Text size:

Creditors and Credit Intermediaries Act

Issuer:Riigikogu
Type:act
In force from:15.01.2018
In force until:14.03.2019
Translation published:10.01.2018

Chapter 1 General Provisions  

§ 1.  Scope of Act

 (1) This Act regulates the activities and liabilities of a creditor and an intermediary of a creditor (hereinafter credit intermediary) and supervision over the activities thereof.

 (2) The provisions of the Administrative Procedure Act apply to the administrative proceedings prescribed in this Act, taking into account the specifications provided for by this Act and the Financial Supervision Authority Act.

§ 2.  Application of Act

 (1) This Act applies to creditors and credit intermediaries founded and operating in Estonia, as well as foreign creditors and credit intermediaries and their branches in Estonia that grant or intermediate credit, in the course of their economic or professional activities, to consumers in Estonia.

 (2) The provisions of this Act concerning a credit intermediary also apply to such a person that intermediates credit granted by a person that does not operate in its economic or professional activities as a creditor and is not a creditor for the purposes of this Act.

 (3) For the purposes of this Act, a consumer means the person specified in subsection 1 (5) of the Law of Obligations Act. If the credit intermediary specified in subsection (2) of this section intermediates to a consumer credit which is granted either in part or in full by a consumer, the provisions of this Act and the Law of Obligations Act concerning the consumer credit agreement shall apply to the credit agreement.

 (4) This Act applies to activities and branches of Estonian creditors or credit intermediaries in foreign states, unless otherwise provided for by the legislation of the foreign state.

 (5) The provisions of this Act do not apply to:
 1) grantors of state guarantees or state support of enterprise;
 2) natural or legal persons whose economic or professional activities include the granting of credit, in accordance with law and following the social objective, to a restricted public and at a lower interest rate than that prevailing on the market or on other terms which are more favourable than those prevailing on the market provided that the interest rate is not higher than the market average.

 (6) A savings and loan association that grants or intermediates credit to a consumer is a creditor or a credit intermediary within the meaning of this Act and the provisions of this Act and other legislation concerning a creditor or a credit intermediary shall apply thereto, with the specifications provided for in this Act and the Savings and Loan Associations Act. This Act does not apply to a savings and loan association if the following conditions have been met:
 1) the annual percentage rate of charge of any credit agreement to be entered into or intermediated by the savings and loan association does not exceed, at the time of granting the credit, the average annual percentage rate of charge over the last six months of the consumer loans granted to private persons as last published by Eesti Pank;
 2) the number of members of the savings and loan association is less than 3,000.

 (7) This Act does not apply to credit institutions and branches of foreign credit institutions in Estonia, unless otherwise provided for in the Credit Institutions Act. The provisions of this Act concerning credit institutions shall also extend to branches of foreign credit institutions in Estonia.

 (8) Only the provisions of §§ 20, 38, 40 and 43, subsections 44 (2) and (3) and §§ 46-53, 57 and 58 of this Act apply to a creditor and a credit intermediary, except to a person that grants or intermediates consumer credit relating to residential immovable property within the meaning of subsection 5 (3) or 6 (2) of this Act or to a person providing advisory services within the meaning of § 7 of this Act, if all of the following conditions have been met:
[RT I, 11.03.2016, 1 - entry into force 21.03.2016]
 1) the parent undertaking of the creditor or the credit intermediary is a credit institution founded in a state which is a contracting party to the EEA Agreement (hereinafter EEA country);
 2) the creditor or the credit intermediary is a company controlled, within the meaning of § 10 of the Securities Market Act, by a credit institution specified in clause 1) of this subsection and the creditor or the credit intermediary is subject to the consolidated supervision of the Financial Supervision Authority or the financial supervision authority of another EEA country.

 (9) This Act does not apply to an undertaking that, in its economic or professional activities, sells to a consumer an object or provides a service and, as an ancillary activity to these activities, allows the postponement of a due date for a consumer for a charge and assigns, according to the factoring contract specified in § 256 of the Law of Obligations Act, a financial claim arising from this contract to another person (hereinafter factor) or intermediates credit to a consumer if all of the following conditions have been met:
 1) the factor or the creditor whose credit the undertaking intermediates is a credit institution or holds authorisation to operate as a creditor or operates as a creditor in accordance with subsection (8) of this section;
 2) the factor or the creditor whose credit the undertaking intermediates is responsible for compliance with the requirements provided for in this Act and the Law of Obligations Act for the granting of credit or the intermediation of credit to a consumer by an undertaking specified in this subsection.

 (10) This Act does not apply to payment institutions and e-money institutions, unless otherwise provided for in the Payment Institutions and E-money Institutions Act.

 (11) The provisions of this Act concerning the granting of credit or the intermediation of credit do not apply to:
 1) the credit agreements and credit intermediation agreements specified in subsection 403 (3) of the Law of Obligations Act;
 2) the credit agreements entered into as a judicial compromise to the extent provided for in subsection 403 (5) of the Law of Obligations Act.

 (12) For the purposes of this Act, provision of services includes a credit and leasing transaction, postponement of a due date for a charge and another financing transaction, i.e. the granting of credit, the intermediation of credit and the provision of advisory services.

 (13) The provisions of this Act concerning the shareholders, share capital and shares of a creditor or a credit intermediary which is a public limited company also apply to the shareholders, share capital and shares of a creditor or a credit intermediary which is a private limited company.

§ 3.  Granting of credit

  For the purposes of this Act, granting of credit means the granting of credit, the postponement of a due date for a charge, leasing or any other similar financial accommodation specified in subsections 401 (1) and (2) of the Law of Obligations Act, including the entry into credit agreements and performance of acts needed for this purpose in the person’s own name and on the person’s own account.

§ 4.  Intermediation of credit

  For the purposes of this Act, intermediation of credit means:
 1) intermediating the granting of credit or indicating the possibility to enter into a credit agreement to a consumer for a charge;
 2) assisting consumers in acts preliminary to entering into a credit agreement or in entering into the agreement and any other activities related thereto which have not been specified in clause 1) of this section;
 3) in the interests of and for the benefit of the creditor, negotiating or entering into agreements on behalf and on the account of the creditor independently and on a permanent basis.

§ 5.  Creditor and mortgage creditor

 (1) For the purposes of this Act, a creditor means an undertaking whose economic or professional activities include the granting of credit to a consumer.

 (2) A creditor may operate as a public limited company, a private limited company or, in accordance with the Savings and Loan Associations Act, a commercial association.

 (3) A creditor that grants or undertakes to grant to a consumer credit on the basis of a consumer credit agreement relating to residential immovable property is a mortgage creditor.
[RT I, 11.03.2016, 1 - entry into force 21.03.2016]

 (4) A consumer credit agreement relating to residential immovable property means a consumer credit agreement for the purposes of subsection 402 (2) of the Law of Obligations Act. The provisions of this Act concerning a consumer credit agreement shall also apply to a consumer credit agreement relating to residential immovable property, unless otherwise provided for in this Act.
[RT I, 11.03.2016, 1 - entry into force 21.03.2016]

§ 6.  Credit intermediary and mortgage credit intermediary

 (1) For the purposes of this Act, a credit intermediary means a natural or legal person that is not operating as a creditor and whose economic or professional activities include intermediating credit to a consumer.

 (2) A credit intermediary that intermediates, to a consumer, consumer credit relating to residential immovable property within the meaning of this Act is a mortgage credit intermediary.
[RT I, 11.03.2016, 1 - entry into force 21.03.2016]

§ 7.  Provision of advisory services in the case of consumer credit agreement relating to residential immovable property

  [RT I, 11.03.2016, 1 - entry into force 21.03.2016]

 (1) Advisory services mean the provision, when offering credit relating to residential immovable property, of independent and personalised recommendations to a consumer in respect of one or more agreements to be entered into to obtain the credit relating to residential immovable property.
[RT I, 11.03.2016, 1 - entry into force 21.03.2016]

 (2) Advisory services constitute a separate activity from the granting of credit and from the intermediation of credit and these may be provided by creditors or credit intermediaries that have authorisation for this purpose, except if the advisory services are provided by:
 1) persons that intermediate credit or provide advisory services in the course of regulated professional activities in the case of which the intermediation of credit or the provision of advisory services is not prohibited;
 2) persons that provide advisory services for the performance of an existing debt obligation and that operate in the public interest, for non-commercial purposes or as volunteers;
 3) persons other than creditors or credit intermediaries but over which a competent financial supervision authority exercises supervision equivalent to the requirements provided for in this Act.

 (3) The following is not deemed to be advisory services:
 1) provision of impersonal recommendations meant to be published or made available to the public via an information channel;
 2) provision of pre-contractual information to the consumer in accordance with § 4033 of the Law of Obligations Act or provision of explanations about a consumer credit agreement in accordance with § 4035 of the Law of Obligations Act.
[RT I, 11.03.2016, 1 - entry into force 21.03.2016]

§ 8.  Protection of name

 (1) Only creditors may use the word “ krediidiandja ” [creditor] or derivatives or foreign language equivalents thereof in their business names.

 (2) Only credit intermediaries may use the words “ krediidivahendaja ” [credit intermediary] and “ krediidimaakler ” [credit broker] or derivatives or foreign language equivalents thereof in their business names. Credit intermediaries tied to one creditor may only use the word “ krediidiagent ” [credit agent] or derivatives or foreign language equivalents thereof in their business names.

 (3) Only creditors or credit intermediaries may use the word “ krediidinõustaja ” [credit advisor] or derivatives or foreign language equivalents thereof in their business names.

§ 9.  Consolidation group, control relationship and close links

 (1) For the purposes of this Act, a consolidation group is formed of:
 1) a parent undertaking with a subsidiary;
 2) a parent undertaking with a subsidiary and an undertaking related to the parent undertaking or its subsidiary within the meaning of the holding specified in clause (3) 1) of this section;
 3) companies or other legal persons under common management pursuant to the contract entered into, the memorandum of association or the articles of association or wherein the majority of members of the managing or supervisory bodies are the same persons until the consolidated annual report is approved.

 (2) For the purposes of this Act, parent undertaking means a person that controls at least one company or other legal person (subsidiary) pursuant to § 10 of the Securities Market Act. For the purposes of this Act, a subsidiary of a subsidiary of a parent undertaking is deemed to be a subsidiary of the same parent undertaking.

 (3) In this Act, close links mean a situation where at least two persons are linked by:
 1) a holding where at least 20 per cent of the share capital or votes determined by shares is owned in a company or other legal person;
 2) a control relationship.

 (4) A situation where two or more persons are permanently linked to one and the same person by a control relationship shall also be regarded as constituting a close link.

 (5) For the purposes of this Act, control relationship means the relationship between a parent undertaking and a subsidiary provided for in subsections (1) and (2) of this section.

Chapter 2 Application for Authorisation  

§ 10.  Authorisation

 (1) In order to operate as a creditor, authorisation must be held.

 (2) In order to operate as a credit intermediary, a legal or natural person shall hold authorisation.

 (3) A credit intermediary tied to one creditor as specified in subsection 21 (1) of this Act need not hold separate authorisation. Authorisation shall be held by a creditor on whose behalf the tied credit intermediary is operating.

 (4) A credit institution need not apply for authorisation in order to grant credit or intermediate credit or to provide advisory services.

 (5) In order to grant credit, payment institutions and e-money institutions need not apply for authorisation in accordance with the provisions of subsection 5 (4) of the Payment Institutions and E-money Institutions Act.

 (6) Authorisation is granted and revoked by the Financial Supervision Authority by its decision in accordance with the provisions of §§ 15 and 18 of this Act.

 (7) Authorisation for operating as a creditor or a credit intermediary is granted for an unspecified term.

 (8) Authorisation does not apply to a subsidiary, is not transferable and the use thereof by other legal or natural persons is prohibited.

§ 11.  Scope of authorisation

 (1) A creditor shall apply for authorisation for the granting of credit specified in § 3 of this Act. A credit intermediary shall apply for authorisation for the intermediation of credit specified in § 4 of this Act. A mortgage creditor or a mortgage credit intermediary shall apply for authorisation for the granting or intermediation of consumer credit relating to residential immovable property or for the said authorisation with the right to provide advisory services.
[RT I, 11.03.2016, 1 - entry into force 21.03.2016]

 (2) Authorisation shall not be applied for to grant credit and intermediate credit. Authorisation shall not solely be granted for the provision of advisory services.

 (3) A legal or natural person may grant credit or intermediate credit or provide advisory services for which it has been granted authorisation.

 (4) In order to provide services not specified in the authorisation, a legal or natural person shall apply for additional authorisation. The provisions of §§ 14-16 of this Act apply to the processing of applications for additional authorisation, verification of the information and deciding on the granting of authorisation.

§ 12.  Application for authorisation

 (1) Upon applying for authorisation, a member of the management board of a legal person or a natural person who wishes to operate as a credit intermediary shall submit to the Financial Supervision Authority an application which consists of a written petition and the following information and documents (hereinafter in this Chapter petition, information and documents, together application):
 1) in the case of an applicant that is a legal person, a copy of the articles of association or, in the case of an applicant that is a natural person, information on the applicant, which includes the name, residence, personal identification code or, in the absence thereof, date and place of birth of the person;
 2) a business plan which complies with the requirements provided for in § 13 of this Act;
 3) in the case of a legal person, information on the members of the management board and supervisory board of the applicant (hereinafter member of the management board or supervisory board manager), which includes each member’s given name and surname, personal identification code or, in the absence thereof, date and place of birth, citizenship, residence, educational background, a complete list of places of employment and positions and, in the case of members of the management board, a description of their area of responsibility and additionally, if the applicant so wishes, documents certifying the trustworthiness of the managers and their compliance with the requirements of this Act;
 4) in the case of a legal person, a document proving the existence of the share capital paid up by the applicant;
 5) in the case of a legal person, the opening balance sheet of the applicant and the latest balance sheet, income statement and last three annual reports of the applicant if such documents exist;
 6) an action plan which sets out in particular the intended services;
 7) the internal rules provided for in § 44 of this Act and the accounting policies and procedures or drafts thereof;
[RT I, 11.03.2016, 1 - entry into force 21.03.2016]
 8) a description of the information systems and other technological means needed for the provision of the intended services;
 9) a description of measures which ensure the performance of obligations in connection with preventing money laundering and terrorist financing and upon the granting of credit and the financing of the activities of a creditor;
 10) in the case of an applicant that is a legal person, a description of the organisational structure, which includes, if necessary, the use of a credit intermediary or a tied credit intermediary or a description of the procedure for the outsourcing of services;
 11) in the case of an applicant that is a legal person, a list of shareholders which sets out each shareholder’s name and, upon the existence thereof, registry code or personal identification code or, in the absence thereof, date and place of birth and information on the number of shares or the size of the shares and number of the votes to be acquired or owned by each shareholder;
 12) in the case of a legal person, the information specified in § 31 of this Act on persons that have a qualifying holding in and control over the applicant;
 13) information on legal persons in which the holding of the applicant or a manager thereof exceeds 20 per cent or over which it has control. This information shall include the size of the equity, the size of the share capital, a list of the areas of activity and the size of the holding of the applicant and each manager;
 14) in the case of an applicant that is a legal person, information on the auditor and internal auditor of the applicant, which includes each person’s name, residence or seat, personal identification code or, in the absence thereof, date and place of birth or registry code;
 15) in the case of an applicant that is a natural person, information on the auditor of the applicant, which includes the persons’ name, residence or seat, personal identification code or, in the absence thereof, date and place of birth or registry code;
 16) information which certifies the sufficient knowledge, skills and experience of the managers and members of staff of the creditor or the credit intermediary;
 17) a certificate concerning payment of the processing fee provided for in subsection 453 (2) of the Financial Supervision Authority Act.

 (2) A credit intermediary need not submit the information and documents specified in clauses (1) 2) and 5) of this section. A mortgage credit intermediary shall submit, along with the application, a document proving professional indemnity insurance or other comparable security prescribed for covering the liability arising from professional negligence.
[RT I, 11.03.2016, 1 - entry into force 21.03.2016]

 (3) Upon applying for authorisation to a savings and loan association, the information specified in clause (1) 12) of this section on persons that have a qualifying holding in and control over the applicant shall not be submitted and the provisions of this Act concerning the acquisition of a qualifying holding do not apply to savings and loan associations. Information and documents on the origin of the financial resources with which a contribution of 5,000 euros or more will be or has been paid must be appended to an application of a savings and loan association.

 (4) The accuracy of the information and documents submitted with regard to the persons specified in clauses (1) 3), 13) and 16) of this section shall be confirmed by the persons with their signatures.

 (5) An applicant shall not submit a new application for authorisation within three months of the entry into force of a decision of the Financial Supervision Authority on the refusal to grant authorisation. If the Financial Supervision Authority refuses to review an application for authorisation in accordance with subsection 14 (2) of this Act, the applicant shall not submit a new application for authorisation until one month has passed since the refusal to review the application.

§ 13.  Business plan

 (1) A business plan of an applicant that is a natural person shall include a description of the nature of the intended business activities of the applicant, a description of the rights, obligations and liability of the persons related to the provision of the planned activities and services and a description, forecast and analysis of the following factors:
 1) the amount of revenue and expenditure by area of activity;
 2) obligations related to the provision of services;
 3) the technical administration of the activities of the applicant;
 4) operational strategy and the market share planned to engage in activities;
 5) the intended activities, services to be provided and credit agreements to be offered and potential consumers and competitors;
 6) general principles of risk management and strategy of risk management;
 7) investment policy and policy for the financing of activities.

 (2) In addition to the provisions of subsection (1) of this section, a business plan shall include confirmation that the applicant has no tax arrears and that no bankruptcy proceedings have been commenced against the applicant.

 (3) In addition to the provisions of subsection (1) of this section, a business plan of an applicant that is a legal person shall include a description of the organisational structure, internal control system and management structure of the applicant and the following information:
 1) the size of the assets and the share capital of the applicant;
 2) potential intermediaries;
 3) the annual balance sheet and financial indicators which, inter alia, set out revenue, expenditure, profit and cash flows, and the presumptions which constitute the basis thereof.

 (4) A business plan shall be submitted for at least three years.

 (5) The Financial Supervision Authority has the right to demand the supplementation of a business plan if, in its opinion, the financial indicators and other information set out therein are not reliable.

§ 14.  Review of applications for authorisation

 (1) If an applicant has failed to submit all of the information and documents specified in § 12 of this Act or if they have not been prepared in accordance with the requirements, the Financial Supervision Authority may refuse to review the application or demand the elimination of the deficiencies by the applicant.

 (2) The Financial Supervision Authority may refuse to review an application pursuant to subsection (1) of this section if:
 1) the application has been submitted with significant deficiencies; or
 2) the applicant does not eliminate the deficiencies during the term determined by the Financial Supervision Authority.

 (3) If, during the processing of an application for authorisation, changes are made to the information or documents specified in subsection 12 (1) of this Act, the applicant shall immediately submit to the Financial Supervision Authority the corresponding updated information and documents. If the change is significant, the Financial Supervision Authority may deem the beginning of the time limit of proceedings to be the moment of receipt of the significant change. In such an event the Financial Supervision Authority shall inform the applicant of the new time limit of proceedings.

 (4) The Financial Supervision Authority may demand the submission of additional information and documents which are relevant to deciding on the granting of authorisation if it is not convinced on the basis of the information and documents specified in § 12 of this Act that the applicant for authorisation has adequate facilities for the intended activity or the provision of the services or that it complies with the requirements established for creditors or credit intermediaries by this Act or legislation issued on the basis thereof or if other circumstances related to the applicant need to be verified.

 (5) In order to verify the information submitted by an applicant, the Financial Supervision Authority may, inter alia, consult databases, perform on-site inspections, order assessments or a special audit, ask for information from acquirers of a qualifying holding and shareholders, obtain verbal explanations from the applicant’s managers and auditors, their representatives and, where necessary, third parties concerning the content of the submitted documents and facts which are relevant in deciding on the granting of authorisation.

 (6) The applicant shall submit the information and documents specified in subsections (4) and (5) of this section to the Financial Supervision Authority within a reasonable term determined by the latter, thereby taking into account the term for the review of the application for authorisation.

 (7) Upon the processing of an application for authorisation, the Financial Supervision Authority shall cooperate with the financial supervision authority of the respective EEA country if:
 1) the applicant is a parent undertaking or a subsidiary of a payment institution, e-money institution, management company, investment fund, investment firm, credit institution or insurance undertaking founded in the EEA country or another person subject to financial supervision;
 2) the subsidiary of the parent undertaking of the applicant is a payment institution, e-money institution, management company, investment fund, investment firm, credit institution or insurance undertaking founded in the EEA country or another person subject to financial supervision;
 3) the applicant and a payment institution, e-money institution, management company, investment fund, investment firm, credit institution or insurance undertaking founded in the EEA country or another person subject to financial supervision are companies controlled by one and the same person.

 (8) In the course of the cooperation specified in subsection (7) of this section, the parties shall consult one another, evaluating the suitability of the shareholders and the reputation and experience of the applicant’s managers and the managers of the other division of the consolidation group, and communicating to one another all information relevant to the granting of authorisation.

§ 15.  Decision to grant authorisation and scope of authorisation

 (1) Authorisation shall be granted if the information and documents submitted comply with the requirements and if it is possible to verify on the basis of the said information and documents that the applicant for authorisation has the knowledge and organisational capacity necessary for the granting of credit or the intermediation of credit or the provision of advisory services set out in the application and the protection of the interests of consumers is sufficiently ensured.

 (2) The Financial Supervision Authority shall make a decision to grant or to refuse to grant authorisation within four months of receipt of all of the necessary conforming information and documents and after the requirements are complied with, but no later than within six months of receipt of the application for authorisation. An applicant may grant the Financial Supervision Authority irrevocable written consent to extend the term for the decision to grant or to refuse to grant authorisation.

 (3) If there is a justified reason for the Financial Supervision Authority to believe that the applicant does not comply with all of the requirements provided for by this Act and legislation established on the basis thereof, it shall inform the applicant thereof. The applicant may also provide information to the Financial Supervision Authority on its own initiative.

 (4) If, alongside the authorisation of a creditor or a credit intermediary, the right to provide advisory services was also applied for, the decision to grant authorisation shall set out the services that the legal or natural person has the right to provide in accordance with the authorisation.

 (5) The Financial Supervision Authority shall immediately deliver a decision to grant or to refuse to grant authorisation to an applicant.

 (6) A decision regarding authorisation shall as a minimum set out:
 1) the name and registry code or personal identification code or, in the absence thereof, date and place of birth of the person with regard to whom the decision is made;
 2) the type or types of services with regard to which the decision is made;
 3) the date on which the decision is made and the date on which it enters into force.

§ 16.  Basis for refusal to grant authorisation

 (1) The Financial Supervision Authority may refuse to grant authorisation if:
 1) the applicant does not comply with the requirements established for creditors or credit intermediaries in this Act or legislation issued on the basis thereof;
 2) in the case of a legal person, the share capital of the company has not been paid up in full;
 3) the applicant or the applicant’s managers, auditor or shareholders do not comply with the requirements established in this Act or legislation issued on the basis thereof;
 4) close links between the applicant and another person prevent the exercising of adequate supervision over the applicant, or this is prevented due to the requirements provided for by legislation or the implementation of legislation of the other state where the person with whom the applicant has close links has been founded;
 5) the information submitted by the applicant reveals that the applicant mainly intends to operate in another EEA country;
 6) the internal rules provided for in § 44 of this Act or other appropriate rules of procedure are not sufficient, proportional and unambiguous taking into account the nature, extent and level of complexity of the applicant’s activities or are contrary to current law;
 7) the applicant or its manager has been penalised for an economic offence, official misconduct, offence against property or offence against public trust or the financing or supporting of an act of terrorism or activities aimed at the committing thereof, and the corresponding information concerning the person’s penalty has not been deleted from the criminal records database pursuant to the Criminal Records Database Act or an international sanction has been imposed on the applicant or its manager.

 (2) When assessing that provided for in clause (1) 3) of this section, the following, inter alia, shall be considered:
 1) in the case of an applicant that is a legal person, the level of the organisational and technical administration of its activities;
 2) the educational background, experience, business connections, trustworthiness and business reputation of the persons related to the management of the applicant;
 3) the adequacy and sufficiency of the applicant’s business plan specified in § 13 of this Act;
 4) the activities, financial situation, business reputation and experience of the applicant, its parent undertaking and other persons belonging to the same consolidation group as the applicant.

§ 17.  Termination of authorisation

 (1) Authorisation is terminated:
 1) upon the revocation of the authorisation;
 2) in the event of the merger of the creditor or the credit intermediary with another acquiring company other than a creditor or a credit intermediary, upon the entry of the merger in the commercial register or upon the entry of the new acquiring creditor or credit intermediary in the commercial register;
 3) in the event of the division of the creditor or the credit intermediary, in accordance with the provisions of subsection 63 (2) of this Act;
 4) in the event of voluntary dissolution of the creditor or the credit intermediary, upon receipt of permission for the dissolution of the creditor or the credit intermediary from the Financial Supervision Authority;
 5) in the event of the death of a credit intermediary that is a natural person, on the day of their death;
 6) upon the declaration of bankruptcy of the creditor or the credit intermediary or by a court ruling upon the termination of bankruptcy proceedings due to abatement.

 (2) Upon the termination of authorisation, both a natural and legal person shall forfeit their right to provide the service for which they were granted authorisation.

§ 18.  Revocation of authorisation

 (1) Revocation of authorisation means the deprivation of a right granted by the authorisation.

 (2) The Financial Supervision Authority may revoke authorisation if:
 1) the creditor or the credit intermediary does not commence its activities within 12 months of the granting of the authorisation or if the founders thereof have indicated by their activities that the creditor or the credit intermediary will be unable to commence activities within the specified term or the activities of the creditor or the credit intermediary are suspended for more than six consecutive months;
 2) the creditor or the credit intermediary submitted false information when applying for the authorisation which was of significant importance in the decision to grant the authorisation, and also in other events where false information is submitted to the Financial Supervision Authority by or for the creditor or the credit intermediary;
 3) the activities of the creditor or the credit intermediary do not comply with the requirements in force with regard to the granting of authorisation;
 4) the applicant’s managers or auditor do not comply with the requirements provided for in this Act or legislation issued on the basis thereof;
 5) the creditor or the credit intermediary or its manager has been penalised for an economic offence, official misconduct, offence against property or offence against public trust or the financing or supporting of an act of terrorism or activities aimed at the committing thereof, and the corresponding information concerning the person’s penalty has not been deleted from the criminal records database pursuant to the Criminal Records Database Act or an international sanction has been imposed on the creditor or the credit intermediary or its manager;
 6) the creditor or the credit intermediary has published significantly incorrect or misleading information or advertising concerning its activities or manager;
 7) the creditor or the credit intermediary has violated, repeatedly or to a material extent, the provisions of the legislation regulating the activities thereof;
 8) the creditor or the credit intermediary has violated the requirements established for entry into and performance of a credit agreement or a consumer credit agreement, including the assessment of a consumer’s creditworthiness, the annual percentage rate of charge of consumer credit agreements, the requirements established for the filing of collateral claims arising from a credit agreement, or the requirements established for commercial practices;
 9) the internal rules of the creditor or the credit intermediary are not sufficient and proportional taking into account the nature, extent and level of complexity of the activities of the creditor or the credit intermediary or the creditor or the credit intermediary fails to implement the internal rules;
 10) the creditor or the credit intermediary is unable to perform the obligations it has assumed or if its activities significantly damage the interests of consumers for any other reason;
 11) the creditor or the credit intermediary belongs to a consolidation group whose structure prevents the receipt of information necessary for supervision, or if a company which belongs to the same consolidation group as the creditor operates on the basis of the legislation of a foreign state and the receipt of the necessary information is hindered;
 12) close links between the creditor or the credit intermediary and other persons prevent the exercising of adequate supervision;
 13) the exercising of supervision at a branch of the creditor or the credit intermediary or over services offered cross-border is impossible or hindered due to circumstances not depending on the supervision;
 14) the creditor or the credit intermediary has repeatedly violated the procedure established pursuant to the Money Laundering and Terrorist Financing Prevention Act or the International Sanctions Act;
 15) it becomes evident that the creditor or the credit intermediary has chosen Estonia as the place to apply for the authorisation and registration in order to evade compliance with stricter requirements established for creditors or credit intermediaries in another EEA country where the creditor or the credit intermediary mainly operates;
 16) according to the information submitted to the Financial Supervision Authority by the financial supervision authority of an EEA country or a third country, the creditor or the credit intermediary has violated the requirements provided for in the legislation of the EEA country or the third country or set by the financial supervision authority of the country;
 17) the creditor or the credit intermediary has not implemented a precept of the Financial Supervision Authority within the term or to the extent prescribed;
 18) according to the information submitted to the Financial Supervision Authority by the financial supervision authority of an EEA country, the credit intermediary has violated the requirements provided for in the legislation of the EEA country or set by the financial supervision authority of the EEA country.

 (3) The Financial Supervision Authority may revoke authorisation in full or in respect of specific services by specifying the rights that the holder of the authorisation shall forfeit upon revocation of the authorisation.

 (4) Prior to deciding on the revocation of authorisation on the basis specified in subsection (2) of this section, the Financial Supervision Authority shall issue a precept to the creditor or the credit intermediary and set a term for the elimination of the deficiencies forming the reasons for the revocation, unless the issuing of a precept is not possible taking into account all of the circumstances.

 (5) Authorisation shall be revoked on the basis of an application of a creditor or a credit intermediary if it no longer wishes to provide the services set out in the authorisation.

 (6) The Financial Supervision Authority may refuse to revoke authorisation on the basis of the application specified in subsection (5) of this section if there is good reason to believe that revoking the authorisation may damage the legitimate interests of consumers.

 (7) The Financial Supervision Authority shall review the application specified in subsection (5) of this section and make a decision to revoke or to refuse to revoke the authorisation within two months of receipt of the application.

 (8) The decision to revoke the authorisation shall be immediately delivered to the creditor or the credit intermediary.

§ 19.  Informing the public

 (1) The Financial Supervision Authority shall publish a decision to grant or to revoke authorisation on its website no later than on the working day following the day the decision enters into force.

 (2) In addition to the provisions of subsection (1) of this section, the Financial Supervision Authority shall publish a decision to revoke authorisation which is made on the basis provided for in subsection 18 (2) of this Act in at least one national daily newspaper no later than on the working day following the day the decision enters into force.

§ 20.  Disclosure of information on creditors and credit intermediaries

 (1) All creditors and credit intermediaries that obtain authorisation and the creditors and credit intermediaries that hold the right to operate pursuant to subsection 2 (8) of this Act shall be entered in the list of creditors and credit intermediaries on the website of the Financial Supervision Authority pursuant to subsection 53 (4) of the Financial Supervision Authority Act.
[RT I, 11.03.2016, 1 - entry into force 21.03.2016]

 (11) A creditor or a credit intermediary that holds the right to operate pursuant to subsection 2 (8) of this Act shall inform the Financial Supervision Authority of its operating as a creditor or a credit intermediary five days before commencing its operations and immediately after the termination of its operations. The Financial Supervision Authority shall be supplied with information about the date of commencement of operations of the creditor or the credit intermediary and the business name, registry code and seat of the creditor or the credit intermediary.
[RT I, 11.03.2016, 1 - entry into force 21.03.2016]

 (2) The list of information subject to disclosure about creditors and credit intermediaries shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (3) A creditor and a credit intermediary whose authorisation has been revoked or who has informed of the termination of its operation in accordance with subsection (11) of this section shall immediately be deleted from the list on the website of the Financial Supervision Authority.
[RT I, 11.03.2016, 1 - entry into force 21.03.2016]

Chapter 3 Requirements for Activities of Credit Agents  

§ 21.  Credit agent

 (1) A credit agent means a credit intermediary that is tied to one creditor and acts solely on its behalf and under the creditor’s full and unconditional liability (hereinafter in this Chapter credit agent).

 (2) A credit agent may be a natural or a legal person.

 (3) In the case provided for in this Act, provisions concerning credit intermediaries apply to credit agents.

§ 22.  Requirements for credit agents

 (1) The provisions of §§ 38 and 39 and subsections 55 (1)-(3) of this Act apply to credit agents, their managers and credit agents that are natural persons. The provisions of subsections 55 (5)-(7) of this Act apply to credit agents who act in the name of mortgage creditors.
[RT I, 11.03.2016, 1 - entry into force 21.03.2016]

 (2) The provisions of §§ 40 and 43 of this Act apply to members of staff of credit agents and to credit agents that are natural persons.

 (3) The requirements set for the activities of credit intermediaries provided for in §§ 46-53 of this Act and the requirements set for the intermediation and offering of and entry into credit agreements in §§ 396-421 of the Law of Obligations act apply to activities of credit agents.

§ 23.  Scope of intermediation

  A credit agent may intermediate entry into the credit agreements of only one creditor or person holding the right to grant credit in a foreign state pursuant to § 73 of this Act.

§ 24.  Liability for activities of credit agents

 (1) A creditor is fully and unconditionally responsible for the compliance of a credit agent operating on behalf of the creditor with the requirements of this Act and for an act or omission thereof to the extent regulated in this Act.

 (2) A creditor is liable for the compliance of a credit agent and members of its staff or representatives, upon the existence thereof, with the requirements set for the knowledge, skills and experience of the members of staff in § 40 of this Act.

§ 25.  List of credit agents

 (1) In order to operate as a credit agent, no authorisation need be held. Only a credit intermediary entered in the list of credit agents (hereinafter list) may operate as a credit agent.

 (2) A creditor may only use the services provided by a credit agent entered in the list.

 (3) A credit agent is entered in and deleted from the list by the creditor whom the agent represents or, in the cases provided for in law, by the Financial Supervision Authority.

 (4) A creditor shall make an entry in the list electronically pursuant to the contract entered into between the Financial Supervision Authority and the creditor.

 (5) The list of credit agents shall be published on the website of the Financial Supervision Authority.

 (6) In addition to the list of credit agents, the Financial Supervision Authority shall publish the contact details of the competent authorities of the EEA countries engaged in the entry in the list of credit agents and, if possible, links to the lists of credit agents in the EEA countries, which provide an opportunity to verify whether a credit agent of an EEA country has been entered in the list of credit agents in its country of location and in what states it holds the right to engage in intermediation.

§ 26.  Entry in list

 (1) A credit agent is entered in the list on the basis of an application it has submitted to a creditor.

 (2) A creditor that receives an application shall make a decision to enter or refuse to enter a credit agent in the list within 14 days of receipt of the application. A creditor shall enter the applicant in the list as soon as the corresponding decision is made.

 (3) A person that does not comply with the requirements set for credit agents in this Act shall not be entered in the list of credit agents.

 (4) The person responsible for the accuracy of the entries made in the list is the creditor that made the entry.

 (5) The list of information subject to disclosure about credit agents shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

§ 27.  Deletion from list

 (1) A creditor shall immediately delete a credit agent from the list if:
 1) the credit agent requests the deletion thereof from the list;
 2) the credit agent is dissolved or a credit agent that is a natural person dies;
 3) the authorisation relationship between the creditor and the credit agent is terminated;
 4) the credit agent does not comply with the requirements established for credit agents in this Act or legislation issued on the basis thereof;
 5) a member of the management board of the credit agent does not comply with the requirements provided for in §§ 39 and 40 of this Act;
 6) the credit agent has violated the requirements for credit agents or the activities thereof provided for in this Act or the requirements for consumer credit agreements provided for in the Law of Obligations Act or the interests of the consumers of the creditor are not sufficiently protected.

 (2) If the circumstances specified in subsection (1) of this section occur, the Financial Supervision Authority has the right to demand that the creditor delete the credit agent from the list or to itself delete the credit agent from the list.

Chapter 4 Qualifying Holding  

§ 28.  Qualifying holding

 (1) For the purposes of this Act, a qualifying holding means any direct or indirect holding in the share capital of a creditor which forms at least 20 per cent of the share capital of the company, of all rights related thereto or of all of the votes in the company or holding which makes it possible to achieve a significant influence over the managing bodies of the company.

 (2) A holding is direct if a person holds or exercises it personally.

 (3) A holding is indirect if:
 1) it is held or exercised by a person together with one or several controlled companies;
 2) it is held or exercised by one or several companies controlled by a person;
 3) it is held or exercised by a person or a company controlled by the person upon an agreement with a third party;
 4) the voting right arising therefrom is deemed to belong to the person.

 (4) The provisions of this Chapter concerning the share capital and shares of public limited companies also apply to the share capital and shares of private limited companies and to the contribution of members of savings and loan associations. The provisions of this Chapter concerning shareholders of public limited companies also apply to shareholders of private limited companies or to members of associations.

 (5) Determination of the qualifying holding and the company controlled shall be based on Article 4(1)(35)-(38) of Regulation (EU) No 575/2013 of the European Parliament and of the Council on prudential requirements for credit institutions and investment firms and amending Regulation (EU) No 648/2012 (OJ L 176, 27.6.2013, p. 1-337).

§ 29.  Requirements for persons having qualifying holding

 (1) A qualifying holding in a creditor may be acquired, held and increased and control over a creditor may be gained, held and increased by any person:
 1) that has an impeccable business reputation and whose activities in connection with the acquisition comply with the principles of sound and prudent management of the creditor;
 2) that, after the acquisition or increase of the holding, elects, appoints or designates only such a person as a manager of the creditor as complies with the requirements provided for in § 39 of this Act;
 3) [repealed - RT I, 11.03.2016, 1 - entry into force 21.03.2016]
 4) that is able to ensure that the creditor can observe the principles of responsible lending provided for in legislation;
 5) that ensures that the creditor observes the prudential requirements provided for in this Act and that the creditor has a structure that allows the exercising of efficient supervision over it and the exchange of information and cooperation between the financial supervision authorities;
 6) with regard to whom there is no justified reason to believe that the acquisition is related to money laundering or terrorist financing or an attempt thereof or that the acquisition of a qualifying holding will increase such risks.

 (2) A qualifying holding in a credit intermediary may be acquired, held and increased and control over a credit intermediary may be gained, held and increased by any person:
 1) whose activities in connection with the acquisition comply with the principles of sound and prudent management of the credit intermediary, which includes the knowledge and implementation of principles of responsible lending;
 2) that, after the acquisition or increase of the holding, elects, appoints or designates only such a person as a manager of the credit intermediary as complies with the requirements provided for in § 39 of this Act;
 3) [repealed - RT I, 11.03.2016, 1 - entry into force 21.03.2016]

§ 30.  Giving notification of acquisition of holding

 (1) A person that intends to acquire a qualifying holding in a creditor or a credit intermediary directly or indirectly or to increase a holding so that it exceeds 20, 30 or 50 per cent of the share capital or the number of votes represented by shares in the creditor or the credit intermediary or to conduct a transaction as a result of which the creditor or the credit intermediary becomes a company controlled by the person (hereinafter acquirer) shall inform the Financial Supervision Authority of its intention in advance and submit the information and documents specified in subsection 31 (1) of this Act.

 (2) The provisions of this Chapter also apply in cases where a person acquires, due to any other event or as a result of another transaction, a qualifying holding in a creditor or a credit intermediary or their holding increases to over 20, 30 or 50 per cent of the share capital or the number of votes represented by shares in the creditor or the credit intermediary or if, due to this event or transaction, the creditor or the credit intermediary becomes a company controlled by the person. In such an event, the person is required to inform the Financial Supervision Authority immediately after gaining control over the creditor or the credit intermediary or becoming aware of the acquisition of a qualifying holding or increase of the holding.

