Text size:

Courts Act

Issuer:Riigikogu
Type:act
In force from:01.08.2016
In force until:10.01.2017
Translation published:15.07.2016

Chapter 1 GENERAL PROVISIONS  

§ 1.  Scope of application of Act

  This Act provides the legal bases for courts administration and court service.

§ 2.  Administration of justice and independence of court

 (1) Justice shall be administered solely by the courts.

 (2) No one has the right to interfere with the administration of justice.

 (3) Acts which are directed at disturbing the administration of justice are prohibited in courts and in the vicinity thereof.

§ 3.  Main guarantees for independence of judges

 (1) Judges shall be appointed for life.

 (2) Judges may be removed from office only by a court judgment.

 (3) Criminal charges against a judge of a court of the first instance and a court of appeal may be brought during their term of office only on the proposal of the Supreme Court en banc with the consent of the President of the Republic.

 (4) Criminal charges against a justice of the Supreme Court may be brought during his or her term of office only on the proposal of the Chancellor of Justice with the consent of the majority of the composition of the Riigikogu.

§ 4.  Jurisdiction of court

 (1) Jurisdiction of a court shall be provided by law.

 (2) A case may be transferred from the jurisdiction of one court to the jurisdiction of another court only on the bases and pursuant to the procedure provided by law.

§ 5.  Working language of courts

 (1) Judicial proceedings and operations procedure in court shall be conducted in Estonian.

 (2) The use of another language in judicial proceedings shall be provided by the Codes of procedure.

§ 6.  Working hours of court

 (1) Judges shall organise their working hours independently. A judge shall perform his or her duties within reasonable time, having regard to the terms for proceedings prescribed by law.

 (2) Court sessions shall be held on working days during the period between 9 a.m. and 6 p.m. A court session may continue after such time if the court finds it justified in the interests of administration of justice.

 (3) For the adjudication of a criminal matter by way of expedited procedure, in order to decide the imposition of a punishment for a misdemeanour, or the grant of permission to apply a preventive measure or to take an administrative measure, a court session may also be held at another time.
[RT I 2006, 15, 118 - entry into force 14.04.2006]

§ 7.  Judicial institution

 (1) County courts, administrative courts, circuit courts and the Supreme Court are judicial institutions.

 (2) A judicial institution shall have its own budget and a seal bearing the small national coat of arms.

 (3) A judicial institution shall be registered in the state register of state and local government agencies pursuant to the procedure provided for in the statutes of the register.
[RT I 2005, 15, 85 - entry into force 01.01.2006]

§ 8.  Court service

 (1) Court service is employment in a judicial institution. Judges and court officers are in court service.

 (2) The Public Service Act applies to judges only in cases which are provided for in this Act.
[RT I, 06.07.2012, 1 - entry into force 01.04.2013]

 (3) The Public Service Act applies to court officers unless otherwise prescribed by this Act.

§ 81.  Access of judges to state secrets and classified information of foreign states

 (1) Judges have the right by virtue of office to access state secrets and classified information of foreign states in order to perform duties which have been assigned to them by the Constitution or Acts of the Republic of Estonia and by legislation issued on the basis thereof.

 (2) If pursuant to an international agreement conducting the security check is a mandatory precondition for granting the right of access to classified information of foreign states, the security check shall be conducted also in respect to judges.

 (3) To conduct the security check specified in subsection (2) of this section, the judge shall complete the form used to apply for an access permit to state secrets and sign the consent which permits the agency which performs security checks to obtain information concerning the person from natural and legal persons and state and local government agencies and bodies during the performance of the security check, and submit these to the Supreme Court en banc.

 (4) The Supreme Court en banc determines the agency conducting the security check in respect to the judge to which the Supreme Court forwards the documents specified in subsection (3) of this section.

 (5) The security check agency submits the information collected in respect to the judge in the course of the performed security check within three months as of the sending of the documents specified in subsection (3) of this section the Supreme Court en banc to decide whether the judge has passed the security check. The access certificate to classified information of foreign states is issued pursuant to the procedure prescribed in the State Secrets and Classified Information of Foreign States Act.
[RT I 2007, 16, 77 - entry into force 01.01.2008]

§ 82.  Registration of procedural documents in court

 (1) Any procedural documents received in and sent from court are registered in the courts information system and court file. The specific procedure of registration is prescribed in the internal rules of the court office.

 (2) Procedural documents received in and sent from court are not registered in the documents register in case the participant in proceedings is provided with access to the procedural documents through webpage or information system.
[RT I 2009, 68, 463 - entry into force 10.01.2010]

Chapter 2 COURTS OF FIRST INSTANCE  

Division 1 County courts  
[RT I 2005, 15, 85 - entry into force 01.01.2006]

§ 9.  County courts

 (1) A county court shall hear civil, criminal and misdemeanour matters as court of first instance. A county court shall also perform other acts the performance of which is placed within the jurisdiction of the courts by law.

 (2) The following are county courts:
 1) Harju County Court;
 2) Viru County Court;
 3) Pärnu County Court;
 4) Tartu County Court.

 (21) A county court shall have one or several courthouses.

 (3) Courthouses shall be located in the territorial jurisdiction of a county court. The minister responsible for the area shall determine the exact location and service areas of courthouses. The location of every courthouse is also the location of the county court.

 (4) The structure of county courts and the composition of the staff of court officers shall be determined by the director of court, except in the field related to the performance of the function of administration of justice. In such field, the structure of the court and the composition of the staff of court officers shall be determined by the chairman of the court. In determination of the structure of a court and the composition of the staff of court officers, the provisions of § 43 of this Act shall be taken into consideration.
[RT I 2005, 15, 85 - entry into force 01.01.2006]

§ 10.  Territorial jurisdiction of county courts

 (1) The territorial jurisdiction of county courts shall be determined by the minister responsible for the area.

 (2) Courts which adjudicate matters of a particular type without considering the territorial jurisdiction may be provided by law.
[RT I 2005, 15, 85 - entry into force 01.01.2006]

§ 101.  Location of hearing civil, criminal or misdemeanour matters

  [Repealed - RT I, 23.02.2011, 1 - entry into force 01.09.2011]

§ 11.  Number of county judges

  The number of judges in each county court and their division among courthouses shall be determined by the minister responsible for the area after having considered the opinions of the chairman of the county court and the chairman of the circuit court in whose territorial jurisdiction the court is located.
[RT I 2005, 15, 85 - entry into force 01.01.2006]

§ 111.  Permanent place of service of a county court judge

  [RT I 2005, 15, 85 - entry into force 01.01.2006]

 (1) The permanent place of service of a county court judge shall be in the courthouse where he or she is appointed by the Supreme Court en banc (subsection 55 (3)), the full court (subsection 57 (1)) or the chairman of the court (subsection 57 (2)).
[RT I 2008, 59, 330 - entry into force 01.01.2009]

 (11) If the appointed chairman of a county court is a judge who immediately before the appointment as the judge served in another court, he or she shall independently determine for the chairman's term of office the courthouse of his or her permanent place of service.
[RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]

 (2) A judge shall not refuse to hear a matter in another courthouse of the same county court.
[RT I, 21.06.2014, 8 - entry into force 01.07.2014]

 (3) If a judge hears a matter in a courthouse which is not his or her permanent place of service, travel and accommodation expenses shall be reimbursed to him or her. Other mission expenses shall also be reimbursed to the judge on the bases and pursuant to the procedure established by the Government of the Republic.
[RT I 2005, 15, 85 - entry into force 01.01.2006]

§ 12.  Chairmen of county courts

 (1) The chairman of a county court shall be appointed from among the judges of a court of the first instance and of a court of appeal for a term of seven years. The chairman of a court shall be appointed by the minister responsible for the area after having considered the opinion of the full court, the chairman of which the judge is appointed.
[RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]

 (11) If the appointed chairman of a county court is a judge whose permanent place of service was at another court, the number of judges in a county court may be larger than determined on the basis of § 11 of this Act.
[RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]

 (12) If the appointed chairman of a county court is a judge of a circuit court, he or she shall continue to receive the salary a judge of a circuit court, which shall be added additional remuneration for the performance of the chairman's duties.
[RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]

 (2) The chairman of a county court shall represent and direct the judicial institution within the limits of his or her competence. The chairman of a court is responsible for administration of justice in the court pursuant to the established procedure.

 (3) The chairmen of county courts shall:
 1) organise activities in the area of administration of justice;
 2) approve the draft budget of the court prepared by the director of court;
 3) exercise supervisory control prescribed by law;
 4) prepare the draft of the training plan of judges and submit it for approval to the full court, organise and monitor compliance with the plan and present a review on compliance with the plan to the full court at least once a year;
 5) perform other duties arising from law and the internal rules of the court.

 (4) The minister responsible for the area may release the chairman of a court prematurely:
 1) at the request of the chairman of the court;
 2) if the chairman of the court has failed to perform his or her duties wrongfully to a material extent;
 3) upon his or her election or appointment as a judge of European Court of Human Rights, European Court of Justice or other international court institution (hereinafter international court institution) (§ 581).
[RT I, 04.03.2011, 1 - entry into force 01.04.2011]

 (5) In the case specified in clause (2) 4) of this section, the minister responsible for the area shall consider the opinion of the full court and the opinion of the chairman of the circuit court in whose territorial jurisdiction the county court is located.

 (6) In the absence of the chairman of a court, a judge designated by the chairman shall substitute for him or her. If the chairman of a court has not designated an acting chairman, a judge who is senior in office shall substitute for him or her, and where there is equal seniority in office, a judge who is senior in age shall substitute for him or her.

 (7) If the chairman of a court is released from the office of judge, he or she shall also be released from the duties of the chairman of a court.

 (8) Upon release of the chairman of a court from the duties of the chairman of a court, he or she shall retain the authority of a judge.

 (9) [Repealed - RT I, 06.07.2012, 1 - entry into force 01.04.2013]

 (10) No one shall be appointed as chairman of the same court for two consecutive terms.
[RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]

 (11) If the chairman of a county court is released from the duties of the chairman before the expiry of the term of office, the judge shall return to a court of his or her service prior to appointment as the chairman of the county court.
[RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]

 (12) If the term of office of the chairman of a county court expires due to the end of the term, the judge may return to a court of his or her service prior to appointment as the chairman of the county court or continue service as a judge in the county court where he or she was the chairman. The chairman of a county court shall submit a respective application in writing to the minister responsible for the area at least three months before the expiry of the term of office.
[RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]

 (13) If subsections (11) and (12) of this section apply, the number of judges in a county court may be larger than determined on the basis of § 11 of this Act.
[RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]

§ 121.  Deputy chairman of county court and manager of courthouse

  [RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]

 (1) The chairman of a county court shall appoint the manager of a courthouse from among the judges serving in each courthouse for a term of seven years after having considered the opinion of the judges serving in the courthouse. In the courthouse where the permanent place of service of the chairman of the court is located a manager of the courthouse is not appointed.

 (2) The chairman of a county court whose permanent place of service is in a courthouse where the number of positions of judges is over 30 shall appoint a deputy chairman from among the judges serving in this courthouse for a term of seven years after having considered the opinion of the judges serving in the courthouse. If the number of positions of judges in a courthouse is over 60, the chairman of a county court may appoint up to two deputy chairmen.

 (3) The manager of a courthouse and a deputy chairman shall arrange the communication between the courthouse and the chairman of the county court and shall perform other duties arising from law and the internal rules of the court.

 (4) The chairman of a county court may release the manager of a courthouse and a deputy chairman prematurely from the duties of the manager of a courthouse and a deputy chairman:
 1) at the request of the manager of a courthouse or a deputy chairman;
 2) due to failure of co-operation with the chairman of the county court.

 (5) In the absence of the manager of a courthouse or a deputy chairman, a judge designated by the chairman of a county court may substitute for him or her.

 (6) If the manager of a courthouse or a deputy chairman is released from the office of judge, he or she shall also be released from the duties of the manager of the courthouse.

 (7) Upon release of a judge from the duties of the manager of a courthouse and a deputy chairman, he or she shall retain the authority of a judge.
[RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]

§ 13.  [Repealed - RT I 2005, 15, 85 - entry into force 01.01.2006]

§ 14.  Lay judges

  The number of lay judges in each county court shall be determined by the minister responsible for the area with the approval of the Council for Administration of Courts after having considered the opinion of the full court of the county court.
[RT I 2005, 71, 549 - entry into force 01.01.2006]

§ 15.  Land registry department

 (1) Tartu County Court shall comprise the land registry department. The land registry department shall have regional services.
[RT I, 21.06.2014, 8 - entry into force 01.01.2015]

 (2) The land register, ship register and marital property register shall be maintained in the land registry department.
[RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]

 (3) [Repealed - RT I 2005, 15, 85 - entry into force 01.01.2006]

 (4) The land registry department shall be comprised of assistant judges and other court officers. The director of court may appoint the head of the land registry department and the heads of the regional services of the land registry department. The head of the land registry department and the head of the regional service of the land registry department shall be appointed from among assistant judges. Unless the director of court appoints the head of the land registry department, he or she shall appoint the head of the regional service of the land registry department.
[RT I, 21.06.2014, 8 - entry into force 01.01.2015]

§ 16.  Registration department

 (1) Tartu County Court shall comprise the registration department. The registration department shall have regional services.
[RT I, 21.06.2014, 8 - entry into force 01.01.2015]

 (2) The commercial register, non-profit associations and foundations register and commercial pledge register shall be maintained in the registration department.
[RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]

 (3) [Repealed - RT I 2005, 15, 85 - entry into force 01.01.2006]

 (4) The registration department shall be comprised of assistant judges and other court officers. The director of court may appoint the head of the registration department and the heads of the regional services of the registration department. The head of the registration department and the head of the regional service of the registration department shall be appointed from among assistant judges. Unless the director of court appoints the head of the registration department, he or she shall appoint the head of the regional service of the registration department.
[RT I, 21.06.2014, 8 - entry into force 01.01.2015]

§ 161.  Payment orders department

 (1) Pärnu County Court has a payment orders department.

 (2) The payment orders department hears petitions for expedited procedure in a matter of a payment order.

 (3) An assistant judge designated by the director of court shall be the head of the payment orders department. A payment orders department shall be comprised of assistant judges and other court officers.
[RT I 2009, 67, 460 - entry into force 01.01.2010]

§ 17.  [Repealed - RT I 2008, 17, 118 - entry into force 01.06.2008]

Division 2 Administrative courts  

§ 18.  Administrative courts

 (1) Administrative courts shall hear administrative matters placed within the jurisdiction thereof as courts of first instance. Administrative courts shall also perform other acts the performance of which is placed within the jurisdiction of the courts by law.

 (2) The following are administrative courts:
 1) Tallinn Administrative Court;
 2) Tartu Administrative Court.

 (21) An administrative court shall have one or several courthouses.

 (3) Courthouses shall be located in the territorial jurisdiction of the administrative court which shall be determined by the minister responsible for the area. The minister responsible for the area shall determine the exact location and service areas of courthouses. The location of every courthouse is also the location of the administrative court.

 (4) The structure of administrative courts and the composition of the staff of court officers shall be determined by the director of court, except in the field related to the performance of the function of administration of justice. In such field, the structure of the court and the composition of the staff of court officers shall be determined by the chairman of the court. In determination of the structure of a court and the composition of the staff of court officers, the provisions of § 43 of this Act shall be taken into consideration.
[RT I 2005, 15, 85 - entry into force 01.01.2006]

§ 181.  Location of hearing of administrative matters

  [Repealed - RT I, 23.02.2011, 3 - entry into force 01.01.2012]

§ 19.  Number of administrative court judges

  The number of judges in each administrative court and their division among courthouses shall be determined by the minister responsible for the area after having considered the opinions of the chairman of the administrative court and the chairman of the circuit court in whose territorial jurisdiction the court is located.
[RT I 2005, 15, 85 - entry into force 01.01.2006]

§ 191.  Permanent place of service of administrative court judge

 (1) The permanent place of service of an administrative court judge shall be in the courthouse where he or she is appointed by the Supreme Court en banc (subsection 55 (3)) or the full court (§ 57).

 (11) If the appointed chairman of an administrative court is a judge who immediately before the appointment as the judge served in another court, he or she shall independently determine for the chairman's term of office the courthouse of his or her permanent place of service.
[RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]

 (2) A judge shall not refuse to hear a matter in another courthouse of the same administrative court.
[RT I, 21.06.2014, 8 - entry into force 01.07.2014]

 (3) If a judge hears a matter in a courthouse which is not his or her permanent place of service, travel and accommodation expenses shall be reimbursed to him or her. Other mission expenses shall also be reimbursed to the judge on the bases and pursuant to the procedure established by the Government of the Republic.
[RT I 2005, 15, 85 - entry into force 01.01.2006]

§ 20.  Chairmen of administrative courts

 (1) The chairman of an administrative court shall be appointed from among the judges of a court of the first instance and of a court of appeal for a term of seven years. The provisions of § 12 of this Act shall apply in other aspects to the chairman of an administrative court.
[RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]

 (2) [Repealed - RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]

 (3) [Repealed - RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]

 (4) [Repealed - RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]

 (5) [Repealed - RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]

 (6) [Repealed - RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]

 (7) [Repealed - RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]

 (8) [Repealed - RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]

 (9) [Repealed - RT I, 06.07.2012, 1 - entry into force 01.04.2013]

§ 201.  Manager of courthouse

 (1) The chairman of an administrative court shall appoint a manager of the courthouse from among the judges serving in the courthouse for a term of seven years after having considered the opinion of the judges serving in the courthouse. In the courthouse where the permanent place of service of the chairman of the court is located a manager of the courthouse is not appointed.
[RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]

 (2) The manager of the courthouse shall arrange the communication between the courthouse and the chairman of the administrative court and shall perform other duties arising from law and the internal rules of the court.

 (3) The chairman of an administrative court may release a manager of a courthouse prematurely:
 1) at the request of the manager of the courthouse;
 2) due to failure of co-operation with the chairman of the administrative court.

 (4) In the absence of the manager of the courthouse, a judge designated by the chairman of the administrative court may substitute for him or her.

 (5) If the manager of the courthouse is released from the office of judge, he or she shall also be released from the duties of the manager of the courthouse.

 (6) Upon release of a judge from the duties of the manager of the courthouse, he or she shall retain the authority of a judge.
[RT I 2005, 15, 85 - entry into force 01.01.2006]

§ 21.  [Repealed - RT I 2005, 15, 85 - entry into force 01.01.2006]

Chapter 3 COURTS OF APPEAL  

§ 22.  Circuit courts

 (1) A circuit court is the court of appeal which reviews the decisions of county and administrative courts by way of appeal proceedings.

 (2) Tallinn Circuit Court and Tartu Circuit Court are circuit courts.
[RT I 2008, 13, 85 - entry into force 01.01.2009]

 (3) Harju County Court and Pärnu County Court and Tallinn Administrative Court shall be in the jurisdiction of Tallinn Circuit Court.

 (4) Tartu County Court and Viru County Court and Tartu Administrative Court shall be in the jurisdiction of Tartu Circuit Court.
[RT I 2008, 13, 85 - entry into force 01.01.2009]

 (5) [Repealed - RT I 2008, 13, 85 - entry into force 01.01.2009]

 (6) Tallinn Circuit Court shall be located in Tallinn and Tartu Circuit Court shall be located in Tartu. The minister responsible for the area shall determine the exact location of circuit courts.
[RT I 2008, 13, 85 - entry into force 01.01.2009]

 (7) The structure of circuit courts and the composition of the staff of court officers shall be determined by the director of court, except in the field related to the performance of the function of administration of justice. In such field, the structure of the court and the composition of the staff of court officers shall be determined by the chairman of the court. In determination of the structure of a court and the composition of the staff of court officers, the provisions of § 43 of this Act shall be taken into consideration.
[RT I 2005, 71, 549 - entry into force 01.01.2006]

§ 23.  Number of circuit court judges

  The minister responsible for the area shall determine the number of judges in each circuit court after having considered the opinion of the chairman of the circuit court.

§ 24.  Chairmen of circuit courts

 (1) The chairman of a circuit court shall be appointed from among the judges of a court of appeal for a term of seven years. The provisions of § 12 of this Act shall apply in other aspects to the chairman of a circuit court.
[RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]

 (2) [Repealed - RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]

 (3) [Repealed - RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]

 (31) The Chairman of Tallinn Circuit Court shall grant his or her consent on the basis of a written request of the Prosecutor General for performance of procedural acts with respect to a member of the Riigikogu specified in subsection 3822 (1) of the Code of Criminal Procedure before obtaining consent for preparation of a statement of charges.
[RT I, 22.12.2014, 9 - entry into force 01.01.2015]

 (4) The minister responsible for the area may, with the approval of the Supreme Court en banc, release the chairman of a court from office prematurely:
 1) at the request of the chairman of the court;
 2) if the chairman of the court has failed to perform his or her duties wrongfully to a material extent;
 3) upon his or her election or appointment as a judge of an international court institution (§ 581).

 (5) In the case provided for in clause (4) 2) of this section, the minister responsible for the area shall consider the opinion of the full court.

 (6) [Repealed - RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]

 (7) [Repealed - RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]

 (8) [Repealed - RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]

 (9) [Repealed - RT I, 06.07.2012, 1 - entry into force 01.04.2013]

Chapter 4 SUPREME COURT  

§ 25.  Supreme Court

 (1) The Supreme Court is the highest court in the state.

 (2) The Supreme Court shall be located in Tartu.

 (3) The number of justices in the Supreme Court shall be nineteen.

§ 26.  Jurisdiction of Supreme Court

 (1) The Supreme Court shall review decisions by way of cassation proceedings. In the cases and pursuant to the procedure provided by law, the Supreme Court shall review decisions by way of proceedings for revision or proceedings for the correction of court error, and perform other duties arising from law.

 (2) Acceptance for proceedings of matters which fall within the jurisdiction of the Supreme Court shall be decided by a panel of at least three members of the Supreme Court on the basis provided for in law regulating judicial procedure. A matter is accepted for proceedings if the hearing thereof is demanded at least by one justice of the Supreme Court.

 (3) The Supreme Court shall also be the constitutional review court.

§ 27.  Chief Justice of Supreme Court

 (1) The Chief Justice of the Supreme Court shall be appointed by the Riigikogu on the proposal of the President of the Republic for nine years.

 (2) The Chief Justice of the Supreme Court shall:
 1) direct and represent the Supreme Court;
 2) make a proposal to the Riigikogu to appoint the justices of the Supreme Court to office;
 3) exercise supervisory control prescribed by law;
 4) perform other duties arising from law and the internal rules of the court.

 (3) Once a year, at the spring session of the Riigikogu, the Chief Justice of the Supreme Court shall present a review to the Riigikogu concerning courts administration, administration of justice and the uniform application of law.

 (4) In the absence of the Chief Justice of the Supreme Court or upon the termination of his or her authority as the Chief Justice of the Supreme Court, a justice of the Supreme Court designated by the Chief Justice shall perform the duties of the Chief Justice of the Supreme Court. If the Chief Justice of the Supreme Court has not designated an acting Chief Justice, the chairman of the Chamber specified in § 28 of this Act who is senior in the office of judge shall substitute for him or her, and where there is equal seniority in office, a chairman of a Chamber who is senior in age shall substitute for him or her.

 (5) On the proposal of the President of the Republic, the Riigikogu may release the Chief Justice of the Supreme Court prematurely at the request of the Chief Justice of the Supreme Court. The Chief Justice of the Supreme Court shall notify the President of the Republic of his or her resignation from office at least four months in advance.

 (51) The Riigikogu shall release the Chief Justice of the Supreme Court from service on the proposal of the President of the Republic upon his or her election or appointment as a judge of an international court institution (§ 581).

 (6) If the Chief Justice of the Supreme Court is unable to perform his or her duties for six consecutive months due to illness or for any other reason, the President of the Republic shall file a reasoned request with the Supreme Court to declare by a judgment that the Justice of the Supreme Court is unable to perform his or her duties. A judgment of the Supreme Court en banc shall release the Chief Justice of the Supreme Court from office.

 (7) If the Chief Justice of the Supreme Court is released from the office of judge, he or she shall also be released from the duties of the Chief Justice of the Supreme Court.

 (8) Upon release of the Chief Justice of the Supreme Court from the duties of the Chief Justice of the Court, he or she shall retain the authority of a justice of the Supreme Court.

 (9) No one shall be appointed as Chief Justice of the Supreme Court for two consecutive terms.
[RT I 2005, 71, 549 - entry into force 01.01.2006]

§ 28.  Civil Chamber, Criminal Chamber and Administrative Chamber of Supreme Court

 (1) The Supreme Court shall comprise the Civil Chamber, Criminal Chamber and Administrative Chamber.

 (2) Each justice of the Supreme Court shall be a member of one Chamber. The Supreme Court en banc shall decide into which Chamber a justice of the Supreme Court belongs, as well as the procedure and terms for rotation between the Chambers.

 (3) The Chief Justice of the Supreme Court has the right to involve, pursuant to the procedure prescribed by the internal rules of the Supreme Court, justices from different Chambers in the panel of the Court which hears a matter.

 (4) The Supreme Court en banc shall appoint the chairman of a Chamber from among the members of the Chamber for the term of five years.
[RT I, 23.12.2014, 1 - entry into force 01.01.2015]

 (5) The chairman of a Chamber shall perform duties arising from the internal rules of the Supreme Court.

§ 29.  Constitutional Review Chamber

 (1) The Supreme Court shall comprise the Constitutional Review Chamber which is comprised of nine justices of the Supreme Court.

 (2) The Chief Justice of the Supreme Court shall be the chairman of the Constitutional Review Chamber. Other members of the Chamber shall be appointed by the Supreme Court en banc.

 (3) The internal rules of the Supreme Court shall provide for the term of authority of the members of the Constitutional Review Chamber and the procedure for the substitution of members of the Constitutional Review Chamber.

§ 30.  Supreme Court en banc

 (1) The Supreme Court shall comprise the Supreme Court en banc, which is comprised of all justices of the Supreme Court.

 (2) The Supreme Court en banc shall:
 1) review decisions on the bases provided by law;
 2) make a proposal to the President of the Republic to appoint a judge to office or release a judge from office;
 3) resolve appeals filed against the decisions of the judge’s examination committee;
 4) resolve appeals filed against the decisions of the Disciplinary Chamber;
 5) decide the commencement of disciplinary proceedings against the Chief Justice of the Supreme Court, and notify the Riigikogu thereof;
 6) perform other duties arising from law and the internal rules of the Supreme Court.

 (3) The Supreme Court en banc is convened and chaired by the Chief Justice of the Supreme Court. In order to commence disciplinary proceedings against the Chief Justice of the Supreme Court, a justice who is senior in office shall convene and chair the Supreme Court en banc, and where there is equal seniority in office, a justice who is senior in age shall convene and chair the Supreme Court en banc.

 (4) The Supreme Court en banc has a quorum if at least eleven justices are present. The judgements of the Supreme Court en banc are adopted by the majority vote of the justices of the Supreme Court who are present. If the votes are divided equally, the Chief Justice of the Supreme Court shall cast the deciding vote.

 (5) The minister responsible for the area has the right to participate in the Supreme Court en banc, except in case where a court decision being reviewed. The minister responsible for the area has the right to speak in the Supreme Court en banc. The Chief Justice of the Supreme Court may also invite to the Supreme Court en banc other persons to whom the Supreme Court en banc may grant the right to speak.

§ 31.  Law clerk

 (1) A law clerk is an official of the Supreme Court who generalises judicial practice and participates in the preparation of cases for proceeding.

 (2) The specific duties of a law clerk shall be determined in the internal rules of the Supreme Court.

 (3) A person who complies with the educational requirements set for judges may be appointed as law clerk.
[RT I 2005, 71, 549 - entry into force 01.01.2006]

 (4) A law clerk shall be appointed to office for a term of three years. By agreement of the parties, the service relationship of a law clerk may be extended.
[RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016 - applies with regard to law clerks appointed to office after 1 August 2016.]

 (5) If the service relationship of a law clerk is extended or he or she is appointed to the same position consecutively more than twice, excluding the case specified in clause 23 (2) 1) of the Public Service Act, the law clerk shall be deemed to be appointed to the position for an unspecified term.
[RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016 - applies with regard to law clerks appointed to office after 1 August 2016.]

 (6) If a law clerk is transferred for a fixed term to an agency located in another local authority the Supreme Court shall compensate for his or her travel and accommodation expenses to the extent and pursuant to the procedure established by the Chief Justice of the Supreme Court.
[RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]

§ 32.  Remuneration for work performed by officers of Supreme Court

  The salaries of the court officers of the Supreme Court, the procedure for payment of additional remuneration, bonuses and benefits shall be determined by the Chief Justice of the Supreme Court within the limits of the budget of the Supreme Court.

§ 33.  Internal rules of Supreme Court

 (1) The organisation of work of the Supreme Court shall be prescribed in the internal rules of the Supreme Court approved by the Supreme Court en banc.

 (2) The internal rules shall not include provisions concerning rules of court procedure.

 (3) The internal procedure rules of the Supreme Court shall be established pursuant to the Public Service Act.

§ 34.  Courts information system

 (1) Courts information system is a state agency database founded by the minister responsible for the area the purpose of which is the organisation of the work of courts, the collection of statistics, the collection and systematisation of court decisions and making these available to courts and the public.
[RT I 2005, 71, 549 - entry into force 01.01.2006]

 (2) The chief processor of the database is the Ministry of Justice. The authorised processors of the database are the Ministry of Justice and courts of the Republic of Estonia.
[RT I 2005, 71, 549 - entry into force 01.01.2006]

 (3) The composition of the register data, the procedure for submission of the data and specific procedure for application for access right to the data shall be established by the minister responsible for the area with the approval of the Council for Administration of Courts.
[RT I 2009, 67, 460 - entry into force 01.01.2010]

 (4) The following shall have access right to the data in the courts information system:
 1) state and local government authorities and legal or natural persons for the performance of the duties prescribed by law;
 2) foreign authorities and persons if this right is provided for in an international agreement.
[RT I 2009, 67, 460 - entry into force 01.01.2010]

 (5) The chief processor of the courts information system, the authorised processors and the data recipients specified in subsection (4) of this section is required to maintain the confidentiality of the information which become known to them in the performance of their duties also after the completion of the duties related to the processing of the information or expiry of the service relationship. It is prohibited to disclose the received information to any third parties unless it is prescribed by law. Data recipients are required to use data only for the purpose applied for and observe the conditions provided for in this Act and the Personal Data Protection Act and the conditions arising from restrictions on the use of data established when data are transferred to a data recipient, and ensure that data shall not be accessible by persons who have no right to process data.
[RT I 2009, 67, 460 - entry into force 01.01.2010]

 (6) Data recipients who use data for performing the duties prescribed by law are required to immediately notify the chief processor and the authorised processor of any inaccurate, suspicious or incomplete data discovered.
[RT I 2009, 67, 460 - entry into force 01.01.2010]

Chapter 5 SELF-GOVERNMENT AND DIVISION OF TASKS OF JUDGES  

§ 35.  Full court

 (1) Every court shall comprise a full court which is comprised of all the judges of the court.

 (2) A full court shall have a quorum if the majority of the judges are present.

 (3) A full court is convened by the chairman of the court either independently or at the request of at least two thirds of the judges of the court. The chairman of the court shall be the presiding judge of the full court.

 (4) The decisions of the full court shall be adopted by the majority vote of judges who are present. If the votes are divided equally, the chairman of the court shall cast the deciding vote.

 (5) The activities of the Supreme Court en banc are regulated by § 30 of this Act.
[RT I 2005, 15, 85 - entry into force 01.01.2006]

§ 36.  Jurisdiction of full court

  A full court shall:
 1) approve the division of tasks plan of judges;
 2) provide an opinion to the minister responsible for the area on the appointment to office, and in cases provided by law, also on the release from office of the chairman of the court;
 3) make recommendations to the chairman of the court concerning issues related to the organisation of work;
 4) perform other duties arising from law and the internal rules of the court.
[RT I 2005, 71, 549 - entry into force 01.01.2006]

§ 37.  Division of tasks between judges

 (1) The division of tasks between judges of courts of the first instance and courts of appeal shall be prescribed in the division of tasks plan.

 (11) A chairman of a court may, by a directive, reduce his or her work load in administration of justice to the extent necessary for performing the duties of the chairman.
[RT I, 23.02.2011, 1 - entry into force 01.09.2011]

 (12) Upon the assumption of office by a judge of a court of the first instance, his or her workload in administration of justice in the first six months shall be 90%.
[RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]

 (2) Tasks shall be divided between judges on the basis of the following principles:
 1) each matter received by the court for hearing shall be divided between judges according to the division of tasks plan;
 2) matters shall be divided between judges at random and on bases determined in the division of tasks plan;
 3) in the distribution of matters, as many matters as possible shall be distributed between the judges serving in the courthouse where the matter will be heard.
 4) the distribution of the matters shall ensure equal work load of judges within a court;
 41) the distribution of the matters to a chairman of a court shall take into account the reduced work load in administration of justice on the basis of subsection (11) of this section;
[RT I, 23.02.2011, 1 - entry into force 01.09.2011]
 5) The Council for Administration of Courts may adopt additional principles for the preparing of the division of tasks plan of judges. When approving the division of tasks plan, courts shall be guided by the principles adopted by the Council for Administration of Courts.

 (3) The division of tasks plan shall prescribe the procedure for formation of court panels and for the substitution of judges.

 (4) The division of tasks plan shall be approved for one calendar year. During a working year, the full court may amend the division of tasks plan only with good reason.

 (5) Everyone can access the division of tasks plan in the court office.
[RT I 2005, 15, 85 - entry into force 01.01.2006]

§ 371.  Employment of judges with partial work load

 (1) The chairman of the court shall provide the judge with an opportunity to work with partial work load due to:
 1) necessity to raise a child under three years of age;
 2) partial capacity for work.

 (2) The chairman of the court may permit a judge to work with partial work load for up to one year also in a case not specified in subsection (1) of this section. Before deciding on the reduction of a judge's work load, the chairman of the court shall consider the opinion of the full court.

 (3) An application for employment with partial work load shall be submitted to the chairman of the court at least two weeks before the requested commencement of employment with partial work load. The reason for and time of employment with partial work load shall be specified in the application. Documents which prove the facts which are the basis of the application shall be enclosed to the application.

 (4) Upon employment with partial work load on the basis specified in this section, a judge's salary shall be reduced in proportion to the work load.

 (5) A judge's employment with partial work load shall be formalised by a directive of the chairman of the court. The directive shall contain the information on a judge's work load, the period during which a judge is employed with partial work load and the amount of his or her salary upon employment with partial work.
[RT I, 23.12.2014, 1 - entry into force 01.01.2015]

§ 38.  Court en banc

  [RT I 2005, 71, 549 - entry into force 01.01.2006]

 (1) The Court en banc is comprised of all Estonian judges.

 (2) The Court en banc shall be convened every year on the second Friday of February. The extraordinary Court en banc may be convened by the minister responsible for the area or the Chief Justice of the Supreme Court.

 (3) Court en banc shall:
 1) hear reports by the Chief Justice of the Supreme Court and the minister responsible for the area concerning the development of the legal and court system;
 2) discuss problems of administration of justice and other issues concerning courts and the work of judges;
 3) elect, pursuant to subsection 40 (1) of this Act, members and alternate members of the Council for Administration of Courts who are judges;
 4) elect five circuit court judges and five judges of courts of first instance to participate in the adjudication of disciplinary matters in the Disciplinary Chamber of the Supreme Court;
 5) elect members of the judge’s examination committee who are judges;
[RT I, 23.12.2014, 1 - entry into force 01.01.2015]
 6) elect members and alternate members of the assistant judge’s competition committee (hereinafter competition committee) who are judges;
[RT I, 21.06.2014, 8 - entry into force 01.07.2014]
 7) elect members and alternate members of the training committee who are judges;
 8) elect members and alternate members of the court of honour of the Estonian Bar Association, the advocates’ professional suitability assessment committee, prosecutors' competition and evaluation committee and sworn translators examination committee who are judges;
 9) approve the code of ethics of judges.

 (4) The Court en banc shall be chaired by the Chief Justice of the Supreme Court unless the Court en banc decides otherwise.

 (5) The procedure of the Court en banc shall be established by a majority of votes of the judges participating in the Court en banc.

 (6) The Supreme Court shall organise the clerical support to the Court en banc.

 (7) [Repealed - RT I 2005, 71, 549 - entry into force 01.01.2006]

Chapter 6 ADMINISTRATION OF COURTS; TRAINING AND SUPERVISORY CONTROL  

§ 39.  Administration of courts

 (1) Courts of the first instance and courts of appeal are administered in co-operation between the Council for Administration of Courts and the Ministry of Justice. Courts shall perform court administration duties if so provided by law.

 (2) The minister responsible for the area may transfer the court administration duties which fall within his or her competence to a court.

 (3) The minister responsible for the area has no right of command or disciplinary authority over the judges.

 (4) Administration of courts shall ensure:
 1) the possibility for independent administration of justice;
 2) the working conditions necessary for administration of justice;
 3) adequate training of court officers;
 4) the availability of administration of justice.

§ 40.  Council for Administration of Courts

 (1) The Council for Administration of Courts (hereinafter Council) is comprised of the Chief Justice of the Supreme Court, five judges elected by the Court en banc for three years, two members of the Riigikogu, a sworn advocate appointed by the Board of the Bar Association, the Prosecutor General or a public prosecutor appointed by him or her, and the Chancellor of Justice or a representative appointed by him or her. The minister responsible for the area or a representative appointed by him or her shall participate in the Council with the right to speak.

