Text size:

Law of Obligations Act, General Part of the Civil Code Act and Private International Law Act Implementation Act

Back to wordings

Issuer:Riigikogu
Type:act
In force from:01.07.2011
In force until:31.12.2015
Translation published:06.11.2013

Chapter 1 GENERAL PROVISIONS  

§ 1.  Entry into force of Law of Obligations Act, General Part of the Civil Code Act and Private International Law Act

  The Law of Obligations Act, the General Part of the Civil Code Act (RT I 2002, 35, 216) and the Private International Law Act (RT I 2002, 35, 217) enter into force on 1 July 2002.

 (2) § 323 of the Law of Obligations Act enters into force on 1 July 2003.

 (3) Division 2 of Chapter 22 of the Law of Obligations Act enters into force on 1 September 2002.

 (4) Subsection 720 (6) of the Law of Obligations Act enters into force on 1 January 2003.

§ 2.  Acts applicable to circumstances and acts

  Acts in force at the time of the arising of circumstances or performance of acts which arose or were performed before 1 July 2002 apply to such circumstances and acts unless otherwise provided by this Act.

§ 3.  Active legal capacity

 (1) The active legal capacity of a person shall be determined pursuant to the Acts in force at the time of conclusion of a transaction.

 (2) If a person has acquired active legal capacity pursuant to subsection 9 (2) or 10 (3) of the General Part of the Civil Code Act prior to 1 July 2002, the person shall retain active legal capacity to the acquired extent after 1 July 2002.

§ 4.  Court judgments concerning active legal capacity

 (1) If a person's active legal capacity has been restricted by a court judgment prior to 1 July 2002, the person shall be regarded as having active legal capacity as of 1 July 2002. A court judgment restricting a person's active legal capacity prior to 1 July 2002, which has entered into force, shall be deemed to be an execution document on the basis of which the person appointed as guardian by the court judgment has the right to request that a claim for the payment of wages or a claim for other permanent income of the person whose active legal capacity was restricted prior to 1 July 2002 be seized by a bailiff and the amounts be paid to the person appointed as guardian.

 (2) If a person has been divested of his or her active legal capacity by a court judgment, the person shall be deemed as of 1 July 2002 to have restricted active legal capacity and guardianship established for him or her and the court judgment shall have the consequences specified in subsection 260 (4) of the Code of Civil Procedure.

§ 5.  Petition for declaration of person as missing

  A petition for the declaration of a person as missing shall be deemed as of 1 July 2002 to be a petition for the establishment of the fact that the person is missing.

§ 6.  Format of transaction

  A valid transaction concluded before 1 July 2002 which does not comply with formal requirements provided by law after entry into force of the Acts specified in § 1 of this Act shall remain in force.

§ 7.  Annulment of transaction and unilateral termination of contract

 (1) A transaction concluded before 1 July 2002 may be annulled after 1 July 2002 or a contract may be unilaterally terminated after 1 July 2002 only pursuant to the procedure provided for in Acts in force. The Acts in force at the time of conclusion of a transaction apply to the grounds of annulment and termination of the transaction.

 (2) The provisions of subsection (1) of this section do not apply to proceedings concerning an action for annulment of a transaction or termination of a contract filed before 1 July 2002.
[RT I 2003, 78, 523 - entry into force 27.12.2003]

§ 8.  Representation

  After 1 July 2002, the provisions of the General Part of the Civil Code Act concerning representation apply to representation even if the right of representation arose prior to 1 July 2002.

§ 9.  Limitation period

 (1) The provisions of the General Part of the Civil Code Act and the Law of Obligations Act concerning limitation period apply to claims which arose prior to 1 July 2002 and which have not expired. The Acts in force prior to 1 July 2002 apply to the beginning, suspension and interruption of a limitation period if the limitation period began to run or was suspended or interrupted prior to 1 July 2002.

 (2) If a limitation period is shorter pursuant to the General Part of the Civil Code Act or the Law of Obligations Act than pursuant to the Act in force before 1 July 2002, the limitation period provided for in the General Part of the Civil Code Act or the Law of Obligations Act shall be calculated as of 1 July 2002.

