Text size:

Juvenile Sanctions Act

Issuer:Riigikogu
Type:act
In force from:01.01.2016
In force until:31.12.2017
Translation published:11.01.2016

Chapter 1 GENERAL PROVISIONS  

§ 1.  Scope of application of Act

 (1) This Act provides sanctions applicable to minors and the competence of juvenile committees.

 (2) This Act applies to a minor:
 1) who, at less than 14 years of age, commits an unlawful act corresponding to the necessary elements of a criminal offence prescribed by the Penal Code;
 2) who, at less than 14 years of age, commits an unlawful act corresponding to the necessary elements of a misdemeanour prescribed by the Penal Code or another Act;
 3) who, between 14 and 18 years of age, commits a criminal offence prescribed by the Penal Code, although a prosecutor or court finds that the person can be influenced without the imposition of a punishment or the application of a sanction prescribed in § 87 of the Penal Code and criminal proceedings with respect to him or her have been terminated;
 4) who, between 14 and 18 years of age, commits a misdemeanour prescribed by the Penal Code or another Act, although a body conducting extra-judicial proceedings finds that the person can be influenced without the imposition of a punishment or a court finds that the person can be influenced without the imposition of a punishment or the application of a sanction prescribed in § 87 of the Penal Code and misdemeanour proceedings with respect to him or her have been terminated.

 (3) This Act also applies to minors who:
 1) are subject to the duty to attend school but have not been enrolled in any school or have been absent from more than 20 per cent of the lessons during a quarter of the academic year without good reason;
[RT I 2010, 41, 240 – entry into force 01.09.2010]
 2) consume alcoholic beverages, narcotic or psychotropic substances.

 (4) The provisions of the Administrative Procedure Act apply to administrative proceedings prescribed in this Act, taking account of the specifications provided for in this Act.
[RT I 2003, 26, 156 – entry into force 21.03.2003]

§ 2.  Minor

  For the purposes of this Act, a minor is a person between seven and eighteen years of age.
[RT I 2002, 53, 336 – entry into force 01.07.2002]

Chapter 2 SANCTIONS. IMPOSITIONS THEREOF AND SUPERVISION  

§ 3.  Sanctions

 (1) One or several of the following sanctions may be imposed on a minor:
 1) warning;
 2) sanctions concerning organisation of study;
 3) referral to a psychologist, addiction specialist, social worker or other specialist for consultation;
 4) conciliation;
 5) an obligation to live with a parent, foster-parent, guardian or in a family with a caregiver or in a substitute home;
[RT I 2006, 55, 405 – entry into force 01.01.2007]
 6) community service;
 7) surety;
 8) participation in youth or social programmes or social rehabilitation service provided for in subsection 56 (3) of the Social Welfare Act or in medical treatment;
[RT I, 30.12.2015, 5 – entry into force 01.01.2016]
 9) sending to school for pupils who need special treatment due to behavioural problems.

 (2) The following may be imposed on a minor:
 1) warning, referral to a psychologist, addiction specialist, social worker or other specialist for consultation, conciliation, obligation to live with a parent, foster-parent or guardian or in a substitute home, surety, participation in youth or social programmes or social rehabilitation service provided for in subsection 56 (3) of the Social Welfare Act in the cases provided for in subsections 1 (2) and (3) of this Act;
[RT I, 30.12.2015, 5 – entry into force 01.01.2016]
 2) community service in the cases provided for in subsections 1 (2) and (3) of this Act;
 3) sanctions concerning organisation of study in the cases provided for in clause 1 (3) 1) of this Act;
 4) referral to medical treatment in the cases provided for in clause 1 (3) 2) of this Act;
 5) sending to a school for pupils who need special treatment due to behavioural problems in the cases provided for in subsection 1 (2) of this Act in accordance with § 6 of this Act.

§ 4.  Sanctions concerning organisation of study

 (1) Juvenile committees may impose the following sanctions concerning the organisation of study to pupils acquiring basic education in accordance with the Basic Schools and Upper Secondary Schools Act:
 1) transfer of the pupil to a class for pupils with behavioural problems;
 2) transfer to long day groups.

 (2) Before the hearing of a juvenile offence matter in a juvenile committee, the secretary of the committee shall ascertain which disciplinary measures have been applied with regard to the minor at school.
[RT I 2010, 41, 240 – entry into force 01.09.2010]

§ 5.  Community service

 (1) Minors shall perform community service of ten to fifty hours only with their consent and while they are not engaged in work or studies.

 (2) Community service of up to ten hours may be imposed on minors under 13 years of age.

§ 6.  Sending to school for pupils who need special treatment due to behavioural problems

 (1) A school for pupils who need special treatment due to behavioural problems is a school formed on the basis of the Basic Schools and Upper Secondary Schools Act where pupils are sent on the application of juvenile committees on the basis of a court ruling.

 (2) A juvenile committee has the right to apply for a court to send a minor to a school for pupils who need special treatment due to behavioural problems if the minor has committed an act provided for in subsection 1 (2) of this Act, and the sanctions applied therefor have not yielded any results, and if the minor is sent to the school for pupils who need special treatment due to behavioural problems in the interests of disciplinary supervision over him or her.

 (3) A juvenile committee may apply for a court to permit to send a minor who is of 12 years of age or older to a school for pupils who need special treatment due to behavioural problems. As an exception, a permit for sending to a school for pupils who need special treatment due to behavioural problems may also be applied for if the minor is of at least 10 years of age and has committed an act provided for in clause 1 (2) 1) of this Act.

 (4) A minor is placed in a school for pupils who need special treatment due to behavioural problems for up to two years. Upon determining the term, the end of the academic year shall be taken into consideration.
[RT I 2004, 46, 329 – entry into force 01.07.2004]

§ 61.  Special treatment due to behavioural problems at schools for pupils who need special treatment due to behavioural problems

 (1) Pupils of the schools for pupils who need special treatment due to behavioural problems shall not hold items and substances listed in a regulation approved by of the Government of the Republic.

 (2) The director of a school for pupils who need special treatment due to behavioural problems or a person authorised by the director has the right to open postal and other consignments sent to a pupil in the presence of the pupil.

 (3) The director of a school for pupils who need special treatment due to behavioural problems or a person authorised by the director has the right to confiscate items and substances indicated in the list specified in subsection (1) of this section from a pupil in the presence of the pupil.

 (4) The director of a school for pupils who need special treatment due to behavioural problems or a person authorised by the director do not have the right to examine the contents of a pupil’s correspondence and messages forwarded by telephone or other public communication channels.

 (5) The director of a school for pupils who need special treatment due to behavioural problems or a person authorised by the director shall immediately prepare a report concerning confiscation of items and substances indicated in the list specified in subsection (1) of this section which shall set out:
 1) the time and place of preparation of the report;
 2) the given name and surname of the person who prepares the report;
 3) the given name and surname of the pupil from whom the items and substances were confiscated;
 4) a list of confiscated items and substances;
 5) signatures of the pupil and the person who prepared the report.

 (6) The items and substances indicated in the list specified in subsection (1) of this section which are confiscated from a pupil shall be given to the legal representative of the pupil against a signature, the person who sent the postal or other consignment or shall be destroyed pursuant to the procedure provided by law concerning which a corresponding notice shall be made in the report specified in subsection (5) of this section.

 (7) For the exercise of constant disciplinary supervision, pupils are prohibited from leaving the territory of a school for pupils who need special treatment due to behavioural problems, except in the cases provided for in the statutes of the school.

§ 62.  Isolation room at schools for pupils who need special treatment due to behavioural problems

 (1) A pupil of a school for pupils who need special treatment due to behavioural problems may be placed in an isolation room to calm down, however not for longer than twenty-four hours. The director of a school for pupils who need special treatment due to behavioural problems or a person authorised by the director shall immediately prepare a reasoned directive concerning the placing of a pupil in isolation and the director of a school for pupils who need special treatment due to behavioural problems or a person authorised by the director shall notify the pupil thereof against a signature on the date on which the directive is prepared.

