineid heidetakse merevette;
  5) saasteaineid või jäätmeid viiakse keskkonda kemikaalide või jäätmete transportimise käigus;
  6) saasteaineid heidetakse või jäätmeid viiakse keskkonda ilma loata;
  7) loodusvara kasutatakse lubatust suuremas mahus või ilma loata.

§ 23.   Saastetasu kõrgendatud määrad saasteainete heitmisel paiksest saasteallikast välisõhku lubatust suuremas koguses

  (1) Saasteainete heitmisel paiksest saasteallikast välisõhku lubatust suuremas koguses kõrgendatakse käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 sätestatud saastetasumäärasid:
  1) viis korda käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud saasteainete puhul;
  2) 10 korda käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 1 ja 4–6 nimetatud saasteainete puhul;
  3) 100 korda käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktis 7 nimetatud saasteainete puhul.

  (2) Süsinikdioksiidi heitmisel paiksest saasteallikast välisõhku kauplemisloas lubatud heitkogusest suurema ja aastaaruandes kajastamata jäetud koguse eest tasutakse saastetasu iga süsinikdioksiiditonni eest 99,70 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

  (3) Paikse saasteallika valdaja ei pea maksma käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud saastetasu, kui tema süsinikdioksiidi lubatust suurem heitkogus on kaetud juurdeostetud lubatud heitkogustega ja kajastatud aastaaruandes.

§ 24.   Saastetasu kõrgendatud määrad saasteainete heitmisel veekogusse, põhjavette ja pinnasesse lubatust suuremas koguses ja kontsentratsioonis

  (1) Saasteainete heitmisel veekogusse, põhjavette või pinnasesse lubatust suuremas koguses või kontsentratsioonis kõrgendatakse käesoleva seaduse § 20 lõikes 1 sätestatud saastetasumäärasid:
  1) 10 korda käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktides 1–7 nimetatud saasteainete puhul;
  2) 100 korda käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 8 nimetatud saasteainete puhul.

  (1¹) Vee erikasutusloaga lubatud vooluhulga ületamisel ei rakendata kõrgendatud saastetasu määra, kui sellega ei kaasne saasteainete heitmist veekogusse, põhjavette või pinnasesse lubatust suuremas koguses.
[RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

  (2) Üldlämmastikuks ümberarvestatud ülenormatiivse väetisekoguse kasutamise eest ja juhul, kui on eiratud veeseaduse alusel kehtestatud mineraalväetiste, sõnniku ning silomahla kasutamise nõudeid, tuleb maksta kogu väetisekoguse eest 10-kordse käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 3 sätestatud saastetasumäära järgi.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei rakendata nafta, naftasaaduste, mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelsaaduste merevette heitmisel. Sel juhul arvestatakse saastetasu käesoleva seaduse § 27 alusel.

  (4) Kui ilmastikutingimustest tingituna langeb reoveepuhasti heitvee temperatuur alla 12 kraadi, on reovees sisalduva üldlämmastiku vähendamiseks loodud tehnoloogilised võimalused piiratud, mistõttu ei rakendata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut üldlämmastiku saastetasu arvutamisel.
[RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

§ 25.   Saastetasu kõrgendatud määrad jäätmete kõrvaldamisel lubatust suuremas koguses

  Jäätmete kõrvaldamisel lubatust suuremas koguses kõrgendatakse käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 sätestatud saastetasumäärasid:
  1) viis korda käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 1–3, 5 ja 8–10 nimetatud jäätmete puhul;
[RT I 2009, 26, 160 - jõust. 06.06.2009]
  2) 100 korda käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 6 nimetatud jäätmete puhul;
  3) 500 korda käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 4 ja 7 nimetatud jäätmete puhul.
[RT I 2009, 26, 160 - jõust. 06.06.2009]

§ 26.   Saastetasu kõrgendatud määrad saasteainete heitmisel keskkonda ja jäätmete kõrvaldamisel ilma loata

  (1) Saasteainete heitmisel välisõhku paiksest saasteallikast ilma loata kõrgendatakse käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 sätestatud saastetasumäärasid:
  1) 10 korda käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud saasteainete puhul;
  2) 20 korda käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 1 ja 4–6 nimetatud saasteainete puhul;
  3) 200 korda käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktis 7 nimetatud saasteainete puhul.

  (2) Saasteainete heitmisel veekogusse, põhjavette või pinnasesse ilma loata kõrgendatakse käesoleva seaduse § 20 lõikes 1 sätestatud saastetasumäärasid:
  1) 15 korda käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktides 1–7 nimetatud saasteainete puhul;
  2) 1000 korda käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 8 nimetatud saasteainete puhul.

  (3) Jäätmete kõrvaldamisel ilma loata kõrgendatakse käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 sätestatud saastetasumäärasid:
  1) 10 korda käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 1–3, 5 ja 8–10 nimetatud jäätmete puhul;
[RT I 2009, 26, 160 - jõust. 06.06.2009]
  2) 200 korda käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 6 nimetatud jäätmete puhul;
  3) 1000 korda käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 4 ja 7 nimetatud jäätmete puhul.
[RT I 2009, 26, 160 - jõust. 06.06.2009]

§ 27.   Saastetasu kõrgendatud määrad saasteainete heitmisel merevette

  (1) Nafta, naftasaaduste, mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelsaaduste merevette heitmisel rakendatakse käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 7 sätestatud saastetasu 50-kordset määra.

  (2) Jäätmete merevette viimisel rakendatakse käesoleva seaduse § 26 lõikes 3 sätestatud saastetasumäärasid.

  (3) Käesolevas seaduses on naftat, naftasaadusi, mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelsaadusi sisaldav ballastvesi ja pilsivesi võrdsustatud käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 7 nimetatud saasteainetega.

§ 28.   Saastetasu kõrgendatud määrad saasteainete heitmisel ja jäätmete viimisel keskkonda kemikaalide ja jäätmete transportimise ajal

  Saasteainete heitmisel või jäätmete viimisel keskkonda kemikaalide või jäätmete transportimise ajal rakendatakse:
  1) käesoleva seaduse § 26 lõikes 1 sätestatud saastetasumäärasid, kui saasteaineid heidetakse välisõhku;
  2) käesoleva seaduse § 26 lõikes 2 sätestatud saastetasumäärasid, kui saasteaineid heidetakse veekogusse, põhjavette või pinnasesse;
  3) käesoleva seaduse § 26 lõikes 3 sätestatud saastetasumäärasid, kui kõrvaldatakse jäätmeid.

§ 29.   Keskkonnatasu kõrgendatud määr veevõtu eest erikasutusloata ja lubatust suuremas koguses

  Viiekordset vee erikasutusõiguse tasumäära rakendatakse:
  1) vee erikasutusloaga lubatud kogusest rohkem võetud vee eest;
  2) erikasutusloata võetud vee eest.

§ 30.   Keskkonnatasu kõrgendatud määr maavara kaevandamisel

  (1) Käesoleva seaduse § 9 lõike 2 alusel kehtestatud maavara kaevandamisõiguse viiekordset tasumäära rakendatakse:
[RT I, 17.12.2010, 19 - jõust. 27.12.2010]
  1) loata kaevandatud maavaravaru koguse eest;
  2) loaga lubatud või maapõueseaduse § 25² lõike 6 või 15 alusel loa andja poolt kinnitatud kogusest suurema kaevandatud maavaravaru koguse eest;
[RT I, 07.07.2015, 3 - jõust. 17.07.2015]
  3) kaasneva maavaravaru kaevandamata jäetud koguse eest.