 (3) If a limitation period provided for in the Act in force prior to 1 July 2002 is longer than the limitation period provided for in the General Part of the Civil Code Act or the Law of Obligations Act and such limitation period would expire before a limitation period calculated pursuant to subsection (2) of this section, the Act in force prior to 1 July 2002 applies to the limitation.

 (4) The provisions of subsection 157b (1) of the General Part of the Civil Code Act concerning limitation periods also apply to claims which arose prior to 1 July 2002 and which have not expired If a limitation period provided for in specified in subsection 157 (1) of the General Part of the Civil Code Act in force prior to 1 March 2011 would expire earlier than the term specified in the first sentence of this subsection, subsection 157 (1) of the General Part of the Civil Code Act in force before 1 March 2011 is applied to the limitation period.
[RT I, 06.12.2010, 1 - entry into force 05.04.2011]

§ 10.  Other terms

  § 9 of this Act is applied respectively to the terms related to the exercise, acquisition or extinguishment of rights.

§ 11.  Act applicable to obligations

  The Acts in force prior to entry into force of this Act apply to obligations which arose before 1 July 2002.

§ 12.  Long-term contracts

 (1) As of 1 July 2002, the provisions of the General Part of the Civil Code Act and the Law of Obligations Act apply to long-term contracts entered into prior to 1 July 2002.

 (2) The provisions of subsection (1) of this section do not preclude or restrict the rights and obligations of contracting parties which have arisen prior to 1 July 2002. The Act hitherto in force applies to circumstances and acts related to a long-term contract which have arisen or have been performed before 1 July 2002.

 (3) If, after entry into force of the Acts specified in subsection (1) of this section, a term or condition of a long-term contract is contrary to a provision of an Act which must not be derogated from pursuant to an agreement between the contracting parties, the provisions of the Act apply instead of the term or condition of the contract.

 (4) If the standard terms of contract supplied by a contracting party contain any terms or conditions of the contract specified in subsection (3) of this section, the party supplying the standard terms is required to bring the standard terms applicable to the contract into conformity with the Act by 1 January 2003.

§ 13.  Amendment of standard terms used by credit institution

  A credit institution or other provider of financial services may, until 1 January 2003, amend the standard terms used by the institution or provider upon the provision of financial services, regardless of whether the credit institution or other provider of financial services reserved the right under the terms of a contract or the standard terms to unilaterally amend the standard terms, if amendment of the standard terms is necessary in order to bring the terms into conformity with the Law of Obligations Act, the General Part of the Civil Code Act or the Private International Law Act and if the credit institution or other provider of financial services gives notice to the other contracting party of the amendment of terms and grants the other party the right to terminate the contract immediately if the other party disagrees with the amendment.

§ 14.  Interest rate arising from law

  Until Estonia's accession to the European Union, the interest rate referred to in subsection 94 (1) of the Law of Obligations Act shall be deemed to be 7 percent per year, unless a different interest rate is agreed upon. The interest rates specified in subsection 94 (1) of the Law of Obligations Act shall be published as of Estonia's accession to the European Union.

§ 15.  Specifications relating to provisions of lease contracts

 (1) Housing disputes committees formed pursuant to § 63 of the Dwelling Act prior to 1 July 2002 shall be deemed to be lease committees for the purposes of the Law of Obligations Act until an Act regulating the resolution of lease disputes is passed or respective amendments to the Code of Civil Procedure are made.

 (2) The provisions of subsection 291 (1) of the Law of Obligations Act also apply to transfer of structures which are movables.

 (3) Residential lease contracts entered into for an unspecified term before 1 July 2002 shall be deemed to be entered into for five years as of the entry into the contract. This does not apply to the lease contracts specified in subsection 18 (1) of the Principles of Ownership Reform Act.
[RT I 2005, 39, 308 - entry into force 01.01.2006]

 (4) A person who used a dwelling specified in § 58 of the Dwelling Act prior to 1 July 2002 and who met the requirements provided for in subsection 60 (4) of the Dwelling Act prior to 1 July 2002 shall not be evicted from the dwelling unless another dwelling is provided for the person.

§ 16.  Right of pre-emption

 (1) The provisions of the Law of Obligations Act concerning the right of pre-emption apply in the case a notification of the right of pre-emption is submitted after 1 July 2002.

