Language Act

Chapter 1 General Provisions 

§ 1.  Purpose of Act

  The purpose of Act is to develop, preserve and protect the Estonian language and ensure the use of the Estonian language as the main language for communication in all spheres of public life.

§ 2.  Scope of Application of Act

 (1) This Act regulates the use of the Estonian language and foreign languages in oral and written administration, public information and service, the use of Estonian sign language and signed Estonian language, the requirements for and assessment of the proficiency in the Estonian language, exercise of state supervision over compliance with the requirements provided in this Act and on the basis thereof and liability for the violation of the requirements of the Act.

 (2) The use of language of legal persons in private law and natural persons is regulated if it is justified for protection of fundamental rights or in the public interest. For the purposes of this Act public interest means public safety, public order, public administration, education, health, consumer protection and occupational safety. The establishment of requirements concerning use of and proficiency in Estonian shall be justified and in proportion to the objective being sought and shall not distort the nature of the rights which are restricted.

 (3) The rights of persons using a foreign language, including the language of national minorities shall be ensured in compliance with other acts and international agreements. The measures to support foreign languages shall not damage Estonian.

 (4) The provisions of the Administrative Procedure Act apply to the administrative proceedings prescribed in this Act, taking account of the specifications provided for in this Act.

Chapter 2 Language Policy and Management of Linguistic Sphere 

§ 3.  Status of Estonian language

 (1) The official language of Estonia is Estonian..

 (2) The Estonian sign language is an independent language and the signed Estonian language is a mode of the Estonian language.

 (3) The state shall promote the protection, use and development of the regional varieties of the Estonian language (hereinafter dialects).

§ 4.  Official and public use of language and Estonian Literary Standard

 (1) Official use of language is the use of language by governmental authorities and state agencies administered by governmental authorities (hereinafter state agency) and of local government authorities and agencies thereof, the use of language in the documents, web pages, signs, signposts and notices of notaries, bailiffs and sworn translators and the employees of their bureaus or other agencies, bodies or persons authorised to perform public administration tasks. Official use of language shall be in compliance with the Estonian Literary Standard (hereinafter Literary Standard). In the area of use of a regional variety the text of equal meaning in the respective dialect may be added to the text that is in compliance with the Literary Standard.

 (2) The Literary Standard means the system of spelling, grammar and lexical standards and recommendations. The procedure for application of Literary Standard in written language shall be established by the regulation of the Government of the Republic.

 (3) In other texts directed to the public that do not apply the requirement for official use of language, including the use of the Estonian language in the media, the good practice of the use of language is followed.

§ 5.  Foreign language and language of national minorities

 (1) Any language other than Estonian and Estonian sign language is a foreign language.

 (2) A language of a national minority is a foreign language that Estonian citizens who belong to a national minority have historically used as their mother tongue in Estonia.

 (3) A person belonging to national minority for the purposes of this Act is an Estonian citizen who has long-term, firm and lasting ties with Estonia and is different from Estonians by the command of language.

§ 6.  Organisation of the language sphere

 (1) The language sphere, including language studies, the development and application of the Estonian professional vocabulary and of the language technology directed to the Estonian language, and research and development activities in the sphere of the Estonian language, is directed and coordinated by the Ministry of Education and Research.

 (2) The government shall support the use of programmes in Estonian that are aimed at a wide range of users and are educational.

§ 7.  The Estonian Language Council

  The Estonian Language Council consults the Government of Estonia on the development and execution of the language policy. The Government of Estonia shall establish the statute of the Estonian Language Council and approves its staff and the chairperson on the proposal of the Minister of Education and Research

Chapter 3 Public Administration in Oral and Written Form 

§ 8.  Right to access public administration and information in Estonian language in oral and written form

 (1) Everyone has the right to access public administration in the Estonian language in oral or written form (hereinafter together administration) in state agencies, including the foreign representation of Estonia, local government authorities, at the notaries, bailiffs and sworn translators and their bureaus, cultural autonomy bodies and other agencies, companies, non-profit associations and foundations registered in Estonia.

 (2) The right of deaf and hearing impaired persons to communicate in Estonian sign language and signed Estonian at the agencies specified in subsection (1) of this section shall be ensured by providing translation services pursuant to the provisions provided by legislation.

 (3) All employees and officials shall be provided with work-related information in Estonian, unless otherwise provided by law

§ 9.  Right to use language of national minority

 (1) In local governments where at least half of the permanent residents belong to a national minority, everyone has the right to approach state agencies operating in the territory of the corresponding local government and the corresponding local government authorities and receive from the agencies and the officials and employees thereof the responses in the language of the national minority beside responses in Estonian.

 (2) A permanent resident of a local government for the purposes of this Act is a person who is an Estonian citizen, a citizen of the European Union who has a permanent right of residence and family members thereof, or an alien residing in Estonia on the basis of a long-term residence permit whose permanent residence, the address details of which have been entered in the Estonian population register (hereinafter population register), is located in the corresponding rural municipality or city.

 (3) The proportion of permanent residents who belong to a national minority within a local government is determined based on the data contained in the population register as of 1 January of the corresponding year.

§ 10.  Language of public administration

 (1) The language of public administration in state agencies and local government authorities is Estonian. The requirement for public administration in Estonian shall extend to the majority state-owned companies, foundations established by state and non-profit organisations with state participation.

 (2) The language of service and command in the Estonian Defence Forces and the National Defence League is Estonian.

 (3) The use of languages in pre-trial proceedings and judicial proceedings is provided for in the corresponding Acts.

 (4) Officials of state agencies and local government authorities use the Estonian language in the Estonia language media in Estonia.

§ 11.  Use of language of permanent residents as language of public administration

  In local governments where the majority of permanent residents are non-Estonian speakers, the language of the permanent residents constituting the majority of the permanent residents of the local government may be used alongside Estonian as the internal public administration language of the local government on the proposal of the corresponding local government council and by a decision of the Government of the Republic.

§ 12.  Access to public administration in foreign languages

 (1) If an application, request or other document submitted to a state agency or local government authority is in a foreign language, the agency has the right to require the person who submits the document to submit the translation of the document into Estonian, except in the case provided for in § 9 of this Act. The person who submits the request or other document shall be notified of the requirement for translation immediately.

 (2) In the cases provided by law, a state agency or local government authority has the right to require notarisation of the translation. If the required translation is not submitted, the state agency or local government authority may return the document or have it translated with the consent of and at the expense of the person who submitted the document.

 (3) A state agency or local government authority shall respond in Estonian to the document in a foreign language, except in the case provided for in § 9 of this Act. Should the person who receives the document express a wish to get the answer in a foreign language, the response may be translated into a foreign language at the expense of the person who receives the document. On the agreement between the person who receives the document and the state agency or local government authority the response to the document in a foreign language may be given in a foreign language understood by both parties.

 (4) In oral communication with officials or employees of state agencies and local government authorities as well as in a foreign representation of Estonia and with a notary, bailiff or sworn translator or in their offices, a foreign language may be used by agreement of the parties. If no agreement is reached, communication shall take place through an interpreter and the costs shall be borne by the person who is not proficient in Estonian, unless otherwise provided by law. This subsection shall not apply in the case provided for in § 9 of this Act.

§ 13.  Language of international communication

  In international communication, state agencies and local government authorities and the officials and employees thereof have the right to use a language that is suitable for both parties.

§ 14.  Language of reporting

  Agencies, companies, non-profit associations and foundations and sole proprietors which are registered in Estonia shall report in Estonian pursuant to the procedure prescribed by Acts.

