Text size:

Standard of Vocational Education

Issuer:Government
Type:regulation
In force from:20.04.2019
In force until: In force
Translation published:15.01.2020

The regulation is established on the basis of Section 22 of the Vocational Educational Institutions Act.

Chapter 1 General Provisions 

§ 1.  Scope of application of regulation

  The regulation establishes a set of uniform requirements for formal education in vocational training taking place in a vocational educational institution or institution of professional higher education carrying out vocational training (hereinafter school), including learning outcomes and their connections to the qualifications framework established in the Professions Act, the curriculum and functions and requirements of education, principles for amending the curriculum, principles for recognition of prior learning and professional experience and a list of broad groups of study, fields of study and curriculum groups.

§ 2.  Vocational training inputs

 (1) The content of the vocational training is based on professional standards and, in their absence, on input from social partners and the recommendation1 of the European Parliament and of the Council of 18 December 2006 on key competences for lifelong learning.

 (2) In addition to the provisions of subsection 1, the content of vocational secondary education is based additionally on the national curriculum for upper secondary schools.

§ 3.  Studies and completion of studies

  [RT I, 17.04.2019, 1 - entered into force on 20.04.2019]

 (1) Studies are a students’ activity in the study and work environment for achieving the goals and learning outcomes set out in the curriculum and they take place as face-to-face learning, work practice and independent work.

 (2) Studies in both the physical and virtual study environment and under a teacher’s guidance take place as face-to-face learning, including practical work.

 (3) Studies in the work environment under the supervision of a supervisor take place as work practice.

 (4) Studies in the course of which students independently carry out study and work assignments with specific goals and which are subject to feedback from the teacher shall take place as independent work. Independent work shall make up at least 15 per cent of the total volume of studies in the case of full-time form of study and over 50% of the total volume of studies in the case of non-stationary form of study.

 (5) [Repealed - RT I, 17.04.2019, 1 - entered into force on 20.04.2019]

 (6) Studies shall conclude with a professional examination or vocational examination, the goal of which is to ensure that the vocational training graduate has achieved all of the learning outcomes set forth in the curriculum.
[RT I, 17.04.2019, 1 - entered into force on 20.04.2019]

 (7) The organization of the professional examination is governed by the Professions Act and the terms and conditions and procedure for the vocational examination are governed by the rules for organization of studies.
[RT I, 17.04.2019, 1 - entered into force on 20.04.2019]

 (8) The choice of profession curriculum shall be considered completed after the learning outcomes described in the curriculum have been achieved.
[RT I, 17.04.2019, 1 - entered into force on 20.04.2019]

§ 4.  Awarding of credit for study

 (1) In vocational training, the credit is awarded for study in Estonian vocational education credit points (hereinafter credit point). One credit point corresponds to 26 hours spent by the student on acquiring knowledge and skills. The volume of study per academic year is 60 credit points. The acronym EKAP is used as the abbreviation for credit point.

 (2) The Estonian vocational education credit point system is a framework for describing learning outcomes, recognizing, transferring and accumulating them The learning outcomes may be achieved through formal, non-formal or informal study. The school has the right to adjust study so that the objectives and learning outcomes set out in the curriculum are achieved within a period shorter or longer than the average period of study.

Chapter 2 Curricula 

§ 5.  Curricula

 (1) Curricula are divided into national curricula and school curricula.

 (2) The curriculum determines the goals, objectives and functions of vocational, professional and occupational training, the learning outcomes to be achieved and links with the qualifications framework established in the Professions Act, the requirements for commencement and completion of studies, modules of the curriculum and their volume along with learning outcomes and assessment criteria, options and conditions for choosing modules and specialisation opportunities. The professional standards are the basis for determining the partial professions to be acquired in the course of study.

§ 6.  National curriculum

 (1) The national curriculum is the fundamental document on the basis of which the vocational secondary education curriculum is prepared.

 (2) The national curriculum is prepared in cooperation with social partners, on the basis of the Standard of Vocational Education, relevant professional standards and the national curriculum for upper secondary schools.

 (3) If the professional standard serving as the basis for the national curriculum is repealed, a new professional standard shall be established, the name of the professional standard or the professional skill requirements therein shall be changed or if another need for change should emerge, the national curriculum will be reviewed and, if necessary, re-established.

§ 7.  School curriculum

 (1) The school curriculum is the document on which studies are based. School curricula are divided into initial training and continuing training curricula. Both the initial training and continuing training curriculum may be prepared as a joint curriculum.

 (2) The school shall prepare a curriculum for the specific level in the qualification framework established in the Professions Act (hereinafter qualification level). The school may prepare a curriculum for professions and areas of specialization allowing specialization in different professions or areas of specialization.
[RT I, 17.04.2019, 1 - entered into force on 20.04.2019]

 (3) If, on the basis of the curriculum, it is possible to obtain several professions or partial professions, the curriculum shall set out the modules, achieving of whose learning outcomes is a prerequisite for obtaining a specific profession or partial profession.

 (4) The cooperation agreement on the joint curriculum determines the school that operates under the cooperation agreement as the steward of the joint curriculum, registers the joint curriculum and students commencing studies there in the Estonian Education Information System and issues leaving certificates and other final graduation documents to graduates of the joint curriculum.

 (5) The steward of the joint curriculum shall provide at least half of the education to be provided on the basis of the joint curriculum.

 (6) The requirement set forth in subsection 5 of this section shall not be applied to joint curricula in which foreign educational institutions participate.

§ 8.  Curriculum modules

 (1) A curriculum consists of modules.

 (2) A module is an integral unit of content of the curriculum, and describes the learning outcomes that are in conformity with competence requirements.

 (3) The volume of the module in credit points depends on the objective and learning outcomes of the module.

 (4) Modules are divided into core studies, elective studies and general studies modules.

 (5) Core studies modules define the learning outcomes and compulsory specialization choices for operating in a vocational, professional and occupational area.

 (6) The core studies modules integrate, in the volume and selection necessary for acquisition of the relevant qualification, continuation of studies and entering the labour market, the learning outcomes in the area of key competencies set forth in the section of this regulation setting out the vocational training learning outcomes at the relevant level.
[RT I, 17.04.2019, 1 - entered into force on 20.04.2019]

 (7) Elective studies modules determine the learning outcomes that support and expand professional skills or are related to an additional profession or partial profession or support the acquisition of key competences. The elective modules shall generally make up 15-30 per cent of the volume of the curriculum, and in the case of a curriculum with a volume of up to 30 credit points, 15 per cent of the volume of the curriculum; and they shall be specified in the school curriculum. Students have the right to select elective modules from the school’s other curricula or from other educational institutions’ curricula in accordance with the procedure set forth in the school’s rules for organization of studies.
[RT I, 17.04.2019, 1 - entered into force on 20.04.2019]

 (8) The learning outcomes for core and elective studies modules are described through vocational and professional knowledge, skills, extent of independence and responsibility, learning competence, communication skills, self-determination competence, performance competence, information technology competence and initiative and entrepreneurial competence, which are defined as follows:
 1) vocational and professional knowledge is information acquired in the course of the study process regarding vocational, professional and occupational facts, principles, theories and practices;
 2) vocational and professional skills are the capability of applying knowledge and using them for performing duties and resolving problems; the skills are described through their complexity and diversity;
 3) the extent of independence and responsibility is the level at which the graduate is able to work independently and take responsibility for their performance;
 4) learning competence is the ability to manage his or her learning activity using learning strategies and a suitable learning style;
 5) communication competence is the ability to communicate orally and in written form in different situations and on different topics;
 6) self-determination competence is the ability to understand and evaluate himself or herself, make sense of his or her actions and behaviour in society, develop his or her personality;
 7) performance competence is the ability to visualize problems and solve them, plan his or her activities, set goals for activity and envision the expected results, select methods, take action, evaluate the results of his or her activities and engage in cooperation;
 8) information technology competence is the ability to skilfully and critically use information technology devices and digital media;
 9) initiative and entrepreneurial competence is the ability to act in a proactive and creative way and plan his or her career in the contemporary economic, entrepreneurial and work environment, using the acquired knowledge and skills in different walks of life and areas of activity.

 (9) The general studies modules determine the common learning outcomes in study in key competences for all vocational secondary education curricula.

§ 9.  Adjustment and amendment of school curriculum

 (1) A school may adjust the curriculum according to the students’ target group and form of study.
[RT I, 17.04.2019, 1 - entered into force on 20.04.2019]

 (2) Upon adjusting the curriculum, the school may change the content, selection and proportion of elective studies in the curriculum, and if necessary increase the proportion of work practice, thereby ensuring that the learning outcomes of the curriculum are attainable.
[RT I, 17.04.2019, 1 - entered into force on 20.04.2019]

 (3) In the case of adjustments to the curriculum specified in subsection 32 (8) of the Vocational Educational Institutions Act, an individual curriculum is drawn up for the student.

Chapter 3 Second-level Vocational Training 

§ 10.  Second-level vocational training

 (1) Students in second-level vocational training acquire knowledge, skills and attitudes that correspond to the learning outcomes of the second qualification level.

 (2) A graduate of second-level vocational training has vocational, professional and occupational training that is in general sufficient for working in professions categorized under the major group “Elementary occupations” in the ISCO-08 (International Standard Classification of Occupations; 2008).

 (3) Study in second-level vocational training takes place solely on the basis of initial training curricula.

 (4) Those starting study in second-level vocational training are not required to have basic education.

 (5) Choice of profession is formal study in preparation for vocational training under which the learning outcomes of the second qualification level and readiness for continuing studies and entering the labour market are achieved.
[RT I, 17.04.2019, 1 - entered into force on 20.04.2019]

 (6) Choice of profession training takes place solely in the full-time form of study.
[RT I, 17.04.2019, 1 - entered into force on 20.04.2019]

 (7) To carry out choice of profession training, the school shall prepare a choice of profession curriculum.
[RT I, 17.04.2019, 1 - entered into force on 20.04.2019]

§ 11.  Volume of study

 (1) The volume of second-level vocational training is 30 to 120 credit points and in choice of profession training, 30 credit points. In exceptions, the minister responsible for the field may grant consent for opening a choice of profession curriculum with a volume of 60 credit points.
[RT I, 17.04.2019, 1 - entered into force on 20.04.2019]

 (2) Practical work and work practice together make up at least 70 per cent of the volume of vocational training.