 (2) A pupil may be placed in an isolation room if there is an immediate danger of bodily harm to themselves or violence toward other persons and verbal appeasing has been insufficient.

 (3) A registration journal shall be kept concerning the placing in the isolation room which shall set out the following information:
 1) given name and surname of the pupil;
 2) reason for placing in the isolation room;
 3) the starting time of placing in the isolation room;
 4) the end of the time of placing in the isolation room;
 5) the given name and surname of the employee of the school under whose supervision the pupil stays in the isolation room;
 6) a physician’s notice concerning the pupil’s state of health;
 7) a list of items confiscated from the pupil;
 8) information concerning the consultations and meetings specified in clauses (9) 1) and 2) of this section;
 9) information concerning the consultation specified in subsection (10) of this section and the result thereof.

 (4) The director of a school or a person authorised by the director shall inform the parent, guardian or caregiver of the placing of a pupil in the isolation room immediately after the issue of the directive specified in subsection (1) of this section.

 (5) Health protection and safety requirements set for the furnishings of isolation rooms and for the goods required to meet the immediate needs of a pupil shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (6) All items which the pupil may use to endanger his or her life and health shall be confiscated from the pupil who is placed in the isolation room.

 (7) A pupil who is placed in the isolation room must be under the constant supervision of an employee of the school.

 (8) Pupils who have become ill shall not be placed in the isolation room. If a pupil becomes ill during his or her stay in the isolation room, the pupil shall be transferred in medical isolation facilities.

 (9) A pupil who is placed in the isolation room has the right to:
 1) converse with the school psychologist or the director of the school or a person authorised by the director;
 2) meet with a parent, guardian or caregiver;
 3) read literature;
 4) leave the isolation room if accompanied by an employee of the school.

 (10) After the end of the time of the pupil’s stay in the isolation room, the school psychologist, the director of the school or a person authorised by the director shall converse with the pupil to identify the reasons of the pupil’s behaviour which caused the pupil to be placed in the isolation room, and take the results of the conversation into account in the process of the pupil’s education in the future.
[RT I 2002, 61, 375 – entry into force 01.08.2002]

§ 63.  Filing of challenges

 (1) If a pupil or his or her legal representative believes that his or her rights provided for in an Act or legislation established on the basis thereof have been violated or his or her freedoms restricted, the pupil or his or her legal representative has the right to file a challenge with the minister responsible for the area or a county governor.

 (2) The decision on the challenge shall be sent to the director of the school by post.
[RT I 2002, 90, 521 – entry into force 01.01.2003]

§ 7.  Purpose and choice of sanction

 (1) The purpose of a sanction is to provide assistance in the re-socialisation of a juvenile offender and to prevent him or her from committing offences in the future.

 (2) In choosing a sanction prescribed in this Act, a juvenile committee shall take into account the personality of the offender, the gravity of the committed offence and the efficiency of earlier sanctions imposed on the offender.

 (3) Upon imposition of a sanction, a juvenile committee shall take into account the opinions of the representative of the minor, the social worker, representative of the educational institution and the police officer and the consent of the minor to accept obligations voluntarily.

 (4) In choosing a sanction, a juvenile committee may:
 1) combine a sanction prescribed in clause 3 (1) 1) of this Act with all other sanctions, except sending to a school for pupils who need special treatment due to behavioural problems;
 2) combine several sanctions from among sanctions prescribed in clauses 3 (1) 2)-8) of this Act and impose these together on the basis of one resolution.

§ 8.  Authorities exercising supervision

 (1) The secretary of a juvenile committee which adopts a resolution shall, together with an authority enforcing a sanction, exercise supervision over the performance of obligations arising from the imposition of the sanction.

 (2) Pursuant to the list of sanctions set out in subsection 3 (1) of this Act, sanctions are imposed by:
 1) a juvenile committee;
 2) a representative of a school;
 3) a corresponding specialist;
 4) a conciliator designated by a juvenile committee;
 5) a child protection official designated by a juvenile committee;
 6) a social worker designated by a juvenile committee;
 7) a surety;
 8) a youth worker of a county government;
 9) the director of a school for pupils who need special treatment due to behavioural problems.

§ 9.  Exercise of supervision

 (1) An authority enforcing a sanction is required to provide information, at least once per quarter, to the secretary of a juvenile committee information on the basis of which the secretary shall report to the juvenile committee on the efficiency of imposition of the sanction.

 (2) If a report shows that a minor does not perform the obligations arising from a sanction imposed on him or her, a juvenile committee shall impose a new sanction.

§ 10.  Premature termination of sanction

 (1) According to competence provided for in § 13 of this Act, a juvenile committee shall adopt a resolution on termination of application of a sanction prematurely, except release from a school for pupils who need special treatment due to behavioural problems, on the proposal of the authority enforcing the sanction or a social worker of the residence of the minor.

 (2) Premature release from a school for pupils who need special treatment due to behavioural problems shall be carried out pursuant to the procedure provided for in the Code of Criminal Procedure.
[RT I 2006, 7, 42 – entry into force 04.02.2006]

Chapter 3 JUVENILE COMMITTEE  

§ 11.  Formation of juvenile committees

 (1) A juvenile committee shall be formed in a county by an order of the county governor.

 (2) A local government may form a city or rural municipality juvenile committee with the approval of the county juvenile committee.

 (3) A city district government may form a city district juvenile committee with the approval of the city government.

§ 12.  Membership of juvenile committees

 (1) A juvenile committee shall comprise seven members. The secretary of a juvenile committee shall organise the administration of the juvenile committee.

 (2) A county governor shall approve the members of a juvenile committee formed within the county government. The committee shall comprise persons with practical experience in the areas of education, social welfare and health care, a police officer, a probation officer and a staff employee of the county government who is the secretary of the juvenile committee.

 (3) A city mayor or rural municipality mayor shall appoint the members of a juvenile committee formed within the city or rural municipality government. The committee shall comprise persons with experience in education, social welfare and health care, representatives of the police and local government council, and the secretary of the juvenile committee.

 (4) A city district elder shall appoint the members of a juvenile committee formed within the city district government. The committee shall comprise persons with experience in education, social welfare and health care, representatives of the police and local government administrative council, and the secretary of the juvenile committee.

 (5) A juvenile committee shall elect a chairman and a deputy chairman from among its members. In the absence of the chairman, the deputy chairman shall perform the duties of the chairman.

 (6) A member of a juvenile committee is prohibited from disclosing sensitive personal data concerning minors which have become known to the member in the performance of his or her functions.

§ 13.  Competence of juvenile committees

 (1) A county juvenile committee shall hear a juvenile offence matter if there is no corresponding local government committee. A city juvenile committee shall hear a juvenile offence matter if there is no city district juvenile committee.

 (2) A juvenile committee co-ordinates work in the field of crime prevention carried out with minors within its administrative territory.

 (3) After having heard a juvenile offence matter, a juvenile committee shall impose sanctions prescribed in clauses 3 (1) 1)-8) of this Act on the minor, or apply for a permit from a city or county court for imposition of a sanction prescribed in clause 3 (1) 9) of this Act.

§ 131.  Financing

 (1) The following costs relating to juvenile committees formed at county governments shall be financed from the state budget:
 1) remuneration of the secretary;
 2) management costs.

 (2) Subsidies may be prescribed in the state budget for covering costs incurred by county governments in the application of sanctions on the basis of development plans for crime prevention.

Chapter 4 HEARING JUVENILE OFFENCE MATTERS IN JUVENILE COMMITTEES  

§ 14.  Application for juvenile offence matter to be heard

 (1) The following may submit applications for juvenile offence matters to be heard in juvenile committees:
 1) legal representatives of minors;
 2) police officers;
 3) authorised representatives of the rural municipality or city government of the minor’s residence;
[RT I 2010, 41, 240 – entry into force 01.09.2010]
 4) child protection officials;
 5) social workers;
 6) judges;
 7) [Repealed - RT I 2001, 50, 288 – entry into force 01.07.2001]
 8) prosecutors;
 9) officials of environmental supervision agencies.