§ 15.  Language of seals, rubber stamps and letter-heads

  The seals, rubber stamps and letterheads of agencies, companies, non-profit associations and foundations and sole proprietors that are registered in Estonia shall be in Estonian in public communication. Agencies, companies, non-profit associations and foundations and sole proprietors may add to the text in Estonian the translation into a foreign language. In communication with a person from a foreign country as well as in international communication a foreign language may be used in the letterhead.

Chapter 4 Information and Servicing in Estonian 

§ 16.  Language of information

 (1) Signs, signposts, business type names and outdoor advertisements, including outdoor advertising, installed to a public place with the purpose of political campaigning, and the notices of a legal person shall be in Estonian.

 (2) The translation of the text into a foreign language may be added to public signs, signposts, business type name and outdoor advertisements; thereby the text in Estonian shall be in the forefront and shall not be less observable than the text in a foreign language.

 (3) Upon using a brand as a sign of the place of business of a person or in outdoor advertising the part of a brand in a foreign language that includes essential information about the place of business and goods or service offered shall be presented also in Estonian, without damaging the distinctiveness of the brand and without applying subsection (2) of this section. The specified information may also be presented at the entrance to the place of business.

 (4) If the agencies, companies, non-profit associations and foundations and sole proprietors which are registered in Estonia have a web page in a foreign language which is directed to the public, it shall include at least a summary in Estonian about its field of activity or the goods and services offered.

 (5) At public events the organiser shall ensure the translation into Estonian of the essential information in a foreign language.

§ 17.  Right of consumers to information in Estonian

 (1) Consumers of goods and services have the right to receive information and servicing in Estonian in compliance with the Consumer Protection Act.

 (2) A person who is not a consumer for the purposes of clause 2 1) of the Consumer Protection Act has the right to receive information from the trader about the product features and terms and conditions of use in Estonian.

§ 18.  Translation of foreign language text of audio visual works, television and radio programmes and advertisements

 (1) Upon public performance and transmission of audio visual works, including programmes and advertisements the provider of the audio visual media service or a company shall ensure that a foreign language text shall be accompanied by an adequate translation into Estonian in form and content.
[RT I, 11.06.2013 – entry into force 01.07.2013]

 (2) A translation into Estonian is not required for language learning programmes or programmes that are immediately retransmitted or in the case of the newsreader’s text of originally produced foreign language news programmes and of originally produced live foreign language programmes. The volume of foreign language news programmes and live foreign language programmes without the specified translations into Estonian shall not exceed ten per cent of the volume of weekly original production.

 (3) A translation into Estonian is not required in the case of radio programmes that are aimed at a foreign language audience. The foreign language texts of speech included in the radio programmes in Estonian shall be translated into Estonian.

§ 19.  Language in contracts

  The contract of employment and the contracts concluded on the basis of the Law of Obligations Act that are not related to the economic and professional activities for one party to the contract, as well as the contract for provision of a public service, shall be concluded in Estonian unless parties agree on using any other language.

§ 20.  Names

 (1) The writing of place names shall be based on the provisions of the Place Names Act.

 (2) The writing of personal names shall be based on the Names Act.

 (3) The writing of business names is based on the Commercial Code.

 (4) The international form of the Estonian place names, personal and business names, of the names of agencies or non-profit organisations and foundations in the Latin alphabet shall be identical to the form used in Estonia. Names written in a language that uses another alphabet the transcription rules established on the basis of the Names Act shall be applied.

§ 21.  Use of the name of Estonian legislative body

 (1) The word “Riigikogu” as the name of the Estonian legislative body is not subject to translation. And it is transcribed into foreign languages which use the Latin alphabet identically to Estonian and into languages which use other alphabets is written in compliance with the transcription rules established on the basis of the Names Act.

 (2) Instead of the word “Riigikogu” as the name of the Estonian legislative body, the word “ parlament ” [parliament] may be used in Estonian and foreign languages.

§ 22.  Language of state registration plates

  The letter combinations used on state registration plates may contain only Latin letters.

Chapter 5 Proficiency in Estonian, its Assessment and Checking 

§ 23.  Requirements for proficiency in and use of Estonian language

 (1) Officials and employees of state agencies and of local government authorities, as well as employees of legal persons in public law and agencies thereof, members of legal persons in public law, notaries, bailiffs, sworn translators and the employees of their bureaus shall be able to understand and use Estonian at the level which is necessary to perform their service or employment duties.

 (2) The requirement for employees of companies, non-profit associations and foundations and for sole proprietors, as well as the members of the board of the non-profit associations with the compulsory membership to be proficient in Estonian to the level that is necessary to perform their employment duties shall be applied if it is justified in the public interest.

 (3) The mandatory levels of language proficiency shall be established based on the language proficiency levels defined by the Common European Framework of Reference for Languages compiled by the Council of Europe, the description of which shall be presented in Appendix 1 to this Act.

 (4) The requirements for proficiency in and use of the Estonian language for officials, employees and sole proprietors shall be established by a Regulation of the Government of the Republic. The regulation governs the requirements for proficiency in and use of Estonian of persons specified in subsections (1) and (2) of this section, in accordance with the character of work and the situation of the use of language at work or in the position.

 (5) The requirements for proficiency in the Estonian language do not apply to persons who work in Estonia temporarily as foreign experts or foreign specialists. Foreign lecturers and researchers shall not be applied the requirements for proficiency in Estonian if they have worked in Estonia for less than five years.

§ 24.  Estonian language proficiency examination

 (1) Proficiency in the Estonian language is assessed by the Estonian language proficiency examinations.

 (2) The Minister of Education and Research shall approve the list of persons conducting proficiency examinations and evaluating the results thereof by a directive.

 (3) The Minister of Education and Research shall establish the structure of a proficiency examination and the procedure for conducting thereof by a regulation.
[RT I, 02.07.2012, 7 - entry into force 01.08.2012]

 (4) The Ministry of Education and Research shall organize the preparation for a proficiency examination and the conduct thereof and the preparation of examination papers.
[RT I, 02.07.2012, 7 - entry into force 01.08.2012]

 (5) The Minister of Education and Research may conclude an administrative contract with a state foundation for the preparation of a proficiency examination and the conduct thereof and the preparation of examination papers. The Ministry of Education and Research shall supervise the compliance with the administrative contract.
[RT I, 02.07.2012, 7 - entry into force 01.08.2012]

§ 25.  Contestation of Estonian language proficiency examination results

 (1) If an examinee is not satisfied with the result of the proficiency examinations, he or she has the right, within thirty days after being communicated the examination result, to file a challenge with the Ministry of Education and Research for the review of his or her examination result.

 (2) For hearing challenges filed against the proficiency examination results, a proficiency examinations challenge committee shall be formed whose membership shall be approved by a directive of the Minister of Education and Research.

 (3) The challenge committee shall review a filed challenge within thirty days after receipt thereof and pass one of the following resolutions:
 1) to dismiss the challenge;
 2) to satisfy the challenge and where necessary, issue a precept to the head of the agency issuing certificates of proficiency in the Estonian language to issue a certificate of proficiency in the Estonian language.
[RT I, 02.07.2012, 7 - entry into force 01.08.2012]

§ 26.  Specifications of establishment of Estonian language proficiency

 (1) Upon graduation from foreign language basic school and gymnasium the certificate of the Estonian language proficiency examination shall be issued to the persons who have passed the examination in Estonian as the second language in the procedure established on the basis of the Basic School and Gymnasium School Act.