 (3) In the choice of profession curriculum, elective studies make up 70% of the volume of the curriculum and core studies make up 30 per cent of the volume of the curriculum.
[RT I, 17.04.2019, 1 - entered into force on 20.04.2019]

§ 12.  Completion of studies and continuation of studies

 (1) Studies in second-level vocational training shall be considered complete after achieving the learning outcomes corresponding to the partial profession or qualification described in the curriculum.

 (11) The choice of profession curriculum shall be considered completed after achieving the learning outcomes described in the curriculum, which are assessed in a non-differentiated manner.
[RT I, 17.04.2019, 1 - entered into force on 20.04.2019]

 (2) The achieving of learning outcomes shall be assessed through a professional examination, which may also be taken in parts. If it is not possible to take a professional examination in a profession or area of specialization, the studies shall be completed with a vocational examination. If the professional examination is not passed, the student has the right to take a vocational examination to complete studies. In the case of a student with special educational needs, the achieving of learning outcomes shall be assessed through a vocational examination, which can be substituted by a professional examination. [RT I, 17.04.2019, 1 - entered into force on 20.04.2019]

 (3) The school shall issue a leaving certificate along with a transcript to graduates of second-level vocational training.

 (4) Students in second-level vocational training may acquire basic education under the general procedure simultaneously with or after studies in vocational training.

§ 13.  Learning outcomes for second-level vocational training

 (1) Graduates of second-level vocational training shall have achieved the learning outcomes set out in this section.

 (2) Vocational and professional knowledge:
 1) knows and describes the essential vocational and professional terms and principles;
 2) understands the main processes in their work, is familiar with professional terminology, materials, tools and the equipment used the most.

 (3) Vocational and professional skills and extent of independence and responsibility:
 1) is able to fulfil conventional work assignments with limited responsibility in his or her vocation or profession;
 2) is able to fulfil work assignments under supervision;
 3) works effectively in work situations that are generally stable.

 (4) Learning competence: learns under consultation and guidance.

 (5) Communicative competence:
 1) is able to communicate in habitual situations and with conventional partners in interaction;
 2) uses advice, assistance and support as well as information materials for resolving vocational and professional issues.

 (6) Self-determination competence: is able to assess the results of his or her work at consultation.

 (7) Performance competence: under supervision, adjusts to and copes in various social environments.

 (8) Information technology competence:
 1) knows some of the possibilities of information technology;
 2) is able to use the internet to some extent;
 3) is able to use some applications under supervision.

 (9) Initiative and entrepreneurial competence:
 1) is able to express ideas and, under supervision, implement them;
 2) under supervision, from among the possibilities given, makes appropriate choices based on his or her skills;
 3) participates in preparing his or her career plan.

 (10) A graduate of choice of professional curriculum has achieved the learning outcomes specified in subsections 3–9.
[RT I, 17.04.2019, 1 - entered into force on 20.04.2019]

 (11) The learning outcomes for core and elective studies modules in the choice of profession curriculum can be adjusted in the student’s individual curriculum, taking into consideration the student’s abilities and needs.
[RT I, 17.04.2019, 1 - entered into force on 20.04.2019]

Chapter 4 Third-level Vocational Training 

§ 14.  Third-level vocational training

 (1) Students in third-level vocational training acquire knowledge, skills and attitudes that correspond to the learning outcomes of the third qualification level.

 (2) A graduate of third-level vocational training has vocational, professional and occupational training that is in general sufficient for working in the basic professions categorized under the major group “Plant and machine operators and assemblers”, “Craft and related trades workers”, “Skilled agricultural, forestry and fishery workers” or “Service and sales workers”.

 (3) Third-level vocational training takes place solely according to initial training curricula.

 (4) Those starting study in third-level vocational training are not required to have basic education.

§ 15.  Volume of study

 (1) The volume of study in third-level vocational training is 30 to 120 credit points.
[RT I, 17.04.2019, 1 - entered into force on 20.04.2019]

 (2) Practical work and work practice together make up at least 50 per cent of the volume of vocational training and their proportions are generally equal.

§ 16.  Completion of studies and continuation of studies

 (1) Studies in third-level vocational training shall be considered completed after achieving the learning outcomes corresponding to the partial profession or qualification described in the curriculum.

 (2) The achieving of learning outcomes shall be assessed through a professional examination, which may also be taken in parts. If it is not possible to take a professional examination in a profession or area of specialization, the studies shall be completed with a vocational examination. If the professional examination is not passed, the student has the right to take a vocational examination to complete studies. In the case of a student with special educational needs, the achieving of learning outcomes shall be assessed through a vocational examination, which can be substituted by a professional examination.
[RT I, 17.04.2019, 1 - entered into force on 20.04.2019]

 (3) The school shall issue a leaving certificate along with a transcript to graduates of third-level vocational training.

 (4) Students in third-level vocational training may acquire basic education under the general procedure simultaneously with or after studies in vocational training. Graduates of third-level vocational training with basic education may commence acquiring secondary education at a vocational educational institution or upper secondary school.

§ 17.  Learning outcomes for third-level vocational training

 (1) Graduates of third-level vocational training shall have achieved the learning outcomes set out in this section.

 (2) Vocational and professional knowledge: knows and is familiar with the vocational and professional terminology, principles, technologies, processes, techniques, materials, tools, equipment and is able to use and apply them.

 (3) Vocational and professional skills and extent of independence and responsibility:
 1) is able to fulfil conventional work tasks with limited responsibility in his or her vocation or profession;
 2) is able to work independently and take responsibility for the results of his or her work in work situations, which are generally stable or change little;
 3) is responsible for fulfilling work duties.

 (4) Learning competence: learns and updates his or her knowledge independently.

 (5) Communicative competence:
 1) substantiates his or her standpoints and expresses himself or herself in various situations orally and in writing;
 2) uses general information sources in resolving vocational and professional issues.

 (6) Self-determination competence: is capable of solving vocational and professional issues optimally and change his or her behaviour as needed.

 (7) Performance competence: takes effectively part in different teams and is capable of fulfilling diverse roles in teams.

 (8) Information technology competence:
 1) knows the main possibilities and potential risks of information technology;
 2) is able to use the main possibilities of the internet for both personal and professional purposes.

 (9) Initiative and entrepreneurial competence:
 1) uses various tools for finding and executing ideas;
 2) expresses opinion on experience, describes, presents and assesses his or her ideas and work;
 3) sets career goals under supervision;
 4) finds, under supervision, information regarding jobs, including electronically;
 5) associates, under supervision, the requirements for professional training with possibilities for working on the labour market.

Chapter 5 Fourth-level Vocational Training 

§ 18.  Fourth-level vocational training

 (1) Students in fourth-level vocational training acquire knowledge, skills and attitudes that correspond to the learning outcomes of the fourth qualification level.

 (2) A graduate of fourth-level vocational training has vocational, professional and occupational training that is in general sufficient for working in the more advanced professions categorized under the major group “Plant and machine operators and assemblers”, “Craft and related trades workers”, “Skilled agricultural, forestry and fishery workers” or “Service and sales workers” or “Clerical support workers”.

 (3) Fourth-level vocational training takes place according to initial training and continuing training curricula.

 (4) The prerequisite for commencing studies in fourth-level initial training is the existence of basic education. Studies may also be commenced in vocational secondary education by persons who lack basic education and are at least 22 years of age and who have acquired competences corresponding to basic education.

 (5) The prerequisite for commencing studies in fourth-level continuing training is a third or fourth qualification level profession or the existence of corresponding competences and basic education.
[RT I, 17.04.2019, 1 - entered into force on 20.04.2019]

§ 19.  Volume of study

 (1) The volume of study in fourth-level initial training is 30 to 150 credit points, and in the music and performing arts curriculum group, up to 180 credit points.
[RT I, 17.04.2019, 1 - entered into force on 20.04.2019]

 (2) The volume of study in fourth-level continuing study is 15 to 60 credit points.

 (3) Practical work and work practice together make up at least 50 per cent of the volume of vocational training and their proportions are generally equal.

§ 20.  Completion of studies and continuation of studies

 (1) Studies in fourth-level vocational training shall be considered completed after achieving the learning outcomes corresponding to the partial profession or qualification described in the curriculum.

 (2) The achieving of learning outcomes shall be assessed through a professional examination, which may also be taken in parts. If it is not possible to take a professional examination in a profession or area of specialization,, the studies shall be completed with a vocational examination. If the professional examination is not passed, the student has the right to take a vocational examination to complete studies. In the case of a student with special educational needs, the achieving of learning outcomes shall be assessed through a vocational examination, which can be substituted by a professional examination.
[RT I, 17.04.2019, 1 - entered into force on 20.04.2019]

 (3) The school shall issue a leaving certificate along with a transcript to graduates of fourth-level vocational training.

 (4) Graduates of fourth-level vocational training may advance to continuing vocational training and, if they have secondary education, to professional higher education study or bachelor’s study.

§ 21.  Vocational secondary education

 (1) Fourth-level initial training may also take place on the basis of the vocational secondary education curriculum, upon completion of which in full and upon achieving the learning outcomes described in the curriculum, vocational secondary education is acquired.

 (2) The volume of the vocational secondary education curriculum is 180 credit points and includes at least 60 credit points in studies in key competences. Exceptions in regard to increasing the volume of the vocational secondary education curriculum are set forth in the relevant national curriculum. Key competences study is divided among the modules specified in subsections 3 and 4.

 (3) The vocational secondary education core studies modules have at least 30 credit points of integrated key competences study and their selection corresponding to the profile is set forth in the relevant national curriculum.

 (4) The volume of general studies modules is 30 credit points, and their list and volume and learning outcomes and assessment criteria at threshold level shall be set forth in the national curriculum.

 (5) Practical work and work practice together make up at least 35 per cent of the volume of vocational training and their proportions are generally equal.

 (6) The school shall issue a leaving certificate along with a transcript to those completing the vocational secondary education curriculum.

 (7) Taking of state examinations held on the basis of the Basic Schools and Upper Secondary Schools Act is voluntary upon acquiring vocational secondary education, except for the state examination in Estonian as a second language for those completing a curriculum in a language of instruction other than Estonian. The state examination may be substituted by passing a professional examination or vocational examination in Estonian.

 (8) The provisions of subsection 7 regarding the state examination in Estonian as a second language do not apply to studies taking place on the basis of foreign agreements.

 (9) Those who have acquired vocational secondary education have the opportunity to continue general education studies for up to one academic year in a vocational educational institution or upper secondary school in accordance with procedure governed by regulation of the minister for education and research established on the basis of subsection 35 (3) of the Vocational Educational Institutions Act.

§ 22.  Learning outcomes for fourth-level vocational training

 (1) A graduate of fourth-level vocational training shall have achieved the learning outcomes set out in this section.