  (2) Kui maavara kaevandamise loas on kehtestatud mitme loas nimetatud maavara kohta üks ühine maksimaalne kaevandamise aastakogus ja seda kogust aruandeaastal ületatakse, rakendatakse kogu maksimaalset lubatud aastakogust ületavale kaevandatud maavaravaru kogusele selle maavaraliigi kaevandamise viiekordset tasumäära, mille kaevandamisõiguse tasumäär on kõige kõrgem käesoleva seaduse § 9 lõike 2 alusel kehtestatud määruse kohaselt.
[RT I, 17.12.2010, 19 - jõust. 27.12.2010]

5. peatükk KESKKONNATASUDE ARVUTAMINE JA MAKSMINE 

§ 31.   Keskkonnatasu arvutamise kohustus

  (1) Keskkonnatasu arvutamise kohustus on loodusvara kasutajal, saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitjal ja jäätmete kõrvaldajal, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 3 ja käesoleva seaduse §-s 34¹ sätestatud juhtudel.
[RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

  (2) Tasu kalapüügiõiguse eest arvutab kalapüügiloa andja, kui kalapüügiluba on nõutav, või kalapüügiõiguse ostja, kui kalapüügiluba ei ole nõutav.

  (3) Jahipidamisõiguse tasu suurus määratakse käesoleva seaduse § 12¹ lõikes 2 nimetatud määrusega.
[RT I, 16.05.2013, 2 - jõust. 01.06.2013]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keskkonnatasud arvutatakse keskkonnakasutuse toimumise kvartali kohta (edaspidi aruandekvartal). Arvutused esitatakse sendi täpsusega.
[RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

  (5) Maapõueseaduse § 25² lõigete 6 ja 15 alusel loa andja poolt kinnitatud järgmisel kalendriaastal rohkem kaevandada lubatud põlevkivi koguste puhul loetakse aruandekvartaliks selle aasta esimene kvartal, mille jooksul põlevkivi rohkem kaevandada lubatakse.
[RT I, 07.07.2015, 3 - jõust. 17.07.2015]

§ 32.   Keskkonnatasude arvutamise alused

  (1) Tasustatav maavaravaru kogus arvutatakse kaevandamisseadusega ja selle alusel kehtestatud korras, kui kaevandamisloas ei ole teisiti määratud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 2¹ nimetatud juhul.
[RT I, 07.07.2015, 3 - jõust. 17.07.2015]

  (2) Tasustatav turbakogus arvutatakse kaevandatud turbakoguse järgi.

  (2¹) Maapõueseaduse § 25² lõigete 6 ja 15 alusel loa andja poolt kinnitatud järgmisel kalendriaastal rohkem kaevandada lubatud põlevkivi koguste eest tasutakse vastavalt loa andja poolt kinnitatud rohkem kaevandada lubatud põlevkivi kogusele käesoleva seaduse § 31 lõikes 5 sätestatud aruandekvartalis.
[RT I, 07.07.2015, 3 - jõust. 17.07.2015]

  (2²) Maapõueseaduse § 25² lõigete 6 ja 15 alusel loa andja poolt kinnitatud järgmisel kalendriaastal rohkem kaevandada lubatud põlevkivi tegelikult kaevandatud koguste puhul on aruandekvartaliks käesoleva seaduse § 31 lõikes 4 sätestatud kvartal. Eelmises lauses nimetatud tegelikult kaevandatud kogusteks loetakse kaevandamisloa omaniku poolt kalendriaastas deklareeritud kaevandatud põlevkivi kogused, mis ületavad kaevandamisloa omanikule maapõueseaduse § 26 lõike 5¹ alusel määratud kaevandada lubatud aastamäära või § 42 lõike 3 alusel kaevandamisloa omaniku kohta määratud proportsionaalselt vähendatud maksimaalset aastamäära loa andja poolt kinnitatud koguse ulatuses.
[RT I, 07.07.2015, 3 - jõust. 17.07.2015]

  (2³) Käesoleva paragrahvi lõikes 2² nimetatud tegelikult kaevandatud põlevkivi koguste eest arvutatud kaevandamisõiguse tasu tasaarveldatakse lõike 2¹ alusel makstud kaevandamisõiguse tasuga või maapõueseaduse § 25² lõikes 10 nimetatud enampakkumise ostuhinnaga. Kui tegelikult kaevandati maapõueseaduse § 25² lõike 6 või 15 alusel loa andja poolt kinnitatud kogusest vähem, siis kaevandamata jäänud koguse eest tasu ei tagastata.
[RT I, 07.07.2015, 3 - jõust. 17.07.2015]

  (3) Tasustatav vee kogus arvutatakse veearvesti näidiku järgi veekogude, puurkaevude ja vee kasutusviiside kaupa. Kui võetava vee kogust ei mõõdeta veearvestiga, on arvutamise aluseks keskkonnaloa andja poolt tunnustatud metoodika.
[RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

  (4) Kalapüügiõiguse tasu arvutatakse antava keskkonnaloa järgi, välja arvatud eripüügiõiguse tasu, kui püütavate isendite arvu või kala kogust pole võimalik ette määrata. Sel juhul arvutatakse eripüügiõiguse tasu püüda lubatud isendite arvu või kala koguse järgi.

  (5) [Kehtetu - RT I, 16.05.2013, 2 - jõust. 01.06.2013]

  (6) Saastetasu arvutatakse välisõhu kaitse seaduse, veeseaduse ja jäätmeseaduse kohaselt saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitmise või kõrvaldatud jäätmete mõõdetud või arvutatud koguste järgi.

  (6¹) Saastetasu arvutus esitatakse:
  1) saasteainete välisõhku viimisel paiksete saasteallikate kaupa;
  2) saasteainete veekogudesse, põhjavette või pinnasesse viimisel iga keskkonnaloas eraldi käsitletud väljalasu kohta;
  3) jäätmete keskkonda viimisel jäätmete kõrvaldamiskohtade kaupa.
[RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

  (6²) Kui vee erikasutusloas on sätestatud kohustus korraldada heitvees sisalduvate saasteainete seiret harvemini kui üks kord kvartalis, arvutatakse saastetasu selle aruandekvartali kohta, mil seiret ei teostata, viimaste saastetasu arvutamise aluseks olnud seiretulemuste alusel.
[RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

  (6³) Kui vee erikasutusloa omanik ei täida aruandekvartalis vee erikasutusloa alusel määratud heitvees sisalduvate saasteainete seirekohustust ning kui aruandekvartalis ei ole võetud proove § 33¹ lõike 6 kohaselt, võib Keskkonnaamet § 34¹ lõikes 1 sätestatud alusel tasumisele kuuluva summa määramisel võtta aluseks viimased saastetasu arvutamise aluseks olnud seiretulemused.
[RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

  (7) [Kehtetu - RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.01.2012]

§ 32¹.   Maavara kaevandamisõiguse tasu arvutamine

  (1) Kui kaevandamisloa omaja ei ole teinud instrumentaalmõõdistamist, arvutatakse kaevandamisõiguse tasu maapõueseaduse kohaselt määratud hinnangulise kaevandamismahu alusel.

  (2) Loa omaja teeb hinnangulise kaevandamismahu alusel esitatud keskkonnatasu deklaratsioonides vajaliku tasaarvestuse instrumentaalmõõdistamise või kontrollmõõdistamise tulemuste alusel selles aruandekvartalis, mil toimus instrumentaalmõõdistamine või kontrollmõõdistamine.

  (3) Kui mõõdistamisperioodil deklareeritud hinnanguline kaevandamismaht on väiksem instrumentaalmõõdistamise või kontrollmõõdistamise tulemusena tuvastatud mahust, teeb loa omaja tasaarvestuse mõõdistamise toimumise aruandekvartali keskkonnatasu deklaratsioonis. Tasu arvutamisel võetakse aluseks mõõdistamise toimumise aruandekvartalis kehtiv kaevandamisõiguse tasu määr.