 (2) An application for a juvenile offence matter to be heard together with an assessment concerning the minor by his or her school or place of employment and an opinion by a social worker concerning his or her family shall be submitted to the juvenile committee of the minor’s residence.

 (3) An application shall be submitted in writing and shall set out the following:
 1) the minor’s given name, surname, personal identification code or date of birth, permanent residence, educational institution or place of employment;
 2) the fact of offence;
 3) the name, postal address, place of employment and position of the person who submits the application.

 (4) A juvenile committee hears a juvenile offence matter within thirty days after the receipt of the corresponding application or adjourns the hearing in accordance with § 17 of this Act.

 (5) [Repealed - RT I 2002, 61, 375 – entry into force 01.08.2002]

§ 15.  Preparation of hearing of juvenile offence matter

 (1) In preparing for the hearing of a juvenile offence matter, the secretary of a juvenile committee shall require the educational institution, the minor or his or her legal representative or other persons to submit the necessary documents concerning the minor and the act committed by him or her.

 (2) The chairman of a juvenile committee shall determine the time and place of the hearing of a juvenile offence matter and the persons whose participation in the hearing is necessary.

 (3) The secretary of a juvenile committee shall send a written summons to persons specified in subsection (2) of this section which sets out the time and place of the hearing of the juvenile offence matter.

 (4) A summons sent to a minor and his or her legal representative shall set out the possibility of compelled attendance arising from § 18 of this Act.

§ 16.  Quorum of juvenile committee

  A juvenile committee has a quorum if the chairman or deputy chairman of the juvenile committee and at least three members of the juvenile committee participate in the hearing.

§ 17.  Adjournment of hearing of juvenile offence matters

 (1) A juvenile committee shall adjourn the hearing of a juvenile offence matter if the minor or his or her representative or persons specified in subsection 15 (2) of this Act fail to appear at the hearing of a juvenile committee or if deficiencies exist in the application.

 (2) The secretary of a juvenile committee shall ascertain the reasons for absence of the persons who failed to appear at the hearing and, if necessary, shall take measures to ensure appearance of the persons at the next hearing.

 (3) The hearing of a juvenile offence matter shall not be adjourned for more than thirty days after the making of a corresponding decision.

 (4) Upon the expiry of the term specified in subsection (3) of this section, a juvenile committee shall terminate the hearing of the juvenile offence matter pursuant to clause 25 6) of this Act.
[RT I 2002, 61, 375 – entry into force 01.08.2002]

§ 171.  Organisation of hearing of juvenile offence matter upon change of his or her place of residence

 (1) If after the submission of the application, a minor settles in the territorial jurisdiction of another juvenile committee, the juvenile committee which started the hearing of the juvenile offence matter shall complete the adjudication of the juvenile offence matter.

 (2) If the place of residence of a minor changes after the submission of the application and new place of residence is not known to the juvenile committee, the juvenile committee shall adjourn the hearing of the juvenile offence matter.

 (3) In the case specified in subsection (2) of this section, a juvenile committee is required to take measures to ascertain the place of residence of the minor.

 (4) If the juvenile committee has done everything in its power to ascertain the minor’s place residence and after one month of the change of the place of residence of the minor, the committee has not succeeded in ascertaining the place of residence, the juvenile committee shall terminate the hearing of the juvenile offence matter pursuant to clause 25 7) of this Act.

 (5) If a minor settles in a foreign state after the submission of the application, the juvenile committee shall terminate the hearing of the minor’s juvenile offence matter pursuant to clause 25 8) of this Act.

§ 18.  Compelled attendance of minor at hearing of juvenile committee

 (1) If a minor who is ordered to appear at a hearing of a juvenile committee fails to appear without good reason, compelled attendance may be enforced on the basis of a resolution of the juvenile committee.

 (2) At the respective applications of a minor or his or her legal representative and the juvenile committee’s consent, juvenile committee shall deem illness, general breakdown of transportation systems or other reason to be a good reason for failure to appear.

 (3) Compelled attendance of a minor shall be enforced by the police. The minor shall be informed of the reason for compelled attendance, explained his or her rights and granted the opportunity to notify at least one person close to and chosen by him or her of the compelled attendance.

 (4) A minor who is staying in the same district as the juvenile committee may be detained for up to eighteen hours prior to the commencement of a hearing. Upon the compelled attendance of a minor who stays in another district, the term for detention shall not exceed forty-eight hours.

§ 19.  Hearings of juvenile committees

 (1) Hearings of juvenile committees shall be closed.

 (2) A hearing shall be chaired by the chairman of a juvenile committee, and, in his or her absence, by the deputy chairman.

 (3) A juvenile committee shall review the material collected concerning a juvenile offence matter, shall hear the testimony of the minor and his or her legal representative and, if there are victims or witnesses, their testimony if possible.

 (4) A minor, his or her representative and a person who has submitted an application for a juvenile offence matter to be heard or a representative of the institution having submitted an application shall be present at the hearing of the juvenile committee.

 (5) The judge or prosecutor who has submitted an application for the hearing of the juvenile offence matter attends the hearings of a juvenile committee at his or her discretion.

§ 20.  Rights and obligations of juvenile committees

 (1) A juvenile committee has the right to:
 1) require explanations and necessary materials from persons who may have relevant information concerning the minor and the offence committed by him or her;
 2) in the interests of the minor, temporarily remove the minor or his or her legal representative from the hearing of the matter;
 3) make a proposal to the rural municipality or city government of a minor’s residence for separation of the minor from family;
[RT I 2009, 60, 395 – entry into force 01.07.2010]
 4) approve an application of a minor for appointment of a representative pursuant to subsection 21 (3) of this Act;
 5) appoint a representative for a minor if his or her legal representative or a representative applied for by the minor is unable to defend his or her interests or if the interests of his or her representative are not in accordance with the interests of the minor. The representative shall approve his or her consent to represent a minor by a signature;
 6) adopt a resolution on compelled attendance of a minor pursuant § 18 of this Act.

 (2) A juvenile committee is required:
 1) at the beginning of the hearing and against a signature, to explain to a minor and his or her representative their rights and obligations;
 2) to send a summons to the persons specified in subsection 15 (4) of this Act by registered letter at least one week before the hearing of a juvenile committee is held;
[RT I 2002, 61, 375 – entry into force 01.08.2002]
 3) to adopt a resolution not later than three days after hearing pursuant to § 23 of this Act;
 4) to adopt a resolution on informing the place of employment or educational institution of a minor of the resolution of the juvenile committee with the knowledge of the minor.

§ 21.  Rights and obligations of minor and his or her representative

 (1) At the hearing of a juvenile offence matter in a juvenile committee, a minor and his or her representative have the right to:
 1) know which offence matter is to be heard;
 2) know on the basis of which materials the offence matter is heard and examine the collected materials;
 3) participate in the hearing of the juvenile offence matter, except in the case provided for in clause 20 (1) 2) of this Act;
 4) receive information concerning the consequences of giving testimony;
 5) receive information concerning possible sanctions applicable to the minor.

 (2) A representative of a minor has the right to make relevant requests and protests.

 (3) If the interests of the legal representative of a minor are in conflict with the interests of the minor, the minor has the right to apply for the designation of a new representative.

 (4) At the hearing of a matter in a juvenile committee, a representative of a minor is required to:
 1) provide relevant information to the minor;
 2) explain to the minor the consequences of his or her testimony;
 3) make the testimony and requests of the minor understandable and to submit these to the juvenile committee based on the interests of the minor.

 (5) Upon receipt of a summons, a minor and his or her representative are required to appear before a juvenile committee for the juvenile offence matter to be heard.