 (2) Vocational and professional knowledge: knows and is familiar with the vocation and profession thoroughly, including knowing and applying the vocation’s principles, theories and technologies in both conventional and novel work situations.

 (3) Vocational and professional skills and extent of independence and responsibility:
 1) is able to independently fulfil, in his or her vocation or profession, work duties that require complicated and diverse, novel solutions;
 2) is responsible for fulfilling work duties.

 (4) Learning competence:
 1) learns and updates his or her knowledge independently in a self-guided manner;
 2) assesses and analyses his or her level of knowledge.

 (5) Communicative competence:
 1) substantiates his or her standpoints in detail and expresses them in various situations orally and in writing;
 2) uses specific information sources in resolving vocational and professional issues, evaluates the reliability and veracity of the information.

 (6) Self-determination competence:
 1) uses self-assessment for changing his or her behaviour;
 2) is capable of making proposals for improving work results.

 (7) Performance competence:
 1) takes effectively part in different teams and is capable of leading the teams where necessary;
 2) is capable of partially supervising co-workers.

 (8) Information technology competence:
 1) knows the role, possibilities and potential risks of information technology;
 2) is able to critically assess the reliability of available information;
 3) is able to use the main computer applications and the possibilities of the internet for both personal and professional purposes;
 4) is able to apply tools for creating, presenting and understanding information and to use internet-based search systems and other services.

 (9) Initiative and entrepreneurial competence:
 1) thinks systematically and creatively and is able to critically assess his or her ideas and independently find possibilities for executing them;
 2) initiates, develops and applies ideas;
 3) has basic knowledge in entrepreneurship;
 4) prepares, under supervision, a short-term and long-term career plan for himself or herself;
 5) independently finds ways for professional self-improvement and application on the labour market;
 6) associates, under supervision, the requirements for professional training with possibilities for working on the labour market.

§ 23.  Learning outcomes of vocational secondary education

 (1) A graduate of vocational secondary education studies shall have achieved the learning outcomes set out in this section, the competences of which shall be developed throughout the curriculum.

 (2) Vocational and professional knowledge:
 1) knows and is familiar with the vocation and profession thoroughly, including knowing and applying the vocation’s principles, theories and technologies in both conventional and novel work situations.
 2) associates vocational and professional knowledge with scientific methods, and the basic principles and processes of STEM fields;
 3) understands the development of scientific theories, applications and technologies and the related risks, values security and sustainable development.

 (3) Vocational and professional skills and extent of independence and responsibility:
 1) is able to independently fulfil, in his or her vocation or profession, work duties that require complicated and diverse, novel solutions;
 2) is responsible for fulfilling work duties.
 3) uses mathematical knowledge and methods in various walks of life;
 4) expresses himself or herself, presents and substantiates his or her standpoints both orally and in writing in correct Estonian and other languages at the level of an independent language user taking into account the communication situation and partners.

 (4) Learning competence:
 1) learns and updates his or her knowledge independently in a self-guided manner;
 2) assesses and analyses the level of his or her knowledge and skills, and if necessary, seeks advice, information and support;
 3) is able to use the content learned, including learning skills and strategies, in different contexts and in resolving problems;
 4) values the search for reasons and is able to assess their validity.

 (5) Communicative competence:
 1) substantiates his or her standpoints in detail and expresses them in various situations orally and in writing;
 2) uses specific information sources in resolving vocational and professional issues, gathers and processes information, and evaluates the reliability and veracity of information.
 3) articulates and expresses his or her oral and written arguments persuasively and in a context-appropriate manner.

 (6) Self-determination competence:
 1) uses self-assessment for changing his or her behaviour;
 2) is capable of making proposals for improving work results;
 3) is able to perceive and value his or her association with his or her own cultural heritage and contemporary cultural events and with those of other countries’ and people groups;
 4) is able to value and enjoy art and express himself or herself creatively;
 5) values orthography and language rich in expression;
 6) knows and values healthy ways of life, is capable of maintaining and, if necessary, restoring his or her mental and physical condition.

 (7) Performance competence:
 1) is able to realize himself or herself, act as a conscious and conscientious citizen and a society member, capable of dialogue, acts in a tolerant manner;
 2) takes effectively part in different teams and is capable of leading the teams where necessary;
 3) is capable of partially supervising co-workers;
 4) uses technological tools and scientific data to achieve a goal, make a decision or draw a conclusion.

 (8) Information technology competence:
 1) knows the role, possibilities and potential risks of information technology;
 2) is able to critically assess the reliability of available information;
 3) is able to use the main computer applications and the possibilities of the internet for both personal and professional purposes;
 4) is able to apply tools for creating, understanding and presenting information in correct language, and to use internet-based search systems and other services.

 (9) Initiative and entrepreneurial competence:
 1) thinks systematically and creatively and is able to critically assess his or her ideas and independently find possibilities for executing them;
 2) initiates, develops and applies ideas;
 3) has basic knowledge in entrepreneurship;
 4) prepares, under supervision, a short-term and long-term career plan for himself or herself;
 5) independently finds ways for professional self-improvement and application on the labour market;
 6) associates, under supervision, the requirements for professional training with possibilities for working on the labour market.

Chapter 6 Fifth-level Vocational Training 

§ 24.  Fifth-level vocational training

 (1) Students in fifth-level vocational training acquire knowledge, skills and attitudes that correspond to the learning outcomes of the fifth qualification level. Fifth-level vocational training is also termed vocational professional educational study.

 (2) Those completing fifth-level vocational training have vocational, professional and occupational training sufficient for working in the professions categorized under the occupational area’s major group "Mid-level specialists and technicians” or “Clerical support workers”.

 (3) A graduate of fifth-level vocational training has vocational, professional and occupational training that is in general sufficient for working in the more advanced professions categorized under the major group “Plant and machine operators and assemblers”, “Craft and related trades workers”, “Skilled agricultural, forestry and fishery workers” or “Service and sales workers” or “Clerical support workers”.

 (4) Study in fifth-level vocational training takes place on the basis of initial training and continuing training curricula.

 (5) The prerequisite for commencing studies in fifth-level initial training is the existence of secondary education.

 (6) The prerequisite for commencing studies in fifth-level continuing training is a fourth or fifth qualification level profession or the existence of corresponding competences and secondary education.

§ 25.  Volume of study

 (1) The volume of study in fifth-level vocational training is 60 to 150 credit points.
[RT I, 17.04.2019, 1 - entered into force on 20.04.2019]

 (2) The volume of study in fifth-level continuing study is 15 to 60 credit points.

 (3) Practical work and work practice together make up at least 50 per cent of the volume of vocational training and their proportions are generally equal.

§ 26.  Completion of studies and continuation of studies

 (1) Studies in fifth-level vocational training shall be considered completed after achieving the learning outcomes corresponding to the partial profession or qualification described in the curriculum.

 (2) The achieving of learning outcomes shall be assessed through a professional examination, which may also be taken in parts. If it is not possible to take a professional examination in a profession or area of specialization, the studies shall be completed with a vocational examination. If the professional examination is not passed, the student has the right to take a vocational examination to complete studies. In the case of a student with special educational needs, the achieving of learning outcomes shall be assessed through a vocational examination, which can be substituted by a professional examination.
[RT I, 17.04.2019, 1 - entered into force on 20.04.2019]

 (3) The school shall issue a leaving certificate along with a transcript to graduates of fifth-level vocational training.

 (4) A graduate of fifth-level vocational training may advance to continuing vocational training, professional higher education study or bachelor’s study.

§ 27.  Learning outcomes for fifth-level vocational training

 (1) A graduate of fifth-level vocational training shall have achieved the learning outcomes set out in this section.

 (2) Vocational and professional knowledge: knows and is familiar with the vocation and profession thoroughly, including knowing and applying the vocation’s principles, theories and technologies in both conventional and novel work situations.

 (3) Vocational and professional skills and extent of independence and responsibility:
 1) is able to independently fulfil, in his or her vocation or profession, work duties that go beyond the set framework and require complicated and diverse, creative and novel solutions;
 2) is able to select and use, for fulfilling work duties, suitable work and problem solving methods;
 3) is responsible for fulfilling work duties.

 (4) Learning competence:
 1) learns and updates his or her knowledge independently and in an self-guided manner, assesses his or her studies, determines the training need for self-improvement and continuing studies;
 2) assesses and analyses his or her level of knowledge.

 (5) Communicative competence:
 1) substantiates his or her standpoints in detail and also expresses them in novel situations, and communicates thoughts and intentions clearly and comprehensibly both orally and in writing.
 2) uses different and specific information sources in resolving vocational and professional issues.
 3) assesses the reliability and veracity of the information used.

 (6) Self-determination competence:
 1) uses self-assessment for changing his or her behaviour, taking into account the social context if needed;
 2) is capable of adequately assessing his or her work and to make proposals for improving work results and supervise colleagues in changing situations.

 (7) Performance competence:
 1) is capable of supervising colleague and to take partial responsibility for training them;
 2) takes part effectively in the work of different teams and is capable of forming and leading teams if necessary.

 (8) Information technology competence:
 1) knows the information and communication technologies necessary for the work;
 2) is able to critically assess the reliability of available information;
 3) is able to use the main computer applications and the possibilities of the internet for both personal and professional purposes;
 4) is able to apply tools for creating, presenting and understanding information and to find and use internet-based search systems and other services.

 (9) Initiative and entrepreneurial competence:
 1) is able to find and analyse relevant information for carrying out ideas and to assess the reliability of the source or treatment;
 2) is able to present and defend his or her positions and ideas in personal, public and official interactions and makes decisions and experiments;
 3) is able to prepare a business plan;
 4) prepares independently a short-term and long-term career plan for himself or herself;
 5) analyses and assesses independently his or her vocational, professional and occupational training and possibilities for employment and continuing study on the labour market.

Chapter 7 Principles for Recognition of Prior Learning and Professional Experience 

§ 28.  Objective of recognition of prior learning and professional experience

  The objective of recognition of prior learning and professional experience is:
 1) to value the person’s knowledge and skills, regardless of how and where they are acquired;
 2) to increase people’s educational and professional mobility and broaden the possibilities for lifelong learning;
 3) to allow lessons learned in formal education, other organized educational activity (non-formal learning) and work experience as well as learning outcomes of everyday activities and leisure time (informal learning) to be considered equivalent to learning outcomes achieved by fulfilling the admission requirements set forth in this regulation or by completing a curriculum;
 4) to allow the school to respond flexibly to changes taking place on the labour market and changes in the need for workforce.

