Text size:

Industrial Emissions Act

Issuer:Riigikogu
Type:act
In force from:01.01.2020
In force until:31.12.2020
Translation published:14.01.2020

Chapter 1 General Provisions  

Division 1 Scope of Application of Act  

§ 1.  Purpose and scope of application of Act

 (1) The purpose of this Act is to achieve a high level of protection of the environment taken as a whole by minimizing emissions into air, water and soil and the generation of waste in order to prevent adverse environmental impacts.

 (2) This Act determines the industrial activities of high environmental hazard, provides the requirements for operation therein and liability for failure to comply with the requirements, and the organisation of state supervision.

§ 2.  Scope of application of Act

 (1) This Act applies to:
 1) industrial activities listed in § 19 of this Act;
 2) large combustion plants in accordance with the provisions of § 64 of this Act;
 3) waste incineration plants and waste co-incineration plants in accordance with § 85 of this Act;
 4) installations using organic solvents and activities defined in § 113 of this Act;
 5) installations producing titanium dioxide.

 (2) This Act shall not apply to research activities, development activities or the testing of new products and processes if the scale of such activities is so small as to not impact the environment to a significant extent.

§ 3.  Application of Administrative Procedure Act and General Part of the Environmental Code Act

  [RT I, 21.12.2019, 1 - entry into force 01.01.2020]

 (1) The Administrative Procedure Act shall apply to the administrative procedure provided for in this Act, taking account of the specifications provided for in this Act.

 (2) Chapter 5 of the General Part of the Environmental Code Act shall apply to the proceedings of integrated environmental permits (hereinafter integrated environmental permit) provided for in this Act, taking account of the specifications provided for in this Act.
[RT I, 21.12.2019, 1 - entry into force 01.01.2020]

Division 2 Terms and Definitions  

§ 4.  Substances and mixtures

 (1) Substance means any chemical element or compounds of chemical elements, with the exception of radioactive substances for the purposes of subsection 6 (1) of the Radiation Act, genetically modified micro-organism for the purposes of clause 2 2) of the Contained Use of Genetically Modified Micro-organisms Act, and genetically modified organism for the purposes of subsection 2 (2) of the Release into Environment of Genetically Modified Organisms Act.
[RT I, 15.03.2019, 5 - entry into force 25.03.2019]

 (2) The term mixtures is considered within the meaning of Article 3(2) of Regulation (EC) No 1907/2006 of the European Parliament and of the Council concerning the Registration, Evaluation, Authorisation and Restriction of Chemicals (REACH), establishing a European Chemicals Agency, amending Directive 1999/45/EC and repealing Council Regulation (EEC) No 793/1993 and Commission Regulation (EC) No 1488/1994 as well as Council Directive 1976/769/EEC and Commission Directives 1991/155/EEC, 1993/67/EEC, 1993/105/EC and 2000/21/EC, (OJ L 396, 30.12.2006, pp. 1-850).

 (3) The terms hazardous substances and mixtures are considered within the meaning of Article 3 of Regulation (EC) No 1272/2008 of the European Parliament and of the Council on classification, labelling and packaging of substances and mixtures, amending and repealing Directives 1967/548/EEC and 1999/45/EC, and amending Regulation (EC) No 1907/2006 (OJ L 353, 31.12.2008, pp. 1-1355).

§ 5.  Pollution, contamination, emissions and emission limit values

 (1) Pollution means the direct or indirect introduction, as a result of human activity, of substances, vibrations, heat or noise into the ambient air, water or soil which may result in the need to reduce the impact on the environment, human health and well-being, property and cultural heritage.

 (2) For the purposes of this Act, contamination means a substantial adverse change in the quality of ambient air, water or soil caused by contamination.

 (3) For the purposes of this Act, emissions mean the direct or indirect release of substances, vibration, heat or noise into the ambient air, water or soil.

 (4) For the purposes of this Act, emission limit values mean the mass, expressed in terms of certain specific parameters, concentration or level of an emission which may not be exceeded during one or more periods of time.

§ 6.  Installation and operator

 (1) For the purposes of this Act, an installation means a stationary technical unit which activities are carried out in one or more areas of activity and to the extent for which an integrated environmental permit is required or where organic solvents are used to the extent for which an integrated environmental permit is not required.

 (2) The operation of an installation includes, in addition to the activities specified in subsection (1) of this section, any other directly associated activities on the same site which have a technical connection with the activities and which can have an impact on emissions and contamination or the rate of pollution.

 (3) For the purposes of this Act, an operator means a person who possesses or operates all or any part of an installation, combustion plant, waste incineration plant or waste co-incineration plant, or to whom decisive power over the technical functioning of the installation, plant or equipment has been delegated.

§ 7.  Permit

 (1) For the purposes of this Act, a permit means such a written document which authorizes the operation of all or any part of an installation, combustion plant, waste incineration plant or waste co-incineration plant.

 (2) An integrated permit authorises the operation of all or any part of an installation in a manner which guarantees that the activities carried out in the installation and included in any of the categories of activities or subcategories thereof specified in this Act have minimum possible impact on the environment, human health and well-being, property and cultural heritage. The requirements provided for in a permit shall guarantee the protection of water, air and soil and the management of waste generated by an installation in a way which prevents the transfer of contamination from one medium to another, such as water, air and soil.
[RT I, 21.12.2019, 1 - entry into force 01.01.2020]

 (3) In the following Chapters of this Act, a permit shall denote:
 1) an integrated permit in Chapter 2 and 6;
 2) an integrated permit in Chapter 3, 4 and 5 or an environmental permit in the case an integrated permit is not mandatory;
[RT I, 21.12.2019, 1 - entry into force 01.01.2020]

§ 8.  Best available techniques

 (1) Best available techniques mean the most effective and advanced level in the development of activities and their methods of operation. Best available techniques are practically suitable for determination of emission limit values and other permit requirements in order to prevent and, where that is not practicable, to reduce emissions and the impact thereof on the environment as a whole.

 (2) In the term best available techniques:
 1) techniques mean the technology used in an installation and the way in which the installation is designed, built, maintained, operated and decommissioned;
 2) available techniques mean advanced techniques reasonably accessible to the operator and the implementation of which in the area of activity is economically and technically viable, taking into consideration the costs and advantages, and which ensures the best compliance with the environmental requirements;
 3) best means the most effective in achieving a high level of protection of the environment as a whole.

 (3) A best available techniques reference document (hereinafter BAT reference document) means a document drawn up for defined activities and describing, in particular, applied techniques, present emissions and consumption levels, techniques considered for the determination of best available techniques as well as best available techniques conclusions and any emerging techniques, giving special consideration to the criteria listed in § 43 of this Act.

 (4) The best available techniques conclusions (hereinafter BAT conclusions) mean a document containing the parts of a BAT reference document laying down the conclusions on best available techniques, their description, information to assess their applicability, the emission levels associated with the best available techniques, associated monitoring, associated resources consumption levels and, where appropriate, relevant site aftercare measures.

§ 9.  Groundwater and soil

 (1) For the purpose of this Act, the term groundwater has the meaning provided for in § 7 of the Water Act.
[RT I, 22.02.2019, 1 - entry into force 01.10.2019]

 (2) For the purposes of this Act, soil means the top layer of the Earth’s crust situated between the bedrock and the surface. The soil is composed of mineral particles, organic matter, water, air and living organisms.

§ 10.  Biomass

  For the purposes of this Act, biomass means products consisting of any vegetable matter from agriculture or forestry which can be used as a fuel for the purpose of recovering its energy content and the following waste:
 1) vegetable waste from agriculture and forestry;
 2) vegetable waste from the food processing industry if the heat generated is recovered;
 3) fibrous vegetable waste from pulp production and from production of paper from pulp, if it is co-incinerated at the place of production and the generated heat is recovered;
 4) cork waste;
 5) wood waste with the exception of wood waste which may contain halogenated organic compounds or heavy metals as a result of treatment with wood preservatives or coating and which includes, in particular, such wood waste originating from construction and demolition waste.

§ 11.  Organic compound, volatile organic compound and organic solvent

 (1) Organic compound means any compound containing at least the element carbon and one or more atoms of hydrogen, oxygen, sulphur, phosphorus, silicon, nitrogen or halogens, with the exception of carbon oxides and inorganic carbonates and bicarbonates.

 (2) Volatile organic compound means any organic compound as well as the fraction of creosote, having at 293,15 kelvins (K) a vapour pressure of 0,01 kilopascals (kPa) or more, or having a corresponding volatility under the particular conditions of use.

 (3) Organic solvent means any volatile organic compound which is used for:
 1) alone or in combination with other agents, and without undergoing a chemical change, to dissolve raw materials, products or waste materials;
 2) as a cleaning agent to dissolve contaminants;
 3) as a dissolver;
 4) as a dispersion medium;
 5) as a viscosity adjuster;
 6) as a surface tension adjuster;
 7) as a plasticiser;
 8) as a preservative.

 (4) Halogenated organic solvent means any organic solvent containing one or more atoms of bromine, chlorine, fluorine or iodine.

§ 12.  Fuel

  For the purposes of this Act, fuel means any solid, liquid or gaseous combustible material.

§ 13.  Combustion plants and large combustion plants

 (1) For the purposes of this Act, a combustion plant means any technical apparatus in which fuels are oxidised in order to use the heat thus generated.

 (2) A large combustion plant means a combustion plant which installed total rated thermal input corresponding to heat input is at least 50 megawatts.

§ 14.  Stack

  For the purposes of this Act, a stack means a structure containing one or more flues providing a passage for waste gases in order to discharge them into the ambient air.

§ 15.  Start-up and shut-down operations

  For the purposes of this Act, start-up and shut-down operations mean activities for starting up or shutting down any activity, bringing an installation, equipment or tank into or out of operation, into or out of an idling state. Start-up and shut-down operations do not include start-up and shut-down phases of periodic technological processes.

Division 3 General Duties  

§ 16.  Authorisation obligation

 (1) No installation or combustion plant, waste incineration plant or waste co-incineration plant shall be operated without a permit, except in the case of the operators subject to registration provided for in Chapter 5 of this Act.

 (2) A permit may cover one or more installations or parts of installations in the same place of business operated by the same operator.

 (3) If a permit covers two or more installations, the permit shall set out requirements to ensure compliance of the activities of all the installations with the requirements of this Act and other applicable legislation.

 (4) [Repealed - RT I, 21.12.2019, 1 - entry into force 01.01.2020]

§ 17.  Obligations of operators in case of accidents and incidents

 (1) An operator shall promptly inform the Environmental Inspectorate of any accidents and incidents which have a significant impact on the environment.

 (2) In the case of an accident or incident, which is likely to bring about significant adverse impact on the environment, human health, well-being, property and cultural heritage, an operator shall:
 1) take immediate measures to limit the consequences of accidents and incidents to the environment and prevent possible further accidents and incidents;
 2) to immediately inform the Environmental Board of the measures taken.

 (3) The Environmental Board shall require the operator to take other appropriate complimentary measures in addition to the measures specified in clause (2) 1) of this section which are required in the opinion of the Environmental Board to reduce potential consequences to the environment and to prevent possible further accidents and incidents.

§ 18.  Obligations of operator in case of non-compliance

 (1) In the case of the requirements set out in the permit, an operator shall:
 1) immediately inform the Environmental Inspectorate and the Environmental Board thereof;
 2) immediately take measures to ensure compliance of the activities of the operator with the permit requirements as soon as possible;
 3) immediately inform the Environmental Inspectorate and the Environmental Board of the measures taken according to clause 2) of this section after the implementation thereof.

 (2) The Environmental Board shall require that an operator implement other appropriate complementary measures in addition to the measures specified in clause (1) 2) of this section which are required in the opinion of the Environmental Board to terminate the breach of permit requirements.

 (3) Where the breach of permit requirements may pose an immediate and significant adverse impact on the environment and human health, the Environmental Inspectorate shall suspend the operation of the installation, combustion plant, waste incineration plant or waste co-incineration plant or any part thereof until the activities of the operator comply with the permit requirements. If necessary, the activities may be suspended by the Environmental Board.

 (4) [Repealed - RT I, 13.03.2014, 4 - entry into force 01.07.2014]

Chapter 2 Installations Required to Hold Integrated Environmental Permit  

Division 1 General Provisions  

§ 19.  Scope

 (1) This Chapter shall apply to installations for the operation of which an integrated permit is required.

 (2) Taking into consideration the threshold capacities established on the basis of subsection (3) of this section, an integrated permit is required in the below areas of activity:
 1) energy industries;
 2) production and processing of metals;
 3) processing of mineral materials;
 4) chemical industry;
 5) waste management;
 6) cellulose, paper or textile industry, and tanning of skins and hides;
 7) food industry, including feedingstuffs;
 8) pig, bovine animals and poultry farming;
 9) surface treatment or finishing by using organic solvents;
 10) production of plywood and fibreboard;
 11) production of graphite or electrographite by way of incineration or graphitisation;
 12) disposal and recycling of animal carcasses and animal waste;
 13) preservation of wood and wood products with chemicals;
 14) capture for geological storage of carbon dioxide emitted by installations operating in the areas of activity specified in clauses 1)-13) of this subsection;
 15) independently operated treatment of waste water discharged from installations operating in the areas of activity specified in clauses 1)-14) of this subsection, with the exception of treatment of waste water in the water treatment plants of a public sewerage system.

 (3) The list of subcategories within the categories of activities specified in subsection (2) of this section and the threshold capacities in the case of which an integrated permit is required for the operation of an installation shall be established by a regulation of the Government of the Republic.

§ 20.  Emission levels associated with best available techniques

  The emission levels associated with the best available techniques mean emission levels obtained under normal operating conditions using the best available techniques or a combination of the best available techniques as described in the BAT conclusions, expressed as an average over a certain period of time under specified reference conditions.

§ 21.  Environmental quality standards

  Environmental quality standards mean a requirement arising from the legislation with which the environment or any part thereof shall comply.

§ 22.  Emerging technique

  Emerging technique means a novel technique which, as a result of development, could provide either an even higher level of environment protection or at least the same level of environment protection and higher costs savings in comparison with the existing best available techniques.

§ 23.  Raw materials, auxiliary materials and semi-finished products

 (1) Raw materials mean materials, substances or mixtures which are used for manufacturing of products and which are contained in products, such as metal, wood, plastic, minerals, oils, tars, organic and inorganic chemicals, animal and vegetable raw materials and other types of materials, substances or mixtures.

 (2) Auxiliary materials mean materials, substances or mixtures which are not contained in the products but are used in the production process, such as lubricants, oils, cleaning agents, washing and other maintenance products and other types of materials, substances or mixtures.

 (3) Semi-finished products mean the materials, substances or mixtures obtained from the production and processed further.

§ 24.  Self-monitoring

  Self-monitoring is a part of the management system used in an installation for monitoring the operation of the installation, use of natural resources, emissions, groundwater and soil contamination and the generation of waste, for purification of emissions and handling of waste and for avoiding accidents.

Division 2 Integrated Environmental Permit  

Subdivision 1 Obligations of operators  

§ 25.  Mandatory integrated permit

 (1) An operator shall not operate without an integrated permit in an area of activity for which an integrated permit is required in accordance with § 19 of this Act.

 (2) An integrated permit is required for the operation of an installation as a whole if the activities exceed in at least one area of activity of the installation, for which an integrated permit is required, the threshold capacity for the subcategory of activities established on the basis of subsection 19 (3) of this Act.
[RT I, 21.12.2019, 1 - entry into force 01.01.2020]

 (3) If an operator operates within the same installation or at the same site in more than one area of activity specified in subsection 19 (2) of this Act, the production capacities of the operations of the installation falling under the same subcategory of activities shall be added together upon deciding whether an integrated permit is mandatory.

 (4) At the request of an operator, an integrated permit may also be issued to an installation or any part thereof for which the integrated permit is not required pursuant to this Act.

§ 26.  General principles governing use of installations

 (1) An operator shall adhere to the following principles when using an installation required to hold an integrated permit:
 1) take appropriate preventive measures to prevent contamination;
 2) in the event of contamination, immediately liquidate the contamination within the limits of its technical or economic possibilities, regardless of whether the contamination was intentional or was caused by negligence;
 3) use the best available techniques in an installation;
 4) avoid generation of waste, if possible;
 5) in the event of waste generation, be guided by the waste hierarchy provided for in § 221 of the Waste Act upon handling thereof;
 6) use energy as efficiently as possible in an installation;
 7) ensure that necessary measures are taken to prevent accidents and limit the consequences of accidents;
 8) take measures upon cessation of the operation of an installation which are required for avoiding any risk of contamination and return the site of the installation to a satisfactory environmental state in accordance with the requirements of § 58 of this Act.

 (2) If an operator fails to comply with the obligation provided for in clause (1) 2) of this section to liquidate contamination, the Environmental Inspectorate shall organise the liquidation pursuant to the procedure provided for in the Substitutive Enforcement and Penalty Payment Act.

Subdivision 2 Procedure for Integrated Permits  

§ 27.  Issuer of integrated permits

  Integrated permits are issued by the Environmental Board (hereinafter issuer of permits).

§ 28.  Applications for integrated permits

 (1) [Repealed - RT I, 21.12.2019, 1 - entry into force 01.01.2020]

 (11) An application for an integrated environmental permit contains the data and annexes provided for in subsections 42 (1) and (3) of the General Part of the Environmental Code Act, subsection 91 (2) of the Atmospheric Air Protection Act, subsection 78 (1) of the Waste Act and subsection 190 (1) of the Water Act.
[RT I, 21.12.2019, 1 - entry into force 01.01.2020]

 (2) [Repealed - RT I, 21.12.2019, 1 - entry into force 01.01.2020]

 (3) The information listed in clauses 41 (2) 1)-16) of this Act shall be annexed to an application.

 (4) If all the information referred to in subsection (3) of this section need not be submitted taking into consideration the operation of a proposed installation, an applicant shall append a short written explanation concerning failure to submit the information.

 (5) An applicant for an integrated permit shall pay a state fee before submission of an application.

 (6) The minister responsible for the area shall establish by a regulation the detailed requirements for applications for integrated environmental permits and the data composition and the procedure for submission of applications.
[RT I, 21.12.2019, 1 - entry into force 01.01.2020]

§ 29.  Documents appended to applications for integrated permits

  The following documents shall be appended to an application for an integrated permit:
 1) an environmental impact assessment statement, if the operation of the installation has been previously assessed in the cases and pursuant to the procedure provided for in the Environmental Impact Assessment and Environmental Management System Act;
 2) in the case of a dangerous enterprise or an enterprise liable to be affected by a major accident, the documents required in accordance with the Chemicals Act;
[RT I, 10.11.2015, 2 - entry into force 01.12.2015]
 3) a short description of the main alternatives to the proposed technology, techniques and measures, if such alternatives have been studied;
 4) [repealed - RT I, 21.12.2019, 1 - entry into force 01.01.2020]
 5) non-technical summary of the information specified in clause 3) of this section;
 6) [repealed - RT I, 21.12.2019, 1 - entry into force 01.01.2020]

§ 30.  Acceptance of applications for integrated permits for processing

  [Repealed - RT I, 21.12.2019, 1 - entry into force 01.01.2020]

§ 31.  Opinion of local government

  [Repealed - RT I, 21.12.2019, 1 - entry into force 01.01.2020]

§ 32.  Open procedure

  [Repealed - RT I, 21.12.2019, 1 - entry into force 01.01.2020]

§ 33.  Public notice concerning acceptance of application for integrated permit for processing

  [Repealed - RT I, 21.12.2019, 1 - entry into force 01.01.2020]

§ 34.  Public notice concerning completion of draft integrated permit

  [Repealed - RT I, 21.12.2019, 1 - entry into force 01.01.2020]

§ 35.  Positions of public

  [Repealed - RT I, 21.12.2019, 1 - entry into force 01.01.2020]

§ 36.  Public consultation

  [Repealed - RT I, 21.12.2019, 1 - entry into force 01.01.2020]

§ 37.  Processing of applications for integrated permits

 (1) The issuer of permits shall decide on issue of an integrated permit within 180 days as of the acceptance of an application for processing.

 (2) If the making of a decision takes more time due to technical complexity of an installation, the issuer of permits may extend the term for the processing but not for a longer period than one year as of the acceptance of the application for processing. The applicant for an integrated permit and other parties to the processing shall be notified in writing of the extension of the term, the reasons thereof and the proposed term for the making of the decision.

 (3) [Repealed - RT I, 21.12.2019, 1 - entry into force 01.01.2020]

 (4) [Repealed - RT I, 21.12.2019, 1 - entry into force 01.01.2020]

 (5) [Repealed - RT I, 21.12.2019, 1 - entry into force 01.01.2020]

 (6) [Repealed - RT I, 21.12.2019, 1 - entry into force 01.01.2020]

 (7) If an applicant submits, during the time the application for an integrated permit is processed, a proposal for amendment of the application, the issuer of permits shall assess the significance of the amendment and decide within 21 days as of the receipt of the proposal for amendment of the application whether the amended application for the integrated permit can be processed further. If the proposal for the amendment of the application submitted changes the initial application substantially, the issuer of permits shall determine a term for submission of a new application and terminate the processing of the existing application.

 (8) [Repealed - RT I, 21.12.2019, 1 - entry into force 01.01.2020]

 (9) [Repealed - RT I, 21.12.2019, 1 - entry into force 01.01.2020]

§ 38.  Decisions on issue of integrated permits

  [Repealed - RT I, 21.12.2019, 1 - entry into force 01.01.2020]

§ 39.  Grounds for refusal to issue integrated permit

  [Repealed - RT I, 21.12.2019, 1 - entry into force 01.01.2020]

§ 40.  Public notice concerning issue of or refusal to issue integrated permit

  [Repealed - RT I, 21.12.2019, 1 - entry into force 01.01.2020]

Subdivision 3 Requirements of Integrated Permits  

§ 41.  Composition of integrated permits

 (1) The issuer of permits shall decide on the composition of an integrated permit taking into consideration the special characteristics of the area of activity and the site of the installation.

 (11) An integrated environmental permit contains the data provided for in subsection 53 (1) of the General Part of the Environmental Code Act, subsection 98 (1) of the Atmospheric Air Protection Act, subsection 81 (2) of the Waste Act and subsections 193 (1) and (2) of the Water Act.
[RT I, 21.12.2019, 1 - entry into force 01.01.2020]

 (2) An integrated permit shall be composed of the following information:
 1) [repealed - RT I, 21.12.2019, 1 - entry into force 01.01.2020]
 2) [repealed - RT I, 21.12.2019, 1 - entry into force 01.01.2020]
 3) the name of the principal area of activity of the installation and of the principal subcategory of the area of activity established on the basis of subsection 19 (3) of this Act, the working time, annual output and installed production capacities of the installation;
[RT I, 25.05.2017, 1 - entry into force 04.06.2017]
 4) a description of the site of the installation, its location map and the layout of the installation;
 5) compliance of the equipment and technology used in the installation with the best available techniques, and a reference to applicable BAT conclusions or measures and techniques used for prevention or reduction of emissions;
 6) the use and production volume and storage conditions of raw materials, auxiliary materials, semi-finished products and chemicals, and energy, fuels, water and cleaning agents and measures applied for the economical use or recovery thereof;
 7) emission sources of the installation, the measures and equipment proposed for the prevention or reduction of emissions, emission limit values or equivalent parameters determined instead of emission limit values, or technical measures, without setting the requirement for use of specific equipment or technology;
 8) sources, level and impact of environmental odour, noise and vibration, and measures used for prevention or reduction thereof in the case of potential significant or adverse environmental impact which needs to be reduced;
 9) surface water and groundwater and soil protective measures and self-monitoring requirements;
 10) waste generation in the installation, types and quantities of waste and the measures proposed for prevention of waste generation, preparation for recovery, recycling, other recovery or disposal of waste and monitoring measures;
 11) a description of self-monitoring in the installation which contains information about the environment management system of the installation, self-monitoring of emissions and contamination, including monitoring of soil and groundwater contamination, maintenance and inspection of equipment and measures for enhancing self-monitoring of the installation;
 12) a description of the system for the prevention of accidents and limiting the consequences thereof unless the operator is obliged to include such information about the basis of clause 29 2) of this Act;
 13) the measures to be applied upon cleaning, leaks, momentary stoppages, breakdown of production equipment or treatment facilities, start-up and shut-down of technological equipment and other operating conditions differing from normal conditions;
 14) measures for prevention or reduction of adverse environmental impact upon definitive cessation of activities of the installation or any part thereof and aftercare measures;
 15) a baseline report, if preparation of this report is required on the basis of subsection 57 (1) of this Act;
 16) methods for minimising long-distance or transboundary contamination;
 17) temporary derogations from the requirements of the integrated permit;
 18) the manner, frequency and extent of submission of installation information to the issuer of permits;
 181) requirement to submit to the issuer of the permit, regularly and at least once a year, information based on the results of emissions monitoring and other required data or, in the case provided for in subsection 44 (5) of this Act, a summary of the results of emissions monitoring that enables a comparison with the waste levels achievable with the best available techniques;
[RT I, 15.03.2019, 5 - entry into force 25.03.2019]
 19) additional measures for implementation of the principles provided for in section 26 of this Act.

 (3) If an integrated permit specifies, in accordance with clause (2) 7) of this section, equivalent parameters instead of emission limit values or technical measures without setting the requirement for use of specific equipment or technology, such parameters or technical measures shall ensure at least a level of environmental protection equivalent to the emission limit values.

 (4) If the environmental quality standards provided for in this Act or other legislation prescribe more stringent requirements than the requirements which can be complied with by using the best available techniques, the integrated permit shall impose an obligation on the operator to apply additional measures which guarantee compliance with the standards.

 (5) The data composition of integrated environmental permits and the procedure for issue thereof shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.
[RT I, 21.12.2019, 1 - entry into force 01.01.2020]

§ 42.  Application of requirement for use of best available techniques

 (1) The issuer of permits shall be guided upon determining the requirements of an integrated permit by the BAT conclusions applicable on the activities or the type of production process carried out within an installation.

 (2) Where the issuer of permits sets integrated permit requirements on the basis of the best available techniques not described in any applicable BAT conclusions or BAT reference document, such best available techniques shall be determined on the bases for determining the best available techniques provided for in § 43 of this Act. The requirements provided for in § 44 of this Act shall also be adhered to upon determination of the best available techniques.

 (3) If no such emission level is provided for in the BAT conclusions or BAT reference documents specified in subsection (2) of this section which is associated with the use of the best available techniques, the issuer of permits shall apply the best available techniques specified in subsection (2) of this section only in the case such level of environment protection is associated with the use thereof which is at least equal to the level of the environmental quality standards.

 (4) Where an activity or a type of production process carried out in an installation is not covered by any of the BAT conclusions or BAT reference documents or where those conclusions do not address all the potential environmental impacts of the activity or process, the issuer of permits shall, after prior consultations with the operator, set the permit requirements on the basis of the best available techniques that it has determined for the activities or processes concerned, by giving special consideration to the bases for determining the best available techniques provided for in § 43 of this Act.

§ 43.  Bases for determination of best available techniques

  Upon determination of the integrated permit requirements on the basis of such best available techniques which are not described in any applicable BAT conclusions or which are determined for the activities or processes concerned, the issuer of permits shall be guided by the following criteria:
 1) the use of low-waste technology;
 2) the use of less hazardous substances;
 3) the recovery and recycling of substances generated in production, and of waste;
 4) the use of comparable processes, facilities or methods of operations which have been tried with success in manufacture on an industrial scale;
 5) technological advances and the results of scientific development;
 6) the nature, impacts and volume of the emissions concerned;
 7) the commencement date of the activity of the installation;
 8) the length of time needed to introduce the best available techniques;
 9) the consumption and nature of raw materials used, including water, and their energy efficiency;
 10) the impact of the emissions on the environment and prevention of the risks resulting therefrom or reduction thereof to the maximum extent possible;
 11) prevention of accidents and minimization of the consequences thereof;
 12) relevant information published by international organisations concerning the best available techniques.

§ 44.  Determination of emission limit values, equivalent parameters and technical measures

 (1) The emission limit values, equivalent parameters or technical measures provided for in integrated permits are based on best available techniques.

 (2) When determining the emission limit values, equivalent parameters or technical measures, the issuer of permits shall take into consideration the nature of the substances being discharged into the environment from the emission source of an installation and potential transfer of the contamination caused thereby from one environmental media to another.

 (3) If a decision on BAT conclusions has been published on an activity or a type of production process carried out within an installation, the issuer of permits shall determine such emission limit values in an integrated permit which, when followed, ensure that, under normal operating conditions, emissions of the installation do not exceed the emission level achievable with the best available techniques described in the BAT conclusions applicable to this installation.

 (4) For the purposes of application of subsection (3) of this section, the emission limit values shall be determined in the permit requirements for the same or shorter periods and under the same reference conditions as those used in the case of the techniques described in the BAT conclusions.

 (5) The issuer of permits may determine such emission limit values that differ from the requirements provided for in subsection (3) of this section in terms of the values, periods of time or reference conditions. In such case, the issuer of permits shall assess at least once per year the results of emission monitoring and check whether the emissions of polluting substances under normal operating conditions remain in the limits of the emission levels associated with the best available techniques.

 (6) By way of derogation from the provisions of subsections (3) and (5) of this section, the issuer of permits may determine less strict emission limit values in the integrated permits. Less strict emission limit values are set only in the case where, in the opinion of the issuer of permits, application of the emission levels associated with the best available techniques would lead to disproportionately higher costs compared to the environmental benefits and such costs relate to the specific character of the installation arising from its:
 1) geographical location;
 2) local environmental conditions; or
 3) technical characteristics.

 (7) For the purposes of application of subsection (6) of this section, the issuer of permits shall:
 1) state in its report on the issue of a permit the reasons for the application of the derogation and the requirements set;
 2) determine in the permit the emission limit values which do not exceed the emission limit values established by this Act and legislation established on the basis thereof or other legislation;
 3) ensure that no contamination is caused and that a high level of protection of the environment as a whole is achieved;
 4) assess when reviewing the requirements of an integrated permit whether the application of the derogation specified in subsection (6) of this section is still justified.

 (8) In the case of testing and using emerging techniques, the issuer of permits may grant temporary derogations from the application of the requirement of best available techniques and the emission limit values determined on the basis thereof, equivalent parameters, technical measures and other preventive measures appropriate for prevention of pollution for the term of up to nine months if the use of the emerging technique is stopped thereafter or at least the emission level associated with the best available techniques is achieved in the activities related to such technique.
[RT I, 15.03.2019, 5 - entry into force 25.03.2019]

 (9) The emission limit values shall apply at the point where the emissions leave the installation. Any dispersion or dilution of emissions by other substances or environmental media before discharge into the environment shall be disregarded when determining emission limit values.

 (10) With regard to indirect releases into water, the impact of a water treatment plant may be taken into consideration when determining the emission limit values of the installation involved, provided that an equivalent level of protection of the environment as a whole is guaranteed, contamination is not increased and the operator complies with the requirements established concerning hazardous substances discharged into the public sewerage system.

§ 45.  Emission of greenhouse gases

 (1) If the activity of the installation is included in the list of the areas of activities established on the basis of subsection 155 (1) of the Atmosphere Air Protection Act, the permit shall not include an emission limit value for emissions of greenhouse gases, unless this is necessary in order to ensure that no contamination is caused at local level.
[RT I, 05.07.2016, 1 - entry into force 01.01.2017]

 (2) In the case of the areas of activity referred to in subsection (1) of this section, the requirements relating to energy efficiency shall not apply to combustion plants or other units of an installation emitting carbon dioxide on the site of the installation.

 (3) The requirements for a permit are amended, if necessary, for the application of the specifications provided for in subsections (1) and (2) of this section.

 (4) The provisions of subsections (1)-(3) of this section do not apply to installations which are temporarily excluded from the scheme for greenhouse gas emission allowance trading.

§ 46.  Substances to be taken into account upon determining emission limit values

 (1) In the composition of emissions into the ambient air, emission limit values for the following substances shall be determined in particular:
 1) sulphur dioxide and other sulphur compounds;
 2) oxides of nitrogen and other nitrogen compounds;
 3) carbon monoxide;
 4) volatile organic compounds;
 5) metals and their compounds;
 6) dust including fine particulate matter;
 7) asbestos;
 8) chlorine and its compounds;
 9) fluorine and its compounds;
 10) arsenic and its compounds;
 11) cyanides;
 12) substances and mixtures with carcinogenic or mutagenic properties or properties which may affect reproduction via the air;
 13) polychlorinated dibenzodioxins and polychlorinated dibenzofurans.

 (2) In the composition of emissions into water, emission limit values for the following substances shall be determined in particular:
 1) organohalogen compounds and substances which may form such compounds in the aquatic environment;
 2) organophosphorus compounds;
 3) organotin compounds;
 4) substances and mixtures with carcinogenic or mutagenic properties or properties which may affect reproduction in or via the aquatic environment;
 5) persistent hydrocarbons and persistent and bioaccumulable organic toxic substances;
 6) cyanides;
 7) metals and their compounds;
 8) arsenic and its compounds;
 9) biocides and plant protection products;
 10) materials in suspension;
 11) substances which contribute to eutrophication, including in particular, nitrates and phosphates;
 12) substances which have an adverse impact on the oxygen balance and can be measured using parameters such as biological oxygen demand (BOD), chemical oxygen demand (COD) or other similar parameters;
 13) priority substances and priority hazardous substances established on the basis of subsection 76 (1) of the Water Act.
[RT I, 22.02.2019, 1 - entry into force 01.10.2019]

 (3) The issuer of the permit shall also determine emission limit values for other polluting substances which are likely to be emitted from the installation concerned in significant quantities into the environment.
[RT I, 15.03.2019, 5 - entry into force 25.03.2019]

§ 47.  Requirements for self-monitoring of installations

 (1) The emissions monitoring requirements specified in clause 41 (2) 11) of this Act shall be determined on the basis of the requirements for self-monitoring contained in the applicable BAT conclusions, ensuring the availability of the results of emissions monitoring for the same periods and under the same reference conditions as in the case of emission levels achievable with the best available techniques.
[RT I, 15.03.2019, 5 - entry into force 25.03.2019]

 (2) The minister responsible for the area may establish by a regulation detailed requirements for the monitoring of soil and groundwater contamination specified in clause 41 (2) 11) of this Act.

 (3) Regular self-monitoring of groundwater contamination shall be carried out at least once every five years.