 (2) A right of pre-emption in the case of a structure or a legal share thereof, a dwelling privatised as physical share, a non-residential space in a residential building, an apartment transferred in the ownership of a member of a housing association, an apartment transferred in the ownership of a former member of an apartment association or a physical share of a structure created upon extinguishment of common ownership may be exercised within two months as of the receipt of the notification specified in § 249 of the Law of Obligations Act.
[RT I 2003, 81, 546 - entry into force 20.12.2003]

§ 17.  Specifications of application of provisions concerning consumer credit

 (1) Credit contracts secured by pledge contracts specified in § 132 of the Law of Property Act Implementation Act shall be deemed to be credit contracts secured by mortgages within the meaning of Division 2 of Chapter 22 of the Law of Obligations Act.

 (2) Until Estonia's accession to the European Union, a creditor may, in the case specified in subsection 408 (8) of the Law of Obligations Act, require that a consumer provide security even if the net amount of the credit exceeds an amount equivalent to 10 000 euro.

§ 171.  Act applicable to consumer credit contracts

 (1) The provisions of § 4041, subsections 407 (31) and (32), second sentence of subsection (4) and subsection (41) and §§ 412, 4141 and 4142 of the Law of Obligations Act in force apply as a 1 July 2011 to consumer credit contracts entered into for an unspecified term before 1 July 2011.

 (2) The provisions of subsection (1) of this section do not preclude or restrict the rights and obligations of contracting parties which have arisen prior to 1 July 2011. The Act hitherto in force applies to circumstances and acts related to consumer credit contracts which have arisen or have been performed before 1 July 2011.

 (3) If a term or condition of a consumer credit contract is contrary to a provision of the Law of Obligations Act after the date specified in subsection (1) of this section, which is applied retroactively according to subsection (1) of this section to the credit contracts entered into before 1 July 2011 and which must not be derogated from pursuant to an agreement between the parties, the provisions of the Law of Obligations Act apply instead of the term or condition of the contract.
[RT I, 04.02.2011, 1 - entry into force 01.07.2011]

§ 172.  Amendment of standard terms of consumer credit contracts

  A credit institution or other provider of financial services may, until 1 January 2011, amend the standard terms used by the institution or provider upon the provision of financial services, regardless of whether the credit institution or other provider of financial services reserved the right under the terms of a contract or the standard terms to unilaterally amend the standard terms, if the amendment of the standard terms is necessary in order to bring the terms into conformity with the provisions specified in subsection 171(1) of this Act or if the credit institution or other provider of financial services gives notice to the other contracting party of the amendment of the terms and grants the other party the right to terminate the contract immediately if the other party disagrees with the amendments.
[RT I, 04.02.2011, 1 - entry into force 01.07.2011]

§ 18.  Contracts for joint activity

 (1) After entry into force of the Law of Obligations Act, the provisions of the Law of Obligations Act concerning civil law partnerships apply to contracts for joint activity entered into before 1 July 2002.

 (2) The provisions of subsection (1) of this section do not preclude or restrict the rights and obligations of parties to contracts for joint activity which have arisen prior to 1 July 2002. The Act hitherto in force applies to circumstances and acts related to contracts for joint activity which have arisen or have been performed before 1 July 2002.

§ 19.  Specifications relating to electronic payment instruments

 (1) If a contract on the use of an electronic payment instrument entered into before 1 July 2002 does not comply with the requirements established in § 739 of the Law of Obligations Act, the issuer of the payment instrument is required to bring the contract into conformity with the provisions of the Act by 1 January 2003.

 (2) In order to amend a contract, the issuer of a payment instrument shall submit a proposal to amend the contract to the holder of the payment instrument and grant the holder a reasonable term to accept or refuse the proposal. If the holder of the payment instrument fails to give notice of the holder's decision within the term, the contract shall be deemed to be amended.

 (3) If a holder of a payment instrument refuses to amend the contract, the issuer of the payment instrument has the right to terminate the contract on the use of the electronic payment instrument entered into with the holder of the payment instrument.

 (4) Until Estonia's accession to the European Union, a limit different from the rate of liability provided for in subsection 742 (1) of the Law of Obligations Act may be agreed upon as the rate of liability arising from the theft or loss of an electronic payment instrument borne by the holder of the payment instrument provided for in subsection 742 (1) of the Law of Obligations Act.