 (2) Council sessions shall be convened by the Chief Justice of the Supreme Court or by the minister responsible for the area. The person who convenes a session shall also determine the agenda thereof. The Council shall be chaired by the Chief Justice of the Supreme Court.

 (3) The Council has a quorum if more than half of its members are present. Decisions of the Council shall be made by a majority vote of the members present. The Council shall approve its rules of procedure at the first session. The Ministry of Justice shall organise the clerical support to the Council.

§ 41.  Competence of Council for Administration of Courts

 (1) The council grants approval for:
 1) the determination of the territorial jurisdiction of courts (subsection 10 (1), subsection 18 (3));
 2) [repealed - RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]
 3) the determination of the exact location of courts and courthouses (subsection 9 (3); subsection 18 (3); subsection 22 (6));
 4) the determination of the number of judges in courts (§ 11; § 19; § 23) and judges in permanent service in a courthouse;
 5) the appointment to office and premature release of chairmen of courts (subsection 12 (1) and clause 12 (4) 2), § 20, subsection 24 (1) and clause 24 (4) 2));
[RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]
 51) the increase of the maximum age of a judge (subsection 991 (2));
[RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]
[RT I, 21.06.2014, 8 - entry into force 01.07.2014]
 6) the determination of the number of lay judges (§14);
 7) [Repealed - RT I, 23.12.2014, 1 - entry into force 01.01.2015]
 8) [repealed - RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]
 9) [Repealed - RT I 2005, 71, 549 - entry into force 01.01.2006]
 10) [Repealed - RT I, 21.06.2014, 8 - entry into force 01.07.2014]
 11) the establishing of the composition of the register data of the courts information system and the procedure for the submission thereof (subsection 34 (3)).
 12) the conscription of judges into active service in the defence forces (subsection 86 (4)).
 13) the determination of the amount of remuneration paid to lay judges and payment procedure (subsection 112 (1)).
[RT I 2006, 55, 411 - entry into force 23.12.2006]

 (2) The Council shall provide a preliminary opinion on the principles of the formation and amendment of annual budgets of courts.

 (3) The Council shall:
 1) provide an opinion on the candidates for a vacant position of a justice of the Supreme Court (subsection 55 (4));
 2) provide an opinion on the release of a judge (clauses 99 (1) 5)-8));
[RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]
 3) deliberate, in advance, the review to be presented to the Riigikogu by the Chief Justice of the Supreme Court concerning courts administration, administration of justice and the uniform application of law (subsection 27 (3));
 4) discuss other issues at the initiative of the Chief Justice of the Supreme Court or the minister responsible for the area.

§ 42.  Internal rules of courts

 (1) The internal organisation of work of courts of the first instance and courts of appeal shall be prescribed in the internal rules of the courts. The internal rules of a court shall be established by the chairman of the court with the approval of the full court. The internal rules of land registry departments of county courts, registration departments and offices of county courts, administrative courts and circuit courts shall be established by the minister responsible for the area.
[RT I 2008, 17, 118 - entry into force 01.06.2008]

 (2) The duties of the chairman of the court and other judges arising from the organisation of work of the court and the duties of court officers subordinate to the chairman of the court shall be prescribed in the internal rules of the courts.

 (21) The duties of court officers, the operations procedure of the court and other issues concerning the internal organisation of work of the court shall be prescribed in the internal rules of the court offices.

 (3) The internal rules shall not include provisions concerning rules of court procedure.

 (4) The internal procedure rules and job descriptions of judicial institutions shall be established pursuant to the Public Service Act.
[RT I 2005, 15, 85 - entry into force 01.01.2006]

§ 43.  Budget of court

 (1) The minister responsible for the area shall approve the budgets of courts of the first instance or courts of appeal within two months after the state budget is passed as an Act, considering the opinion formulated by the Council for Administration of Courts (subsection 41 (2)).

 (2) A budget of a county court shall set out the expenditure for the performance of the function of administration of justice separately from the expenditure of the land registry departments and registration departments.
[RT I 2008, 17, 118 - entry into force 01.06.2008]

 (3) During a budgetary year, the minister responsible for the area may amend the budget expenditure of a court only with good reason after having considered the opinion of the chairman of the court and the director of the court and pursuant to the principles formulated by the Council for Administration of Courts.
[RT I 2005, 71, 549 - entry into force 01.01.2006]

 (4) The budget of the Supreme Court shall be passed pursuant to the procedure provided for in the State Budget Act.

§ 44.  Training of judges

 (1) The Training Council is responsible for the training of judges. The term of the authority of members of the Training Council shall be three years. The Training Council shall be comprised of two judges of a court of the first instance, two judges of a court of appeal, two justices of the Supreme Court, and a representative of the Prosecutor’s Office, the minister responsible for the area and the University of Tartu. The Training Council shall approve its rules of procedure and elect the chairman. Support services shall be provided to the Training Council by the Supreme Court.

 (2) Training of judges shall be based on the strategies for training of judges, annual training programs and the program for judge’s examination. The strategies for training of judges, annual training programs and the program for judge’s examination shall be prepared by the Supreme Court and approved by the Training Council. The Supreme Court shall submit the training program for the next year to the Training Council no later than by 15 August. Taking into consideration the training needs of judges and the state budget funds allocated for the training of judges, the Training Council shall approve the training program not later than by 1 October. The study and methodological materials necessary for the training of judges shall be prepared and the agreements with the trainers shall be entered into by the Supreme Court.

 (3) The basis for the preparation of the strategy for training of judges and the training programs is the training needs of judges and the analysis of the training results. The training needs of judges shall be determined and the training results shall be analysed by the Supreme Court. The methodology for determining the training needs of judges and analysing the training results shall be developed by the Supreme Court and approved by the Training Council. The Training Council shall provide on the basis of the annual overview submitted by the Supreme Court an assessment of the training results of judges.

 (4) The Supreme Court may, by a contract under public law, authorise another person or institution to partially or completely fulfil the duties imposed on the Supreme Court in this section if the Training Council has previously approved it.

 (5) The Training Council shall annually determine a part of the training program, the completion of which is mandatory to judges.

 (6) Judges participate in training on the basis of an annual training plan. The full court of a court shall approve the training plan for the court. Records of participation in training shall be kept concerning each judge in a court pursuant to the internal rules of the court. The chairman of a court shall monitor compliance with the training plan.

 (7) The funds intended for the preparation of the training program of judges and organisation of training shall be allocated in the budget of the Supreme Court.
[RT I 2008, 20, 139 - entry into force 01.01.2009]

§ 45.  Supervisory control

 (1) Supervisory control over the administration of justice pursuant to the requirements, over the performance of duties by judges and over the forwarding of the data of the courts information system pursuant to the established procedure shall be exercised by the chairman of the court. The chairman of a court has the right to demand explanations from judges, inspect compliance with the operations procedure and collect other necessary information. The manager of courthouse may, on the order of the chairman of a court of first instance or on his or her own initiative, demand explanations from judges of a courthouse and collect other necessary information to ensure the administration of justice in the court pursuant to the requirements. Chairmen of circuit courts shall also exercise supervisory control over judges of the courts of the first instance.
[RT I 2005, 71, 549 - entry into force 01.01.2006]

 (11) If a judge without a good reason fails to perform a necessary procedural act, inter alia fails to appoint a session in due time to ensure the conducting of court proceedings within a reasonable period of time, or if it is evident that the time planned by the judge for performing the procedural act or other organisation of proceedings does not ensure the conducting of proceedings within a reasonable period of time, a chairman of a court shall decide on the implementation of such measure organising the administration of justice, which presumably provides the opportunity to finalise the proceedings within a reasonable period of time. The chairman of the court may, inter alia:
 1) establish a reasonable term for the judge to perform the procedural act or finalise the proceedings depending on the circumstances;
 2) provide the judge with other organisational guidelines for conducting the proceedings and organising the work and working time;
 3) redistribute the court cases among the judges taking account of the division of tasks plan;
 4) in exceptional case, also deviate from the division of tasks plan in the distribution of work, primarily taking into account the peculiarities of the court case, the specialisation of the judge and different work load of the judges.
[RT I, 23.02.2011, 1 - entry into force 01.09.2011]

 (2) The minister responsible for the area shall exercise supervisory control over the performance of the duties by the chairmen of courts of first instance and chairmen of courts of appeal. The minister responsible for the area may demand explanations from the chairman of a court concerning the administration of justice in a court pursuant to the requirements.

 (3) Supervisory control over the area of activity of land registry departments and registration departments shall be exercised by the directors of court and the minister responsible for the area. The minister responsible for the area shall exercise supervisory control over directors of court. The minister responsible for the area has the right to demand explanations from the employees of the departments mentioned above and from the directors of court, to inspect compliance with the operations procedure and the budget and to collect other necessary information. The minister responsible for the area shall establish the procedure for supervisory control.
[RT I 2008, 17, 118 - entry into force 01.06.2008]

§ 46.  Reporting of courts

  Courts of the first instance and courts of appeal shall submit a statistical report on cases to the minister responsible for the area. The minister responsible for the area shall approve the standard format for reporting and the term for submission thereof.

Chapter 7 APPOINTMENT AS JUDGE  

§ 47.  Requirements for judges

 (1) A citizen of the Republic of Estonia may be appointed as a judge if he or she:
 1) has acquired in the field of law at least an officially certified Master's degree, a corresponding qualification for the purposes of subsection 28 (22) of the Republic of Estonia Education Act or a corresponding foreign qualification;
[RT I 2008, 29, 189 - entry into force 01.07.2008]
 2) has proficiency of the Estonian language at the level C1 provided for by the Language Act or a corresponding level;
[RT I 2009, 4, 27 - entry into force 26.01.2009]
 3) is of high moral character;
 4) has the abilities and personal characteristics necessary for working as a judge.
[RT I, 21.06.2014, 8 - entry into force 01.07.2014]

 (11) [Repealed - RT I 2008, 29, 189 - entered into force 01.07.2008]

 (2) The following shall not be appointed as a judge:
 1) persons who are convicted of a criminal offence;
 2) persons who have been removed from the office of judge, notary or bailiff;
[RT I, 23.12.2013, 1 - entry into force 01.01.2014]
 3) persons who have been expelled from the Estonian Bar Association;
 4) persons who have been released from the public service for a disciplinary offence;
 5) persons who are bankrupt;
 6) persons whose professional activities as an auditor have been terminated except termination on the basis of the application of an auditor;
 7) persons who have been deprived of the qualification of a patent agent, except deprivation of qualification on the basis of the application of a patent agent.
 8) who have been deprived of the profession of a sworn translator on the basis of clause 28 (3) 3) of the Sworn Translators Act.
[RT I, 23.12.2013, 1 - entry into force 01.01.2014]

§ 48.  Judge’s age

  The maximum age of a judge is 67 years, unless otherwise provided for in this Act.
[RT I, 29.06.2012, 3 - entry into force 01.07.2012]

§ 49.  Restrictions on holding office of judge

 (1) Judges shall not be employed other than in the office of judge, except for teaching or research. A judge shall notify of his or her employment other than in the office to the chairman of the court. Employment other than in the office of judge shall not damage the performance of official duties of a judge or the independence of a judge upon administration of justice.

 (2) A judge shall not be:
 1) a member of the Riigikogu or member of a rural municipality or city council;
 2) a member of a political party;
 3) a founder, managing partner, member of the management board or supervisory board of a company, or director of a branch of a foreign company;
 4) a trustee in bankruptcy, member of a bankruptcy committee or compulsory administrator of immovable;
 5) an arbitrator chosen by the parties to a dispute.
[RT I 2006, 48, 357 - entry into force 18.11.2006]

§ 50.  Judge of court of first instance

 (1) The following person may be appointed as a judge of a county or administrative court (county judge or administrative judge):
 1) who has at least five years of work experience in an office or position, the prerequisite for working in which is the qualification specified in clause 47 (1) 1) of this Act, or who has worked as a law clerk or judicial clerk for at least three years and
 2) who has passed a judge’s examination or who has been exempted therefrom.

 (2) The compliance of a candidate for judicial office with the requirements specified in subsection (1) of this section shall be evaluated by the judge’s examination committee.
[RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]

§ 51.  Judge of circuit court

 (1) The following person may be appointed as a judge of a circuit court (circuit court judge):
 1) who is an experienced and recognised lawyer and
 2) who has passed a judge’s examination or who has been exempted therefrom.

 (2) The compliance of a candidate for judicial office with the requirements specified in subsection (1) of this section shall be evaluated by the judge’s examination committee.
[RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]

§ 52.  Justice of Supreme Court

  A person who is an experienced and recognised lawyer may be appointed as a justice of the Supreme Court (Supreme Court justice).

§ 53.  Public competition

 (1) Judges shall be appointed to office on the basis of a public competition.

 (2) The minister responsible for the area shall announce a public competition for a vacant position of judge of a county court, administrative court and circuit court. The Chief Justice of the Supreme Court shall announce a public competition for a vacant position of justice of the Supreme Court.

 (3) A competition for a vacant position of judge shall be announced in the official publication Ametlikud Teadaanded. An application shall be submitted to the Chief Justice of the Supreme Court within one month after the publication of the notice concerning the competition.

 (4) If the vacant position of judge is filled pursuant to the procedure provided for in § 57 or § 58 of this Act, a competition shall not be announced.
[RT I 2005, 71, 549 - entry into force 01.01.2006]

§ 54.  Assessment of suitability of personal characteristics of candidates for judicial office

  [RT I, 21.06.2014, 8 - entry into force 01.07.2014]

 (1) The suitability of the personal characteristics of a candidate for judicial office shall be evaluated by the judge’s examination committee. The judge’s examination committee shall take into account in the evaluation of the personal characteristics of a candidate for judicial office the information which is important for the performance of the duties of a judge and the committee can make inquiries.
[RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]

 (11) The forms and procedure for the evaluation of the personal characteristics shall be stipulated in the rules of procedure of the judge’s examination committee.
[RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]

 (2) A candidate for judicial office shall pass a security check before being appointed judge, excluding the case if he or she holds a valid access permit to access state secrets classified as top secret or if the time of becoming a candidate he or she occupies a position which provides the right by virtue of office to access all levels of state secrets.
[RT I 2007, 16, 77 - entry into force 01.01.2008]

 (3) To pass the security check, a candidate for judicial office shall complete the form used to apply for an access permit to state secrets and sign the consent which permits the agency which performs security checks to obtain information concerning the person from natural and legal persons and state and local government agencies and bodies during the performance of the security check, and submit these through the judge’s examination committee to the Security Police Board.
[RT I 2007, 16, 77 - entry into force 01.01.2008]

 (4) The Security Police Board performs the security check of a candidate for judicial office pursuant to the procedure prescribed in the Security Authorities Act.
[RT I 2007, 16, 77 - entry into force 01.01.2008]

 (5) The Security Police Board shall, within three months as of receipt of the documents specified in subsection (3) of this section, present the information gathered as a result of the security check to the judge’s examination committee and shall provide an opinion on whether a person who submitted the application meets the conditions for the issue of a permit for access to state secrets.
[RT I, 21.06.2014, 8 - entry into force 01.07.2014]

 (6) Relying on the data collected in the course of the security check, a candidate for judicial office may be appointed judge within three years as of the time when the Security Police Board forwarded the information collected in the course of the security check to the judge’s examination committee. A person may be appointed judge later than the above term after passing a new security check.
[RT I, 21.06.2014, 8 - entry into force 01.07.2014]

 (61) The examination committee may apply for:
 1) specification and modification of the information gathered in the course of the security check;
 2) verification of existence of individual circumstances specified in § 32 of the State Secrets and Classified Information of Foreign States Act within the term specified in subsection (6) of this section.
[RT I, 21.06.2014, 8 - entry into force 01.07.2014]

 (62) To specify and modify the information specified in subsection (61) of this section and verify the existence of circumstances specified in § 32 of the State Secrets and Classified Information of Foreign States Act, a candidate for judicial office shall sign the consent specified in subsection (3) of this section.
[RT I, 21.06.2014, 8 - entry into force 01.07.2014]

 (7) The judge’s examination committee shall forward its decision and the documents specified in subsections (3) and (5) of this section to the Supreme Court en banc and notify the examinee of the decision.
[RT I 2007, 16, 77 - entry into force 01.01.2008]

§ 541.  Security check of candidate for Chief Justice of Supreme Court

 (1) A candidate for the Chief Justice of the Supreme Court shall pass a security check before being appointed the Chief Justice of the Supreme Court, excluding the case if he or she holds a valid access permit to access state secrets classified as top secret or if the time of becoming a candidate he or she occupies a position which provides the right by virtue of office to access all levels of state secrets.
[RT I 2007, 16, 77 - entry into force 01.01.2008]

 (2) A person acquires the status of the candidate for the Chief Justice of the Supreme Court after the President of the Republic has proposed to the person to apply for the office and the person agrees to it in writing.

 (3) The Security Police Board performs the security check of a candidate for the Chief Justice of the Supreme Court pursuant to the procedure prescribed in the Security Authorities Act.
[RT I 2007, 16, 77 - entry into force 01.01.2008]

 (4) In order to pass the security check, the candidate for the Chief Justice of the Supreme Court shall submit a completed form for an applicant for a permit to access state secrets to the Security Police Board through the Office of the President of the Republic, and also written consent which permits the agency which performs security checks to obtain information concerning the person from natural and legal persons and state and local government agencies and bodies during the performance of the security check.
[RT I 2007, 16, 77 - entry into force 01.01.2008]

 (5) The Security Police Board shall, within three months as of receipt of the documents specified in subsection (4) of this section, present the information collected as a result of the security check to the President of the Republic and shall provide an opinion concerning the compliance of the candidate for the Chief Justice of the Supreme Court with the conditions for the issue of a permit for access to state secrets.

 (6) In the cases where the authority of the Chief Justice of Supreme Court have terminated prematurely, the security check of the candidate for Chief Justice of Supreme Court shall be performed within one month after receipt of the documents specified in subsection (4) of this section. With the permission of the Security Committee of the Government of Republic, the term for performing the security check may be extended by one month if circumstances specified in clause 33 (24) 1) or 2) of the State Secrets and Classified Information of Foreign States Act arise or if it is possible that circumstances specified in clause 30 (21) 3) or 4) of the State Secrets and Classified Information of Foreign States Act may arise within one month.
[RT I 2007, 16, 77 - entry into force 01.01.2008]

 (7) Relying on the data collected in the course of the security check, a candidate for the Chief Justice of the Supreme Court may be appointed to office within nine months as of the time when the agency which performed the security check forwarded the information collected in the course of the security check to President of the Republic. A candidate for the Chief Justice of the Supreme Court may be appointed to office later than the above term after passing a new security check.
[RT I 2007, 16, 77 - entry into force 01.01.2008]

§ 55.  Appointment as judge

 (1) Judges of a court of the first instance and judges of a court of appeal shall be appointed by the President of the Republic on the proposal of the Supreme Court en banc. The Supreme Court en banc shall first consider the opinion of the full court of the court for which the person runs as a candidate.

 (2) If several persons run as candidates for the vacant position of judge, the Supreme Court en banc shall decide who to propose to the President of the Republic to be appointed to office as judge. The decision of the Supreme Court en banc shall be communicated to the candidate.

 (3) A judge of a court of the first instance or a judge of the court of appeal appointed to office by the President of the Republic shall be appointed to court service by the Supreme Court en banc. Upon appointing a judge of a court of first instance to service the Supreme Court en banc shall also determine the courthouse which shall be the permanent place of service of the judge.

 (31) A judge in the service of a court of first instance shall be transferred to the position of a judge of a court of appeal by a resolution of the Supreme Court en banc. The authority of a judge at a court of appeal shall commence as of the date specified in a resolution of the Supreme Court en banc.
[RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]

 (4) Justices of the Supreme Court shall be appointed to office by the Riigikogu on the proposal of the Chief Justice of the Supreme Court. The Chief Justice of the Supreme Court shall first consider the opinion of the Supreme Court en banc and the Council for Administration of Courts concerning a candidate.
[RT I 2005, 71, 549 - entry into force 01.01.2006]

 (5) Upon the appointment of a judge of a court of the first instance as a judge of a court of appeal, he or she shall be paid no compensation for unexpired unused annual holiday, and the calculation of the holiday shall be continued at the court of appeal.
[RT I, 06.07.2012, 1 - entry into force 01.04.2013]

§ 56.  Judge’s oath of office

 (1) Upon appointment to office, a judge shall take the following oath:
“I swear to remain faithful to the Republic of Estonia and its constitutional order. I swear to administer justice according to my conscience and in conformity with the Constitution of the Republic of Estonia and other Acts.”

 (2) The justices of the Supreme Court shall take the oath before the Riigikogu, and other judges shall take the oath before the President of the Republic.

 (3) The text of the judge’s oath of office shall be maintained in the personal file of the judge.
[RT I 2005, 71, 549 - entry into force 01.01.2006]

§ 57.  Transfer of judges

 (1) The Supreme Court en banc may appoint a judge to office to another court of the same or a lower instance with the consent of the judge and on the proposal of the minister responsible for the area. The Supreme Court en banc may appoint a judge of a court of first instance with his or her consent to permanent service in another courthouse of the same court.
[RT I 2008, 59, 330 - entry into force 01.01.2009]

 (11) If a vacant position of the chairman of a court is filled pursuant to the procedure provided for in §§ 12, 20 and 24 of this Act, subsection (1) of this section does not apply. The transfer of a judge shall be documented by a directive of the minister responsible for the area.
[RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]

 (2) Within the same settlement, a chairman of a court in the interests of the organisation of administration of justice may appoint a judge to permanent office without his or her consent to another courthouse of the same court. The chairman of the court shall first consider the opinion of the full court.
[RT I 2008, 59, 330 - entry into force 01.01.2009]

 (3) Upon the transfer of a judge to another court of the same instance or a lower instance, excluding the transfer of a justice of the Supreme Court to a court of a lower instance, he or she shall be paid no compensation for unexpired unused annual holiday, and the calculation of the holiday shall be continued at a court where the judge was transferred.
[RT I, 06.07.2012, 1 - entry into force 01.04.2013]

§ 58.  Employment of judges in Supreme Court and Ministry of Justice and appointment as Prosecutor General

  [RT I, 21.06.2014, 11 - entry into force 01.07.2014]

 (1) A judge may be transferred, without a competition, to the service of the Supreme Court or the Ministry of Justice at his or her request and with the consent of the chairman of the court. A judge may be appointed as the Prosecutor General at his or her request. During service in the Supreme Court or the Ministry of Justice or as the Prosecutor General, the authority of the judge shall be suspended. The judge shall retain the judge’s salary and other guarantees during service in the Supreme Court or the Ministry of Justice. Upon appointment as the Prosecutor General, the judge shall be paid the salary of the Prosecutor General and he or she shall retain other judge's guarantees.
[RT I, 10.03.2015, 3 - entry into force 01.04.2015]

 (2) A judge may return to the same court to a vacant position of judge by giving at least one month’s advance notice thereof to the chairman of the corresponding court.

 (3) The Supreme Court en banc may appoint a judge who leaves the service in the Supreme Court or the Ministry of Justice or the position of the Prosecutor General to another court of the same instance or a lower instance as a judge with his or her consent. If the salary paid to the judge would be lower in comparison with the salary which the judge would have received on returning to the same court to a vacant position of judge, he or she shall continue to receive higher salary for six months.
[RT I, 21.06.2014, 11 - entry into force 01.07.2014]

 (4) If after leaving the service in the Supreme Court or the Ministry of Justice or the position of the Prosecutor General, a judge does not have the opportunity to return to his or her former position of judge, and he or she does not wish to be transferred to another court, the judge shall be released from office and shall receive compensation in an amount equal to his or her six months’ salary. Compensation shall be calculated from the salary valid at the time of grant of the compensation in the position of judge in which the judge was last employed as a judge before taking up employment at the Ministry of Justice or the Supreme Court or appointment as the Prosecutor General.
[RT I, 21.06.2014, 11 - entry into force 01.07.2014]

§ 581.  Employment of judges in international court institutions and participation as experts in international civil missions

 (1) Upon election or appointment of a judge as a judge of an international court institution or participation as expert in international civil mission the authority and service relationship of the judge shall be suspended.

 (11) Participation of a judge as expert in an international civil mission shall be coordinated with a chairman of a court and in case of judges of the courts of the first instance and judges of courts of appeal also with the minister responsible for the area. In case of participation of a judge in an international civil mission, the Participation in International Civil Missions Act shall apply unless this Act prescribes otherwise.

 (2) A judge may return to the same court to a vacant position of judge. A judge shall give notice of the wish to return to the chairman of the corresponding court in writing:
 1) no later than one month before the regular termination of the judge's service at an international court institution or returning from an international civil mission;
 2) no later than one month after the early termination of the judge's service in an international court institution or returning from an international civil mission;
[RT I, 21.06.2014, 8 - entry into force 01.07.2014]

 (21) Upon failure to notify in due time of the wish to return specified in subsection (2) of this section it shall be considered that the judge does not wish to return to the same court.
[RT I, 21.06.2014, 8 - entry into force 01.07.2014]

 (3) If after leaving the service in an international court institution or returning from an international civil mission, a judge does not have the opportunity to return to the same court to a vacant position of judge, the Supreme Court en banc may appoint a judge to a vacant position of judge at another court of the same instance or a lower instance as a judge with his or her consent. If the salary paid to the judge would be lower in comparison with the salary which the judge would have received on returning to the same court to a vacant position of judge, he or she shall continue to receive higher salary for six months.
[RT I, 21.06.2014, 8 - entry into force 01.07.2014]

 (4) If after leaving the service in an international court institution or returning from an international civil mission, a judge does not have the opportunity to return to his or her former position of judge, and he or she does not wish to be transferred to another court, the judge shall be released from office pursuant to clause 99 (1) 6) and shall receive compensation in an amount equal to his or her six months’ salary. Compensation shall be calculated on the basis of the salary valid at the time of grant thereof in the position of judge in which the judge was last employed prior to assuming office in the international court institution or taking part in the international civil mission.

 (5) The period of employment in the service in an international court institution or as an expert in an international civil mission shall be included in the period of employment as a judge.
[RT I, 04.03.2011, 1 - entry into force 01.04.2011]

§ 582.  Official travel of judge

  When sending a judge on official travel, § 44 of the Public Service Act shall apply insofar as this is not regulated by the provisions of this Act.
[RT I, 29.12.2012, 1 - entry into force 01.04.2013]

§ 59.  Service record of judge

 (1) A service record shall be maintained with regard to a judge which sets out:
 1) his or her name and personal identification code of the judge;
 2) his or her date and place of birth;
 3) [Repealed - RT I, 06.07.2012, 1 - entry into force 01.04.2013]
 4) [Repealed - RT I, 06.07.2012, 1 - entry into force 01.04.2013]
 5) information concerning his or her education in law and academic degree;
 6) the date on which he or she takes the oath of office;
 7) his or her career;
 8) [Repealed - RT I 2005, 71, 549 - entry into force 01.01.2006]
 9) decisions of the Disciplinary Chamber and the date of expiry of the punishment.
[RT I, 06.07.2012, 1 - entry into force 01.04.2013]

 (2) The Chief Justice of the Supreme Court shall organise the maintenance of service records of judges.

 (3) [Repealed - RT I 2005, 71, 549 - entry into force 01.01.2006]

 (4) At the request of a judge who is leaving the service, he or she shall be given a copy of his or her service record.
[RT I 2005, 71, 549 - entry into force 01.01.2006]

§ 60.  Personal file of judge

  [RT I 2005, 71, 549 - entry into force 01.01.2006]

 (1) A personal file shall be maintained with regard to a judge which contains:
 1) a copy of the document certifying education in law and an academic degree;
 2) the decision of the judge’s examination committee;
 3) a copy of the identity card;
 4) the decision of appointment as a judge;
 5) decisions of the Disciplinary Chamber;
 6) the decision of release or removal of judge from office.

 (2) Other documents which reflect the professional activity of the judge may be added to the personal file.

 (3) The Chief Justice of the Supreme Court shall organise the maintenance of the personal files of judges.

 (4) [Repealed - RT I 2005, 71, 549 - entry into force 01.01.2006]

Chapter 8 JUDGE’S EXAMINATION  
[RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]

§ 61. – § 65. [Repealed - RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]

§ 66.  Judge’s examination

 (1) A judge’s examination shall evaluate the legal knowledge of a candidate for judicial office and the ability to use these.

 (2) A judge’s examination shall consist of a written and oral part.

 (3) A judge’s examination shall be organised as necessary but at least once a year. The judge’s examination committee shall determine the time and place of a judge’s examination.

 (4) More specific organisation of a judge’s examination shall be stipulated in the rules of procedure of the judge’s examination committee.

 (5) If a person has not been appointed as a judge within five years after passing the judge’s examination, he or she shall re-pass the examination in order to run as a candidate for judicial office.

 (6) A person who was worked for at least three years as a sworn advocate or prosecutor, excluding an assistant prosecutor, and runs as a candidate for judicial office within three years after terminating the activities of a sworn advocate or prosecutor shall be exempted from passing a judge’s examination. The judge’s examination committee may exempt from a judge’s examination also a person who has worked in another office or position, if the complexity and responsibility of the office or position correspond to the complexity and responsibility of judicial office.
[RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]

§ 67.  Re-examination

  [RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]

 (1) If a candidate for judicial office does not pass a judge’s examination, he or she may re-take the examination after six months have passed from the judge’s examination that was failed.

 (2) A judge’s examination may be taken for a third time or more after three years have passed from the last judge’s examination that was failed.
[RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]

§ 68.  Assessment of examination results

  [Repealed - RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]

§ 69.  Judge’s examination committee

 (1) The judge’s examination committee shall have sixteen members and be formed for three years.
[RT I, 23.12.2014, 1 - entry into force 01.01.2015]

 (2) The judge’s examination committee shall be comprised of four judges of the court of first instance elected by the Court en banc, four circuit court judges, four justices of the Supreme Court, one jurist designated by the council of the Law Faculty of the University of Tartu, a representative of the Ministry of Justice designated by the minister responsible for the area, a sworn advocate designated by the leadership of the Bar Association and the State Prosecutor designated by the Prosecutor General. The judge’s examination committee shall elect the chairman of the judge’s examination committee from among its members.
[RT I, 23.12.2014, 1 - entry into force 01.01.2015]

 (3) In order to resolve matters within the competence of the judge’s examination committee, the chairman of the committee shall form committee panels comprising at least five members, and at least three of the members shall be judges. The principles of formation of the panels shall be established in the rules of procedure of the judge’s examination committee.
[RT I, 23.12.2014, 1 - entry into force 01.01.2015]

 (31) A person affected by a decision of the judge’s examination committee may file an appeal against the decision with the Supreme Court en banc within 14 days after the date when he or she received the decision.
[RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]

 (4) The judge’s examination committee shall approve the rules of procedure of the judge’s examination committee.

 (5) The Supreme Court shall organise the clerical support to the judge’s examination committee.

Chapter 9 DUTIES OF JUDGES  

§ 70.  General duties

 (1) A judge shall perform his or her official duties in an impartial manner and without self-interest and shall comply with service interests also outside service.

 (2) A judge shall behave impeccably in service and outside service and refrain from acts which may damage the reputation of court.

 (3) Judges shall follow §§ 55 and 56, subsection 58 (1) and § 59 of the Public Service Act in the performance of his or her duties.
[RT I, 06.07.2012, 1 - entry into force 01.04.2013]

§ 71.  Duty of confidentiality

 (1) A judge shall not disclose information which becomes known to him or her at a court session held in camera.

 (2) A judge may disclose facts to which the duty of confidentiality applies in judicial proceedings or pre-trial procedure in criminal matters only with the permission of the Supreme Court en banc.

 (3) In order to obtain the permission specified in subsection (2) of this section, the court or investigative agency conducting the proceeding or a judge bound by the duty of confidentiality may address the Supreme Court en banc.

 (4) The duty of confidentiality applies for an unspecified term and remains in force also after termination of the service relationship.

§ 72.  Duty of confidentiality of deliberations

 (1) A judge shall not disclose discussions which take place at the time the decision is made.

 (2) The duty of confidentiality of deliberations applies for an unspecified term and remains in force also after termination of the service relationship.

§ 73.  Duty to supervise

 (1) A judge shall supervise judges of a court of first instance with less than three years length of service and persons completing the preparatory service plan of an assistant judge. The chairman of a court shall appoint a judge's supervisor for one year upon the assumption of office by the judge. A judge cannot have more than two supervised persons at the same time.

 (2) A judge supervising a judge with less than three years length of service shall submit once a quarter until the expiry of the term of supervision to the chairman of a court a report regarding the supervised judge, assessing his or her suitability for the office of judge and the development of the proceedings management skills, and, if necessary, provide other information.

 (3) The judge’s examination committee shall establish the format of the report specified in subsection (2) of this section.
[RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]

§ 74.  Professional development

 (1) A judge is required to develop knowledge and skills of his or her speciality on a regular basis and to participate in training.

 (2) A judge of a court of the first instance and of a court of appeal who assumes office is required to undergo the professional skills training program approved by the Training Council at the time determined by the Training Council.
[RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]

Chapter 10 SOCIAL GUARANTEES FOR JUDGES  

§ 75.  Judge’s salary

 (1) A judge’s salary is provided by the High-Ranking State Public Servants Salaries Act.

 (2) The salary of a judge of a court of first instance with less than three years length of service during the first six months as of the assumption of the office shall be 90% of the salary determined by the High-Ranking State Public Servants Salaries Act.
[RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]

 (3) The salary and additional remuneration of a judge, the chairman of a Chamber, the manager of a courthouse and the deputy chairman of a court shall be paid on the basis of a directive of the chairman of a court. The salary and additional remuneration of the chairman of a court shall be paid on the basis of a directive of the minister responsible for the area or an official authorised by the minister responsible for the area.
[RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]

§ 76.  Additional remuneration of judges

 (1) A chairman of the court of the first instance or court of appeal shall receive additional remuneration for the performance of the duties of chairman of the court in the amount of:
 1) 15 per cent of his or her salary if the number of judges in the court is fourteen;
 2) 25 per cent of his or her salary if the number of judges in the court is at least fifteen;
 3) 35 per cent of his or her salary if the number of judges in the court is at least thirty;
[RT I, 23.12.2014, 1 - entry into force 01.01.2015]
 4) 45 per cent of his or her salary if the number of judges in the court is at least forty-five.
[RT I, 23.12.2014, 1 - entry into force 01.01.2015]

 (2) The chairman of a chamber of the Supreme Court or a circuit court shall receive additional remuneration for the performance of the duties of chairman of the chamber in the amount of 15 per cent of his or her salary.

 (3) The chairman of a court shall determine additional remuneration for the manager of a courthouse in the amount of:
[RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]
 1) 5% of the salary of a judge if there are up to ten judges in permanent service in the courthouse;
 2) 10% of the salary of a judge if there are eleven to fourteen judges in permanent service in the courthouse;
 3) 15% of the salary of a judge if there are more than fourteen judges in permanent service in the courthouse.
[RT I, 21.06.2014, 8 - entry into force 01.07.2014]

 (31) The chairman of a court shall determine additional remuneration for the deputy chairman of a court in the amount of 15 per cent of his or her salary.
[RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]

 (4) Judges supervising judges and persons completing the preparatory service plan of an assistant judge shall receive additional remuneration equal to 5 per cent of the salary for each supervised person during supervision. At the time when the completion of the preparatory service plan of an assistant judge is suspended, no additional remuneration shall be paid to the supervisor.
[RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]

 (5) Additional remuneration shall be paid to a judge who performs the duties related to Estonia's presidency in the Council of the European Union during the period of Estonia's presidency in the Council of the European Union.
[RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]

§ 761.  Representation expenses of Chief Justice of Supreme Court

  The Chief Justice of the Supreme Court shall be paid 20 per cent of his or her salary on a monthly basis for representation expenses.
[RT I, 23.12.2014, 1 - entry into force 01.01.2015]

§ 77. – § 81. [Repealed - RT I, 29.12.2012, 1 - entry into force 01.07.2013]

§ 82.  Change in amount of pension

 (1) A judge’s pension shall be recalculated upon a change in the amount of the salary payable for the position according to which the judge’s pension has been calculated.

 (2) In the case specified in subsection (1) of this section, a pension shall be recalculated as of the date on which the amount of the salary of a judge changes.
[RT I, 04.07.2014, 34 - entry into force 26.06.2014 - The decision of the Supreme Court en banc declares to be in conflict with the Constitution and repeals subsection 132.7 (2) of the Courts Act and the revocation of § 82 of the Courts Act by clause 3 (2) of the Payment of Salaries Related to Estonian Average Wages Temporary Organisation Act to the extent these did not allow to recalculate the judges' old-age pensions based on the judges' salaries on 1 July 2013.]

§ 83.  Compensation upon death and work decrement of judge

  [RT I, 13.12.2014, 1 - entry into force 01.07.2016 (entry into force changed - RT I, 17.12.2015, 1)]
If a judge is killed or deceases or a judge's capacity for work is reduced in connection with the performance of the judge's duties, the state shall pay a compensation on the basis and pursuant to the procedure of § 49 of the Public Service Act.
[RT I, 13.12.2014, 1 - entry into force 01.07.2016 (entry into force changed - RT I, 17.12.2015, 1)]

§ 84.  Judge’s holiday

 (1) Judges have the right to receive an annual holiday.