  (4) Kui mõõdistamisperioodil deklareeritud hinnanguline kaevandamismaht on suurem instrumentaalmõõdistamise või kontrollmõõdistamise tulemusena tuvastatud mahust, teeb loa omaja tasaarvestuse, parandades eelmiste aruandekvartalite keskkonnatasu deklaratsioonides deklareeritud kaevandamismahtusid. Parandamist alustatakse kõige viimasest esitatud deklaratsioonist. Tasu arvutamisel võetakse aluseks kaevandamisõiguse tasu määr, mis kehtis aruandekvartalis, mille kohta esitatud deklaratsiooni parandatakse.
[RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

§ 33.   [Kehtetu - RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

§ 33¹.   Maksukorralduse seaduse kohaldamine

  (1) Saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu suhtes rakendatakse maksukorralduse seaduses maksu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu maksja suhtes rakendatakse maksukorralduse seaduses maksumaksja kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (3) Maksu- ja Tolliamet täidab saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandmisõiguse tasuga seonduvalt kõiki maksukorralduse seadusest tulenevaid maksuhalduri ülesandeid, välja arvatud neid ülesandeid, mis käesoleva seadusega on antud Keskkonnaameti pädevusse. Maksu- ja Tolliametil on õigus kohaldada sunnivahendeid maksukorralduse seaduses sätestatud korras.

  (4) Maksukorralduse seaduses sätestatud maksuhalduri ülesandeid saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandmisõiguse tasu arvutuse kontrollimisel, tasumisele kuuluva keskkonnatasu arvutamisel ja määramisel ning revisjoni tegemisel täidab Keskkonnaamet.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ülesannete täitmisel on Keskkonnaametil õigus kohaldada sunnivahendeid maksukorralduse seaduses sätestatud korras. Sunniraha ja asendustäitmise kulud nõutakse sisse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

  (6) Keskkonnaametil on käesoleva seaduse nõuete täitmise kontrollimise eesmärgil õigus lisaks maksukorralduse seaduses sätestatule viibida loodusvara kasutamise, saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitmise või jäätmete kõrvaldamise kohas ning teha seal kontrollmõõtmisi ja võtta proove.
[RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

§ 33².   Keskkonnaameti ning Maksu- ja Tolliameti andmevahetus

  Keskkonnaamet esitab Maksu- ja Tolliametile andmed saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu maksja kohta, mis on Maksu- ja Tolliametile vajalikud maksukorralduse seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks.
[RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

§ 33³.   Keskkonnatasu deklaratsioon

  (1) Käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud isik esitab keskkonnatasu deklaratsioonis keskkonnatasu arvutuse.

  (2) Keskkonnatasu deklaratsiooni suhtes rakendatakse maksukorralduse seaduses maksudeklaratsiooni kohta sätestatut käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

  (3) Keskkonnatasu deklaratsiooni vormi ja täitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

§ 33⁴.   Keskkonnatasu deklareerimine

  (1) Keskkonnatasu deklaratsioon saadetakse posti teel, elektroonilisel andmekandjal, elektroonilist andmesidet kasutades või antakse üle Keskkonnaametis hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks.
[RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014]

  (2) Kui deklaratsioonile kirjutab alla volitatud esindaja, esitatakse koos deklaratsiooniga ka volitust tõendav dokument, kui seda ei ole varem Keskkonnaametile esitatud.

  (3) Keskkonnatasu maksja pankroti väljakuulutamise korral esitatakse aruandekvartali kohta kaks keskkonnatasu deklaratsiooni: pankroti väljakuulutamisele eelneva ja järgneva aja kohta.
[RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

§ 33⁵.   Elektroonilisel teel esitatavate dokumentide formaadi- ja allkirjanõuded ning muud elektroonilise teabevahetuse nõuded

  Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega nõuded Keskkonnaametile elektroonilisel teel esitatavate dokumentide formaadi ja allkirjastamise kohta ning elektroonilise teabevahetuse kohta.
[RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

§ 34.   Kalapüügiõiguse tasu arvutamine
[RT I, 16.05.2013, 2 - jõust. 01.06.2013]

  (1) Kalapüügiõiguse tasu suuruse arvutab keskkonnaloa andja enne loa andmist, välja arvatud eripüügiõiguse tasu, kui püütavate isendite arvu või kala kogust pole võimalik ette määrata, ja harrastuskalapüügiõiguse tasu, kui püütakse tasumist tõendava dokumendi alusel. Sellistel juhtudel arvutab harrastuskalapüügiõiguse tasu selle maksja ja eripüügiõiguse tasu loa andja pärast loa kehtivusaja lõppemist vastavalt püütud isendite arvule või kala kogusele.

  (2) [Kehtetu - RT I, 16.05.2013, 2 - jõust. 01.06.2013]

§ 34¹.   Keskkonnatasu määramine Keskkonnaameti poolt

  (1) Lisaks maksukorralduse seaduse § 92 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatule määrab Keskkonnaamet keskkonnatasu teatega tasumisele kuuluva summa:
  1) käesoleva seaduse § 9 lõikes 9 ja § 54 lõikes 2 sätestatud juhul;
  2) kui isik kasutab loodusvara, heidab keskkonda saasteaineid või kõrvaldab jäätmeid loa omamise nõuet eirates või heidab keskkonda saasteaineid või kõrvaldab jäätmeid kohas, mis ei ole selleks ette nähtud.

  (2) Keskkonnatasu teade on haldusakt, mille suhtes rakendatakse maksukorralduse seaduses maksuotsuse kohta sätestatut.
[RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

§ 35.   [Kehtetu - RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

§ 36.   [Kehtetu - RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

§ 37.   Keskkonnatasu maksmise tähtpäev
[RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

  (1) [Kehtetu - RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

  (2) Makseteatis käesoleva paragrahvi lõike 4 punktide 2 ja 3 tähenduses on haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses.
[RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

  (3) [Kehtetu - RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

  (4) Kalapüügiõiguse tasu makstakse:
  1) harrastuskalapüügiõiguse eest ja eripüügiõiguse eest, kui eripüügil püütavate isendite arvu või kalakogust on võimalik ette määrata – enne püügiõigust tõendava dokumendi saamist;
  2) eripüügiõiguse eest, kui püütavate isendite arvu või kalakogust ei ole võimalik ette määrata – pärast keskkonnaloa kehtivusaja lõppemist keskkonnaloa andja esitatud makseteatise alusel;
  3) kutselise kalapüügiõiguse eest – enne püügiõigust tõendava dokumendi saamist vähemalt 50 protsendi ulatuses, ülejäänud osa tasust makstakse hiljemalt püügiõigust tõendava dokumendi kehtivuse aasta 1. juuliks makseteatise alusel. Kui kutselise kalapüügi õigust tõendav dokument antakse pärast püügiõiguse kehtivuse aasta 1. juulit vabanenud püügivõimaluste kasutamiseks, tuleb püügiõiguse tasu maksta enne püügiõigust tõendava dokumendi saamist vähemalt 50 protsendi ulatuses, ülejäänud osa tasust makstakse hiljemalt püügiõigust tõendava dokumendi kehtivuse aasta 30. septembriks makseteatise alusel.
[RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

  (5) Jahipidamisõiguse tasu makstakse enne jahipidamisõiguse kasutama asumist.
[RT I, 16.05.2013, 2 - jõust. 01.06.2013]

  (5¹) Keskkonnatasu deklaratsiooni alusel tasumisele kuuluv summa kantakse käesoleva seaduse § 33⁴ lõikes 1 nimetatud päeval üle Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole.
[RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

  (5²) Käesoleva seaduse § 34¹ lõikes 1 sätestatud alusel väljastatud keskkonnatasu teate kohaselt tasumisele kuuluv summa tasutakse selles näidatud tähtpäevaks Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole.
[RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

  (6) [Kehtetu - RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

  (7) [Kehtetu - RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

  (8) [Kehtetu - RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

  (9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud keskkonnatasud makstakse sendi täpsusega arvelduskontole, mille keskkonnaloa andja on maksjale teatavaks teinud.
[RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

  (10) [Kehtetu - RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

  (11) Käesoleva seaduse alusel kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse laekuva keskkonnatasu osa kannab Maksu- ja Tolliamet sinna üle vähemalt kaks korda kuus 5. ja 20. kuupäeval.
[RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

  (12) [Kehtetu - RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

§ 38.   [Kehtetu - RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

§ 39.   Tähtajaks maksmata keskkonnatasu sissenõudmine

  (1) Kui saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu maksja ei ole käesoleva seadusega sätestatud tähtpäevaks keskkonnatasu maksnud, nõuab selle sisse Maksu- ja Tolliamet maksukorralduse seaduses sätestatud korras.
[RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