 (2) The conditions for combining Estonian language examinations for applicants for citizenship and the Estonian language proficiency examinations shall be established by a regulation of the Government of the Republic.

 (3) Persons who have acquired basic, secondary or higher education in Estonian need not pass the Estonian language proficiency examination.
[RT I, 02.07.2013, 1 - entry into force 01.09.2013]

 (4) Education is deemed to have been acquired in Estonian if at least 60% of the studies were carried out in Estonian.

 (5) A person who has passed the professional examination in Estonian and works in the specialty marked on the professional certificate need not pass the Estonian language proficiency examination.

§ 27.  Certificate of proficiency in Estonian language

 (1) The Ministry of Education and Research shall issue a certificate of proficiency in the Estonian language to a person who has passed the Estonian language proficiency examination.
[RT I, 02.07.2012, 7 - entry into force 01.08.2012]

 (1¹) The Minister of Education and Research shall establish the format of a certificate of proficiency in the Estonian language and the procedure for the issue thereof..
[RT I, 02.07.2012, 7 - entry into force 01.08.2012]

 (1²) The Minister of Education may conclude an administrative contract with a state foundation for the issue of certificates of proficiency in the Estonian language. The Ministry of Education and Research shall supervise the compliance with the administrative contract. [RT I, 02.07.2012, 7 - jõust. 01.08.2012]

 (2) The Government of the Republic shall found a state database belonging to the state information system (hereinafter the database of proficiency examinations and certificates) in order to keep record of the Estonian language proficiency examinations and of the certificates of proficiency in the Estonian language that have been issued.

 (3) The Government of the Republic shall establish the statutes of the database of proficiency examinations and the certificates of proficiency issued .

 (4) The controller of the database of the proficiency examinations and certificates of proficiency is the Ministry of Education and Research.

 (5) A person who has entries in the database of proficiency examinations and certificates of proficiency shall have access to the data regarding him or her in the database, as well as other persons to perform their service or employment duties prescribed by law or international agreement.

§ 28.  Referring persons for Estonian language proficiency examination and revocation of certificates of proficiency in the Estonian language or revocation of certificates of professional category of language proficiency issued before 1 July 1999

 (1) If, in the course of supervision, an official conducting state supervision (hereinafter language official) has reasonable doubts that the language proficiency of a person checked is not in compliance with the requirements established to him or her by legislation, the person shall be referred, by a precept of the language official, to take the Estonian language proficiency examination.

 (2) If, in the course of supervision, an official conducting state supervision has reasonable doubts that the language proficiency of a person checked is not in compliance with the requirements established to him or her by legislation, the persons specified in subsection 26 (3) or (5) of this Act may also be referred, by a precept of the language official, to take the Estonian language proficiency examination.

 (3) In setting the term for compliance with the precept specified in subsection (1) of this section, the time needed to acquire language proficiency at the required level shall be taken into account. A person who passes the Estonian language examination at the required level within the term set by the precept has the right to apply for compensation of the tuition fee to the extent of up to 100 per cent of the fee for the studies of the Estonian language.

 (4) The tuition fee specified in subsection (3) of this section shall be compensated to the extent of the limit values provided by the regulation of the Government of the Republic that have been established on the basis of subsection 8¹ (1) of the Citizenship Act.

 (5) The head of the agency issuing certificates of proficiency in the Estonian language shall, within six months after the expiry of the term set by the precept specified in subsection (1) of this section, initiate proceedings to revoke a certificate of proficiency in the Estonian language or a certificate of professional category of language proficiency, issued before 1 July 1999 if a person who has been referred to the language proficiency examination has not passed the proficiency examination corresponding to at least the level specified in the certificate of proficiency.
[RT I, 02.07.2012, 7 - entry into force 01.08.2012]

 (6) The person checked shall be informed of the initiation of proceedings to revoke a certificate of proficiency in the Estonian language or a certificate of professional category of language proficiency issued before 1 July 1999.

 (7) The head of the agency issuing certificates of proficiency in the Estonian language examinations shall not make a decision to revoke a certificate of proficiency in the Estonian language or a certificate of professional category of language proficiency issued before 1 July 1999 earlier than thirty days after sending the notice specified in subsection (6) of this section.
[RT I, 02.07.2012, 7 - entry into force 01.08.2012]

§ 29.  Requirements for Estonian language curriculum of adult education

  The Estonian language curriculum applied at professional or non-formal adult education institutions operating as private schools shall establish the objective, volume and content of studies and the relationship between the designed learning outcome and the language proficiency level specified in the Appendix to this Act.

Chapter 6 State Supervision 

§ 30.  State supervisory authority

 (1) State supervision over conformity with the requirements provided for in this Act and legislation established on the basis thereof shall be exercised by the Language Inspectorate (hereinafter the Inspectorate).

 (2) State supervision over conformity with the requirements provided for in § 29 of this Act shall be exercised in the procedure established in the Private Schools Act.

§ 31.  Competence of Inspectorate and rights and duties of language officials

 (1) The Inspectorate is competent to check the use of the Estonian language and foreign languages and the compliance with the requirements of proficiency in the Estonian language and the use of Estonian language in the areas provided by law and on the basis thereof.

 (2) In order to perform his or her duties, a language official has the right to:
 1) check, unhindered, compliance with the requirements provided for in this Act and other legislation regulating the knowledge and use of language;
 2) obtain information necessary for state supervision, including to examine documents relevant to state supervision and the copies thereof, and to obtain transcripts and extracts thereof;
 3) make a proposal to the head of the agency issuing the certificates of proficiency in the Estonian language to revoke the certificate of proficiency in the Estonian language of an official, employee or sole proprietor or the certificate of professional category of language proficiency, issued before 1 July 1999, in the case specified in subsection 28 (5) of this Act;
[RT I, 02.07.2012, 7 - entry into force 01.08.2012]
 4) make a proposal to an employer to terminate a contract of employment with an employee or to make a proposal to a person with the right to appoint officials to office to release an official from office if the employee or official does not know Estonian at the required level;
 5) to refer an employee or official whose language proficiency is not in compliance with the requirements to the language proficiency examination;
 6) issue precepts to state agencies, local government authorities, to agencies administered by state agencies or local government authorities, companies, non-profit associations, foundations or to their officials or employees for the termination of the violation of the requirements provided by this Act and legislation established on the basis thereof, and for prevention of further violations.

 (3) Language officials are required to present identification for the performance of their duties.

 (4) Language officials are required to maintain the commercial and business secrets and the confidentiality of other restricted data made known to them in the course of their official duties unless the disclosure of such information is prescribed by law.

§ 32.  Precept

 (1) A precept shall set out:
 1) the name of the person to whom the precept is addressed;
 2) a description of the facts of the violation;
 3) a demand to perform acts necessary to terminate the violation;
 4) the legal basis for the issue of the precept;
 5) the date of issue of the precept;
 6) the term for compliance with the precept;
 7) the name, office and signature of the language official who issued the precept;
 8) the term and procedure for contesting the precept;
 9) a caution concerning the possibility of application of the measures provided in §§ 33–37 of this Act and the coercive measures provided for in the Substitutive Enforcement and Penalty Payment Act.

 (2) In order to ensure compliance with the precept, the state supervisory authority may impose a penalty payment pursuant to the procedure provided for in the Substitutive Enforcement and Penalty Payment Act. The upper limit for a penalty payment is 640 euros.