 (2) A judge's annual holiday is 35 calendar days. A judge shall be granted an additional holiday in total up to seven calendar days for the time of employment as a judge as follows:
 1) two calendar days when five years length of service as a judge is reached;
 2) four calendar days when ten years length of service as a judge is reached;
 3) seven calendar days when fifteen years length of service as a judge is reached;
[RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]

 (21) The provisions of §§ 68–71 of the Employment Contracts Act shall apply with regard to an additional holiday provided for in subsection (2) of this section.
[RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]

 (3) [Repealed - RT I, 06.07.2012, 1 - entry into force 01.04.2013]

 (4) The chairman of the court shall approve the holiday schedule of judges.

 (5) An extraordinary holiday for up to one year without pay may be granted to a judge by the Chief Justice of the Supreme Court with the consent of the full court of the court where the judge is employed.
[RT I 2005, 71, 549 - entry into force 01.01.2006]

 (6) Subsections 43 (1), (3) and (4) and § 48 of the Public Service Act shall apply in the part not regulated by this section.
[RT I, 29.12.2012, 1 - entry into force 01.04.2013]

§ 85.  Official attire of judge

 (1) Judges shall wear robes as official attire at court sessions.

 (2) The state shall give the robes to judges without charge.

 (3) The minister responsible for the area shall approve the description of the robes.

§ 86.  Other social guarantees

 (1) A judge who is released from office due to liquidation of the court or closure of a courthouse or reduction of the number of judges shall be paid the six months' salary of his or her last position.

 (2) The chairman of a court who after being released from the position of the chairman of the court resumes work as a judge and the manager of courthouse who after being released from the duties of the manager of the courthouse resumes work as a judge shall not be paid compensation.

 (3) If a judge of a higher court is appointed, due to liquidation of the court or reduction of the number of judges, as a judge of a lower court with his or her consent, he or she shall retain the salary of the previous position together with additional remuneration during one year.

 (4) The consent of the Council for Administration of Courts is required for conscription of a judge into active service in the defence forces.
[RT I 2005, 71, 549 - entry into force 01.01.2006]

Chapter 11 DISCIPLINARY LIABILITY OF JUDGES  

§ 87.  Bases for imposing disciplinary punishment

 (1) A disciplinary punishment may be imposed on a judge for a disciplinary offence.

 (2) A disciplinary offence is a wrongful act of a judge which consists of failure to perform or inappropriate performance of official duties. An indecent act of a judge is also a disciplinary offence.

§ 88.  Disciplinary punishments

 (1) The following are disciplinary punishments:
 1) a reprimand;
 2) a fine in an amount of up to one month’s salary;
 3) a reduction in salary;
 4) removal from office.

 (2) If a retired judge does not comply with the duty of confidentiality or the duty of confidentiality of deliberations, his or her judge’s pension may be reduced by not more than 25 per cent as a disciplinary punishment. The pension shall not be reduced for longer than one year.

 (3) Only one disciplinary punishment may be imposed on a judge for one and the same offence. A criminal punishment or a punishment for a misdemeanour imposed for the same act does not preclude the imposition of disciplinary punishment.

 (4) Upon imposition of disciplinary punishment, the nature, gravity and consequences of the disciplinary offence, also the personal characteristics of the judge and other circumstances related to the offence shall be considered.
[RT I, 21.06.2014, 8 - entry into force 01.07.2014]

 (5) A disciplinary punishment imposed on a judge shall be entered on his or her service record.

 (6) A disciplinary sanction shall expire if the judge does not commit a new disciplinary offence within one year after the entry into force of the decision of the Disciplinary Chamber. The Disciplinary Chamber may also cancel a disciplinary punishment before the prescribed time.

§ 89.  Reduction of salary

  As a disciplinary punishment, a judge’s salary may be reduced by not more than 30 per cent. The salary shall not be reduced for longer than one year.

§ 90.  Expiry of disciplinary offence

 (1) Disciplinary proceedings shall not be commenced if more than one year has passed from the commission of the disciplinary offence or more than six months have passed from the discovery thereof.

 (2) The term provided for in subsection (1) of this section shall be suspended:
 1) until the termination of the criminal proceedings commenced against an act of a judge;
 2) during the time that the judge is temporarily incapacitated for work and during the holidays of the judge.

§ 91.  Commencement of disciplinary proceedings

 (1) Disciplinary proceedings shall be commenced if elements of a disciplinary offence become evident. Disciplinary proceedings are commenced by preparation of disciplinary charges.

 (2) The following have the right to commence disciplinary proceedings:
 1) the Chief Justice of the Supreme Court, against all judges;
 2) the Chancellor of Justice, against all judges;
 3) the chairman of a circuit court, against judges of courts of first instance in his territorial jurisdiction.
 4) the chairman of a court, against the judges of the same court;
 5) the Supreme Court en banc against the Chief Justice of the Supreme Court.

 (3) A person who commences a disciplinary proceeding may gather evidence and demand explanations which are necessary to adjudicate the disciplinary matter.

§ 92.  Disciplinary charge

 (1) A disciplinary charge is a written document, which sets out:
 1) the name and position of the accused;
 2) the description and time of commission of the offence;
 3) the evidence proving commission of the offence;
 4) the name of the person who commences a disciplinary proceeding, and the date and place of the preparation of the charge.

 (2) The person who commences a disciplinary procedure shall forward the disciplinary charges and the related material to the Disciplinary Chamber, which shall immediately notify the judge against whom the disciplinary proceeding is commenced thereof.

 (3) A judge against whom a disciplinary proceeding is commenced shall be served the disciplinary charges at least ten days before the session of the Disciplinary Chamber. The judge or his or her representative has the right to examine the materials of the disciplinary charge.

§ 93.  Disciplinary Chamber

 (1) For the adjudication of disciplinary matters of judges, the Supreme Court shall comprise the Disciplinary Chamber which is comprised of five justices of the Supreme Court, five circuit court judges and five judges of courts of the first instance.

 (2) The Supreme Court en banc shall appoint, for the term of three years, the chairman of the Disciplinary Chamber and other members of the Disciplinary Chamber who are justices of the Supreme Court.

 (3) The internal rules of the Supreme Court shall prescribe the procedure for the substitution of members of the Disciplinary Chamber who are justices of the Supreme Court.

 (4) Pursuant to the internal rules, the Supreme Court shall involve judges of courts of the first instance and judges of courts of appeal elected on the basis of clause 38 (3) 4) of this Act in the adjudication of disciplinary matters.

 (5) For the adjudication of a disciplinary matter of a judge, the chairman of the Disciplinary Chamber shall form a five-member panel consisting of three members of the Disciplinary Chamber who are justices of the Supreme Court, one judge of a circuit court and one judge of a court of first instance.

§ 94.  Hearing of disciplinary matter

 (1) The Disciplinary Chamber of the Supreme Court shall hear matters of disciplinary offences of judges and impose disciplinary punishments to judges.

 (2) A five-member panel of the Disciplinary Chamber shall hear a disciplinary matter at a court session.

 (3) Upon hearing of a disciplinary matter, the chairman of the Disciplinary Chamber is the presiding judge. If the chairman of the Disciplinary Chamber does not participate in the hearing of a matter, he or she shall appoint a member of the Chamber as the presiding judge.

§ 95.  Temporary removal from service

 (1) The Disciplinary Chamber may remove a judge from service during the hearing of a disciplinary matter by a ruling of which the Chamber shall immediately notify the judge and the chairman of the court. Upon deciding the removal from service, the Chamber shall consider the nature and gravity of the disciplinary offence of which a judge is accused.

 (2) If circumstances related to a judge exist which significantly damage the reputation of the court, the Disciplinary Chamber may remove the judge from service until the commencement of disciplinary proceedings is decided. If it is established that no basis exists for the commencement of disciplinary proceedings against the judge, the judge may resume service on a decision of the Disciplinary Chamber.

 (3) The Disciplinary Chamber may decide the removal of a judge from service without holding a court session.

 (4) If the Disciplinary Chamber removes a judge from service during the hearing of a disciplinary matter, the Chamber may reduce the judge’s salary for such period. The salary shall be reduced by not more than a half.

 (5) The chairman of the court may assign duties other than the administration of justice to a judge who is temporarily removed from service.

 (6) A judge may file an appeal to the Supreme Court en banc against a ruling by which the judge is temporarily removed from service or his or her salary is reduced within ten days after the judge becomes aware of the ruling.
[RT I 2005, 71, 549 - entry into force 01.01.2006]

§ 96.  Session of Disciplinary Chamber

 (1) The judge whose disciplinary offence is heard shall be summoned to the session of the Disciplinary Chamber. The judge may have a representative. If necessary, witnesses and other persons may be summoned to the session.

 (2) At the session of the Disciplinary Chamber, the presiding judge shall make a report on the offence in which he or she introduces the disciplinary charge.

 (3) The judge, against whom the disciplinary charge is brought, shall give statements with regard to the matter, and the statements from witnesses and other persons present at the session shall be heard. Members of the Disciplinary Chamber may question the judge against whom the charge is brought, the witnesses and other persons summoned to the session.

 (4) After examination of the evidence, the judge whose disciplinary matter is heard has the right to express his or her opinion with regard to the matter.

 (5) Minutes shall be taken of sessions of the Disciplinary Chamber.

§ 97.  Decisions of Disciplinary Chamber

 (1) If the culpability of a judge is proved, the Disciplinary Chamber shall make a decision by which the judge is convicted of the commission of a disciplinary offence and a disciplinary punishment is imposed on the judge.

 (2) If the judge has not committed a disciplinary offence, the Disciplinary Chamber shall make a decision by which the judge is acquitted of the disciplinary charge.

 (3) A judge on whom a disciplinary punishment is imposed may file an appeal to the Supreme Court en banc within thirty days after the decision is pronounced.

 (31) The Supreme Court en banc may perform the following with regard to a decision of the Disciplinary Chamber:
 1) refuse amendment;
 2) amend and convict the judge of the commission of a less serious disciplinary offence and mitigate the disciplinary sanction imposed;
 3) refuse to make substantive amendments and mitigate the disciplinary sanction imposed;
 4) annul the decision and acquit the judge.

 (4) If the judge has not filed an appeal to the Supreme Court en banc, the decision of the Disciplinary Chamber shall enter into force after the expiry of the term specified in subsection (3) of this section. A decision of the Disciplinary Chamber appealed to the Supreme Court en banc shall enter into force as a decision of the Supreme Court en banc upon pronouncement thereof.
[RT I 2005, 71, 549 - entry into force 01.01.2006]

§ 98.  Reimbursement of reduced portion of salary

 (1) If a judge is acquitted of a disciplinary charge, the reduced portion of salary related to the temporary removal from service and the interest provided by law shall be paid to the judge.

 (2) If the Disciplinary Chamber convicts a judge of the commission of a disciplinary offence which is considerably less serious than the act against which charge was brought against the judge and for which he or she was temporarily removed from service, the Chamber may decide that the reduced portion of salary shall be reimbursed to the judge in part or in full.

 (3) On the bases specified in subsections (1) and (2) of this section, the reduced portion of salary shall be paid to the judge within one month after termination of the disciplinary proceedings or entry into force of the decision of the Disciplinary Chamber.

Chapter 12 RELEASE AND REMOVAL OF JUDGES FROM OFFICE  

§ 99.  Release of judges from office

 (1) A judge shall be released from office:
 1) at the request of the judge;
 2) due to age;
[RT I, 29.06.2012, 3 - entry into force 01.07.2012]
 3) due to unsuitability for office – within three years after appointment to office;
 4) due to health reasons which hinders work as a judge;
 5) upon liquidation of the court or reduction of the number of judges;
 6) if after leaving the service in the Supreme Court, the Ministry of Justice, an international court institution or after returning from an international civil mission, a judge does not have the opportunity to return to his or her former position of judge, and he or she does not wish to be transferred to another court.
[RT I, 04.03.2011, 1 - entry into force 01.04.2011]
 7) if a judge is appointed or elected to the position or office which is not in accordance with the restrictions on services of judges;
 8) if facts become evident which according to law preclude the appointment of the person as a judge.

 (11) A judge shall not be released from office on the basis of clauses (1) 1) and 3) of this section at the time of disciplinary proceedings conducted against him or her.
[RT I, 06.07.2012, 1 - entry into force 01.04.2013]

 (12) The service relationship of a judge shall terminate upon his or her death.
[RT I, 06.07.2012, 1 - entry into force 01.04.2013]

 (13) For the release from office on the basis specified in clause (1) 1) of this section, a judge shall submit a request at least six months prior to the desired date of the release. Based on a judge's request and for good reason, the Chief Justice of the Supreme Court can make a proposal to the President of the Republic or the Riigikogu to release the judge from office earlier than six months after the submission of the request.
[RT I, 23.12.2014, 1 - entry into force 01.01.2015]

 (2) Judges of a court of the first instance and judges of a court of appeal shall be released from office by the President of the Republic, on the proposal of the Chief Justice of the Supreme Court.

 (3) The Chief justice of the Supreme Court shall be released from office by the Riigikogu on the proposal of the President of the Republic except in the case provided in subsection 27 (6) of this Act. The other justices of the Supreme Court shall be released from office by the Riigikogu on the proposal of the Chief Justice of the Supreme Court.
[RT I 2005, 71, 549 - entry into force 01.01.2006]

§ 991.  Release from office due to age

 (1) A judge shall be released from office if the judge has attained 68 years of age, unless the maximum age of the judge is increased pursuant to the procedure provided for in subsections (2) and (3) of this section.

 (2) The Supreme Court en banc may, upon the consent of the Council for Administration of Courts and the judge and on the proposal of the chairman of a court, in exceptional case increase the maximum age of the judge by up to two years, but not more than four years in total. The decision of the Supreme Court en banc shall be made by the two-thirds majority vote of the justices of the Supreme Court who are present by secret ballot.
[RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]

 (3) The maximum age of the judge may be increased in case of substantial public interest from the point of view of administration of justice.

 (4) The increase of the maximum age applies exclusively to the judge whose maximum age was increased.

 (5) In case of increasing the maximum age of a judge, the judge shall be released from office after the judge has attained the increased maximum age.
[RT I, 29.06.2012, 3 - entry into force 01.07.2012]

§ 100.  Release from office due to unsuitability

 (1) A person may be released from the office of judge due to unsuitability for office only within three years after appointment to office if the judge has been declared unsuitable for office by a decision of the Supreme Court en banc.

 (2) Once a year, the chairman of a court shall submit his or her opinion and the report specified in subsection 73 (2) of this Act concerning a judge with less than three years length of service employed in the court to the judge’s examination committee. The standard format for submission of opinion shall be established by the judge’s examination committee.
[RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]

 (3) Upon assessment of suitability for the office of judge, the Supreme Court en banc shall consider the proposal of a person or body entitled to commence disciplinary proceedings, the opinion of the judge’s examination committee and other information characterising the work of the judge.

 (4) The judge’s examination committee shall hold a session where the judge whose suitability is assessed is heard.

 (5) At least ten days before the suitability of a judge is discussed at a session of the Supreme Court en banc, a reasoned proposal of a person or body entitled to commence disciplinary proceedings to release the judge from office and the opinion of the judge’s examination committee shall be presented to the judge whose suitability for office is assessed, and he or she is allowed to examine the gathered materials.

§ 101.  Removal of judges from office

  A judge in respect of whom a conviction by a court for a criminal offence or a decision of the Disciplinary Chamber of the Supreme Court to remove the judge from office has entered into force, is deemed to be removed from office as of the date on which the conviction or decision enters into force.

Chapter 13 LAY JUDGES  

§ 102.  Participation of lay judges in administration of justice

 (1) Lay judges shall participate in the administration of justice in county courts on the bases and pursuant to the procedure provided by the Codes of procedure.

 (2) In administration of justice, a lay judge has equal rights with a judge.
[RT I 2005, 15, 85 - entry into force 01.01.2006]

§ 103.  Requirements for lay judges

 (1) An Estonian citizen with active legal capacity from 25 to 70 years of age who resides in Estonia, has proficiency of the Estonian language at the level C1 provided for by the Language Act or a corresponding level, and is of suitable moral character for the activity of a lay judge may be appointed as a lay judge.
[RT I 2009, 4, 27 - entry into force 26.01.2009]

 (2) The following shall not be appointed as a lay judge:
 1) a person who is convicted of a criminal offence;
 2) a bankrupt;
 3) a person who is not suited due to his or her state of health;
 4) a person who has permanent residence, that is the residence the address details of which have been entered in the population register, of less than one year within the territory of the local government which presents the person as a candidate for lay judge;
 5) a person who is in service in a court, prosecutor’s office or the police;
 6) a person who is in service in the armed forces;
 7) an advocate, a notary or a bailiff;
 8) a member of the Government of the Republic;
 9) a member of a rural municipality or city government;
 10) the President of the Republic;
 11) a member of the Riigikogu;
 12) a county governor.

 (3) A person who is accused of a criminal offence shall not be appointed as a lay judge during the criminal proceedings.

§ 104.  Term of authority of lay judge

 (1) Lay judges shall be appointed for four years.

 (2) A person shall not be appointed as lay judge for more than two consecutive terms.

 (3) The chairman of a county court shall notify the local government council of the termination of the term of the authority of a lay judge for at least four months before the termination of the authority.

 (4) If the authority of a lay judge terminates during a judicial proceeding, he or she shall continue the performance his or her duties until the adjudication of the matter in the court.
[RT I 2005, 15, 85 - entry into force 01.01.2006]

§ 105.  Premature termination of authority of lay judge

 (1) The authority of a lay judge shall be terminated if a fact specified in subsection 103 (2) of this Act becomes evident. The authority of a lay judge may be terminated on the basis of his or her request with good reason.

 (2) The committee specified in § 108 of this Act shall decide the premature termination of authority of a lay judge on the proposal of the chairman of a county court.
[RT I 2005, 71, 549 - entry into force 01.01.2006]

§ 106.  Procedure for election of candidate for lay judge

 (1) Each member of a local government council may present candidates for lay judge.

 (2) A local government council shall elect the candidates for lay judge.

 (3) The chairman of a county court shall determine how many candidates for lay judge each local government council within the territorial jurisdiction of the court shall present. The number of candidates for lay judge shall be proportional to the ratio of the number of residents in the territory of the local government and the number of residents in the territorial jurisdiction of the court.
[RT I 2005, 15, 85 - entry into force 01.01.2006]

§ 107.  List of candidates for lay judge

 (1) A local government council shall submit a list of candidates for lay judges to a county court at least two months before termination of the authority of lay judges. The list shall set out the name, personal identification code, address, place of employment and position or area of activity of a candidate for lay judge.

 (2) The list of candidates for lay judge shall be published in the official publication Ametlikud Teadaanded at least two months before termination of the authority of lay judges appointed earlier. A local government council shall submit the list for publication.

 (3) The name, place of employment, and position or area of activity of a candidate for lay judge shall be published.

 (4) Everyone has the right to contest the appointment of a candidate for lay judge as a lay judge in the committee for appointment of lay judges of a county court.

 (5) A notice concerning the right and procedure for contestation shall be published together with the list of candidates for lay judge in the official publication Ametlikud Teadaanded.
[RT I 2005, 15, 85 - entry into force 01.01.2006]

§ 108.  Appointment of lay judges

 (1) Lay judges shall be appointed to office from among candidates for lay judges by the committee for appointment of candidates for lay judge, the membership of which shall be approved by the chairman of the court.

 (2) The committee for appointment of lay judges shall comprise the chairman of the county court, a judge elected by the full court and the manager of each courthouse of the territorial jurisdiction of the county court or a representative appointed by the manager of the courthouse from among the judges of the courthouse. The chairman of the court shall be the chairman of the committee.
[RT I 2006, 55, 411 - entry into force 23.12.2006]

 (3) The committee has a quorum if over one-half of the committee members are present, including the chairman of the committee. The committee shall make a decision by a majority of votes of the members who are present. The chairman of the committee shall have the deciding vote upon an equal division of votes.
[RT I 2006, 55, 411 - entry into force 23.12.2006]

 (4) The committee shall appoint as lay judges a specified number of persons determined for such court from among the candidates for lay judges.

 (5) Upon appointment of lay judges, the committee shall consider the suitability of a candidate, the reasoned objections filed against a candidate, and follow the principle that lay judges shall be persons of different sex and age, from different social groups and operating in different areas of activity.

§ 109.  Lay judge’s oath of office

  A lay judge shall take the following oath before the full court:
“I swear to remain faithful to the Republic of Estonia and its constitutional order. I swear to administer justice according to my conscience and in conformity with the Constitution of the Republic of Estonia and other Acts.”

§ 110.  Participation of lay judges in administration of justice

 (1) Lay judges shall be involved in courts to participate in the administration of justice such that lay judges participate in the administration of justice equally to the extent possible.

 (2) If a lay judge cannot participate in a court session, another lay judge shall be involved in the session.

§ 111.  Duties of lay judges

 (1) A lay judge involved in the administration of justice is required to appear at the court session.

 (2) If a lay judge cannot participate in the court session with good reason, he or she shall immediately notify the court thereof.

 (3) The duties listed in §§ 70–72 of this Act apply to lay judges.

 (4) Criminal charges may be brought against a lay judge during his or her term of office only with the consent of the chairman of the county court of his or her territorial jurisdiction.
[RT I 2005, 15, 85 - entry into force 01.01.2006]

§ 112.  Payment of remuneration to lay judges

 (1) The amount of remuneration paid to lay judges and payment procedure shall be established by a regulation of the minister responsible for the area. The minister responsible for the area shall not reduce the amount of remuneration of lay judges established by the regulation.
[RT I 2006, 55, 411 - entry into force 23.12.2006]

 (2) The expenses related to participation in the administration of justice shall be reimbursed to lay judges.

 (3) An employer shall exempt a lay judge from work for the time of his or her participation in the administration of justice.

 (4) [Repealed - RT I 2006, 55, 411 - entry into force 23.12.2006]

§ 113.  Pension of lay judges

 (1) [Repealed - RT I, 13.12.2014, 1 - entry into force 01.07.2016 (entry into force changed - RT I, 17.12.2015, 1)]

 (2) If a person is killed in the performance of the duties of a lay judge as a result of a criminal attack against him or her, the state survivor’s pension paid to each family member who is incapacitated for work and was maintained by the lay judge shall be increased by 20 per cent.

 (3) The portion of a lay judge’s pension which exceeds state pension or is not covered by state pension shall be paid from additional state budget funds.

Chapter 14 ASSISTANT JUDGES  

§ 114.  Legal status of assistant judges

 (1) An assistant judge is a court official who performs the duties specified by law.

 (2) Upon performance of his or her duties, an assistant judge is independent but shall comply with the instructions of a judge to the extent prescribed by law.

 (3) [Repealed - RT I, 21.06.2014, 8 - entry into force 01.01.2015]

§ 115.  Requirements for assistant judges

 (1) The following person may be appointed as an assistant judge:
 1) who complies with the requirements established in clauses 47 (1) 1)–3) of this Act and
 2) who has completed the preparatory service plan of an assistant judge, unless the competition committee has exempt the person from the completion of the preparatory service plan of an assistant judge.
[RT I, 21.06.2014, 8 - entry into force 01.07.2014]

 (2) A person who has passed a judge’s examination may also be appointed as an assistant judge.
[RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]

 (3) The person specified in subsection 47 (2) of this Act and the person released from the judge's office on the basis of clause 99 (1) 3) of this Act may not be appointed as an assistant judge.
[RT I 2007, 67, 413 - entry into force 28.12.2007]

§ 116.  Restrictions on services of assistant judges

  The restrictions on services of judges apply to assistant judges.

§ 1161.  Competition for persons completing preparatory service plan of assistant judge

  [RT I, 21.06.2014, 8 - entry into force 01.07.2014]

 (1) The minister responsible for the area shall announce a public competition for finding a person completing the preparatory service plan of an assistant judge in the official publication Ametlikud Teadaanded.

 (2) A participant in the competition for persons completing the preparatory service plan of an assistant judge shall comply with the requirements established in clauses 47 (1) 1)–3) and subsection 115 (3) of this Act.

 (3) The number of persons completing the preparatory service plan of an assistant judge shall be determined by a regulation of the minister responsible for the area.

 (4) The procedure for and conditions of the competition for persons completing the preparatory service plan of an assistant judge shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (5) The rules of procedure of the competition committee shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.
[RT I, 21.06.2014, 8 - entry into force 01.07.2014]

§ 117.  Preparatory service plan of assistant judge

  [RT I, 21.06.2014, 8 - entry into force 01.07.2014]

 (1) The person completing the preparatory service plan of an assistant judge shall receive training for the office of assistant judge.

 (2) The preparatory service plan of an assistant judge shall be prepared the competition committee, taking into account the previous work experience of a person completing the preparatory service plan. The competition committee shall determine the courts of first instance where the preparatory service plan of an assistant judge is to be completed. The supervisor of a person completing the preparatory service plan of an assistant judge shall be appointed by director of court from among assistant judges. For the period when the completion of the preparatory service plan of an assistant judge takes place in the legal service of a court, the judge supervisor of a person completing the preparatory service plan of an assistant judge shall be appointed by the chairman of the court.

 (3) A person completing the preparatory service plan shall be governed at the time of the completion of the plan by §§ 50, 51, 54–56 and 58 of the Public Service Act and subsections 3 (1)–(3) and §§ 4–7, 11, 17–19 and 21 of the Anti-corruption Act.

 (4) The compensation for damage caused by a person completing the preparatory service plan of an assistant judge shall be governed by the provisions of the Public Service Act concerning the proprietary liability of officials and the provisions of the State Liability Act concerning the right of recourse. Upon compensation for damage, the basic salary of a person completing the preparatory service plan of an assistant judge shall be considered an assistant judge’s salary.

 (5) The term for the completion of the preparatory service plan of an assistant judge shall be determined by the competition committee. The competition committee may extend the determined term in justified cases at the request of a person completing the preparatory service plan of an assistant judge.

 (6) The preparatory service plan of an assistant judge shall be deemed to have been completed by a resolution of the competition committee based on the report of a person completing the preparatory service plan of an assistant judge. Unless a person has been appointed as an assistant judge within five years after the preparatory service plan is deemed to have been completed, he or she is required to complete the preparatory service plan again for running as a candidate for an assistant judge.

 (7) The preparatory service plan of an assistant judge shall not be deemed to have been completed by a resolution of the competition committee, if:
 1) a person completing the preparatory service plan of an assistant judge has failed to complete the preparatory service plan of an assistant judge within the term determined by the competition committee;
 2) a person completing the preparatory service plan of an assistant judge commits an indecent act;
 3) a person completing the preparatory service plan of an assistant judge has not requested the competition committee to extend the term for completion of the preparatory service plan of an assistant judge or
 4) the competition committee has not extended the term for completion of the preparatory service plan.
[RT I, 21.06.2014, 8 - entry into force 01.07.2014]

§ 1171.  Verification of reliability of candidates for person completing preparatory service plan of assistant judge

  [RT I, 21.06.2014, 8 - entry into force 01.07.2014]

 (1) A candidate for person completing the preparatory service plan of an assistant judge shall submit to the competition committee information concerning him or her, the composition of which shall be established by the minister responsible for the area.
[RT I, 21.06.2014, 8 - entry into force 01.07.2014]

 (2) For the verification of the correctness of the information submitted by a candidate for person completing the preparatory service plan of an assistant judge, the minister responsible for the area has the right, through officials authorised by him or her, to:
[RT I, 21.06.2014, 8 - entry into force 01.07.2014]
 1) address state and local government agencies, officials of state authorities and local governments, legal persons and natural persons by inquiries concerning the personal data of a candidate for person completing the preparatory service plan of an assistant judge;
[RT I, 21.06.2014, 8 - entry into force 01.07.2014]
 2) interview the person indicated in the form concerning personal data, and with employers, representatives of educational institutions and other persons in order to ascertain the moral character and other personal characteristics of the person and if necessary, obtain a written explanation from the interviewed person with his or her permission;
[RT I, 21.06.2014, 8 - entry into force 01.07.2014]

 (4) A candidate for person completing the preparatory service plan of an assistant judge shall be notified of the verification with respect of him or her and provided an opportunity to examine the materials gathered in the process of the checks.
[RT I, 21.06.2014, 8 - entry into force 01.07.2014]

 (5) If a candidate for person completing the preparatory service plan of an assistant judge intentionally submits incorrect data to the competition committee or conceals material information, he or she shall be excluded from the competition by a resolution of the competition committee.
[RT I, 21.06.2014, 8 - entry into force 01.07.2014]

§ 1172.  Exemption from completion of preparatory service plan of assistant judge

  The competition committee may exempt from the completion of the preparatory service plan of an assistant judge a person who has worked for at least two years in an office or position which requires legal knowledge and with regard to whom the competition committee finds that the earlier experience allows the person to assume the office of an assistant judge without completing the preparatory service plan of an assistant judge.
[RT I, 21.06.2014, 8 - entry into force 01.07.2014]

§ 1173.  Suspension of completion of preparatory service plan of assistant judge

 (1) The competition committee shall suspend, by a resolution, the completion of the preparatory service plan of an assistant judge:
 1) for the period of pregnancy and maternity leave and for the period when a person completing the preparatory service plan of an assistant judge has the right to be on parental leave, but not longer than until the child attains three years of age;
 2) for the period of compulsory military service or alternative service;
 3) in the case charges are brought against a person completing the preparatory service plan of an assistant judge pursuant to criminal procedure, from the date on which the charges are brought until the proceedings are terminated or a person completing the preparatory service plan of an assistant judge is acquitted.

 (2) Based on clauses (1) 1) and 2) of this section, the completion of the preparatory service plan of an assistant judge shall be suspended on the basis of the application of a person completing the preparatory service plan of an assistant judge.
[RT I, 21.06.2014, 8 - entry into force 01.07.2014]

§ 1174.  Termination of completion of preparatory service plan of assistant judge

  The competition committee shall terminate, by a resolution, the completion of the preparatory service plan of an assistant judge:
 1) due to unsatisfactory results;
 2) if a person completing the preparatory service plan of an assistant judge commits an indecent act;
 3) if a judgment of conviction in a criminal matter has entered into force with respect to a person completing the preparatory service plan of an assistant judge.
[RT I, 21.06.2014, 8 - entry into force 01.07.2014]

§ 118.  Report on completion of preparatory service plan of assistant judge

  [RT I, 21.06.2014, 8 - entry into force 01.07.2014]

 (1) A person completing the preparatory service plan of an assistant judge shall submit to the competition committee a written report with regard to the completion of the preparatory service plan of an assistant judge.

 (2) The supervisor of a person completing the preparatory service plan of an assistant judge shall submit at the end of the completion of the preparatory service plan of an assistant judge to the competition committee a written opinion with regard to the results of the completion of the preparatory service plan of an assistant judge.
[RT I, 21.06.2014, 8 - entry into force 01.07.2014]

§ 119.  Competition committee

  [RT I, 21.06.2014, 8 - entry into force 01.07.2014]

 (1) The competition committee shall be formed for a term of five years and shall consist of seven members. The competition committee shall be comprised of:
 1) two judges of a court of the first instance and one alternate member elected by the Court en banc;
 2) a judge of a circuit court and his or her alternate member elected by the Court en banc;
 3) two assistant judges and one alternate member appointed by the minister responsible for the area;
 4) a representative of the Ministry of Justice and his or her alternate member appointed by the minister responsible for the area;
 5) a notary and his or her alternate member designated by the Chamber of Notaries.

 (2) The minister responsible for the area shall appoint the chairman of the competition committee from among the committee members.

 (3) The competition committee shall:
 1) conduct the competition for assistant judges and persons completing the preparatory service plan of an assistant judge;
 2) decide on persons completing the preparatory service plan and their division between the courts;
 3) determine the term for completion of the preparatory service plan of an assistant judge and, in justified cases, extend this term;
 4) decide whether to deem the preparatory service plan of an assistant judge to have been completed.

 (4) The competition committee has a quorum if at least four members are present. The competition committee shall adopt resolutions by a majority of votes in favour. Upon an equal division of votes, the chairman of the committee has the casting vote.
[RT I, 21.06.2014, 8 - entry into force 01.07.2014]

§ 120.  Running as candidate for position of assistant judge

 (1) Assistant judges shall be appointed to office by way of a public competition.

 (2) The minister responsible for the area shall announce a public competition for a vacant position of an assistant judge in the official publication Ametlikud Teadaanded.

 (3) Persons who comply with the requirements established for assistant judges may run as candidates for the position of assistant judge.

 (4) Assistant judges shall be appointed to office by the minister responsible for the area on the proposal of the competition committee.
[RT I, 21.06.2014, 8 - entry into force 01.07.2014]

 (5) A probationary period with the duration of up to six months shall be applied upon appointment to office of an assistant judge. The director of court shall appoint the supervisor to an assistant judge for the probationary period.
[RT I, 21.06.2014, 8 - entry into force 01.07.2014]

§ 121.  Assistant judge’s oath of office

  Upon assuming office, an assistant judge shall take the following oath before the minister responsible for the area:
“I swear to remain faithful to the Republic of Estonia and its constitutional order. I swear to perform my functions according to my conscience and in conformity with the Constitution of the Republic of Estonia and other Acts.”

§ 122.  Assistant judge’s salary and additional remuneration

 (1) The amount of the salary of an assistant judge shall be established by the Government of the Republic.

 (2) An assistant judge supervising a person completing the preparatory service plan of an assistant judge shall be paid additional remuneration equal to 5 per cent of the salary during supervision.
[RT I, 21.06.2014, 8 - entry into force 01.07.2014]

 (3) The head of the payment orders department, land registry department and registration department of a county court and the head of the regional service of the land registry department and registration department shall be paid an additional remuneration equal to up to 35 per cent of the salary of an assistant judge for the performance of the duties related to heading.
[RT I, 21.06.2014, 8 - entry into force 01.07.2014]

 (31) The additional remuneration of the head of the payment orders department, land registry department and registration department of a county court and the head of the regional service of the land registry department and registration department shall be established by a regulation of the Government of the Republic.
[RT I, 21.06.2014, 8 - entry into force 01.07.2014]

 (4) [Repealed - RT I, 06.07.2012, 1 - entry into force 01.04.2013]

§ 123.  Social guarantees for assistant judges

  [Repealed – RT I, 21.06.2014, 8 - entry into force 01.07.2014]

§ 124.  Employment of assistant judges in Ministry of Justice and institutions of higher education

  An assistant judge may be transferred to the service of the Ministry of Justice or be employed as a lecturer of an institution of applied higher education which provides special education for assistant judges at the request of the assistant judge and with the consent of the chairman of the court. The provisions of § 58 of this Act apply otherwise.

Chapter 15 COURT OFFICERS  

§ 125.  Director of court

 (1) The director of court shall:
 1) organise the administrating of affairs of the judicial institution;
 2) organise the use of the assets of the judicial institution;
 3) prepare, with the approval of the chairman of the court, the draft budget of the judicial institution and submit the draft budget to the minister responsible for the area;
 4) control the budgetary funds of the judicial institution;
 5) be responsible for the organisation of accounting of the judicial institution;
 6) appoint court officers to office and release them from office;
 7) perform other duties assigned to him or her by the internal rules of the court and the court office.

 (2) The minister responsible for the area may give directives to organise issues within the area of activity of directors of court.

 (3) A director of court must have completed higher education. Directors of court of courts of the first instance and courts of appeal shall be appointed to office for five years by the minister responsible for the area. A director of court shall be appointed to office on the basis of a public competition, section 1171 shall apply upon verification of the reliability of applicants.
[RT I, 06.07.2012, 1 - entry into force 01.04.2013]

 (4) The minister responsible for the area may decide that several judicial institutions have one director of court.
[RT I 2005, 71, 549 - entry into force 01.01.2006]

 (41) The county court, which structural units are the land registry department and the registration department, can additionally also have the director of court responsible exclusively for the area of activity of the land registry department and the registration department.
[RT I, 21.06.2014, 8 - entry into force 01.01.2015]

 (5) The basic salary and variable salary of directors of court of courts of the first instance and courts of appeal shall be determined in the salary guide established by the minister responsible for the area on the basis of subsection 63 (2) of the Public Service Act.
[RT I, 06.07.2012, 1 - entry into force 01.04.2013]

§ 1251.  Judicial clerk

 (1) A judicial clerk is a court official who participates in the preparation for proceeding and in proceeding of cases to the extent prescribed in the court procedure law either independently or under the supervision of a judge.

 (2) A judicial clerk is also competent to perform the acts and make the judgements, which an assistant judge or another court official is competent to perform or make pursuant to the court procedure law.
[RT I, 06.02.2014, 13 - entry into force 04.02.2014 - The decision of the Supreme Court en banc declares to be in conflict with the Constitution and repeals subsection 125¹ (2) of the Courts Act and subsection 174 (8) of the Code of Civil Procedure to the extent pursuant to which the judicial clerk may determine the procedure expenses in civil proceedings.]

 (3) Upon performance of his or her duties, a judicial clerk is independent but shall comply with the instructions of a judge to the extent prescribed by law.

 (4) A person who complies with the requirements set out in clauses 47 (1) 1)–3) of this Act may be appointed as a judicial clerk. A person who, pursuant to the Public Service Act, cannot be employed in the service as an official shall not be appointed as a judicial clerk.

 (5) A vacant position of a judicial clerk shall be filled by way of public competition. The competition shall be organised and a judicial clerk shall be appointed to office and released from office by the chairman of the court. A probationary period with the duration of up to six months shall be applied upon appointment to office of a judicial clerk.

