Bailiffs Act

Chapter 1 GENERAL PROVISIONS  

§ 1.  Scope of application

 (1) This Act provides the bases for the professional activities of bailiffs, the procedure for disciplinary liability and exercising administrative supervision over bailiffs, the procedure for remuneration of bailiffs and the bases for the activity of common professional association of bailiffs and trustees in bankruptcy.

 (2) The provisions of the Administrative Procedure Act apply to administrative proceedings prescribed in this Act, taking account the specifications provided for in this Act. The Administrative Procedure Act shall not be applied to enforcement proceedings.

Chapter 2 BAILIFFS  

Division 1 Professional Activities of Bailiffs  

§ 2.  Legal status of bailiffs

 (1) A bailiff engages in liberal profession and holds office in public law in his or her own name and at own liability.

 (2) The professional activities of a bailiff are professional acts and professional services.

 (3) A bailiff shall be impartial in the performance of professional activities and appear trustworthy to all persons for whose benefit or with regard to whom he or she performs acts.

 (4) A bailiff shall be guided by the oath of office and shall also act in a dignified manner outside of his or her professional activities.

 (5) A bailiff shall have a badge of office and an official seal.

 (6) A description of the badge of office and the official seal as well as the procedure for the use thereof shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

§ 3.  Number of bailiffs and their territorial jurisdiction

  The number of bailiffs’ offices and their corresponding territorial jurisdiction shall be determined by the minister responsible for the area.

§ 4.  Bailiff’s office

 (1) A bailiff works through his or her office.

 (2) A bailiff’s office shall be situated in the territorial jurisdiction of the bailiff and it shall be suitable for receiving people.

 (3) Opening hours of the office and the bailiff’s office hours shall be made known to the public on the website of the Ministry of Justice and on the website of the Chamber of Bailiffs and Trustees in Bankruptcy (hereinafter Chamber), moreover, information shall be located in a visible place at the entrance of the bailiff’s office. The minimum opening hours and office hours may be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (4) Bailiffs working in the same territorial jurisdiction may operate a common office with the permission of the minister responsible for the area. Bailiffs who operate a common office shall determine their rights and obligations with regard to each other in a written contract. In operating a common office, each bailiff shall perform professional acts and provide professional services in his or her own name and shall be personally liable for his or her professional activities.

 (5) For accounting purposes, bailiffs are considered to be sole proprietors. Bailiffs operating a common office may maintain common accounts.

§ 5.  Restrictions related to office

 (1) A bailiff shall not hold other paid offices besides the office of bailiff or perform any other paid work except for teaching, research and creative work and acting as a trustee in bankruptcy.

 (2) A bailiff shall not engage in enterprise, or:
 1) be a shareholder in general partnership, general partner of a limited partnership or a member of such commercial association the statutes of which prescribe the personal liability of the member for the liabilities of the commercial association;
 2) be a member of the supervisory or management board of a company, a procurator or a liquidator of a company, unless she or he has been appointed as liquidator by a court;
 3) be the director of a branch of a foreign company;
 4) be a member of a bankruptcy committee or a compulsory administrator of an immovable.

 (3) The name and registry code of the company, the shares of which belong to the bailiff shall be disclosed on the website of the Chamber. Information concerning the possession of publicly issued securities shall not be disclosed. Information for publishing on the website shall be sent to the Chamber by the bailiff.

§ 6.  Professional acts of a bailiff

 (1) A bailiff performs professional acts:
 1) on the basis of the Code of Enforcement Procedure upon exercising enforcement proceedings;
 2) on the basis of legal proceedings acts upon the delivery of documents;
 3) on the basis of the Law of Succession Act upon making inventory of the estate and administration of the estate;
 4) in the cases and pursuant to the procedure prescribed in the law upon conducting an auction (hereinafter official auction) at the request of court or administrative body outside enforcement proceedings;
 5) on the basis of the State Family Benefits Act upon mediation of support collected from a foreign state.
[RT I, 08.07.2016, 1 – entry into force 01.01.2017]

 (2) A bailiff may refuse to perform a professional act only on the bases and pursuant to the procedure provided for in the law.

§ 7.  Personal execution of official duties

 (1) A bailiff shall perform the following official duties personally:
 1) suspension and termination of enforcement proceedings;
 2) sale of debtor’s assets in the manner provided for in § 101 and 102 of the Code of Enforcement Procedure;
 3) submission of registration application to the land registry department concerning property sold by auction in enforcement proceedings and submission of applications for the transfer of ownership to other property registers;
 4) division of the receipts from the sale of assets in enforcement proceedings;
 5) filling out the enforcement instrument in the matter of establishing the right of access to child and the return of child;
 6) signing the list of inventory of the estate.

 (2) Parties to a proceeding are entitled to request explanations directly from the bailiff in connection with a professional act.

§ 8.  Provision of professional services

 (1) Upon the request of a person, a bailiff may perform the following as professional services:
 1) conduct of movable and immovable property auction (hereinafter private auction);
 2) delivery of documents;
 3) giving of legal advice and drawing of legal documents if his or her education corresponds to the specifications of § 47 (1) 1) of the Courts Act.

 (2) Before the provision of professional services, the bailiff shall notify the Chamber of the type of professional service which the bailiff intends to engage in and shall enter into professional liability insurance contract for securing the compensation of damage resulting from the provision of such service pursuant to the procedure provided for in § 10 of this Act.

 (3) A bailiff shall be entitled to refuse to provide a professional service.

 (4) If a bailiff has consented with the provision of a professional service, he or she cannot refuse from it without good reason.

 (5) The terms for the provision of professional services and the procedure for remuneration shall be agreed with the person applying for the service in written form. The terms and remuneration agreed shall be in conformity with good professional practice.

 (6) Upon the provision of professional services, a bailiff shall not exercise those rights which have been rendered to bailiffs for the implementation of professional acts on the basis of law or which arise from his or her office.

§ 9.  Liability

 (1) A bailiff shall be liable for damage wrongfully caused in the course of his or her professional activities on the bases and to the extent specified in the State Liability Act. A bailiff shall also be liable for damage wrongfully caused by the employees of his or her office.

 (2) The Chamber shall be liable for damage wrongfully caused by a bailiff who is in the training specified in § 96 of this Act.

 (3) A bailiff who has been released from office shall be liable for the wrongful breach of his or her official duties during his or her term of office also after release from office.

 (4) The bailiff who is being substituted shall be liable for the activity of a substitute bailiff if assistant bailiff acts as the bailiff who is being substituted. If another assistant bailiff substitutes the bailiff, the Chamber shall be liable for the activity of the substitute.

 (5) If a party to a proceeding or a third person is also liable for causing damage, the bailiff shall be liable for the damage caused by the wrongful breach of his or her official duties to an extent in which it is not possible to receive compensation from a party to a proceeding or from a third person. If compensation could not be received from a party to a proceeding or a third person in the entire extent in which he or she caused damage, the bailiff shall have the right of recourse towards a party to a proceeding or a third person to an extent which the bailiff has paid for him or her.

 (6) If claims for the compensation of damage caused by the professional act of a bailiff cannot be satisfied from the assets of a bailiff or any other person liable for the damage or if such claims cannot be satisfied in full, first the Chamber and second the state shall be liable for the damage caused. The Chamber and the state shall have the right of recourse towards the bailiff or a person liable for the damage to the extent of the compensated damage. The state may also file the recourse towards the Chamber.

 (7) The expenses of the Chamber accompanying the provisions of this section shall be covered from the budget of bailiffs’ occupational union of the Chamber (hereinafter occupational union).

 (8) Disputes related to the compensation of damage by a bailiff shall be reviewed in county court.

 (9) A claim resulting from subsection (1) of this section shall expire after three years as of the date on which the victim became aware of the damage and of the person liable for the compensation thereof, but not later than within ten years after the causing of damage.

§ 10.  Professional liability insurance

 (1) In order to ensure compensation for the damage caused in the course of professional activities of a bailiff, the bailiff shall enter into a professional liability insurance contract with an insurer who is a company having permission to engage in insurance activities in Estonia according to the following conditions:
 1) an insured event shall be a violation of the bailiff’s obligations having taken place during the period of insurance, the damage caused as a result of which shall be compensated by the bailiff on the basis of this Act;
 2) the minimum amount of insurance coverage for one insured event shall be not less than 63 910 euros and the maximum amount of insurance indemnities payable for all insured events having taken place within the period of insurance shall be not less than 191 700 euros;
[RT I 2010, 22, 108 - entry into force 01.01.2011]
 3) if the insurance contract has been concluded with deductible, the insurer shall compensate the entire damage caused but not over the sum insured and shall collect the excess from the policyholder.

 (2) Liability for intentional breach of official duties need not be insured by a bailiff.

 (3) A bailiff may also insure the liability for damage caused by the provision of professional services only to the extent specified in § 8 (2) of this Act. In this case the bailiff may not provide the professional services not covered by the insurance contract.

 (4) A copy of the professional liability insurance contract and the insurance policy shall be submitted to the management board of the occupational union immediately after entry into the professional liability insurance contract. The occupational union shall verify the existence of professional liability insurance of a bailiff.

 (5) If a bailiff does not have a valid professional liability insurance contract, the occupational union shall make a proposal to the minister responsible for the area for the suspension of bailiff’s authorities.

 (6) A bailiff shall give written notice to the management board of the occupational union of the circumstances specified in § 514 (1) and (3) of the Law of Obligations Act within two weeks after becoming aware of such circumstances. A bailiff shall forward the management board of the occupational union information concerning payment by the insurer of the insurance indemnity to the aggrieved party, of the amount of the insurance indemnity, and of the event which caused the insurance case and within two weeks after the payment of the insurance indemnity.

 (7) The insurance contract for the compensation of damage caused by a bailiff under training shall be concluded by the occupational union.

§ 11.  Obligation of professional confidentiality

 (1) A bailiff is required to maintain professional confidentiality and not to disclose information obtained in his or her professional activities. The duty to maintain confidentiality also remains after a bailiff resigns from office.

 (2) The employees of a bailiff’s office and the Chamber as well as all other persons whom the bailiff has disclosed information in connection with his or her professional activities shall comply with the duty to maintain professional confidentiality.