  (2) [Kehtetu - RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

  (3) Eripüügiõiguse eest tasu maksmata jätmise korral, kui eripüügiõiguse tasu tuleb maksta enne püügiõigust tõendava dokumendi saamist, samuti harrastuskalapüügiõiguse ja kutselise kalapüügi õiguse eest käesoleva seaduse § 37 lõike 4 punkti 3 kohaselt vähemalt 50 protsendi ulatuses tasu maksmata jätmise korral enne püügiõigust tõendava dokumendi saamist ei anta taotlejale kalapüügiõigust tõendavat dokumenti. Kui kutselise kalapüügi õigust tõendava dokumendi saanud isik ei ole hiljemalt 1. juuliks loale kantud püügivõimaluste eest või pärast 1. juulit vabanenud püügivõimaluste kasutamiseks väljastatud loale kantud püügivõimaluste eest 30. septembriks täies ulatuses tasunud, teeb keskkonnaloa andja talle kirjaliku ettekirjutuse, milles määrab maksmise uue tähtaja, ning teeb hoiatuse, et ettekirjutuses märgitud tähtajaks tasu maksmata jätmise korral tunnistab seaduses sätestatud juhul loa kehtetuks.
[RT I 2009, 26, 160 - jõust. 06.06.2009]

  (4) Kui kutselise kalapüügiõiguse saanud isik ei ole pärast kalapüügiloa kehtetuks tunnistamist kalapüügiõiguse tasu maksnud, nõuab kalapüügiloa andja selle temalt sisse kasutatud püügivõimaluste osas täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kui eripüügiõiguse tasu tuleb maksta pärast loa kehtivusaja lõppemist ning eripüügiloa saanud isik ei ole pärast loa andja esitatud arvega määratud tähtaja möödumist kalapüügiõiguse tasu maksnud, nõuab kalapüügiloa andja selle temalt sisse püütud isendite või kalakoguse osas täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

  (5) [Kehtetu - RT I, 16.05.2013, 2 - jõust. 01.06.2013]

§ 40.   Keskkonnatasu võla tasumise ajatamine

  (1) Keskkonnaametil kalapüügiõiguse tasu korral ja kutselise kalapüügi korral Maaeluministeeriumil on õigus keskkonnatasu maksja taotlusel ajatada tema keskkonnatasu võla tasumine. Keskkonnatasu võla tasumise ajatamine ei vabasta keskkonnatasu maksjat jooksvate tasu maksmise kohustuste täitmisest.
[RT I, 16.05.2013, 2 - jõust. 01.06.2013]

  (2) Keskkonnatasu maksja esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul keskkonnaloa andjale keskkonnatasu võla tasumise ajatamiseks põhjendatud taotluse ja võla tasumise ajakava. Keskkonnatasu võla tasumise ajatamise otsustab ja tunnistab ajatamise otsuse kehtetuks Keskkonnaamet kalapüügiõiguse tasu korral ja kutselise kalapüügi korral Maaeluministeerium käesoleva seaduse §-des 41 ja 42 sätestatud korras.
[RT I, 16.05.2013, 2 - jõust. 01.06.2013]

  (3) Saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu võla tasumise ajatamise otsustab Maksu- ja Tolliamet maksukorralduse seaduses sätestatud korras.
[RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

§ 41.   Keskkonnatasu võla tasumise ajatamise otsustamine

  (1) Keskkonnaamet ja kutselise kalapüügi korral Maaeluministeerium teeb keskkonnatasu võla tasumise ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta otsuse 20 päeva jooksul selle saamisest arvates. Otsuse tegemisel on Keskkonnaametil ja kutselise kalapüügi korral Maaeluministeeriumil õigus keskkonnatasu maksja esitatud keskkonnatasu võla tasumise ajakava muuta.

  (2) Keskkonnaamet ja kutselise kalapüügi korral Maaeluministeerium võtab taotluse rahuldamise otsustamisel arvesse keskkonnatasu maksja varalist seisundit, majandusnäitajaid, varasemat keskkonnatasude maksmise kohustuste täitmist, keskkonnatasu võla ajatamise otstarbekust ja tagatise nõudmise korral esitatud tagatise usaldusväärsust ning käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolusid. Keskkonnaametil ja kutselise kalapüügi korral Maaeluministeeriumil on õigus nõuda nende asjaolude kindlakstegemiseks vajalike dokumentide esitamist. Sellisel juhul teeb Keskkonnaamet ja kutselise kalapüügi korral Maaeluministeerium taotluse kohta otsuse kümne päeva jooksul dokumentide esitamisest arvates.

  (3) Keskkonnaametil ja kutselise kalapüügi korral Maaeluministeeriumil on õigus nõuda keskkonnatasu võla tasumise ajatamise korral tagatist. Tagatist ei nõuta pankrotis keskkonnatasu maksjalt, kelle keskkonnatasu võlg ajatatakse pankrotimenetluses kompromissi tegemise eesmärgil. Tagatise nõudmine vormistatakse kirjalikult. Tagatise nõudmise korral tehakse võla tasumise ajatamise otsus viie tööpäeva jooksul tagatise esitamise päevast arvates.

  (4) Keskkonnaametil ja kutselise kalapüügi korral Maaeluministeeriumil on õigus jätta keskkonnatasu võla tasumise ajatamise taotlus rahuldamata, kui:
  1) taotluses puudub põhjendus või taotlus ei ole piisavalt põhjendatud;
  2) keskkonnatasu maksja ei esita nõutavat tagatist või Keskkonnaamet ja kutselise kalapüügi korral Maaeluministeerium ei pea esitatud tagatist küllaldaseks või usaldusväärseks;
  3) Keskkonnaamet ja kutselise kalapüügi korral Maaeluministeerium leiab pankrotimenetluses võlgniku tehtud kompromissettepanekut kaaludes, et võlgniku varaline seisund ei võimalda ka kompromissi tegemise tulemusel võetud kohustuste täitmist;
  4) esineb muid asjaolusid või põhjusi, mille tõttu Keskkonnaamet ja kutselise kalapüügi korral Maaeluministeerium ei pea keskkonnatasu võla tasumise ajatamist õigustatuks.
[RT I 2009, 26, 160 - jõust. 06.06.2009]

§ 42.   Keskkonnatasu võla tasumise ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamine

  Kui keskkonnatasu maksja ei täida keskkonnatasu võla tasumise ajakava või ei tasu ajakava kehtimise perioodil tähtajaks oma keskkonnatasusid, on Keskkonnaametil ja kutselise kalapüügi korral Maaeluministeeriumil õigus rakendada valikuliselt või koos järgmisi meetmeid:
  1) tunnistada keskkonnatasu võla tasumise ajatamise otsus kehtetuks;
  2) tunnistada käesoleva seaduse § 43 lõike 2 kohane intressimäära vähendamine kehtetuks;
  3) arvestada ajatatud keskkonnatasu summalt tagasiulatuvalt intressi käesoleva seaduse § 43 lõikes 1 kehtestatud määras.
[RT I 2009, 26, 160 - jõust. 06.06.2009]

§ 43.   Keskkonnatasu maksja poolt makstav intress

  (1) Kui kalapüügiõiguse tasu maksja ei ole maksnud keskkonnatasu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud maksma tähtpäevaks tasumata jäänud summalt intressi 0,06 protsenti päevas. Intressi arvutab keskkonnaloa andja. Intressi arvutatakse alates päevast, mis järgneb päevale, kui tasu maksmine seaduse järgi pidi toimuna, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud.
[RT I, 16.05.2013, 2 - jõust. 01.06.2013]

  (2) Keskkonnaametil kalapüügiõiguse tasu korral ja kutselise kalapüügi korral Maaeluministeeriumil on keskkonnatasu võla ajatamise korral õigus vähendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud intressimäära kuni 50 protsenti ajatamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates.
[RT I, 16.05.2013, 2 - jõust. 01.06.2013]

  (3) Intressi, mida peab maksma saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu tähtpäevaks maksmata jätmise korral, arvutab Maksu- ja Tolliamet maksukorralduse seaduses sätestatud korras.
[RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