 (5) In a contract entered into with a consumer, the rate of liability specified in subsection (4) of this section shall not exceed 10,000 kroons.

§ 20.  Securities

 (1) The provisions of the Law of Obligations Act concerning securities apply to securities issued after 1 July 2002.

 (2) § 923 of the Law of Obligations Act also applies to securities issued before 1 July 2002.

§ 21.  Negotiorum gestio

  The provisions of the Law of Obligations Act regarding negotiorum gestio apply to acts performed after 1 July 2002.

§ 22.  Unlawful causing of damage

 (1) The provisions of the Law of Obligations Act concerning unlawful causing of damage apply where the act or event causing the damage was performed or occurred after 1 July 2002.

 (2) The provisions of Division 3 of Chapter 53 of the Law of Obligations Act apply only with regard to products placed on the market after 1 July 2002.

§ 23.  Unjustified enrichment

  The provisions of the Law of Obligations Act concerning unjustified enrichment apply where unjustified enrichment occurred after 1 July 2002.

§ 24.  Application of private international law provisions

 (1) The law applicable to circumstances which occurred after 1 July 2002 and acts performed after 1 July 2002 shall be determined pursuant to the Private International Law Act.

 (2) After 1 July 2002, the law applicable to family law relationships shall be determined pursuant to the Private International Law Act. In the case of marriages contracted prior to 1 July 2002, the date of contraction of the marriage for the purposes of subsection 58 (3) of the Private International Law Act shall be deemed to be 1 July 2002 when determining the law applicable to the proprietary rights of spouses.

§ 25.  Bringing regulations in force into conformity

  The Government of the Republic and the relevant ministers shall bring regulations in force into conformity with the Law of Obligations Act, the General Part of the Civil Code Act and the Private International Law Act by 1 July 2002.

Chapter 2 AMENDMENTS TO LEGISLATION  

§ 26. – § 123. [Omitted from this text.]

§ 124.  Entry into force of Act

 (1) This Act enters into force on 1 July 2002.

 (2) § 25 of this Act enters into force on the day following publication in the Riigi Teataja.

 (3) The Government of the Republic shall organise the publication of the consolidated text of the Law of Obligations Act together with all amendments made thereto in the Riigi Teataja within two weeks after the entry into force of this Act.

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.07.2011
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2015
Avaldamismärge:RT I, 04.02.2011, 9

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse jõustumine

  (1) Võlaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus (RT I 2002, 35, 216) ja rahvusvahelise eraõiguse seadus (RT I 2002, 35, 217) jõustuvad 1. juulil 2002.

  (2) Võlaõigusseaduse § 323 jõustub 1. juulil 2003.

  (3) Võlaõigusseaduse 22. peatüki 2. jagu jõustub 1. septembril 2002.

  (4) Võlaõigusseaduse § 720 lõige 6 jõustub 1. jaanuaril 2003.

§ 2.  Asjaolule või toimingule kohaldatav seadus

  Asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

§ 3.  Teovõime

  (1) Isiku teovõime määratakse tehingu tegemise ajal kehtinud seaduse kohaselt.

  (2) Kui isik on enne 1. juulit 2002 omandanud teovõime tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 9 lõike 2 või § 10 lõike 3 alusel, säilib tal teovõime omandatud ulatuses ka pärast 1. juulit 2002.

§ 4.  Teovõimet puudutavad kohtuotsused

  (1) Isik, kelle teovõimet on enne 1. juulit 2002 kohtuotsusega piiratud, loetakse alates 1. juulist 2002 teovõimeliseks. Jõustunud kohtuotsus, millega isiku teovõimet on enne 1. juulit 2002 piiratud, loetakse täitedokumendiks, mille alusel on kohtuotsusega eestkostjaks määratud isikul õigus nõuda isiku, kelle teovõimet enne 1. juulit 2002 piirati, töötasunõude või muu püsiva iseloomuga sissetuleku saamisele suunatud nõude arestimist kohtutäituri poolt ja vastavate summade endale väljamaksmist.

  (2) Kui isik on tunnistatud kohtuotsusega teovõimetuks, loetakse alates 1. juulist 2002, et isik on piiratud teovõimega ja tema üle on seatud eestkoste ning kohtuotsusel on tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 260 lõikes 4 nimetatud tagajärjed.