 (3) The Financial Supervision Authority shall inform the acquirer in a format that can be reproduced in writing within five working days about the receipt of the notice specified in subsection (1) or (2) of this section and about the possible end-date of the time limit of proceedings provided for in subsection 32 (1) of this Act.

§ 31.  Information submitted upon giving notification of acquisition of holding

 (1) The Financial Supervision Authority shall be notified of the name of the company in which a qualifying holding is acquired or increased or which is turned into a company controlled by the acquirer, and the size of the holding to be acquired in this company, and the following information and documents shall be submitted:
 1) a description of the company to be acquired which includes, inter alia, the list of shares and information on the class of shares and number of votes or the share to be acquired or owned by the acquirer, and other information if necessary;
 2) in the case of an acquirer that is a natural person, a curriculum vitae which includes, inter alia, the name, residence, education, work and service experience and personal identification code of the acquirer or, in the absence thereof, date and place of birth;
 3) in the case of an acquirer that is a legal person, a list of the shareholders or members and information on the number of the shares or the size of the shares and the number of the votes owned by each shareholder or member;
 4) in the case of an acquirer that is a legal person, the name, seat, registry code, certified copy of a registry certificate and a copy of the articles of association or of a document with the same content;
 5) in the case of an acquirer that is a legal person, information on the members of the management board and supervisory board which includes, for each person, the given name and surname, personal identification code or, in the absence thereof, date and place of birth, education, work and service experience, and documents which certify the trustworthiness, experience, competence and impeccable business reputation of such persons;
 6) information on the holdings of the acquirer and its managers in other legal persons or pools of assets and information on persons over which the acquirer has control;
 7) confirmation that the person becoming a manager of the creditor or the credit intermediary as a result of acquiring a holding has not been penalised for an economic offence, official misconduct, offence against property or offence against public trust or the financing and supporting of an act of terrorism or activities aimed at the committing thereof, or that the corresponding information concerning the person’s penalty has been deleted from the criminal records database pursuant to the Criminal Records Database Act or that no international sanction has been imposed on the person. In the case of a citizen of a foreign state, a certificate of the criminal records database or an equivalent document of a competent court or administrative authority of the country of origin of the person which has been issued less than three months earlier is accepted;
 8) a description of the acquirer’s engagement in enterprise and a description of the economic interests of persons connected with the acquisition;
 9) confirmation that in the case of the person specified in clause 7) of this subsection no such circumstances have existed or exist which, in accordance with law, preclude the right of the person to be a manager of the creditor or the credit intermediary;
 10) [repealed - RT I, 11.03.2016, 1 - entry into force 21.03.2016]
 11) in the case of an acquirer that belongs to a consolidation group, a description of the structure of the consolidation group together with data related to the sizes of the holdings of the companies belonging to the group, and the last three annual reports of the consolidation group together with the sworn auditor’s reports;
 12) [repealed - RT I, 11.03.2016, 1 - entry into force 21.03.2016]
 13) information and documents concerning the origin of the monetary and non-monetary resources for which it is intended to acquire or increase a qualifying holding or gain control;
 14) the size of the qualifying holding that will be owned by the person after the acquisition of the holding and the circumstances related to the holding pursuant to §§ 9 and 10 of the Securities Market Act;
 15) if the creditor or the credit intermediary becomes a controlled company, a business plan and other circumstances related to the exercising and gaining of control;
 16) an overview of the operational strategy to be implemented in regard to the creditor or the credit intermediary if, as a result of the acquisition, the creditor or credit intermediary does not become a company controlled by the acquirer.

 (2) The information and documents shall be submitted to the Financial Supervision Authority in Estonian.

 (3) In order to specify and verify the information and documents specified in subsection (1) of this section, the Financial Supervision Authority may request, in writing, additional information and documents.

 (4) The list of information and documents to be submitted to the Financial Supervision Authority upon giving notification of the acquisition of a holding in a creditor or a credit intermediary may be specified by a regulation of the minister responsible for the area.

§ 32.  Proceedings and time limits of proceedings

 (1) The Financial Supervision Authority shall assess the compliance of the acquirer with the requirements set in § 29 of this Act and shall decide to refuse or to allow the acquisition of a holding within 60 working days (hereinafter time limit of proceedings) of the submission of the notice specified in subsection 30 (3) of this Act and certifying the receipt of the information and documents.

 (2) The Financial Supervision Authority has the right to request additional information and documents within 50 working days of the beginning of the time limit of proceedings.

 (3) The time limit of proceedings shall be suspended for the period between the submission of the first request by the Financial Supervision Authority for the additional information and documents specified in subsection (2) of this section and the receipt of the additional information and documents requested from the acquirer, but the suspension shall not last longer than 20 working days. The time limit of proceedings shall not be suspended the next time additional information and documents are requested.

 (4) If no financial supervision is exercised over an acquirer or if supervision over an acquirer is exercised by a financial supervision authority of a third country, the Financial Supervision Authority may extend the suspension of the time limit of proceedings specified in subsection (3) of this section to up to 30 working days.

 (5) Upon the assessment of the acquisition or increase of a qualifying holding or turning a creditor or a credit intermediary into a controlled company, the Financial Supervision Authority shall cooperate with the financial supervision authority of an EEA country if the acquirer is:
 1) an insurance undertaking, credit institution, management company, investment fund, investment firm, payment institution, e-money institution or other person subject to financial supervision which has obtained authorisation in the EEA country;
 2) a parent undertaking of an insurance undertaking, credit institution, management company, investment fund, investment firm, payment institution, e-money institution or other person subject to financial supervision which has obtained authorisation in the EEA country;
 3) a person controlling a company which is an insurance undertaking, credit institution, management company, investment fund, investment firm, payment institution, e-money institution or other person subject to financial supervision which has obtained authorisation in the EEA country.

 (6) The Financial Supervision Authority shall consult other financial supervision authorities within the framework of the cooperation specified in subsection (5) of this section. The Financial Supervision Authority and corresponding financial supervision authorities shall immediately communicate to one another all of the information that is relevant to the assessment of the acquisition or increase of a qualifying holding or turning a creditor or a credit intermediary into a controlled company.

 (7) If several persons simultaneously wish to acquire a qualifying holding, the Financial Supervision Authority shall treat them equally in equal circumstances.

§ 33.  Requirements for acquisition of holding

 (1) The Financial Supervision Authority has the right to determine a term for the acquirer during which the acquirer has the right to acquire or increase a qualifying holding or turn a creditor or a credit intermediary into a controlled company. The Financial Supervision Authority may extend the term prescribed, but the term shall not exceed 12 months in total. The acquirer is required, within this term, to immediately inform the Financial Supervision Authority of a decision to conduct or not to conduct a transaction to acquire or increase a qualifying holding or to turn a creditor or a credit intermediary into a controlled company.

 (2) A qualifying holding may be acquired or increased or a creditor or a credit intermediary may be turned into a controlled company if the Financial Supervision Authority does not issue a precept prohibiting the acquisition or increase of a qualifying holding or turning a creditor or a credit intermediary into a controlled company pursuant to the provisions of subsections 32 (1) and 34 (1) of this Act.

§ 34.  Basis for prohibition of acquisition of holding and decision on acquisition

 (1) The Financial Supervision Authority may prohibit, with a precept, the acquisition or increase of a qualifying holding or turning a creditor or a credit intermediary into a controlled company if:
 1) the acquirer does not comply with the requirements provided for in § 29 of this Act;
 2) the acquirer has failed to submit to the Financial Supervision Authority, by the prescribed date, the information or documents provided for in this Act or requested pursuant to law;
 3) the information or documents submitted to the Financial Supervision Authority do not comply with the requirements provided for by legislation or they are incorrect, misleading or incomplete or, based on the information and documents submitted, the Financial Supervision Authority cannot exclude reasonable doubt with respect to the unsuitability of the acquisition and with respect to the fact that the acquisition does not comply with the requirements provided for in this Act;
 4) the creditor or the credit intermediary became a company controlled by a person residing or located in a third country and adequate supervision is not exercised over the person in the country of residence or location of the person or the financial supervision authority of the third country has no legal basis or possibility to cooperate with the Financial Supervision Authority.

 (2) The Financial Supervision Authority shall send its decision allowing or its precept prohibiting the acquisition of a qualifying holding to the acquirer within two working days of the adoption of the decision or the issuing of the precept but prior to the expiry of the time limit of proceedings. If financial supervision over the acquirer is exercised by a financial supervision authority of another EEA country, the decision shall, inter alia, set out its assessment of the acquisition or increase of the qualifying holding or of turning a creditor or a credit intermediary into a controlled company.

 (3) If the circumstances specified in subsection (1) of this section become evident after the acquisition or increase of a qualifying holding or turning a creditor or a credit intermediary into a controlled company, the Financial Supervision Authority may issue a precept pursuant to which the acquisition of the holding or turning a creditor or a credit intermediary into a controlled company is deemed to be contrary to this Act.

 (4) If the acquirer or the person that owns a qualifying holding in a creditor or a credit intermediary or that controls a creditor or a credit intermediary is a credit institution, management company, investment fund, investment firm, insurance undertaking, payment institution or e-money institution registered in another EEA country, another person subject to financial supervision or a person belonging to the same consolidation group as an aforementioned person, the Financial Supervision Authority shall inform the competent financial supervision authority of that EEA country of the issuing of the precept specified in subsection (1) or (3) of this section.

 (5) Compliance with the precepts of the Financial Supervision authority provided for in subsections (1) and (3) of this section is also mandatory for the creditor or the credit intermediary or other person that organises the exercising of voting rights.

§ 35.  Consequences of unlawful acquisition of holding

 (1) As a result of a transaction by which a qualifying holding is acquired or increased, the person shall not acquire the voting rights determined by the shares and the votes represented by the shares shall not be included in the quorum of the general meeting if:
 1) the transaction is contrary to a precept issued by the Financial Supervision Authority;
 2) the Financial Supervision Authority has issued a precept specified in subsection 34 (3) of this Act, pursuant to which the acquisition or becoming controlled is deemed to be contrary to law;
 3) the Financial Supervision Authority has not been informed of the transaction pursuant to the procedure provided for in § 30 of this Act;
 4) the transaction is conducted after the expiry of the term specified in subsection 33 (1) of this Act or before the expiry of the time limit specified in § 32 of this Act or before the acquisition of a qualifying holding is permitted pursuant to this Act.

 (2) As a result of a transaction in the case of which any of the circumstances specified in subsection (1) of this section exist, no rights shall be created for a person that would turn a creditor or a credit intermediary into a company controlled by the person.

 (3) If, as a result of a transaction in the case of which any of the circumstances specified in subsection (1) of this section existed, but the rights representing the acquired or increased qualifying holding were included in the quorum of the general meeting and they affected the adoption of a resolution of the general meeting, the resolution of the general meeting shall be void. A court may declare such a resolution of a general meeting void on the basis of a petition of the Financial Supervision Authority, a shareholder or a manager of the company if the petition is submitted within three months of the adoption of the resolution of the general meeting.

 (4) In the case of the exercising of rights guaranteeing control which arise from a transaction whereby a creditor or a credit intermediary was to become a company controlled by the person and in respect of which any of the circumstances specified in subsection (1) of this section exist, a court may declare the exercising of such rights void on the basis of a petition of the Financial Supervision Authority, a shareholder or a manager of the company if the petition is submitted within three months of the exercising of the rights.

§ 36.  Giving notification of changes in qualifying holding

 (1) If a person intends to transfer shares to the extent that they lose a qualifying holding in a creditor or a credit intermediary or reduce their holding to below any of the limits specified in this Act or forego control over a creditor or a credit intermediary, the person is required to inform the Financial Supervision Authority immediately of their intention and to set out in the notice the number of shares the person owns, intends to transfer and will hold after the transaction.

 (2) The provisions of subsection (1) of this section also apply if, due to any other event or as a result of any other transaction, a person loses control over a creditor or a credit intermediary or a qualifying holding in a creditor or a credit intermediary or the holding of the person is reduced so that it falls below any of the limits specified in subsection 30 (1) of this Act. In such an event, the person is required to inform the Financial Supervision Authority immediately after becoming aware of the loss of a qualifying holding or control or the reduction of the holding.

 (3) Upon becoming aware of the transactions specified in subsections 30 (1) and (2) of this Act and subsections (1) and (2) of this section, a creditor or a credit intermediary is required to immediately inform the Financial Supervision Authority thereof.

 (4) A creditor or a credit intermediary shall, together with its annual report, submit to the Financial Supervision Authority information on persons that, as of the end of the financial year, have a qualifying holding in the creditor or the credit intermediary and shall set out the size of the holding owned by the person and the circumstances related thereto pursuant to §§ 28 and 30 of this Act and §§ 9 and 10 of the Securities Market Act.

Chapter 5 Management and Organisational Structure  

§ 37. Seat and head office of creditor and credit intermediary
[RT I, 20.04.2017, 1 - entry into force 15.01.2018]

 (1) The registered seat and the head office of a creditor or a credit intermediary that has been entered in the commercial register in Estonia and has obtained authorisation from the Financial Supervision Authority shall be in Estonia.

 (2) The partnership agreement or articles of association of a creditor or a credit intermediary shall determine that the registered seat and head office of the creditor or the credit intermediary are in Estonia.
[RT I, 20.04.2017, 1 - entry into force 15.01.2018]

§ 38.  Activities of creditor or credit intermediary

 (1) A creditor or a credit intermediary shall:
 1) comply with the requirements provided for by legislation and show in its activities due professionalism, honesty, precision and care in order to ensure the protection of the interests and rights of consumers;
 2) ensure the establishment and implementation of the internal rules specified in § 44 of this Act and necessary for its activities.

 (2) The managers of a creditor or a credit intermediary shall ensure that the organisational structure of the creditor or the credit intermediary is transparent, the areas of responsibility are clearly delineated and internal rules have been established which are sufficient and proportional taking into account the nature, extent and level of complexity of the activities of the creditor or the credit intermediary and that the knowledge, skills, experience and activities of the managers and members of staff comply with the provisions of legislation.

 (3) A creditor or a credit intermediary shall ensure that the members of staff or representatives of the creditor or the credit intermediary who participate in the process of the granting of credit, the intermediation of credit or the provision of advisory services have, at any given moment, the knowledge, skills and experience required for these activities.

 (4) Making the choices provided for by this Act in organising the activities of a creditor or a credit intermediary must not lead to a situation where the creditor or the credit intermediary fails to perform an obligation provided for by legislation, fails to take into account material circumstances when assessing the consumer’s creditworthiness or a consumer is not provided with information or a warning which may be of considerable weight in the development of a credit decision or entry into a credit agreement.

 (5) If, in accordance with the provisions of subsection 2 (2) of this Act, a credit intermediary intermediates to a consumer credit that is granted either in part or in full by a person that does not operate in its economic or professional activities, the credit intermediary shall meet the requirements provided for in §§ 47-53 of this Act.

§ 39.  Requirements for managers

 (1) Only persons who have the knowledge, skills, experience, education and professional qualifications necessary to manage a creditor or a credit intermediary and who have an impeccable business reputation may be elected or appointed as the manager of the creditor or the credit intermediary.

 (2) The business reputation of the person specified in subsection (1) of this section is not impeccable if, inter alia:
 1) an act or omission of the person has resulted in the bankruptcy of a creditor, credit intermediary, credit institution, investment firm or other person subject to financial supervision or revocation of the authorisation thereof on the initiative of a financial supervision authority;
 2) the person has committed a crime in the first degree;
 3) a court has imposed on the person an occupational ban in accordance with § 49 or a prohibition on engaging in enterprise in accordance with § 491 of the Penal Code, also if a prohibition on business prescribed in law or a court decision or a prohibition on working in a particular profession or position has been imposed on the person or the person has been penalised for the violation of such a prohibition;
 4) the person is not capable of organising the activities of a creditor or a credit intermediary in such a way that the interests of consumers are sufficiently protected;
 5) the person has submitted to the Financial Supervision Authority false information or failed to submit important information;
 6) the person has been penalised for an economic offence, official misconduct, offence against property or offence against public trust or the financing or supporting of an act of terrorism or activities aimed at the committing thereof, and the corresponding information concerning the person’s penalty has not been deleted from the criminal records database pursuant to the Criminal Records Database Act or an international sanction has been imposed on the person.

 (3) A person whose earlier activities have caused the bankruptcy or compulsory liquidation or revocation of the authorisation of a company, or to whom a prohibition on engaging in enterprise applies, or whose earlier activities as a manager of a company have shown that the person is not capable of organising the management of a company in such a way that the interests of the shareholders, members, obligees and consumers of the company are adequately protected, or whose earlier activities have shown that the person is not suitable to manage a company for other good reasons shall not be elected or appointed as the manager of a creditor or a credit intermediary or a member of the supervisory board or management board of its parent undertaking or a company belonging to the same consolidation group as the parent undertaking.

 (4) A person to whom or a company related to whom a precept has been issued repeatedly or upon whom other penalties have been imposed for the violation of the requirements for responsible lending, exceeding the cap on the annual percentage rate of charge provided for in § 4062 of the Law of Obligations Act or the violation of the limit on compensation for collection costs claimed from a consumer in accordance with § 1132 of the Law of Obligations Act shall not be appointed as the manager of a creditor or a credit intermediary.

 (5) The managers of a creditor or a credit intermediary are required to regularly review the rules and other rules of procedure established on the basis of this Act, assess their efficiency and implement appropriate measures for the elimination of the deficiencies.

§ 40.  Requirements for knowledge, skills and experience of members of staff and managers

 (1) The managers and members of staff of a creditor or a credit intermediary shall act with the prudence and diligence expected of them and in accordance with the requirements set for their positions, giving priority to the economic interests of the creditor or the credit intermediary and consumers over their own personal economic interests.

 (2) Taking into account the duties and liability related to the position or the place of employment, the managers and members of staff of a creditor or a credit intermediary shall have the knowledge, skills and experience necessary for the provision of the services and related to the following:
 1) knowledge of the credit agreements offered and services provided;
 2) the preparation of and entry into credit agreements, including assessment of the consumer’s creditworthiness, and the terms and conditions of performance of a credit agreement as well as the terms and conditions applicable to the offering of consumer credit;
 3) the terms and conditions of the intermediation of credit and the provision of advisory services;
 4) if, in connection with the granting of credit or the intermediation of credit, other services, in particular the appraisal of immovable property, are provided to a consumer, the terms and conditions of provision of the services;
 5) the requirements for the appraisal of immovable property and the terms and conditions of conducting transactions with immovable property if consumer credit relating to residential immovable property is granted or intermediated.
[RT I, 11.03.2016, 1 - entry into force 21.03.2016]

 (3) A creditor or a credit intermediary shall determine in the internal rules specified in § 44 of this Act the level of the knowledge, skills and experience of managers and members of staff necessary for the performance of duties in the positions or places of employment in the organisation of the creditor or the credit intermediary. The level of knowledge and competence shall be determined taking into account the qualifications and professional experience necessary for the performance of the duties related to the position or the place of employment.

 (4) For the purposes of this Act, a member of staff means a natural person who performs work for a creditor or a credit intermediary on the basis of an employment contract or another contract under the law of obligations and:
 1) whose duties include activities related to the granting of credit or the intermediation of credit, including being responsible for the assessment of the consumer’s creditworthiness as well as activities related to the provision of advisory services or other services related to the granting of credit or the intermediation of credit;
 2) who, in the course of the granting of credit or the intermediation of credit, the provision of advisory services or other services related to the granting of credit or the intermediation of credit, represents, in communicating with a consumer, the creditor or the credit intermediary or the credit agent;
 3) who manages or controls the persons specified in clause 1) or 2) of this section, but who is not a manager of the creditor or the credit intermediary.

 (5) Requirements for the professional knowledge, skills and experience of managers and members of staff of creditors or credit intermediaries may be established by a regulation of the minister responsible for the area.
[RT I, 19.03.2015, 4 – entry into force 21.03.2016]

§ 41.  Giving notification of managers and auditor

 (1) In order to elect or appoint a manager of a creditor or a credit intermediary, the written consent of the person shall be necessary. Along with the written consent, the person shall submit:
 1) information about themselves, which includes their given name and surname, personal identification code or, in the absence thereof, date and place of birth, residence, educational background, a complete list of places of employment and positions and, in the case of members of the management board, a description of their area of responsibility as well as the documents certifying their trustworthiness and compliance with the requirements of this Act;
 2) information on companies in which their holding exceeds 20 per cent. This information shall include the size of the share capital and a list of the areas of activity;
 3) confirmation that no circumstances exist in respect of the person that, according to this Act, preclude their management of a creditor or a credit intermediary.

 (2) A creditor or a credit intermediary shall submit the information and the confirmation specified in subsection (1) of this section to the Financial Supervision Authority.

 (3) Upon the election or appointment of an auditor, a creditor or a credit intermediary shall submit to the Financial Supervision Authority the name of the auditor together with the auditor’s confirmation that no circumstances exist with regard to the person which preclude their right to be an auditor of a creditor or a credit intermediary.

 (4) A creditor or a credit intermediary is required to inform the Financial Supervision Authority of the intention to elect or appoint managers and an auditor, and of their resignation or the initiation of their removal before the expiry of their term of office, at least 10 days before making the corresponding decision or immediately after receipt of the corresponding petition.

§ 42.  Removal of manager of creditor or credit intermediary

 (1) The Financial Supervision Authority has the right to issue a precept to demand the removal of a manager of a creditor or a credit intermediary or that they not be elected or appointed if:
 1) the person does not comply with the requirements established for managers in this Act;
 2) the person has submitted misleading or inaccurate information or falsified documents in connection with their election or appointment;
 3) the activities of the person in managing the creditor or the credit intermediary have shown that they are not capable of the sound and prudent management of the creditor or the credit intermediary or that they are not capable of organising the management of the creditor or the credit intermediary so that the interests of consumers and obligees are sufficiently protected.

 (2) A court may, at the request of the Financial Supervision Authority, appoint a new member to replace the removed manager of the creditor or the credit intermediary. The authority of a court-appointed member of the supervisory board shall continue until the appointment or election of a new manager by the general meeting.

§ 43.  Requirements for remuneration of members of staff

 (1) The basis and principles of determining the remuneration and other office-related benefits of members of the management board and of the staff of a creditor or a credit intermediary, including severance payments, pension benefits and other benefits (hereinafter principles of remuneration), shall:
 1) be clear and transparent and in compliance with prudent and efficient risk management principles and the long-term interests of the creditor or the credit intermediary and not encourage taking excessive risks;
 2) take into consideration the business strategy and values of the creditor or the credit intermediary in view of its economic performance and the legitimate interests of consumers.

 (2) The principles of remuneration and the implementation thereof shall be in proportion to the nature, extent and level of complexity of the activities of the creditor or the credit intermediary.

 (3) The principles of remuneration shall cover measures to avoid conflicts of interest, including the remuneration of the member of the management board or the staff responsible for the creditworthiness assessment of a consumer of a creditor or a credit intermediary not being allowed to depend solely on the number or proportion of credit applications approved or credit agreements entered into.

 (4) If a creditor or a credit intermediary provides advisory services, the principles of remuneration of members of its staff shall not restrict the possibility of a member of staff related to advisory services to operate in the interests of the consumer, and the remuneration of the member of staff shall not be based primarily on the number of credit agreements to be entered into or the volume of the action plan for the provision of the services.

 (5) In this Act, remuneration also means remuneration payable to a member of the management board of a creditor or a credit intermediary.

§ 44.  Internal rules of creditor or credit intermediary

 (1) A creditor or a credit intermediary shall establish and implement rules of procedure regulating the activities of the creditor or the credit intermediary and managers and members of staff thereof (hereinafter internal rules) which ensure compliance with the legislation regulating the activities of the creditor or the credit intermediary and with the resolutions of the managing bodies of the creditor or the credit intermediary. The internal rules of a creditor or a credit intermediary are approved by a resolution of the management board.

 (2) The internal rules shall ensure that the provision of services by the creditor or the credit intermediary is legitimate and in compliance with the diligence requirement, including the principle of responsible lending, which is to be followed in economic or professional activities in the field of credit. A creditor or a credit intermediary shall regularly assess the implementation of its internal rules and update the internal rules so that the protection of the interests and rights of consumers is ensured.

 (3) The internal rules shall determine, inter alia:
 1) the procedure for the communication of internal information and movement of internal documents, including the requirements for the submission and communication of information;
 2) the creditworthiness assessment methods specified in subsection 49 (1) of this Act and the procedure for the implementation thereof, including the procedure for the collection of information;
 3) the procedure for the processing of personal data;
 4) the procedure for the granting of credit to consumers as specified in subsection 49 (2) of this Act;
 5) the procedure for the appraisal of the property securing credit agreements;
 6) the procedure for the communication of pre-contractual information and warnings to consumers;
 7) the basis of and procedure for the calculation of the annual percentage rate of charge, including a representative example;
 8) in the case of a credit intermediary, a description of the process of intermediation of credit agreements and the procedure for entry thereinto;
 9) in the event of providing advisory services, the procedure for the provision of the advisory services;
 10) the duties or functions of members of staff, the requirements for the knowledge, skills and experience of members of staff, relationships of subordination, reporting chains, the procedure for the submission of reports and the delegation of rights, by providing the separation of functions upon the assessment of the consumer’s creditworthiness and the making of credit decisions, the appraisal of the property securing credit agreements, the assessment of risks and the recording of activities and services for accounting and reporting purposes;
 11) the procedure for maintaining databases and processing data;
 12) the procedure for the settlement of consumer complaints;
 13) the procedure for the functioning of the internal control system;
 14) the procedure for the management and prevention of conflicts of interest;
 15) the procedure for the outsourcing of the activities set out in § 46 of this Act;
 16) the internal rules of procedure for the imposition of international sanctions established on the basis of the International Sanctions Act and for the implementation of the Money Laundering and Terrorist Financing Prevention Act, and the internal control rules for the monitoring of compliance therewith.

§ 45.  Internal audit

 (1) A creditor or a credit intermediary shall implement sufficient internal control measures which cover all levels of management and operations of the creditor or the credit intermediary.

 (2) The supervisory board or, in the absence thereof, the general meeting of a creditor or a credit intermediary shall appoint an independent person (hereinafter internal auditor) who has the knowledge, skills, experience, education and professional qualifications necessary to perform the duties of an internal auditor and who has an impeccable business reputation. An internal auditor shall not perform other duties that lead or could lead to a conflict of interest.
[RT I, 11.03.2016, 1 - entry into force 21.03.2016]

 (3) The duty of an internal auditor is to monitor whether the activities of a creditor or a credit intermediary and its managers and members of staff comply with legislation, the precepts of the Financial Supervision Authority, the resolutions of managing bodies, the internal rules, the contracts entered into with the creditor or the credit intermediary and good practice.

 (4) A creditor or a credit intermediary shall ensure that the internal auditor has all of the working conditions and rights necessary to perform their duties, including the right to obtain explanations and information from the managers and members of staff of the creditor or the credit intermediary and the possibility to observe the elimination of any deficiencies detected and compliance with any proposals made.

 (5) An internal auditor is required to also communicate to the Financial Supervision Authority, immediately and in writing, any information concerning a creditor or a credit intermediary that becomes known to them and indicates a violation of law or damage to the interests of consumers in addition to the managers of the creditor or the credit intermediary.

§ 46.  Outsourcing of activities of creditor or credit intermediary

 (1) For the better performance of its duties, a creditor or a credit intermediary has the right to outsource activities related to the granting of credit or the intermediation of credit to third parties (hereinafter outsourcing of activities) if:
 1) the outsourcing of activities does not result in the delegation by managers of their liability or the outsourcing of activities does not damage the interests of consumers in any other manner;
 2) the outsourcing of activities does not hinder the activities of the creditor or the credit intermediary and the performance of its obligations at the necessary level;
 3) the person to whom the activities are outsourced has the necessary knowledge and skills and is able to perform the obligations;
 4) the relationship of the creditor or the credit intermediary with consumers and the obligations to consumers do not change due to the outsourcing of activities;
 5) the outsourcing of activities does not result in a situation where the creditor does not actually engage in the granting of credit or the credit intermediary does not actually engage in the intermediation of credit;
 6) the outsourcing of activities does not remove or modify any other conditions based on which the authorisation was granted to the creditor or the credit intermediary;
 7) other requirements provided for by this Act are met.

 (2) The granting of credit or the intermediation of credit and the fulfilment of claims related thereto may only be outsourced to a person holding authorisation for the granting of credit specified in § 3 or for the intermediation of credit specified in § 4 of this Act. The granting of credit or the intermediation of credit may also be outsourced to a foreign creditor or credit intermediary with regard to whose activities requirements which are at least equivalent to those prescribed for creditors or credit intermediaries by this Act apply and that have, in accordance with their authorisation, the right to grant or intermediate credit.

 (3) The activities of a creditor or a credit intermediary for which no requirements have been established in this Act or which are not related to the implementation of the principle of responsible lending provided for in the Law of Obligations Act, including the establishment and verification of identity of a client in accordance with the requirements provided for in the Money Laundering and Terrorist Financing Prevention Act, may be outsourced to a person not specified in subsection (2) of this section.

 (4) Activities shall not be outsourced in a manner which may hinder the conducting of internal control by a creditor or a credit intermediary or the exercising of supervision over a creditor or a credit intermediary at the necessary level. A creditor or a credit intermediary shall thoroughly assess every aspect of the need for the outsourcing of activities.

 (5) In the case of outsourcing of activities, a creditor or a credit intermediary shall remain fully responsible for the proper performance of the outsourced activities.

 (6) Upon the outsourcing of activities, a creditor or a credit intermediary shall assess whether the person to whom the activities are outsourced is competent and appropriate for the outsourced activities.

 (7) A creditor and a credit intermediary have the right to obtain from the person to whom they have outsourced their activities information on the outsourced activities and to provide the person with mandatory instructions.

 (8) A creditor or a credit intermediary shall establish the procedure for the outsourcing of activities via the internal rules.

 (9) A credit intermediary is required to inform a creditor of the activities outsourced to the credit intermediary and of the outsourcing of the activities of the credit intermediary.

 (10) A creditor or a credit intermediary shall inform the Financial Supervision Authority immediately of the outsourcing of activities.

 (11) If a creditor is a factor in accordance with subsection 2 (9) of this Act, the provisions of this section, with the exception of subsections (2) and (3), concerning the outsourcing of the activities of a creditor apply to the relationship of the creditor with a client in factoring and the entry into a factoring contract specified in § 256 of the Law of Obligations Act. If the granting of credit by a creditor is intermediated by an undertaking specified in subsection 2 (9) of this Act, the provisions of this section, with the exception of subsections (2) and (3), concerning the outsourcing of the activities of a creditor apply to the relationship between the creditor and the undertaking that intermediates the credit.

Chapter 6 Requirements for Activities  

§ 47.  Requirements for granting of credit and intermediation of credit and preservation of data

 (1) In addition to the provisions of this Act, a creditor or a credit intermediary shall, upon the granting of credit or the intermediation of credit to a consumer, avoid, in every respect, the use of unfair commercial practices and comply with the requirements for the provision to a consumer of sufficient explanations and information provided for in the Law of Obligations Act, the requirements for the assessment of the consumer’s creditworthiness and other requirements for responsible lending.

 (2) Upon the granting of credit or the intermediation of credit, a creditor or a credit intermediary is required to establish the identity of a consumer as well as their representative and verify the information submitted.

 (3) The relationships of a creditor or a credit intermediary with clients shall be regulated in agreements entered into in writing or in a format that can be reproduced in writing or in electronic form. A creditor or a credit intermediary is required to preserve data on the size of the financial obligations and the performance of the payment obligations of a consumer and to use the data to assess the consumer’s creditworthiness.
[RT I, 11.03.2016, 1 - entry into force 21.03.2016]

 (4) For the purposes of this Act, the assessment of the consumer’s creditworthiness means the activities specified in clauses 4034 (1) 1) and 2) of the Law of Obligations Act in the course of which a creditor or a credit intermediary assesses whether the consumer is able to perform their obligations under the agreed conditions.
[RT I, 11.03.2016, 1 - entry into force 21.03.2016]

 (5) A creditor or a credit intermediary shall preserve all of the data and documents specified in this Act and related to the issuing of credit and the servicing of credit on the basis of which a consumer is granted credit or provided with a service, including the data and documents that belong to a credit file, in an unaltered format and make them available to the Financial Supervision Authority for the entire period of the legal relationship with the consumer and for at least three years after the expiry of an agreement with the consumer.

 (6) The Financial Supervision Authority has the right to require that, following the termination of the authorisation granted to a creditor or a credit intermediary, the creditor or the credit intermediary preserve the data until the expiry of the period provided for in subsection (5) of this section.

§ 48.  Keeping of credit file

 (1) A creditor or a credit intermediary shall keep a credit file about the necessary data and documents collected for the purpose of assessing the consumer’s creditworthiness. A separate credit file shall be kept for each consumer.

 (2) For the purposes of this Act, a credit file means a set of agreements, certificates, decisions, analyses and other documents related to the granting and servicing of credit.

 (3) A creditor or a credit intermediary shall ensure the existence of the data and documents necessary for the analysis of the consumer’s creditworthiness throughout the credit period.

 (4) A credit file shall provide sufficient information to the person or the structural unit responsible for the granting of credit and to the internal auditor and auditor and the Financial Supervision Authority for the assessment of the consumer’s creditworthiness.

 (5) A credit file shall include at least the following information and the following documents about the granting, monitoring and assessing of credit:
 1) data on the consumer, including their name, personal identification code or, in the absence thereof, date and place of birth and residence;
 2) credit applications;
 3) decisions to grant credit or to refuse to grant credit;
 4) documents related to the application for credit and the performance of a credit agreement during the credit period;
 5) results of the analysis of the assessment of the consumer’s creditworthiness;
 6) credit and security agreements entered into with the consumer;
 7) correspondence conducted with the consumer with regard to the granting of credit or the performance of a credit agreement;
 8) documents on the verification of the data serving as a basis for the assessment of the consumer’s creditworthiness;
 9) in the case of a mortgage creditor or a mortgage credit intermediary, documents on the verification, insurance and appraisal of the immovable property standing as security, including the appraisal of the value of the security by the appraiser of immovable property.

 (6) The content and scope of the certificates and documents included in a credit file may differ depending on the credit agreement, the consumer and the size of the credit.

 (7) The information included in a credit file may be located in the information and document management system in a divided form, but the creditor or the credit intermediary shall ensure the availability thereof at any time.

§ 49.  Procedure for assessment of consumer’s creditworthiness

 (1) A creditor or a credit intermediary shall, in order to comply with the requirement for responsible lending, establish in its internal rules methods for the assessment of a consumer’s creditworthiness and for the verification of the data submitted, taking into account, when developing the respective methods, the following indicators related to the consumer as a minimum:
 1) financial situation and size of regular income;
 2) other proprietary obligations, including the size of regular financial obligations, and, if possible, the size of principal amounts and interest thereof, and other obligations;
 3) earlier performance of payment obligations, including financial obligations;
 4) other assessable regular household expenses as an aggregate or, in appropriate cases, as generally applicable rates;
 5) the impact of the performance of earlier payment obligations and the possible increase in the financial obligations arising from the consumer credit agreement;
 6) any other facts which are known to the creditor, which may be of significance in the assessment of the consumer’s creditworthiness and which may affect the proper performance of the obligations of the consumer;
 7) the terms and conditions of the consumer credit agreement to be entered into, including the size of the financial obligation to be assumed.

 (2) The internal rules of a creditor shall provide the following about the granting of credit:
 1) the ratio of the credit amount to the credit collateral and the ratio of the principal amount of the credit and the interest payment to the consumer’s income;
 2) the maximum credit term;
 3) the methods on the basis of which the consumer’s ability to perform the obligations arising from the credit agreement are to be analysed in the case of changes in interest.

 (3) Upon assessment of the consumer’s regular income specified in clause (1) 1) of this section, a creditor or a credit intermediary shall:
 1) take into account the consumer’s sources of income, including remuneration, pension, investment income, dividends, income from activities as a sole proprietor, income from business, rent, benefits, grants and maintenance support and the regularity of receipt of the consumer’s income depending on the form of the consumer’s employment contract or any other contract;
 2) use, as a basis, a sufficient period of time, taking into account the consumer’s sources of income, the regularity of receipt of the income and other aforementioned conditions;
 3) make reasonable efforts to verify the accuracy of all appropriate documents and other certificates serving as the basis for and of significance in the calculation of the size of the consumer’s regular income.

 (4) A creditor may issue to a consumer credit if it is convinced, as a result of analysing as an aggregate the data serving as a basis for the creditworthiness assessment, that the obligations arising from a credit agreement will be performed under the terms and conditions agreed on in the agreement.

 (5) If a credit intermediary has intermediated to a consumer a credit agreement offered by a creditor, the creditor may enter into the credit agreement on the basis of the creditworthiness assessment made by the credit intermediary if the credit intermediary submits to the creditor a proper assessment of the consumer’s creditworthiness.

 (6) A creditor or a credit intermediary is required to inform a consumer of possible risks upon taking credit.

 (7) Upon the assessment of the consumer’s creditworthiness, a mortgage creditor or a mortgage credit intermediary must not rely solely on the fact that the value of the immovable property standing as security exceeds the amount of the credit or on the assumption that the immovable property will increase in value, unless the purpose of the credit agreement is to construct or renovate immovable property.

 (8) Minimum requirements for the ratio of the credit amount to the credit collateral and the ratio of the principal amount of the credit and the interest payment to the consumer’s income may be established by a regulation of the minister responsible for the area. For the purposes of this Act, collateral means the property securing a credit agreement.

§ 50.  Information submitted by consumer and verification thereof

 (1) Taking into account the provisions of clause 4034 (1) 1) of the Law of Obligations Act and subsections (4) and (10) of the same section, a creditor or a credit intermediary obtains the information necessary for the assessment of the consumer’s creditworthiness from the consumer, appropriate internal sources and databases. Internal sources mean sources at the disposal of a creditor or a credit intermediary for obtaining information.
[RT I, 11.03.2016, 1 - entry into force 21.03.2016]

 (2) A credit intermediary is required to communicate to a creditor all of the information known about a consumer and collected in the course of pre-contractual negotiations and necessary for the assessment of the consumer’s creditworthiness.

 (3) A creditor or a credit intermediary shall make reasonable efforts to verify the information submitted by a consumer, taking into account the requirements provided for the collection of information in this Act and the Law of Obligations Act and relying, if possible, on the information independently available to it.

 (4) A creditor or a credit intermediary shall verify the information submitted by a consumer about their income and obligations, relying, if possible, on the statement of a credit institution submitted by the consumer if other collected information is not sufficient for the assessment of the consumer’s creditworthiness.

 (5) A member of staff and a manager of a creditor or a credit intermediary who, in connection with their duties of employment or duties of service, processes personal data is required, for the purposes provided for in this Act, to do so under the terms and conditions provided for in the Personal Data Protection Act and in accordance with the internal rules of the creditor or the credit intermediary.

 (6) A member of staff, a manager or a shareholder of a creditor or a credit intermediary who has access to the client’s personal data is required to maintain the secrecy of personal data that becomes known to them without a term, unless otherwise provided for in the Personal Data Protection Act.

Chapter 7 Requirements for Offering Consumer Credit Relating to Residential Immovable Property to Consumers  
[RT I, 11.03.2016, 1 - entry into force 21.03.2016]

§ 51.  Provision of advisory services

 (1) A mortgage creditor or a mortgage credit intermediary shall inform a consumer, in connection with the granting or intermediation of consumer credit relating to residential immovable property, whether advisory services will or can be provided to the consumer.
[RT I, 11.03.2016, 1 - entry into force 21.03.2016]

 (2) A creditor or a credit agent thereof shall, when providing advisory services, consider a sufficiently large number of credit agreements suitable to the consumer and offered by the creditor. A credit intermediary shall, when providing advisory services, consider credit agreements suitable to the consumer and available on the market. As a result of advisory services, the consumer is provided with personalised recommendations.