 (4) Regular self-monitoring of soil contamination shall be carried out at least once every ten years.

 (5) The provisions of subsections (3) and (4) of this section do not apply in the case the monitoring is based on a systematic appraisal of the risk of pollution.

§ 48.  Term of validity of integrated permits

  Integrated permits shall be issued without a time limit.

Subdivision 4 Review, Conversion, Suspension and Revocation of Integrated Permits  

§ 49.  Review of requirements of integrated permits

 (1) The issuer of permits shall review the requirements of integrated permits in the following cases:
 1) if this is caused by the results of the regular inspection of an installation required to hold an integrated permit provided for in section 158 of this Act;
 2) after the publication of a decision on the BAT conclusions relating to the main activity of an installation;
 3) where an installation is not covered by any of the BAT conclusions, in the case the developments in the best available techniques allow for the significant reduction of the amount or hazard of emissions;
 4) where the contamination caused by the installation is of such significance that the emission limit values need to be reduced or additional emission limit values have to be set;
 5) where other measures besides the ones determined in the integrated permit have to be used for ensuring safety of the operation of the installation;
 6) where the environmental quality standards are amended or new environmental quality standards are established;
 7) where the legal provisions provided by legislation on which the requirements of the permit are based are changed;
 8) where substantial changes in the nature or functioning of an installation have been imposed or are proposed.

 (2) Upon review of the requirements of an integrated permit in the case specified in subsection (1) of this section, the issuer of permits shall initiate a procedure for amendment of the integrated permit, if necessary.

 (3) In the case specified in clause (1) 2) of this section and upon amendment of the requirements of the permit, the issuer of permits shall require the operator to make the operation of the installation comply with the amended requirements within four years after the publication of the decision on the BAT conclusions.

 (4) The issuer of permits shall compare the operation of an installation upon review of the requirements of an integrated permit on the basis of all the available monitoring and inspection information and other necessary information with the best available techniques described in the BAT conclusions and the emission levels associated therewith.

 (5) If the issuer of permits finds as a result of reviewing the requirements of an integrated permit that the conversion of the integrated permit is unnecessary, it shall made a decision on it. The decision shall contain the reasons for making the decision, including the results of the consultations held before the decision was made and an explanation of how they were taken into consideration.

 (6) An operator is obliged to render all possible assistance to the representatives of the issuer of permits reviewing the requirements of the permit in the installation, to provide access for them to the site of the installation and enable them to take samples and gather information concerning the performance of the duties provided for in this Act.

 (7) [Repealed - RT I, 21.12.2019, 1 - entry into force 01.01.2020]

§ 50.  Amendment of integrated environmental permits

  [RT I, 21.12.2019, 1 - entry into force 01.01.2020]
An integrated environmental permit shall be amended, in addition to the provisions of subsection 59 (1) of the General Part of the Environmental Code Act:
 1) if changes in the best available techniques make it possible to substantially reduce emissions or the hazard created thereby without imposing excessive costs;
 2) in order to prevent accidents, techniques different from those determined by the integrated permit are required;
[RT I, 21.12.2019, 1 - entry into force 01.01.2020]

§ 51.  Procedure for amendment of integrated permits

  [Repealed - RT I, 21.12.2019, 1 - entry into force 01.01.2020]

§ 52.  Change of integrated permits under simplified procedure

  [Repealed - RT I, 21.12.2019, 1 - entry into force 01.01.2020]

§ 53.  Suspension of integrated permits

 (1) The issuer of permits may suspend an integrated permit in part or in full for up to one year on the bases provided for in § 50 of this Act.
[RT I, 21.12.2019, 1 - entry into force 01.01.2020]

 (2) Suspension of an integrated permit shall be decided without conducting an open procedure.

§ 54.  Revocation of integrated permits

  An integrated environmental permit is revoked, in addition to the provisions of subsection 62 (1) of the General Part of the Environmental Code Act, if:
 1) it has become evident that the issuer of permits or the Environmental Inspectorate has been submitted false information or falsified documentation;
 2) the contamination caused by the installation is of such significance that the significant adverse impact caused thereby on the environment, human health, well-being, property and cultural heritage cannot be prevented without fundamental technological restructuring which requires application for a new integrated permit;
 3) the operator has repeatedly or significantly violated the safety requirements in a dangerous enterprise or an enterprise liable to be affected by a major accident and thereby caused a risk of accidents or an accident and the Consumer Protection and Technical Regulatory Authority or the Rescue Board has proposed to the issuer of permits to revoke the integrated permit;
 4) it has become evident that the techniques used in the installation do not allow to achieve the emission level associated with the best available techniques or the emission level provided for in the BAT conclusions.
[RT I, 21.12.2019, 1 - entry into force 01.01.2020]

§ 55.  Procedure for revocation of integrated permits

  [Repealed - RT I, 21.12.2019, 1 - entry into force 01.01.2020]

Subdivision 5 Changes to Installations, Preparation of Baseline Reports and Site Closures  

§ 56.  Change in nature and functioning of installation

 (1) An operator shall notify the issuer of permits of every change in the nature or functioning of an installation, including an extension of the installation, which might affect the environment or human health.

 (2) If an operator has notified the issuer of permits of proposed changes in the nature or functioning of an installation, including an extension of the installation, or the issuer of permits has become aware of such changes in any other manner, the issuer of permits shall determine the significance of the changes within 21 days and, if necessary, initiate the procedure for issue or conversion of an integrated permit.

 (3) The issuer of permits deems substantial any change in the operation or extension of an installation, combustion plant, waste incineration plant or waste co-incineration plant, which volume exceeds the threshold capacity for the subcategory of activities established on the basis of subsection 19 (3) of this Act or if the significant risk involved in this causes a significant adverse impact on the environment or human health.

 (4) Any change in the nature or functioning of an installation, including an extension of the installation may be implemented only after the issuer of permits has informed the operator in writing that amendment of the requirements of the integrated permit is not required for implementation thereof or if the requirements of the integrated permit have already been converted.

§ 57.  Preparation of baseline reports

 (1) If the operation of an installation involves the use, production or release of hazardous substances into the environment, the operator is required to prepare a baseline report and submit it to the issuer of permits prior to the commencement of the activities of the installation.

 (11) Subsection (1) of this section shall not apply to cattle breeding installations specified in clause 19 (2) 8) of this Act.
[RT I, 21.12.2019, 1 - entry into force 01.01.2020]

 (2) For the purposes of this Act, a baseline report is a document prepared by an operator which sets out the information concerning soil and groundwater contamination with relevant hazardous substances at the site of an installation.

 (3) The baseline report shall contain information concerning soil and groundwater which allows to determine the pollution thereof and to make a quantified comparison of the state at the time of preparation of the report with the state upon definitive cessation of the activities.

 (4) The baseline report shall contain at least the following information:
 1) information about the activities conducted at the time of preparation of the report and, where available, on past activities of the site;
 2) where available, existing information about soil and groundwater contamination measurements that reflect the state at the time of preparation of the report;
 3) if the information specified in clause 2) of this section is unavailable, information about new soil and groundwater contamination measurements.

 (5) For the purposes of clause (4) 3) of this section, the measurements shall be planned and performed having regard to the possibility of soil and groundwater contamination by the hazardous substances used, produced or released from the installation.

 (6) Where the information required in the baseline reports are contained in a document prepared pursuant to any other legislation, that information may be attached to the baseline report.

§ 58.  Installation site closure

 (1) Upon definitive cessation of the activities of an installation, the operator shall assess the state of soil and groundwater contamination by the hazardous substances used, produced by or released from the installation. Where the activity has caused contamination of soil or groundwater compared to the state described in the baseline report, the operator shall take the necessary aftercare measures to restore the status of the environment described in the baseline report. The technical feasibility of such measures shall be taken into consideration upon selection of the measures.

 (2) Where a site may have a significant adverse impact on the environment, human health, well-being, property and cultural heritage as a result of the activities conducted based on an integrated permit and taking into consideration the future use thereof determined or approved upon definitive cessation of the activities thereof, the operator is required to implement necessary aftercare measures upon definitive cessation of the activities for removal of hazardous substances, control, containment or reduction thereof in the soil:
 1) if the operator is required to prepare a baseline report in accordance with subsection 165 (3) of this Act but the soil or groundwater contamination has been caused by an activity permitted by an integrated permit prior to the first reviewing of the integrated permit of the installation and after the entry into force of this Act; or
[RT I, 15.03.2019, 5 - entry into force 25.03.2019]
 2) if the operator is not required to prepare a baseline report but soil and groundwater contamination has been caused by the activities permitted by an integrated permit.

 (3) The measures specified in subsections (1) and (2) of this section shall ensure that the site would not have a significant adverse impact on the environment, human health, well-being, property and cultural heritage taking into consideration the future use thereof determined or approved upon definitive cessation of the activities thereof. Upon selection of the measures, the operator shall also take into consideration the description of the site of the installation included in the integrated permit.

 (4) The operator shall immediately notify the issuer of permits of the results of the assessment conducted in accordance with subsections (1)-(3) of this section and the aftercare measures implemented.

 (5) The issuer of permits has the right to require the implementation of additional aftercare measures if the measures taken by the operator fail to ensure compliance with the requirements of subsections (1)-(3) of this section.

Subdivision 6 Presentation, Submission and Disclosure of Information  

§ 59.  Duty to preserve documentation and submit information

 (1) An operator shall preserve all the documentation and information belonging to the operator concerning the application for an integrated permit, issue of the integrated permit, monitoring prescribed by the integrated permit and inspection of compliance with the requirements during the term of validity and at least five years after the revocation of the integrated permit.

 (2) The documents specified in subsection (1) of this section shall be accessible at the request of the issuer of permits and the Environmental Inspectorate.

 (3) An operator shall provide the issuer of permits with:
 1) information obtained in the process of monitoring prescribed by the integrated permit, in compliance with the requirements of the integrated permit;
 2) information concerning the proposed change of operator.

 (4) An operator is required to submit, at the request thereof, to the issuer of permits the information required for issue, amendment, revocation of integrated permits and review of the requirements of integrated permits, or to the Environmental Inspectorate the information required for performance of environmental inspections.

§ 60.  Disclosure of information

 (1) Applications for integrated permits, draft integrated permits and draft conversions thereof, decisions on issue and refusal to issue integrated permits, and decisions on conversion of integrated permits, integrated permits, results of environmental monitoring in the possession of administrative agencies assigned by integrated permits, decisions made upon review of integrated permits on refusal to convert the requirements of integrated permits and the results of environmental inspections of installations are public.

 (2) Decisions made on issue of integrated permits and amendments thereof and decisions made upon review of integrated permits on refusal to amend the requirements of integrated permits shall be made accessible in the Information System for Environmental Decisions.
[RT I, 21.12.2019, 1 - entry into force 01.01.2020]

 (3) The information concerning the measures taken upon definitive cessation of an installation in accordance with § 58 of this Act and the information in the possession of the issuer of permits concerning emissions and other monitoring performed in compliance with the requirements of the integrated permit shall also be made accessible on the website of the Environmental Board.

 (4) Information concerning the building design or activities or of an installation, composition or use of certain raw materials, chemicals or other materials or products may be treated as information with limited access if such information is submitted as a separate part of the application for an integrated permit and is clearly marked with the word " Ärisaladus " (business secret). Treating of information as information with limited access shall be decided by the issuer of permits taking into consideration inter alia public interest in disclosure of the information. The issuer of permits shall disclose the information to the extent which does not contain any business secrets, provided this is reasonable and the information is understandable.

 (5) All BAT conclusions shall be made accessible on the website of the Ministry of the Environment.

Division 3 Procedure for Integrated Permits of Installations with Transboundary Effects  

§ 61.  Involvement of public in procedures for integrated permits of installations with transboundary effects

 (1) If the activities of a proposed installation or an installation which activities are substantially changed for the purposes of § 56 of this Act may have a significant adverse impact on the environment of another Member State of the European Union or if this is required by another Member State of the European Union which finds that the activities of the installation may have a significant adverse impact on its environment, the issuer of permits shall submit the information specified in subsection 47 (1) of the General Part of the Environmental Code Act to the Ministry of the Environment.
[RT I, 21.12.2019, 1 - entry into force 01.01.2020]

 (2) In the case specified in subsection (1) of this section, the Ministry of the Environment shall forward the information obtained from the issuer of permits to a competent authority of another Member State at the same time when the issuer of permits makes it accessible to the public.

 (3) Upon application of subsection (1) of this section, the issuer of permits shall take the need of involvement of the public of another Member State of the European Union into consideration upon determining the time-limits of proceedings.

 (4) If an installation proposed or substantially changed in another Member State of the European Union may have a significant adverse impact on the Estonian environment, the Ministry of the Environment shall require the submission of the information specified in subsection 47 (1) of the General Part of the Environmental Code Act by the competent authorities of such Member State.
[RT I, 21.12.2019, 1 - entry into force 01.01.2020]

 (5) Upon receipt of the information specified in subsection (4) of this section, the Ministry of the Environment shall notify and involve the public pursuant to the procedure specified in §§ 33-36 of this Act. The notices shall be disclosed at the expense of the Ministry of the Environment.

 (6) The Ministry of the Environment shall forward the submitted written proposals and objections and the positions submitted at public sessions to the competent authorities of another Member State of the European Union.

§ 62.  Transboundary consultations

 (1) In the case specified in subsection 61 (1) of this Act, the Ministry of the Environment shall consult about an application for an integrated permit with the competent authorities of another Member State of the European Union and forward the results of the consultations to the issuer of permits.

 (2) In the case specified in subsection 61 (1) of this Act, the issuer of permits shall inter alia take into consideration upon issue of integrated permits the results of the consultations held with another Member State of the European Union and of the results of public disclosure in the other Member State of the European Union.

§ 63.  Notice on issue and amendment of integrated permits to installations with transboundary effects

 (1) In the case specified in subsection 61 (1) of this Act, the issuer of permits shall notify the Ministry of the Environment of the decision made on the application and forward the following information.
 1) the reasons for making the decision on issue of an integrated environmental permit, including the results of the consultations held prior to making the decision and disclosure of the application for the integrated environmental permit and the draft integrated environmental permit, and an explanation how these results were taken into consideration upon determining the permit requirements;
 2) the BAT conclusions or titles of the BAT reference documents applicable to the installation or in the case specified in subsection 42 (4) of this Act an explanation on the determination of the best available techniques;
 3) upon application of the derogation provided for in subsection 44 (6) of this Act, the reasons therefor and the requirements established;
 4) a short description of the alternatives to the technology, techniques and measures proposed by the operator, if the operator has studies such alternatives.
[RT I, 21.12.2019, 1 - entry into force 01.01.2020]

 (2) The Ministry of the Environment shall notify the competent authorities of another Member State of the European Union of the decision made and forward the information received from the issuer of permits to it.

 (3) In the case specified in subsection 61 (4) of this Act, the Ministry of the Environment shall disclose the respective information specified in subsection (1) of this section upon receipt of such information in the manner provided for in §§ 40 and 60 of this Act.
[RT I, 21.12.2019, 1 - entry into force 01.01.2020]

Chapter 3 Large Combustion Plants  

Division 1 General Provisions  

Subdivision 1 Scope  

§ 64.  Scope

 (1) The provisions of this Chapter apply to all large combustion plants regardless of the type of fuel fired there.

 (2) This Chapter does not apply to:
 1) plants in which the products of combustion are used for the direct heating, drying, or any other treatment of objects or materials, such as superheat furnaces and heat treatment furnaces;
 2) post-combustion plants designed to purify the emitted gases by combustion which are not operated as independent combustion plants;
 3) facilities for the regeneration of catalytic cracking catalysts;
 4) facilities for the conversion of hydrogen sulphide into sulphur;
 5) reactors used in the chemical industry;
 6) coke battery furnaces;
 7) cowpers;
 8) engines of a vehicle, ship or aircraft;
 9) gas turbines and gas engines used on offshore platforms;
 10) plants which use any solid or liquid waste as a fuel other than biomass waste.

Subdivision 2 Terms and Definitions  

§ 65.  Existing and new large combustion plants

 (1) An existing large combustion plant is a combustion plant for the operation of which a permit was issued before 1 June 2013 or for which a conforming application for a permit was submitted before 1 June 2013, provided that the combustion plant commenced its operation not later than on 7 January 2014.

 (2) A new large combustion plant is a large combustion plant which is not deemed to be an existing large combustion plant pursuant to subsection (1) of this section.

§ 66.  Number of operating hours of combustion plants

  The number of operating hours of a combustion plant is the time, expressed in hours, during which a combustion plant, in whole or in part, is operating and discharging emissions into the ambient air, excluding start-up and shut-down periods of the plant.

§ 67.  Desulphurization rate

  The rate of desulphurization is the ratio over a given period of time of the quantity of sulphur which is not emitted into the ambient air from a combustion plant to the quantity of sulphur contained in the solid fuel which is introduced into the combustion plant facilities and which is used in the plant over the same period of time.

§ 68.  Indigenous solid fuel

  Indigenous solid fuel is a naturally occurring solid fuel fired in a combustion plant specifically designed for that fuel and extracted locally.

§ 69.  Gas engines and gas turbines

 (1) A gas engine is an internal combustion engine which operates according to the Otto cycle and uses spark ignition or, in case of dual fuel engines, compression ignition to burn fuel.

 (2) A gas turbine is any rotating machine which converts thermal energy into mechanical work, consisting mainly of a compressor, a thermal device in which fuel is oxidised in order to heat the working fluid, and a turbine.

Subdivision 3 General Requirements  

§ 70.  Promoting combined heat and power production

  The possessors of large combustion plants which received a building permit for construction of the plants after 27 November 2002 shall investigate whether combined production of heat and power is possible and technically and economically justified and construct the plants in areas where a demand exists for both power as well as heat.

§ 71.  One installation

 (1) Where the gases of two or more separate combustion units are discharged into the ambient air through a common stack, the combination formed by such units shall be considered as a single combustion unit and their capacities are added for the purpose of calculating the total rated thermal input.

 (2) Where two or more separate existing combustion units which have been issued a permit on or after 1 July 1987, or the operators of which have submitted a conforming application for a permit on or after 1 July 1987, are installed in such a way that, taking technical and economic factors into consideration, their flue gases could, in the judgement of the issuer of permits, be released through a common stack into the ambient air, the combination formed by such units shall be considered as a single combustion unit and their capacities are added for the purpose of calculating the total rated thermal input.

 (3) For the purpose of calculating the total rated thermal input of a combination of combustion units specified in subsections (1) and (2) of this section, individual combustion units with a rated thermal input below 15 megawatts shall not be considered.

§ 72.  Requirements for stacks of combustion plants

  The gases from a combustion plant shall be discharged into the ambient air through a stack, the height of which is calculated in such a way that the emissions of polluting substances in the gases discharged through it shall not cause exceeding of the limit values of the ambient air contamination levels established for the protection of human health or the critical levels established for the protection of ecosystems on the basis of the Atmosphere Air Protection Act.
[RT I, 05.07.2016, 1 - entry into force 01.01.2017]

Division 2 Emission Limit Values for Polluting Substances  

Subdivision 1 General Requirements for Application of Emission Limit Values for Polluting Substances  

§ 73.  Emission limit values for polluting substances

  The emission limit values for polluting substances of large combustion plants shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

§ 74.  Emission limit values for large combustion plants and application of rates of desulphurization to emissions from common stack

 (1) Where the polluting substances of several combustion units are discharged through a common stack, the emission limit values for polluting substances of large combustion plants established on the basis of § 73 of this Act and the requirements concerning the rates of desulphurization for the emissions of each common stack provided for in subsection 79 (3) of this Act shall apply based on total rated thermal input of the entire combustion plant.

 (2) Where the polluting substances of several combustion units are discharged through a common stack and the emission limit values for polluting substances of large combustion plants established on the basis of § 73 of this Act apply to certain parts of the combustion plants during limited operating hours, such limit values only apply to the emissions of that part of the combustion plant.

 (3) The limit values specified in subsection (2) of this section shall be determined on the basis of the total rated thermal input of the entire combustion plant.

§ 75.  Application of emission limit values upon extension of large combustion plants

 (1) Where a large combustion plant is extended, the emission limit values for polluting substances established for new large combustion plants on the basis of § 73 of this Act apply to the part of the plant changed by the extension and these limit values are determined on the basis of the total rated thermal input of the entire combustion plant.

 (2) In the case of such change of a large combustion plant which may have consequences for the environment and which affects a part of the plant with a rated thermal input of 50 MW or more, the emission limit values for polluting substances established for new large combustion plants on the basis of § 73 of this Act shall apply to the changed part of the plant on the basis of the total rated thermal input of the entire combustion plant.

§ 76.  Requirements for application of emission limit values for polluting substances in case of combustion plants firing several fuels

  The requirements for application of emission limit values for polluting substances in the case of combustion plants firing several fuels shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

Subdivision 2 Derogations from Application of Emission Limit Values for Polluting Substances  

§ 77.  Non-application of emission limit values to diesel engines and recovery boilers

  The emission limit values established on the basis of § 73 of this Act do not apply to the following large combustion plants:
 1) internal combustion engines which operate according to the diesel cycle and use compression ignition to burn fuel;
 2) recovery boilers within installations for the production of pulp.

§ 78.  Time limit for non-compliance with emission limit values for polluting substances

 (1) The issuer of permits may grant the operator of a large combustion plant a derogation in writing from the obligation to comply with the limit values of emissions of polluting substances during a period of ten days in the cases where a plant which normally uses only gaseous fuel and which would otherwise need to be equipped with waste gas abatement equipment has to exceptionally use other fuels because of a sudden interruption in the supply of gas.
[RT I, 15.03.2019, 5 - entry into force 25.03.2019]

 (2) The time limit of ten days specified in subsection (1) of this section does not apply in the case where there is an overriding need to maintain energy supplies. The issuer of permits and the Environmental Inspectorate shall be immediately informed of such cases. The issuer of permits shall immediately decide on the existence of an overriding need to maintain energy supplies and notify the operator thereof.

 (3) The issuer of permits may suspend the obligation to comply with the limit values for sulphur dioxide emissions for a period of up to six months in respect of a large combustion plant, which normally uses low-sulphur fuel, in the cases where the operator of the plant is unable to comply with the limit values for sulphur dioxide emissions because of an interruption in the supply of low-sulphur fuel resulting from an emergency for the purposes of the Emergency Act.

§ 79.  Desulphurization requirements for large combustion plants firing indigenous solid fuel

 (1) In the case of a large combustion plant firing indigenous solid fuel where the emissions of polluting substances do not comply with the limit values for sulphur dioxide emissions established for large combustion plants on the basis of § 73 of this Act due to the characteristics of the specified fuel, the issuer of permits may implement the requirements concerning the rates of desulphurization instead of the emission limit values for sulphur dioxide emissions.

 (2) The requirements concerning the rates of desulphurization are implemented in the case the operator submits to the issuer of permits a technical justification of the non-feasibility of complying with the sulphur dioxide emission limit values established for large combustion plants on the basis of § 73 of this Act.

 (3) The requirements concerning the rates of desulphurization are established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (4) The requirements concerning the rates of desulphurization established on the basis of subsection (3) of this section apply as a monthly average.

 (5) Where the requirements concerning the rates of desulphurization are implemented instead of the sulphur dioxide emission limit values, the operator shall submit to the issuer of permits in an annual report the information concerning the sulphur content of the indigenous solid fuel used and the rate of desulphurization achieved, averaged over each month.

Division 3 Requirements for Monitoring Emissions of Polluting Substances and Adherence to Limit Values  

§ 80.  Requirements for monitoring emissions of polluting substances at combustion plants with rated thermal input equal to or greater than 100 megawatts

 (1) In the case of large combustion plants which total rated thermal input is 100 megawatts or more, the content of the following polluting substances shall be measured continuously in the gases emitted from the emission source:
 1) sulphur dioxide;
 2) nitrogen oxide;
 3) all sizes of fractions of particulate matter;
 4) carbon oxide in the case gaseous fuel is fired.

 (2) The carbon oxide content specified in clause (1) 4) of this section is measured from each individual combustion plant.

 (3) An operator of a large combustion plant shall submit information concerning the results of continuous measurements pursuant to the requirements provided for in the permit.

 (4) The issuer of permits may waive:
 1) the requirement for continuous measurement of the content of polluting substances specified in subsection (1) of this section if the life span of the large combustion plant is less than 10,000 operating hours;
 2) the requirement to measure the emitted sulphur dioxide and particular matter content in the case of large combustion plants firing natural gas;
 3) the requirement to measure the emitted sulphur dioxide content in the case of large combustion plants firing liquid fuels with certain sulphur content where there is no desulphurization equipment;
 4) the requirement to measure sulphur dioxide content in the gases released from large combustion plants using biomass if the operator certifies to the issuer of permits that the sulphur dioxide content in the gases released can in no case exceed the emission limit value established on the basis of § 73 of this Act.

 (5) In the cases provided for in subsection (4) of this section, the measurements of polluting substances specified in subsection (1) of this section are performed at least every three months or using the determination procedures for assessment of sulphur dioxide and nitrogen oxides content in the gases released which have been verified and approved by the issuer of permits.

 (6) In the case of combustion plants firing coal or lignite, the emissions of total mercury shall be measured at least once per year.

 (7) The continuous measurements performed in compliance with subsection (1) of this section shall include such parameters of the emission source as oxygen content, temperature, pressure and water vapour content of released gases. The continuous measurement of the water vapour content of gases released shall not be necessary if the sample of released gas is dried before the analysing thereof.

 (8) Automatic measuring systems shall be subject to control by means of parallel measurements with the internationally or nationally approved reference methods at least once per year. The operator shall notify the issuer of permits of the results of inspections of the equipment used for automatic measuring.

 (9) In the case of large combustion plants to which the requirements concerning the rates of desulphurization apply in accordance with § 79 of this Act, the operator shall regularly also measure the sulphur content of the fuel fired.

§ 81.  Review of monitoring requirements of large combustion plants

  The operator of a combustion plant shall notify the issuer of permits of substantial changes in the type of fuel or the mode of operation of the combustion plant and the issuer of permits shall decide whether the monitoring requirements provided for in the permit are adequate or require adaptation.

§ 82.  Compliance with limit values of emissions of polluting substances released from large combustion plants

 (1) In the case of continuous measuring of the content of polluting substances in the gases released from large combustion plants, the requirements set on the emission limit values of polluting substances shall be regarded as having been complied with if the results of the measurements performed during the operating hours of a calendar year show that:
 1) the measured result of the average emissions of any calendar month declared admissible does not exceed the emission limit values established for large combustion plants on the basis of § 73 of this Act;
[RT I, 15.03.2019, 5 - entry into force 25.03.2019]
 2) no daily average emissions measured result declared admissible exceeds the emission limit value by 110 per cent;
 3) 95 per cent of all the hourly average emissions declared admissible do not exceed the emission limit value by 200 per cent during the year.

 (2) The monthly, daily and hourly average emissions measured results declared admissible and specified in subsection (1) of this section shall be determined during the efficient operation of a large combustion plant (start-up and shut-down periods shall be disregarded) based on the measured hourly average values declared admissible after having first subtracted the value of the confidence interval. The values of the 95 per cent confidence intervals determined at the emission limit values shall not exceed the following percentages of the limit values: sulphur dioxide and nitrogen oxides 20 per cent and particulate matter 30 per cent and carbon oxide 10 per cent.

 (3) The indicators measured during the time periods specified in §§ 78 and 83 of this Act shall not be taken into consideration upon determining the average emissions measured results declared admissible.

 (4) Information on a day in which more than three hourly average values are unusable due to situations falling outside the operating mode or maintenance of the automatic measurement system shall be declared invalid. If the data on more than ten days over a year are therefore unusable, the issuer of the permit shall require the operator of a large combustion plant to take adequate measures to improve the reliability of the automatic measurement system.

 (5) In the case of periodic measurements, the limit values shall be regarded as having been complied with if the average results of each of the series of measurements do not exceed the limit values established on the basis of § 73 of this Act.

 (6) In the case the measurement methods verified and approved by the issuer of permits are used instead of periodic measurements, the limit values of emissions of polluting substances shall be regarded as having been complied with if the average indicators determined in the course of any measurement of the released gases do not exceed the emission limit value established on the basis of § 73 of this Act.

Division 4 Requirements in Case of Breakdown of Polluting Substances Abatement Equipment  

§ 83.  Requirements in case of breakdown of polluting substances abatement equipment of large combustion plants

 (1) Operators of large combustion plants are required to inform the issuer of the permit, the Environmental Inspectorate and the local government of breakdowns of the abatement equipment within 48 hours.

 (2) In the case of a breakdown of the abatement equipment, the Environmental Inspectorate shall require the operator to reduce the operating load of the equipment, suspend the operations or close down the operations, if a return to normal operating mode is not achieved within 24 hours or if low polluting fuels are not used to operate the plant.

§ 84.  Duration of unabated operation of large combustion plants

  The duration of unabated operation of large combustion plants shall not exceed the total of 120 hours during a period of 12 months, except where in the opinion of the issuer of permits there is an overriding need to maintain energy supplies or the combustion plant should be replaced by another plant and this would cause general increase in the emissions of polluting substances.

Chapter 4 Waste incineration plants or waste co-incineration plants  

Division 1 General Provisions  

§ 85.  Scope

 (1) This Chapter applies to waste incineration plants and waste co-incineration plants (hereinafter plants) which incinerate or co-incinerate solid or liquid waste.

 (2) This Chapter does not apply to gasification or pyrolysis plants, if the gases resulting from thermal treatment of waste are purified to such an extent that they are no longer a waste prior to their incineration and they can cause emissions no higher than those resulting from the firing of natural gas.

 (3) This Chapter shall not apply to plants which only process:
 1) radioactive waste for the purposes of the Radiation Act;
 2) animal carcasses if they are handled in line with Regulation (EC) No 1069/2009 of the European Parliament and of the Council laying down health rules as regards animal by-products and derived products not intended for human consumption and repealing Regulation (EC) No 1774/2002 (Animal by-products Regulation) (OJ L 300, 14.11.2009, pp. 1-33);
 3) waste included in biomass;
 4) waste resulting from the exploration for, and the exploitation of, oil and gas resources from off-shore installations and incinerated on board the installations.

 (4) This Chapter shall not apply to use of distillation and conversion residues from the refining of crude oil and oil shale oil for own consumption.

 (5) This Chapter does not apply to test plants which are used for research, development and testing in order to improve the incineration process and which treat less than 50 tonnes of waste per year.

§ 86.  Waste incineration plants and waste co-incineration plants

 (1) Incineration plant means a waste management facility the main component of which is a stationary or mobile technical unit or equipment dedicated to the thermal treatment of solid or liquid waste with or without recovery of the combustion heat generated.

 (2) Co-incineration plant means a waste management facility the main component of which is a stationary or mobile technical unit or equipment which main purpose is the generation of energy or production of material products and which uses solid or liquid waste as a regular or additional fuel or in which waste is thermally treated for the purpose of disposal.

 (3) The processes conducted in waste incineration plants and waste co-incineration plants comprise direct incineration by oxidation of waste as well as other thermal processes such as pyrolysis, gasification or plasma processes in so far as the substances resulting from the thermal processes are subsequently incinerated.

 (4) If co-incineration takes place in such a way that the main purpose of the plant is not the generation of energy or production of material products but only the thermal treatment of waste, the plant is deemed to be a waste incineration plant.

 (5) The terms defined in subsections (1) and (2) of this section cover the entire technical unit and the site thereof, including all incineration or co-incineration lines, waste reception, storage and on-site pretreatment facilities, waste, fuel and air supply systems, boilers, facilities for the treatment of exhaust gases, on-site facilities for treatment or storage of residues and waste water, stacks, control devices and systems for incineration processes and systems for monitoring and recording incineration conditions.
[RT I, 15.03.2019, 5 - entry into force 25.03.2019]

§ 87.  Residues

  For the purposes of this Chapter, residues mean any liquid or solid waste which is generated by a waste incineration plant or waste co-incineration plant.

§ 88.  Nominal capacity

  Nominal capacity for the purposes of this Chapter means the capacity determined by the manufacturer of the furnaces of the plant and confirmed by the operator, taking into account the lower calorific value of the waste, expressed as the quantity of waste incinerated per hour.

Division 2 Requirements for Establishment and Operation of Waste Incineration Plants or Waste Co-Incineration Plants  

§ 881.  Application for permit for waste incineration plant or waste co-incineration plant

 (1) In addition to the data and annexes required in §§ 28 and 29 of this Act, an operator of a a waste incineration plant or waste co-incineration plant must submit to the issuer of the permit in an application for an integrated environmental permit:
 1) information concerning the technology and equipment used which demonstrate the compliance of the design, construction and operation of the plant with the requirements of this Chapter, taking into account the categories of waste to be incinerated or co-incinerated;
 2) information concerning the use of heat generated during the waste incineration or co-incineration;
 3) information concerning the quantities of waste to be generated during incineration, waste to be recovered, including recycled, and waste to be disposed of as well as measures for the prevention and reduction of generation of waste.

 (2) In the case an integrated environmental permit is not mandatory, an operator of a a waste incineration plant or waste co-incineration plant must submit to the issuer of the permit in an application for an environmental permit the data required clauses (1) 1)-3) of this section in addition to the data and annexes provided for in subsections 42 (1) and (3) of the General Part of the Environmental Code Act, subsections 91 (1) and (2) of the Atmospheric Air Protection Act, subsection 193 (1) of the Water Act and subsection 78 (1) of the Waste Act.
[RT I, 21.12.2019, 1 - entry into force 01.01.2020]

§ 882.  Contents of permits for waste incineration plant or waste co-incineration plants

 (1) In addition to the data specified in and referred to in § 41 of this Act, the following shall be indicated in an integrated environmental permit of an waste incineration plant or waste co-incineration plant:
 1) the total capacity of a waste incineration plant or waste co-incineration plant in the case of waste incineration or co-incineration;
 2) the maximum duration of any technically unavoidable stoppages, disturbances or failures of the purification devices or the measurement devices during which the emission limit values of polluting substances are not deemed exceeded.

 (2) In addition to the data specified in subsection (1) of this section, the following shall be indicated in an integrated environmental permit of a waste incineration plant or waste co-incineration plant which incinerates hazardous waste:
 1) the minimum and maximum mass flows in a specific period of time of the hazardous waste incinerated and the calorific value thereof;
 2) the maximum permitted content of polychlorinated biphenyls, pentachlorophenol, chlorine, fluorine, sulphur, heavy metals and other polluting substances.