Chapter 7 Liability 

§ 33.  Violation of requirements for use of Estonian language

 (1) Violation of the requirements for use of the Estonian language in public administration, correspondence, reporting, communication with persons or forwarding of work-related information to employees in state agencies, legal persons in public law and agencies thereof, local governments authorities, companies, non-profit associations, foundations or sole proprietors, as well as on seals, rubber stamps or letter-heads is punishable by a fine of up to 200 fine units.

 (2) The same act, if committed at least twice, is punishable by a fine of up to 300 fine units.

 (3) The same act, if committed by a legal person, is punishable by a fine of up to 2,600 euros.

§ 34.  Violation of language requirements upon making audiovisual works available to public

 (1) The absence of an Estonian translation when making audiovisual works in a foreign language available to public, transmission of foreign language programmes of television stations or parts in a foreign language of radio programmes in the Estonian language is punishable by a fine of up to 300 fine units.

 (2) The same act, if committed by a legal person, is punishable by a fine of up to 3,200 euros.

 (3) Non-compliance of the Estonian translation in content and form to the text in a foreign language upon making the audio visual work in a foreign language available to the public is punishable by a fine of up to 100 fine units.

 (4) The same act, if committed by a legal person, is punishable by a fine of up to 1,300 euros.

§ 35.  Violation of requirements for use of Estonian language and Estonian Literary Standard

 (1) Violation of the requirements for use of the Estonian language and Estonian Literary Standards on public signs and signposts, in outdoor advertisements, including outdoor advertising, installed to a public place with the purpose of political campaigning and on web page, exposure and rewriting of the type name of the company and rewriting, as well as failure to present essential information in the Estonian language upon use of brands as a sign of place of activities or in advertisements and failure to have the information in a foreign language translated into the Estonian language is punishable with by a fine of up to 200 fine units.

 (2) The same act, if committed by a legal person, is punishable by a fine of up to 1,300 euros.

§ 36.  Violation of requirements for use of Estonian language upon servicing of consumers

 (1) Violation of the requirements for use of the Estonian language upon servicing a consumer, the absence of labelling or instructions for use in Estonian on goods and a failure to provide information in the Estonian language to persons specified in subsection 17 (2) of this Act about the features of goods or services and the instructions of use is punishable by a fine of up to 200 fine units.

 (2) The same act, if committed by a legal person, is punishable by a fine of up to 2,600 euros.

§ 37.  Violation of requirements for language proficiency

  Failure by an employer to apply the requirements for language proficiency in respect of an employee as well as violation of the requirements for language proficiency by an official or employee is punishable by a fine of up to 200 fine units.

§ 38.  Proceedings

 (1) The provisions of the Penal Code and of the Code of Misdemeanour Procedure apply to the misdemeanours provided for in §§ 33-37 of this Act.

 (2) The Language Inspectorate is the extra-judicial body that conducts proceedings in matters of misdemeanours provided for in §§ 33-37 of this Act.

Chapter 8 Final Provisions 

§ 39.  Compliance of certificates of proficiency in Estonian language

 (1) The certificates of the Estonian language proficiency issued before 1 July 2008 are deemed to be in compliance as follows:
 1) Beginner level language proficiency certificate will be equivalent to the proficiency Level B1 in the Estonian language;
 2) Intermediate level language proficiency certificate will be equivalent to the proficiency Level B 2 in the Estonian language;
 3) Advanced level language proficiency certificate will be equivalent to the proficiency Level C 1 in the Estonian language.

 (2) The certificate of professional category of language proficiency issued before 1 July 1999 shall be taken account of as a document certifying the compliance with the requirements for language proficiency with regard to a person whose language proficiency is sufficient for working in the respective job or office according to the employer’s assessment. If there is doubt the employer has the right to approach to the Inspectorate to get the assessment of the sufficiency of the language proficiency of a person.

§ 40.  Amendment of Alcohol Act

  The following amendments are made in the Alcohol Act (RT I 2002, 3, 7; 2010, 44, 262):
 1) § 43 is supplemented with subsection (4) and read as follows:
“(4) “On sales premises of alcoholic beverages the mandatory information presented on the consumer packaging labelling pursuant to legislation shall be made available in writing in the Estonian language.”;
 2) § 76 shall be supplemented with subsection (5) and read as follows:
“(5) The mandatory information presented on the consumer packaging labelling provided in subsection 43 (4) of this Act shall be available in writing in the Estonian language from 1 July 2013.

§ 41.  Amendment of Private Schools Act

  Subsection 1 (2) of the Private Schools Act (RT I, 23.12.2010, 37) shall be supplemented with the second sentence and read as follows:
“If the specified persons organise the Estonian language studies as professional or non-formal adult education, this Act shall be applied to them irrespective of the duration of the studies organised by them.”

§ 42.  Amendment of Local Government Organisation Act

  The second sentence of subsection 41 (3) of the Local Government Organisation Act (RT I, 17.12.2010, 33) is amended and read as follows:
“The permission to use the language of the majority of permanent residents of the local government for internal administration language of that local government on the proposal of the council of the local government pursuant to § 11 of the Language Act shall be valid until expiry of the authorisation of the council in question.”

§ 43.  Amendment of Response to Memoranda and Requests for Explanations Act

  § 5 of the Amendment of Response to Memoranda and Requests for Explanations Act (RT I 2004, 81, 542; 2007, 12, 66) is amended as follows:
 1) clause (9) 5) is amended and read as follows:
“ 5) the memorandum or request for explanations is not submitted in the Estonian language and pursuant to § 12 of the Language Act the addressee is not required to respond to it;”;
 2) Part of the text in subsection (11) “§ 8 of the Language Act” is replaced by part of the text “§ 12 of the Language Act”.

§ 44.  Amendment of Adult Education Act

  § 4 of the Adult Education Act (RT I 1993, 74, 1054; 2010, 41, 240) is supplemented by subsection (4¹) and read as follows:
“(4¹) Sole proprietors and legal persons in private law who organise the Estonian language studies as professional or non-formal education of adults, the Private Schools Act shall be applied irrespective of the duration of the studies organised by them.”

§ 45.  Repeal of Act

  The Language Act (RT I 1995, 23, 334; 2010, 22, 108) is repealed.

§ 46.  Entry into force of Act

  This Act enters into force on 1 July 2011.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Seaduse eesmärk

  Seaduse eesmärk on arendada, säilitada ja kaitsta eesti keelt ning tagada eesti keele kasutamine peamise suhtluskeelena kõikides avaliku elu valdkondades.

§ 2.   Seaduse reguleerimisala

  (1) Seaduses reguleeritakse eesti keele ja võõrkeelte kasutamist suulises ja kirjalikus asjaajamises, avalikus teabes ja teeninduses, eesti viipekeele ja viibeldud eesti keele kasutamist, eesti keele oskuse nõudeid ja hindamist, seaduses ja seaduse alusel sätestatud nõuete täitmise riiklikku järelevalvet ning vastutust seaduse nõuete rikkumise eest.

  (2) Eraõiguslike juriidiliste isikute ja füüsiliste isikute keelekasutust reguleeritakse, kui see on õigustatud põhiõiguste kaitseks või avalikes huvides. Avalikud huvid käesoleva seaduse tähenduses on ühiskonna turvalisus, avalik kord, avalik haldus, haridus, tervishoid, tarbijakaitse ja tööohutus. Eesti keele kasutamise ja keeleoskuse nõue peab olema põhjendatud ning proportsionaalne taotletava eesmärgiga ega tohi moonutada piiratavate õiguste olemust.