§ 5.  Teadmata kadunuks tunnistamise avaldus

  Isiku teadmata kadunuks tunnistamise avaldus loetakse alates 1. juulist 2002 isiku teadmata kadumise fakti tuvastamise avalduseks.

§ 6.  Tehingu vorm

  Enne 1. juulit 2002 tehtud kehtiv tehing, mis pärast käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud seaduste jõustumist ei vasta seaduses sätestatud vorminõuetele, jääb kehtima.

§ 7.  Tehingu tühistamine ja lepingu ühepoolne lõpetamine

  (1) Enne 1. juulit 2002 tehtud tehingu saab pärast 1. juulit 2002 tühistada või lepingu ühepoolselt lõpetada üksnes kehtivates seadustes sätestatud korras. Tühistamise ja lõpetamise aluste suhtes kohaldatakse tehingu tegemise ajal kehtinud seadust.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei mõjuta enne 1. juulit 2002 esitatud tehingu kehtetuks tunnistamise või lepingu lõpetamise hagi menetlemist.
[RT I 2003, 78, 523 - jõust. 27.12.2003]

§ 8.  Esindamine

  Pärast 1. juulit 2002 kohaldatakse esindamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses esindamise kohta sätestatut ka siis, kui esindusõigus on tekkinud enne 1. juulit 2002.

§ 9.  Aegumine

  (1) Tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002.

  (2) Kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002.

  (3) Kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduses sätestatud aegumistähtaeg on pikem kui tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaeg ja selline aegumistähtaeg lõpeks varem kui vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 arvestatud aegumistähtaeg, kohaldatakse aegumisele enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust.

  (4) Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõikes 1 aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 2011. aasta 1. märtsi tekkinud aegumata nõuetele. Kui enne 2011. aasta 1. märtsi kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõike 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne 2011. aasta 1. märtsi kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõiget 1.
[RT I, 06.12.2010, 1 - jõust. 05.04.2011]

§ 10.  Muud tähtajad

  Käesoleva seaduse § 9 kohaldatakse vastavalt ka tähtaegade suhtes, millega on seotud õiguse maksmapanek, omandamine või lõppemine.

§ 11.  Võlasuhetele kohaldatav seadus

  Võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust.

§ 12.  Kestvuslepingud

  (1) Enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi ja kohustusi, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust.

  (3) Kui kestvuslepingu tingimus on pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seaduste jõustumist vastuolus seaduse sättega, millest ei ole võimalik lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kohaldatakse lepingutingimuse asemel seaduses sätestatut.

  (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lepingutingimus sisaldub ühe lepingupoole tüüptingimustes, on tüüptingimuste kasutaja kohustatud viima 2003. aasta 1. jaanuariks lepingu suhtes kehtivad tüüptingimused kooskõlla seadusega.

§ 13.  Krediidiasutuse tüüptingimuste muutmine

  Krediidiasutus või muu finantsteenuse osutaja võib kuni 2003. aasta 1. jaanuarini muuta enda poolt finantsteenuse osutamisel kasutatavaid tüüptingimusi, sõltumata sellest, kas krediidiasutus või muu finantsteenuse osutaja on endale lepingu või tüüptingimustega jätnud tüüptingimuste ühepoolse muutmise õiguse, kui tüüptingimuste muutmine on vajalik nende kooskõlla viimiseks võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse või rahvusvahelise eraõiguse seadusega ja krediidiasutus või muu finantsteenuse osutaja teavitab teist lepingupoolt tingimuste muutmisest ning annab talle õiguse leping muudatustega mittenõustumise korral kohe lõpetada.

§ 14.  Seadusest tulenev intressimäär

  Kuni Eesti liitumiseni Euroopa Liiduga loetakse võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 nimetatud intressimääraks 7% aastas, kui ei ole kokku lepitud teistsuguses intressimääras. Võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 nimetatud intressimäära avaldatakse alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga.

§ 15.  Üürilepingu sätetega seonduvad erisused

  (1) Enne 1. juulit 2002 elamuseaduse § 63 alusel moodustatud elamuvaidluskomisjonid loetakse kuni üürivaidluste lahendamist reguleeriva seaduse vastuvõtmiseni või vastavate täienduste tegemiseni tsiviilkohtumenetluse seadustikus üürikomisjonideks võlaõigusseaduse mõttes.