§ 29.  General principles for recognition of prior learning and professional experience

 (1) The conditions and procedure for recognition of prior learning and professional experience shall be established in the school’s study procedures.

 (2) The principles of the Administrative Procedure Act and this regulation shall be the basis for establishing the conditions and procedure for recognition of prior learning and professional experience, the format for the application, assessment of the application, making a decision and contesting the decision.

 (3) Prior learning and professional experience may be applied in accordance with the procedure established in subsection 1:
 1) towards fulfilling the school’s admission conditions;
 2) towards completing the curriculum (except for passing a professional or vocational examination) by transferring learning outcomes for subjects, topics or modules previously passed and by recognizing prior learning or professional experience as the learning outcome of the subject, topic or module;
 3) towards completing vocational training by recognizing a previously passed professional examination as passing of a professional examination or vocational examination.

 (4) Upon organizing recognition of prior learning and professional experience, the school shall:
 1) notify students of the conditions and procedure for recognizing prior learning and professional experience, including the deadlines and expenses related to assessment and possibilities of contesting the results;
 2) ensure for the applicant for recognition of prior learning and professional experience the availability of the necessary information and supervision and guidance;
 3) ensure the uniformity of the procedure of recognition of prior learning and professional experience and the competence and impartiality of the persons conducting the assessment;
 4) create possibilities for the assessors to participate in continuing education and a cooperation network.

§ 30.  Substantiation and assessment of prior learning and professional experience

 (1) Prior study shall be certified with a diploma, certificate or other document certifying education.

 (2) Learning that had taken place in the prior professional experience, a vocational or other everyday activity shall be validated by a reference to the work completed and its presentation, portfolio of samples, professional certificate, copy of employment contract or directive of appointment to office, or other documentary evidence. Upon validating work experience, a description of work experience and a self-analysis shall be appended to the application.

 (3) In addition to the provisions of subsections 1 and 2, additional requirements for validation may be established in the school’s study procedures.

 (4) If necessary, the school has the right, for the purpose of evaluating a person’s prior study or professional experience, to assign practical assignments, interview the person or evaluate the person's knowledge and skills in another manner.

Chapter 8 Broad Groups of Study, Fields of Study and Curriculum Groups 

§ 31.  Broad groups of study, fields of study and curriculum groups

 (1) The classification of formal vocational education curricula into broad groups of study, fields of study and curriculum groups follows the International Standard Classification of Education: Fields of Education and Training (ISCED-F 2013).
[RT I, 16.07.2016, 5 - entered into force on 01.01.2017]

 (2) Curriculum groups shall be the basis for preparing national curricula.

§ 32.  Broad groups of study, fields of study and curriculum groups in which formal education in vocational training takes place

  [RT I, 17.04.2019, 1 - entered into force on 20.04.2019]
The broad groups of study, fields of study and curriculum groups in which formal vocational education takes place are set forth in Annex 2 of the regulation.
[RT I, 17.04.2019, 1 - entered into force on 20.04.2019]

Chapter 9 Implementing Provisions 

§ 33.  Transition

 (1) In the case of students admitted before the 2017-2018 academic year, the achieving of learning outcomes shall be assessed by way of a vocational examination, which can be substituted by a professional examination.
[RT I, 16.07.2016, 5 - entered into force on 01.09.2016]

 (2) Second-, third- and fourth-level initial studies curricula with an academic volume of 15-29 EKAP credits shall be valid until they are brought into conformity with this regulation and not later than 31 August 2020, at which point students whose studies are in progress shall be transferred to curricula which are in conformity with this regulation. Starting 1 January 2020, students will be admitted only to curricula which are in conformity with this regulation.
[RT I, 17.04.2019, 1 - entered into force on 20.04.2019]

§ 34.  Entry into force of regulation

  The regulation shall enter into force on 1 September 2013.

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:20.04.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 17.04.2019, 6

Määrus kehtestatakse kutseõppeasutuse seaduse § 22 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Määruse reguleerimisala

  Määruses kehtestatakse kutseõppeasutuses või kutseõpet läbiviivas rakenduskõrgkoolis (edaspidi kool) toimuva kutseõppe tasemeõppe ühtsete nõuete kogum, sealhulgas kutseõppe õpiväljundid ja nende seos kutseseaduses kehtestatud kvalifikatsiooniraamistikuga, õppekava ning õppe ülesanded ja nõuded, õppekava muutmise põhimõtted, varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise põhimõtted ning õppevaldkondade ja -suundade ning õppekavarühmade loetelu.

§ 2.  Kutseõppe sisendid

  (1) Kutseõppe sisu põhineb kutsestandarditel, nende puudumise korral sotsiaalpartnerite sisendil, ning lisas 1 esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. a soovituse1 kohastel elukestva õppe võtmepädevustel.

  (2) Kutsekeskharidusõppe sisu põhineb lisaks lõikes 1 sätestatule gümnaasiumi riiklikul õppekaval.

§ 3.  Õpingud ja õpingute lõpetamine
[RT I, 17.04.2019, 1 - jõust. 20.04.2019]

  (1) Õpingud on õpilase tegevus õppe- ja töökeskkonnas õppekavaga seatud eesmärkide ja õpiväljundite saavutamiseks ning need toimuvad kontaktõppe, praktika ja iseseisva tööna.

  (2) Õpingud nii füüsilises kui ka virtuaalses õppekeskkonnas ja õpetaja juhendamisel toimuvad kontaktõppena, sealhulgas praktilise tööna.

  (3) Õpingud töökeskkonnas juhendaja juhendamisel toimuvad praktikana.

  (4) Õpingud, mille käigus õpilane täidab iseseisvalt kindlate eesmärkidega õppe- ja tööülesandeid ja mis on õpetaja poolt tagasisidestatud, toimuvad iseseisva tööna. Iseseisev töö moodustab statsionaarse õppevormi puhul vähemalt 15 protsenti ja mittestatsionaarse õppevormi puhul üle 50 protsendi õpingute kogumahust.

  (5) [Kehtetu - RT I, 17.04.2019, 1 - jõust. 20.04.2019]

  (6) Õpingud lõpevad kutseeksami või erialase lõpueksamiga, mille eesmärgiks on tagada, et kutseõppe lõpetanu on saavutanud kõik õppekavas seatud õpiväljundid.
[RT I, 17.04.2019, 1 - jõust. 20.04.2019]

  (7) Kutseeksami korraldus on reguleeritud kutseseaduses ja erialase lõpueksami tingimused ja kord reguleeritakse õppekorralduseeskirjas.
[RT I, 17.04.2019, 1 - jõust. 20.04.2019]

  (8) Kutsevaliku õppekava loetakse lõpetatuks pärast õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamist.
[RT I, 17.04.2019, 1 - jõust. 20.04.2019]

§ 4.  Õppe mahu arvestamine

  (1) Kutseõppes arvestatakse õppe mahtu Eesti kutsehariduse arvestuspunktides (edaspidi arvestuspunkt). Üks arvestuspunkt vastab 26 tunnile õpilase tööle teadmiste ja oskuste omandamisel. Õppetöö maht õppeaastas on 60 arvestuspunkti. Arvestuspunkti lühendina kasutatakse akronüümi „EKAP”.

  (2) Eesti kutsehariduse arvestuspunktisüsteem on raamistik õpiväljundite kirjeldamiseks, õpitulemuste tunnustamiseks, ülekandmiseks ja koondamiseks, kusjuures õpitulemused võivad olla saavutatud nii formaalse, mitteformaalse kui ka informaalse õppimise teel. Koolil on õigus kohandada õpet nii, et õppekavaga seatud eesmärgid ja õpiväljundid saavutatakse keskmisest arvestuslikust õppeajast lühema või pikema ajaga.

2. peatükk Õppekavad 

§ 5.  Õppekavad

  (1) Õppekavad jagunevad riiklikeks õppekavadeks ja kooli õppekavadeks.

  (2) Õppekavaga määratakse kindlaks kutse-, eri- ja ametialase õppe eesmärgid ja ülesanded, saavutatavad õpiväljundid ja seosed kutseseaduses kehtestatud kvalifikatsiooniraamistikuga, õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, õppekava moodulid ning nende maht koos õpiväljundite ja hindamiskriteeriumidega, moodulite valiku võimalused ja tingimused ning spetsialiseerumisvõimalused. Kutsestandardite alusel määratakse õppekavades kindlaks õppe käigus omandatavad osakutsed.

§ 6.  Riiklik õppekava

  (1) Riiklik õppekava on kutsekeskhariduse õppekava koostamise alusdokument.

  (2) Riiklik õppekava koostatakse koostöös sotsiaalpartneritega, võttes aluseks kutseharidusstandardi, asjaomased kutsestandardid ja gümnaasiumi riikliku õppekava.

  (3) Kui riikliku õppekava aluseks olev kutsestandard tunnistatakse kehtetuks, kehtestatakse uus kutsestandard, muudetakse kutsestandardi nimetust või selles sätestatud kutseoskusnõudeid või kui ilmneb muu muutmisvajadus, siis vaadatakse riiklik õppekava üle ja kehtestatakse see vajaduse korral uuesti.

§ 7.  Kooli õppekava

  (1) Kooli õppekava on õpingute alusdokument. Kooli õppekavad jagunevad esmaõppe ja jätkuõppe õppekavadeks. Nii esmaõppe kui jätkuõppe õppekava võib olla koostatud ühisõppekavana.

  (2) Kool koostab õppekava kindlale kutseseaduses kehtestatud kvalifikatsiooniraamistiku tasemele (edaspidi kvalifikatsioonitase). Sama kvalifikatsioonitaseme kutse- ja erialadele võib kool koostada õppekava, mis võimaldab spetsialiseerumist erinevatele kutsetele või erialadele.
[RT I, 17.04.2019, 1 - jõust. 20.04.2019]

  (3) Kui õppekava alusel on võimalik saada mitu kutset või osakutset, siis määratakse õppekavas moodulid, mille õpiväljundite omandamine on tingimuseks konkreetse kutse või osakutse saamisel.

  (4) Ühisõppekava koostöölepinguga määratakse kindlaks kool, kes tegutseb koostöölepingu raames ühisõppekava hoidjana, registreerib ühisõppekava ja sellele õppima asuvad õpilased Eesti Hariduse Infosüsteemis ning väljastab ühisõppekava lõpetajatele ühise lõputunnistuse ja muud lõpudokumendid.

  (5) Ühisõppekava hoidja viib läbi vähemalt poole ühisõppekava alusel toimuvast õppest.