  (3) Võõrkeelt, sealhulgas vähemusrahvuse keelt kasutavate isikute õigused tagatakse kooskõlas teiste seaduste ning välislepingutega. Võõrkeelte toetamise meetmed ei tohi kahjustada eesti keelt.

  (4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

2. peatükk Keelepoliitika ja keelevaldkonna juhtimine 

§ 3.   Eesti keele staatus

  (1) Eesti riigikeel on eesti keel.

  (2) Eesti viipekeel on iseseisev keel ning viibeldud eesti keel on eesti keele esinemiskuju.

  (3) Riik toetab eesti keele piirkondlike erikujude (edaspidi murdekeel) kaitset, kasutamist ja arendamist.

§ 4.   Ametlik ja avalik keelekasutus ning eesti kirjakeele norm

  (1) Ametlik keelekasutus on riigi ametiasutuse ja valitsusasutuse hallatava riigiasutuse (edaspidi riigiasutus) ning kohaliku omavalitsuse ametiasutuse ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuse hallatava asutuse (edaspidi kohaliku omavalitsuse asutus), notari, kohtutäituri ja vandetõlgi ning nende büroo või muu avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutuse, kogu või isiku dokumentide, veebilehe, siltide, viitade ja teadaannete keelekasutus. Ametlik keelekasutus peab vastama eesti kirjakeele normile (edaspidi kirjakeele norm). Murdekeele põlisel kasutusalal võib kirjakeele normi kohasele tekstile lisada samasisulise teksti vastavas murdekeeles.

  (2) Kirjakeele normi all mõistetakse õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute ja soovituste süsteemi. Kirjakeele normi rakendamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (3) Muudes avalikkusele suunatud tekstides, millele ei kohaldata ametliku keelekasutuse nõuet, sealhulgas eesti keele kasutamisel meedias, järgitakse keelekasutuse head tava.

§ 5.   Võõrkeel ja vähemusrahvuse keel

  (1) Iga muu keel peale eesti keele ja eesti viipekeele on võõrkeel.

  (2) Vähemusrahvuse keel on võõrkeel, mida vähemusrahvusest isikud on Eestis põliselt kasutanud emakeelena.

  (3) Vähemusrahvusest isik käesoleva seaduse tähenduses on Eesti kodanik, kes omab kauaaegseid, kindlaid ja kestvaid sidemeid Eestiga ning erineb eestlastest keele poolest.

§ 6.   Keelevaldkonna korraldamine

  (1) Keelevaldkonda, sealhulgas keeleõpet, eestikeelse oskussõnavara ja eesti keelele suunatud keeletehnoloogia arendamist ning rakendamist ja eesti keele alast teadus- ja arendustegevust suunab ja koordineerib Haridus- ja Teadusministeerium.

  (2) Riik toetab eestikeelse laiale kasutajaskonnale suunatud ja õppeotstarbelise tarkvara kasutamist.

§ 7.   Eesti keelenõukogu

  Eesti keelenõukogu nõustab Vabariigi Valitsust keelepoliitika arendamisel ja elluviimisel. Vabariigi Valitsus kehtestab Eesti keelenõukogu põhimääruse ning kinnitab haridus- ja teadusministri ettepanekul selle koosseisu ja esimehe.

3. peatükk Suuline ja kirjalik asjaajamine 

§ 8.   Õigus eestikeelsele suulisele ja kirjalikule asjaajamisele ja teabele

  (1) Igaühel on õigus eestikeelsele suulisele ja kirjalikule asjaajamisele (edaspidi koos asjaajamine) riigiasutuses, sealhulgas Eesti välisesinduses, kohaliku omavalitsuse asutuses, notari, kohtutäituri ja vandetõlgi juures ning nende büroos, kultuuriomavalitsuses ning Eestis registreeritud muus asutuses, äriühingus, mittetulundusühingus ja sihtasutuses.

  (2) Kurdi või vaegkuulja eesti viipekeelse ja viibeldud eestikeelse suulise asjaajamise õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutustes tagatakse tõlketeenuse võimaldamisega õigusaktides sätestatud korras.

  (3) Töötajale ja ametnikule tagatakse eestikeelne tööalane teave, kui seadus ei sätesta teisiti.

§ 9.   Vähemusrahvuse keele kasutamise õigus

  (1) Omavalitsusüksuses, kus vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest, on igaühel õigus pöörduda selle omavalitsusüksuse territooriumil tegutseva riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse poole ning saada nendelt ja nende ametnikult ja töötajalt eesti keeles antavate vastuste kõrval ka vastuseid selle vähemusrahvuse keeles.

  (2) Omavalitsusüksuse püsielanik käesoleva seaduse tähenduses on Eesti kodanik, alalist elamisõigust omav Euroopa Liidu kodanik ja tema perekonnaliige või pikaajalise elaniku elamisloa alusel Eestis elav välismaalane, kelle püsiv elukoht, see on elukoht, mille andmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse (edaspidi rahvastikuregister), asub kõnealuses vallas või linnas.

  (3) Vähemusrahvusest püsielanike osakaalu määratlemisel omavalitsusüksuses lähtutakse rahvastikuregistri andmetest kõnealuse aasta 1. jaanuari seisuga.

§ 10.   Asjaajamiskeel

  (1) Riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse asjaajamine toimub eesti keeles. Eestikeelse asjaajamise nõue laieneb ka riigi enamusosalusega äriühingule, riigi asutatud sihtasutusele ja riigi osalusega mittetulundusühingule.

  (2) Kaitseväe ja Kaitseliidu teenistus- ja käskluskeel on eesti keel.

  (3) Kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse keelekasutus sätestatakse asjakohaste seadustega.

  (4) Riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnik esineb Eesti eestikeelses meedias eesti keeles.

§ 11.   Püsielanike keele kasutamine asjaajamiskeelena

  Omavalitsusüksuses, mille püsielanike enamiku keel ei ole eesti keel, võib kohaliku omavalitsuse sisemise asjaajamise keelena selle kohaliku omavalitsuse volikogu ettepanekul ja Vabariigi Valitsuse otsusel kasutada lisaks eesti keelele omavalitsusüksuse püsielanike enamiku keelt.

§ 12.   Asjaajamine võõrkeeles

  (1) Kui riigiasutusele või kohaliku omavalitsuse asutusele esitatakse võõrkeelne avaldus või muu dokument, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud juhul. Tõlke nõudmisest antakse avalduse või muu dokumendi esitajale viivitamata teada.

  (2) Seaduses sätestatud juhtudel on riigiasutusel või kohaliku omavalitsuse asutusel õigus nõuda tõlke notariaalset kinnitamist. Kui nõutud tõlget ei esitata, võib riigiasutus või kohaliku omavalitsuse asutus dokumendi tagastada või esitaja nõusolekul ja kulul tõlkida.

  (3) Riigiasutus või kohaliku omavalitsuse asutus vastab võõrkeelsele dokumendile eesti keeles, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud juhul. Kui dokumendi saaja avaldab soovi saada võõrkeelset vastust, siis võidakse vastus võõrkeelde tõlkida dokumendi saaja kulul. Dokumendi saaja ja riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse kokkuleppel võib võõrkeelsele dokumendile vastata mõlemale poolele arusaadavas võõrkeeles.