 (3) In the case an integrated environmental permit is not mandatory, the data required in clauses (1) 1) and 2) of this section and, in the case hazardous waste is incinerated, in clauses (2) 1) and 2) of this section shall be indicated in an environmental permit of a waste incineration plant or waste co-incineration plant in addition to as provided in subsection 53 (1) of the General Part of the Environmental Code Act, subsection 98 (1) of the Atmospheric Air Protection Act, subsection 193 (1) of the Water Act and subsection 81 (2) of the Waste Act
[RT I, 21.12.2019, 1 - entry into force 01.01.2020]

§ 89.  Establishment of plants

 (1) Establishment of a plant means the determining of the location of the plant, determining the type of waste fired and the designing and construction of the plant.

 (2) A plant is regarded as established if an authorisation for use has been granted to its operator pursuant to § 50 of the Building Code.
[RT I, 23.03.2015, 3 - entry into force 01.07.2015]

§ 90.  Criteria for selection of locations of plants

 (1) An operator shall take into consideration upon selection of a location of a plant that:
 1) the adverse impact caused by the plant to the environment, human health, well-being, property and cultural heritage and the probability of such impact would be as low as possible;
 2) the plant fits into the surrounding infrastructure;
 3) the plant is near to a place of generation of combustible waste;
 4) the plant is near to a heat consumer in need of supply of waste combustion heat or adjacent to heat pipelines.

 (2) Where a plant is established as a co-incineration plant or the waste is incinerated in an existing plant as an additional fuel together with the main fuel, the criteria provided for in subsection (1) of this section shall also be taken into consideration upon determining the location of the plant or issue of a permit for waste incineration in addition to the needs of the main production of the plant.

§ 91.  Requirements for plant operation

 (1) Plants are designed, built and equipped and plants are operated in a way to prevent air emissions which may cause ambient air contamination in the air layer near the ground. In particular, gases are discharged into the air in a controlled manner and the requirements provided for in § 72 of this Act shall apply.

 (2) The heat generated during the waste incineration and co-incineration process is used as far as practicable.

 (3) More specific requirements for the operation of waste incineration plants or waste co-incineration plants shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

§ 92.  Derogations upon application of operational requirements

 (1) A permit may set out requirements different from the requirements provided for in subsections 91 (1) and (2) of this Act and the requirements established on the basis of subsection (3) of the same section, if certain types of fuels are incinerated at the plant or certain thermal treatment processes are used there and if the operator certifies to the issuer of permits that the impact of waste incineration on the environment does not increase compared to incineration in line with the above specified requirements and the other requirements provided for in this Chapter are complied with.

 (2) Subsection (1) of this section shall not apply to the requirements established to the automatic systems of the plants which prevent waste feed, except in the part concerning the temperatures relating to the operation of the automatic systems.

 (3) The minister responsible for the area may establish by a regulation more specific requirements for application of derogations from the operational requirements of waste incineration plants and waste co-incineration plants.

 (4) An operator of a waste incineration plant shall ensure that upon incineration of waste pursuant to the requirements determined on the basis of subsection (1) of this section the quantity of waste and the content of organic pollutants in the residue shall not increase compared to incineration of waste in compliance with the requirements provided for in subsections 91 (1) and (2) of this Act and the operational requirements established on the basis of subsection (3) of the same section.

 (5) An operator of a waste co-incineration plant shall ensure that upon waste co-incineration pursuant to the requirements determined on the basis of subsection (1) of this section the total organic carbon and carbon dioxide emissions comply with the emission limit values established for these polluting substances on the basis of subsection 100 (1) of this Act.

 (6) An operator of bark boilers within the pulp and paper industry shall ensure that upon waste co-incineration pursuant to the requirements determined on the basis of subsection (1) of this section the total organic carbon emissions comply with the emission limit values established for these on the basis of subsection 100 (1) of this Act, if:
 1) the waste is co-incinerated on the site where the waste is generated;
 2) the installation operated and a permit was issued to it before 24 June 2004.

§ 93.  Requirements for plant sites

 (1) A plant site, including waste storage areas belonging to the plant, shall be established and they shall be used in such a way that the release of polluting substances into soil, surface water and groundwater shall be prevented.

 (2) The territory of a plant shall be equipped with accumulator tanks for contaminated rainwater run-off, and for contaminated water arising from spillage or fire-fighting operations.

 (3) The volume of an accumulator tank shall be sufficient. The operator shall take samples of the collected contaminated rainwater and, if necessary, purify the water according to the analysis results before directing it into a receiving body of water.

§ 94.  Operation in emergency situations

 (1) In the case of an accident, the operator shall reduce the load of the combustion plant or close down the operations of the plant as soon as practicable until normal operations can be restored.

 (2) If emission limit values are exceeded, an operator shall not continue uninterrupted incineration of waste in the plant or combustion unit for more than four hours as of the exceeding of the limit values.

 (3) Cumulative duration of waste management under the conditions provided for in subsection (2) of this section shall not exceed 60 hours during one year. The 60 hour limit shall apply to all combustion units of a plant which are connected to one and the same facility for the treatment of exhaust gases.

§ 95.  Delivery and reception of waste to or in plants

 (1) Plants receive only combustible waste.

 (2) The operator of a plant shall take all necessary precautions upon the delivery and reception of waste in order to prevent or limit adverse impacts on the environment, in particular the pollution of ambient air, soil, surface water and groundwater as well as annoying or irritant odours and noise, and direct danger to human health.

 (3) An operator shall check the documents accompanying waste upon receipt of waste, including:
 1) waste carriage accompanying documents;
 2) consignment note for hazardous waste upon delivery of hazardous waste;
 3) in the case of waste imported from a foreign state the documents for the import, export or transit of waste which format is provided for in Annexes IA, IB and VII to Regulation (EC) No. 1013/2006 of the European Parliament and of the Council on shipments of waste (OJ L 190, 12.07.2006, pp. 1-98).

 (4) Prior to accepting waste at the plant, an operator shall verify the compliance of the type of waste transferred with the list established by the permit and determine the mass of waste by types of waste.

 (5) A transferor of hazardous waste shall submit written information to the operator concerning:
 1) origin of the generated waste;
 2) physical properties and chemical composition of the waste and other information which allows assessing of the suitability of the waste for the incineration process used at the plant;
 3) risks associated with the waste and the substances with which the waste cannot be mixed;
 4) the precautions to be taken in handling the waste.

 (6) The information specified in subsection (5) of this section shall be preserved by operators for a period of three years.

 (7) Prior to admitting hazardous waste, an operator shall take representative samples upon reception of the waste in order to determine, if necessary, the compliance of the waste with the requirements provided for in clause (5) 2) of this section and the information contained in the documents specified in subsection (3) of this section. The samples shall be kept for at least one month after the incineration of such waste. The operator shall preserve the analysis results for three years after the incineration of such waste.

 (8) In specific cases, for example in the case of infection health care waste, the samples specified in subsection (7) of this section shall not be taken and the waste shall be placed straight in the furnace, without first being mixed with other categories of waste and without direct handling.

 (9) Where an operator is convinced that the waste is combustible, the operator shall accept the waste and issue a written document to the person transferring the waste on acceptance of each load of waste which sets out:
 1) the date of receipt of the waste;
 2) the number of the waste accompanying documents or consignment note for hazardous waste;
 3) the type of waste and code number established on the basis subsection 2 (5) of the Waste Act;
[RT I, 03.12.2015, 1 - entry into force 01.01.2016]
 4) the quantity of the waste received;
 5) the name of the transport operator transferring the waste or the natural person transferring the waste, the type of transport and registration number;
 6) the information on the operator: business name, registry code and contact details;
 7) the name, position and signature of the person who issued the document.

§ 96.  Refusal to accept waste

 (1) If an operator is not convinced that the waste is combustible, the operator shall refuse to accept the waste and shall immediately send a notice to the Environmental Inspectorate concerning the refusal to accept the waste and the reasons therefor.

 (2) A notice concerning refusal to accept waste shall include the following information:
 1) the name and position of the operator;
 2) the name and location of the plant;
 3) the name, seat and registry code of the business operator who is a legal person or the registry code of the sole proprietor or name and residence of a natural person who wished to transfer the waste;
 4) the registration number of the means of transport carrying the waste;
 5) the date and time when the person wished to transfer the waste;
 6) the description of the waste;
 7) the quantity of the waste in kilograms or tonnes;
 8) if possible, information about the origin of the waste;
 9) the number of the consignment note for the load of waste.

§ 97.  Derogations from requirements for acceptance of waste

  The issuer of permits may derogate from the requirements for the acceptance of waste in the case of such waste incineration plants or waste co-incineration plants which are a part of an installation required to hold an integrated permit and only incinerate or co-incinerate the waste generated within the same installation.

§ 98.  Waste generated in plant operation

 (1) The quantity and the hazard of the residues generated in plant operation shall be reduced as much as possible. If possible, the waste shall be recycled.

 (2) Transport and intermediate storage of dry residues in the form of dust such as boiler ashes and dry residues generated upon purification of emitted gases shall take place in such a way as to prevent dispersal of those residues in the environment.

 (3) Prior to disposal or recycling of the residues, an operator shall carry out tests to establish the physical and chemical characteristics and the polluting potential of the residues and whether they are hazardous or non-hazardous waste. The analyses shall concern the entire soluble fraction of the residues and the heavy metals soluble fraction contained in the residues.

§ 99.  Changes in nature and operation of plants required to hold integrated permit

  In the case of a plant required to hold an integrated permit, changing of a plant incinerating non-hazardous waste into a plant incinerating hazardous waste shall also be deemed to be a substantial change for the purposes of § 56 of this Act.

Division 3 Control of Emissions  

§ 100.  Emission limit values for polluting substances in waste gases

 (1) The emission limit values for polluting substances contained in the waste gases released from waste incineration plants and waste co-incineration plants shall be determined by a regulation of the minister responsible for the area.

 (2) The equivalence factors for dioxins and furans contained in the waste gases released from waste incineration plants and waste co-incineration plants shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (3) Waste incineration plants and waste co-incineration plants are designed, built and equipped and plants are operated in such a way that the content of polluting substances in the gases released shall not exceed the emission limit values established on the basis of subsection (1) of this section.

 (4) Where more than 40 per cent of the heat produced at a waste co-incineration plant comes from incineration of hazardous waste, the emission limit values established for waste incineration plants on the basis of subsection (1) of this section apply to the plant.

 (5) The emission limit values established for waste incineration plants on the basis of subsection (1) of this section apply to co-incineration of mixed municipal waste.

§ 101.  Criteria for assessment of compliance with limit values of emissions released into ambient air

  The criteria for the assessment of compliance with the limit values of the emissions released into the ambient air from waste incineration plants and waste co-incineration plants shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

§ 102.  Discharge of waste water generated upon purification of waste gases into receiving bodies of water

 (1) The emission limit values for polluting substances apply to places where the waste water generated upon purification of waste gases is handled on the site and the waste water generated as a result thereof is discharged into the receiving bodies of water of a waste incineration plant or waste co-incineration plant.

 (2) Where the waste water generated upon purification of waste gases is handled outside the waste incineration plant or waste co-incineration plant in a waste water treatment plant intended only for this type of waste water, the emission limit values established on the basis of subsection (3) of this section apply to the place where the waste water is discharged from the waste water treatment plant into the receiving body of water.

 (3) The emission limit values for polluting substances in the waste water generated as a result of handling the effluent generated upon purification of the gases released from waste incineration plants and waste co-incineration plants shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (4) The equivalence factors for dioxins and furans contained in the waste water generated as a result of handling the effluent generated upon purification of the gases released from waste incineration plants and waste co-incineration plants shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (5) No dilution of effluent shall take place for the purpose of complying with the emission limit values of polluting substances in waste water set out on the basis on subsection (3) of this section.

§ 103.  Criteria for assessment of compliance with limit values of emissions discharged into receiving bodies of water

  The criteria for the assessment of compliance with the limit values of emissions discharged into receiving bodies of water shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

Division 4 Monitoring of Emissions  

§ 104.  Measurement of polluting substances contained in waste gases and waste water generated upon purification thereof

 (1) An operator shall ensure the installation of measurement devices and the use of such measurement methods which allow monitoring of the incineration or co-incineration parameters and conditions and mass concentration of substances in waste gases and waste water.

 (2) An operator shall take and analyse the samples of polluting substances, including dioxins and furans and arrange the quality check of automatic measurement systems in compliance with the standards of the European Committee for Standardization or, where standards of the European Committee for Standardization are unavailable, in compliance with the standards of the International Organization for Standardization, national or another international standards which ensure equivalent scientific quality of the indications of measuring instruments. An operator shall arrange the control and calibration of automatic measurement systems at least once per year by means of parallel measurements with reference methods.
[RT I, 15.03.2019, 5 - entry into force 25.03.2019]

 (3) Requirements for the measurement of the content of polluting substances in the waste gases and waste water released from waste incineration plants and waste co-incineration plants shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

§ 105.  Treatment of results of measurements

  An operator shall ensure that all the results of measurements are recorded, processed and documented in such a manner that the compliance thereof with the requirements of permits can be checked. The results of measurements shall be preserved for at least three years.

Division 5 Requirements for Closure and Aftercare of Waste Incineration Plants and Waste Co-Incineration Plants  

§ 106.  Closure of plants

 (1) Closure of a waste incineration plant means the definitive cessation of the activities thereof, implementation of the measures required for ensuring environmental safety and, if necessary, aftercare of the location of the plant closed at the plants for the operation of which no integrated permit has been issued in accordance with Chapter 2 of this Act.

 (2) Closure of a co-incineration plant means the cessation of the activities relating to waste incineration at the plant.

§ 107.  Notice on initiation of procedure for closure of plants

  The issuer of permits shall immediately notify the rural municipality and city governments of the service area of a plant and other persons who are significantly concerned by the closure thereof of the need to close the plant specified in subsection 106 (1) of this Act or an application for closure submitted by the operator thereof, and shall publish the notice on initiation of the procedure for closure of the plant in a local or county newspaper, in the official publication Ametlikud Teadaanded and on the website of the Environmental Board.
[RT I, 04.07.2017, 1 - entry into force 01.01.2018]

§ 108.  Closure plan

 (1) Upon initiation of the procedure for closure of a plant, an operator shall submit a closure plan to the issuer of permits.

 (2) A closure plan shall inter alia include:
 1) a closure project which includes a description of the technical operations required for the closure of the plant and for ensuring environmental safety in accordance with the requirements of this Act and other relevant legislation;
 2) time schedule of closure works;
 3) calculated cost of the closure works;
 4) description of aftercare measures.

 (3) A closure plan is an annex to a closure decision.

§ 109.  Closure decision

 (1) A decision to close a plant shall be made by the issuer of permits after the final inspection of the plant, assessment of all the reports submitted by the operator and hearing the positions of relevant persons.

 (2) The following shall be determined by a closure decision:
 1) the time of closure of the plant;
 2) the time-limit for compliance with the closure plan;
 3) the aftercare requirements and the duration thereof.

 (3) A plant shall be regarded as closed if the issuer of permits has made a decision to close the plant and revoked its permit in the part which allows the incineration of waste at the plant.

§ 110.  Informing of closure decision

  The issuer of permits shall inform the persons and agencies specified in § 107 of this Act in writing of a closure decision and publish a notice in a local and county newspaper, in the official publication Ametlikud Teadaanded and on the website of the Environmental Board.

§ 111.  Aftercare

  An operator shall conduct monitoring in compliance with the aftercare requirements and take measures to prevent significant environmental impact and report on its activities to the issuer of permits with the frequency determined by the closure plan.

Division 6 Information to the Public  

§ 112.  Information to the public

 (1) In the case of plants with a nominal capacity of two tonnes or more of waste per hour, the operator shall submit a report to the issuer of permits on the functioning and environmental monitoring of the plant and make it available to the public. This report shall cover the running of the operation of the plant and the emissions into the ambient air and water in comparison with the requirements set on the basis of this Chapter and the legislation issued on the basis thereof.

 (2) The Environmental Board shall prepare a list of the waste incineration plants and waste co-incineration plants which nominal capacity is less than two tonnes per hour and update this once per year.

 (3) The information specified in subsections (1) and (2) of this section shall be made accessible on the website of the Environmental Board.

Chapter 5 Installations Using Organic Solvents  

Division 1 General Provisions  

Subdivision 1 Scope  

§ 113.  Scope

 (1) The provisions of this Chapter apply to the following activities where the use of solvents, including solvents in the composition of mixtures, per year within the same production area includes:
 1) adhesive coating – 5 tonnes or more;
 2) coating of new vehicles – 0.5-15 tonnes;
 3) vehicle refinishing activities – 0.5 tonnes or more;
 4) coil coating – 25 tonnes or more;
 5) coating of metal, plastic, textile, fabric, film and paper – 5 tonnes or more;
 6) coating of wooden surfaces – 15 tonnes or more;
 7) coating of leather – 10 tonnes or more;
 8) winding wire coating – 5 tonnes or more;
 9) manufacture of coating mixture, varnishes, inks and adhesives – 100 tonnes or more;
 10) footwear manufacture – 5 tonnes or more;
 11) manufacturing of pharmaceutical products – 50 tonnes or more;
 12) heatset web offset, other rotary screen printing, flexography, rotary screen printing, laminating or varnishing – 15 tonnes or more;
 13) publication rotogravure – 25 tonnes or more;
 14) rotary screen printing on fabric or cardboard – 30 tonnes or more;
 15) rubber conversion – 15 tonnes or more;
 16) vegetable oil and animal fat extraction and vegetable oil refining activities – 10 tonnes or more;
 17) wood impregnation – 25 tonnes or more;
 18) wood and plastic lamination – 5 tonnes or more;
 19) industrial coating of new vehicles – 15 tonnes and more;
 20) surface cleaning in industrial processes by use of the substances specified in § 140 or 141 of this Act – 1 tonnes or more;
 21) other surface cleaning – 2 tonnes or more;
 22) dry cleaning.

 (2) The areas of activity listed in subsection (1) of this section also include the cleaning of the equipment and tools used in the production process, unless otherwise provided for a specific area of activity in Subdivision 3 of this Division.

Subdivision 2 Terms and Definitions  

§ 114.  Adhesives, inks, coating mixtures and varnishes

 (1) Adhesive means a mixture, including all the organic solvents or mixtures containing organic solvents necessary for its proper application, which is used to adhere separate parts of a product.

 (2) Ink means a mixture, including all the organic solvents or mixtures containing organic solvents necessary for its proper application, which is used in a printing activity to impress text or images onto a surface.

 (3) Coating means any mixture, including all the organic solvents or mixtures containing organic solvents necessary for its conforming application, which is used to provide a film with decorative, protective or other functional effect on a surface.

 (4) Varnish means a transparent coating.

§ 115.  Waste gas, fugitive emissions and total emissions

 (1) For the purposes of this Chapter, waste gas is the gaseous release containing volatile organic compounds or other pollutants emitted from a stack or abatement equipment into the ambient air.

 (2) Fugitive emissions are any emissions of volatile organic compounds into air, soil and water by means other than emissions from a stack or abatement equipment, including emissions into air, soil and water of solvents contained in any products, unless otherwise provided for pursuant to subsection 137 (1).
[RT I, 15.03.2019, 5 - entry into force 25.03.2019]

 (3) Total emissions mean the sum of fugitive emissions and the quantity of volatile organic compounds in waste gases.

§ 1151.  Re-use

  Re-use for the purposes of this Chapter means the re-use of organic solvents recovered from an installation for any technical or commercial purposes, including use as a fuel, except for disposal of re-usable organic solvent as waste.
[RT I, 15.03.2019, 5 - entry into force 25.03.2019]

§ 116.  Controlled conditions

  Controlled conditions mean operating conditions pursuant to which the volatile organic compounds generated in the course of a process are collected and discharged from an installation in a controlled way, that is to say via a stack of the installation, as well as via the volatile organic compounds incineration or abatement equipment as a result of which the emissions of volatile organic compounds are not entirely fugitive.

§ 117.  Solvent input

  Solvent input means the quantity of organic solvents and their quantity in mixtures used when carrying out an activity, including the solvents recycled inside and outside the installation, and which are counted every time they are used to carry out the activity.

§ 118.  Use of solvent

  Use of solvent means the total quantity of organic solvents used as input into an installation during one calendar year or any other 12-month period, less any volatile organic compounds that are recovered for re-use.

Subdivision 3 Areas of Activities  

§ 119.  Adhesive coating

  Adhesive coating means applying of an adhesive to a surface of an object or a product, with the exception of laminating and adhesive coating associated with printing activities.

§ 120.  Coating activity

 (1) For the purposes of this Act, coating activity is an activity in which a single or multiple application of a continuous film of a coating is applied to:
 1) new cars of category M1 as well as vehicles of category N1 in so far as they are coated at the same installation as category M1 vehicles;
 2) truck cabins which are the housing for the driver;
 3) integrated housing for the technical equipment of vehicles of categories N2 and N3;
 4) vans and trucks of categories N1, N2 and N3, with the exception of truck cabins;
 5) buses of categories M2 and M3, trailers of categories O1, O2, O3 and O4;
[RT I, 15.03.2019, 5 - entry into force 25.03.2019]
 51) metallic and plastic surfaces including surfaces of airplanes, ships, trains, and other such surfaces;
[RT I, 15.03.2019, 5 - entry into force 25.03.2019]
 6) wooden, textile, fabric film, paper and leather surfaces.

 (2) Coating activities do not include the coating of substrate with metals by electgrophoretic and chemical spraying techniques. If the coating activity includes a step in which the same article is printed by whatever technique used, that printing step is considered a part of the coating activity. Printing for the purposes of § 126 of this Act is not included in printing activities.

§ 121.  Coil coating

  Coil coating means any activity where coiled steel, stainless steel, coated steel, copper alloys or aluminium strip is coated with either a film forming or laminate coating in a continuous process.

§ 122.  Winding wire coating

  Winding wire coating means any coating activity of metallic conductors used for winding the coils in transformers and motors and other inductors.

§ 123.  Vehicle refinishing

  Vehicle refinishing means any vehicle coating activity and degreasing activities associated with it which include:
 1) the coating of a vehicle or a part thereof with surface coating materials, where this is carried out outside the production equipment or the manufacturing line;
 2) coating of category O trailers or semi-trailers with surface coating materials.

§ 124.  Footwear manufacture

  Footwear manufacture means the activity intended for producing footwear as final products or parts thereof.

§ 125.  Production of pharmaceutical products

  Production of pharmaceutical products means the chemical synthesis, fermentation, extraction, mixing and finishing of pharmaceutical products and the production of intermediate products on the same production territory.

§ 126.  Printing

 (1) Printing means the reproduction of text or image in which, with the use of image carrier, ink is transferred onto whatever type of surface.

 (2) Printing has the following sub-processes:
 1) flexography or printing technique which involves the use of liquid inks, which dry through evaporation, and image carriers of elastic photopolymers where the printing areas are above the non-printing areas;
[RT I, 15.03.2019, 5 - entry into force 25.03.2019]
 2) heatset web offset;
[RT I, 15.03.2019, 5 - entry into force 25.03.2019]
 3) publication rotogravure or rotogravure printing activity used for printing magazines, brochures, catalogues or similar products where the material to be printed is fed into the machine from a reel as distinct from separate sheets. and using toluene-based inks;
[RT I, 15.03.2019, 5 - entry into force 25.03.2019]
 4) rotogravure printing;
[RT I, 15.03.2019, 5 - entry into force 25.03.2019]
 5) rotary screen printing or web-fed printing activity in which liquid inks, which dry through evaporation, are passed onto the surface to be printed by forcing them through a porous image carrier, in which the printing area is open and the non-printing area is sealed off;
[RT I, 15.03.2019, 5 - entry into force 25.03.2019]
 6) laminating associated to a printing activity or the adhering together of two or more flexible materials to producer laminates;
 7) vanishing associated to a printing activity or an activity by which a varnish or an adhesive coating for the purpose of later sealing the packaging material is applied to a flexible material.

 (3) Heatset web offset printing for the purposes of clause (2) 2) of this section means a web-fed printing activity in the case of which an image carrier is used in which the printing and non-printing areas are in the same plane, where web-fed means that the material to be printed is fed to the machine from a reel as distinct from separate sheets. The non-printing area is treated to attract water and reject ink. The printing area is treated to receive and transmit ink to the surface to be printed. Evaporation of printing inks takes place in an oven through evaporation of solvent where hot air is used to heat the printed material.
[RT I, 15.03.2019, 5 - entry into force 25.03.2019]

 (4) Rotogravure printing for the purposes of clause (2) 4) of this section means a printing activity using liquid inks, which dry through evaporation, and a cylindrical image carrier in which the printing area is below the non-printing area. The recesses are filled with ink and the surplus ink is cleaned off the non-printing area before the surface to be printed contacts the cylinder and lifts the ink from the recesses.
[RT I, 15.03.2019, 5 - entry into force 25.03.2019]

§ 127.  Rubber conversion

  Rubber conversion means the mixing, milling, blending, calendering, extrusion and vulcanisation of natural or synthetic rubber and ancillary operations for converting natural or synthetic rubber into a finished product.

§ 128.  Vegetable oil and animal fat extraction and vegetable oil refining activities

  Vegetable oil and animal fat extraction and vegetable oil refining activities means any activity to extract vegetable oil from seeds and other vegetable matter, the processing of dry residues to produce animal feed and the purification of fats and vegetable matter derived.

§ 129.  Wood impregnation

  Wood impregnation means any activity giving a loading of preservative in timber.

§ 130.  Wood and plastic lamination

  Wood and plastic lamination means any activity to adhere together these materials to produce laminated products.

§ 131.  Surface cleaning

 (1) Product surface cleaning means the removal of dirt using organic solvents from the surface of product or material.
[RT I, 15.03.2019, 5 - entry into force 25.03.2019]

 (2) Product surface cleaning is not deemed to include removal of dirt using organic solvents from equipment and work surfaces.
[RT I, 15.03.2019, 5 - entry into force 25.03.2019]

 (3) Surface cleaning includes degreasing but not dry cleaning. A cleaning activity consisting of more than one step before or after any other processing is also regarded as cleaning.

§ 132.  Dry cleaning

  Dry cleaning means the use of volatile organic compounds to clean garments, furnishing and other similar consumer goods, with the exception of the manual removal of stains and spots in the textile and clothing industry.

§ 133.  Manufacturing of coating mixtures, varnishes, inks and adhesives

  Manufacturing of coating mixtures, varnishes, inks and adhesives includes the manufacture of intermediates where carried out at the same production territory and mixing of pigments, resins and adhesive materials with organic solvent or other carrier, dispersion and predispersion activities, viscosity and tint adjustments and operations for filling the final product into its container.

Division 2 Obligations of operators  

Subdivision 1 Procedure for Registration of Operations in Case of Operators Not Required to Hold Permits  

§ 134.  Registration of installations in absence of obligation to hold permit

 (1) An operator who has no obligation to hold an integrated permit in accordance with subsection 19 (2) of this Act or an obligation to hold an air pollution permit in accordance with subsection 79 (3) of the Atmosphere Air Protection Act shall register its operation with the Environmental Board for operation in the areas of activity specified in § 113 of this Act, if the activities thereof exceed the threshold capacity specified in § 113 of this Act and if the emissions of volatile organic compounds within one production territory of the installation is less than 0.5 tonnes per year (hereinafter operator subject to registration).
[RT I, 05.07.2016, 1 - entry into force 01.01.2017]

 (2) An operator subject to registration is required to notify the Environmental Board of any intended activities at least two weeks before the commencement of the activities provided for in § 113 by sending a notice to the Environmental Board setting out at least the following information:
 1) the business name and registry code, or the name and personal identification code;
 2) the seat or residence and contact details;
 3) the site and contact details;
 4) the area of activity;
 5) the use of organic solvents or materials which contain solvents per year by the types thereof;
 6) the maximum consumption of organic solvents or materials which contain solvents (kg/h) by the types thereof;
 7) other information provided for in this Chapter.

 (3) The Environmental Board shall check the obligation to hold a permit for the intended activity within 14 days on the basis of the information received. If a permit is not mandatory, the Environmental Board shall register the activity of the operator within ten days as of the checking in the list of operators subject to registration and send a registration certificate to the operator concerning the registration of the activity of the operator.

 (4) The form of a notice of registration of installations using organic solvents and the form of the registration certificate shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

§ 135.  Application of provisions in case of operators subject to registration

  Subsections 137 (2) and (3), § 139, subsection 143 (2), subsection 145 (2), subsection 146 (3) and § 150 do not apply to operators subject to registration.

Subdivision 2 Emission Limit Values and Emissions Reduction Scheme  

§ 136.  Obligations of operators

  An operator shall take measures for ensuring compliance with the emission limit values of volatile organic compounds in waste gases established on the basis of subsection 137 (1) of this Act or with the requirements arising from a volatile organic compounds emissions reduction scheme prepared on the basis of § 139 of this Act.

§ 137.  Emission limit values

 (1) The emission limit values of volatile organic compounds emitted into the ambient air upon use of solvents shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (2) Where an operator certifies to the issuer of permits that the application to the implementation of the fugitive emission limit values is technically and economically not feasible, the issuer of permits may grant a derogation to such installation from the obligation to comply with the emission limit values unless granting of the derogation would result in significant adverse impact on the environment, human health, well-being, property and cultural heritage, and if the operator certifies to the issuer of permits that the operator uses the best available techniques.
[RT I, 15.03.2019, 5 - entry into force 25.03.2019]

 (3) In the case provided for in subsection (2) of this section, the issuer of permits may substitute the obligation of the operator to comply with the emission limit values by the implementation of an emissions reduction scheme in accordance with the requirements provided for in section 139 of this Act.

 (4) If the controlled conditions cannot be implemented upon coating of metal, plastic, textile, fabric, film and paper for the achievement of the emission limit values established on the basis of subsection (1) of this section, for example in shipbuilding or aircraft painting, the emission limit values may be not applied in accordance with the requirements provided for in subsection (2) of this subsection.

§ 138.  Criteria for assessment of compliance with emission limit values

  The criteria for the assessment of compliance with the emission limit values of volatile organic compounds shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

§ 139.  Volatile organic compounds emissions reduction scheme

 (1) The issuer of permits of may, at the request of an operator, substitute the obligation to comply with the emission limit values of volatile organic compounds emitted upon the use of solvents by the obligation to prepare and comply with a volatile organic compounds emissions reduction scheme.

 (2) The objective of implementing a volatile organic compounds emissions reduction scheme is to reduce the emissions of installations to the extent that the result achieved is equal to the result achieved by the application of emission limit values.

 (3) The requirements arising from a volatile organic compounds emissions reduction scheme and the term for the implementation thereof shall be determined by the issuer of permits for the operator as a special condition included in the permit.

 (4) The requirements for the preparation of a volatile organic compounds emissions reduction scheme for an operator engaged in any coating activity by use of coating mixtures, varnishes, adhesives or inks shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (5) The minister responsible for the area may also establish by a regulation the requirements for the preparation of a volatile organic compounds emissions reduction scheme for operators operating in any areas of activity not specified in subsection (4) of this section.

§ 140.  Substitution of hazardous substances

  An operator shall substitute the substances or mixtures which are classified as carcinogens, mutagens or toxic to reproduction due to their content of volatile organic compounds under Regulation (EC) No 1272/2008 of the European Parliament and of the Council and which are assigned or need to carry the hazard statements H340, H350, H350i, H360D or H360F as soon as possible and to the maximum volume possible by less hazardous substances or mixtures to the extent technically and practically possible which is defined in the product chemical safety report in accordance with the procedure provided for in the Regulation (EC) No 1907/2006 of the European Parliament and of the Council.
[RT I, 15.03.2019, 5 - entry into force 25.03.2019]

Subdivision 3 Control of Emissions  

§ 141.  Control of emissions under controlled conditions

 (1) In order to protect human health and the environment, controlled conditions are implemented in operating installations to prevent the release into the environment of volatile organohalogen compounds carrying the hazard statement H341 or H351, insofar this is technically and economically possible.

 (2) The content of volatile organic compounds specified in subsection (1) of this section must comply with the emission limit values established based on subsection 137 (1) of this Act.
[RT I, 15.03.2019, 5 - entry into force 25.03.2019]

§ 142.  Requirements set for installations with at least two areas of activity in case of exceeding solvent use threshold capacities

  The following applies to installations with at least two of the areas of activities specified in § 113 of this Act where the use of solvents exceeds the threshold capacity specified in subsection 113 (1) of this Act in the case of each area of activity:
 1) the content of volatile organohalogen compounds or the hazard statement H341 or H351 and the content of volatile organic compounds carrying the risk phrases specified in § 140 of this Act must comply with the emission limit values established for each area of activity on the basis of subsection 137 (1) of this Act;
[RT I, 15.03.2019, 5 - entry into force 25.03.2019]
 2) the content of other substances shall comply with the requirements provided for each area of activity in § 136 of this Act or the total emissions generated by all areas of activities shall not exceed the emissions generated upon application of § 139.

§ 143.  Minimum emissions during installation start-up and shut-down periods

 (1) An operator shall take measures in order to minimize the emissions of volatile organic compounds during an installation start-up and shut-down.

 (2) An operator shall submit to the issuer of permits upon application for a permit a description of the implementation of the precautions required for compliance with the requirement provided for in subsection (1) of this section.

 (3) An operator subject to registration shall submit a description of the implementation of the precautions required for compliance with the requirement provided for in subsection (1) of this section to the Environmental Board together with the notice provided for in subsection 134 (2) of this Act.

Subdivision 4 Monitoring of Emissions  

§ 144.  Requirements for monitoring of emissions

 (1) Continuous and regular measurements of emissions are made for monitoring the emissions from an installation into the ambient air. In the case of regular monitoring, at least three measurements are made during one series of measurements.

 (2) Emissions from channels to which incineration or abatement equipment of volatile organic compounds are connected and which at the final point of release emit carbon more than an average of 10 kilograms per hour shall be monitored continuously.

 (3) Measurements are not mandatory if the installation of incineration or abatement equipment is not necessary at the final point of release of emissions into the ambient air for compliance with the requirements of this Act.