 (3) In the case of the recommendations specified in subsection (2) of this section which are based on the credit agreements of one creditor, the creditor or a credit agent thereof shall consider all of the credit agreements offered by the creditor and recommend to the consumer a suitable credit agreement or several suitable credit agreements from among these, taking into account the consumer’s needs and financial situation.

 (4) In the case of the recommendations specified in subsection (2) of this section which are based on credit agreements offered by several creditors, the credit intermediary shall consider the credit agreements and recommend to the consumer a suitable credit agreement or several suitable credit agreements, taking into account the consumer’s needs and financial situation.

 (5) A credit intermediary shall not be remunerated for advisory services by any creditor, unless otherwise provided for in this section. A credit intermediary may receive remuneration for advisory services from a creditor if it considers the suitability of different credit agreements available on the market and submits to the consumer information on all of the credit agreements suitable to the consumer and offered by creditors operating on the market.

 (6) A creditor or a credit intermediary shall provide the consumer, before the provision of advisory services or, where applicable, entry into a contract for the provision of advisory services, with the following pre-contractual information on a durable medium:
 1) whether the personalised recommendations will be based on credit agreements offered by one or several creditors;
 2) if advisory services involve a fee payable by the consumer for the advisory services, the size of the fee or, where the amount cannot be ascertained at the time of submission of the information, the method used for its calculation.

 (7) Advisory services shall comply with the following requirements:
 1) the knowledge, skills, experience and remuneration of the member of staff providing advisory services comply with the requirements provided for in §§ 40 and 43 of this Act;
 2) a creditor or a credit intermediary shall collect data about the consumer’s financial situation, their preferences and objectives so as to recommend to the consumer a suitable credit agreement, taking into account risks to the consumer’s situation for the entire term of the credit agreement;
 3) a creditor or a credit intermediary shall act, when providing personalised recommendations, in the interests of the consumer;
 4) personalised recommendations shall be suitable to the consumer, comply with their financial situation and the purposes of using the credit and be based on circumstances related to the person;
 5) a creditor or a credit intermediary gives the consumer a record on a durable medium of the recommendations provided.

 (8) A creditor or a credit intermediary must not encourage or promote failure to submit information necessary in order to provide personalised recommendations.

 (9) A creditor or a credit intermediary shall warn a consumer if, on the basis of the collected data, a credit agreement is not appropriate for the consumer.

 (10) A creditor or a credit intermediary shall warn a consumer of the consumer’s failure to submit information or of the submission of insufficient or false information as a result of which it is not possible for the creditor or the credit intermediary to determine whether the intended credit agreement is appropriate for the consumer.

 (11) A creditor or a credit intermediary shall not, in the course of providing advisory services, recommend to a consumer a credit agreement if, upon offering advisory services, the creditor or the credit intermediary does not obtain from the consumer the following data:
 1) the size of the consumer’s income;
 2) the size of the consumer’s financial obligations;
 3) the objective or purpose of using the credit.
[RT I, 19.03.2015, 4 - entry into force 21.03.2016]

§ 52.  Requirements for credit agreement with unfixed interest rate

  Upon entry into a consumer credit agreement with an unfixed interest rate relating to residential immovable property, a creditor or a credit intermediary shall ensure that:
[RT I, 11.03.2016, 1 - entry into force 21.03.2016]
 1) the indexes or interest rates used to calculate the interest are clear, applicable, objective and verifiable by the parties to the credit agreement and the Financial Supervision Authority;
 2) the compiler of the index used for the calculation of interest or the creditor shall maintain data from previous periods on the indexes or interest rates in accordance with the requirements provided for in this Act.
[RT I, 19.03.2015, 4 - entry into force 21.03.2016]

§ 53.  Appraisal of immovable property standing as security and preservation of information thereon

 (1) Upon offering consumer credit relating to residential immovable property to a consumer, a creditor shall establish the requirements for immovable property suitable as security and the terms and conditions for the establishment of a mortgage.
[RT I, 11.03.2016, 1 - entry into force 21.03.2016]

 (2) Appraisers of immovable property standing as security for a consumer credit agreement relating to residential immovable property shall have sufficient knowledge, experience and skills and be sufficiently independent from the process of deciding on the granting of credit so as to provide an objective and impartial assessment of the value of the immovable property. Immovable property may be appraised by a creditor or a credit intermediary or a third party.
[RT I, 11.03.2016, 1 - entry into force 21.03.2016]

 (3) The appraisal of immovable property shall be documented on a durable medium. A creditor or a credit intermediary shall preserve the documents of appraisal of immovable property in an unaltered format and make them available to the Financial Supervision Authority for at least three years after the expiry of an agreement with the consumer, unless the Financial Supervision Authority establishes another term or a longer term is provided for in law.
[RT I, 19.03.2015, 4 - entry into force 21.03.2016]

 (4) Requirements for the appraisal of immovable property standing as security for a consumer credit agreement relating to residential immovable property may be established by a regulation of the minister responsible for the area.
[RT I, 11.03.2016, 1 - entry into force 21.03.2016]

§ 531.  General information about consumer credit agreement relating to residential immovable property

 (1) A creditor and a credit agent shall make clear and comprehensible general information about a consumer credit agreement relating to residential immovable property available to the consumer at all times on a durable medium or in electronic form.

 (2) Such general information shall include at least the following:
 1) name and address of the creditor or the credit intermediary;
 2) the purposes for which the credit may be used;
 3) the forms of security, including, where applicable, the possibility for it to be provided in a different Member State;
 4) the possible duration of the credit agreement;
 5) types of available interest rates, indicating whether fixed or unfixed (or both), and a short description of the characteristics of a fixed and unfixed rate, including related implications for the consumer;
 6) information about the currency or currencies of a foreign country, including an explanation of the possible implications of entry into a credit agreement in the currency of a foreign country for the consumer if the creditor offers entry into an agreement in the currency of a foreign country;
 7) a representative example of the credit amount to be drawn down or the credit ceiling, the total cost of the credit to the consumer, the total amount of all payments to be made by the consumer to repay the credit and bear the total cost of the credit and the annual percentage rate of charge;
 8) further costs not included in the total cost of the credit to the consumer to be paid in connection with a consumer credit agreement;
 9) the range of options available for reimbursing the credit to the creditor, including the amount, number and frequency of regular repayment instalments;
 10) where applicable, a clear and concise statement that compliance with the terms and conditions of the consumer credit agreement does not guarantee repayment of the credit drawn down under the consumer credit agreement;
 11) a description of the conditions directly relating to early repayment;
 12) information about whether an appraisal of the immovable is necessary and, where applicable, who is responsible for ensuring that the appraisal is carried out, and whether any related costs arise for the consumer;
 13) information about the obligation to enter into an ancillary agreement if, in order to obtain the credit or obtain it on the terms and conditions offered, it is necessary to enter into an ancillary agreement and, where applicable, a clarification that the ancillary agreement may also be entered into with a person other than the creditor;
 14) a general warning concerning the possible consequences of non-compliance with the commitments linked to the consumer credit agreement.
[RT I, 11.03.2016, 1 - entry into force 21.03.2016]

Chapter 8 Requirements for Capital and Safekeeping of Assets of Creditor or Credit Intermediary  

§ 54.  Share capital of creditor or credit intermediary

 (1) The share capital of a creditor or a credit intermediary that is a company must have been paid up in full.

 (2) The share capital of a creditor shall be at least 50,000 euros.

§ 55.  Safekeeping of assets and indemnity insurance of credit intermediary

 (1) A credit intermediary that also disburses credit or to whose account the repayments of consumers are credited is required to deposit the amounts paid by the creditor and the consumer in separate bank accounts.

 (2) A credit intermediary shall not use the resources in the bank accounts specified in subsection (1) of this section in its economic activities, they are not included in its bankruptcy estate and the claims of obligees cannot be satisfied on the account of such resources.

 (3) The payments made to a credit intermediary by a consumer shall be deemed paid to a creditor regardless of whether the intermediary has transferred these to the creditor or not. If a creditor disburses credit via a credit intermediary, the credit shall be deemed issued when the consumer has received the money.

 (4) In order to ensure compensation for damage caused by professional negligence, a mortgage credit intermediary shall enter into a compulsory indemnity insurance contract under the following terms and conditions:
 1) the insured event involves causing direct proprietary damage to a consumer under a credit agreement to be intermediated by professional negligence by the mortgage credit intermediary or their representative;
 2) the minimum monetary amount of the sum insured is in compliance with the provisions of Commission Delegated Regulation (EU) No 1125/2014 supplementing Directive 2014/17/EU of the European Parliament and of the Council with regard to regulatory technical standards on the minimum monetary amount of the professional indemnity insurance or comparable guarantee to be held by credit intermediaries (OJ L 305, 24.10.2014, p. 1-2);
 3) the insurance cover is valid within the European Economic Area;
 4) the insurance cover applies to damage which is caused by an event or act which took place during the period of insurance or the claim for which is filed during the period of insurance if an insurance contract covers the proprietary liability of the mortgage credit intermediary until the expiry of the limitation period of a claim arising from the contract.
[RT I, 11.03.2016, 1 - entry into force 21.03.2016]

 (5) An indemnity insurance contract entered into on the basis of this Act need not cover damage that:
 1) occurs due to intentional violation of obligations of a mortgage credit intermediary;
 2) is usually precluded pursuant to the policy conditions of insurance undertakings entering into indemnity insurance contracts of a mortgage credit intermediary based on international insurance and reinsurance practice.
[RT I, 11.03.2016, 1 - entry into force 21.03.2016]

 (6) In order to ensure compensation for damage caused by professional negligence, a mortgage credit intermediary may, instead of an indemnity insurance contract, enter into a guarantee contract with an insurance undertaking or a credit or financial institution and the guarantee contract shall be equivalent to the provisions of subsection (4) of this section.
[RT I, 11.03.2016, 1 - entry into force 21.03.2016]

 (7) A credit agent in respect of whom a mortgage creditor has provided confirmation that it is responsible for the intermediation activities of the credit agent shall not have the obligation to enter into an indemnity insurance contract.
[RT I, 11.03.2016, 1 - entry into force 21.03.2016]

Chapter 9 Accounting and Reporting  

§ 56.  Organisation of accounting

 (1) Accounting and reporting shall be organised in accordance with the provisions of this Act, the Accounting Act, the articles of association and accounting policies and procedures of the creditor or the credit intermediary and other legislation.

 (2) Accounting shall provide truthful information relating to the financial situation and economic activities of the creditor or the credit intermediary.

 (3) A creditor or a credit intermediary that is a company shall submit to the Financial Supervision Authority the annual report, a copy of the sworn auditor’s report, the proposal for and the resolution on the distribution of profits or the covering of losses and an extract from the minutes of the general meeting concerning the approval of or refusal to approve the annual report within two weeks of the general meeting of shareholders.

 (4) A credit intermediary or an Estonian branch of a foreign credit intermediary undertakes to recognise in the annual accounts the total amount of the consumption credit intermediated to consumers.
[RT I, 11.03.2016, 1 - entry into force 21.03.2016]

§ 57.  Reports and their submission

 (1) A creditor or a credit intermediary shall prepare reports and submit them to the Financial Supervision Authority pursuant to the procedure provided for in this Act and legislation issued on the basis thereof.

 (2) The period for regular reports to be submitted to the Financial Supervision Authority for supervision purposes is one quarter and the reports shall be submitted to the Financial Supervision Authority within one month of the end of the reporting period. If the last date of submission of the report falls on a day off, the regular report shall be submitted no later than on the first working day following the day off.

 (3) Based on the reports submitted to the Financial Supervision Authority for supervision purposes, a creditor or a credit intermediary may submit information to the Ministry of Finance for the performance of duties provided for by the Government of the Republic Act, and to Eesti Pank for the performance of duties provided by law.

 (4) In addition to the provisions of this section, the Financial Supervision Authority has the right to request specific or regular reports and the information necessary for the exercising of supervision to the extent provided for by this Act.

 (5) The formats, methods of preparation and procedure for submission of the reports of a creditor or a credit intermediary, a branch of a foreign creditor or credit intermediary and a creditor or a credit intermediary providing services cross-border in Estonia to be submitted to the Financial Supervision Authority shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

§ 58.  Verification of reports submitted for supervision purposes and elimination of deficiencies

 (1) The Financial Supervision Authority shall verify the compliance with requirements of the reports submitted for supervision purposes as soon as possible after receipt of the reports.

 (2) If the Financial Supervision Authority discovers deficiencies in a report submitted for supervision purposes, it shall inform the person who submitted the report thereof.

 (3) In the case provided for in subsection (2) of this section, the person who submitted the report for supervision purposes is required to eliminate the deficiencies and submit to the Financial Supervision Authority an adjusted report. The adjusted report shall also be submitted to the Financial Supervision Authority if the person who submitted the report discovers an error in information submitted earlier.

 (4) The person who submitted the report for supervision purposes is required to preserve the documents forming the source of the initial information used in the preparation of the report for at least five years.

§ 59.  Audit

  Annual accounts of creditors shall be audited.

§ 60.  Notification obligation of auditor

 (1) An auditor is required to inform the Financial Supervision Authority immediately in writing of any circumstances that have become known to them in the course of conducting an audit of a creditor or a credit intermediary and which result or may result in:
 1) material violation of the requirements of the legislation regulating the activities of the creditor or the credit intermediary;
 2) the risk of interruption to further activities of the creditor or the credit intermediary;
 3) an adverse opinion or qualified sworn auditor’s report concerning the annual accounts;
 4) a situation, or the risk of a situation arising, due to which the creditor or the credit intermediary is unable to perform its obligations;
 5) significant proprietary damage to the creditor or the credit intermediary or to a consumer arising from an act by a manager or a member of staff of the creditor or the credit intermediary.

 (2) Communication of information to the Financial Supervision Authority in accordance with subsection (1) of this section shall not violate the confidentiality requirement which is imposed on the auditor by legislation or a contract.

Chapter 10 Transformation, Merger and Division  

§ 61. Transformation

  The transformation of a creditor or a credit intermediary is only permitted from a private limited company into a public limited company.
[RT I, 26.06.2017, 1 - entry into force 06.07.2017]

§ 62.  Merger

 (1) The merger of a creditor or a credit intermediary shall be performed pursuant to the procedure provided for in the Commercial Code, unless otherwise provided for by this Act.

 (2) If a creditor or a credit intermediary is an acquiring company and it continues its activities as a creditor or a credit intermediary, it shall, immediately following the entry of its merger in the commercial register, inform the Financial Supervision Authority and submit information about the changed information in accordance with the provisions of § 94 of this Act.

 (3) Upon the merger of a creditor or a credit intermediary, in accordance with subsection 391 (1) of the Commercial Code, with another company or, in accordance with subsection (2) of the same section, by founding a new company, the authorisation of the creditor or the credit intermediary shall not be transferred.

 (4) If a creditor or a credit intermediary merges by founding a new company or with another acquiring company that has no authorisation to operate as a creditor or a credit intermediary, the creditor or the credit intermediary to be founded as a result of the merger or the acquiring company shall, in order to operate as a creditor or a credit intermediary, apply for authorisation in accordance with the provisions of §§ 10-12 of this Act before the entry of the merger in the commercial register.

§ 63.  Division

 (1) The division of a creditor or a credit intermediary shall be performed pursuant to the procedure provided for in the Commercial Code, unless otherwise provided for by this Act.

 (2) In the case of a division of a creditor or a credit intermediary by separation in accordance with subsection 434 (4) of the Commercial Code, no authorisation shall be transferred to the separating company. If, upon division by separation, the creditor or the credit intermediary being divided continues its activities as a creditor or a credit intermediary, it shall, immediately following the entry of its division in the commercial register, inform the Financial Supervision Authority and submit information about the changed information in accordance with the provisions of § 94 of this Act.

 (3) In the case of the dividing of a creditor or a credit intermediary by division in accordance with subsection 434 (2) of the Commercial Code, no authorisation of the creditor or the credit intermediary shall be transferred and the authorisation of the creditor or the credit intermediary shall terminate.

 (4) Upon the transfer of the assets of a creditor or a credit intermediary to a recipient company other than a creditor or a credit intermediary in the case of division, the recipient company shall, in order to operate as a creditor or a credit intermediary, apply for authorisation in accordance with the provisions of §§ 10-12 of this Act before the entry of the division in the commercial register.

Chapter 11 Dissolution of Creditor or Credit Intermediary  

§ 64.  Dissolution

 (1) The dissolution of a creditor or a credit intermediary shall be performed pursuant to the procedure provided for in the Commercial Code, unless otherwise provided for by this Act.

 (2) The dissolution of a creditor or a credit intermediary may only be performed with the permission of the Financial Supervision Authority.

 (3) In order to obtain permission for the dissolution of a creditor or a credit intermediary, the creditor or the credit intermediary shall submit to the Financial Supervision Authority a petition to which the following information and documents are appended:
 1) the resolution of the general meeting of the creditor or the credit intermediary concerning the dissolution and the application for permission therefor;
 2) the assessment of the creditor or the credit intermediary concerning the effect of the dissolution thereof on the interests of its clients;
 3) a regular report of the creditor or the credit intermediary about the period from the submission of the most recent regular report to the making of the resolution specified in clause 1) of this subsection.

 (4) The provisions of § 14 of this Act apply to the processing of an application for permission for the dissolution of a creditor or a credit intermediary, verification of the submitted information and verification of whether the dissolution of the creditor or the credit intermediary is in the interests of its clients.

 (5) The decision to grant or to refuse to grant permission for the dissolution of a creditor or a credit intermediary shall be made by the Financial Supervision Authority within one month of the submission of all of the necessary documents and information, but no later than within two months of receipt of a respective petition.

 (6) The Financial Supervision Authority may refuse to grant permission for the dissolution of a creditor or a credit intermediary if the dissolution of the creditor or the credit intermediary is contrary to the interests of its clients.

 (7) The Financial Supervision Authority shall immediately inform a creditor or a credit intermediary of a decision to grant or to refuse to grant permission for the dissolution of the creditor or the credit intermediary.

§ 65.  Bankruptcy

 (1) A bankruptcy petition against a creditor or a credit intermediary may be submitted by the Financial Supervision Authority.

 (2) An operating creditor or credit intermediary as a debtor shall immediately inform the Financial Supervision Authority of the submission of a bankruptcy petition against itself or by an obligee against the creditor or the credit intermediary.

Chapter 12 Activities of Creditor or Credit Intermediary in Foreign State and Activities of Foreign Creditor or Credit Intermediary in Estonia  

§ 66.  Activities of creditor or credit intermediary in foreign state

 (1) A creditor or a credit intermediary founded and holding authorisation in Estonia may provide the service specified in § 3 or 4 of this Act in a foreign state by founding branches for this purpose or providing the service cross-border.

 (2) The provisions of §§ 71 and 72 of this Act apply to the intermediation of credit and the provision of advisory services by mortgage credit intermediaries in another EEA country. A mortgage credit intermediary may provide other services in an EEA country in accordance with the provisions of the legislation of the EEA country.

 (3) The provisions of §§ 67-70 of this Act apply to the provision of services by Estonian creditors or credit intermediaries, other than mortgage credit intermediaries, in an EEA country and by Estonian creditors or credit intermediaries in a foreign state not specified in subsection (2) of this section (hereinafter third country, and a third country and an EEA country together foreign state). Upon the provision of services in a foreign state, a creditor and a credit intermediary shall comply with the requirements provided for in this Act, legislation issued on the basis thereof and the legislation of the foreign state.

 (4) The provision of services cross-border means the provision of a service of a creditor or a credit intermediary in a state in which the creditor or the credit intermediary or its branch is not registered.

 (5) If a creditor wishes to use a foreign credit agent, the use of the credit agent is deemed equal to the provision of a service cross-border and the provisions of this Chapter regulating the provision of a service cross-border apply to it.
[RT I, 19.03.2015, 4 - entry into force 21.03.2016]

§ 67.  Branch of creditor or credit intermediary in foreign state

 (1) A creditor or a credit intermediary that wishes to found a branch in a foreign state shall apply to the Financial Supervision Authority for a respective permit (hereinafter in this Chapter permit for the foundation of a branch).

 (2) In order to apply for a permit for the foundation of a branch, a creditor or a credit intermediary shall submit to the Financial Supervision Authority a written application and the following information and documents (hereinafter in this Chapter the application, information and documents together application):
 1) the name of the foreign state in which the branch is to be founded;
 2) the address of the seat of the branch in the foreign state;
 3) a business plan for the activities of the branch in the foreign state which complies with the requirements provided for in § 13 of this Act;
 4) the information specified in clause 12 (1) 3) of this Act concerning the managers of the branch.

 (3) The application shall be submitted in Estonian. At the request of the Financial Supervision Authority, the information and documents shall be submitted with a translation made by a sworn translator or notarially certified in the official language or one of the official languages of the foreign state in which the creditor or the credit intermediary wishes to found a branch.
[RT I, 19.03.2015, 4 - entry into force 21.03.2016]

§ 68.  Processing of application for permit for foundation of branch and decision to grant permit

 (1) The provisions of § 14 of this Act apply to the processing of applications for a permit for the foundation of a branch and verification of the submitted information, the financial situation, organisational structure and technical systems of the applicant and the existence of sufficient resources for the foundation of a branch.

 (2) The Financial Supervision Authority shall make a decision to grant or to refuse to grant a permit for the foundation of a branch within two months of receipt of all of the necessary information and documents, but no later than within three months of receipt of the respective application.

 (3) The Financial Supervision Authority shall immediately inform a creditor or a credit intermediary of a decision to grant or to refuse to grant a permit for the foundation of a branch.
[RT I, 19.03.2015, 4 - entry into force 21.03.2016]

§ 69.  Basis for refusal to grant permit for foundation of branch

  The Financial Supervision Authority may refuse to grant a permit for the foundation of a branch if:
 1) the managers of the branch do not meet the requirements established for managers of creditors or credit intermediaries in this Act;
 2) the information or documents submitted upon applying for a permit for the foundation of a branch do not meet the requirements provided for in this Act or legislation established on the basis thereof, or are incorrect, misleading or incomplete;
 3) the organisational structure of the creditor or the credit intermediary and the resources of the creditor or the credit intermediary are insufficient for the provision of the services specified in the business plan in a foreign state;
 4) the foundation of the branch in a foreign state or the implementation of the business plan submitted by the creditor or the credit intermediary may adversely affect the reliability of the activities of the creditor or the credit intermediary in Estonia or in a foreign state;
 5) the financial supervision authority of a foreign state has no legal basis or possibilities for cooperation with the Financial Supervision Authority due to which the Financial Supervision Authority cannot exercise adequate supervision over the branch founded in the foreign state.
[RT I, 19.03.2015, 4 - entry into force 21.03.2016]

§ 70.  Revocation of permit for foundation of branch

 (1) The Financial Supervision Authority may revoke a permit for the foundation of a branch in a foreign state if:
 1) the creditor or the credit intermediary has submitted false information upon applying for the permit for the foundation of a branch which was of significant importance in the decision to grant the permit, and also in other cases where false information is submitted to the Financial Supervision Authority by or for the creditor or the credit intermediary;
 2) the creditor or the credit intermediary has significantly violated the requirements of legislation of the relevant foreign state;
 3) the creditor or the credit intermediary or its branch does not comply with the requirements in force with regard to obtaining a permit for the foundation of a branch;
 4) the creditor or the credit intermediary fails to submit to the Financial Supervision Authority reports on its branch as required;
 5) the manager of the creditor or the credit intermediary or its branch has been penalised for an economic offence, official misconduct, offence against property or offence against public trust or the financing or supporting of an act of terrorism or activities aimed at the committing thereof, and the corresponding information concerning the person’s penalty has not been deleted from the criminal records database pursuant to the Criminal Records Database Act or an international sanction has been imposed on the manager of the creditor or the credit intermediary or its branch;
 6) the creditor or the credit intermediary has failed to implement a precept of the Financial Supervision Authority within the term or to the extent prescribed;
 7) the authorisation of the creditor or the credit intermediary has been revoked;
 8) the circumstances provided for in § 69 of this Act become evident.

 (2) The Financial Supervision Authority shall immediately inform the creditor or the credit intermediary and the financial supervision authority of a foreign state of a decision to revoke a permit for the foundation of a branch.

 (3) After becoming aware of the revocation of a permit for the foundation of a branch, the creditor or the credit intermediary shall terminate the provision of its services through the branch founded in the foreign state by the due date determined by the Financial Supervision Authority.
[RT I, 19.03.2015, 4 - entry into force 21.03.2016]

§ 71.  Branch of mortgage credit intermediary in EEA country

 (1) A mortgage credit intermediary that wishes to found a branch in another EEA country shall inform the Financial Supervision Authority of its intention and submit to the Financial Supervision Authority the following information and documents:
 1) the name of the EEA country in which the branch is to be founded;
 2) the address of the seat of the branch in the EEA country;
 3) the names of the managers of the branch;
 4) a description of the services intended to be provided at the branch;
 5) information on the creditor to whom the mortgage credit intermediary is tied and on whether the creditor is fully and unconditionally responsible for the activities of the mortgage credit intermediary in the EEA country.

 (2) The information and documents specified in subsection (1) of this section shall be submitted in Estonian. At the request of the Financial Supervision Authority, the information and documents shall be submitted with a translation made by a sworn translator or notarially certified in the official language or one of the official languages of the EEA country in which the mortgage credit intermediary wishes to found a branch.

 (3) On the basis provided for in subsection (5) of this section, the Financial Supervision Authority shall make a decision to forward or to refuse to forward the information and documents specified in subsection (1) of this section to the financial supervision authority of the EEA country within one month of receipt of all of the required information and documents. The Financial Supervision Authority shall immediately inform the mortgage credit intermediary of a decision to forward or to refuse to forward the information and documents.

 (4) The Financial Supervision Authority may refuse to review the information and documents specified in subsection (1) of this section if:
 1) the information or documents submitted for forwarding do not meet the requirements provided for in this Act or are incomplete;
 2) the information or documents required by the Financial Supervision Authority are not submitted within the prescribed term.

 (5) The Financial Supervision Authority may make a decision to refuse to forward the information and documents specified in subsection (1) of this section if:
 1) the financial situation, organisational structure or other possibilities of the mortgage credit intermediary are insufficient for the provision of the intended services specified in the application in an EEA country;
 2) the foundation of the branch or the provision of the intended services specified in the application may damage the interests of consumers or the financial situation of the mortgage credit intermediary or adversely affect the reliability of its activities;
 3) the information or documents submitted for forwarding are incorrect, misleading or incomplete.

 (6) A mortgage credit intermediary may found a branch in an EEA country in accordance with the provisions of the legislation of the EEA country.

 (7) A mortgage credit intermediary shall inform the Financial Supervision Authority of changes to the information or documents specified in subsection (1) of this section, where possible, at least one month before the entry into force of the changes or immediately after the entry into force of the changes. The Financial Supervision Authority shall also inform the financial supervision authority of the corresponding EEA country of the changes.

 (8) The Financial Supervision Authority may prohibit, with a precept, the operating of a mortgage credit intermediary through a branch founded in another EEA country if:
 1) the basis provided for in subsection (5) of this section for refusal to forward information and documents exists;
 2) the financial supervision authority of the EEA country has informed the Financial Supervision Authority that the mortgage credit intermediary has committed a violation of the requirements provided for in the legislation of the EEA country or set by the financial supervision authority of the EEA country.

 (9) The Financial Supervision Authority shall immediately deliver the precept specified in subsection (8) of this section to the mortgage credit intermediary. The mortgage credit intermediary is required to terminate the provision of its services in the EEA country by the due date determined by the Financial Supervision Authority.
[RT I, 19.03.2015, 4 - entry into force 21.03.2016]

§ 72.  Provision of services cross-border

 (1) A creditor or a credit intermediary that intends to provide services cross-border in a foreign state shall inform the Financial Supervision Authority thereof and submit to the Financial Supervision Authority the following information and documents:
 1) the name of the state in which it intends to provide services cross-border;
 2) a description of the services intended to be provided cross-border;
 3) information on the creditors to whom the credit intermediary is tied and on whether the creditor is fully and unconditionally responsible for the activities of the credit intermediary in the foreign state.

 (2) The information and documents specified in subsection (1) of this section shall be submitted in Estonian.

 (3) If a mortgage credit intermediary intends to provide services cross-border in an EEA country, it shall submit, at the request of the Financial Supervision Authority, the information and documents together with a translation made by a sworn translator or notarially certified in the official language or one of the official languages of the EEA country in which the mortgage credit intermediary wishes to provide services cross-border.

 (4) On the basis provided for in subsection (6) of this section, the Financial Supervision Authority shall make a decision to forward or to refuse to forward the information and documents of a mortgage credit intermediary as specified in subsection (1) of this section to the financial supervision authority of the EEA country within one month of receipt of all of the required information and documents. The Financial Supervision Authority shall immediately inform the mortgage credit intermediary of a decision to forward or to refuse to forward the information and documents.

 (5) The Financial Supervision Authority may refuse to review the information and documents specified in subsection (1) of this section if:
 1) they do not meet the requirements provided for in this Act or are incomplete;
 2) the information or documents required by the Financial Supervision Authority are not submitted within the prescribed term.

 (6) The Financial Supervision Authority may make a decision to refuse to forward the information and documents specified in subsection (1) of this section to a financial supervision authority of an EEA country if:
 1) the information or documents submitted do not meet the requirements provided for in this Act or they are incorrect, misleading or incomplete;
 2) the financial situation, organisational structure or other possibilities of the mortgage credit intermediary are insufficient for the provision of services cross-border in the EEA country;
 3) the provision of services cross-border may damage the interests of consumers or its financial situation or adversely affect the reliability of its activities.

 (7) A creditor or a credit intermediary may commence the provision of services cross-border pursuant to the provisions of the legislation of the foreign state. A mortgage credit intermediary may commence the provision of services cross-border in an EEA country within one month of receipt of the notice specified in subsection (4) of this section from the Financial Supervision Authority.

 (8) A creditor or a credit intermediary shall inform the Financial Supervision Authority of changes to the information or documents specified in subsection (1) of this section, where possible, at least one month before the entry into force of the changes or immediately after the entry into force of the changes. If a mortgage credit intermediary provides services cross-border in an EEA country, the Financial Supervision Authority shall inform the financial supervision authority of the EEA country of the changes.

 (9) The Financial Supervision Authority may prohibit, with a precept, the provision of services cross-border by a creditor or a credit intermediary if:
 1) the information or documents submitted do not meet the requirements provided for in this Act or they are incorrect, misleading or incomplete;
 2) the financial situation, organisational structure or other possibilities of the creditor or the credit intermediary are insufficient for the provision of services cross-border in the EEA country;
 3) the provision of services cross-border may damage the interests of consumers or the financial situation of the creditor or the credit intermediary or adversely affect the reliability of its activities;
 4) the financial supervision authority of a foreign state has informed the Financial Supervision Authority that the creditor or the credit intermediary has committed a violation of the requirements provided for in the legislation of the foreign state or set by the financial supervision authority of the foreign state.

 (10) The Financial Supervision Authority shall immediately deliver the precept specified in subsection (9) of this section to the creditor or the credit intermediary. The creditor or the credit intermediary is required to terminate the provision of services cross-border by the due date determined by the Financial Supervision Authority.
[RT I, 19.03.2015, 4 - entry into force 21.03.2016]

§ 73.  Activities of foreign creditor or credit intermediary in Estonia

 (1) A person that, in accordance with the legislation of the home state, may grant credit or intermediate credit or provide advisory services, may provide the same services in Estonia on the basis of authorisation issued in the home state by a competent supervision authority by founding for this purpose branches or providing services cross-border in Estonia, unless otherwise provided for in this Act. For the purposes of this Act, home state means the state in which the person is founded.

 (2) A person specified in subsection (1) of this section that is founded in another EEA country and complies with the requirements established for mortgage credit intermediaries by Directive 2014/17/EU of the European Parliament and of the Council on credit agreements for consumers relating to residential immovable property and amending Directives 2008/48/EC and 2013/36/EU and Regulation (EU) No 1093/2010 (OJ L 60, 28.2.2014, p. 34-85) and that, in accordance with the legislation of the EEA country, may intermediate consumer credit relating to residential immovable property or provide advisory services (hereinafter mortgage credit intermediary of an EEA country) may provide the same services in Estonia on the basis of authorisation issued in the home state by founding for this purpose branches or providing services cross-border in Estonia. The provisions of §§ 77 and 78 of this Act apply to the provision of such services.
[RT I, 11.03.2016, 1 - entry into force 21.03.2016]

 (3) If a foreign creditor wishes to use a credit agent operating in Estonia, the use of the credit agent is deemed equal to the provision of services cross-border and the provisions of this Chapter regulating the provision of services cross-border apply to it.

 (4) Upon the provision of services in Estonia, a foreign creditor or credit intermediary shall comply with the requirements established for its activities by and on the basis of this Act and other requirements for operating in Estonia as provided for by the legislation of Estonia.

 (5) The provisions of subsection (2) of this section do not apply to:
 1) mortgage credit intermediaries of an EEA country that intermediate credit agreements offered by creditors other than credit institutions for the purposes of Directive 2013/36/EU of the European Parliament and of the Council on access to the activity of credit institutions and the prudential supervision of credit institutions and investment firms, amending Directive 2002/87/EC and repealing Directives 2006/48/EC and 2006/49/EC (OJ L 176, 27.6.2013, p. 338-436) and that do not have a permit for the foundation of a branch or the provision of services cross-border in Estonia;
 2) credit intermediaries tied to only one mortgage credit intermediary of an EEA country.
[RT I, 19.03.2015, 4 - entry into force 21.03.2016]

§ 74.  Branch of foreign creditor or credit intermediary in Estonia and provision of services cross-border in Estonia

 (1) In order to found a branch or provide services cross-border in Estonia, a foreign creditor or credit intermediary is required to apply to the Financial Supervision Authority for a permit (hereinafter in this section and in §§ 75 and 76 permit).

 (2) Upon applying for a permit, a written application and the following information and documents shall be submitted to the Financial Supervision Authority:
 1) the name and address of the creditor or the credit intermediary;
 2) the information provided for in clause 12 (1) 3) of this Act on the managers of the creditor or the credit intermediary and on the managers of the branch;
 3) the information and documents provided for in § 31 of this Act relating to shareholders who have qualifying holdings in the creditor or the credit intermediary;
 4) the scope of the authorisation issued to the creditor or the credit intermediary and information concerning the agency that issued the authorisation;
 5) in the case of the foundation of a branch, the business name and address thereof;
 6) in the case of the foundation of a branch, the information and documents specified in clauses 386 (2) 1), 3), 4) and 5) of the Commercial Code;
 7) the last two annual reports if they exist;
 8) a business plan which meets the requirements provided for in § 13 of this Act and sets out all of the services to be provided by the creditor or the credit intermediary in Estonia;
 9) the name, registry or personal identification code or, in the absence thereof, date and place of birth, and address of the credit agent if the agent exists.

 (3) In addition to the information specified in subsection (2) of this section, a foreign creditor or credit intermediary shall submit to the Financial Supervision Authority the following:
 1) the consent of the financial supervision authority of the home state to the founding of a branch in Estonia or to the provision of services cross-border in Estonia;
 2) the confirmation of the financial supervision authority of the home state to the effect that the creditor or the credit intermediary holds valid authorisation in its home state and that it pursues its activities in the correct manner and in accordance with good practice;
 3) the information of the financial supervision authority of the home state on the financial situation of the creditor or the credit intermediary, including a description of the consumer protection scheme applied with regard to the clients of the creditor or the credit intermediary in the home state.

 (4) Information and documents specified in this section which are in a foreign language shall be submitted with a translation in Estonian made by a sworn translator or notarially certified. With the consent of the Financial Supervision Authority, the aforementioned information and documents may also be submitted in another language.
[RT I, 19.03.2015, 4 - entry into force 21.03.2016]

§ 75.  Processing of application for permit and revocation of permit

 (1) The provisions of §§ 14-16, 18 and 19 of this Act apply to the processing of applications for a permit and verification of information and to the granting and revocation of permits, unless otherwise provided for in this section.

 (2) In addition to the basis provided for in § 16 of this Act, the Financial Supervision Authority may refuse to grant a permit if:
 1) the legislation of the home state of the creditor or the credit intermediary does not require the exercising of adequate supervision or the Financial Supervision Authority has reason to believe that the financial supervision authority of the foreign state does not ensure adequate supervision over the applicant;
 2) the financial supervision authority of the foreign state has no legal basis, possibilities or readiness for sufficient and efficient cooperation with the Financial Supervision Authority;
 3) the Financial Supervision Authority has reason to believe that it is not possible to verify or ensure compliance by the applicant to the extent necessary with the requirements provided for by this Act or other legislation;
 4) the organisational structure of the foreign creditor or credit intermediary does not comply with the content of the intended activities or, in the opinion of the Financial Supervision Authority, its financial situation is not sufficiently strong; or
 5) requirements which are at least as strict as the requirements prescribed for creditors or credit intermediaries by this Act do not apply to the activities of the applicant in its home state.

 (3) The Financial Supervision Authority may revoke a permit if the circumstances provided for in § 16 of this Act or in subsection (2) of this section become evident.
[RT I, 19.03.2015, 4 - entry into force 21.03.2016]

§ 76.  Amendment of permit

 (1) A foreign creditor or credit intermediary that wishes to provide services in Estonia which are not specified in the business plan submitted upon applying for a permit shall apply to the Financial Supervision Authority for the amendment of the permit.

 (2) In order to amend a permit, a foreign creditor or credit intermediary shall submit to the Financial Supervision Authority the information and documents specified in clauses 74 (2) 1)-5) and 8 of this Act.

 (3) The provisions of §§ 14-16 of this Act apply to the processing of applications for the amendment of a permit for the foundation of a branch, verification of information and deciding on the amendment of the permit.
[RT I, 19.03.2015, 4 - entry into force 21.03.2016]

§ 77.  Branch of mortgage credit intermediary of EEA country and provision of services cross-border in Estonia

 (1) A mortgage credit intermediary of an EEA country that wishes to found a branch or provide services cross-border in Estonia shall inform the Financial Supervision Authority thereof via the financial supervision authority of the EEA country. The following information and documents shall be submitted to the Financial Supervision Authority:
 1) a description of the intended services of the branch or services to be provided cross-border;
 2) information on the creditors to whom the mortgage credit intermediary is tied and on whether the creditor is fully and unconditionally responsible for the activities of the mortgage credit intermediary.

 (2) Information and documents specified in subsection (1) of this section which are in a foreign language shall be submitted with a translation in Estonian made by a sworn translator or notarially certified. With the consent of the Financial Supervision Authority, the aforementioned information and documents may be submitted in another language.

 (3) The Financial Supervision Authority shall immediately inform the financial supervision authority of the EEA country of receipt of the information and documents specified in subsection (1) of this section. A mortgage credit intermediary of an EEA country may found a branch or commence the provision of services cross-border in Estonia within one month of the date on which the Financial Supervision Authority receives the information and documents specified in subsection (1) of this section.

 (4) Following the receipt of the information and documents specified in subsection (1) of this section before the foundation of a branch of a mortgage credit intermediary or within two months of receipt of the information and documents, the Financial Supervision Authority shall inform the mortgage credit intermediary of the requirements for operating as a credit intermediary in Estonia that are not regulated by Directive 2014/17/EU of the European Parliament and of the Council.