6. peatükk KESKKONNATASU TAGASTAMINE 

§ 43¹.   Keskkonnatasu tagastamise korraldus

  (1) Makstud jahipidamisõiguse tasu ja kalapüügiõiguse tasu tagastatakse käesolevas peatükis sätestatud korras.
[RT I, 16.05.2013, 2 - jõust. 01.06.2013]

  (2) Makstud saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu tagastab maksjale Maksu- ja Tolliamet maksukorralduse seaduses sätestatud korras.
[RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

§ 44.   Tagastatav keskkonnatasu

  Tasutud keskkonnatasu tagastatakse osaliselt või täielikult, kui:
  1) see on tasutud ettenähtust suuremas summas;
  2) keskkonnatasu arvutuse kontrollimise käigus selgub, et makstud summa on arvutatust suurem;
  3) vähendatakse kasutajast olenemata asjaoludel loodusvara kasutamise mahtu, mille eest keskkonnatasu on tasutud. Kalapüügiõiguse tasu tagastatakse vähendatud püügivõimaluste ulatuses, kui eraldatud püügivõimalusi vähendatakse samade püügivõimaluste kasutamise aasta jooksul püügiõiguse taotlejast või selle saanud isikust olenemata asjaoludel;
  4) [kehtetu - RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]
  5) keskkonnatasu on tasunud füüsilisest isikust ettevõtja, äriühing või asutus, kes on keskkonnatasu tasumist nõudva tegevuse lõpetanud enne keskkonnatasuga seotud õiguste lõppemist, ja tegevuse lõpetamise kohta on tehtud vastavasisulised märked äriregistris või muudatused põhikirjas.

§ 45.   Keskkonnatasu tagastamise taotlemine

  (1) Keskkonnatasu maksnud isikul on õigus taotleda makstud keskkonnatasu tagastamist kolme aasta jooksul tasumise päevast arvates, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul.

  (2) Kutselise kalapüügiõiguse ja harrastuskalapüügiõiguse või jahipidamisõiguse tasu maksnud isikul on õigus omandatud püügivõimaluse või jahipidamise õiguse kasutamise aasta jooksul taotleda makstud keskkonnatasu tagastamist käesoleva seaduse § 44 alusel.
[RT I, 16.05.2013, 2 - jõust. 01.06.2013]

  (3) Keskkonnatasu tagastamise taotlemise korral esitatakse keskkonnaloa andjale kirjalik avaldus ja keskkonnatasu maksmist tõendav dokument.
[RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

  (4) Keskkonnatasu maksmist tõendavat dokumenti ei pea esitama, kui keskkonnaloa andjal on võimalik kontrollida keskkonnatasu laekumist elektroonilisel teel.
[RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

§ 46.   Keskkonnatasu tagastamisest keeldumine

  Keskkonnatasu ei tagastata, kui:
  1) see ei ole põhjendatud;
  2) kontrollimisel selgub, et keskkonnatasu maksja on esitanud ebapiisavad või ebakorrektsed andmed;
  3) käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 või 2 nimetatud tähtaeg on möödas.

§ 47.   Keskkonnatasu tagastamine

  (1) Keskkonnaloa andja teeb otsuse keskkonnatasu tagastamise avalduse kohta 20 tööpäeva jooksul avalduse saamise päevast arvates.
[RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

  (2) Keskkonnaloa andja teeb avaldusega nõustumise korral avaldajale ettepaneku arvestada tagastamisele kuuluv keskkonnatasu maha tasaarvelduse korras järgnevate perioodide keskkonnatasudest.
[RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

  (3) Kui avaldaja ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettepanekuga või kui avaldajal ei ole enam keskkonnatasu maksmise kohustust, annab keskkonnaloa andja käesoleva seaduse § 56 lõikes 1 nimetatud keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamist korraldavale sihtasutusele tõendi tagasimakse teostamiseks. Kui avaldaja oli esitanud keskkonnatasu tasumist tõendava dokumendi, siis see tagastatakse talle.
[RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

  (4) Keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamist korraldav sihtasutus tagastab avaldajale keskkonnatasu 20 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tõendi saamise päevast arvates või kohtu poolt tehtud keskkonnatasu tagastamise otsuse jõustumisest arvates.

7. peatükk SAASTETASU ASENDAMINE 

§ 48.   Saastetasu asendamine

  (1) Saastetasu maksmise kohustust võib asendada keskkonnakaitsemeetmete rahastamise kohustusega, kui:
  1) saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitja või jäätmete kõrvaldaja (edaspidi saastetasu maksja) rakendab saastetasu asendamise lepingu jõustumisest kuni kolme aasta jooksul meetmeid, mis tagavad saasteainete heitmise või jäätmete kõrvaldamise vähendamise võrreldes meetmete rakendamisperioodile eelnenud aastaga vähemalt 15 protsenti. Meetmetega saavutatud keskkonna saastamise vähendatud taset ei tohi ületada ka pärast saastetasu asendamise lepingu lõppemist;
[RT I 2009, 26, 160 - jõust. 06.06.2009]
  2) jäätmete kõrvaldaja võtab ohtlike jäätmete töötlemisel kolme aasta jooksul kasutusele meetmed, mille tulemusena jäätmete ohtlikkus väheneb sedavõrd, et neid on võimalik kvalifitseerida tavajäätmetena, või mille tulemusena on oma omaduste tõttu prügilasse ladestamiseks mittesobivaid jäätmeid võimalik kvalifitseerida prügilakõlblike jäätmetena;
  3) jäätmete kõrvaldaja rajab kolme aasta jooksul jäätmeseaduse nõuetele vastava ohtlike jäätmete prügila tema valduses olevate jäätmete jaoks, mille taaskasutamine ei ole tehniliselt võimalik või on muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas;
  4) saastetasu maksja rakendab saastetasu asendamise lepingu jõustumisest arvates kuni kolme aasta jooksul meetmeid, mis tagavad ühisvoolse kanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse juhitava sademevee osakaalu vähenemise reoveepuhastisse jõudvas reovees vähemalt 15 protsenti meetmete rakendamisperioodile eelnenud aastaga võrreldes. Sademevee osakaalu vähenemine määratakse keskkonnakaitsemeetmete rakendamise projekti alusel.
[RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud saastetasu maksmise kohustus asendatakse keskkonnakaitsemeetmete rahastamise kohustusega saasteainete või jäätmeliikide puhul, mille kogust vähendatakse kavandatud keskkonnakaitsemeetmetega vähemalt 15 protsenti.

  (2¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 rakendamise korral võib kõikide heitvees sisalduvate vee erikasutusloaga normeeritud saasteainete eest saastetasu maksmise kohustuse asendada kuni 50 protsendi ulatuses keskkonnakaitsemeetmete rahastamise kohustusega.
[RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

  (3) Saastetasu asendamise alus on saastetasu maksja ja valdkonna eest vastutava ministri vahel sõlmitud saastetasu asendamise leping (edaspidi leping).

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud saasteainete kogused, reoveepuhastisse juhitava sademevee osakaal ja jäätmete ohtlikkus peavad olema vähendatud ning nõuetekohane prügila rajatud hiljemalt lepingus märgitud tähtpäevaks.
[RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

  (5) Saastetasu asendamise ulatus ei tohi ületada saastetasu maksja omal kulul rakendatavate keskkonnakaitsemeetmete maksumust.

  (6) Kui saastetasu asendamise lepingus määratud saastetasu asendamise summa on suurem kui lepingu kehtivuse ajal reaalselt asendatud saastetasu summa, vähendatakse järgmiste kvartalite saastetasu asendamata summa võrra, kuid saastetasu asendamise periood ei või ületada kolme aastat.
[RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

  (7) Lepingu alusel asendatakse saastetasu alates lepingu sõlmimise kvartali esimesest päevast. Asendatavaks investeeringuks loetakse lepingu jõustumisest alates tehtud investeeringuid.