Subdivision 5 Verification  

§ 145.  Obligation to certify compliance with requirements

 (1) Upon application for a permit or on the request of the issuer of permits, an operator shall certify to the issuer of permits that the content of polluting substances complies with:
 1) the emission limit values of volatile organic compounds in waste gases and emission limit values of fugitive emissions or total emissions;
 2) the requirements of the volatile organic compounds emissions reduction scheme;
 3) the derogations granted from the emission limit values provided for in subsections 137 (2) and (4) of this Act.
[RT I, 15.03.2019, 5 - entry into force 25.03.2019]

 (2) An operator is also required to submit information about the actual request of the issuer of permits in order to asses compliance with the requirements provided for in subsection (1) of this section.

 (3) An operator subject to registration shall have the obligation to submit the information provided for in clause (1) 1) of this section on the actual request of the Environmental Board.

§ 146.  Solvent management plan

 (1) For assessment of conformity with the parameters provided for in subsection 145 (1) of this Act, an operator shall prepare a solvent management plan and renew it periodically.

 (2) The objective of the implementation of a solvent management plan is:
 1) to monitor compliance with the requirements provided for in § 136 of this Act;
 2) to determine the options of further reduction of volatile organic compounds emissions;
 3) to disclose information concerning the consumption of solvents, volatile organic compounds emission limit values and compliance with the requirements of this Chapter.

 (3) An operator shall submit a solvent management plan to the issuer of permits together with an application for a permit. The frequency of renewal of the solvent management plan shall be determined by the issuer of permits for the operator as a special condition included in the permit.

 (4) The requirements for the preparation and implementation of a solvent management plan shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

Subdivision 6 Substantial Changes to Installations  

§ 147.  Substantial changes to installations

 (1) For the purposes of this Chapter, a substantial change to an installation means the result of a change in the nominal capacity of the installation which causes an increase of more than 25 per cent in the emissions of volatile organic compounds in the case of a small installation and of more than 10 per cent in the case of all other installations, or another change which is likely to have a significant adverse impact on the environment, human health, well-being, property and cultural heritage.

 (2) For the purposes of this section, nominal capacity of an installation means the maximum average quantity of organic solvents used per one working day upon normal operation of an installation at the designed capacity thereof.

 (3) For the purposes of this section, a small installation means an installation which operates in the following areas of activity and where the use of solvents, including solvents in the composition of mixtures, per year within the same production territory is:
 1) heatset web offset printing where the material to be printed is fed into the machine from a reel – 15-25 tonnes;
 2) other rotogravure, flexography, rotary screen printing, laminating or varnishing units, with the exception of publication rotogravure – 15-25 tonnes;
 3) surface cleaning using the compounds specified in § 140 of this Act – 1-5 tonnes;
 4) surface cleaning using other compounds besides those specified in § 140 of this Act– 2-10 tonnes;
 5) metal, plastic, textile, film, fabric and paper coating, with the except of rotary screen printing on textile – 5-15 tonnes;
 6) wood coating – 15-25 tonnes;
 7) coating of leather – 10-25 tonnes;
 8) adhesive coating – 5-15 tonnes;
 9) manufacture of coating mixture, varnishes, inks and adhesives – 100-1000 tonnes;
 10) other activities specified in § 113 of this Act where the consumption of solvents remains under 10 tonnes per year.

§ 148.  Obligations of operators upon substantial changes to installations

 (1) If the case of substantial changes to an installation, the operator shall certify to the issuer of permits the compliance of the installation with the requirements provided for in this Chapter.

 (2) In the case of an installation required to hold an integrated permit, the operator shall notify the issuer of permits of substantial changes to the installation in accordance with § 56 of this Act by submitting to the issuer of permits the information which certifies the continuing conformity of the installation with the requirements provided for in this Chapter or submit an application for changing of the integrated permit.

 (3) An operator subject to registration shall notify the Environmental Board of the proposed changes upon substantial changes to an installation. The Environmental Board shall verify the obligation to hold a permit for the notified activity within 14 days on the basis of the information received. Where a permit is not mandatory, the Environmental Board shall send a written certificate to the operator concerning the registration of the substantial change in the activity.

Division 3 Access to Information  

§ 149.  Disclosure of information concerning installations using organic substances and public access to information

 (1) The valid air pollution permits of installations falling within the scope of application of this Chapter and the amendments thereto and the information concerning the operators subject to registration shall be made accessible to the public on the website of the environmental permits information system.

 (2) The results of emissions monitoring of an installations falling within the scope of application of this Chapter shall be made accessible to the public on the website of the Environmental Board.

 (3) In addition to the provisions of this Division, the requirements provided for in the Atmosphere Air Protection Act also apply to disclosure of information concerning installations using organic solvents.
[RT I, 05.07.2016, 1 - entry into force 01.01.2017]

§ 150.  Duty to preserve documentation and submit information

  An operator shall preserve the documentation and data associated with the application for and issue of the permits held by the operator and the monitoring and verification of the compliance with the requirements determined by the permit and ensure their accessibility to the issuer of permits and the Environmental Inspectorate in accordance with subsections 59 (1) and (2) of this Act.

Chapter 6 Installations Producing Titanium Dioxide  

§ 151.  Scope

  This Chapter applies to installations producing titanium dioxide.

§ 152.  Prohibition of disposal of waste in water bodies

  Installations producing titanium dioxide are prohibited to discharge the following into bodies of surface water and groundwater:
 1) solid waste;
 2) the mother liquors arising from the filtration phase following hydrolysis of the titanyl sulphate solution from installations applying the sulphate process; including the acid waste associated with such liquors, containing overall more than 0.5 per cent free sulphuric acid and various heavy metals and including such mother liquors which have been diluted until they contain 0.5 per cent or less free sulphuric acid;
 3) waste from installations applying the chloride process containing more than 0.5 per cent free hydrochloric acid and various heavy metals, including such waste which has been diluted until it contains 0.5 per cent or less free hydrochloric acid;
 4) filtration salts, sludges and liquid waste arising from the treatment upon concentration or neutralisation of the waste specified in clauses 1) and 2) of this section and containing various heavy metals, but not including neutralised and filtered or decanted waste containing only traces of heavy metals and which, before any dilution, has a pH value above 5.5.

§ 153.  Control of Emissions

 (1) Operators of installations producing titanium dioxide are obligated to prevent emission of acid droplets into the ambient air.

 (2) The emission limit values for polluting substances in the waste gases of installations producing titanium dioxide shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (3) The emission limit values for polluting substances in the waste water of installations producing titanium dioxide shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

§ 154.  Monitoring of Emissions

 (1) Waste water monitoring requirements shall be determined in a permit of an installation producing titanium dioxide and they enable the verification of the compliance of the activities of the installation with the requirements of the permit and the emission limit values for polluting substances established on the basis of subsection 153 (3) of this Act.

 (2) The waste gases monitoring requirements shall be determined in a permit of an installation producing titanium dioxide and they enable the verification of the compliance of the activities of the installation with the requirements of the permit and the emission limit values for polluting substances established on the basis of subsection 153 (2) of this Act.

 (3) More specific requirements for monitoring of waste gases from installations producing titanium dioxide shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (4) An operator shall perform monitoring in compliance with the standards of the European Committee for Standardization or, in the absence thereof, in compliance with the standards of the International Organization for Standardization, or if these are unavailable, national or another international standards which ensure equivalent scientific quality of metering data.
[RT I, 15.03.2019, 5 - entry into force 25.03.2019]

Chapter 7 State Supervision  

§ 155.  Environmental inspection

 (1) Environmental inspection means the environmental supervision exercised by the Environmental Inspectorate on the basis of the programme specified in § 157 of this Act and the special inspections carried out under environmental supervision and specified in § 159 of this Act.

 (2) The Environmental Inspectorate shall control by supervision the compliance of installations required to hold integrated permits with the requirements of the integrated permit and compliance of the activities of the installations with the requirements established in this Act and legislation established on the basis thereof.

 (3) An environmental inspection includes:
 1) analysis of the reports submitted by the operator and emissions monitoring;
 2) site visits to the installations;
 3) checks of internal reports and follow-up documents of the installation;
 4) checking of the techniques used in the installation and adequacy of the environment management of the installation, including verification of adequacy of the self-monitoring of the installation;
 5) if necessary, taking of control samples and conducting of control measurements.

 (4) The Environmental Inspectorate shall involve in its control visits the issuer of permits who acts on the basis of § 49 of this Act.

 (5) The results of environmental inspections shall be drawn up in the form of inspection reports which include the inspection results, describe the compliance thereof with the requirements of the permit issued to the installation, and conclusions of the need to take further measures. The report shall be sent to the installation and made public in the Information System for Environmental Decisions of the Ministry of the Environment and on the website of the Ministry of the Environment within two months after on-site inspection of the installation.
[RT I, 15.03.2019, 5 - entry into force 25.03.2019]

§ 156.  Nationwide environmental inspection plan for installations required to hold integrated permits

 (1) The nationwide environmental inspection plan for installations required to hold integrated permits (hereinafter nationwide environmental inspection plan) is the basis for conducting systematic environmental inspection over the activities of the installations required to hold integrated permits.

 (2) The nationwide environmental inspection plan includes:
 1) general assessment of significant environmental issues associated with the installation required to hold an integrated permit;
 2) procedures for the preparation of regular environmental inspection programmes, including for carrying out risk based assessment and regular inspections;
 3) procedures for carrying out special environmental inspections;
 4) reference to the website of the Ministry of the Environment where the list of installations required to hold an integrated permit is published;
 5) principles of cooperation upon carrying out of environmental inspections.

 (3) The Environmental Inspectorate organises the preparation of the nationwide environmental inspection plan and the plan is approved by the Director General of the Environmental Inspectorate. The plan is disclosed on the websites of the Ministry of the Environment and the Environmental Inspectorate.

 (4) The nationwide environmental inspection plan is reviewed and, if necessary, updated at least every four years as of the preparation or review thereof.

§ 157.  Regular environmental inspection programme for installations required to hold integrated permits

 (1) Based on the nationwide environmental inspection plan, the Environmental Inspectorate shall prepare, by involving the Environmental Board, a regular environmental inspection programme for installations required to hold integrated permits (hereinafter regular environmental inspection programme).

 (2) A regular environmental inspection programme includes:
 1) the time schedule for regular inspection of installations by different types of installations together with the inspection frequency thereof;
 2) an indicative list of control measures taken in the course of regular inspections;
 3) an indicative list of samples taken and measurements carried out in the course of regular inspections;
 4) an indicative list of other measures taken.

 (3) When determining the frequency of regular inspections of an installation, a risk-based assessment of the potential impact of the installation on the environment shall be performed. Assessments of such impact shall inter alia pay attention to:
 1) the potential and actual impact of the activities of the installation on human health and environment taking into consideration, in particular, the emission levels and types, the environmental sensitivity of the site and the risk of accidents;
 2) earlier compliance with the requirements of the permit by the operator;
 3) the participation of the operator in the eco-management and audit scheme established by Regulation (EC) No 1221/2009 of the European Parliament and of the Council on the voluntary participation by organisations in a Community eco-management and audit scheme (EMAS), repealing Regulation (EC) No 761/2001 and Commission Decisions 2001/681/EC and 2006/193/EC (OJ L 342, 22.12.2009, pp. 1-45).

 (4) Regular environmental inspection programmes are reviewed and, if necessary, amended every three years as of the preparation and review thereof.

§ 158.  Regular environmental inspection of installations required to hold integrated permits

 (1) Regular inspections of installations are carried out at least once every three years but not more frequently than once every year.

 (11) Regular inspections of the cattle breeding installations specified in clause 19 (2) 8) of this Act may be carried out less frequently than once every three years.
[RT I, 21.12.2019, 1 - entry into force 01.01.2020]

 (2) [Repealed - RT I, 15.03.2019, 5 - entry into force 25.03.2019]

 (3) If a substantial violation of the requirements of an integrated permit is identified in the course of a regular inspection, a subsequent inspection of the installation shall be carried out within six months as of the issue of a precept.

§ 159.  Special environmental inspection

  Special environmental inspections shall be carried out under environmental supervision to investigate serious environmental complaints, accidents, incidents or occurrences or failure to comply with the requirements of the permit as soon as possible and, where appropriate, before the issue, review or updating of a permit.

§ 160.  Obligations of operators upon inspection of installations

  An operator is required to render all necessary assistance to the environmental inspector who inspects an installation, to provide access to the inspector to the site of the installation and allow the inspector to take samples and gather information concerning the performance of the duties provided for in this Act.

§ 161.  Exercise of state supervision

 (1) State supervision over compliance with the requirements provided for in this Act and legislation established on the basis thereof shall be exercised by the Environmental Inspectorate.
[RT I, 13.03.2014, 4 - entry into force 01.07.2014]

 (2) [Repealed - RT I, 13.03.2014, 4 - entry into force 01.07.2014]

§ 1611.  Special measures for state supervision

  Law enforcement authorities may apply the special measures for state supervision provided for in §§ 30, 31, 32, 45, 49, 50 and 51 of the Law Enforcement Act for exercise of the state supervision provided for in this Act on the bases and pursuant to the procedure provided for in the Law Enforcement Act.
[RT I, 13.03.2014, 4 - entry into force 01.07.2014]

§ 1612.  Use of direct coercion

  The Environmental Inspectorate is permitted to use physical force on the bases and pursuant to the procedure provided for in the Law Enforcement Act.
[RT I, 13.03.2014, 4 - entry into force 01.07.2014]

§ 1613.  Penalty payment rates

  Upon failure to comply with a precept, the maximum rate of substitutive enforcement and a penalty payment pursuant to the procedure provided for in the Substitutive Enforcement and Penalty Payment Act is 32,000 euros.
[RT I, 13.03.2014, 4 - entry into force 01.07.2014]

Chapter 8 Liability  

§ 162.  Violation of duties imposed or requirements established by integrated permit

 (1) Operation without an integrated permit in a category of activity for which a permit is required, or violates the requirements of a permit
shall be punished by a fine of up to 300 euros.

 (2) The same act, if committed by a legal person,
is punishable by a fine of up to 32,000 euros.

§ 163.  Failure to notify of accident

 (1) Failure to notify in a timely manner of an accident which may have a significant impact on the environment
is punishable by a fine of up to 200 fine units.

 (2) The same act, if committed by a legal person,
is punishable by a fine of up to 20,000 euros.

§ 164.  Proceedings

 (1) [Repealed - RT I, 12.07.2014, 1 - entry into force 01.01.2015]

 (2) Extra-judicial proceedings concerning the misdemeanours provided for in this Act shall be conducted by the Environmental Inspectorate.

Chapter 9 Implementing Provisions  

Division 1 Implementation of Act  

§ 165.  Application of Act to installations operating based on integrated permits

 (1) The requirements provided for in Chapter 2 of this Act are applied as of 7 January 2014 to installations operating based on integrated permits prior to entry into force of this Act. Until 7 January 2014, the Integrated Pollution Prevention and Control Act is applied to the specified installations.

 (2) The requirements provided for in Chapter 2 of this Act apply as of 7 July 2015 to installations which commenced operation prior to entry into force of this Act and which operation did not require an integrated permit prior to entry into force of this Act.

 (3) Where the operation of an installation involves the use, production or release of hazardous substances into the environment, an operator who acts on the basis of an integrated permit prior to the entry into force of this Act is required to prepare a baseline report in accordance with § 57 of this Act and prior to the first change of the integrated permit of the installation after the entry into force of this Act.

 (4) The requirements for existing large combustion plants provided for in subsections 79 (2) and (5), clause 80 (1) 4) and subsection (9) of this Act shall be implemented as of 1 January 2016.

 (5) The requirements provided for operators subject to registration in § 134 of this Act shall be implemented as of 1 May 2014.

§ 166.  Application of BAT reference documents as BAT conclusions

  Until the decisions of the European Commission containing the BAT conclusions enter into force, the BAT reference documents adopted by the European Commission before 7 January 2011 shall apply as the BAT conclusions for the purposes of this Act, except in the cases provided for in subsections 44 (3)-(7) of this Act.
[RT I, 15.03.2019, 5 - entry into force 25.03.2019]

§ 167.  Non-compliance with emission limit values and desulphurization rates requirements in case of large combustion plants with limited lifetime

 (1) During the period from 1 January 2016 to 31 December 2023, the emission limit values for polluting substances established for existing large combustion plants on the basis of § 73 of this Act and, if necessary, the requirements concerning the rates of desulphurization established on the basis of subsection 79 (3) of this Act do not apply if:
 1) the operator of the combustion plant has confirmed in writing to the Minister of the Environment and the issuer of permits not later than by 1 January 2014 and the issuer of permits has provided for in the permit that the operator undertakes not to operate the combustion plant during the period from 1 January 2016 to 31 December 2023 for more than 17,500 operating hours;
 2) the operator shall submit information annually as of 1 January 2016 to the Ministry of the Environment and the issuer of permits concerning the number of operating hours of the combustion plant during the calendar year.

 (2) The emission limit values for sulphur dioxides, nitrogen oxides and particulate matter set out in a permit issued to the operator of a combustion plant applicable as at 31 December 2015 shall be maintained during the remaining operational lifetime of the combustion plant specified in subsection (1) of this section.

 (3) The emission limit value of nitrogen oxides established for existing large combustion plants on the basis of § 73 of this Act apply, during the remaining operational lifetime of the combustion plant, to combustion plants with a total rated thermal input exceeding 500 MW which were issued a permit after 1 July 1987 and which use solid fuel and are specified in subsection (1) of this section.

 (4) The derogation specified in subsection (1) of this section does not apply if the operator of a combustion plant was issued a permission for non-compliance with the emission limit values on the condition that the operator of the plant undertakes not to use the plant for more than 20,000 operating hours during the period from 1 January 2008 to 31 December 2015 and annually submits information to the issuer of permits concerning the number of operating hours during the calendar year.

 (5) If a combustion plant was, on 6 January 2011, a part of a small isolated system and accounted at that date for at least 35 per cent of the electricity supply within the specified system and the emissions of the combustion plant do not comply, due to the technical characteristics of the plant, with the emission limit values established for existing large combustion plants on the basis of § 73 of this Act, the number of operating hours specified in clause (1) 1) of this section during the period from 1 January 2020 to 31 December 2023 is 18,000 and the due date for submission of the information specified in clause (1) 2) of this section is 1 January 2020.

 (6) In the case of a combustion plant with a total rated thermal input of more than 1500 megawatts which operation was commenced before 31 December 1986 and which fires indigenous solid fuel with a net calorific value of less than 5800 kilojoules per kilogram, a moisture content greater than 45 per cent by weight, a combined moisture and ash content greater than 60 per cent by weight and a calcium oxide content in ash greater than 10 per cent, the number of operating hours specified in clause (1) 1) of this section is 32,000.

§ 168.  Non-compliance with emission limit values and desulphurization rates requirements in case of small isolated systems

 (1) Until 31 December 2019, emission limit values established for existing large combustion plants on the basis of § 73 of this Act and, if necessary, the requirements concerning the rates of desulphurization established on the basis of § 79 of this Act shall not apply to a combustion plant which was a part of a small isolated system on 6 January 2011.

 (2) Until 31 December 2019, the emission limit values for sulphur dioxides, nitrogen oxides and particulate matter set out in a permit issued to the operator of a combustion plant specified in subsection (1) of this section applicable as at 31 December 2015 shall be maintained.

 (3) The emission limit values of nitrogen oxides established for existing large combustion plants on the basis of § 73 of this Act apply in the case of combustion plants with a total rated thermal input exceeding 500 MW which were issued a permit after 1 July 1987 and which use solid fuel and are specified in subsection (1) of this section.

 (4) A small isolated system is a system where power consumption in 1996 was less than 3000 gigawatt hours and where less than 5 per cent of the annual consumption is covered through a connection to other systems.

§ 169.  Non-compliance with emission limit values and desulphurization rates requirements in case of district heating plants

 (1) The issuer of permits may authorise at the request of an operator that until 31 December 2022 the operator of a large combustion plant, which is a part of a district heating plant, need not comply with the emission limit values for polluting substances established for existing large combustion plants on the basis of § 73 of this Act and, if necessary, the requirements concerning the rates of desulphurization established on the basis of subsection 79 (3) of this Act, if:
 1) the total rated thermal input of the combustion plant does not exceed 200 megawatts;
 2) the operator of the combustion plant was issued the permit before 27 November 2002 or a conforming application concerning the combustion plant was submitted before 27 November 2002 provided that the operation of the combustion plant was commenced at the latest on 27 November 2003;
 3) at least 50 per cent of the useful heat production of the combustion plant, as a rolling average over a period of five years, is delivered in the form of steam or hot water to a public network for district heating.

 (2) Until 31 December 2022, the emission limit values for sulphur dioxides, nitrogen oxides and particulate matter set out in a permit issued to the operator of a combustion plant specified in subsection (1) of this section applicable as at 31 December 2015 shall be maintained.

 (3) The operator of a combustion plant to whom the derogation specified in subsection (1) of this section applies shall annually submit, as of 1 January 2016, information to the issuer of permits concerning the energy produced by the combustion plant and delivered in the form of steam or hot water to a public network for district heating and the total useful heat energy produced.

Division 2 Amendment of Other Legislation  

§ 170. – § 176. [Omitted from this text.]

Division 3 Entry into force of Act  

§ 177.  Entry into force of Act

  This Act enters into force on 1 June 2013.

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2020
Avaldamismärge:RT I, 21.12.2019, 16

1. peatükk Üldsätted 

1. jagu Seaduse reguleerimis- ja kohaldamisala 

§ 1.  Seaduse eesmärk ja reguleerimisala

  (1) Käesoleva seaduse eesmärk on saavutada keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase, minimeerides saasteainete heite õhku, vette ja pinnasesse ning jäätmetekke, et vältida ebasoodsat mõju keskkonnale.

  (2) Käesolev seadus määrab suure keskkonnaohuga tööstuslikud tegevusvaldkonnad, sätestab nõuded nendes tegutsemiseks ja vastutuse nõuete täitmata jätmise eest ning riikliku järelevalve korralduse.

§ 2.  Seaduse kohaldamisala

  (1) Käesolevat seadust kohaldatakse:
  1) tööstuslikele tegevusvaldkondadele, mis on loetletud käesoleva seaduse §-s 19;
  2) suurtele põletusseadmetele vastavalt käesoleva seaduse §-s 64 sätestatule;
  3) jäätmepõletus- ja koospõletustehastele vastavalt käesoleva seaduse §-s 85 sätestatule;
  4) orgaanilisi lahusteid kasutavatele käitistele ja tegevustele, mis on määratletud käesoleva seaduse §-s 113;
  5) titaandioksiidi tootvatele käitistele.

  (2) Käesolevat seadust ei kohaldata teadusuuringute, arendustegevuse ega uute toodete ja protsesside katsetamise suhtes, kui nende tegevuste ulatus on nii väike, et ei mõjuta keskkonda oluliselt.

§ 3.  Haldusmenetluse seaduse ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kohaldamine
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (1) Käesolevas seaduses sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

  (2) Käesolevas seaduses sätestatud keskkonnakompleksloa (edaspidi kompleksluba) menetlusele kohaldatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse 5. peatükki, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

2. jagu Terminid 

§ 4.  Aine ja segu

  (1) Aine on mis tahes keemiline element või keemiliste elementide ühend, välja arvatud radioaktiivne aine kiirgusseaduse § 6 lõike 1 tähenduses, geneetiliselt muundatud mikroorganism geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise seaduse § 2 punkti 2 tähenduses ja geneetiliselt muundatud organism geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse § 2 lõike 2 tähenduses.
[RT I, 15.03.2019, 5 - jõust. 25.03.2019]

  (2) Terminit segu käsitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/1993, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/1994 ning nõukogu direktiiv 1976/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 1991/155/EMÜ, 1993/67/EMÜ, 1993/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1–850), artikli 3 lõike 2 tähenduses.

  (3) Termineid ohtlik aine ja segu käsitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 1967/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1–1355), artikli 3 tähenduses.

§ 5.  Saastamine, saastatus, heide ja heite piirväärtus

  (1) Saastamine on inimtegevusest tulenev ainete, vibratsiooni, soojuse või müra otsene või kaudne väljutamine välisõhku, vette või pinnasesse, mis võib kaasa tuua vähendamist vajava mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile.

  (2) Saastatus käesoleva seaduse tähenduses on saastamisest põhjustatud oluline ebasoodne muutus välisõhu, vee või pinnase kvaliteedis.

  (3) Heide käesoleva seaduse tähenduses on välisõhku, vette või pinnasesse otseselt või kaudselt väljutatav aine, vibratsioon, soojus või müra.

  (4) Heite piirväärtus käesoleva seaduse tähenduses on heidet iseloomustava näitaja suhtes väljendatud heite mass, kontsentratsioon või tase, mida kindlaksmääratud ajavahemikus või ajavahemikes ei tohi ületada.

§ 6.  Käitis ja käitaja

  (1) Käitis käesoleva seaduse tähenduses on paikne tehniline üksus, mille tegevus toimub ühes või mitmes keskkonnakompleksloa kohustusega tegevusvaldkonnas ja ulatuses või kus kasutatakse orgaanilisi lahusteid keskkonnakompleksloa kohustuseta tegevusala ulatuses.

  (2) Käitise tegevuse hulka loetakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusele sellega samas tegevuskohas otseselt liituv ja sellega tehniliselt seotud tegevus, mis võib mõjutada heite ja saastatuse hulka või saastamise määra.

  (3) Käitaja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes valdab või käitab käitist, põletusseadet, jäätmepõletus- või koospõletustehast või selle osa või kellele on antud otsustusõigus käitise, tehase või seadme tehnilise toimimise suhtes.

§ 7.  Luba

  (1) Käesoleva seaduse tähenduses mõistetakse loana sellist kirjalikku dokumenti, mis annab õiguse käitise, põletusseadme, jäätmepõletus- või koospõletustehase või nende osa käitamiseks.

  (2) Kompleksluba annab õiguse kasutada käitist või selle osa viisil, mis tagab käesoleva seaduse alusel määratud tegevusvaldkonnas või alltegevusvaldkonnas toimuva tegevuse võimalikult väikese mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile. Kompleksloaga sätestatavad nõuded peavad tagama vee, õhu ja pinnase kaitse ning käitises tekkinud jäätmete käitlemise viisil, mis hoiab ära saastatuse kandumise ühest keskkonnaelemendist, nagu vesi, õhk ja pinnas, teise.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (3) Käesoleva seaduse järgmistes peatükkides mõistetakse loa all:
  1) 2. ja 6. peatükis kompleksluba;
  2) 3., 4. ja 5. peatükis kompleksluba või kompleksloa kohustuse puudumise korral keskkonnaluba.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 8.  Parim võimalik tehnika

  (1) Parim võimalik tehnika on tehnilise arendustegevuse ning selles rakendatavate töömeetodite kõige tõhusam ja kõige paremini välja arendatud tase. Parim võimalik tehnika on praktiliselt sobiv heite piirväärtuste ja muude loa nõuete määramiseks, et vältida, või kui see pole teostatav, siis vähendada heidet ja selle mõju keskkonnale tervikuna.

  (2) Terminis parim võimalik tehnika tähendab:
  1) tehnika – käitises kasutatavat tehnoloogiat ning käitise kavandamise, ehitamise, hooldamise, käitamise ja tegevuse lõpetamise viisi;
  2) võimalik tehnika – käitajale mõistlikul viisil kättesaadavat nüüdisaegset tehnikat, mille kasutamine tegevusvaldkonnas on kulusid ja eeliseid arvesse võttes majanduslikult ja tehniliselt vastuvõetav ning tagab keskkonnanõuete parima täitmise;
  3) parim – tõhusaimat keskkonna kui terviku kaitsmiseks kõrgel tasemel.

  (3) Parimat võimalikku tehnikat käsitlev viitedokument (edaspidi PVT-viitedokument) on kindlaksmääratud tegevusvaldkonna kohta koostatud dokument, mis kirjeldab eelkõige kasutatud tehnoloogiaid, praeguseid heite- ja tarbimistasemeid, parima võimaliku tehnika kindlaksmääramisel kaalutavaid tehnikaid ning parima võimaliku tehnika järeldusi ja kõiki kujunemisjärgus tehnikaid, pöörates erilist tähelepanu käesoleva seaduse §-s 43 loetletud kriteeriumidele.

  (4) Parimat võimalikku tehnikat käsitlevad järeldused (edaspidi PVT-järeldused) on dokument, mis koosneb PVT-viitedokumendi osadest, milles on esitatud järeldused parima võimaliku tehnika kohta, selle kirjeldus ja teave selle rakendatavuse hindamiseks, parima võimaliku tehnikaga saavutatavate heitetasemete, sellega seotud seire, ressursside tarbimistasemete ning, kui see on asjakohane, tegevuskoha suhtes võetavate järelhooldusmeetmete kohta.

§ 9.  Põhjavesi ja pinnas

  (1) Terminit põhjavesi käsitatakse käesolevas seaduses veeseaduse § 7 tähenduses.
[RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.10.2019]

  (2) Pinnas käesoleva seaduse tähenduses on maakoore pindmine kiht, mis asub aluspõhja ja maapinna vahel. Pinnas koosneb mineraalide osakestest, orgaanilisest ainest, veest, õhust ning elusorganismidest.

§ 10.  Biomass

  Biomass käesoleva seaduse tähenduses on toode, mis koosneb põllumajandusest või metsandusest pärinevatest taimsetest ainetest, mida saab kasutada kütusena energia tootmiseks, ja järgmised jäätmed:
  1) põllumajanduse ja metsanduse taimsed jäätmed;
  2) toiduainetööstuse taimsed jäägid, kui tekkiv soojus taaskasutatakse;
  3) tselluloosi tootmise ja pabermassist paberi tootmise kiulised taimsed jäägid, kui need põletatakse nende tekitamise kohas ja tekkiv soojus taaskasutatakse;
  4) korgijäätmed;
  5) puidujäätmed, välja arvatud need, mis võivad puidukaitseainetega töötlemise või puidupinna katmise tulemusena sisaldada halogeenitud orgaanilisi ühendeid või raskmetalle, sealhulgas eelkõige ehitamisel ja lammutamisel tekkivad puidujäätmed.

§ 11.  Orgaaniline ühend, lenduv orgaaniline ühend ja orgaaniline lahusti

  (1) Orgaaniline ühend on ühend, mis koosneb vähemalt süsinikust ja ühest või mitmest vesiniku, hapniku, väävli, fosfori, räni, lämmastiku või halogeeni aatomist, välja arvatud süsinikoksiidid, anorgaanilised karbonaadid ja vesinikkarbonaadid.

  (2) Lenduv orgaaniline ühend on orgaaniline ühend ja kreosoodi fraktsioon, mille aururõhk temperatuuril 293,15 kelvinit (K) on vähemalt 0,01 kilopaskalit (kPa) või millel on konkreetsetes kasutustingimustes nimetatud aururõhule vastav lenduvus.

  (3) Orgaaniline lahusti on lenduv orgaaniline ühend, mida kasutatakse:
  1) eraldi või koos muude ainetega toorainete, toodete või jäätmete lahustamiseks, ilma et toimuks keemilisi muutusi;
  2) puhastusvahendina saasteainete lahustamiseks;
  3) lahustina;
  4) dispergandina;
  5) viskoossuse regulaatorina;
  6) pindpinevuse regulaatorina;
  7) plastifikaatorina;
  8) konservandina.

  (4) Halogeenorgaaniline lahusti on orgaaniline lahusti, mis sisaldab molekuli kohta vähemalt ühte broomi, kloori, fluori või joodi aatomit.

§ 12.  Kütus

  Kütus käesoleva seaduse tähenduses on tahke, vedel või gaasiline põlevmaterjal.

§ 13.  Põletusseade ja suur põletusseade

  (1) Põletusseade käesoleva seaduse tähenduses on tehniline seade, milles oksüdeeritakse kütust, et kasutada selle tulemusena tekkivat soojust.

  (2) Suur põletusseade on põletusseade, mille installeeritud summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on vähemalt 50 megavatti.

§ 14.  Korsten

  Korsten käesoleva seaduse tähenduses on konstruktsioon, mis sisaldab üht või mitut lõõri gaaside väljutamiseks välisõhku.

§ 15.  Käivitamine ja seiskamine

  Käivitamine ja seiskamine käesoleva seaduse tähenduses on toimingud mingi tegevuse alustamiseks või lõpetamiseks, käitise, seadme või mahuti käivitamiseks või nende töö katkestamiseks, seisakurežiimi viimiseks või seisakurežiimi lõpetamiseks. Käivitamiseks ega seiskamiseks ei loeta perioodilise tehnoloogilise protsessi alustamise ja lõpetamise etappi.

3. jagu Üldkohustused 

§ 16.  Loakohustus

  (1) Ühtki käitist, põletusseadet, jäätmepõletus- ega koospõletustehast ei tohi käitada ilma loata, välja arvatud käesoleva seaduse 5. peatükis sätestatud registreerimiskohustusega käitajate puhul.

  (2) Loa võib anda ühe või mitme samas tegevuskohas paikneva sama käitaja käitise või käitiseosa kohta.

  (3) Kui luba hõlmab kaht või enamat käitist, peab luba sisaldama nõudeid, et tagada kõikide käitiste tegevuse vastavus käesoleva seaduse ja muude rakendatavate õigusaktide nõuetele.

  (4) [Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 17.  Käitaja kohustused avarii ja vahejuhtumi korral

  (1) Käitaja peab informeerima viivitamata Keskkonnainspektsiooni keskkonda oluliselt mõjutavast avariist ja vahejuhtumist.

  (2) Avarii või vahejuhtumi korral, mis võib tõenäoliselt kaasa tuua olulise ebasoodsa mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile, peab käitaja:
  1) võtma viivitamata meetmeid, et piirata avarii ja vahejuhtumi tagajärgi keskkonnale ning vältida võimalikke edasisi avariisid ja vahejuhtumeid;
  2) teavitama rakendatud meetmetest viivitamata Keskkonnaametit.

  (3) Keskkonnaamet nõuab käitajalt lisaks käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 toodud meetmetele muude asjakohaste täiendavate meetmete rakendamist, mis on Keskkonnaameti hinnangul vajalikud keskkonnale avalduda võivate tagajärgede vähendamiseks ning võimalike edasiste avariide ja vahejuhtumite vältimiseks.

