Product Conformity Act

Chapter 1 GENERAL PROVISIONS 

§ 1.  Purpose of Act

 (1) The purpose of this Act is to ensure product safety and conformity and the free movement of goods.

 (2) To achieve the purpose, this Act sets out the following:
 1) the requirements for ensuring product safety and product conformity attestation (hereinafter conformity assessment) and the grounds of accreditation and market supervision;
 2) the principles of evasion of obstacles to the free movement of goods, which may arise from technical rules and standards, and the grounds of standardisation;
 3) the establishment of Product Contact Points and the rules of procedure for application of technical rules with regard to products that fall outside the scope of application of the legislation of the European Union (hereinafter EU harmonisation legislation) in accordance with Regulation (EC) No 2019/515 of the European Parliament and of the Council laying down procedures relating to the application of certain national technical rules to products lawfully marketed in another Member State and repealing Regulation (EC) No 764/2008 (OJ L 91, 29.03.2019, pp 1–18).
[RT I, 23.05.2020, 1 – entry into force 24.05.2020]

§ 2.  Application of Act

 (1) The requirements established for conformity assessment and conformity-assessment bodies provided for in this Act are applied where their application is prescribed by another statute, a regulation issued on the basis of a statute or EU legislation (hereinafter legislation).

 (2) This Act applies to products and their market supervision insofar as the aspects regulated by this Act have not been regulated by another statute. Where requirements for a product have been established in another stature, this Act applies only to the extent of the requirements not regulated by another statute.

 (3) The requirements provided for in Subchapter 3 of Chapter 2 and in Chapter 3 of this Act apply only where the requirements established for a product arise from EU harmonisation legislation (harmonised area), which is based on the principles provided for in Decision No 768/2008/EC of the European Parliament and of the Council on a common framework for the marketing of products, and repealing Council Decision 93/465/EEC (OJ L 218, 13.8.2008, pp 82–128) (hereinafter Decision No 768/2008/EC). The requirements arising from Subchapter 3 of Chapter 2 and from Chapter 3 do not apply where no EU harmonisation legislation regulates a product (non-harmonised area).

 (4) This Act does not apply to the technical rules or standards of national defence and national security.

 (5) In the event of adoption of legislation containing sanitary and phytosanitary measures, the notification requirements provided for in § 43 of this Act apply.

 (6) The provisions of the Administrative Procedure Act apply to the administrative procedure provided for in this Act with the specifications provided for in this Act.

 (7) The provisions of this Act applicable to the European Union and to the Member States of the European Unions also apply to the Member States of the European Economic Area and to Switzerland and Turkey.

 (8) The General Part of the Economic Activities Code Act applies to the commencement, carrying out and termination of the economic activities of an undertaking regulated by this Act, taking account of the specifics arising from this Act.
[RT I, 29.06.2014, 1 – entry into force 01.07.2014]

§ 3.  Product

 (1) For the purposes of this Act, ‘product’ means the thing specified in Article 15(4) of Regulation (EC) No 765/2008 of the European Parliament and of the Council setting out the requirements for accreditation and market supervision relating to the marketing of products and repealing Regulation (EEC) No 339/93 (OJ L 218, 13.8.2008, pp 30–47), which is subject to EU harmonisation legislation.

 (2) For the purposes of this Act, ‘product’ also means, among other things, a movable that is intended for consumers or that consumers may use in a presumably reasonable manner even where not intended for them, as well as any product that is made available to consumers in the context of providing a service, that is supplied or made available, whether for consideration or not, in the course of commercial or professional activity, and regardless of whether the product is new, used or reconditioned.

 (3) A product supplied as an antique is not considered a ‘product’ for the purposes of this Act.

 (4) Where a product is placed on the market or made available on the market as a product that needs to be repaired or reconditioned before use, this Act does not apply to such product where:
 1) the manufacturer, its authorised representative, the importer or the distributor (hereinafter economic operator) informs the consumer of the need to repair or recondition the product before use;
 2) the product is not subject to the requirements arising from EU harmonisation legislation.

 (5) For the purpose of subsection 8 of § 5, §§ 10, 10² and 10³ and Chapter 5 of this Act, ‘product’ means any product.
[RT I, 23.05.2020, 1 – entry into force 24.05.2020]

§ 4.  Definitions

 (1) The definitions used in this Act and legislation established on the basis thereof have the following meaning:
 1) ‘importer’ means a person located in the European Union who places a product originating from a third country on the market of the Union;
 2) ‘withdrawal’ means any measure aimed at preventing a product in the supply chain from being made available on the market;
 3) ‘distributor’ means a person participating in the supply chain who places a product on the market, except a manufacturer or importer;
[RT I, 04.01.2021, 1 – entry into force 01.05.2021]
 3¹) ‘competent authority’ means an authority exercising state supervision over the adherence to requirements established for a product in a non-harmonised field as per its area of authority;
[RT I, 23.05.2020, 1 – entry into force 24.05.2020]
 4) ‘standard’ means a document drawn up by consensus by a standardisation body for overall and repeated use, which contains technical specifications of the activity or the result thereof. Adherence to a standard is usually voluntary;
 5) ‘standardisation body’ means a person engaged in drawing up, organising and adopting standards recognised on the national, regional or international level;
 6) ‘recall’ means any measure aimed at achieving the return of a product that has already been made available to the end user;
 7) ‘consumer’ means a person specified in clause 1 of subsection 1 of § 2 of the Consumer Protection Act;
[RT I, 31.12.2015, 1 – entry into force 01.03.2016]
 8) ‘technical rule’ means a technical specification applicable to a product, process or service provided for in legislation. A provision of law that contains the obligation to pay a tax for the purpose of influencing the consumption of a product is also considered a technical rule. A technical regulation within the meaning of Regulation (EU) No 2019/515 of the European Parliament and of the Council is also considered a technical rule. The provisions of legislation regulating national social security are not considered technical rules;
[RT I, 23.05.2020, 1 – entry into force 24.05.2020]
 9) ‘manufacturer’ means a person who manufactures a product or has a product designed or manufactured, and markets that product under their name or trademark. An importer or distributor who places a product on the market under their name or trademark or who, in a manner that may affect the conformity of the product with the applicable requirements, alters the product that has already been placed on the market, is also considered a manufacturer;
 10) ‘placing on the market’ means a product first being made available on the European Union market;
 11) ‘making available on the market’ means any supply of a product for distribution, consumption or use on the European Union market in the course of commercial activity, whether in return of payment or free of charge;
 12) ‘conformity assessment’ means the process of demonstrating whether specified requirements relating to a product, process, service, system, person or body have been fulfilled;
 13) ‘conformity assessment body’ means a body that performs conformity assessment activities, including calibration, testing, certification and inspection;
 14) ‘authorised representative’ means a person established within the European Union who has received a written mandate from a manufacturer to act on their behalf in relation to specified tasks.

 (2) In addition to the definitions set out in subsection 1 of this section, the definitions used in Regulation (EC) No 765/2008 are used in this Act.

Chapter 2 REQUIREMENTS FOR PRODUCTS AND OBLIGATIONS OF ECONOMIC OPERATORS 

Subchapter 1 Requirements for Products 

§ 5.  Placing products on market and putting products into service

 (1) A product that is not safe may not be placed on the market or put into service.

 (2) Where a requirement is established in legislation regarding a product, a product not conforming with the requirement cannot be placed on the market or put into service.

 (3) Where a product has been subjected to conformity assessment by legislation, the product cannot be placed on the market or put into service where the procedure for conformity assessment provided for in the legislation has not been followed.

 (4) The Government of the Republic, a minister authorised by it and the minister responsible for the field may, by a regulation, establish requirements for a product and a procedure for attestation of the conformity with these requirements and designate a market supervision authority who exercises market supervision over the fulfilment of these requirements.
[RT I, 17.05.2016, 1 – entry into force 13.06.2016]

 (5) The requirements established on the basis of this Act may be based on the purpose of ensuring the health and safety of people. The requirements established on the basis of this Act may also be based on another aspect of protection of public interests, including the need to ensure consumer protection, occupational safety, compatibility, interoperability, energy economy or environmental sustainability. The rules arising from Subchapter 1 of Chapter 5 of this Act are taken into account upon establishing requirements for products.

 (6) Requirements established for products may also arise from directly applicable legislation of the European Union.

 (7) The minister responsible for the field may establish more detailed requirements for the purpose of achievement of the goals of the decisions of the European Commission made on the basis of Article 13 of Directive 2001/95/EC of the European Parliament and of the Council on general product safety (OJ L 11, 15.1.2002, pp 4–17).

 (8) Where a requirement that does not arise from EU harmonisation legislation is established for a product by Estonian legislation, a product that does not conform to such requirement may be placed on the market and put into service in Estonia, provided that the product has been lawfully manufactured in a contracting state of the European Economic Area or Switzerland or where it has been lawfully manufactured or placed on the market in a Member State of the European Union or Turkey, provided that protection equal to the protection provided for in Estonian legislation has been ensured with regard to the product.

§ 6.  Presumption and assessment of safety

 (1) The safety of a product is presumed where the product conforms to:
 1) the requirements of the EU harmonisation legislation applicable to the product to the extent of the requirements arising from the legislation, or
 2) the health protection and safety requirements of the contracting state of the European Economic Area where the product has been placed on the market, provided that the sphere has not been regulated by EU harmonisation legislation covering the product or product type and these requirements are in accordance with the Treaty on the Functioning of the European Union.

 (2) Where a product conforms to the requirements of the harmonised standard specified in subsection 1 of § 41 of this Act, the safety of the product is presumed with regard to the requirements covered by the harmonised standard.

 (3) Where, under subsections 1 and 2 of this section, the safety of a product cannot be presumed, the safety of the product is assessed taking into account the following:
 1) the standards of the European standardisation bodies adopted by Estonia, which are not harmonised standards;
 2) original Estonian standards;
 3) recommendations of the European Commission, which contain guidelines for assessment of product safety;
 4) the best practices in product safety in the specific industry;
 5) the state of the art of science and technology;
 6) the reasoned expectations of consumers regarding safety.

§ 7.  Determination of safety

 (1) A product is considered to be safe where the product, under normal conditions of use including duration and, where applicable, upon adherence to being put into service, installation and maintenance requirements, does not present any risk to the safety or health of persons or jeopardise the surrounding environment.

 (2) In determining whether a product is safe, the market supervision authority takes into account, in particular, the following circumstances:
 1) the characteristics of the product, including its composition, packaging, instructions for assembly and, where applicable, instructions for installation and maintenance;
 2) the effect on other products, where it is reasonably foreseeable that it will be used with other products;
 3) the presentation of the product, the labelling, warnings, instructions for use and disposal, and any other information regarding the product;
 4) the potential risk upon use by certain categories of consumers, in particular children and the elderly.

 (3) The feasibility of obtaining higher levels of safety or the availability of other products presenting a lesser degree of risk do not constitute grounds for considering a product to be dangerous.

 (4) ‘Dangerous product’ means any product that does not meet the requirements provided for in subsections 1 to 3 of this section.

 (5) ‘Serious risk’ means any risk arising from a product, including those the effects of which are not immediate, calling for urgent intervention by the market supervision authority.

§ 8.  Dangerous products that appear to be other than they are

 (1) It is prohibited to manufacture, place on the market, make available on the market, distribute, import or export dangerous products that appear to be other than they are.

 (2) ‘Dangerous products that appear to be other than they are’ means products that, albeit not being foodstuffs, possess a size or volume, odour, colour, appearance, form, packaging, labelling, such that it is likely that consumers, in particular children, may confuse them with foodstuffs and in consequence place them in their mouths, or suck or ingest them, which might be dangerous and cause physical harm.

§ 9.  Display of non-conforming products

  A product that does not conform to the requirements or whose conformity has not been assessed may be displayed at trade fairs, exhibitions, demonstrations and other public displays, provided that the product has been equipped with clearly visible and understandable information indicating that the product does not conform to the requirements and it cannot be placed on the market or put into service before it has been brought into compliance with the requirements. The presenter of the product ensures safety during the display.

§ 10.  Product Contact Point

 (1) The Product Contact Point contributes to the free movement of products in the European Economic Area by sharing information. Via the Product Contact Point, economic operators receive information about the technical rules applicable to products in accordance with Regulations (EC) No 2019/515 and (EU) No 305/2011 laying down harmonised conditions for the marketing of construction products and repealing Council Directive 89/106/EEC (OJ L 88, 04.04.2011, pp 5–43).
[RT I, 23.05.2020, 1 – entry into force 24.05.2020]

 (2) The Consumer Protection and Technical Regulatory Authority ensures the performance of the functions of Product Contract Points specified in Regulations (EU) No 2019/515 and (EU) No 305/2011.
[RT I, 06.04.2021, 1 – entry into force 01.05.2021]

 (3) The Consumer Protection and Technical Regulatory Authority may share the performance of the functions of the Product Contract Point with another person on the basis of a contract under public law.
[RT I, 06.04.2021, 1 – entry into force 01.05.2021]

§ 10¹.  Technical assessment body

 (1) The minister responsible for the field grants the right to act as an Estonian technical assessment body to a person who complies with the requirements provided for in Regulation (EU) No 305/2011 of the European Parliament and of the Council. The scope of the right to act as an Estonian technical assessment body is provided for in a public law contract concluded between the person and the minister responsible for the field.

 (2) A person who wishes to act as an Estonian technical assessment body submits to the minister responsible for the field an application where the person certifies that it is able to perform the duties provided for in Regulation (EU) No 305/2011 of the European Parliament and of the Council.

 (3) Upon receipt of an application specified in subsection 2 of this section, the minister responsible for the field establishes, by a directive, a committee for assessment of the compliance of the person with the requirements.
[RT I, 23.03.2015, 3 – entry into force 01.07.2015]

§ 10².  Communication between competent authorities

  The competent authority communicates information on a product to the competent authority of another Member State on the basis of the latter’s request in accordance with the procedure provided for in Regulation (EU) No 2019/515 of the European Parliament and of the Council.
[RT I, 23.05.2020, 1 – entry into force 24.05.2020]

§ 10³.  Procedures of competent authority under Regulation (EU) No 2019/515 of European Parliament and of Council

  The competent authority may prohibit placing products described in subsection 8 of § 5 of this Act on the Estonian market or demand that these be withdrawn from the market or altered or that additional tests be carried out in accordance with the procedure laid down in Regulation (EC) No 2019/515.
[RT I, 23.05.2020, 1 – entry into force 24.05.2020]

Subchapter 2 General Obligations of Economic Operators 

§ 11.  Obligations of manufacturers

 (1) Manufacturers provide consumers with the relevant information to enable them to assess the risks inherent in a product throughout the normal or reasonably foreseeable period of its use, where such risks are not immediately obvious without adequate warnings, and to take precautions against those risks.

 (2) The presence of warnings does not exempt any manufacturer from compliance with the other requirements laid down in this Act.

 (3) Manufacturers take measures commensurate with the characteristics of the products they supply, enabling them to:
 1) be aware of risks these products might pose;
 2) choose to take appropriate action to avoid these risks such as withdrawal of the products from the market, warning consumers or recall of the products from consumers.

 (4) The measures referred to in subsection 3 of this section include:
 1) an indication, by means of the product or its packaging, of the identity or trademark and contact details of the manufacturer, with reference to the type, batch or serial number of the product or another mark, except where not to give such information is justified;
 2) the carrying out of sample testing of products placed on the market and, where necessary, keeping a register of complaints and keeping distributors informed of such monitoring;
 3) other relevant measures.

 (5) Action such as that referred to in clause 2 of subsection 4 of this section is undertaken by the manufacturer on a voluntary basis or at the request of the market supervision authority.

 (6) Where other measures laid down in this Act do not suffice to prevent the risk, a product is recalled from a consumer where:
 1) the manufacturer considers it necessary, or
 2) the market supervision authority orders the manufacturer to do so.

 (7) Where the manufacturer is not established in the European Union, the provisions of this section apply to the manufacturer’s representative. Where the manufacturer does not have a representative in the European Union, the provisions of this section apply to the importer.

§ 12.  Obligations of distributors

 (1) Distributors act with due care to ensure the conformity of products with requirements. Distributors must not make any products available on the market:
 1) that they know, on the basis of the information in their possession and as professionals, are not safe;
 2) that they know, on the basis of the information in their possession and as professionals, do not comply with the requirements, or
 3) whose non-conformity with requirements should have been foreseen.

 (2) To avoid these risks, distributors, among other things:
 1) within the limits of their respective activities, participate in monitoring the safety of products placed on the market;
 2) pass on information on product risks to the manufacturer;
 3) keep the documentation necessary for tracing the origin of products.

§ 13.  Informing market supervision authority

 (1) Where an economic operator knows or ought to know, on the basis of the information in their possession and as professionals, that a product that they have placed on the market or that they distribute cannot be deemed to be safe on the basis of § 6 of this Act, they inform thereof without delay the market supervision authority that exercises supervision over the relevant product group.

 (2) In the event of serious risk, the manufacturer, importer or distributor forwards the following to the market supervision authority:
 1) information that enables the relevant product or batch of products to be clearly identified;
 2) a full description of the risk arising from the product;
 3) information that enables the former and later possessors and suppliers of the product to be identified;
 4) information on the measures the person has taken in order to prevent the risks;
 5) other information that may be required by the market supervision authority.

 (3) The information and documentation to be submitted in accordance with subsection 2 of this section must be in a language that the market supervision authority understands.

 (4) Economic operators cooperate with the market supervision authority in order to prevent the risks that may arise from products supplied or delivered to consumers by them.

 (5) At the request of the market supervision authority an economic operator informs the market supervision authority of any and all economic operators to which the economic operator has supplied the product or that have supplied the product to the economic operator.

Subchapter 3 Additional Obligations of Economic Operators in Harmonised Areas 

§ 14.  Obligations of manufacturers

 (1) When placing their products on the market, manufacturers ensure that they have been designed and manufactured in accordance with the requirements set out in the relevant legislation.

 (2) Before placing their products on the market, manufacturers draw up the required technical documentation regarding the products and carry out the conformity assessment procedure applicable or have it carried out. When compliance of a product with the applicable requirements has been demonstrated by that procedure, manufacturers draw up an EC declaration of conformity provided for in § 19 of this Act and affix the conformity marking.

 (3) Manufacturers keep the technical documentation and the EC declaration of conformity for at least ten years after the product has been placed on the market, unless provided otherwise in legislation.

 (4) Manufacturers ensure that procedures are in place for series manufacturing to remain in conformity. Changes in product design or characteristics and changes in the harmonised standards or in technical specifications by reference to which conformity of a product is declared are taken into account.