§ 49.   Saastetasu asendamise taotlus

  (1) Saastetasu asendamiseks esitab saastetasu maksja valdkonna eest vastutavale ministrile enne projekti alustamist taotluse lepingu sõlmimiseks. Taotlusele lisatakse keskkonnakaitsemeetmete rakendamise projekt ja sellest tulenev saastetasu prognoos.

  (2) Taotlus peab sisaldama vähemalt:
  1) taotluse esitaja nime ja tema registri- või isikukoodi;
  2) saastetasu asendamise ulatust;
  3) ülevaadet kavandatavate keskkonnakaitsemeetmete ja nende maksumuse kohta;
  4) andmeid saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitmise, reoveepuhastisse juhitava sademevee osakaalu või jäätmete kõrvaldamise kavandatava vähendamise kohta;
[RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]
  5) jäätmete ohtlikkust vähendavate või prügilakõlblikkuse saavutamiseks vajalike meetmete kirjeldust ja eeldatavat tulemust käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punkti 2 rakendamise korral;
  6) prügila rajamise põhjendust käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punkti 3 rakendamise korral.

  (3) Keskkonnakaitsemeetmete rakendamise projekt peab sisaldama meetmete tehnilisi ja majanduslikke näitajaid, meetmete rakendamise ajakava toimingute ja kvartalite kaupa ning nende maksumust.

  (4) Saastetasu prognoos koostatakse lepingu kehtivuse ajaks, arvestades keskkonnakaitsemeetmete rakendamise eeldatavat mõju.

§ 50.   Taotluse menetlemine

  (1) Kui saastetasu asendamise taotlus ei ole nõuetekohane või keskkonnakaitsemeetmete rakendamise projekt ei vasta käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 sätestatud tingimustele, antakse taotlejale tähtaeg taotluse puuduste kõrvaldamiseks.

  (2) Taotluse menetlemisel hinnatakse:
  1) keskkonnakaitsemeetmete rakendamise projekti eeldatavate tulemuste vastavust käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 sätestatud nõuetele;
  2) keskkonnakaitsemeetmete projekti keskkonnakaitsealast põhjendatust;
  3) projekti teostatavust, tehnilist korrektsust ja vastavust parima võimaliku tehnika nõuetele;
  4) projekti majanduslikku põhjendatust;
  5) esitatud andmete õigsust;
  6) tähtaegade reaalsust;
  7) täiendavate probleemide ja riskide olemasolu;
  8) projekti täitmise ajakava ja eelarve kontrollitavust ning toimingute nimekirja konkreetsust ja kontrollitavust;
  9) saastetasu prognoosi õigsust.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevuseks on valdkonna eest vastutaval ministril õigus kaasata eksperte. Ekspertide kaasamisega seotud kulud kannab saastetasu maksja. Eksperdid valitakse lepingupoolte kokkuleppel.

  (4) Saastetasu asendamisest keeldutakse, kui:
  1) keskkonnakaitsemeetmete projekti eeldatavad tulemused ei vasta käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 sätestatud nõuetele;
  2) keskkonnakaitsemeetmete projekt ei ole keskkonnakaitse seisukohast põhjendatud;
  3) projekt ei ole teostatav, tehniliselt korrektne või ei vasta parima võimaliku tehnika nõuetele;
  4) projekt ei ole majanduslikult põhjendatud;
  5) tähtajad ei ole reaalsed;
  6) projektiga võivad kaasneda täiendavad keskkonna- või majandusriskid, mida saastetasu maksja ei ole taotluses hinnanud või käsitlenud;
  7) projekti täitmise ajakava või eelarve ei ole kontrollitav;
  8) projekti tulemus ei ole järjepidev.

  (5) Taotluse rahuldamisest või taotluse rahuldamata jätmisest teatab haldusorgan taotluse esitajale kirjalikult 30 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaeg pikeneb eksperdihinnangute saamiseks vajaliku aja võrra.

§ 51.   Saastetasu asendamise leping

  Saastetasu asendamise lepinguga määratakse:
  1) saastetasu asendamise algus;
  2) saastetasu asendamise kestus;
  3) keskkonnakaitsemeetmete rakendamisega saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitmise, reoveepuhastisse juhitava sademevee osakaalu või jäätmete vähendamise kavandatav kogus;
[RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]
  4) saastetasu asendamise ulatus saasteainete, jäätmete või nende gruppide kaupa;
  5) jäätmete ohtlikkust vähendavate või prügilakõlblikkuse saavutamiseks vajalike meetmete eeldatav tulemus käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punkti 2 rakendamise korral;
  6) prügila rajamise nõuded käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punkti 3 rakendamise korral;
  7) aruannete esitamise tähtajad ja viisid;
  8) lepingu täitmise kontrollimise korraldus;
  9) keskkonnakaitsemeetmete rakendamise tähtajad ja rahastamise kava kvartalite kaupa.

§ 52.   Saastetasu asendamise korraldus

  (1) Saastetasu maksja esitab keskkonnakaitsemeetmete rakendamise kvartaliaruande ning tehtud kulutusi tõendavad dokumendid Keskkonnaametile posti teel, elektroonilisel andmekandjal, elektroonilist andmesidet kasutades või andes selle üle Keskkonnaametis aruandekvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks.
[RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

  (2) Keskkonnaamet teeb otsuse keskkonnakaitsemeetmete rakendamise kvartaliaruande kinnitamise kohta kümne tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide saamisest arvates.
[RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

  (2¹) Kui Keskkonnaamet kinnitab keskkonnakaitsemeetmete rakendamise kvartaliaruande, esitab saastetasu maksja Keskkonnaametile aruandekvartali kohta käesoleva seaduse § 33⁴ lõikes 1 sätestatud tähtpäevaks keskkonnatasu deklaratsiooni, milles on arvestatud saastetasu asendamist kinnitatud keskkonnakaitsemeetmete rakendamise kvartaliaruande põhjal.
[RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

  (2²) Kui käesoleva seaduse § 48 lõike 6 kohaselt asendatakse osa saastetasust pärast lepingu lõppemist, esitab saastetasu maksja käesoleva seaduse § 33⁴ lõikes 1 sätestatud tähtpäevaks keskkonnatasu deklaratsiooni, milles on arvestatud saastetasu asendamist käesoleva seaduse § 55 punktis 2 nimetatud teatise järgi.
[RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

  (3) Keskkonnakaitsemeetmete rakendamise kvartaliaruande kinnitamisest võib keelduda, kui:
  1) ei ole järgitud keskkonnakaitsemeetmete rakendamise ajakava;
  2) investeeringuid ei ole tehtud keskkonnakaitsemeetmete rakendamise ajakavas ettenähtud ulatuses.

  (3¹) Kui Keskkonnaamet ei kinnita keskkonnakaitsemeetmete rakendamise kvartaliaruannet või kui saastetasu maksja ei ole kvartaliaruannet tähtpäevaks esitanud, esitab saastetasu maksja aruandekvartali kohta käesoleva seaduse § 33⁴ lõikes 1 sätestatud tähtpäevaks keskkonnatasu deklaratsiooni, milles ei ole arvestatud saastetasu asendamist, ning kannab samal kuupäeval Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole üle deklaratsiooni alusel tasumisele kuuluva summa.
[RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

  (4) Kui Keskkonnaamet ei kinnita keskkonnakaitsemeetmete rakendamise kvartaliaruannet või ei ole talle kvartaliaruannet tähtajaks esitatud, teeb Keskkonnaamet saastetasu maksjale kirjaliku hoiatuse, milles määrab lepingu täitmises tekkinud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni kolm kuud. Kui puudusi määratud tähtajaks ei kõrvaldata, teatab Keskkonnaamet sellest 15 tööpäeva jooksul valdkonna eest vastutavale ministrile ning teeb ettepaneku leping lõpetada.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

  (4¹) Kui saastetasu maksja on kõrvaldanud lepingu täitmises esinenud puudused, on tal õigus esitada käsitletava kvartali kohta uus keskkonnatasu deklaratsioon, milles on arvesse võetud saastetasu asendamine.
[RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

  (5) Saastetasu maksja on kohustatud võimaldama Keskkonnaametil või Keskkonnainspektsioonil tutvuda lepinguga seotud originaaldokumentidega, tagama neile juurdepääsu keskkonnakaitsemeetmete rakendamise paika ning lubama neil teha seal lepingu täitmise kontrollimiseks vajalikke mõõtmisi ja võtta proove.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

§ 53.   Saastetasu asendamise lepingu täitmise lõpparuanne

  (1) Lepingu täitmise lõpparuanne peab sisaldama:
  1) keskkonnakaitsemeetmete rakendamise eesmärgi, ajakava täitmise ja saavutatud tulemuste kokkuvõtlikku ülevaadet;
  2) keskkonnakaitsemeetmete rakendamisel tehtud tööde vastuvõtuakte;
  3) keskkonnakaitsemeetmete rakendamiseks tehtud kulutusi tõendavaid dokumente;
  4) saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitmise või jäätmete kõrvaldamise vähendamist või muude käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 sätestatud nõuete täitmist tõendavaid dokumente.