§ 18.  Käitaja kohustused nõuete täitmata jätmise korral

  (1) Käitaja peab loas sätestatud nõuete rikkumise korral:
  1) informeerima sellest viivitamata Keskkonnainspektsiooni ja Keskkonnaametit;
  2) võtma viivitamata meetmeid, et saavutada võimalikult lühikese aja jooksul oma tegevuse vastavus loa nõuetele;
  3) teavitama Keskkonnainspektsiooni ja Keskkonnaametit käesoleva lõike punkti 2 kohaselt võetud meetmetest viivitamata pärast nende rakendamist.

  (2) Keskkonnaamet nõuab käitajalt lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 toodud meetmetele muude asjakohaste meetmete rakendamist, mis on Keskkonnaameti hinnangul vajalikud loa nõuete rikkumise lõpetamiseks.

  (3) Kui loa nõuete rikkumine võib kaasa tuua vahetu ja olulise ebasoodsa mõju keskkonnale ja inimese tervisele, peatab Keskkonnainspektsioon käitise, põletusseadme, jäätmepõletus- või koospõletustehase või selle osa tegevuse, kuni käitaja tegevus vastab loa nõuetele. Vajaduse korral võib tegevuse peatada Keskkonnaamet.

  (4) [Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

2. peatükk Kompleksloa kohustusega käitised 

1. jagu Üldsätted 

§ 19.  Kohaldamisala

  (1) Käesolevat peatükki kohaldatakse käitistele, mille käitamiseks on nõutav kompleksluba.

  (2) Kompleksluba, arvestades käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatavaid künnisvõimsusi, on nõutav alljärgnevates tegevusvaldkondades:
  1) energeetikatööstus;
  2) metallide tootmine ja töötlemine;
  3) mineraalsete materjalide töötlemine;
  4) keemiatööstus;
  5) jäätmekäitlus;
  6) tselluloosi-, paberi- ja tekstiilitööstus ning nahaparkimine;
  7) toiduainetööstus, sealhulgas sööda tootmine;
  8) sea-, veise- ja linnukasvatus;
  9) pinnatöötlus või -viimistlus orgaaniliste lahustite abil;
  10) vineeri ja puitkiudplaatide tootmine;
  11) grafiidi ja elektrografiidi tootmine põletamise või grafiidistamise teel;
  12) loomakorjuste ja loomsete jäätmete kõrvaldamine või ringlussevõtt;
  13) puidu ja puidutoodete keemiline töötlemine;
  14) käesoleva lõike punktides 1–13 nimetatud tegevusvaldkondades tegutsevatest käitistest lähtuva maapõues säilitatava süsinikdioksiidi kogumine;
  15) käesoleva lõike punktides 1–14 nimetatud tegevusvaldkondades tegutsevatest käitistest pärineva heitvee iseseisvalt käitatav puhastamine, välja arvatud heitvee puhastamine ühiskanalisatsiooni reoveepuhastites.

  (3) Alltegevusvaldkondade loetelu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkondade raames ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 20.  Parima võimaliku tehnikaga saavutatav heitetase

  Parima võimaliku tehnikaga saavutatav heitetase on heitetase, mis on saavutatav tavapärastel käitamistingimustel PVT-järeldustes kirjeldatud parima võimaliku tehnika või parimate võimalike tehnikate kombinatsiooni kasutamisel, väljendatuna teatava ajaperioodi keskmise väärtusena kindlaksmääratud võrdlustingimustes.

§ 21.  Keskkonna kvaliteedinormatiiv

  Keskkonna kvaliteedinormatiiv on õigusaktist tulenev nõue, millele keskkond või selle osa peab vastama.

§ 22.  Kujunemisjärgus tehnika

  Kujunemisjärgus tehnika on uudne tehnika, mis arendamistegevuse tulemusena võiks võrreldes olemasoleva parima võimaliku tehnikaga tagada kas keskkonnakaitse veelgi kõrgema taseme või vähemalt keskkonnakaitse sama taseme ja suurema kulude kokkuhoiu.

§ 23.  Toore, abimaterjalid ja pooltoode

  (1) Toore on materjalid, ained või segud, mida kasutatakse toote valmistamiseks ja mis sisalduvad tootes, näiteks metall, puit, plastmass, mineraalid, õlid, tõrvad, orgaanilised ja anorgaanilised kemikaalid, taimsed ja loomsed toorained ning muud materjalide, ainete või segude liigid.

  (2) Abimaterjalid on materjalid, ained või segud, mis ei sisaldu tootes, kuid on kasutusel tootmisprotsessis, näiteks määrded, õlid, puhastusvahendid, pesu- ja muud hooldusained ning muud materjalide, ainete või segude liigid.

  (3) Pooltoode on tootmisel tekkiv ja edasi töödeldav materjal, aine või segu.

§ 24.  Omaseire

  Omaseire on käitises kasutatava juhtimissüsteemi osa käitise tegevuse, loodusvarade kasutamise, heite, põhjavee ja pinnase saastatuse ning jäätmetekke jälgimiseks, heite puhastamiseks ja jäätmete käitlemiseks ning avariide vältimiseks.

2. jagu Keskkonnakompleksluba 

1. jaotis Käitaja kohustused 

§ 25.  Kompleksloa kohustuslikkus

  (1) Käitaja ei tohi ilma kompleksloata tegutseda tegevusvaldkonnas, milles tegutsemiseks on käesoleva seaduse § 19 kohaselt nõutav kompleksluba.

  (2) Kui vähemalt ühes kompleksluba nõudvas käitise tegevusvaldkonnas ületab tegevus käesoleva seaduse § 19 lõike 3 alusel kehtestatud alltegevusvaldkonna künnisvõimsuse, on kompleksluba nõutav käitise kui terviku käitamiseks.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (3) Kui käitaja tegutseb samas käitises või samas tegevuskohas mitmes käesoleva seaduse § 19 lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkonnas, tuleb kompleksloa kohustuslikkuse üle otsustades käitise samasse alltegevusvaldkonda kuuluvate tegevuste tootmisvõimsused liita.

  (4) Käitaja taotluse alusel võib kompleksloa anda ka käitisele või selle osale, mille jaoks ei ole kompleksluba käesoleva seaduse kohaselt nõutav.

§ 26.  Käitise kasutamise üldpõhimõtted

  (1) Käitaja järgib kompleksloa kohustusega käitise kasutamisel järgmisi põhimõtteid:
  1) rakendab asjakohaseid ennetusmeetmeid saastatuse vältimiseks;
  2) saastatuse tekkimisel likvideerib oma tehnilisi ja majanduslikke võimalusi arvestades saastatuse viivitamata, sõltumata asjaolust, kas saastatus on põhjustatud tahtlikult või ettevaatamatusest;
  3) kasutab käitises parimat võimalikku tehnikat;
  4) väldib võimaluse korral jäätmete tekitamist;
  5) jäätmete tekitamise puhul lähtub nende käitlemisel jäätmeseaduse §-s 221 sätestatud jäätmehierarhiast;
  6) kasutab käitises energiat võimalikult tõhusalt;
  7) tagab vajalike meetmete olemasolu avariide vältimiseks ning avarii tagajärgede piiramiseks;
  8) käitise tegevuse lõpetamisel võtab meetmeid, mis on vajalikud saastatuse tekke ohu vältimiseks ning käitise tegevuskoha rahuldava keskkonnaseisundi taastamiseks vastavalt käesoleva seaduse § 58 nõuetele.

  (2) Kui käitaja ei täida käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud kohustust saastatus likvideerida, korraldab likvideerimise asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras Keskkonnainspektsioon.

2. jaotis Kompleksloa menetlus 

§ 27.  Kompleksloa andja

  Kompleksloa annab Keskkonnaamet (edaspidi loa andja).

§ 28.  Kompleksloa taotlus

  (1) [Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (11) Kompleksloa taotlus sisaldab keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 42 lõigetes 1 ja 3, atmosfääriõhu kaitse seaduse § 91 lõikes 2, jäätmeseaduse § 78 lõikes 1 ja veeseaduse § 190 lõikes 1 sätestatud andmeid ning lisasid.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (2) [Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (3) Taotluse lisades peavad olema andmed, mis on loetletud käesoleva seaduse § 41 lõike 2 punktides 1–16.

  (4) Kui kavandatava käitise tegevust arvestades ei ole kõiki käesoleva paragrahvi lõikes 3 viidatud andmeid vaja esitada, lisab taotleja kirjaliku lühiselgituse puuduvate andmete esitamata jätmise kohta.

  (5) Kompleksloa taotleja peab enne taotluse esitamist tasuma riigilõivu.

  (6) Kompleksloa taotluse täpsustatud nõuded ja andmekoosseisu ning taotluse esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 29.  Kompleksloa taotlusele lisatavad dokumendid

  Kompleksloa taotlusele lisatakse:
  1) keskkonnamõju hindamise aruanne, kui käitise tegevust on eelnevalt hinnatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud juhtudel ning korras;
  2) ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte puhul kemikaaliseaduse kohaselt nõutavad dokumendid;
[RT I, 10.11.2015, 2 - jõust. 01.12.2015]
  3) kavandatava tehnoloogia, meetodite ja meetmete alternatiivide lühikirjeldus, kui neid alternatiive on uuritud;
  4) [kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]
  5) mittetehniline kokkuvõte käesoleva paragrahvi punktis 3 nimetatud andmete kohta.
  6) [kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 30.  Kompleksloa taotluse menetlusse võtmine
[Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 31.  Kohaliku omavalitsuse üksuse arvamus
[Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 32.  Avatud menetlus
[Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 33.  Avalik teade kompleksloa taotluse menetlusse võtmise kohta
[Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 34.  Avalik teade kompleksloa eelnõu valmimise kohta
[Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 35.  Avalikkuse seisukohad
[Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 36.  Avalik arutelu
[Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 37.  Kompleksloa taotluse menetlemine

  (1) Loa andja otsustab kompleksloa andmise 180 päeva jooksul taotluse menetlusse võtmisest arvates.

  (2) Kui otsuse tegemiseks kulub rohkem aega käitise tehnilise keerukuse tõttu, võib loa andja menetluse tähtaega pikendada, kuid mitte rohkem kui üks aasta taotluse menetlusse võtmisest arvates. Tähtaja pikendamine, selle põhjus ja otsuse tegemise kavandatav tähtaeg tehakse kompleksloa taotlejale ja teistele menetlusosalistele kirjalikult teatavaks.

  (3) [Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (4) [Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (5) [Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (6) [Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (7) Kui loa taotleja esitab kompleksloa taotluse menetlemise ajal taotluse muutmise ettepaneku, hindab loa andja muudatuse olulisust ja otsustab 21 päeva jooksul taotluse muutmise ettepaneku saamisest arvates, kas muudetud kompleksloa taotlust on võimalik edasi menetleda. Kui esitatud taotluse muutmise ettepanek muudab oluliselt esialgset taotlust, määrab loa andja tähtaja uue taotluse esitamiseks ja lõpetab olemasoleva taotluse menetlemise.

  (8) [Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (9) [Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 38.  Kompleksloa andmise otsustamine
[Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 39.  Kompleksloa andmisest keeldumise alused
[Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 40.  Avalik teade kompleksloa andmise ja andmisest keeldumise kohta
[Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

3. jaotis Kompleksloa nõuded 

§ 41.  Kompleksloa koosseis

  (1) Arvestades tegevusvaldkonna ja käitise asukoha iseärasusi, otsustab loa andja kompleksloa koosseisu üle.

  (11) Kompleksluba sisaldab keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 53 lõikes 1, atmosfääriõhu kaitse seaduse § 98 lõikes 1, jäätmeseaduse § 81 lõikes 2 ning veeseaduse § 193 lõigetes 1 ja 2 sätestatud andmeid.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (2) Kompleksloa koosseisu kuuluvad järgmised andmed:
  1) [kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]
  2) [kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]
  3) käitise tegevusvaldkonna ja käesoleva seaduse § 19 lõike 3 alusel kehtestatud põhilise alltegevusvaldkonna nimetus, käitise tööaeg, aastane tootmismaht ja ülesseatud tootmisvõimsus;
[RT I, 25.05.2017, 1 - jõust. 04.06.2017]
  4) käitise asukoha kirjeldus, asukoha kaart ja käitise asendiplaan;
  5) käitises kasutatavate seadmete ja tehnoloogia vastavus parimale võimalikule tehnikale ning viide kohaldatavatele PVT-järeldustele või heite vältimise või vähendamise meetmed ja tehnika;
  6) toorme, abimaterjalide, pooltoodete ja kemikaalide, samuti energia, kütuste, vee ja puhastusainete kasutamise ja tootmise maht ja säilitamise tingimused ning säästliku kasutamise või taaskasutamise meetmed;
  7) käitise heiteallikad, heite vältimiseks või vähendamiseks kavandatavad meetmed ja tehnika, heite piirväärtused või heite piirväärtuste asemel määratavad võrdväärsed parameetrid või tehnilised meetmed ilma konkreetse tehnika või tehnoloogia kasutamise nõuet määramata;
  8) välisõhus leviva lõhna, müra ja vibratsiooni allikad, tase ja mõju ning nende vältimise või vähendamise meetmed võimaliku olulise või vähendamist vajava ebasoodsa mõju korral keskkonnale;
  9) pinna- ja põhjavee ning pinnase kaitsemeetmed ja omaseire nõuded;
  10) jäätmete teke käitises, jäätmete liigid ja kogused ning jäätmetekke vältimiseks, jäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamiseks, ringlussevõtuks, muuks taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks kavandatavad meetmed ning seire meetmed;
  11) käitise omaseire kirjeldus, mis sisaldab andmeid käitise keskkonnajuhtimissüsteemi, heite ja saastatuse omaseire, sealhulgas pinnase ja põhjavee saastatuse seire, seadmete hoolduse ja kontrolli kohta ning käitise omaseire tõhustamise meetmeid;
  12) avariide vältimise ja nende tagajärgede piiramise süsteemi kirjeldus, kui käitaja ei ole kohustatud sellist teavet lisama käesoleva seaduse § 29 punkti 2 alusel;
  13) puhastustöödel, lekete, ajutiste seisakute, tootmis- või puhastusseadmete rikete korral, tehnoloogiaseadmete töö alustamisel ja lõpetamisel ning muude tavapärasest erinevate käitamistingimuste korral rakendatavad meetmed;
  14) käitise või selle osa tegevuse täieliku lõpetamise korral keskkonnale avalduva ebasoodsa mõju vältimise või vähendamise meetmed ja järelhoolde abinõud;
  15) lähteolukorra aruanne, kui selle koostamine on käesoleva seaduse § 57 lõike 1 alusel nõutav;
  16) kaug- ja piiriülese saastatuse minimeerimise meetmed;
  17) ajutised erandid kompleksloa nõuetest;
  18) loa andjale käitise andmete esitamise viis, sagedus ja ulatus;
  181) nõue esitada loa andjale korrapäraselt ja vähemalt kord aastas heiteseire tulemustele tuginev teave ja muud nõutud andmed või käesoleva seaduse § 44 lõikes 5 sätestatud juhul heiteseire tulemuste kokkuvõte, mis võimaldab võrdlust parima võimaliku tehnikaga saavutatava heitetasemega;
[RT I, 15.03.2019, 5 - jõust. 25.03.2019]
  19) täiendavad meetmed käesoleva seaduse §-s 26 sätestatud põhimõtete elluviimiseks.

  (3) Kui kompleksloas määratakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 7 kohaselt heite piirväärtuste asemel võrdväärsed parameetrid või tehnilised meetmed ilma konkreetse seadme või tehnoloogia nõuet määramata, peavad need parameetrid või tehnilised meetmed tagama heite piirväärtustega vähemalt samaväärse keskkonnakaitse taseme.

  (4) Kui käesolevas seaduses või muudes õigusaktides sätestatud keskkonna kvaliteedinormatiividega on ette nähtud rangemad nõuded kui need, mida on võimalik täita parimat võimalikku tehnikat kasutades, pannakse käitajale kompleksloaga kohustus rakendada lisaabinõusid, mis tagavad normatiivide täitmise.

  (5) Kompleksloa andmekoosseisu ja andmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 42.  Parima võimaliku tehnika kasutamise nõude kohaldamine

  (1) Loa andja lähtub kompleksloa nõuete määramisel käitises toimuvale tegevusele või tootmisprotsessi liigile kohalduvatest PVT-järeldustest.

  (2) Kui loa andja määrab kompleksloa nõuded parima võimaliku tehnika alusel, mida ei ole kirjeldatud üheski kohalduvas PVT-järelduses ega PVT-viitedokumendis, peab selline parim võimalik tehnika olema kindlaks määratud, lähtudes käesoleva seaduse §-s 43 sätestatud parima võimaliku tehnika määramise alustest. Sellise parima võimaliku tehnika kindlaksmääramisel tuleb järgida ka käesoleva seaduse §-s 44 sätestatud nõudeid.

  (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud PVT-järeldustes või PVT-viitedokumentides ei ole sätestatud heitetaset, mida on võimalik saavutada parima võimaliku tehnikaga, kohaldab loa andja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud parimat võimalikku tehnikat vaid juhul, kui selle abil saavutatakse keskkonna kvaliteedinormatiivi tasemega vähemalt võrdne keskkonnakaitse tase.

  (4) Kui ükski PVT-järeldus ega PVT-viitedokument ei hõlma käitises toimuvat tegevust või tootmisprotsessi liiki või kui kõnealustes järeldustes ei käsitleta kõiki tegevuse või protsessi võimalikke mõjusid keskkonnale, määrab loa andja pärast käitajaga konsulteerimist loa nõuded parima võimaliku tehnika alusel, mis on asjaomase tegevuse või protsessi jaoks kindlaks määratud, pöörates erilist tähelepanu käesoleva seaduse §-s 43 sätestatud parima võimaliku tehnika määramise alustele.

§ 43.  Parima võimaliku tehnika määramise alused

  Kompleksloa nõuete määramisel sellise parima võimaliku tehnika alusel, mida ei ole kirjeldatud üheski kohalduvas PVT-järelduses või mis on kindlaks määratud asjaomase tegevuse või protsessi jaoks, lähtub loa andja järgmistest kriteeriumidest:
  1) jäätmevaese tehnoloogia kasutamine;
  2) vähemohtlike ainete kasutamine;
  3) tootmises kasutatavate ja tekkivate ainete ning jäätmete taaskasutamine ja ringlussevõtt;
  4) tööstuslikus tootmises tõhusaks osutunud tehnoloogia, seadmete ja töömeetodite kasutamine;
  5) tehnoloogiauuendused ning teaduse arengu tulemused;
  6) heite olemus, mõju ja kogus;
  7) käitise tegevuse alustamise aeg;
  8) parima võimaliku tehnika evitamiseks kuluv aeg;
  9) kasutatava toorme, sealhulgas vee kogus ja laad ning energiakasutuse tõhusus;
  10) heite keskkonnamõju ja sellest tuleneva ohu vältimine või võimalikult ulatuslik vähendamine;
  11) õnnetuste vältimine ja nende tagajärgede minimeerimine;
  12) rahvusvaheliste organisatsioonide avaldatud asjakohane teave parima võimaliku tehnika kohta.

§ 44.  Heite piirväärtuste, võrdväärsete parameetrite ja tehniliste meetmete määramine

  (1) Kompleksloas määratavad heite piirväärtused, võrdväärsed parameetrid või tehnilised meetmed põhinevad parimal võimalikul tehnikal.

  (2) Heite piirväärtusi, võrdväärseid parameetreid või tehnilisi meetmeid määrates arvestab loa andja käitise heiteallikast keskkonda heidetavate ainete olemust ja nende poolt põhjustatava saastatuse võimalikku kandumist ühest keskkonnaelemendist teise.

  (3) Kui käitises toimuva tegevuse või tootmisprotsessi liigi suhtes on avaldatud PVT-järeldusi käsitlev otsus, määrab loa andja kompleksloas heite piirväärtused, mille järgimise korral on tagatud, et tavapärastel käitamistingimustel ei ületa käitise heide sellele käitisele kohalduvates PVT-järeldustes kirjeldatud parima võimaliku tehnikaga saavutatavat heitetaset.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaldamisel määratakse loa nõuetes heite piirväärtused sama või lühema ajavahemiku kohta ning samade võrdlustingimuste alusel, mida kasutatakse PVT-järeldustes kirjeldatud tehnika korral.

  (5) Loa andja võib määrata heite piirväärtused, mis erinevad käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuetest väärtuste, ajavahemike või võrdlustingimuste poolest. Sellisel juhul hindab loa andja vähemalt kord aastas heiteseire tulemusi ja kontrollib, kas tavapärastel käitamistingimustel on saasteainete heide jäänud parima võimaliku tehnikaga saavutatava heitetaseme piiresse.

  (6) Erandina käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 5 sätestatust võib loa andja määrata kompleksloas leebemad heite piirväärtused. Leebemaid heite piirväärtusi määratakse vaid juhul, kui loa andja hinnangul tekitaks parima võimaliku tehnikaga saavutatava heitetaseme kohaldamine ebaproportsionaalselt suuri kulusid võrreldes keskkonnakasuga ning sellised kulud on seotud käitise eripäraga, mis tuleneb selle:
  1) geograafilisest asukohast;
  2) kohalikest keskkonnatingimustest või
  3) tehnilistest näitajatest.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaldamisel loa andja:
  1) esitab loa andmise otsuses erandi kohaldamise ja määratud nõuete põhjendused;
  2) määrab loas heite piirväärtused, mis ei ületa käesolevas seaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides või muudes õigusaktides sätestatud heite piirväärtusi;
  3) tagab, et ei tekitata saastatust ning saavutatakse keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase;
  4) hindab kompleksloa nõuete läbivaatamisel, kas käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud erandi kohaldamine on endiselt põhjendatud.

  (8) Kujunemisjärgus tehnika katsetamise ja kasutamise korral võib loa andja teha ajutise erandi parima võimaliku tehnika ja selle alusel määratud heite piirväärtuste, võrdväärsete parameetrite, tehniliste meetmete ja muude saastatuse vältimiseks asjakohaste ennetusmeetmete rakendamise nõude kohaldamisest kuni üheksaks kuuks, kui selle järel lõpetatakse kujunemisjärgus tehnika kasutamine või selle tehnikaga seotud tegevuses saavutatakse vähemalt heitetase, mis vastab parima võimaliku tehnikaga saavutatavale heitetasemele.
[RT I, 15.03.2019, 5 - jõust. 25.03.2019]

  (9) Heite piirväärtus kehtib heite käitisest väljumise kohas. Heite piirväärtust määrates ei arvestata heite hajutamist või lahjendamist muude ainete või keskkonnakomponentidega enne keskkonda väljutamist.

  (10) Kui heide juhitakse vette kaudselt, võib käitisele heite piirväärtust määrates arvestada reoveepuhasti mõju tingimusel, et tagatakse keskkonna kui terviku kaitstuse samaväärne tase, saastatus ei suurene ning käitaja järgib ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta kehtestatud nõudeid.

§ 45.  Kasvuhoonegaaside heide

  (1) Kui käitise tegevus on tegevusalade loetelus, mis on kehtestatud atmosfääriõhu kaitse seaduse § 155 lõike 1 alusel, ei määrata loas kasvuhoonegaaside heitele piirväärtust, välja arvatud juhul, kui see on vajalik saastatuse tekke ärahoidmiseks kohalikul tasandil.
[RT I, 05.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 viidatud tegevusalade puhul ei kohaldata põletusseadmetele ega muudele käitise tegevuskohas süsinikdioksiidi eraldavatele käitise osadele energiatõhususe nõudeid.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud erisuste kohaldamiseks muudetakse vajaduse korral loa tingimusi.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatut ei kohaldata kasvuhoonegaaside heitkoguste kauplemise süsteemist ajutiselt välja arvatud käitiste suhtes.

§ 46.  Heite piirväärtuste määramisel arvesse võetavad ained

  (1) Välisõhku suunatava heite koostises määratakse eelkõige järgmiste ainete heite piirväärtused:
  1) vääveldioksiid ja muud väävliühendid;
  2) lämmastikoksiidid ja muud lämmastikuühendid;
  3) süsinikoksiid;
  4) lenduvad orgaanilised ühendid;
  5) metallid ja nende ühendid;
  6) tolm, sealhulgas peened tahked osakesed;
  7) asbest;
  8) kloor ja selle ühendid;
  9) fluor ja selle ühendid;
  10) arseen ja selle ühendid;
  11) tsüaniidid;
  12) õhu kaudu toimivad kantserogeensed, mutageensed või reproduktiivtoksilised ained või segud;
  13) polüklooritud dibensodioksiinid ja polüklooritud dibensofuraanid.

  (2) Vetteheite koostises määratakse eelkõige järgmiste ainete heite piirväärtused:
  1) halogeenorgaanilised ühendid ja ained, mis võivad neid ühendeid moodustada veekeskkonnas;
  2) fosfororgaanilised ühendid;
  3) tinaorgaanilised ühendid;
  4) vee kaudu toimivad kantserogeensed, mutageensed või reproduktiivset funktsiooni kahjustavad ained või segud;
  5) püsivad süsivesinikud ning püsivad ja bioakumuleeruvad orgaanilised toksilised ained;
  6) tsüaniidid;
  7) metallid ja nende ühendid;
  8) arseen ja selle ühendid;
  9) biotsiidid ja taimekaitsevahendid;
  10) heljum;
  11) eutrofeerumist soodustavad ained, sealhulgas eelkõige nitraadid ja fosfaadid;
  12) ained, mis mõjuvad halvasti hapnikubilansile ning mida on võimalik mõõta bioloogilise hapnikutarbe (BHT), keemilise hapnikutarbe (KHT) või teiste analoogiliste näitajate kaudu;
  13) veeseaduse § 76 lõike 1 alusel kehtestatud prioriteetsed ained ja prioriteetsed ohtlikud ained.
[RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.10.2019]

  (3) Loa andja määrab heite piirväärtuse ka muude saasteainete kohta, mida asjaomane käitis tõenäoliselt väljutab keskkonda suurtes kogustes.
[RT I, 15.03.2019, 5 - jõust. 25.03.2019]

§ 47.  Nõuded käitiste omaseirele

  (1) Käesoleva seaduse § 41 lõike 2 punktis 11 nimetatud heiteseire nõuded määratakse kohalduvates PVT-järeldustes sisalduvate omaseire tingimuste alusel, tagades heiteseire tulemuste kättesaadavuse samade perioodide kohta ja samadel võrdlustingimustel kui parima võimaliku tehnikaga saavutatavate heitetasemete korral.
[RT I, 15.03.2019, 5 - jõust. 25.03.2019]

  (2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada käesoleva seaduse § 41 lõike 2 punktis 11 nimetatud pinnase ja põhjavee saastatuse seire täpsustatud nõuded.

  (3) Põhjavee saastatuse korrapärane omaseire toimub vähemalt kord viie aasta jooksul.

  (4) Pinnase saastatuse korrapärane omaseire toimub vähemalt kord kümne aasta jooksul.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikeid 3 ja 4 ei kohaldata juhul, kui seire põhineb saastumisohu süstemaatilisel hindamisel.

§ 48.  Kompleksloa kehtivus

  Kompleksluba antakse tähtajatult.

4. jaotis Kompleksloa läbivaatamine, muutmine, kehtivuse peatamine ning kehtetuks tunnistamine 

§ 49.  Kompleksloa nõuete läbivaatamine

  (1) Loa andja vaatab kompleksloa nõuded läbi järgmistel juhtudel:
  1) kui käesoleva seaduse §-s 158 sätestatud kompleksloa kohustusega käitise korrapärase kontrolli tulemused seda põhjustavad;
  2) pärast käitise peamist tegevusvaldkonda puudutava PVT-järeldusi käsitleva otsuse avaldamist;
  3) kui käitisele ei kohaldu ükski PVT-järeldus, siis juhul, kui parima võimaliku tehnika areng võimaldab heite hulka või ohtlikkust oluliselt vähendada;
  4) kui käitise põhjustatud saastatus on nii suur, et tuleb vähendada heite piirväärtusi või määrata täiendavad heite piirväärtused;
  5) kui käitise tegevuse ohutuse tagamiseks tuleb kasutada muid meetmeid kui kompleksloas määratud;
  6) kui keskkonna kvaliteedinormatiive muudetakse või kehtestatakse uus keskkonna kvaliteedinormatiiv;
  7) kui õigusaktides sätestatud ja kompleksloa nõuete aluseks olnud õigusnormid on muutunud;
  8) kui käitise laadi või toimimisviisi on oluliselt muudetud või kavatsetakse oluliselt muuta.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud juhtudel kompleksloa nõuete läbivaatamisel algatab loa andja vajaduse korral kompleksloa muutmise menetluse.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul kohustab loa andja käitajat loa nõuete muutmise korral viima käitise tegevuse muudetud nõuetega vastavusse nelja aasta jooksul pärast PVT-järeldusi käsitleva otsuse avaldamist.

  (4) Loa andja võrdleb kompleksloa nõuete läbivaatamisel käitise tegevust kõigi kättesaadavate seire- ja kontrolliandmete ning muude vajalike andmete põhjal PVT-järeldustes kirjeldatud parima võimaliku tehnikaga ning sellega saavutatavate heitetasemetega.

  (5) Kui loa andja leiab kompleksloa nõuete läbivaatamise tulemusena, et kompleksloa muutmine ei ole vajalik, teeb ta selle kohta otsuse. Otsus peab sisaldama selle tegemise põhjendusi, sealhulgas enne otsuse tegemist peetud konsultatsioonide tulemusi ja selgitust, kuidas neid tulemusi arvesse võeti.

  (6) Käitaja on kohustatud osutama käitises loa nõudeid üle vaatavale loa andja esindajale igakülgset abi, tagama talle juurdepääsu käitise tegevuskohale ning võimaldama tal võtta proove ja koguda informatsiooni käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmise kohta.

  (7) [Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 50.  Kompleksloa muutmine
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  Kompleksloa nõudeid muudetakse lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lõikes 1 sätestatule, kui:
  1) muudatused parimas võimalikus tehnikas võimaldavad liigseid kulutusi tegemata heite hulka või ohtlikkust oluliselt vähendada;
  2) avariide vältimiseks tuleb kasutada muid meetmeid, kui on kompleksloaga määratud.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 51.  Kompleksloa muutmise menetlus
[Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 52.  Kompleksloa lihtsustatud korras muutmine
[Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 53.  Kompleksloa kehtivuse peatamine

  (1) Käesoleva seaduse §-s 50 sätestatud alustel võib loa andja kompleksloa kehtivuse täielikult või osaliselt peatada kuni üheks aastaks.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (2) Kompleksloa kehtivuse peatamine otsustatakse avatud menetluseta.

§ 54.  Kompleksloa kehtetuks tunnistamine

  Kompleksluba tunnistatakse kehtetuks lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 62 lõikes 1 sätestatule, kui:
  1) selgub, et loa andjale või Keskkonnainspektsioonile on kompleksloas ettenähtud nõuete täitmise kontrollimisel esitatud valeandmeid või võltsitud dokumente;
  2) käitisest tulenev saastatus on nii suur, et sellest põhjustatud olulist ebasoodsat mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile ei ole võimalik vältida uue kompleksloa taotlemist eeldavate põhjalike tehniliste ümberkorraldusteta;
  3) käitaja on ohtlikus ettevõttes või suurõnnetuse ohuga ettevõttes korduvalt või oluliselt rikkunud ohutusnõudeid ning on tekitanud sellega avariiohu või avarii ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet või Päästeamet on teinud loa andjale ettepaneku kompleksluba kehtetuks tunnistada;
  4) selgub, et käitises kasutatav tehnika ei võimalda saavutada parima võimaliku tehnikaga saavutatavat või PVT-järeldustes sätestatud heitetaset.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 55.  Kompleksloa kehtetuks tunnistamise menetlus
[Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

5. jaotis Käitise muutmine, lähteolukorra aruande koostamine ja tegevuse lõpetamine 

§ 56.  Käitise laadi ja toimimisviisi muutus

  (1) Käitaja teatab loa andjale igast muudatusest käitise laadis või toimimisviisis, sealhulgas käitise laiendamisest, mis võib avaldada mõju keskkonnale või inimese tervisele.

  (2) Kui käitaja on loa andjale teatanud kavandatavatest muudatustest käitise laadis või toimimisviisis, sealhulgas käitise laiendamisest, või loa andja on sellest muul viisil teada saanud, peab loa andja 21 päeva jooksul selgitama muudatuste olulisuse ja vajaduse korral algatama kompleksloa andmise või muutmise menetluse.

  (3) Loa andja loeb oluliseks käitise, põletusseadme, jäätmepõletus- ja koospõletustehase tegevuse muutmise või laiendamise, mille maht ületab käesoleva seaduse § 19 lõike 3 alusel kehtestatud alltegevusvaldkonna künnisvõimsuse või kui sellega kaasnev oluline risk avaldab olulist ebasoodsat mõju keskkonnale või inimese tervisele.

  (4) Muudatuse käitise laadis või toimimisviisis, sealhulgas käitise laiendamise võib ellu viia ainult pärast seda, kui loa andja on käitajale kirjalikult teatanud, et selleks ei ole vaja muuta kompleksloa nõudeid, või kui kompleksloa nõudeid on muudetud.

§ 57.  Lähteolukorra aruande koostamine

  (1) Kui käitise tegevus on seotud ohtlike ainete kasutamise, tootmise või keskkonda viimisega, on käitaja enne käitise tegevuse alustamist kohustatud koostama ning loa andjale esitama lähteolukorra aruande.

  (11) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata käesoleva seaduse § 19 lõike 2 punktis 8 nimetatud veisekasvatuse käitistele.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (2) Lähteolukorra aruanne käesoleva seaduse tähenduses on käitaja poolt koostatud dokument, milles esitatakse andmed pinnase ja põhjavee asjakohaste ohtlike ainetega saastatuse kohta käitise tegevuskohas.

  (3) Lähteolukorra aruanne sisaldab andmeid pinnase ja põhjavee kohta, mis võimaldavad kindlaks määrata nende saastumise ja kvantitatiivselt võrrelda aruande koostamise ajal olnud olukorda olukorraga tegevuse täielikul lõpetamisel.

  (4) Lähteolukorra aruanne sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
  1) teave tegevuskohal aruande koostamise ajal toimunud tegevuste ja võimaluse korral varasemate tegevuste kohta;
  2) võimaluse korral olemasolev teave pinnase ja põhjavee saastatuse mõõtmiste kohta, mis kajastavad olukorda aruande koostamise ajal;
  3) kui käesoleva lõike punktis 2 nimetatud teave puudub, siis andmed uute pinnase ja põhjavee saastatuse mõõtmiste kohta.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 3 kohaldamisel võetakse mõõtmiste kavandamisel ning tegemisel arvesse võimalust, et pinnas ja põhjavesi on saastunud käitises kasutatavate, toodetavate või keskkonda viidavate ohtlike ainetega.