 (5) Manufacturers ensure that their products bear a type, batch or serial number or other element allowing their identification. Where the size or nature of the product does not allow it, the required information is provided on the packaging or in a document accompanying the product.

 (6) Manufacturers indicate their name or trademark and the address at which they can be contacted on the product or, where that is not possible, on its packaging or in a document accompanying the product.

 (7) Manufacturers ensure that the product is accompanied by instructions and safety information in the official language of a contracting state of the European Economic Area, which can be understood by potential end-users. A product to be made available to consumers on the market must be accompanied at least by instructions and safety information in Estonian.

 (8) Manufacturers who consider or have reason to believe that a product they have placed on the market is not in conformity with the requirements laid down in EU harmonisation legislation take without delay the necessary corrective measures to bring that product into conformity, to recall it from consumers or to withdraw the product from the market.

§ 15.  Authorised representatives

 (1) A manufacturer may, by a written mandate, appoint an authorised representative.

 (2) The mandate allows the authorised representative to do at least the following:
 1) to keep the EC declaration of conformity and the technical documentation at the disposal of the regulatory authority during the term specified in subsection 3 of § 14 of this Act;
 2) further to a request from the market supervision authority, provide the authority with all the information and documentation necessary to demonstrate the conformity of a product;
 3) cooperate with the market supervision authority, at their request, on any action taken to eliminate the risks posed by products covered by their mandate.

 (3) The functions of authorised representatives do not include the obligations specified in subsection 1 of § 14 of this Act or drawing up technical documentation.

§ 16.  Obligations of importers

 (1) Importers may only place compliant products on the market.

 (2) Before placing a product on the market importers ensure that:
 1) the appropriate conformity assessment procedure has been carried out by the manufacturer;
 2) the manufacturer has drawn up the technical documentation;
 3) the product bears the required conformity marking or markings;
 4) the product is accompanied by the required documents;
 5) the manufacturer has complied with the requirements set out in subsections 5 and 6 of § 14 of this Act.

 (3) Importers ensure that, while a product is under their responsibility, storage or transport conditions do not jeopardise its compliance with the requirements.

 (4) Where deemed appropriate with regard to the risks presented by a product and to protect the health and safety of consumers, importers carry out sample testing of marketed products, investigate, and, where necessary, keep a register of complaints, of non-conforming products and product recalls, and keep distributors informed of such monitoring.

 (5) During the term provided for in subsection 3 of § 14 of this Act, importers keep a copy of the EC declaration of conformity at the disposal of the market supervision authority and ensure that the technical documentation can be made available to the market supervision authority, upon request.

 (6) In addition to the provisions of this section, the requirements provided for in subsections 6 to 8 of § 14 of this Act apply to importers.

§ 17.  Obligations of distributors

 (1) When making a product available on the market distributors act with due care in relation to the requirements applicable.

 (2) Before making a product available on the market, distributors must verify that:
 1) the product bears the required conformity marking or markings;
 2) the product is accompanied by the required documents and by instructions and safety information prescribed by legislation;
 3) the manufacturer has complied with the requirements set out in subsections 5 and 6 of § 14 of this Act;
 4) the importer has complied with the requirements set out in subsection 6 of § 14 of this Act.

 (3) Distributors who consider or have reason to believe that a product is not in conformity with the applicable requirements make the product available on the market only after the product has been brought into conformity with the requirements. Where the product presents a risk, distributors inform the manufacturer or importer and the market supervision authority that exercises supervision over the product group.

 (4) Distributors ensure that, while a product is under their responsibility, storage or transport conditions do not jeopardise its compliance with the requirements.

 (5) Distributors who consider or have reason to believe that a product they have made available on the market is not in conformity with the applicable requirements arising from EU harmonisation legislation must make sure that the corrective measures necessary to bring that product into conformity, to withdraw it from the market or recall it from consumers, where appropriate, are taken.

Chapter 3 CONFORMITY ASSESSMENT 

Subchapter 1 General Provisions 

§ 18.  Conformity assessment

 (1) The conformity of a product is attested by way of due conformity assessment provided for in legislation applicable to the product.

 (2) It may be established in legislation that product conformity assessment must be attested by a state authority, the manufacturer or a conformity assessment body. Where legislation imposes the obligation of attestation of the conformity of a product on a state authority, the latter may, for the purpose of identifying the technical requirements, use the services of a competent accredited body that complies with the requirements established for conformity assessment bodies in § 28 of this Act.

 (3) It may be established in legislation that upon placing a product on the market or putting a product into service the product must be accompanied by a declaration of conformity or other documents specifying the conformity, installation, maintenance or use of the product.

§ 19.  EC declaration of conformity

 (1) By an EC declaration of conformity a manufacturer certifies that the requirements established for a product by relevant legislation have been complied with.

 (2) Where a product is subject to multiple instruments that require a declaration of conformity to be drawn up, one declaration of conformity is drawn up for the product. The declaration of conformity must specify the related EU harmonisation legislation.

 (3) The EC declaration of conformity complies with the requirements provided for in the instrument, follows the structure of the same set out in Annex III of Decision No 768/2008/EC, contains the elements specified in the relevant modules set out in Annex II of the Decision, and it is updated regularly.

§ 20.  Conformity marking

 (1) Where an instrument provides for the obligation to affix a conformity marking, i.e. the CE marking, the manufacturer or their authorised representative affixes the CE marking to the product that complies with the requirements provided for in the instrument and whose conformity with the requirements has been evaluated and certified in accordance with the established procedure.

 (2) CE marking is subject to the general principles provided for in Regulation (EC) No 765/2008 and the requirements of the instrument providing for the obligation to install the conformity marking.

 (3) EU harmonisation legislation may also provide for the obligation to install a conformity marking that differs from the conformity marking referred to in the instrument specified in subsection 2 of this section.

§ 21.  Certificate of conformity

 (1) A certificate of conformity is a document issued by a conformity assessment body, which certifies that the product or quality system conforms to the requirements established in the certificate.

 (2) Where a conformity assessment body identifies that a manufacturer has failed to comply with the requirements arising from legislation serving as the basis for the issue of a conformity certificate, the relevant harmonised standard or other technical specifications, the conformity assessment body demands that the manufacturer take corrective measures and does not issue a conformity certificate until the corrective measures have been applied.

 (3) Where a conformity assessment body identifies after the issue of a certificate that a product no longer complies with the requirements serving as the basis for the issue of the certificate, the conformity assessment body demands that the manufacturer take corrective measures and, where necessary, the conformity assessment body suspends or revokes the certificate.

 (4) Where no corrective measures are taken or where they do not have the desired effect, the conformity assessment body limits the validity of the certificate or suspends or revokes the certificate.

Subchapter 2 Operating as Conformity Assessment Body 

§ 22.  General requirements for activities of conformity assessment bodies

 (1) Conformity assessment bodies perform their functions in a competent, transparent, impartial, independent, non-discriminating and proportionate manner and follow the requirements established for the conformity assessment of specific products.

 (2) Conformity assessment bodies participate in cooperation between conformity assessment bodies operating in the European Union within the scope of their field of activity.

§ 23.  Information obligation of conformity assessment bodies

 (1) A conformity assessment body that has obtained the right to operate in Estonia informs the body specified in subsection 1¹ of § 30 of this Act:
[RT I, 17.05.2016, 1 – entry into force 13.06.2016]
 1) of refusal to issue a certificate of conformity or limitation, suspension or cancellation of the validity thereof;
 2) without delay of any circumstance that affects the scope of the right to operate granted under the activity license of the conformity assessment body;
 3) [Repealed – RT I, 17.05.2016, 1 – entry into force 13.06.2016]
 4) at the request of the committee, of conformity assessment carried out within the scope of the right to operate granted under the activity license, including of cross-border conformity assessments and contracting.

 (2) A conformity assessment body, at its own initiative, informs other conformity assessment bodies operating in the same sphere in the contracting states of the European Economic Area of the suspicion that a person may address another conformity assessment body with the request of the conformity assessment of a product or quality system that the conformity assessment body has found to be non-conforming.

 (3) Conformity assessment bodies inform the market supervision authority of the suspicion that a product placed on the market or a product put into service is non-conforming.

 (4) [Repealed – RT I, 17.05.2016, 1 – entry into force 13.06.2016]

 (5) Conformity assessment bodies document their conformity assessment activities and preserve the respective documents for no less than ten years, unless otherwise provided by legislation.

§ 24.  Confidentiality

 (1) Conformity assessment bodies ensure the confidentiality of the information obtained in the course of their activities. This obligation of the employees and mandataries of conformity assessment bodies remains in force after termination of a contract made with the conformity assessment body.

 (2) The confidentiality requirement applies where the market supervision authority requests information about conformity assessment while performing its tasks.

§ 25.  Subsidiaries and subcontractors of conformity assessment bodies

 (1) In the course of conformity assessment, conformity assessment bodies may use the services of subsidiaries or subcontractors (hereinafter contractors) with the consent of the person applying for conformity assessment.

 (2) Where a conformity assessment body uses the services of a contractor in conformity assessment, the body ensures the compliance of the contractor with the requirements of the body. The conformity assessment body is fully liable for the services provided by contractors.

 (3) Conformity assessment bodies ensure that the activities of their subsidiaries or contractors do not affect the confidentiality, objectivity or impartiality of their conformity assessment activities.

 (4) Conformity assessment bodies keep at the disposal of the market supervision authority the relevant documents concerning the assessment of the qualifications of the contractor and the conformity assessments carried out by them.

§ 26.  Accredited in-house conformity assessment bodies

 (1) It may be provided by legislation that an accredited in-house body may be used to carry out conformity assessment activities.

 (2) An accredited in-house body constitutes a separate and distinct part of the undertaking and does not participate in the design, manufacture, distribution, installation, use or maintenance of the products it assesses. An accredited in-house body must meet the following requirements:
 1) it has been accredited to carry out a specific conformity assessment;
 2) the body and its personnel are organisationally identifiable and have reporting methods within the undertaking of which they form a part that ensure their impartiality and demonstrate it to the relevant national accreditation body;
 3) neither the body nor its personnel are responsible for the design, manufacture, distribution, installation or maintenance of the products they assess nor engage in any activity that might conflict with their independence of judgment or integrity in relation to their assessment activities;
 4) the body supplies its services exclusively to the undertaking of which it forms a part.

 (3) Notification of an accredited in-house body is not given to the Member States or the European Commission.

Subchapter 3 Granting Activity Licenses to Conformity Assessment Bodies, Suspension and Revocation of Activity Licenses 

§ 27.  Activity license of conformity assessment bodies

 (1) In order to operate as a conformity assessment body, an individual or entity (hereinafter person) ought to have an activity license issued by a contracting state of the European Economic Area, and the European Commission and other contracting states of the European Economic Area must be informed of the person.

 (2) A body specified in an agreement of mutual recognition made between the European Union and a third country may also operate as a conformity assessment body.

 (3) [Repealed – RT I, 17.05.2016, 1 – entry into force 13.06.2016]

 (4) [Repealed – RT I, 17.05.2016, 1 – entry into force 13.06.2016]

§ 28.  Requirements for conformity assessment bodies

 (1) A conformity assessment body, including a person who applies for an activity licence of a conformity assessment body, must comply with the following requirements:
 1) the person has been registered in the commercial register, non-profit associations and foundations register or state register of state and local government agencies;
 2) the person, including its shareholders and members who hold more that 50 percent of the shares as well as its employees who, based on their position, have a substantial decision-making capacity, has or have an impeccable reputation;
 3) the person’s activities as a conformity assessment body have been organisationally and in terms of accounting been separated from its other activities;
 4) the person is able to act in an independent, professional, impartial and non-discriminating manner;
 5) the person has indicated in the submitted application a sufficient number of employees with the required education, training and experience for conformity assessment, who, within the scope of the right to operate specified in the application for the activity license and granted under the activity license, are familiar with the requirements arising from the applicable EU harmonisation legislation and harmonised standards regarding the products that are to be subjected to conformity assessment;
 6) the person has the tools that allow for carrying out conformity assessment procedures;
 7) the person is technically sufficiently competent to carry out conformity assessment procedures within the scope of the right to operate specified in the application for the activity license and in the activity license;
 8) the person and the personnel must not be the designer, planner, manufacturer, authorised representative of the manufacturer, importer, distributor, supplier, installer, maintainer, owner or user of the products that they assess, not the representative of any of those parties, and their other activities must not be related to the products to an extent that arouses suspicion in their independence and impartiality, thereby the person or the personnel carrying out conformity assessment must not provide respective consultation services. This does not preclude the use of assessed products that are necessary for the operations of the conformity assessment body or the use of such products for personal purposes;
 9) the personnel of the conformity assessment body is remunerated regardless of the number of conformity assessment procedures and results;
 10) at the time of operating as a conformity assessment body the person has valid liability insurance to the extent of a sum insured that ensures the indemnification of possible damage caused to third parties by its activities as a conformity assessment body and that amounts to no less than 64 000 euros;
[RT I 2010, 31, 158 – entered into force 01.01.2011]
 11) the person complies with other requirements arising from EU harmonisation legislation applicable to the person’s field of activity.

 (2) Where a person demonstrates their compliance with the criteria laid down in the applicable harmonised standards or parts thereof, the person is presumed to comply with the requirements set out in the legislation in so far as the standards cover those requirements.

 (3) The conformity assessment body and a person who applies for an activity license of a conformity assessment body must be accredited by an accreditation body compliant with Regulation (EC) No 765/2008 to carry out the conformity assessment applied for under the activity license.
[RT I, 17.05.2016, 1 – entry into force 13.06.2016]

 (4) Where a conformity assessment body was accredited by the national accreditation body of another contracting state of the European Economic Area, the conformity assessment body submits to the body that granted it the right to operate a report on the follow-up inspection carried out by the accreditation body.
[RT I, 17.05.2016, 1 – entry into force 13.06.2016]

§ 29.  Submission of documents to obtain activity license

 (1) In addition to the information required in the General Part of the Economic Activities Code Act, an application for an activity license must contain the following data and documents:
 1) the products or product types with regard to which the applicant wishes to obtain the right to operate for the purpose of conformity assessment and references to applicable legislation;
 2) the conformity assessment procedures the applicant would like to carry out as a conformity assessment body and references to applicable legislation;
 3) a certificate certifying accreditation or a copy thereof,
 4) a copy of the liability insurance policy.

 (2) Where a conformity assessment body uses the services of a contractor, the body also submits information about the contractor and its compliance with the requirements, enclosing a copy of the respective cooperation contract.

 (3) Where a conformity assessment body wishes to change the scope of the right to operate specified in an existing activity license or to extend the term of validity of the right to operate, the body submits in an application the data and documents it has not submitted before or that have changed to the extent covered by the previously submitted document.

§ 30.  Granting activity license

 (1) [Repealed – RT I, 29.06.2014, 1 – entry into force 01.07.2014]

 (1¹) The Consumer Protection and Technical Regulatory Authority grants an activity license. In the field of medical devices, the Health Board grants an activity license.
[RT I, 12.12.2018, 3 – entry into force 01.01.2019]

 (1²) The authority exercising market supervision in the respective field can be involved in granting an activity license.
[RT I, 17.05.2016, 1 – entry into force 13.06.2016]

 (2) Unless otherwise provided by legislation, an activity license is granted for the term of validity of the accreditation certificate or another objective and substantial circumstances serving as the basis for the license.

§ 31.  Refusal to grant activity license

 (1) [Repealed – RT I, 29.06.2014, 1 – entry into force 01.07.2014]

 (2) The granting of an activity license may be refused where the applicant’s right to operate as a conformity assessment body has previously been revoked on the following grounds:
[RT I, 17.05.2016, 1 – entry into force 13.06.2016]
 1) the conformity assessment body has failed to comply with a precept;
 2) the conformity assessment body does not allow for exercising state supervision over its activities;
 3) the conformity assessment body has committed a fundamental breach or repeatedly breached the requirements established for its activities;
 4) the conformity assessment body continues operating as a conformity assessment body during the term when the validity of its activity license has been suspended.

§ 32.  Suspension of validity of activity license

  [Repealed – RT I, 29.06.2014, 1 – entry into force 01.07.2014]

§ 33.  Revocation of activity license

 (1) [Repealed – RT I, 29.06.2014, 1 – entry into force 01.07.2014]

 (2) [Repealed – RT I, 29.06.2014, 1 – entry into force 01.07.2014]

 (3) The revocation of the activity license of a conformity assessment body must not influence the validity of the documents issued by the body.

 (4) In the event of revoking the activity license of a conformity assessment body, the body hands its conformity assessment documentation over to the body specified in subsection 1¹ of § 30 of this Act. The documentation does not need to be handed over where the activity license of the conformity assessment body is revoked in part.
[RT I, 17.05.2016, 1 – entry into force 13.06.2016]

§ 34.  Notification of activity license and commencement of right to operate

 (1) The body that granted an activity license to a conformity assessment body notifies the European Commission and other Member States of granting, suspending or revoking the license. Notification ensures in the Member States of the European Union the recognition of the conformity assessment procedures carried out by the conformity assessment body within the scope of the right to operate granted under the activity license. In the course of notification, the conformity assessment body receives an identification number.
[RT I, 17.05.2016, 1 – entry into force 13.06.2016]

 (2) A conformity assessment body may commence operation within the limits of the right to operate specified in the activity license when a two-week waiting period has ended and the European Commission or any Member State has not raised any objections to the notification of the conformity assessment body.
[RT I, 17.05.2016, 1 – entry into force 13.06.2016]

 (3) Where the European Commission or another Member State raises any objections to the notification of granting an activity license to a conformity assessment body, the body that granted the activity license takes these into account and renews the procedure for granting the activity license to the conformity assessment body.
[RT I, 17.05.2016, 1 – entry into force 13.06.2016]

§ 35.  Publication of information on activity license in register of economic activities

 (1) For the purpose of informing the public, the body that granted the activity license publishes data on granting the activity license to the conformity assessment body or suspending or revoking the license in the register of economic activities as a registry entry.
[RT I, 17.05.2016, 1 – entry into force 13.06.2016]

 (2) [Repealed – RT I, 29.06.2014, 1 – entry into force 01.07.2014]

 (3) A registry entry on the granting of an activity license is made without delay after the waiting period specified in subsection 2 of § 34 of this Act is over and the conformity assessment body’s right to operate has entered into force. A registry entry on the suspension or revocation of the activity license is made without delay.

Chapter 4 ACCREDITATION 

§ 36.  Organisation of accreditation

  Accreditation is organised and carried out in accordance with Chapter II of Regulation (EC) No 765/2008.