 (3) The bailiff shall disclose information received in connection with professional activities to:
 1) parties to a proceeding;
 2) court;
 3) extrajudicial body conducting proceedings, investigative body and prosecutor’s office in misdemeanour or criminal proceedings and pursuant to the procedure specified in international agreements on the basis of requests for legal assistance received from a foreign state;
 4) the Chamber and the Ministry of Justice in supervision and disciplinary proceedings;
 5) other persons who are entitled to receive information pursuant to law or whom the disclosure of information is necessary by reason for the implementation of a task arising from the law.

 (4) [Repealed - RT I, 12.03.2015, 4 - entry into force 01.03.2016]

 (5) If it appears upon the making of a professional act that the person has committed an act with the elements of offence, the bailiff shall notify the competent authority thereof in order to decide the commencement of misdemeanour or criminal proceedings.

§ 12.  Obligation of professional development

  A bailiff and an assistant bailiff are required to develop the knowledge of their speciality on a regular basis and pass the periodical legal in-service training prescribed in § 97 of this Act.

Division 2 Registration of Professional Activities of Bailiff and Documents  

§ 13.  Registration of professional activities

 (1) All professional acts and services of a bailiff shall be registered in the book concerning the professional activities of a bailiff.

 (2) The person upon whose request or with respect to whom the professional act was made or service was provided shall be issued an extract from the book concerning the professional activities upon his or her written request.

 (3) The requirements presented to the book concerning the professional activities of a bailiff, format and procedure of keeping thereof shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (4) The minister responsible for the area may determine the reporting period, list of data necessary for reporting and the method of presentation.

§ 14.  Preservation of documents

 (1) Documents created or received by a bailiff in the course of professional acts shall be documents created or received in the course of performance of public duties in the meaning of the Archives Act.
[RT I, 21.03.2011, 1 - entry into force 01.01.2012]

 (2) The procedure for preservation and transfer of documents specified in subsection (1) of this section and the terms shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

§ 15.  Transfer of documents and administration upon release from office and suspension of authorities of bailiff

 (1) Documents created upon the making of professional acts as well as all the rights and obligations related thereto by a bailiff who resigns from office (hereinafter bailiff resigning from office) or by a deceased bailiff, including advance payments made in enforcement proceedings and the official bank account of a bailiff shall transfer to the bailiff who assumes administration (hereinafter bailiff assuming office). The assumption of office shall be organised by the occupational union.

 (2) The bailiff resigning from office and the bailiff assuming office shall sign an instrument of delivery and receipt concerning the transfer of the claims which are subject to be processed, including the claims related to enforcement proceedings and the advance payments related to such claims; a copy of the instrument of delivery and receipt shall be forwarded to the Chamber and the Ministry of Justice.

 (3) A bailiff resigning from office shall maintain the documents and information contained on other media related to his or her professional activities and forward these to the bailiff assuming office.

 (4) A bailiff resigning from office shall transfer the files related to completed professional acts to an archive pursuant to the legislation regulating maintenance of archives.

 (5) A bailiff resigning from office shall ensure that the persons appointed by the Chamber have access to the premises of the bailiff's office and to the information necessary for the transfer of files related to professional acts.

 (6) The procedure for transfer and receipt of documents related to professional acts, and of administration, rights and obligations related thereto shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (7) If the authority of a bailiff has been suspended and the duration of such condition is more than two months, the bailiff shall transfer the documents created upon making professional acts as well as the rights and obligations related thereto to his or her substitute bailiff pursuant to the procedure specified in subsections (1), (2), (5) and (6) of this Act. Upon restoration of authority, the transferred documents and the rights and obligations related thereto shall be returned to the bailiff pursuant to the procedure specified in subsections (1), (2), (5) and (6) of this Act.

§ 16.  Obligation of bailiff to perform professional acts

  The minister responsible for the area and the occupational union are entitled to impose an obligation on a bailiff to perform professional acts related to the professional activities of a bailiff who has been released from office or whose authority has been suspended.

Division 3 Appointment of Bailiff to Office, Release from Office and Suspension of Authority; Employees of Bailiff’s Office  

§ 17.  Requirements for appointment as bailiff

 (1) A citizen of a member state of the European Union who is proficient in oral and written Estonian, is honest and of high moral character and who has acquired a nationally recognized Bachelor’s degree or nationally recognized professional higher education in law or who has acquired a corresponding qualification in the meaning of § 28 (2)² of the Education Act of the Republic of Estonia or a corresponding qualification of a foreign state may become a bailiff and who has:
 1) acted as an assistant bailiff, sworn advocate, judge, notary or trustee in bankruptcy for at least one year or
 2) worked in a position requiring academic or professional higher education in law no less than for five years before applying for the office of a bailiff and who has passed the bailiff examination.

 (2) The following persons shall not be appointed as bailiffs:
 1) a person who has been punished for an intentionally committed criminal offence pursuant to criminal procedure;
 2) a person who has been removed from office as a judge, notary or bailiff;
[RT I, 23.12.2013, 1 - entry into force 01.01.2014]
 3) a person who has been disbarred;
 4) a person who has been released from public service for disciplinary offence;
 5) a person who is bankrupt;
 6) a person whose professional activities as an auditor have been terminated, except for termination on the basis of auditor’s application;
 7) a person whose vocation as a trustee in bankruptcy, sworn translator or patent agent has been revoked, except for revocation of vocation on the basis of the person’s application.
[RT I, 23.12.2013, 1 - entry into force 01.01.2014]

§ 18.  Verification of trustworthiness of applicants for bailiff and assistant bailiff office

  Section 117¹ of the Courts Act applies to the verification of the trustworthiness of applicants for bailiff and assistant bailiff office.

§ 19.  Appointment of bailiffs to office and assumption of office

 (1) A person who complies with the conditions specified in § 17 (1) of this Act may apply for a vacant office of a bailiff.

 (2) Vacant office of a bailiff shall be filled on the basis of a competition. Competition shall be announced for the office of a bailiff of a certain work jurisdiction.

 (3) The necessity for the filling of a vacant office of a bailiff shall be decided by and the competition for the filling of office of a bailiff shall be announced by the Ministry of Justice.

 (4) In order to participate in the competition, the examination board shall be submitted an application to which the following documents shall be annexed:
 1) copy of an identity document and a document certifying citizenship;
 2) copy of a document certifying the education required in § 17 (1) of this Act;
 3) copy of a document certifying the previous employment and career;
 4) curriculum vitae;
 5) confirmation under the hand of the candidate that he or she complies with the conditions specified in § 17 of this Act.

 (5) The procedure for the competition for the filling of the office of bailiff shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (6) The competition for the filling of the office of bailiff shall be conducted by the examination board of the Chamber (hereinafter examination board).

 (7) A bailiff shall be appointed to office by the minister responsible for the area. A bailiff shall be appointed to office for an unspecified term.

 (8) After appointment to office and before the assumption of office, the person shall pass the training specified in § 96 of this Act. A bailiff who is under training may perform all professional acts of a bailiff in the name of the bailiff and be a substitute bailiff.

 (9) A person specified in § 17 (1) 1) shall not be required to pass the training.

 (10) A bailiff shall assume office within four months after the examination board deems the training as passed. A person specified in subsection (9) of this section shall assume office within four months after appointment to office.

§ 20.  Oath of office

  Before assumption of office, a bailiff shall take the following oath of office to the minister responsible for the area and substitute bailiff to the management board of the occupational union:
“I swear by my honour and my knowledge to be faithful to the Republic of Estonia and to observe its Constitution and laws. I swear that I shall execute my office in an honest, dignified and impartial manner.”

§ 21.  Release from office and removal

 (1) A bailiff shall be released from office by the minister responsible for the area:
 1) on the basis of a written application from the bailiff;
 2) due to the state of health of the bailiff which does not allow him or her to practise as a bailiff continuously.

 (2) The minister responsible for the area shall remove a bailiff from office:
 1) if a conviction of a court for an intentionally committed criminal offence has entered into force in respect of the bailiff or any other conviction of a court has entered into force in respect of the bailiff by which a punishment is imposed on the bailiff which renders it impossible for the person to act as a bailiff;
 2) if removal from office is imposed on a bailiff as a disciplinary penalty;
 3) on the grounds specified in § 97 (5) of this Act;
 4) if requirements specified in § 17 (1) or (2) of this Act are not complied with or if, after appointment to office, it becomes evident that the bailiff has submitted knowingly false information when running as a candidate for the office of a bailiff;
 5) on the grounds specified in § 96 (6) of this Act;
 6) if the bailiff does not assume office during the time specified in § 19 (10) of this Act;
 7) if the bailiff is declared bankrupt or bankruptcy proceedings are terminated by abatement.

§ 22.  Suspension of authority

 (1) The minister responsible for the area may suspend the authority of a bailiff upon the following circumstances:
 1) until deciding the release from office of a bailiff in the case specified in § 21 (1) 2) of this Act;
 2) until the end of disciplinary proceedings in case of commencement of disciplinary proceedings towards the bailiff;
 3) from the bringing of charges until the termination of criminal proceedings or until the enforcement of acquittal in case of bringing charges towards the bailiff pursuant to criminal procedure;
 4) if the bailiff has not concluded a professional liability insurance contract corresponding to the requirements specified in § 10 of this Act;
 5) upon the bailiff’s request, in case the bailiff wishes to engage in professional development for up to one year;
 6) upon the bailiff’s request if he or she commences employment in the service of the Chamber or in the international representative organization of bailiffs for up to five years;
 7) in case of other good reason for up to three years.

 (2) During the suspension of authority, the legal provisions governing the bailiff’s activity related to the performance of professional acts shall not be applied to the bailiff. Bailiff’s obligation to conduct him or herself and act in a dignified manner shall apply during the suspension of authority.

 (3) During the suspension of authority, a bailiff is prohibited to perform professional acts and provide professional services.

 (4) The authority of a bailiff shall be restored by the minister responsible for the area promptly after becoming aware that the bases for suspension of authority have ceased to exist.

§ 23.  Employees of bailiff’s office

 (1) Employees of bailiff’s office are assistant bailiffs and other office employees.

 (2) An employee of a bailiff’s office may be a person who is proficient in oral and written Estonian, is honest and of moral character. In addition to the above, an assistant bailiff must have passed a nationally recognized Bachelor’s study programme or professional higher education programme in law, no circumstances excluding the appointment of a bailiff to office specified in § 17 (2) of this Act may exist with regard to him or her, he or she must have passed the bailiff examination and be entered in the list of assistant bailiffs.