§ 22.  Minutes of hearing of juvenile committee

 (1) Minutes of a hearing of a juvenile committee shall be taken. The minutes shall set out:
 1) the time and place of the hearing and the names of persons who participated in the hearing;
 2) that the rights of the minor and his or her representative have been explained to them;
 3) the content of the testimony of the minor and his or her representative, their requests and protests;
 4) the content of the testimony of a witness or victim, upon existence thereof;
 5) proposals and opinions of the members of the juvenile committee.

 (2) The secretary of a juvenile committee shall prepare the minutes. The minutes shall be signed by the chairman or deputy chairman who chaired the hearing of the juvenile committee and the secretary.

Chapter 5 RESOLUTION OF JUVENILE COMMITTEE  

§ 23.  Adoption of resolution of juvenile committee

 (1) A juvenile committee shall adopt a resolution at a hearing of the committee after the termination of the hearing of the juvenile offence matter or not later than three days after the hearing if adoption of the resolution requires more time.

 (2) If a resolution is not adopted after the termination of the hearing of a juvenile offence matter, the person who chaired the hearing of the juvenile committee shall give notice when and where the resolution is communicated.

 (3) A juvenile committee shall adopt a resolution by a simple majority of the members of the juvenile committee participating in the hearing. Upon equal division of votes, the vote of the chairman of the juvenile committee prevails; in the absence of the chairman, the vote of the deputy chairman prevails. Only members of the juvenile committee and the secretary may be present in the chambers during deliberations.

§ 24.  Resolution of juvenile committee

 (1) A resolution of a juvenile committee shall:
 1) impose a sanction;
 2) adjourn the hearing of a matter pursuant to § 17 of this Act or
 3) terminate proceedings of a matter pursuant to § 25 of this Act;
 4) conduct compelled attendance pursuant to § 18 of this Act.

 (2) A resolution of a juvenile committee shall set out:
 1) the place and date on which the resolution is made;
 2) the given names and surnames of members of the juvenile committee who participated in the hearing;
 3) the minor’s given name, surname, date and place of birth, permanent residence, and educational institution or place of employment;
 4) the given name and surname of the person who submitted the application;
 5) the content of the application;
 6) the reasoning part of the resolution;
 7) in case a sanction is imposed, the authority enforcing the sanction, the time of and procedure and conditions for enforcing the sanction;
 8) the procedure and term for contesting the resolution.

 (3) A resolution of a juvenile committee shall be signed by the chairman or deputy chairman who chaired the hearing of the juvenile committee and the secretary.

 (4) A resolution of a juvenile committee shall be signed by the person who directed the work of the committee and shall be communicated by post to the minor and his or her representative against a signature and to the authority enforcing a sanction.
[RT I 2002, 61, 375 – entry into force 01.08.2002]

§ 25.  Bases for termination of hearings of juvenile offence matters

  Hearings of a juvenile offence matter shall be terminated:
 1) if the juvenile offence matter being heard falls within the jurisdiction of a court;
 2) if the person who submitted the application withdraws the application for the juvenile offence matter to be heard and the juvenile committee consents thereto;
 3) if the person who submitted the application and the minor reach an agreement before the juvenile offence matter is heard and the juvenile committee accepts the agreement;
 4) if the application is based on false information;
 5) upon death of the minor whose offence matter is heard;
 6) if the juvenile committee has adjourned the hearing of the juvenile offence matter for up to thirty days and by such time all information and documents specified in subsections 14 (2) and (3) of this Act have not been submitted to the juvenile committee;
 7) if the place of residence of the minor is unknown to the juvenile committee;
 8) if the minor settles in a foreign state.
[RT I 2002, 61, 375 – entry into force 01.08.2002]

§ 26.  Challenging of resolution of juvenile committee

  A challenge against the imposition of sanctions specified in clauses 3 (1) 1)-8) of this Act and acts and resolutions of juvenile committees may be filed with the county governor.
[RT I 2002, 61, 375 – entry into force 01.08.2002]

§ 27.  Entry into force of resolution of juvenile committee

  A resolution of a juvenile committee shall enter into force as of the date following the date on which the term of appeal against the resolution expires.

Chapter 6 FINAL PROVISIONS  

§ 28.  [Omitted from this text.]

§ 29.  Implementing provisions

 (1) The statutes of juvenile committees shall be approved by the Government of the Republic.

 (2) The procedure for referral to consultation to a person designated by a juvenile committee, sending to school for pupils who need special treatment due to behavioural problems and participation in youth programmes shall be established by the minister responsible for the area.

 (3) The Government of the Republic or a minister designated by the government establishes the procedure for surety, procedure for application of the obligation to live with a parent, foster-parent, guardian or in a family with a caregiver or in a substitute home, procedure for conciliation, procedure for application of the obligation to participate in social programmes or medical treatment, performance of community service and a list of medical contra-indications upon the existence of which minors are not sent to a school for pupils who need special treatment due to behavioural problems.
[RT I 2006, 55, 405 – entry into force 01.01.2007]

 (4) [Repealed - RT I 2001, 50, 288 – entry into force 01.07.2001]

 (5) The list of community services shall be approved by the Government of the Republic.

 (6) Legislation necessary for the implementation of this Act shall be approved by the date of entry into force of this Act.

 (61) The isolation rooms specified in § 62 of this Act shall be brought into compliance with the requirements established by a regulation of the Minister of Social Affairs no later than by 1 July 2002.

§ 30.  Entry into force of Act

 (1) This Act enters into force on 1 September 1998.

 (2) The amendment to the Child Protection Act provided for in § 28 of this Act enters into force on the tenth day after publication of the Act in the Riigi Teataja.

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2017
Avaldamismärge:RT I, 30.12.2015, 75

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolev seadus sätestab alaealisele kohaldatavad mõjutusvahendid ning alaealiste komisjoni pädevuse.

  (2) Käesolevat seadust kohaldatakse alaealisele, kes on:
  1) nooremana kui neljateistaastasena toime pannud karistusseadustikus ettenähtud kuriteokoosseisule vastava õigusvastase teo;
  2) nooremana kui neljateistaastasena toime pannud karistusseadustikus või muus seaduses ettenähtud väärteokoosseisule vastava õigusvastase teo;
  3) neljateist- kuni kaheksateistaastasena toime pannud karistusseadustikus ettenähtud kuriteo, kuid prokurör või kohus on leidnud, et isikut saab mõjutada karistust või karistusseadustiku §-s 87 ettenähtud mõjutusvahendit kohaldamata ja kriminaalmenetlus on tema suhtes lõpetatud;
  4) neljateist- kuni kaheksateistaastasena toime pannud karistusseadustikus või muus seaduses ettenähtud väärteo, kuid kohtuväline menetleja on leidnud, et isikut saab mõjutada karistust kohaldamata, või kohus on leidnud, et isikut saab mõjutada karistust või karistusseadustiku §-s 87 ettenähtud mõjutusvahendit kohaldamata ja väärteomenetlus on tema suhtes lõpetatud.

  (3) Käesolevat seadust kohaldatakse ka alaealisele, kes:
  1) on koolikohustuslik, aga pole kantud ühegi kooli nimekirja või on ühe õppeveerandi jooksul mõjuva põhjuseta puudunud enam kui 20 protsendist õppetundidest;
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]
  2) tarvitab alkohoolset jooki, narkootilist või psühhotroopset ainet.