 (51) The public declaration of the competition may be waived and an internal competition may be organised for the judicial clerks if there is good reason to believe that it is expedient to fill the vacant position by declaration of a competition inside one or more judicial institutions.
[RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]

 (6) The salary of a judicial clerk shall not exceed the salary of a judge of a court of first instance and following the probationary period it shall not be smaller than one-half of the salary of a judge of a court of first instance.
[RT I, 29.12.2012, 2 - entry into force 01.01.2013]

 (7) A person who has worked for at least three years as a judicial clerk and passed a judge’s examination shall be appointed a senior judicial clerk.
[RT I, 21.06.2014, 8 - entry into force 01.07.2014]

§ 126.  Court security guards

 (1) A court security guard is a court official whose duty is to maintain order in the court, serve notices and summons to persons and perform other duties related to the functions of a court security guard determined by the internal rules of the court. Court security guards shall have the same rights as assistant police officers pursuant to § 12 and Division 2 of Chapter 4 of the Assistant Police Officer Act and the police or another law enforcement agency pursuant to §§ 28 and 30, subsections 32 (1)–(3), § 34, subsections 38 (1) and (2), § 46, clauses 47 (1) 1), 2) and 4) and § 52 of the Law Enforcement Act.
[RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]

 (11) The Minister responsible for the area may establish, by a regulation, the procedure for issuing of special equipment and weapons to court security guards, return of weapons and special equipment and carrying of weapons.
[RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]

 (2) Additional remuneration shall be paid to court security guards for serving summons and notices. The minister responsible for the area shall establish the rates of additional remuneration.

 (3) Court security guards shall be reimbursed for expenses incurred for the use of public transportation related to the performance of duties.

 (4) On the basis of an administration contract, the performance of the duties specified in subsection (1) of this section may be transferred to a company.

§ 127.  Other court officers

  The duties of court officials and court employees not specified in this Chapter shall be determined in the internal rules of a court.
[RT I, 06.07.2012, 1 - entry into force 01.04.2013]

§ 1271.  Official attire of court officer

  The minister responsible for the area may establish the description of and the procedure for wearing of the attire of court officers. If wearing the attire is obligatory the attire shall be given to the court officer free of charge.
[RT I 2005, 71, 549 - entry into force 01.01.2006]

Chapter 16 IMPLEMENTING PROVISIONS  

§ 128.  Entry into force of Act

 (1) This Act enters into force on the tenth day following the date of publication of this Act in Riigi Teataja.

 (2) Subsections 61 (5), 76 (1) and (5) and §§ 122, 134 and 146 of this Act shall be implemented as of 1 July 2002.

§ 129.  Formation of Constitutional Review Chamber of Supreme Court

  Pursuant to this Act, the Constitutional Review Chamber of Supreme Court shall be formed by 1 January 2003.

§ 1291.  Authority of chairmen of Chambers of Supreme Court

  The term of authority of the chairmen of the Chambers of the Supreme Court appointed before 1 January 2015 shall be accounted as of 1 January 2015.
[RT I, 23.12.2014, 1 - entry into force 01.01.2015]

§ 1292.  Appointment of law clerks to office

  Subsections 31 (4) and (5) shall apply with regard to law clerks appointed to office after 1 August 2016.
[RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]

§ 130.  Formation of Disciplinary Chamber

 (1) For the formation of the Disciplinary Chamber, the Court en banc shall elect two judges of a circuit court and two judges of a court of the first instance for a term of two years, and three judges of a circuit court and three judges of a court of the first instance for a term of three years.

 (2) Until the formation of the Disciplinary Chamber pursuant to this Act, the functions of the Disciplinary Chamber shall be performed by the current Disciplinary Committee. The Disciplinary Chamber shall be formed pursuant to this Act not later than by 1 January 2003.

§ 131.  Authority of chairmen of courts and directors of court

 (1) The term of authority of the chairmen of courts in office at the time of entry into force of this Act shall commence as of the date of entry into force of this Act.

 (2) Directors of court of courts shall be appointed to office by way of a public competition not later than by 1 January 2003. Until the appointment of a director of court by way of a public competition, the duties of the director of court provided in subsections 15 (4), 16 (4), 17 (4) and § 125 of this Act shall be performed by the chairman of the court.
[RT I 2005, 15, 85 - entry into force 01.01.2006]

§ 1311.  Specifications of requirements for assistant judges

 (1) A person who has acquired the professional education of assistant judge at an institution of applied higher education may also be appointed as an assistant judge.

 (2) The preparatory service plan of an assistant judge shall be deemed to have been completed upon graduation from an institution of applied higher education which provides special education for assistant judges.
[RT I, 21.06.2014, 8 - entry into force 01.07.2014]

§ 1312.  Appointment of court official to position of judicial clerk

  A consultant or another court official may be appointed to the position of a judicial clerk exclusively pursuant to the procedure specified in subsection 1251 (5) of this Act and in case he or she complies with the requirements established in subsection 1251 (4) of this Act.
[RT I, 29.12.2012, 2 - entry into force 01.01.2013]

§ 1313.  Redundancy payment of assistant judges

  An assistant judge appointed to office before 1 January 2015 who is released from service due to disestablishment of position and who has worked as an assistant judge before the lay-off for at least one year shall be paid the six months’ salary of an assistant judge as compensation.
[RT I, 21.06.2014, 8 - entry into force 01.07.2014]

§ 132.  Formation of judge’s examination committee

 (1) The judge’s examination committee shall be formed pursuant to this Act not later than by 1 January 2003.

 (11) Subsections 69 (1)–(3) of this Act shall be implemented as of the election of members of the judge’s examination committee in 2015.
[RT I, 23.12.2014, 1 - entry into force 01.01.2015]

 (2) Until the formation of the judge’s examination committee pursuant to this Act, the functions of the committee shall be performed by the current judge’s examination committee.

 (3) The service of persons who are in preparatory service at the time of the entry into force of this Act shall continue pursuant to the current plan until the bringing thereof into conformity with this Act. The period of the service of the persons who are in preparatory service at the time of the entry into force of this Act may be reduced, but for not more than one year.

§ 1321.  Judge’s pension

  The following are judge’s pensions:
 1) judge’s old-age pension;
 2) judge’s superannuated pension;
 3) judge’s pension for incapacity for work;
 4) survivor’s pension for judge’s family members.
[RT I, 29.12.2012, 1 - entry into force 01.07.2013]

§ 1322.  Right to receive judge's old-age pension

 (1) The right to receive a judge's old-age pension shall be held by a person of pensionable age, who:
 1) has held the office of judge after 31 December 1991 and who by 1 July 2013 has been employed as a judge for at least fifteen years;
 2) holds the office of judge as at 1 July 2013 and who by the time of retirement has completed the pension qualifying period required for the grant of the old-age pension provided for in clause (1) 1) of this section;
 3) has held the office of judge after 31 December 1991 and who by 1 July 2013 has been employed as a judge for at least ten years and who has been established to have no work ability on the basis of the Work Ability Allowance Act;
[RT I, 13.12.2014, 1 - entry into force 01.07.2016 (entry into force changed - RT I, 17.12.2015, 1)]
 4) holds the office of judge as at 1 July 2013 and who by the time of retirement has completed the pension qualifying period required for the grant of the old-age pension provided for in clause (1) 3) of this section and who has been established to have no work ability on the basis of the Work Ability Allowance Act.
[RT I, 13.12.2014, 1 - entry into force 01.07.2016 (entry into force changed - RT I, 17.12.2015, 1)]

 (2) [Repealed - RT I, 13.12.2014, 1 - entry into force 01.07.2016 (entry into force changed - RT I, 17.12.2015, 1)]

 (21) A judge who has been established to have a 100, 90 or 80 per cent permanent loss of capacity for work on the basis of the State Pension Insurance Act, shall be entitled to apply for a judge’s old-age pension on the basis of subsection 1322 (2) of the Courts Act in force until 1 July 2016.
[RT I, 17.12.2015, 1 - entry into force 01.07.2016]

 (3) The right to receive a judge's old-age pension shall be held by a person of pensionable age, who:
 1) has been the Chief Justice of the Supreme Court after 31 December 1991 and before 1 July 2013, or
 2) is the Chief Justice of the Supreme Court as at 1 July 2013, or
 3) holds the office of judge as at 1 July 2013 and who is appointed the Chief Justice of the Supreme Court after 1 July 2013.
[RT I, 29.12.2012, 1 - entry into force 01.07.2013]

§ 1323.  Right to receive judge’s superannuated pension

  The right to receive a judge's superannuated pension, irrespective of the age, shall be held by a person, who:
 1) has held the office of judge after 31 December 1991 and who by 1 July 2013 has been employed as a judge for at least thirty years;
 2) holds the office of judge as at 1 July 2013 and who by the time of retirement has completed the pension qualifying period required for the grant of the superannuated pension provided for in clause 1) of this section.
[RT I, 29.12.2012, 1 - entry into force 01.07.2013]

§ 1324.  Right to receive judge's pension for incapacity for work

 (1) A judge who has been established to have a permanent loss of capacity for work on the basis of the State Pension Insurance Act before 1 July 2016, shall be entitled to apply for a pension for incapacity for work, which shall be determined on the basis of the version of the Courts Act in force until 1 July 2016.
[RT I, 17.12.2015, 1 - entry into force 01.07.2016]

 (2) A judge who receives a pension for incapacity for work on the basis of the version of the Courts Act in force until 1 July 2016 shall continue, after the expiry of the duration of permanent incapacity for work determined by an examination for establishing permanent incapacity for work, to receive the pension for incapacity for work in the former amount without assessment of the capacity for work.
[RT I, 17.12.2015, 1 - entry into force 01.07.2016]

 (3) When a person receiving a judge's pension for incapacity for work attains the pensionable age provided for in § 7 of the State Pension Insurance Act, payment of the old-age pension shall continue, at his or her request, in the amount of the previous pension for incapacity for work.
[RT I, 13.12.2014, 1 - entry into force 01.07.2016 (entry into force changed - RT I, 17.12.2015, 1)]

§ 1325.  Right to receive survivor’s pension for judge’s family members

  A judge’s family member whose right to receive a judge's survivor's pension has arisen before 1 July 2016 shall be granted and paid the pension based on the version of this Act in force until 1 July 2016.
[RT I, 17.12.2015, 1 - entry into force 01.07.2016]

§ 1326.  Amount of judge's pension

 (1) The amount of a judge's old-age pension and superannuated pension shall be 75% of the salary of his or her most recent position, which was in force on the day as of which the pension is granted.

 (2) The amount of the old-age pension of the Chief Justice of the Supreme Court or a person who has been the Chief Justice of the Supreme Court is 75% of the salary of the Chief Justice of the Supreme Court, which was in force on the day as of which the pension is granted, if he or she has been employed as the Chief Justice of the Supreme Court for at least five years, and 50% if he or she has been employed as the Chief Justice of the Supreme Court for less than five years.

 (3) [Repealed - RT I, 13.12.2014, 1 - entry into force 01.07.2016 (entry into force changed - RT I, 17.12.2015, 1)]

 (31) A judge who receives a judge's old-age pension on the basis of clauses 1322 (1) 3) or 4) of this Act shall continue:
 1) to receive the old-age pension after the expiry of the duration of permanent incapacity for work determined by an examination for establishing permanent incapacity for work in the former amount without assessment of the capacity for work;
 2) to receive the old-age pension after the expiry of the duration of no work ability established by the Unemployment Insurance Fund in the former amount without new assessment of the capacity for work.
[RT I, 13.12.2014, 1 - entry into force 01.07.2016 (entry into force changed - RT I, 17.12.2015, 1)]

 (32) A judge who receives a judge's old-age pension on the basis of subsection 1322 (2) of the Courts Act in force until 1 July 2016 shall continue, after the expiry of the duration of permanent incapacity for work determined by an examination for establishing permanent incapacity for work, to receive the judge's old-age pension in the former amount without assessment of the capacity for work.
[RT I, 17.12.2015, 1 - entry into force 01.07.2016]

 (4) [Repealed - RT I, 13.12.2014, 1 - entry into force 01.07.2016 (entry into force changed - RT I, 17.12.2015, 1)]

§ 1327.  Grant and payment of judge's pension

 (1) The grant and payment of a judge's pension shall be performed pursuant to the procedure provided for in the State Pension Insurance Act, unless otherwise provided for in this Act.

 (2) A judges' pension, except for pension calculated on the basis of the salary of the current year, shall be indexed by 1 April of each current year by the highest salary rate index specified in subsection 2 (2) of the High-Ranking State Public Servants Salaries Act.

 (3) The part of a judge's old-age pension, superannuated pension and survivor's pension which exceeds the pension calculated on the basis of the State Pension Insurance Act and a pension for incapacity for work shall be paid from the state budget through the budget of the Ministry of Justice and the Supreme Court.
[RT I, 13.12.2014, 1 - entry into force 01.07.2016 (entry into force changed - RT I, 17.12.2015, 1)]

 (4) A judge’s pension shall not be increased on the bases provided for in the Public Service Act. If a person has the right to receive several classes of state pension, one pension shall be granted to the person at his or her choice.

 (5) A judge’s pension shall not be paid during employment as a judge. If a retired judge is employed elsewhere, he or she shall receive the judge’s pension in full regardless of the amount of the earnings.

 (6) A judge’s pension shall not be granted to a person who has been removed from office for a disciplinary offence or who has been convicted of an intentionally committed criminal offence. The specified pension shall be withdrawn from a person who is convicted of a criminal offence directed against the administration of justice.

 (7) A person convicted for an offence provided for in Chapter 15 or Division 2 of Chapter 17 of the Penal Code, for which the Penal Code prescribes as at least up to five years’ imprisonment, loses the right to judge’s old-age pension and judge’s superannuated pension.

 (8) If a person was paid a judge’s old-age pension or a judge’s superannuated pension provided for in this Act, the payment of the pension is terminated as of the month following the month of entry into force of the court judgment. In case of losing the right to pension provided for in this Act, the person retains the right to apply for pension pursuant to general principles.

 (9) The court shall notify the Social Insurance Board within 10 working days as of the entry into force of the court judgment in writing of the fact in connection with which the person loses the right to judge’s old-age pension and judge’s superannuated pension provided for in this Act.

 (10) The provisions of subsection (7) of this section apply to persons in respect of whom a judgment of conviction entered into force after 10 March 2009.
[RT I, 29.12.2012, 1 - entry into force 01.07.2013]

§ 1328.  Judge with permanent incapacity for work

  The condition of no work ability provided for in subsection 1322 (1) of this Act shall be considered met in case of a judge who has been established to have a 100, 90 or 80 per cent permanent loss of capacity for work on the basis of the State Pension Insurance Act.
[RT I, 13.12.2014, 1 - entry into force 01.07.2016 (entry into force changed - RT I, 17.12.2015, 1)]

§ 133.  Payment of judge’s pension

 (1) The time of employment as a judge before entry into force of this Act shall also be included in the length of service necessary to receive a judge’s old-age pension.

 (2) For judges who are appointed to office until the entry into force of this Act, employment in the position of lecturer of law with a research degree of an Estonian institution of higher education, sworn advocate, prosecutor, the Chancellor of Justice or in any other position which requires high qualification in law shall also be included in the length of pensionable service as judge. The provisions of this subsection do not extend to the calculation of the pension qualifying period necessary to receive the superannuated pension (§ 1322).
[RT I, 29.12.2012, 1 - entry into force 01.07.2013]

 (3) Within one year as of the entry into force of this Act, the judge’s examination committee shall decide on the determination of the years of pensionable service of all judges, taking into consideration the provisions of this section.

 (4) Sections 1321–1326 of this Act also apply to persons who are not employed as judges at the time of the entry into force of this Act but have held the office of judge after 31 December 1991.
[RT I, 29.12.2012, 1 - entry into force 01.07.2013]

 (5) Within five years as of the entry into force of this Act, the right to receive judge’s old-age pension also arises for a person after his or her employment as a judge for five years if the person has held the office of judge after 31 December 1991, attained the pensionable age, and has been employed for at least ten years in positions which the judge’s examination committee has deemed to be equal to holding the office of judge.

 (6) Judges who attain the pensionable age within five years as of the entry into force of this Act and who have not completed five years of pensionable service as a judge, have the right to remain in the office of judge until completion of the years of pensionable service on the condition that they, on the date of entry into force of this Act, held the office of judge and have been employed for at least ten years in positions which the judge’s examination committee has deemed to be equal to holding the office of judge.

 (7) A judge who is at least 55 years of age and who at least during the last ten years has worked as a judge has the right to receive the judge’s old age pension after he or she leaves the office of judge. The decision to leave office in order to use such right shall be made by 1 January 2003. In the case the judge continues work in public service, the amount of his or her pension plus his or her remuneration received in public service shall not exceed the amount received by him in the position of a judge.

 (8) A judge who as at 1 July 2013 has been transferred to the service of the Supreme Court or the Ministry of Justice (subsection 58 (1)), elected or appointed as judge of an international court institution or who participates as an expert in an international civil mission (subsections 581 (1) and (5)), retains the right to the pension provided for in §§ 1321–1326.
[RT I, 29.12.2012, 1 - entry into force 01.07.2013]

§ 134.  [Repealed - RT I 2009, 15, 93 - entry into force 01.03.2009]

§ 135.  Competence of lay judges

  Lay judges elected before the entry into force of this Act have the authority of lay judges until the end of the term of their authority.

§ 136.  Authority of assistant judge’s examination committee

 (1) [Repealed - RT I, 21.06.2014, 8 - entry into force 01.07.2014]

 (2) [Repealed - RT I, 21.06.2014, 8 - entry into force 01.07.2014]

 (3) Until the formation of the competition committee, the functions of the committee shall be performed by the current assistant judge’s examination committee.
[RT I, 21.06.2014, 8 - entry into force 01.07.2014]

§ 137.  Transitional provisions concerning organisation of judges’ training

 (1) Until the year 2004, the judges’ training program shall also include follow-up training.

 (2) The Ministry of Justice shall transfer the information and contracts necessary for the preparation of the judges’ training program to a foundation pursuant to the procedure approved by the minister, and the foundation shall begin the preparation of the judges’ training program for the year 2003 not later than 1 September 2002.

 (3) Until the formation of the Training Council pursuant to this Act, the functions of the Training Council shall be performed by the current Training Council.

§ 1371.  Employment in international court institutions

  Section 581 of this Act applies also to judges of international court institutions elected or appointed before the entry into force of the specified provision.
[RT I 2005, 71, 549 - entry into force 01.01.2006]

§ 1372.  Specification for application of subsection 50 (2) of this Act

  For the purposes of subsection 50 (2) of this Act, employment as an assistant prosecutor [ prokuröri abi ] before 1 April 2015 shall be deemed equal to employment as an assistant prosecutor [ abiprokurör ].
[RT I, 10.03.2015, 3 - entry into force 01.04.2015]

§ 1373.  Organisation of competitions for judges

  Competitions for filling vacant positions of judges declared before 1 August 2016 shall be organised on the basis of the Act in force until 31 July 2016.
[RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]

§ 1374.  Appointment of chairmen of courts of first instance and courts of appeal

  The term of office of a chairman of a court of first instance or a court of appeal who holds the office on 1 August 2016 shall expire upon the end of the term provided for in the Act in force at the time of his or her appointment and the restriction provided for in subsection 12 (10) of this Act shall not apply to him or her on one occasion upon appointment as the chairman of a court for the next period.
[RT I, 22.06.2016, 21 - entry into force 01.08.2016]

§ 138.  Merger of courts

 (1) The Kohtla-Järve City Court and the Ida-Viru County Court shall be merged not later than by 1 January 2003. Until such date, the Kohtla-Järve City Court shall operate as a separate judicial institution.

 (2) The Hiiu County Court and the Lääne County Court shall be merged not later than by 1 January 2003. Until such date, the Hiiu County Court shall operate as a separate judicial institution. After the merger of the courts, at least one judge of the Lääne County Court shall stay at Hiiumaa to resume permanent employment as judge.

§ 1381.  Authority of chairman of court and director of court

 (1) The Minister of Justice shall appoint the chairman of the county court and the administrative court not later than by 1 May 2006. The Minister of Justice may temporarily assign the duties of chairman to a judge of county court or administrative court with the consent of the judge until the appointment of a chairman of the court. The temporary acting chairman of a court shall be paid additional remuneration provided for in subsection 76 (2) of this Act.

 (2) The Minister of Justice shall appoint the director of court to office on the basis of a public competition not later than by 1 March 2006. Until the appointment of a director of the court, the chairman of the court or the judge specified in subsection (1) of this section shall perform the functions of the director of a court provided for in subsection 15 (4), subsection 16 (4), subsection 17 (4) and subsection 125 (1) of this Act.
[RT I 2005, 15, 85 - entry into force 01.01.2006]

 (3) Directors of court appointed before 1 April 2013 shall be automatically considered participants in the competition for the position of the director of the court where they serve, unless he or she submits a written notice concerning the refusal to participate in the competition. The notice concerning the refusal to participate in the competition shall be submitted no later than the end of the term indicated in the notice concerning the competition.
[RT I, 06.07.2012, 1 - entry into force 01.04.2013]

 (4) The minister responsible for the area may appoint to office in 2014 the director of court responsible for the area of activity of the land registry department and registration department of Tartu County Court. The director of court responsible for the area of activity of the land registry department and registration department may be appointed to office without a public competition from among the current directors of court.
[RT I, 21.06.2014, 8 - entry into force 01.07.2014]

 (5) The court officers comprising the land registry departments and registration departments of county courts shall be considered as of 1 January 2015 the court officers of the land registry department and registration department of Tartu County Court and they shall continue service at Tartu County Court.
[RT I, 21.06.2014, 8 - entry into force 01.07.2014]

§ 1382.  Termination of authority of chairman of county court, city court and administrative court

 (1) The authority of chairmen of county, city and administrative court appointed before 1 January 2006 shall terminate upon the entry into force of this Act.

 (2) The judges specified in subsection (1) of this section shall be paid additional remuneration in the amount of 15 per cent of his or her salary until 31 December 2006 if he or she was chairman of a county court, city court or administrative court where up to fourteen judges were working, or in the amount of 25 per cent of his or her salary if he or she was chairman of a county court, city court or administrative court where at least fifteen judges were working. Additional remuneration shall not be paid if the judge specified in subsection (1) is appointed chairman of a county court or administrative court pursuant to the provisions of subsection 1381 (1) of this Act.
[RT I 2005, 15, 85 - entry into force 01.01.2006]

§ 1383.  Determination of exact location and service areas of courthouses and the number and distribution of judges

  The Minister of Justice shall determine the exact location of courthouses and the service areas of county and administrative courts (subsection 9 (3) and subsection 18 (3)) and the number of county and administrative court judges and their distribution among courthouses (§§ 11 and 19) not later than by 1 October 2005.
[RT I 2005, 15, 85 - entry into force 01.01.2006]

§ 1384.  Service of county, city and administrative court judges

 (1) On 1 January 2006, the county, city and administrative court judges who are in office are deemed to be appointed to office as follows:
 1) the judges of Tallinn City Court and Harju County Court are deemed to be judges of Harju County Court;
 2) the judges of Ida-Viru County Court, Narva City Court and Lääne-Viru County Court are deemed to be judges of Viru County Court;
 3) the judges of Pärnu County Court, Saare County Court, Lääne County Court, Järva County Court and Rapla County Court are deemed to be judges of Pärnu County Court;
 4) the judges of Tartu County Court, Jõgeva County Court, Viljandi County Court, Valga County Court, Põlva County Court and Võru County Court are deemed to be judges of Tartu County Court;
 5) the judges of Tallinn Administrative Court and Pärnu Administrative Court are deemed to be judges of Tallinn Administrative Court;
 6) the judges of Tartu Administrative Court and Jõhvi Administrative Court are deemed to be judges of Tartu Administrative Court;

 (2) On 1 January 2006, the courthouse which is located in the district where the county, city or administrative court was located where the county or administrative court judge was working as a judge before the entry into force of this Act shall be deemed to be his or her permanent place of service.
[RT I 2005, 15, 85 - entry into force 01.01.2006]

§ 1385.  Validity of division of tasks plan

  After the entry into force of the Courts Act Amendment Act for the merger of territorial jurisdictions of courts, the division of tasks between judges shall be determined by courthouses on the basis of the division of tasks plans which were in force immediately before the entry into force of the specified Act, until approval of the new division of tasks plan. The full court shall approve the new division of tasks plan not later than by 1 March 2006.
[RT I 2005, 39, 308 - entry into force 01.01.2006]

§ 1386.  Authority of lay judge

 (1) The lay judges appointed to office before 1 January 2006 whose authority has not terminated shall be deemed to be appointed to office in the following courts:
 1) the lay judges of Tallinn City Court and Harju County Court are deemed to be lay judges of Harju County Court;
 2) the lay judges of Ida-Viru County Court, Narva City Court and Lääne-Viru County Court are deemed to be lay judges of Viru County Court;
 3) the lay judges of Pärnu County Court, Saare County Court, Lääne County Court, Järva County Court and Rapla County Court are deemed to be lay judges of Pärnu County Court;
 4) the lay judges of Tartu County Court, Jõgeva County Court, Viljandi County Court, Valga County Court, Põlva County Court and Võru County Court are deemed to be lay judges of Tartu County Court;

 (2) The authority of lay judges appointed before 1 January 2006 shall terminate upon expiry of the term specified in subsections 104 (1) or 104 (4) of this Act.
[RT I 2005, 71, 549 - entry into force 01.01.2006]

§ 1387.  Liquidation of Viru Circuit Court

 (1) As of 1 October 2008, any appeals received by Viru Circuit Court shall be forwarded for adjudication to Tartu Circuit Court. Any appeals against court ruling received by Viru Circuit Court shall be adjudicated until the closing of the court in Viru Circuit Court. On 31 December 2008, any court cases heard by Viru Circuit Court shall be forwarded for adjudication to Tartu Circuit Court.

 (2) A judge of Viru Circuit Court who upon the liquidation of the court is released from office on the basis of clause 99 (1) 5) of this Act and who by the time has at least 20 years of service of judge required for old-age pension together with the length of service specified in subsection 133 (2) of this Act shall have the right to receive the judge’s old-age pension. In the case the judge continues work in public service, his or her pension together with the remuneration received in public service shall not exceed the amount received by him in the position of a judge.

 (3) Judges of Viru Circuit Court no later than by 1 April 2008 shall notify the Ministry of Justice of the wish to use the right arising from subsection (2) of this section to receive judge's old-age pension or the wish to commence work as of 1 January 2009 either in Viru County Court or Tartu Circuit Court or the consent to release from office on the basis of clause 99 (1) 5) of this Act. Failure to submit the notice shall be considered the wish of a judge of Viru Circuit Court to commence work in Tartu Circuit Court.

 (4) If a judge of Viru Circuit Court commences work on the basis of subsection (3) of this section as of 1 January 2009 as a judge of Viru County Court, his or her old-age pension shall be calculated from the judge’s salary in the circuit court valid at the time of grant of the pension taking into account the provisions of subsections 1322 (1) and (2) and subsection 1326 (1) of this Act, unless he or she is entitled to receive more favourable judge's old-age pension.
[RT I, 29.12.2012, 1 - entry into force 01.07.2013]

 (5) A judge of Viru Circuit Court who uses the right arising from subsection (2) of this section to receive judge's old-age pension shall not be paid the compensation arising from subsection 86 (1) of this Act.
[RT I 2008, 13, 85 - entry into force 24.03.2008]

§ 1388.  Termination of payment of additional remuneration paid to judges for years of service

  Upon the termination of the payment of the additional remuneration paid to judges for years of service specified in this Act, the judge's salary shall not decrease. If the judge's salary following the entry into force of this Act is smaller than the judge's former salary, the judge shall be paid the former salary until the judge's salary pursuant to this Act and the High-Ranking State Public Servants Salaries Act exceeds the former salary.
[RT I 2010, 1, 2 - entry into force 01.07.2013 (entry into force amended RT I, 29.12.2012, 1)]

§ 1389.  Term of office of directors of court of courts of first instance and courts of appeal

  Upon the entry into force of subsection 125 (3) of this Act, the term of authority of directors of court of courts of the first instance and courts of appeal shall be effective for five years after the entry into force of the Act.
[RT I, 06.07.2012, 1 - entry into force 01.04.2013]

§ 13810.  Specification for application of subsection 84 (2) of this Act

  The holiday of 49 days for judges of court of the first instance and court of appeal and of 56 days for justices of the Supreme Court shall be preserved for two years as of 1 April 2013 in case they serve as judges as at 1 April 2013.
[RT I, 06.07.2012, 1 - entry into force 01.04.2013]

§ 13811.  Lay judge's pension for incapacity for work

 (1) A lay judge who has been established to have a permanent loss of capacity for work on the basis of the State Pension Insurance Act shall be entitled to an increase of the lay judge's pension for incapacity for work pursuant to the version of § 113 of this Act in force until 1 July 2016.
[RT I, 17.12.2015, 1 - entry into force 01.07.2016]

 (2) A lay judge who has been declared permanently incapacitated for work for a period of at least two years on the basis of the State Pension Insurance Act by the latest examination for establishing permanent incapacity for work and who submits an application for assessment of work ability at the latest on the date of re-examination set out in the results of the examination for establishment of permanent incapacity for work and who is established to have partial or no work ability shall be paid a work ability allowance in an amount equal to the total amount of the pension for incapacity for work last paid to him or her on the basis of the State Pension Insurance Act and this Act, if this is larger than the work ability allowance granted to him or her on the basis of the Work Ability Allowance Act. The provisions of the Work Ability Allowance Act concerning a work ability allowance, including subsections 27 (4) and (5) of the Work Ability Allowance Act, shall apply upon payment of a pension for incapacity for work to a lay judge on the basis of this subsection.
[RT I, 13.12.2014, 1 - entry into force 01.07.2016 (entry into force changed - RT I, 17.12.2015, 1)]

§ 139. – § 151. [Omitted from this text.]

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.08.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:10.01.2017
Avaldamismärge:RT I, 22.06.2016, 22

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  Käesolevas seaduses sätestatakse kohtukorralduse ja kohtuteenistuse õiguslikud alused.

§ 2.  Õigusemõistmine ja kohtu sõltumatus

 (1) Õigust mõistab ainult kohus.

 (2) Kellelgi ei ole õigust sekkuda õigusemõistmisesse.

 (3) Kohtus ja selle lähikonnas on keelatud teod, mis on suunatud õigusemõistmise häirimisele.

§ 3.  Kohtuniku sõltumatuse põhitagatised

 (1) Kohtunik nimetatakse ametisse eluajaks.

 (2) Kohtuniku saab ametist tagandada üksnes kohtuotsuse alusel.

 (3) Esimese ja teise astme kohtu kohtunikule võib tema ametisoleku ajal kriminaalasjas süüdistuse esitada ainult Riigikohtu üldkogu ettepanekul ja Vabariigi Presidendi nõusolekul.

 (4) Riigikohtu kohtunikule võib tema ametisoleku ajal kriminaalasjas süüdistuse esitada ainult õiguskantsleri ettepanekul ja Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.

§ 4.  Kohtualluvus

 (1) Kohtualluvus sätestatakse seadusega.

 (2) Kohtuasja võib ühe kohtu alluvusest üle anda teisele kohtule üksnes seaduses sätestatud alustel ja korras.

§ 5.  Kohtu töökeel

 (1) Kohtumenetlus ja asjaajamine kohtus toimuvad eesti keeles.

 (2) Muu keele kasutamine kohtumenetluses sätestatakse kohtumenetluse seadustes.

§ 6.  Kohtu tööaeg

 (1) Kohtunik korraldab oma tööaja iseseisvalt. Kohtunik peab oma kohustused täitma mõistliku aja jooksul, arvestades seaduses ettenähtud menetlustähtaegu.

 (2) Kohtuistungid peetakse tööpäevadel kella üheksast kella kaheksateistkümneni. Pärast seda võib istung jätkuda juhul, kui kohus leiab, et see on otstarbekas õigusemõistmise huvides.

 (3) Kriminaalasja kiirmenetluses lahendamiseks, väärteo eest karistuse mõistmiseks, tõkendi kohaldamise või haldustoiminguks loa andmise otsustamiseks võib kohtuistungit pidada ka muul ajal.
[RT I 2006, 15, 118 - jõust. 14.04.2006]

§ 7.  Kohtuasutus

 (1) Kohtuasutused on maakohus, halduskohus, ringkonnakohus ja Riigikohus.

 (2) Kohtuasutusel on oma eelarve ja väikese riigivapi kujutisega pitsat.

 (3) Kohtuasutused registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris selle registri põhimääruses sätestatud korras.
[RT I 2005, 15, 85 - jõust. 01.01.2006]

§ 8.  Kohtuteenistus

 (1) Kohtuteenistus on töötamine kohtuasutuses. Kohtuteenistuses on kohtunikud ja kohtuteenistujad.

 (2) Kohtunikele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust üksnes käesolevas seaduses sätestatud juhtudel.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

 (3) Kohtuteenistujale kohaldatakse avaliku teenistuse seadust, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

§ 81.  Kohtuniku juurdepääs riigisaladusele ja salastatud välisteabele

 (1) Kohtunikul on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks riigisaladusele ja salastatud välisteabele Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega ning nende alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesannete täitmiseks.

 (2) Kui välislepingu kohaselt on julgeolekukontrolli läbiviimine salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmise kohustuslik eeltingimus, teostatakse julgeolekukontroll ka kohtuniku suhtes.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud julgeolekukontrolli läbimiseks täidab kohtunik riigisaladusele juurdepääsu loa taotleja ankeedi ja allkirjastab nõusoleku, millega lubatakse julgeolekukontrolli teostaval asutusel saada julgeolekukontrolli teostamise ajal enda kohta teavet füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ja organitelt, ning esitab need Riigikohtu üldkogule.

 (4) Riigikohtu üldkogu määrab kohtuniku suhtes julgeolekukontrolli teostava asutuse, kellele ta edastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumendid.

 (5) Julgeolekukontrolli asutus esitab kohtuniku suhtes teostatud julgeolekukontrolli käigus kogutud andmed kolme kuu jooksul arvates käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentide saamisest Riigikohtu üldkogule otsustamiseks, kas kohtunik on läbinud julgeolekukontrolli. Salastatud välisteabe juurdepääsusertifikaat väljastatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ettenähtud korras.
[RT I 2007, 16, 77 - jõust. 01.01.2008]

§ 82.  Menetlusdokumentide registreerimine kohtus

 (1) Kohtusse saabunud ja välja saadetud menetlusdokumendid registreeritakse kohtute infosüsteemis ja kohtutoimikus. Registreerimise täpsem kord nähakse ette kohtu kantselei kodukorras.

 (2) Kohtusse saabunud ja välja saadetud menetlusdokumente ei registreerita dokumendiregistris juhul, kui menetlusosalisele on tagatud juurdepääs menetlusdokumentidele veebilehe või infosüsteemi kaudu.
[RT I 2009, 68, 463 - jõust. 10.01.2010]

2. peatükk ESIMESE ASTME KOHUS 

1. jagu Maakohus 
[RT I 2005, 15, 85 - jõust. 01.01.2006]

§ 9.  Maakohus

 (1) Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse.

 (2) Maakohtud on:
 1) Harju Maakohus;
 2) Viru Maakohus;
 3) Pärnu Maakohus;
 4) Tartu Maakohus.

 (21) Maakohtul on üks või mitu kohtumaja.

 (3) Kohtumajad asuvad maakohtu tööpiirkonnas. Kohtumajade täpsed asukohad ning teeninduspiirkonnad määrab valdkonna eest vastutav minister. Iga kohtumaja asukoht on ka maakohtu asukohaks.

 (4) Maakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitab kohtudirektor, välja arvatud õigusemõistmise funktsiooni teostamisega seotud osas. Selles osas kinnitab struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kohtu esimees. Struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 43 sätestatust.
[RT I 2005, 15, 85 - jõust. 01.01.2006]

§ 10.  Maakohtu tööpiirkond

 (1) Maakohtu tööpiirkonna määrab valdkonna eest vastutav minister.

 (2) Seadusega võib ette näha kohtud, kes lahendavad mõnda liiki kohtuasju tööpiirkonda arvestamata.
[RT I 2005, 15, 85 - jõust. 01.01.2006]

§ 101.  Tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasja arutamise koht
[Kehtetu - RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

§ 11.  Maakohtu kohtunike arv

  Maakohtu kohtunike arvu ja jagunemise kohtumajade vahel määrab valdkonna eest vastutav minister, kuulanud ära maakohtu esimehe ja selle ringkonnakohtu esimehe arvamuse, kelle tööpiirkonda kohus kuulub.
[RT I 2005, 15, 85 - jõust. 01.01.2006]

§ 111.  Maakohtu kohtuniku alaline teenistuskoht
[RT I 2005, 15, 85 - jõust. 01.01.2006]

 (1) Maakohtu kohtuniku alaline teenistuskoht on kohtumajas, kuhu Riigikohtu üldkogu (§ 55 lõige 3), kohtu üldkogu (§ 57 lõige 1) või kohtu esimees (§ 57 lõige 2) on ta määranud.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

 (11) Kui maakohtu esimeheks nimetatakse kohtunik, kes oli vahetult enne esimeheks nimetamist teise kohtu teenistuses, määrab ta esimehe ametiajaks ise kohtumaja, kus on tema alaline teenistuskoht.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

 (2) Kohtunik ei või keelduda asja arutamisest teises sama maakohtu kohtumajas.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

 (3) Kui kohtunik arutab asja kohtumajas, mis ei ole tema alaline teenistuskoht, hüvitatakse talle sõidu- ja majutuskulud. Samuti hüvitatakse kohtunikule muud lähetuskulud Vabariigi Valitsuse määratud alustel ja korras.
[RT I 2005, 15, 85 - jõust. 01.01.2006]

§ 12.  Maakohtu esimees

 (1) Maakohtu esimees nimetatakse esimese ja teise astme kohtunike seast seitsmeks aastaks. Kohtu esimehe nimetab valdkonna eest vastutav minister, kuulanud ära selle kohtu üldkogu arvamuse, mille esimeheks kohtunik nimetatakse.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

 (11) Kui maakohtu esimeheks nimetatakse kohtunik, kelle alaline teenistuskoht oli teises kohtus, võib kohtunike arv maakohtus olla suurem käesoleva seaduse § 11 alusel määratust.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

 (12) Kui maakohtu esimeheks nimetatakse ringkonnakohtu kohtunik, säilitatakse talle ringkonnakohtu kohtuniku ametipalk, millele lisandub lisatasu esimehe ülesannete täitmise eest.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

 (2) Maakohtu esimees esindab ja juhib kohtuasutust oma pädevuse piires. Kohtu esimees vastutab õigusemõistmise korrakohase toimumise eest kohtus.