 (3) An employee of a bailiff’s office shall be competent to deliver documents in the name and responsibility of the bailiff and assist the bailiff in his or her professional activities. An assistant bailiff shall be competent to perform all professional acts in the name and responsibility of a bailiff which the bailiff is not required to perform personally according to § 7 (1) of this Act.
[RT I, 29.06.2012, 3 - entry into force 01.01.2013]

 (4) An assistant bailiff who has worked as an assistant bailiff for at least one year may substitute the bailiff in the cases and pursuant to the procedure prescribed in this Act.

 (5) A bailiff who has been in office for more than two years shall ensure that at least one assistant bailiff is employed in his or her office. The management board of the occupational union may exempt the bailiff from this obligation for a specified term upon good reason.

 (6) A person in service of the Chamber who complies with the requirements presented to an assistant bailiff may also act as an assistant bailiff.

§ 24.  List of assistant bailiffs

 (1) The list of assistant bailiffs shall be maintained by the Chamber. The management board of the occupational union shall enter the following persons in the list on the basis of a bailiff’s application or upon its own initiative:
 1) who comply with the requirements presented to assistant bailiffs;
 2) who are in an employment relationship with the Chamber or a bailiff.

 (2) The management board of the occupational union shall separately note the assistant bailiffs who are entitled to act as substitute bailiffs.

 (3) The management board of the occupational union shall, on the basis of the bailiff’s request or upon its own initiative, delete the assistant bailiffs from the list with regard to whom the basis for entry in the list specified in subsection (1) of this section has ceased to exist.

 (4) A bailiff shall immediately apply for making changes in the list from the management board of the occupational union if such necessity arises in connection with an assistant working in the bailiff’s office.

 (5) An assistant bailiff who has been deleted from the list but who complies with the requirements presented to a bailiff and who has acted as an assistant bailiff for at least one year may run as a candidate for a vacant office of a bailiff without taking the bailiff examination again within seven years since deletion from the list.

 (6) The name of the assistant bailiff and the name of the bailiff in whose office the assistant is employed in shall be specified in the list.

 (7) The list shall be published on the Chamber’s website. Specific requirements for maintaining the list of assistant bailiffs and the publishing thereof shall be prescribed in the statutes of the Chamber.

Division 4 Substitution of Bailiffs  

§ 25.  Substitution of bailiffs

 (1) If a bailiff wishes to be absent from the performance of official duties for more than two months in a year, the bailiff shall apply for the suspension of authority from the minister responsible for the area through the occupational union. If a bailiff is unable to file the given application, the occupational union shall notify the Ministry of Justice of the absence of the bailiff from the performance of official duties.

 (2) If a bailiff wishes to be absent or is forced to be absent from the performance of official duties for more than ten working days in a month, the bailiff shall notify the occupational union thereof in writing who shall appoint a substitute for the bailiff. Upon the bailiff’s request, a substitute may be appointed for a bailiff also in case of a shorter absence.

 (3) A bailiff shall submit a proposal concerning the suitable person for substitute together with the application or notice specified in subsections (1) and (2) of this section. An assistant bailiff in service of the Chamber, an assistant bailiff employed in the office of the bailiff who is substituted for and a bailiff working in the same jurisdiction with the bailiff who is substituted for may not refuse from substitution without good reason.

 (4) A bailiff who is substituted for is prohibited from performing professional acts and providing professional services.

 (5) If the office of a bailiff is temporarily vacant, the occupational union may appoint a substitute for the given office. The occupational union shall appoint a substitute for a vacant office upon the request of the Ministry of Justice.

 (6) A substitute specified in subsection (5) of this section shall act at the expense of the Chamber and the expenses shall be covered from the budget section of the occupational union. Revenue collected as the result of the substitute’s activity shall be the revenue of the occupational union.

 (7) The procedure for substitution of a bailiff shall be established by a resolution of the occupational union.

§ 26.  Substitute bailiff

 (1) A bailiff may be substituted for by another bailiff or an assistant bailiff specified in § 23 (4) of this Act. Upon the appointment of a substitute, the assistant bailiff working in the office of the bailiff who is substituted for shall be preferred.

 (2) If, after the appointment of the assistant bailiff as a substitute, it becomes evident that the person does not comply with the requirements presented to a substitute bailiff, the professional acts performed and professional services provided by the substitute until such time shall remain in force.

 (3) The provisions of this Act concerning bailiffs apply to substitute bailiffs, unless otherwise provided for by this Act.

§ 27.  Remuneration of substitute bailiffs

 (1) If a bailiff or an assistant bailiff other than the employee of the office of a bailiff who is substituted for shall be appointed as a substitute bailiff, the bailiff who is substituted for shall pay a corresponding fee to the occupational union.

 (2) The amount of remuneration specified in subsection (1) of this section as well as the amount of fee payable to the substitute by the Chamber shall be established by a resolution of the occupational union. The Chamber shall not pay remuneration to the substitute bailiff who is an employee of the bailiff who is substituted for, except in the case specified in § 25 (5) of this Act.

 (3) In addition to the fee specified in subsection (2) of this section, the Chamber shall pay an additional fee to the substitute specified in § 25 (5) of this Act, the amount of which equals to half of the net profit of the activity of the bailiff’s office during the time of substitution.

Division 5 Remuneration of Bailiff’s Professional Acts  

Subdivision 1 Principles of Remuneration of Professional Acts  

§ 28.  Bailiff’s fee for professional acts

 (1) A fee shall be charged for a professional act of a bailiff.

 (2) A bailiff has the right to charge a fee for professional acts and request the compensation of the accompanying costs only in cases, to the extent and pursuant to the procedure provided for in this Act. A bailiff is prohibited from entering into agreements to alter the rates of fees or the procedure for the charging of fees provided for in this Act.

 (3) The fee for administration of estate shall be determined by court pursuant to the procedure prescribed in the Law of Succession Act and the Code of Civil Procedure. This Act shall not be applied with regard to this fee.
[RT I 2010, 38, 231 - entry into force 01.07.2010]

§ 29.  Types of bailiff’s fee

 (1) Bailiff’s fee may compose of the fee for commencement of proceedings, basic fee of proceedings and additional fee for enforcement actions.

 (2) A bailiff shall be entitled to request an advance payment of the fee in cases and to the extent provided for in the law. An advance payment cannot be requested from a person who files a support payment claim subject to enforcement.

§ 30.  Persons liable to pay bailiff’s fee

 (1) The fee for commencement of proceedings shall be paid by the person who requests the performance of a professional act, unless otherwise provided by law. In enforcement proceedings, the fee for commencement of proceedings shall be paid by the debtor, unless otherwise provided by law.

 (2) In enforcement proceedings, the basic fee of proceedings shall be paid by the debtor, unless otherwise provided by law. In case of other professional acts, the person who applies for the performance of a professional act shall pay the basic fee of proceedings, unless otherwise provided by law.

 (3) The advance payment shall be made by the person who applies for the making of a professional act.

§ 31.  Decision on bailiff’s fee

 (1) A bailiff shall make a decision for the collection of fee, including an advance payment.

 (2) A decision on the bailiff's fee shall set out:
 1) name and address of the obligated person;
 2) the name, details and number of the official bank account of the bailiff;
 3) date of the decision, number of enforcement matter, data of the enforcement instrument in case of fulfilment thereof;
 4) amount of the bailiff's fee together and without value added tax, and reference to the provisions of this Act based on which the fees were calculated;
 5) reference to the procedure for filing complaints against the decision on the bailiff's fee.

 (3) A decision on bailiff’s bee shall be signed by the bailiff.

§ 32.  Collection of bailiff’s fee

 (1) The fee for commencement of proceedings becomes collectable upon commencement of proceedings.

 (2) In the case of fulfilment of financial claims, the basic fee becomes collectable upon delivery of the enforcement notice on the debtor. In the case of fulfilment of non-financial claims and the performance of other enforcement actions, the basic fee becomes collectable upon termination of enforcement actions.

 (3) Value added tax shall be added to the bailiff’s fee.

 (4) In the case of fulfilment of financial claims, the debtor shall be explained in the enforcement notice that if he or she complies with it before the expiry of the term prescribed for voluntary compliance with the enforcement instrument, he or she shall only be required to pay the fee for commencement of enforcement proceedings. The enforcement notice shall specify the fee for commencement of enforcement proceedings and the total amount of basic fee in numbers together with value added tax and in case of voluntary compliance with, the payable fee for commencement of enforcement proceedings together with value added tax. If an enforcement instrument is complied with before the expiry of the term prescribed for voluntary compliance with the enforcement instrument, the fee for commencement of enforcement proceedings shall be collected from the debtor only. The enforcement notice shall specify, if the claim is not fulfilled within the term prescribed for voluntary compliance, the bailiff shall send the electronic instrument for seizure of assets to a credit institution and, provided that the claim is fulfilled within three business days after sending the electronic seizure instrument to a credit institution, the bailiff’s basic fee shall be 16 euros.
[RT I, 05.03.2015, 2 – entry into force 01.01.2017]

 (5) If a financial claim which is subject to execution is collected partially, a bailiff may collect, as his or her basic fee, only an amount proportional to the collected sum of the claim.

 (6) If an enforcement matter is transferred from one bailiff to another and the fee for commencement of proceedings has already been paid for the given proceeding, the bailiff assuming the enforcement matter may not require the payment of the fee for commencement of proceedings.

§ 33.  Failure to pay advance payment and return of advance payment

 (1) If a claimant fails to make an advance payment, a bailiff is permitted not to commence enforcement proceedings and shall return the enforcement instrument to the claimant.

 (2) If a bailiff commences enforcement proceedings without requiring an advance payment or regardless of the claimant's failure to make an advance payment, the bailiff has no right to demand the advance payment later.

 (3) If the bailiff’s fee has been collected from the debtor in full, the bailiff shall return the advance payment to the claimant within one month from the collection of the fee.

 (4) If enforcement proceedings shall be terminated without satisfying the claim, the advance payment of the bailiff’s fee shall not be returned to the claimant.