  (4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2003, 26, 156 - jõust. 21.03.2003]

§ 2.  Alaealine

  Alaealine käesoleva seaduse tähenduses on 7–18 aasta vanune isik.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

2. peatükk MÕJUTUSVAHENDID. NENDE KOHALDAMINE JA JÄRELEVALVE 

§ 3.  Mõjutusvahendid

  (1) Alaealisele võib kohaldada ühte või mitut järgmistest mõjutusvahenditest:
  1) hoiatus;
  2) koolikorralduslikud mõjutusvahendid;
  3) vestlusele suunamine psühholoogi, narkoloogi, sotsiaaltöötaja või muu spetsialisti juurde;
  4) lepitamine;
  5) kohustus elada vanema, kasuvanema, eestkostja või perekonnas hooldaja juures või asenduskodus;
[RT I 2006, 55, 405 - jõust. 01.01.2007]
  6) üldkasulik töö;
  7) käendus;
  8) noorte- või sotsiaalprogrammides või sotsiaalhoolekande seaduse § 56 lõikes 3 sätestatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuses või ravikuurides osalemine;
[RT I, 30.12.2015, 5 - jõust. 01.01.2016]
  9) kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine.

  (2) Alaealisele võib kohaldada:
  1) hoiatust, vestlusele suunamist psühholoogi, narkoloogi, sotsiaaltöötaja või muu spetsialisti juurde, lepitamist, kohustust elada vanema, kasuvanema või eestkostja juures või asenduskodus, käendust, noorte- või sotsiaalprogrammides või sotsiaalhoolekande seaduse § 56 lõikes 3 sätestatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuses osalemist käesoleva seaduse § 1 lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel;
[RT I, 30.12.2015, 5 - jõust. 01.01.2016]
  2) üldkasulikku tööd käesoleva seaduse § 1 lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel;
  3) koolikorralduslikke mõjutusvahendeid käesoleva seaduse paragrahv 1 lõike 3 punktis 1 sätestatud juhtudel;
  4) ravikuurile suunamist käesoleva seaduse paragrahv 1 lõike 3 punktis 2 sätestatud juhtudel;
  5) kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamist käesoleva seaduse paragrahv 1 lõikes 2 sätestatud juhtudel kooskõlas käesoleva seaduse paragrahviga 6.

§ 4.  Koolikorralduslikud mõjutusvahendid

  (1) Alaealiste komisjon võib kooskõlas põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega kohaldada järgmisi koolikorralduslikke mõjutusvahendeid põhiharidust omandavatele õpilastele:
  1) kasvatusraskustega õpilaste klassi suunamine;
  2) pikapäevarühma suunamine.

  (2) Enne alaealise õigusrikkumise asja arutamist alaealiste komisjonis teeb selle sekretär kindlaks, milliseid kasvatusmeetodeid on alaealise suhtes koolis rakendatud.
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]

§ 5.  Üldkasulik töö

  (1) Alaealine rakendatakse üldkasulikule tööle 10–50 tundi üksnes tema nõusolekul ning tööst ja õppimisest vabal ajal.

  (2) Alla 13-aastastele alaealistele võib määrata üldkasulikku tööd kuni 10 tundi.

§ 6.  Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine

  (1) Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kool on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel moodustatud kool, kuhu õpilane suunatakse alaealiste komisjoni taotlusel kohtumääruse alusel.

  (2) Alaealiste komisjonil on õigus taotleda kohtult alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamist, kui alaealine on toime pannud käesoleva seaduse paragrahv 1 lõikes 2 sätestatud teo, mille eest kohaldatud mõjutusvahendid ei ole andnud tulemust ja kui kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine toimub alaealise kasvatusliku järelevalve huvides.

  (3) Alaealiste komisjon võib taotleda kohtult luba 12 aasta vanuse või vanema alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamiseks. Erandkorras võib kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamiseks luba taotleda ka juhul, kui alaealine on vähemalt 10 aasta vanune ja on toime pannud käesoleva seaduse paragrahv 1 lõike 2 punktis 1 sätestatud teo.

  (4) Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutatakse alaealine kuni kaheks aastaks. Tähtaja määramisel arvestatakse õppeaasta lõpuga.
[RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]

§ 61.  Kasvatuse eritingimused kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolis

  (1) Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli õpilase valduses ei või olla esemeid ja aineid, mille loetelu kinnitab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (2) Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli direktoril või tema volitatud isikul on õigus õpilase juuresolekul avada õpilasele saadetud posti- või muid saadetisi.

  (3) Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli direktoril või tema volitatud isikul on õigus õpilase juuresolekul võtta temalt ära käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loetelusse kuuluvad esemed ja ained.

  (4) Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli direktoril ning teistel töötajatel ei ole õigust kontrollida õpilase kirjavahetuse ja telefoni või muude üldkasutatavate sidekanalitega edastatavate sõnumite sisu.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loetelusse kuuluvate esemete ja ainete äravõtmise kohta koostab kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli direktor või tema volitatud isik viivitamatult protokolli, kuhu kantakse:
  1) protokolli koostamise aeg ja koht;
  2) protokolli koostaja ees- ja perekonnanimi;
  3) selle õpilase ees- ja perekonnanimi, kellelt esemed või ained ära võeti;
  4) äravõetud esemete või ainete loetelu;
  5) õpilase ja protokolli koostaja allkiri.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loetelusse kuuluvad esemed ja ained, mis õpilaselt ära võetakse, antakse allkirja vastu üle õpilase seaduslikule esindajale, posti- või muu saadetise saatnud isikule või hävitatakse seadusega sätestatud korras, mille kohta tehakse käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud protokolli vastavasisuline märge.

  (7) Pideva kasvatusliku järelevalve teostamiseks on õpilasel keelatud lahkuda kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli territooriumilt, välja arvatud kooli põhimääruses sätestatud juhtudel.

§ 62.  Eraldusruum kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolis

  (1) Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli õpilase võib paigutada rahunemiseks eraldusruumi, kuid mitte kauemaks kui 24 tunniks. Eraldusruumi paigutamise kohta koostab kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli direktor või tema volitatud isik viivitamatult motiveeritud käskkirja, mille kooli direktor või tema volitatud isik teeb õpilasele allkirja vastu teatavaks käskkirja koostamise päeval.

  (2) Õpilase võib paigutada eraldusruumi juhul, kui on otsene oht enesevigastuseks või vägivallaks teiste isikute suhtes ning suusõnaline rahustamine ei ole osutunud küllaldaseks.

  (3) Eraldusruumi paigutamise kohta peetakse registreerimisraamatut, kuhu kantakse järgmised andmed:
  1) õpilase ees- ja perekonnanimi;
  2) eraldusruumi paigutamise põhjus;
  3) eraldusruumi paigutamise algusaeg;
  4) eraldusruumis viibimise aja lõpp;
  5) selle koolitöötaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht, kelle järelevalve all õpilane eraldusruumis on;
  6) arsti märge õpilase tervisliku seisundi kohta;
  7) õpilaselt äravõetud esemete loetelu;
  8) andmed käesoleva paragrahvi lõike 9 punktides 1 ja 2 nimetatud vestluste ja kohtumiste kohta;
  9) andmed käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud vestluse kohta ning selle tulemus.

  (4) Õpilase eraldusruumi paigutamisest teavitab kooli direktor või tema volitatud isik vanemat, eestkostjat või hooldajat viivitamatult pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud käskkirja väljaandmist.

  (5) Eraldusruumi, samuti õpilase esmaseid olmevajadusi rahuldava sisustuse tervisekaitse- ja ohutusnõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (6) Eraldusruumi paigutatavalt õpilaselt võetakse ära esemed, millega ta võib ohustada oma elu ja tervist.

  (7) Eraldusruumi paigutatud õpilane peab olema koolitöötaja pideva järelevalve all.

  (8) Eraldusruumi ei tohi paigutada haigestunud õpilasi. Õpilase haigestumisel eraldusruumis viibimise ajal tuleb õpilane üle viia meditsiinilisse isolaatorisse.

  (9) Eraldusruumi paigutatud õpilasel on õigus:
  1) vestelda koolipsühholoogi ja direktori või tema volitatud isikuga;
  2) kohtuda vanema, eestkostja või hooldajaga;
  3) lugeda kirjandust;
  4) väljuda eraldusruumist koolitöötaja saatel.