  (6) Paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõuet ei kohaldata ühisõppekava suhtes, milles osaleb välisriigi õppeasutus.

§ 8.  Õppekava moodulid

  (1) Õppekava koosneb moodulitest.

  (2) Moodul on õppekava terviklik sisuühik, milles kirjeldatakse kompetentsusnõuetega vastavuses olevad õpiväljundid.

  (3) Mooduli maht arvestuspunktides sõltub mooduli eesmärgist ja õpiväljunditest.

  (4) Moodulid jagunevad põhiõpingute, valikõpingute ja üldõpingute mooduliteks.

  (5) Põhiõpingute moodulitega määratakse kutse-, eri- ja ametialal tegutsemiseks vajalikud õpiväljundid ja kohustuslikud spetsialiseerumisvalikud.

  (6) Põhiõpingute moodulitesse lõimitakse käesoleva määruse asjaomase taseme kutseõppe õpiväljundeid sätestavas paragrahvis esitatud võtmepädevuste alased õpiväljundid mahus ja valikus, mis on vajalikud asjaomase kvalifikatsiooni omandamiseks, õpingute jätkamiseks ja tööturule siirdumiseks.
[RT I, 17.04.2019, 1 - jõust. 20.04.2019]

  (7) Valikõpingute moodulitega määratakse õpiväljundid, mis toetavad ja laiendavad kutseoskusi või seonduvad täiendava kutse või osakutsega või toetavad võtmepädevuste omandamist. Valikmoodulid moodustavad üldjuhul 15‒30 protsenti õppekava mahust, õppekaval mahuga kuni 30 arvestuspunkti kuni 15 protsenti õppekava mahust, ning need määratakse kindlaks kooli õppekavaga. Õpilasel on õigus valida valikmooduleid kooli teistest õppekavadest või teiste õppeasutuste õppekavadest kooli õppekorralduseeskirjas sätestatud korras.
[RT I, 17.04.2019, 1 - jõust. 20.04.2019]

  (8) Põhi- ja valikõpingute moodulite õpiväljundid kirjeldatakse kutse- ja erialaste teadmiste, oskuste, iseseisvuse ja vastutuse ulatuse, õpipädevuse, suhtluspädevuse, enesemääratluspädevuse, tegevuspädevuse, infotehnoloogilise pädevuse ning algatusvõime ja ettevõtlikkuspädevuse kaudu, mille määratlused on järgmised:
  1) kutse- ja erialased teadmised on õppeprotsessi käigus omandatud teave kutse-, eri- ja ametialaste faktide, põhimõtete, teooriate ja tavade kohta;
  2) kutse- ja erialased oskused on võime rakendada teadmisi ja kasutada neid ülesannete täitmisel ja probleemide lahendamisel, oskusi kirjeldatakse nende keerukuse ja mitmekesisuse kaudu;
  3) iseseisvuse ja vastutuse ulatus on määr, mille ulatuses lõpetanu suudab iseseisvalt töötada ja oma töötulemuste eest vastutada;
  4) õpipädevus on suutlikkus tõhusaid õpistrateegiaid ning sobivat õpistiili kasutades juhtida oma õpitegevust;
  5) suhtluspädevus on suutlikkus suhelda erinevates situatsioonides ning teemadel suulises ja kirjalikus vormis;
  6) enesemääratluspädevus on suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, mõtestada oma tegevusi ja käitumist ühiskonnas, kujundada end isiksusena;
  7) tegevuspädevus on suutlikkus näha probleeme ja neid lahendada, oma tegevusi kavandada, seada tegevuseesmärke ja näha ette oodatavaid tulemusi, valida tegevusvahendeid, tegutseda, hinnata oma tegevuste tulemusi, teha koostööd;
  8) infotehnoloogiline pädevus on suutlikkus kasutada oskuslikult ja kriitiliselt infotehnoloogiavahendeid ja digitaalmeediat;
  9) algatusvõime ja ettevõtlikkuspädevus on suutlikkus tegutseda algatusvõimeliselt ja loovalt ning planeerida oma karjääri nüüdisaegses majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades.

  (9) Üldõpingute moodulitega määratakse kõigi kutsekeskhariduse õppekavade ühised võtmepädevuste õppe õpiväljundid.

§ 9.  Kooli õppekava kohandamine ja muutmine

  (1) Kool võib kohandada õppekava vastavalt õpilaste sihtrühmale ja õppevormile.
[RT I, 17.04.2019, 1 - jõust. 20.04.2019]

  (2) Õppekava kohandamisel võib kool muuta valikõpingute sisu, nende valikut ja osakaalu õppekavas ning vajaduse korral suurendada praktika osakaalu, tagades seejuures õppekava õpiväljundite saavutatavuse.
[RT I, 17.04.2019, 1 - jõust. 20.04.2019]

  (3) Kutseõppeasutuse seaduse § 32 lõikes 8 nimetatud õppekava kohandamise puhul koostatakse õpilasele individuaalne õppekava.

3. peatükk Teise taseme kutseõpe 

§ 10.  Teise taseme kutseõpe

  (1) Teise taseme kutseõppe õpilane omandab teadmised, oskused ja hoiakud, mis vastavad 2. kvalifikatsioonitaseme õpiväljunditele.

  (2) Teise taseme kutseõppe lõpetanul on kutse-, eri- ja ametialane ettevalmistus, mis on üldjuhul piisav töötamiseks rahvusvahelise ametite klassifikaatori ISCO-08 (International Standard Classification of Occupations; 2008) ametiala pearühma (edaspidi ametiala pearühm) „Lihttöölised” liigituvates ametites.

  (3) Teise taseme kutseõppes toimub õpe üksnes esmaõppe õppekavade alusel.

  (4) Teise taseme kutseõppes õpingute alustajalt ei nõuta põhihariduse olemasolu.

  (5) Kutsevaliku õpe on kutseõppeks ettevalmistav tasemeõpe, millega omandatakse teise kvalifikatsioonitaseme õpiväljundid ning valmisolek õpingute jätkamiseks ja tööturule siirdumiseks.
[RT I, 17.04.2019, 1 - jõust. 20.04.2019]

  (6) Kutsevaliku õpe toimub üksnes statsionaarses õppevormis.
[RT I, 17.04.2019, 1 - jõust. 20.04.2019]

  (7) Kutsevaliku õppe läbiviimiseks koostab kool kutsevaliku õppekava.
[RT I, 17.04.2019, 1 - jõust. 20.04.2019]

§ 11.  Õppe maht

  (1) Õppe maht teise taseme kutseõppes on 30 kuni 120 arvestuspunkti ja kutsevaliku õppes 30 arvestuspunkti. Erandjuhul võib valdkonna eest vastutav minister anda nõusoleku kutsevaliku õppekava avamiseks mahuga 60 arvestuspunkti.
[RT I, 17.04.2019, 1 - jõust. 20.04.2019]

  (2) Praktiline töö ja praktika kokku moodustavad kutseõppe mahust vähemalt 70 protsenti.

  (3) Kutsevaliku õppekavas moodustavad valikõpingud 70 protsenti õppekava mahust ja põhiõpingud 30 protsenti õppekava mahust.
[RT I, 17.04.2019, 1 - jõust. 20.04.2019]

§ 12.  Õpingute lõpetamine ja edasiõppimine

  (1) Õpingud teise taseme kutseõppes loetakse lõpetatuks pärast õppekavas kirjeldatud kvalifikatsioonile või osakutsele vastavate õpiväljundite saavutamist.

  (11) Kutsevaliku õppekava loetakse lõpetatuks pärast õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamist, mida hinnatakse mitteeristavalt.
[RT I, 17.04.2019, 1 - jõust. 20.04.2019]

  (2) Õpiväljundite saavutatust hinnatakse kutseeksamiga, mida võib sooritada ka osade kaupa. Kui kutse- või erialal ei ole kutseeksami sooritamine võimalik, lõpetatakse õpingud erialase lõpueksamiga. Juhul, kui kutseeksami sooritamine ebaõnnestub, on õpilasel õigus sooritada õpingute lõpetamiseks samuti erialane lõpueksam. Haridusliku erivajadusega õpilase puhul hinnatakse õpiväljundite saavutatust erialase lõpueksamiga, mille võib asendada kutseeksamiga.
[RT I, 17.04.2019, 1 - jõust. 20.04.2019]

  (3) Teise taseme kutseõppe lõpetanule väljastab kool lõputunnistuse koos hinnetelehega.

  (4) Teise taseme kutseõppe õpilane võib omandada põhiharidust üldises korras, samal ajal õpingutega kutseõppes või pärast lõpetamist.

§ 13.  Teise taseme kutseõppe õpiväljundid

  (1) Teise taseme kutseõppe lõpetanu on saavutanud käesolevas paragrahvis esitatud õpiväljundid.

  (2) Kutse- ja erialased teadmised:
  1) teab ja kirjeldab peamisi kutse- ja erialaseid mõisteid ning põhimõtteid;
  2) saab aru oma töö põhiprotsessidest, tunneb erialast oskussõnavara, materjale, töövahendeid ja enam kasutatavaid seadmeid.

  (3) Kutse- ja erialased oskused ning iseseisvuse ja vastutuse ulatus:
  1) oskab täita oma kutse- või erialal tavapäraseid, piiratud vastutusega tööülesandeid;
  2) suudab täita tööülesandeid juhendamisel;
  3) töötab tulemuslikult töösituatsioonides, mis on üldjuhul stabiilsed.

  (4) Õpipädevus: õpib nõustamisel ja suunamisel.

  (5) Suhtluspädevus:
  1) oskab suhelda harjumuspärastes olukordades ja tavapäraste suhtluspartneritega;
  2) kasutab kutse- ja erialaste probleemide lahendamisel nõu, abi ja tuge ning etteantud infomaterjale.

  (6) Enesemääratluspädevus: oskab oma töö tulemusi hinnata nõustamisel.

  (7) Tegevuspädevus: juhendamisel kohaneb ja tuleb toime erinevates sotsiaalsetes keskkondades.

  (8) Infotehnoloogiline pädevus:
  1) teab mõningaid infotehnoloogia võimalusi;
  2) oskab mõnel määral kasutada internetti;
  3) oskab kasutada mõningaid rakendusi juhendamisel.

  (9) Algatusvõime ja ettevõtlikkuspädevus:
  1) oskab väljendada oma ideid ning neid juhendamisel rakendada;
  2) teeb juhendamisel etteantud võimalustest oma oskustele sobivaid valikuid;
  3) osaleb oma karjääriplaani koostamisel.