§ 37.  Estonian accreditation body

 (1) Estonian national accreditation body is a state-founded entity that operates on a not-for-profit basis and the goal of whose statutory activities is the accreditation of conformity assessment bodies.

 (2) The person performing the tasks of the Estonian national accreditation body is appointed by an order of the Government of the Republic.

 (3) The state finances the participation of the Estonian national accreditation body in the activities of European and international accreditation cooperation bodies and, where it is agreed on separately, other activities of the accreditation body.

§ 38.  Operation as Estonian accreditation body

 (1) The Estonian accreditation body:
 1) administers the accreditation system, and accredits, assesses and attests the professional competency of measurers;
 2) organises interlaboratory comparison testing;
 3) approaches all applications for professional competency assessment and accreditation in an impartial manner and in accordance with the principle of equal treatment;
 4) complies with the requirements established for accreditation bodies in Regulation (EC) No 765/2008;
 5) represents Estonia in international accreditation cooperation;
 6) publishes on its website the names of accredited conformity assessment bodies, the scope of accreditation and notices of suspension or revocation of accreditations;
 7) advises government agencies in accreditation-related matters.

 (2) Where, as a result of inspection of a conformity assessment body that obtained an activity license on the basis of this Act, the body is required to take corrective measures, the accreditation body submits a summary of the results of inspection to the body specified in subsection 1¹ of § 30 of this Act after taking the measures. The accreditation body also informs without delay the body that granted the activity license of the suspension or revocation of the accreditation, of complaints filed against the activities of the conformity assessment body and of measures taken to resolve these.
[RT I, 17.05.2016, 1 – entry into force 13.06.2016]

§ 38¹.  Fee for accreditation and assessment of professional competency of measurer

 (1) The Estonian accreditation body charges a fee for accreditation and assessment of the professional competency of a measurer.

 (2) The fee is charged for the following:
 1) review of an application;
 2) accreditation, including supervision over an accredited body;
 3) keeping accreditation and the certificate certifying the professional competence of a measurer valid.

 (3) The fee is paid in the manner and by the due date indicated in an invoice issued by the Estonian accreditation body.

 (4) Where the accredited body has not paid an invoice by the due date, the Estonian accreditation body suspends the validity of its accreditation until the invoice has been paid. Where an invoice has not been paid within six months after the due date specified in the invoice, the Estonian accreditation body revokes the accreditation. Where an invoice is overdue, the Estonian accreditation body has the right to refuse accreditation. This subsection also applies to a measurer who has been declared professionally competent.
[RT I, 01.07.2016, 12 – entry into force 11.07.2016]

§ 38².  Fee for review of application

 (1) The applicant pays the following fee for having their application reviewed:
 1) 300 euros for the review of the first accreditation application;
 2) 200 euros for the review of an application for extending the scope of accreditation;
 3) 175 euros for reviewing an application for assessment of the professional competency of a measurer.

 (2) No fee is charged for an application for extension of the scope of accreditation within the limits of an accredited conformity assessment scheme or a test field.

 (3) The fee is not refunded to the applicant where the applicant withdraws the application or where the application is not granted for a reason independent of the Estonian accreditation body.
[RT I, 01.07.2016, 12 – entry into force 11.07.2016]

§ 38³.  Accreditation fee

 (1) The applicant pays a fee for accreditation. The size of the fee depends on the time spent on assessment, the complexity of assessment, the rate of the assessors and the direct expenses related to the assessment.

 (2) The rate of the assessor is agreed with the assessor. The Estonian accreditation body introduces the estimated cost of accreditation to a body applying for accreditation or to an accredited body in advance and allows for the expression of an opinion on the fee of the assessor to be involved.

 (3) The rate of the hourly fee of the assessor in charge of the assessment (hereinafter chief assessor) is up to 20 times the minimum hourly rate established in accordance with subsection 5 of § 29 of the Employment Contracts Act. The Estonian accreditation body annually establishes the hourly rate of the chief assessor. The provisions of this subsection do not apply to other assessors involved in accreditation.

 (4) The direct expenses of accreditation include the assessor’s business trip expenses, translation expenses where assessment is not carried out in Estonian, and other expenses related to accreditation. The making of an advance payment to cover direct expenses may be requested.
[RT I, 01.07.2016, 12 – entry into force 11.07.2016]

§ 38⁴.  Annual fee for keeping accreditation and certificate valid

 (1) An accredited body and a professionally competent measurer pay an annual fee for keeping accreditation and the certificate of the measurer valid.

 (2) The amount of the annual fee depends on the expenses required for the sustainable functioning of the Estonian accreditation body, which are divided between accredited bodies and professionally competent measurers proportionally, taking account of the extent and complexity of the accreditation.

 (3) Where the accreditation or the declaring of a measurer as professionally competent is suspended or declared invalid, the accredited authority or the measurer has the right to request that the Estonian accreditation body refund the paid annual fee for the full months in which the right covered by the annual fee remained unexercised. The portion of the annual fee to be refunded is returned to the applicant within one month as of the receipt of the application.

 (4) The principles of setting the annual fee and the rates of the fee are established by a regulation of the minister responsible for the field.
[RT I, 01.07.2016, 12 – entry into force 11.07.2016]

Chapter 5 TECHNICAL RULES AND STANDARDS 

Subchapter 1 General Provisions 

§ 39.  Technical rules

 (1) Legislation containing technical rules is drafted in accordance with international law binding upon Estonia, standards adopted by international or European standardisation bodies or the technical specifications set out in their final drafts. Deviation from the technical specifications set out in standards of their final drafts is permitted where taking these into account without any exceptions would be inefficient due to climatic or geographic conditions or technical problems or unfitting for achievement of the desired objectives.

 (2) Legislation containing technical rules establishes uniform requirements for products manufactured in and imported to Estonia and for services provided.

 (3) A reasonable interval is allowed between the publication and entry into force of legislation containing technical rules so manufacturers can bring their products or the method of manufacturing into compliance with the regulations. The requirement of a reasonable interval does not apply in cases where the rapid entry into force of a technical rule is necessary for the purpose of protecting human health or safety, protecting the environment or guaranteeing national security.

§ 40.  Estonian standards

 (1) Estonian standards are standards adopted by Estonian standardisation bodies. The abbreviation for Estonian standards is ‘EVS.’

 (2) An Estonian standard is deemed adopted when a notice concerning its adoption is published in the official publication of the Estonian standardisation body.

 (3) The Estonian national standardisation body ensures the availability of standards to the public as of the publication date of the notice provided for in subsection 2 of this section.

 (4) An Estonian standard may be:
 1) a transposed standard of an international or European standardisation body;
 2) a transposed original standard of another state;
 3) an original Estonian standard.

 (5) An original Estonian standard is adopted and made accessible at least in Estonian.

 (6) In the event of transposition of a standard of an international or European standardisation body or an original standard of another state, the transposed standard does not have to be in Estonian. The Estonian standardisation body makes the transposed standard available in at least one of the official languages of the standardisation body that drew up the standard. Different language versions of the transposed standard are equal.

§ 41.  Usage of harmonised standards

 (1) Where a notice (reference) on a harmonised standard has been published in the Official Journal of the European Union and the standard has been adopted as the standard of at least one Member State of the European Union and unless legislation provides otherwise, it is presumed that products or services conforming with the standard also conform to technical rules to the extent of the requirements covered by the standard.

 (2) Where a notice (reference) published on a harmonised standard in the Official Journal of the European Union has been repealed, products or services are not deemed to comply with the relevant technical rules in the event the standard is adhered to.

 (3) Where an additional notice (reference) has been published on a harmonised standard in the Official Journal of the European Union, the conformity of products or services with the relevant technical rules is, in the event of adherence to the standard, presumed on the terms and conditions set out in the notice.

§ 42.  Reference to standard in technical rule

 (1) When taking the requirements of a standard into account in a technical rule, only the significant requirements or objectives are laid down and, where necessary, a reference to the standard is made. A standard may be referred to directly or in general in a technical rule. In terms of its legal meaning, a reference to a standard is recommended or mandatory.
[RT I, 10.05.2014, 1 – entry into force 20.05.2014]

 (2) A reference to a standard is direct where it contains the designation of the standard, which is a combination of the abbreviation of the standardisation body that adopted or drew up the standard and the number of the standard. A direct reference is given with or without a date. In the event of a reference with a date, the standard is adhered to as of the date and, in the event of a standard without a date, the standard is adhered to as amended.

 (3) A reference to a standard is general where reference is made to standards adopted by a standardisation body or to standards identified otherwise and the reference does not contain the designation of the standard.

 (4) A reference to a standard is deemed recommended where other solutions besides following the referred standard can be applied for the purpose of complying with the requirements of law. In the present case another solution does not mean the obligation to follow another standard.
[RT I, 10.05.2014, 1 – entry into force 20.05.2014]

 (5) A reference to a standard is mandatory where only the referred standard may be followed for the purpose of complying with the requirements of law. A mandatory reference to a standard may be a direct or general reference.
[RT I, 10.05.2014, 1 – entry into force 20.05.2014]

 (6) A mandatory reference to a standard must not be made in a technical rule. By way of exception, a mandatory reference may be made upon performance of obligations of Estonia, which arise from international law or legislation of the European Union, provided that it is the only way of complying with the requirements arising from law.
[RT I, 10.05.2014, 1 – entry into force 20.05.2014]

 (7) Where a recommended reference to a standard is set out in a technical rule, compliance with the relevant requirements of law is presumed upon adherence to the referred standard with regard to the requirements covered by the standard.
[RT I, 10.05.2014, 1 – entry into force 20.05.2014]

§ 43.  Notification

 (1) The European Commission and contracting states of the European Economic Area are notified of legislation that is being drafted and that has been adopted, which contains a technical rule concerning the product or affecting the marketing of the product, including a sanitary or phytosanitary measure.

 (2) There is no need to notify of draft legislation that follows the obligations arising from EU harmonised legislation and international agreements, as a result of which a common technical rule is adopted in the European Union.

 (3) The drafter of legislation subject to notification submits the draft legislation to the authority coordinating notification. The draft legislation is submitted for notification at such stage of the proceedings where it is still possible to amend the draft legislation.

 (4) The procedure for notification is established and the authority coordinating notification is appointed by a regulation of the Government of the Republic.

Subchapter 2 Organisation of Standardisation 

§ 44.  Estonian standardisation body and performance of obligations arising from European standardisation regulation

  [RT I, 10.05.2014, 1 – entry into force 20.05.2014]

 (1) The Estonian standardisation body is a state-founded non-profit association that represents its members and the purpose of the activities of which, as specified in the articles of association, is to draw up and publish standards and represent Estonia in international standardisation. The interests of the state in the Estonian standardisation body are represented by a government agency as a member.

 (2) The person performing the tasks of the Estonian standardisation body is appointed by an order of the Government of the Republic.

 (2¹) The obligations of the standardisation body of the state, which arise from Regulation (EU) No 1025/2012 of the European Parliament and of the Council on European standardisation, amending Council Directives 89/686/EEC and 93/15/EEC and Directives 94/9/EC, 94/25/EC, 95/16/EC, 97/23/EC, 98/34/EC, 2004/22/EC, 2007/23/EC, 2009/23/EC and 2009/105/EC of the European Parliament and of the Council and repealing Council Decision 87/95/EEC and Decision No 1673/2006/EC of the European Parliament and of the Council (OJ L 316, 14.11.2012, pp 12–33 (hereinafter European standardisation regulation), are performed by the Estonian standardisation body.
[RT I, 10.05.2014, 1 – entry into force 20.05.2014]

 (2²) In the field of telecommunications, the obligations of the standardisation body of the state set out in the regulation specified in subsection 2¹ of this section are performed by the Consumer Protection and Technical Regulatory Authority.
[RT I, 12.12.2018, 3 – entry into force 01.01.2019]

 (3) [Repealed – RT I, 10.05.2014, 1 – entry into force 20.05.2014]

§ 45.  Obligations of Estonian standardisation body

 (1) The Estonian standardisation body:
 1) maintains the Estonian standardisation system and organises standardisation activities in Estonia;
 2) performs the obligations of the standardisation body of the state arising from the European standardisation regulation;
 3) performs the obligations arising from membership in international and European standardisation organisations and participates in the work of the organisations whose member it is;
 4) performs standardisation obligations assumed under international agreements and standardisation obligations delegated by the state;
 5) in the official publication made available on its website, publishes information on drafted Estonian standards as of making them available for an opinion poll or commenting and information on adopted, repealed or harmonised standard-transposing Estonian standards as of their adoption or repeal or the receipt or loss of the status of a harmonised standard;
 6) uses the EVS trademark and ensures that it is not misused.
[RT I, 10.05.2014, 1 – entry into force 20.05.2014]

 (2) The Estonian standardisation body ensures the availability of Estonian standards in Estonia and the possibility to access them free of charge at least at the address of its seat. Upon making standards available, the Estonian standardisation organisation ensures the protection of copyright on standards and publish the terms and conditions of protection of copyright.

 (3) The Estonian standardisation body may charge a fee for dissemination of standards. The fee is cost-based and ensure the availability of the standardisation service at the required level in Estonia and the availability of funds required for the development of the standardisation body.

 (4) The Estonian standardisation body performs the tasks of an information centre of the World Trade Organization (hereinafter WTO). The tasks of the information centre arise from Article 10 of the WTO Agreement on Technical Barriers to Trade, Annex B of the WTO Agreement on the Application of Sanitary and Phytosanitary Measures, and other legislation and international agreements that lay down the coordination of the exchange of information pertaining to standards.

§ 46.  Standardisation committee

  [Repealed – RT I, 10.05.2014, 1 – entry into force 20.05.2014]

§ 47.  Standardisation scheme

  [Repealed – RT I, 10.05.2014, 1 – entry into force 20.05.2014]

§ 48.  Drawing up Estonian standards and financing Estonian standardisation body

 (1) The costs of drawing up and translating an Estonian standard are covered by interested persons. The drawing up and translating an Estonian standard commissioned by a state authority are financed by the state via the budget of the interested ministry.

 (2) Interested persons can make proposals on drawing up or translating an Estonian standard to the Estonian standardisation body.

 (3) The state finances the performance of the obligations of the Estonian standardisation body set out in clause 2 of subsection 1 of § 45 and subsections 2 and 4 of § 45 of this Act, compensates the membership fees of international and European standardisation bodies and the costs of participating in their work and, where agreed separately, the state also finances other activities of the standardisation body. Funds are allocated in the budget of the area of government of the Ministry of Economic Affairs and Communications.
[RT I, 10.05.2014, 1 – entry into force 20.05.2014]

Chapter 6 MARKET SUPERVISION AND SUPERVISION OVER CONFORMITY ASSESSMENT BODIES 

Subchapter 1 Organisation of Market Supervision 

§ 49.  Organisation of market supervision

 (1) In harmonised areas market supervision of products is organised and exercised in accordance with Chapter III of Regulation (EC) No 756/2008 and this Act and, in non-harmonised areas, in accordance with this Act.

 (2) The market supervision authority may take the measures specified in Subchapter 2 of this Chapter with regarding to products of a harmonised area, which have been made available to consumers on the market, provided that these measures are more specific that the measures laid down in Chapter III of the Regulation (EC) No 765/2008.

 (3) The provisions of Section 3 of Chapter III of Regulation (EC) No 756/2008 apply to controls of products entering the market of the European Union insofar as it has not been regulated by other legislation.

§ 50.  Competence of authorities participating in market supervision

 (1) State supervision over the fulfilment of the requirements established for products by legislation is exercised by market supervision authorities. For the purposes of this Act, market supervision authorities include the Consumer Protection and Technical Regulatory Authority, the Health Authority, the Transport Administration, the Agriculture and Food Authority and the Environment Authority.
[RT I, 10.12.2020, 1 – entry into force 01.01.2021]

 (2) [Repealed – RT I, 12.12.2018, 3 – entry into force 01.01.2019]

 (3) The Health Board exercises state supervision over compliance with the health requirements of products.

 (4) The Transport Administration engages in the regulatory enforcement of requirements established for vehicles and components, systems, equipment or separate technical units thereof and for water craft, except for water craft and vehicles and components, systems, equipment or separate technical units thereof which have been constructed and made for use in the armed forces.
[RT I, 10.12.2020, 1 – entry into force 01.01.2021]

 (5) The Consumer Protection and Technical Regulatory Authority exercises state supervision over compliance with the requirements established for the following products:
[RT I, 12.12.2018, 3 – entry into force 01.01.2019]
 1) building materials and products;
 2) electrical equipment;
 3) radio equipment;
[RT I, 17.05.2016, 1 – entry into force 13.06.2016]
 4) gaseous fuels, appliances burning gaseous fuels, fittings of appliances burning gaseous fuels;
 5) lifts, safety components of lifts, cableways, subsystems and safety components of cableways;
 6) explosives and pyrotechnical products;
 7) machinery, replaceable appliances of machinery, protection devices, auxiliary lifting equipment, chains, ropes and belts, removable transmission mechanisms, partially assembled machinery;
 8) equipment used outdoors, based on the noise requirements established for it;
 9) equipment, protection systems, components and fittings used in an explosive atmosphere;
 10) measuring instruments and pre-packages subject to compulsory metrological control;
 11) compliance of household appliances, heating appliances and devices with energy efficiency, energy-performance labels and ecological design requirements;
 12) pressure equipment, including pressure vessels, piping systems, safety and auxiliary devices, vessels for dangerous liquids, and aerosol dispensers;
 12¹) consumer products;
[RT I, 12.12.2018, 3 – entry into force 01.01.2019]
 12²) personal protective equipment;
[RT I, 12.12.2018, 3 – entry into force 01.01.2019]
 13) other products whose supervision has been placed within its competence by this Act or legislation adopted on the basis of this Act.

 (6) The Agriculture and Food Authority engages in the regulatory enforcement of requirements established for fertilisers bearing the marking ‘EU fertiliser.’
[RT I, 01.07.2020, 1 – entry into force 01.01.2021]

 (7) The Environment Authority engages in the regulatory enforcement of requirements established for products of concern and other products that potentially endanger the environment.
[RT I, 10.07.2020, 2 – entry into force 01.01.2021]

 (8) [Repealed – RT I, 12.12.2018, 3 – entry into force 01.01.2019]

 (8¹) [Repealed – RT I, 10.12.2020, 1 – entry into force 01.01.2021]

 (9) The Tax and Customs Board inspects the safety of imported products and their compliance with the requirements, thereby cooperating with the appropriate market supervision authority.