  (6) Kui lähteolukorra aruandes vajalikud andmed sisalduvad mõne muu õigusakti kohaselt koostatud dokumendis, võib selle lisada lähteolukorra aruandele.

§ 58.  Käitise tegevuse lõpetamine

  (1) Käitise tegevuse täieliku lõpetamise korral hindab käitaja pinnase ja põhjavee saastatust käitises kasutatud, toodetud või sealt keskkonda viidud ohtlike ainetega. Kui tegevus on võrreldes lähteolukorra aruandes kirjeldatud seisundiga põhjustanud pinnase või põhjavee saastatuse, võtab käitaja vajalikke järelhooldusmeetmeid, mille abil taastatakse lähteolukorra aruandes kirjeldatud keskkonnaseisund. Meetmete valikul tuleb arvesse võtta nende tehnilist teostatavust.

  (2) Kui tegevuskoht võib kompleksloa alusel toimunud tegevuse tagajärjel ning selle tegevuse lõpetamise ajal kindlaksmääratud või heakskiidetud tulevast kasutamisviisi arvesse võttes avaldada olulist ebasoodsat mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile, on käitaja tegevuse täieliku lõpetamise korral kohustatud rakendama vajalikke järelhooldusmeetmeid ohtlike ainete eemaldamiseks, nende pinnases sisaldumise kontrollimiseks, piiramiseks või vähendamiseks:
  1) kui käitaja on käesoleva seaduse § 165 lõike 3 kohaselt kohustatud koostama lähteolukorra aruande, ent pinnase või põhjavee saastatus on tekitatud kompleksloa alusel lubatud tegevusega enne käitise kompleksloa esmakordset muutmist pärast käesoleva seaduse jõustumist või
[RT I, 15.03.2019, 5 - jõust. 25.03.2019]
  2) kui käitaja ei ole kohustatud lähteolukorra aruannet koostama, ent kompleksloa alusel lubatud tegevusega on tekitatud pinnase ja põhjavee saastatus.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud meetmed peavad tagama, et tegevuskoht ei avaldaks selle tegevuse lõpetamise ajal kindlaksmääratud või heakskiidetud tulevast kasutamisviisi arvestades olulist ebasoodsat mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile. Meetmete valikul võtab käitaja arvesse ka kompleksloas sisalduvat käitise asukoha kirjeldust.

  (4) Käitaja teavitab loa andjat viivitamata käesoleva paragrahvi lõigete 1–3 kohaselt läbi viidud hindamise tulemustest ning rakendatavatest järelhooldusmeetmetest.

  (5) Loa andjal on õigus nõuda täiendavate järelhooldusmeetmete rakendamist, kui käitaja võetud meetmed ei taga käesoleva paragrahvi lõigete 1–3 nõuete täitmist.

6. jaotis Teabe säilitamine, esitamine ja avalikustamine 

§ 59.  Kohustus säilitada dokumente ja esitada teavet

  (1) Käitaja peab kompleksloa kehtivuse ajal ja vähemalt viis aastat pärast kompleksloa kehtetuks tunnistamist säilitama kõik talle kuuluvad kompleksloa taotlemisega, kompleksloa andmisega, kompleksloaga määratud seirega ning nõuete täitmise kontrollimisega seotud dokumendid ja andmed.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid peavad olema kättesaadavad loa andja ja Keskkonnainspektsiooni nõudmisel.

  (3) Käitaja teatab loa andjale:
  1) kompleksloaga määratud seire andmed kompleksloas ettenähtud nõuete kohaselt;
  2) kavandatavast käitaja vahetumisest.

  (4) Käitaja on kohustatud esitama loa andjale kompleksloa andmiseks, muutmiseks, kehtetuks tunnistamiseks, kompleksloa nõuete läbivaatamiseks või Keskkonnainspektsioonile keskkonnaalase kontrolli teostamiseks vajalikud andmed nende nõudmisel.

§ 60.  Teabe avalikustamine

  (1) Kompleksloa taotlus, kompleksloa ja selle muutmise eelnõu, kompleksloa andmise ja andmisest keeldumise otsus, samuti kompleksloa muutmise otsus, kompleksluba, kompleksloaga määratud ametiasutuste valduses olevad keskkonnaseire tulemused, kompleksloa läbivaatamisel tehtud otsus kompleksloa nõuete muutmata jätmise kohta ning käitiste keskkonnaalaste kontrollide tulemused on avalikud.

  (2) Kompleksloa andmise ja selle muutmise otsus ning kompleksloa läbivaatamisel tehtud otsus kompleksloa nõuete muutmata jätmise kohta tehakse kättesaadavaks keskkonnaotsuste infosüsteemis.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (3) Keskkonnaameti veebilehel tehakse kättesaadavaks ka teave käitise tegevuse täielikul lõpetamisel käesoleva seaduse § 58 kohaselt võetud meetmete kohta ning loa andja valduses olevad kompleksloa nõuete kohaselt teostatud heite- ja muu seire andmed.

  (4) Teave käitise projekti, tegevuse või teatava toorme, kemikaali või muu materjali või toote koostise ja kasutamise kohta võib olla käsitletav piiratud juurdepääsuga teabena, kui see on esitatud kompleksloa taotluse eraldi osana ning sellele on selgelt märgitud „Ärisaladus”. Teabe käsitlemise piiratud juurdepääsuga teabena otsustab loa andja, võttes muu hulgas arvesse avalikku huvi teabe avalikustamiseks. Loa andja avaldab teabe osas, mis ei sisalda ärisaladust, kui see on mõistlik ja teabest on võimalik aru saada.

  (5) Keskkonnaministeeriumi kodulehel tehakse kättesaadavaks kõik PVT-järeldused.

3. jagu Piiriülese mõjuga käitise kompleksloa menetlus 

§ 61.  Avalikkuse kaasamine piiriülese mõjuga käitise kompleksloa menetlusse

  (1) Kui kavandatava või käesoleva seaduse § 56 tähenduses oluliselt muudetava käitise tegevus võib avaldada olulist ebasoodsat mõju teise Euroopa Liidu liikmesriigi keskkonnale või kui seda nõuab teine Euroopa Liidu liikmesriik, kes leiab, et käitise tegevus võib tema keskkonnale olulist ebasoodsat mõju avaldada, edastab loa andja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 47 lõikes 1 nimetatud teabe Keskkonnaministeeriumile.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (2) Keskkonnaministeerium edastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul loa andjalt saadud teabe teise liikmesriigi pädevale asutusele samal ajal, kui loa andja teeb selle avalikkusele kättesaadavaks.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaldamisel arvestab loa andja menetlustähtaegade määramisel teise Euroopa Liidu liikmesriigi avalikkuse kaasamise vajadust.

  (4) Kui teises Euroopa Liidu liikmesriigis kavandatav või oluliselt muudetav käitis võib avaldada olulist ebasoodsat mõju Eesti keskkonnale, nõuab Keskkonnaministeerium selle liikmesriigi pädevalt asutuselt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 47 lõikes 1 nimetatud teabe edastamist.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teabe saamisel teavitab ja kaasab Keskkonnaministeerium avalikkust käesoleva seaduse §-des 33–36 sätestatud korras. Teated avalikustatakse Keskkonnaministeeriumi kulul.

  (6) Keskkonnaministeerium edastab esitatud kirjalikud ettepanekud ja vastuväited ning avalikul istungil esitatud seisukohad teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädevale asutusele.

§ 62.  Piiriülesed konsultatsioonid

  (1) Käesoleva seaduse § 61 lõikes 1 nimetatud juhul konsulteerib Keskkonnaministeerium kompleksloa taotluse üle teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutusega ja edastab konsultatsioonide tulemused loa andjale.

  (2) Käesoleva seaduse § 61 lõikes 1 nimetatud juhul arvestab loa andja kompleksloa andmisel muu hulgas teise Euroopa Liidu liikmesriigiga peetud konsultatsioonide ning teises liikmesriigis toimunud avalikustamise tulemusi.

§ 63.  Teade piiriülese mõjuga käitisele kompleksloa andmise ja muutmise kohta

  (1) Käesoleva seaduse § 61 lõikes 1 nimetatud juhul teavitab loa andja Keskkonnaministeeriumi taotluse kohta tehtud otsusest ning edastab järgmise teabe:
  1) kompleksloa andmise otsuse tegemise põhjendused, sealhulgas enne otsustamist peetud konsultatsioonide ning kompleksloa taotluse ja kompleksloa eelnõu avalikustamise tulemused ja selgitus, kuidas neid tulemusi loa nõuete määramisel arvesse võeti;
  2) käitise suhtes kohalduvate PVT-järelduste või PVT-viitedokumentide pealkirjad või käesoleva seaduse § 42 lõikes 4 sätestatud juhul parima võimaliku tehnika kindlaksmääramise selgitus;
  3) käesoleva seaduse § 44 lõikes 6 sätestatud erandi kohaldamisel selle põhjus ning kehtestatud nõuded;
  4) käitaja poolt kavandatava tehnoloogia, meetodite ja meetmete alternatiivide lühikirjeldus, kui käitaja on neid alternatiive uurinud.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (2) Keskkonnaministeerium teavitab teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädevat asutust tehtud otsusest ning edastab talle loa andjalt saadud teabe.

  (3) Käesoleva seaduse § 61 lõikes 4 nimetatud juhul avalikustab Keskkonnaministeerium vastava teabe saamisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe käesoleva seaduse §-des 40 ja 60 sätestatud viisil.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

3. peatükk Suured põletusseadmed 

1. jagu Üldsätted 

1. jaotis Kohaldamisala 

§ 64.  Kohaldamisala

  (1) Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse kõikidele suurtele põletusseadmetele, sõltumata neis põletatava kütuse liigist.

  (2) Käesolevat peatükki ei kohaldata:
  1) seadmele, mille põlemissaadusi kasutatakse otsesel kuumutamisel, kuivatamisel või muul käitlemisel, näiteks ülekuumutusahjule ja termilise töötlemise ahjule;
  2) järelpõletusahjule, mis on projekteeritud väljuvate gaaside puhastamiseks põletamise teel ja mida ei kasutata iseseisva põletusseadmena;
  3) katalüütilise krakkimise katalüsaatorite regenereerimisseadmele;
  4) väävelvesiniku väävliks muundamise seadmele;
  5) keemiatööstuses kasutatavale reaktorile;
  6) koksiahjule;
  7) kõrgahju õhueelsoojendile;
  8) sõiduki, laeva või lennuki mootorile;
  9) ujuvalusel kasutatavale gaasiturbiinile ja gaasimootorile;
  10) põletusseadmele, milles kasutatakse tahkeid või vedelaid jäätmeid, välja arvatud biomassi hulka kuuluvad jäätmed.

2. jaotis Terminid 

§ 65.  Olemasolev ja uus suur põletusseade

  (1) Olemasolev suur põletusseade on põletusseade, mille käitamiseks on luba välja antud enne 2013. aasta 1. juunit või mille kohta on nõuetekohane loataotlus esitatud enne 2013. aasta 1. juunit, tingimusel et põletusseade on käiku antud hiljemalt 2014. aasta 7. jaanuaril.

  (2) Uus suur põletusseade on suur põletusseade, mida ei loeta käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt olemasolevaks suureks põletusseadmeks.

§ 66.  Põletusseadme töötundide arv

  Põletusseadme töötundide arv on tundides väljendatud aeg, mille jooksul põletusseade töötab täielikult või osaliselt ja väljutab heidet välisõhku, välja arvatud seadme käivitamise ja seiskamise periood.

§ 67.  Väävliärastuse aste

  Väävliärastuse aste on teatava aja vältel põletusseadmest välisõhku väljumata jäänud väävli ja sama aja jooksul põletusseadmesse pandud ja põletusseadmes kasutatud tahkes kütuses sisalduva väävli suhe.

§ 68.  Kohalik tahkekütus

  Kohalik tahkekütus on looduses esinev kohalikult kaevandatav tahke kütus, mida põletatakse spetsiaalselt selle kütuse jaoks projekteeritud põletusseadmes.

§ 69.  Gaasimootor ja gaasiturbiin

  (1) Gaasimootor on ottomootori põhimõttel toimiv sisepõlemismootor, mis kasutab sädesüüdet või kahekütusemootori puhul survesüüdet.

  (2) Gaasiturbiin on pöörlevaid osi sisaldav masin, mis muundab soojusenergiat mehaaniliseks tööks ja koosneb peamiselt kompressorist, termoseadmest, milles oksüdeeritakse tööd tegeva vedeliku soojendamiseks kütust, ja turbiinist.

3. jaotis Üldnõuded 

§ 70.  Elektri ja soojuse koos tootmise eelistamine

  Pärast 2002. aasta 27. novembrit ehitusloa saanud suurte põletusseadmete valdajad peavad uurima võimalusi elektri ja soojuse koos tootmiseks, kui see on tehniliselt ja majanduslikult otstarbekas, ning paigutama seadmed sellistesse piirkondadesse, kus on olemas nõudmine nii elektri kui ka soojuse järele.

§ 71.  Põletusseadmete käsitamine ühe seadmena

  (1) Kui kahest või enamast eraldi paiknevast põletusseadmest väljuvad gaasid suunatakse välisõhku ühise korstna kaudu, käsitatakse selliste seadmete kombinatsiooni ühe tervikuna ja summaarse nimisoojusvõimsuse arvutamisel nende võimsused liidetakse.

  (2) Kui kaks või enam eraldi paiknevat olemasolevat põletusseadet, millele on luba antud 1987. aasta 1. juulil või hiljem või mille kohta selle käitaja on esitanud nõuetekohase loataotluse 1987. aasta 1. juulil või hiljem, on paigaldatud nii, et nendest väljuvaid gaase on loa andja hinnangul võimalik tehnilisi ja majanduslikke tegureid arvesse võttes suunata välisõhku ühise korstna kaudu, käsitatakse selliste seadmete kombinatsiooni ühe põletusseadmena ja summaarse nimisoojusvõimsuse arvutamisel nende võimsused liidetakse.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud põletusseadmete kombinatsiooni summaarse nimisoojusvõimsuse arvutamisel ei võeta arvesse üksikuid põletusseadmeid, mille nimisoojusvõimsus on alla 15 megavati.

§ 72.  Nõuded põletusseadme korstnale

  Põletusseadmest väljuvad gaasid tuleb välisõhku väljutada korstna kaudu, mille kõrguse arvutamisel arvestatakse, et selle kaudu väljuvates gaasides sisalduva saasteaine heide ei põhjustaks atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel inimese tervise kaitseks kehtestatud välisõhu saastatuse taseme piirväärtuse või ökosüsteemide kaitseks kehtestatud kriitilise taseme ületamist.
[RT I, 05.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

2. jagu Saasteainete heite piirväärtused 

1. jaotis Saasteainete heite piirväärtuste kohaldamise üldnõuded 

§ 73.  Saasteainete heite piirväärtused

  Suurte põletusseadmete saasteainete heite piirväärtused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 74.  Suure põletusseadme heite piirväärtuste ja väävliärastuse astmete kohaldamine ühise korstna heitele

  (1) Mitme põletusseadme saasteainete väljutamisel ühise korstna kaudu kohaldatakse käesoleva seaduse § 73 alusel kehtestatud suure põletusseadme saasteainete heite piirväärtusi ning käesoleva seaduse § 79 lõikes 3 sätestatud väävliärastuse astme nõudeid iga ühise korstna heite kohta, lähtudes kogu põletusseadme summaarsest nimisoojusvõimsusest.

  (2) Kui mitme põletusseadme saasteained väljutatakse ühise korstna kaudu ning mõnele põletusseadme osale kohaldatakse käesoleva seaduse § 73 alusel kehtestatud saasteainete heite piirväärtusi piiratud tööaja jooksul, kohaldatakse neid piirväärtusi üksnes põletusseadme selle osa heitele.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud piirväärtused määratakse kindlaks, lähtudes kogu põletusseadme summaarsest nimisoojusvõimsusest.

§ 75.  Heite piirväärtuste kohaldamine suure põletusseadme laiendamise korral

  (1) Suure põletusseadme laiendamise korral kohaldatakse laiendusega muudetava seadme osa suhtes käesoleva seaduse § 73 alusel uute suurte põletusseadmete jaoks kehtestatud saasteainete heite piirväärtusi ning määratakse need piirväärtused kindlaks, lähtudes kogu suure põletusseadme summaarsest nimisoojusvõimsusest.

  (2) Suure põletusseadme sellise muutmise korral, mis võib tekitada tagajärgi keskkonnale ja mis mõjutab seadme rohkem kui 50-megavatise nimisoojusvõimsusega osa, kohaldatakse muudetud seadme osa suhtes käesoleva seaduse § 73 alusel uute suurte põletusseadmete jaoks kehtestatud saasteainete heite piirväärtusi, lähtudes kogu suure põletusseadme summaarsest nimisoojusvõimsusest.

§ 76.  Saasteainete heite piirväärtuste kohaldamise nõuded mitme kütuse põletusseadme korral

  Saasteainete heite piirväärtuste kohaldamise nõuded mitme kütuse põletusseadme korral kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

2. jaotis Erandid saasteainete heite piirväärtuste kohaldamisest 

§ 77.  Heite piirväärtuste kohaldamata jätmine diiselmootoritele ja utilisaatorkateldele

  Käesoleva seaduse § 73 alusel kehtestatud heite piirväärtusi ei kohaldata järgmistele suurtele põletusseadmetele:
  1) diiselmootori põhimõttel ja survesüütega toimivatele sisepõlemismootoritele;
  2) utilisaatorkateldele tselluloosi tootmisel.

§ 78.  Saasteainete heite piirväärtuste järgimata jätmise ajapiirang

  (1) Loa andja võib kirjalikult lubada, et suure põletusseadme käitaja ei pea järgima saasteainete heite piirväärtusi kümne päeva kestel, kui seade, mis kasutab tavaliselt ainult gaaskütust ja millele muu kütuse kasutamise korral tuleks paigaldada väljuvate gaaside püüdeseadmed, peab gaasivarustuse äkilise katkemise tõttu erandkorras kasutama teisi kütuseliike peale gaasi.
[RT I, 15.03.2019, 5 - jõust. 25.03.2019]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kümnepäevane ajapiirang ei kehti juhul, kui energiavarustuse säilitamine on hädavajalik. Sellistest juhtudest peab käitaja viivitamata teavitama loa andjat ja Keskkonnainspektsiooni. Loa andja otsustab viivitamata energiavarustuse säilitamise hädavajalikkuse üle ja teatab sellest käitajale.

  (3) Loa andja võib kuni kuueks kuuks kirjalikult peatada kohustuse järgida vääveldioksiidi heite piirväärtust suure põletusseadme puhul, mis tavaliselt kasutab vähese väävlisisaldusega kütust, kui seadme käitaja ei suuda täita vääveldioksiidi piirväärtuse nõuet hädaolukorra seaduse tähenduses hädaolukorra tagajärjel vähese väävlisisaldusega kütuse tarnete katkemise tõttu.

§ 79.  Väävli ärastamise nõuded kohalikku tahkekütust põletava suure põletusseadme korral

  (1) Kohalikku tahkekütust põletava suure põletusseadme korral, mille saasteainete heide ei vasta käesoleva seaduse § 73 alusel suurte põletusseadmete jaoks kehtestatud vääveldioksiidi heite piirväärtusele nimetatud kütuse omaduste tõttu, võib loa andja vääveldioksiidi heite piirväärtuse asemel rakendada väävliärastuse astme nõudeid.

  (2) Väävliärastuse astme nõudeid rakendatakse juhul, kui käitaja esitab loa andjale tehnilise põhjenduse selle kohta, miks ei ole võimalik järgida käesoleva seaduse § 73 alusel suurte põletusseadmete jaoks kehtestatud vääveldioksiidi heite piirväärtust.

  (3) Väävliärastuse astme nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud väävliärastuse astmete nõudeid kohaldatakse ühe kuu keskmisena.

  (5) Kui vääveldioksiidi heite piirväärtuse asemel rakendatakse väävliärastuse astme nõudeid, peab käitaja esitama loa andjale aastaaruandes andmed kasutatud kohaliku tahkekütuse väävlisisalduse ja tegeliku väävliärastuse astme kohta iga kuu keskmisena.

3. jagu Saasteainete heite seire nõuded ja piirväärtuste järgimine 

§ 80.  Saasteainete heite seire nõuded suure põletusseadme korral, mille nimisoojusvõimsus on 100 megavatti või enam

  (1) Suure põletusseadme korral, mille summaarne nimisoojusvõimsus on 100 megavatti või enam, mõõdetakse heiteallika väljuvates gaasides pidevalt järgmiste saasteainete sisaldust:
  1) vääveldioksiid;
  2) lämmastikoksiidid;
  3) tahkete osakeste kõik fraktsioonid kokku;
  4) süsinikoksiid gaaskütuse põletamise korral.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud süsinikoksiidi sisaldust mõõdetakse igas üksikus põletusseadmes.

  (3) Suure põletusseadme käitaja esitab andmed pidevmõõtmiste tulemuste kohta loas sätestatud tingimuste kohaselt.

  (4) Loa andja võib loobuda:
  1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud saasteainete sisalduse pidevmõõtmise nõudmisest, kui suure põletusseadme eluiga on lühem kui 10 000 töötundi;
  2) väljutatava vääveldioksiidi ja tahkete osakeste sisalduse mõõtmise nõudmisest maagaasil töötava suure põletusseadme korral;
  3) väljutatava vääveldioksiidi sisalduse mõõtmise nõudmisest teatud väävlisisaldusega vedelkütusel töötava suure põletusseadme korral, millel puudub väävliärastusseade;
  4) biomassi kasutava suure põletusseadme väljuvates gaasides vääveldioksiidi sisalduse mõõtmise nõudmisest, kui käitaja tõestab loa andjale, et vääveldioksiidi sisaldus väljuvates gaasides ei saa ühelgi juhul ületada käesoleva seaduse § 73 alusel kehtestatud heite piirväärtust.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel tehakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud saasteainete mõõtmisi vähemalt iga kolme kuu järel või kasutatakse vääveldioksiidi ja lämmastikoksiidide sisalduse hindamiseks väljuvates gaasides loa andja kontrollitud ja heaks kiidetud määramismeetodeid.

  (6) Kivisütt või pruunsütt kasutavate põletusseadmete puhul mõõdetakse vähemalt üks kord aastas elavhõbeda summaarset heidet.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt pidevmõõtmiste tegemisel mõõdetakse heiteallika tööparameetreid, nagu väljuva gaasi hapnikusisaldust, temperatuuri, rõhku ja veeaurusisaldust. Väljuva gaasi veeaurusisalduse pidevmõõtmine ei ole vajalik, kui väljuva gaasi proov kuivatatakse enne selle analüüsimist.

  (8) Automaatseteks mõõtmisteks kasutatavaid seadmeid kontrollitakse standarditud rahvusvaheliselt või riiklikult tunnustatud mõõtemeetodi kohaselt paralleelsete mõõtmistega vähemalt üks kord aastas. Käitaja teavitab loa andjat automatiseeritud mõõtmiseks kasutatavate seadmete kontrollimise tulemustest.

  (9) Suure põletusseadme puhul, millele kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-le 79 väävliärastuse astme nõudeid, kontrollib käitaja regulaarselt ka kasutatava kütuse väävlisisaldust.

§ 81.  Suure põletusseadme seire nõuete ülevaatamine

  Põletusseadme käitaja teavitab kütuseliigi või põletusseadme tööviisi olulisest muutmisest loa andjat, kes otsustab, kas loas sätestatud seirenõuded on piisavad või vajavad kohandamist.

§ 82.  Suurte põletusseadmete saasteainete heite piirväärtuste järgimine

  (1) Suurest põletusseadmest väljuvates gaasides saasteaine sisalduse pideva mõõtmise korral loetakse saasteainete heitele esitatavad piirväärtuse nõuded täidetuks, kui kalendriaasta töötundide jooksul tehtud mõõtmiste tulemused näitavad, et:
  1) ühegi kalendrikuu keskmine vastuvõetavaks tunnistatud heite mõõtetulemus ei ületa käesoleva seaduse § 73 alusel suurte põletusseadmete jaoks kehtestatud heite piirväärtust;
[RT I, 15.03.2019, 5 - jõust. 25.03.2019]
  2) ükski ööpäeva keskmine vastuvõetavaks tunnistatud heite mõõtetulemus ei ületa heite piirväärtust 110 protsenti;
  3) 95 protsenti kõigist ühe tunni keskmistest vastuvõetavaks tunnistatud heidetest ei ületa heite piirväärtust aasta kestel 200 protsenti.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kuu, ööpäeva ja tunni keskmised vastuvõetavaks tunnistatud heite mõõtetulemused määratakse suure põletusseadme efektiivse käitamise ajal, välja arvatud seadme käivitamise ja seiskamise aeg, mõõdetud tunni keskmiste vastuvõetavaks tunnistatud näitajate põhjal, millest on eelnevalt lahutatud intervalli usaldusväärne väärtus. Heite piirväärtuste juures määratud 95 protsenti vääveldioksiidi ja lämmastikoksiidide intervalli usaldusväärsest väärtusest ei tohi ületada 20 protsenti ja tahketel osakestel 30 protsenti heite piirväärtusest ning süsinikoksiidil 10 protsenti heite piirväärtusest.

  (3) Keskmiste vastuvõetavaks tunnistatud heite mõõtetulemuste määramisel ei võeta arvesse näitajaid, mis on mõõdetud käesoleva seaduse §-des 78 ja 83 nimetatud ajavahemikel.

  (4) Ööpäeva andmed, mille rohkem kui kolmetunnise perioodi keskmised näitajad ei ole kasutatavad automaatse mõõteseadme töörežiimivälise olukorra või hoolduse tõttu, loetakse kehtetuks. Kui ühe aasta jooksul ei ole seetõttu kasutatavad enam kui kümne ööpäeva andmed, nõuab loa andja suure põletusseadme käitajalt piisavate meetmete rakendamist automaatse mõõtmissüsteemi usaldusväärsuse parandamiseks.

  (5) Perioodilise mõõtmise korral loetakse saasteainete heitele esitatavad piirväärtuste nõuded täidetuks, kui ühegi mõõtmisseeria keskmised näitajad ei ületa käesoleva seaduse § 73 alusel kehtestatud heite piirväärtust.

  (6) Perioodiliste mõõtmiste asemel loa andja kontrollitud ja heakskiidetud määramismeetodite kasutamise korral loetakse saasteainete heitele esitatavad piirväärtuste nõuded täidetuks, kui ühegi väljuvate gaaside hindamise käigus määratud keskmised näitajad ei ületa käesoleva seaduse § 73 alusel kehtestatud heite piirväärtust.

4. jagu Nõuded saasteainete püüdeseadme avarii korral 

§ 83.  Nõuded suure põletusseadme saasteainete püüdeseadme avarii korral

  (1) Saasteainete püüdeseadme avariiolukorrast on suure põletusseadme käitaja kohustatud teavitama loa andjat, Keskkonnainspektsiooni ja kohaliku omavalitsuse üksust 48 tunni jooksul.

  (2) Saasteainete püüdeseadme avariiolukorras oleku korral nõuab Keskkonnainspektsioon suure põletusseadme käitajalt seadme koormuse vähendamist, töö peatamist või lõpetamist, kui normaalset töörežiimi ei suudeta 24 tunni jooksul taastada, või seadme käitamist vähesaastava kütusega.

§ 84.  Saasteainete püüdeseadmeta suure põletusseadme käitamise kestus

  Saasteainete püüdeseadmeta suure põletusseadme käitamise kestus ei tohi summaarselt ületada 120 tundi 12-kuulise perioodi jooksul, välja arvatud juhul, kui loa andja hinnangul eksisteerib energiavarustuse säilitamise põhjendatud vajadus või põletusseade tuleks asendada teise seadmega ning see tooks kaasa saasteainete heite üldise suurenemise.

4. peatükk Jäätmepõletus- ja koospõletustehased 

1. jagu Üldsätted 

§ 85.  Kohaldamisala

  (1) Käesolevat peatükki kohaldatakse jäätmepõletus- ja koospõletustehase (edaspidi tehas) suhtes, milles põletatakse või koospõletatakse tahkeid või vedelaid jäätmeid.

  (2) Käesolevat peatükki ei kohaldata gaasistamis- või pürolüüsikäitiste suhtes, kui nendes jäätmete termilisel töötlemisel tekkivad gaasid on puhastatud sellisel määral, et need ei ole enne põletamist enam jäätmed ega saa põhjustada heidet, mis on suurem kui maagaasi põletamisel tekkiv heide.

  (3) Käesolevat peatükki ei kohaldata tehastele, mis töötlevad üksnes:
  1) radioaktiivseid jäätmeid kiirgusseaduse tähenduses;
  2) loomakorjuseid, kui nende käitlemine toimub kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus) (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1–33);
  3) biomassi hulka kuuluvaid jäätmeid;
  4) jäätmeid, mis tekivad nafta ja gaasi otsimisel ning kasutamisel avamererajatistes ja mis põletatakse nende rajatiste peal.

  (4) Käesolevat peatükki ei kohaldata nafta ja põlevkiviõli rafineerimisel tekkivate destilleerimis- või töötlemisjääkide põletamisel omatarbeks.

  (5) Käesolevat peatükki ei kohaldata katsetehasele, mida kasutatakse uuringuks, arendustegevuseks ja katsetamiseks, selleks et parendada termilist protsessi, ning kus töödeldakse alla 50 tonni jäätmeid aastas.

§ 86.  Jäätmepõletus- ja koospõletustehas

  (1) Jäätmepõletustehas on jäätmekäitluskoht, mille põhielement on paikne või teisaldatav tehniline kompleks või seade, mis on ette nähtud tahkete või vedelate jäätmete termiliseks töötlemiseks, olenemata sellest, kas põlemisel tekkiv soojus kasutatakse ära või mitte.

  (2) Koospõletustehas on jäätmekäitluskoht, mille põhielement on paikne või teisaldatav tehniline kompleks või seade, mille käitamise peamine eesmärk on energia tootmine või toodete valmistamine ning kus tahkeid või vedelaid jäätmeid kasutatakse põhi- või lisakütusena või töödeldakse termiliselt nende kõrvaldamise eesmärgil.

  (3) Jäätmepõletus- ja koospõletustehases toimuvad protsessid hõlmavad nii jäätmete vahetut põletamist oksüdatsiooni teel kui ka muid termilisi protsesse, nagu pürolüüs, utmine, gaasistamine või plasmaprotsessid, juhul kui termilistes protsessides tekkivad ained järgnevalt põletatakse.

  (4) Kui koospõletamine toimub nii, et tehase peamine eesmärk ei ole energia või materiaalsete saaduste tootmine, vaid üksnes jäätmete termiline töötlemine, siis loetakse seda tehast jäätmepõletustehaseks.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 määratletud terminid hõlmavad kogu tehnilist kompleksi ja selle asukohta, kaasa arvatud kõik põletus- või koospõletusliinid, jäätmete vastuvõtu, ladustamise ja kohapealse eeltöötluse seadmed, jäätme-, kütuse- ja õhutoitesüsteemid, põletuskatlad, väljuvate gaaside puhastusseadmed, kohapealsed seadmed tekkivate jääkide ja reovee töötlemiseks ning hoidmiseks, korstnad, põletusprotsesside juhtimisseadmed ja -süsteemid ning põlemistingimuste seire- ja salvestussüsteemid.
[RT I, 15.03.2019, 5 - jõust. 25.03.2019]

§ 87.  Jäägid

  Jäägid käesoleva peatüki tähenduses on vedelad või tahked jäätmed, mis on tekkinud jäätmepõletus- või koospõletustehases.

§ 88.  Nimivõimsus

  Nimivõimsus käesoleva peatüki tähenduses on tehase kollete valmistaja määratud ja käitaja poolt kinnitatud võimsus, mida väljendatakse tunnis põletatavate jäätmete kogusena, võttes arvesse jäätmete alumist kütteväärtust.

2. jagu Nõuded jäätmepõletus- ja koospõletustehase rajamisele ja käitamisele 

§ 881.  Jäätmepõletus- või koospõletustehase loa taotlus

  (1) Lisaks käesoleva seaduse §-des 28 ja 29 nõutud andmetele ja lisadele peab jäätmepõletus- või koospõletustehase käitaja esitama kompleksloa taotluses loa andjale:
  1) andmed kasutatava tehnoloogia ja seadmete kohta, mis tõendavad tehase projekteerimise, ehitamise ning käitamise vastavust käesoleva peatüki nõuetele, võttes arvesse põletatavate või koospõletatavate jäätmete liike;
  2) andmed jäätmete põletamisel või koospõletamisel tekkiva soojuse kasutamise kohta;
  3) andmed põletamisel tekkivate, taaskasutatavate, sealhulgas ringlusse võetavad, ja kõrvaldatavate jäätmete koguse ning jäätmete tekke vältimise ja vähendamise meetmete kohta.

  (2) Kompleksloa kohustuse puudumise korral peab jäätmepõletus- või koospõletustehase käitaja esitama keskkonnaloa taotluses loa andjale lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 42 lõigetes 1 ja 3, atmosfääriõhu kaitse seaduse § 91 lõigetes 1 ja 2, veeseaduse § 193 lõikes 1 ning jäätmeseaduse § 78 lõikes 1 sätestatud andmetele ja lisadele käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nõutud andmed.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 882.  Jäätmepõletus- või koospõletustehase loa sisu

  (1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 41 nimetatud ja viidatud andmetele märgitakse jäätmepõletus- või koospõletustehase kompleksloale:
  1) jäätmepõletus- või koospõletustehase koguvõimsus jäätmete põletamise või koospõletamise korral;
  2) puhastus- või mõõtmisseadmete tehniliselt vältimatute seisakute, häirete või rikete pikim kestus, mille vältel ei loeta heite piirväärtusi ületatuks.

  (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele märgitakse ohtlikke jäätmeid põletava jäätmepõletus- või koospõletustehase kompleksloale:
  1) põletatavate ohtlike jäätmete minimaalsed ja maksimaalsed massivood ajaühikus ning kütteväärtus;
  2) polüklorobifenüülide, polükloroterfenüülide, kloori, fluori, väävli, raskmetallide ning muude saasteainete suurim lubatud sisaldus.