  (4) Suulisel asjaajamisel riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse ametniku ning töötajaga, samuti Eesti Vabariigi välisesinduses ning notari, kohtutäituri ja vandetõlgiga ning nende büroos võib poolte kokkuleppel kasutada ka võõrkeelt. Kui kokkulepet ei saavutata, suheldakse tõlgi vahendusel ning kulud katab eesti keelt mittevaldav isik, kui seadusega ei sätestata teisiti. Käesolevat lõiget ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud juhul.

§ 13.   Välissuhtluse keel

  Riigiasutusel ja kohaliku omavalitsuse asutusel ning nende ametnikul ja töötajal on õigus kasutada välissuhtluses mõlemale poolele sobivat keelt.

§ 14.   Aruandluse keel

  Eestis registreeritud asutus, äriühing, mittetulundusühing, sihtasutus ja füüsilisest isikust ettevõtja esitavad seadustega ettenähtud aruanded eesti keeles.

§ 15.   Pitsati, templi ja kirjaplangi keel

  Eestis registreeritud asutuse, äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või füüsilisest isikust ettevõtja avalikus suhtluses kasutatav pitsat, tempel ja kirjaplank on eestikeelsed. Eestikeelsele tekstile võib asutus, äriühing, mittetulundusühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja lisada tõlke võõrkeelde. Suhtlemisel välisriigi isikuga, samuti välissuhtluses võib kasutada võõrkeelset kirjaplanki.

4. peatükk Eestikeelne teave ja teenindamine 

§ 16.   Teabekeel

  (1) Avalikku kohta paigaldatud viidad, sildid, ettevõtte liiginimetus ja välireklaam, sealhulgas poliitilise agitatsiooni eesmärgil paigaldatud välireklaam, ning juriidilise isiku teadaanded peavad olema eestikeelsed.

  (2) Avalikku kohta paigaldatud viitadele, siltidele, ettevõtte liiginimetusele ja välireklaamile võib lisada teksti tõlke võõrkeelde, kusjuures eestikeelne tekst peab olema esikohal ega tohi olla halvemini vaadeldav kui võõrkeelne tekst.

  (3) Kaubamärgi kasutamisel isiku tegevuskoha tähisena või välireklaamis tuleb kaubamärgi võõrkeelne osa, mis sisaldab olulist teavet tegevuskoha, pakutava kauba või teenuse kohta, esitada ka eestikeelsena, kahjustamata seejuures kaubamärgi eristusvõimet ja kohaldamata käesoleva paragrahvi lõiget 2. Nimetatud teabe võib esitada ka tegevuskoha sissepääsu juures.

  (4) Kui Eestis registreeritud asutusel, äriühingul, mittetulundusühingul, sihtasutusel või füüsilisest isikust ettevõtjal on avalikkusele suunatud võõrkeelne veebileht, peab see sisaldama vähemalt kokkuvõtvat eestikeelset teavet tema tegevusvaldkonna või pakutavate kaupade või teenuste kohta.

  (5) Avalikel üritustel peab korraldaja tagama olulise võõrkeelse teabe tõlke eesti keelde.

§ 17.   Tarbija õigus eestikeelsele teabele

  (1) Kaupade ja teenuste tarbijal on õigus eestikeelsele teabele ja teenindamisele tarbijakaitseseaduse alusel.

  (2) Isikul, kes ei ole tarbija tarbijakaitseseaduse § 2 punkti 1 tähenduses, on õigus saada kauplejalt kauba või teenuse omaduste ja kasutamistingimuste kohta eestikeelset teavet.

§ 18.   Audiovisuaalse teose, tele- ja raadiosaate ning reklaami võõrkeelse teksti tõlge

  (1) Audiovisuaalse teose, sealhulgas saate ja reklaami avalikul esitamisel ja edastamisel tagab audiovisuaalmeediateenuse osutaja või ettevõtja, et võõrkeelsele tekstile on lisatud sellele sisult ja vormilt vastav eestikeelne tõlge.
[RT I, 11.06.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

  (2) Eestikeelset tõlget ei nõuta keeleõppesaadete, vahetult taasedastatavate saadete või omatoodetud võõrkeelsete uudiste diktoriteksti ja otsesaadete puhul. Nimetatud eestikeelse tõlketa võõrkeelsete uudiste ja otsesaadete maht ei tohi ületada kümme protsenti nädala omatoodangu mahust.

  (3) Eestikeelset tõlget ei nõuta võõrkeelsele kuulajale suunatud raadiosaadete puhul. Eestikeelses raadiosaates sisalduvad võõrkeelsed kõnetekstid tõlgitakse eesti keelde.

§ 19.   Lepingu keel

  Tööleping ja võlaõigusseaduse alusel sõlmitud leping, mis lepingu ühe poole jaoks ei seondu majandus- ja kutsetegevusega, samuti avaliku teenuse osutamise leping sõlmitakse eesti keeles, kui osapooled ei lepi kokku mõne muu keele kasutamises.

§ 20.   Nimed

  (1) Kohanime kirjutamisel lähtutakse kohanimeseaduses sätestatust.

  (2) Isikunime kirjutamisel lähtutakse nimeseaduses sätestatust.

  (3) Ärinime kirjutamisel lähtutakse äriseadustikus sätestatust.

  (4) Eesti koha-, isiku- ja ärinime, asutuse või mittetulundusühingu ja sihtasutuse nime rahvusvaheline ladinatäheline kuju on samane Eestis kasutatavaga. Muud tähestikku kasutavas keeles rakendatakse nimeseaduse alusel kehtestatud ümberkirjutusreegleid.

§ 21.   Eesti seadusandliku kogu nime kasutamine

  (1) Eesti seadusandliku kogu nime Riigikogu ei tõlgita ning see kirjutatakse ladina tähestikku kasutavas võõrkeeles samaselt eesti keelega, muud tähestikku kasutavas keeles vastavuses nimeseaduse alusel kehtestatud ümberkirjutusreeglitega.

  (2) Eesti seadusandliku kogu nime Riigikogu võib mitteametlikus kasutuses asendada sõnaga „parlament” nii eesti keeles kui ka võõrkeeles.

§ 22.   Riiklik registreerimismärk

  Riikliku registreerimismärgi tähelises osas võib kasutada ainult ladina tähti.

5. peatükk Eesti keele oskus, selle hindamine ja kontrollimine 

§ 23.   Eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded

  (1) Ametnik, riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse töötaja, samuti avalik-õigusliku juriidilise isiku ja selle asutuse töötaja, avalik-õigusliku juriidilise isiku liige, notar, kohtutäitur, vandetõlk ja nende büroo töötaja peavad oskama ja kasutama eesti keelt tasemel, mis on vajalik teenistuskohustuste või tööülesannete täitmiseks.

  (2) Äriühingu, mittetulundusühingu ja sihtasutuse töötajale ning füüsilisest isikust ettevõtjale ja tema töötajale, samuti seadusest tuleneva kohustusliku liikmesusega mittetulundusühingu juhatuse liikmele kehtestatakse eesti keele oskuse nõuded, kui see on õigustatud avalikes huvides.

  (3) Kohustusliku keeleoskustaseme määramisel võetakse aluseks Euroopa Nõukogu koostatud Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud keeleoskustasemed, mille kirjeldus esitatakse käesoleva seaduse lisas 1.

  (4) Ametniku, töötaja ja füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Määruses reguleeritakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute eesti keele oskuse ja kasutamise nõudeid, lähtudes töö iseloomust ja töö- või ametikoha keelekasutusolukorrast.