§ 51.  Cooperation and exchange of information between authorities participating in market supervision

 (1) For the purpose of facilitating cooperation and exchange of information between the authorities participating in market supervision, the minister responsible for the field form a market supervision council in the Ministry of Economic Affairs and Communications.

 (2) The market supervision council consists of representatives of all the authorities participating in market supervision under this Act and representatives of the ministries of their areas of government.

 (3) The task of the market supervision council is to make proposals:
 1) for establishment of the strategic goals of market supervision and product safety;
 2) for shaping the structure and activity priorities of the market supervision authorities and for coordinated application for state budget funds;
 3) for furthering cooperation between the market supervision authorities and the Tax and Customs Board;
 4) for furthering the training and international cooperation of supervision officers;
 5) in other matters concerning market supervision.

 (4) The composition and rules of procedure of the market supervision council are approved by a directive of the minister responsible for the field.

 (5) [Repealed – RT I, 23.05.2020, 1 – entry into force 24.05.2020]

§ 52.  Market supervision programmes

 (1) Market regulatory authorities draw up market supervision programmes with regard to the products over which they exercise supervision under Regulation (EC) No 765/2008, implement the programmes and update the programmes regularly.

 (2) Market regulatory authorities publish their market supervision programmes on their websites and communicate them to other Member States and the European Commission via the information system specified in Article 23 of Regulation (EC) No 765/2008.

§ 53.  Review and assessment of supervision operations

 (1) Market regulatory authorities regularly review the supervision operations carried out on the basis of their market supervision programmes, assess these and draw up reports on supervision operations.

 (2) Market regulatory authorities publish their supervision operations reports on their websites and communicate them to other Member States and the European Commission via the information system specified in Article 23 of Regulation (EC) No 765/2008.

Subchapter 2 Market Supervision Measures 

§ 54.  State supervision

  [RT I, 13.03.2014, 4 – entry into force 01.07.2014]

 (1) The market supervision authority has the right to check to the required extent the safety and conformity of each product placed on the market before the product has reached the end-consumer as well as in cases where the product has been placed on the market as a conforming and safe product.

 (2) The market supervision authority may, for the purpose of exercising the state supervision provided for in this Act, take special measures of state supervision provided for in §§ 30, 31, 32, 49, 50, 51 and 52 of the Law Enforcement Act on the grounds and in accordance with the procedure provided for in the Law Enforcement Act.
[RT I, 13.03.2014, 4 – entry into force 01.07.2014]

 (3) The market supervision authority has the right to make a test transaction for the purpose of inspecting the safety and conformity of a product without informing the undertaking thereof in advance. The making of a test transaction is decided by the Director General of the market supervision authority or an official authorised by the Director General of the market supervision authority.
[RT I, 28.03.2017, 1 – entry into force 07.04.2017]

 (4) Upon a test transaction, the purpose of making the transaction may be concealed. The official making a test transaction does not have to introduce themselves upon making the transaction, wear a uniform or present their identification before attaining the purpose of the test transaction.
[RT I, 28.03.2017, 1 – entry into force 07.04.2017]

 (5) The person making a test transaction informs a person of the test transaction without delay after the attainment of the purpose of the test transaction. The informing of the person may be postponed where it is necessary for continuing supervision related to the activities of the same person.
[RT I, 28.03.2017, 1 – entry into force 07.04.2017]

 (6) A transaction under the law of obligations made in the course of a test transaction is void. The compensation of costs related to a test transaction is subject to the provisions of § 83 of the Law Enforcement Act. Where an offence was not identified upon making a test transaction, the person can also demand that the documented costs of the transaction be compensated.
[RT I, 28.03.2017, 1 – entry into force 07.04.2017]

 (7) The transaction made in the course of a test transaction is void.
[RT I, 21.06.2017, 1 - entry into force 04.07.2017]

§ 55.  Publication of information

 (1) The market supervision authority makes public the information concerning the risks arising from products and information regarding identification of products, the characteristics of the risk arising from products, and the measures taken.

 (2) The market supervision authority may obligate economic operators to disclose information about the risks arising from a product. Where an economic operator fails to perform the obligation to disclose information within the prescribed term, the market supervision authority may perform the obligation with the means and in accordance with the procedure provided for in the Substitutional Performance and Non-Compliance Levies Act.

 (3) The market supervision authority does not have the right to disclose the business secrets of economic operators obtained upon implementation of this Act, except for the information concerning the characteristics of a product, whose disclosure is justified by the need to ensure safety.

 (4) The Public Information Act, taking into account the exceptions laid down in this Act, applies to publication of information.

§ 56.  Specifics of state supervision

  [RT I, 13.03.2014, 4 – entry into force 01.07.2014]

 (1) On the conditions set out in § 50 of the Law Enforcement Act, the market supervision authority may enter the premises where a product is made, stored or offered for sale.

 (2) The market supervision authority has the right to:
 1) where a product may pose a risk on certain conditions, demand that it be labelled with clear warnings in Estonian about the risks that the product may cause or establish prior conditions to placing the product on the market, which ensure safety;
 2) where a product that may pose a risk to certain persons, demand that these persons are warned of the risk in a suitable manner and at a suitable time, including by publishing separate warnings;
 3) where a product may be dangerous, demand the temporary withdrawal of the product from the market or prohibit the presentation of the product for a period that is necessary for assessment and checking of its safety;
 4) prohibit the placing of a product on the market and take measures that ensure compliance with the prohibition;
 5) demand and organise the immediate withdrawal of a dangerous product from the market;
 6) demand, coordinate and organise jointly with economic operators the recall of a dangerous product from consumers and, where necessary, the destruction of the product. A product must be recalled from consumers where other measures are insufficient.

 (3) The market supervision authority has the right to take the measures specified in subsection 2 of this section also where a product complies with § 6 of this Act, but the market supervision authority has evidence that the product is dangerous.

 (4) [Repealed – RT I, 23.05.2020, 1 – entry into force 24.05.2020]

 (5) In the event of a serious risk the Tax and Customs Board, with the approval of the appropriate market supervision authority, has the right to prohibit making the product available on the market or exporting the product.

 (6) Upon taking market supervision measures, the market supervision authority follows the appropriate rules of procedure arising from EU harmonisation legislation.

 (7) The market supervision authority has the right to obtain samples of products placed on the market from economic operators free of charge for the purpose of checking their safety or conformity and, where necessary, commission an expert assessment in order to identify the safety or conformity of products. The market supervision authority bears the expenses of the expert assessment. Where it is established that the product is not safe or does not conform to the requirements, the economic operator pays the documented costs of the expert assessment.
[RT I, 13.03.2014, 4 – entry into force 01.07.2014]

§ 57.  Notifying European Commission of restrictions on placing products on market

 (1) Where the restrictions listed in subsection 2 of § 56 of this Act are imposed on placing products on the market, and where the market supervision authority imposes or intends to impose, due to a direct threat arising from a product, any recommended, agreed or mandatory measures with respect to the manufacturers or distributors of the product whereby specific conditions are prescribed for the possible placing on the market or use of the product, the relevant market supervision authority must, to the extent that such notification is not required under some other legislation, inform the European Commission of the restrictions.
[RT I, 13.03.2014, 4 – entry into force 01.07.2014]

 (2) The reasons for imposing the restrictions are specified upon notification. Notice is also given of any amendment to or repeal of such restrictions.

 (3) Where it can be presumed that the effects of the risk arising from a product do not or cannot go beyond the territory of Estonia, notice is given only of the restrictions concerned insofar as they involve information likely to be of interest to the Member States of the European Union from the product safety standpoint, and in particular where they are in response to a new risk which has not yet been reported in other notifications.

 (4) The procedure for informing the European Commission of restrictions imposed on placing products on the market is established by a regulation of the Government of the Republic.

§ 58.  Specifics of issuing precepts and maximum non-compliance levy

 (1) Before a precept is issued for the withdrawal from the market of products or recall of products from consumers, or before the taking of a corresponding step, the economic operator is given the opportunity to submit objections. No opportunity to submit objections has to be given to the economic operator where the market supervision authority is obligated to take measures without delay.

 (2) Where an economic operator is not given the opportunity to submit objections before a precept is issued for the withdrawal from the market of products or recall of products from consumers or before a corresponding step is taken due to the fact that the market supervision authority had to take measures without delay, the opinion of the economic operator is obtained after the precept is issued or the step is taken.

 (3) In a precept issued for the withdrawal from the market of products or recall of products from consumers, and upon the performance of corresponding acts, the distributors, users and consumers are encouraged to participate in taking the relevant measures.

 (4) The filing of an intra-authority appeal against a precept or step does not release the economic operator of the obligation to comply with the precept.

 (5) In the event of failure to comply with a precept the maximum non-compliance levy imposed in accordance with the procedure provided for in the Substitutional Performance and Non-Compliance Levies Act is 10 000 euros.
[RT I 2010, 31, 158 – entered into force 01.01.2011]

Chapter 7 LIABILITY 

§ 59.  Violation of conditions of placing products and making products available on market

 (1) The penalty for violation of the conditions of placing a product on the market or making a product available on the market is a fine of up to 300 fine units.

 (2) The penalty for the same act committed by a legal person is a fine of up to 3200 euros.
[RT I 2010, 31, 158 – entered into force 01.01.2011]

§ 60.  Failure to give notice of risks arising from products

 (1) The penalty for failure to give notice of risks arising from products already placed on the market is a fine of up to 200 fine units.

 (2) The penalty for the same act committed by a legal person is a fine of up to 2000 euros.
[RT I 2010, 31, 158 – entered into force 01.01.2011]

§ 61.  Misuse of conformity markings

 (1) The penalty for the misuse of a conformity marking is a fine of up to 200 fine units.

 (2) The penalty for the same act committed by a legal person is a fine of up to 3200 euros.
[RT I 2010, 31, 158 – entered into force 01.01.2011]

§ 62.  Proceedings

  The out-of-court proceedings authorities regarding the misdemeanours provided for in this Chapter are, within the limits of their competence, the Consumer Protection and Technical Regulatory Authority, the Health Authority, the Transport Administration, the Agriculture and Food Authority and the Environment Authority.
[RT I, 10.12.2020, 1 – entry into force 01.01.2021]

Chapter 8 IMPLEMENTING PROVISION 

§ 63.  Entry into force of Act

  This Act enters into force at the time and in accordance with the procedure provided for in the Product Conformity Act Implementation Act.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Seaduse ülesanne

  (1) Käesoleva seaduse eesmärk on tagada toodete ohutus ja nõuetele vastavus ning kaupade vaba liikumine.

  (2) Eesmärgi saavutamiseks sätestab käesolev seadus:
  1) toote ohutuse tagamise ja toote nõuetele vastavuse tõendamise (edaspidi vastavushindamine) nõuded ning akrediteerimise ja turujärelevalve korraldamise alused;
  2) tehnilisest normist ja standardist kaupade vabale liikumisele tuleneda võivate takistuste vältimise põhimõtted ja standardimise korraldamise alused;
  3) toote kontaktpunkti loomise ning protseduurireeglid Euroopa Liidu õigusaktide (edaspidi EL ühtlustamise õigusakt) kohaldamisalast välja jäävate toodete suhtes tehniliste normide rakendamise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/515, mis käsitleb teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate kaupade vastastikust tunnustamist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 764/2008 (ELT L 91, 29.03.2019, lk 1–18).
[RT I, 23.05.2020, 1 - jõust. 24.05.2020]

§ 2.   Seaduse kohaldamine

  (1) Käesolevas seaduses vastavushindamisele ja vastavushindamis-asutustele sätestatud nõudeid kohaldatakse juhul, kui nende kohaldamise näeb ette muu seadus, seaduse alusel antud määrus või Euroopa Liidu õigusakt (edaspidi õigusakt).

  (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tootele ja selle turujärelevalvele niivõrd, kuivõrd käesoleva seadusega reguleeritud aspekte ei ole reguleeritud muu seadusega. Kui tootele on kehtestatud nõuded muu seadusega, kohaldatakse käesolevat seadust ainult nende nõuete osas, mida ei ole reguleeritud muu seadusega.

  (3) Käesoleva seaduse 2. peatüki 3. jaos ja 3. peatükis sätestatud nõudeid kohaldatakse üksnes siis, kui tootele kehtestatud nõuded tulenevad EL ühtlustamise õigusaktidest (harmoneeritud valdkond), mis lähtuvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus nr 93/465/EMÜ (ELT L 218, 13.8.2008, lk 82–128) (edaspidi otsus nr 768/2008/EÜ) sätestatud põhimõtetest. Teise peatüki 3. jaost ja 3. peatükist tulenevaid nõudeid ei kohaldata, kui toote suhtes puuduvad EL ühtlustamise õigusaktid (harmoneerimata valdkond).

  (4) Käesolevat seadust ei kohaldata riigikaitset ja riigi julgeolekut käsitlevale tehnilisele normile ja standardile.

  (5) Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid sisaldavate õigusaktide kehtestamise korral kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 43 sätestatud teavitamisnõudeid.

  (6) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid käesolevas seaduses sätestatud erisustega.

  (7) Käesolevas seaduses Euroopa Liidu ja Euroopa Liidu liikmesriikide kohta sätestatut kohaldatakse ka Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide ja Šveitsi ning Türgi suhtes.

  (8) Käesolevas seaduses reguleeritud ettevõtja majandustegevuse alustamisele, teostamisele ja lõppemisele kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seadust, võttes arvesse käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 3.   Toode

  (1) Toode käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30–47) (edaspidi määrus (EÜ) nr 765/2008), artikli 15 punktis 4 määratletud asi, millele kohaldub EL ühtlustamise õigusakt.

  (2) Käesoleva seaduse tähenduses on toode muu hulgas ka vallasasi, mis on mõeldud tarbijale või mida tarbija võib eeldatavalt mõistlikul viisil kasutada ka juhul, kui see ei ole tarbijale ette nähtud, samuti teenuse osutamise korral tarbijale kättesaadavaks tehtud toode, mida tasu eest või tasuta pakutakse või tehakse kättesaadavaks majandus- või kutsetegevuse käigus, sõltumata sellest, kas toode on uus, kasutatud või parendatud.

  (3) Käesoleva seaduse tähenduses ei ole toode antiikesemena pakutav toode.

  (4) Kui toode lastakse turule või tehakse turul kättesaadavaks tootena, mida enne kasutamist tuleb remontida või taastada, ei kohaldata käesolevat seadust sellisele tootele, kui:
  1) tootja, tema volitatud esindaja, importija või levitaja (edaspidi ettevõtja) teavitab tarbijat vajadusest toodet enne kasutamist remontida või taastada;
  2) sellele tootele ei kohaldu EL ühtlustamise õigusaktist tulenevad nõuded.

  (5) Käesoleva seaduse § 5 lõike 8, §-de 10, 10² ja 10³ ning 5. peatüki tähenduses on toode mis tahes toode.
[RT I, 23.05.2020, 1 - jõust. 24.05.2020]

§ 4.   Mõisted

  (1) Käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) importija – Euroopa Liidus asuv isik, kes laseb toote kolmandast riigist liidu turule;
  2) kõrvaldamine – mis tahes meede, mille eesmärk on turustusahelas oleva toote turul kättesaadavaks tegemise vältimine;
  3) levitaja – turustusahelas osalev isik, kes teeb toote turul kättesaadavaks, välja arvatud tootja või importija;
[RT I, 04.01.2021, 1 - jõust. 01.05.2021]
  3¹) pädev asutus – harmoneerimata valdkonnas tootele kehtestatud nõude täitmise üle riiklikku järelevalvet teostav asutus vastavalt oma valdkonnale;
[RT I, 23.05.2020, 1 - jõust. 24.05.2020]
  4) standard – konsensuse alusel koostatud ja üldiseks ning korduvaks kasutamiseks standardiorganisatsiooni poolt vastuvõetud dokument, mis sisaldab tehnilist spetsifikatsiooni tegevuse või selle tulemuse kohta. Standardi järgimine on üldiselt vabatahtlik;
  5) standardiorganisatsioon – riiklikul, regionaalsel või rahvusvahelisel tasandil tunnustatud standardite koostamise, korraldamise ja vastuvõtmisega tegelev isik;
  6) tagasinõudmine – mis tahes meede, mille eesmärk on saada turult tagasi toode, mis on seal lõpptarbija jaoks kättesaadavaks tehtud;
  7) tarbija – tarbijakaitseseaduse § 2 lõike 1 punktis 1 määratletud isik;
[RT I, 31.12.2015, 1 - jõust. 01.03.2016]
  8) tehniline norm – õigusaktis sätestatud toote, protsessi või teenuse suhtes kohaldatav tehniline spetsifikatsioon. Tehnilise normina käsitatakse ka õigusnormi, milles kehtestatud maksu tasumise kohustusega mõjutatakse toote tarbimist. Samuti käsitatakse tehnilise normina tehnilist eeskirja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/515 tähenduses. Tehnilise normina ei käsitata riiklikku sotsiaalkindlustust reguleeriva õigusakti sätteid;
[RT I, 23.05.2020, 1 - jõust. 24.05.2020]
  9) tootja – isik, kes valmistab toote või kes laseb toote projekteerida või valmistada ja kes turustab seda toodet oma nime või kaubamärgi all. Tootjana käsitatakse ka importijat ja levitajat, kes laseb toote turule oma nime või kaubamärgi all või kes muudab juba turule lastud toodet viisil, mis võib mõjutada toote vastavust kohaldatavatele nõuetele;
  10) turule laskmine – toote esmakordne kättesaadavaks tegemine Euroopa Liidu turul;
  11) turul kättesaadavaks tegemine – toote tasu eest või tasuta pakkumine Euroopa Liidu turul majandustegevuse käigus kas levitamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks;
  12) vastavushindamine – menetlus, mille eesmärk on tõendada toote, protsessi, teenuse, süsteemi, isiku või asutuse vastavust määratletud nõuetele;
  13) vastavushindamisasutus – asutus, kes teeb vastavushindamise toiminguid, sealhulgas kalibreerimist, katsetamist, sertifitseerimist või inspekteerimist;
  14) volitatud esindaja – Euroopa Liidus asuv isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda tema nimel kindlaksmääratud ülesannetes.

  (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud mõistetele kasutatakse käesolevas seaduses ka määruses (EÜ) nr 765/2008 kasutatud mõisteid.

2. peatükk TOOTELE ESITATAVAD NÕUDED JA ETTEVÕTJA KOHUSTUSED 

1. jagu Tootele esitatavad nõuded 

§ 5.   Toote turule laskmine ja kasutusele võtmine

  (1) Toodet, mis ei ole ohutu, ei või turule lasta ega kasutusele võtta.