 (5) The Financial Supervision Authority shall be informed of changes to the information or documents specified in subsection (1) of this section at least one month in advance, where possible.

 (6) Confirmation from the Financial Supervision Authority concerning the receipt of the information specified in subsection (1) of this section shall be submitted upon the entry of a branch in the commercial register.

 (7) The Financial Supervision Authority shall publish information on the mortgage credit intermediaries of an EEA country on its website in accordance with the provisions of § 20 of this Act.
[RT I, 19.03.2015, 4 - entry into force 21.03.2016]

§ 78.  Requirements for members of staff of mortgage credit intermediaries of EEA countries

 (1) The knowledge, skills and experience of the members of staff of mortgage credit intermediaries of EEA countries that have founded a branch in Estonia or provide services cross-border in Estonia shall comply with the requirements provided for in § 40 of this Act.

 (2) The Financial Supervision Authority shall cooperate with financial supervision authorities of EEA countries in order to verify the knowledge, skills and experience of the members of staff and to exchange information on the requirements established for the knowledge, skills and experience of the members of staff.
[RT I, 19.03.2015, 4 - entry into force 21.03.2016]

Chapter 13 Supervision  

§ 79.  Basis and exercising of supervision

  The Financial Supervision Authority exercises supervision over the activities of creditors or credit intermediaries in accordance with this Act, the Financial Supervision Authority Act and other legislation regulating the activities of creditors or credit intermediaries and pursuant to the procedure provided for in the legislation issued on the basis thereof.

§ 80.  Purpose of supervision

  The purpose of supervision is to ensure that the foundation and activities of creditors or credit intermediaries, including the granting of credit, the intermediation of credit and the provision of advisory services, and the knowledge, skills and experience of managers and members of staff of creditors and credit intermediaries comply with law and other legislation, with particular attention being paid to the protection of the interests and rights of consumers.

§ 81.  Scope of supervision

  The supervision activities of the Financial Supervision Authority shall cover:
 1) all creditors and credit intermediaries whose registered seat is in Estonia, including the creditors and credit intermediaries specified in subsection 2 (8) of this Act;
 2) subsidiary creditors and credit intermediaries as well as branches of Estonian creditors and credit intermediaries founded in foreign states, unless supervision over them is exercised by a financial supervision authority of a foreign state or if a corresponding agreement has been entered into with a financial supervision authority of the state;
 3) subsidiary creditors and credit intermediaries as well as branches of foreign creditors and credit intermediaries founded in Estonia, unless otherwise agreed on with the financial supervision authority of the corresponding foreign state;
 4) companies belonging to the same consolidation group as a creditor or a credit intermediary.

§ 82.  Supervision over creditors or credit intermediaries that have founded branches in foreign states and over creditors or credit intermediaries providing services cross-border

 (1) If a creditor or a credit intermediary that has founded a branch in a foreign state or provides services cross-border in a foreign state violates the requirements of legislation established in the foreign state, the Financial Supervision Authority shall immediately implement measures for the termination of the violation on the proposal of a foreign supervision authority of the foreign state. The Financial Supervision Authority shall inform the financial supervision authority of the foreign state of the measures implemented.

 (2) The Financial Supervision Authority shall immediately inform the financial supervision authority of the foreign state in which the creditor or the credit intermediary provides services cross-border or where the branch of the creditor or the credit intermediary is founded of the revocation of authorisation and of the permit for the foundation of a branch in the foreign state.

 (3) A branch of a creditor or a credit intermediary, or a creditor or a credit intermediary that provides services cross-border shall, at the request of a financial supervision authority of a foreign state, submit information that is necessary for the exercising of supervision over the activities of the branch, the creditor or the credit intermediary in the state.

§ 83.  Supervision over branches of foreign creditors or credit intermediaries founded in Estonia

 (1) The Financial Supervision Authority may demand that a foreign creditor or credit intermediary that provides services in Estonia submit reports, additional information and documents necessary for the exercising of supervision over it to the extent provided for in this Act, and also data necessary for the collection of statistical information.

 (2) A foreign creditor or credit intermediary that provides services in Estonia and whose authorisation has been suspended or revoked by a financial supervision authority of a foreign state shall not continue to operate or provide services in Estonia.

 (3) If a foreign creditor or credit intermediary that provides services in Estonia violates the requirements provided for in this Act or other legislation, the Financial Supervision Authority may, in order to terminate the violation, implement the measures and impose the sanctions provided for in this Act or revoke the permit for the foundation of a branch.

§ 84.  Supervision over activities of mortgage credit intermediaries of EEA countries that have founded branches in Estonia or provide services cross-border in Estonia

 (1) The Financial Supervision Authority shall exercise supervision over the activities of mortgage credit intermediaries of EEA countries that have founded branches in Estonia or provide services cross-border in Estonia in order to observe compliance with the requirements provided for in §§ 38, 40, 47, 49-51, 77 and 78 of this Act, § 29 of the Advertising Act and Division 2 of Chapter 3 of the Consumer Protection Act.

 (2) The Financial Supervision Authority may demand that a mortgage credit intermediary of an EEA country that has founded a branch in Estonia or provides services cross-border in Estonia terminate the violation of the requirements provided for in §§ 38, 40, 47, 49-51, 77 and 78 of this Act, § 29 of the Advertising Act and Division 2 of Chapter 3 of the Consumer Protection Act or demand that a mortgage credit intermediary of an EEA country that has founded a branch in Estonia cooperate for the settlement of consumer disputes.

 (3) If the relevant mortgage credit intermediary of an EEA country does not terminate a violation, the Financial Supervision Authority may, for the purpose of the protection of consumers, obligees and the public interest, implement the measures provided for with regard to the mortgage credit intermediary of the EEA country in law, by informing the financial supervision authority of the EEA country of the measures taken.

 (4) If a mortgage credit intermediary of an EEA country continues to violate the requirements provided for in law or legislation issued on the basis thereof regardless of the measures implemented by the Financial Supervision Authority, the Financial Supervision Authority may, after informing the financial supervision authority of the EEA country, apply the measures provided for in this Act in order to prevent any further violation or penalise for this and, as necessary, hinder any further transactions of the relevant mortgage credit intermediary in Estonia. The Financial Supervision Authority may, in order to terminate the violation, prohibit, with a precept, a mortgage credit intermediary of an EEA country from operating in Estonia or from providing services cross-border.

 (5) The Financial Supervision Authority shall immediately inform the European Commission of measures implemented in accordance with subsections (3) and (4) of this section.

 (6) If a financial supervision authority of an EEA country disagrees about the measures implemented by the Financial Supervision Authority, it may address the European Banking Authority and request assistance in accordance with subsection 462 (5) of the Financial Supervision Authority Act.

 (7) If the Financial Supervision Authority has clear and demonstrable grounds for concluding that a mortgage credit intermediary of an EEA county that has founded a branch in Estonia or provides services cross-border in Estonia is not performing the obligations provided for by legislation, other than those specified in subsection (1) of this section, it shall refer those findings to the financial supervision authority of the EEA country, that shall take the measures provided for by the legislation of the EEA country.

 (8) If the financial supervision authority of the EEA country fails to take measures within one month of becoming aware of the violation for the suspension thereof or if the measures implemented are insufficient and the mortgage credit intermediary of the EEA country continues to violate the requirements provided for in legislation and this clearly damages the interests of consumers or orderly functioning of the markets, the Financial Supervision Authority shall, after informing the financial supervision authority of the EEA country, take the measures needed to protect consumers and ensure the proper functioning of the markets, including by preventing the offending mortgage credit intermediary from initiating any further transactions in Estonia and informing the European Commission and the European Banking Authority of the measures implemented.

 (9) In the case specified in subsection (8) of this section, the Financial Supervision Authority may address the European Banking Authority and request assistance in accordance with subsection 462 (5) of the Financial Supervision Authority Act.

§ 85.  Rights and obligations of parties to proceedings in supervision proceedings

 (1) If necessary, the Financial Supervision Authority shall explain the rights and obligations of a party to proceedings in supervision proceedings to the party to proceedings.

 (2) Parties to proceedings have the right to access information concerning them which is collected by the Financial Supervision Authority and to make copies and extracts of such information. The Financial Supervision Authority has the right to refuse to issue such information to parties to proceedings if this damages or may damage the legitimate interests of third parties, or if examining the information hinders the achievement of the objectives of the supervision or ascertaining of the truth in criminal proceedings.

 (3) In supervision proceedings, a party to proceedings has the right to submit questions to witnesses via the Financial Supervision Authority. The Financial Supervision Authority has the right to refuse to forward questions to witnesses with good reason if the questions are irrelevant or in order to prevent the violation of the rights or interests of witnesses.

 (4) If, in the course of administrative proceedings, a party to proceedings fails to appear upon a summons by the Financial Supervision Authority without a legal impediment, the Financial Supervision Authority may impose a penalty payment on the party to proceedings.

§ 86.  Rights of Financial Supervision Authority upon receipt of information

 (1) In order to exercise supervision, the Financial Supervision Authority has the right to demand, without charge, information, documents and verbal or written explanations concerning facts which are relevant to the exercising of supervision from the following persons:
 1) managers and members of staff of creditors or credit intermediaries, including managers and members of staff of foreign creditors or credit intermediaries;
 2) managers and members of staff of companies belonging to the same consolidation group as creditors or credit intermediaries;
 3) shareholders of creditors or credit intermediaries;
 4) third parties, only in the case of justified need;
 5) liquidators or trustees in bankruptcy of creditors or credit intermediaries;
 6) representatives of state and local government agencies, general national registers, national registers, and controllers and processors of state databases.

 (2) For the purposes of supervision activities, the Financial Supervision Authority has the right to:
 1) carry out on-site inspections of companies belonging to the same consolidation group as a creditor or a credit intermediary in order to verify information communicated to the Financial Supervision Authority, and demand the submission of information and documents necessary for the exercising of supervision;
 2) demand any information from a creditor or a credit intermediary necessary for the verification of compliance with the requirements for the safekeeping of assets;
 3) receive information from internal auditors and auditors of creditors or credit intermediaries and cooperate with them.

 (3) If necessary, the Financial Supervision Authority may require that a person appear at the official premises of the Financial Supervision Authority at a time designated by the Financial Supervision Authority in order to provide explanations.

 (4) For the purpose of exercising supervision, the Financial Supervision Authority has the right to obtain information concerning a creditor or a credit intermediary from third parties without informing the creditor or the credit intermediary of the communication of the information. The third party shall not inform the creditor or the credit intermediary of the communication of the information.

 (5) If necessary, the Financial Supervision Authority may issue an order whereby it designates a term for the provision of the information specified in subsection (1) or for the performance of the acts provided for in subsections (2) and (3) of this section.

 (6) In order to exercise supervision, the Financial Supervision Authority has the right to receive from credit institutions information containing banking secrets concerning a creditor or a credit intermediary and the consumers thereof, and a third party to which the duties of a creditor or a credit intermediary have been outsourced.

§ 87.  On-site inspection

 (1) In order to exercise supervision, the Financial Supervision Authority has the right to carry out an on-site inspection within the scope of the supervision provided for in this Act.

 (2) An on-site inspection shall be carried out if:
 1) there is a need to verify the information submitted;
 2) the Financial Supervision Authority suspects that the provisions provided for by or on the basis of this Act or other legislation specified in subsection 2 (1) of the Financial Supervision Authority Act have been violated;
 3) it is necessary based on a request by a financial supervision authority of an EEA country;
 4) it is necessary in order to perform other supervisory duties.

 (3) In order to carry out an on-site inspection, the Financial Supervision Authority shall issue an order which sets out the purpose, extent, duration and time of the inspection. The order shall be delivered to the person being inspected no later than three working days prior to the on-site inspection commencing, unless giving such notice damages the achievement of the objectives of the inspection. An on-site inspection shall be carried out by an employee authorised by the Financial Supervision Authority (hereinafter in this Chapter inspector), unless otherwise prescribed in this Act.

 (4) In the course of an on-site inspection, inspectors have the right to:
 1) enter all premises and take possession of data, in compliance with the security requirements in force with regard to the person being inspected;
 2) request that necessary working conditions be ensured and to use a separate room for their work;
 3) study documents and media necessary for exercising supervision, make extracts, transcripts and copies thereof and monitor work processes without restrictions;
 4) obtain verbal and written explanations from the managers and members of staff of the person being inspected, which shall be recorded in minutes, where necessary, or at the request of the person providing the explanations.

 (5) The management board of a person being inspected is required to appoint a competent representative in whose presence the inspection is carried out and who shall provide the inspector with the documents and other information necessary for the performance of their duties, including the auditor’s reports concerning the reports of the person being inspected and other appropriate reports of the auditor, and provide the necessary explanations with regard to such documents and information.

 (6) In the case specified in clause (2) 3) of this section, the Financial Supervision Authority may authorise a financial supervision authority of another EEA country or an auditor or an expert appointed by it to perform on-site inspections.

 (7) The host EEA country may carry out an on-site inspection of the activities of a creditor of an EEA country that offers consumer credit or consumer credit secured by a mortgage and of the activities of a branch of a credit intermediary founded in Estonia by informing the Financial Supervision Authority thereof in advance.

§ 88.  Report concerning on-site inspection

 (1) An inspector is required to prepare a report concerning the results of an on-site inspection within two months of the completion of the inspection and the Financial Supervision Authority shall immediately deliver the report to the person being inspected.

 (2) A person being inspected has the right to provide written explanations within one month of the delivery of the report.

 (3) After reviewing the written explanations of the person being inspected, but no later than within four months of the completion of the on-site inspection, the Financial Supervision Authority shall prepare a final report which is delivered to the person being inspected.

 (4) The person being inspected has the right to append a dissenting opinion to the report in writing.

 (5) If, after the on-site inspection or the provision of written explanations by the person being inspected, additional circumstances emerge or the Financial Supervision Authority obtains additional information, the Financial Supervision Authority may extend the term for the preparation of the report or the final report specified in subsection (3) of this section by up to two months, by immediately communicating the new term for the preparation of the report or the final report to the person being inspected and indicating the reason for the extension of the initial term.

§ 89.  Assessment and special audit in supervisory proceedings

 (1) The Financial Supervision Authority may involve experts in supervision proceedings in cases where expertise is required to ascertain facts which are relevant to the matter.

 (2) The Financial Supervision Authority has the right to demand a special audit if:
 1) there is justified reason to believe that the reports or information submitted to the Financial Supervision Authority or the public are misleading or inaccurate;
 2) transactions have been conducted which may result or have resulted in significant damage to a creditor or a credit intermediary, a company belonging to the consolidation group of the creditor or the credit intermediary or clients;
 3) other important issues related to the financial situation of a creditor or a credit intermediary or a company belonging to the consolidation group of the creditor or the credit intermediary need additional clarification in the supervision proceedings.

 (3) The Financial Supervision Authority shall involve an expert or, for a special audit, an auditor on its own initiative or at the request of a party to proceedings. The name of the expert or the auditor and the reasons for the involvement thereof shall be communicated to a party to proceedings before the involvement of the expert or the auditor, unless proceedings regarding the matter need to be conducted quickly or communication of the information may impede the achievement of the objectives of the assessment or the special audit.

 (4) If an expert or an auditor who performs a special audit ascertains facts relevant to the supervision proceedings and the Financial Supervision Authority did not directly assign the duty of ascertaining these facts to the expert or the auditor, the expert or the auditor shall also provide their opinion or assessment with regard to these facts.

 (5) An expert or an auditor who performs a special audit only has the right to exercise the rights provided for in subsection 87 (4) of this Act for the purpose of performance of the duties assigned to them and to make proposals to the Financial Supervision Authority and parties to proceedings for the submission of additional information and documents. The expert or the auditor who performs the special audit may only exercise the right provided for in subsection 87 (4) of this Act with the permission or in the presence of the person being inspected. An expert is required to maintain the secrecy of any information not subject to disclosure which becomes known to them in connection with the performance of the duties specified in this section.

 (6) The costs of an assessment or a special audit shall be covered by the Financial Supervision Authority. If an expert or auditor is involved at the request of a party to proceedings, the costs of the assessment or special audit shall be covered by the party to proceedings.

§ 90.  Precepts

 (1) The Financial Supervision Authority has the right to issue a precept if:
 1) violations of the requirements of this Act, the Acts specified in § 2 of the Financial Supervision Authority Act or other legislation regulating the activities of creditors or credit intermediaries or the legislation established on the basis thereof are discovered as a result of supervision;
 2) there is a need to prevent the violation of law specified in clause 1) of this subsection;
 3) the risks assumed by a creditor or a credit intermediary have increased significantly or if other circumstances occur which endanger or may endanger the activities of the creditor or the credit intermediary, clients or the interests or soundness of the financial sector as a whole;
 4) it is necessary in order to protect the interests of clients or ensure the transparency of the financial sector.

 (2) The addressee of a precept shall, immediately after the communication thereof, commence compliance with the precept.

 (3) The filing of an appeal against a precept and proceedings regarding the appeal do not suspend the requirement to comply with the precept, unless otherwise prescribed by the Financial Supervision Authority.

§ 91.  Rights upon issue of precepts

 (1) The Financial Supervision Authority has the right, with a precept, to:
 1) prohibit the conducting of transactions or the performance of acts or restrict the volumes thereof;
 2) demand the suspension of the economic activities of a creditor or a credit intermediary upon a significant violation of the requirements of this Act or the Acts specified in § 2 of the Financial Supervision Authority Act and legislation established on the basis thereof;
 3) prohibit, in part or in full, the making of disbursements from the profit of a creditor or a credit intermediary;
 4) demand restrictions on the operating expenses of a creditor or a credit intermediary;
 5) demand the amendment of the internal rules of a creditor or a credit intermediary;
 6) demand the removal of the manager of a creditor or a credit intermediary;
 7) make a proposal to the general meeting of a creditor or a credit intermediary to change the auditor of the creditor or the credit intermediary;
 8) demand the suspension of a member of staff of a creditor or a credit intermediary;
 9) make a proposal to change or supplement the organisational structure of a creditor or a credit intermediary;
 10) demand that the right to provide services granted to a credit intermediary by a creditor be withdrawn;
 11) demand that the credit intermediary operating in a foreign state terminate the violation of the requirements of the legislation applicable in the foreign state;
 12) prohibit a creditor or a credit intermediary of an EEA country from operating in Estonia or an Estonian creditor or credit intermediary from operating in an EEA country or from providing services cross-border;
 13) demand that the services provided by a branch of a credit intermediary be brought into compliance with the requirements provided for in this Act;
 14) demand that a creditor or a credit intermediary immediately terminate an act or omission or refrain from an act which damages the collective interests of consumers;
 15) make other demands for compliance with this Act or the Acts specified in § 2 of the Financial Supervision Authority Act and legislation established on the basis thereof.

 (2) In addition to the provisions of § 95 of this Act, if the addressee of the precept fails to comply with the precept of the Financial Supervision Authority, the Financial Supervision Authority may apply other measures prescribed by this Act, including:
 1) revoke the authorisation of a creditor or a credit intermediary;
 2) revoke the permit for the foundation of a branch;
 3) demand the removal of the manager of a creditor or a credit intermediary by a court;
 4) file an action with a court in the name of the Republic of Estonia and demand that a creditor or a credit intermediary terminate the use of standard conditions that unreasonably damage the collective interests of consumers, unfair commercial practices or any other activities violating the rights of consumers.

 (3) The Financial Supervision Authority shall immediately inform the European Commission and the financial supervision authority of the EEA country of a mortgage credit intermediary of the implementation of the measures or the issuing of the precept specified in clauses (1) 1) and 2) of this section and §§ 95-103 of this Act in respect of the mortgage credit intermediary.

 (4) The Financial Supervision Authority shall immediately inform the European Banking Authority of the issuing of the precept provided for in clause (1) 1) of this section in respect of a mortgage credit intermediary.

§ 92.  Right to convene managing bodies and participate in meetings

 (1) The management board of a creditor or a credit intermediary shall inform the Financial Supervision Authority of a general meeting and a meeting of the supervisory board at least two weeks in advance. Notice of an extraordinary general meeting shall be given at least one week in advance, where possible.

 (2) The Financial Supervision Authority has the right to issue a precept:
 1) to convene the management board, the supervisory board or a general meeting of a creditor or a credit intermediary;
 2) to include an issue on the agenda of the management board or the supervisory board or the general meeting if this is necessary in the opinion of the Financial Supervision Authority.

 (3) The Financial Supervision Authority has the right to send to a meeting its representatives who have the right to present positions and make proposals and demand the recording thereof in the minutes of the meeting.

§ 93.  Declaration of resolution of managing body invalid on request of Financial Supervision Authority

  On the basis of a petition of the Financial Supervision Authority, a court of the seat of a creditor or a credit intermediary may declare invalid a resolution of the general meeting or of the supervisory board or the management board which is in conflict with law, legislation issued on the basis thereof or the articles of association of the creditor or the credit intermediary if the petition is submitted within three months of the adoption of the resolution.

§ 94.  Obligation to inform Financial Supervision Authority

 (1) A creditor or a credit intermediary is required to immediately inform the Financial Supervision Authority of changes to any information and circumstances that constituted a basis for deciding on the granting of authorisation of the creditor or the credit intermediary and to submit the following information and documents:
 1) the business name, the address of the seat and the contact details in the case of changes to the business name, address or contact details of the creditor or the credit intermediary;
 2) upon the amendment of the articles of association, the amendments to and the amended text of the articles of association;
 3) upon the amendment of the procedure or rules determined by the internal rules, the amended internal rules;
 4) upon a change in managers, the information specified in subsection 41 (1) of this Act;
 5) upon a change in the auditor, the information specified in subsection 41 (3) of this Act;
 6) circumstances which affect or may significantly affect the financial situation of the creditor or the credit intermediary;
 7) other information if prescribed by this Act.

 (2) A creditor or a credit intermediary shall immediately inform the Financial Supervision Authority of changes to the business name or the address of the seat and the contact details of the creditor or the credit intermediary as specified in subsection (1) of this section in a format that can be reproduced in writing.

 (3) At the request of the Financial Supervision Authority, a creditor or a credit intermediary shall immediately disclose the information and documents specified in subsection (1) of this section, except those specified in clauses 3) and 6) thereof.

§ 95.  Penalty payment

 (1) In the event of failure to comply with a precept of the Financial Supervision Authority issued pursuant to this Act or another administrative act, the Financial Supervision Authority may impose a penalty payment pursuant to the procedure provided for in the Substitutive Enforcement and Penalty Payment Act.

 (2) In the event of failure to comply or inappropriate compliance with an administrative act, the upper limit for a penalty payment is:
 1) in the case of a legal person, up to 3,200 euros on the first occasion and in total up to 52,000 euros to enforce the performance of the same obligation;
 2) in the case of a natural person, up to 1,200 euros on the first occasion and in total up to 6,000 euros to enforce the performance of the same obligation.

Chapter 14 Liability  

§ 96.  Failure to submit information

 (1) Refusal or failure to submit on time reports, documents, explanations and other information necessary for supervision or the submission of incorrect or insufficient information or the violation of the obligation to disclose information or the submission of information in a manner that does not permit the exercising of supervision
is punishable by a fine of up to 300 fine units.

 (2) The same act, if committed by a legal person,
is punishable by a fine of up to 32,000 euros.

§ 97.  Violation of procedure for acquisition of qualifying holding

 (1) The acquisition or transfer of a holding in a creditor or a credit intermediary or turning a creditor or a credit intermediary into a controlled company without giving any advance notice to the Financial Supervision Authority according to this Act or in violation of the precept specified in § 34 of this Act, and exercising of the right to vote or other rights enabling control in the creditor or the credit intermediary in violation of the precept of the Financial Supervision Authority
is punishable by a fine of up to 300 fine units.

 (2) The same act, if committed by a legal person,
is punishable by a fine of up to 32,000 euros.

§ 98.  Violation of requirements established for internal control or internal rules

 (1) The violation by a creditor or a credit intermediary of the requirements established for internal control or internal rules in this Act
is punishable by a fine of up to 300 fine units.

 (2) The same act, if committed by a legal person,
is punishable by a fine of up to 32,000 euros.

§ 99.  Violation of obligation to assess consumer’s creditworthiness

 (1) The violation by a creditor or a credit intermediary of the obligation related to the assessment of the consumer’s creditworthiness provided for in § 49 or § 50 of this Act
is punishable by a fine of up to 300 fine units.

 (2) The same act, if committed by a legal person,
is punishable by a fine of up to 32,000 euros.

§ 100.  Violation of requirements for outsourcing of activities of creditor or credit intermediary

 (1) The violation of the requirements provided for the outsourcing of activities of a creditor or a credit intermediary in § 46 of this Act
is punishable by a fine of up to 300 fine units.

 (2) The same act, if committed by a legal person,
is punishable by a fine of up to 32,000 euros.

§ 101.  Violation of obligation to maintain secrecy of consumer data

 (1) The unlawful disclosure of consumer data by a shareholder, a manager or a member of staff of a creditor or a credit intermediary or any other person acting in the interests of a creditor or a credit intermediary
is punishable by a fine of up to 300 fine units.

 (2) The same act, if committed by a legal person,
is punishable by a fine of up to 32,000 euros.

§ 102.  Violation of requirement for safekeeping of assets

 (1) The violation of the requirement for the safekeeping of assets of a consumer as provided for in § 55 of this Act
is punishable by a fine of up to 300 fine units.

 (2) The same act, if committed by a legal person,
is punishable by a fine of up to 32,000 euros.

§ 103.  Violation of requirements for activities of foreign creditors or credit intermediaries

 (1) The violation of the requirements established for the activities of foreign creditors or credit intermediaries in §§ 74, 77 or 78 of this Act, including the granting of credit or the intermediation of credit in Estonia without informing the Financial Supervision Authority thereof,
is punishable by a fine of up to 300 fine units.

 (2) The same act, if committed by a legal person,
is punishable by a fine of up to 32,000 euros.

§ 104.  Proceedings

  Extra-judicial proceedings concerning the misdemeanours provided for in this Chapter shall be conducted by the Financial Supervision Authority.

Chapter 15 Implementing Provisions  

Division 1 Transitional Provisions  

§ 105.  Bringing activities into compliance with requirements of this Act

 (1) Creditors or credit intermediaries founded and operating before the entry into force of this Act shall apply to the Financial Supervision Authority for authorisation and bring their activities and documents into conformity with the provisions of this Act by 21 March 2016.

 (2) The Financial Supervision Authority shall make a decision to grant or to refuse to grant authorisation to such creditors or credit intermediaries within six months of receipt of all of the necessary conforming information and documents and after the requirements are complied with, but no later than within eight months of receipt of the application for authorisation.

 (3) If a creditor or a credit intermediary has submitted an application for authorisation in accordance with this Act before 1 January 2016 and the Financial Supervision Authority has not decided whether to grant or to refuse to grant authorisation by the due date specified in subsection (1) of this section, the activities of the creditor or the credit intermediary shall not be deemed activities without authorisation within the meaning of the Penal Code. In such a case it is not permitted for the creditor or the credit intermediary to enter into or intermediate new credit agreements from 21 March 2016 until deciding on the granting of authorisation or the refusal thereof.

 (4) The requirements provided for the granting of credit or the intermediation of credit by a creditor or a credit intermediary in this Act do not apply to credit agreements entered into before the granting of authorisation to the creditor or the credit intermediary. If a creditor or a credit intermediary grants or intermediates credit, including grants credit to the disposal of a credit recipient, on the basis of an agreement entered into before the granting of authorisation to the creditor or the credit intermediary, the provisions of this Act shall apply to the granting of credit or the intermediation of credit and acts or circumstances related thereto from the granting of authorisation to the creditor or the credit intermediary or from no later than 21 March 2016.

 (5) Creditors or credit intermediaries founded and operating before the entry into force of this Act who do not grant or intermediate credit as of 21 March 2016 need not apply to the Financial Supervision Authority for authorisation. The provisions of this Act do not apply to a credit agreement that the creditor or the credit intermediary specified in the first sentence of this subsection entered into before 21 March 2016.
[RT I, 11.03.2016, 1 - entry into force 21.03.2016]

§ 1051.  Informing Financial Supervision Authority of operation of creditor or credit intermediary

  A creditor or a credit intermediary that holds the right to operate pursuant to subsection 2 (8) of this Act and operates on 21 March 2016 shall inform the Financial Supervision Authority of its operating as a creditor or a credit intermediary immediately and submit the information specified in the second sentence of subsection 20 (11) of this Act.
[RT I, 11.03.2016, 1 - entry into force 21.03.2016]

Division 2 Amendment of Acts  

§ 106. – § 113. The provisions amending other Acts are omitted from this translation

Division 3 Entry into Force of Act  

§ 114.  Entry into force of Act

  Subsection 40 (5) and §§ 51-53 and 66-78 of this Act enter into force on 21 March 2016.

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:15.01.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:14.03.2019
Avaldamismärge:RT I, 26.06.2017, 16

1. peatükk Üldsätted 

§ 1. Seaduse reguleerimisala

 (1) Käesolev seadus reguleerib krediidiandja ja krediidiandja vahendaja (edaspidi krediidivahendaja) tegevust ja vastutust ning järelevalvet nende tegevuse üle.

 (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest ja Finantsinspektsiooni seadusest tulenevaid erisusi.

§ 2. Seaduse kohaldamine

 (1) Käesolevat seadust kohaldatakse Eestis asutatud ja tegutsevale krediidiandjale ja -vahendajale, samuti välisriigi krediidiandjale ja -vahendajale ning tema Eestis asuvale filiaalile, kes oma majandus- või kutsetegevuse raames annab või vahendab Eestis tarbijale krediiti.

 (2) Käesolevas seaduses krediidivahendaja kohta sätestatut kohaldatakse ka sellise isiku suhtes, kes vahendab krediiti, mida annab isik, kes ei tegutse oma majandus- või kutsetegevuses ja ei ole käesoleva seaduse tähenduses krediidiandja.

 (3) Tarbija käesoleva seaduse tähenduses on võlaõigusseaduse § 1 lõikes 5 nimetatud isik. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud krediidivahendaja vahendab tarbijale krediiti, mida annab osaliselt või täielikult tarbija, kohaldatakse krediidilepingule käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses tarbijakrediidilepingu kohta sätestatut.

 (4) Käesolevat seadust kohaldatakse Eesti krediidiandja või -vahendaja tegevusele ja filiaalile välisriigis, kui välisriigi õigusaktidest ei tulene teisiti.

 (5) Käesolevas seaduses sätestatut ei kohaldata:
 1) riikliku tagatise või ettevõtluse riiklike toetuste andjale;
 2) füüsilisele või juriidilisele isikule, kelle majandus- või kutsetegevuseks on seaduse kohase ja sotsiaalsest eesmärgist lähtuva krediidi andmine piiratud isikute ringile ja seda turutingimustest madalama intressiga või muudel turul kehtivatest tingimustest soodsamatel tingimustel, eeldusel, et intressimäär ei ole kõrgem kui turu keskmine.

 (6) Hoiu-laenuühistu, kes annab või vahendab tarbijale krediiti, on krediidiandja või -vahendaja käesoleva seaduse tähenduses ja talle kohaldatakse käesolevas seaduses ning teistes õigusaktides krediidiandja või -vahendaja kohta sätestatut käesolevas seaduses ja hoiu-laenuühistu seaduses ettenähtud erisustega. Käesolevat seadust ei kohaldata hoiu-laenuühistule, kui on täidetud järgmised tingimused:
 1) mitte ühegi hoiu-laenuühistu sõlmitava või vahendatava krediidilepingu krediidi kulukuse määr ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra;
 2) hoiu-laenuühistu liikmete arv on väiksem kui 3000.

 (7) Käesolevat seadust ei kohaldata krediidiasutusele ja välisriigi krediidiasutuse filiaalile Eestis, kui krediidiasutuste seaduses ei ole sätestatud teisiti. Käesolevas seaduses krediidiasutuse kohta sätestatu laieneb ka välisriigi krediidiasutuse filiaalile Eestis.

 (8) Krediidiandja ja -vahendaja suhtes, välja arvatud käesoleva seaduse § 5 lõike 3 või § 6 lõike 2 tähenduses elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediiti andva või vahendava isiku või käesoleva seaduse § 7 tähenduses nõustamisteenust osutava isiku suhtes, kohaldatakse üksnes käesoleva seaduse §-des 20, 38, 40 ja 43, § 44 lõigetes 2 ja 3 ning §-des 46–53, 57 ja 58 sätestatut, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
[RT I, 11.03.2016, 1 - jõust. 21.03.2016]
 1) krediidiandja või -vahendaja emaettevõtja on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis (edaspidi lepinguriik) asutatud krediidiasutus;
 2) krediidiandja või -vahendaja on käesoleva lõike punktis 1 nimetatud krediidiasutuse kontrollitav äriühing väärtpaberituru seaduse § 10 tähenduses ja see krediidiandja või -vahendaja kuulub Finantsinspektsiooni või teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse konsolideeritud järelevalve alla.

 (9) Käesolevat seadust ei kohaldata ettevõtjale, kes oma majandus- või kutsetegevuses müüb tarbijale eseme või osutab teenust ja selle tegevuse kõrvaltegevusena võimaldab tarbijale tasulist maksetähtpäeva edasilükkamist ning loovutab sellest lepingust tuleneva rahalise nõude vastavalt võlaõigusseaduse §-s 256 nimetatud faktooringulepingule teisele isikule (edaspidi faktoor) või vahendab tarbijale krediiti, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
 1) faktoor või krediidiandja, kelle krediiti ettevõtja vahendab, on krediidiasutus või tal on tegevusluba krediidiandjana tegutsemiseks või ta tegutseb krediidiandjana käesoleva paragrahvi lõike 8 kohaselt;
 2) faktoor või krediidiandja, kelle krediiti ettevõtja vahendab, vastutab käesolevas lõikes nimetatud ettevõtja poolt tarbijale krediidi andmisele või krediidi vahendamisele käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõuete täitmise eest.

 (10) Käesolevat seadust ei kohaldata makseasutusele ja e-raha asutusele, kui makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 (11) Käesolevas seaduses krediidi andmise või krediidi vahendamise kohta sätestatut ei kohaldata:
 1) võlaõigusseaduse § 403 lõikes 3 nimetatud krediidilepingutele ja krediidivahenduslepingutele;
 2) võlaõigusseaduse § 403 lõikes 5 sätestatud ulatuses kohtuliku kompromissina sõlmitud krediidilepingutele.

 (12) Teenuse osutamine käesoleva seaduse tähenduses hõlmab krediidi- ja liisingutehingut, tasulist maksetähtpäeva edasilükkamise ning muud finantseerimise tehingut ehk krediidi andmist, krediidi vahendamist ning nõustamisteenuse osutamist.

 (13) Käesolevas seaduses krediidiandja või -vahendaja aktsionäri, aktsiakapitali ja aktsia kohta sätestatut kohaldatakse ka krediidiandja või -vahendaja osanikule, osakapitalile ja osale.

§ 3. Krediidi andmine

  Krediidi andmine käesoleva seaduse tähenduses on võlaõigusseaduse § 401 lõigetes 1 ja 2 nimetatud krediidi andmine, tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel, sealhulgas krediidilepingute sõlmimine ja selleks vajalike toimingute tegemine oma nimel ja arvel.

§ 4. Krediidi vahendamine

  Krediidi vahendamine käesoleva seaduse tähenduses on:
 1) tarbijale tasu eest krediidi andmise vahendamine või krediidilepingu sõlmimise võimalusele osutamine;
 2) tarbija abistamine krediidilepingu sõlmimise eelsetes toimingutes või lepingu sõlmimisel ja muud sellega seotud tegevused, mida ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi punktis 1;
 3) krediidiandja jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepingute vahendamine või nende sõlmimine krediidiandja nimel ja arvel.

§ 5. Krediidiandja ja hüpoteekkrediidiandja

 (1) Krediidiandja käesoleva seaduse tähenduses on ettevõtja, kelle majandus- või kutsetegevuseks on tarbijale krediidi andmine.

 (2) Krediidiandja võib tegutseda aktsiaseltsina, osaühinguna või vastavalt hoiu-laenuühistu seadusele tulundusühistuna.

 (3) Krediidiandja, kes annab või kohustub andma tarbijale krediiti elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu alusel, on hüpoteekkrediidiandja.
[RT I, 11.03.2016, 1 - jõust. 21.03.2016]

 (4) Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidileping on tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse § 402 lõike 2 tähenduses. Käesolevas seaduses tarbijakrediidilepingu kohta sätestatut kohaldatakse ka elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingule, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
[RT I, 11.03.2016, 1 - jõust. 21.03.2016]

§ 6. Krediidivahendaja ja hüpoteekkrediidivahendaja

 (1) Krediidivahendaja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline või juriidiline isik, kes ei tegutse krediidiandjana ning kelle majandus- või kutsetegevuseks on tarbijale krediidi vahendamine.

 (2) Krediidivahendaja, kes vahendab tarbijale käesoleva seaduse tähenduses elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediiti, on hüpoteekkrediidivahendaja.
[RT I, 11.03.2016, 1 - jõust. 21.03.2016]

§ 7. Nõustamisteenuse osutamine elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu korral
[RT I, 11.03.2016, 1 - jõust. 21.03.2016]

 (1) Nõustamisteenus on tarbijale elamukinnisvaraga seotud krediidi pakkumisel sõltumatu ja isikustatud soovituse andmine ühe või enama elamukinnisvaraga seotud krediidi saamiseks sõlmitava lepingu kohta.
[RT I, 11.03.2016, 1 - jõust. 21.03.2016]

 (2) Nõustamisteenus on krediidi andmisest või krediidi vahendamisest eraldiseisev teenus, mida võib osutada krediidiandja või -vahendaja, kellel on selleks tegevusluba, välja arvatud juhul, kui nõustamisteenust osutab:
 1) isik, kes vahendab krediiti või osutab nõustamisteenust reguleeritud kutsetegevuse käigus, mille puhul ei ole keelatud krediidi vahendamine või nõustamisteenuse osutamine;
 2) olemasoleva võlakohustuse täitmiseks nõustamisteenust osutav isik, kes tegutseb avalikes huvides, mittetulunduslikul eesmärgil või vabatahtlikuna;
 3) isik, kes ei ole krediidiandja või -vahendaja, kuid kelle üle pädev finantsjärelevalve asutus teostab käesolevas seaduses sätestatud nõuetega samaväärset järelevalvet.

 (3) Nõustamisteenuseks ei peeta:
 1) isikustamata soovituse andmist, mis on mõeldud avalikustamiseks või infokanali kaudu avalikkusele kättesaadavaks tegemiseks;
 2) tarbijale lepingueelse teabe esitamist vastavalt võlaõigusseaduse §-le 4033 ega tarbijakrediidilepingu kohta selgituste andmist vastavalt võlaõigusseaduse §-le 4035.
[RT I, 11.03.2016, 1 - jõust. 21.03.2016]

§ 8. Nime kaitse

 (1) Sõna „krediidiandja”, selle tuletisi ja võõrkeelseid vasteid võib oma ärinimes kasutada üksnes krediidiandja.

 (2) Sõnu „krediidivahendaja” ja „krediidimaakler”, nende tuletisi ja võõrkeelseid vasteid võib oma ärinimes kasutada üksnes krediidivahendaja. Ühe krediidiandjaga seotud krediidivahendaja võib kasutada oma ärinimes üksnes sõna „krediidiagent”, selle tuletisi ja võõrkeelseid vasteid.

 (3) Sõna „krediidinõustaja”, selle tuletisi ja võõrkeelseid vasteid võib oma ärinimes kasutada üksnes krediidiandja või -vahendaja.