  (5) Eesti keele oskuse nõudeid ei kohaldata isikule, kes töötab Eestis tähtajaliselt väliseksperdi või välisspetsialistina. Välisõppejõule ja välisteadustöötajale ei kohaldata eesti keele oskuse nõudeid, kui ta on Eestis töötanud vähem kui viis aastat.

§ 24.   Eesti keele tasemeeksam

  (1) Eesti keele oskust hinnatakse tasemeeksamil.

  (2) Tasemeeksamite läbiviijate ja hindajate loetelu kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga.

  (3) Tasemeeksamite ülesehituse ning läbiviimise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.
[RT I, 02.07.2012, 7 - jõust. 01.08.2012]

  (4) Tasemeeksami ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise korraldab Haridus- ja Teadusministeerium.
[RT I, 02.07.2012, 7 - jõust. 01.08.2012]

  (5) Haridus- ja teadusminister võib tasemeeksami ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks ning eksamitööde koostamiseks sõlmida riigi sihtasutusega halduslepingu. Halduslepingu täitmise üle teostab järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium.
[RT I, 02.07.2012, 7 - jõust. 01.08.2012]

§ 25.   Eesti keele tasemeeksami tulemuse vaidlustamine

  (1) Kui eksaminand ei ole rahul tasemeeksami tulemusega, on tal õigus 30 päeva jooksul pärast selle teatavaks tegemist esitada Haridus- ja Teadusministeeriumile vaie.

  (2) Tasemeeksamite tulemuste kohta esitatud vaiete läbivaatamiseks moodustatakse tasemeeksamite vaidekomisjon, mille koosseisu kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga.

  (3) Vaidekomisjon lahendab vaide 30 päeva jooksul pärast selle saamist ning teeb ühe järgmistest otsustest:
  1) jätta vaie rahuldamata;
  2) rahuldada vaie ning teha vajaduse korral eesti keele tasemetunnistusi väljastava asutuse juhile ettekirjutus eesti keele tasemetunnistuse väljastamiseks.
[RT I, 02.07.2012, 7 - jõust. 01.08.2012]

§ 26.   Eesti keele oskuse tõendamise erisused

  (1) Võõrkeelse põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamisel väljastatakse eesti keele kui teise keele eksami sooritanule eesti keele tasemeeksami tunnistus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel kehtestatud korras.

  (2) Kodakondsuse taotleja eesti keele eksami ja eesti keele tasemeeksami ühitamise tingimused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (3) Eesti keele tasemeeksamit ei pea sooritama isik, kes on omandanud eesti keeles põhihariduse, keskhariduse või kõrghariduse.
[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

  (4) Haridus loetakse omandatuks eesti keeles, kui vähemalt 60 protsenti õppetööst toimus eesti keeles.

  (5) Eesti keele tasemeeksamit ei pea sooritama isik, kes on sooritanud eestikeelse kutseeksami ja töötab kutsetunnistusel märgitud kutsealal.

§ 27.   Eesti keele tasemetunnistus

  (1) Eesti keele tasemeeksami sooritanud isikule väljastab Haridus- ja Teadusministeerium eesti keele tasemetunnistuse.
[RT I, 02.07.2012, 7 - jõust. 01.08.2012]

  (1¹) Eesti keele tasemetunnistuse vormi ja väljastamise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.
[RT I, 02.07.2012, 7 - jõust. 01.08.2012]

  (1²) Haridus- ja teadusminister võib eesti keele tasemetunnistuste väljastamiseks sõlmida riigi sihtasutusega halduslepingu. Halduslepingu täitmise üle teostab järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium.
[RT I, 02.07.2012, 7 - jõust. 01.08.2012]

  (2) Eesti keele tasemeeksamite ja -tunnistuste üle arvestuse pidamiseks asutab Vabariigi Valitsus riigi infosüsteemi kuuluva andmekogu (edaspidi tasemeeksamite ja -tunnistuste andmekogu).

  (3) Tasemeeksamite ja -tunnistuste andmekogu põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus.

  (4) Tasemeeksamite ja -tunnistuste andmekogu vastutav töötleja on Haridus- ja Teadusministeerium.

  (5) Tasemeeksamite ja -tunnistuste andmekogus olevatele andmetele on juurdepääsuõigus andmekogusse kantud isikul teda puudutavatele andmetele, samuti teistel isikutel seaduse või välislepinguga ettenähtud ülesannete täitmiseks.

§ 28.   Tasemeeksamile saatmine ja eesti keele tasemetunnistuse või enne 1999. aasta 1. juulit välja antud tööalase keeleoskuse kategooriatunnistuse kehtetuks tunnistamine

  (1) Kui riiklikku järelevalvet tegeval ametiisikul (edaspidi keeleametnik) on riikliku järelevalve käigus tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrollitava isiku keeleoskus ei vasta õigusaktides talle kehtestatud keeleoskustaseme nõuetele, saadetakse isik keeleametniku ettekirjutusega tasemeeksamile.

  (2) Tasemeeksamile võib keeleametniku ettekirjutusega saata ka käesoleva seaduse § 26 lõikes 3 või 5 nimetatud isiku, kui keeleametnikul on riikliku järelevalve käigus tekkinud põhjendatud kahtlus, et isiku keeleoskus ei vasta õigusaktides talle kehtestatud keeleoskustaseme nõuetele.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse täitmiseks tähtaja määramisel võetakse arvesse aega, mis kulub nõutaval tasemel keeleoskuse omandamiseks. Kui isik on sooritanud ettekirjutuses määratud tähtaja jooksul nõutaval tasemel eesti keele eksami, siis on tal õigus taotleda eesti keele õppe eest tasutud õppemaksu hüvitamist kuni 100 protsendi ulatuses.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud õppemaks hüvitatakse kodakondsuse seaduse § 8¹ lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud piirmäära ulatuses.

  (5) Eesti keele tasemetunnistusi väljastava asutuse juht algatab kuus kuud pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse täitmiseks määratud tähtaja saabumist eesti keele tasemetunnistuse või enne 1999. aasta 1. juulit välja antud tööalase keeleoskuse kategooriatunnistuse kehtetuks tunnistamise menetluse, kui tasemeeksamile saadetud isik ei ole selleks hetkeks sooritanud tasemeeksamit vähemalt keeletunnistusel märgitud tasemel.
[RT I, 02.07.2012, 7 - jõust. 01.08.2012]

  (6) Kontrollitud isikut teavitatakse eesti keele tasemetunnistuse või enne 1999. aasta 1. juulit välja antud tööalase keeleoskuse kategooriatunnistuse kehtetuks tunnistamise menetluse alustamisest.

  (7) Eesti keele tasemetunnistusi väljastava asutuse juht ei tee eesti keele tasemetunnistuse või enne 1999. aasta 1. juulit välja antud tööalase keeleoskuse kategooriatunnistuse kehtetuks tunnistamise otsust varem kui 30 päeva möödumisel käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teate saatmise päevast.
[RT I, 02.07.2012, 7 - jõust. 01.08.2012]

§ 29.   Nõuded täiskasvanute koolituse eesti keele õppekavale

  Erakoolina tegutsevas täiskasvanute koolitusasutuses rakendatava täiskasvanute tööalase või vabaharidusliku koolituse eesti keele õppekavas peab olema määratud õppe eesmärk, õppe sisu ja maht ning kavandatud õpiväljundi seos käesoleva seaduse lisas kirjeldatud keeleoskustasemetega.