Subdivision 2 Rates of Professional Acts in Enforcement Proceedings  

§ 34.  Fee for commencement of enforcement proceedings

 (1) The fee for commencement of enforcement proceedings in case of proprietary claims depends on the amount of claim and the expenses incurred upon delivery of the enforcement notice to the debtor. In case of non-proprietary claims the fee for commencement of enforcement proceedings depends on the expenses incurred upon delivery of the enforcement notice to the debtor.

 (2) If the enforcement notice can be delivered to the debtor with reasonable effort via the address or telecommunications data entered in the population register or the seat or contact data entered in the commercial register or the non-profit associations and foundations register or via the debtor’s address specified in the enforcement instrument, the fee for commencement of enforcement proceedings shall be:
 1) 15 euros in case of non-proprietary claim;
 2) 15 euros in case of a claim up to 51 euros;
 3) 30 euros in case of a claim from 51 to 5000 euros;
 4) 60 euros in case of a claim over 5000 euros.

 (3) If the enforcement notice cannot be delivered to the debtor with reasonable effort via the address or telecommunications data entered in the population register or the seat or contact data entered in the commercial register or the non-profit associations and foundations register or via the debtor’s address specified in the enforcement instrument, the fee for commencement of enforcement proceedings shall be:
 1) 30 euros in case of a non-proprietary claim;
 2) 30 euros in case of a claim up to 51 euros;
 3) 60 euros in case of a claim from 51 to 5000 euros;
 4) 120 in case of a claim over 5000 euros.
[RT I, 05.03.2015, 2 – entry into force 01.01.2017]

§ 35.  Rates of basic fees based on amount of claim for payment

 (1) If an enforcement instrument for payment by the debtor of an amount of up to 3200 euros to the claimant is submitted for enforcement, the advance payment of bailiff's fee and bailiff's basic fee shall be calculated according to the sum of the claim set forth in the following table.

[RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

 (2) If an enforcement instrument for payment by the debtor of an amount exceeding 3200 euros to the claimant is submitted for enforcement, the bailiff's basic fee shall be calculated as follows:
 1) a bailiff's basic fee on an amount of claim of 3201– 3900 euros shall be 14.75 % of the amount of the claim but not more than 527 euros;
 2) a bailiff's basic fee on an amount of claim of 3901– 4500 euros shall be 13.75% of the amount of the claim but not more than 548 euros;
 3) a bailiff's basic fee on an amount of claim of 4501– 5100 euros shall be 12.25% of the amount of the claim but not more than 575 euros;
 4) a bailiff's basic fee on an amount of claim of 5101–5800 euros shall be 11.25 % of the amount of the claim but not more than 603 euros;
 5) a bailiff's basic fee on an amount of claim of 5801–6400 euros shall be 10.5 % of the amount of the claim but not more than 607 euros;
 6) a bailiff's basic fee on an amount of claim of 6401–13 000 euros shall be 9.5 % of the amount of the claim but not more than 1182 euros;
 7) a bailiff's basic fee on an amount of claim of 13 001–25 500 euros shall be 9.25 % of the amount of the claim but not more than 2,300 euros;
 8) a bailiff's basic fee on an amount of claim of 25 501–38 400 euros shall be 9 % of the amount of the claim but not more than 3355 euros;
 9) a bailiff's basic fee on an amount of claim of 38 401–51 200 euros shall be 8.75 % of the amount of the claim but not more than 4345 euros;
 10) a bailiff's basic fee on an amount of claim of 51 201–63 900 euros shall be 8.5 % of the amount of the claim but not more than 5112 euros;
 11) a bailiff's basic fee on an amount of claim of 63 901–127 800 euros shall be 8 % of the amount of the claim but not more than 9586 euros;
 12) a bailiff's basic fee on an amount of claim of 127 801–191 800 euros shall be 7.5 % of the amount of the claim but not more than 13 900 euros;
 13) a bailiff's basic fee on an amount of claim of 191 801–255 700 euros shall be 7.25 % of the amount of the claim but not more than 16 617 euros;
 14) a bailiff's basic fee on an amount of claim of 255 701–319 600 euros shall be 6.5 % of the amount of the claim but not more than 17 575 euros;
 15) a bailiff's basic fee on an amount of claim of 319 601–383 500 euros shall be 5.5 % of the amount of the claim but not more than 18 214 euros;
 16) a bailiff's basic fee on an amount of claim of 383 501–447 400 euros shall be 4.75 % of the amount of the claim but not more than 20 132 euros;
 17) a bailiff's basic fee on an amount of claim of 447 401–511 300 euros shall be 4.5 % of the amount of the claim but not more than 20 451 euros;
 18) a bailiff's basic fee on an amount of claim of 511 301–575 000 euros shall be 4 % of the amount of the claim.
[RT I, 30.12.2010, 2 - entry into force 01.01.2011]

 (3) A bailiff’s basic fee on an amount of claim more than 575 000 euros shall be 23 008 euros + 0.5% of the amount exceeding 575 000 euros.
[RT I, 30.12.2010, 2 - entry into force 01.01.2011]

 (4) The advance payment of a bailiff's fee shall be 191 euros on the amounts of claim specified in subsection (2) of this section and 319 euros on the amounts of claim specified in subsection (3) of this section.
[RT I, 30.12.2010, 2 - entry into force 01.01.2011]

§ 36.  Enforcement actions with fixed basic fee rate

 (1) The bailiff’s fee shall be paid on the basis of a fixed basic fee rate for the following enforcement actions:
 1) reclamation of a movable;
 2) return of an immovable (eviction);
 3) return of a child and grant of access to a child;
 4) organising an auction among co-owners;
 5) recording and valuation of immovable under expropriation;
 6) compliance with an order to assume or transfer possession of immovable under expropriation;
 7) compliance with a court decision whereby a person is required to perform other acts.

 (2) For an action specified in clauses (1) 1)–3) and 7) of this section, the bailiff’s basic fee shall be 140 euros and the advance payment of bailiff’s fee shall be 92 euros.
[RT I, 30.12.2010, 2 - entry into force 01.01.2011]

 (3) In the case of an auction between co-owners, the bailiff's basic fee shall be 278 euros. The fee shall be paid by the co-owner who made the best offer.
[RT I 2010, 22, 108 - entry into force 01.01.2011]

 (4) The basic fee for expropriation actions shall be paid by the expropriating authority. The fee shall be calculated on the basis of § 35 of this Act as follows:
 1) the bailiff's fee for recording and valuation of an expropriated immovable shall be a half of the rate of fee which corresponds to the value of the recorded immovable according to the valuation report;
 2) the bailiff's fee for compliance with an order to assume or transfer the possession of an expropriated immovable shall be one third of the rate of fee which corresponds to the size of the determined expropriation payment.

§ 37.  Fee payable for claims for payment of support (support payment)

 (1) The fee for commencement of proceedings payable for a claim for payment of support is a lump-sum amount which corresponds to the minimum rate of support established by law. The fee for commencement of proceedings is collected together with the first monthly payment. If the debtor pays only a part of the first monthly support payment, the bailiff shall collect the fee for commencement of proceedings which is in proportion to the amount claimed.

 (2) The basic fee payable for a claim for payment of support shall be calculated from the amount of arrears in the payment of support falling due on the basis of § 35 of this Act. If the debtor pays only a part of the support payment, the bailiff shall collect a fee which is in proportion to the amount claimed. Basic fee shall not be calculated if the debtor makes the support payments before the falling due thereof.

§ 37¹.  Fee for mediation of support collected from foreign state

 (1) The fee for mediation of support collected from a foreign state shall be paid by the state.

 (2) The fee for opening a file for mediation of support collected from a foreign state shall be 15 euros.

 (3) The monthly fee for performing the acts accompanying the mediation of support from a foreign state shall be 4 euros.

 (4) In case the bailiff is required to pay a fee for an international transfer, the fee for an international transfer shall be added to the fee for mediation of support.
[RT I, 08.07.2016, 1 – entry into force 01.01.2017]

§ 38.  Basic fee payable for securing action

 (1) A basic fee payable for execution of a ruling for securing an action shall be based on the value of the action and shall be paid as follows:
 1) if the value of the action is up to 3200 euros, the fee shall be 70 euros
 2) if the value of the action is 3201–12 800 euros, the fee shall be 140 euros;
 3) if the value of the action is more than 12 800 euros, the fee shall be 278 euros.
[RT I, 30.12.2010, 2 - entry into force 01.01.2011]

 (2) If a ruling for securing an action concerns a non-monetary claim or the value of the action has not been determined or is unspecified, and in the case of enforcement of a ruling for revocation of securing an action or enforcement of a judgment, the bailiff's fee shall be 92 euros.
[RT I, 30.12.2010, 2 - entry into force 01.01.2011]

 (3) If a ruling for securing an action concerns both a monetary and non-monetary claim, the fee rates prescribed in subsections (1) and (2) of this section shall be totalled.

 (4) In the case of enforcement of a ruling for securing an action or upon revocation of the securing of an action, the bailiff's fee shall be paid by the person who petitioned for the application of the measure for securing the action.

 (5) The bailiff's fee becomes collectable upon submission, for compulsory execution, of a ruling for securing an action. If a claimant fails to pay a bailiff's fee, a bailiff is permitted not to commence enforcement proceedings.

§ 38¹.  Basic fee payable for securing execution or application of preliminary legal protection

 (1) If a bailiff performs actions pursuant to an administrative court judgment or ruling for securing the execution of financial claims or for the application of preliminary legal protection, the bailiff’s basic fee shall be 278 euros.

 (2) Bailiff’s basic fee shall be paid by the person who applied for securing the execution or application of preliminary legal protection and the fee becomes collectable upon submission of a decision for compulsory execution.
[RT I, 31.01.2014, 6 - entry into force 01.02.2014]

§ 39.  Fee payable to bailiff upon application of substitutive punishment regarding debtor

  [Repealed - RT I, 14.03.2011, 3 – entered into force 24.03.2011]

§ 40.  Fee for collection of information needed to impose fines to the extent of assets and confiscation of assets deriving from crime

 (1) If, on the basis of an order of an investigative body, a bailiff collects information which the body conducting proceedings needs to impose a fine to the extent of assets or confiscation of assets deriving from crime, the body conducting proceedings shall pay the bailiff’s fee.