  (2) Võlaõigusseaduse § 291 lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka ehitise kui vallasasja võõrandamise korral.

  (3) Enne 1. juulit 2002 sõlmitud tähtajatud eluruumide üürilepingud loetakse sõlmituks viieks aastaks lepingu sõlmimisest. See ei kehti omandireformi aluste seaduse § 18 lõikes 1 nimetatud üürilepingute suhtes.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

  (4) Isikut, kes kasutas enne 1. juulit 2002 elamuseaduse §-s 58 nimetatud eluruumi ja kes vastas enne 1. juulit 2002 elamuseaduse § 60 lõikes 4 nimetatud tingimustele, ei või sellest eluruumist välja tõsta ilma teist eluruumi vastu andmata.

§ 16.  Ostueesõigus

  (1) Võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut kohaldatakse juhul, kui ostueesõiguse teostamise avaldus esitatakse pärast 1. juulit 2002.

  (2) Ehitise, selle mõttelise osa, reaalosana erastatud eluruumi, elamus asuva mitteeluruumi, elamuühistu liikme omandisse antud korteri, endise korteriühingu liikme omandisse antud korteri või kaasomandi lõppemisel tekkinud ehitise reaalosa puhul võib ostueesõigust teostada kahe kuu jooksul pärast võlaõigusseaduse §-s 249 nimetatud teate saamist.
[RT I 2003, 81, 546 - jõust. 20.12.2003]

§ 17.  Tarbijakrediidi sätete kohaldamise erisused

  (1) Hüpoteegiga tagatud krediidilepinguks võlaõigusseaduse 22. peatüki 2. jao mõttes loetakse ka krediidilepingut, mis on tagatud asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-s 132 nimetatud pandilepinguga.

  (2) Kuni Eesti liitumiseni Euroopa Liiduga võib krediidiandja võlaõigusseaduse § 408 lõikes 8 sätestatud juhul nõuda tarbijalt tagatiste andmist ka siis, kui krediidi netosumma ületab 10 000 eurole vastava summa.

§ 171.  Tarbijakrediidilepingutele kohaldatav seadus

  (1) Enne 2011. aasta 1. juulit sõlmitud tähtajatule tarbijakrediidilepingule kohaldatakse alates 2011. aasta 1. juulist kehtiva võlaõigusseaduse §-s 4041, § 407 lõigetes 31 ja 32, lõike 4 teises lauses ja lõikes 41 ning §-des 412, 4141 ja 4142 sätestatut.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi ega kohustusi, mis on tekkinud enne 2011. aasta 1. juulit. Tarbijakrediidilepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2011. aasta 1. juulit, kohaldatakse seni kehtinud seadust.

  (3) Kui tarbijakrediidilepingu tingimus on pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kuupäeva vastuolus võlaõigusseaduse sättega, mida kohaldatakse vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 tagasiulatuvalt enne 2011. aasta 1. juulit sõlmitud krediidilepingutele ja millest ei ole võimalik poolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kohaldatakse lepingutingimuse asemel võlaõigusseaduses sätestatut.
[RT I, 04.02.2011, 1 - jõust. 01.07.2011]

§ 172.  Tarbijakrediidilepingus sisalduvate tüüptingimuste muutmine

  Krediidiasutus või muu finantsteenuse osutaja võib kuni 2011. aasta 1. juulini muuta enda poolt finantsteenuse osutamisel kasutatavaid tüüptingimusi, sõltumata sellest, kas krediidiasutus või muu finantsteenuse osutaja on endale lepingu või tüüptingimusega jätnud tingimuste ühepoolse muutmise õiguse, kui tüüptingimuste muutmine on vajalik nende kooskõlla viimiseks käesoleva seaduse § 171 lõikes 1 nimetatud sätetega ning krediidiasutus või muu finantsteenuse osutaja teavitab teist lepingupoolt tingimuste muutmisest ja annab talle õiguse muudatustega mittenõustumise korral leping kohe lõpetada.
[RT I, 04.02.2011, 1 - jõust. 01.07.2011]

§ 18.  Ühise tegutsemise lepingud

  (1) Pärast võlaõigusseaduse jõustumist kohaldatakse enne 1. juulit 2002 sõlmitud ühise tegutsemise lepingutele võlaõigusseaduses seltsingu kohta sätestatut.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira ühise tegutsemise lepingu poolte õigusi ja kohustusi, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002. Ühise tegutsemise lepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust.