  (10) Pärast eraldusruumis viibimise aja lõppu vestleb koolipsühholoog, kooli direktor või tema volitatud isik õpilasega, et selgitada välja õpilase eraldusruumi paigutamist tinginud käitumise põhjused ning arvestada vestluse tulemusi edaspidises kasvatusprotsessis.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 63.  Vaide esitamine

  (1) Kui õpilane või tema seaduslik esindaja leiab, et õpilasele seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktiga antud õigusi on rikutud või vabadusi piiratud, on õpilasel või tema seaduslikul esindajal õigus esitada vaie valdkonna eest vastutavale ministrile või maavanemale.

  (2) Vaideotsus saadetakse posti teel ka kooli direktorile.
[RT I 2002, 90, 521 - jõust. 01.01.2003]

§ 7.  Mõjutusvahendi eesmärk ja valik

  (1) Mõjutusvahendi eesmärk on kaasabi osutamine alaealise õiguserikkuja resotsialiseerumisele ning alaealise järgnevate võimalike õiguserikkumiste ennetamine.

  (2) Käesolevas seaduses ettenähtud mõjutusvahendi valikul lähtub alaealiste komisjon õiguserikkuja isikust, toimepandud õiguserikkumise raskusastmest ning tema suhtes varem kohaldatud mõjutusvahendite tulemuslikkusest.

  (3) Mõjutusvahendi määramisel arvestab alaealiste komisjon alaealise esindaja, sotsiaalametniku, õppeasutuse esindaja ja politseiametniku arvamust ning alaealise nõusolekut võtta endale kohustusi vabatahtlikult.

  (4) Mõjutusvahendi valikul võib alaealiste komisjon:
  1) käesoleva seaduse paragrahv 3 lõike 1 punktis 1 ettenähtud mõjutusvahendit liita kõikide teiste mõjutusvahenditega, välja arvatud kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine;
  2) käesoleva seaduse paragrahv 3 lõike 1 punktides 2–8 ettenähtud mõjutusvahenditest liita mitu mõjutusvahendit ja määrata need koos ühe otsuse alusel.

§ 8.  Järelevalve teostajad

  (1) Järelevalvet mõjutusvahendi määramisest tulenevate kohustuste täitmise üle teostab otsuse teinud alaealiste komisjoni sekretär koos mõjutusvahendi kohaldajaga.

  (2) Mõjutusvahendi kohaldajaks on vastavalt käesoleva seaduse paragrahv 3 lõikes 1 toodud mõjutusvahendite loetelule:
  1) alaealiste komisjon;
  2) kooli esindaja;
  3) vastav spetsialist;
  4) alaealiste komisjoni määratud lepitaja;
  5) alaealiste komisjoni määratud lastekaitsetöötaja;
  6) alaealiste komisjoni määratud sotsiaaltöötaja;
  7) käendaja;
  8) maavalitsuse noorsootöötaja;
  9) kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli direktor.

§ 9.  Järelevalve teostamine

  (1) Mõjutusvahendi kohaldaja on kohustatud andma alaealiste komisjoni sekretärile informatsiooni, mille alusel annab sekretär alaealiste komisjonile aru mõjutusvahendi kohaldamise tulemuslikkusest vähemalt üks kord kvartalis.

  (2) Kui aruandest selgub, et alaealine ei täida talle määratud mõjutusvahendist tulenevaid kohustusi, määrab alaealiste komisjon uue mõjutusvahendi.

§ 10.  Mõjutusvahendi kohaldamise lõpetamine enne tähtaega

  (1) Otsuse mõjutusvahendi kohaldamise lõpetamiseks enne tähtaega, välja arvatud kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolist vabastamine, teeb käesoleva seaduse paragrahvis 13 sätestatud pädevuse kohaselt alaealiste komisjon mõjutusvahendi kohaldaja või alaealise elukohajärgse sotsiaalametniku ettepanekul.

  (2) Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolist vabastamine enne tähtaega toimub kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras.
[RT I 2006, 7, 42 - jõust. 04.02.2006]

3. peatükk ALAEALISTE KOMISJON 

§ 11.  Alaealiste komisjoni moodustamine

  (1) Alaealiste komisjon moodustatakse maakonnas maavanema korraldusega.

  (2) Kohalik omavalitsus võib kooskõlastatult maakonna alaealiste komisjoniga moodustada linna või valla alaealiste komisjoni.

  (3) Linnaosavalitsus võib kooskõlastatult linnavalitsusega moodustada linnaosa alaealiste komisjoni.

§ 12.  Alaealiste komisjoni koosseis

  (1) Alaealiste komisjon on seitsmeliikmeline. Alaealiste komisjoni asjaajamist korraldab alaealiste komisjoni sekretär.

  (2) Maavalitsuse juurde moodustatava alaealiste komisjoni isikkoosseisu kinnitab maavanem. Komisjoni kuuluvad haridus-, sotsiaal- ja tervishoiualaste töökogemustega isikud, politseiametnik, kriminaalhooldusametnik ja maavalitsuse koosseisuline teenistuja, kes on alaealiste komisjoni sekretär.

  (3) Linna- või vallavalitsuse juurde moodustatava alaealiste komisjoni isikkoosseisu nimetab linnapea või vallavanem. Komisjoni kuuluvad haridus-, sotsiaal- ja tervishoiualaste kogemustega isikud, politsei ning volikogu esindajad ja alaealiste komisjoni sekretär.

  (4) Linnaosa valitsuse juurde moodustatava alaealiste komisjoni isikkoosseisu nimetab linnaosavanem. Komisjoni kuuluvad haridus-, sotsiaal- ja tervishoiualaste kogemustega isikud, politsei ning halduskogu esindajad ja alaealiste komisjoni sekretär.

  (5) Alaealiste komisjon valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe. Alaealiste komisjoni esimehe äraolekul täidab tema kohustusi aseesimees.

  (6) Alaealiste komisjoni liikmel on keelatud avalikustada talle töö käigus alaealise kohta teatavaks saanud delikaatseid isikuandmeid.

§ 13.  Alaealiste komisjoni pädevus

  (1) Maakonna alaealiste komisjon arutab alaealise õiguserikkumise asja juhul, kui puudub vastav kohaliku omavalitsuse komisjon. Linna alaealiste komisjon arutab alaealise õiguserikkumise asja juhul, kui puudub linnaosa alaealiste komisjon.

  (2) Alaealiste komisjon koordineerib oma haldusterritooriumil alaealistega tehtavat kriminaalpreventiivset tööd.

  (3) Alaealiste komisjon määrab peale alaealise õiguserikkumise asja arutelu alaealisele käesoleva seaduse paragrahv 3 lõike 1 punktides 1–8 ettenähtud mõjutusvahendeid või taotleb maa- või linnakohtult luba käesoleva seaduse paragrahv 3 lõike 1 punktis 9 ettenähtud mõjutusvahendi kohaldamiseks.

§ 131.  Rahastamine

  (1) Riigieelarvest rahastatakse maavalitsuse juurde moodustatud alaealiste komisjoni:
  1) sekretäri töötasu;
  2) majandamiskulud.

  (2) Riigieelarves võidakse ette näha toetusi maavalitsuse alaealiste komisjonide kriminaalpreventiivsete arengukavade alusel mõjutusvahendite kohaldamisega seotud kulude katteks.

4. peatükk ALAEALISE ÕIGUSERIKKUMISE ASJA ARUTAMINE ALAEALISTE KOMISJONIS 

§ 14.  Taotlus alaealise õiguserikkumise asja arutamiseks

  (1) Taotluse alaealise õiguserikkumise asja arutamiseks alaealiste komisjonis võivad esitada:
  1) alaealise seaduslik esindaja;
  2) politseiametnik;
  3) alaealise elukohajärgse valla- või linnavalitsuse volitatud esindaja;
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]
  4) lastekaitseametnik;
  5) sotsiaalametnik;
  6) kohtunik;
  7) [kehtetu - RT I 2001, 50, 288 - jõust. 01.07.2001]
  8) prokurör;
  9) keskkonnajärelevalve asutuse ametnikud.