 (2) The amount of the bailiff's basic fee shall be based on the determined value of the assets and shall be paid as follows:
 1) 31 euros for assets with the value of up to 32 000 euros;
 2) 63 euros for assets with the value between 32 001–64 100 euros;
 3) 95 euros for assets with the value of more than 64 100 euros.
The fee shall become collectable upon submission of the statement concerning the financial situation to the body conducting the proceedings.
[RT I, 30.12.2010, 2 - entry into force 01.01.2011]

§ 40¹.  Bailiff’s fee for claim fulfilled via electronic seizure system

 (1) If an enforcement instrument can be fulfilled via the electronic seizure system to a full extent, the bailiff’s basic fee shall be 16 euros.

 (2) The bailiff’s fee provided for in subsection (1) of this section shall only be applied if the claim is fulfilled via the electronic seizure system within three business days after sending an electronic seizure instrument to a credit institution.
[RT I, 05.03.2015, 2 – entry into force 01.01.2017]

§ 41.  Bailiff's fee upon termination of enforcement proceedings due to earlier termination of claim

 (1) If, in the course of enforcement proceedings it is established that the debtor has fulfilled the claim with respect to the claimant in conformance with the requirements before the claimant has submitted the petition to the bailiff, the claimant shall pay the fee for commencement of proceedings. If the debtor fulfils the claim in conformance with the requirements after submitting the petition to the bailiff but before the receipt of the enforcement notice, the debtor shall pay 15 euros. If the claim was fulfilled on the same day with the delivery of the enforcement notice, fulfilment shall be deemed to be performed after the delivery of the enforcement notice and the debtor shall pay the fee for commencement of proceedings.
[RT I, 05.03.2015, 2 – entry into force 01.01.2017]

 (2) If the claimant applies for the termination of enforcement proceedings before collection of the claim in full by a bailiff and the bailiff has performed enforcement actions in order to collect the claim, the claimant shall pay the fee for commencement of proceedings and one half of the basic fee of proceedings on the uncollected amount.

§ 42.  Fee payable for copy of document and issue of certificate

 (1) A person who requests that a copy of a document be made shall pay for the copy. This provision does not apply to an administrative authority entitled to receive information from the enforcement file according to the law.

 (2) The bailiff's fee for preparation of a copy of a document shall be:
 1) 0.31 euros per A4-format page;
 2) 0.44 euros per A3-format page.
[RT I 2010, 22, 108 - entry into force 01.01.2011]

 (3) A bailiff shall receive a fee of 1.50 euros for the issue of a certificate concerning an enforcement action.
[RT I, 30.12.2010, 2 - entry into force 01.01.2011]

Subdivision 3 Bailiff’s Additional Fee in Enforcement Proceedings  

§ 43.  Bailiff’s additional fee

 (1) A bailiff has the right to request an additional fee to the extent provided for in this Act if an enforcement action specified in § 44–47 of this Act is technically or legally complex or time-consuming. The additional fee shall be determined in the form of a fixed sum or hourly fee. The additional fee shall be added to the basic fee and the bailiff has the right to request payment of such fee only if the debtor has failed to fulfil the claim during the term for voluntary compliance and the bailiff has performed an enforcement action for which he or she is entitled to receive an additional fee.

 (2) The decision to order payment of additional fee shall be issued to the debtor after performance of the enforcement action. The decision on the fee shall set out, in addition to the data specified in § 31(2) of this Act, the content and the time and place of performance of the enforcement action and reasons for the request of an additional fee. The additional fee shall be collected together with the basic fee, unless otherwise provided by law.

§ 44.  Additional fee for seizure act

 (1) Bailiff’s additional fee shall be calculated as an hourly fee starting from the first hour with the rate specified in § 47 of this Act for a seizure act performed outside of the bailiff's office which consists of the seizure of movables or immovables in the possession of a debtor. The decision on ordering payment of additional fee shall be issued to the person liable to pay the fee immediately after the seizure act.
[RT I, 12.03.2015, 4 - entry into force 01.10.2015]

 (2) Upon performing the search obligation of premises or plots of land in the possession of a debtor on the basis of subsection 28 (11) of the Code of Enforcement Procedure, bailiff’s additional fee shall be an hourly fee starting from the first hour of the search with the rate specified in § 47 of this Act, and the travel expenses to a reasonable extent.
[RT I, 12.03.2015, 4 - entry into force 01.10.2015]

§ 45.  Additional fee for organisation and conduct of auction

 (1) A bailiff shall receive an additional fee in the amount of up to 3 % of the sales price of the property for the organisation and conduct of an auction and for division of the total net gain of the auction, if the previous was performed by the bailiff, but not more than 2000 euros. Upon failure of an auction, the bailiff has no right to demand an additional fee, unless the failure of the auction was caused by the buyer not paying the purchasing price. In such case the bailiff has the right to demand payment in the amount of 3 % of the security paid by the buyer as his or her additional fee.
[RT I, 05.03.2015, 2 – entry into force 01.01.2017]

 (2) The decision to order payment of additional fee shall be issued to the debtor and claimant after the end of the auction and the fee shall be collected upon division of the total net gain of the auction pursuant to the Code of Enforcement Procedure.

§ 46.  Additional fee for other manners of sale of property

  A bailiff shall be entitled to demand an additional fee in the amount of up to 1 % of the sales price of the property for the sale of property in another manner permitted by the Code of Enforcement Procedure.

§ 46¹.  Additional fee for sale of movable property

  A bailiff shall be entitled to demand an additional fee in the amount of up to 20% of the sales price of the property for the sale of movable property, if the previous was performed by the bailiff, but not more than 5000 euros.
[RT I, 05.03.2015, 2 – entry into force 01.01.2017]

§ 47.  Additional fee in form of hourly fee

 (1) In the case of performance of an enforcement action specified in §§ 36, 38 and 381 of this Act outside of a bailiff's office, the bailiff has the right to demand an additional fee of 28 euros starting from the second hour of the action. The decision to order the payment of an additional fee shall be issued to the person liable to make the payment immediately after the performance of the enforcement action.
[RT I, 05.03.2015, 2 – entry into force 01.01.2017]

 (2) Upon calculation of a fee imposed in the form of an hourly fee, the time for performance of the action which exceeds a full or half hour shall be correspondingly rounded to the full or half hour.

Subdivision 4 Bailiff’s Fee for Delivery of Procedural Documents, Making Inventory of Estate and Organising Official Auction  

§ 48.  Fee for delivery of procedural documents

 (1) For delivery of procedural documents, a bailiff has the right to demand the advance payment of bailiff’s fee in the amount of 30 euros. The advance payment cannot be demanded from judicial or other public law institutions.

 (2) The fee payable to a bailiff for delivery of procedural documents shall be 30 euros if the documents could be delivered to the addressee or a legal representative thereof:
 1) via the address or telecommunications data entered in the population register or via e-mail address: personal ID [email protected];
 2) at an address entered in the register of sole proprietors and legal persons maintained in Estonia or via the telecommunications data registered in the information system of the aforementioned register.

 (3) If a procedural document could not be delivered although the bailiff did everything necessary and reasonably possible for delivery of the document pursuant to the procedure provided for in the law, the bailiff shall have the right to demand a fee of 30 euros by issuing a decision on the bailiff’s fee and the instrument of delivery concerning what the bailiff has done in order to deliver the document.

 (4) In cases unspecified in subsections (2) and (3) of this section, the fee payable to a bailiff for delivery of procedural documents shall be 60 euros.

 (5) If a person to whom the documents shall be delivered has the legal obligation to register his or her address or telecommunications data in the register specified in subsection (2) of this section and the person has not complied with the obligation properly, including if the data entered in the register are dated or incorrect for any other reason and therefore procedural documents could not be delivered upon the use of such data, 30 euros of the fee specified in subsection (4) of this section shall be paid, based on a decision on a bailiff’s fee, by the person applying for a professional act and 30 euros by the person to whom the documents were to be delivered.

 (6) A bailiff shall not have the right to demand a fee and the paid advance payment shall be returned if a bailiff has not done everything necessary and reasonably possible for delivery of documents pursuant to the procedure provided for in the law within the term determined by court, or in case of absence thereof within two months, and if procedural documents could not be delivered. The specifications of the first sentence of this subsection shall not release the bailiff from the obligation to deliver procedural documents.
[RT I, 29.06.2012, 3 - entry into force 01.01.2013]

§ 49.  Bailiff’s fee for making inventory of estate

 (1) Upon making an inventory of estate in succession proceedings, the person liable to pay the bailiff’s fee shall be the successor. Co-successors shall be solidarily liable for the payment of the fee.
[RT I 2010, 38, 231 - entry into force 01.07.2010]

 (2) Bailiff’s fee shall be 0.1% of the total value of rights belonging into the property entered in the inventory of estate but not less than 35 euros and not more than 3336 euros.
[RT I 2010, 22, 108 - entry into force 01.01.2011]

 (3) Bailiff’s fee for making an inventory of estate becomes collectible after submitting the inventory of estate to the notary.

§ 50.  Bailiff’s fee for conduct of official auction

 (1) The person applying for an auction shall pay for the conduct of an auction.

 (2) The bailiff's fee for recording and valuation of property sold by auction shall be one half of the rate of fee which corresponds to the value of the recorded property according to the valuation report. The fee shall be calculated on the bases specified in § 36 of this Act.

 (3) A bailiff shall receive a fee in the amount of 3 % of the sales price of the property for the organisation and conduct of an auction.

 (4) A bailiff is entitled to receive a fee after the conduct of an auction by issuing a decision on the bailiff’s fee. Upon failure of an auction, the bailiff is entitled to demand a fee for actions specified in subsection (2) of this section.

§ 51.  Fee payable for copy of document and issue of certificate

 (1) A bailiff shall be entitled to receive a fee for making a copy of a document related to professional acts specified in this section with the rate specified in § 42 (2) of this Act.

 (2) Bailiff’s fee upon issue of a certificate with regard to professional acts specified in this section shall be 1.50 euros.
[RT I, 30.12.2010, 2 - entry into force 01.01.2011]

Subdivision 5 Contestation of Payment of Bailiffs’ Fees  

§ 52.  Filing of appeals

  An obligated person may file an appeal concerning the decision to order the payment of bailiff’s fee pursuant to the procedure for the contestation of a bailiff’s decision specified in the Code of Enforcement Procedure.