  (2) Kui õigusaktis sätestatakse tootele nõue, ei või sellele nõudele mittevastavat toodet turule lasta ega kasutusele võtta.

  (3) Kui tootele on õigusaktiga ette nähtud selle vastavushindamine, ei või seda toodet turule lasta ega kasutusele võtta, kui ei ole järgitud õigusaktis sätestatud toote vastavushindamise korda.

  (4) Vabariigi Valitsus, tema volitatud minister ja valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada tootele nõuded ja nendele nõuetele vastavuse tõendamise korra ning määrata turujärelevalveasutuse, kes teeb turujärelevalvet nende nõuete täitmise üle.
[RT I, 17.05.2016, 1 - jõust. 13.06.2016]

  (5) Käesoleva seaduse alusel kehtestatavad nõuded võivad lähtuda eesmärgist tagada inimeste tervis ja ohutus. Samuti võivad käesoleva seaduse alusel kehtestatavad nõuded lähtuda muust avaliku huvi kaitse aspektist, sealhulgas tarbijakaitse, tööohutuse, ühilduvuse, koostoimevõime või energia- või keskkonnasäästlikkuse tagamise vajadusest. Tootele nõuete kehtestamisel arvestatakse ka käesoleva seaduse 5. peatüki 1. jaost tulenevaid reegleid.

  (6) Tootele esitatavad nõuded võivad tuleneda ka Euroopa Liidu otsekohalduvast õigusaktist.

  (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta (EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4–17) artikli 13 alusel vastu võetud Euroopa Komisjoni otsuste eesmärkide saavutamiseks võib valdkonna eest vastutav minister määrusega kehtestada täpsemad nõuded.

  (8) Kui Eesti õigusaktiga esitatakse tootele nõue, mis ei tulene EL ühtlustamise õigusaktist, võib sellisele nõudele mittevastava toote Eestis turule lasta ja kasutusele võtta, kui see on õiguspäraselt valmistatud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis või kui see on õiguspäraselt valmistatud või turule lastud Euroopa Liidu liikmesriigis või Türgis, tingimusel et selle toote puhul on tagatud Eesti õigusaktis sätestatuga samaväärne kaitse.

§ 6.   Ohutuse eeldamine ja hindamine

  (1) Toote ohutust tuleb eeldada, kui toode vastab:
  1) sellele kohalduva EL ühtlustamise õigusakti nõuetele sellest õigusaktist tulenevate nõuete osas või
  2) selle Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, kus toode on turule lastud, kui seda valdkonda ei ole reguleeritud toodet või tooteliiki käsitlevate EL ühtlustamise õigusaktidega ning juhul, kui need nõuded on kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepinguga.

  (2) Kui toode vastab käesoleva seaduse § 41 lõikes 1 nimetatud harmoneeritud standardi nõuetele, tuleb toote ohutust eeldada harmoneeritud standardiga kaetud nõuete osas.

  (3) Kui käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaselt ei ole võimalik toote ohutust eeldada, hinnatakse selle ohutust, arvestades:
  1) Eesti standardeiks ülevõetud Euroopa standardiorganisatsioonide standardeid, mis ei ole harmoneeritud standardid;
  2) algupäraseid Eesti standardeid;
  3) Euroopa Komisjoni soovitusi, milles antakse juhiseid toote ohutuse hindamiseks;
  4) konkreetse tööstusharu toote ohutuse hea tava reegleid;
  5) teaduse ja tehnika hetkeseisu;
  6) tarbijate põhjendatud ootusi ohutuse suhtes.

§ 7.   Ohutuse kindlaksmääramine

  (1) Toode on ohutu, kui see mõistlikel kasutustingimustel, arvestades kasutusiga ning asjakohastel juhtudel kasutuselevõtu-, paigaldus- ja hooldusnõuete järgimist, tagab inimese ohutuse ja tervise kaitse ega ohusta ümbritsevat keskkonda.

  (2) Ohutuse kindlaksmääramisel võtab turujärelevalveasutus arvesse eelkõige järgmised asjaolud:
  1) toote omadused, kaasa arvatud koostis, pakend, kokkupanekujuhendid ning asjakohastel juhtudel paigaldus- ja hooldusjuhendid;
  2) mõju teisele tootele, kui võib põhjendatult eeldada nende koos kasutamist;
  3) toote esitlusviis, märgistus, hoiatused, kasutamise ja hävitamise juhendid ning muu teave;
  4) võimalik oht toote kasutamise korral tarbijate riskirühmadele, eriti lastele ja vanuritele.

  (3) Toodet ei või pidada ohtlikuks põhjusel, et seda on võimalik ohutumaks muuta või mõni sama liiki toode on ohutum.

  (4) Ohtlik on iga toode, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatule.

  (5) Tõsise ohuna käsitatakse tootest tulenevat ohtu, kaasa arvatud ohtu, mille mõju ei ole otsene, mis nõuab turujärelevalveasutuse kiiret sekkumist.

§ 8.   Eksitava välimusega ohtlik toode

  (1) Eksitava välimusega ohtliku toote valmistamine, turule laskmine, turul kättesaadavaks tegemine, levitamine, importimine ja eksportimine on keelatud.

  (2) Eksitava välimusega ohtlik toode on toode, mis ei ole söödav, kuid mille suurus, lõhn, värvus, välimus, kuju, pakend või märgistus on selline, et tarbija, eelkõige laps, võib seda ekslikult pidada toiduks, ja selle suhupanemine, imemine või allaneelamine võib olla ohtlik ning põhjustada tervisekahjustusi.

§ 9.   Nõuetele mittevastava toote esitlemine

  Toodet, mis ei vasta nõuetele või millele ei ole tehtud vastavushindamist, võib esitleda messidel, näitustel, demonstratsioonidel ja teistel avalikel esitlustel tingimusel, et see toode on varustatud selgelt nähtava ja arusaadava teabega, mille kohaselt toode ei vasta nõuetele ning seda ei või turule lasta ega kasutusele võtta enne, kui see on viidud nõuetega vastavusse. Esitluse ajal peab toote esitleja tagama ohutuse.

§ 10.   Toote kontaktpunkt

  (1) Toote kontaktpunkt aitab teabe jagamisega kaasa toodete vabale liikumisele Euroopa Majanduspiirkonnas. Ettevõtja saab toote kontaktpunkti kaudu teavet toote suhtes kohaldatavate tehniliste normide kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) 2019/515 ja (EL) nr 305/2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ (ELT L 88, 04.04.2011, lk 5–43) sätestatu kohaselt.
[RT I, 23.05.2020, 1 - jõust. 24.05.2020]

  (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) 2019/515 ja (EL) nr 305/2011 nimetatud toote kontaktpunkti ülesannete täitmise tagab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
[RT I, 06.04.2021, 1 - jõust. 01.05.2021]

  (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib toote kontaktpunkti ülesannete täitmist jagada halduslepingu alusel ka teise isikuga.
[RT I, 06.04.2021, 1 - jõust. 01.05.2021]

§ 10¹.   Tehnilise hindamise asutus

  (1) Valdkonna eest vastutav minister annab õiguse tegutseda Eesti tehnilise hindamise asutusena isikule, kes vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 305/2011 sätestatud nõuetele. Tegutsemisõiguse ulatus Eesti tehnilise hindamise asutusena nähakse ette valdkonna eest vastutava ministri ning isiku vahelises halduslepingus.

  (2) Eesti tehnilise hindamise asutusena tegutseda sooviv isik esitab valdkonna eest vastutavale ministrile taotluse, milles ta kinnitab, et on võimeline täitma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 305/2011 sätestatud kohustusi.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse saamisel moodustab valdkonna eest vastutav minister oma käskkirjaga komisjoni isiku nõuetele vastavuse hindamiseks.
[RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]

§ 10².   Pädevate asutuste teabevahetus

  Pädev asutus edastab toote kohta teavet teise liikmesriigi pädevale asutusele viimase taotluse alusel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/515 sätestatud korras.
[RT I, 23.05.2020, 1 - jõust. 24.05.2020]

§ 10³.   Pädeva asutuse menetlused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/515 kohaselt

  Pädev asutus võib keelata käesoleva seaduse § 5 lõikes 8 kirjeldatud toote Eestis turule laskmise või nõuda toote turult kõrvaldamist, muutmist või lisakatsetusi, järgides Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/515 sätestatud menetlust.
[RT I, 23.05.2020, 1 - jõust. 24.05.2020]

2. jagu Ettevõtja üldised kohustused 

§ 11.   Tootja kohustused

  (1) Tootja annab tarbijale asjakohast teavet, et võimaldada tal hinnata toote võimalikke ohte tavalise või mõistliku kasutusea jooksul, kui ohud ei ole sellekohaste hoiatusteta kohe selged, ning võtta kasutusele ettevaatusabinõusid nende ohtude vältimiseks.

  (2) Hoiatuste olemasolu ei vabasta tootjat muude käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmisest.

  (3) Tootja rakendab pakutava toote eripära kohaseid abinõusid, mis võimaldavad tal:
  1) olla teadlik ohust, mida toode võib põhjustada;
  2) valida ohu vältimiseks sobiv tegevus, nagu toote turult kõrvaldamine, tarbijate hoiatamine või toote tarbijalt tagasinõudmine.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 loetletud abinõud hõlmavad:
  1) toote või selle pakendi märgistamist tootja nime või kaubamärgi ja kontaktandmetega viitega toote tüübi-, partii- või seerianumbrile või muule märkele, mis võimaldab seda tuvastada, välja arvatud kui sellise teabe esitamata jätmine on põhjendatud;
  2) turule lastud toote pistelist katsetamist, vajaduse korral kaebusteregistri pidamist ja levitajate teavitamist sellekohasest seirest;
  3) muid asjakohaseid meetmeid.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 loetletud tegevusi algatab tootja ise või turujärelevalveasutuse nõudel.

  (6) Kui muudest käesolevas seaduses sätestatud abinõudest ei piisa ohu vältimiseks, nõutakse toode tarbijalt tagasi, kui:
  1) tootja peab seda vajalikuks või
  2) turujärelevalveasutus kohustab selleks tootjat.

  (7) Kui tootja ei asu Euroopa Liidus, kohaldatakse käesoleva paragrahvi sätteid tootja esindajale. Kui tootjal ei ole Euroopa Liidus esindajat, kohaldatakse käesoleva paragrahvi sätteid importijale.

§ 12.   Levitaja kohustused

  (1) Levitaja tegutseb asjakohaselt, et tagada toote vastavus nõuetele. Levitajal ei ole lubatud teha turul kättesaadavaks toodet:
  1) mis tema valduses oleva teabe ja erialaste teadmiste kohaselt ei ole ohutu;
  2) mis tema valduses oleva teabe ja erialaste teadmiste kohaselt ei vasta nõuetele või
  3) mille mittevastavust nõuetele oleks pidanud eeldama.

  (2) Ohu vältimiseks levitaja muu hulgas:
  1) osaleb oma tegevuse ulatuses turule lastud toote ohutuse seires;
  2) edastab tootjale teavet toote ohtude kohta;
  3) hoiab toote päritolu väljaselgitamiseks vajalikku dokumentatsiooni.

§ 13.   Turujärelevalveasutuse teavitamine

  (1) Kui ettevõtja teab või peab teadma tema valduses oleva teabe ja erialaste teadmiste põhjal, et tema poolt turule lastud või levitatavat toodet ei saa pidada käesoleva seaduse § 6 alusel ohutuks, teavitab ta sellest viivitamata turujärelevalveasutust, kes selle tootegrupi üle järelevalvet teeb.

  (2) Tõsise ohu korral edastab tootja, importija või levitaja turujärelevalveasutusele:
  1) teabe, mis võimaldab täpselt tuvastada asjakohase toote või tooteseeria;
  2) tootest tuleneva ohu täieliku kirjelduse;
  3) toote varasemate ja hilisemate valdajate ja pakkujate tuvastamist võimaldava teabe;
  4) teabe ohtude vältimiseks rakendatud abinõude kohta;
  5) muu turujärelevalveasutuse poolt nõutava teabe.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt esitatav teave ja dokumentatsioon peab olema turujärelevalveasutusele arusaadavas keeles.

  (4) Ettevõtja teeb turujärelevalveasutusega koostööd, et vältida tema pakutavast või tarbijale üleantud tootest tulenevaid ohte.

  (5) Ettevõtja teavitab turujärelevalveasutust viimase nõudmisel kõigist ettevõtjatest, keda ta on tootega varustanud või kes on teda tootega varustanud.

3. jagu Ettevõtja täiendavad kohustused harmoneeritud valdkonnas 

§ 14.   Tootja kohustused

  (1) Tootja tagab toote turule laskmisel, et see on projekteeritud ja toodetud kooskõlas asjaomases õigusaktis sätestatud nõuetega.

  (2) Enne toote turule laskmist koostab tootja toote kohta nõutud tehnilise dokumentatsiooni ja teeb või laseb teha asjakohase vastavushindamise. Kui vastavushindamisega on tõendatud toote vastavus nõuetele, koostab tootja käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud EÜ vastavusdeklaratsiooni ning kinnitab tootele vastavusmärgise.

  (3) Tootja säilitab tehnilist dokumentatsiooni ja EÜ vastavusdeklaratsiooni vähemalt kümme aastat pärast toote turule laskmist, kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.

  (4) Tootja tagab menetlused seeriatoodangu nõuetele vastavuse säilimiseks. Arvesse võetakse muudatusi toote disainis või omadustes ja muudatusi harmoneeritud standardites või tehnilistes spetsifikatsioonides, mille põhjal toote vastavust kinnitatakse.

  (5) Tootja tagab, et tema toode kannab tüübi-, partii- või seerianumbrit või muud märget, mis võimaldab toodet tuvastada. Kui toote suurus või omadus ei võimalda kanda märget tootele, peab nõutud teave olema pakendil või tootega kaasasolevas dokumendis.

  (6) Tootja märgib oma nime või kaubamärgi ja kontaktaadressi kas tootele või, kui see ei ole võimalik, pakendile või tootega kaasasolevasse dokumenti.

  (7) Tootja tagab, et tootega on kaasas juhised ja ohutusteave, mis on potentsiaalsele lõppkasutajale arusaadavas Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi ametlikus keeles. Tarbijale turul kättesaadavaks tehtava tootega on kaasas vähemalt eestikeelsed juhised ja ohutusteave.

  (8) Kui tootja arvab või tal on põhjust uskuda, et toode, mille ta on turule lasknud, ei vasta EL ühtlustamise õigusaktides sätestatud nõuetele, rakendab ta viivitamata vajalikud abinõud toote vastavusse viimiseks, toote tarbijalt tagasinõudmiseks või turult kõrvaldamiseks.

§ 15.   Volitatud esindaja

  (1) Tootja võib kirjaliku volitusega määrata volitatud esindaja.

  (2) Volitus võimaldab volitatud esindajal teha vähemalt järgmist:
  1) hoida EÜ vastavusdeklaratsiooni ja tehnilise dokumentatsiooni järelevalveasutusele kättesaadavana käesoleva seaduse § 14 lõikes 3 sätestatud aja jooksul;
  2) esitada turujärelevalveasutuse nõudmisel talle toote vastavust tõendav kogu teave ja dokumentatsioon;
  3) teha turujärelevalveasutuste nõudmisel nendega koostööd kõigis volitusega hõlmatud toodete põhjustatud ohtude ärahoidmiseks rakendatud abinõude osas.

  (3) Volitatud esindaja ülesannete hulka ei kuulu käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 sätestatud kohustused ja tehnilise dokumentatsiooni koostamine.

§ 16.   Importija kohustused

  (1) Importija laseb turule üksnes nõuetele vastava toote.

  (2) Enne toote turule laskmist tagab importija, et:
  1) tootja on teinud asjakohase vastavushindamise;
  2) tootja on koostanud tehnilise dokumentatsiooni;
  3) toode kannab nõutud vastavusmärgist või märgiseid;
  4) tootega on kaasas nõutud dokumendid;
  5) tootja on täitnud käesoleva seaduse § 14 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuded.

  (3) Importija tagab, et sel ajal, kui toode on tema vastutusel, ei ohusta selle ladustamise või transpordi tingimused toote nõuetele vastavust.

  (4) Kui seda peetakse sobivaks, arvestades toote põhjustatud riske, teeb importija tarbijate tervise ja ohutuse kaitsmiseks turustatavate toodetega pisteliselt katseid, uurib kaebusi, nõuetele mittevastavaid tooteid ja toodete tagasinõudmisi ning vajaduse korral registreerib need ja teavitab levitajaid sellisest jälgimisest.

  (5) Importija hoiab käesoleva seaduse § 14 lõikes 3 sätestatud aja jooksul turujärelevalveasutuse jaoks kättesaadavana EÜ vastavusdeklaratsiooni koopiat ning tagab, et tehniline dokumentatsioon on turujärelevalveasutusele nõudmise korral kättesaadav.

  (6) Lisaks käesolevas paragrahvis sätestatule kohaldatakse importijale ka käesoleva seaduse § 14 lõigetes 6–8 sätestatud nõudeid.

§ 17.   Levitaja kohustused

  (1) Toodet turul kättesaadavaks tehes arvestab levitaja hoolsalt kohaldatavaid nõudeid.

  (2) Enne toote turul kättesaadavaks tegemist kontrollib levitaja, et:
  1) toode kannab nõutud vastavusmärgist või märgiseid;
  2) tootega on kaasas õigusaktiga nõutud dokumendid ning juhised ja ohutusteave;
  3) tootja on täitnud käesoleva seaduse § 14 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuded;
  4) importija on täitnud käesoleva seaduse § 14 lõikes 6 sätestatud nõuded.

  (3) Kui levitaja arvab või tal on põhjust uskuda, et toode ei vasta sellele kohaldatavatele nõuetele, teeb ta toote turul kättesaadavaks alles pärast seda, kui toode on nõuetega vastavusse viidud. Kui toode kujutab endast ohtu, teavitab levitaja sellest tootjat või importijat ning turujärelevalveasutust, kes selle tootegrupi üle järelevalvet teeb.

  (4) Levitaja tagab, et sel ajal, kui toode on tema vastutusel, ei ohusta selle ladustamise või transpordi tingimused toote nõuetele vastavust.

  (5) Levitaja, kes arvab või kellel on põhjust uskuda, et toode, mille ta on turul kättesaadavaks teinud, ei vasta asjaomastele EL ühtlustamise õigusaktidest tulenevatele nõuetele, tagab, et toote vastavusse viimiseks rakendatakse parandusmeetmeid, vajaduse korral kõrvaldatakse toode turult või nõutakse see tarbijatelt tagasi.