  (2) Taotlus alaealise õiguserikkumise asja arutamiseks koos talle koolist või töökohast antud iseloomustuse ja sotsiaaltöötaja arvamusega tema perekonna kohta esitatakse alaealise elukohajärgsele alaealiste komisjonile.

  (3) Taotlus esitatakse kirjalikult ning selles märgitakse:
  1) alaealise ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg, alaline elukoht, õppeasutus või töökoht;
  2) õiguserikkumise fakt;
  3) taotluse esitaja nimi, postiaadress, töökoht ja amet.

  (4) Alaealiste komisjon arutab alaealise õiguserikkumise asja 30 päeva jooksul, arvates taotluse saabumisest, või lükkab arutelu edasi kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 17.

  (5) [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 15.  Alaealise õiguserikkumise asja arutamise ettevalmistamine

  (1) Alaealise õiguserikkumise asja arutamise ettevalmistamisel nõuab alaealiste komisjoni sekretär õppeasutuselt, alaealiselt või tema seaduslikult esindajalt ja muudelt isikutelt välja vajalikud materjalid alaealise ning tema poolt toimepandud teo kohta.

  (2) Alaealiste komisjoni esimees määrab kindlaks alaealise õiguserikkumise asja arutamise aja, koha ning isikud, kelle osalemine asja arutamisel on vajalik.

  (3) Alaealiste komisjoni sekretär saadab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikutele kirjaliku kutse, milles teatab alaealise õiguserikkumise asja arutamise aja ja koha.

  (4) Alaealisele ja tema seaduslikule esindajale saadetavas kutses informeeritakse neid käesoleva seaduse §-st 18 tulenevast alaealise sundtoomise võimalusest.

§ 16.  Alaealiste komisjoni otsustusvõime

  Alaealiste komisjon on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa alaealiste komisjoni esimees või aseesimees ja lisaks vähemalt kolm alaealiste komisjoni liiget.

§ 17.  Alaealise õiguserikkumise asja arutamise edasilükkamine

  (1) Alaealiste komisjon lükkab alaealise õiguserikkumise asja arutamise edasi alaealise, tema seadusliku esindaja või käesoleva seaduse § 15 lõike 2 alusel nimetatud isikute istungile mitteilmumise korral või taotluses puuduste esinemise korral.

  (2) Alaealiste komisjoni sekretär selgitab välja istungile ilmumata jäänud isikute puudumise põhjused ja võtab vajaduse korral tarvitusele meetmed, et tagada nende ilmumine järgmisele istungile.

  (3) Alaealise õiguserikkumise asja arutamist ei või edasi lükata rohkem kui 30 päeva vastava otsuse tegemisest arvates.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud aja möödumisel lõpetab alaealiste komisjon alaealise õiguserikkumise asja arutamise vastavalt käesoleva seaduse § 25 punktile 6.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 171.  Alaealise õiguserikkumise asja arutamise korraldamine tema elukoha muutumisel

  (1) Kui alaealine asub pärast taotluse esitamist elama teise alaealiste komisjoni tööpiirkonda, lahendab asja arutamist alustanud alaealiste komisjon alaealise õiguserikkumise asja lõpuni.

  (2) Kui alaealise elukoht pärast taotluse esitamist muutub ega ole alaealiste komisjonile teada, lükkab alaealiste komisjon alaealise õiguserikkumise asja arutamise edasi.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtumil on alaealiste komisjon kohustatud rakendama meetmeid alaealise elukoha väljaselgitamiseks.

  (4) Kui alaealiste komisjon on rakendanud kõiki endast olenevaid meetmeid alaealise elukoha väljaselgitamiseks, kuid ühe kuu jooksul alaealise elukoha muutumisest ei ole alaealise elukohta välja selgitatud, lõpetab alaealiste komisjon alaealise õiguserikkumise asja arutamise vastavalt käesoleva seaduse § 25 punktile 7.

  (5) Kui alaealine pärast taotluse esitamist asub elama välisriiki, lõpetab alaealiste komisjon tema õiguserikkumise asja arutamise vastavalt käesoleva seaduse § 25 punktile 8.

§ 18.  Alaealise sundtoomine alaealiste komisjoni istungile

  (1) Kui alaealine, keda kohustati kirjaliku kutsega alaealiste komisjoni istungile ilmuma, jääb mõjuva põhjuseta ilmumata, võib alaealiste komisjoni otsuse alusel kohaldada sundtoomist.

  (2) Alaealiste komisjon loeb mitteilmumise mõjuvaks põhjuseks haiguse, üldise liikluskatkestuse või muu põhjuse, kui alaealine või tema seaduslik esindaja seda taotleb ja alaealiste komisjon sellega nõus on.

  (3) Alaealise sundtoomist teostab politsei. Alaealisele teatatakse sundtoomise põhjus, selgitatakse tema õigusi ning antakse võimalus teatada sundtoomisest oma valikul vähemalt ühele lähedastest.

  (4) Alaealise, kes asub alaealiste komisjoniga samas asulas, võib kinni pidada kuni 18 tundi enne istungi algust. Sundtoomisel teisest asulast ei tohi kinnipidamise tähtaeg ületada 48 tundi.

§ 19.  Alaealiste komisjoni istung

  (1) Alaealiste komisjoni istung on kinnine.

  (2) Istungit juhib alaealiste komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees.

  (3) Alaealiste komisjon vaatab läbi alaealise õiguserikkumise asja kohta kogutud materjalid, kuulab ära alaealise ja tema seadusliku esindaja ütlused ning kannatanu ja tunnistaja olemasolu puhul võimaluse korral nende ütlused.

  (4) Alaealiste komisjoni istungil peab viibima alaealine, tema esindaja ja alaealise õiguserikkumise asja arutamiseks taotluse esitanud isik või taotluse esitanud institutsiooni esindaja.

  (5) Kohtunik või prokurör, kes on esitanud taotluse alaealise õiguserikkumise asja arutamiseks, osaleb alaealiste komisjoni istungil soovi korral.

§ 20.  Alaealiste komisjoni õigused ja kohustused

  (1) Alaealiste komisjoni õigused:
  1) nõuda seletusi ja vajalikke materjale isikutelt, kellel võib olla asjassepuutuvat informatsiooni alaealise ja tema poolt toimepandud õiguserikkumise kohta;
  2) alaealise huvides ajutiselt eemaldada asja arutamiselt alaealine või tema seaduslik esindaja;
  3) teha lapse elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele ettepanek laps perekonnast eraldada;
[RT I 2009, 60, 395 - jõust. 01.07.2010]
  4) kinnitada alaealise taotlus esindaja määramiseks vastavalt käesoleva seaduse paragrahv 21 lõikele 3;
  5) määrata alaealisele esindaja, kui tema seaduslik esindaja või alaealise poolt taotletud esindaja ei ole suuteline tema huvisid kaitsma või kui alaealise esindaja huvid ei ole kooskõlas alaealise huvidega. Esindaja kinnitab oma nõusolekut alaealise esindamiseks allkirjaga;
  6) otsustada alaealise sundtoomine tulenevalt käesoleva seaduse paragrahvist 18.

  (2) Alaealiste komisjoni kohustused:
  1) selgitada istungi algul alaealisele ja tema esindajale allkirja vastu nende õigusi ja kohustusi;
  2) saata käesoleva seaduse § 15 lõikes 4 nimetatud isikutele tähtkirjaga kutse vähemalt nädal aega enne alaealiste komisjoni istungi toimumist;
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]
  3) teha otsus hiljemalt kolme päeva möödumisel arutelust vastavalt käesoleva seaduse paragrahvile 23;
  4) alaealise teadmisel otsustada alaealise töökoha või õppeasutuse informeerimine alaealiste komisjoni otsusest.