§ 53.  Return of bailiff’s fee

  If a court finds that the activities of a bailiff in the collection of the fee or calculation of the amount of the fee are unlawful, the bailiff shall return the amount which is claimed and paid without legal basis to the obligated person within ten days as of entry into force of the decision.

Division 6 Administrative Supervision and Disciplinary Liability  

Subdivision 1 Administrative Supervision  

§ 54.  Administrative supervisory authority

 (1) The Ministry of Justice shall supervise the professional activities of bailiffs. Administrative supervision concerning the implementation of the statutes of the Chamber, decision of bodies and good professional practices established by the Chamber shall be exercised by the court of honour of the Chamber (hereinafter court of honour).

 (2) The Ministry of Justice may involve the Chamber in the administrative supervision activities.

 (3) The minister responsible for the area may delegate by a regulation the administrative supervision to the Chamber in the following matters:
 1) adherence to prohibition on working in the same offices with the representatives of other professions;
 2) adherence to office opening hours as required;
 3) adherence to restrictions on services of bailiffs;
 4) personal performance of official duties imposed on bailiffs by law;
 5) existence and conformity with established requirements of professional liability insurance;
 6) adherence to requirements on registration of professional acts;
 7) drawing of statistics and submission of reports.

 (4) In matters delegated for administrative supervision, the minister responsible for the area or a person authorized thereby may give instructions and revoke the decisions adopted by the Chamber upon exercising administrative supervision.

§ 55.  Exercise of administrative supervision

 (1) The administrative supervisory authority shall inspect the conformity to the requirements of the professional activities of bailiffs, including the matters specified in § 54 (3) of this Act and:
 1) the turnover through the professional bank account of a bailiff;
 2) advance payment and enforcement expenses of a bailiff, including legality of collection of fees;
 3) registration of professional acts and organisation of information technology work;
 4) conformance to the requirements, obligations and terms set forth in legislation or good professional practices.

 (1¹) The administrative supervisory authority shall be competent to inspect the conformity to the requirements of the professional activities of bailiffs also in those issues which according to the law can be adjudicated in complaint proceedings or actions.
[RT I, 29.06.2012, 3 - entry into force 01.01.2013]

 (2) Administrative supervision shall not include evaluation of the feasibility of the legal solutions selected by a bailiff in the performance of a professional act. The administrative supervisory authority has the right, upon exercising administrative supervision over the professional activities of bailiffs, to intervene in the substantive issues of a bailiff’s decision-making procedure if a bailiff has failed to comply with a clearly provided and unambiguous legal provision or the established judicial practice.
[RT I, 29.06.2012, 3 - entry into force 01.01.2013]

 (3) The procedure for exercising administrative supervision over the professional activities of bailiffs shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

Subdivision 2 Disciplinary Liability  

§ 56.  Disciplinary offences of bailiffs

  Disciplinary offences of bailiffs are:
 1) wrongful non-performance or unsatisfactory performance of duties arising from the legislation, decisions of the Chamber and good professional practices in the professional activities and holding office as a bailiff, including charging fees not in compliance with the rates of bailiffs’ fees;
 2) an indecent act which is in conflict with the generally recognised moral standards or which decreases the trustworthiness of the profession of bailiff, regardless of whether the act is committed upon the performance of official duties.

§ 57.  Disciplinary penalties

 (1) The disciplinary penalties imposed on bailiffs are:
 1) reprimand;
 2) fine;
 3) removal from office.

 (2) If a reasoned doubt should arise upon disciplinary proceedings that the provision of professional services may impede the performance of official duties of a bailiff as required, the provision of professional services of a bailiff may be prohibited for up to three years in addition to imposing the disciplinary penalty specified in subsection (1) of this section.

 (3) The Ministry of Justice and the court of honour have the authority to impose a disciplinary penalty on a bailiff.

 (4) The court of honour may impose a disciplinary penalty upon proceeding of matters specified in § 100 of this Act.

§ 58.  Transfer and termination of disciplinary proceedings

 (1) The Ministry of Justice may transfer a disciplinary proceeding commenced with regard to a bailiff for resolving to a court of honour.

 (2) If the Ministry of Justice has commenced disciplinary proceedings with regard to a bailiff, the court of honour shall terminate the proceedings of court of honour in the same matter.

§ 59.  Commencement of disciplinary proceedings

 (1) The Ministry of Justice may commence disciplinary proceedings if the results of the administrative supervision over the activities of a bailiff or a complaint from a person or any other document or communication give reason to believe that the bailiff has committed a disciplinary offence.

 (2) The court of honour commences and conducts proceedings of court of honour pursuant to the procedure provided for in § 101 and 102 of this Act.

 (3) The body commencing disciplinary proceedings shall request a written explanation from the bailiff concerning the circumstances which are the basis for the commencement of disciplinary proceedings.

 (4) If the court of honour submits a proposal to the Ministry of Justice in order to decide the removal of a bailiff from office, the Ministry of Justice shall not be required to commence disciplinary proceedings and may make a decision to remove or not remove a bailiff from office on the basis of the submitted proposal and the circumstances for the establishment of an offence forwarded by the court of honour. If the court of honour has not gathered sufficient evidence in the course of disciplinary proceedings, the Ministry of Justice may gather additional evidence itself or return the disciplinary matter to the court of honour for gathering additional evidence.

§ 60.  Disciplinary penalties determined by the Ministry of Justice

 (1) Disciplinary penalties determined for bailiffs by the Ministry of Justice are:
 1) reprimand;
 2) fine in the amount of 64–6400 euros;
[RT I 2010, 22, 108 - entry into force 01.01.2011]
 3) removal from office.

 (2) A fine shall be paid within three months as of the imposition thereof. The fine shall be transferred into public revenues.

 (2¹) A decision of the Ministry of Justice concerning a fine imposed as a disciplinary penalty serves as an enforcement instrument for the purposes of clause 2 (1) 21) of the Code of Enforcement Procedure.
[RT I, 05.03.2015, 2 – entry into force 06.03.2015]

 (3) A bailiff may be removed from office for a serious disciplinary offence, for an offence committed while a disciplinary penalty which has not expired or is not cancelled or for an indecent act which renders it impossible for the person to act as a bailiff. Prior to the removal of a bailiff from office, the explanations of the bailiff and the opinion of the Chamber shall be heard.

§ 61.  Time limit for imposition of disciplinary penalty

 (1) A disciplinary penalty for a disciplinary offence may be imposed within three years after the disciplinary offence was committed.

 (2) The limitation period of a disciplinary offence is suspended during the proceeding of the disciplinary matter, including during proceeding in court as well as at the term of filing an appeal or appeal in cassation.

 (3) If a court annuls a disciplinary penalty imposed on a bailiff due to the fact that such penalty does not correspond to the offence, a new penalty may be imposed on the bailiff within one month after entry into force of the court judgment without commencing new disciplinary proceedings.

§ 62.  Prohibition on imposition of several disciplinary penalties for one offence

 (1) Only one disciplinary penalty may be imposed for one disciplinary offence.

 (2) Continuation of a disciplinary offence after the imposition of a disciplinary penalty is a new disciplinary offence and another disciplinary penalty may be imposed on a bailiff therefor.

§ 63.  Combination of disciplinary penalty with administrative, criminal or proprietary liability

  The imposition of a disciplinary penalty for a bailiff shall not prevent the bringing of administrative, criminal or financial charges against a bailiff and vice versa.

§ 64.  Expiry of disciplinary penalty

  A disciplinary penalty expires if no new disciplinary penalty is imposed on the bailiff within three years after the imposition of the penalty.

§ 65.  Filing of appeal against imposition of disciplinary penalty

  A bailiff may file an appeal against the imposition of a disciplinary penalty with an administrative court within one month as of becoming aware of the imposition of penalty.
[RT I, 14.03.2011, 3 - entry into force 24.03.2011]

§ 66.  Release of bailiff from office at own request

  If disciplinary proceedings have been commenced against a bailiff, the bailiff shall not be released from office at his or her own request before the termination of the disciplinary proceedings.

Chapter 3 CHAMBER OF BAILIFFS AND TRUSTEES IN BANKRUPTCY  

Division 1 General Provisions of the Chamber  

§ 67.  Legal status of the Chamber

 (1) The Chamber is a legal person in public law, the members of which are all bailiffs and persons having the right to act as trustees in bankruptcy (hereinafter trustee in bankruptcy).

 (2) The Chamber shall be registered in the state register of state and local government agencies.

§ 68.  Statutes of the Chamber

 (1) Statutes of the Chamber shall be adopted and amended by a decision of the occupational union and professional union. Draft statutes or draft for the amendment thereof shall be co-ordinated with the Ministry of Justice before the adoption.

 (2) Statutes of the Chamber shall specify the work organisation of the bodies of the Chamber, legal relationship between the bodies and members of the Chamber, procedure for administration and management of the Chamber and regulate other matters in connection with the activity of the Chamber.

§ 69.  Chamber’s development plan

 (1) The basis for planning the budget and activity of the Chamber shall be the Chamber’s development plan in which the objectives for the development of professional activities of the Chamber and bailiffs and professional activities of trustees in bankruptcy shall be established for the next four financial years. The development plan shall be reviewed in at least every two years.

 (2) The drawing of draft development plan shall be organised by the governing body of the Chamber, taking into account the tasks imposed on the Chamber with legislation. The draft development plan shall be co-ordinated with the Ministry of Justice before submission for adoption to the occupational and professional union.

§ 70.  Ensuring legality of the Chamber’s activity

 (1) Administrative supervision over the legality of the Chamber’s activity shall be exercised by the Ministry of Justice who may demand the submission of data and documents necessary for exercising administrative supervision from the governing body of the Chamber as well as from the management board of the occupational and professional union and file an appeal against an act or action by a body of the Chamber with administrative court.

 (2) The Ministry of Justice shall also be entitled to inspect the economic activities of the Chamber.

 (3) The Chamber shall submit a report concerning the activity of the Chamber in the previous year and plan of action for the implementation of basic tasks of the Chamber in the current year to the Ministry of Justice no later than by March each year.