3. peatükk VASTAVUSHINDAMINE 

1. jagu Üldsätted 

§ 18.   Vastavushindamine

  (1) Toote nõuetele vastavust tõendatakse sellele tootele kohalduvas õigusaktis sätestatud nõuetekohase vastavushindamisega.

  (2) Õigusaktis võib ette näha, et toote nõuetele vastavust tuleb tõendada riigiasutusel, tootjal või vastavushindamisasutusel. Kui õigusaktis on toote nõuetele vastavuse tõendamise kohustus pandud riigiasutusele, võib viimane tehniliste nõuete täitmise kindlakstegemiseks kasutada pädeva akrediteeritud asutuse teenuseid, kes vastab käesoleva seaduse §-s 28 vastavushindamisasutusele esitatud nõuetele.

  (3) Õigusaktis võib ette näha, et toote turule laskmisel või kasutusele võtmisel peavad tootega kaasas olema vastavusdeklaratsioon või muud toote nõuetele vastavust, selle paigaldamist, hooldamist või kasutamist käsitlevad dokumendid.

§ 19.   EÜ vastavusdeklaratsioon

  (1) EÜ vastavusdeklaratsiooniga kinnitab tootja, et tootele asjaomase õigusaktiga sätestatud nõuded on täidetud.

  (2) Kui toote suhtes on kohaldatavad mitu õigusakti, mille kohaselt on vaja koostada vastavusdeklaratsioon, koostatakse toote kohta üks vastavusdeklaratsioon. Vastavusdeklaratsioonist peab selguma, milliste EL ühtlustamise õigusaktidega see seondub.

  (3) EÜ vastavusdeklaratsioon vastab õigusaktis sätestatud nõuetele, järgib otsuse nr 768/2008/EÜ III lisas sätestatud näidise ülesehitust, sisaldab kõnealuse otsuse II lisas sätestatud asjaomastes moodulites määratletud elemente ning seda ajakohastatakse pidevalt.

§ 20.   Vastavusmärgis

  (1) Kui õigusakt näeb ette vastavusmärgise ehk CE-märgise paigaldamise kohustuse, kinnitab tootja või tema volitatud esindaja CE-märgise tootele, mis vastab õigusaktis sätestatud nõuetele ning mille nõuetele vastavus on ettenähtud korras hinnatud ja tõendatud.

  (2) CE-märgise suhtes kohaldatakse määruses (EÜ) nr 765/2008 sätestatud üldpõhimõtteid ning vastavusmärgise paigaldamise kohustust sätestava õigusakti nõudeid.

  (3) EL ühtlustamise õigusakt võib ette näha ka käesoleva paragrahvi lõikes 2 viidatud õigusaktis kirjeldatud vastavusmärgisest erineva vastavusmärgise paigaldamise kohustuse.

§ 21.   Vastavussertifikaat

  (1) Vastavussertifikaat on vastavushindamisasutuse väljastatav dokument, mis kinnitab, et toode või kvaliteedisüsteem vastab sertifikaadis määratletud nõuetele.

  (2) Kui vastavushindamisasutus tuvastab, et tootja ei ole täitnud vastavussertifikaadi väljastamise aluseks olevast õigusaktist, asjaomasest harmoneeritud standardist või muust tehnilisest spetsifikatsioonist tulenevaid nõudeid, nõuab ta tootjalt parandusmeetmete rakendamist ega väljasta vastavussertifikaati enne parandusmeetmete rakendamist.

  (3) Kui vastavushindamisasutus tuvastab pärast sertifikaadi väljastamist, et toode ei vasta enam sertifikaadi väljastamise aluseks olnud nõuetele, nõuab ta tootjalt parandusmeetmete rakendamist ja vajaduse korral peatab või tühistab sertifikaadi kehtivuse.

  (4) Kui parandusmeetmeid ei rakendata või kui neil ei ole soovitud mõju, piirab vastavushindamisasutus sertifikaadi kehtivust, peatab või tühistab selle.

2. jagu Tegutsemine vastavushindamisasutusena 

§ 22.   Vastavushindamisasutuse tegevusele esitatavad üldnõuded

  (1) Vastavushindamisasutus täidab oma ülesandeid pädeval, läbipaistval, erapooletul, sõltumatul, mittediskrimineerival ja proportsionaalsel viisil ning järgib konkreetse toote vastavushindamisele kehtestatud nõudeid.

  (2) Vastavushindamisasutus osaleb oma tegevusvaldkonna ulatuses Euroopa Liidus tegutsevate vastavushindamisasutuste koostöös.

§ 23.   Vastavushindamisasutuse teavitamiskohustus

  (1) Eestis tegevusõiguse saanud vastavushindamisasutus teavitab käesoleva seaduse § 30 lõikes 1¹ nimetatud asutust:
[RT I, 17.05.2016, 1 - jõust. 13.06.2016]
  1) vastavussertifikaadi andmisest keeldumisest, selle kehtivuse piiramisest, peatamisest või tühistamisest;
  2) viivitamata igast asjaolust, mis mõjutab vastavushindamisasutuse tegevusloaga antud tegevusõiguse ulatust;
  3) [kehtetu - RT I, 17.05.2016, 1 - jõust. 13.06.2016]
  4) nõudmisel ka tegevusloaga antud tegevusõiguse ulatuses tehtud vastavushindamisest, sealhulgas piiriülesest vastavushindamisest ja töövõttudest.

  (2) Vastavushindamisasutus teavitab omal algatusel teisi samas valdkonnas Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikides tegutsevaid vastavushindamisasutusi, kui tal on tekkinud kahtlus, et isik võib taotleda tema poolt nõuetele mittevastavaks tunnistatud toote või kvaliteedisüsteemi vastavuse tõendamist teiselt vastavushindamisasutuselt.

  (3) Vastavushindamisasutus teavitab turujärelevalveasutust kahtlusest, et turule lastud või kasutusele võetud toode ei vasta nõuetele.

  (4) [Kehtetu - RT I, 17.05.2016, 1 - jõust. 13.06.2016]

  (5) Vastavushindamisasutus dokumenteerib vastavushindamisalase tegevuse ja säilitab sellekohaseid dokumente vähemalt kümme aastat, kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.

§ 24.   Konfidentsiaalsuse nõue

  (1) Vastavushindamisasutus tagab oma tegevuse käigus saadud teabe konfidentsiaalsuse. See kohustus säilib vastavushindamisasutuse töötajal ja käsundisaajal ka pärast vastavushindamisasutusega sõlmitud lepingu lõppemist.

  (2) Konfidentsiaalsuse nõuet ei kohaldata, kui turujärelevalveasutus nõuab oma ülesandeid täites teavet vastavushindamise kohta.

§ 25.   Vastavushindamisasutuse tütarettevõtja ja alltöövõtja

  (1) Vastavushindamisasutus võib vastavushindamise käigus kasutada tütarettevõtja või alltöövõtja (edaspidi töövõtja) teenuseid vastavushindamist taotleva isiku nõusolekul.

  (2) Kui vastavushindamisasutus kasutab vastavushindamises töövõtja teenuseid, tagab ta, et töövõtja vastab vastavushindamisasutuse nõuetele. Vastavushindamisasutus vastutab täielikult oma töövõtjate osutatud teenuste eest.

  (3) Vastavushindamisasutus tagab, et tema vastavushindamisalase tegevuse konfidentsiaalsust, objektiivsust ja erapooletust ei mõjuta tütarettevõtjate ja töövõtjate tegevus.

  (4) Vastavushindamisasutus hoiab turujärelevalveasutustele kättesaadavana dokumente töövõtja pädevuse ja tema tehtud vastavushindamiste kohta.

§ 26.   Ettevõttesisene akrediteeritud vastavushindamisasutus

  (1) Õigusakt võib sätestada, et vastavushindamises võib kasutada ettevõttesisest akrediteeritud asutust.

  (2) Ettevõttesisene akrediteeritud asutus moodustab eraldioleva ja eristatava osa ettevõttest ega osale nende toodete projekteerimisel, tootmisel, levitamisel, paigaldamisel, kasutamisel või hooldamisel, mille vastavushindamist ta teeb. Selline asutus vastab järgmistele nõuetele:
  1) ta on akrediteeritud konkreetseks vastavushindamiseks;
  2) asutus ja selle töötajad on organisatsiooniliselt identifitseeritavad ja neil on ettevõttes, mille osaks nad on, kasutusel aruandlusmenetlused, mis tagavad nende erapooletuse ja tõendavad seda riiklikule akrediteerimisasutusele;
  3) asutus ja selle töötajad ei vastuta oma hinnatavate toodete projekteerimise, tootmise, levitamise, paigaldamise või hooldamise eest ega ole seotud ühegi tegevusega, mis võiks ohustada nende hindamistegevustega seonduvate otsuste sõltumatust ja usaldusväärsust;
  4) asutus osutab oma teenuseid ainult sellele ettevõttele, mille osa ta on.

  (3) Ettevõttesisesest akrediteeritud asutusest ei teavitata teisi liikmesriike ega Euroopa Komisjoni.

3. jagu Vastavushindamisasutusele tegevusloa andmine, selle kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine 

§ 27.   Vastavushindamisasutuse tegevusluba

  (1) Vastavushindamisasutusena tegutsemiseks on isikul või asutusel (edaspidi isik) mõne Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi antud tegevusluba ja temast on teavitatud Euroopa Komisjoni ja teisi Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriike.

  (2) Vastavushindamisasutusena võib tegutseda ka Euroopa Liidu ja kolmanda riigi vahel sõlmitud vastastikuse tunnustamise lepingus nimetatud asutus.

  (3) [Kehtetu - RT I, 17.05.2016, 1 - jõust. 13.06.2016]

  (4) [Kehtetu - RT I, 17.05.2016, 1 - jõust. 13.06.2016]

§ 28.   Vastavushindamisasutusele esitatavad nõuded

  (1) Vastavushindamisasutus, sealhulgas isik, kes taotleb vastavushindamisasutuse tegevusluba, vastab järgmistele nõuetele:
  1) isik on kantud äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse või riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikku registrisse;
  2) isikul, sealhulgas tema osanikel, aktsionäridel ja liikmetel, kellele kuulub rohkem kui 50 protsenti aktsiatest või osadest, samuti tema töötajatel, kellel on tulenevalt ametikohast oluline otsustusõigus, on laitmatu reputatsioon;
  3) isiku tegevus vastavushindamisasutusena on organisatsiooniliselt ja raamatupidamise osas eristatud tema teistest tegevustest;
  4) isik on võimeline tegutsema sõltumatult, asjatundlikult, erapooletult ja mittediskrimineerivalt;
  5) isikul on esitatud taotluses nimetatud vastavushindamiseks piisav arv vajaliku hariduse, väljaõppe ja kogemusega töötajaid, kes tunnevad tegevusloa taotluses märgitud ja tegevusloaga antud tegevusõiguse ulatuses vastavushindamisele kuuluvate toodete kohta kehtivatest EL ühtlustamise õigusaktidest ja harmoneeritud standarditest tulenevaid nõudeid;
  6) isikul on vajalikud vahendid, mis võimaldavad tal teha vastavushindamise protseduure;
  7) isik on tehniliselt piisavalt kompetentne tegevusloa taotluses märgitud ja tegevusloaga antud tegevusõiguse ulatuses vastavushindamise protseduure tegema;
  8) isik ega ükski töötaja ei või olla vastavushindamisele kuuluvate toodete konstrueerija, kavandaja, tootja, tootja volitatud esindaja, importija või levitaja, tarnija, paigaldaja, hooldaja, omanik või kasutaja või nimetatud isikute esindaja, samuti ei või nende muu tegevus olla seotud asjaomaste toodetega määral, mis tekitab kahtlusi nende sõltumatuses ja erapooletuses, sealhulgas ei või isik ega vastavushindamisega tegelev töötaja pakkuda sellesisulist konsultatsiooniteenust. Käesolevas punktis sätestatu ei piira vastavushindamisega tegeleva isiku õigust kasutada vastavushindamisele kuuluvat toodet vastavushindamise protseduuri tegemisel või toote kasutamist isiklikul otstarbel;
  9) vastavushindamisasutuse töötajaid tasustatakse vastavushindamise protseduuride arvust ja tulemustest sõltumata;
  10) isikul on vastavushindamisasutusena tegutsemise ajal kehtiv vastutuskindlustus kindlustussumma ulatuses, mis tagab tema tegevuses vastavushindamisasutusena kolmandale isikule tekkida võiva kahju hüvitamise ning mis on vähemalt 64 000 eurot;
[RT I 2010, 31, 158 - jõust. 01.01.2011]
  11) isik vastab muudele tema tegevusvaldkonna kohta kehtivate EL ühtlustamise õigusaktidest tulenevatele nõuetele.

  (2) Kui isik tõendab oma vastavust asjaomastes harmoneeritud standardites või nende osades sätestatud kriteeriumidele, eeldatakse tema vastavust õigusakti nõuetele, mis on nende standarditega hõlmatud.

  (3) Vastavushindamisasutus ja isik, kes taotleb vastavushindamisasutuse tegevusluba, peab olema tegevusloaga taotletavaks vastavushindamiseks akrediteeritud määruse (EÜ) nr 765/2008 kohase akrediteerimisasutuse poolt.
[RT I, 17.05.2016, 1 - jõust. 13.06.2016]

  (4) Kui vastavushindamisasutust akrediteeris teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi riiklik akrediteerimisasutus, esitab vastavushindamisasutus talle tegevusõiguse andnud asutusele selle akrediteerimisasutuse tehtud järelkontrolli aruande.
[RT I, 17.05.2016, 1 - jõust. 13.06.2016]

§ 29.   Dokumentide esitamine tegevusloa saamiseks

  (1) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed:
  1) tooted või toodete liigid, mille suhtes taotleja soovib saada vastavushindamiseks tegevusõigust, ning viited asjaomastele õigusaktidele;
  2) vastavushindamise protseduurid, mida taotleja soovib täita vastavushindamisasutusena, ning viited asjaomastele õigusaktidele;
  3) akrediteerimist tõendav tunnistus või selle koopia;
  4) vastutuskindlustuspoliisi koopia.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

  (2) Kui vastavushindamisasutus kasutab töövõtja teenuseid, esitab ta andmed ka töövõtja ja tema nõuetele vastavuse kohta, lisades vastava koostöölepingu koopia.

  (3) Kui vastavushindamisasutus soovib olemasoleva tegevusloaga määratud tegevusõiguse ulatust muuta või tegevusõiguse kehtivust pikendada, esitab ta taotluses need andmed ja dokumendid, mida ta varem ei ole esitanud või mis on varem esitatud dokumendiga kajastatud osas muutunud.

§ 30.   Tegevusloa andmine

  (1) [Kehtetu - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

  (1¹) Tegevusloa annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Meditsiiniseadmete valdkonnas annab tegevusloa Terviseamet.
[RT I, 12.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (1²) Tegevusloa andmisse võib kaasata vastavas valdkonnas turujärelevalvet tegeva asutuse.
[RT I, 17.05.2016, 1 - jõust. 13.06.2016]

  (2) Kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti, antakse tegevusluba selle aluseks oleva akrediteerimist tõendava tunnistuse kehtivuse või muu objektiivse ja olulise asjaolu esinemise ajaks.

§ 31.   Tegevusloa andmisest keeldumine

  (1) [Kehtetu - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

  (2) Tegevusloa andmisest võib keelduda, kui taotleja õigus tegutseda vastavushindamisasutusena on varem kehtetuks tunnistatud järgmistel alustel:
[RT I, 17.05.2016, 1 - jõust. 13.06.2016]
  1) vastavushindamisasutus ei ole täitnud ettekirjutust;
  2) vastavushindamisasutus ei võimalda riikliku järelevalve tegemist oma tegevuse üle;
  3) vastavushindamisasutus on oma tegevuses olulisel määral või korduvalt rikkunud tema tegevusele esitatavaid nõudeid;
  4) vastavushindamisasutus jätkab tegevust vastavushindamisasutusena ajal, kui tema tegevusloa kehtivus on peatatud.

§ 32.   Tegevusloa kehtivuse peatamine
[Kehtetu - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 33.   Tegevusloa kehtetuks tunnistamine

  (1) [Kehtetu - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

  (2) [Kehtetu - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

  (3) Vastavushindamisasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamine ei mõjuta selle asutuse poolt väljaantud dokumentide kehtivust.

  (4) Vastavushindamisasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral annab vastavushindamisasutus oma vastavushindamisalase dokumentatsiooni üle käesoleva seaduse § 30 lõikes 1¹ nimetatud asutusele. Dokumentatsiooni ei pea üle andma, kui vastavushindamisasutuse tegevusluba tunnistatakse kehtetuks osaliselt.
[RT I, 17.05.2016, 1 - jõust. 13.06.2016]

§ 34.   Tegevusloast teavitamine ja tegevusõiguse algus

  (1) Tegevusloa andnud asutus teavitab vastavushindamisasutusele tegevusloa andmisest, selle kehtivuse peatamisest või kehtetuks tunnistamisest Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike. Teavitamine tagab tegevusloaga antud tegevusõiguse ulatuses vastavushindamisasutuse poolt tehtud vastavushindamise tunnustamise Euroopa Liidu liikmesriigis. Teavitamise käigus omistatakse vastavushindamisasutusele tunnusnumber.
[RT I, 17.05.2016, 1 - jõust. 13.06.2016]

  (2) Vastavushindamisasutus võib alustada tegevust tegevusloaga antud tegevusõiguse ulatuses pärast seda, kui on möödunud kahenädalane ooteaeg ning Euroopa Komisjon ja ükski liikmesriik ei ole selle vastavushindamisasutuse teavitamise osas vastuväiteid esitanud.
[RT I, 17.05.2016, 1 - jõust. 13.06.2016]

  (3) Kui Euroopa Komisjon või teine liikmesriik esitab vastavushindamisasutusele tegevusloa andmise teavitamise kohta vastuväiteid, võtab tegevusloa andnud asutus need arvesse ning uuendab vastavushindamisasutusele tegevusloa andmise menetluse.
[RT I, 17.05.2016, 1 - jõust. 13.06.2016]

§ 35.   Tegevusloa kohta info avaldamine majandustegevuse registris

  (1) Tegevusloa andnud asutus avaldab avalikkuse teavitamise eesmärgil vastavushindamisasutusele tegevusloa andmise, selle kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise andmed majandustegevuse registris registrikandena.
[RT I, 17.05.2016, 1 - jõust. 13.06.2016]

  (2) [Kehtetu - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

  (3) Registrikanne tegevusloa andmise kohta tehakse pärast seda, kui käesoleva seaduse § 34 lõikes 2 nimetatud ooteaeg on möödunud ning vastavushindamisasutuse tegevusõigus on jõustunud. Registrikanne tegevusloa kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise kohta tehakse viivitamata.