§ 9. Konsolideerimisgrupp ning kontrollsuhe ja märkimisväärne seos

 (1) Konsolideerimisgrupi käesoleva seaduse tähenduses moodustavad:
 1) emaettevõtja koos tütarettevõtjaga;
 2) emaettevõtja koos tütarettevõtjaga ja emaettevõtja või tema tütarettevõtjaga seotud ettevõtja käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud osaluse tähenduses;
 3) äriühingud või muud juriidilised isikud, kes on ühtse juhtimise all vastavalt sõlmitud lepingule, asutamislepingule või põhikirjale või kelle juhtimis- või järelevalveorganite koosseisu enamuse moodustavad konsolideeritud majandusaasta aruande kinnitamiseni samad isikud.

 (2) Emaettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes väärtpaberituru seaduse § 10 kohaselt kontrollib vähemalt ühte äriühingut või muud juriidilist isikut (tütarettevõtja). Emaettevõtja tütarettevõtja tütarettevõtjat käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses sama emaettevõtja tütarettevõtjana.

 (3) Märkimisväärne seos tähendab käesolevas seaduses olukorda, kus vähemalt kaks isikut on seotud:
 1) osaluse kaudu, mille puhul äriühingus või muus juriidilises isikus omatakse vähemalt 20 protsenti aktsia- või osakapitalist või aktsiate või osadega määratud häältest;
 2) kontrollsuhte kaudu.

 (4) Märkimisväärse seosena käsitatakse ka olukorda, kus vähemalt kaks isikut on kontrollsuhte kaudu ühe ja sama isikuga alaliselt seotud.

 (5) Käesolevas seaduses tähendab kontrollsuhe käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud emaettevõtja ja tütarettevõtja suhet.

2. peatükk Tegevusloa taotlemine 

§ 10. Tegevusluba

 (1) Krediidiandjana tegutsemiseks peab olema tegevusluba.

 (2) Krediidivahendajana tegutsemiseks peab juriidilisel või füüsilisel isikul olema tegevusluba.

 (3) Käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 nimetatud ühe krediidiandjaga seotud krediidivahendajal ei pea olema eraldi tegevusluba. Tegevusluba peab olema krediidiandjal, kelle nimel seotud krediidivahendaja tegutseb.

 (4) Krediidiasutus ei pea krediidi andmiseks või krediidi vahendamiseks või nõustamisteenuse osutamiseks tegevusluba taotlema.

 (5) Makseasutus või e-raha asutus ei pea krediidi andmiseks vastavalt makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 5 lõikes 4 sätestatule tegevusluba taotlema.

 (6) Tegevusloa annab ja tunnistab kehtetuks Finantsinspektsioon oma otsusega vastavalt käesoleva seaduse §-des 15 ja 18 sätestatule.

 (7) Tegevusluba krediidiandjana või -vahendajana tegutsemiseks on tähtajatu.

 (8) Tegevusluba ei kehti tütarettevõtja suhtes ja see ei ole üleantav ning teisel juriidilisel või füüsilisel isikul on keelatud seda kasutada.

§ 11. Tegevusloa ulatus

 (1) Krediidiandja taotleb tegevusloa käesoleva seaduse §-s 3 nimetatud krediidi andmiseks. Krediidivahendaja taotleb tegevusloa käesoleva seaduse §-s 4 nimetatud krediidi vahendamiseks. Hüpoteekkrediidiandja või -vahendaja taotleb tegevusloa elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidi andmiseks või krediidi vahendamiseks või nimetatud tegevusloa koos õigusega osutada nõustamisteenust.
[RT I, 11.03.2016, 1 - jõust. 21.03.2016]

 (2) Tegevusluba ei või taotleda krediidi andmiseks ja krediidi vahendamiseks. Üksnes nõustamisteenuse osutamiseks tegevusluba ei anta.

 (3) Juriidiline või füüsiline isik võib anda krediiti või vahendada krediiti või osutada nõustamisteenust, mille kohta talle on antud tegevusluba.

 (4) Tegevusloas nimetamata teenuse osutamiseks peab juriidiline või füüsiline isik taotlema täiendavat tegevusluba. Täiendava tegevusloa taotluse menetlemisele, andmete kontrollimisele ning loa andmise otsustamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 14–16 sätestatut.

§ 12. Tegevusloa taotlemine

 (1) Tegevusloa taotlemisel esitab juriidilise isiku juhatuse liige või krediidivahendajana tegutseda sooviv füüsiline isik Finantsinspektsioonile taotluse, mis koosneb kirjalikust avaldusest ning järgmistest andmetest ja dokumentidest (edaspidi käesolevas peatükis avaldus, andmed ja dokumendid koos taotlus):
 1) juriidilisest isikust taotleja puhul põhikirja ärakiri või füüsilisest isikust taotleja puhul taotleja andmed, mis sisaldavad tema nime, elukohta, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega ja -kohta;
 2) käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud nõuetele vastav äriplaan;
 3) juriidilise isiku puhul andmed taotleja juhatuse ja nõukogu liikmete (juhatuse või nõukogu liige edaspidi juht) kohta, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega ja -kohta, kodakondsust, elukohta, hariduse kirjeldust, töö- ja ametikohtade täielikku loetelu ning juhatuse liikmete puhul nende vastutusvaldkonna kirjeldust, ning täiendavalt taotleja soovi korral juhtide usaldusväärsust ja käesoleva seaduse nõuetele vastavust kinnitavad dokumendid;
 4) juriidilise isiku puhul taotleja sissemakstud aktsia- või osakapitali olemasolu tõendav dokument;
 5) juriidilise isiku puhul taotleja algbilanss ning olemasolu korral taotleja hiliseim bilanss ja kasumiaruanne ning viimase kolme majandusaasta aruanded;
 6) tegevuskava, kus eelkõige kirjeldatakse kavandatavaid teenuseid;
 7) käesoleva seaduse §-s 44 sätestatud sise-eeskiri ja raamatupidamise sise-eeskiri või nende projektid;
[RT I, 11.03.2016, 1 - jõust. 21.03.2016]
 8) kavandatavate teenuste osutamiseks vajalike infosüsteemide ja muude tehnoloogiliste vahendite kirjeldus;
 9) kirjeldus meetmete kohta, mis tagavad kohustuste täitmise seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega ning krediidi andmisel ja krediidiandja tegevuse finantseerimisel;
 10) juriidilisest isikust taotleja puhul organisatsioonilise struktuuri kirjeldus, mis sisaldab vajaduse korral krediidivahendaja või seotud krediidivahendaja kasutamist või teenuse edasiandmise korra kirjeldust;
 11) juriidilisest isikust taotleja korral osanike nimekiri, milles on näidatud neist igaühe nimi, olemasolu korral registrikood või isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ja -koht ning andmed iga aktsionäri või osaniku poolt omandatavate või talle kuuluvate aktsiate arvu või osade suuruse ja häälte arvu kohta;
 12) juriidilise isiku puhul käesoleva seaduse §-s 31 nimetatud andmed taotlejas olulist osalust omavate isikute ja kontrolli omavate isikute kohta;
 13) andmed juriidiliste isikute kohta, milles taotleja või tema juhi osalus on suurem kui 20 protsenti või milles ta omab kontrolli, kusjuures need andmed peavad sisaldama omakapitali suurust, aktsia- või osakapitali suurust, tegevusalade loetelu ning taotleja ja iga juhi osaluse suurust;
 14) juriidilisest isikust taotleja puhul andmed taotleja audiitori ja siseaudiitori kohta, mis sisaldavad neist igaühe nime, elu- või asukohta, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega ja -kohta või registrikoodi;
 15) füüsilisest isikust taotleja puhul andmed taotleja audiitori kohta, mis sisaldavad tema nime, elu- või asukohta, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega ja -kohta või registrikoodi;
 16) andmed, mis kinnitavad krediidiandja või -vahendaja juhtide ja töötajate piisavaid teadmisi, oskusi ja kogemusi;
 17) tõend Finantsinspektsiooni seaduse § 453 lõikes 2 sätestatud menetlustasu maksmise kohta.

 (2) Krediidivahendaja ei pea esitama käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 5 nimetatud andmeid ja dokumente. Hüpoteekkrediidivahendaja peab koos taotlusega esitama kutsealast vastutuskindlustust tõendava dokumendi või kutsealasest hooletusest tuleneva vastutuse katmiseks ettenähtud muu võrreldava tagatise.
[RT I, 11.03.2016, 1 - jõust. 21.03.2016]

 (3) Tegevusloa taotlemisel hoiu-laenuühistule ei esitata taotlusega käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 12 nimetatud andmeid taotlejas olulist osalust omavate isikute ja kontrolli omavate isikute kohta ning hoiu-laenuühistule ei kohaldata käesolevas seaduses olulise osaluse omandamise kohta sätestatut. Hoiu-laenuühistu taotlusele tuleb lisada andmed ja dokumendid nende rahaliste vahendite päritolu kohta, millega tasutakse või on tasutud osamaks, mis on 5000 eurot või rohkem.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3, 13 ja 16 nimetatud isikute kohta esitatud andmete ja dokumentide õigsust peavad isikud kinnitama oma allkirjaga.

 (5) Taotleja ei või kolme kuu jooksul Finantsinspektsiooni tegevusloa andmisest keeldumise otsuse jõustumisest arvates uut tegevusloa taotlust esitada. Kui Finantsinspektsioon jätab tegevusloa taotluse läbi vaatamata vastavalt käesoleva seaduse § 14 lõikele 2, ei või taotleja uut tegevusloa taotlust esitada enne ühe kuu möödumist taotluse läbi vaatamata jätmisest.

§ 13. Äriplaan

 (1) Füüsilisest isikust taotleja äriplaan peab sisaldama taotleja kavandatava äritegevuse olemuse ning plaanitavate tegevuste ja teenuste osutamisega seotud isikute õiguste, kohustuste ning vastutuse kirjeldust, samuti järgmiste asjaolude kirjeldust, prognoosi ja analüüsi:
 1) tulude ja kulude suurus tegevusalade kaupa;
 2) teenuste osutamisega seotud kohustused;
 3) taotleja tegevuse tehniline korraldus;
 4) tegevusstrateegia ja tegutsemiseks kavandatav turuosa;
 5) kavandatav tegevus, osutatavad teenused ja pakutavad krediidilepingud, eeldatavad tarbijad ning konkurendid;
 6) riskide juhtimise üldpõhimõtted ja riskide juhtimise strateegia;
 7) investeerimis- ja tegevuse finantseerimise poliitika.

 (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule peab äriplaan sisaldama kinnitust selle kohta, et taotlejal puudub maksuvõlg ning et taotleja suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust.

 (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule peab juriidilisest isikust taotleja äriplaan sisaldama taotleja organisatsioonilise ülesehituse, sisekontrolli süsteemi ja juhtimisstruktuuri kirjeldust ning järgmist teavet:
 1) taotleja varade ning aktsia- või osakapitali suurus;
 2) eeldatavad vahendajad;
 3) aastabilanss ja finantsnäitajad, milles on muu hulgas nimetatud tulud, kulud, kasum ja rahavood ning nende aluseks olevad eeldused.

 (4) Äriplaan esitatakse vähemalt kolme aasta kohta.

 (5) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda äriplaani täiendamist, kui tema hinnangul ei ole äriplaanis esitatud finantsnäitajad ja muud andmed usaldusväärsed.

§ 14. Tegevusloa taotluse läbivaatamine

 (1) Kui taotleja ei ole tegevusloa taotlemisel esitanud kõiki käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud andmeid või dokumente või need ei ole nõuetekohaselt vormistatud, võib Finantsinspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata või nõuda taotlejalt puuduste kõrvaldamist.

 (2) Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel jätta taotluse läbi vaatamata, kui:
 1) taotlus on esitatud oluliste puudustega või
 2) taotleja ei ole Finantsinspektsiooni määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud.

 (3) Kui tegevusloa taotluse menetlemise ajal tehakse muudatusi käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud andmetes või dokumentides, esitab taotleja viivitamata Finantsinspektsioonile vastavad andmed ja dokumendid uuendatud kujul. Kui muudatus on oluline, võib Finantsinspektsioon lugeda menetlustähtaja alguseks selle olulise muudatuse kättesaamise hetke. Sellisel juhul peab Finantsinspektsioon teatama taotlejale uuest menetlustähtajast.

 (4) Kui käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik veenduda, et tegevusloa taotlejal on kavandatud tegevuseks või teenuse osutamiseks piisavad võimalused ja ta vastab käesoleva seadusega või selle alusel antud õigusaktidega krediidiandja või -vahendaja suhtes kehtestatud nõuetele, või kui on vaja kontrollida muid taotlejaga seotud asjaolusid, võib Finantsinspektsioon nõuda tegevusloa andmise otsustamisel tähendust omavate lisaandmete ja -dokumentide esitamist.

 (5) Taotleja esitatud andmete kontrollimiseks võib Finantsinspektsioon muu hulgas teostada päringuid andmekogudest, teostada kohapealset kontrolli, määrata ekspertiise ja erakorralist audiitorkontrolli, küsida andmeid olulise osaluse omandajatelt ja osanikelt või aktsionäridelt, saada taotleja juhtidelt, audiitoritelt, nende esindajatelt ning vajaduse korral kolmandatelt isikutelt suulisi selgitusi esitatud dokumentide sisu ja tegevusloa andmise otsustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud andmed ja dokumendid esitab taotleja Finantsinspektsioonile viimase määratud mõistliku tähtaja jooksul, arvestades seejuures tegevusloa taotluse läbivaatamise tähtajaga.

 (7) Finantsinspektsioon teeb tegevusloa taotluse menetlemisel koostööd vastava lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kui:
 1) taotleja on lepinguriigis asutatud makseasutuse, e-raha asutuse, fondivalitseja, investeerimisfondi, investeerimisühingu, krediidiasutuse, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku ema- või tütarettevõtja;
 2) taotleja emaettevõtja tütarettevõtjaks on lepinguriigis asutatud makseasutus, e-raha asutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, krediidiasutus, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik;
 3) taotleja ja lepinguriigis asutatud makseasutus, e-raha asutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, krediidiasutus, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik on ühe ja sama isiku kontrollitavad äriühingud.

 (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud koostöö raames konsulteerivad osapooled üksteisega, hinnates aktsionäride või osanike sobivust ning taotleja juhtide ja konsolideerimisgrupi teise üksuse juhtide mainet ja kogemust ning edastades üksteisele kõik andmed, mis on olulised tegevusloa andmisel.

§ 15. Tegevusloa andmise otsus ja tegevusloa ulatus

 (1) Tegevusluba antakse, kui esitatud andmed ja dokumendid on nõuetekohased ning esitatu põhjal saab veenduda, et tegevusloa taotlejal on taotluses märgitud krediidi andmiseks või krediidi vahendamiseks või nõustamisteenuse osutamiseks vajalikud teadmised ja organisatsiooniline suutlikkus ning tarbijate huvide kaitse on piisavalt tagatud.

 (2) Otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon nelja kuu jooksul arvates kõigi vajalike nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamisest ning nõuete täitmisest, kuid mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel tegevusloa taotluse saamisest arvates. Taotleja võib anda Finantsinspektsioonile tagasivõetamatu kirjaliku nõusoleku tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuse tähtaja pikendamiseks.

 (3) Kui Finantsinspektsioonil on tekkinud põhjendatud kahtlus, et taotleja ei vasta kõigile käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevatele nõuetele, teavitab ta sellest taotlejat. Taotleja võib esitada Finantsinspektsioonile teavet ka omal initsiatiivil.

 (4) Kui koos krediidiandja või -vahendaja tegevusloaga taotleti ka õigust osutada nõustamisteenust, märgitakse tegevusloa andmise otsuses teenused, mida juriidilisel või füüsilisel isikul on tegevusloa kohaselt õigus osutada.

 (5) Otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta toimetab Finantsinspektsioon viivitamata taotlejale kätte.

 (6) Tegevusloa kohta tehtavas otsuses märgitakse vähemalt:
 1) selle isiku nimi ja registrikood või isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ja -koht, kelle kohta otsus tehakse;
 2) teenuse liik või liigid, mille kohta otsus tehakse;
 3) otsuse tegemise ja jõustumise kuupäev.

§ 16. Tegevusloa andmisest keeldumise alused

 (1) Finantsinspektsioon võib keelduda tegevusloa andmisest, kui:
 1) taotleja ei vasta käesoleva seadusega või selle alusel antud õigusaktidega krediidiandja või -vahendaja suhtes kehtestatud nõuetele;
 2) juriidilise isiku puhul ei ole äriühingu aktsia- või osakapital täielikult sisse makstud;
 3) taotleja, taotleja juhid, audiitor või aktsionärid või osanikud ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele;
 4) taotleja ja teise isiku vaheline märkimisväärne seos takistab taotleja üle piisava järelevalve teostamist või see on takistatud sellise teise riigi õigusaktidest, kus isik, kellega taotlejal on märkimisväärne seos, on asutatud, tulenevate nõuete või nende rakendamise tõttu;
 5) taotleja esitatud andmetest selgub, et ta kavatseb tegutseda peamiselt teises lepinguriigis;
 6) käesoleva seaduse §-s 44 nimetatud sise-eeskiri või muud asjakohased protseduurireeglid ei ole taotleja tegevuse laadi, ulatust ja keerukuse astet arvestades piisavad, proportsionaalsed ja üheselt mõistetavad või on kehtiva õigusega vastuolus;
 7) taotlejat või tema juhti on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest ja tema vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või taotleja või tema juhi suhtes on kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatu hindamisel arvestatakse muu hulgas:
 1) juriidilisest isikust taotleja puhul tema tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise korralduse taset;
 2) taotleja juhtimisega seotud isikute haridust, nende kogemust, ärisidemeid, usaldusväärsust ja ärialast mainet;
 3) käesoleva seaduse §-s 13 nimetatud taotleja äriplaani adekvaatsust ja piisavust;
 4) taotleja, tema emaettevõtja ja teiste taotlejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute tegevust, finantsseisundit, ärialast mainet ja kogemusi.

§ 17. Tegevusloa lõppemine

 (1) Tegevusluba lõpeb:
 1) tegevusloa kehtetuks tunnistamisel;
 2) krediidiandja või -vahendaja ühinemisel muu ühendava äriühinguga, kes ei ole krediidiandja või -vahendaja, ühinemise kande äriregistrisse kandmisel või uue ühendava krediidiandaja või -vahendaja äriregistrisse kandmisel;
 3) krediidiandja või -vahendaja jagunemisel vastavalt käesoleva seaduse § 63 lõikes 2 sätestatule;
 4) krediidiandja või -vahendaja vabatahtliku lõpetamise korral Finantsinspektsioonilt krediidiandja või -vahendaja lõpetamiseks loa saamisel;
 5) füüsilisest isikust krediidivahendaja surma tõttu tema surma päeval;
 6) krediidiandja või -vahendaja pankroti väljakuulutamisel või kohtu määrusega pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu.

 (2) Tegevusloa lõppemisel kaotab nii füüsiline kui ka juriidiline isik õiguse osutada teenust, milleks talle oli antud tegevusluba.

§ 18. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine

 (1) Tegevusloa kehtetuks tunnistamine on tegevusloaga antud õiguse äravõtmine.

 (2) Finantsinspektsioon võib tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui:
 1) krediidiandja või -vahendaja ei ole alustanud tegevust 12 kuu jooksul tegevusloa andmisest arvates või tema asutajad on oma tegevusega näidanud, et krediidiandja või -vahendaja ei suuda tegevust alustada nimetatud aja jooksul, või tema tegevus on peatunud kauemaks kui kuueks järjestikuseks kuuks;
 2) krediidiandja või -vahendaja on tegevusloa taotlemisel esitanud valeandmeid, millel oli tegevusloa andmise otsustamisel oluline tähendus, samuti muul juhul, kui krediidiandja või -vahendaja on esitanud või tema eest on esitatud Finantsinspektsioonile valeandmeid;
 3) krediidiandja või -vahendaja tegevus ei vasta kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele;
 4) taotleja juhid või audiitor ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele;
 5) krediidiandjat või -vahendajat või tema juhti on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest ja vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või krediidiandja või -vahendaja või tema juhi suhtes on kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni;
 6) krediidiandja või -vahendaja avaldab oma tegevuse või juhi kohta oluliselt ebaõiget või eksitavat teavet või reklaami;
 7) krediidiandja või -vahendaja on korduvalt või olulisel määral rikkunud tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut;
 8) krediidiandja või -vahendaja on rikkunud krediidilepingu või tarbijakrediidilepingu sõlmimisele või täitmisele kehtestatud nõudeid, sealhulgas tarbija krediidivõimelisuse hindamisele, tarbijakrediidilepingute krediidi kulukuse aastamäärale, krediidilepingust tulenevate kõrvalnõuete esitamisele kehtestatud nõudeid, või kauplemisvõtetele kehtestatud nõudeid;
 9) krediidiandja või -vahendaja sise-eeskiri ei ole krediidiandja või -vahendaja tegevuse laadi, ulatust ja keerukuse astet arvestades piisav ja proportsionaalne või krediidiandja või -vahendaja jätab sise-eeskirja rakendamata;
 10) krediidiandja või -vahendaja ei ole võimeline täitma endale võetud kohustusi või tema tegevus kahjustab muul põhjusel tarbijate huve oluliselt;
 11) krediidiandja või -vahendaja kuulub konsolideerimisgruppi, mille struktuur ei võimalda saada järelevalveks vajalikku informatsiooni, või krediidiandjaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing tegutseb välisriigi õigusaktide alusel ja vajaliku informatsiooni saamine on takistatud;
 12) krediidiandja või -vahendaja ja muu isiku vahel olev märkimisväärne seos takistab piisava järelevalve teostamist;
 13) järelevalve teostamine krediidiandja või -vahendaja filiaalis või piiriüleselt pakutava teenuse üle on võimatu või takistatud järelevalvest mittesõltuvate asjaolude tõttu;
 14) krediidiandja või -vahendaja on korduvalt rikkunud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse või rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel kehtestatud korda;
 15) ilmneb, et krediidiandja või -vahendaja on valinud tegevusloa taotlemise ja registreerimise kohaks Eesti eesmärgiga hoida kõrvale teises lepinguriigis, kus ta peamiselt tegutseb, krediidiandjale või -vahendajale kehtestatud rangemate nõuete täitmisest;
 16) lepinguriigi või kolmanda riigi finantsjärelevalve asutuse poolt Finantsinspektsioonile esitatud teabe kohaselt on krediidiandja või -vahendaja rikkunud lepinguriigi või kolmanda riigi õigusaktis sätestatud või selle riigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimusi;
 17) krediidiandja või -vahendaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ettenähtud ulatuses täitnud Finantsinspektsiooni ettekirjutust;
 18) lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse poolt Finantsinspektsioonile esitatud teabe kohaselt on krediidivahendaja rikkunud lepinguriigi õigusaktides sätestatud või lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimusi.

 (3) Finantsinspektsioon võib tegevusloa tunnistada kehtetuks täielikult või konkreetsete teenuste osas, piiritledes õigused, mille tegevusloa omaja tegevusloa kehtetuks tunnistamisega kaotab.

 (4) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamist teeb Finantsinspektsioon krediidiandjale või -vahendajale ettekirjutuse, andes tähtaja kehtetuks tunnistamise põhjuseks olevate puuduste kõrvaldamiseks, välja arvatud juhul, kui ettekirjutuse tegemine ei ole kõiki asjaolusid arvestades võimalik.

 (5) Tegevusluba tunnistatakse kehtetuks krediidiandja või -vahendaja taotluse alusel, kui ta ei soovi enam osutada tegevusloas märgitud teenuseid.

 (6) Finantsinspektsioon võib keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud taotluse alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamisest, kui on põhjendatud alus arvata, et tegevusloa kehtetuks tunnistamine võib kahjustada tarbijate õigustatud huve.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud taotluse vaatab Finantsinspektsioon läbi ja teeb otsuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise või sellest keeldumise kohta kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates.

 (8) Otsus tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta toimetatakse krediidiandjale või -vahendajale viivitamata kätte.

§ 19. Avalikkuse teavitamine

 (1) Tegevusloa andmise ja kehtetuks tunnistamise teeb Finantsinspektsioon avalikult teatavaks oma veebilehel hiljemalt otsuse jõustumisele järgneval tööpäeval.

 (2) Käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 sätestatud alusel tehtud tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse teeb Finantsinspektsioon avalikult teatavaks lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule veel vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes hiljemalt otsuse jõustumisele järgneval tööpäeval.

§ 20. Krediidiandja ja -vahendaja andmete avalikustamine

 (1) Kõik tegevusloa saanud krediidiandjad ja -vahendajad ning käesoleva seaduse § 2 lõike 8 alusel tegutsemisõigust omavad krediidiandjad ja -vahendajad kantakse Finantsinspektsiooni seaduse § 53 lõike 4 alusel Finantsinspektsiooni veebilehel asuvasse krediidiandjate ja -vahendajate nimekirja.
[RT I, 11.03.2016, 1 - jõust. 21.03.2016]

 (11) Käesoleva seaduse § 2 lõike 8 alusel tegutsemisõigust omav krediidiandja või -vahendaja peab teavitama Finantsinspektsiooni oma tegevusest krediidiandja või -vahendajana viis päeva enne tegutsemise alustamist ja viivitamata pärast tegevuse lõpetamist. Finantsinspektsioonile tuleb edastada teave krediidiandja või -vahendaja tegevuse alustamise kuupäeva kohta ning krediidiandja või -vahendaja emaettevõtja ärinimi, registrikood ja asukoht.
[RT I, 11.03.2016, 1 - jõust. 21.03.2016]

 (2) Krediidiandja ja -vahendaja kohta avalikustamisele kuuluvate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

 (3) Krediidiandja ja -vahendaja, kelle tegevusluba on tunnistatud kehtetuks või kes on vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 11 teavitanud tegevuse lõpetamisest, kustutatakse viivitamata Finantsinspektsiooni veebilehel asuvast nimekirjast.
[RT I, 11.03.2016, 1 - jõust. 21.03.2016]

3. peatükk Nõuded krediidiagendi tegevusele 

§ 21. Krediidiagent

 (1) Krediidiagent on krediidivahendaja, kes on seotud ühe krediidiandjaga ja tegutseb ainult tema nimel ning selle krediidiandja täielikul ja tingimusteta vastutusel (käesolevas peatükis edaspidi krediidiagent).

 (2) Krediidiagent võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik.

 (3) Käesolevas seaduses sätestatud juhul kohaldatakse krediidiagendile krediidivahendaja kohta sätestatut.

§ 22. Krediidiagendile esitatavad nõuded

 (1) Krediidiagendile ja selle juhtidele ning krediidiagendile, kes on füüsiline isik, kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 38 ja 39 ning § 55 lõigetes 1–3 sätestatut. Krediidiagendile, kes tegutseb hüpoteekkrediidiandja nimel, kohaldatakse käesoleva seaduse § 55 lõigetes 5–7 sätestatut.
[RT I, 11.03.2016, 1 - jõust. 21.03.2016]

 (2) Krediidiagendi töötajatele ja krediidiagendile, kes on füüsiline isik, kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 40 ja 43 sätestatut.

 (3) Krediidiagendi tegevusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 46–53 sätestatud krediidivahendaja tegevusele esitatavaid nõudeid ning võlaõigusseaduse §-des 396–421 krediidilepingu vahendamisele, pakkumisele ja sõlmimisele esitatavaid nõudeid.

§ 23. Vahenduse ulatus

  Krediidiagent võib vahendada ainult ühe krediidiandja või käesoleva seaduse § 73 alusel välisriigis krediidi andmise õigust omava isiku krediidilepingute sõlmimist.

§ 24. Vastutus krediidiagendi tegevuse eest

 (1) Krediidiandja on täielikult ja tingimusteta vastutav krediidiandja nimel tegutseva krediidiagendi käesoleva seaduse nõuetele vastavuse ning tegevuse või tegevusetuse eest käesolevas seaduses reguleeritud ulatuses.

 (2) Krediidiandja vastutab krediidiagendi ja olemasolu korral selle töötajate või esindajate vastavuse eest käesoleva seaduse §-s 40 töötajate teadmiste, oskuste ja kogemuste kohta sätestatud nõuetele.

§ 25. Krediidiagentide nimekiri

 (1) Krediidiagendina tegutsemiseks ei pea olema tegevusluba. Krediidiagendina võib tegutseda üksnes krediidiagentide nimekirja (edaspidi nimekiri) kantud krediidivahendaja.

 (2) Krediidiandja võib kasutada üksnes nimekirja kantud krediidiagendi teenust.

 (3) Krediidiagendi kannab nimekirja ja kustutab nimekirjast krediidiandja, keda ta esindab, või seaduses sätestatud juhtudel Finantsinspektsioon.

 (4) Krediidiandja teeb nimekirja kande elektrooniliselt vastavalt Finantsinspektsiooni ja krediidiandja vahel sõlmitud lepingule.

 (5) Krediidiagentide nimekiri avalikustatakse Finantsinspektsiooni veebilehel.

 (6) Krediidiagentide nimekirjale lisaks avalikustab Finantsinspektsioon krediidiagentide nimekirja kandmisega tegelevate lepinguriikide pädevate asutuste kontaktandmed ja võimaluse korral viited lepinguriikide krediidiagentide nimekirjadele, mis võimaldavad kontrollida, kas lepinguriigi krediidiagent on oma asukohariigis krediidiagentide nimekirja kantud ning millistes riikides on tal õigus vahendusega tegeleda.

§ 26. Nimekirja kandmine

 (1) Krediidiagent kantakse nimekirja tema taotluse alusel, mis on esitatud krediidiandjale.

 (2) Otsuse krediidiagendi nimekirja kandmise või sellest keeldumise kohta teeb taotluse saanud krediidiandja 14 päeva jooksul taotluse saamisest arvates. Krediidiandja kannab taotleja nimekirja viivitamata pärast vastava otsuse tegemist.

 (3) Krediidiagentide nimekirja ei kanta isikut, kes ei vasta käesolevas seaduses krediidiagendile kehtestatud nõuetele.

 (4) Nimekirja tehtud kannete õigsuse eest vastutab kande teinud krediidiandja.

 (5) Krediidiagendi kohta avalikustamisele kuuluvate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 27. Nimekirjast kustutamine

 (1) Krediidiandja kustutab krediidiagendi viivitamata nimekirjast, kui:
 1) krediidiagent taotleb enda nimekirjast kustutamist;
 2) krediidiagent lõpetatakse või füüsilisest isikust krediidiagent sureb;
 3) volitussuhe krediidiandja ja krediidiagendi vahel lõpeb;
 4) krediidiagent ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides krediidiagendile kehtestatud nõuetele;
 5) krediidiagendi juhatuse liige ei vasta käesoleva seaduse §-des 39 ja 40 sätestatud nõuetele;
 6) krediidiagent on rikkunud käesolevas seaduses krediidiagendile või tema tegevusele või võlaõigusseaduses tarbijakrediidilepingutele sätestatud nõudeid või krediidiandja tarbijate huvid ei ole piisavalt kaitstud.

 (2) Finantsinspektsioonil on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude ilmnemisel nõuda krediidiandjalt krediidiagendi nimekirjast kustutamist või kustutada krediidiagent nimekirjast.

4. peatükk Oluline osalus 

§ 28. Oluline osalus

 (1) Oluline osalus käesoleva seaduse tähenduses on otsene või kaudne osalus krediidiandja aktsia- või osakapitalis, mis on vähemalt 20 protsenti äriühingu aktsia- või osakapitalist, seda väljendavatest kõigist õigustest või kõigist häältest äriühingus, või osalus, mis võimaldab saavutada olulise mõju äriühingu juhtorganite üle.

 (2) Osalus on otsene, kui isik omab või teostab seda isiklikult.

 (3) Osalus on kaudne, kui:
 1) seda omab või teostab isik koos ühe või mitme kontrollitava äriühinguga;
 2) seda omab või teostab üks või mitu isiku kontrollitavat äriühingut;
 3) seda omab või teostab isik või tema kontrollitav äriühing kokkuleppel kolmanda isikuga;
 4) sellest tulenev hääleõigus loetakse isikule kuuluvaks.

 (4) Käesolevas peatükis aktsiakapitali ja aktsiate suhtes sätestatut kohaldatakse ka osakapitali ja osade kohta ning hoiu-laenuühistu liikme osamaksu kohta. Käesolevas peatükis aktsionäri kohta sätestatut kohaldatakse ka osaniku või ühistu liikme kohta.

 (5) Olulise osaluse ja kontrollitava äriühingu kindlaksmääramisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337) artikli 4 lõike 1 punktides 35–38 sätestatust.

§ 29. Olulist osalust omavatele isikutele esitatavad nõuded

 (1) Krediidiandjas võib olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning krediidiandja üle kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada iga isik:
 1) kes on laitmatu ärialase mainega ning kelle tegevus seoses omandamisega vastab krediidiandja kindla ja usaldusväärse juhtimise põhimõtetele;
 2) kes pärast osaluse omandamist või suurendamist valib, nimetab või määrab krediidiandja juhiks üksnes sellise isiku, kes vastab käesoleva seaduse §-s 39 sätestatud nõuetele;
 3) [kehtetu - RT I, 11.03.2016, 1 - jõust. 21.03.2016]
 4) kes on võimeline tagama, et krediidiandja on suuteline järgima õigusaktides sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtteid;
 5) kes tagab, et krediidiandja järgib käesolevas seaduses sätestatud usaldatavusnõudeid ja et krediidiandjal on olemas struktuur, mis võimaldab teostada tõhusat järelevalvet tema üle ning vahetada teavet ja teha koostööd finantsjärelevalve asutuste vahel;
 6) kelle suhtes ei ole põhjendatud kahtlust, et omandamine on seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega või selle katsega või olulise osaluse omandamine suurendab selliseid riske.

 (2) Krediidivahendajas võib olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning krediidivahendaja üle kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada iga isik:
 1) kelle tegevus seoses omandamisega vastab krediidivahendaja kindla ja usaldusväärse juhtimise põhimõtetele, mille hulka kuulub vastutustundliku laenamise põhimõtete tundmine ja rakendamine;
 2) kes pärast osaluse omandamist või suurendamist valib, nimetab või määrab krediidivahendaja juhiks üksnes sellise isiku, kes vastab käesoleva seaduse §-s 39 sätestatud nõuetele;
 3) [kehtetu - RT I, 11.03.2016, 1 - jõust. 21.03.2016]

§ 30. Osaluse omandamisest teavitamine

 (1) Isik, kes kavatseb krediidiandjas või -vahendajas otseselt või kaudselt olulise osaluse omandada või suurendada osalust nii, et see ületab 20, 30 või 50 protsenti krediidiandja või -vahendaja aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häälte arvust, või teha tehingu, mille tulemusel krediidiandja või -vahendaja muutuks tema kontrollitavaks äriühinguks (edaspidi omandaja), teavitab eelnevalt oma kavatsusest Finantsinspektsiooni ning esitab käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid.

 (2) Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui isik omandab mõne muu sündmuse tõttu või muu tehingu tulemusel krediidiandjas või -vahendajas olulise osaluse või tema osalus suureneb üle 20, 30 või 50 protsendi krediidiandja või -vahendaja aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häälte arvust või kui krediidiandja või -vahendaja muutub selle sündmuse või tehingu tõttu tema kontrollitavaks äriühinguks. Sellisel juhul on isik kohustatud pärast krediidiandja või -vahendaja üle kontrolli saamist või olulise osaluse omandamisest või osaluse suurenemisest teadasaamist viivitamata teavitama sellest Finantsinspektsiooni.

 (3) Finantsinspektsioon teavitab omandajat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis viie tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud teate kättesaamisest ning käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 sätestatud menetlustähtaja võimalikust lõppkuupäevast.

§ 31. Osaluse omandamisest teavitamisel esitatavad andmed

 (1) Finantsinspektsioonile teatatakse selle äriühingu nimi, milles oluline osalus omandatakse või seda suurendatakse või mis muudetakse omandaja poolt kontrollitavaks, ja selles äriühingus omandatava osaluse suurus ning esitatakse järgmised andmed ja dokumendid:
 1) omandatava äriühingu kirjeldus, mis sisaldab muu hulgas aktsiate nimekirja ning andmeid omandaja poolt omandatavate või talle kuuluvate aktsiate liigi ja häälte arvu või osa kohta ning vajaduse korral muud informatsiooni;
 2) füüsilisest isikust omandaja elulookirjeldus, mis sisaldab muu hulgas omandaja nime, elukohta, senist haridus-, töö- ja teenistuskäiku ning isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega ja -kohta;
 3) juriidilisest isikust omandaja aktsionäride, osanike või liikmete nimekiri ning andmed igale aktsionärile, osanikule või liikmele kuuluvate aktsiate arvu või osade suuruse ja häälte arvu kohta;
 4) juriidilisest isikust omandaja nimi, asukoht, registrikood, registritunnistuse kinnitatud ärakiri ja põhikirja või samasisulise dokumendi ärakiri;
 5) andmed juriidilisest isikust omandaja juhatuse ja nõukogu liikmete kohta, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega ja -kohta, senist haridus-, töö- ja teenistuskäiku, ning dokumendid, mis kinnitavad nende isikute usaldusväärsust, kogemusi, kompetentsust ja laitmatut ärialast mainet;
 6) andmed omandaja ja tema juhtide osaluste kohta teistes juriidilistes isikutes või varakogumites ja andmed nende isikute kohta, kelle üle omandaja omab kontrolli;
 7) kinnitus, et osaluse omandamise tulemusel krediidiandja või -vahendaja juhiks saavat isikut ei ole karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ega terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest või et vastavad karistusandmed on karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või et isiku suhtes ei ole kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni. Välisriigi kodaniku puhul on aktsepteeritav tema päritoluriigi karistusregistri tõend või pädeva kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument tingimusel, et selle väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui kolm kuud;
 8) kirjeldus omandaja tegevuse kohta ettevõtluses ning omandamisega seotud isikute majanduslike huvide kirjeldus;
 9) kinnitus, et käesoleva lõike punktis 7 nimetatud isiku puhul ei ole esinenud ega esine asjaolusid, mis seaduse kohaselt välistavad isiku õiguse olla krediidiandja või -vahendaja juht;
 10) [kehtetu - RT I, 11.03.2016, 1 - jõust. 21.03.2016]
 11) konsolideerimisgruppi kuuluva omandaja puhul konsolideerimisgrupi struktuuri kirjeldus koos andmetega sinna kuuluvate äriühingute osaluse suuruse kohta ja konsolideerimisgrupi kolme viimase majandusaasta aruanded ning vandeaudiitori aruanded;
 12) [kehtetu - RT I, 11.03.2016, 1 - jõust. 21.03.2016]
 13) andmed ja dokumendid nende rahaliste ja mitterahaliste vahendite päritolu kohta, mille eest kavatsetakse oluline osalus omandada või seda suurendada või kontroll saavutada;
 14) pärast osaluse omandamist omatava olulise osaluse suurus ja selle omamisega seotud asjaolud vastavalt väärtpaberituru seaduse §-dele 9 ja 10;
 15) krediidiandja või -vahendaja kontrollitavaks äriühinguks muutumise korral äriplaan ning muud kontrolli teostamisega ja saamisega seotud asjaolud;
 16) ülevaade krediidiandjas või -vahendajas rakendatavast tegevusstrateegiast, kui krediidiandja või -vahendaja omandamise tulemusel ei muutu omandaja kontrollitavaks äriühinguks.