 (4) If the Chamber does not fulfil the obligations imposed on the Chamber by law, the Ministry of Justice may issue a precept to the Chamber. In order to ensure compliance with the precept, the Ministry of Justice may determine a penalty payment for the Chamber up to 6400 euros pursuant to the procedure prescribed in the Substitutive Enforcement and Penalty Payment Act.
[RT I 2010, 22, 108 - entry into force 01.01.2011]

§ 71.  Assets of the Chamber

 (1) Assets of the Chamber comprise of:
 1) obligatory membership fees of bailiffs and trustees in bankruptcy;
 2) fines collected on the basis of a decision of the court of honour;
 3) revenue received from placement of the Chamber’s funds;
 4) donations;
 5) other receipts.

 (2) The governing body of the Chamber may, on the account of the budget section of the occupational union, grant a loan to a bailiff for commencement of his or her professional activities or for implementation of significant changes related to professional activities, or secure a loan taken by a bailiff for the same purpose.

 (3) Upon the request of the minister responsible for the area, occupational or professional union or audit committee, the governing body shall order the audit of the economic activities of the Chamber or annual economic activity report. The audit shall be conducted by an auditor appointed by the occupational and professional union.

§ 72.  Budget of the Chamber

 (1) The financial year of the Chamber shall be the calendar year. The budget of the Chamber shall be approved by the governing body no later than in December preceding the financial year.

 (2) The budget of the Chamber composes of the budget section of the occupational union, budget section of the professional union and common budget section thereof.

 (3) The common budget section reflects the revenue and expenditure related to the common activity of the occupational and professional union, Chamber’s revenue and expenditure directly not related to the activity of the occupational and professional union and the Chamber’s maintenance expenses. The budget section of the occupational and professional union reflects only the revenue and expenditure of the Chamber related to the activity of the respective union.

 (4) Funds shall be allocated on account of the budget section of the occupational union as well as the professional union in order to cover the expenses reflected in the common budget section. The amount allocated for common budget section shall be divided proportionally between the occupational and professional union, taking into account the number of members of each union, unless the governing body decides otherwise. Two-thirds of the members of the governing body must be in favour of the decision.

§ 73.  Financial year of the Chamber

  Financial year of the Chamber shall be the calendar year.

§ 74.  Membership fee of the Chamber

 (1) The minimum membership fee of the Chamber shall be established by the occupational and professional union by co-ordinating it with the Ministry of Justice in advance.

 (2) The amount of bailiffs’ membership fee and the bases for calculation thereof shall be established by the occupational union and the amount of membership fee of trustees in bankruptcy and the bases for calculation thereof shall be established by the professional union, taking into account the minimum rate of membership fee. Membership fee shall be established in the amount which ensures sufficient funding of the Chamber in order to achieve the objectives established in legislation and the Chamber’s development plan and performance of tasks.

 (3) The membership fee shall be collected in the budget section of the occupational or professional union respectively. A member of the Chamber who acts as a bailiff as well as a trustee in bankruptcy shall pay the membership fee both to the occupational union and to the professional union.
[RT I, 31.12.2012, 5 – entry into force 10.01.2013]

 (4) Upon delay with the payment obligation of membership fee, the member of the Chamber having violated this obligation shall pay interest on arrears to the occupational or professional union with the rate specified in § 113 (1) of the Law of Obligations Act.

§ 75.  Good occupational and professional practice

 (1) The occupational union shall establish good occupational practice which shall be obligatory for bailiffs to follow.

 (2) The professional union shall establish good professional practice which shall be obligatory for trustees in bankruptcy to follow.

 (3) The draft of good occupational or professional practice as well as the draft to amend each shall be co-ordinated with the Ministry of Justice before establishment thereof.

§ 76.  Right to use image of national coat of arms

 (1) The Chamber shall have a seal with the image of the national coat of arms of Estonia.

 (2) The Chamber has the right to use the image of the national coat of arms of Estonia on its documents and on signs.

§ 77.  Website of the Chamber

 (1) On the website of the Chamber, the Chamber shall make available information concerning bailiffs and trustees in bankruptcy which is necessary to the public and above all, shall indicate the addresses, office hours and telecommunication numbers of offices. The statutes, good occupational and professional practice and other public documents shall be made public on the website.

 (2) The minister responsible for the area may establish by a regulation the list of data made available through the Chamber’s website.

§ 78.  Tasks of the Chamber

  Among other things, the tasks of the Chamber include:
 1) promotion of the occupational activities of bailiffs and professional activities of trustees in bankruptcy;
 2) development and publication of good occupational and professional practice and exercise of administrative supervision over compliance therewith;
 3) organising the competition for filling the office of a bailiff;
 4) maintaining the list of bailiffs, assistant bailiffs and trustees in bankruptcy;
 5) organising the in-service training of bailiffs and trustees in bankruptcy;
 6) administrative supervision over the professional activities and dignified behaviour of bailiffs and trustees in bankruptcy;
 7) preparation of recommendations for harmonising the professional practice of bailiffs and trustees in bankruptcy;
 8) organising the training of bailiffs and trustees in bankruptcy;
 9) conduct of the examination of bailiff, assistant bailiff and trustee in bankruptcy;
 10) inspecting conformity with the in-service training obligation of bailiffs and trustees in bankruptcy;
 11) resolving of issues related to substitution of bailiffs and assuring the availability of information related to bailiffs and trustees in bankruptcy which is necessary to the public on the Chamber’s website;
 12) assisting the Ministry of Justice upon exercising administrative supervision over bailiffs and trustees in bankruptcy;
[RT I, 13.03.2014, 4 - entry into force 01.07.2014]
 13) development and maintenance of information systems necessary for the work of bailiffs and trustees in bankruptcy;
 14) resolving of issues related to international communication and representation of the members of the Chamber in domestic and foreign institutions;
 15) drawing of statistical reports concerning the activity of bailiffs and submission thereof to the Ministry of Justice at the terms determined by the minister responsible for the area;
 16) issue of information from the book concerning the professional activities of a bailiff to the entitled persons;
 17) organising the administration of documents of bailiffs and trustees in bankruptcy to be archived on the basis of a decision of occupational or professional union;
 18) verifying the existence of professional liability insurance of bailiffs and trustees in bankruptcy;
 19) entry into collective professional liability insurance of bailiffs and trustees in bankruptcy with an insurer on the basis of a decision of occupational and professional union;
 20) governing the Chamber’s assets;
 21) division of public functions for fulfilment to bailiffs pursuant to the procedure provided by legislation;
 22) maintaining joint warehouse of movable property sold in enforcement and bankruptcy proceedings.

Division 2 Bodies of the Chamber  

§ 79.  Bodies of the Chamber

 (1) Bodies of the Chamber are:
 1) occupational union;
 2) professional union;
 3) governing body;
 4) management board of the occupational union;
 5) management board of the professional union;
 6) examination board;
 7) audit committee;
 8) court of honour.

 (2) The governing body of the Chamber shall be entitled to form committees for the implementation of tasks in the competence of the Chamber.

Subdivision 1 Occupational and Professional Union  

§ 80.  Occupational and professional union

 (1) The occupational union and the professional union are the highest bodies of the Chamber.

 (2) All bailiffs belong into the occupational union.

 (3) All trustees in bankruptcy belong into the professional union.

§ 81.  Annual occupational and professional union

 (1) The annual occupational and professional union gather jointly on the first Friday of March each year.

 (2) The governing body notifies the members of the Chamber of the agenda of annual occupational and professional union as well as the time and place of gathering at least three weeks before the gathering.

 (3) The agenda can be changed by the occupational and professional union if at least two-thirds of the votes represented by occupational union and professional union are in favour.

§ 82.  Extraordinary occupational and professional union

 (1) Extraordinary occupational and professional union shall be called according to necessity. Extraordinary occupational and professional union is not required to gather jointly or at the same time.

 (2) Extraordinary occupational and professional union shall be called by the governing body:
 1) on its own initiative;
 2) on the proposal of the management board of the occupational or professional union;
 3) on the proposal of the minister responsible for the area;
 4) on the initiative of at least one-third of the members of occupational or professional union.

 (3) The governing body shall notify the members of the Chamber belonging into occupational or professional union of the agenda of extraordinary occupational and professional union as well as the time and place of gathering one month before the gathering.

 (4) Instead of calling the extraordinary occupational or professional union, the governing body may give the issue which needs to be resolved for deciding to the occupational or professional union pursuant to the procedure specified in § 84 of this Act.

 (5) If the governing body does not call the occupational or professional union within one month since the receipt of proposal specified in subsection (2) of this section or does not give the issue for deciding within the same term pursuant to the procedure specified in § 84 of this Act, the body or persons having made the proposal are entitled to call the extraordinary occupational or professional union themselves.

 (6) The initiator of calling the extraordinary occupational or professional union shall also determine the agenda. The agenda can be changed by the occupational or professional union if at least two thirds of the members present at the occupational or professional union are in favour.

§ 83.  Adoption of decision of occupational and professional union

 (1) A member of the Chamber shall participate in the work of occupational or professional union in person.

 (2) A member of the Chamber cannot waive or refuse to participate in the decision making of issues decided in the occupational or professional union.

 (3) If, according to this Act, it is necessary for adoption of decision that both the occupational and professional union are in favour, a decision shall be adopted if more than half of the members participating in the annual or extraordinary occupational union and more than half of the members participating in the annual or extraordinary professional union are in favour.

 (4) In order to decide issues within the competence of the occupational or professional union, it is necessary for adoption of decision that more than half of the members participating the annual or extraordinary occupational or professional union are in favour.

 (5) Every member of the Chamber has one vote in the occupational or professional union to which he or she belongs. If a bailiff belongs to the occupational union as well as the professional union, his or her vote shall be deemed to belong to the occupational union.

§ 84.  Adoption of decisions without calling occupational and professional union

 (1) On the proposal of the governing body, the members of occupational or professional union shall be entitled to adopt decisions in issues within the competence of occupational or professional union without calling the occupational or professional union. In this case decisions shall be made electronically.

 (2) A member of the occupational or professional union cannot waive or refuse to participate in deciding the issues pursuant to the procedure specified in subsection (1) of this section. A member shall participate in the decision making in person.

 (3) If a decision is made pursuant to the procedure specified in subsection (1) of this section, the decision shall be adopted if more than half of the members of the occupational or professional union have voted in favour. If, according to this Act, it is necessary for an adoption of a decision that both the occupational union and professional union are in favour, a decision shall be adopted pursuant to the procedure specified in subsection (1) of this section if more than half of the members of both the occupational union and professional union have voted in favour.