  (3) Kompleksloa kohustuse puudumise korral märgitakse jäätmepõletus- või koospõletustehase keskkonnaloale lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 53 lõikes 1, atmosfääriõhu kaitse seaduse § 98 lõikes 1, veeseaduse § 193 lõikes 1 ja jäätmeseaduse § 81 lõikes 2 sätestatule käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 ning ohtlike jäätmete põletamise korral lõike 2 punktides 1 ja 2 nõutud andmed.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

§ 89.  Tehase rajamine

  (1) Tehase rajamine on tehase asukoha määramine, põletatavate jäätmete liigi määramine ning tehase projekteerimine ja ehitamine.

  (2) Tehas loetakse rajatuks, kui käitajale on antud ehitusseadustiku § 50 kohane kasutusluba.
[RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]

§ 90.  Tehase asukoha valiku kriteeriumid

  (1) Tehase asukoha valikul võtab käitaja arvesse, et:
  1) tehasest lähtuv ebasoodne mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile, ning sellise mõju avaldumise võimalikkus oleksid võimalikult väikesed;
  2) tehas sobib ümbritsevasse infrastruktuuri;
  3) tehas asetseb põletamiskõlblike jäätmete tekkekoha läheduses;
  4) tehas asetseb jäätmete põletamisel tekkiva soojuse tarnet vajava soojusetarbija või soojustrassi läheduses.

  (2) Kui tehas rajatakse koospõletustehasena või jäätmeid hakatakse põletama tegutsevas tehases lisakütusena koos põhikütusega, siis tuleb tehase asukoha kindlaksmääramisel või loa andmisel jäätmete põletamiseks arvestada lisaks tehase põhitootmise vajadustele ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kriteeriume.

§ 91.  Nõuded tehase käitamisele

  (1) Tehas projekteeritakse, ehitatakse ja varustatakse ning tehast käitatakse nii, et oleks välditud õhkuheide, mis võib põhjustada välisõhu saastatust maapinna lähedases õhukihis. Eelkõige väljutatakse gaasid õhku juhitavalt ja kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 72 sätestatud nõudeid.

  (2) Jäätmete põletamisel või koospõletamisel tekkiv soojus kasutatakse ära võimalikult suures ulatuses.

  (3) Täpsemad nõuded jäätmepõletus- ja koospõletustehase käitamisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 92.  Erandid käitamisnõuete kohaldamisel

  (1) Loas võib määrata käesoleva seaduse § 91 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetest ja sama paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud nõuetest erinevaid nõudeid, kui tehases põletatakse teatavat liiki jäätmeid või kasutatakse teatavat soojustöötlust ja kui käitaja tõendab loa andjale, et jäätmete põletamise keskkonnamõju võrreldes eelnimetatud nõuete kohaselt põletamisega sellest ei suurene ning muud käesolevas peatükis sätestatud nõuded on täidetud.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata tehaste jäätmete etteandmist välistavate automaatsüsteemide suhtes kehtestatud nõuetele, välja arvatud osas, mis puudutab automaatsüsteemi tööga seotud temperatuure.

  (3) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada täpsustatud nõuded erandite kohaldamisele jäätmepõletus- ning koospõletustehaste käitamisnõuete osas.

  (4) Jäätmepõletustehase käitaja tagab, et jäätmete põletamisel käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel määratud nõuete korral jääkide kogus ega orgaaniliste saasteainete sisaldus jääkides ei suurene, võrreldes jäätmete põletamisega käesoleva seaduse § 91 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuete ja sama paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud käitamisnõuete järgimisel.

  (5) Koospõletustehase käitaja tagab, et jäätmete koospõletamisel käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel määratud nõuete korral vastab kogu orgaanilise süsiniku ja süsinikoksiidi heide käesoleva seaduse § 100 lõike 1 alusel nende saasteainete jaoks kehtestatud heite piirväärtustele.

  (6) Paberimassi- ja paberitööstuse puukoore põletuskatla käitaja tagab, et jäätmete koospõletamisel käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel määratud nõuete korral vastab kogu orgaanilise süsiniku heide käesoleva seaduse § 100 lõike 1 alusel selle jaoks kehtestatud heite piirväärtustele, kui:
  1) jäätmeid koospõletatakse tekkekohas;
  2) käitis töötas ja sellele on luba antud enne 2004. aasta 24. juunit.

§ 93.  Nõuded tehase tegevuskohale

  (1) Tehase tegevuskoht, sealhulgas tehase juurde kuuluvad jäätmeladustusalad, rajatakse ja neid kasutatakse nii, et oleks välditud saasteainete sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette.

  (2) Tehase territoorium peab olema varustatud äravoolava saastunud sademevee, samuti leketest ja tulekustutusest tekkinud saastunud vee kogumismahutitega.

  (3) Kogumismahuti maht peab olema piisav. Kogutud saastunud veest võtab käitaja proove ja vastavalt analüüsitulemustele puhastab vett vajaduse korral enne suublasse juhtimist.

§ 94.  Käitamine eriolukorras

  (1) Avarii korral vähendab käitaja põletusseadmete koormust või peatab seadmete töö niipea kui võimalik, kuni tavapärased käitamistingimused on taastatud.

  (2) Kui heite piirväärtused on ületatud, ei tohi käitaja jätkata tehases või põletusseadmes jäätmete katkestamatut põletamist kauem kui neli tundi piirväärtuse ületamisest arvates.

  (3) Jäätmete käitlemise kumulatiivne kestus käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustes ei tohi ühe aasta jooksul olla enam kui 60 tundi. 60-tunnist piirmäära kohaldatakse kõigi nende tehase põletusseadmete suhtes, mis on ühendatud ühe ja sama väljuvate gaaside puhastusseadmega.

§ 95.  Jäätmete tehasesse üleandmine ja seal vastuvõtmine

  (1) Tehasesse võetakse vastu üksnes põletuskõlblikke jäätmeid.

  (2) Tehase käitaja rakendab jäätmete üleandmisel ja vastuvõtmisel kõiki vajalikke ettevaatusabinõusid, et vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale, eelkõige välisõhu, pinnase ning pinna- ja põhjavee saastamist, samuti ebameeldivat või ärritavat lõhna ja müra ning otsest ohtu inimese tervisele.

  (3) Jäätmete vastuvõtmisel kontrollib käitaja jäätmeveosega kaasasolevaid dokumente, sealhulgas:
  1) jäätmeveose saatedokumente;
  2) ohtlike jäätmete üleandmisel ohtlike jäätmete saatekirja;
  3) välisriigist sisse veetud jäätmete korral jäätmete sisse-, välja- ja läbiveo dokumente, mille vormid sisalduvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta (ELT L 190, 12.07.2006, lk 1–98) IA, IB ja VII lisas.

  (4) Enne jäätmete tehasesse vastuvõtmist kontrollib käitaja iga üleantava jäätmeliigi vastavust loaga kehtestatud nimistule ja määrab jäätmete massi jäätmeliikide kaupa.

  (5) Ohtlike jäätmete üleandja peab esitama käitajale kirjalikud andmed:
  1) jäätmete tekke kohta;
  2) jäätmete füüsikaliste omaduste ja keemilise koostise kohta ning muud andmed, mis võimaldavad hinnata jäätmete sobivust tehases kasutatavaks põletamisprotsessiks;
  3) jäätmetega seotud ohtude ja ainete kohta, millega neid jäätmeid ei tohi segada;
  4) jäätmete käitlemisel võetavate ettevaatusabinõude kohta.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud teavet säilitab käitaja kolm aastat.

  (7) Enne ohtlike jäätmete tehasesse lubamist võtab käitaja jäätmete vastuvõtmisel esinduslikud proovid, et määrata vajaduse korral jäätmete vastavust käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 2 sätestatud nõuetele ning käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentides sisalduvale teabele. Proove säilitatakse vähemalt üks kuu pärast nende jäätmete põletamist. Analüüsitulemusi säilitab käitaja kolm aastat pärast nende jäätmete põletamist.

  (8) Erijuhtudel, näiteks nakkusohtlike tervishoiujäätmete korral, käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud proove ei võeta ja jäätmed suunatakse otse koldesse, neid enne muud liiki jäätmetega segamata ja vahetult käsitsemata.

  (9) Kui käitaja on veendunud jäätmete põletamiskõlblikkuses, võtab ta jäätmed vastu ja annab jäätmed üleandnud isikule iga jäätmekoorma vastuvõtmise kohta kirjaliku tõendi, milles on märgitud:
  1) jäätmete vastuvõtmise aeg;
  2) jäätmeveose saatedokumendi või ohtlike jäätmete saatekirja number;
  3) jäätmeliik ja koodinumber, mis on kehtestatud jäätmeseaduse § 2 lõike 5 alusel;
[RT I, 03.12.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
  4) vastuvõetud jäätmete kogus;
  5) jäätmed üleandnud veoettevõtja või jäätmed üleandnud füüsilise isiku nimi, transpordivahendi liik ja registreerimisnumber;
  6) andmed käitaja kohta: ärinimi, registrikood ja kontaktandmed;
  7) tõendi väljastanud isiku nimi, ametikoht ja allkiri.

§ 96.  Jäätmete vastuvõtmisest keeldumine

  (1) Kui käitaja ei ole veendunud jäätmete põletamiskõlblikkuses, keeldub ta jäätmeid vastu võtmast ning edastab viivitamata teate jäätmete vastuvõtmisest keeldumise kohta ning selle põhjenduse Keskkonnainspektsioonile.

  (2) Jäätmete vastuvõtmisest keeldumise teade peab sisaldama järgmisi andmeid:
  1) käitaja nimi ja ametikoht;
  2) tehase nimi ja asukoht;
  3) jäätmeid üle anda soovinud juriidilisest isikust ettevõtja nimi, asukoht ja registrikood või füüsilisest isikust ettevõtja registrikood või füüsilise isiku nimi ja elukoht;
  4) jäätmeid vedava transpordivahendi registreerimisnumber;
  5) kuupäev ja kellaaeg, millal isik soovis jäätmeid üle anda;
  6) jäätmete iseloomustus;
  7) jäätmete kogus kilogrammides või tonnides;
  8) võimaluse korral andmed jäätmete päritolu kohta;
  9) jäätmeveose saatelehe number.

§ 97.  Erandite tegemine jäätmete vastuvõtmise nõuetest

  Loa andja võib teha erandeid jäätmete vastuvõtmise nõuetest selliste jäätmepõletus- või koospõletustehaste korral, mis moodustavad ühe osa kompleksloa kohustusega käitisest ja mis põletavad või koospõletavad samas käitises tekkivaid jäätmeid.

§ 98.  Tehase käitamisel tekkivad jäägid

  (1) Tehase käitamisel tekkivate jääkide kogust ja ohtlikkust vähendatakse nii palju kui võimalik. Võimaluse korral tuleb võtta jäägid ringlusse.

  (2) Kuivade tolmsete jääkide, nagu katlatuha ja väljuvate gaaside puhastamisel tekkivate kuivade jääkide vedu ja vaheladustamine peab toimuma nii, et välditaks nende sattumist keskkonda.

  (3) Enne jääkide kõrvaldamist või ringlusse suunamist teeb käitaja katsed, et määrata kindlaks jääkide füüsikalised ja keemilised omadused, saastavus ning nende kuuluvus ohtlike või tavajäätmete hulka. Analüüsida tuleb jääkide kogu lahustuvat osa ja jääkides sisalduvate raskmetallide lahustuvat osa.

§ 99.  Kompleksloa kohustusega tehase laadi ja toimimisviisi muutus

  Kompleksloa kohustusega tehase puhul loetakse oluliseks muudatuseks käesoleva seaduse § 56 tähenduses ka tavajäätmeid põletava tehase muutmist ohtlikke jäätmeid põletavaks tehaseks.

3. jagu Heitekontroll 

§ 100.  Väljuvates gaasides sisalduvate saasteainete heite piirväärtused

  (1) Jäätmepõletus- ja koospõletustehastest väljuvates gaasides sisalduvate saasteainete heite piirväärtused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (2) Jäätmepõletus- ja koospõletustehastest väljuvates gaasides sisalduvate dioksiinide ja furaanide samaväärsuskordajad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (3) Jäätmepõletus- ja koospõletustehas projekteeritakse, ehitatakse ja varustatakse ning tehast käitatakse nii, et saasteainete sisaldus väljutatavates gaasides ei ületaks käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud heite piirväärtusi.

  (4) Kui koospõletustehases toodetud soojusest üle 40 protsendi tekib ohtlike jäätmete põletamisel, kohaldatakse tehasele käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel jäätmepõletustehaste jaoks kehtestatud heite piirväärtusi.

  (5) Segaolmejäätmete koospõletamisele kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel jäätmepõletustehaste jaoks kehtestatud heite piirväärtusi.

§ 101.  Välisõhku väljutatava heite piirväärtustele vastavuse hindamise kriteeriumid

  Välisõhku jäätmepõletus- ja koospõletustehastest väljutatava heite piirväärtustele vastavuse hindamise kriteeriumid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 102.  Väljuvate gaaside puhastamisel tekkiva heitvee juhtimine suublasse

  (1) Saasteainete heite piirväärtusi kohaldatakse kohas, kus väljuvate gaaside puhastamisel tekkivat reovett käideldakse kohapeal ja selle tulemusena tekkinud heitvesi väljub jäätmepõletus- või koospõletustehase suublasse.

  (2) Kui väljuvate gaaside puhastamisel tekkivat reovett käideldakse jäätmepõletus- või koospõletustehasest väljas üksnes seda laadi reovee käitlemiseks mõeldud reoveepuhastusseadmetes, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud heite piirväärtusi kohas, kus heitvesi väljub reoveepuhastusseadmetest suublasse.

  (3) Jäätmepõletus- ja koospõletustehastest väljuvate gaaside puhastamisel tekkiva reovee käitlemise tulemusena tekkiva heitvee saasteainete heite piirväärtused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (4) Jäätmepõletus- ja koospõletustehastest väljuvate gaaside puhastamisel tekkiva reovee käitlemise tulemusena tekkivas heitvees sisalduvate dioksiinide ja furaanide samaväärsuskordajad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud heitvees sisalduvate saasteainete piirväärtuste järgimiseks ei tohi reovett lahjendada.

§ 103.  Suublasse juhitava heite piirväärtustele vastavuse hindamise kriteeriumid

  Suublasse juhitava heite piirväärtustele vastavuse hindamise kriteeriumid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

4. jagu Heiteseire 

§ 104.  Väljuvates gaasides ja nende puhastamisel tekkivas heitvees sisalduvate saasteainete mõõtmine

  (1) Käitaja tagab mõõteseadmete paigaldamise ja selliste mõõtemeetodite kasutamise, mis võimaldavad jälgida põletamise või koospõletamise parameetreid ja tingimusi ning ainete massisisaldust väljuvates gaasides ja heitvees.

  (2) Käitaja võtab ja analüüsib saasteainete, sealhulgas dioksiinide ja furaanide proove ning korraldab automaatsete mõõtesüsteemide kvaliteedikontrolli vastavuses Euroopa Standardimiskomitee standarditega, või kui Euroopa Standardimiskomitee standard ei ole kättesaadav, siis vastavuses Rahvusvahelise Standardimisorganisatsiooni standardi, riikliku või mõne teise rahvusvahelise standardiga, millega tagatakse mõõdistusandmete võrdväärne teaduslik kvaliteet. Käitaja korraldab automaatsete mõõdistussüsteemide kontrollimise ja kalibreerimise vähemalt kord aastas, tehes paralleelmõõtmisi referentsmeetoditega.
[RT I, 15.03.2019, 5 - jõust. 25.03.2019]

  (3) Nõuded saasteainete sisalduse regulaarsele mõõtmisele jäätmepõletus- ja koospõletustehastest väljuvates gaasides ning heitvees kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 105.  Mõõtmistulemuste käsitlemine

  Käitaja tagab, et kõik mõõtmistulemused salvestatakse, töödeldakse ja vormistatakse sellisel viisil, et oleks võimalik kontrollida nende vastavust loa nõuetele. Mõõtmistulemusi säilitatakse vähemalt kolm aastat.

5. jagu Nõuded jäätmepõletus- ja koospõletustehase sulgemisele ning järelhooldusele 

§ 106.  Tehase sulgemine

  (1) Jäätmepõletustehase sulgemine on selle tegevuse täielik lõpetamine, keskkonnaohutuse tagamiseks vajalike meetmete rakendamine ning vajaduse korral suletud tehase asupaiga järelhooldus tehastes, mille käitamiseks ei ole väljastatud kompleksluba vastavalt käesoleva seaduse 2. peatükile.

  (2) Koospõletustehase sulgemine tähendab tehases jäätmete põletamisega seotud tegevuse lõpetamist.

§ 107.  Tehase sulgemise menetluse algatamise teade

  Käesoleva seaduse § 106 lõikes 1 nimetatud tehase sulgemise vajadusest või käitaja esitatud sulgemise taotlusest teavitab loa andja viivitamata tehase teeninduspiirkonna valla- ja linnavalitsusi, samuti teisi isikuid, keda sulgemine oluliselt puudutab, ja avaldab tehase sulgemise menetluse algatamise teate kohalikus ning maakondlikus ajalehes, ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Keskkonnaameti veebilehel.
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

§ 108.  Sulgemiskava

  (1) Tehase sulgemise menetluse algatamisel esitab käitaja loa andjale tehase sulgemiskava.

  (2) Sulgemiskava sisaldab muu hulgas:
  1) sulgemisprojekti, milles on vastavalt käesoleva seaduse ja muude asjakohaste õigusaktide nõuetele tehase sulgemiseks ja keskkonnaohutuse tagamiseks vajalike tehniliste toimingute kirjeldus;
  2) sulgemistööde ajakava;
  3) sulgemistööde arvutuslikku maksumust;
  4) järelhooldusmeetmete kirjeldust.

  (3) Sulgemiskava on sulgemisotsuse lisa.

§ 109.  Sulgemisotsus

  (1) Tehase sulgemisotsuse teeb loa andja pärast tehase lõplikku ülevaatust, kõikide käitaja esitatud aruannete hindamist ja asjaomaste isikute seisukohtade ärakuulamist.

  (2) Sulgemisotsusega määratakse:
  1) tehase sulgemise aeg;
  2) sulgemiskava täitmise tähtaeg;
  3) järelhoolduse tingimused ja kestus.

  (3) Tehas loetakse suletuks, kui loa andja on teinud tehase sulgemisotsuse ja tunnistanud loa kehtetuks selles osas, mis lubab tehases jäätmeid põletada.

§ 110.  Sulgemisotsusest teavitamine

  Sulgemisotsusest teavitab loa andja käesoleva seaduse §-s 107 nimetatud isikuid ja asutusi kirjalikult ja avaldab teate kohalikus ning maakondlikus ajalehes, ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Keskkonnaameti veebilehel.

§ 111.  Järelhooldus

  Käitaja teeb järelhoolduse tingimustele vastavat seiret ja võtab meetmeid olulise keskkonnamõju avaldumise vältimiseks ning annab oma tegevusest aru loa andjale sulgemiskavas määratud sagedusega.

6. jagu Avalikkuse teavitamine 

§ 112.  Avalikkuse teavitamine

  (1) Kui tehase nimivõimsus on vähemalt kahe tonni jäätmete põletamine tunnis, esitab käitaja loa andjale ja teeb üldsusele kättesaadavaks tehase toimimist ja keskkonnaseiret käsitleva aastaaruande. Selles aruandes tuleb käsitleda tehase töö kulgu ning välisõhku ja vette väljutatavat heidet võrrelduna käesoleva peatüki ning selle alusel antud õigusaktide nõuetega.

  (2) Keskkonnaamet koostab nende jäätmepõletus- ja koospõletustehaste nimekirja, mille nimivõimsus on väiksem kui kaks tonni tunnis, ja uuendab seda kord aastas.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmed tehakse kättesaadavaks Keskkonnaameti veebilehel.

5. peatükk Orgaanilisi lahusteid kasutavad käitised 

1. jagu Üldsätted 

1. jaotis Kohaldamisala 

§ 113.  Kohaldamisala

  (1) Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse järgmiste tegevusalade suhtes, kus lahustite, sealhulgas segu koostises oleva lahusti kasutamine aastas ühel tootmisterritooriumil on:
  1) liimiga katmine – 5 tonni või enam;
  2) uute sõidukite pindade katmine – 0,5–15 tonni;
  3) sõidukite taasviimistlemine – 0,5 tonni või enam;
  4) rullmaterjali katmine – 25 tonni või enam;
  5) metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine – 5 tonni või enam;
  6) puitpinna katmine – 15 tonni või enam;
  7) nahkpinna katmine – 10 tonni või enam;
  8) mähisejuhtme katmine – 5 tonni või enam;
  9) pinnakattevahendi, laki, trükivärvi ja liimi tootmine – 100 tonni või enam;
  10) jalanõude tootmine – 5 tonni või enam;
  11) farmaatsiatoodete tootmine – 50 tonni või enam;
  12) kuivatiga rullofsettrükk, muu rotatsioonsügavtrükk, fleksograafia, rotatsioonsiidtrükk, lamineerimine või lakkimine – 15 tonni või enam;
  13) väljaannete trükkimiseks kasutatav rotatsioonsügavtrükk – 25 tonni või enam;
  14) rotatsioonsiidtrükk kangale või papile – 30 tonni või enam;
  15) kummi töötlemine – 15 tonni või enam;
  16) taimse õli ja loomse rasva ekstraheerimine ning taimse õli rafineerimine – 10 tonni või enam;
  17) puitmaterjali immutamine – 25 tonni või enam;
  18) puit- ja plastmaterjali lamineerimine – 5 tonni või enam;
  19) uute sõidukite pindade tööstuskatmine – 15 tonni ja enam;
  20) pinna puhastamine tootmisprotsessis, kasutades käesoleva seaduse §-s 140 või 141 nimetatud aineid – 1 tonni või enam;
  21) muu pinna puhastamine – 2 tonni või enam;
  22) keemiline puhastus.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud tegevusalad hõlmavad ka tootmisprotsessis kasutatavate seadmete ja tööriistade puhastamist, välja arvatud juhul, kui käesoleva jao 3. jaotises on konkreetse tegevusala kohta sätestatud teisiti.

2. jaotis Terminid 

§ 114.  Liim, trükivärv, pinnakattevahend ja lakk

  (1) Liim on segu, mida kasutatakse toote eraldi osade kokkuliimimiseks, sealhulgas kõik selle õigeks pealekandmiseks vajalikud orgaanilised lahustid või orgaanilisi lahusteid sisaldavad segud.

  (2) Trükivärv on segu, mida kasutatakse trükkimisel teksti või kujundi pinnale kandmiseks, sealhulgas trükivärvi õigeks pealekandmiseks vajalikud orgaanilised lahustid või orgaanilisi lahusteid sisaldavad segud.

  (3) Pinnakattevahend on pealispinna kaunistamiseks, kaitsmiseks või muuks kasutusotstarbeliseks mõjutamiseks kasutatav segu, kaasa arvatud kõik orgaanilised lahustid ja segud, mis sisaldavad nende nõuetekohaseks kasutamiseks vajalikke orgaanilisi lahusteid.

  (4) Lakk on läbipaistev pinnakattevahend.

§ 115.  Väljuv gaas, kontrollimatu heide ja summaarne heide

  (1) Väljuv gaas käesoleva peatüki tähenduses on lenduvaid orgaanilisi ühendeid või teisi saasteaineid sisaldav gaas, mis väljub välisõhku käitise korstna või püüdeseadme kaudu.

  (2) Kontrollimatu heide on lenduvate orgaaniliste ühendite heide õhku, pinnasesse ja vette muul viisil kui käitise korstna või püüdeseadme kaudu, kaasa arvatud mis tahes toodetes sisalduvate lahustite heide õhku, pinnasesse ja vette, kui käesoleva seaduse § 137 lõike 1 alusel ei ole sätestatud teisiti.
[RT I, 15.03.2019, 5 - jõust. 25.03.2019]

  (3) Summaarne heide on kontrollimatu heite ja väljuvas gaasis sisalduvate lenduvate orgaaniliste ühendite koguse summa.

§ 1151.  Korduskasutus

  Korduskasutus käesoleva peatüki tähenduses on käitistest kogutud orgaaniliste lahustite korduskasutamine tehnilisel või äriotstarbel, sealhulgas kasutamine kütusena, välja arvatud korduskasutatava orgaanilise lahusti kõrvaldamine jäätmetena.
[RT I, 15.03.2019, 5 - jõust. 25.03.2019]

§ 116.  Kontrollitavad tingimused

  Kontrollitavad tingimused on käitamistingimused, mille kohaselt protsessi käigus tekkivad lenduvad orgaanilised ühendid püütakse kinni ja viiakse käitisest välja kontrollitaval viisil, see tähendab käitise korstna, samuti lenduvate orgaaniliste ühendite põletus- või püüdeseadme kaudu, mille tulemusena ei ole kogu lenduvate orgaaniliste ühendite heide kontrollimatu.

§ 117.  Lahusti sisend

  Lahusti sisend on orgaaniliste lahustite kogus ja nende kogus kasutatavates segudes, kaasa arvatud käitises ja väljaspool seda ringlusse võetud lahustid, mida arvestatakse iga kord toimingu teostamisel.

§ 118.  Lahusti kasutamine

  Lahusti kasutamine on käitises sisendina kasutatavate orgaaniliste lahustite summaarne kogus ühe kalendriaasta või muu 12-kuulise perioodi jooksul, millest on välja arvatud taaskasutuseks regenereeritud lenduvad orgaanilised ühendid.

3. jaotis Tegevusalad 

§ 119.  Liimiga katmine

  Liimiga katmine on eseme või toote pinnale liimi kandmine, välja arvatud trükkimisega seotud lamineerimine ja liimiga katmine.

§ 120.  Pinna katmine

  (1) Pinna katmine käesoleva seaduse tähenduses on ühe- või mitmekordse pideva pinnakattevahendi kihi kandmine:
  1) M1-kategooria uutele autodele, samuti N1-kategooria sõidukitele, kui pinnakattevahend kantakse peale samas käitises, kus M1-kategooria sõidukitele;
  2) veoautode kabiinidele, mis on juhi majutuskoht;
  3) N2- ja N3-kategooria sõidukite tehnilise varustuse juurde lahutamatu osana kuuluvale kattele;
  4) N1-, N2- ja N3-kategooria furgoonidele ja veoautodele, välja arvatud veoautode kabiinid;
  5) M2- ja M3-kategooria bussidele, O1-, O2-, O3- ja O4-kategooria haagistele;
[RT I, 15.03.2019, 5 - jõust. 25.03.2019]
  51) metall- ja plastpinnale, kaasa arvatud lennukite, laevade, rongide ja muud sellised pinnad;
[RT I, 15.03.2019, 5 - jõust. 25.03.2019]
  6) puit-, tekstiil-, kanga-, kile-, paber- ja nahkpinnale.

  (2) Pinna katmise hulka ei arvata aluspinna metalliga katmist elektroforees- ja keemilise pihustusmeetodiga. Kui sama tooteartikli juures on pinna katmise üheks etapiks mingi trükimeetodi kasutamine, loetakse trükkimine pinna katmise üheks osaks. Pinna katmiseks ei loeta trükkimist käesoleva seaduse § 126 tähenduses.

§ 121.  Rullmaterjali katmine

  Rullmaterjali katmine on rullis terase, roostevaba terase, kaetud terase, vasesulamite või alumiiniumtraadi katmine pideva protsessi käigus kiletaolise või laminaatkattega.

§ 122.  Mähisejuhtme katmine

  Mähisejuhtme katmine on transformaatorite, mootorite ja teiste induktorite mähkimisel kasutatavate metalljuhtide katmine kattekihiga.

§ 123.  Sõiduki taasviimistlemine

  Sõiduki taasviimistlemine on sõiduki pinnakattevahendiga katmine ning sellega seotud rasvaärastus, mis hõlmab:
  1) sõiduki või selle osa pinnakattevahendiga katmist, kui see toimub väljaspool tootmisseadet või tootmisliini;
  2) O-kategooria haagise või poolhaagise pinnakattevahendiga katmist.

§ 124.  Jalanõude tootmine

  Jalanõude tootmine on jalanõude kui lõpptoote ja nende osade valmistamiseks ettenähtud tegevus.

§ 125.  Farmaatsiatoodete tootmine

  Farmaatsiatoodete tootmine on farmaatsiatoodete keemiline süntees, fermentatsioon, ekstraheerimine, segamine ja lõpptöötlus ning samal tootmisterritooriumil vahesaaduste tootmine.

§ 126.  Trükkimine

  (1) Trükkimine on teksti või kujutise reprodutseerimine, mille käigus kujutisekandjaga kantakse trükivärv mis tahes pinnale.

  (2) Trükkimisel on järgmised alamprotsessid:
  1) fleksograafia ehk trükitehnika, mille korral kasutatakse aurustumise teel kuivavaid vedelaid trükivärve ja elastsest fotopolümeerist trükivormi, kus trükkivad pinnad on mittetrükkivatest pindadest kõrgemal;
[RT I, 15.03.2019, 5 - jõust. 25.03.2019]
  2) kuivatiga rullofsettrükk;
[RT I, 15.03.2019, 5 - jõust. 25.03.2019]
  3) väljaannete trükkimiseks kasutatav rotatsioonsügavtrükk ehk ajakirjade, brošüüride, kataloogide ja muude analoogsete toodete rotatsioonsügavtrükitehnika, kus trükitav materjal söödetakse masinasse rullilt, mitte eraldi lehtedena, ning kasutatakse tolueenil põhinevaid trükivärve;
[RT I, 15.03.2019, 5 - jõust. 25.03.2019]
  4) rotatsioonsügavtrükk;
[RT I, 15.03.2019, 5 - jõust. 25.03.2019]
  5) rotatsioonsiidtrükk ehk rotatsioontrükitehnika, mille korral aurustumise teel kuivav vedel trükivärv surutakse trükitavale pinnale läbi poorse trükivormi, kus trükkiv pind on lahti ja mittetrükkiv pind on kaetud;
[RT I, 15.03.2019, 5 - jõust. 25.03.2019]
  6) trükkimisega seotud lamineerimine ehk kahe või mitme elastse kihi kokkuliimimine laminaadi valmistamiseks;
  7) trükkimisega seotud lakkimine ehk elastse materjali katmine laki või liimiga selleks, et hiljem kinnitada sellele kattematerjal.

  (3) Kuivatiga rullofsettrükk käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 tähenduses on rotatsioontrükitehnika, mille korral kasutatakse trükivormi, kus trükkivad ja mittetrükkivad pinnad on ühel tasapinnal, kusjuures rotatsioon tähendab seda, et trükitav materjal söödetakse masinasse rullilt, mitte eraldi lehtedena. Mittetrükkiv pind muudetakse trükivärvi hülgamiseks vett imavaks. Trükkivat pinda töödeldakse nii, et see võtaks trükivärvi külge ja kannaks selle trükitavale pinnale. Trükivärvide kuivamine toimub lahusti aurustumise teel ahjus, kus trükitud materjali õhuga kuumutatakse.
[RT I, 15.03.2019, 5 - jõust. 25.03.2019]

  (4) Rotatsioonsügavtrükk käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 4 tähenduses on trükitehnika, milles kasutatakse aurustumise teel kuivavaid vedelaid trükivärve ning silindrilist trükivormi, kus trükkiv pind on mittetrükkivast pinnast madalamal. Süvendid täidetakse trükivärviga ning värvi ülejääk pühitakse mittetrükkivalt pinnalt ära, enne kui trükitav pind puutub kokku silindriga ning tõstab trükivärvi süvenditest välja.
[RT I, 15.03.2019, 5 - jõust. 25.03.2019]

§ 127.  Kummi töötlemine

  Kummi töötlemine on naturaalse või sünteetilise kummi segamine, jahvatamine, kummisegude valmistamine, kalandrites töötlemine, pressimine ja vulkaniseerimine ning naturaal- või sünteeskummist valmistoodete valmistamisel kasutatav abitoiming.

§ 128.  Taimse õli ja loomse rasva ekstraheerimine ning taimse õli rafineerimine

  Taimse õli ja loomse rasva ekstraheerimine ning taimse õli rafineerimine on seemnetest ja teistest taimsetest saadustest õli ekstraheerimine, kuivjäägi töötlemine loomasöödaks ning saadud rasva ja taimse õli puhastamine.

§ 129.  Puitmaterjali immutamine

  Puitmaterjali immutamine on tegevus, millega lisatakse puidule säilimist parandavat ainet.

§ 130.  Puit- ja plastmaterjali lamineerimine

  Puit- ja plastmaterjali lamineerimine on nende materjalide kokkuliimimine lamineeritud toodete valmistamiseks.

§ 131.  Pinna puhastamine

  (1) Toote pinna puhastamine on mustuse eemaldamine toote või materjali pealispinnalt orgaanilise lahusti abil.
[RT I, 15.03.2019, 5 - jõust. 25.03.2019]

  (2) Pinna puhastamiseks ei loeta mustuse eemaldamist seadmetelt ja tööpindadelt orgaanilise lahusti abil.
[RT I, 15.03.2019, 5 - jõust. 25.03.2019]

  (3) Pinna puhastamise hulka arvatakse rasvaärastus, kuid mitte keemiline puhastus. Puhastamiseks loetakse ka mitmeastmelist puhastust enne või pärast muud töötlemist.

§ 132.  Keemiline puhastus

  Keemiline puhastus on lenduvate orgaaniliste ühendite kasutamine riietusesemete, sisustus- ja muude samalaadsete tarbeesemete puhastamiseks, välja arvatud plekkide käsitsi eemaldamisel tekstiili- ja rõivatööstuses.

§ 133.  Pinnakattevahendi, laki, trükivärvi ja liimi tootmine

  Pinnakattevahendi, laki, trükivärvi ja liimi tootmise hulka kuulub samal tootmisterritooriumil vahesaaduste valmistamine ning värvipigmendi, vaigu ja liimi segamine orgaanilise lahusti või muu ainega, dispersiooni ja eeldispersiooni, viskoossuse ja toonide reguleerimine ning lõppsaaduste pakkimine.