6. peatükk Riiklik järelevalve 

§ 30.   Riikliku järelevalve tegija

  (1) Käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teeb riiklikku järelevalvet Keeleinspektsioon (edaspidi inspektsioon).

  (2) Käesoleva seaduse §-s 29 kehtestatud nõuete täitmise üle tehakse

  riiklikku järelevalvet erakooliseaduses kehtestatud korras.

§ 31.   Inspektsiooni pädevus ning keeleametniku õigused ja kohustused

  (1) Inspektsiooni pädevuses on kontrollida eesti keele ja võõrkeelte kasutamist ning eesti keele oskuse ja eesti keele kasutamise nõuete täitmist seaduses ja seaduse alusel sätestatud valdkondades.

  (2) Oma ülesannete täitmisel on keeleametnikul õigus:
  1) takistamatult kontrollida käesolevas seaduses ning teistes keeleoskust ja keelekasutust sätestavates õigusaktides kehtestatud nõuete täitmist;
  2) saada riiklikuks järelevalveks vajalikku teavet, sealhulgas tutvuda riiklikuks järelevalveks vajalike dokumentide või nende koopiatega ja saada nendest ärakirju või väljavõtteid;
  3) teha eesti keele tasemetunnistusi väljastava asutuse juhile ettepanek tunnistada ametniku, töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele tasemetunnistus või enne 1999. aasta 1. juulit välja antud tööalase keeleoskuse kategooriatunnistus kehtetuks käesoleva seaduse § 28 lõikes 5 kirjeldatud juhtumil;
[RT I, 02.07.2012, 7 - jõust. 01.08.2012]
  4) teha tööandjale ettepanek lõpetada töötajaga tööleping või teha ametniku ametisse nimetamise õigust omavale isikule ettepanek vabastada ametnik ametikohalt, kui töötaja või ametnik ei oska eesti keelt nõutaval tasemel;
  5) saata nõuetele mittevastava keeleoskusega töötaja või ametnik tasemeeksamile;
  6) teha riigiasutusele, kohaliku omavalitsuse asutusele, riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse hallatavale asutusele, äriühingule, mittetulundusühingule, sihtasutusele või nende ametiisikule või töötajale ettekirjutusi käesoleva seadusega ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks ja edasiste rikkumiste ärahoidmiseks.

  (3) Keeleametnik on kohustatud oma tööülesannete täitmisel esitama ametitõendi.

  (4) Keeleametnik on kohustatud hoidma talle ametikohustuste täitmisel teatavaks saanud äri- ja kutsesaladusi ning muud juurdepääsupiiranguga teavet, kui seadus ei näe ette selle avaldamist.

§ 32.   Ettekirjutus

  (1) Ettekirjutuses märgitakse:
  1) isiku nimi, kellele ettekirjutus on tehtud;
  2) õigusrikkumise asjaolude kirjeldus;
  3) õigusrikkumise lõpetamiseks vajalike toimingute tegemise kohustus;
  4) ettekirjutuse õiguslik alus;
  5) ettekirjutuse tegemise kuupäev;
  6) ettekirjutuse täitmise tähtpäev;
  7) ettekirjutuse teinud keeleametniku nimi, ametikoht ja allkiri;
  8) ettekirjutuse vaidlustamise tähtaeg ja kord;
  9) hoiatus käesoleva seaduse §-des 33–37 sätestatud meetmete ning asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud sunnivahendite rakendamise võimaluse kohta.

  (2) Ettekirjutuse täitmise tagamiseks võib riikliku järelevalve tegija rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 640 eurot.

7. peatükk Vastutus 

§ 33.   Eesti keele kasutamise kohustuse rikkumine

  (1) Eesti keele kasutamise kohustuse rikkumise eest riigiasutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või selle asutuse, kohaliku omavalitsuse asutuse, äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või füüsilisest isikust ettevõtja asjaajamises, kirjavahetuses, aruandluses, isikutega suhtlemisel või töötajale tööalase teabe edastamisel, samuti pitsatil, templil või kirjaplangil –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui see on toime pandud vähemalt teist korda, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (3) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 2600 eurot.

§ 34.   Keelenõuete rikkumine audiovisuaalse teose üldsusele kättesaadavaks tegemisel

  (1) Eestikeelse tõlke puudumise eest võõrkeelse audiovisuaalse teose üldsusele kättesaadavaks tegemisel, telejaamade võõrkeelse saate või eestikeelse raadiosaate võõrkeelse osa edastamisel –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

  (3) Eestikeelse tõlke võõrkeelsele tekstile sisulise või vormilise mittevastavuse eest võõrkeelse audiovisuaalse teose üldsusele kättesaadavaks tegemisel –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

  (4) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot.

§ 35.   Eesti keele kasutamise nõuete ja kirjakeele normi rikkumine

  (1) Eesti keele kasutamise nõuete ja kirjakeele normi rikkumise eest avalikku kohta paigaldatud viidal ja sildil, välireklaamis, sealhulgas poliitilise agitatsiooni eesmärgil paigaldatud välireklaamis, ning veebilehel, ettevõtte liiginimetuse eksponeerimisel ja nime ümberkirjutamisel, samuti eestikeelse olulise teabe eesti keeles esitamata jätmise eest kaubamärkide kasutamisel tegevuskoha tähisena või reklaamis ning olulise võõrkeelse teabe eesti keelde tõlkimata jätmise eest avalikel üritustel –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot.

§ 36.   Eesti keele kasutamise nõuete rikkumine tarbija teenindamisel

  (1) Eesti keele kasutamise nõuete rikkumise eest tarbija teenindamisel, eestikeelse märgistuse või kasutusjuhendi puudumise eest kaupadel ning käesoleva seaduse § 17 lõikes 2 nimetatud isikutele kauba või teenuse omaduste ja kasutamistingimuste kohta eestikeelse teabe andmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 2600 eurot.

§ 37.   Keeleoskusnõuete rikkumine

  Tööandja poolt töötaja suhtes keeleoskusnõuete rakendamata jätmise, samuti ametniku või töötaja poolt keeleoskusnõuete eiramise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

§ 38.   Menetlus

  (1) Käesoleva seaduse §-des 33–37 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

  (2) Käesoleva seaduse §-des 33–37 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keeleinspektsioon.

8. peatükk Lõppsätted 

§ 39.   Eesti keele oskust tõendavate tunnistuste vastavus

  (1) Enne 2008. aasta 1. juulit väljastatud eesti keele tasemetunnistused loetakse vastavaks järgmiselt:
  1) algtaseme keeleoskuse tunnistus eesti keele B1-taseme tunnistusele;
  2) kesktaseme keeleoskuse tunnistus eesti keele B2-taseme tunnistusele;
  3) kõrgtaseme keeleoskuse tunnistus eesti keele C1-taseme tunnistusele.

  (2) Enne 1999. aasta 1. juulit välja antud tööalase keeleoskuse kategooriatunnistust arvestatakse keeleoskusnõude täitmist tõendava dokumendina isiku puhul, kelle keeleoskus on tööandja hinnangul piisav vastaval töö- või ametikohal töötamiseks. Tööandjal on kahtluse korral õigus pöörduda inspektsiooni poole hinnangu saamiseks isiku keeleoskuse piisavuse kohta.

§ 40. – § 45. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 46.   Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2011. aasta 1. juulil.