  (10) Kutsevaliku õppekava lõpetanu on saavutanud lõigetes 3–9 nimetatud õpiväljundid.
[RT I, 17.04.2019, 1 - jõust. 20.04.2019]

  (11) Kutsevaliku õppekava põhi- ja valikõpingute moodulite õpiväljundeid võib kohandada õpilase individuaalses õppekavas, arvestades õpilase võimeid ja vajadusi.
[RT I, 17.04.2019, 1 - jõust. 20.04.2019]

4. peatükk Kolmanda taseme kutseõpe 

§ 14.  Kolmanda taseme kutseõpe

  (1) Kolmanda taseme kutseõppe õpilane omandab teadmised, oskused ja hoiakud, mis vastavad 3. kvalifikatsioonitaseme õpiväljunditele.

  (2) Kolmanda taseme kutseõppe lõpetanul on kutse-, eri- ja ametialane ettevalmistus, mis on üldjuhul piisav töötamiseks ametialade pearühma „Seadme- ja masinaoperaatorid”, „Oskustöötajad ja käsitöölised”, „Põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised” või „Teenindus- ja müügitöötajad” liigituvates lihtsamates ametites.

  (3) Kolmanda taseme kutseõppes toimub õpe üksnes esmaõppe õppekavade alusel.

  (4) Kolmanda taseme kutseõppes õpingute alustajalt ei nõuta põhihariduse olemasolu.

§ 15.  Õppe maht

  (1) Õppe maht kolmanda taseme kutseõppes on 30 kuni 120 arvestuspunkti.
[RT I, 17.04.2019, 1 - jõust. 20.04.2019]

  (2) Praktiline töö ja praktika moodustavad kutseõppe mahust vähemalt 50 protsenti ning nende osakaal on üldjuhul võrdne.

§ 16.  Õpingute lõpetamine ja edasiõppimine

  (1) Õpingud kolmanda taseme kutseõppes loetakse lõpetatuks pärast õppekavas kirjeldatud kvalifikatsioonile või osakutsele vastavate õpiväljundite saavutamist.

  (2) Õpiväljundite saavutatust hinnatakse kutseeksamiga, mida võib sooritada ka osade kaupa. Kui kutse- või erialal ei ole kutseeksami sooritamine võimalik, lõpetatakse õpingud erialase lõpueksamiga. Juhul, kui kutseeksami sooritamine ebaõnnestub, on õpilasel õigus sooritada õpingute lõpetamiseks samuti erialane lõpueksam. Haridusliku erivajadusega õpilase puhul hinnatakse õpiväljundite saavutatust erialase lõpueksamiga, mille võib asendada kutseeksamiga.
[RT I, 17.04.2019, 1 - jõust. 20.04.2019]

  (3) Kolmanda taseme kutseõppe lõpetanule väljastab kool lõputunnistuse koos hinnetelehega.

  (4) Kolmanda taseme kutseõppe õpilane võib omandada põhiharidust üldises korras, samal ajal õpingutega kutseõppes või pärast lõpetamist. Põhiharidusega kolmanda taseme kutseõppe lõpetanu võib asuda omandama keskharidust kutseõppeasutuses või gümnaasiumis.

§ 17.  Kolmanda taseme kutseõppe õpiväljundid

  (1) Kolmanda taseme kutseõppe lõpetanu on saavutanud käesolevas paragrahvis esitatud õpiväljundid.

  (2) Kutse- ja erialased teadmised: teab ja tunneb kutse- ja eriala oskussõnavara, põhimõtteid, tehnoloogiaid, protsesse, tehnikaid, materjale, töövahendeid, seadmeid ja terminoloogiat ning oskab neid kasutada ja rakendada.

  (3) Kutse- ja erialased oskused ning iseseisvuse ja vastutuse ulatus:
  1) oskab oma kutse- või erialal iseseisvalt täita mitmekesiseid tööülesandeid;
  2) suudab töötada iseseisvalt ja vastutada oma töö tulemuste eest töösituatsioonides, mis on üldjuhul stabiilsed või vähesel määral muutuvad;
  3) vastutab oma tööülesannete täitmise eest.

  (4) Õpipädevus: õpib ja täiendab end iseseisvalt.

  (5) Suhtluspädevus:
  1) põhjendab oma seisukohti ja väljendab ennast erinevates olukordades nii suuliselt kui kirjalikult;
  2) kutse- ja erialaste probleemide lahendamisel kasutab üldlevinud infoallikaid.

  (6) Enesemääratluspädevus: on võimeline optimaalselt lahendama kutse- ja erialaseid probleeme ning muutma vastavalt vajadusele oma käitumist.

  (7) Tegevuspädevus: osaleb tulemuslikult erinevates meeskondades ning on suuteline täitma neis mitmekesiseid rolle.

  (8) Infotehnoloogiline pädevus:
  1) teab infotehnoloogia peamisi võimalusi ja potentsiaalseid ohte;
  2) oskab kasutada interneti peamisi võimalusi nii isiklikel kui tööalastel eesmärkidel.

  (9) Algatusvõime ja ettevõtlikkuspädevus:
  1) kasutab erinevaid vahendeid ideede leidmiseks ja teostamiseks;
  2) avaldab arvamust kogetu kohta, kirjeldab, esitleb ja hindab oma ideid ja töid;
  3) seab juhendamisel endale karjäärieesmärke;
  4) leiab juhendamisel töökohtade kohta informatsiooni, sh elektrooniliselt;
  5) seostab juhendamisel erialase ettevalmistuse nõudeid tööturul rakendamise võimalustega.

5. peatükk Neljanda taseme kutseõpe 

§ 18.  Neljanda taseme kutseõpe

  (1) Neljanda taseme kutseõppe õpilane omandab teadmised, oskused ja hoiakud, mis vastavad 4. kvalifikatsioonitaseme õpiväljunditele.

  (2) Neljanda taseme kutseõppe lõpetanul on kutse-, eri- ja ametialane ettevalmistus, mis on üldjuhul piisav töötamiseks ametialade pearühma „Seadme- ja masinaoperaatorid”, „Oskustöötajad ja käsitöölised”, „Põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised”, „Teenindus- ja müügitöötajad” või „Ametnikud” liigituvates keerukamates ametites.

  (3) Neljanda taseme kutseõppes toimub õpe esmaõppe ja jätkuõppe õppekavade alusel.

  (4) Neljanda taseme esmaõppes õpingute alustamise tingimus on põhihariduse olemasolu. Kutsekeskharidusõppes võivad õpinguid alustada ka vähemalt 22-aastased põhihariduseta isikud, kellel on põhiharidusele vastavad kompetentsid.

  (5) Neljanda taseme jätkuõppes õpingute alustamise tingimus on 3. või 4. kvalifikatsioonitaseme kutse või vastavate kompetentside ja põhihariduse olemasolu.
[RT I, 17.04.2019, 1 - jõust. 20.04.2019]

§ 19.  Õppe maht

  (1) Õppe maht neljanda taseme esmaõppes on 30 kuni 150 arvestuspunkti, muusika ja esituskunstide õppekavarühmas kuni 180 arvestuspunkti.
[RT I, 17.04.2019, 1 - jõust. 20.04.2019]

  (2) Õppe maht neljanda taseme jätkuõppes on 15 kuni 60 arvestuspunkti.

  (3) Praktiline töö ja praktika moodustavad kutseõppe mahust vähemalt 50 protsenti ning nende osakaal on üldjuhul võrdne.

§ 20.  Õpingute lõpetamine ja edasiõppimine

  (1) Õpingud neljanda taseme kutseõppes loetakse lõpetatuks pärast õppekavas kirjeldatud kvalifikatsioonile või osakutsele vastavate õpiväljundite saavutamist.

  (2) Õpiväljundite saavutatust hinnatakse kutseeksamiga, mida võib sooritada ka osade kaupa. Kui kutse- või erialal ei ole kutseeksami sooritamine võimalik, lõpetatakse õpingud erialase lõpueksamiga. Juhul, kui kutseeksami sooritamine ebaõnnestub, on õpilasel õigus sooritada õpingute lõpetamiseks samuti erialane lõpueksam. Haridusliku erivajadusega õpilase puhul hinnatakse õpiväljundite saavutatust erialase lõpueksamiga, mille võib asendada kutseeksamiga.
[RT I, 17.04.2019, 1 - jõust. 20.04.2019]

  (3) Neljanda taseme kutseõppe lõpetanule väljastab kool lõputunnistuse koos hinnetelehega.

  (4) Neljanda taseme kutseõppe lõpetanu võib asuda edasi õppima kutseõppe jätkuõppes ja keskhariduse olemasolul rakenduskõrgharidusõppes või bakalaureuseõppes.

§ 21.  Kutsekeskharidus

  (1) Neljanda taseme esmaõpe võib toimuda ka kutsekeskhariduse õppekava alusel, mille täitmisel täies mahus ja õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsekeskharidus.

  (2) Kutsekeskhariduse õppekava maht on 180 arvestuspunkti ning see sisaldab võtmepädevuste õpet vähemalt 60 arvestuspunkti mahus. Erandid kutsekeskhariduse õppekava mahu suurendamise osas sätestatakse asjaomases riiklikus õppekavas. Võtmepädevuste õpe jaguneb lõigetes 3 ja 4 nimetatud moodulite vahel.

  (3) Kutsekeskhariduse õppekava põhiõpingute moodulites on vähemalt 30 arvestuspunkti mahus lõimitud võtmepädevuste õpet ning nende eriala profiilile vastav valik sätestatakse vastavas riiklikus õppekavas.

  (4) Üldõpingute moodulite maht on vähemalt 30 arvestuspunkti, nende loend ja maht ning õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel esitatakse riiklikus õppekavas.

  (5) Praktiline töö ja praktika moodustavad kutseõppe mahust vähemalt 35 protsenti ning nende osakaal on üldjuhul võrdne.

  (6) Kutsekeskhariduse õppekava lõpetanule väljastab kool lõputunnistuse koos hinnetelehega kutsekeskhariduse omandamise kohta.

  (7) Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel toimuvate riigieksamite sooritamine on kutsekeskhariduse omandamisel vabatahtlik, välja arvatud eesti keele kui teise keele riigieksam eesti keelest erineva õppekeelega õppekava lõpetajale. Nimetatud riigieksami võib asendada kutseeksami või erialase lõpueksami sooritamisega eesti keeles.

  (8) Lõikes 7 eesti keele kui teise keele riigieksami kohta sätestatu ei laiene välislepingute alusel toimuvale õppele.