2. jagu Käitaja kohustused 

1. jaotis Registreerimismenetlus loakohustuseta käitaja puhul 

§ 134.  Käitise registreerimine loakohustuse puudumisel

  (1) Käitaja, kellel puudub käesoleva seaduse §-s 113 sätestatud tegevusaladel tegutsemiseks kohustus omada kompleksluba vastavalt käesoleva seaduse § 19 lõikele 2 või kohustus omada õhusaasteluba vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 79 lõikele 3, peab oma tegevuse Keskkonnaametis registreerima, kui tema tegevus ületab käesoleva seaduse §-s 113 nimetatud künnisvõimsusi ja kui lenduvate orgaaniliste ühendite heide ühel käitise tootmisterritooriumil jääb alla 0,5 tonni aastas (edaspidi registreerimiskohustusega käitaja).
[RT I, 05.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

  (2) Registreerimiskohustusega käitaja on kohustatud teavitama Keskkonnaametit kavandatavast tegevusest vähemalt kaks nädalat enne §-s 113 sätestatud tegevuse alustamist, saates Keskkonnaametile teate, milles on esitatud vähemalt järgmised andmed:
  1) ärinimi ja registrikood või nimi ja isikukood;
  2) asukoht või elukoht ja kontaktandmed;
  3) tegevuskoht ja kontaktandmed;
  4) tegevusala;
  5) orgaanilise lahusti või lahusteid sisaldava materjali kasutamine aastas liikide kaupa;
  6) orgaanilise lahusti või lahusteid sisaldava materjali maksimaalne kulu (kg/h) liikide kaupa;
  7) muud käesolevas peatükis sätestatud andmed.

  (3) Keskkonnaamet kontrollib 14 päeva jooksul saadud andmete põhjal kavandatud tegevuseks loa nõutavust. Loakohustuse puudumisel registreerib Keskkonnaamet kümne päeva jooksul kontrolli teostamisest käitaja tegevuse registreerimiskohustusega käitajate nimistus ning saadab käitajale registreerimistõendi käitaja tegevuse registreerimise kohta.

  (4) Orgaanilisi lahusteid kasutava käitise registreerimise teate vormi ja registreerimistõendi vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 135.  Sätete kohaldumine registreerimiskohustusega käitaja korral

  Registreerimiskohustusega käitajale ei kohaldata käesoleva seaduse § 137 lõikeid 2 ja 3, § 139, § 143 lõiget 2, § 145 lõiget 2, § 146 lõiget 3 ning § 150.

2. jaotis Heite piirväärtused ja heitkoguste vähendamise kava 

§ 136.  Käitaja kohustused

  Käitaja rakendab meetmeid käesoleva seaduse § 137 lõike 1 alusel kehtestatud väljuva gaasi lenduvate orgaaniliste ühendite heite piirväärtuste või käesoleva seaduse § 139 alusel koostatud lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste vähendamise kavast tulenevate nõuete täitmise tagamiseks.

§ 137.  Heite piirväärtused

  (1) Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite heite piirväärtused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (2) Kui käitaja tõendab loa andjale, et kontrollimatu heite piirväärtuste kohaldamine käitisele ei ole tehniliselt ega majanduslikult teostatav, võib loa andja teha sellele käitisele erandi heite piirväärtuste järgimise kohustusest, kui erandi tegemisega ei kaasne olulist ebasoodsat mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile, ning kui käitaja tõendab loa andjale, et ta kasutab parimat võimalikku tehnikat.
[RT I, 15.03.2019, 5 - jõust. 25.03.2019]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul võib loa andja asendada käitaja heite piirväärtuste järgimise kohustuse heitkoguste vähendamise kava rakendamisega vastavalt käesoleva seaduse §-s 139 sätestatud tingimustele.

  (4) Kui metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmisel ei ole võimalik rakendada kontrollitavaid tingimusi käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud heite piirväärtuste saavutamiseks, näiteks laevaehituses või lennukite värvimisel, võib jätta heite piirväärtused kohaldamata vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele.

§ 138.  Heite piirväärtuste järgimise hindamise kriteeriumid

  Lenduvate orgaaniliste ühendite heite piirväärtustele vastavuse hindamise kriteeriumid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 139.  Lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste vähendamise kava

  (1) Loa andja võib käitaja taotlusel asendada lahustite kasutamisel väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite heite piirväärtuste järgimise kohustuse lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste vähendamise kava koostamise ja järgimise kohustusega.

  (2) Lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste vähendamise kava rakendamise eesmärk on vähendada käitise heiteid niivõrd, et saavutataks heite piirväärtuse kohaldamisega samasugune tulemus.

  (3) Lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste vähendamise kavast tulenevad nõuded ja rakendamise tähtaja määrab loa andja käitajale loa eritingimusena.

  (4) Lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste vähendamise kava koostamise nõuded pinnakattevahendi, laki, liimi või trükivärviga katmise tegevusalaga tegutseva käitaja jaoks kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (5) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste vähendamise kava koostamise nõuded ka käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetamata tegevusalal tegutseva käitaja jaoks.

§ 140.  Ohtlike ainete asendamine

  Ained või segud, mis on nende lenduvate orgaaniliste ühendite sisalduse tõttu klassifitseeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaselt kantserogeenseks, mutageenseks või reproduktiivtoksiliseks ning mis kannavad või peavad kandma ohulauset H340, H350, H350i, H360D või H360F, asendab käitaja võimalikult kiiresti ja võimalikult suures mahus vähem kahjulike ainete või segudega tehniliselt ja praktiliselt võimaliku määrani, mis on määratletud toote kemikaaliohutuse aruandes vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1907/2006 sätestatud korrale.
[RT I, 15.03.2019, 5 - jõust. 25.03.2019]

3. jaotis Heitekontroll 

§ 141.  Heite kontrollimine kontrollitavatel tingimustel

  (1) Inimese tervise ja keskkonna kaitseks rakendatakse töötavates käitistes ohulausega H341 või H351 määratud halogeenorgaaniliste lenduvate ühendite keskkonda sattumise vältimiseks kontrollitavaid tingimusi, niivõrd kui see on tehniliselt ja majanduslikult võimalik.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lenduvate orgaaniliste ühendite sisaldus peab vastama käesoleva seaduse § 137 lõike 1 alusel kehtestatud heite piirväärtustele.
[RT I, 15.03.2019, 5 - jõust. 25.03.2019]

§ 142.  Vähemalt kahe tegevusalaga käitise kohta esitatavad nõuded lahustite kasutamise künnisvõimsuste ületamisel

  Vähemalt kahe käesoleva seaduse §-s 113 nimetatud tegevusalaga käitises, kus lahustite kasutamine ületab iga tegevusala korral § 113 lõikes 1 sätestatud künnisvõimsust, peab:
  1) ohulausega H341 või H351 määratud halogeenorgaaniliste lenduvate ühendite ja käesoleva seaduse §-s 140 nimetatud ohulausega lenduvate orgaaniliste ühendite sisaldus peab vastama käesoleva seaduse § 137 lõike 1 alusel iga tegevusala jaoks kehtestatud heite piirväärtusele;
[RT I, 15.03.2019, 5 - jõust. 25.03.2019]
  2) muude ainete sisaldus vastama iga tegevusala kohta käesoleva seaduse §-s 136 sätestatud nõuetele või kõikidel tegevusaladel tekkiv summaarne heide ei tohi ületada § 139 kohaldamise korral tekkivat heidet.

§ 143.  Miinimumheide käitise käivitamise ja seiskamise ajal

  (1) Käitaja rakendab meetmeid, et viia miinimumini lenduvate orgaaniliste ühendite heide käitise käivitamise ja seiskamise ajal.

  (2) Käitaja esitab loa taotlemisel loa andjale käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõude täitmiseks vajalike ettevaatusmeetmete rakendamise kirjelduse.

  (3) Registreerimiskohustusega käitaja esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõude täitmiseks vajalike ettevaatusmeetmete rakendamise kirjelduse Keskkonnaametile koos käesoleva seaduse § 134 lõikes 2 sätestatud teatega.

4. jaotis Heiteseire 

§ 144.  Heite seire nõuded

  (1) Käitisest välisõhku väljutatava heite seireks tehakse väljalasetel pidevaid või perioodilisi mõõtmisi. Perioodilise seire korral tehakse ühe mõõtmisseeria jooksul vähemalt kolm mõõtmist.

  (2) Gaasikäikudes, millega on ühendatud lenduvate orgaaniliste ühendite põletus- või püüdeseadmed ja mille heite välisõhku väljumise lõpp-punktist väljub süsinikku keskmiselt üle 10 kilogrammi tunnis, tuleb heiteid mõõta pidevalt.

  (3) Mõõtmised ei ole kohustuslikud, kui heite välisõhku väljumise lõpp-punktis ei ole põletus- või püüdeseadme paigaldamine käesoleva seaduse nõuete täitmiseks vajalik.

5. jaotis Vastavustõendamine 

§ 145.  Nõuetele vastavuse tõendamise kohustus

  (1) Loa taotlemisel või loa andja nõudmisel tõendab käitaja loa andjale, et saasteainete sisaldus vastab:
  1) väljuva gaasi lenduvate orgaaniliste ühendite heite piirväärtusele ja kontrollimatu heite või summaarse heite piirväärtusele;
  2) lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste vähendamise kava nõuetele;
  3) käesoleva seaduse § 137 lõigetes 2 ja 4 sätestatud eranditele heite piirväärtustest.
[RT I, 15.03.2019, 5 - jõust. 25.03.2019]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavuse hindamiseks on käitajal kohustus esitada andmeid ka loa andja igakordsel nõudmisel.

  (3) Registreerimiskohustusega käitajal on kohustus esitada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud andmeid Keskkonnaameti igakordsel nõudmisel.

§ 146.  Lahustite kasutuskava

  (1) Käesoleva seaduse § 145 lõikes 1 sätestatud parameetrite järgimise tõendamiseks koostab käitaja lahustite kasutuskava ning uuendab seda perioodiliselt.

  (2) Lahustite kasutuskava rakendamise eesmärk on:
  1) käesoleva seaduse §-s 136 sätestatud nõuete täitmise kontrollimine;
  2) lenduvate orgaaniliste ühendite heite edasiste vähendamisvõimaluste määramine;
  3) lahusti kulu, lenduvate orgaaniliste ühendite heite piirväärtuste ning käesoleva peatüki nõuete täitmise kohta käiva teabe avalikustamine.

  (3) Käitaja esitab lahustite kasutuskava loa andjale koos loataotlusega. Lahustite kasutuskava uuendamise sageduse määrab loa andja käitajale loa eritingimusena.

  (4) Nõuded lahustite kasutuskava koostamiseks ja rakendamiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

6. jaotis Käitise oluline muutmine 

§ 147.  Käitise oluline muutmine

  (1) Käitise oluline muutmine käesoleva peatüki tähenduses on käitise nimivõimsuse muutmise tulemus, mis põhjustab lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguse suurenemist üle 25 protsendi väikekäitise korral ja üle 10 protsendi kõigi teiste käitiste korral, või muu muudatus, mis võib tõenäoliselt avaldada olulist ebasoodsat mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile.

  (2) Käitise nimivõimsus käesoleva paragrahvi tähenduses on käitise projekteeritud võimsusel ja normaalkäitamisel kasutatavate orgaaniliste lahustite ühe tööpäeva maksimaalne keskmine kogus.

  (3) Väikekäitis käesoleva paragrahvi tähenduses on käitis, mis tegutseb järgmistel tegevusaladel ning kus lahusti, sealhulgas segu koostises oleva lahusti kasutamine aastas ühel tootmisterritooriumil on:
  1) soojusega kinnituva trükivärviga rullilt etteantavale materjalile tehtav ofsettrükk – 15–25 tonni;
  2) muu rotatsioonsügavtrükk, fleksograafia, rotatsioonsiidtrükk, lamineerimine või lakkimine, välja arvatud väljaannete trükkimiseks kasutatav rotatsioonsügavtrükk – 15–25 tonni;
  3) pinna puhastamine, kasutades käesoleva seaduse §-s 140 nimetatud aineid – 1–5 tonni;
  4) pinna puhastamine, kasutades muid kui käesoleva seaduse §-s 140 nimetatud aineid – 2–10 tonni;
  5) metall-, plast-, tekstiil-, kile-, kanga- ja paberpinna katmine, välja arvatud rotatsioonsiidtrükk tekstiilile – 5–15 tonni;
  6) puitpinna katmine – 15–25 tonni;
  7) nahkpinna katmine – 10–25 tonni;
  8) liimiga katmine – 5–15 tonni;
  9) pinnakattevahendi, laki, trükivärvi ja liimi tootmine – 100–1000 tonni;
  10) käesoleva seaduse §-s 113 nimetatud muu tegevusala, kui sellel lahusti tarbimine on alla 10 tonni aastas.

§ 148.  Käitaja kohustused käitise olulisel muutmisel

  (1) Käitise olulise muutmise korral tõendab käitaja loa andjale käitise vastavust käesolevas peatükis sätestatud nõuetele.

  (2) Kompleksloa kohustusega käitise korral teatab käitaja käitise olulisest muudatusest loa andjale vastavalt käesoleva seaduse §-le 56, esitades loa andjale andmed, mis tõendavad käitise jätkuvat vastavust käesolevas peatükis sätestatud nõuetele, või esitab taotluse kompleksloa muutmiseks.

  (3) Registreerimiskohustusega käitaja teavitab käitise olulisel muutmisel Keskkonnaametit kavandatavast muudatusest. Keskkonnaamet kontrollib 14 päeva jooksul saadud andmete põhjal teavitatud tegevuseks loa nõutavust. Loakohustuse puudumisel saadab Keskkonnaamet käitajale kirjaliku tõendi tegevuse olulise muudatuse registreerimise kohta.

3. jagu Juurdepääs teabele 

§ 149.  Orgaanilisi lahusteid kasutava käitise kohta käiva teabe avalikustamine ja üldsuse juurdepääs teabele

  (1) Käesoleva peatüki kohaldamisalasse kuuluvate käitiste kehtivad õhusaasteload ja nende muudatused ning andmed registreerimiskohustusega käitajate kohta tehakse avalikkusele kättesaadavaks keskkonnalubade infosüsteemi veebilehel.

  (2) Käesoleva peatüki kohaldamisalasse kuuluvate käitiste heiteseire tulemused tehakse avalikkusele kättesaadavaks Keskkonnaameti veebilehel.

  (3) Orgaanilisi lahusteid kasutava käitise kohta käiva teabe avalikustamisele kohaldatakse lisaks käesolevas jaos sätestatule ka atmosfääriõhu kaitse seaduses sätestatud nõudeid.
[RT I, 05.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

§ 150.  Kohustus säilitada dokumente ja esitada teavet

  Käitaja säilitab talle kuuluva loa taotlemisega ja andmisega, samuti loaga määratud seirega ning nõuete täitmise kontrollimisega seotud dokumente ja andmeid ning tagab nende kättesaadavuse loa andjale ja Keskkonnainspektsioonile käesoleva seaduse § 59 lõigete 1 ja 2 kohaselt.

6. peatükk Titaandioksiidi tootvad käitised 

§ 151.  Kohaldamisala

  Käesolevat peatükki kohaldatakse käitistele, milles toodetakse titaandioksiidi.

§ 152.  Jäätmete veekogusse väljutamise keeld

  Titaandioksiidi tootvatest käitistest on keelatud väljutada pinna- ja põhjaveekogudesse:
  1) tahkeid jäätmeid;
  2) emalahuseid, mis tekivad titanüülsulfaadi hüdrolüüsimisele järgneval filtrimisetapil sulfaatprotsessi kasutavates käitistes, sealhulgas selliste lahustega seotud happejääke, milles vaba väävelhappe üldsisaldus on üle 0,5 protsendi ning mis sisaldavad mitmesuguseid raskmetalle, ja selliseid emalahuseid, mis on lahjendatud vaba väävelhappe sisalduseni 0,5 protsenti või vähem;
  3) kloriidprotsessi kasutavate käitiste puhul jäätmeid, milles vaba soolhappe üldsisaldus on üle 0,5 protsendi ning mis sisaldavad mitmesuguseid raskmetalle, sealhulgas selliseid jäätmeid, mis on lahjendatud vaba soolhappe sisalduseni 0,5 protsenti või vähem;
  4) filtrimissoolasid, setteid ja vedeljäätmeid, mis tekivad käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud jäätmete töötlemisel kontsentreerimis- või neutraliseerimisprotsessis ning sisaldavad mitmesuguseid raskmetalle, kuid ei sisalda neutraliseeritud ja filtreeritud ega dekanteeritud jäätmeid, milles leidub vaid raskmetallide jälgi ning mille vesinikeksponent (pH) enne lahjendamist on üle 5,5.

§ 153.  Heitekontroll

  (1) Titaandioksiidi tootvate käitiste käitajad on kohustatud vältima happeosakeste heite välisõhku väljutamist.

  (2) Saasteainete heite piirväärtused titaandioksiidi tootvate käitiste väljuvates gaasides kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (3) Saasteainete heite piirväärtused titaandioksiidi tootvate käitiste heitvees kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 154.  Heiteseire

  (1) Titaandioksiidi tootva käitise loas määratakse heitvee seire nõuded, mis võimaldavad kontrollida käitise tegevuse vastavust loa nõuetele ning käesoleva seaduse § 153 lõike 3 alusel kehtestatud saasteainete heite piirväärtustele.

  (2) Titaandioksiidi tootva käitise loas määratakse väljuvate gaaside seire nõuded, mis võimaldavad kontrollida käitise tegevuse vastavust loa nõuetele ning käesoleva seaduse § 153 lõike 2 alusel kehtestatud saasteainete heite piirväärtustele.

  (3) Täpsustatud nõuded titaandioksiidi tootvate käitiste väljuvate gaaside seire kohta kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (4) Käitaja teeb seiret Euroopa Standardimiskomitee standardite kohaselt, nende puudumise korral Rahvusvahelise Standardimisorganisatsiooni standardi kohaselt, või kui see ei ole kättesaadav, siis riikliku või mõne teise sellise rahvusvahelise standardi kohaselt, millega tagatakse mõõtmisandmete võrdväärne teaduslik kvaliteet.
[RT I, 15.03.2019, 5 - jõust. 25.03.2019]

7. peatükk Riiklik järelevalve 

§ 155.  Keskkonnaalane kontroll

  (1) Keskkonnaalane kontroll on Keskkonnainspektsiooni poolt käesoleva seaduse §-s 157 nimetatud programmi alusel teostatav keskkonnajärelevalve ja käesoleva seaduse §-s 159 nimetatud keskkonnajärelevalve korras teostatav erakorraline kontroll.

  (2) Keskkonnainspektsioon kontrollib järelevalve korras kompleksloa kohustusega käitistes kompleksloa nõuete täitmist ja käitises toimuva tegevuse vastavust käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides kehtestatud nõuetele.

  (3) Keskkonnaalane kontroll hõlmab:
  1) käitaja poolt esitatavate aruannete ja heiteseire tulemuste analüüsi;
  2) kontrollkäike käitisesse;
  3) käitise sisemise aruandluse ja järelmeetmeid käsitlevate dokumentide kontrollimist;
  4) käitises kasutatava tehnika ja käitise keskkonnajuhtimissüsteemi, sealhulgas käitise omaseire piisavuse kontrolli;
  5) vajaduse korral kontrollproovide võtmist ja -mõõtmiste tegemist.

  (4) Keskkonnainspektsioon kaasab oma kontrollkäigule loa andja, kes tegutseb lähtudes käesoleva seaduse §-st 49.

  (5) Keskkonnaalase kontrolli tulemused vormistatakse kontrolliaruandena, milles esitatakse kontrolli tulemused, kirjeldades nende vastavust käitisele antud loa nõuetele, ja järeldused edasiste meetmete võtmise vajaduse kohta. Aruanne edastatakse käitajale ja avalikustatakse Keskkonnaministeeriumi keskkonnaotsuste infosüsteemis ning Keskkonnaministeeriumi kodulehel kahe kuu jooksul käitise kohapealsest kontrollimisest arvates.
[RT I, 15.03.2019, 5 - jõust. 25.03.2019]

§ 156.  Kompleksloa kohustusega käitiste keskkonnaalase kontrolli üleriigiline kava

  (1) Kompleksloa kohustusega käitiste keskkonnaalase kontrolli üleriigiline kava (edaspidi keskkonnaalase kontrolli üleriigiline kava) on alus süsteemse keskkonnaalase kontrolli teostamiseks kompleksloa kohustusega käitiste tegevuse üle.

  (2) Keskkonnaalase kontrolli üleriigiline kava sisaldab:
  1) üldhinnangut kompleksloa kohustusega käitistega seotud oluliste keskkonnaküsimuste kohta;
  2) korrapärase keskkonnaalase kontrolli programmide koostamise, sealhulgas riskipõhise hindamise ja korrapärase kontrolli teostamise menetlusi;
  3) erakorralise keskkonnaalase kontrolli teostamise menetlusi;
  4) viidet Keskkonnaministeeriumi veebilehele, millel avaldatakse kompleksloa kohustusega käitiste loetelu;
  5) koostööpõhimõtteid keskkonnaalase kontrolli teostamisel.

  (3) Keskkonnaalase kontrolli üleriigilise kava koostamist korraldab Keskkonnainspektsioon ja kava kinnitab Keskkonnainspektsiooni peadirektor. Kava avalikustatakse Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnainspektsiooni veebilehel.

  (4) Keskkonnaalase kontrolli üleriigiline kava vaadatakse üle ja vajaduse korral ajakohastatakse vähemalt iga nelja aasta järel selle koostamisest või ülevaatamisest arvates.

§ 157.  Kompleksloa kohustusega käitiste korrapärase keskkonnaalase kontrolli programm

  (1) Keskkonnaalase kontrolli üleriigilise kava alusel koostab Keskkonnainspektsioon Keskkonnaametit kaasates kompleksloa kohustusega käitiste korrapärase keskkonnaalase kontrolli programmi (edaspidi korrapärase keskkonnaalase kontrolli programm).

  (2) Korrapärase keskkonnaalase kontrolli programm sisaldab:
  1) käitiste korrapärase kontrollimise ajakava eri käitiseliikide kaupa koos nende kontrollimise sagedusega;
  2) korrapärase kontrolli käigus rakendatavate kontrollimeetmete näidisloetelu;
  3) korrapärase kontrolli käigus võetavate proovide ja tehtavate mõõtmiste näidisloetelu;
  4) muude rakendatavate meetmete näidisloetelu.

  (3) Käitise korrapärase kontrolli sageduse määramisel hinnatakse riskipõhiselt käitise võimalikku mõju keskkonnale. Sellise mõju hindamisel pööratakse muu hulgas tähelepanu:
  1) käitise tegevuse võimalikule ja tegelikule mõjule inimese tervisele ja keskkonnale, võttes eelkõige arvesse heitetasemeid ja -liike, tegevuskoha keskkonnatundlikkust ja avariide esinemise ohtu;
  2) loa nõuete varasemale täitmisele käitaja poolt;
  3) käitaja osalemisele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ (ELT L 342, 22.12.2009, lk 1–45) kehtestatud keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis.

  (4) Korrapärase keskkonnaalase kontrolli programm vaadatakse üle ning seda muudetakse vajaduse korral iga kolme aasta järel selle koostamisest või ülevaatamisest arvates.

§ 158.  Kompleksloa kohustusega käitise korrapärane keskkonnaalane kontroll

  (1) Käitiste korrapärast kontrolli teostatakse vähemalt üks kord kolme aasta jooksul, ent mitte sagedamini kui üks kord aastas.

  (11) Korrapärast kontrolli võib käesoleva seaduse § 19 lõike 2 punktis 8 nimetatud veisekasvatuse käitistes teostada harvemini kui üks kord kolme aasta jooksul.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (2) [Kehtetu - RT I, 15.03.2019, 5 - jõust. 25.03.2019]

  (3) Kui korrapärase kontrolli käigus tuvastatakse kompleksloa nõuete oluline rikkumine, viiakse kuue kuu jooksul ettekirjutuse tegemisest arvates läbi käitise järelkontroll.

§ 159.  Erakorraline keskkonnaalane kontroll

  Erakorraline keskkonnaalane kontroll tehakse keskkonnajärelevalve korras selleks, et võimalikult kiiresti ja vajaduse korral enne loa väljaandmist, läbivaatamist või ajakohastamist uurida tõsiseid keskkonnaalaseid kaebusi, avariisid või vahejuhtumeid või loa nõuete täitmata jätmist.

§ 160.  Käitaja kohustused käitise kontrollimisel

  Käitaja on kohustatud osutama käitist kontrollivale keskkonnakaitseinspektorile igakülgset abi, tagama talle juurdepääsu käitise tegevuskohale ning võimaldama tal võtta proove ja koguda informatsiooni käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmise kohta.

§ 161.  Riikliku järelevalve teostamine

  (1) Käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab järelevalvet Keskkonnainspektsioon.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  (2) [Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 1611.  Riikliku järelevalve erimeetmed

  Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 45, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 1612.  Vahetu sunni kasutamine

  Keskkonnainspektsioonil on lubatud kasutada füüsilist jõudu korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 1613.  Sunniraha määr

  Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 32 000 eurot.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

8. peatükk Vastutus 

§ 162.  Kompleksloa kohustuse ja kompleksloa nõuete rikkumine

  (1) Tegevuse eest kompleksloata valdkonnas, kus kompleksluba on nõutav, või kompleksloa nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama tegevuse eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 163.  Avariist teatamata jätmine

  (1) Avariist, mis võib oluliselt mõjutada keskkonda, õigel ajal teatamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama tegevuse eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.

§ 164.  Menetlus

  (1) [Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (2) Käesolevas seaduses sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnainspektsioon.

9. peatükk Rakendussätted 

1. jagu Seaduse rakendamine 

§ 165.  Seaduse rakendamine kompleksloa alusel tegutsevate käitiste suhtes

  (1) Käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud nõudeid rakendatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kompleksloa alusel tegutsevate käitiste suhtes alates 2014. aasta 7. jaanuarist. Kuni 2014. aasta 7. jaanuarini kohaldatakse nimetatud käitiste suhtes saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadust.

  (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist käiku antud käitiste suhtes, mille käitamiseks ei olnud enne käesoleva seaduse jõustumist kompleksluba nõutav, kohaldatakse käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud nõudeid alates 2015. aasta 7. juulist.

  (3) Kui käitise tegevus on seotud ohtlike ainete kasutamise, tootmise või keskkonda viimisega, on enne käesoleva seaduse jõustumist kompleksloa alusel tegutsev käitaja kohustatud koostama lähteolukorra aruande vastavalt käesoleva seaduse §-le 57 ning enne käitise kompleksloa esmakordset muutmist pärast käesoleva seaduse jõustumist.

  (4) Käesoleva seaduse § 79 lõigetes 2 ja 5, § 80 lõike 1 punktis 4 ja lõikes 9 sätestatud nõudeid olemasoleva suure põletusseadme suhtes rakendatakse alates 2016. aasta 1. jaanuarist.

  (5) Käesoleva seaduse §-s 134 sätestatud nõudeid registreerimiskohustusega käitaja suhtes rakendatakse alates 2014. aasta 1. maist.

§ 166.  PVT-viitedokumentide kohaldamine PVT-järeldustena

  Kuni PVT-järeldusi sisaldavate Euroopa Komisjoni otsuste jõustumiseni kohaldatakse PVT-järeldustena käesoleva seaduse tähenduses Euroopa Komisjoni poolt enne 2011. aasta 7. jaanuari vastu võetud PVT-viitedokumente, välja arvatud käesoleva seaduse § 44 lõigetes 3–7 sätestatud juhtudel.
[RT I, 15.03.2019, 5 - jõust. 25.03.2019]

§ 167.  Heite piirväärtuse ja väävliärastuse astme nõuete järgimata jätmine suure põletusseadme piiratud tööea korral

  (1) Ajavahemikus 2016. aasta 1. jaanuarist kuni 2023. aasta 31. detsembrini ei rakendata suure põletusseadme suhtes käesoleva seaduse § 73 alusel olemasolevate suurte põletusseadmete jaoks kehtestatud saasteainete heite piirväärtusi ja vajaduse korral käesoleva seaduse § 79 lõike 3 alusel kehtestatud väävliärastuse astme nõudeid, kui:
  1) põletusseadme käitaja on Keskkonnaministeeriumile ja loa andjale hiljemalt 2014. aasta 1. jaanuariks kirjalikult kinnitanud ning loa andja on loas sätestanud, et käitaja kohustub käitama põletusseadet ajavahemikul 2016. aasta 1. jaanuarist kuni 2023. aasta 31. detsembrini mitte üle 17 500 töötunni;
  2) käitaja esitab alates 2016. aasta 1. jaanuarist igal aastal Keskkonnaministeeriumile ja loa andjale andmed põletusseadme kalendriaasta töötundide arvu kohta.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põletusseadme järelejäänud tööea jooksul säilitatakse põletusseadme käitajale antud loas määratud vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja tahkete osakeste heite piirväärtused, mida tuleb kohaldada 2015. aasta 31. detsembri seisuga.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tahkel kütusel töötavale põletusseadmele, mille summaarne nimisoojusvõimsus on suurem kui 500 megavatti ning millele on luba antud pärast 1987. aasta 1. juulit, kohaldatakse põletusseadme järelejäänud tööea jooksul käesoleva seaduse § 73 alusel olemasolevate suurte põletusseadmete jaoks kehtestatud lämmastikoksiidide heite piirväärtust.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud erandit ei kohaldata, kui põletusseadme käitajale oli antud luba mitte järgida heite piirväärtust tingimusel, et seadme käitaja kohustub mitte kasutama seadet üle 20 000 töötunni ajavahemikul 2008. aasta 1. jaanuarist kuni 2015. aasta 31. detsembrini ja esitab igal aastal loa andjale andmed seadme kalendriaasta töötundide arvu kohta.

  (5) Kui põletusseade oli 2011. aasta 6. jaanuaril osa väikesest eraldatud võrgust ja andis sel päeval vähemalt 35 protsenti nimetatud võrgu elektritoitest ning põletusseadme heide ei vasta seadme tehniliste omaduste tõttu käesoleva seaduse § 73 alusel olemasolevate suurte põletusseadmete jaoks kehtestatud heite piirväärtustele, on ajavahemikul 2020. aasta 1. jaanuarist kuni 2023. aasta 31. detsembrini käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud töötundide arv 18 000 ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud andmete esitamise tähtpäev 2020. aasta 1. jaanuar.

  (6) Enne 1986. aasta 31. detsembrit käiku antud põletusseadmele, mille summaarne nimisoojusvõimsus on suurem kui 1500 megavatti ja mis põletab kohalikku tahket kütust, mille alumine kütteväärtus on väiksem kui 5800 kilodžauli kilogrammi kohta, niiskusesisaldus üle 45 massiprotsendi, kombineeritud niiskuse- ja tuhasisaldus üle 60 massiprotsendi ning kaltsiumoksiidi sisaldus tuhas üle 10 protsendi, on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud töötundide arv 32 000.

§ 168.  Heite piirväärtuse ja väävliärastuse astme nõuete järgimata jätmine väikese eraldatud võrgu korral

  (1) Kuni 2019. aasta 31. detsembrini ei rakendata põletusseadme suhtes, mis oli 2011. aasta 6. jaanuaril väikese eraldatud võrgu osa, käesoleva seaduse § 73 alusel olemasolevate suurte põletusseadmete jaoks kehtestatud heite piirväärtusi ja vajaduse korral käesoleva seaduse § 79 alusel kehtestatud väävliärastuse astme nõudeid.

  (2) Kuni 2019. aasta 31. detsembrini säilitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põletusseadme käitajale antud loas määratud vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja tahkete osakeste heite piirväärtused, mida tuleb kohaldada 2015. aasta 31. detsembri seisuga.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tahkel kütusel töötava põletusseadme korral, mille summaarne nimisoojusvõimsus on suurem kui 500 megavatti ja millele on luba antud pärast 1987. aasta 1. juulit, kohaldatakse käesoleva seaduse § 73 alusel olemasolevate suurte põletusseadmete jaoks kehtestatud lämmastikoksiidide heite piirväärtust.

  (4) Väike eraldatud võrk on võrk, kus elektri tarbimine oli 1996. aastal väiksem kui 3000 gigavatt-tundi ja milles vähem kui 5 protsenti iga-aastasest tarbimisest kaetakse ühenduse kaudu teistest võrkudest.

§ 169.  Heite piirväärtuse ja väävliärastuse astme nõuete järgimata jätmine kaugküttekäitiste korral

  (1) Loa andja võib käitaja taotlusel lubada, et kuni 2022. aasta 31. detsembrini ei pea kaugküttekäitise osaks oleva suure põletusseadme käitaja järgima käesoleva seaduse § 73 alusel olemasolevate suurte põletusseadmete jaoks kehtestatud heite piirväärtusi ja vajaduse korral käesoleva seaduse § 79 lõike 3 alusel kehtestatud väävliärastuse astme nõudeid, kui:
  1) põletusseadme summaarne nimisoojusvõimsus ei ületa 200 megavatti;
  2) põletusseadme käitajale on luba antud enne 2002. aasta 27. novembrit või põletusseadme kohta on esitatud nõuetekohane loataotlus enne 2002. aasta 27. novembrit, tingimusel et põletusseade on käiku antud hiljemalt 2003. aasta 27. novembril;
  3) viie aasta libiseva keskmisena on vähemalt 50 protsenti põletusseadmes toodetud kasulikust soojusest tarnitud auru või kuuma vee kujul üldkasutatavasse kaugküttevõrku.

  (2) Kuni 2022. aasta 31. detsembrini säilitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põletusseadme käitajale antud loas määratud vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja tahkete osakeste heite piirväärtused, mida tuleb kohaldada 2015. aasta 31. detsembri seisuga.

  (3) Põletusseadme käitaja, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud erandit, esitab alates 2016. aasta 1. jaanuarist igal aastal loa andjale andmed põletusseadme poolt auru või kuuma vee kujul üldkasutatavasse kaugküttevõrku tarnitud energiahulga ning kogu toodetud kasuliku soojuse energiahulga kohta.

2. jagu Muudatused teistes õigusaktides 

§ 170. – § 176. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

3. jagu Seaduse jõustumine 

§ 177.  Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2013. aasta 1. juunil.

/otsingu_soovitused.json