 (3) Maakohtu esimees:
 1) korraldab õigusemõistmise alast tegevust;
 2) kooskõlastab kohtudirektori koostatud kohtu eelarve eelnõu;
 3) teostab seaduses ettenähtud järelevalvet;
 4) koostab kohtu kohtunike koolituskava eelnõu ja esitab selle kinnitamiseks kohtu kohtunike üldkogule, korraldab ja kontrollib selle täitmist ning esitab vähemalt kord aastas kohtu üldkogule ülevaate selle täitmisest;
 5) täidab muid seadusest ja kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid.

 (4) Kohtu esimehe võib valdkonna eest vastutav minister enne tähtaja lõppemist vabastada:
 1) tema enda soovil;
 2) kui ta on süüliselt jätnud oma ülesanded olulisel määral täitmata:
 3) tema valimisel või nimetamisel Euroopa Inimõiguste Kohtu, Euroopa Liidu Kohtu või muu rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni (edaspidi rahvusvaheline kohtuinstitutsioon) kohtunikuks (§ 581).
[RT I, 04.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]

 (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud juhul kuulab valdkonna eest vastutav minister ära kohtu üldkogu arvamuse ja selle ringkonnakohtu esimehe arvamuse, kelle tööpiirkonda maakohus kuulub.

 (6) Kohtu esimehe äraoleku ajal asendab teda tema enda määratud kohtunik. Kui kohtu esimees ei ole asendajat määranud, asendab teda kõige kauem teenistuses olnud kohtunik või teenistusaegade võrdsuse korral vanim kohtunik.

 (7) Kui kohtu esimees vabastatakse kohtunikuametist, vabastatakse ta ka kohtu esimehe ülesannete täitmisest.

 (8) Kohtu esimehe ülesannete täitmisest vabastatud kohtuesimehel säilivad kohtuniku volitused.

 (9) [Kehtetu - RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

 (10) Kedagi ei tohi nimetada sama kohtu esimeheks kaheks ametiajaks järjestikku.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

 (11) Kui maakohtu esimees vabastatakse esimehe ülesannete täitmisest enne ametiaja lõppemist, pöördub kohtunik tagasi kohtusse, kus ta oli teenistuses enne maakohtu esimeheks nimetamist.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

 (12) Kui maakohtu esimehe ametiaeg lõpeb tähtaja saabumise tõttu, võib kohtunik pöörduda tagasi kohtusse, kus ta oli teenistuses enne maakohtu esimeheks nimetamist, või jätkata kohtunikuna teenistust maakohtus, mille esimees ta oli. Sellekohase avalduse esitab kohtu esimees kirjalikult valdkonna eest vastutavale ministrile vähemalt kolm kuud enne ametiaja lõppemist.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

 (13) Kui kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikeid 11 ja 12, võib kohtunike arv maakohtus olla suurem käesoleva seaduse § 11 alusel määratust.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

§ 121.  Maakohtu aseesimees ja kohtumaja juht
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

 (1) Maakohtu esimees nimetab igas kohtumajas teenistuses olevate kohtunike seast seitsmeks aastaks kohtumaja juhi, kuulanud ära kohtumaja teenistuses olevate kohtunike arvamuse. Kohtumaja juhti ei nimetata kohtumajas, kus asub kohtu esimehe alaline teenistuskoht.

 (2) Maakohtu esimees, kelle alaline teenistuskoht on kohtumajas, kus kohtunikukohtade arv on üle 30, nimetab selle kohtumaja teenistuses olevate kohtunike seast seitsmeks aastaks aseesimehe, kuulanud ära kohtumaja teenistuses olevate kohtunike arvamuse. Kui kohtunikukohtade arv kohtumajas on üle 60, võib maakohtu esimees nimetada kuni kaks aseesimeest.

 (3) Kohtumaja juht ja aseesimees korraldavad kohtumaja ning maakohtu esimehe vahelist suhtlemist ning täidavad muid seadusest ja kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid.

 (4) Kohtumaja juhi ja aseesimehe võib maakohtu esimees enne tähtaja lõppemist kohtumaja juhi ja aseesimehe ülesannetest vabastada:
 1) tema enda soovil;
 2) maakohtu esimehega koostöö mittelaabumise tõttu.

 (5) Kohtumaja juhi või aseesimehe äraolekul võib teda asendada maakohtu esimehe määratud kohtunik.

 (6) Kui kohtumaja juht või aseesimees vabastatakse kohtunikuametist, vabastatakse ta ka kohtumaja juhi ülesannete täitmisest.

 (7) Kohtumaja juhi ja aseesimehe ülesannete täitmisest vabastatud kohtunikul säilivad kohtuniku volitused.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

§ 13.  [Kehtetu - RT I 2005, 15, 85 - jõust. 01.01.2006]

§ 14.  Rahvakohtunik

  Maakohtu rahvakohtunike arvu määrab valdkonna eest vastutav minister kooskõlastatult kohtute haldamise nõukojaga, kuulanud ära maakohtu üldkogu arvamuse.
[RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

§ 15.  Kinnistusosakond

 (1) Tartu Maakohtus on kinnistusosakond. Kinnistusosakonnal on piirkondlikud talitused.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.01.2015]

 (2) Kinnistusosakonnas peetakse kinnistusraamatut, laevakinnistusraamatut ja abieluvararegistrit.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

 (3) [Kehtetu - RT I 2005, 15, 85 - jõust. 01.01.2006]

 (4) Kinnistusosakonna koosseisu kuuluvad kohtunikuabid ja muud kohtuteenistujad. Kohtudirektor võib määrata kinnistusosakonna juhataja ja kinnistusosakonna piirkondlike talituste juhatajad. Kinnistusosakonna juhataja ja kinnistusosakonna piirkondliku talituse juhataja määratakse kohtunikuabide seast. Kui kohtudirektor kinnistusosakonna juhatajat ei määra, peab ta määrama kinnistusosakonna piirkondliku talituse juhataja.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.01.2015]

§ 16.  Registriosakond

 (1) Tartu Maakohtus on registriosakond. Registriosakonnal on piirkondlikud talitused.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.01.2015]

 (2) Registriosakonnas peetakse äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit ning kommertspandiregistrit.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

 (3) [Kehtetu - RT I 2005, 15, 85 - jõust. 01.01.2006]

 (4) Registriosakonna koosseisu kuuluvad kohtunikuabid ja muud kohtuteenistujad. Kohtudirektor võib määrata registriosakonna juhataja ja registriosakonna piirkondlike talituste juhatajad. Registriosakonna juhataja ja registriosakonna piirkondliku talituse juhataja määratakse kohtunikuabide seast. Kui kohtudirektor registriosakonna juhatajat ei määra, peab ta määrama registriosakonna piirkondliku talituse juhataja.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.01.2015]

§ 161.  Maksekäsuosakond

 (1) Pärnu Maakohtus on maksekäsuosakond.

 (2) Maksekäsuosakonnas menetletakse maksekäsu kiirmenetluse avaldusi.

 (3) Maksekäsuosakonna juhataja on kohtudirektori määratud kohtunikuabi. Maksekäsuosakonna koosseisu kuuluvad kohtunikuabid ja muud kohtuteenistujad.
[RT I 2009, 67, 460 - jõust. 01.01.2010]

§ 17.  [Kehtetu - RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

2. jagu Halduskohus 

§ 18.  Halduskohus

 (1) Halduskohus arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju. Halduskohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud tema pädevusse.

 (2) Halduskohtud on:
 1) Tallinna Halduskohus;
 2) Tartu Halduskohus.

 (21) Halduskohtul on üks või mitu kohtumaja.

 (3) Kohtumajad asuvad halduskohtu tööpiirkonnas, mille määrab valdkonna eest vastutav minister. Kohtumajade täpsed asukohad ning teeninduspiirkonna määrab valdkonna eest vastutav minister. Iga kohtumaja asukoht on ka halduskohtu asukoht.

 (4) Halduskohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitab kohtudirektor, välja arvatud õigusemõistmise funktsiooni teostamisega seotud osas. Selles osas kinnitab struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kohtu esimees. Struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 43 sätestatust.
[RT I 2005, 15, 85 - jõust. 01.01.2006]

§ 181.  Haldusasja arutamise koht
[Kehtetu - RT I, 23.02.2011, 3 - jõust. 01.01.2012]

§ 19.  Halduskohtunike arv

  Halduskohtu kohtunike arvu ja jagunemise kohtumajade vahel määrab valdkonna eest vastutav minister, kuulanud ära halduskohtu esimehe ja selle ringkonnakohtu esimehe arvamuse, kelle tööpiirkonda kohus kuulub.
[RT I 2005, 15, 85 - jõust. 01.01.2006]

§ 191.  Halduskohtu kohtuniku alaline teenistuskoht

 (1) Halduskohtu kohtuniku alaline teenistuskoht on kohtumajas, kuhu Riigikohtu üldkogu (§ 55 lõige 3) või kohtu üldkogu (§ 57) on ta määranud.

 (11) Kui halduskohtu esimeheks nimetatakse kohtunik, kes oli vahetult enne esimeheks nimetamist teise kohtu teenistuses, määrab ta esimehe ametiajaks ise kohtumaja, kus on tema alaline teenistuskoht.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

 (2) Kohtunik ei või keelduda asja arutamisest teises sama halduskohtu kohtumajas.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

 (3) Kui kohtunik arutab asja kohtumajas, mis ei ole tema alaline teenistuskoht, hüvitatakse talle sõidu- ja majutuskulud. Samuti hüvitatakse kohtunikule muud lähetuskulud Vabariigi Valitsuse määratud alustel ja korras.
[RT I 2005, 15, 85 - jõust. 01.01.2006]

§ 20.  Halduskohtu esimees

 (1) Halduskohtu esimees nimetatakse esimese ja teise astme kohtunike seast seitsmeks aastaks. Muus osas kohaldatakse halduskohtu esimehele käesoleva seaduse §-s 12 sätestatut.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

 (2) [Kehtetu - RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

 (3) [Kehtetu - RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

 (4) [Kehtetu - RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

 (5) [Kehtetu - RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

 (6) [Kehtetu - RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

 (7) [Kehtetu - RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

 (8) [Kehtetu - RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

 (9) [Kehtetu - RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

§ 201.  Kohtumaja juht

 (1) Halduskohtu esimees nimetab kohtumajas teenistuses olevate kohtunike seast seitsmeks aastaks kohtumaja juhi, kuulanud ära kohtumajas teenistuses olevate kohtunike arvamuse. Kohtumaja juhti ei nimetata kohtumajas, kus asub kohtu esimehe alaline teenistuskoht.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

 (2) Kohtumaja juht korraldab kohtumaja ning halduskohtu esimehe vahelist suhtlemist ning täidab muid seadusest ja kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid.

 (3) Kohtumaja juhi võib halduskohtu esimees enne tähtaja lõppemist vabastada:
 1) tema enda soovil;
 2) koostöö mittelaabumise tõttu halduskohtu esimehega.

 (4) Kohtumaja juhi äraoleku ajal võib teda asendada halduskohtu esimehe määratud kohtunik.

 (5) Kui kohtumaja juht vabastatakse kohtunikuametist, vabastatakse ta ka kohtumaja juhi ülesannete täitmisest.

 (6) Kohtumaja juhi ülesannete täitmisest vabastatud kohtunikul säilivad kohtuniku volitused.
[RT I 2005, 15, 85 - jõust. 01.01.2006]

§ 21.  [Kehtetu - RT I 2005, 15, 85 - jõust. 01.01.2006]

3. peatükk TEISE ASTME KOHUS 

§ 22.  Ringkonnakohus

 (1) Ringkonnakohus on teise astme kohus, kes vaatab apellatsiooni korras läbi maa-, ja halduskohtu lahendeid.

 (2) Ringkonnakohtud on Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus.
[RT I 2008, 13, 85 - jõust. 01.01.2009]

 (3) Tallinna Ringkonnakohtu tööpiirkonnas on Harju Maakohus ja Pärnu Maakohus ning Tallinna Halduskohus.

 (4) Tartu Ringkonnakohtu tööpiirkonnas on Tartu Maakohus ja Viru Maakohus ning Tartu Halduskohus.
[RT I 2008, 13, 85 - jõust. 01.01.2009]

 (5) [Kehtetu - RT I 2008, 13, 85 - jõust. 01.01.2009]

 (6) Tallinna Ringkonnakohus asub Tallinnas ja Tartu Ringkonnakohus Tartus. Ringkonnakohtu täpse asukoha määrab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I 2008, 13, 85 - jõust. 01.01.2009]

 (7) Ringkonnakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitab kohtudirektor, välja arvatud õigusemõistmise funktsiooni teostamisega seotud osas. Selles osas kinnitab struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kohtu esimees. Struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 43 sätestatust.
[RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

§ 23.  Ringkonnakohtunike arv

  Ringkonnakohtu kohtunike arvu määrab valdkonna eest vastutav minister, kuulanud ära ringkonnakohtu esimehe arvamuse.

§ 24.  Ringkonnakohtu esimees

 (1) Ringkonnakohtu esimees nimetatakse teise astme kohtunike seast seitsmeks aastaks. Muus osas kohaldatakse ringkonnakohtu esimehele käesoleva seaduse §-s 12 sätestatut.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

 (2) [Kehtetu - RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

 (3) [Kehtetu - RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

 (31) Tallinna Ringkonnakohtu esimees annab riigi peaprokuröri taotluse alusel nõusoleku kriminaalmenetluse seadustiku § 3822 lõikes 1 nimetatud menetlustoimingute tegemiseks Riigikogu liikme suhtes enne süüdistusakti koostamiseks nõusoleku saamist.
[RT I, 22.12.2014, 9 - jõust. 01.01.2015]

 (4) Kohtu esimehe võib valdkonna eest vastutav minister kooskõlastatult Riigikohtu üldkoguga teenistusest enne tähtaja lõppemist vabastada:
 1) tema enda soovil;
 2) kui ta on süüliselt jätnud oma ülesanded olulisel määral täitmata;
 3) tema valimisel või nimetamisel rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni kohtunikuks (§ 581).
[RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

 (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud juhul kuulab valdkonna eest vastutav minister ära kohtu üldkogu arvamuse.

 (6) [Kehtetu - RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

 (7) [Kehtetu - RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

 (8) [Kehtetu - RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

 (9) [Kehtetu - RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

4. peatükk RIIGIKOHUS 

§ 25.  Riigikohus

 (1) Riigikohus on riigi kõrgeim kohus.

 (2) Riigikohus asub Tartus.

 (3) Riigikohtus on 19 riigikohtunikku.

§ 26.  Riigikohtu pädevus

 (1) Riigikohus vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Seaduses sätestatud juhtudel ja korras vaatab Riigikohus kohtulahendeid läbi teistmise ja kohtuvigade parandamise menetluses, samuti täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid.

 (2) Riigikohus otsustab tema pädevusse kuuluvate asjade menetlusse võtmise kohtumenetluse seaduses sätestatud alusel vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. Asi võetakse menetlusse, kui selle menetlemist nõuab vähemalt üks riigikohtunik.

 (3) Riigikohus on ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus.

§ 27.  Riigikohtu esimees

 (1) Riigikohtu esimehe nimetab Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul üheksaks aastaks.

 (2) Riigikohtu esimees:
 1) juhib ja esindab Riigikohut;
 2) teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu kohtunike ametisse nimetamiseks;
 3) teostab seaduses ettenähtud järelevalvet;
 4) täidab muid seadusest ja kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid.

 (3) Riigikohtu esimees esitab kord aastas Riigikogu kevadistungjärgul Riigikogule ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta.

 (4) Riigikohtu esimehe äraoleku ajal või volituste lõppemisel täidab Riigikohtu esimehe ülesandeid tema määratud riigikohtunik. Kui kohtu esimees ei ole asendajat määranud, asendab teda kõige kauem kohtunikuna teenistuses olnud käesoleva seaduse §-s 28 nimetatud kolleegiumi esimees või teenistusaegade võrdsuse korral vanim kolleegiumi esimees.

 (5) Riigikogu võib Vabariigi Presidendi ettepanekul vabastada Riigikohtu esimehe teenistusest tema enda soovil. Ametist tagasiastumisest teatab Riigikohtu esimees Vabariigi Presidendile vähemalt neli kuud ette.

 (51) Riigikogu vabastab Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikohtu esimehe teenistusest tema valimisel või nimetamisel rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni kohtunikuks (§ 581).

 (6) Kui Riigikohtu esimees on haiguse tõttu või muul põhjusel kuus kuud järjest kestvalt võimetu täitma oma ametiülesandeid, esitab Vabariigi President Riigikohtule põhjendatud taotluse tunnistada seda oma otsusega. Riigikohtu üldkogu otsus vabastab Riigikohtu esimehe ametist.

 (7) Kui Riigikohtu esimees vabastatakse kohtunikuametist, vabastatakse ta ka kohtu esimehe ülesannetest.

 (8) Kohtu esimehe ülesannetest vabastatud Riigikohtu esimehel säilivad riigikohtuniku volitused.

 (9) Kedagi ei tohi nimetada kohtu esimeheks kaheks ametiajaks järjestikku.
[RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

§ 28.  Riigikohtu tsiviil-, kriminaal- ja halduskolleegium

 (1) Riigikohtus on tsiviilkolleegium, kriminaalkolleegium ja halduskolleegium.

 (2) Iga riigikohtunik kuulub ühte kolleegiumi. Riigikohtu üldkogu otsustab, millisesse kolleegiumi riigikohtunik kuulub, samuti kolleegiumidevahelise roteerumise korra ja tähtajad.

 (3) Riigikohtu esimehel on õigus kaasata Riigikohtu kodukorras ettenähtud korras asja läbivaatavasse kohtukoosseisu eri kolleegiumide kohtunikke.

 (4) Kolleegiumi esimehe nimetab Riigikohtu üldkogu kolleegiumi liikmete seast viieks aastaks.
[RT I, 23.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

 (5) Kolleegiumi esimees täidab Riigikohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid.

§ 29.  Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

 (1) Riigikohtus on põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, kuhu kuulub üheksa riigikohtunikku.

 (2) Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi esimees on Riigikohtu esimees. Teised liikmed nimetab Riigikohtu üldkogu.

 (3) Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi liikmete volituste tähtaeg ja nende asendamise kord sätestatakse Riigikohtu kodukorras.

§ 30.  Riigikohtu üldkogu

 (1) Riigikohtus on üldkogu, kuhu kuuluvad kõik riigikohtunikud.

 (2) Riigikohtu üldkogu:
 1) vaatab seaduses sätestatud alustel läbi kohtulahendeid;
 2) teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks;
 3) lahendab kohtuniku eksamikomisjoni otsuste peale esitatud kaebused;
 4) lahendab distsiplinaarkolleegiumi otsuste peale esitatud kaebused;
 5) otsustab distsiplinaarasja algatamise Riigikohtu esimehe suhtes ja teavitab sellest Riigikogu;
 6) täidab muid seadusest ja Riigikohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid.

 (3) Riigikohtu üldkogu kutsub kokku ja seda juhatab Riigikohtu esimees. Riigikohtu esimehe distsiplinaarasja algatamiseks kutsub üldkogu kokku ja seda juhatab kõige kauem kohtunikuteenistuses olnud kohtunik või teenistusaegade võrdsuse korral vanim kohtunik.

 (4) Riigikohtu üldkogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt üksteist kohtunikku. Üldkogu otsused võetakse vastu kohalolevate riigikohtunike häälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab Riigikohtu esimehe hääl.

 (5) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus osa võtta Riigikohtu üldkogust, kui seal ei vaadata läbi kohtulahendeid. Valdkonna eest vastutaval ministril on üldkogul sõnaõigus. Riigikohtu esimees võib üldkogule kutsuda ka teisi isikuid, kellele üldkogu võib anda sõnaõiguse.

§ 31.  Kohtunõunik

 (1) Kohtunõunik on Riigikohtu ametnik, kes üldistab kohtupraktikat ja osaleb kohtuasjade menetluseks ettevalmistamisel.

 (2) Kohtunõuniku täpsemad teenistuskohustused määratakse Riigikohtu kodukorraga.

 (3) Kohtunõunikuks võib nimetada isiku, kes vastab kohtunikule esitatavatele haridusnõuetele.
[RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

 (4) Kohtunõunik nimetatakse ametikohale kolmeks aastaks. Poolte kokkuleppel võib kohtunõuniku teenistussuhet pikendada.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016 - kohaldatakse kohtunõunike suhtes, kes nimetatakse ametisse pärast 2016. aasta 1. augustit.]

 (5) Kui kohtunõuniku teenistussuhet pikendatakse või ta nimetatakse samale ametikohale järjest rohkem kui kaks korda, välja arvatud avaliku teenistuse seaduse § 23 lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul, loetakse kohtunõunik ametikohale nimetatuks määramata ajaks.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016 - kohaldatakse kohtunõunike suhtes, kes nimetatakse ametisse pärast 2016. aasta 1. augustit.]

 (6) Kui kohtunõunik viiakse tähtajaliselt üle asutusse, mis asub teises kohaliku omavalitsuse üksuses, hüvitab Riigikohus tema sõidu- ja majutuskulud Riigikohtu esimehe kehtestatud ulatuses ja korras.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

§ 32.  Riigikohtu teenistujate töö tasustamine

  Riigikohtu kohtuteenistujate palgad ning lisatasude, preemiate ja toetuste maksmise korra määrab Riigikohtu eelarve piires kindlaks Riigikohtu esimees.

§ 33.  Riigikohtu kodukord

 (1) Riigikohtu töökorraldus nähakse ette Riigikohtu kodukorras, mille kinnitab Riigikohtu üldkogu.

 (2) Kodukord ei või sisaldada kohtumenetluse korda puudutavaid sätteid.

 (3) Riigikohtu sisekorraeeskirjad kehtestatakse avaliku teenistuse seaduse kohaselt.

§ 34.  Kohtute infosüsteem

 (1) Kohtute infosüsteem on valdkonna eest vastutava ministri asutatav riigiasutuse andmekogu, mille eesmärk on kohtute töö korraldamine, statistika kogumine, kohtulahendite kogumine, süstematiseerimine ning kohtutele ja avalikkusele kättesaadavaks tegemine.
[RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

 (2) Andmekogu vastutav töötleja on Justiitsministeerium. Andmekogu volitatud töötlejad on Justiitsministeerium ja Eesti Vabariigi kohtud.
[RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

 (3) Registriandmete koosseisu, andmete esitamise korra ja andmetele juurdepääsuõiguse taotlemise täpsema korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister kooskõlastatult kohtute haldamise nõukojaga.
[RT I 2009, 67, 460 - jõust. 01.01.2010]

 (4) Kohtute infosüsteemi andmetele on juurdepääsuõigus:
 1) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusel ning juriidilisel või füüsilisel isikul seadusega sätestatud ülesannete täitmiseks;
 2) välisriigi asutusel ja isikul, kui see õigus on sätestatud välislepinguga.
[RT I 2009, 67, 460 - jõust. 01.01.2010]

 (5) Kohtute infosüsteemi vastutav töötleja, volitatud töötleja ja käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmesaaja on kohustatud hoidma saladuses neile tööülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid ka pärast nende töötlemisega seotud tööülesannete täitmist või teenistussuhte lõppemist. Keelatud on saadud andmeid väljastada kolmandatele isikutele, kui see ei ole ette nähtud seadusega. Andmesaaja on kohustatud andmeid kasutama üksnes taotletaval eesmärgil ning järgima käesoleva seaduse ja isikuandmete kaitse seadusega sätestatud ja talle andmete üleandmisel kehtestatud andmete kasutamise piirangutest tulenevaid tingimusi, samuti tagama, et andmed ei satuks isikute kätte, kellel ei ole nende töötlemise õigust.
[RT I 2009, 67, 460 - jõust. 01.01.2010]

 (6) Andmesaaja, kes kasutab andmeid seadusega sätestatud ülesande täitmiseks, on kohustatud vastutavale töötlejale ja volitatud töötlejale viivitamata teatama avastatud ebaõigetest, kaheldavatest või mittetäielikest andmetest.
[RT I 2009, 67, 460 - jõust. 01.01.2010]

5. peatükk KOHTUNIKE OMAVALITSUS JA TÖÖJAOTUS 

§ 35.  Kohtu üldkogu

 (1) Igas kohtus on üldkogu, kuhu kuuluvad kõik selle kohtu kohtunikud.

 (2) Üldkogu on otsustusvõimeline, kui selles osaleb enamus kohtunikest.

 (3) Üldkogu kutsub kokku kohtu esimees iseseisvalt või vähemalt 2/3 kohtu kohtunike nõudmisel. Üldkogu eesistujaks on kohtu esimees.

 (4) Üldkogu otsused võetakse vastu kohalolevate kohtunike häälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab kohtu esimehe hääl.

 (5) Riigikohtu üldkogu tegevust reguleerib käesoleva seaduse § 30.
[RT I 2005, 15, 85 - jõust. 01.01.2006]

§ 36.  Kohtu üldkogu pädevus

  Kohtu üldkogu:
 1) kinnitab kohtunike tööjaotusplaani;
 2) annab valdkonna eest vastutavale ministrile arvamuse kohtu esimehe ametisse nimetamise ja seaduses sätestatud juhul ka ametist vabastamise kohta;
 3) annab kohtu esimehele soovitusi kohtu töökorralduslikes küsimustes;
 4) täidab muid seadusest või kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid.
[RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

§ 37.  Kohtunike tööjaotus

 (1) Kohtunike tööjaotus esimese ja teise astme kohtutes nähakse ette tööjaotusplaanis.

 (11) Kohtu esimees võib käskkirjaga vähendada enda töökoormust õigusemõistmisel esimehe ülesannete täitmiseks vajalikus määras.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

 (12) Esimese astme kohtuniku ametisse asumisel on tema töökoormus õigusemõistmisel esimesel kuuel kuul 90%.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

 (2) Töö tuleb kohtunike vahel jaotada, lähtudes järgmistest põhimõtetest:
 1) tööjaotusplaani järgi tuleb kohtunike vahel jaotada kõik kohtusse läbivaatamiseks saabuvad asjad;
 2) asjad tuleb jaotada tööjaotusplaanis määratud alustel, lähtudes juhuslikkuse põhimõttest;
 3) asjade jaotamisel jaotatakse võimalikult palju asju selles kohtumaja teenistuses olevate kohtunike vahel, kus asi kohtuistungil arutamisele tuleb;
 4) asjade jaotamine peab tagama kohtunike ühtlase töökoormuse kohtu piires;
 41) kohtu esimehele asjade jaotamisel arvestatakse käesoleva paragrahvi lõike 11 alusel vähendatud töökoormust õigusemõistmisel;
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
 5) kohtute haldamise nõukoda võib vastu võtta täiendavaid põhimõtteid kohtunike tööjaotusplaani koostamiseks. Tööjaotusplaani kinnitades peavad kohtud lähtuma põhimõtetest, mis kohtute haldamise nõukoda on vastu võtnud.

 (3) Tööjaotusplaanis nähakse ette kohtu koosseisude moodustamise ja kohtunike asendamise kord.

 (4) Tööjaotusplaan kinnitatakse üheks kalendriaastaks. Üldkogu võib tööaasta kestel tööjaotusplaani muuta üksnes mõjuval põhjusel.

 (5) Igaüks võib tööjaotusplaaniga tutvuda kohtu kantseleis.
[RT I 2005, 15, 85 - jõust. 01.01.2006]

§ 371.  Kohtuniku töötamine osalise töökoormusega

 (1) Kohtu esimees võimaldab kohtunikul töötada osalise töökoormusega seoses:
 1) alla kolmeaastase lapse kasvatamise vajadusega;
 2) osalise töövõimega.

 (2) Kohtu esimees võib kohtunikul lubada töötada osalise töökoormusega kuni üks aasta ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhul. Enne kohtuniku töökoormuse vähendamise otsustamist kuulab kohtu esimees ära kohtu üldkogu arvamuse.

 (3) Taotlus osalise töökoormusega töötamiseks esitatakse kohtu esimehele vähemalt kaks nädalat enne soovitavat osalise töökoormusega töötamise algust. Taotluses märgitakse osalise töökoormusega töötamise põhjus ja aeg. Taotlusele lisatakse dokumendid, mis kinnitavad taotluse aluseks olevaid asjaolusid.

 (4) Osalise töökoormusega töötamisel käesolevas paragrahvis nimetatud alusel vähendatakse proportsionaalselt töökoormusega kohtuniku ametipalka.

 (5) Kohtuniku töötamine osalise töökoormusega vormistatakse kohtu esimehe käskkirjaga. Käskkiri peab sisaldama andmeid, millise koormusega kohtunik töötab, millisel perioodil kohtunik osalise töökoormusega töötab ning kui suur on osalise töökoormusega töötamisel tema ametipalk.
[RT I, 23.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 38.  Kohtunike täiskogu
[RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

 (1) Kohtunike täiskogusse kuuluvad kõik Eesti kohtunikud.

 (2) Kohtunike täiskogu koguneb igal aastal veebruari teisel reedel. Erakorralise kohtunike täiskogu võib kokku kutsuda valdkonna eest vastutav minister või Riigikohtu esimees.

 (3) Kohtunike täiskogu:
 1) kuulab ära Riigikohtu esimehe ja valdkonna eest vastutava ministri ettekande õigus- ja kohtusüsteemi arengust;
 2) arutab õigusemõistmise probleeme ning muid kohtute ja kohtunikutööga seotud küsimusi;
 3) valib kohtute haldamise nõukoja kohtunikest liikmed ja asendusliikmed kooskõlas käesoleva seaduse § 40 lõikega 1;
 4) valib kolmeks aastaks viis ringkonnakohtunikku ja viis esimese astme kohtunikku, kes osalevad distsiplinaarasjade lahendamisel Riigikohtu juures asuvas distsiplinaarkolleegiumis;
 5) valib kohtunikueksamikomisjoni kohtunikest liikmed;
[RT I, 23.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]
 6) valib kohtunikuabi konkursi komisjoni (edaspidi konkursikomisjon) kohtunikest liikmed ja asendusliikmed;
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]
 7) valib koolitusnõukogu kohtunikest liikmed ja asendusliikmed;
 8) valib Eesti Advokatuuri aukohtu ja kutsesobivuskomisjoni, prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni ning notari distsiplinaarsüüteo tuvastamise komisjoni kohtunikest liikmed ja asendusliikmed;
 9) kinnitab kohtunike eetikakoodeksi.

 (4) Kohtunike täiskogu juhataja on Riigikohtu esimees, kui kohtunike täiskogu ei otsusta teisiti.

 (5) Kohtunike täiskogu kodukord kehtestatakse täiskogul osalevate kohtunike häälteenamusega.

 (6) Kohtunike täiskogu tehnilise teenindamise tagab Riigikohus.

 (7) [Kehtetu - RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

6. peatükk KOHTUHALDUS, KOOLITUS JA JÄRELEVALVE 

§ 39.  Kohtuhaldus

 (1) Esimese ja teise astme kohtuasutusi hallatakse kohtute haldamise nõukoja ja Justiitsministeeriumi koostöös. Kohtud täidavad kohtuhaldusülesandeid, kui see tuleneb seadusest.

 (2) Valdkonna eest vastutav minister võib oma pädevusse kuuluva kohtuhaldusülesande anda üle kohtule.

 (3) Valdkonna eest vastutaval ministril ei ole käsu- ega distsiplinaarvõimu kohtunike suhtes.

 (4) Kohtuhaldus peab tagama:
 1) võimaluse sõltumatult õigust mõista;
 2) õigusemõistmiseks vajalikud töötingimused;
 3) kohtuteenistujate piisava väljaõppe;
 4) õigusemõistmise kättesaadavuse.

§ 40.  Kohtute haldamise nõukoda

 (1) Kohtute haldamise nõukotta (edaspidi nõukoda) kuuluvad Riigikohtu esimees, viis kohtunike täiskogu poolt kolmeks aastaks valitud kohtunikku, kaks Riigikogu liiget, Advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaat, riigi peaprokurör või tema poolt nimetatud riigiprokurör ja õiguskantsler või tema poolt nimetatud esindaja. Valdkonna eest vastutav minister või tema poolt nimetatud esindaja osaleb nõukojas sõnaõigusega.

 (2) Nõukoja istungi kutsub kokku Riigikohtu esimees või valdkonna eest vastutav minister. Istungi kokkukutsuja määrab istungi päevakorra. Nõukoja esimees on Riigikohtu esimees.

 (3) Nõukoda on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest. Nõukoda võtab otsuseid vastu kohalolijate häälteenamusega. Nõukoda kinnitab esimesel istungil kodukorra. Nõukoja tehnilise teenindamise tagab Justiitsministeerium.

§ 41.  Kohtute haldamise nõukoja pädevus

 (1) Nõukoda annab nõusoleku:
 1) kohtu tööpiirkonna määramisel (§ 10 lõige 1, § 18 lõige 3);
 2) [kehtetu - RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]
 3) kohtu ja kohtumaja täpse asukoha määramisel (§ 9 lõige 3; § 18 lg 3; § 22 lg 6);
 4) kohtu ja kohtumajas alaliselt teenistuses olevate kohtunike arvu määramisel (§ 11; § 19; § 23);
 5) kohtu esimehe nimetamisel ja ennetähtaegsel vabastamisel (§ 12 lõige 1 ja lõike 4 punkt 2, § 20, § 24 lõige 1 ja lõike 4 punkt 2);
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]
 51) kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära tõstmisel (§ 991 lõige 2);
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]
 6) rahvakohtunike arvu määramisel (§ 14);
 7) [kehtetu - RT I, 23.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]
 8) [kehtetu - RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]
 9) [kehtetu - RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]
 10) [kehtetu - RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]
 11) Kohtute infosüsteemi registriandmete koosseisu ja nende esitamise korra kehtestamisel (§ 34 lõige 3);
 12) [kehtetu - RT I, 10.07.2012, 3 - jõust. 01.04.2013]
 13) rahvakohtunikule makstava tasu suuruse ja maksmise korra määramisel (§ 112 lõige 1).
[RT I 2006, 55, 411 - jõust. 23.12.2006]

 (2) Nõukoda annab eelneva seisukoha kohtute aastaeelarvete kujundamise ning muutmise põhimõtete kohta.

 (3) Nõukoda:
 1) annab arvamuse Riigikohtu kohtuniku vabale kohale kandideerivate isikute kohta (§ 55 lg 4);
 2) annab arvamuse kohtuniku vabastamise kohta (§ 99 lõike 1 punktid 5–8);
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]
 3) arutab eelnevalt läbi Riigikohtu esimehe poolt Riigikogule esitatava ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta (§ 27 lõige 3);
 4) arutab teisi küsimusi Riigikohtu esimehe või valdkonna eest vastutava ministri algatusel.

§ 42.  Kohtu kodukord

 (1) Esimese ja teise astme kohtu töökorraldus nähakse ette kohtu kodukorras. Kodukorra kehtestab kohtu esimees kooskõlastatult kohtu üldkoguga. Maakohtu kinnistusosakonna, registriosakonna ja maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

 (2) Kohtu kodukorras nähakse ette kohtu esimehe ja teiste kohtunike kohtu töökorraldusest tulenevad ülesanded ning kohtu esimehele alluvate kohtuteenistujate ülesanded.

 (21) Kohtu kantselei kodukorras nähakse ette kohtuteenistujate ülesanded, kohtu asjaajamise kord ja kohtu muu töökorraldus.

 (3) Kodukord ei või sisaldada kohtumenetluse korda puudutavaid sätteid.

 (4) Kohtuasutuse sisekorraeeskirjad ja ametijuhendid kehtestatakse avaliku teenistuse seaduse kohaselt.
[RT I 2005, 15, 85 - jõust. 01.01.2006]

§ 43.  Kohtu eelarve

 (1) Esimese ja teise astme kohtute eelarved kinnitab valdkonna eest vastutav minister riigieelarve seadusena jõustumisest alates kahe kuu jooksul, võttes arvesse kohtute haldamise nõukoja kujundatud seisukohta (§ 41 lg 2).

 (2) Maakohtu eelarves näidatakse õigusemõistmise funktsiooni teostamiseks vajalikud kulutused kinnistusosakonna ja registriosakonna kulutustest eraldi.
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

 (3) Eelarveaasta jooksul võib valdkonna eest vastutav minister kohtu eelarvekulusid muuta üksnes mõjuval põhjusel, kuulanud ära kohtu esimehe ja kohtudirektori arvamuse ning lähtudes kohtute haldamise nõukoja kujundatud põhimõtetest.
[RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

 (4) Riigikohtu eelarve võetakse vastu riigieelarve seaduses sätestatud korras.