 (2) Finantsinspektsioonile tuleb andmed ja dokumendid esitada eesti keeles.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide täpsustamiseks ja kontrollimiseks võib Finantsinspektsioon nõuda kirjalikult lisaandmeid ja -dokumente.

 (4) Krediidiandjas või -vahendajas osaluse omandamisest teavitamisel Finantsinspektsioonile esitatavate andmete ja dokumentide loetelu võib täpsustada valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 32. Menetlus ja menetlustähtajad

 (1) Finantsinspektsioon hindab omandaja vastavust käesoleva seaduse §-s 29 esitatud nõuetele ning otsustab osaluse omandamise keelamise või lubamise 60 tööpäeva jooksul (edaspidi menetlustähtaeg) käesoleva seaduse § 30 lõikes 3 nimetatud andmete ja dokumentide saamist kinnitava teate esitamisest arvates.

 (2) Finantsinspektsioonil on õigus 50 tööpäeva jooksul menetlustähtaja algusest arvates nõuda lisaandmeid ja -dokumente.

 (3) Finantsinspektsiooni poolt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lisaandmete ja -dokumentide esmakordse nõude esitamise ja omandajalt nõutud lisaandmete ja -dokumentide saamise vaheliseks perioodiks menetlustähtaeg peatub, kuid peatumine ei kesta kauem kui 20 tööpäeva. Järgmisel lisaandmete ja -dokumentide nõudmisel menetlustähtaeg ei peatu.

 (4) Kui omandaja üle ei teostata finantsjärelevalvet või omandaja üle teostab järelevalvet kolmanda riigi finantsjärelevalve asutus, võib Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud menetlustähtaja peatamist pikendada kuni 30 tööpäevani.

 (5) Finantsinspektsioon teeb olulise osaluse omandamise, selle suurendamise või krediidiandja või -vahendaja kontrollitavaks äriühinguks muutmise hindamisel koostööd lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kui omandaja on:
 1) lepinguriigis tegevusloa saanud kindlustusandja, krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, makseasutus, e-raha asutus või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik;
 2) lepinguriigis tegevusloa saanud kindlustusandja, krediidiasutuse, fondivalitseja, investeerimisfondi, investeerimisühingu, makseasutuse, e-raha asutuse või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku emaettevõtja;
 3) isik, kelle kontrollitavaks äriühinguks on teises lepinguriigis tegevusloa saanud kindlustusandja, krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, makseasutus, e-raha asutus või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud koostöö raames konsulteerib Finantsinspektsioon teiste finantsjärelevalve asutustega. Finantsinspektsioon ja vastavad finantsjärelevalve asutused edastavad viivitamata üksteisele kõik andmed, mis on olulise osaluse omandamise, selle suurendamise või krediidiandja või -vahendaja kontrollitavaks äriühinguks muutmise hindamisel olulised.

 (7) Kui olulist osalust soovib samal ajal omandada mitu isikut, peab Finantsinspektsioon neid kohtlema võrdsete asjaolude korral võrdselt.

§ 33. Osaluse omandamise tingimused

 (1) Finantsinspektsioonil on õigus määrata omandajale tähtaeg, mille jooksul tal on õigus olulist osalust omandada, seda suurendada või muuta krediidiandja või -vahendaja kontrollitavaks äriühinguks. Finantsinspektsioon võib ettenähtud tähtaega pikendada, kuid tähtaeg ei või kokku ületada 12 kuud. Omandaja on kohustatud nimetatud tähtaja jooksul viivitamata Finantsinspektsiooni teavitama olulise osaluse omandamise, selle suurendamise või krediidiandja või -vahendaja kontrollitavaks äriühinguks muutmise tehingu teostamisest või teostamata jätmise otsusest.

 (2) Olulise osaluse võib omandada, seda suurendada või krediidiandja või -vahendaja kontrollitavaks äriühinguks muuta, kui Finantsinspektsioon ei keela oma ettekirjutusega olulise osaluse omandamist, selle suurendamist või krediidiandja või -vahendaja kontrollitavaks äriühinguks muutmist, lähtudes käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 ja § 34 lõikes 1 sätestatust.

§ 34. Osaluse omandamise keelamise alused ja otsus omandamise kohta

 (1) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata olulise osaluse omandamise, selle suurendamise või krediidiandja või -vahendaja kontrollitavaks äriühinguks muutmise, kui:
 1) omandaja ei vasta käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud nõuetele;
 2) omandaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks Finantsinspektsioonile esitanud käesolevas seaduses sätestatud või seaduse alusel nõutud andmeid või dokumente;
 3) Finantsinspektsioonile esitatud andmed või dokumendid ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud või esitatud andmete ja dokumentide alusel ei saa kõrvaldada Finantsinspektsiooni mõistlikku kahtlust omandamise ebasobivuses ning selles, et omandamine ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
 4) krediidiandja või -vahendaja muutuks kolmandas riigis elava või asuva isiku kontrollitavaks äriühinguks ning selle isiku üle ei teostata tema elu- või asukohariigis piisavat järelevalvet või selle kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalust teha Finantsinspektsiooniga koostööd.

 (2) Finantsinspektsioon edastab omandajale otsuse olulise osaluse omandamise lubamise kohta või keelava ettekirjutuse kahe tööpäeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist või ettekirjutuse tegemist, kuid enne menetlustähtaja lõppu. Kui omandaja üle teostab finantsjärelevalvet teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus, tuleb otsuses muu hulgas märkida tema hinnang olulise osaluse omandamise või suurendamise või krediidiandja või -vahendaja kontrollitavaks äriühinguks muutmise kohta.

 (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud ilmnevad pärast olulise osaluse omandamist või suurendamist või krediidiandja või -vahendaja kontrollitavaks äriühinguks muutmist, võib Finantsinspektsioon teha ettekirjutuse, mille kohaselt loetakse osaluse omandamine või krediidiandja või -vahendaja kontrollitavaks äriühinguks muutmine käesoleva seadusega vastuolus olevaks.

 (4) Kui omandaja või isik, kes omab krediidiandjas või -vahendajas olulist osalust või kelle kontrollitavaks äriühinguks krediidiandja või -vahendaja on, on teises lepinguriigis registreeritud krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, kindlustusandja, makseasutus, e-raha asutus, muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik või eelnimetatud isikuga ühte konsolideerimisgruppi kuuluv isik, teatab Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 3 nimetatud ettekirjutuse tegemisest selle lepinguriigi pädevale finantsjärelevalve asutusele.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 sätestatud Finantsinspektsiooni ettekirjutuste järgimine on kohustuslik ka krediidiandjale või -vahendajale või muule isikule, kes korraldab hääleõiguste teostamist.

§ 35. Osaluse ebaseadusliku omandamise tagajärjed

 (1) Olulise osaluse omandamise või suurendamise tehingu tagajärjel ei omanda isik aktsiatega kaasnevat hääleõigust ning aktsiatega esindatud hääli ei arvata üldkoosoleku kvoorumisse, kui:
 1) tehing on vastuolus Finantsinspektsiooni ettekirjutusega;
 2) Finantsinspektsioon on teinud käesoleva seaduse § 34 lõikes 3 nimetatud ettekirjutuse, millega omandamine või kontrollitavaks muutumine loetakse seadusega vastuolus olevaks;
 3) tehingust ei ole Finantsinspektsiooni käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud korras teavitatud;
 4) tehing on tehtud pärast käesoleva seaduse § 33 lõikes 1 või enne §-s 32 nimetatud tähtaja möödumist või enne, kui olulise osaluse omandamine oli käesoleva seaduse alusel lubatud.

 (2) Niisuguse tehingu tulemusel, mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, ei teki isikul õigusi, mis muudaksid krediidiandja või -vahendaja tema kontrollitavaks äriühinguks.

 (3) Kui niisuguse tehingu tulemusel, mille puhul esines mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, kuid omandatud või suurendatud olulist osalust esindavad hääled arvati üldkoosoleku kvoorumisse ja need mõjutasid üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist, on üldkoosoleku otsus tühine. Kohus võib Finantsinspektsiooni, aktsionäri või äriühingu juhi avalduse alusel tuvastada üldkoosoleku otsuse tühisuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest arvates.

 (4) Kui teostati tehingust, millega krediidiandja või -vahendaja pidi muutuma isiku kontrollitavaks äriühinguks ja mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, tulenevaid kontrolli võimaldavaid õigusi, võib kohus Finantsinspektsiooni, aktsionäri või äriühingu juhi avalduse alusel tunnistada selliste õiguste teostamise tühiseks, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul õiguste teostamisest arvates.

§ 36. Olulise osaluse muutumisest teavitamine

 (1) Kui isik kavatseb võõrandada aktsiaid ulatuses, millega ta kaotab olulise osaluse krediidiandjas või -vahendajas või vähendab oma osalust alla mõne käesolevas seaduses nimetatud määra või loobub kontrollist krediidiandja või -vahendaja üle, peab ta kavatsusest Finantsinspektsiooni viivitamata teavitama, näidates teates ära tema omatavate, võõrandatavate ja pärast tehingut talle jäävate aktsiate arvu.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui isik kaotab mõne muu sündmuse tõttu või muu tehingu tulemusel kontrolli krediidiandja või -vahendaja üle või olulise osaluse krediidiandjas või -vahendajas või tema osalus väheneb alla mõne käesoleva seaduse § 30 lõikes 1 nimetatud määra. Sellisel juhul on isik kohustatud pärast olulise osaluse või kontrolli kaotamisest või osaluse vähenemisest teadasaamist viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni.

 (3) Krediidiandja või -vahendaja on käesoleva seaduse § 30 lõigetes 1 ja 2 ning käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tehingutest teadasaamise korral kohustatud sellest viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni.

 (4) Krediidiandja või -vahendaja esitab koos majandusaasta aruandega Finantsinspektsioonile andmed isikute kohta, kellel majandusaasta lõpu seisuga oli krediidiandjas või -vahendajas oluline osalus, näidates ära isikule kuuluva osaluse suuruse ja selle omamisega seotud asjaolud vastavalt käesoleva seaduse §-dele 28 ja 30 ning väärtpaberituru seaduse §-dele 9 ja 10.

5. peatükk Juhtimine ja organisatsiooniline ülesehitus 

§ 37. Krediidiandja ja -vahendaja asukoht ning peakontor
[RT I, 20.04.2017, 1 - jõust. 15.01.2018]

 (1) Eestis äriregistrisse kantud ja Finantsinspektsioonilt tegevusloa saanud krediidiandja või -vahendaja registrijärgne asukoht ja peakontor peavad olema Eestis.

 (2) Krediidiandja või -vahendaja ühinguleping või põhikiri peab kindlaks määrama, et krediidiandja või -vahendaja registrijärgne asukoht ja peakontor on Eestis.
[RT I, 20.04.2017, 1 - jõust. 15.01.2018]

§ 38. Krediidiandja või -vahendaja tegevus

 (1) Krediidiandja või -vahendaja peab:
 1) vastama õigusaktidest tulenevatele nõuetele ning oma tegevustes üles näitama piisavat asjatundlikkust, ausust, täpsust ja hoolikust, et tagada tarbijate huvide ja õiguste kaitse;
 2) tagama oma tegevuseks vajaliku käesoleva seaduse §-s 44 nimetatud sise-eeskirja kehtestamise ja rakendamise.

 (2) Krediidiandja või -vahendaja juhid peavad tagama, et krediidiandja või -vahendaja organisatsiooniline struktuur on läbipaistev ja selgelt määratud vastutusaladega, et kehtestatud on sise-eeskiri, mis on krediidiandja või -vahendaja tegevuse laadi, ulatust ja keerukuse astet arvestades piisav ja proportsionaalne, ning et juhtide ja töötajate teadmised, oskused, kogemus ja tegevus vastavad õigusaktides sätestatule.

 (3) Krediidiandja või -vahendaja peab tagama, et krediidi andmise, krediidi vahendamise või nõustamisteenuse osutamise protsessis osalevatel krediidiandja või -vahendaja töötajatel või esindajatel on igal ajahetkel selleks tegevuseks nõutavad teadmised, oskused ja kogemus.

 (4) Käesolevast seadusest tulenevate valikute tegemine krediidiandja või -vahendaja tegevuse korraldamisel ei tohi kaasa tuua olukorda, kus krediidiandja või -vahendaja jätab täitmata õigusaktidest tuleneva kohustuse, jätab tarbija krediidivõimelisuse hindamisel olulised asjaolud arvesse võtmata või tarbija jääb ilma teabest või hoiatusest, millel võib olla oluline kaal krediidiotsuse kujunemisel või krediidilepingu sõlmimisel.

 (5) Kui krediidivahendaja vahendab käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 sätestatu kohaselt tarbijale krediiti, mida annab osaliselt või täielikult isik, kes ei tegutse oma majandus- või kutsetegevuses, peab krediidivahendaja täitma käesoleva seaduse §-des 47–53 sätestatud nõudeid.

§ 39. Juhtidele esitatavad nõuded

 (1) Krediidiandja või -vahendaja juhiks võib valida või määrata vaid isiku, kellel on krediidiandja või -vahendaja juhtimiseks vajalikud teadmised, oskused, kogemused, haridus, kutsealane sobivus ning laitmatu ärialane maine.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku ärialane maine ei ole laitmatu muu hulgas, kui:
 1) tema tegevus või tegevusetus on kaasa toonud krediidiandja, krediidivahendaja, krediidiasutuse, investeerimisühingu või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku pankroti või tegevusloa kehtetuks tunnistamise finantsjärelevalve asutuse algatusel;
 2) ta on pannud toime esimese astme kuriteo;
 3) tema suhtes on kohus vastavalt karistusseadustiku §-le 49 kohaldanud tegutsemiskeeldu või §-le 491 ettevõtluskeeldu, samuti kui tema suhtes on kohaldatud seaduses või kohtulahendis ettenähtud ärikeeldu või teataval erialal või ametikohal töötamise keeldu või teda on karistatud sellise keelu rikkumise eest;
 4) ta ei ole suuteline korraldama krediidiandja või -vahendaja tegevust selliselt, et tarbijate huvid oleksid piisavalt kaitstud;
 5) ta on esitanud Finantsinspektsioonile valeinformatsiooni või jätnud olulise informatsiooni esitamata;
 6) teda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest ning tema vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või tema suhtes on kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni.

 (3) Krediidiandja või -vahendaja juhiks, samuti selle emaettevõtja või sellega samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu nõukogu või juhatuse liikmeks on keelatud valida või määrata isikut, kelle varasem tegevus on kaasa toonud äriühingu pankroti või sundlikvideerimise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise või kelle suhtes kehtib ettevõtluskeeld või kelle varasem tegevus äriühingu juhina on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama äriühingu juhtimist selliselt, et äriühingu aktsionäride, osanike, liikmete, võlausaldajate ja tarbijate huvid oleksid küllaldaselt kaitstud, või kelle varasem tegevus on näidanud, et ta muul mõjuval põhjusel ei ole sobiv äriühingut juhtima.

 (4) Krediidiandja või -vahendaja juhiks ei või määrata isikut, kellele või kellega seotud äriühingule on tehtud korduvalt ettekirjutus või rakendatud muid karistusi vastutustundliku laenamise nõuete rikkumise, võlaõigusseaduse §-s 4062 sätestatud krediidi kulukuse määra ülempiiri ületamise või võlaõigusseaduse § 1132 kohaselt tarbijalt nõutava sissenõudmiskulude hüvitise piirangu rikkumise eest.

 (5) Krediidiandja või -vahendaja juhid on kohustatud regulaarselt üle vaatama käesoleva seaduse alusel kehtestatud eeskirjad ja muud protseduurireeglid, hindama nende tulemuslikkust ning rakendama asjakohaseid meetmeid puuduste kõrvaldamiseks.

§ 40. Nõuded töötajate ja juhtide teadmistele, oskustele ja kogemustele

 (1) Krediidiandja või -vahendaja juhid ja töötajad peavad tegutsema nende puhul eeldatava ettenägelikkuse ja hoolsusega ning vastavalt nende ametikohale esitatavatele nõuetele, seades krediidiandja või -vahendaja ning tarbijate majanduslikud huvid kõrgemale oma isiklikest majanduslikest huvidest.

 (2) Arvestades ameti- või töökohaga seotud ülesandeid ja vastutust peavad krediidiandja või -vahendaja juhtidel ja töötajatel olema teenuse osutamiseks vajalikud teadmised, oskused ja kogemused, mis on seotud järgmisega:
 1) pakutavate krediidilepingute ja osutatavate teenuste tundmine;
 2) krediidilepingute ettevalmistamine ja sõlmimine, sealhulgas tarbija krediidivõimelisuse hindamine, ning krediidilepingu täitmise tingimused, samuti tarbijakrediidi pakkumisele kohaldatavad tingimused;
 3) krediidi vahendamise ja nõustamisteenuse osutamise tingimused;
 4) kui seoses krediidi andmise või krediidi vahendamisega osutatakse tarbijale muud teenust, eelkõige kinnisvara hindamist, siis selle teenuse osutamise tingimused;
 5) kinnisvara hindamise nõuded ja kinnisvaraga tehingute tegemise tingimused, kui antakse või vahendatakse elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediiti.
[RT I, 11.03.2016, 1 - jõust. 21.03.2016]

 (3) Krediidiandja või -vahendaja määrab käesoleva seaduse §-s 44 nimetatud sise-eeskirjas juhtide ja töötajate teadmiste, oskuste ja kogemuste taseme, mis on vajalik krediidiandja või -vahendaja organisatsioonis ameti- või töökohtadel ülesannete täitmiseks. Teadmiste ja pädevuse taseme määramisel arvestatakse ameti- või töökohaga seotud ülesannete täitmiseks vajalikku kvalifikatsiooni ja ametialast kogemust.

 (4) Töötaja käesoleva seaduse tähenduses on krediidiandja või -vahendaja heaks töölepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel tööd tegev füüsiline isik:
 1) kelle tööülesannete hulka kuuluvad krediidi andmise või krediidi vahendamisega seotud tegevused, sealhulgas tarbija krediidivõimelisuse hindamise eest vastutamine, samuti nõustamisteenuse või muu krediidi andmise või krediidi vahendamisega seotud teenuse osutamisega seotud tegevused;
 2) kes krediidi andmise või krediidi vahendamise, nõustamisteenuse või muu krediidi andmise või krediidi vahendamisega seotud teenuse osutamise käigus esindab tarbijaga suhtlemisel krediidiandjat või -vahendajat või krediidiagenti;
 3) kes juhib või kontrollib käesoleva lõike punktis 1 või 2 nimetatud isikuid, kuid kes ei ole krediidiandja või -vahendaja juht.

 (5) Nõuded krediidiandja või -vahendaja juhtide ja töötajate erialastele teadmistele, oskustele ning kogemustele võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 19.03.2015, 4 - jõust. 21.03.2016]

§ 41. Juhist ja audiitorist teavitamine

 (1) Krediidiandja või -vahendaja juhi valimiseks või määramiseks on vajalik isiku kirjalik nõusolek. Koos kirjaliku nõusolekuga esitab isik:
 1) andmed enda kohta, mis sisaldavad tema ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega ja -kohta, elukohta, hariduse kirjeldust, töö- ja ametikohtade täielikku loetelu ning juhatuse liikme puhul tema vastutusvaldkonna kirjeldust, samuti tema usaldusväärsust ja käesoleva seaduse nõuetele vastavust kinnitavad dokumendid;
 2) andmed äriühingute kohta, milles tema osalus on suurem kui 20 protsenti, kusjuures need andmed peavad sisaldama aktsia- või osakapitali suurust ja tegevusalade loetelu;
 3) kinnituse, et tal puuduvad käesolevas seaduses sätestatud krediidiandja või -vahendaja juhtimist välistavad asjaolud.

 (2) Krediidiandja või -vahendaja esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja kinnituse Finantsinspektsioonile.

 (3) Krediidiandja või -vahendaja esitab audiitori valimise või määramise korral Finantsinspektsioonile tema nime ja audiitori kinnituse, et tema suhtes puuduvad asjaolud, mis välistavad õiguse olla krediidiandja või -vahendaja audiitor.

 (4) Krediidiandja või -vahendaja on kohustatud juhtide ja audiitori valimise või määramise kavatsusest, samuti nende tagasiastumisest või enne volituste tähtaja lõppemist tagasikutsumise algatamisest teavitama Finantsinspektsiooni vähemalt kümme päeva enne vastava otsuse tegemist või viivitamata pärast vastava avalduse saamist.

§ 42. Krediidiandja või -vahendaja juhi tagasikutsumine

 (1) Finantsinspektsioonil on õigus ettekirjutusega nõuda krediidiandja või -vahendaja juhi tagasikutsumist või valimata või määramata jätmist, kui:
 1) isik ei vasta käesolevas seaduses juhile kehtestatud nõuetele;
 2) isik on seoses enda valimise või määramisega esitanud eksitavaid, tegelikkusele mittevastavaid andmeid või võltsitud dokumente;
 3) isiku tegevus krediidiandja või -vahendaja juhtimisel on näidanud, et ta ei ole suuteline krediidiandjat või -vahendajat usaldusväärselt ja kindlalt juhtima või et ta ei ole suuteline korraldama krediidiandja või -vahendaja juhtimist selliselt, et tarbijate ja võlausaldajate huvid oleksid küllaldaselt kaitstud.

 (2) Tagasikutsutud krediidiandja või -vahendaja juhi asemele võib uue liikme määrata kohus Finantsinspektsiooni nõudel. Kohtu määratud nõukogu liikme volitused kestavad kuni uue juhi nimetamise või valimiseni üldkoosoleku poolt.

§ 43. Nõuded töötajate tasustamisele

 (1) Krediidiandja või -vahendaja juhatuse liikmete ja töötajate tasustamise ning tööga kaasnevate hüvede, sealhulgas lahkumis- ja pensionihüvitiste ja muude soodustuste määramise alused ja põhimõtted (edaspidi tasustamise põhimõtted) peavad:
 1) olema selged ja läbipaistvad ning kooskõlas usaldusväärse ja tõhusa riskide juhtimise põhimõtetega, krediidiandja või -vahendaja pikaajaliste huvidega ning mitte soodustama ülemääraste riskide võtmist;
 2) lähtuma krediidiandja või -vahendaja äristrateegiast ja väärtustest, arvestades tema majandustulemusi ning tarbijate õigustatud huve.

 (2) Tasustamise põhimõtted ja nende rakendamine peavad olema proportsionaalsed krediidiandja või -vahendaja tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega.

 (3) Tasustamise põhimõtted peavad hõlmama huvide konflikti vältimise meetmeid, sealhulgas ei tohi krediidiandja või -vahendaja tarbija krediidivõimelisuse hindamise eest vastutava juhatuse liikme või töötaja tasustamine sõltuda üksnes heakskiidetud krediiditaotluste või sõlmitud krediidilepingute arvust või osakaalust.

 (4) Kui krediidiandja või -vahendaja osutab nõustamisteenust, ei või tema töötajate tasustamise põhimõtted piirata nõustamisteenusega seotud töötaja võimalust tegutseda tarbija huvides ning töötaja tasustamine ei või põhineda peamiselt sõlmitavate krediidilepingute arvul või teenuse osutamise tegevusplaani mahul.

 (5) Käesolevas seaduses käsitatakse töötasuna ka krediidiandja või -vahendaja juhatuse liikmele makstavat tasu.

§ 44. Krediidiandja või -vahendaja sise-eeskiri

 (1) Krediidiandjas või -vahendajas peavad olema kehtestatud ja rakendatud krediidiandja või -vahendaja ning tema juhtide ja töötajate tegevust reguleerivad protseduurireeglid (edaspidi sise-eeskiri), mis tagavad krediidiandja või -vahendaja tegevust reguleerivate õigusaktide ja krediidiandja või -vahendaja juhtorganite otsuste täitmise. Krediidiandja või -vahendaja sise-eeskiri kinnitatakse juhatuse otsusega.

 (2) Sise-eeskiri peab tagama, et krediidiandja või -vahendaja teenuste osutamine on õiguspärane ja kooskõlas krediidivaldkonna majandus- või kutsetegevuses järgitava hoolsuse nõudega, sealhulgas vastutustundliku laenamise põhimõttega. Krediidiandja või -vahendaja hindab regulaarselt sise-eeskirja rakendamist ning ajakohastab sise-eeskirja nii, et oleks tagatud tarbijate huvide ja õiguste kaitse.

 (3) Sise-eeskirjaga määratakse muu hulgas kindlaks:
 1) asutusesisese teabe ja dokumentide liikumise kord, sealhulgas teabe esitamise ja edastamise nõuded;
 2) käesoleva seaduse § 49 lõikes 1 nimetatud krediidivõimelisuse hindamise metoodika ja selle rakendamise kord, sealhulgas teabe kogumise kord;
 3) isikuandmete töötlemise kord;
 4) käesoleva seaduse § 49 lõikes 2 nimetatud tarbijale krediidi andmise kord;
 5) krediidilepingute tagatiseks oleva vara hindamise kord;
 6) tarbijale lepingueelse teabe ja hoiatuste edastamise kord;
 7) krediidi kulukuse määra, sealhulgas tüüpnäite arvestamise alused ja kord;
 8) krediidivahendaja puhul krediidilepingute vahendamise protsessi kirjeldus ja sõlmimise kord;
 9) nõustamisteenuse osutamise korral nõustamisteenuse osutamise kord;
 10) töötajate töö- või ametiülesanded, nõuded töötajate teadmistele, oskustele ja kogemustele, alluvussuhted, aruandlusahelad, aruannete esitamise protseduur ja õiguste delegeerimine, sätestades funktsioonide lahususe tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja krediidiotsuste tegemisel, krediidilepingu tagatiseks oleva vara hindamisel, riskide hindamisel ning tegevuste ja teenuste kajastamisel raamatupidamises ja aruannetes;
 11) andmekogude pidamise ja andmete käitlemise kord;
 12) tarbija kaebuste lahendamise kord;
 13) sisekontrolli süsteemi toimimise kord;
 14) huvide konflikti maandamise ja vältimise kord;
 15) käesoleva seaduse §-s 46 esitatud tegevuse edasiandmise kord;
 16) sisemised protseduurireeglid rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamiseks ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse rakendamiseks ning nende täitmise kontrollimise sisekontrollieeskirjad.

§ 45. Siseaudit

 (1) Krediidiandja või -vahendaja peab rakendama piisavaid sisekontrolli meetmeid, mis hõlmavad krediidiandja või -vahendaja kõiki juhtimis- ja tegevustasandeid.

 (2) Krediidiandja või -vahendaja nõukogu või selle puudumisel üldkoosolek määrab sõltumatu isiku (edaspidi siseaudiitor), kellel on siseaudiitori ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised, oskused, kogemused, haridus, kutsealane sobivus ja laitmatu ärialane maine. Siseaudiitor ei või täita muid ülesandeid, mis põhjustavad või võivad põhjustada huvide konflikti.
[RT I, 11.03.2016, 1 - jõust. 21.03.2016]

 (3) Siseaudiitori ülesanne on kontrollida krediidiandja või -vahendaja ning tema juhtide ja töötajate tegevuse vastavust õigusaktidele, Finantsinspektsiooni ettekirjutustele, juhtimisorganite otsustele, sise-eeskirjale, krediidiandja või -vahendaja sõlmitud lepingutele ja heale tavale.

 (4) Krediidiandja või -vahendaja tagab siseaudiitorile kõik tema ülesannete täitmiseks vajalikud töötingimused ja õigused, sealhulgas õiguse saada selgitusi ja teavet krediidiandja või -vahendaja juhtidelt ja töötajatelt ning võimaluse jälgida avastatud puuduste kõrvaldamist ja tehtud ettepanekute täitmist.

 (5) Siseaudiitor on kohustatud talle krediidiandja või -vahendaja kohta teatavaks saanud teabe, mis osutab õigusrikkumistele või tarbija huvide kahjustamisele, viivitamata kirjalikult edastama lisaks krediidiandja või -vahendaja juhtidele ka Finantsinspektsioonile.

§ 46. Krediidiandja või -vahendaja tegevuse edasiandmine

 (1) Krediidiandjal või -vahendajal on oma kohustuste paremaks täitmiseks õigus krediidi andmise või krediidi vahendamisega seotud tegevusi edasi anda kolmandale isikule (edaspidi tegevuse edasiandmine), kui:
 1) tegevuse edasiandmisega ei delegeeri juhid oma vastutust või tegevuse edasiandmine ei kahjusta muul viisil tarbijate huve;
 2) tegevuse edasiandmine ei takista krediidiandja või -vahendaja tegevust ja tema kohustuste täitmist vajalikul tasemel;
 3) isikul, kellele tegevused edasi antakse, on vajalikud teadmised ja oskused ning ta on võimeline neid kohustusi täitma;
 4) krediidiandja või -vahendaja suhted tarbijatega ja kohustused tarbijate ees ei muutu tegevuse edasiandmise tõttu;
 5) tegevuse edasiandmine ei põhjusta olukorda, kus krediidiandja ei tegele reaalselt krediidi andmisega või krediidivahendaja krediidi vahendamisega;
 6) tegevuse edasiandmine ei tühista ega muuda mis tahes muid tingimusi, mille alusel krediidiandjale või -vahendajale tegevusluba anti;
 7) on täidetud muud käesolevast seadusest tulenevad nõuded.

 (2) Krediidi andmist või krediidi vahendamist ja sellega seotud nõuete täitmist võib edasi anda üksnes teisele isikule, kellel on tegevusluba käesoleva seaduse §-s 3 nimetatud krediidi andmiseks või §-s 4 nimetatud krediidi vahendamiseks. Krediidi andmist või krediidi vahendamist võib edasi anda ka välisriigi krediidiandjale või -vahendajale, kelle tegevuse suhtes kohaldatakse käesoleva seadusega krediidiandjale või -vahendajale ettenähtud nõuetega vähemalt samaväärseid nõudeid ja kellel on vastavalt oma tegevusloale õigus anda või vahendada krediiti.

 (3) Krediidiandja või -vahendaja tegevusi, millele ei ole kehtestatud nõudeid käesolevas seaduses või mis ei ole seotud võlaõigusseaduses sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisega, sealhulgas kliendi isikusamasuse tuvastamine ja kontrollimine kooskõlas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatud nõuetega, võib anda edasi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata isikule.

 (4) Tegevusi ei või edasi anda sellisel viisil, mis võib takistada krediidiandja või -vahendaja sisekontrolli läbiviimist või krediidiandja või -vahendaja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist. Krediidiandja või -vahendaja peab hindama igakülgselt ja põhjalikult tegevuse edasiandmise vajalikkust.

 (5) Krediidiandja või -vahendaja jääb tegevuse edasiandmise korral täielikult vastutavaks edasiantud tegevuse nõuetekohase täitmise eest.

 (6) Tegevuse edasiandmise korral peab krediidiandja või -vahendaja hindama, kas teine isik, kellele tegevus edasi antakse, on edasiantud tegevuseks pädev ja sobiv.

 (7) Krediidiandjal ja -vahendajal on õigus saada isikult, kellele nad on oma tegevuse edasi andnud, teavet edasiantud tegevuse kohta ning anda talle kohustuslikke juhiseid.

 (8) Krediidiandja või -vahendaja kehtestab tegevuse edasiandmise korra sise-eeskirjaga.

 (9) Krediidivahendaja on kohustatud talle edasiantud tegevusest ja oma tegevuse edasiandmisest teavitama krediidiandjat.

 (10) Krediidiandja või -vahendaja teavitab tegevuse edasiandmisest viivitamata Finantsinspektsiooni.

 (11) Kui krediidiandja on faktoor vastavalt käesoleva seaduse § 2 lõikele 9, kohaldatakse krediidiandja suhtele võlaõigusseaduse §-s 256 nimetatud faktooringu kliendiga ja faktooringulepingu sõlmimisele käesolevas paragrahvis, välja arvatud lõigetes 2 ja 3, krediidiandja tegevuse edasiandmisele sätestatut. Kui krediidiandja poolt krediidi andmist vahendab käesoleva seaduse § 2 lõikes 9 nimetatud ettevõtja, kohaldatakse krediidiandja ja krediiti vahendava ettevõtja suhetele käesolevas paragrahvis, välja arvatud lõigetes 2 ja 3, krediidiandja tegevuse edasiandmisele sätestatut.

6. peatükk Tegevusele esitatavad nõuded 

§ 47. Krediidi andmisele ja krediidi vahendamisele esitatavad nõuded ning andmete säilitamine

 (1) Lisaks käesolevas seaduses sätestatule peab krediidiandja või -vahendaja tarbijale krediidi andmisel või krediidi vahendamisel igakülgselt vältima ebaausate kauplemisvõtete kasutamist ja järgima võlaõigusseaduses sätestatud tarbijale piisavate selgituste ja teabe esitamise, tarbija krediidivõimelisuse hindamise ning muid vastutustundliku laenamise nõudeid.

 (2) Krediidi andmisel või krediidi vahendamisel on krediidiandja või -vahendaja kohustatud tarbija ja samuti tema esindaja isikusamasuse tuvastama ja esitatud teavet kontrollima.

 (3) Krediidiandja või -vahendaja suhted klientidega reguleeritakse kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis sõlmitud lepingutega. Krediidiandja või -vahendaja on kohustatud säilitama andmed tarbija rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid, et hinnata tarbija krediidivõimelisust.
[RT I, 11.03.2016, 1 - jõust. 21.03.2016]

 (4) Tarbija krediidivõimelisuse hindamine käesoleva seaduse tähenduses on võlaõigusseaduse § 4034 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevus, mille käigus teeb krediidiandja või -vahendaja kindlaks, kas tarbija on võimeline oma kohustusi kokkulepitud tingimustel täitma.
[RT I, 11.03.2016, 1 - jõust. 21.03.2016]

 (5) Krediidiandja või -vahendaja säilitab kõik krediidi väljastamise ning krediidi teenindamisega seotud käesolevas seaduses nimetatud andmed ja dokumendid, mille alusel tarbijale krediiti antakse või teenust osutatakse, sealhulgas krediiditoimikusse kuuluvad andmed ja dokumendid, muutumatuna ja Finantsinspektsioonile kättesaadavana kogu tarbijaga õigussuhte kestmise aja ning vähemalt kolme aasta jooksul tarbijaga lepingu lõppemisest arvates.

 (6) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda, et pärast krediidiandjale või -vahendajale antud tegevusloa lõppemist peab ta säilitama andmeid käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tähtaja möödumiseni.

§ 48. Krediiditoimiku pidamine

 (1) Krediidiandja või -vahendaja peab tarbija krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil kogutud vajalike andmete ja dokumentide kohta krediiditoimikut. Krediiditoimikut tuleb pidada iga tarbija kohta eraldi.

 (2) Krediiditoimik on käesoleva seaduse tähenduses lepingute, õiendite, otsuste, analüüside ja muude krediidi andmise ja teenindamisega seotud dokumentide kogum.

 (3) Krediidiandja või -vahendaja peab tagama kogu krediidiperioodi jooksul tarbija krediidivõimelisuse analüüsiks vajalike andmete ja dokumentide olemasolu krediiditoimikus.

 (4) Krediiditoimik peab andma piisavalt informatsiooni krediidi andmise eest vastutavale isikule või struktuuriüksusele, samuti siseaudiitorile ja audiitorile ning Finantsinspektsioonile tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

 (5) Krediiditoimik peab sisaldama krediidi andmise, jälgimise ja hindamise kohta vähemalt järgmist teavet ja järgmisi dokumente:
 1) andmed tarbija kohta, sealhulgas tema nimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ja -koht ning elukoht;
 2) krediiditaotlused;
 3) krediidi andmise või krediidi andmisest keeldumise otsused;
 4) krediidi taotlemise ja krediidiperioodi jooksul krediidilepingu täitmisega seotud dokumendid;
 5) tarbija krediidivõimelisuse hindamise analüüsi tulemused;
 6) tarbijaga sõlmitud krediidi- ja tagatislepingud;
 7) tarbijaga peetud krediidi andmise või krediidilepingu täitmisega seotud kirjavahetus;
 8) dokumendid tarbija krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kontrollimise kohta;
 9) hüpoteekkrediidiandja või -vahendaja puhul dokumendid tagatiseks oleva kinnisvara kontrollimise, kindlustamise ja hindamise kohta, sealhulgas kinnisvara hindaja hinnang tagatise maksumuse kohta.

 (6) Krediiditoimikus sisalduvate õiendite ja dokumentide sisu ja ulatus võivad olla erinevad olenevalt krediidilepingust, tarbijast ja krediidi suurusest.

 (7) Krediiditoimikus sisalduv informatsioon võib info- ja dokumendihaldussüsteemis paikneda jagatult, kuid krediidiandja või -vahendaja peab tagama selle kättesaadavuse igal ajahetkel.

§ 49. Tarbija krediidivõimelisuse hindamise kord

 (1) Krediidiandja või -vahendaja peab vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad:
 1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus;
 2) teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused;
 3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine;
 4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena;
 5) varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju;
 6) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist;
 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus.

 (2) Krediidiandja sise-eeskirjas peab krediidi andmise kohta olema sätestatud:
 1) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe ning krediidi põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe;
 2) krediidi maksimaalne tähtaeg;
 3) metoodika, mille põhjal analüüsida tarbija võimet täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi intressi muutumise korral.

 (3) Krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel:
 1) arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist;
 2) aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi;
 3) teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel.

 (4) Krediidiandja võib tarbijale krediiti väljastada, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepingus kokkulepitud tingimustel.

 (5) Kui tarbijale on krediidiandja pakutavat krediidilepingut vahendanud krediidivahendaja, võib krediidiandja sõlmida krediidilepingu krediidivahendaja teostatud krediidivõimelisuse hindamise alusel, kui krediidivahendaja esitab krediidiandjale tarbija krediidivõimelisuse nõuetekohase hinnangu.

 (6) Krediidiandja või -vahendaja on kohustatud informeerima tarbijat võimalikest ohtudest krediidi võtmisel.

 (7) Hüpoteekkrediidiandja või -vahendaja ei tohi tarbija krediidivõimelisuse hindamisel tugineda üksnes asjaolule, et tagatiseks oleva kinnisvara väärtus ületab krediidi summat, või eeldusele, et kinnisvara väärtus tõuseb, välja arvatud juhul, kui krediidilepingu eesmärk on kinnisvara ehitamine või renoveerimine.

 (8) Miinimumnõuded krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhtele ning krediidi põhiosa ja intressimakse ja tarbija sissetuleku suhtele võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister määrusega. Tagatisvara käesoleva seaduse tähenduses on krediidilepingu tagatiseks olev vara.

§ 50. Tarbija esitatud teave ja selle kontrollimine

 (1) Arvestades võlaõigusseaduse § 4034 lõike 1 punktis 1 ning lõigetes 4 ja 10 sätestatut, saab krediidiandja või -vahendaja tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet tarbijalt, asjakohastest siseallikatest ja andmekogudest. Siseallikad on krediidiandja või -vahendaja enda kasutuses olevad teabe saamise allikad.
[RT I, 11.03.2016, 1 - jõust. 21.03.2016]

 (2) Krediidivahendaja on kohustatud krediidiandjale edastama tarbija kohta kogu teadaoleva teabe, mis on kogutud lepingueelsete läbirääkimiste käigus ning mis on vajalik tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

 (3) Krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele.