4. peatükk AKREDITEERIMINE 

§ 36.   Akrediteerimise korraldamine

  Akrediteerimist korraldatakse ja tehakse määruse (EÜ) nr 765/2008 II peatükis sätestatu kohaselt.

§ 37.   Eesti akrediteerimisasutus

  (1) Eesti riiklik akrediteerimisasutus on mittetulunduslikel alustel tegutsev riigi poolt asutatud juriidiline isik, kelle põhikirjalise tegevuse eesmärk on vastavushindamisasutuste akrediteerimine.

  (2) Eesti riikliku akrediteerimisasutuse ülesandeid täitva isiku nimetab Vabariigi Valitsus korraldusega.

  (3) Riik finantseerib Eesti riikliku akrediteerimisasutuse osalemist Euroopa ja rahvusvaheliste akrediteerimisalaste koostööorganisatsioonide tegevuses ja kui selles lepitakse eraldi kokku, siis ka akrediteerimisasutuse teisi tegevusi.

§ 38.   Tegutsemine Eesti akrediteerimisasutusena

  (1) Eesti akrediteerimisasutus:
  1) haldab akrediteerimissüsteemi, akrediteerib ning hindab ja tõendab mõõtjate erialast pädevust;
  2) korraldab laboritevahelisi võrdluskatseid;
  3) käsitleb erapooletult ja võrdse kohtlemise põhimõttel kõiki erialase pädevuse hindamise ja akrediteerimise taotlusi;
  4) täidab määruses (EÜ) nr 765/2008 akrediteerimisasutusele sätestatud nõudeid;
  5) esindab Eestit rahvusvahelises akrediteerimisalases koostöös;
  6) avaldab oma kodulehel akrediteeritud vastavushindamisasutuste nimed ja akrediteerimisulatuse ning teated akrediteeringute peatamise või kehtetuks tunnistamise kohta;
  7) nõustab valitsusasutusi akrediteerimisega seonduvates küsimustes.

  (2) Kui käesoleva seaduse alusel tegevusloa saanud vastavushindamisasutuse kontrollimise tulemusel on vastavushindamisasutus kohustatud rakendama parandusmeetmeid, esitab akrediteerimisasutus pärast meetmete rakendamist kontrolli kokkuvõtlikud tulemused tegevusloa andnud käesoleva seaduse § 30 lõikes 1¹ nimetatud asutusele. Samuti teavitab akrediteerimisasutus viivitamata tegevusloa andnud asutust akrediteeringu kehtivuse peatamisest või kehtetuks tunnistamisest ning vastavushindamisasutuse tegevuse kohta esitatud kaebustest ja nende lahendamiseks rakendatud abinõudest.
[RT I, 17.05.2016, 1 - jõust. 13.06.2016]

§ 38¹.   Tasu akrediteerimise ja mõõtja erialase pädevuse hindamise eest

  (1) Akrediteerimise ja mõõtja erialase pädevuse hindamise eest võtab Eesti akrediteerimisasutus tasu.

  (2) Tasu võetakse järgmiste toimingute eest:
  1) taotluse läbivaatamine;
  2) akrediteerimine, sealhulgas järelevalve akrediteeritud asutuse üle ja mõõtja erialase pädevuse hindamine;
[RT I, 21.06.2017, 1 - jõust. 04.07.2017]
  3) akrediteeringu ja mõõtja erialast pädevust tõendava tunnistuse kehtivana hoidmine.

  (3) Tasu makstakse Eesti akrediteerimisasutuse esitatud arve alusel arvel märgitud viisil ja tähtpäevaks.

  (4) Kui akrediteeritud asutus ei ole arvet tasunud tähtajaks, peatab Eesti akrediteerimisasutus tema akrediteeringu kehtivuse kuni arve tasumiseni. Kui arvet ei ole tasutud kuue kuu jooksul arvel märgitud tähtpäevast arvates, tunnistab Eesti akrediteerimisasutus akrediteeringu kehtetuks. Tasumata arve korral on Eesti akrediteerimisasutusel õigus akrediteerimisest keelduda. Käesolevat lõiget kohaldatakse ka erialaselt pädevaks tunnistatud mõõtja suhtes.
[RT I, 01.07.2016, 12 - jõust. 11.07.2016]

§ 38².   Taotluse läbivaatamise tasu

  (1) Taotleja maksab taotluse läbivaatamise eest tasu järgmiselt:
  1) esmase akrediteerimise taotluse läbivaatamise eest 300 eurot;
  2) akrediteerimisulatuse laiendamise taotluse läbivaatamise eest 200 eurot;
  3) mõõtja erialase pädevuse hindamise taotluse läbivaatamise eest 175 eurot.

  (2) Tasu ei maksta taotluse esitamisel akrediteerimisulatuse laiendamiseks juba akrediteeritud vastavushindamisskeemi või katsevaldkonna piires.

  (3) Tasu ei tagastata taotlejale taotluse tagasi võtmisel või taotluse rahuldamata jätmisel Eesti akrediteerimisasutusest sõltumatul põhjusel.
[RT I, 01.07.2016, 12 - jõust. 11.07.2016]

§ 38³.   Akrediteerimise tasu

  (1) Taotleja maksab akrediteerimise eest tasu. Tasu suurus sõltub hindamisele kulunud ajast, hindamise keerukusest ja hindajate (edaspidi assessor) tasu suurusest ning hindamisega kaasnenud otsestest kuludest.

  (2) Assessori töötasu suurus sõltub temaga saavutatud tasu kokkuleppest. Eesti akrediteerimisasutus tutvustab akrediteerimist taotlevale või akrediteeritud asutusele eelnevalt akrediteerimise eeldatavat maksumust ja võimaldab esitada seisukoha kaasatava assessori tasu kohta.

  (3) Hindamise eest vastutava hindaja (edaspidi peaassessor) tunnitasu suurus on kuni 20-kordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 kohaselt kehtestatud tunnitasu alammäär. Eesti akrediteerimisasutus kehtestab igal aastal peaassessori tunnitasu konkreetse määra. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata akrediteerimisse kaasatud teiste assessorite tasu suhtes.

  (4) Akrediteerimise otsesed kulud on assessori lähetuskulud, tõlkekulud, kui hindamine ei toimu eesti keeles, ja muud akrediteerimisega seonduvad kulud. Otseste kulude katteks võib nõuda ettemaksu tasumist.
[RT I, 01.07.2016, 12 - jõust. 11.07.2016]

§ 38⁴.   Aastatasu akrediteeringu ja tunnistuse kehtivana hoidmise eest

  (1) Akrediteeritud asutus ja erialaselt pädev mõõtja maksavad akrediteeringu ja mõõtja tunnistuse kehtivana hoidmise eest aastatasu.

  (2) Aastatasu suurus sõltub Eesti akrediteerimisasutuse jätkusuutlikuks toimimiseks vajalikest kuludest, mis jaotatakse akrediteeritud asutuste ja erialaselt pädevate mõõtjate vahel proportsionaalselt akrediteeringu ulatust ja keerukust arvestades.

  (3) Kui akrediteering või mõõtja erialaselt pädevaks tunnistamine peatatakse või tunnistatakse kehtetuks, on akrediteeritud asutusel või mõõtjal õigus taotleda Eesti akrediteerimisasutuselt makstud aastatasu tagastamist täiskuude eest, mille osas aastatasuga hõlmatud õigus jäi kasutamata. Tagastamisele kuuluv aastatasu osa tagastatakse taotlejale ühe kuu jooksul taotluse saamisest arvates.

  (4) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab aastatasu määramise põhimõtted ja tasu määrad määrusega.
[RT I, 01.07.2016, 12 - jõust. 11.07.2016]

5. peatükk TEHNILINE NORM JA STANDARD 

1. jagu Üldsätted 

§ 39.   Tehniline norm

  (1) Tehnilist normi sisaldava õigusakti ettevalmistamisel lähtutakse Eestile siduvast rahvusvahelisest õigusest, rahvusvaheliste või Euroopa standardiorganisatsioonide vastuvõetud standarditest või nende lõplikes kavandites määratletud tehnilistest spetsifikatsioonidest. Standardites või nende lõplikes kavandites määratletud tehnilistest spetsifikatsioonidest võib kõrvale kalduda, kui nende erisusteta arvestamine oleks klimaatiliste või geograafiliste tingimuste või tehnoloogiliste probleemide tõttu ebatõhus või sobimatu soovitud eesmärkide saavutamiseks.

  (2) Tehnilist normi sisaldava õigusaktiga kehtestatakse ühesugused nõuded nii Eestis toodetavatele kui ka imporditavatele toodetele ja osutatavatele teenustele.

  (3) Tehnilist normi sisaldavate õigusaktide avaldamise ja jõustumise vahele jäetakse mõistlik aeg, et tootjal oleks võimalik kohandada oma toode või tootmisviis normile vastavaks. Mõistliku aja nõue ei kehti juhul, kui tehnilise normi kiire jõustumine on vajalik inimeste tervise või ohutuse kaitsmise, keskkonnakaitse või riigi julgeoleku tagamise eesmärgil.

§ 40.   Eesti standard

  (1) Eesti standard on Eesti standardiorganisatsiooni poolt vastuvõetud standard. Eesti standardi tähtlühend on «EVS».

  (2) Eesti standard on vastu võetud, kui selle vastuvõtmise kohta on avaldatud teade Eesti standardiorganisatsiooni ametlikus väljaandes.

  (3) Eesti standardiorganisatsioon tagab standardi kättesaadavuse avalikkusele käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teate avaldamise kuupäevast arvates.

  (4) Eesti standard võib olla:
  1) ülevõetud rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standard;
  2) ülevõetud teise riigi algupärane standard;
  3) algupärane Eesti standard.

  (5) Algupärane Eesti standard võetakse vastu ja tehakse kättesaadavaks vähemalt eesti keeles.

  (6) Rahvusvahelise ja Euroopa standardiorganisatsiooni standardi või teise riigi algupärase standardi ülevõtmisel Eesti standardiks ei pea vastuvõetud standard olema eestikeelne. Ülevõetud standardi teeb Eesti standardiorganisatsioon kättesaadavaks vähemalt ühes sellise standardi väljatöötanud standardiorganisatsiooni ametlikus keeles. Ülevõetud standardi eri keeltes versioonid on samaväärsed.

§ 41.   Harmoneeritud standardi kasutamine

  (1) Kui harmoneeritud standardi kohta on avaldatud teade (viide) Euroopa Liidu Teatajas ja standard on vastu võetud vähemalt ühe Euroopa Liidu liikmesriigi standardina ning kui õigusaktist ei tulene teisiti, eeldatakse, et sellisele standardile vastav toode või teenus vastab standardiga kaetud nõuete osas tehnilisele normile.

  (2) Kui harmoneeritud standardi kohta avaldatud teade (viide) Euroopa Liidu Teatajas on tunnistatud kehtetuks, ei loeta sellise standardi järgimisel toodet või teenust vastavaks asjaomasele tehnilisele normile.

  (3) Kui harmoneeritud standardi kohta on Euroopa Liidu Teatajas avaldatud täiendav teade (viide), eeldatakse sellise standardi järgimisel toote või teenuse vastavust asjaomasele tehnilisele normile teates märgitud tingimustel.

§ 42.   Tehnilises normis standardile viitamine

  (1) Tehnilises normis standardi nõuete arvestamisel piirdutakse üksnes oluliste nõuete või eesmärkide sätestamisega ja vajaduse korral viidatakse standardile. Tehnilises normis võib standardile viidata otse või üldiselt. Õigusliku tähenduse järgi on viide standardile soovituslik või kohustuslik.
[RT I, 10.05.2014, 1 - jõust. 20.05.2014]

  (2) Viide standardile on otsene, kui see sisaldab standardi tähist, milleks on kombinatsioon standardi vastuvõtnud või koostanud standardiorganisatsiooni tähtlühendist ja standardi numbrist. Otsene viide esitatakse dateeritult või dateerimata. Dateeritud viite korral järgitakse standardit dateeringu seisuga, dateerimata viite korral koos hilisemate muudatustega.

  (3) Viide standardile on üldine, kui viidatakse mõne standardiorganisatsiooni vastuvõetud või muudel alustel määratletavatele standarditele ning kui viide ei sisalda standardi tähist.

  (4) Viide standardile on soovituslik, kui õigusakti nõuete täitmiseks võib rakendada ka muid lahendusi kui viidatud standardi järgimine. Käesoleval juhul ei tähenda muu lahendus mõne teise standardi järgimise kohustust.
[RT I, 10.05.2014, 1 - jõust. 20.05.2014]

  (5) Viide standardile on kohustuslik, kui õigusakti nõuete täitmiseks on lubatud järgida üksnes viidatud standardit. Kohustuslik viide standardile võib olla sätestatud nii otsese kui ka üldise viitena.
[RT I, 10.05.2014, 1 - jõust. 20.05.2014]

  (6) Tehnilises normis ei ole lubatud sätestada kohustuslikku viidet standardile. Erandina on kohustusliku viite sätestamine lubatud Eestile rahvusvahelisest õigusest või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate kohustuste täitmisel, kui see on ainus võimalus täita õigusaktist tulenevaid nõudeid.
[RT I, 10.05.2014, 1 - jõust. 20.05.2014]

  (7) Tehnilises normis standardile soovitusliku viite sätestamise korral eeldatakse viidatud standardi järgimisel standardiga kaetud nõuete osas vastavust õigusakti sellekohastele nõuetele.
[RT I, 10.05.2014, 1 - jõust. 20.05.2014]

§ 43.   Teavitamine

  (1) Euroopa Komisjoni ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriike tuleb teavitada ettevalmistatavast ja vastuvõetud õigusaktist, mis sisaldab toodet puudutavat või toote turustamist mõjutavat tehnilist normi, sealhulgas sanitaar- või fütosanitaarmeedet.

  (2) Teavitada ei tule õigusakti eelnõust, mis järgib EL ühtlustamise õigusakti ja rahvusvahelistest lepingutest tulenevaid kohustusi, mille tulemusena võetakse Euroopa Liidus vastu ühtne tehniline norm.

  (3) Teavitamisele kuuluva õigusakti ettevalmistaja esitab õigusakti eelnõu teavitamist koordineerivale asutusele. Õigusakti eelnõu tuleb teavitamisele esitada sellises menetlusetapis, millal on veel võimalik eelnõus muudatusi teha.

  (4) Teavitamise korra kehtestab ja teavitamist koordineeriva asutuse määrab Vabariigi Valitsus määrusega.

2. jagu Standardimise korraldamine 

§ 44.   Eesti standardiorganisatsioon ning Euroopa standardimise määrusest tulenevate kohustuste täitmine
[RT I, 10.05.2014, 1 - jõust. 20.05.2014]

  (1) Eesti standardiorganisatsioon on selle liikmeid esindav ja riigi osalusel asutatud mittetulundusühing, mille põhikirjalise tegevuse eesmärk on koostada ja avaldada standardeid ning esindada Eestit rahvusvahelises standardimises. Riigi huve Eesti standardiorganisatsioonis esindab liikmena valitsusasutus.

  (2) Eesti standardiorganisatsiooni ülesandeid täitva isiku nimetab Vabariigi Valitsus korraldusega.

  (2¹) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12–33), (edaspidi Euroopa standardimise määrus) tulenevaid riigi standardiorganisatsiooni kohustusi täidab Eesti standardiorganisatsioon.
[RT I, 10.05.2014, 1 - jõust. 20.05.2014]

  (2²) Telekommunikatsiooni valdkonnas täidab käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ nimetatud määruses sätestatud riigi standardiorganisatsiooni kohustusi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
[RT I, 12.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (3) [Kehtetu - RT I, 10.05.2014, 1 - jõust. 20.05.2014]

§ 45.   Eesti standardiorganisatsiooni kohustused

  (1) Eesti standardiorganisatsioon:
  1) hoiab toimivana Eesti standardimissüsteemi ja korraldab standardimistegevust Eestis;
  2) täidab Euroopa standardimise määrusest tulenevaid riigi standardiorganisatsiooni kohustusi;
  3) täidab rahvusvaheliste ja Euroopa standardiorganisatsioonide liikmelisusest tulenevaid kohustusi ning osaleb nende organisatsioonide töös, mille liige ta on;
  4) täidab välislepingutega võetud ja riigi delegeeritud standardimiskohustusi;
  5) avaldab oma veebilehel kättesaadavaks tehtavas ametlikus väljaandes teavet ettevalmistamisel olevate Eesti standardite kohta nende kavandite arvamusküsitlusele või kommenteerimisele panemisest arvates ning vastuvõetud, kehtetuks tunnistatud ja harmoneeritud standardeid ülevõtvate Eesti standardite kohta nende vastuvõtmisest või kehtetuks tunnistamisest arvates ja harmoneeritud standardi staatuse andmisest või äravõtmisest arvates;
  6) kasutab kaubamärki ˮEVSˮ ja tagab, et seda ei kasutataks vääriti.
[RT I, 10.05.2014, 1 - jõust. 20.05.2014]

  (2) Eesti standardiorganisatsioon tagab Eesti standardite kättesaadavuse Eestis ja võimaluse nendega tasuta tutvuda vähemalt oma asukohajärgsel aadressil. Standardite kättesaadavaks tegemisel tagab Eesti standardiorganisatsioon standardite autoriõiguste kaitse ja teeb teatavaks autoriõiguste kaitse tingimused.

  (3) Eesti standardiorganisatsioon võib võtta standardite levitamise eest tasu. Tasu peab olema kulupõhine ja tagama vajalikul tasemel standardimisteenuse kättesaadavuse Eestis ning standardiorganisatsiooni arenguks vajalike vahendite olemasolu.

  (4) Eesti standardiorganisatsioon täidab ka Maailma Kaubandusorganisatsiooni (edaspidi WTO) teabekeskuse ülesandeid. Teabekeskuse ülesanded tulenevad WTO lepingu tehniliste kaubandustõkete kohta artikkel 10 nõuetest, WTO lepingu sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise kohta lisast B ning muudest õigusaktidest ja välislepingutest, mis näevad ette standarditega seonduva teabevahetuse koordineerimist.