§ 44.  Kohtunike koolitus

 (1) Kohtunike koolituse eest vastutab koolitusnõukogu. Koolitusnõukogu liikme volituste pikkus on kolm aastat. Koolitusnõukokku kuuluvad kaks esimese astme, kaks teise astme ja kaks Riigikohtu kohtunikku ning prokuratuuri, valdkonna eest vastutava ministri ja Tartu Ülikooli esindaja. Koolitusnõukogu kinnitab oma kodukorra ja valib esimehe. Koolitusnõukogu teenindab Riigikohus.

 (2) Kohtunike koolituse aluseks on kohtunike koolituse strateegia ja iga-aastased koolitusprogrammid ning kohtunikueksami programm. Kohtunike koolituse strateegia ja koolitusprogrammid ning kohtunikueksami programmi koostab Riigikohus ja need kinnitab koolitusnõukogu. Järgmise aasta koolitusprogrammi esitab Riigikohus koolitusnõukogule hiljemalt 15. augustil. Koolitusnõukogu kinnitab kohtunike koolitusvajadust ja riigieelarves kohtunike koolituseks ettenähtud vahendeid arvestades koolitusprogrammi hiljemalt 1. oktoobril. Kohtunike koolituseks vajalikud õppe- ja metoodilised materjalid valmistab ette ning koolitajatega sõlmib kokkulepped Riigikohus.

 (3) Kohtunike koolituse strateegia ja koolitusprogrammide koostamise aluseks on kohtunike koolitusvajadus ja koolituse tulemuste analüüs. Kohtunike koolitusvajaduse selgitab välja ja koolituse tulemusi analüüsib Riigikohus. Kohtunike koolitusvajaduse väljaselgitamise ja koolituse tulemuste analüüsimise metoodika töötab välja Riigikohus ning need kinnitab koolitusnõukogu. Koolitusnõukogu annab Riigikohtu esitatud iga-aastase ülevaate alusel hinnangu kohtunike koolituse tulemustele.

 (4) Riigikohus võib halduslepinguga volitada temale käesolevas paragrahvis pandud ülesandeid täielikult või osaliselt täitma teise isiku või asutuse, kui koolitusnõukogu on selle enne heaks kiitnud.

 (5) Koolitusnõukogu määrab igal aastal koolitusprogrammi osa, milles ettenähtud koolituse läbimine on kohtunikule kohustuslik.

 (6) Kohtunik osaleb koolitusel kohtu iga-aastase koolituskava alusel. Kohtu koolituskava kinnitab kohtu üldkogu. Koolitusel osalemise arvestust peetakse kohtus iga kohtuniku kohta vastavalt kohtu kodukorrale. Koolituskava täitmist kontrollib kohtu esimees.

 (7) Kohtunike koolitusprogrammi koostamiseks ja koolituse korraldamiseks vajalikud sihtotstarbelised vahendid nähakse ette Riigikohtu eelarves.
[RT I 2008, 20, 139 - jõust. 01.01.2009]

§ 45.  Järelevalve

 (1) Õigusemõistmise korrakohase toimimise, kohtunike kohustuste täitmise ning kohtute infosüsteemi andmete korrakohase edastamise üle teostab järelevalvet kohtu esimees. Kohtu esimees võib nõuda kohtunikelt seletusi, kontrollida asjaajamist ja koguda muud vajalikku teavet. Kohtumaja juht võib esimese astme kohtu esimehe korraldusel või omal algatusel nõuda seletusi kohtumaja kohtunikelt ning koguda muud vajalikku teavet õigusemõistmise korrakohase toimimise tagamiseks. Esimese astme kohtu kohtunike üle teostab järelevalvet ka ringkonnakohtu esimees.
[RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

 (11) Kui kohtunik ei tee mõjuva põhjuseta vajalikku menetlustoimingut, sealhulgas ei määra õigel ajal istungit, et tagada kohtumenetluse läbiviimine mõistliku aja jooksul, või kui on ilmne, et kohtuniku poolt menetlustoimingu tegemiseks planeeritud aeg või muu menetluse korraldus ei taga menetluse läbiviimist mõistliku aja jooksul, otsustab kohtu esimees sellise õigusemõistmist korraldava abinõu rakendamise, mis eelduslikult võimaldab menetluse mõistliku aja jooksul lõpule viia. Kohtu esimees võib muu hulgas:
 1) määrata kohtunikule menetlustoimingu tegemiseks või sõltuvalt asjaoludest menetluse lõpuleviimiseks mõistliku tähtaja;
 2) anda kohtunikule menetluse läbiviimiseks ning töö ja tööaja korraldamiseks muid korralduslikke juhiseid;
 3) jaotada tööjaotusplaani arvestades kohtunike vahel ümber kohtuasju;
 4) erandjuhul kalduda töö jaotamisel kõrvale ka tööjaotusplaanist, eelkõige arvestades kohtuasja eripära, kohtuniku spetsialiseerumist ja kohtunike erinevat tööga koormatust.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

 (2) Esimese ja teise astme kohtu esimehe kohustuste täitmise üle teostab järelevalvet valdkonna eest vastutav minister. Valdkonna eest vastutav minister võib nõuda kohtu esimehelt seletusi õigusemõistmise korrakohase toimimise kohta kohtus.

 (3) Kinnistusosakonna ja registriosakonna tegevusvaldkonnas teostavad järelevalvet kohtudirektor ja valdkonna eest vastutav minister. Kohtudirektori üle teostab järelevalvet valdkonna eest vastutav minister. Valdkonna eest vastutav minister võib nõuda nimetatud osakondade töötajatelt ja kohtu kohtudirektorilt seletusi, kontrollida asjaajamist, eelarve täitmist ja koguda muud vajalikku teavet. Järelevalve korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

§ 46.  Kohtute aruandlus

  Esimese ja teise astme kohtud esitavad valdkonna eest vastutavale ministrile kohtuasjade kohta statistilise aruande. Aruande vormi kinnitab ja esitamise tähtaja määrab valdkonna eest vastutav minister.

7. peatükk KOHTUNIKUKS NIMETAMINE 

§ 47.  Kohtunikule esitatavad nõuded

 (1) Kohtunikuks võib nimetada Eesti Vabariigi kodaniku, kes:
 1) on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni;
[RT I 2008, 29, 189 - jõust. 01.07.2008]
 2) oskab eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1-tasemel või sellele vastaval tasemel;
[RT I 2009, 4, 27 - jõust. 26.01.2009]
 3) on kõrgete kõlbeliste omadustega;
 4) on kohtunikutööks vajalike võimete ja isiksuseomadustega.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

 (11) [Kehtetu - RT I 2008, 29, 189 - jõust. 01.07.2008]

 (2) Kohtunikuks ei või nimetada isikut:
 1) kes on süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest;
 2) kes on kohtuniku-, notari- või kohtutäituri ametist tagandatud;
[RT I, 23.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
 3) kes on advokatuurist välja heidetud;
 4) kes on avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest;
 5) kes on pankrotivõlgnik;
 6) kelle audiitori kutsetegevus on lõpetatud, välja arvatud lõpetamine audiitori avalduse alusel;
 7) kellelt on patendivoliniku kutse ära võetud, välja arvatud kutse äravõtmine patendivoliniku avalduse alusel;
 8) kellelt on vandetõlgi kutse ära võetud vandetõlgi seaduse § 28 lõike 3 punkti 3 alusel.
[RT I, 23.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]

§ 48.  Kohtuniku teenistusvanus

  Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäär on 67 aastat, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
[RT I, 29.06.2012, 3 - jõust. 01.07.2012]

§ 49.  Kohtuniku ametikitsendused

 (1) Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- või teadustööl. Kohtunik peab oma ametivälisest töötamisest teatama kohtu esimehele. Ametivälised tööülesanded ei tohi kahjustada kohtuniku ametikohustuste täitmist ega kohtuniku sõltumatust õigusemõistmisel.

 (2) Kohtunik ei või olla:
 1) Riigikogu liige ega valla- või linnavolikogu liige;
 2) erakonna liige;
 3) äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja;
 4) pankrotihaldur, pankrotitoimkonna liige ega kinnisasja sundvalitseja;
 5) vaidlevate poolte valitud vahekohtunik.
[RT I 2006, 48, 357 - jõust. 18.11.2006]

§ 50.  Esimese astme kohtu kohtunik

 (1) Maa- või halduskohtu kohtunikuks (maa- või halduskohtunikuks) võib nimetada isiku:
 1) kellel on vähemalt viieaastane töökogemus ameti- või töökohal, millel töötamise eelduseks on käesoleva seaduse § 47 lõike 1 punktis 1 nimetatud kvalifikatsioon, või kes on töötanud kohtunõuniku või kohtujuristina vähemalt kolm aastat ja
 2) kes on sooritanud kohtunikueksami või on sellest vabastatud.

 (2) Kohtunikuks kandideerija vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetele hindab kohtunikueksamikomisjon.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

§ 51.  Ringkonnakohtu kohtunik

 (1) Ringkonnakohtu kohtunikuks (ringkonnakohtunikuks) võib nimetada isiku, kes on:
 1) kogenud ja tunnustatud jurist ning
 2) sooritanud kohtunikueksami või on sellest vabastatud.

 (2) Kohtunikuks kandideerija vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetele hindab kohtunikueksamikomisjon.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

§ 52.  Riigikohtu kohtunik

  Riigikohtu kohtunikuks (riigikohtunikuks) võib nimetada isiku, kes on kogenud ja tunnustatud jurist.

§ 53.  Avalik konkurss

 (1) Kohtunikud nimetatakse ametisse avaliku konkursi alusel.

 (2) Avaliku konkursi maakohtu, halduskohtu ja ringkonnakohtu kohtuniku vaba koha täitmiseks kuulutab välja valdkonna eest vastutav minister. Konkursi Riigikohtu kohtuniku vaba koha täitmiseks kuulutab välja Riigikohtu esimees.

 (3) Konkurss vaba kohtunikukoha täitmiseks kuulutatakse välja väljaandes Ametlikud Teadaanded. Avaldus esitatakse Riigikohtu esimehele ühe kuu jooksul pärast konkursiteate avaldamist.

 (4) Kui vaba kohtunikukoht täidetakse käesoleva seaduse §-s 57 või 58 sätestatud korras, siis konkurssi välja ei kuulutata.
[RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

§ 54.  Kohtunikuks kandideerija isiksuseomaduste sobivuse selgitamine
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

 (1) Kohtunikuks kandideerija isiksuseomaduste sobivust hindab kohtunikueksamikomisjon. Kohtunikueksamikomisjon arvestab kohtunikuks kandideerija isiksuseomaduste hindamisel kohtuniku ülesannete täitmiseks olulisi andmeid ning võib teha järelepärimisi.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

 (11) Isiksuseomaduste hindamise vormid ja kord sätestatakse kohtunikueksamikomisjoni töökorras.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

 (2) Kohtunikuks kandideerija peab enne kohtunikuks nimetamist läbima julgeolekukontrolli, välja arvatud juhul, kui ta omab kehtivat juurdepääsuluba täiesti salajase taseme riigisaladusele juurdepääsuks või kui ta on kandidaadiks saamise ajal ametikohal, millel on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks kõigile riigisaladuse tasemetele.
[RT I 2007, 16, 77 - jõust. 01.01.2008]

 (3) Julgeolekukontrolli läbimiseks täidab kohtunikuks kandideerija riigisaladusele juurdepääsu loa taotleja ankeedi ja allkirjastab nõusoleku, millega lubab julgeolekukontrolli teostaval asutusel saada julgeolekukontrolli teostamise ajal enda kohta teavet füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ja organitelt, ning esitab need kohtunikueksamikomisjoni kaudu Kaitsepolitseiametile.
[RT I 2007, 16, 77 - jõust. 01.01.2008]

 (4) Kohtunikuks kandideerija julgeolekukontrolli teostab Kaitsepolitseiamet julgeolekuasutuste seaduses ettenähtud korras.
[RT I 2007, 16, 77 - jõust. 01.01.2008]

 (5) Kaitsepolitseiamet edastab julgeolekukontrolli tulemusena kogutud andmed kohtunikueksamikomisjonile kolme kuu jooksul arvates käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentide saamisest, lisades oma arvamuse, kas taotluse esitanud isik vastab riigisaladusele juurdepääsu loa saamise tingimustele.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

 (6) Julgeolekukontrolli käigus kogutud andmetele tuginedes võib kohtunikuks kandideerija kohtunikuks nimetada kolme aasta jooksul alates ajast, kui Kaitsepolitseiamet julgeolekukontrolli käigus kogutud teabe kohtunikueksamikomisjonile edastas. Nimetatud tähtajast hiljem võib isiku kohtunikuks nimetada pärast uue julgeolekukontrolli läbimist.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

 (61) Eksamikomisjon võib taotleda:
 1) julgeolekukontrolli käigus kogutud andmete täpsustamist ja täiendamist;
 2) käesoleva paragrahvi lõikes 6 märgitud tähtaja jooksul riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse §-s 32 nimetatud üksikute asjaolude esinemise kontrollimist.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

 (62) Käesoleva paragrahvi lõikes 61 nimetatud andmete täpsustamiseks, täiendamiseks ja riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse §-s 32 nimetatud asjaolu esinemise kontrollimiseks allkirjastab kohtunikuks kandideerija käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõusoleku.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

 (7) Kohtunikueksamikomisjon edastab oma otsuse ja käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 5 nimetatud dokumendid Riigikohtu üldkogule ning teeb otsuse teatavaks eksamineeritule.
[RT I 2007, 16, 77 - jõust. 01.01.2008]

§ 541.  Riigikohtu esimehe kandidaadi julgeolekukontroll

 (1) Riigikohtu esimehe kandidaat peab enne Riigikohtu esimeheks nimetamist läbima julgeolekukontrolli, välja arvatud juhul, kui ta omab kehtivat juurdepääsuluba täiesti salajase taseme riigisaladusele juurdepääsuks või kui ta on kandidaadiks saamise ajal ametikohal, millel on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks kõigile riigisaladuse tasemetele.
[RT I 2007, 16, 77 - jõust. 01.01.2008]

 (2) Riigikohtu esimehe kandidaadi staatuse omandab isik, kellele Vabariigi President on teinud ametisse kandideerimise ettepaneku ja kes on andnud kirjaliku nõusoleku kandideerimiseks.

 (3) Riigikohtu esimehe kandidaadi julgeolekukontrolli teostab Kaitsepolitseiamet julgeolekuasutuste seaduses ettenähtud korras.
[RT I 2007, 16, 77 - jõust. 01.01.2008]

 (4) Julgeolekukontrolli läbimiseks esitab Riigikohtu esimehe kandidaat Vabariigi Presidendi Kantselei kaudu Kaitsepolitseiametile riigisaladusele juurdepääsu loa taotleja täidetud ankeedi ja kirjaliku nõusoleku, millega lubatakse julgeolekukontrolli teostaval asutusel saada julgeolekukontrolli teostamise ajal tema kohta teavet füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ja organitelt.
[RT I 2007, 16, 77 - jõust. 01.01.2008]

 (5) Kaitsepolitseiamet edastab julgeolekukontrolli tulemusena kogutud andmed Vabariigi Presidendile kolme kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumentide saamisest, lisades oma arvamuse Riigikohtu esimehe kandidaadi vastavuse kohta riigisaladusele juurdepääsu loa saamise tingimustele.

 (6) Kui Riigikohtu esimehe volitused on lõppenud ennetähtaegselt, tuleb julgeolekukontroll Riigikohtu esimehe kandidaadi suhtes teostada ühe kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumentide saamisest. Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni loal võib julgeolekukontrolli teostamise tähtaega pikendada ühe kuu võrra, kui esinevad riigisaladuse seaduse ja salastatud välisteabe seaduse § 33 lõike 4 punktis 1 või 2 nimetatud asjaolu või on ühe kuu jooksul võimalik punktis 3 või 4 nimetatud asjaolu ilmnemine.
[RT I 2007, 16, 77 - jõust. 01.01.2008]

 (7) Julgeolekukontrolli käigus kogutud andmetele tuginedes võib Riigikohtu esimehe kandidaadi ametisse nimetada üheksa kuu jooksul alates ajast, kui julgeolekukontrolli teostanud asutus julgeolekukontrolli käigus kogutud teabe Vabariigi Presidendile edastas. Nimetatud tähtajast hiljem võib Riigikohtu esimehe kandidaadi ametisse nimetada pärast uue julgeolekukontrolli läbimist.
[RT I 2007, 16, 77 - jõust. 01.01.2008]

§ 55.  Kohtunikuks nimetamine

 (1) Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu üldkogu ettepanekul. Riigikohtu üldkogu kuulab enne ära selle kohtu üldkogu arvamuse, kuhu isik kandideerib.

 (2) Kui vabale kohtunikukohale kandideerib mitu isikut, otsustab Riigikohtu üldkogu, kelle kohta teha Vabariigi Presidendile ettepanek kohtuniku ametisse nimetamiseks. Riigikohtu üldkogu otsus tehakse kandideerijale teatavaks.

 (3) Vabariigi Presidendi poolt ametisse nimetatud esimese ja teise astme kohtuniku määrab kohtu teenistusse Riigikohtu üldkogu. Esimese astme kohtuniku teenistusse määramisel määrab Riigikohtu üldkogu ka kohtumaja, mis saab kohtuniku alaliseks teenistuskohaks.

 (31) Esimese astme kohtu teenistuses olev kohtunik viiakse üle teise astme kohtu kohtunikuks Riigikohtu üldkogu otsusega. Kohtuniku volitused teise astme kohtus algavad Riigikohtu üldkogu otsuses märgitud kuupäevast.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

 (4) Riigikohtu kohtuniku nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul. Riigikohtu esimees kuulab enne ära Riigikohtu üldkogu ja kohtute haldamise nõukoja arvamuse kandideerija kohta.
[RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

 (5) Esimese astme kohtuniku nimetamisel teise astme kohtunikuks ei maksta talle tema kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse eest hüvitist ning puhkuse arvestus jätkub teise astme kohtus.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

§ 56.  Kohtunikuvanne

 (1) Ametisse nimetamisel annab kohtunik järgmise vande:

  «Tõotan jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Tõotan mõista õigust oma südametunnistuse järgi kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega.»

 (2) Riigikohtunikud annavad vande Riigikogu ees ja ülejäänud kohtunikud Vabariigi Presidendi ees.

 (3) Kohtunikuvande tekst säilitatakse kohtuniku isikutoimikus Riigikohtus.
[RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

§ 57.  Kohtuniku üleviimine

 (1) Riigikohtu üldkogu võib kohtuniku tema nõusolekul ja valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul määrata kohtunikuametisse teise sama astme või madalama astme kohtusse. Esimese astme kohtuniku võib kohtu üldkogu määrata tema nõusolekul alaliselt teenistusse sama kohtu teise kohtumajja.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

 (11) Kui kohtu esimehe vaba ametikoht täidetakse käesoleva seaduse §-des 12, 20 ja 24 sätestatud korras, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõiget 1. Kohtuniku üleviimise vormistab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

 (2) Sama asula piires võib kohtu esimees õigusemõistmise korraldamise huvides määrata kohtuniku tema nõusolekuta alaliselt teenistusse teise sama kohtu kohtumajja. Kohtu esimees kuulab enne ära kohtu üldkogu arvamuse.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

 (3) Kohtuniku üleviimisel teise sama astme või madalama astme kohtusse, välja arvatud Riigikohtu kohtuniku üleviimisel madalama astme kohtusse, ei maksta talle tema kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse eest hüvitist ning puhkuse arvestus jätkub kohtus, kuhu kohtunik üle viidi.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

§ 58.  Kohtuniku töötamine Riigikohtus ja Justiitsministeeriumis ning nimetamine riigi peaprokuröriks
[RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.07.2014]

 (1) Kohtuniku võib tema soovil ja kohtu esimehe nõusolekul konkursita üle viia Riigikohtu või Justiitsministeeriumi teenistusse. Kohtuniku võib tema soovil nimetada riigi peaprokuröriks. Riigikohtu või Justiitsministeeriumi teenistuses või riigi peaprokuröriks oleku ajal peatuvad kohtuniku volitused. Kohtunikul säilivad Riigikohtu või Justiitsministeeriumi teenistuses oleku ajal kohtunikupalk ja muud tagatised. Riigi peaprokuröriks nimetamisel makstakse kohtunikule riigi peaprokuröri ametipalka ja tal säilivad kohtuniku muud tagatised.
[RT I, 10.03.2015, 3 - jõust. 01.04.2015]

 (2) Kohtunik võib samasse kohtusse vabale kohtunikukohale tagasi pöörduda, teatades sellest vastava kohtu esimehele vähemalt üks kuu ette.

 (3) Riigikohtu üldkogu võib Riigikohtu või Justiitsministeeriumi teenistusest või riigi peaprokuröri ametikohalt lahkuva kohtuniku tema nõusolekul määrata kohtunikuks teise sama või madalama astme kohtusse. Kui sellega seoses kohtunikule makstav palk oleks väiksem võrreldes sellega, mis kohtunik oleks saanud, kui ta oleks tagasi pöördunud samasse kohtusse vabale kohtunikukohale, säilitatakse talle kuue kuu jooksul kõrgem palk.
[RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.07.2014]

 (4) Kui kohtunikul pärast Riigikohtu või Justiitsministeeriumi teenistusest või riigi peaprokuröri ametikohalt lahkumist puudub võimalus tagasi pöörduda samasse kohtusse vabale kohtunikukohale ja ta ei soovi asuda teise kohtusse, vabastatakse kohtunik ametist ning talle makstakse hüvitisena kuue kuu ametipalk. Hüvitis arvutatakse selle määramise ajal kehtivast ametipalgast kohtunikukohal, millel kohtunik viimati enne Justiitsministeeriumisse või Riigikohtusse siirdumist või riigi peaprokuröriks nimetamist töötas.
[RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.07.2014]

§ 581.  Kohtuniku töötamine rahvusvahelises kohtuinstitutsioonis ja osalemine eksperdina rahvusvahelisel tsiviilmissioonil

 (1) Kohtuniku valimisel või nimetamisel rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni kohtunikuks või osalemisel eksperdina rahvusvahelisel tsiviilmissioonil kohtuniku volitused ja teenistussuhe peatuvad.

 (11) Kohtuniku osalemine eksperdina rahvusvahelisel tsiviilmissioonil tuleb kooskõlastada kohtu esimehega ning esimese ja teise astme kohtu kohtunike puhul lisaks ka valdkonna eest vastutava ministriga. Kohtuniku osalemise korral rahvusvahelisel tsiviilmissioonil kohaldatakse rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seadust, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.

 (2) Kohtunik võib samasse kohtusse vabale kohtunikukohale tagasi pöörduda. Tagasipöördumise soovist teatab kohtunik vastava kohtu esimehele kirjalikult:
 1) hiljemalt üks kuu enne kohtuniku teenistuse korralist lõppemist rahvusvahelises kohtuinstitutsioonis või naasmist rahvusvaheliselt tsiviilmissioonilt;
 2) hiljemalt üks kuu pärast kohtuniku teenistuse ennetähtaegset lõppemist rahvusvahelises kohtuinstitutsioonis või naasmist rahvusvaheliselt tsiviilmissioonilt.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

 (21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tagasipöördumise soovist tähtaegselt teatamata jätmise korral loetakse, et kohtunik ei soovi samasse kohtusse tagasi pöörduda.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

 (3) Kui kohtunikul pärast rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni teenistusest lahkumise või rahvusvaheliselt tsiviilmissioonilt naasmist puudub võimalus tagasi pöörduda samasse kohtusse vabale kohtunikukohale, võib Riigikohtu üldkogu kohtuniku tema nõusolekul määrata kohtunikuks teise sama või madalama astme kohtu vabale kohtunikukohale. Kui sellega seoses kohtunikule makstav palk oleks väiksem võrreldes sellega, mis kohtunik oleks saanud, kui ta oleks tagasi pöördunud samasse kohtusse vabale kohtunikukohale, säilitatakse talle kuue kuu jooksul kõrgem palk.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

 (4) Kui kohtunikul pärast rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni teenistusest lahkumist või rahvusvaheliselt tsiviilmissioonilt naasmist puudub võimalus tagasi pöörduda samasse kohtusse vabale kohtunikukohale ja ta ei soovi asuda teise kohtusse, vabastatakse kohtunik ametist vastavalt käesoleva seaduse § 99 lõike 1 punktile 6 ning talle makstakse hüvitisena kuue kuu ametipalk. Hüvitis arvutatakse selle määramise ajal kehtivast ametipalgast kohtunikukohal, millel kohtunik viimati enne rahvusvahelisse kohtuinstitutsiooni või rahvusvahelisele tsiviilmissioonile siirdumist töötas.

 (5) Rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni teenistuses või eksperdina rahvusvahelisel tsiviilmissioonil oldud aeg loetakse kohtunikuna töötatud aja hulka.
[RT I, 04.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]

§ 582.  Kohtuniku teenistuslähetus

  Kohtuniku teenistuslähetusse saatmise korral kohaldatakse käesolevas seaduses reguleerimata osas avaliku teenistuse seaduse § 44.
[RT I, 29.12.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

§ 59.  Kohtuniku teenistusleht

 (1) Kohtuniku kohta peetakse teenistuslehte, milles märgitakse:
 1) kohtuniku nimi ja isikukood;
 2) sünniaeg ja -koht;
 3) [kehtetu - RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]
 4) [kehtetu - RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]
 5) andmed õigushariduse ja akadeemilise kraadi kohta;
 6) ametivande andmise kuupäev;
 7) teenistuskäik;
 8) [kehtetu - RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]
 9) distsiplinaarkolleegiumi otsused ja karistuse kustutamise aeg.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

 (2) Kohtuniku teenistuslehe pidamist korraldab Riigikohtu esimees.

 (3) [Kehtetu - RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

 (4) Teenistusest lahkuvale kohtunikule antakse tema soovil teenistuslehe ärakiri.
[RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

§ 60.  Kohtuniku isikutoimik
[RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

 (1) Kohtuniku kohta peetakse isikutoimikut, kuhu võetakse:
 1) õigusharidust ja akadeemilist kraadi tõendava dokumendi ärakiri;
 2) kohtunikueksamikomisjoni otsus;
 3) isikutunnistuse ärakiri;
 4) kohtunikuks nimetamise otsus;
 5) distsiplinaarkolleegiumi otsused;
 6) kohtunikuametist vabastamise või tagandamise otsus.

 (2) Isikutoimikusse võib lisada muid kohtuniku kutsetegevust kajastavaid dokumente.

 (3) Kohtuniku isikutoimiku pidamist korraldab Riigikohtu esimees.

 (4) [Kehtetu - RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

8. peatükk KOHTUNIKUEKSAM 
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

§ 61. – § 65. [Kehtetud - RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

§ 66.  Kohtunikueksam

 (1) Kohtunikueksamiga hinnatakse kohtunikuks kandideerija õigusalaseid teadmisi ja oskust neid kasutada.

 (2) Kohtunikueksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast.

 (3) Kohtunikueksam korraldatakse vajaduse järgi, kuid vähemalt üks kord aastas. Kohtunikueksami aja ja koha määrab kohtunikueksamikomisjon.

 (4) Kohtunikueksami täpsem korraldus sätestatakse kohtunikueksamikomisjoni töökorras.

 (5) Kui isikut ei ole nimetatud kohtunikuks viie aasta jooksul pärast kohtunikueksami sooritamist, peab ta kohtunikuks kandideerimiseks sooritama eksami uuesti.

 (6) Kohtunikueksami sooritamisest on vabastatud isik, kes on töötanud vähemalt kolm aastat vandeadvokaadi või prokurörina, välja arvatud abiprokurörina, ja kandideerib kohtunikuks kolme aasta jooksul pärast vandeadvokaadi või prokurörina tegutsemise lõpetamist. Kohtunikueksamikomisjon võib kohtunikueksamist vabastada ka muul ameti- või töökohal töötanud isiku, kui ameti- või töökoha keerukus ja vastutus vastavad kohtuniku ametikoha keerukusele ja vastutusele.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

§ 67.  Korduseksam
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

 (1) Kui kohtunikuks kandideerijal jääb kohtunikueksam sooritamata, võib ta selle uuesti teha kuue kuu möödudes arvates sooritamata jäänud kohtunikueksamist.

 (2) Kolmandat või enamat korda võib kohtunikueksamit teha kolme aasta möödudes arvates viimasest sooritamata jäänud kohtunikueksamist.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

§ 68.  Eksamitulemuste hindamine
[Kehtetu - RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

§ 69.  Kohtunikueksamikomisjon

 (1) Kohtunikueksamikomisjon moodustatakse 16-liikmelisena kolmeks aastaks.
[RT I, 23.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

 (2) Kohtunikueksamikomisjoni kuuluvad kohtunike täiskogu valitud neli esimese astme kohtu kohtunikku, neli ringkonnakohtunikku ja neli riigikohtunikku, üks Tartu Ülikooli õigusteaduskonna nõukogu määratud õigusteadlane, valdkonna eest vastutava ministri määratud Justiitsministeeriumi esindaja, advokatuuri juhatuse määratud vandeadvokaat ja riigi peaprokuröri määratud riigiprokurör. Kohtunikueksamikomisjon valib oma liikmete hulgast esimehe.
[RT I, 23.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

 (3) Kohtunikueksamikomisjoni esimees moodustab komisjoni pädevuses olevate küsimuste lahendamiseks vähemalt viieliikmelised komisjonikoosseisud, milles on vähemalt kolm kohtunikku. Koosseisude moodustamise põhimõtted kehtestatakse kohtunikueksamikomisjoni töökorras.
[RT I, 23.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

 (31) Kohtunikueksamikomisjoni otsuse peale võib isik, keda see puudutab, esitada Riigikohtu üldkogule kaebuse 14 päeva jooksul arvates päevast, millal ta otsuse kätte sai.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

 (4) Kohtunikueksamikomisjoni töökorra kinnitab kohtunikueksamikomisjon.

 (5) Kohtunikueksamikomisjoni tehnilise teenindamise tagab Riigikohus.

9. peatükk KOHTUNIKU KOHUSTUSED 

§ 70.  Üldkohustused

 (1) Kohtunik täidab oma ametikohustusi erapooletult ja omakasupüüdmatult ning järgib teenistushuve ka väljaspool teenistust.

 (2) Kohtunik käitub laitmatult nii teenistuses kui ka väljaspool seda, hoidudes tegudest, mis kahjustavad kohtu mainet.

 (3) Kohtunik lähtub teenistuskohustuste täitmisel avaliku teenistuse seaduse §-dest 55 ja 56, § 58 lõikest 1 ja §-st 59.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

§ 71.  Vaikimiskohustus

 (1) Kohtunik ei või avaldada andmeid, mis on talle teatavaks saanud kinniseks kuulutatud kohtuistungil.

 (2) Kohtunik võib avaldada asjaolusid, mille suhtes kehtib vaikimiskohustus, üksnes Riigikohtu üldkogu loal kohtumenetluses või kriminaalasja kohtueelses menetluses.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud loa saamiseks võivad Riigikohtu üldkogu poole pöörduda asja menetlev kohus või uurimisasutus ning vaikimiskohustusega seotud kohtunik.

 (4) Kohtuniku vaikimiskohustus on tähtajatu ja kehtib ka pärast teenistussuhte lõppemist.

§ 72.  Nõupidamissaladuse hoidmise kohustus

 (1) Kohtunik ei või avaldada kohtulahendi tegemisel toimunud arutlusi.

 (2) Nõupidamissaladuse hoidmise kohustus on tähtajatu ja kehtib ka pärast teenistussuhte lõppemist.

§ 73.  Juhendamiskohustus

 (1) Kohtunik peab juhendama alla kolmeaastase staažiga esimese astme kohtunikke ja kohtunikuabi ettevalmistuskava täitjaid. Kohtuniku juhendaja määrab kohtuniku ametisse asumisel üheks aastaks kohtu esimees. Kohtunikul ei või korraga olla üle kahe juhendatava.

 (2) Alla kolmeaastase staažiga kohtunikku juhendav kohtunik esitab kord kvartalis kuni juhendamisaja lõpuni kohtu esimehele aruande juhendatava kohtuniku kohta, hinnates tema sobivust kohtunikuametisse ja menetluse juhtimise oskuste arengut, ning vajaduse korral esitab muid andmeid.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud aruande vormi kehtestab kohtunikueksamikomisjon.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

§ 74.  Enesetäiendamine

 (1) Kohtunik peab oma erialateadmisi ja -oskusi pidevalt täiendama ning osalema koolituses.

 (2) Ametisse asuv esimese ja teise astme kohtunik peab koolitusnõukogu määratud ajal läbima koolitusnõukogu kinnitatud ametioskuste koolitusprogrammi.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

10. peatükk KOHTUNIKU SOTSIAALTAGATISED 

§ 75.  Kohtuniku ametipalk

 (1) Kohtuniku ametipalk määratakse kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusega.

 (2) Alla kolmeaastase staažiga esimese astme kohtuniku ametipalk esimesel kuuel kuul arvates ametisse asumisest on 90% kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusega määratud ametipalgast.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

 (3) Kohtuniku, kolleegiumi esimehe, kohtumaja juhi ja kohtu aseesimehe ametipalk ning lisatasu makstakse välja kohtu esimehe käskkirja alusel. Kohtu esimehe ametipalk ja lisatasu makstakse välja valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud ametniku käskkirja alusel.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

§ 76.  Kohtuniku lisatasud

 (1) Esimese ja teise astme kohtu esimehele makstakse lisatasu esimehe ülesannete täitmise eest:
 1) 15% tema ametipalgast, kui kohtunike arv kohtus on kuni 14;
 2) 25% tema ametipalgast, kui kohtunike arv kohtus on vähemalt 15;
 3) 35% tema ametipalgast, kui kohtunike arv kohtus on vähemalt 30;
[RT I, 23.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]
 4) 45% tema ametipalgast, kui kohtunike arv kohtus on vähemalt 45.
[RT I, 23.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

 (2) Riigikohtu ja ringkonnakohtu kolleegiumi esimehele makstakse kolleegiumi esimehe ülesannete täitmise eest lisatasu 15% tema ametipalgast.

 (3) Kohtu esimees määrab kohtumaja juhile lisatasu:
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]
 1) 5% kohtuniku ametipalgast, kui kohtumajas on alalises teenistuses kuni kümme kohtunikku;
 2) 10% kohtuniku ametipalgast, kui kohtumajas on alalises teenistuses 11–14 kohtunikku;
 3) 15% kohtuniku ametipalgast, kui kohtumajas on alalises teenistuses üle 14 kohtuniku.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

 (31) Kohtu esimees määrab kohtu aseesimehele lisatasu 15% tema ametipalgast.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

 (4) Kohtunikku ja kohtunikuabi ettevalmistuskava täitjat juhendavale kohtunikule makstakse juhendamise ajal iga juhendatava eest lisatasu 5% ametipalgast. Ajal, kui kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmine on peatatud, juhendajale lisatasu ei maksta.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

 (5) Kohtunikule, kes täidab Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega seonduvaid teenistusülesandeid Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisperioodil, makstakse lisatasu.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

§ 761.  Riigikohtu esimehe esinduskulud

  Riigikohtu esimehele makstakse igakuiselt 20% ametipalgast esinduskuludeks.
[RT I, 23.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 77. – § 81. [Kehtetud - RT I, 29.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013]

§ 82.  Pensioni suuruse muutmine

 (1) Kohtunikupension arvutatakse ümber, kui muutub ametikoha palk, mille järgi kohtunikupension on arvutatud.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul arvutatakse pension ümber kohtuniku ametipalga muutumise ajast alates.
[RT I, 04.07.2014, 34 - jõust. 26.06.2014 - Riigikohtu üldkogu otsus tunnistab põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks kohtute seaduse § 132.7 lõike 2 ja Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse, kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse § 3 punktiga 2 kohtute seaduse § 82 kehtetuks tunnistamine osas, milles need ei võimaldanud ümber arvutada kohtunike vanaduspensione lähtuvalt kohtunike ametipalkadest 1. juulil 2013.]

§ 83.  Hüvitis kohtuniku surma ja töövõime vähenemise korral
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

  Kui kohtunik hukkub või sureb või kohtuniku töövõime väheneb seoses kohtuniku ametiülesannete täitmisega, maksab riik hüvitist avaliku teenistuse seaduse § 49 alusel ja korras.
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

§ 84.  Kohtuniku puhkus

 (1) Kohtunikul on õigus saada iga-aastast puhkust.

 (2) Kohtuniku põhipuhkus on 35 kalendripäeva. Kohtunikule antakse lisapuhkust kokku kuni seitse kalendripäeva kohtunikuna töötamise aja eest järgmiselt:
 1) kaks kalendripäeva viieaastase kohtunikustaaži täitumisel;
 2) neli kalendripäeva kümneaastase kohtunikustaaži täitumisel;
 3) seitse kalendripäeva viieteistkümneaastase kohtunikustaaži täitumisel.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

 (21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud lisapuhkusele kohaldatakse töölepingu seaduse §-des 68–71 põhipuhkuse kohta sätestatut.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

 (3) [Kehtetu - RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

 (4) Kohtunike puhkuste ajakava kinnitab kohtu esimees.