 (4) Krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

 (5) Krediidiandja või -vahendaja töötaja ja juht, kes seoses oma töö- või ametikohustustega töötleb isikuandmeid, on kohustatud käesolevas seaduses sätestatud eesmärkidel seda tegema isikuandmete kaitse seaduses sätestatud tingimustel ning vastavalt krediidiandja või -vahendaja sise-eeskirjale.

 (6) Krediidiandja või -vahendaja töötaja, juht, aktsionär või osanik, kellel on juurdepääs kliendi isikuandmetele, on kohustatud hoidma saladuses talle teatavaks saanud isikuandmeid tähtajatult, kui isikuandmete kaitse seaduses ei ole sätestatud teisiti.

7. peatükk Tarbijale elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidi pakkumise nõuded 
[RT I, 11.03.2016, 1 - jõust. 21.03.2016]

§ 51. Nõustamisteenuse osutamine

 (1) Hüpoteekkrediidiandja või -vahendaja teavitab tarbijat seoses elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidi andmise või krediidi vahendamisega, kas talle osutatakse või saab osutada nõustamisteenust.
[RT I, 11.03.2016, 1 - jõust. 21.03.2016]

 (2) Krediidiandja või tema krediidiagent peab nõustamisteenuse osutamisel kaaluma piisaval hulgal tarbijale sobivaid selle krediidiandja pakutavaid krediidilepinguid. Krediidivahendaja peab nõustamisteenuse osutamisel kaaluma tarbijale sobivaid turul pakutavaid krediidilepinguid. Nõustamisteenuse tulemusena esitatakse tarbijale isikustatud soovitus.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud soovituse korral, mis põhineb ühe krediidiandja krediidilepingutel, kaalub krediidiandja või tema krediidiagent kõiki krediidiandja pakutavaid krediidilepinguid ja soovitab nende hulgast tarbija vajadusi ja finantsolukorda arvestades tarbijale ühe või mitu sobivat krediidilepingut.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud soovituse korral, mis põhineb mitme krediidiandja pakutavatel krediidilepingutel, kaalub krediidivahendaja neid krediidilepinguid ja soovitab tarbija vajadusi ja finantsolukorda arvestades tarbijale ühe või mitu sobivat krediidilepingut.

 (5) Krediidivahendaja ei või nõustamisteenuse eest üheltki krediidiandjalt tasu saada, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. Krediidivahendaja võib nõustamisteenuse eest krediidiandjalt saada tasu, kui ta kaalub erinevate turul pakutavate krediidilepingute sobivust ja esitab tarbijale teabe kõigi tarbijale sobivate krediidilepingute kohta, mida sellel turul tegutsevad krediidiandjad pakuvad.

 (6) Krediidiandja või -vahendaja esitab tarbijale püsival andmekandjal enne nõustamisteenuse osutamist või asjakohasel juhul enne nõustamisteenuse osutamise lepingu sõlmimist järgmise lepingueelse teabe:
 1) kas isikustatud soovitus põhineb ühe või mitme krediidiandja pakutavatel krediidilepingutel;
 2) kui nõustamisteenusega kaasneb tasu, mida tarbija maksab nõustamisteenuse eest, siis tasu suurus, või kui teabe esitamise ajal ei ole seda summat võimalik kindlaks määrata, siis selle arvutamise meetod.

 (7) Nõustamisteenus peab vastama järgmistele nõuetele:
 1) nõustamisteenust pakkuva töötaja teadmised, oskused ja kogemused ning tasustamine vastavad käesoleva seaduse §-des 40 ja 43 sätestatud nõuetele;
 2) krediidiandja või -vahendaja peab koguma andmeid tarbija finantsolukorra ning tema eelistuste ja eesmärkide kohta, et soovitada tarbijale sobivat krediidilepingut, arvestades tarbija olukorda mõjutavaid riske kogu krediidilepingu kehtivuse ajal;
 3) krediidiandja või -vahendaja peab isikustatud soovituse andmisel tegutsema tarbija huvides;
 4) isikustatud soovitus peab olema tarbijale sobiv, vastama tema finantsolukorrale ja krediidi kasutamise eesmärkidele ning põhinema selle isikuga seotud asjaoludel;
 5) krediidiandja või -vahendaja annab tarbijale soovituse püsival andmekandjal.

 (8) Krediidiandja või -vahendaja ei tohi julgustada ega soodustada isikustatud soovituse tegemiseks vajaliku teabe esitamata jätmist.

 (9) Krediidiandja või -vahendaja hoiatab tarbijat, kui kogutud andmete alusel ei ole krediidileping tarbija jaoks sobiv.

 (10) Krediidiandja või -vahendaja hoiatab tarbijat selle eest, et kui tarbija jätab teabe esitamata või esitab ebapiisava teabe või valeandmeid, ei ole krediidiandjal või -vahendajal võimalik kindlaks teha, kas kavandatud krediidileping on tarbija jaoks sobiv.

 (11) Krediidiandja või -vahendaja ei või nõustamisteenuse osutamise käigus soovitada tarbijale krediidilepingut, kui krediidiandja või -vahendaja ei saa nõustamisteenuse pakkumisel tarbijalt järgmisi andmeid:
 1) tarbija sissetuleku suurus;
 2) tarbija finantskohustuste suurus;
 3) krediidi kasutamise eesmärk või otstarve.
[RT I, 19.03.2015, 4 - jõust. 21.03.2016]

§ 52. Nõuded fikseerimata intressimääraga krediidilepingule

  Fikseerimata intressimääraga elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu sõlmimisel tagab krediidiandja või -vahendaja, et:
[RT I, 11.03.2016, 1 - jõust. 21.03.2016]
 1) intressi arvutamiseks kasutatav indeks või intressimäär on selge, rakendatav, objektiivne ning krediidilepingu poolte ja Finantsinspektsiooni kontrollitav;
 2) intressi arvutamiseks kasutatava indeksi koostaja või krediidiandja säilitab varasemate perioodide andmed indeksi või intressimäära kohta vastavalt käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.
[RT I, 19.03.2015, 4 - jõust. 21.03.2016]

§ 53. Tagatiseks oleva kinnisvara hindamine ja selle kohta teabe säilitamine

 (1) Tarbijale elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidi pakkumisel tuleb krediidiandjal kehtestada nõuded tagatiseks sobivale kinnisvarale ning hüpoteegi seadmise tingimused.
[RT I, 11.03.2016, 1 - jõust. 21.03.2016]

 (2) Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu tagatiseks oleva kinnisvara hindaja peab olema piisavate teadmiste, kogemuste ja oskustega ning piisavalt sõltumatu krediidi andmise otsuse tegemise protsessist, et anda objektiivne ja erapooletu hinnang kinnisvara väärtusele. Kinnisvara võib hinnata krediidiandja või -vahendaja või kolmas isik.
[RT I, 11.03.2016, 1 - jõust. 21.03.2016]

 (3) Kinnisvara hindamine tuleb dokumenteerida püsival andmekandjal. Krediidiandja või -vahendaja peab kinnisvara hindamise dokumendid säilitama muutumatuna ja Finantsinspektsioonile kättesaadavana vähemalt kolme aasta jooksul tarbijaga lepingu lõppemisest arvates, kui Finantsinspektsioon ei ole kehtestanud teistsugust tähtaega või seaduses ei ole sätestatud pikemat tähtaega.
[RT I, 19.03.2015, 4 - jõust. 21.03.2016]

 (4) Nõuded elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu tagatiseks oleva kinnisvara hindamisele võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 11.03.2016, 1 - jõust. 21.03.2016]

§ 531. Üldine teave elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu kohta

 (1) Krediidiandja ja krediidiagent teevad elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingut käsitleva selge ja arusaadava üldise teabe tarbijale püsival andmekandjal või elektrooniliselt igal ajal kättesaadavaks.

 (2) Üldine teave peab sisaldama vähemalt järgmist:
 1) krediidiandja või -vahendaja nimi ja aadress;
 2) eesmärgid, milleks krediiti võib kasutada;
 3) tagatise liigid, sealhulgas asjakohasel juhul võimalus, et tagatis antakse teises liikmesriigis;
 4) krediidilepingu võimalik kestus;
 5) pakutava intressi liik, vastavalt kas tegemist on fikseeritud või fikseerimata intressimäära või mõlemaga, ning fikseeritud ja fikseerimata intressimäära omaduste lühikirjeldus, sealhulgas teave kummagi intressimääraga seotud tagajärgede kohta tarbijale;
 6) teave välisriigi vääringu või vääringute kohta, sealhulgas selgitus välisriigi vääringus krediidilepingu sõlmimise võimalike tagajärgede kohta tarbijale, kui krediidiandja pakub lepingu sõlmimist välisriigi vääringus;
 7) tüüpiline näide, mis kajastab kasutusse võetavat krediidisummat või krediidi ülempiiri, krediidi kogukulu tarbijale, kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusummat ja krediidi kulukuse määra;
 8) lisakulud, mis ei sisaldu krediidi kogukulus tarbijale ja mis tuleb seoses tarbijakrediidilepinguga tasuda;
 9) erinevad võimalused krediidi tagasimaksmiseks krediidiandjale, sealhulgas perioodiliste tagasimaksete summa, arv ja sagedus;
 10) kohaldataval juhul selge ja kokkuvõtlik viide, et tarbijakrediidilepingu tingimuste täitmine ei taga tarbijakrediidilepingu alusel kasutusse võetud krediidi tagasimaksmist;
 11) krediidi ennetähtaegse tagasimaksmisega otseselt seotud tingimuste kirjeldus;
 12) teave selle kohta, kas kinnisasja hindamine on vajalik ning kui hindamine on vajalik, siis kes vastutab selle eest, et hindamine läbi viiakse, samuti teave selle kohta, kas tarbijale tekib sellega seoses kulusid;
 13) teave kohustuse kohta sõlmida kõrvalleping, kui krediidi saamiseks või pakutavatel tingimustel krediidi saamiseks on kohustuslik sõlmida kõrvalleping, ning kohaldataval juhul selgitus selle kohta, et kõrvallepingu võib sõlmida ka mõne muu isikuga peale krediidiandja;
 14) üldine hoiatus tarbijakrediidilepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise tagajärgede kohta.
[RT I, 11.03.2016, 1 - jõust. 21.03.2016]

8. peatükk Nõuded krediidiandja või -vahendaja kapitalile ja vara hoidmisele 

§ 54. Krediidiandja või -vahendaja aktsia- ja osakapital

 (1) Krediidiandja või äriühingust krediidivahendaja aktsia- või osakapital peab olema täielikult sisse makstud.

 (2) Krediidiandja aktsia- või osakapital peab olema vähemalt 50 000 eurot.

§ 55. Krediidivahendaja vara hoidmine ja vastutuskindlustus

 (1) Krediidivahendaja, kes on ka krediidi väljamaksja või kelle arvele laekuvad tarbijate tagasimaksed, on kohustatud hoidma krediidiandja ja tarbija makstud summad eraldi arvelduskontodel.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud arvelduskontodel olevaid vahendeid ei või krediidivahendaja kasutada oma majandustegevuses, need ei kuulu tema pankrotivara hulka ja nende arvel ei saa rahuldada võlausaldajate nõudeid.

 (3) Tarbija poolt krediidivahendajale tasutud maksed loetakse krediidiandjale tasutuks olenemata sellest, kas vahendaja on need krediidiandjale edastanud või mitte. Kui krediidiandja maksab krediidi välja krediidivahendaja kaudu, loetakse krediit väljastatuks, kui tarbija on raha kätte saanud.

 (4) Kutsealase hooletusega tekitatud kahju hüvitamise tagamiseks peab hüpoteekkrediidivahendaja sõlmima kohustusliku vastutuskindlustuslepingu järgmistel tingimustel:
 1) kindlustusjuhtum on hüpoteekkrediidivahendaja või tema esindaja poolt kutsealase hooletusega vahendatava krediidilepingu järgsele tarbijale otsese varalise kahju tekitamine;
 2) kindlustussumma miinimumväärtus vastab komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1125/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/17/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks krediidivahendajate kutsealase vastutuskindlustuse või võrreldava tagatise miinimumväärtus (ELT L 305, 24.10.2014, lk 1–2), sätestatule;
 3) kindlustuskaitse kehtib Euroopa Majanduspiirkonnas;
 4) kindlustuskaitse kehtib kahjude kohta, mille tekkimise põhjuseks olnud sündmus või tegu leidis aset kindlustusperioodi jooksul või mille nõue esitatakse kindlustusperioodi jooksul, kui kindlustusleping katab hüpoteekkrediidivahendaja varalise vastutuse kuni lepingust tuleneva nõude aegumistähtaja möödumiseni.
[RT I, 11.03.2016, 1 - jõust. 21.03.2016]

 (5) Käesoleva seaduse alusel sõlmitud vastutuskindlustusleping ei pea katma kahju, mis:
 1) tekib hüpoteekkrediidivahendaja kohustuste tahtliku rikkumise tõttu;
 2) on hüpoteekkrediidivahendaja vastutuskindlustuse lepinguid sõlmivate kindlustusandjate kindlustustingimuste kohaselt tavaliselt välistatud tulenevalt rahvusvahelisest kindlustus- või edasikindlustuspraktikast.
[RT I, 11.03.2016, 1 - jõust. 21.03.2016]

 (6) Vastutuskindlustuslepingu asemel võib hüpoteekkrediidivahendaja kutsealase hooletusega tekitatud kahju hüvitamise tagamiseks sõlmida kindlustusandjaga või krediidi- või finantseerimisasutusega garantiilepingu, mis peab olema samaväärne käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatuga.
[RT I, 11.03.2016, 1 - jõust. 21.03.2016]

 (7) Vastutuskindlustuslepingu sõlmimise kohustust ei ole krediidiagendil, kelle suhtes on hüpoteekkrediidiandja andnud kinnituse, et ta vastutab tema vahendustegevuse eest.
[RT I, 11.03.2016, 1 - jõust. 21.03.2016]

9. peatükk Raamatupidamine ja aruandlus 

§ 56. Raamatupidamise korraldamine

 (1) Raamatupidamisarvestust ja aruandlust korraldatakse vastavalt käesolevas seaduses, raamatupidamise seaduses, krediidiandja või -vahendaja põhikirjas ja raamatupidamise sise-eeskirjas ning muudes õigusaktides sätestatule.

 (2) Raamatupidamine peab tagama tõese teabe saamise krediidiandja või -vahendaja finantsseisundi ja majandustegevuse kohta.

 (3) Krediidiandja või äriühingust krediidivahendaja esitab Finantsinspektsioonile majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande ärakirja, kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku ja otsuse ning üldkoosoleku protokolli väljavõtte majandusaasta aruande kinnitamise või kinnitamata jätmise otsuse kohta kahe nädala jooksul pärast aktsionäride või osanike üldkoosoleku toimumist.

 (4) Krediidivahendaja või välisriigi krediidivahendaja Eesti filiaal kohustub raamatupidamise aastaaruandes kajastama tarbijatele vahendatud tarbimiskrediidi kogusumma.
[RT I, 11.03.2016, 1 - jõust. 21.03.2016]

§ 57. Aruanded ja nende esitamine

 (1) Krediidiandja või -vahendaja koostab ja esitab Finantsinspektsioonile aruanded käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras.

 (2) Järelevalve eesmärgil Finantsinspektsioonile esitatavate regulaarsete aruannete periood on kvartal ning aruanded tuleb esitada Finantsinspektsioonile ühe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu. Kui aruande esitamise viimane kuupäev on puhkepäev, tuleb regulaarne aruanne esitada hiljemalt puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval.

 (3) Finantsinspektsioonile järelevalve eesmärgil esitatud aruannete põhjal võib Finantsinspektsioon või krediidiandja või -vahendaja esitada andmeid Rahandusministeeriumile Vabariigi Valitsuse seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ning Eesti Pangale seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

 (4) Finantsinspektsioonil on lisaks käesolevas paragrahvis sätestatule õigus nõuda ühekordselt või regulaarselt esitatavaid aruandeid ja andmeid, mis on vajalikud järelevalve teostamiseks käesolevas seaduses sätestatud ulatuses.

 (5) Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiandja või -vahendaja, välisriigi krediidiandja või -vahendaja filiaali ning Eestis piiriüleselt teenuseid osutava krediidiandja või -vahendaja aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 58. Järelevalve eesmärgil esitatud aruande kontroll ja puuduste kõrvaldamine

 (1) Finantsinspektsioon kontrollib järelevalve eesmärgil esitatud aruande vastavust nõuetele esimesel võimalusel pärast aruande laekumist.

 (2) Kui Finantsinspektsioon tuvastab järelevalve eesmärgil esitatud aruandes puudusi, teavitab ta sellest aruande esitajat.

 (3) Järelevalve eesmärgil esitatud aruande esitaja on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul puudused kõrvaldama ning esitama Finantsinspektsioonile korrigeeritud aruande. Korrigeeritud aruanne tuleb Finantsinspektsioonile esitada ka juhul, kui aruande esitaja ise tuvastab varem esitatud andmetes vea.

 (4) Järelevalve eesmärgil esitatud aruande koostamisel kasutatud algandmete allikaks olevaid dokumente on aruande esitaja kohustatud säilitama vähemalt viis aastat.

§ 59. Audiitorkontroll

  Krediidiandja raamatupidamise aastaaruanne peab olema auditeeritud.

§ 60. Audiitori informeerimiskohustus

 (1) Audiitor on kohustatud viivitamata teavitama kirjalikult Finantsinspektsiooni krediidiandja või -vahendaja auditeerimise käigus talle teatavaks saanud asjaoludest, mille tagajärjeks on või võib olla:
 1) krediidiandja või -vahendaja tegevust reguleerivate õigusaktide nõuete oluline rikkumine;
 2) krediidiandja või -vahendaja edasise tegevuse katkemise oht;
 3) vastupidine arvamus või märkustega vandeaudiitori aruanne raamatupidamise aastaaruande kohta;
 4) olukord, mille tõttu krediidiandja või -vahendaja ei ole võimeline täitma oma kohustusi, või oht sellise olukorra tekkeks;
 5) krediidiandja või -vahendaja juhi või töötaja tegudest tulenev oluline varaline kahju krediidiandjale või -vahendajale või tarbijale.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt Finantsinspektsioonile andmete edastamisega ei rikuta õigusakti või lepinguga audiitorile pandud konfidentsiaalsusnõuet.

10. peatükk Ümberkujundamine, ühinemine ja jagunemine 

§ 61. Ümberkujundamine

  Krediidiandja või -vahendaja ümberkujundamine on lubatud üksnes osaühingust aktsiaseltsiks.
[RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]

§ 62. Ühinemine

 (1) Krediidiandja või -vahendaja ühinemine toimub äriseadustikus sätestatud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

 (2) Kui krediidiandja või -vahendaja on ühendav ühing ja ta jätkab oma tegevust krediidiandja või -vahendajana, tuleb tal viivitamata pärast tema ühinemise äriregistrisse kandmist teavitada Finantsinspektsiooni ja esitada teave muutunud andmete kohta vastavalt käesoleva seaduse §-s 94 sätestatule.

 (3) Krediidiandja või -vahendaja ühinemisel vastavalt äriseadustiku § 391 lõikele 1 teise äriühinguga või sama paragrahvi lõikele 2 uue äriühingu asutamise teel krediidiandja või -vahendaja tegevusluba üle ei anta.

 (4) Kui krediidiandja või -vahendaja ühineb uue äriühingu asutamise teel või muu ühendava äriühinguga, kellel ei ole tegevusluba krediidiandja või -vahendajana tegutsemiseks, peab krediidiandja või -vahendajana tegutsemiseks ühinemise tulemusel asutatav krediidiandja või -vahendaja või ühendav äriühing taotlema tegevusloa vastavalt käesoleva seaduse §-des 10–12 sätestatule enne ühinemise äriregistrisse kandmist.

§ 63. Jagunemine

 (1) Krediidiandja või -vahendaja jagunemine toimub äriseadustikus sätestatud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

 (2) Krediidiandja või -vahendaja jagunemisel eraldumise teel vastavalt äriseadustiku § 434 lõikele 4 tegevusluba eralduvale äriühingule üle ei anta. Kui eraldumise teel jagunemisel jätkab jagunev krediidiandja või -vahendaja oma tegevust krediidiandja või -vahendajana, tuleb tal viivitamata pärast tema jagunemise äriregistrisse kandmist teavitada Finantsinspektsiooni ja esitada teave muutunud andmete kohta vastavalt käesoleva seaduse § s 94 sätestatule.

 (3) Krediidiandja või -vahendaja jagunemisel jaotumise teel vastavalt äriseadustiku § 434 lõikele 2 krediidiandja või -vahendaja tegevusluba üle ei anta ning krediidiandja või -vahendaja tegevusluba lõppeb.

 (4) Jagunemise korral krediidiandja või -vahendaja vara üleandmisel omandavale äriühingule, kes ei ole krediidiandja või -vahendaja, tuleb krediidiandja või -vahendajana tegutsemiseks omandaval äriühingul taotleda tegevusluba vastavalt käesoleva seaduse §-des 10–12 sätestatule enne jagunemise äriregistrisse kandmist.

11. peatükk Krediidiandja või -vahendaja lõpetamine 

§ 64. Lõpetamine

 (1) Krediidiandja või -vahendaja lõpetamine toimub äriseadustikus sätestatud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

 (2) Krediidiandja või -vahendaja lõpetamine võib toimuda üksnes Finantsinspektsiooni loal.

 (3) Krediidiandja või -vahendaja lõpetamise loa saamiseks esitab krediidiandja või -vahendaja Finantsinspektsioonile avalduse, millele lisatakse järgmised andmed ja dokumendid:
 1) krediidiandja või -vahendaja üldkoosoleku otsus lõpetamise ja selleks loa taotlemise kohta;
 2) krediidiandja või -vahendaja hinnang enda lõpetamise mõju kohta tema klientide huvidele;
 3) krediidiandja või -vahendaja regulaarne aruanne perioodi kohta viimasest regulaarse aruande esitamisest kuni käesoleva lõike punktis 1 nimetatud otsuse tegemiseni.

 (4) Krediidiandja või -vahendaja lõpetamise loa taotluse menetlemisele, esitatud andmete kontrollimisele ja selle kontrollimisele, kas krediidiandja või -vahendaja lõpetamine vastab tema klientide huvidele, kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 14 sätestatut.

 (5) Otsuse krediidiandja või -vahendaja lõpetamise loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon ühe kuu jooksul pärast kõigi vajalike dokumentide ja andmete esitamist, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul pärast vastava avalduse saamist.

 (6) Finantsinspektsioon võib keelduda krediidiandja või -vahendaja lõpetamise loa andmisest, kui krediidiandja või -vahendaja lõpetamine on vastuolus tema klientide huvidega.

 (7) Otsuse krediidiandja või -vahendaja lõpetamise loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon viivitamata krediidiandjale või -vahendajale teatavaks.

§ 65. Pankrot

 (1) Krediidiandja või -vahendaja suhtes võib pankrotiavalduse esitada Finantsinspektsioon.

 (2) Tegutsev krediidiandja või -vahendaja teavitab võlgnikuna enda suhtes või võlausaldaja poolt krediidiandja või -vahendaja suhtes pankrotiavalduse esitamisest viivitamata Finantsinspektsiooni.

12. peatükk Krediidiandja või -vahendaja tegutsemine välisriigis ning välisriigi krediidiandja või -vahendaja tegutsemine Eestis 

§ 66. Krediidiandja või -vahendaja tegevus välisriigis

 (1) Eestis asutatud ja tegevusluba omav krediidiandja või -vahendaja võib välisriigis osutada käesoleva seaduse §-s 3 või 4 nimetatud teenust, asutades selleks filiaali või osutades teenust piiriüleselt.

 (2) Teises lepinguriigis hüpoteekkrediidivahendaja poolt krediidi vahendamise ja nõustamisteenuse osutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 71 ja 72 sätestatut. Muid teenuseid võib hüpoteekkrediidivahendaja osutada lepinguriigis vastavalt lepinguriigi õigusaktides sätestatule.

 (3) Eesti krediidiandja või -vahendaja poolt, kes ei ole hüpoteekkrediidivahendaja, lepinguriigis ning Eesti krediidiandja või -vahendaja poolt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata välisriigis (edaspidi kolmas riik ning kolmas riik ja lepinguriik koos välisriik) teenuste osutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 67–70 sätestatut. Teenuste osutamisel välisriigis tuleb krediidiandjal ja -vahendajal järgida käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning välisriigi õigusaktides sätestatud nõudeid.

 (4) Piiriüleselt teenuse osutamine on krediidiandja või -vahendaja teenuse osutamine riigis, kus tema või tema filiaal ei ole registreeritud.

 (5) Kui krediidiandja soovib kasutada välisriigi krediidiagenti, peetakse krediidiagendi kasutamist võrdseks piiriüleselt teenuse osutamisega ja sellele kohaldatakse piiriüleselt teenuse osutamist reguleerivaid käesoleva peatüki sätteid.
[RT I, 19.03.2015, 4 - jõust. 21.03.2016]

§ 67. Krediidiandja või -vahendaja filiaal välisriigis

 (1) Krediidiandja või -vahendaja, kes soovib asutada filiaali välisriigis, taotleb Finantsinspektsioonilt sellekohase loa (edaspidi käesolevas peatükis filiaali asutamise luba).

 (2) Filiaali asutamise loa taotlemiseks esitab krediidiandja või -vahendaja Finantsinspektsioonile kirjaliku taotluse ning järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas peatükis taotlus, andmed ja dokumendid koos taotlus):
 1) selle välisriigi nimi, kus soovitakse filiaal asutada;
 2) filiaali asukoha aadress välisriigis;
 3) käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud nõuetele vastav äriplaan filiaalina välisriigis tegutsemise kohta;
 4) käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktis 3 nimetatud andmed filiaali juhtide kohta.

 (3) Taotlus esitatakse eesti keeles. Finantsinspektsiooni nõudmisel esitatakse andmed ja dokumendid koos vandetõlgi tehtud või notariaalselt kinnitatud tõlkega selle välisriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest, kus krediidiandja või -vahendaja soovib filiaali asutada.
[RT I, 19.03.2015, 4 - jõust. 21.03.2016]

§ 68. Filiaali asutamise loa taotluse menetlemine ja loa andmise otsus

 (1) Filiaali asutamise loa taotluse menetlemisele ning esitatud andmete, taotleja finantsseisundi, organisatsioonilise ülesehituse ja tehniliste süsteemide ning filiaali asutamiseks piisavate vahendite olemasolu kontrollimisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 14 sätestatut.

 (2) Otsuse filiaali asutamise loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel vastava taotluse saamisest arvates.

 (3) Otsuse filiaali asutamise loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon viivitamata krediidiandjale või -vahendajale teatavaks.
[RT I, 19.03.2015, 4 - jõust. 21.03.2016]

§ 69. Filiaali asutamise loa andmisest keeldumise alused

  Finantsinspektsioon võib keelduda filiaali asutamise loa andmisest, kui:
 1) filiaali juhid ei vasta käesolevas seaduses krediidiandja või -vahendaja juhtide suhtes kehtestatud nõuetele;
 2) filiaali asutamise loa taotlemisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud;
 3) krediidiandja või -vahendaja organisatsiooniline ülesehitus ja krediidiandja või -vahendaja vahendid ei ole piisavad äriplaanis nimetatud teenuste osutamiseks välisriigis;
 4) filiaali asutamine välisriigis või krediidiandja või -vahendaja esitatud äriplaani rakendamine võib kahjustada krediidiandja või -vahendaja tegevuse usaldusväärsust Eestis või välisriigis;
 5) välisriigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalusi Finantsinspektsiooniga koostöö tegemiseks, mille tõttu ei ole Finantsinspektsioonil võimalik teostada vajalikul tasemel järelevalvet välisriigis asutatud filiaali üle.
[RT I, 19.03.2015, 4 - jõust. 21.03.2016]

§ 70. Filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamine

 (1) Finantsinspektsioon võib tunnistada välisriigis filiaali asutamise loa kehtetuks, kui:
 1) krediidiandja või -vahendaja on filiaali asutamise loa taotlemisel esitanud valeandmeid, millel oli loa andmise otsustamisel oluline tähendus, samuti muul juhul, kui krediidiandja või -vahendaja on esitanud või tema eest on esitatud Finantsinspektsioonile valeandmeid;
 2) krediidiandja või -vahendaja on olulisel määral rikkunud asjaomase välisriigi õigusaktide nõudeid;
 3) krediidiandja või -vahendaja või tema filiaal ei vasta kehtivatele filiaali asutamise loa saamise tingimustele;
 4) krediidiandja või -vahendaja ei esita filiaali kohta Finantsinspektsioonile nõuetekohaseid aruandeid;
 5) krediidiandja või -vahendaja või tema filiaali juhti on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest ning karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või krediidiandja või -vahendaja või tema filiaali juhi suhtes on kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni;
 6) krediidiandja või -vahendaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ettenähtud ulatuses täitnud Finantsinspektsiooni ettekirjutust;
 7) krediidiandja või -vahendaja tegevusluba on kehtetuks tunnistatud;
 8) ilmnevad käesoleva seaduse §-s 69 sätestatud asjaolud.

 (2) Filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamise otsuse teeb Finantsinspektsioon krediidiandjale või -vahendajale ning välisriigi finantsjärelevalve asutusele viivitamata teatavaks.

 (3) Pärast filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamisest teadasaamist lõpetab krediidiandja või -vahendaja teenuste osutamise selles välisriigis asutatud filiaali kaudu Finantsinspektsiooni määratud tähtpäevaks.
[RT I, 19.03.2015, 4 - jõust. 21.03.2016]

§ 71. Hüpoteekkrediidivahendaja filiaal lepinguriigis

 (1) Hüpoteekkrediidivahendaja, kes soovib asutada filiaali teises lepinguriigis, teavitab oma kavatsusest Finantsinspektsiooni ning esitab Finantsinspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid:
 1) selle lepinguriigi nimi, kus filiaal soovitakse asutada;
 2) filiaali asukoha aadress lepinguriigis;
 3) filiaali juhtide nimed;
 4) filiaalis osutada kavandatavate teenuste kirjeldus;
 5) teave krediidiandja kohta, kellega hüpoteekkrediidivahendaja on seotud, ja selle kohta, kas krediidiandja vastutab hüpoteekkrediidivahendaja tegevuse eest lepinguriigis täielikult ja tingimusteta.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid esitatakse eesti keeles. Finantsinspektsiooni nõudmisel esitatakse andmed ja dokumendid koos vandetõlgi tehtud või notariaalselt kinnitatud tõlkega selle lepinguriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest, kus hüpoteekkrediidivahendaja soovib filiaali asutada.

 (3) Finantsinspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele edastamise või sellest keeldumise kohta käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud alustel ühe kuu jooksul kõigi nõutud andmete ja dokumentide saamisest arvates. Otsuse andmete ja dokumentide edastamise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon viivitamata hüpoteekkrediidivahendajale teatavaks.

 (4) Finantsinspektsioon võib jätta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid läbi vaatamata, kui:
 1) edastamiseks esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või on puudulikud;
 2) Finantsinspektsiooni nõutud andmeid või dokumente ei ole ettenähtud tähtaja jooksul esitatud.

 (5) Finantsinspektsioon võib teha otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide edastamisest keeldumise kohta, kui:
 1) hüpoteekkrediidivahendaja finantsseisund, organisatsiooniline ülesehitus või muud võimalused ei ole piisavad taotluses nimetatud kavandatavate teenuste osutamiseks lepinguriigis;
 2) filiaali asutamine või taotluses nimetatud kavandatavate teenuste osutamine võib kahjustada tarbijate huve, hüpoteekkrediidivahendaja finantsseisundit või tegevuse usaldusväärsust;
 3) edastamiseks esitatud andmed või dokumendid on ebaõiged, eksitavad või puudulikud.

 (6) Hüpoteekkrediidivahendaja võib lepinguriigis filiaali asutada vastavalt teise lepinguriigi õigusaktides sätestatule.

 (7) Hüpoteekkrediidivahendaja teavitab Finantsinspektsiooni muudatusest käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetes või dokumentides võimaluse korral vähemalt üks kuu enne muudatuse rakendumist või vahetult pärast selle toimumist. Finantsinspektsioon teavitab sellest muudatusest ka vastava lepinguriigi finantsjärelevalve asutust.

 (8) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata hüpoteekkrediidivahendajal tegutsemise teises lepinguriigis asutatud filiaali kaudu, kui:
 1) esineb käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud alus andmete ja dokumentide edastamisest keeldumise kohta;
 2) lepinguriigi finantsjärelevalve asutus on Finantsinspektsiooni teavitanud lepinguriigi õigusaktis sätestatud või lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimuste rikkumisest hüpoteekkrediidivahendaja poolt.

 (9) Finantsinspektsioon toimetab käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud ettekirjutuse hüpoteekkrediidivahendajale viivitamata kätte. Hüpoteekkrediidivahendaja on kohustatud lõpetama oma teenuste osutamise selles lepinguriigis Finantsinspektsiooni määratud tähtpäevaks.
[RT I, 19.03.2015, 4 - jõust. 21.03.2016]

§ 72. Teenuste osutamine piiriüleselt

 (1) Krediidiandja või -vahendaja, kes kavatseb osutada välisriigis teenuseid piiriüleselt, teavitab sellest Finantsinspektsiooni ning esitab Finantsinspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid:
 1) selle riigi nimi, kus kavatsetakse osutada teenuseid piiriüleselt;
 2) kavandatavate piiriüleselt osutatavate teenuste kirjeldus;
 3) teave krediidiandjate kohta, kellega krediidivahendaja on seotud, ja selle kohta, kas krediidiandja vastutab krediidivahendaja tegevuse eest välisriigis täielikult ja tingimusteta.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid esitatakse eesti keeles.

 (3) Kui hüpoteekkrediidivahendaja kavatseb osutada teenuseid piiriüleselt lepinguriigis, esitab ta Finantsinspektsiooni nõudmisel andmed ja dokumendid koos vandetõlgi tehtud või notariaalselt kinnitatud tõlkega selle lepinguriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest, kus hüpoteekkrediidivahendaja soovib teenuseid piiriüleselt osutada.

 (4) Finantsinspektsioon teeb otsuse hüpoteekkrediidivahendaja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele edastamise või sellest keeldumise kohta käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud alustel ühe kuu jooksul kõigi nõutud andmete ja dokumentide saamisest arvates. Otsuse andmete ja dokumentide edastamise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon viivitamata hüpoteekkrediidivahendajale teatavaks.

 (5) Finantsinspektsioon võib jätta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid läbi vaatamata, kui need:
 1) ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või on puudulikud;
 2) Finantsinspektsiooni nõutud andmeid või dokumente ei ole ettenähtud tähtaja jooksul esitatud.

 (6) Finantsinspektsioon võib teha otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele edastamisest keeldumise kohta, kui:
 1) esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud;
 2) hüpoteekkrediidivahendaja finantsseisund, organisatsiooniline ülesehitus või muud võimalused ei ole piisavad lepinguriigis teenuste osutamiseks piiriüleselt;
 3) teenuste osutamine piiriüleselt võib kahjustada tarbijate huve, tema finantsseisundit või tegevuse usaldusväärsust.

 (7) Krediidiandja või -vahendaja võib alustada teenuste osutamist piiriüleselt vastavalt välisriigi õigusaktides sätestatule. Hüpoteekkrediidivahendaja võib alustada lepinguriigis teenuste osutamist piiriüleselt ühe kuu möödumisel Finantsinspektsioonilt käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teate saamisest.

 (8) Krediidiandja või -vahendaja teavitab Finantsinspektsiooni muudatusest käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetes või dokumentides võimaluse korral vähemalt üks kuu enne muudatuse rakendumist või vahetult pärast selle toimumist. Kui hüpoteekkrediidivahendaja osutab lepinguriigis teenuseid piiriüleselt, teavitab Finantsinspektsioon muudatusest selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutust.

 (9) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata krediidiandjal või -vahendajal teenuste osutamise piiriüleselt, kui:
 1) esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud;
 2) krediidiandja või -vahendaja finantsseisund, organisatsiooniline ülesehitus või muud võimalused ei ole piisavad lepinguriigis teenuste osutamiseks piiriüleselt;
 3) teenuste osutamine piiriüleselt võib kahjustada tarbijate huve, krediidiandja või -vahendaja finantsseisundit või tegevuse usaldusväärsust;
 4) välisriigi finantsjärelevalve asutus on Finantsinspektsiooni teavitanud välisriigi õigusaktis sätestatud või välisriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimuste rikkumisest krediidiandja või -vahendaja poolt.

 (10) Finantsinspektsioon toimetab käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud ettekirjutuse krediidiandjale või -vahendajale viivitamata kätte. Krediidiandja või -vahendaja on kohustatud piiriüleselt teenuste osutamise lõpetama Finantsinspektsiooni määratud tähtpäevaks.
[RT I, 19.03.2015, 4 - jõust. 21.03.2016]

§ 73. Välisriigi krediidiandja või -vahendaja tegevus Eestis

 (1) Isik, kes päritoluriigi õigusaktide kohaselt võib anda krediiti või vahendada krediiti või osutada nõustamisteenust, võib päritoluriigis pädeva järelevalveasutuse väljastatud tegevusloa alusel Eestis osutada samasugust teenust, asutades selleks filiaali või osutades Eestis teenuseid piiriüleselt, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Päritoluriigiks käesoleva seaduse tähenduses peetakse riiki, kus isik on asutatud.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik, kes on asutatud teises lepinguriigis ning kes vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/17/EL elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2013/36/EL ja määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 60, 28.02.2014, lk 34–85) hüpoteekkrediidivahendajale kehtestatud nõuetele ja kes lepinguriigi õigusaktide kohaselt võib vahendada elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediiti või osutada nõustamisteenust (edaspidi lepinguriigi hüpoteekkrediidivahendaja), võib päritoluriigis väljastatud tegevusloa alusel Eestis osutada samasugust teenust, asutades selleks filiaali või osutades Eestis teenuseid piiriüleselt. Sellisele teenuse osutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 77 ja 78 sätestatut.
[RT I, 11.03.2016, 1 - jõust. 21.03.2016]

 (3) Kui välisriigi krediidiandja soovib kasutada Eestis tegutsevat krediidiagenti, peetakse krediidiagendi kasutamist võrdseks piiriüleselt teenuste osutamisega ja sellele kohaldatakse piiriüleselt teenuste osutamist reguleerivaid käesoleva peatüki sätteid.

 (4) Teenuste osutamisel Eestis peab välisriigi krediidiandja või -vahendaja järgima käesoleva seadusega ja selle alusel tema tegevuse kohta kehtestatud nõudeid ning muid Eesti õigusaktidest tulenevaid nõudeid Eestis tegutsemise kohta.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata:
 1) lepinguriigi hüpoteekkrediidivahendajale, kes vahendab krediidilepinguid, mida pakuvad krediidiandjad, kes ei ole krediidiasutused Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.06.2013, lk 338–436), tähenduses ja kellel ei ole Eestis filiaali asutamiseks või piiriüleselt teenuste osutamiseks luba;
 2) ainult ühe lepinguriigi hüpoteekkrediidivahendajaga seotud krediidivahendajale.
[RT I, 19.03.2015, 4 - jõust. 21.03.2016]

§ 74. Välisriigi krediidiandja või -vahendaja filiaal Eestis ja piiriüleselt teenuste osutamine Eestis

 (1) Välisriigi krediidiandja või -vahendaja on kohustatud Eestis filiaali asutamiseks või piiriüleselt teenuste osutamiseks taotlema Finantsinspektsioonilt luba (edaspidi käesolevas paragrahvis ning §-des 75 ja 76 luba).