  (2) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus kaasata eksperte lepingu täitmise lõpparuande ja saavutatud tulemuste hindamiseks. Ekspertide kaasamisega seotud kulud kannab saastetasu maksja. Eksperdid valitakse lepingupoolte kokkuleppel.

§ 54.   Saastetasu asendamise lepingu lõpetamine

  (1) Valdkonna eest vastutav minister võib lepingu ühepoolselt lõpetada saastetasu maksja taotluse alusel või lõpparuande kinnitamata jätmise korral. Valdkonna eest vastutav minister võib lepingu ühepoolselt lõpetada Keskkonnaameti ettepanekul, kui:
  1) saastetasu maksja ei esita keskkonnakaitsemeetmete rakendamise kvartaliaruannet;
  2) Keskkonnaamet jätab keskkonnakaitsemeetmete rakendamise kvartaliaruande kinnitamata ja saastetasu maksja ei kõrvalda puudusi määratud tähtajaks;
  3) saastetasu maksja on oluliselt rikkunud lepingu tingimusi;
  4) saastetasu maksja ei esita lepingu täitmise lõpparuannet.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

  (2) Lepingu ühepoolse lõpetamise korral tuleb saastetasu maksjal kogu lepinguga asendatud saastetasu maksta kolme kuu jooksul lepingu lõpetamise päevast arvates.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul esitab Keskkonnaamet saastetasu maksjale tasumisele kuuluva saastetasu kohta keskkonnatasu teate 15 tööpäeva jooksul lepingu lõpetamise päevast arvates.
[RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

  (4) [Kehtetu - RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

§ 55.   Saastetasu asendamise lepingu lõppemine

  Leping loetakse lõppenuks, kui on täidetud kõik järgmised nõuded:
  1) saavutatud on saasteainete või jäätmete koguste vähendamine või muude nõuete täitmine käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 sätestatud ulatuses;
  2) saastetasu maksja on esitanud valdkonna eest vastutavale ministrile lepingu täitmise lõpparuande ning valdkonna eest vastutav minister on lõpparuande heaks kiitnud, väljastades saastetasu maksjale ja Keskkonnaametile vastavasisulise teatise, milles märgitakse ka käesoleva seaduse § 48 lõike 6 kohaselt lepingu kehtivuse ajal asendamata jäänud saastetasu summa, saasteainete või jäätmeliigid, mille saastetasu kuulub asendamisele, ning periood, mille jooksul eelnimetatud summat saab asendada;
[RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]
  3) Keskkonnaamet on andnud saastetasu maksjale keskkonnakaitsemeetmete rakendamise tulemusena kujunenud keskkonnatingimustele vastava uue keskkonnaloa.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

8. peatükk KESKKONNATASUDEST LAEKUVA RAHA KASUTAMINE 

§ 56.   Keskkonnatasudest laekuva raha kasutamise korraldamine

  (1) Keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekunud raha eraldatakse 2009. aastal kehtinud keskkonnatasu määrade ulatuses käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud eesmärgil kasutamiseks riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse alusel asutatud sihtasutusele, mille asutajaõigusi teostab Rahandusministeerium (edaspidi sihtasutus). Sihtasutuse nõukogu liikmetest neli on Riigikogu liikmed, kes nimetatakse Riigikogu otsusega Riigikogu keskkonnakomisjoni ettepanekul. Valdkonna eest vastutav minister on sihtasutuse nõukogu liige oma ametikoha järgselt. Teised sihtasutuse nõukogu liikmed nimetab asutajaõiguste teostaja, sealhulgas kolm liiget valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul.
[RT I, 17.12.2010, 19 - jõust. 27.12.2010]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sihtasutus korraldab keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekunud raha sihtotstarbelist kasutamist vastavalt Keskkonnaministeeriumi ja sihtasutuse vahel sõlmitud halduslepingule.

  (3) Haldusjärelevalvet käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt sõlmitud halduslepingu täitmise üle sihtasutuse poolt teostab Keskkonnaministeerium.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  (4) Keskkonnaministeeriumi tegevuse üle toimub järelevalve seadusega sätestatud korras.

  (5) Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sihtasutusel jätkata lepingus nimetatud haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Keskkonnaministeerium.
[RT I 2009, 26, 160 - jõust. 06.06.2009]

§ 56¹.   Keskkonnatasudest laekunud vahendite haldamine

  (1) Keskkonnatasudest laekunud vahendite haldamine on käesoleva seaduse § 56 lõike 1 alusel sihtasutusele eraldatud vahendite hoidmine ning paigutamine.

  (2) Keskkonnatasudest laekunud vahendeid haldab Rahandusministeerium koos riigi rahaga riigieelarve seaduse § 66 lõike 5 alusel kehtestatud riigi rahavoo juhtimise põhimõtete kohaselt.
[RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014]

  (3) Keskkonnatasudest laekunud vahendite paigutamisest saadud intress ning muu finantstulu laekub riigieelarvesse.

  (4) Keskkonnatasudest laekunud vahendeid hoitakse Rahandusministeeriumi riigikassa koosseisu kuuluval e-riigikassa kontol ning neid kasutatakse riigieelarve seaduse § 64 lõike 4 alusel kehtestatud kassalise teenindamise eeskirja kohaselt.
[RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014]

§ 57.   Täiendav keskkonnatasu

  Täiendavalt käesoleva seaduse §-s 3 sätestatule loetakse käesoleva peatüki tähenduses keskkonnatasuks pakendiaktsiisi seaduse alusel riigieelarvesse laekuvast rahast 50 protsenti, keskkonnale tekitatud kahju hüvitis ning eripüügil uuringute ja õppepraktika läbiviimise ning veekogude ökosüsteemi parandamise eesmärgil püütud kala müügist saadud raha. Eripüügiloale tehakse vastav märge.

§ 57¹.   Riigimetsa Majandamise Keskuse puhaskasumist riigieelarvesse kantavast summast raha eraldamine

  Metsaseaduse § 48 lõike 5 alusel riigieelarvesse kantavast Riigimetsa Majandamise Keskuse puhaskasumi osast eraldatakse sihtasutusele kuni 15 protsenti.
[RT I 2008, 58, 328 - jõust. 01.01.2009]

§ 58.   Sihtotstarbeliselt rahastatavate keskkonnakaitse valdkondade nimetamine

  (1) Keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuva raha sihtotstarbelist kasutamist korraldatakse projektipõhiselt keskkonnakaitse valdkondade rahastamise kaudu.

  (2) Kooskõlas Eesti keskkonnastrateegia ja keskkonnategevuskavaga kinnitab sihtasutuse nõukogu valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul sihtotstarbeliselt rahastatavate keskkonnakaitse valdkondade nimekirja ja keskkonnakasutusest laekuva raha jagunemise proportsioonid valdkondade vahel.

§ 59.   Rahastamiseks esitatud projektitaotluste hindamine

  (1) Keskkonnakaitse valdkondade rahastamiseks esitatud projektitaotluste hindamise korraldab Keskkonnaministeerium. Projektitaotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb sihtasutuse nõukogu valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul.