 (5) Kuni üheaastast erakorralist tasuta puhkust võib kohtunikule anda Riigikohtu esimees selle kohtu üldkogu nõusolekul, kus kohtunik töötab.
[RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

 (6) Käesolevas paragrahvis reguleerimata osas kohaldatakse avaliku teenistuse seaduse § 43 lõikeid 1, 3 ja 4 ning § 48.
[RT I, 29.12.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

§ 85.  Kohtuniku ametiriietus

 (1) Kohtuistungil kannab kohtunik ametiriietusena talaari.

 (2) Talaari annab riik kohtunikule tasuta.

 (3) Talaari kirjelduse kinnitab valdkonna eest vastutav minister.

§ 86.  Muud sotsiaaltagatised

 (1) Kohtu likvideerimise või kohtumaja sulgemise või kohtunike arvu vähendamise tõttu ametist vabastatud kohtunikule makstakse hüvitisena viimase ametikoha kuue kuu ametipalk.

 (2) Hüvitist ei maksta kohtu esimehele, kes pärast kohtu esimehe ametikohalt vabastamist jätkab töötamist kohtunikuna, ega kohtumaja juhile, kes pärast kohtumaja juhi ülesannete täitmisest vabastamist jätkab töötamist kohtunikuna.

 (3) Kui kõrgema astme kohtu kohtunik nimetatakse tema nõusolekul kohtu likvideerimise või kohtunike arvu vähendamise tõttu madalama astme kohtu kohtunikuks, säilib tal ühe aasta jooksul eelmise ametikoha ametipalk koos lisatasudega.

 (4) [Kehtetu - RT I, 10.07.2012, 3 - jõust. 01.04.2013]

11. peatükk KOHTUNIKU DISTSIPLINAARVASTUTUS 

§ 87.  Distsiplinaarkaristuse määramise alus

 (1) Kohtunikule võib distsiplinaarsüüteo eest määrata distsiplinaarkaristuse.

 (2) Distsiplinaarsüütegu on kohtuniku süüline tegu, mis seisneb ametikohustuse täitmata jätmises või mittekohases täitmises. Distsiplinaarsüütegu on ka kohtuniku vääritu tegu.

§ 88.  Distsiplinaarkaristused

 (1) Distsiplinaarkaristused on:
 1) noomitus;
 2) rahatrahv kuni ühe kuu ametipalga ulatuses;
 3) ametipalga vähendamine;
 4) ametist tagandamine.

 (2) Kui pensionil olev kohtunik ei täida vaikimiskohustust või nõupidamissaladuse hoidmise kohustust, võib distsiplinaarkaristusena vähendada tema kohtunikupensioni kuni 25%. Pensioni ei või vähendada kauemaks kui üheks aastaks.

 (3) Ühe ja sama süüteo eest võib kohtunikule määrata ainult ühe distsiplinaarkaristuse. Sama teo eest määratud kriminaalkaristus või karistus väärteo eest ei välista distsiplinaarkaristuse määramist.

 (4) Distsiplinaarkaristust määrates tuleb arvestada distsiplinaarsüüteo laadi, raskust ja tagajärgi ning kohtuniku isiksuseomadusi ja muid süüteo asjaolusid.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

 (5) Kohtunikule määratud distsiplinaarkaristus kantakse tema teenistuslehele.

 (6) Distsiplinaarkaristus kustub, kui kohtunik pole aasta jooksul pärast distsiplinaarkolleegiumi otsuse jõustumist toime pannud uut süütegu. Kolleegium võib karistuse kustutada ka ennetähtaegselt.

§ 89.  Ametipalga vähendamine

  Distsiplinaarkaristusena võib vähendada kohtuniku ametipalka kuni 30%. Ametipalka ei või vähendada kauemaks kui üheks aastaks.

§ 90.  Distsiplinaarsüüteo aegumine

 (1) Distsiplinaarmenetlust ei algatata, kui distsiplinaarsüüteo toimepanemisest on möödunud kaks aastat või avastamisest kuus kuud.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaeg peatub:
 1) kohtuniku teo suhtes alustatud kriminaalmenetluse lõppemiseni;
 2) kohtuniku ajutise töövõimetuse ja puhkuse ajaks.

§ 91.  Distsiplinaarmenetluse algatamine

 (1) Distsiplinaarmenetlus algatatakse, kui ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. Distsiplinaarmenetlus algatatakse distsiplinaarsüüdistuse koostamisega.

 (2) Distsiplinaarmenetluse algatamise õigus on:
 1) Riigikohtu esimehel kõigi kohtunike suhtes;
 2) õiguskantsleril kõigi kohtunike suhtes;
 3) ringkonnakohtu esimehel oma tööpiirkonna esimese astme kohtu kohtunike suhtes;
 4) kohtu esimehel sama kohtu kohtunike suhtes;
 5) Riigikohtu üldkogul Riigikohtu esimehe suhtes.

 (3) Distsiplinaarmenetluse algataja võib koguda distsiplinaarasja lahendamiseks vajalikke tõendeid ja nõuda seletusi.

§ 92.  Distsiplinaarsüüdistus

 (1) Distsiplinaarsüüdistus on kirjalik dokument, milles märgitakse:
 1) süüdistatava nimi ning ametikoht;
 2) süüteo kirjeldus ja toimepanemise aeg;
 3) süüteo toimepanemist kinnitavad tõendid;
 4) distsiplinaarmenetluse algataja nimi ning süüdistuse koostamise aeg ja koht.

 (2) Distsiplinaarmenetluse algataja edastab distsiplinaarsüüdistuse ja selle kohta käiva materjali distsiplinaarkolleegiumile, kes teatab sellest viivitamata kohtunikule, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus on algatatud.

 (3) Kohtunikule, kelle vastu distsiplinaarmenetlus on algatatud, antakse distsiplinaarsüüdistus kätte vähemalt kümme päeva enne distsiplinaarkolleegiumi istungit. Kohtunikul või tema esindajal on õigus tutvuda distsiplinaarasja materjalidega.

§ 93.  Distsiplinaarkolleegium

 (1) Kohtunike distsiplinaarasjade lahendamiseks on Riigikohtu juures distsiplinaarkolleegium, kuhu kuulub viis riigikohtunikku, viis ringkonnakohtunikku ja viis esimese astme kohtu kohtunikku.

 (2) Distsiplinaarkolleegiumi esimehe ja teised riigikohtunikest liikmed nimetab Riigikohtu üldkogu kolmeks aastaks.

 (3) Distsiplinaarkolleegiumi riigikohtunikest liikmete asendamise kord nähakse ette Riigikohtu kodukorras.

 (4) Kodukorra kohaselt kaasab Riigikohus distsiplinaarasjade lahendamisse käesoleva seaduse § 38 lõike 3 punkti 4 alusel valitud esimese ja teise astme kohtu kohtunikke.

 (5) Distsiplinaarkolleegiumi esimees moodustab kohtuniku distsiplinaarasja lahendamiseks viieliikmelise kohtukoosseisu kolmest distsiplinaarkolleegiumi riigikohtunikust liikmest, ühest ringkonnakohtunikust ja ühest esimese astme kohtu kohtunikust.

§ 94.  Distsiplinaarasja arutamine

 (1) Kohtuniku distsiplinaarsüütegu arutab ja distsiplinaarkaristuse määrab Riigikohtu juures asuv distsiplinaarkolleegium.

 (2) Distsiplinaarkolleegium arutab distsiplinaarasja kohtuistungil viieliikmelises kohtukoosseisus.

 (3) Distsiplinaarasja arutamisel on eesistuja distsiplinaarkolleegiumi esimees. Kui distsiplinaarkolleegiumi esimees asja arutamisel ei osale, nimetab ta eesistujaks kolleegiumi liikme.

§ 95.  Ajutine teenistusest kõrvaldamine

 (1) Distsiplinaarkolleegium võib kohtuniku distsiplinaarasja menetlemise ajaks teenistusest kõrvaldada oma määrusega, millest teatab viivitamatult kohtunikule ja kohtu esimehele. Teenistusest kõrvaldamist otsustades arvestab kolleegium selle distsiplinaarsüüteo laadi ja raskust, milles kohtunikku süüdistatakse.

 (2) Distsiplinaarkolleegium võib kohtuniku distsiplinaarmenetluse algatamise otsustamiseni ajutiselt teenistusest kõrvaldada, kui kohtunikuga seonduvad asjaolud, mis oluliselt kahjustavad kohtu mainet. Kui selgub, et kohtuniku suhtes distsiplinaarasja algatamiseks alust ei ole, asub kohtunik distsiplinaarkolleegiumi otsusel teenistusse.

 (3) Kohtuniku teenistusest kõrvaldamise võib distsiplinaarkolleegium otsustada kohtuistungit pidamata.

 (4) Kui distsiplinaarkolleegium kõrvaldab kohtuniku distsiplinaarasja menetlemise ajaks teenistusest, võib ta kohtuniku palka samaks ajaks vähendada. Palka ei või vähendada rohkem kui poole võrra.

 (5) Kohtu esimees võib ajutiselt teenistusest kõrvaldatud kohtunikule panna õigusemõistmiseväliseid ülesandeid.

 (6) Määruse peale, millega on kohtunik ajutiselt teenistusest kõrvaldatud või millega on tema palka vähendatud, võib kohtunik esitada kaebuse Riigikohtu üldkogule määrusest teada saamisest alates kümne päeva jooksul.
[RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

§ 96.  Distsiplinaarkolleegiumi istung

 (1) Distsiplinaarkolleegiumi istungile kutsutakse kohtunik, kelle distsiplinaarasja arutatakse. Kohtunikul võib olla esindaja. Vajaduse korral võidakse istungile kutsuda tunnistajaid ja teisi isikuid.

 (2) Distsiplinaarkolleegiumi istungil teeb eesistuja asjast ettekande, milles tutvustab distsiplinaarsüüdistust.

 (3) Kohtunik, kellele distsiplinaarsüüdistus on esitatud, annab asja kohta seletuse ning kuulatakse ära istungile ilmunud tunnistajate ja teiste isikute seletused. Distsiplinaarkolleegiumi liikmed võivad kohtunikku, kellele süüdistus on esitatud, ning tunnistajaid ja teisi istungile kutsutud isikuid küsitleda.

 (4) Kohtunikul, kelle distsiplinaarasja menetletakse, on õigus avaldada pärast tõendite uurimist asja kohta oma arvamus.

 (5) Distsiplinaarkolleegiumi istung protokollitakse.

§ 97.  Distsiplinaarkolleegiumi otsus

 (1) Kui kohtuniku süü on tõendatud, teeb distsiplinaarkolleegium otsuse, millega mõistab kohtuniku distsiplinaarsüüteo toimepanemises süüdi ja määrab distsiplinaarkaristuse.

 (2) Kui kohtunik ei ole distsiplinaarsüütegu toime pannud, teeb distsiplinaarkolleegium otsuse, millega mõistab kohtuniku distsiplinaarsüüdistuses õigeks.

 (3) Kohtunik, kellele on distsiplinaarkaristus määratud, võib esitada Riigikohtu üldkogule kaebuse otsuse kuulutamisest alates 30 päeva jooksul.

 (31) Riigikohtu üldkogu võib distsiplinaarkolleegiumi otsuse:
 1) jätta muutmata;
 2) muuta ja mõista kohtuniku süüdi kergema distsiplinaarsüüteo toimepanemises ning kergendada määratud distsiplinaarkaristust;
 3) jätta sisuliselt muutmata ja kergendada määratud distsiplinaarkaristust;
 4) tühistada ja kohtuniku õigeks mõista.

 (4) Kolleegiumi otsus jõustub pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja möödumist, kui kohtunik pole esitanud kaebust Riigikohtu üldkogule. Riigikohtu üldkogule edasikaevatud distsiplinaarkolleegiumi otsus jõustub Riigikohtu üldkogu otsusena selle kuulutamisel.
[RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

§ 98.  Vähendatud palgaosa hüvitamine

 (1) Kui kohtunik mõistetakse distsiplinaarsüüdistuses õigeks, makstakse ajutise teenistusest kõrvaldamise tõttu vähendatud palgaosa ning seadusest tulenev intress kohtunikule välja.

 (2) Kui distsiplinaarkolleegium mõistab kohtuniku süüdi sellise distsiplinaarsüüteo toimepanemises, mis on oluliselt kergem teost, milles süüdistatuna kohtunik oli ajutiselt teenistusest kõrvaldatud, võib kolleegium otsustada, et vähendatud palgaosa tuleb kohtunikule osaliselt või täielikult hüvitada.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud alustel tuleb vähendatud palgaosa kohtunikule välja maksta distsiplinaarmenetluse lõpetamisest või distsiplinaarkolleegiumi otsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul.

12. peatükk KOHTUNIKU AMETIST VABASTAMINE JA TAGANDAMINE 

§ 99.  Kohtuniku ametist vabastamine

 (1) Kohtunik vabastatakse ametist:
 1) kohtuniku enda soovil;
 2) vanuse tõttu;
[RT I, 29.06.2012, 3 - jõust. 01.07.2012]
 3) ametisse sobimatuse tõttu – kolme aasta jooksul pärast ametissenimetamist;
 4) tervise tõttu, mis takistab kohtunikuna töötada;
 5) kohtu likvideerimise või kohtumaja sulgemise või kohtunike arvu vähendamise korral;
 6) kui kohtunikul pärast Riigikohtu, Justiitsministeeriumi, rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni teenistusest lahkumist või pärast naasmist rahvusvaheliselt tsiviilmissioonilt puudub võimalus tagasi pöörduda samasse kohtusse vabale kohtunikukohale ja ta ei soovi asuda teise kohtusse;
[RT I, 04.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]
 7) kui kohtunik nimetatakse või valitakse teenistus- või ametikohale, mis ei ole kooskõlas kohtuniku ametikitsendustega;
 8) kui ilmneb asjaolu, mis seaduse kohaselt välistab isiku kohtunikuks nimetamise.

 (11) Kohtunikku ei vabastata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 1 ja 3 alusel ametist tema suhtes läbiviidava distsiplinaarmenetluse kestel.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

 (12) Kohtuniku teenistussuhe lõpeb tema surma korral.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

 (13) Ametist vabastamiseks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud alusel esitab kohtunik avalduse vähemalt kuus kuud enne soovitud vabastamise päeva. Kohtuniku avalduse alusel ja mõjuval põhjusel võib Riigikohtu esimees teha Vabariigi Presidendile või Riigikogule ettepaneku vabastada kohtunik ametist varem kui kuus kuud pärast avalduse esitamist.
[RT I, 23.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

 (2) Esimese ja teise astme kohtuniku vabastab ametist Vabariigi President Riigikohtu esimehe ettepanekul.

 (3) Riigikohtu esimehe vabastab ametist Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul, välja arvatud käesoleva seaduse § 27 lõikes 6 sätestatud juhul. Riigikohtu liikmed vabastab ametist Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul.
[RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

§ 991.  Ametist vabastamine vanuse tõttu

 (1) Kohtunik vabastatakse ametist 68-aastaseks saamisel, kui käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud korras ei tõsteta kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära.

 (2) Riigikohtu üldkogu võib kohtute haldamise nõukoja ja kohtuniku nõusolekul ning kohtu esimehe ettepanekul erandjuhul tõsta kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära kuni kahe aasta kaupa, kuid mitte rohkem kui kokku neli aastat. Riigikohtu üldkogu otsus võetakse vastu kohalolevate riigikohtunike kahekolmandikulise häälteenamusega salajasel hääletamisel.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

 (3) Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära võib tõsta juhul, kui selleks on õigusemõistmise korrakohase toimimise seisukohast kaalukas avalik huvi.

 (4) Teenistusvanuse ülemmäära tõstmine kehtib üksnes selle kohtuniku suhtes, kelle teenistusvanuse ülemmäära tõsteti.

 (5) Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära tõstmise korral vabastatakse kohtunik ametist tõstetud teenistusvanuse ülemmäära saabumisel.
[RT I, 29.06.2012, 3 - jõust. 01.07.2012]

§ 100.  Ametist vabastamine sobimatuse tõttu

 (1) Ametisse sobimatuse tõttu võib kohtuniku ametist vabastada üksnes kolme aasta jooksul ametisse nimetamisest, kui kohtunik on tunnistatud ametisse sobimatuks Riigikohtu üldkogu otsusega.

 (2) Kohtu esimees esitab kohtunikueksamikomisjonile üks kord aastas arvamuse ja käesoleva seaduse § 73 lõikes 2 nimetatud aruande kohtus töötava alla kolmeaastase ametistaažiga kohtuniku kohta. Arvamuse esitamise vormi kehtestab kohtunikueksamikomisjon.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

 (3) Kohtuniku ametisse sobivuse hindamisel arvestab Riigikohtu üldkogu distsiplinaarasja algatamiseks õigustatud isiku või organi ettepanekut, kohtunikueksamikomisjoni arvamust ja kohtuniku tööd iseloomustavaid muid andmeid.

 (4) Kohtunikueksamikomisjon viib läbi istungi, kus kuulatakse ära kohtunik, kelle sobivust hinnatakse.

 (5) Vähemalt kümme päeva enne kohtuniku mittesobivuse arutamist Riigikohtu üldkogu istungil esitatakse kohtunikule, kelle sobivust ametisse hinnatakse, distsiplinaarasja algatamiseks õigustatud isiku või organi põhistatud ettepanek tema ametist vabastamiseks ja kohtunikueksamikomisjoni arvamus ning võimaldatakse tal tutvuda kogutud materjaliga.

§ 101.  Kohtuniku ametist tagandamine

  Kohtunik, kelle suhtes on kriminaalasjas jõustunud süüdimõistev kohtuotsus või Riigikohtu juures asuva distsiplinaarkolleegiumi otsus ametist tagandamiseks, loetakse tagandatuks otsuse jõustumise päevast.

13. peatükk RAHVAKOHTUNIK 

§ 102.  Rahvakohtuniku osalemine õigusemõistmises

 (1) Rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises maakohtus kohtumenetluse seadustes sätestatud alustel ja korras.

 (2) Õigusemõistmisel on rahvakohtunikul võrdsed õigused kohtunikuga.
[RT I 2005, 15, 85 - jõust. 01.01.2006]

§ 103.  Rahvakohtunikule esitatavad nõuded

 (1) Rahvakohtunikuks võib nimetada 25–70-aastase teovõimelise Eesti kodaniku, kelle elukoht on Eestis ja kes oskab eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1-tasemel või sellele vastaval tasemel ning on rahvakohtuniku tegevuseks sobivate kõlbeliste omadustega.
[RT I 2009, 4, 27 - jõust. 26.01.2009]

 (2) Rahvakohtunikuks ei või nimetada isikut, kes on:
 1) süüdi mõistetud kuriteo eest;
 2) pankrotivõlgnik;
 3) tervise tõttu sobimatu;
 4) omanud püsivat elukohta, see tähendab elukohta, mille aadressiandmed on kantud rahvastikuregistrisse, alla ühe aasta selle omavalitsusüksuse territooriumil, kes on esitanud ta rahvakohtunikukandidaadiks;
 5) kohtu, prokuratuuri või politseiteenistuses;
 6) kaitseväeteenistuses;
 7) advokaat, notar või kohtutäitur;
 8) Vabariigi Valitsuse liige;
 9) valla- või linnavalitsuse liige;
 10) Vabariigi President;
 11) Riigikogu liige;
 12) maavanem.

 (3) Kuriteos süüdistatavat isikut ei või kriminaalmenetluse ajal rahvakohtunikuks nimetada.

§ 104.  Rahvakohtuniku volituste tähtaeg

 (1) Rahvakohtunik nimetatakse neljaks aastaks.

 (2) Isikut ei või nimetada rahvakohtunikuks järjest rohkem kui kaheks perioodiks.

 (3) Rahvakohtuniku volituste tähtaja lõppemisest teatab maakohtu esimees kohaliku omavalitsuse volikogule vähemalt neli kuud ette.

 (4) Kui rahvakohtuniku volitused lõpevad kohtumenetluse ajal, jätkab ta oma ülesannete täitmist kohtuasja lahendamiseni selles kohtus.
[RT I 2005, 15, 85 - jõust. 01.01.2006]

§ 105.  Rahvakohtuniku volituste ennetähtaegne lõpetamine

 (1) Rahvakohtuniku volitused lõpetatakse, kui ilmneb käesoleva seaduse § 103 lõikes 2 nimetatud asjaolu. Kui selleks on mõjuv põhjus, võib rahvakohtuniku volitused lõpetada tema avalduse alusel.

 (2) Rahvakohtuniku volituste ennetähtaegse lõpetamise otsustab käesoleva seaduse §-s 108 nimetatud komisjon maakohtu esimehe ettepanekul.
[RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

§ 106.  Rahvakohtunikukandidaadi valimise kord

 (1) Kandidaate võib esitada omavalitsusüksuse volikogu iga liige.

 (2) Rahvakohtunikukandidaadid valib kohaliku omavalitsusüksuse volikogu.

 (3) Maakohtu tööpiirkonda kuuluva omavalitsusüksuse volikogu esitatavate kandidaatide arvu määrab kohtu esimees. Rahvakohtunikukandidaatide arv peab olema võrdeline omavalitsusüksuse elanike arvu ja kohtu tööpiirkonna elanike arvu suhtega.
[RT I 2005, 15, 85 - jõust. 01.01.2006]

§ 107.  Rahvakohtunikukandidaatide nimekiri

 (1) Rahvakohtunikukandidaatide nimekirja esitab omavalitsusüksuse volikogu maakohtule vähemalt kaks kuud enne rahvakohtunike volituste lõppemist. Nimekirjas märgitakse rahvakohtunikukandidaadi nimi, isikukood, aadress, töökoht ning amet või tegevusala.

 (2) Rahvakohtunikukandidaatide nimekiri avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded vähemalt kaks kuud enne varem nimetatud rahvakohtunike volituste lõppemist. Nimekirja esitab avaldamiseks omavalitsusüksuse volikogu.

 (3) Avaldada tuleb rahvakohtunikukandidaadi nimi, töökoht ja amet või tegevusala.

 (4) Igaühel on õigus rahvakohtunikukandidaadi rahvakohtunikuks nimetamine vaidlustada maakohtu rahvakohtunike nimetamise komisjonis.

 (5) Teade vaidlustamise õiguse kohta ja vaidlustamise kord avaldatakse koos rahvakohtunikukandidaatide nimekirjaga väljaandes Ametlikud Teadaanded.
[RT I 2005, 15, 85 - jõust. 01.01.2006]

§ 108.  Rahvakohtuniku nimetamine

 (1) Rahvakohtunikukandidaatide seast nimetab rahvakohtuniku ametisse kohtu juures asuv rahvakohtunike nimetamise komisjon, mille koosseisu kinnitab kohtu esimees.

 (2) Rahvakohtunike nimetamise komisjoni kuuluvad maakohtu esimees ja kohtu üldkogu valitud kohtunik ning maakohtu tööpiirkonda kuuluva iga kohtumaja juht või kohtumaja juhi poolt sama kohtumaja kohtunike hulgast nimetatud esindaja. Komisjoni esimeheks on kohtu esimees.
[RT I 2006, 55, 411 - jõust. 23.12.2006]

 (3) Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole komisjoni liikmetest, sealhulgas komisjoni esimees. Komisjon teeb otsuse kohalolevate liikmete häälteenamusega. Kui hääled jagunevad võrdselt, on otsustav komisjoni esimehe hääl.
[RT I 2006, 55, 411 - jõust. 23.12.2006]

 (4) Komisjon nimetab rahvakohtunikukandidaatide seast rahvakohtunikuks selle kohtu jaoks kindlaks määratud arvu isikuid.

 (5) Rahvakohtunikku nimetades arvestab komisjon kandidaadi sobivust, kandidaadi kohta esitatud põhjendatud vastuväiteid ning seda, et rahvakohtunike hulgas oleks eri soost ja vanusest, erinevatest sotsiaalsetest rühmadest ning eri tegevusvaldkondades tegutsevaid isikuid.

§ 109.  Rahvakohtuniku vanne

  Rahvakohtunik annab kohtu üldkogu ees järgmise vande:

  «Tõotan jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Tõotan mõista õigust oma südametunnistuse järgi kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega.»

§ 110.  Rahvakohtuniku osalemine õigusemõistmises

 (1) Rahvakohtunikud kutsutakse kohtusse õigusemõistmises osalema arvestusega, et rahvakohtunikud osaleksid õigusemõistmises võimalikult võrdselt.

 (2) Kui rahvakohtunik ei saa kohtuistungile ilmuda, kutsutakse tema asemel istungile teine rahvakohtunik.

§ 111.  Rahvakohtuniku kohustused

 (1) Õigusemõistmises osalema kutsutud rahvakohtunik on kohustatud ilmuma kohtuistungile.

 (2) Kui rahvakohtunik ei saa kohtuistungil mõjuval põhjusel osaleda, peab ta sellest kohtule viivitamata teatama.

 (3) Rahvakohtuniku kohta kehtivad käesoleva seaduse §-des 70–72 loetletud kohustused.

 (4) Rahvakohtunikule võib ametisoleku ajal kriminaalasjas süüdistuse esitada ainult tema tööpiirkonna maakohtu esimehe nõusolekul.
[RT I 2005, 15, 85 - jõust. 01.01.2006]

§ 112.  Rahvakohtunikule tasu maksmine

 (1) Rahvakohtunikule makstava tasu suuruse ja maksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Valdkonna eest vastutav minister ei tohi määrusega kehtestatavat rahvakohtuniku tasu suurust vähendada.
[RT I 2006, 55, 411 - jõust. 23.12.2006]

 (2) Rahvakohtunikule hüvitatakse õigusemõistmises osalemisega seotud kulud.

 (3) Tööandja peab rahvakohtuniku õigusemõistmises osalemise ajaks tööst vabastama.

 (4) [Kehtetu - RT I 2006, 55, 411 - jõust. 23.12.2006]

§ 113.  Rahvakohtuniku pension

 (1) [Kehtetu - RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

 (2) Kui isik sureb rahvakohtuniku kohustuste täitmise ajal tema suhtes toimepandud kuritegeliku ründe tagajärjel, suurendatakse igale tema ülalpidamisel olnud töövõimetule perekonnaliikmele makstavat riiklikku toitjakaotuspensioni 20%.

 (3) Rahvakohtunikupensioni see osa, mis ületab riiklikku pensioni või ei ole sellega kaetud, makstakse riigieelarve täiendavatest vahenditest.

14. peatükk KOHTUNIKUABI 

§ 114.  Kohtunikuabi õiguslik seisund

 (1) Kohtunikuabi on kohtuametnik, kes täidab seaduses nimetatud ülesandeid.

 (2) Kohtunikuabi on oma ülesannete täitmisel sõltumatu, kuid peab seaduses ettenähtud ulatuses järgima kohtuniku juhiseid.

 (3) [Kehtetu - RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.01.2015]

§ 115.  Kohtunikuabile esitatavad nõuded

 (1) Kohtunikuabiks võib nimetada isiku, kes:
 1) vastab käesoleva seaduse § 47 lõike 1 punktides 1–3 kehtestatud nõuetele ja
 2) on täitnud kohtunikuabi ettevalmistuskava, kui konkursikomisjon ei ole isikut kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmisest vabastanud.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

 (2) Kohtunikuabiks võib nimetada ka isiku, kes on sooritanud kohtunikueksami.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

 (3) Kohtunikuabiks ei või nimetada käesoleva seaduse § 47 lõikes 2 nimetatud isikut ega isikut, kes on kohtuniku ametist vabastatud käesoleva seaduse § 99 lõike 1 punkti 3 alusel.
[RT I 2007, 67, 413 - jõust. 28.12.2007]

§ 116.  Kohtunikuabi ametikitsendused

  Kohtunikuabi kohta kehtivad kohtuniku ametikitsendused.

§ 1161.  Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja konkurss
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

 (1) Avaliku konkursi kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja leidmiseks kuulutab välja valdkonna eest vastutav minister väljaandes Ametlikud Teadaanded.

 (2) Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja konkursil osaleja peab vastama käesoleva seaduse § 47 lõike 1 punktides 1–3 ja § 115 lõikes 3 kehtestatud nõuetele.

 (3) Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitjate arvu määrab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

 (4) Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja konkursi korra ja tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

 (5) Konkursikomisjoni töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

§ 117.  Kohtunikuabi ettevalmistuskava
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

 (1) Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja saab väljaõppe töötamiseks kohtunikuabina.

 (2) Kohtunikuabi ettevalmistuskava koostab konkursikomisjon, arvestades ettevalmistuskava täitja varasemat töökogemust. Konkursikomisjon määrab esimese astme kohtu, kus kohtunikuabi ettevalmistuskava täidetakse. Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja juhendaja määrab kohtudirektor kohtunikuabide hulgast. Perioodiks, kui kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmine toimub kohtu õigusteenistuses, määrab kohtunikuabi ettevalmistuskava täitjale kohtunikust juhendaja kohtu esimees.

 (3) Ettevalmistuskava täitjale kohaldatakse kava täitmise ajal avaliku teenistuse seaduse §-e 50, 51, 54–56 ja 58 ning korruptsioonivastase seaduse § 3 lõikeid 1–3 ning §-e 4–7, 11, 17–19 ja 21.

 (4) Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja poolt põhjustatud kahju hüvitamisele kohaldatakse avaliku teenistuse seaduse ametniku varalise vastutuse ja riigivastutuse seaduse regressi sätteid. Kahju hüvitamisel loetakse kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja põhipalgaks kohtunikuabi ametipalk.

 (5) Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmise tähtaja määrab konkursikomisjon. Määratud tähtaega võib konkursikomisjon põhjendatud juhul kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja taotlusel pikendada.

 (6) Kohtunikuabi ettevalmistuskava loetakse täidetuks kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja aruandele tugineva konkursikomisjoni otsusega. Kui isikut ei ole kohtunikuabiks nimetatud viie aasta jooksul pärast ettevalmistuskava täidetuks lugemist, peab ta kohtunikuabiks kandideerimiseks täitma ettevalmistuskava uuesti.

 (7) Kohtunikuabi ettevalmistuskava ei loeta konkursikomisjoni otsusega täidetuks, kui:
 1) kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja ei ole konkursikomisjoni määratud tähtaja jooksul kohtunikuabi ettevalmistuskava täitnud;
 2) kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja paneb toime vääritu teo;
 3) kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja ei ole konkursikomisjonilt taotlenud kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmise tähtaja pikendamist või
 4) konkursikomisjon ei ole ettevalmistuskava täitmise tähtaega pikendanud.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

§ 1171.  Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitjaks kandideerija usaldusväärsuse kontrollimine
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

 (1) Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitjaks kandideerija esitab enda kohta konkursikomisjonile andmed, mille koosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

 (2) Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitjaks kandideerija esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks on valdkonna eest vastutaval ministril tema poolt volitatud ametnike kaudu õigus:
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]
 1) pöörduda riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja ametiisikute, samuti füüsiliste ja juriidiliste isikute poole järelepärimistega kohtunikuabi ettevalmistuskava täitjaks kandideerija andmete kohta;
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]
 2) vestelda isikuandmete ankeedis märgitud isiku, samuti tööandja ja õppeasutuse esindajate ning teiste isikutega, et selgitada välja kandidaadi kõlbelisi ja teisi isiksuseomadusi ning vajaduse korral ja küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud järelepärimise saanud asutus või isik vastab järelepärimisele viivitamata.

 (4) Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitjaks kandideerijat teavitatakse tema suhtes tehtud kontrollist ja võimaldatakse tal tutvuda kontrolli käigus kogutud andmetega.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

 (5) Kui kohtunikuabi ettevalmistuskava täitjaks kandideerija esitas konkursikomisjonile tahtlikult valeandmeid või varjas olulist teavet, arvatakse ta konkursikomisjoni otsusega konkursilt välja.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

§ 1172.  Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmisest vabastamine

  Konkursikomisjon võib vabastada kohtunikuabi ettevalmiskava täitmisest isiku, kes on vähemalt kaks aastat töötanud õigusalaseid teadmisi eeldaval ameti- või töökohal ning kelle puhul konkursikomisjon leiab, et varasem töökogemus lubab isikul kohtunikuabi ametisse asuda kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmata.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

§ 1173.  Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmise peatamine

 (1) Konkursikomisjon peatab otsusega kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmise:
 1) rasedus- ja sünnituspuhkuse ajaks ning ajaks, kui kohtunikuabi ettevalmistuskava täitjal on õigus olla lapsehoolduspuhkusel, kuid mitte kauemaks, kui lapse kolmeaastaseks saamiseni;
 2) aja- või asendusteenistuses viibimise ajaks;
 3) kohtunikuabi ettevalmistuskava täitjale kriminaalkorras süüdistuse esitamise korral süüdistuse esitamisest kuni kriminaalasja lõpetamiseni või kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja õigeksmõistmiseni.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 1 ja 2 alusel peatatakse kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmine kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja avalduse alusel.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

§ 1174.  Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmise lõpetamine

  Konkursikomisjon lõpetab otsusega kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmise:
 1) ebarahuldavate tulemuste tõttu;
 2) kui kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja paneb toime vääritu teo;
 3) kui kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja suhtes jõustub süüdimõistev kohtuotsus kriminaalasjas.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

§ 118.  Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmise aruanne
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

 (1) Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja esitab konkursikomisjonile kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmise kohta kirjaliku aruande.

 (2) Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja juhendaja esitab kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmise lõpus konkursikomisjonile kirjaliku arvamuse kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmise tulemuste kohta.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

§ 119.  Konkursikomisjon
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

 (1) Konkursikomisjon moodustatakse seitsmeliikmelisena viieks aastaks. Konkursikomisjoni kuuluvad:
 1) kaks kohtunike täiskogu valitud esimese astme kohtunikku ja üks asendusliige;
 2) kohtunike täiskogu valitud ringkonnakohtu kohtunik ja tema asendusliige;
 3) kaks valdkonna eest vastutava ministri määratud kohtunikuabi ja üks asendusliige;
 4) valdkonna eest vastutava ministri määratud Justiitsministeeriumi esindaja ja tema asendusliige;
 5) Notarite Koja määratud notar ja tema asendusliige.

 (2) Valdkonna eest vastutav minister nimetab konkursikomisjoni liikmete hulgast komisjoni esimehe.

 (3) Konkursikomisjon:
 1) viib läbi kohtunikuabi ja kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja konkursi;
 2) otsustab ettevalmistuskava täitjad ja nende jagunemise kohtute vahel;
 3) määrab kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmise tähtaja ja põhjendatud juhtudel pikendab seda;
 4) otsustab, kas lugeda kohtunikuabi ettevalmistuskava täidetuks.

 (4) Konkursikomisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt neli liiget. Konkursikomisjon võtab otsuse vastu poolthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav komisjoni esimehe hääl.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

§ 120.  Kohtunikuabi ametikohale kandideerimine

 (1) Kohtunikuabid nimetatakse ametisse avaliku konkursi korras.

 (2) Avaliku konkursi kohtunikuabi vaba koha täitmiseks kuulutab välja valdkonna eest vastutav minister väljaandes Ametlikud Teadaanded.

 (3) Kohtunikuabi ametikohale võivad kandideerida isikud, kes vastavad kohtunikuabi kohta kehtestatud nõuetele.

 (4) Kohtunikuabi nimetab ametisse valdkonna eest vastutav minister konkursikomisjoni ettepanekul.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

 (5) Kohtunikuabi ametisse nimetamisel kohaldatakse katseaega kestusega kuus kuud. Kohtunikuabile määrab katseajaks juhendaja kohtudirektor.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

§ 121.  Kohtunikuabi vanne

  Kohtunikuabi annab ametisse astudes valdkonna eest vastutava ministri ees järgmise vande:

  «Tõotan olla ustav Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Tõotan täita oma ametiülesandeid südametunnistuse järgi kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega.»

§ 122.  Kohtunikuabi ametipalk ja lisatasud

 (1) Kohtunikuabi ametipalga suuruse kehtestab Vabariigi Valitsus.

 (2) Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitjat juhendavale kohtunikuabile makstakse juhendamise ajal lisatasu 5% ametipalgast.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

 (3) Maakohtu maksekäsuosakonna, kinnistusosakonna ja registriosakonna juhatajale ning kinnistusosakonna ja registriosakonna piirkondliku talituse juhatajale makstakse lisatasu juhatamisega seotud kohustuste täitmise eest kuni 35% kohtunikuabi ametipalgast.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

 (31) Maakohtu maksekäsuosakonna, kinnistusosakonna ja registriosakonna juhataja ning kinnistusosakonna ja registriosakonna piirkondliku talituse juhataja lisatasu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

 (4) [Kehtetu - RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

§ 123.  Kohtunikuabi sotsiaaltagatised
[Kehtetu - RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

§ 124.  Kohtunikuabi töötamine Justiitsministeeriumis ja kõrgkoolis

  Kohtunikuabi võib tema soovil ja kohtu esimehe nõusolekul üle viia Justiitsministeeriumi teenistusse või kohtunikuabisid ettevalmistava rakenduskõrgkooli õppejõuks. Muus osas kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 58 sätestatut.

15. peatükk KOHTUTEENISTUJAD 

§ 125.  Kohtudirektor

 (1) Kohtudirektor:
 1) korraldab kohtuasutuse asjaajamist;
 2) korraldab kohtuasutuse vara kasutamist;
 3) valmistab kooskõlastatult kohtu esimehega ette kohtuasutuse eelarve eelnõu ja esitab selle valdkonna eest vastutavale ministrile;
 4) käsutab kohtuasutuse eelarvevahendeid;
 5) vastutab kohtuasutuse raamatupidamise korralduse eest;
 6) nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtuteenistujad;
 7) täidab muid kohtu ja kohtu kantselei kodukorraga määratud ülesandeid.