 (2) Loa taotlemisel esitatakse Finantsinspektsioonile kirjalik taotlus ning järgmised andmed ja dokumendid:
 1) krediidiandja või -vahendaja nimi ja aadress;
 2) käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktis 3 sätestatud andmed krediidiandja või -vahendaja juhtide ning filiaali juhtide kohta;
 3) käesoleva seaduse §-s 31 sätestatud andmed ja dokumendid krediidiandjas või -vahendajas olulist osalust omavate aktsionäride või osanike kohta;
 4) krediidiandjale või -vahendajale väljastatud tegevusloa ulatus ja tegevusloa väljastanud asutuse andmed;
 5) filiaali asutamise korral selle ärinimi ja aadress;
 6) filiaali asutamise korral äriseadustiku § 386 lõike 2 punktides 1, 3, 4 ja 5 nimetatud andmed ja dokumendid;
 7) olemasolu korral kahe viimase majandusaasta aruanded;
 8) käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud tingimustele vastav äriplaan, milles näidatakse kõik krediidiandja või -vahendaja Eestis osutatavad teenused;
 9) krediidiagendi olemasolu korral tema nimi, registri- või isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ja -koht ning aadress.

 (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmetele tuleb välisriigi krediidiandjal või -vahendajal Finantsinspektsioonile esitada päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse:
 1) nõusolek filiaali asutamiseks Eestis või Eestis piiriüleselt teenuste osutamiseks;
 2) kinnitus selle kohta, et krediidiandjal või -vahendajal on päritoluriigis kehtiv tegevusluba ning tema tegevus on korrektne ja kooskõlas hea tavaga;
 3) andmed krediidiandja või -vahendaja finantsseisundi kohta, sealhulgas päritoluriigis krediidiandja või -vahendaja klientide suhtes rakendatava tarbijakaitseskeemi kirjeldus.

 (4) Käesolevas paragrahvis nimetatud võõrkeelsed andmed ja dokumendid esitatakse koos vandetõlgi tehtud või notariaalselt kinnitatud eestikeelse tõlkega. Finantsinspektsiooni nõusolekul võib nimetatud andmed ja dokumendid esitada ka mõnes muus keeles.
[RT I, 19.03.2015, 4 - jõust. 21.03.2016]

§ 75. Loa taotluse menetlemine ja loa kehtetuks tunnistamine

 (1) Loa taotluse menetlemisele, andmete kontrollimisele ning loa andmisele ja kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 14–16, 18 ja 19 sätestatut, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

 (2) Lisaks käesoleva seaduse §-s 16 sätestatud alustele võib Finantsinspektsioon keelduda loa andmisest, kui:
 1) krediidiandja või -vahendaja päritoluriigi õigusaktid ei kohusta teostama piisavat järelevalvet või Finantsinspektsioonil on alust arvata, et välisriigi finantsjärelevalve asutus ei taga piisavat järelevalvet taotleja üle;
 2) välisriigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust, võimalusi või valmisolekut piisavaks ja tõhusaks koostööks Finantsinspektsiooniga;
 3) Finantsinspektsioonil on alust arvata, et ei ole võimalik vajalikus ulatuses kontrollida või tagada käesolevas seaduses või muudes õigusaktides sätestatud nõuete täitmist taotleja poolt;
 4) välisriigi krediidiandja või -vahendaja organisatsiooni struktuur ei vasta kavandatava tegevuse sisule või ei ole tema finantsseisund Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt piisavalt tugev või
 5) taotleja tegevuse suhtes ei kohaldata tema päritoluriigis käesoleva seadusega krediidiandjale või -vahendajale ettenähtud nõuetega vähemalt sama rangeid nõudeid.

 (3) Finantsinspektsioon võib tunnistada loa kehtetuks, kui ilmnevad käesoleva seaduse §-s 16 või käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud asjaolud.
[RT I, 19.03.2015, 4 - jõust. 21.03.2016]

§ 76. Loa muutmine

 (1) Välisriigi krediidiandja või -vahendaja, kes soovib osutada Eestis teenuseid, mida ei ole nimetatud loa taotlemisel esitatud äriplaanis, taotleb Finantsinspektsioonilt loa muutmist.

 (2) Loa muutmiseks esitab välisriigi krediidiandja või -vahendaja Finantsinspektsioonile käesoleva seaduse § 74 lõike 2 punktides 1–5 ja 8 nimetatud andmed ja dokumendid.

 (3) Filiaali asutamise loa muutmise taotluse menetlemisele, andmete kontrollimisele ja loa muutmise otsustamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 14–16 sätestatut.
[RT I, 19.03.2015, 4 - jõust. 21.03.2016]

§ 77. Lepinguriigi hüpoteekkrediidivahendaja filiaal ja teenuste osutamine Eestis piiriüleselt

 (1) Lepinguriigi hüpoteekkrediidivahendaja, kes soovib asutada filiaali või osutada Eestis teenuseid piiriüleselt, teavitab sellest lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsiooni. Finantsinspektsioonile esitatakse järgmised andmed ja dokumendid:
 1) kavandatavate filiaali teenuste või piiriüleselt osutatavate teenuste kirjeldus;
 2) teave krediidiandjate kohta, kellega hüpoteekkrediidivahendaja on seotud, ja selle kohta, kas krediidiandja vastutab hüpoteekkrediidivahendaja tegevuse eest täielikult ja tingimusteta.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võõrkeelsed andmed ja dokumendid tuleb esitada koos vandetõlgi tehtud või notariaalselt kinnitatud eestikeelse tõlkega. Finantsinspektsiooni nõusolekul võib nimetatud andmed ja dokumendid esitada mõnes muus keeles.

 (3) Finantsinspektsioon teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide saamisest viivitamata lepinguriigi finantsjärelevalve asutust. Lepinguriigi hüpoteekkrediidivahendaja võib asutada filiaali või alustada Eestis piiriüleselt teenuste osutamist ühe kuu möödumisel päevast, kui Finantsinspektsioon on saanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide saamise järel enne hüpoteekkrediidivahendaja filiaali asutamist või kahe kuu jooksul andmete ja dokumentide saamisest arvates teatab Finantsinspektsioon hüpoteekkrediidivahendajale Eestis krediidivahendajana tegutsemise tingimused, mis ei ole reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/17/EL.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete või dokumentide muutumisest tuleb Finantsinspektsiooni teavitada võimaluse korral vähemalt üks kuu ette.

 (6) Filiaali äriregistrisse kandmisel esitatakse Finantsinspektsiooni kinnitus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete saamise kohta.

 (7) Finantsinspektsioon avalikustab teabe lepinguriigi hüpoteekkrediidivahendaja kohta oma veebilehel vastavalt käesoleva seaduse §-s 20 sätestatule.
[RT I, 19.03.2015, 4 - jõust. 21.03.2016]

§ 78. Nõuded lepinguriigi hüpoteekkrediidivahendaja töötajatele

 (1) Eestis filiaali asutanud või Eestis piiriüleselt teenuseid osutava lepinguriigi hüpoteekkrediidivahendaja töötajate teadmised, oskused ja kogemused peavad vastama käesoleva seaduse §-s 40 sätestatud nõuetele.

 (2) Finantsinspektsioon teeb koostööd lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega töötajate teadmiste, oskuste ja kogemuste kontrollimiseks ning töötajate teadmiste, oskuste ja kogemuste suhtes kehtestatud nõuete kohta teabe vahetamiseks.
[RT I, 19.03.2015, 4 - jõust. 21.03.2016]

13. peatükk Järelevalve 

§ 79. Järelevalve alused ja teostamine

  Finantsinspektsioon teostab järelevalvet krediidiandja või -vahendaja tegevuse üle vastavalt käesolevale seadusele, Finantsinspektsiooni seadusele ja muudele krediidiandja või -vahendaja tegevust reguleerivatele õigusaktidele ning nende alusel välja antud õigusaktides sätestatud korras.

§ 80. Järelevalve eesmärk

  Järelevalve eesmärk on tagada krediidiandja või -vahendaja asutamise, tegevuse, sealhulgas krediidi andmise, krediidi vahendamise või nõustamisteenuse osutamise, ning krediidiandja ja -vahendaja juhtide ja töötajate teadmiste, oskuste ja kogemuste vastavus seadusele ja teistele õigusaktidele, pidades eelkõige silmas tarbijate huvide ja õiguste kaitset.

§ 81. Järelevalve ulatus

  Finantsinspektsiooni järelevalvetegevus hõlmab:
 1) kõiki krediidiandjaid ja -vahendajaid, kelle registrisse kantud asukoht on Eesti, sealhulgas käesoleva seaduse § 2 lõikes 8 nimetatud krediidiandjaid ja -vahendajaid;
 2) Eesti krediidiandjate ja -vahendajate välisriikides asutatud tütarettevõtjast krediidiandjaid ja -vahendajaid ning filiaale, kui nende üle ei teosta järelevalvet välisriigi finantsjärelevalve asutus või kui selle riigi finantsjärelevalve asutusega on sõlmitud vastav kokkulepe;
 3) välisriikide krediidiandjate ja -vahendajate Eestis asutatud tütarettevõtjast krediidiandjaid ja -vahendajaid ning filiaale, kui vastava välisriigi finantsjärelevalve asutusega ei ole kokku lepitud teisiti;
 4) krediidiandja või -vahendajaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvaid äriühinguid.

§ 82. Järelevalve välisriigis filiaali asutanud krediidiandja või -vahendaja ning piiriüleselt teenuseid osutava krediidiandja või -vahendaja üle

 (1) Kui krediidiandja või -vahendaja, kelle filiaal on asutatud välisriigis või kes osutab välisriigis teenuseid piiriüleselt, rikub välisriigis kehtestatud õigusaktide nõudeid, rakendab Finantsinspektsioon välisriigi finantsjärelevalve asutuse ettepanekul viivitamata meetmeid rikkumise lõpetamiseks. Finantsinspektsioon teeb rakendatud meetmed välisriigi finantsjärelevalve asutusele teatavaks.

 (2) Tegevusloa ja välisriigis filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamise teeb Finantsinspektsioon viivitamata teatavaks selle välisriigi finantsjärelevalve asutusele, kus krediidiandja või -vahendaja osutab teenuseid piiriüleselt või kus krediidiandja või -vahendaja filiaal on asutatud.

 (3) Krediidiandja või -vahendaja filiaal või krediidiandja või -vahendaja, kes osutab teenuseid piiriüleselt, peab välisriigi finantsjärelevalve asutuse nõudmisel esitama teabe, mis on vajalik järelevalve teostamiseks filiaali või krediidiandja või -vahendaja tegevuse üle selles riigis.

§ 83. Järelevalve Eestis asutatud välisriigi krediidiandja või -vahendaja filiaalide üle

 (1) Finantsinspektsioon võib nõuda välisriigi krediidiandjalt või -vahendajalt, kes osutab teenuseid Eestis, aruandeid, lisaandmeid ja -dokumente, mis on vajalikud tema üle järelevalve teostamiseks käesolevas seaduses sätestatud ulatuses, samuti andmeid, mis on vajalikud statistika kogumiseks.

 (2) Välisriigi krediidiandja või -vahendaja, kes osutab teenuseid Eestis ja kelle tegevusloa on välisriigi finantsjärelevalve asutus peatanud või kehtetuks tunnistanud, ei või Eestis edasi tegutseda ega teenuseid osutada.

 (3) Kui välisriigi krediidiandja või -vahendaja, kes osutab teenuseid Eestis, rikub käesolevas seaduses või muudes õigusaktides sätestatud nõudeid, võib Finantsinspektsioon rakendada rikkumise lõpetamiseks käesolevas seaduses sätestatud meetmeid ja sanktsioone või tunnistada filiaali asutamise loa kehtetuks.

§ 84. Järelevalve Eestis filiaali asutanud või Eestis piiriüleselt teenuseid osutava lepinguriigi hüpoteekkrediidivahendaja tegevuse üle

 (1) Finantsinspektsioon teostab järelevalvet Eestis filiaali asutanud või Eestis piiriüleselt teenuseid osutava lepinguriigi hüpoteekkrediidivahendaja tegevuse üle käesoleva seaduse §-des 38, 40, 47, 49–51, 77 ja 78, reklaamiseaduse §-s 29 ning tarbijakaitseseaduse 3. peatüki 2. jaos sätestatud nõuete täitmise järgimiseks.

 (2) Finantsinspektsioon võib lepinguriigi hüpoteekkrediidivahendajalt, kes on Eestis asutanud filiaali või kes osutab Eestis teenuseid piiriüleselt, nõuda käesoleva seaduse §-des 38, 40, 47, 49–51, 77 ja 78, reklaamiseaduse §-s 29 ning tarbijakaitseseaduse 3. peatüki 2. jaos sätestatud nõuete rikkumise lõpetamist või lepinguriigi hüpoteekkrediidivahendajalt, kes on asutanud Eestis filiaali, tarbijavaidluse lahendamisel koostöö tegemist.

 (3) Kui asjaomane lepinguriigi hüpoteekkrediidivahendaja ei lõpeta rikkumist, võib Finantsinspektsioon tarbijate, võlausaldajate ning avaliku huvi kaitse eesmärgil rakendada lepinguriigi hüpoteekkrediidivahendaja suhtes seaduses sätestatud meetmeid rikkumise lõpetamiseks, teavitades kasutusele võetud meetmetest lepinguriigi finantsjärelevalve asutust.

 (4) Kui lepinguriigi hüpoteekkrediidivahendaja jätkab seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuete rikkumist hoolimata Finantsinspektsiooni rakendatud meetmetest, võib Finantsinspektsioon pärast lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse teavitamist kohaldada käesolevas seaduses sätestatud meetmeid edasise rikkumise vältimiseks või selle eest karistada ning vajaduse korral tõkestada asjaomase hüpoteekkrediidivahendaja edasised tehingud Eestis. Finantsinspektsioon võib rikkumise lõpetamiseks keelata oma ettekirjutusega lepinguriigi hüpoteekkrediidivahendaja Eestis tegutsemise või teenuste osutamise piiriüleselt.

 (5) Finantsinspektsioon teavitab käesoleva paragrahvi lõigete 3 ja 4 kohaselt rakendatud meetmetest viivitamata Euroopa Komisjoni.

 (6) Kui lepinguriigi finantsjärelevalve asutus ei ole nõus Finantsinspektsiooni rakendatud meetmetega, võib ta pöörduda Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poole ja paluda abi vastavalt Finantsinspektsiooni seaduse § 462 lõikele 5.

 (7) Kui Finantsinspektsioonil on ilmselge ja tõendatav alus, et lepinguriigi hüpoteekkrediidivahendaja, kes on Eestis asutanud filiaali või kes osutab Eestis teenuseid piiriüleselt, ei täida õigusaktidest tulenevaid kohustusi, millele ei ole osutatud käesoleva paragrahvi lõikes 1, teatab ta tuvastatud asjaoludest lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele, kes võtab tarvitusele lepinguriigi õigusaktist tulenevad meetmed.

 (8) Kui lepinguriigi finantsjärelevalve asutus ei võta ühe kuu jooksul rikkumisest teadasaamisest arvates selle peatamiseks meetmeid tarvitusele või kui rakendatud meetmed ei ole piisavad ning lepinguriigi hüpoteekkrediidivahendaja jätkab õigusaktides sätestatud nõuete rikkumist ja see kahjustab ilmselgelt tarbijate huve või turgude nõuetekohast toimimist, peab Finantsinspektsioon rakendama pärast lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse teavitamist meetmeid, mida on vaja tarbijate kaitsmiseks ja turgude nõuetekohase toimimise tagamiseks, sealhulgas takistades nõudeid rikkuval hüpoteekkrediidivahendajal algatamast uusi tehinguid Eestis ja teavitades rakendatud meetmetest Euroopa Komisjoni ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust.

 (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud juhul võib Finantsinspektsioon pöörduda Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poole ja paluda abi vastavalt Finantsinspektsiooni seaduse § 462 lõikele 5.

§ 85. Menetlusosalise õigused ja kohustused järelevalvemenetluses

 (1) Finantsinspektsioon selgitab vajaduse korral menetlusosalisele tema õigusi ja kohustusi järelevalvemenetluses.

 (2) Menetlusosalisel on õigus tutvuda Finantsinspektsiooni poolt tema kohta kogutud andmetega ning teha neist koopiaid ja väljavõtteid. Finantsinspektsioonil on õigus keelduda menetlusosalisele andmete väljastamisest, kui see kahjustab või võib kahjustada kolmanda isiku õigustatud huve või andmetega tutvumine takistab järelevalve eesmärkide saavutamist või ohustab tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses.

 (3) Menetlusosalisel on õigus esitada järelevalvemenetluses Finantsinspektsiooni kaudu tunnistajale küsimusi. Finantsinspektsioonil on õigus põhjendatult keelduda küsimuste tunnistajale edastamisest küsimuste asjasse puutumatuse korral või tunnistaja õiguste või huvide rikkumise vältimiseks.

 (4) Kui menetlusosaline jätab haldusmenetluses Finantsinspektsiooni kutsel seadusliku takistuseta ilmumata, võib Finantsinspektsioon kohaldada menetlusosalise suhtes sunniraha.

§ 86. Finantsinspektsiooni õigused informatsiooni saamisel

 (1) Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus nõuda tasuta teavet, dokumente ja suulisi või kirjalikke selgitusi järelevalve teostamisel tähtsust omavate asjaolude kohta järgmistelt isikutelt:
 1) krediidiandja või -vahendaja juht ja töötaja, sealhulgas välisriigi krediidiandja või -vahendaja filiaali juhataja ja töötaja;
 2) krediidiandjaga või -vahendajaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu juht ja töötaja;
 3) krediidiandja või -vahendaja aktsionär või osanik;
 4) kolmas isik, üksnes põhjendatud vajaduse korral;
 5) krediidiandja või -vahendaja likvideerija või pankrotihaldur;
 6) riigiasutuse, kohaliku omavalitsuse üksuse asutuse, riikliku põhiregistri, riikliku registri ning riigi andmekogu vastutava ja volitatud töötleja esindaja.

 (2) Järelevalvetegevuse eesmärgil on Finantsinspektsioonil õigus:
 1) teostada krediidiandjaga või -vahendajaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute kohapealset kontrolli Finantsinspektsioonile edastatud informatsiooni kontrollimiseks ning nõuda järelevalve teostamiseks vajalike andmete ja dokumentide esitamist;
 2) nõuda krediidiandjalt või -vahendajalt kõiki andmeid, mis on vajalikud vara hoidmise nõuete täitmise kontrollimiseks;
 3) saada informatsiooni krediidiandja või -vahendaja siseaudiitorilt ja audiitorilt ning teha nendega koostööd.

 (3) Vajaduse korral võib Finantsinspektsioon kohustada isikut ilmuma selgituste andmiseks Finantsinspektsiooni määratud ajal Finantsinspektsiooni ametiruumidesse.

 (4) Järelevalve teostamise eesmärgil on Finantsinspektsioonil õigus saada krediidiandja või -vahendajaga seotud teavet kolmandalt isikult ilma teabe edastamisest krediidiandjat või -vahendajat teavitamata. Kolmas isik ei või teabe edastamisest krediidiandjat või -vahendajat teavitada.

 (5) Vajaduse korral võib Finantsinspektsioon teha korralduse, milles ta määrab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe andmiseks või lõigetes 2 ja 3 sätestatud toimingute tegemiseks tähtaja.

 (6) Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus saada krediidiasutuselt pangasaladust sisaldavaid andmeid krediidiandja ja -vahendaja ning nende tarbijate kohta, samuti kolmanda isiku kohta, kellele on edasi antud krediidiandja või -vahendaja ülesanded.

§ 87. Kohapealne kontroll

 (1) Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus teha kohapealset kontrolli käesolevas seaduses sätestatud järelevalve ulatuses.

 (2) Kohapealne kontroll tehakse, kui:
 1) on vaja kontrollida esitatud andmeid;
 2) Finantsinspektsioonil on kahtlus, et on rikutud käesolevas seaduses või muudes Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud õigusaktides või nende alusel sätestatut;
 3) see on lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse taotluse alusel vajalik;
 4) see on vajalik muude järelevalveülesannete täitmiseks.

 (3) Finantsinspektsioon annab kohapealse kontrolli tegemiseks korralduse, kuhu märgitakse kontrolli eesmärk, ulatus, perioodi pikkus ning kontrollimise aeg. Korraldus toimetatakse kontrollitavale kätte hiljemalt kolm tööpäeva enne kohapealse kontrolli algust, välja arvatud juhul, kui korraldusest etteteatamine ohustaks kontrolli eesmärgi saavutamist. Kohapealset kontrolli teeb Finantsinspektsiooni volitatud töötaja (edaspidi käesolevas peatükis kontrollija), kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

 (4) Kohapealse kontrollimise käigus on kontrollijal õigus:
 1) siseneda kõikidesse ruumidesse ja võtta oma valdusse andmeid, järgides seejuures kõiki kontrollitava suhtes kehtivaid turvaeeskirju;
 2) nõuda tööks vajalike tingimuste tagamist ja kasutada eraldi ruumi;
 3) piiranguteta uurida järelevalve teostamisel vajalikke dokumente ja andmekandjaid, teha nendest väljavõtteid, ärakirju ja koopiaid ning jälgida tööprotsesse;
 4) saada kontrollitava juhtidelt ja töötajatelt suulisi ja kirjalikke selgitusi, mida vajaduse korral või selgituste andja nõudmisel protokollitakse.

 (5) Kontrollitava juhatus on kohustatud määrama kompetentse esindaja, kelle juuresolekul kontrollimine toimub ning kes esitab kontrollijale tema ülesannete täitmiseks vajalikke dokumente ja muud teavet, kaasa arvatud audiitori järeldusotsused kontrollitava aruannete kohta ja audiitori muud asjakohased raportid, ning annab nende kohta vajalikke selgitusi.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud juhul võib Finantsinspektsioon volitada kohapealset kontrolli tegema teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse või tema nimetatud audiitori või eksperdi.

 (7) Päritolulepinguriik võib teha kohapealset kontrolli lepinguriigi sellise krediidiandja tegevuse üle, kes pakub tarbijakrediiti või hüpoteegiga tagatud tarbijakrediiti, ning krediidivahendaja Eestis asutatud filiaali tegevuse üle, teavitades sellest eelnevalt Finantsinspektsiooni.

§ 88. Kohapealse kontrolli akt

 (1) Kontrollija on kohustatud koostama kohapealse kontrollimise tulemuste kohta kahe kuu jooksul pärast kontrolli lõppemist akti, mille Finantsinspektsioon toimetab kontrollitavale viivitamata kätte.

 (2) Kontrollitaval on õigus ühe kuu jooksul akti kättetoimetamisest arvates esitada kirjalikke selgitusi.

 (3) Pärast kontrollitava kirjalike selgituste läbivaatamist, kuid hiljemalt neli kuud pärast kohapealse kontrolli lõppemist koostab Finantsinspektsioon lõpliku akti, mis toimetatakse kontrollitavale kätte.

 (4) Kontrollitaval on õigus lisada aktile kirjalik eriarvamus.

 (5) Kui pärast kohapealset kontrolli või kontrollitava kirjalike selgituste andmist selguvad täiendavad asjaolud või Finantsinspektsioon saab lisainformatsiooni, võib Finantsinspektsioon akti või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lõpliku akti koostamise tähtaega pikendada kuni kahe kuu võrra, tehes akti või lõpliku akti koostamise uue tähtaja kontrollitavale viivitamata teatavaks ning näidates esialgse tähtaja pikendamise põhjuse.

§ 89. Ekspertiis ja erakorraline audiitorkontroll järelevalvemenetluses

 (1) Finantsinspektsioon võib järelevalvemenetluses eriteadmisi nõudvate tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks menetlusse kaasata eksperdi.

 (2) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda erakorralist audiitorkontrolli, kui:
 1) on põhjendatud kahtlus, et Finantsinspektsioonile või avalikkusele esitatud aruanded või teave on eksitavad või tegelikkusele mittevastavad;
 2) on tehtud tehinguid, mille tulemusel võidakse tekitada või on tekitatud krediidiandjale või -vahendajale, krediidiandja või -vahendaja konsolideerimisgruppi kuuluvale äriühingule või klientidele olulist kahju;
 3) järelevalvemenetluses vajab täiendavat selgitamist krediidiandja või -vahendaja või krediidiandja või -vahendaja konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu finantsseisundiga seotud muu oluline küsimus.

 (3) Finantsinspektsioon kaasab eksperdi või erakorraliseks audiitorkontrolliks audiitori omal algatusel või menetlusosalise taotlusel. Eksperdi või audiitori nimi ja tema kaasamise põhjus tehakse menetlusosalisele teatavaks enne eksperdi või audiitori kaasamist, välja arvatud juhul, kui asja on vaja menetleda kiiresti või kui teavitamine võib takistada ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli eesmärgi saavutamist.

 (4) Kui ekspert või erakorralist audiitorkontrolli teostav audiitor teeb kindlaks järelevalvemenetluses tähtsust omavaid asjaolusid, mille selgitamist ei olnud Finantsinspektsioon talle otseselt ülesandeks teinud, esitab ta oma arvamuse või hinnangu ka nende asjaolude kohta.

 (5) Eksperdil ja erakorralist audiitorkontrolli tegeval audiitoril on õigus kasutada käesoleva seaduse § 87 lõikes 4 sätestatud õigusi üksnes temale antud ülesannete täitmise eesmärgil ning teha ettepanekuid Finantsinspektsioonile ja menetlusosalisele täiendavate andmete ja dokumentide esitamiseks. Ekspert ja erakorralist audiitorkontrolli tegev audiitor võivad kasutada käesoleva seaduse § 87 lõikes 4 sätestatud õigust üksnes kontrollitava loal või tema juuresolekul. Ekspert on kohustatud hoidma saladuses avalikustamisele mittekuuluvat teavet, mis sai talle teatavaks seoses käesolevas paragrahvis nimetatud ülesannete täitmisega.

 (6) Ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli kulud katab Finantsinspektsioon. Kui ekspert või audiitor kaasatakse menetlusosalise taotlusel, tasub ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli kulud menetlusosaline.

§ 90. Ettekirjutus

 (1) Finantsinspektsioonil on õigus teha ettekirjutus, kui:
 1) järelevalve tulemusel on avastatud käesoleva seaduse, Finantsinspektsiooni seaduse §-s 2 nimetatud seaduste või muude krediidiandjate või -vahendajate tegevust reguleerivate õigusaktide või nende alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumine;
 2) on vaja ära hoida käesoleva lõike punktis 1 nimetatud õigusrikkumine;
 3) krediidiandja või -vahendaja võetud riskid on oluliselt suurenenud või esineb muid tema tegevust, kliente või finantssektori kui terviku huve või usaldusväärsust ohustavaid või ohustada võivaid asjaolusid;
 4) see on vajalik klientide huvide kaitseks või finantssektori läbipaistvuse tagamiseks.

 (2) Ettekirjutuse saaja peab pärast selle teatavakstegemist viivitamata asuma ettekirjutust täitma.

 (3) Kaebuse esitamine ja menetlemine ei peata ettekirjutuse täitmist, kui Finantsinspektsioon ei ole ette näinud teisiti.

§ 91. Õigused ettekirjutuse tegemisel

 (1) Finantsinspektsioonil on õigus ettekirjutusega:
 1) keelata tehingute või toimingute tegemine või piirata nende mahtu;
 2) käesoleva seaduse või Finantsinspektsiooni seaduse §-s 2 nimetatud seaduste ja nende alusel kehtestatud õigusaktide nõuete olulise rikkumise korral nõuda krediidiandja või -vahendaja majandustegevuse peatamist;
 3) keelata osaliselt või täielikult krediidiandja või -vahendaja kasumist väljamaksete tegemine;
 4) nõuda krediidiandja või -vahendaja tegevuskulude piiramist;
 5) nõuda krediidiandja või -vahendaja sise-eeskirja muutmist;
 6) nõuda krediidiandja või -vahendaja juhi tagasikutsumist;
 7) teha krediidiandja või -vahendaja üldkoosolekule ettepanek krediidiandja või -vahendaja audiitori vahetamiseks;
 8) nõuda krediidiandja või -vahendaja töötaja töölt kõrvaldamist;
 9) teha ettepanek muuta või täiendada krediidiandja või -vahendaja organisatsiooni struktuuri;
 10) nõuda krediidiandja poolt krediidivahendajale antud teenuse osutamise õiguse tagasivõtmist;
 11) nõuda välisriigis tegutsevalt krediidivahendajalt välisriigis kehtivate õigusaktide nõuete rikkumise lõpetamist;
 12) keelata lepinguriigi krediidiandjal või -vahendajal Eestis või Eesti krediidiandjal või -vahendajal lepinguriigis tegutsemine või teenuste osutamine piiriüleselt;
 13) nõuda krediidivahendaja filiaali poolt osutatavate teenuste vastavusse viimist käesolevas seaduses sätestatud nõuetega;
 14) nõuda krediidiandja või -vahendaja sellise tegevuse või tegevusetuse viivitamata lõpetamist, millega kahjustatakse tarbijate kollektiivseid huve, või sellisest tegevusest hoidumist;
 15) esitada muid nõudmisi käesoleva seaduse või Finantsinspektsiooni seaduse §-s 2 nimetatud seaduste ja nende alusel kehtestatud õigusaktide täitmiseks.

 (2) Lisaks käesoleva seaduse §-s 95 sätestatule võib Finantsinspektsiooni ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendada muid käesolevas seaduses ettenähtud meetmeid, sealhulgas:
 1) tunnistada kehtetuks krediidiandja või -vahendaja tegevusloa;
 2) tunnistada kehtetuks filiaali asutamise loa;
 3) nõuda krediidiandja või -vahendaja juhi tagasikutsumist kohtu poolt;
 4) pöörduda Eesti Vabariigi nimel hagiga kohtusse ning nõuda krediidiandjalt või -vahendajalt tarbijate kollektiivseid huve ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste või ebaausate kauplemisvõtete kasutamise või tarbijate õigusi rikkuva muu tegevuse lõpetamist.

 (3) Finantsinspektsioon teeb hüpoteekkrediidivahendajale käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 ning käesoleva seaduse §-des 95–103 nimetatud meetmete rakendamise või ettekirjutuse tegemise viivitamata teatavaks Euroopa Komisjonile ja hüpoteekkrediidivahendaja lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud ettekirjutuse tegemise hüpoteekkrediidivahendajale teeb Finantsinspektsioon viivitamata teatavaks Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele.

§ 92. Õigus juhtimisorganite kokkukutsumiseks ja koosolekul osalemiseks

 (1) Krediidiandja või -vahendaja juhatus peab üldkoosoleku ja nõukogu koosoleku toimumisest teavitama Finantsinspektsiooni vähemalt kaks nädalat ette. Erakorralise üldkoosoleku toimumisest peab võimaluse korral teavitama vähemalt üks nädal ette.

 (2) Finantsinspektsioonil on õigus teha ettekirjutus:
 1) krediidiandja või -vahendaja juhatuse, nõukogu või üldkoosoleku kokkukutsumiseks;
 2) Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt vajaliku küsimuse võtmiseks juhatuse, nõukogu või üldkoosoleku päevakorda.

 (3) Finantsinspektsioonil on õigus saata koosolekule oma esindajad, kellel on õigus esitada seisukohti ja teha ettepanekuid ning nõuda nende kandmist koosoleku protokolli.

§ 93. Juhtimisorgani otsuse kehtetuks tunnistamine Finantsinspektsiooni taotlusel

  Krediidiandja või -vahendaja asukohajärgne kohus võib Finantsinspektsiooni avalduse alusel tunnistada kehtetuks seadusega, selle alusel välja antud õigusaktiga või krediidiandja või -vahendaja põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku, nõukogu või juhatuse otsuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

§ 94. Finantsinspektsiooni informeerimise kohustus

 (1) Krediidiandja või -vahendaja on kohustatud viivitamata informeerima Finantsinspektsiooni kõigi andmete ja asjaolude muutumisest, mis olid aluseks krediidiandja või -vahendaja tegevusloa andmise otsustamisel, ning esitama järgmised andmed ja dokumendid:
 1) krediidiandja või -vahendaja ärinime, aadressi või kontaktandmete muutumise korral ärinimi, asukoha aadress ja kontaktandmed;
 2) põhikirja muutmise korral põhikirja muudatused ja muudetud tekst;
 3) sise-eeskirjaga kindlaks määratud korra või reeglite muutmise korral muudetud sise-eeskiri;
 4) juhtide vahetumise korral käesoleva seaduse § 41 lõikes 1 nimetatud andmed;
 5) audiitori vahetumise korral käesoleva seaduse § 41 lõikes 3 nimetatud andmed;
 6) asjaolud, mis mõjutavad või võivad oluliselt mõjutada krediidiandja või -vahendaja finantsseisundit;
 7) muu informatsioon, kui see on ette nähtud käesolevas seaduses.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud krediidiandja või -vahendaja ärinime või asukoha aadressi ja kontaktandmete muutumisest teavitab krediidiandja või -vahendaja Finantsinspektsiooni viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

 (3) Krediidiandja või -vahendaja peab Finantsinspektsiooni nõudmisel viivitamata avalikustama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid, välja arvatud selle punktides 3 ja 6 nimetatu.

§ 95. Sunniraha

 (1) Finantsinspektsioon võib käesoleva seaduse alusel tehtud Finantsinspektsiooni ettekirjutuse või muu haldusakti täitmata jätmise korral rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

 (2) Haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral on sunniraha ülemmäär:
 1) juriidilisele isikule ühel korral kuni 3200 eurot ning kokku kuni 52 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks;
 2) füüsilisele isikule ühel korral kuni 1200 eurot ning kokku kuni 6000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks.

14. peatükk Vastutus 

§ 96. Teabe esitamata jätmine

 (1) Järelevalveks vajalike aruannete, dokumentide, selgituse või muu teabe esitamisest keeldumise või mitteõigeaegse esitamise või ebaõige või puuduliku teabe esitamise või avalikustamise kohustuse rikkumise eest või andmete esitamise eest sellisel kujul, mis ei võimalda järelevalve teostamist, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 97. Olulise osaluse omandamise korra rikkumine

 (1) Käesoleva seaduse kohaselt Finantsinspektsioonile eelnevalt teatamata või käesoleva seaduse §-s 34 nimetatud ettekirjutuse vastaselt krediidiandjas või -vahendajas osaluse omandamise, selle võõrandamise või krediidiandja või -vahendaja kontrollitavaks äriühinguks muutmise eest, samuti Finantsinspektsiooni ettekirjutuse vastaselt krediidiandjas või -vahendajas hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 98. Sisekontrollile või sise-eeskirjale kehtestatud nõuete rikkumine

 (1) Krediidiandja või -vahendaja poolt käesolevas seaduses sisekontrollile või sise-eeskirjale kehtestatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 99. Tarbija krediidivõimelisuse hindamise kohustuse rikkumine

 (1) Krediidiandja või -vahendaja poolt käesoleva seaduse §-s 49 või 50 sätestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamisega seotud kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 100. Krediidiandja või -vahendaja tegevuse edasiandmise nõuete rikkumine

 (1) Krediidiandja või -vahendaja tegevuse edasiandmise kohta käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 101. Tarbija andmete saladuses hoidmise kohustuse rikkumine

 (1) Krediidiandja või -vahendaja aktsionäri, osaniku, juhi, töötaja või krediidiandja või -vahendaja huvides tegutseva muu isiku poolt tarbija andmete ebaseadusliku avaldamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 102. Vara hoidmise nõude rikkumine

 (1) Käesoleva seaduse §-s 55 sätestatud tarbija vara hoidmise nõude rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 103. Välisriigi krediidiandja või -vahendaja tegevuse nõuete rikkumine

 (1) Käesoleva seaduse §-s 74, 77 või 78 välisriigi krediidiandja või -vahendaja tegevuse suhtes kehtestatud nõuete rikkumise eest, sealhulgas Finantsinspektsiooni teavitamata Eestis krediidi andmise või krediidi vahendamise eest, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 104. Menetlus

  Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Finantsinspektsioon.

15. peatükk Rakendussätted 

1. jagu Üleminekusätted 

§ 105. Tegevuse kooskõlla viimine käesoleva seaduse nõuetega

 (1) Krediidiandja või -vahendaja, kes on asutatud ja tegutsenud enne käesoleva seaduse jõustumist, peab taotlema Finantsinspektsioonilt tegevusluba ning viima oma tegevuse ja dokumendid käesolevas seaduses sätestatuga vastavusse 2016. aasta 21. märtsiks.

 (2) Otsuse sellisele krediidiandjale või -vahendajale tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kuue kuu jooksul kõigi vajalike nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamisest ning nõuete täitmisest arvates, kuid mitte hiljem kui kaheksa kuu möödumisel tegevusloa taotluse saamisest arvates.

 (3) Kui krediidiandja või -vahendaja on esitanud vastavalt käesolevale seadusele tegevusloa taotluse enne 2016. aasta 1. jaanuari ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtajaks ei ole Finantsinspektsioon otsustanud tegevusloa andmist või sellest keeldumist, ei loeta krediidiandja või -vahendaja tegevust tegevusloata tegevuseks karistusseadustiku tähenduses. Sellisel juhul ei ole krediidiandjal või -vahendajal lubatud alates 2016. aasta 21. märtsist kuni tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsustamiseni sõlmida või vahendada uusi krediidilepinguid.

 (4) Käesolevas seaduses krediidiandja või -vahendaja poolt krediidi andmisele või krediidi vahendamisele sätestatud nõudeid ei kohaldata krediidilepingute suhtes, mis on sõlmitud enne krediidiandjale või -vahendajale tegevusloa andmist. Kui krediidiandja või -vahendaja annab või vahendab krediiti, sealhulgas annab krediidi krediidisaaja käsutusse, lepingu alusel, mis on sõlmitud enne krediidiandjale või -vahendajale tegevusloa andmist, kohaldatakse krediidi andmisele või krediidi vahendamisele ja sellega seotud toimingutele või asjaoludele alates krediidiandjale või -vahendajale tegevusloa andmisest või hiljemalt 2016. aasta 21. märtsist käesolevas seaduses sätestatut.

 (5) Krediidiandja või -vahendaja, kes on asutatud ja tegutsenud enne käesoleva seaduse jõustumist ja kes alates 2016. aasta 21. märtsist ei anna ega vahenda krediiti, ei pea taotlema Finantsinspektsioonilt tegevusluba. Krediidilepingule, mille käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud krediidiandja või -vahendaja on sõlminud enne 2016. aasta 21. märtsi, ei kohaldata käesolevas seaduses sätestatut.
[RT I, 11.03.2016, 1 - jõust. 21.03.2016]

§ 1051. Finantsinspektsiooni teavitamine krediidiandja või -vahendaja tegutsemisest

  Käesoleva seaduse § 2 lõike 8 alusel tegutsemisõigust omav krediidiandja või -vahendaja, kes tegutseb 2016. aasta 21. märtsil, peab teavitama Finantsinspektsiooni oma tegutsemisest viivitamata ja esitama käesoleva seaduse § 20 lõike 11 teises lauses nimetatud teabe.
[RT I, 11.03.2016, 1 - jõust. 21.03.2016]

2. jagu Seaduste muutmine 

§ 106. – § 113. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

3. jagu Seaduse jõustumine 

§ 114. Seaduse jõustumine

  Käesoleva seaduse § 40 lõige 5 ning §-d 51–53 ja 66–78 jõustuvad 2016. aasta 21. märtsil.