  (2) Seadustest ja määrustest ning rahvusvahelistest lepingutest tulenevate kohustuste täitmisega seotud projektitaotluste rahastamise otsustab valdkonna eest vastutav minister. Valdkonna eest vastutava ministri otsuste alusel rahastamist korraldab ja lepingute täitmist kontrollib sihtasutus.

  (3) Keskkonnakaitse valdkondade rahastamiseks esitatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ja lõikega 2 seotud projektitaotlused peavad vastama järgmistele üldistele alustele:
  1) projekti positiivse keskkonnamõju ulatuslikkus;
  2) projekti kooskõla Eesti keskkonnastrateegia ja keskkonnategevuskavaga;
  3) projekti kooskõla keskkonnaalaste ja keskkonnakaitsega seotud tegevus- ja arengukavadega.

  (4) Keskkonnakaitse valdkonna projekti rahastamise taotluse kohta esitatavad nõuded, taotluste hindamise tingimused, korra ja kriteeriumid, otsuse tegemise, lepingu täitmise üle kontrolli teostamise ning aruandluse korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Taotluste hindamise kriteeriumide puhul lähtutakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust, arvestades valdkonna iseärasusi.
[RT I, 17.12.2010, 19 - jõust. 27.12.2010]

  (5) Rahastamiseks esitatud projektitaotluse rahuldamisest keeldutakse, kui taotlus ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud alustele või lõike 4 alusel kehtestatud kriteeriumidele.

§ 60.   Muud eraldised loodusvarade taastootmiseks, keskkonnaseisundi hoidmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks

  (1) Lisaks käesolevas seaduses sätestatule võib Keskkonnaministeerium keskkonnaseisundi hoidmiseks, loodusvarade taastootmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks sõlmida käesoleva seaduse §-s 56 nimetatud sihtasutusega halduslepinguid, et korraldada:
  1) riigieelarvest ja kohalikest eelarvetest tehtud muude sihtotstarbeliste eraldiste kasutamist;
  2) vastavate riikidevaheliste ja rahvusvaheliste programmide finantseerimist;
  3) valitsusteväliste organisatsioonide ja riigi vastavate koostööprojektide realiseerimist.

  (2) Haldusjärelevalvet käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt sõlmitud halduslepingute täitmise üle sihtasutuse poolt teostab Keskkonnaministeerium.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  (3) Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab käesoleva seaduse §-s 56 nimetatud sihtasutusel jätkata lepingus nimetatud haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Keskkonnaministeerium.
[RT I 2009, 26, 160 - jõust. 06.06.2009]

9. peatükk ARUANDLUS 

§ 61.   Aruandlus keskkonnatasude kohta

  (1) Keskkonnatasude laekumise aruande esitab valdkonna eest vastutavale ministrile:
  1) loodusvara kasutamise, saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitmise ja jäätmete kõrvaldamise korral Maksu- ja Tolliamet, välja arvatud käesoleva lõike punktides 1¹ ja 2 sätestatud juhtudel;
[RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]
  1¹) kalapüügiõiguse tasu korral keskkonnaloa andja;
[RT I, 16.05.2013, 2 - jõust. 01.06.2013]
  2) riigimetsas kasvava metsa raieõiguse kasutamise korral riigimetsa majandaja.
  3) [kehtetu - RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

  (2) Keskkonnatasude arvestamise ja laekumise andmed pannakse avalikult kasutatavasse teabevõrku.

§ 62.   Keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamist korraldava sihtasutuse aruandlus

  (1) Käesoleva seaduse §-s 56 nimetatud sihtasutuse aruandlust ja auditeerimist korraldab sihtasutuse nõukogu vastavalt sihtasutuste seadusele ja raamatupidamise seadusele.

  (2) Keskkonnakasutusest laekunud raha kasutamise aruande esitab keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamist korraldav sihtasutus valdkonna eest vastutava ministri ja sihtasutuse vahel sõlmitud halduslepingus sätestatud korras.

10. peatükk VAIDLUSTE KOHTUEELNE LAHENDAMINE 

§ 63.   Vaide esitamine keskkonnatasude määramise kohta
[RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

  (1) [Kehtetu - RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

  (2) [Kehtetu - RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

  (3) Keskkonnatasu määramise kohta võib esitada vaide valdkonna eest vastutavale ministrile, kes lahendab selle 30 tööpäeva jooksul vaide laekumise päevast arvates.
[RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

  (4) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus kaasata vaidluste lahendamisele eksperte ning nõuda kontrollproovide võtmist ja nende analüüsimist.

  (5) Ekspertide kaasamise ning kontrollproovide võtmise ja analüüsimisega seotud kulud katab vaide esitaja. Kui vaie rahuldatakse, kannab kulud haldusorgan.

  (6) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus pikendada vaide lahendamise tähtpäeva:
  1) eksperdihinnangute saamiseks ning kontrollproovide võtmiseks ja analüüsimiseks vajamineva aja võrra;
  2) muul olulisel põhjusel 30 tööpäeva võrra.
[RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

§ 63¹.   Vaie Maksu- ja Tolliameti haldusakti ning toimingu peale

  Vaie Maksu- ja Tolliameti haldusakti või toimingu peale esitatakse maksukorralduse seaduses sätestatud korras.
[RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

11. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 64. – § 68. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 68¹.   Seaduse rakendamine

  (1) Käesoleva seaduse § 16 punkti 6 ja § 19 lõike 1 punkti 5 redaktsiooni, mis on vastu võetud 2008. aasta 19. juunil, kohaldatakse alates 2008. aasta 1. jaanuarist.
[RT I 2008, 31, 192 - jõust. 18.07.2008]

  (2) Maapõueseaduse alusel väljastatud maa-ainese kaevandamise loa alusel riigile kuuluva kivimi või setendi kaevandamise eest tuleb tasuda kaevandamisõiguse tasu käesoleva seaduse § 9 lõike 2 alusel kehtestatud määrusele vastavalt. Määruses on nimetatud maavaraliigid, mille sarnaseks maa-ainese kaevandamise loa alusel kaevandatav kivim või setend võidakse tunnistada. Maavaraliigi, mille sarnaseks kivim või setend tunnistatakse, määrab olemasoleva teabe põhjal Keskkonnaamet. Kaevandamisõiguse tasu maksmisel kohaldatakse kaevandatava maavaraliigi täitepinnase tasumäära.
[RT I 2009, 26, 160 - jõust. 06.06.2009]

  (3) Aruandeperioodile, mis algas enne 2011. aasta 1. aprilli, ja selle kohta koostatud aruandele kohaldatakse käesoleva seaduse 5.–10. peatüki sätteid enne 2011. aasta 1. aprilli kehtinud redaktsioonis.
[RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

  (4) Käesoleva seaduse § 11 lõike 5 redaktsiooni, mis on vastu võetud 2012. aasta 2. mail, kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2011. aasta 30. detsembrist käesoleva seaduse § 11 lõike 2 punkti 1 alusel 2012. aastaks kehtestatud kutselise kalapüügiõiguse tasu määradele.
[RT I, 25.05.2012, 6 - jõust. 04.06.2012]

  (5) Käesoleva seaduse § 11 lõike 5 redaktsioonile, mis on vastu võetud 2012. aasta 2. mail, eelnenud redaktsiooni alusel 2012. aastaks arvestatud kalapüügiõiguse tasu makstakse enammakstud osas tagasi käesoleva seaduse § 44 punkti 1 alusel ja 6. peatükis ettenähtud korras.
[RT I, 25.05.2012, 6 - jõust. 04.06.2012]

  (6) Aruandeperioodile, mis algas enne 2013. aasta 1. jaanuari, ja selle kohta koostatud aruandele kohaldatakse käesoleva seaduse § 13 sätteid enne 2013. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsioonis.
[RT I, 21.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013]

  (7) Käesoleva seaduse § 9 lõiget 5¹ kohaldatakse alates 2015. aasta 1. jaanuarist.
[RT I, 30.12.2014, 5 - jõust. 31.12.2014]

§ 69.   Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2006. aasta 1. jaanuaril.