  (9) Kutsekeskhariduse omandanul on võimalus jätkata üldharidusõpinguid kuni ühe õppeaasta ulatuses kutseõppeasutuses või gümnaasiumis kutseõppeasutuse seaduse § 35 lõike 3 alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määrusega reguleeritud korras.

§ 22.  Neljanda taseme kutseõppe õpiväljundid

  (1) Neljanda taseme kutseõppe lõpetanu on saavutanud käesolevas paragrahvis esitatud õpiväljundid.

  (2) Kutse- ja erialased teadmised: teab ja tunneb kutse- ja eriala põhjalikult, sealhulgas tunneb ja rakendab kutseala põhimõtteid, teooriaid, tehnoloogiaid nii tavapärastes kui ka uudsetes töösituatsioonides.

  (3) Kutse- ja erialased oskused ning iseseisvuse ja vastutuse ulatus:
  1) oskab iseseisvalt täita oma kutse- või erialal keerukaid ja mitmekesiseid, uudseid lahendusi eeldavaid tööülesandeid;
  2) vastutab oma tööülesannete täitmise eest.

  (4) Õpipädevus:
  1) õpib ja täiendab end iseseisvalt ja ennastjuhtivalt;
  2) hindab ja analüüsib oma teadmiste taset.

  (5) Suhtluspädevus:
  1) põhjendab oma seisukohti üksikasjalikult ja väljendab neid ka uudsetes situatsioonides nii suuliselt kui kirjalikult;
  2) kasutab kutse- ja erialaste probleemide lahendamisel spetsiifilisi infoallikaid, hindab kasutatava informatsiooni usaldusväärsust ja tõesust.

  (6) Enesemääratluspädevus:
  1) kasutab enesehindamist oma käitumise muutmiseks;
  2) on võimeline tegema ettepanekuid töötulemuste parendamiseks.

  (7) Tegevuspädevus:
  1) osaleb tulemuslikult erinevates meeskondades ning on suuteline neid vajaduse korral juhtima;
  2) on võimeline osaliselt juhendama kaastöötajaid.

  (8) Infotehnoloogiline pädevus:
  1) teab infotehnoloogia rolli, võimalusi ja potentsiaalseid ohte;
  2) oskab kriitiliselt hinnata saadaoleva teabe usaldusväärsust;
  3) oskab kasutada peamisi arvutirakendusi ning interneti võimalusi nii isiklikel kui tööalastel eesmärkidel;
  4) oskab rakendada abivahendeid teabe loomiseks, esitamiseks ja mõistmiseks ning kasutada internetipõhiseid otsingusüsteeme ja muid teenuseid.

  (9) Algatusvõime ja ettevõtlikkuspädevus:
  1) mõtleb süsteemselt ja loovalt ning oskab oma ideid kriitiliselt hinnata ja leida iseseisvalt võimalusi nende teostamiseks;
  2) algatab, arendab ja rakendab ideid;
  3) omab esmaseid teadmisi ettevõtlusest;
  4) koostab juhendamisel endale lühi- ja pikaajalise karjääriplaani;
  5) leiab iseseisvalt võimalusi erialaseks enesetäiendamiseks ja tööturul rakendumiseks;
  6) seostab erialase ettevalmistuse nõudeid tööturul rakendumise võimalustega.

§ 23.  Kutsekeskharidusõppe õpiväljundid

  (1) Kutsekeskharidusõppe lõpetanu on saavutanud käesolevas paragrahvis esitatud õpiväljundid, millele vastavaid kompetentse arendatakse läbivalt kogu õppekava ulatuses.

  (2) Kutse- ja erialased teadmised:
  1) teab ja tunneb kutse- ja eriala põhjalikult, sealhulgas tunneb ja rakendab kutseala põhimõtteid, teooriaid, tehnoloogiaid nii tavapärastes kui ka uudsetes töösituatsioonides;
  2) seostab kutse- ja erialaseid teadmisi teaduslike meetodite, loodusteaduse ja matemaatika põhiprintsiipide ja -protsessidega;
  3) mõistab teaduslike teooriate, rakenduste ja tehnoloogia arengut ja sellega seotud ohte, väärtustab turvalisust ja säästlikku arengut.

  (3) Kutse- ja erialased oskused ning iseseisvuse ja vastutuse ulatus:
  1) oskab iseseisvalt täita oma kutse- või erialal keerukaid ja mitmekesiseid, uudseid lahendusi eeldavaid tööülesandeid;
  2) vastutab oma tööülesannete täitmise eest;
  3) kasutab matemaatika teadmisi ja meetodeid erinevates eluvaldkondades;
  4) väljendab ennast, esitab ja põhjendab oma seisukohti nii suuliselt kui kirjalikult korrektses emakeeles ja võõrkeeles iseseisva keelekasutaja tasemel arvestades suhtlusolukordi ja -partnereid.

  (4) Õpipädevus:
  1) õpib ja täiendab end iseseisvalt ja ennastjuhtivalt;
  2) hindab ja analüüsib oma teadmiste ja oskuste taset, vajaduse korral otsib nõu, teavet ja tuge;
  3) oskab kasutada õpitut, sealhulgas õpioskusi ja -strateegiaid erinevates kontekstides ning probleeme lahendades;
  4) väärtustab põhjenduste otsimist ja oskab hinnata nende paikapidavust.

  (5) Suhtluspädevus:
  1) põhjendab oma seisukohti üksikasjalikult ja väljendab neid ka uudsetes situatsioonides nii suuliselt kui kirjalikult;
  2) kasutab kutse- ja erialaste probleemide lahendamisel spetsiifilisi infoallikaid, otsib, kogub ja töötleb teavet ning hindab kasutatava teabe usaldusväärsust ja tõesust;
  3) sõnastab ja väljendab oma suulisi ja kirjalikke argumente veenvalt ja kontekstikohaselt.

  (6) Enesemääratluspädevus:
  1) kasutab enesehindamist oma käitumise muutmiseks;
  2) on võimeline tegema ettepanekuid töötulemuste parendamiseks;
  3) oskab tajuda ja väärtustada enda seotust oma ja teiste maade ning rahvaste kultuuripärandiga ja nüüdiskultuuri sündmustega;
  4) oskab väärtustada ja nautida loomingut ning ennast loominguliselt väljendada;
  5) väärtustab õigekeelsust ja väljendusrikast keelt;
  6) teab ja väärtustab tervislikke eluviise, oskab hoida ja vajaduse korral taastada oma vaimset ja füüsilist vormi.

  (7) Tegevuspädevus:
  1) suudab ennast teostada, toimida teadliku ja vastutustundliku kodanikuna ning dialoogivõimelise ühiskonnaliikmena, käitub tolerantselt;
  2) osaleb tulemuslikult erinevates meeskondades ning on suuteline neid vajaduse korral juhtima;
  3) on võimeline osaliselt juhendama kaastöötajaid;
  4) kasutab tehnoloogilisi vahendeid ning teaduslikke andmeid eesmärgi saavutamiseks või otsuse või järelduse tegemiseks.

  (8) Infotehnoloogiline pädevus:
  1) teab infotehnoloogia rolli, võimalusi ja potentsiaalseid ohte;
  2) oskab kriitiliselt hinnata saadaoleva teabe usaldusväärsust;
  3) oskab kasutada peamisi arvutirakendusi ning interneti võimalusi nii isiklikel kui tööalastel eesmärkidel;
  4) oskab rakendada abivahendeid teabe loomiseks, mõistmiseks ja esitamiseks korrektses keeles ning kasutada internetipõhiseid otsingusüsteeme ja muid teenuseid.

  (9) Algatusvõime ja ettevõtlikkuspädevus:
  1) mõtleb süsteemselt ja loovalt ning oskab oma ideid kriitiliselt hinnata ja leida iseseisvalt võimalusi nende teostamiseks;
  2) algatab, arendab ja rakendab ideid;
  3) omab esmaseid teadmisi ettevõtlusest;
  4) koostab juhendamisel endale lühi- ja pikaajalise karjääriplaani;
  5) leiab iseseisvalt võimalusi erialaseks enesetäiendamiseks ja tööturul rakendumiseks;
  6) seostab erialase ettevalmistuse nõudeid tööturul rakendumise võimalustega.

6. peatükk Viienda taseme kutseõpe 

§ 24.  Viienda taseme kutseõpe

  (1) Viienda taseme kutseõppe õpilane omandab teadmised, oskused ja hoiakud, mis vastavad 5. kvalifikatsioonitaseme õpiväljunditele. Viienda taseme kutseõpet nimetatakse ka kutseeriharidusõppeks.

  (2) Viienda taseme esmaõppe lõpetanul on kutse-, eri ja ametialane ettevalmistus, mis on piisav töötamiseks ametiala pearühma „Keskastme spetsialistid ja tehnikud” või „Ametnikud” liigituvates ametites.

  (3) Viienda taseme jätkuõppe lõpetanul on kutse-, eri- ja ametialane ettevalmistus, mis on piisav töötamiseks ametialade pearühmadesse „Seadme- ja masinaoperaatorid”, „Oskustöötajad ja käsitöölised”, „Põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised”, „Teenindus- ja müügitöötajad” või „Ametnikud” liigituvates keerukamates ametites.

  (4) Viienda taseme kutseõppes toimub õpe esmaõppe ja jätkuõppe õppekavade alusel.

  (5) Viienda taseme esmaõppes õpingute alustamise tingimus on keskhariduse olemasolu.

  (6) Viienda taseme jätkuõppes õpingute alustamise tingimus on vähemalt 4. või 5. kvalifikatsioonitaseme kutse või vastavate kompetentside ja keskhariduse olemasolu.

§ 25.  Õppe maht

  (1) Õppe maht viienda taseme esmaõppes on 60 kuni 150 arvestuspunkti.
[RT I, 17.04.2019, 1 - jõust. 20.04.2019]

  (2) Õppe maht viienda taseme jätkuõppes on 15 kuni 60 arvestuspunkti.

  (3) Praktiline töö ja praktika moodustavad kutseõppe mahust vähemalt 50 protsenti ning nende osakaal on üldjuhul võrdne.

§ 26.  Õpingute lõpetamine ja edasiõppimine

  (1) Õpingud viienda taseme kutseõppes loetakse lõpetatuks pärast õppekavas kirjeldatud kvalifikatsioonile või osakutsele vastavate õpiväljundite saavutamist.