 (2) Valdkonna eest vastutav minister võib anda kohtudirektori töövaldkonda kuuluvate küsimuste korraldamiseks käskkirju.

 (3) Kohtudirektoril peab olema kõrgharidus. Esimese ja teise astme kohtu kohtudirektori nimetab ametisse valdkonna eest vastutav minister viieks aastaks. Kohtudirektor nimetatakse ametisse avaliku konkursi alusel, kandideerijate usaldusväärsuse kontrollimisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 1171.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

 (4) Valdkonna eest vastutav minister võib otsustada, et mitmel justiitsasutusel on üks kohtudirektor.

 (41) Maakohtul, mille struktuuriüksusteks on kinnistusosakond ja registriosakond, võib olla täiendavalt ka üksnes kinnistusosakonna ja registriosakonna tegevusvaldkonna eest vastutav kohtudirektor.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.01.2015]

 (5) Esimese ja teise astme kohtu kohtudirektori põhipalk ja muutuvpalk määratakse avaliku teenistuse seaduse § 63 lõike 2 alusel valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud palgajuhendis.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

§ 1251.  Kohtujurist

 (1) Kohtujurist on kohtuametnik, kes osaleb kohtuasjade menetlemiseks ettevalmistamisel ja menetlemisel kohtumenetluse seaduses ettenähtud ulatuses iseseisvalt või kohtuniku järelevalve all.

 (2) Kohtujurist on pädev tegema ka neid toiminguid ja lahendeid, mida kohtumenetluse seaduse kohaselt on pädev tegema kohtunikuabi või muu kohtuametnik.
[RT I, 06.02.2014, 13 - jõust. 04.02.2014 - Riigikohtu üldkogu otsus tunnistab kohtute seaduse § 125¹ lõike 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 174 lõike 8 osas, mille kohaselt võib tsiviilkohtumenetluses menetluskulud kindlaks määrata kohtujurist, põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks.]

 (3) Kohtujurist on oma ülesannete täitmisel sõltumatu, kuid peab seaduses ettenähtud ulatuses järgima kohtuniku juhiseid.

 (4) Kohtujuristiks võib nimetada isiku, kes vastab käesoleva seaduse § 47 lõike 1 punktides 1–3 kehtestatud nõuetele. Kohtujuristiks ei või nimetada isikut, keda avaliku teenistuse seaduse kohaselt ei või võtta teenistusse ametnikuna.

 (5) Kohtujuristi vaba ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras. Konkursi korraldab ning kohtujuristi nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtu esimees. Kohtujuristi ametisse nimetamisel kohaldatakse katseaega kestusega kuus kuud.

 (51) Konkursi avalikust väljakuulutamisest võib loobuda ja korraldada sisekonkursi kohtujuristidele, kui on põhjendatud alus arvata, et vaba ametikoht on otstarbekas täita konkursi väljakuulutamisega ühe või enama kohtuasutuse sees.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

 (6) Kohtujuristi palk ei või ületada esimese astme kohtuniku ametipalka ja peale katseaega olla väiksem kui pool esimese astme kohtuniku ametipalgast.
[RT I, 29.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

 (7) Vanemkohtujuristiks nimetatakse isik, kes on vähemalt kolm aastat töötanud kohtujuristina ja sooritanud kohtunikueksami.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

§ 126.  Kohtukordnik

 (1) Kohtukordnik on kohtuametnik, kelle ülesanne on hoida kohtus korda, toimetada isikutele kätte teateid ja kohtukutseid ning täita teisi kohtu kodukorras määratud ülesandeid, mis kuuluvad kordnikukohustuste hulka. Kohtukordnikul on samad õigused, mis on abipolitseiniku seaduse § 12 ja 4. peatüki 2. jao kohaselt abipolitseinikul ning korrakaitseseaduse §-de 28 ja 30, § 32 lõigete 1–3, § 34, § 38 lõigete 1 ja 2, § 46, § 47 lõike 1 punktide 1, 2 ja 4 ning § 52 kohaselt politseil või muul korrakaitseorganil.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

 (11) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada kohtukordnikele erivahendi ja relva väljastamise ja tagastamise ning relva kandmise korra.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

 (2) Kutsete ja teadete kättetoimetamise eest makstakse kordnikule lisatasu. Lisatasu määrad kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

 (3) Kohtukordnikule hüvitatakse ametiülesannete täitmisel ühissõiduki kasutamisest tekkivad sõidukulud.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmise võib halduslepingu alusel üle anda äriühingule.

§ 127.  Muud kohtuteenistujad

  Käesolevas peatükis nimetamata kohtuametnike ja kohtu töötajate teenistuskohustused määratakse kohtu kodukorras ja kohtu kantselei kodukorras.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

§ 1271.  Kohtuteenistuja ametiriietus

  Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada kohtuteenistujate ametiriietuse kirjelduse ning kandmise korra. Ametiriietuse kandmise kohustuse korral antakse ametiriietus kohtuteenistujale tasuta.
[RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

16. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 128.  Seaduse jõustumine

 (1) Käesolev seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

 (2) Käesoleva seaduse § 61 lõiget 5, § 76 lõikeid 1 ja 5, §-sid 122, 134 ja 146 rakendatakse alates 2002. aasta 1. juulist.

§ 129.  Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi moodustamine

  Käesoleva seaduse alusel moodustatakse Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 2003. aasta 1. jaanuariks.

§ 1291.  Riigikohtu kolleegiumi esimehe volitused

  Enne 2015. aasta 1. jaanuari nimetatud Riigikohtu kolleegiumi esimehe volituste tähtaega arvestatakse 2015. aasta 1. jaanuarist.
[RT I, 23.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 1292.  Kohtunõuniku ametisse nimetamine

  Käesoleva seaduse § 31 lõikeid 4 ja 5 kohaldatakse kohtunõunike suhtes, kes nimetatakse ametisse pärast 2016. aasta 1. augustit.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

§ 130.  Distsiplinaarkolleegiumi moodustamine

 (1) Distsiplinaarkolleegiumi moodustamisel valib kohtunike täiskogu distsiplinaarkolleegiumisse kaks ringkonnakohtu kohtunikku ja kaks esimese astme kohtunikku kaheks aastaks ning kolm ringkonnakohtu kohtunikku ja kolm esimese astme kohtunikku kolmeks aastaks.

 (2) Kuni käesoleva seaduse alusel distsiplinaarkolleegiumi moodustamiseni täidab tema ülesandeid senine distsiplinaarkomisjon. Käesoleva seaduse alusel tuleb distsiplinaarkolleegium moodustada hiljemalt 2003. aasta 1. jaanuariks.

§ 131.  Kohtu esimeeste ja kohtudirektorite volitused

 (1) Seaduse jõustumisel ametisoleva kohtu esimehe volituste tähtaeg algab käesoleva seaduse jõustumisest.

 (2) Kohtu kohtudirektor nimetatakse avaliku konkursi teel hiljemalt 2003. aasta 1. jaanuariks. Avaliku konkursi alusel kohtudirektori nimetamiseni täidab käesoleva seaduse § 15 lõikes 4, § 16 lõikes 4, § 17 lõikes 4 ning § 125 lõikes 1 sätestatud kohtudirektori ülesandeid kohtu esimees.
[RT I 2005, 15, 85 - jõust. 01.01.2006]

§ 1311.  Kohtunikuabile esitatavate nõuete erisused

 (1) Kohtunikuabiks võib nimetada ka isiku, kellel on rakenduskõrgkoolis omandatud kohtunikuabi eriharidus.

 (2) Kohtunikuabi eriharidust andva rakenduskõrgkooli lõpetamisel loetakse kohtunikuabi ettevalmistuskava täidetuks.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

§ 1312.  Kohtuametniku kohtujuristi ametikohale nimetamine

  Konsultandi või muu kohtuametniku võib kohtujuristi ametikohale nimetada üksnes käesoleva seaduse § 1251 lõikes 5 nimetatud korras ning juhul, kui ta vastab käesoleva seaduse § 1251 lõikes 4 kehtestatud nõuetele.
[RT I, 29.12.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 1313.  Kohtunikuabi koondamishüvitis

  Enne 2015. aasta 1. jaanuari ametisse nimetatud kohtunikuabile, kes vabastatakse teenistusest ametikoha koondamise tõttu ja kes on enne koondamist kohtunikuabina töötanud vähemalt ühe aasta, makstakse hüvitisena kohtunikuabi kuue kuu ametipalk.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

§ 132.  Kohtunikueksamikomisjoni moodustamine

 (1) Käesoleva seaduse alusel tuleb kohtunikueksamikomisjon moodustada hiljemalt 2003. aasta 1. jaanuariks.

 (11) Käesoleva seaduse § 69 lõikeid 1–3 rakendatakse alates 2015. aasta kohtunikueksamikomisjoni liikmete valimisest.
[RT I, 23.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

 (2) Kuni käesoleva seaduse alusel kohtunikueksamikomisjoni moodustamiseni täidab komisjoni ülesandeid senine kohtunikueksamikomisjon.

 (3) Seaduse jõustumisel ettevalmistusteenistuses olevate isikute teenistus jätkub senise kava alusel kuni selle vastavusse viimiseni käesoleva seadusega. Seaduse jõustumisel ettevalmistusteenistuses olevate isikute teenistusaega võib lühendada, kuid mitte rohkem kui aasta võrra.

§ 1321.  Kohtunikupension

  Kohtunikupension on:
 1) kohtuniku vanaduspension;
 2) kohtuniku väljateenitud aastate pension;
 3) kohtuniku töövõimetuspension;
 4) kohtuniku perekonnaliikme toitjakaotuspension.
[RT I, 29.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013]

§ 1322.  Õigus kohtuniku vanaduspensionile

 (1) Õigus kohtuniku vanaduspensionile on vanaduspensionieas oleval isikul, kes on:
 1) olnud kohtunikuametis pärast 1991. aasta 31. detsembrit ja kes on 2013. aasta 1. juuliks töötanud kohtunikuna vähemalt 15 aastat;
 2) 2013. aasta 1. juulil ametis kohtunikuna ja kellel pensionile jäämise ajaks täitub käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud vanaduspensioni saamiseks vajalik staaž;
 3) olnud kohtunikuametis pärast 1991. aasta 31. detsembrit ja on 2013. aasta 1. juuliks töötanud kohtunikuna vähemalt kümme aastat ning kellel on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud puuduv töövõime;
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]
 4) 2013. aasta 1. juulil ametis kohtunikuna ja kellel pensionile jäämise ajaks täitub käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud vanaduspensioni saamiseks vajalik staaž ning kellel on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud puuduv töövõime.
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

 (2) [Kehtetu - RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

 (21) Kohtunikul, kellel on tuvastatud 100, 90 või 80%-line püsiv töövõime kaotus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, on õigus taotleda kohtuniku vanaduspensioni kuni 2016. aasta 1. juulini kehtinud kohtute seaduse § 1322 lõike 2 alusel.
[RT I, 17.12.2015, 1 - jõust. 01.07.2016]
[RT I, 21.12.2017, 46 - jõust. 19.12.2017 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab põhiseadusvastaseks ning kehtetuks kohtute seaduse § 132² lõike 2¹ osas, milles see norm ei näe ette kohtuniku vanaduspensioni taotlemise õigust kuni 1. juulini 2016 kehtinud KS § 132² lõike 2 alusel kohtunikule, kelle enne 1. juulit 2016 tekkinud 100-, 90- või 80-protsendilist püsivat töövõime kaotust ei tuvastatud kohtuniku terviseseisundist tulenevatel objektiivsetel põhjustel riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel enne 1. juulit 2016, ega võimalda kohtunikul püsiva töövõime kaotuse tekkimise aja tagasiulatuvat tuvastamist.]

 (3) Õigus kohtuniku vanaduspensionile on vanaduspensioni eas oleval isikul, kes on:
 1) olnud Riigikohtu esimees pärast 1991. aasta 31. detsembrit ning enne 2013. aasta 1. juulit või
 2) 2013. aasta 1. juulil Riigikohtu esimees või
 3) 2013. aasta 1. juulil ametis kohtunikuna ja nimetatakse Riigikohtu esimeheks pärast 2013. aasta 1. juulit.
[RT I, 29.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013]

§ 1323.  Õigus kohtuniku väljateenitud aastate pensionile

  Õigus kohtuniku väljateenitud aastate pensionile, sõltumata vanusest, on isikul, kes on:
 1) olnud kohtunikuametis pärast 1991. aasta 31. detsembrit ning kes on 2013. aasta 1. juuliks töötanud kohtunikuna vähemalt 30 aastat;
 2) 2013. aasta 1. juulil ametis kohtunikuna ning kellel pensionile jäämise ajaks täitub käesoleva paragrahvi punktis 1 sätestatud väljateenitud aastate pensioni saamiseks vajalik staaž.
[RT I, 29.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013]

§ 1324.  Õigus kohtuniku töövõimetuspensionile

 (1) Kohtunikul, kellel on tuvastatud püsiv töövõime kaotus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel enne 2016. aasta 1. juulit, on õigus taotleda töövõimetuspensioni, mis määratakse kuni 2016. aasta 1. juulini kehtinud kohtute seaduse redaktsiooni alusel.
[RT I, 17.12.2015, 1 - jõust. 01.07.2016]

 (2) Kohtunikule, kes saab töövõimetuspensioni kuni 2016. aasta 1. juulini kehtinud kohtute seaduse redaktsiooni alusel, jätkatakse pärast püsiva töövõimetuse ekspertiisiga tuvastatud püsiva töövõimetuse kestuse lõppemist töövõimetuspensioni maksmist endises suuruses töövõimet hindamata.
[RT I, 17.12.2015, 1 - jõust. 01.07.2016]

 (3) Kui kohtuniku töövõimetuspensioni saav isik jõuab riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka, jätkatakse talle tema soovil vanaduspensioni maksmist senise töövõimetuspensioni suuruses.
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

§ 1325.  Õigus kohtuniku perekonnaliikme toitjakaotuspensionil

  Kohtuniku perekonnaliikmele, kellel on õigus kohtuniku toitjakaotuspensionile tekkinud enne 2016. aasta 1. juulit, määratakse ja makstakse see lähtudes kuni 2016. aasta 1. juulini kehtinud käesoleva seaduse redaktsioonist.
[RT I, 17.12.2015, 1 - jõust. 01.07.2016]

§ 1326.  Kohtunikupensioni suurus

 (1) Kohtuniku vanaduspensioni ja väljateenitud aastate pensioni suurus on 75% tema viimasele ametikohale vastavast ametipalgast, mis kehtis päeval, millest alates pension määratakse.

 (2) Riigikohtu esimehe või isiku, kes on olnud Riigikohtu esimees, vanaduspensioni suurus on 75% Riigikohtu esimehe ametipalgast, mis kehtis päeval, millest alates pension määratakse, kui ta on Riigikohtu esimehena töötanud vähemalt viis aastat, ja 50%, kui ta on Riigikohtu esimehena töötanud vähem kui viis aastat.

 (3) [Kehtetu - RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

 (31) Kohtunikule, kes saab kohtuniku vanaduspensioni käesoleva seaduse § 1322 lõike 1 punktide 3 või 4 alusel, jätkatakse pärast:
 1) püsiva töövõimetuse ekspertiisiga tuvastatud püsiva töövõimetuse kestuse lõppemist vanaduspensioni maksmist endises suuruses töövõimet hindamata;
 2) Töötukassa poolt tuvastatud puuduva töövõime kestuse lõppemist vanaduspensioni maksmist endises suuruses töövõimet uuesti hindamata.
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

 (32) Kohtunikule, kes saab kohtuniku vanaduspensioni kuni 2016. aasta 1. juulini kehtinud kohtute seaduse § 1322 lõike 2 alusel, jätkatakse pärast püsiva töövõimetuse ekspertiisiga tuvastatud püsiva töövõimetuse kestuse lõppemist kohtuniku vanaduspensioni maksmist endises suuruses töövõimet hindamata.
[RT I, 17.12.2015, 1 - jõust. 01.07.2016]

 (4) [Kehtetu - RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

§ 1327.  Kohtunikupensioni määramine ning maksmine

 (1) Kohtunikupensioni määramine ning maksmine toimub riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud korras, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.

 (2) Kohtunikupension, välja arvatud jooksva aasta palga alusel arvutatud pension, indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud kõrgeima palgamäära indeksiga.
[RT I, 04.07.2014, 34 - jõust. 26.06.2014 - Riigikohtu üldkogu otsus tunnistab põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks kohtute seaduse § 132.7 lõike 2 ja Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse, kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse § 3 punktiga 2 kohtute seaduse § 82 kehtetuks tunnistamine osas, milles need ei võimaldanud ümber arvutada kohtunike vanaduspensione lähtuvalt kohtunike ametipalkadest 1. juulil 2013.]

 (3) Kohtuniku vanaduspensioni, väljateenitud aastate pensioni ja toitjakaotuspensioni see osa, mis ületab riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel arvutatava pensioni, ning töövõimetuspension makstakse riigieelarvest Justiitsministeeriumi ja Riigikohtu eelarve kaudu.
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

 (4) Kohtunikupensioni ei suurendata avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel. Kui isikul on õigus saada mitut liiki riiklikku pensioni, määratakse talle üks pension tema valikul.

 (5) Kohtunikupensioni ei maksta kohtunikuna töötamise ajal. Kui pensionile läinud kohtunik teeb muud tööd, makstakse talle kohtunikupensioni täies ulatuses, sõltumata töötasu suurusest.

 (6) Kohtunikupensioni ei määrata isikule, kes on ametist tagandatud distsiplinaarsüüteo eest või kes on süüdi mõistetud tahtliku kuriteo eest. Nimetatud pension võetakse ära isikult, kes on süüdi mõistetud õigusemõistmise vastases kuriteos.

 (7) Isik, kes on süüdi mõistetud karistusseadustiku 15. peatükis või 17. peatüki 2. jaos sätestatud süüteo eest, mille eest karistusseadustik näeb ette vähemalt kuni viieaastase vangistuse, kaotab õiguse kohtuniku vanaduspensionile ja kohtuniku väljateenitud aastate pensionile.

 (8) Kui isikule maksti käesolevas seaduses sätestatud kohtuniku vanaduspensioni või kohtuniku väljateenitud aastate pensioni, siis lõpetatakse pensioni maksmine kohtuotsuse jõustumise kuule järgnevast kuust. Käesolevas seaduses sätestatud pensionile õiguse kaotamise korral säilib isikul õigus taotleda pensioni üldistel alustel.

 (9) Kohus on kohustatud 10 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates kirjalikult teatama Sotsiaalkindlustusametile asjaolust, millega seoses kaob isikul õigus käesolevas seaduses sätestatud kohtuniku vanaduspensionile ja kohtuniku väljateenitud aastate pensionile.

 (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatut kohaldatakse isikule, kelle suhtes jõustus süüdimõistev kohtuotsus pärast 2009. aasta 10. märtsi.
[RT I, 29.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013]

§ 1328.  Püsiva töövõimetusega kohtunik

  Kohtunikul, kellel on tuvastatud püsiv töövõime kaotus 100, 90 või 80% riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, loetakse käesoleva seaduse § 1322 lõikes 1 sätestatud puuduva töövõime tingimus täidetuks.
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

§ 133.  Kohtunikupensioni maksmine

 (1) Kohtuniku vanaduspensioni saamiseks vajaliku kohtunikustaaži hulka arvatakse ka enne käesoleva seaduse jõustumist kohtunikuna töötatud aeg.

 (2) Seaduse jõustumiseni ametissenimetatud kohtunike pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse töötamine kodumaise kõrgkooli teaduskraadiga õigusteaduse õppejõuna, vandeadvokaadina, prokurörina või õiguskantslerina või mõnel teisel juriidilist kõrgkvalifikatsiooni nõudval ametikohal. Käesolevas lõikes sätestatu ei laiene väljateenitud aastate pensioni (§ 1322) staaži arvestamisele.
[RT I, 29.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013]

 (3) Kohtunikueksamikomisjon teeb otsused kõigi kohtunike pensioniõigusliku staaži kindlaksmääramiseks, pidades silmas käesolevas paragrahvis sätestatut, ühe aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest.

 (4) Käesoleva seaduse §-sid 1321–1326 kohaldatakse ka isikutele, kes seaduse jõustumise ajal kohtunikuna ei tööta, kuid on olnud kohtunikuametis pärast 1991. aasta 31. detsembritt.
[RT I, 29.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013]

 (5) Seaduse jõustumisest alates viie aasta jooksul tekib kohtuniku vanaduspensioni saamise õigus pärast viieaastast kohtunikuna töötamist ka isikul, kes pärast 1991. aasta 31. detsembrit on kohtunikuametis, on jõudnud vanaduspensioniikka ja on vähemalt kümme aastat töötanud ametikohal, mille kohtunikueksamikomisjon on võrdsustanud töötamisega kohtunikuametis.

 (6) Seaduse jõustumisest alates viie aasta jooksul pensioniikka jõudval kohtunikul, kellel puudub viieaastane kohtunikustaaž, on õigus jääda kohtunikuametisse kuni staaži täitumiseni tingimusel, et ta käesoleva seaduse jõustumise ajal oli kohtunikuametis ja on vähemalt kümme aastat töötanud ametikohal, mille kohtunikueksamikomisjon on võrdsustanud töötamisega kohtunikuametis.

 (7) Kohtunikul, kes on seaduse jõustumisel vähemalt 55-aastane ja töötanud vähemalt viimased 10 aastat kohtunikuna, tekib kohtuniku ametist lahkudes õigus kohtuniku vanaduspensionile. Ametist lahkumise otsus selle õiguse kasutamiseks tuleb teha 2003. aasta 1. jaanuariks. Kui kohtunik jätkab töötamist avalikus teenistuses, ei tohi tema pensioni ja avalikus teenistuses teenitava töötasu suurus ületada tema kohtunikuna teenitud ametipalka.

 (8) Kohtunikul, kes on 2013. aasta 1. juuli seisuga üle viidud Riigikohtu või Justiitsministeeriumi teenistusse (§ 58 lõige 1), valitud või nimetatud rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni kohtunikuks või osaleb eksperdina rahvusvahelisel tsiviilmissioonil (§ 581 lõiked 1 ja 5), säilib õigus §-des 1321–1326 sätestatud pensionile.
[RT I, 29.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013]

§ 134.  [Kehtetu - RT I 2009, 15, 93 - jõust. 01.03.2009]

§ 135.  Kohtukaasistujate pädevus

  Enne käesoleva seaduse jõustumist valitud kohtukaasistujal on volituste tähtaja lõppemiseni rahvakohtuniku pädevus.

§ 136.  Kohtunikuabieksami komisjoni volitused

 (1) [Kehtetu - RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

 (2) [Kehtetu - RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

 (3) Kuni konkursikomisjoni moodustamiseni täidab selle komisjoni ülesandeid senine kohtunikuabieksami komisjon.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

§ 137.  Kohtunike koolituse korralduse üleminekusätted

 (1) Kuni 2004. aastani sisaldub kohtunike koolituse programmis ka järelkoolitus.

 (2) Justiitsministeerium annab ministri kinnitatud korras kohtunike koolituse programmide koostamiseks vajaliku teabe ja lepingud sihtasutusele üle ja sihtasutus alustab 2003. aasta koolituse programmi koostamist hiljemalt 2002. aasta 1. septembril.

 (3) Käesoleva seaduse alusel koolitusnõukogu moodustamiseni täidab koolitusnõukogu ülesandeid senine koolitusnõukogu.

§ 1371.  Rahvusvahelises kohtuinstitutsioonis töötamine

  Käesoleva seaduse § 581 kohaldatakse ka enne nimetatud sätte jõustumist rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni valitud või nimetatud kohtuniku suhtes.
[RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

§ 1372.  Käesoleva seaduse § 50 lõike 2 kohaldamise erisus

  Käesoleva seaduse § 50 lõike 2 tähenduses võrdsustatakse enne 2015. aasta 1. aprilli prokuröri abina töötamine abiprokurörina töötamisega.
[RT I, 10.03.2015, 3 - jõust. 01.04.2015]

§ 1373.  Kohtunikukonkursi korraldamine

  Enne 2016. aasta 1. augustit väljakuulutatud konkursid vabade kohtunikukohtade täitmiseks korraldatakse kuni 2016. aasta 31. juulini kehtinud seaduse alusel.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

§ 1374.  Esimese ja teise astme kohtu esimeeste nimetamine

  2016. aasta 1. augustil ametis oleva esimese või teise astme kohtu esimehe ametiaeg lõpeb tema nimetamise ajal kehtinud seaduses sätestatud tähtaja saabumisel ja tema suhtes ei kohaldata ühekordselt järgmiseks perioodiks kohtu esimeheks nimetamisel käesoleva seaduse § 12 lõikes 10 sätestatud piirangut.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

§ 138.  Kohtute ühendamine

 (1) Kohtla-Järve Linnakohus ja Ida-Viru Maakohus ühendatakse hiljemalt 2003. aasta 1. jaanuariks. Selle ajani tegutseb Kohtla-Järve Linnakohus eraldi kohtuasutusena.

 (2) Hiiu Maakohus ja Lääne Maakohus ühendatakse hiljemalt 2003. aasta 1. jaanuariks. Selle ajani tegutseb Hiiu Maakohus eraldi kohtuasutusena. Pärast kohtute ühendamist jääb Hiiumaale püsivalt tööle vähemalt üks Lääne Maakohtu kohtunik.

§ 1381.  Kohtu esimehe ja kohtudirektori volitused

 (1) Justiitsminister nimetab maa- ja halduskohtu esimehe hiljemalt 2006. aasta 1. maiks. Justiitsminister võib kohtu esimehe nimetamiseni ajutiselt panna esimehe kohustused maa- või halduskohtu kohtunikule viimase nõusolekul. Kohtu esimehe ajutisele kohusetäitjale makstakse käesoleva seaduse § 76 lõikes 2 sätestatud lisatasu.

 (2) Justiitsminister nimetab kohtudirektori avaliku konkursi alusel ametisse hiljemalt 2006. aasta 1. märtsiks. Kohtudirektori nimetamiseni täidab käesoleva seaduse § 15 lõikes 4, § 16 lõikes 4, § 17 lõikes 4 ning § 125 lõikes 1 sätestatud kohtudirektori ülesandeid kohtu esimees või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohtunik.
[RT I 2005, 15, 85 - jõust. 01.01.2006]

 (3) Enne 2013. aasta 1. aprilli teenistusse nimetatud kohtudirektor loetakse automaatselt selle kohtu kohtudirektori konkursil osalejaks, kus ta teenistuses on, kui ta ei esita kirjalikku teadet konkursil osalemisest loobumise kohta. Konkursil osalemisest loobumise teade esitatakse hiljemalt enne konkursiteates märgitud tähtaja lõppu.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

 (4) Justiitsminister võib Tartu Maakohtu kinnistusosakonna ja registriosakonna valdkonna eest vastutava kohtudirektori ametisse nimetada 2014. aastal. Kinnistusosakonna ja registriosakonna tegevusvaldkonna eest vastutava kohtudirektori võib ametisse nimetada avaliku konkursita olemasolevate kohtudirektorite hulgast.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

 (5) Maakohtute kinnistusosakondade ja registriosakondade koosseisus olevad kohtuteenistujad loetakse alates 2015. aasta 1. jaanuarist Tartu Maakohtu kinnistusosakonna ja registriosakonna kohtuteenistujateks ning nad jätkavad teenistust Tartu Maakohtu koosseisus.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

§ 1382.  Maa-, linna- ja halduskohtu esimehe volituste lõppemine

 (1) Enne 2006. aasta 1. jaanuari nimetatud maa-, linna- ja halduskohtute esimeeste volitused lõpevad käesoleva seaduse jõustumisel.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohtunikele makstakse kuni 2006. aasta 31. detsembrini lisatasu 15% tema ametipalgast, kui maa-, linna- või halduskohtus, mille esimees ta oli, töötas kuni 14 kohtunikku, või 25% tema ametipalgast, kui maa-, linna- või halduskohtus, mille esimees ta oli, töötas vähemalt 15 kohtunikku. Lisatasu ei maksta, kui lõikes 1 nimetatud kohtunik nimetatakse maa- või halduskohtu esimeheks vastavalt käesoleva seaduse § 1381 lõikes 1 sätestatule.
[RT I 2005, 15, 85 - jõust. 01.01.2006]

§ 1383.  Kohtumajade täpsete asukohtade, teeninduspiirkondade ja kohtunike arvu ning jagunemise määramine

  Justiitsminister määrab maakohtute ja halduskohtute kohtumajade täpse asukoha ning teeninduspiirkonnad (§ 9 lõige 3 ja § 18 lõige 3) ning maa- ja halduskohtunike arvu ja jagunemise kohtumajade vahel (§-d 11 ja 19) hiljemalt 2005. aasta 1. oktoobriks.
[RT I 2005, 15, 85 - jõust. 01.01.2006]

§ 1384.  Maa-, linna- ja halduskohtunike teenistus

 (1) 2006. aasta 1. jaanuaril loetakse ametis olevad maa-, linna- ja halduskohtunikud teenistusse määratuks järgmiselt:
 1) Tallinna Linnakohtu ja Harju Maakohtu kohtunikud loetakse Harju Maakohtu kohtunikeks;
 2) Ida-Viru Maakohtu, Narva Linnakohtu ja Lääne-Viru Maakohtu kohtunikud loetakse Viru Maakohtu kohtunikeks;
 3) Pärnu Maakohtu, Saare Maakohtu, Lääne Maakohtu, Järva Maakohtu ja Rapla Maakohtu kohtunikud loetakse Pärnu Maakohtu kohtunikeks;
 4) Tartu Maakohtu, Jõgeva Maakohtu, Viljandi Maakohtu, Valga Maakohtu, Põlva Maakohtu ja Võru Maakohtu kohtunikud loetakse Tartu Maakohtu kohtunikeks;
 5) Tallinna Halduskohtu ja Pärnu Halduskohtu kohtunikud loetakse Tallinna Halduskohtu kohtunikeks;
 6) Tartu Halduskohtu ja Jõhvi Halduskohtu kohtunikud loetakse Tartu Halduskohtu kohtunikeks.

 (2) 2006. aasta 1. jaanuaril loetakse ametis oleva maa- või halduskohtuniku alaliseks teenistuskohaks kohtumaja, mis asub asulas, kus asus maa-, linna- või halduskohus, mille kohtunik ta enne selle seaduse jõustumist oli.
[RT I 2005, 15, 85 - jõust. 01.01.2006]

§ 1385.  Tööjaotusplaani kehtivus

  Pärast kohtute seaduse muutmise seaduse kohtute tööpiirkondade ühendamiseks jõustumist määratakse kuni uue tööjaotusplaani kinnitamiseni kohtunike tööjaotus kohtumajade kaupa, lähtudes vahetult enne nimetatud seaduse jõustumist kehtinud tööjaotusplaanidest. Kohtu üldkogu kinnitab uue tööjaotusplaani hiljemalt 2006. aasta 1. märtsiks.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

§ 1386.  Rahvakohtunike volitused

 (1) Enne 2006. aasta 1. jaanuari ametisse nimetatud rahvakohtunikud, kelle volitused ei ole lõppenud, loetakse ametisse nimetatuks järgmiste kohtute juurde:
 1) Tallinna Linnakohtu ja Harju Maakohtu rahvakohtunikud loetakse Harju Maakohtu rahvakohtunikeks;
 2) Ida-Viru Maakohtu, Narva Linnakohtu ja Lääne-Viru Maakohtu rahvakohtunikud loetakse Viru Maakohtu rahvakohtunikeks;
 3) Pärnu Maakohtu, Saare Maakohtu, Lääne Maakohtu, Järva Maakohtu ja Rapla Maakohtu rahvakohtunikud loetakse Pärnu Maakohtu rahvakohtunikeks;
 4) Tartu Maakohtu, Jõgeva Maakohtu, Viljandi Maakohtu, Valga Maakohtu, Põlva Maakohtu ja Võru Maakohtu rahvakohtunikud loetakse Tartu Maakohtu rahvakohtunikeks;

 (2) Enne 2006. aasta 1. jaanuari nimetatud rahvakohtunike volitused lõpevad käesoleva seaduse § 104 lõigetes 1 või 4 nimetatud tähtaja möödumisel.
[RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

§ 1387.  Viru Ringkonnakohtu likvideerimine

 (1) Alates 2008. aasta 1. oktoobrist edastatakse Viru Ringkonnakohtusse saabuvad apellatsioonkaebused lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Viru Ringkonnakohtusse saabuvad määruskaebused lahendatakse kuni kohtu sulgemiseni Viru Ringkonnakohtus. 2008. aasta 31. detsembril edastatakse Viru Ringkonnakohtu menetluses olevad kohtuasjad lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

 (2) Viru Ringkonnakohtu kohtunikul, kes kohtu likvideerimisel lahkub ametist käesoleva seaduse § 99 lõike 1 punkti 5 alusel ja kellel selleks ajaks on kohtuniku vanaduspensioniõiguslikku staaži koos käesoleva seaduse § 133 lõikes 2 nimetatud staažiga vähemalt 20 aastat, tekib õigus saada kohtuniku vanaduspensioni. Kui kohtunik jätkab töötamist avalikus teenistuses, ei tohi tema pension koos avalikus teenistuses teenitava töötasuga ületada tema kohtunikuna teenitud ametipalka.

 (3) Viru Ringkonnakohtu kohtunikud on kohustatud hiljemalt 2008. aasta 1. aprilliks teavitama Justiitsministeeriumi soovist kasutada käesoleva paragrahvi lõikest 2 tulenevat õigust jääda kohtuniku vanaduspensionile või soovist asuda alates 2009. aasta 1. jaanuarist tööle kas Viru Maakohtus või Tartu Ringkonnakohtus või nõustumisest ametist vabastamisega käesoleva seaduse § 99 lõike 1 punkti 5 alusel. Teate esitamata jätmist käsitatakse Viru Ringkonnakohtu kohtuniku soovina asuda tööle Tartu Ringkonnakohtus.

 (4) Kui Viru Ringkonnakohtu kohtunik asub käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel alates 2009. aasta 1. jaanuarist tööle Viru Maakohtusse kohtunikuna, arvutatakse tema vanaduspension selle määramise ajal kehtivast ringkonnakohtu kohtuniku ametipalgast, arvestades käesoleva seaduse § 1322 lõigetes 1 ja 2 ning § 1326 lõikes 1 sätestatut, juhul kui tal ei ole õigust soodsamale kohtuniku vanaduspensionile.
[RT I, 29.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013]

 (5) Viru Ringkonnakohtu kohtunikule, kes kasutab käesoleva paragrahvi lõikest 2 tulenevat õigust jääda kohtuniku vanaduspensionile, ei maksta käesoleva seaduse § 86 lõikest 1 tulenevat hüvitist.
[RT I 2008, 13, 85 - jõust. 24.03.2008]

§ 1388.  Kohtunikule teenistusaastate eest makstava lisatasu maksmise lõpetamine

  Käesolevas seaduses sätestatud kohtunikule teenistusaastate eest makstava lisatasu maksmise lõpetamisel ei tohi kohtuniku palk väheneda. Kui kohtuniku palk pärast käesoleva seaduse jõustumist on väiksem kui kohtuniku senine palk, makstakse kohtunikule senist palka niikaua, kuni kohtuniku palk käesoleva seaduse ning kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse järgi ületab senist palka.
[RT I 2010, 1, 2 - jõust. 01.07.2013 (jõustumine muudetud RT I, 29.12.2012, 1)]

§ 1389.  Esimese ja teise astme kohtu kohtudirektori ametiaeg

  Käesoleva seaduse § 125 lõike 3 jõustumisel ametisoleva esimese ja teise astme kohtu kohtudirektori volitused kehtivad viis aastat seaduse jõustumisest arvates.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

§ 13810.  Käesoleva seaduse § 84 lõike 2 kohaldamise erisus

  Esimese ja teise astme kohtunikule säilitatakse 49-kalendripäevane ning Riigikohtu kohtunikule 56-kalendripäevane puhkus kaheks aastaks alates 2013. aasta 1. aprillist juhul, kui ta on 2013. aasta 1. aprilli seisuga kohtunikuna teenistuses.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

§ 13811.  Rahvakohtuniku töövõimetuspension

 (1) Rahvakohtunikul, kellel on tuvastatud püsiv töövõime kaotus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, on õigus rahvakohtuniku töövõimetuspensioni suurendusele, lähtudes kuni 2016. aasta 1. juulini kehtinud käesoleva seaduse § 113 redaktsioonist.
[RT I, 17.12.2015, 1 - jõust. 01.07.2016]

 (2) Rahvakohtunikule, kes oli riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel tunnistatud viimase püsiva töövõimetuse ekspertiisiga püsivalt töövõimetuks kestusega vähemalt kaks aastat ja kes esitab hiljemalt püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsuses märgitud korduvekspertiisi tähtajal töövõime hindamise taotluse ning kellel tuvastatakse osaline või puuduv töövõime, makstakse töövõimetoetust suuruses, mis on võrdne talle viimati riikliku pensionikindlustuse seaduse ja käesoleva seaduse alusel makstud töövõimetuspensioni üldsummaga, kui see on suurem talle töövõimetoetuse seaduse alusel määratud töövõimetoetusest. Käesoleva lõike alusel rahvakohtunikule töövõimetoetuse maksmisel kohaldatakse töövõimetoetuse seaduses töövõimetoetusele sätestatut, sealhulgas töövõimetoetuse seaduse § 27 lõikeid 4 ja 5.
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

§ 139. – § 151. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]