§ 21.  Alaealise ja tema esindaja õigused ja kohustused

  (1) Alaealisel ja tema esindajal on alaealise õiguserikkumise asja arutamisel alaealiste komisjonis õigus:
  1) teada, millist õiguserikkumise asja arutatakse;
  2) teada, missuguste materjalide põhjal õiguserikkumise asja arutatakse ning tutvuda kogutud materjalidega;
  3) võtta osa alaealise õiguserikkumise asja arutamisest, välja arvatud käesoleva seaduse paragrahv 20 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul;
  4) saada teavet ütluste andmise tagajärgede kohta;
  5) saada teavet tema suhtes võimalike kohaldatavate mõjutusvahendite kohta.

  (2) Alaealise esindajal on õigus esitada asjakohaseid taotlusi ja proteste.

  (3) Alaealisel on õigus taotleda endale esindaja määramist, kui tema seadusliku esindaja huvid on alaealise huvidega vastuolus.

  (4) Alaealise esindaja on kohustatud asja arutamisel alaealiste komisjonis:
  1) andma alaealisele asjassepuutuvat teavet;
  2) selgitama alaealisele tema ütluste andmise tagajärgi;
  3) tegema mõistetavaks alaealise ütlused ja taotlused ning esitama need alaealiste komisjonile lähtuvalt alaealise huvidest.

  (5) Alaealisel ja tema esindajal on kohustus ilmuda kutse saamisel alaealise õiguserikkumise asja arutamisele alaealiste komisjoni.

§ 22.  Alaealiste komisjoni istungi protokoll

  (1) Alaealiste komisjoni istung protokollitakse. Protokolli märgitakse:
  1) istungi aeg, koht ja istungist osavõtnud isikute nimed;
  2) alaealisele ja tema esindajale nende õiguste selgitamine;
  3) alaealise ja tema esindaja ütluste sisu, nende taotlused ja kaebused;
  4) tunnistaja ja kannatanu olemasolu korral nende ütluste sisu.;
  5) alaealiste komisjoni liikmete ettepanekud ja arvamused.

  (2) Protokolli koostab alaealiste komisjoni sekretär. Protokollile kirjutavad alla alaealiste komisjoni istungit juhtinud esimees või aseesimees ja sekretär.

5. peatükk ALAEALISTE KOMISJONI OTSUS 

§ 23.  Alaealiste komisjoni otsuse tegemine

  (1) Alaealiste komisjon teeb otsuse komisjoni istungil alaealise õiguserikkumise asja arutelu lõppedes või hiljemalt kolme päeva möödumisel arutelust, kui otsuse tegemiseks on vaja enam aega.

  (2) Kui otsust ei tehtud alaealise õiguserikkumise asja arutelu lõppedes, teatab alaealiste komisjoni istungit juhtinud isik, millal ja kus otsus tehakse teatavaks.

  (3) Alaealiste komisjon teeb otsuse arutamisest osavõtnud alaealiste komisjoni liikmete lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab alaealiste komisjoni esimehe, tema äraolekul aseesimehe hääl. Otsuse tegemise ajal võivad nõupidamistoas viibida ainult alaealiste komisjoni liikmed ja sekretär.

§ 24.  Alaealiste komisjoni otsus

  (1) Alaealiste komisjoni otsusega:
  1) määratakse mõjutusvahend;
  2) lükatakse asja arutamine edasi vastavalt käesoleva seaduse paragrahvile 17 või
  3) lõpetatakse asi vastavalt käesoleva seaduse paragrahvile 25;
  4) kohaldatakse sundtoomist vastavalt käesoleva seaduse §-le 18.

  (2) Alaealiste komisjoni otsuses märgitakse:
  1) otsuse tegemise koht ja aeg;
  2) istungist osavõtnud alaealiste komisjoni liikmete ees- ja perekonnanimed;
  3) alaealise ees- ja perekonnanimi, sünniaeg ja -koht, alaline elukoht ning õppeasutus või töökoht;
  4) taotluse esitaja ees- ja perekonnanimi;
  5) taotluse sisu;
  6) otsust põhistav osa;
  7) mõjutusvahendi määramise korral selle kohaldaja, kohaldamise aeg, kord ja tingimused;
  8) otsuse vaidlustamise kord ja tähtaeg.

  (3) Alaealiste komisjoni otsusele kirjutavad alla alaealiste komisjoni istungit juhtinud esimees või aseesimees ja sekretär.

  (4) Alaealiste komisjoni otsus allkirjastatakse komisjoni tööd juhtinud isiku poolt ning edastatakse alaealisele ja tema esindajale allkirja vastu kätteandmisega ja mõjutusvahendi kohaldajale posti teel.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 25.  Alaealise õiguserikkumise asja arutelu lõpetamise alused

  Alaealise õiguserikkumise asja arutelu lõpetatakse:
  1) kui arutatav alaealise õiguserikkumise asi kuulub kohtu pädevusse;
  2) kui taotluse esitanud isik loobub taotlusest alaealise õiguserikkumise asja arutada ja alaealiste komisjon nõustub sellega;
  3) kui taotluse esitanu ja alaealine jõuavad enne alaealise õiguserikkumise asja arutamist kokkuleppele ja alaealiste komisjon aktsepteerib kokkulepet;
  4) kui taotlus tugineb väärinformatsioonil;
  5) alaealise, kelle õiguserikkumise asja arutatakse, surma korral;
  6) kui alaealiste komisjon on alaealise õiguserikkumise asja arutelu edasi lükanud kuni 30 päeva ning selleks ajaks ei ole alaealiste komisjonile esitatud kõiki käesoleva seaduse § 14 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid ja dokumente;
  7) kui alaealise elukoht ei ole alaealiste komisjonile teada;
  8) kui alaealine asub elama välisriiki.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 26.  Alaealiste komisjoni otsuse vaidlustamine

  Käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktides 1–8 nimetatud mõjutusvahendite määramise ning alaealiste komisjoni toimingute ja otsuste peale võib esitada vaide maavanemale.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 27.  Alaealiste komisjoni otsuse jõustumine

  Alaealiste komisjoni otsus jõustub otsuse vaidlustamise tähtaja möödumisele järgnevast päevast.

6. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 28.  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 29.  Rakendussätted

  (1) Alaealiste komisjoni põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus.

  (2) Alaealiste komisjoni poolt määratud isiku juurde vestlusele suunamise, kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamise ja noorteprogrammides osalemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

  (3) Käenduse korra, vanema, kasuvanema, eestkostja või perekonnas hooldaja juures või asenduskodus elamise kohustuse rakendamise korra, lepitamise korra, sotsiaalprogrammides või ravikuurides osalemise rakendamise korra, üldkasuliku töö täitmise korra ning meditsiiniliste vastunäidustuste loetelu, mille olemasolu korral alaealist ei suunata kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli, kehtestab Vabariigi Valitsus või tema poolt määratud minister.
[RT I 2006, 55, 405 - jõust. 01.01.2007]

  (4) [Kehtetu - RT I 2001, 50, 288 - jõust. 01.07.2001]

  (5) Üldkasulike tööde loetelu kinnitab Vabariigi Valitsus.

  (6) Seaduse rakendamiseks vajalikud aktid peavad olema kinnitatud seaduse jõustumise ajaks.

  (61) Käesoleva seaduse §-s 62 nimetatud eraldusruum viiakse vastavusse sotsiaalministri määrusega kehtestatud nõuetega hiljemalt 2002. aasta 1. juuliks.

§ 30.  Seaduse jõustumine

  (1) Seadus jõustub 1998. aasta 1. septembril.

  (2) Käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud lastekaitseseaduse muutmine jõustub 10. päeval pärast seaduse Riigi Teatajas avaldamist.

/otsingu_soovitused.json