§ 19.  Elektroonilise maksevahendiga seonduvad erisused

  (1) Kui enne 1. juulit 2002 sõlmitud elektroonilise maksevahendi kasutamise leping ei vasta võlaõigusseaduse §-s 739 kehtestatud nõuetele, on maksevahendi väljaja kohustatud viima lepingu seaduses sätestatuga kooskõlla 2003. aasta 1. jaanuariks.

  (2) Lepingu muutmiseks peab maksevahendi väljaja tegema maksevahendi omajale lepingu muutmise ettepaneku ja andma maksevahendi omajale mõistliku tähtaja ettepaneku vastuvõtmiseks või sellest keeldumiseks. Kui maksevahendi omaja tähtaja jooksul oma otsusest ei teata, loetakse leping muudetuks.

  (3) Kui maksevahendi omaja keeldub lepingu muutmisest, on maksevahendi väljajal õigus maksevahendi omajaga sõlmitud elektroonilise maksevahendi kasutamise leping lõpetada.

  (4) Kuni Eesti liitumiseni Euroopa Liiduga võib võlaõigusseaduse § 742 lõikes 1 sätestatud elektroonilise maksevahendi vargusest ja kaotsiminekust tuleneva maksevahendi omaja omavastutuse piirmäärana kokku leppida võlaõigusseaduse § 742 lõikes 1 sätestatust erineva omavastutuse piirmäära.

  (5) Tarbijaga sõlmitud lepingus ei või käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud omavastutuse piirmäär ületada 10 000 krooni.

§ 20.  Väärtpaberid

  (1) Võlaõigusseaduses väärtpaberite kohta sätestatut kohaldatakse väärtpaberitele, mis antakse välja pärast 1. juulit 2002.

  (2) Võlaõigusseaduse § 923 kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 väljaantud väärtpaberitele.

§ 21.  Käsundita asjaajamine

  Võlaõigusseaduses käsundita asjaajamise kohta sätestatut kohaldatakse tegudele, mis on tehtud pärast 1. juulit 2002.

§ 22.  Kahju õigusvastane tekitamine

  (1) Võlaõigusseaduses kahju õigusvastase tekitamise kohta sätestatut kohaldatakse juhul, kui kahju põhjustanud tegu või sündmus pandi toime või leidis aset pärast 1. juulit 2002.

  (2) Võlaõigusseaduse 53. peatüki 3. jaos sätestatut kohaldatakse üksnes toote suhtes, mis on turule lastud pärast 1. juulit 2002.

§ 23.  Alusetu rikastumine

  Võlaõigusseaduses alusetu rikastumise kohta sätestatut kohaldatakse juhul, kui alusetu rikastumine toimus pärast 1. juulit 2002.

§ 24.  Rahvusvahelise eraõiguse sätete kohaldamine

  (1) Asjaolule, mis on tekkinud pärast 1. juulit 2002, ja toimingule, mis on tehtud pärast 1. juulit 2002, kohaldatav õigus määratakse vastavalt rahvusvahelise eraõiguse seadusele.

  (2) Pärast 1. juulit 2002 määratakse perekonnaõiguslikele suhetele kohaldatav õigus vastavalt rahvusvahelise eraõiguse seadusele. Kui abielu on sõlmitud enne 1. juulit 2002, loetakse abikaasade varalistele õigustele kohaldatava õiguse määramisel abielu sõlmimise päevaks rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 58 lõike 3 mõttes 1. juuli 2002.

§ 25.  Kehtivate määruste kooskõlla viimine

  Vabariigi Valitsus ja asjaomased ministrid viivad kehtivad määrused 1. juuliks 2002 kooskõlla võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seadusega.

2. peatükk MUUDATUSED ÕIGUSAKTIDES 

§ 26. – § 123. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 124.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 1. juulil 2002.

  (2) Käesoleva seaduse § 25 jõustub seaduse Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

  (3) Vabariigi Valitsus korraldab kahe nädala jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest, võlaõigusseaduse tervikteksti koos kõigi muudatustega avaldamise Riigi Teatajas.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json