  (2) Õpiväljundite saavutatust hinnatakse kutseeksamiga, mida võib sooritada ka osade kaupa. Kui kutse- või erialal ei ole kutseeksami sooritamine võimalik, lõpetatakse õpingud erialase lõpueksamiga. Juhul, kui kutseeksami sooritamine ebaõnnestub, on õpilasel õigus sooritada õpingute lõpetamiseks samuti erialane lõpueksam. Haridusliku erivajadusega õpilase puhul hinnatakse õpiväljundite saavutatust erialase lõpueksamiga, mille võib asendada kutseeksamiga.
[RT I, 17.04.2019, 1 - jõust. 20.04.2019]

  (3) Viienda taseme kutseõppe lõpetanule väljastab kool lõputunnistuse koos hinnetelehega.

  (4) Viienda taseme kutseõppe lõpetanu võib asuda edasi õppima kutseõppe jätkuõppes, rakenduskõrgharidusõppes või bakalaureuseõppes.

§ 27.  Viienda taseme kutseõppe õpiväljundid

  (1) Viienda taseme kutseõppe lõpetanu on saavutanud käesolevas paragrahvis esitatud õpiväljundid.

  (2) Kutse- ja erialased teadmised: teab ja tunneb kutse- ja eriala põhjalikult, sealhulgas tunneb ja rakendab kutseala põhimõtteid, teooriaid ja tehnoloogiaid loovalt nii tavalistes kui ka uudsetes töösituatsioonides.

  (3) Kutse- ja erialased oskused ning iseseisvuse ja vastutuse ulatus:
  1) oskab iseseisvalt täita oma kutse- või eriala keerukaid ja mitmekesiseid, loovaid ja uudseid lahendusi eeldavaid etteantud raamidest väljuvaid tööülesandeid;
  2) oskab tööülesannete täitmiseks valida ja kasutada selleks sobivaid töö- ja probleemilahendusmeetodeid;
  3) vastutab oma tööülesannete täitmise eest.

  (4) Õpipädevus:
  1) õpib ja täiendab end iseseisvalt ja ennastjuhtivalt, hindab oma õppimist, määrab kindlaks koolitusvajaduse enese täiendamiseks ning õpingute jätkamiseks;
  2) hindab ja analüüsib oma teadmiste taset.

  (5) Suhtluspädevus:
  1) põhjendab üksikasjalikult oma seisukohti ja väljendab neid ka endale uudsetes situatsioonides ning edastab oma mõtteid ja kavatsusi selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui kirjalikult;
  2) kasutab kutse- ja erialaste probleemide lahendamisel erinevaid ja spetsiifilisi infoallikaid;
  3) hindab kasutatava informatsiooni usaldusväärsust ja tõesust.

  (6) Enesemääratluspädevus:
  1) kasutab enesehindamist oma käitumise muutmiseks, arvestades vajaduse korral sotsiaalset konteksti;
  2) on võimeline adekvaatselt hindama oma tööd ning tegema ettepanekuid töötulemuste parendamiseks ja juhendama kaastöötajaid muutuvates situatsioonides.

  (7) Tegevuspädevus:
  1) on võimeline juhendama kaastöötajaid ja osaliselt vastutama nende väljaõpetamise eest;
  2) osaleb tulemuslikult erinevate meeskondade töös ning on võimeline neid vajaduse korral moodustama ja juhtima.

  (8) Infotehnoloogiline pädevus:
  1) teab tööks vajalikke info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid;
  2) oskab suhtuda kriitiliselt saadaoleva teabe usaldusväärsusesse;
  3) oskab kasutada peamisi arvutirakendusi ning interneti võimalusi nii isiklikel kui tööalastel eesmärkidel;
  4) oskab rakendada abivahendeid teabe loomiseks, esitamiseks ja mõistmiseks ning leida ja kasutada internetipõhiseid otsingusüsteeme ja muid teenuseid.

  (9) Algatusvõime ja ettevõtlikkuspädevus:
  1) oskab leida ja analüüsida asjakohast teavet ideede teostamiseks ning hinnata allika või käsitluse usaldusväärsust;
  2) suudab esitada ja kaitsta oma seisukohti ja ideid nii isiklikus, avalikus kui ametlikus suhtluses ning teeb otsuseid ja eksperimenteerib;
  3) suudab koostada äriplaani;
  4) koostab iseseisvalt endale lühi- ja pikaajalise karjääriplaani;
  5) analüüsib ja hindab iseseisvalt oma kutse-, eri- ja ametialast ettevalmistust ning tööturul rakendumise ja edasiõppimise võimalusi.

7. peatükk Varasemate õpingute ja varasema töökogemuse arvestamise põhimõtted 

§ 28.  Varasemate õpingute ja varasema töökogemuse arvestamise eesmärk

  Varasemate õpingute ja varasema töökogemuse arvestamise eesmärk on:
  1) väärtustada isiku teadmisi ja oskusi, sõltumata nende omandamise viisist ja kohast;
  2) suurendada isikute hariduslikku ja tööalast mobiilsust ning avardada elukestva õppe võimalusi;
  3) võimaldada lugeda tasemehariduses (formaalharidus) õpitut, muu organiseeritud õppetegevuse (mitteformaalne haridus) ja töökogemuse kaudu ning igapäevase tegevuse käigus ja vabal ajal õppimise (informaalne haridus) tulemusi samaväärseks käesolevas määruses nimetatud vastuvõtutingimuste täitmise või õppekava läbimisel saavutatavate õpitulemustega;
  4) võimaldada koolil paindlikult reageerida tööturul toimuvatele muudatustele ning tööjõuvajaduse muutumisele.

§ 29.  Varasemate õpingute ja varasema töökogemuse arvestamise üldpõhimõtted

  (1) Varasemate õpingute ja varasema töökogemuse arvestamise tingimused ja kord kehtestatakse kooli õppekorralduseeskirjas.

  (2) Varasemate õpingute ja varasema töökogemuse arvestamise tingimuste ja korra kehtestamisel ning selle alusel taotluse esitamisel, taotluse hindamisel, otsuse tegemisel ning selle vaidlustamisel lähtutakse haldusmenetluse seaduse ja käesoleva määruse põhimõtetest.

  (3) Varasemaid õpinguid ja varasemat töökogemust võib lõike 1 alusel kehtestatud korras arvestada:
  1) kooli vastuvõtutingimuste täitmisel;
  2) õppekava täitmisel (välja arvatud kutseeksami või lõpueksami sooritamisel) eelnevalt läbitud ainete, teemade või moodulite õpitulemuste ülekandmisel ja varasemate õpingute või varasema töökogemuse arvestamisel aine, teema või mooduli õpitulemuseks;
  3) kutseõppe lõpetamisel eelnevalt sooritatud kutseeksami arvestamisel kutse- või erialase lõpueksami sooritamisena.

  (4) Varasemate õpingute ja varasema töökogemuse arvestamise korraldamisel kool:
  1) teavitab õpilasi varasemate õpingute ja varasema töökogemuse arvestamise tingimustest ja korrast, sealhulgas tähtaegadest ja hindamisega seotud kuludest ning tulemuste vaidlustamise võimalustest;
  2) tagab varasemate õpingute ja varasema töökogemuse arvestamise taotlejale vajaliku informatsiooni ning juhendamise ja nõustamise kättesaadavuse;
  3) tagab varasemate õpingute ja varasema töökogemuse arvestamise protseduuri ühetaolisuse ning hindamist läbiviivate isikute kompetentsuse ja erapooletuse;
  4) loob võimalused hindajate osalemiseks täienduskoolituses ning koostöövõrgustikus.

§ 30.  Varasemate õpingute ja varasema töökogemuse tõendamine ja hindamine

  (1) Varasemaid õpinguid tõendatakse diplomi, tunnistuse või muu haridust tõendava dokumendiga.

  (2) Varasema töökogemuse, huvi- ja muu igapäevase tegevuse raames toimunud õppimist tõendatakse viitega valminud töödele ja nende esitlusega, näidiste mapi, kutsetunnistuse, töölepingu või ametisse nimetamise käskkirja koopia või muude dokumentaalsete tõenditega. Töökogemuse tõendamisel lisatakse taotlusele töökogemuse kirjeldus ning eneseanalüüs.

  (3) Kooli õppekorralduseeskirjas võib lisaks lõigetes 1 ja 2 sätestatule kehtestada tõendamisele lisanõudeid.

  (4) Koolil on õigus isiku varasemate õpingute või varasema töökogemuse hindamiseks anda talle vajaduse korral praktilisi ülesandeid, vestelda temaga või hinnata tema teadmisi ja oskusi muul viisil.

8. peatükk Õppevaldkonnad, õppesuunad ja õppekavarühmad 

§ 31.  Õppevaldkonnad, õppesuunad ja õppekavarühmad

  (1) Kutseõppe tasemeõppe õppekavade õppevaldkondadesse, õppesuundadesse ja õppekavarühmadesse liigitamisel võetakse aluseks rahvusvaheline haridus- ja koolitusvaldkondade liigitus International Standard Classification of Education Fields of Education and Training (ISCED-F 2013).
[RT I, 16.07.2016, 5 - jõust. 01.01.2017]

  (2) Riiklike õppekavade koostamisel on liigituse aluseks õppekavarühmad.

§ 32.  Õppevaldkonnad, õppesuunad ja õppekavarühmad, milles toimub kutseõppe tasemeõpe
[RT I, 17.04.2019, 1 - jõust. 20.04.2019]

  Õppevaldkonnad, õppesuunad ja õppekavarühmad, milles toimub kutseõppe tasemeõpe, esitatakse määruse lisas 2.
[RT I, 17.04.2019, 1 - jõust. 20.04.2019]

9. peatükk Rakendussätted 

§ 33.  Üleminek

  (1) Enne 2017/2018. õppeaastat vastu võetud õpilaste puhul hinnatakse õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutatust erialase lõpueksamiga, mille võib asendada kutseeksamiga.
[RT I, 16.07.2016, 5 - jõust. 01.09.2016]

  (2) 2., 3. ja 4. taseme esmaõppe õppekavad õppemahuga 15–29 EKAPit kehtivad kuni nende käesoleva määrusega kooskõlla viimiseni, kuid mitte kauem kui 31. augustini 2020. a, mil õpilased, kelle õpingud on pooleli, viiakse üle käesoleva määrusega kooskõlas olevatele õppekavadele. Alates 1. jaanuarist 2020. a võetakse õpilasi vastu ainult käesoleva määrusega kooskõlas olevatele õppekavadele.
[RT I, 17.04.2019, 1 - jõust. 20.04.2019]

§ 34.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. septembril 2013. a.

/otsingu_soovitused.json