§ 46.   Standardimiskomisjon
[Kehtetu - RT I, 10.05.2014, 1 - jõust. 20.05.2014]

§ 47.   Standardimiskava
[Kehtetu - RT I, 10.05.2014, 1 - jõust. 20.05.2014]

§ 48.   Eesti standardi koostamise ja Eesti standardiorganisatsiooni finantseerimine

  (1) Eesti standardi koostamise ja tõlkimise kulud katavad asjast huvitatud isikud. Eesti standardi koostamist ja tõlkimist riigiasutuse tellimuse alusel finantseerib riik huvitatud ministeeriumi eelarve kaudu.

  (2) Eesti standardi koostamise või tõlkimise ettepanekuid esitavad huvitatud isikud Eesti standardiorganisatsioonile.

  (3) Riik finantseerib Eesti standardiorganisatsiooni käesoleva seaduse § 45 lõike 1 punktis 2 ning lõigetes 2 ja 4 toodud kohustuste täitmist, hüvitab rahvusvaheliste ja Euroopa standardiorganisatsioonide liikmemaksud ja nende töös osalemise kulu, ning kui selles lepitakse eraldi kokku, siis finantseerib riik ka standardiorganisatsiooni teisi tegevusi. Finantseerimine nähakse ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala eelarves.
[RT I, 10.05.2014, 1 - jõust. 20.05.2014]

6. peatükk TURUJÄRELEVALVE JA JÄRELEVALVE VASTAVUSHINDAMISASUTUSTE ÜLE 

1. jagu Turujärelevalve korraldus 

§ 49.   Turujärelevalve korraldamine

  (1) Toodete turujärelevalvet korraldatakse ja tehakse harmoneeritud valdkonnas määruse (EÜ) nr 765/2008 III peatükis sätestatu ja käesoleva seaduse kohaselt ning harmoneerimata valdkonnas käesoleva seaduse kohaselt.

  (2) Turujärelevalveasutus võib tarbijale turul kättesaadavaks tehtavate harmoneeritud valdkonna toodete osas rakendada käesoleva peatüki 2. jaos sätestatud meetmeid, kui need on konkreetsemad määruse (EÜ) nr 765/2008 III peatükis sätestatud meetmetest.

  (3) Euroopa Liidu turule imporditavate toodete kontrollimisele kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 III peatüki 3. jaos sätestatut niivõrd, kuivõrd seda ei ole reguleeritud muu õigusaktiga.

§ 50.   Turujärelevalves osalevate asutuste pädevus

  (1) Toodetele õigusaktidega kehtestatud nõuete täitmise üle teevad riiklikku järelevalvet turujärelevalveasutused. Turujärelevalveasutused käesoleva seaduse tähenduses on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Terviseamet, Transpordiamet, Põllumajandus- ja Toiduamet ning Keskkonnaamet.
[RT I, 10.12.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]

  (2) [Kehtetu - RT I, 12.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (3) Terviseamet teeb riiklikku järelevalvet toodete terviseohutuse nõuete täitmise üle.

  (4) Transpordiamet teeb riiklikku järelevalvet nende nõuete täitmise üle, mis on kehtestatud sõidukile ning selle osale, süsteemile, varustusele või eraldi seadmestikule ja veesõidukile, välja arvatud veesõiduk ja sõiduk ning selle osa, süsteem, varustus või eraldi seadmestik, mis on konstrueeritud ja valmistatud kasutamiseks relvajõududes.
[RT I, 10.12.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]

  (5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb riiklikku järelevalvet järgmistele toodetele kehtestatud nõuete täitmise üle:
[RT I, 12.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
  1) ehitusmaterjalid ja -tooted;
  2) elektriseadmed;
  3) raadioseade;
[RT I, 17.05.2016, 1 - jõust. 13.06.2016]
  4) küttegaas, küttegaasiseade, küttegaasiseadme abiseadmed;
  5) liftid, lifti ohutusseadised, köisteed, köistee alamsüsteemid ja ohutusseadised;
  6) lõhkematerjalid ja pürotehnilised tooted;
  7) masinad, masinate vahetatavad seadmed, ohutusseadised, tõstmise abiseadmed, ketid, trossid ja lindid, eemaldatavad jõuülekandemehhanismid, osaliselt komplekteeritud masinad;
  8) välitingimustes kasutatavad seadmed, lähtuvalt neile kehtestatud müra nõuetest;
  9) plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavad seadmed, kaitsesüsteemid, komponendid ja tarvikud;
  10) kohustuslikule metroloogilisele kontrollile alluvad mõõteseadmed ja kinnispakid;
  11) kodumasinad, soojusseadmed ja seadised nende energiatõhususe, energiamärgistuse ja ökodisaini nõuete osas;
  12) surveseadmed, sealhulgas surveanumad, torustikud, ohutus- ja lisaseadised, ohtliku vedeliku anumad ja aerosooliballoonid;
  12¹) tarbijale mõeldud tooted;
[RT I, 12.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
  12²) isikukaitsevahendid;
[RT I, 12.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
  13) muud tooted, mille üle järelevalve tegemine on tema pädevusse antud seaduse või käesoleva seaduse alusel kehtestatud õigusaktiga.

  (6) Põllumajandus- ja Toiduamet teeb riiklikku järelevalvet «EÜ väetis» märgistusega väetistele kehtestatud nõuete täitmise üle.
[RT I, 01.07.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]

  (7) Keskkonnaamet teeb riiklikku järelevalvet probleemtoodetele ning muudele keskkonda ohustada võivatele toodetele kehtestatud nõuete täitmise üle.
[RT I, 10.07.2020, 2 - jõust. 01.01.2021]

  (8) [Kehtetu - RT I, 12.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (8¹) [Kehtetu - RT I, 10.12.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]

  (9) Maksu- ja Tolliamet kontrollib imporditavate toodete ohutust ja nõuetele vastavust, tehes selleks koostööd asjaomase turujärelevalveasutusega.

§ 51.   Turujärelevalves osalevate asutuste koostöö ja teabevahetus

  (1) Valdkonna eest vastutav minister moodustab turujärelevalves osalevate asutuste koostöö ja teabevahetuse edendamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juurde turujärelevalve nõukogu.

  (2) Turujärelevalve nõukogusse kuuluvad kõigi käesoleva seaduse alusel turujärelevalves osalevate asutuste ja nende valitsemisalade ministeeriumide esindajad.

  (3) Turujärelevalve nõukogu ülesandeks on teha ettepanekuid:
  1) turujärelevalve ja tooteohutuse strateegiliste eesmärkide püstitamiseks;
  2) turujärelevalveasutuste struktuuri ja tegevuse prioriteetide kujundamiseks ning riigieelarveliste vahendite omavahel kooskõlastatud taotlemiseks;
  3) turujärelevalveasutuste ning Maksu- ja Tolliameti koostöö edendamiseks;
  4) järelevalveametnike koolituse ja rahvusvahelise koostöö edendamiseks;
  5) muudes turujärelevalvet puudutavates küsimustes.

  (4) Turujärelevalve nõukogu koosseisu ja töökorra kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

  (5) [Kehtetu - RT I, 23.05.2020, 1 - jõust. 24.05.2020]

§ 52.   Turujärelevalve programmid

  (1) Turujärelevalveasutused koostavad toodete kohta, mille järelevalvet nad teevad määruse (EÜ) nr 765/2008 alusel, turujärelevalve programmid, rakendavad neid ja ajakohastavad neid regulaarselt.

  (2) Turujärelevalve programmi avalikustab turujärelevalveasutus oma veebilehel ning edastab teistele liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 23 sätestatud infosüsteemi kaudu.

§ 53.   Järelevalvetoimingute läbivaatamine ja hindamine

  (1) Turujärelevalveasutused vaatavad regulaarselt läbi oma turujärelevalve programmide alusel tehtud järelevalvetoimingud, hindavad neid ja koostavad järelevalvetoimingute aruande.

  (2) Järelevalvetoimingute aruande avalikustab turujärelevalveasutus oma veebilehel ning edastab teistele liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 23 sätestatud infosüsteemi kaudu.

2. jagu Turujärelevalve meetmed 

§ 54.   Riiklik järelevalve
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  (1) Turujärelevalveasutusel on õigus kontrollida iga turule lastud toote ohutust ja nõuetele vastavust vajalikus ulatuses seni, kuni toode ei ole jõudnud lõpptarbijani, ka juhul, kui toode on nõuetele vastavana ja ohutuna turule lastud.

  (2) Turujärelevalveasutus võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  (3) Turujärelevalveasutusel on õigus teha kontrolltehing, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud erimeetmetega ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud käesoleva seaduse nõuete täitmise üle järelevalve teostamine, kuid see on vajalik korrarikkumise väljaselgitamiseks. Kontrolltehingu tegemise otsustab turujärelevalveasutuse peadirektor või tema volitatud ametiisik.
[RT I, 21.06.2017, 1 - jõust. 04.07.2017]

  (4) Kontrolltehingut tegev ametiisik ei pea ennast tehingu tegemisel esitlema ega kandma vormiriietust, samuti ei pea ametiisik esitama ametitunnistust enne kontrolltehingu eesmärgi saavutamist. Kontrolltehingu tegemisel ei või teha jälitustoiminguid, kihutada isikut süüteo toimepanemisele ega toime panna süüteotunnustega tegu, samuti ei või kontrolltehingu tegemise tagamiseks kasutada salajasele koostööle kaasatud isikut, teeselda juriidilist isikut, kasutada variisikut ega konspiratsioonivõtteid politsei ja piirivalve seaduse §-de 7⁵¹ ja 7⁵⁴–7⁵⁷ tähenduses.
[RT I, 21.06.2017, 1 - jõust. 04.07.2017]

  (5) Kontrolltehingu tegija teavitab isikut, kelle suhtes tehti kontrolltehing, viivitamata pärast kontrolltehingu eesmärgi saavutamist sellest, et tema suhtes kohaldati kontrolltehingut. Kirjaliku põhjendatud otsusega võib lükata isiku teavitamise edasi, kui see on vältimatult vajalik sama isiku tegevusega seotud järelevalve jätkamiseks või teiste isikute poolt niisuguste tehingute tegemisele esitatud nõuete järgimise kontrollimiseks. Teavitamist ei või edasi lükata rohkem kui kolm kuud tehingu tegemise päevast arvates.
[RT I, 21.06.2017, 1 - jõust. 04.07.2017]

  (6) Kontrolltehing protokollitakse korrakaitseseaduse §-s 12 sätestatud korras. Protokollis esitatakse kontrolltehingu aluseks olnud otsus, kontrolltehingus osalenud ametiisikud ja isik, kelle suhtes kontrolltehing tehti, ning muud menetlusosalised ja kaasatud isikud, ametiisikute ütlused asjaolude ja tulemuste kohta, üle antud või vastu võetud asjade ja dokumentide kirjeldus ning muude menetlusosaliste ja menetlusse kaasatud isikute ütlused, seletused ja arvamused. Kui kontrolltehingust teavitamine lükatakse edasi, viidatakse kontrolltehingu protokollis edasilükkamise otsusele. Protokoll toimetatakse kätte isikule, kelle suhtes kontrolltehing tehti.
[RT I, 21.06.2017, 1 - jõust. 04.07.2017]

  (7) Kontrolltehingu käigus teostatud tehing on tühine.
[RT I, 21.06.2017, 1 - jõust. 04.07.2017]

§ 55.   Teabe avalikustamine

  (1) Turujärelevalveasutus avalikustab tema valduses oleva teabe, mis käsitleb tootest tulenevaid ohte, ning teabe, mis puudutab toote identifitseerimist, tootest tuleneva ohu eripära ja rakendatud meetmeid.

  (2) Turujärelevalveasutus võib kohustada ettevõtjat avaldama teavet tootest tulenevate ohtude kohta. Kui ettevõtja ei täida teabe avaldamise kohustust tähtaegselt, võib turujärelevalveasutus selle täita asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud vahenditega ja korras.

  (3) Turujärelevalveasutusel ei ole lubatud avaldada käesoleva seaduse rakendamisel saadud ettevõtja ärisaladuseks olevat teavet, välja arvatud toote omadusi käsitlev teave, mille avalikustamine on põhjendatud vajadusega tagada ohutus.

  (4) Teabe avalikustamisele kohaldatakse avaliku teabe seadust käesolevas seaduses sätestatud erisustega.

§ 56.   Riikliku järelevalve erisused
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  (1) Turujärelevalveasutus võib korrakaitseseaduse §-s 50 sätestatud tingimustel siseneda valdusse, kus toodet valmistatakse, hoitakse või pakutakse müügiks.

  (2) Turujärelevalveasutusel on õigus:
  1) juhul, kui toode võib teatud tingimustel põhjustada ohtu, nõuda selle märgistamist eestikeelse sõnaselge hoiatusega või seada toote turule laskmisele ohutust tagavad eeltingimused;
  2) juhul, kui toode võib põhjustada ohtu teatud isikutele, nõuda nende isikute hoiatamist ohust sobival viisil ja ajal, sealhulgas eraldi hoiatuste avaldamise abil;
  3) juhul, kui toode võib olla ohtlik, nõuda selle ajutist turult kõrvaldamist või keelata selle esitlemine ajaks, mis on vajalik ohutuse hindamiseks ja tagamiseks;
  4) keelata ohtliku toote turule laskmine ja rakendada meetmeid, mis tagavad sellise keelu täitmise;
  5) nõuda ohtliku toote viivitamatut turult kõrvaldamist ja korraldada kõrvaldamine;
  6) nõuda koos ettevõtjatega ohtliku toote tagasinõudmist tarbijatelt ja vajaduse korral selle hävitamist ning koordineerida ja korraldada nimetatud tegevusi. Toote tarbijalt tagasinõudmist tuleb rakendada juhul, kui muudest meetmetest ei piisa.

  (3) Turujärelevalveasutusel on õigus rakendada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud meetmeid ka juhul, kui toode vastab käesoleva seaduse §-s 6 sätestatule, kuid turujärelevalveasutusel on tõendeid, et toode on ohtlik.

  (4) [Kehtetu - RT I, 23.05.2020, 1 - jõust. 24.05.2020]

  (5) Tõsise ohu korral on Maksu- ja Tolliametil kooskõlastatult asjaomase turujärelevalveasutusega õigus keelata toote vabasse ringlusse lubamine või eksport.

  (6) Turujärelevalveasutus järgib turujärelevalve meetme rakendamisel EL ühtlustamise õigusaktist tulenevaid asjakohaseid protseduurireegleid.

  (7) Turujärelevalveasutusel on õigus võtta ettevõtjalt turule lastud toote näidis tasuta selle ohutuse või nõuetele vastavuse kontrollimiseks, vajaduse korral tellida toote ohutuse või nõuetele vastavuse kindlakstegemiseks ekspertiis. Ekspertiisi kulud kannab turujärelevalveasutus. Kui tuvastatakse, et toode ei ole ohutu või ei vasta nõuetele, hüvitab ettevõtja ekspertiisi dokumentaalselt tõendatud kulud.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 57.   Euroopa Komisjoni teavitamine toote turule laskmise kitsendustest

  (1) Kui toote turule laskmisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 56 lõikes 2 loetletud kitsendusi, samuti kui turujärelevalveasutus rakendab või kavatseb rakendada tootjate ja levitajate suhtes tootest tuleneva vahetu ohu tõttu soovituslikke, kokkuleppelisi või kohustuslikke meetmeid, millega nähakse ette eritingimused sellise toote võimaliku turule laskmise või kasutamise korral, teavitab asjakohane turujärelevalveasutus sellest Euroopa Komisjoni, kui teavitamise kohustus ei tulene muust õigusaktist.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  (2) Teavitamisel põhjendatakse kohaldatud kitsendusi. Teavitada tuleb ka kitsenduste muutmisest ja kehtetuks tunnistamisest.

  (3) Kui võib eeldada, et tootest tuleneva ohu mõjud ei välju või ei saa väljuda Eesti territooriumilt, teavitatakse vaid toote ohutuse seisukohast teisi Euroopa Liidu liikmesriike huvitada võivatest kitsendustest, eriti kitsendustest, mida kohaldatakse varem teavitamata ohtude suhtes.

  (4) Toote turule laskmise kitsendustest Euroopa Komisjoni teavitamise kord kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.

§ 58.   Ettekirjutuse tegemise erisused ja sunniraha määr

  (1) Enne ettekirjutuse tegemist toote turult kõrvaldamise või tarbijalt tagasinõudmise kohta või enne vastava toimingu tegemist tuleb ettevõtjat teavitada võimalusest esitada vastuväiteid. Ettevõtjale ei pea andma võimalust vastuväidete esitamiseks, kui turujärelevalveasutus on kohustatud rakendama meetmeid viivitamata.

  (2) Kui ettevõtjale ei antud võimalust esitada vastuväiteid enne ettekirjutuse tegemist toote turult kõrvaldamise või toote tarbijalt tagasinõudmise kohta või enne vastava toimingu tegemist põhjusel, et turujärelevalveasutus oli kohustatud meetmeid rakendama viivitamata, tuleb ettevõtja arvamust küsida mõistliku aja jooksul pärast ettekirjutuse või toimingu tegemist.

  (3) Toote tarbijalt tagasinõudmise või turult kõrvaldamise nõuet sätestavas ettekirjutuses ning toimingu tegemise korral tuleb meetmete rakendamisel soodustada levitajate, kasutajate ja tarbijate osavõttu.

  (4) Ettekirjutuse või toimingu kohta vaide esitamine ei võta ettevõtjalt kohustust täita ettekirjutust.

  (5) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 10 000 eurot.
[RT I 2010, 31, 158 - jõust. 01.01.2011]

7. peatükk VASTUTUS 

§ 59.   Toote turule laskmise ja turul kättesaadavaks tegemise tingimuste rikkumine

  (1) Toote turule laskmise ja turul kättesaadavaks tegemise tingimuste rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 31, 158 - jõust. 01.01.2011]

§ 60.   Toote ohtudest teavitamata jätmine

  (1) Turule lastud tootel ilmnenud ohtudest teavitamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.
[RT I 2010, 31, 158 - jõust. 01.01.2011]

§ 61.   Vastavusmärgise väärkasutamine

  (1) Vastavusmärgise väärkasutamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.
[RT I 2010, 31, 158 - jõust. 01.01.2011]

§ 62.   Menetlus

  Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuvälised menetlejad on oma pädevuse piires Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Terviseamet, Transpordiamet, Põllumajandus- ja Toiduamet ning Keskkonnaamet.
[RT I, 10.12.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]

8. peatükk RAKENDUSSÄTE 

§ 63.   Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub toote nõuetele vastavuse seaduse rakendamise seaduses sätestatud ajal ja korras.