 (4) The bodies of the Chamber cannot be elected pursuant to the procedure specified in subsection (1) of this section.

 (5) The specific procedure for deciding the issues pursuant to the procedure specified in subsection (1) of this section shall be provided in the statutes of the Chamber.

§ 85.  Procedure for electing bodies of the Chamber

  The members shall be elected into the bodies of the Chamber by the occupational or professional union in accordance with the following principles:
 1) the members of each body are elected separately;
 2) votes are given by secret ballot;
 3) the candidate who receives the greatest numbers of votes is elected, unless this Act provides for a different requirement;
 4) if votes are divided equally, a second round shall be held between the two candidates who received the largest number of votes. The candidate who receives the greatest numbers of votes is elected. If votes are divided equally in the second round, lots shall be drawn;
 5) a member of one elected body cannot be a member of another elected body at the same time.

§ 86.  Tasks of occupational and professional union

 (1) The occupational and professional union shall:
 1) adopt the statutes of the Chamber;
 2) adopt the development plan of the Chamber;
 3) establish the minimum rate of membership fee;
 4) approve the management report for the financial year of the governing body;
 5) approve the annual report of the Chamber;
 6) appoint an auditor.

 (2) For the adoption of decisions specified in subsection (1) of this section, the majority of votes in favour of both the occupational and professional union shall be necessary.

 (3) Occupational union:
 1) elects and recalls the management board of the occupational union before the end of term if necessary;
 2) elects two bailiffs who shall participate in the work of the audit committee;
 3) elects three bailiffs who shall participate in the work of the court of honour;
 4) elects two bailiffs and two substitute members thereof who shall participate in the work of the examination board;
[RT I, 31.12.2012, 5 – entry into force 10.01.2013]
 5) establishes the amount of membership fee of bailiffs;
 6) establishes good occupational practice of bailiffs;
 7) gives instructions for harmonising the professional practice of bailiffs;
 8) decides other issues prescribed in the law and statutes of the Chamber.

 (4) Professional union:
 1) elects and recalls the management board of the professional union before the end of term if necessary;
 2) elects two trustees in bankruptcy who shall participate in the work of the audit committee;
 3) elects three trustees in bankruptcy who shall participate in the work of the court of honour;
 4) elects two trustees in bankruptcy and two substitute members thereof who shall participate in the work of the examination board;
[RT I, 31.12.2012, 5 – entry into force 10.01.2013]
 5) establishes the amount of membership fee of trustees in bankruptcy;
 6) establishes good professional practice of trustees in bankruptcy;
 7) gives instructions for harmonising the professional practice of trustees in bankruptcy;
 8) decides other issues prescribed in the law and statutes of the Chamber.

Subdivision 2 Governing Body and Chairman of the Chamber  

§ 87.  Governing body

 (1) The governing body is the directing body of the Chamber which directs and plans the activity of the Chamber and organises the accounting of the Chamber and other reporting. The governing body ensures the implementation of decisions of the occupational and professional union and the performance of assignments of the Chamber arising from legislation.

 (2) The governing body shall be competent to give orders to the management boards of the occupational and professional union and delegate assignments to the occupational and professional union.

 (3) The governing body appoints the chancellor of the Chamber to office and approves the job description of the chancellor as well as the amount of remuneration paid to the chancellor.

 (4) Members of the management board of the occupational union and professional union as well as a person appointed by the minister responsible for the area belong into the governing body. The authority of a member of the governing body expires at the same time as his or her authority as a member of the occupational or professional union. The authority of a member of the governing body appointed by the minister responsible for the area expires upon appointment of a new member of the governing body.

§ 88.  Chairman of the Chamber

 (1) The governing body shall elect a chairman and deputy chairman amongst the members of the governing body. The deputy chairman of the Chamber cannot belong to the same occupational or professional union as the chairman of the Chamber. The member of governing body appointed by the minister responsible for the area cannot be elected as a chairman or deputy chairman.

 (2) The authority of the chairman and deputy chairman of the Chamber shall be three years but regardless of the given term, the authority cannot last longer than their authority as the member of the governing body. After expiry of the term of authority, the chairman and deputy chairman of the Chamber may be re-elected. The chairman and the deputy chairman of the Chamber may be recalled before expiry of the term of their authority.

 (3) The chairman of the Chamber represents the Chamber in all legal acts, unless otherwise prescribed in the statutes. The chairman of both the management board of occupational and professional union represents the Chamber according to their area of liability pursuant to the procedure and to the extent specified by the chairman of the Chamber, unless otherwise prescribed in the statutes. The chancellor represents the Chamber pursuant to the procedure and to the extent specified by the chairman of the Chamber, unless otherwise prescribed in the statutes.

 (4) The chairman of the Chamber organises the activity of the governing body. In case of absence of the chairman, the activity of the Chamber shall be organised by the deputy chairman of the Chamber.

 (5) In case of incapacity for work of the chairman of the Chamber, he or she shall be substituted by a deputy chairman. In other cases the deputy chairman shall substitute the chairman pursuant to the procedure specified by the chairman.

§ 89.  Meetings of governing body and adoption of decisions

 (1) The meetings of the governing body shall take place according to necessity but at least once in a quarter.

 (2) The meeting of the governing body shall be called by the chairman of the Chamber. The procedure for calling and conducting a meeting shall be prescribed in the statutes of the Chamber.

 (3) The governing body has quorum if more than half of the members of the governing body participate in making decisions, unless otherwise provided by law.

 (4) A decision of the governing body shall be adopted if more than half of the members of the governing body having participated in the making of decision have voted in favour, unless otherwise provided by law. In case votes are divided equally, the decision shall not be adopted.

 (5) The governing body may adopt decisions without calling a meeting pursuant to the procedure provided in the statutes of the Chamber.

§ 90.  Chancellor of the Chamber

  Chancellor of the Chamber shall be a person permanently employed in the Chamber who organises the activity of the Chamber, manages the chancellery of the Chamber and ensures the service of the bodies of the Chamber. The chancellor shall be subordinate to the chairman of the Chamber.

Subdivision 3 Management Board of Occupational and Professional Union  

§ 91.  Management board of occupational and professional union

 (1) The management boards of the occupational and professional union shall be the permanently acting directing bodies of the Chamber who shall direct the activity of the Chamber and implement the decisions of the occupational and professional union and governing body. Both management boards shall be liable for the implementation of the tasks of the Chamber in the field of its occupational or professional activity.

 (2) Three bailiffs belong into the management board of the occupational union. Three trustees in bankruptcy belong into the management board of the professional union. The term of authority of the members of both management boards shall be five years.

 (3) The management board of the occupational union as well as the professional union shall choose a chairman amongst the members of the management board who shall direct the work of the management board.

 (4) The rules of procedure of both management boards shall be prescribed in the statutes of the Chamber.

§ 92.  Tasks of management board of occupational and professional union

  The tasks of the management board of the occupational and professional union are as follows, depending on the area of their occupational or professional activity:
 1) implementation of decisions of occupational or professional union respectively, and the decisions of the governing body;
 2) organising the issue of information from the book concerning the professional activities of a bailiff and from the files of bankruptcy matters archived by the Chamber to the entitled person;
 3) participation in the drawing of draft development plan of the Chamber as well as the planning and drawing of the budget;
 4) exercising administrative supervision over the payment of membership fees in time;
 5) exercising administrative supervision over the existence of professional liability insurance;
 6) drawing of good professional practice draft;
 7) appointing a substitute bailiff in cases specified by law;
 8) appointing a supervisor for an applicant for the profession of trustee in bankruptcy;
 9) entry into insurance contract which complies with the terms of § 10 of this Act in order to compensate the damage caused by the professional activities of a member of occupational union;
 10) implementation of other tasks arising from the law and statutes of the Chamber.

Subdivision 4 Examination Board  

§ 93.  Examination board

 (1) The examination board shall be composed with seven members for five years.
[RT I, 31.12.2012, 5 – entry into force 10.01.2013]

 (2) The examination board composes of:
 1) two bailiffs assigned by the occupational union of bailiffs;
[RT I, 31.12.2012, 5 – entry into force 10.01.2013]
 2) two trustees in bankruptcy assigned by the professional union of trustees in bankruptcy;
[RT I, 31.12.2012, 5 – entry into force 10.01.2013]
 3) two persons assigned by the minister responsible for the area;
 4) one auditor assigned by the Board of auditors.

 (3) The examination board has a quorum if more than half of the members of the board participate in the making of a decision. A meeting of the examination board shall be directed by the chairman of the examination board whom the members of the board elect amongst themselves by a simple majority vote. In case votes are divided equally upon making decisions, the chairman of the examination board shall have the deciding vote.

 (4) The procedure for calling and conducting a meeting of the examination board shall be prescribed in the statutes of the Chamber.

 (5) A member of the examination board who is a bailiff shall be substituted by the substitute member who is a bailiff. A member of the examination board who is a trustee in bankruptcy shall be substituted by the substitute member who is a trustee in bankruptcy. The person assigned by the minister responsible for the area shall be substituted by the substitute member assigned by the minister responsible for the area. The auditor assigned by the Board of auditors shall be substituted by the auditor assigned by the Board of auditors.
[RT I, 31.12.2012, 5 – entry into force 10.01.2013]

 (6) A member of the examination board shall notify the Chamber of his or her failure to participate in the work of the board at least three business days before the meeting of the board takes place, if possible. The Chamber shall notify the substitute member of the need for substitution.
[RT I, 31.12.2012, 5 – entry into force 10.01.2013]

 (7) The authority of a member of the examination board shall be valid until the expiry of authority of the membership of the examination board.
[RT I, 31.12.2012, 5 – entry into force 10.01.2013]

§ 94.  Competence of examination board

  The examination board shall:
 1) organise and conduct the competition for filling the office of a bailiff;
 2) organise and conduct the examination of bailiffs and trustees in bankruptcy;
 3) verify the trustworthiness of the candidate for the office of assistant bailiff and applicant for the profession of trustee in bankruptcy;
 4) conduct evaluation interviews and decide the sending of a bailiff, assistant bailiff or trustee in bankruptcy to an additional examination and the term of taking the examination if the bailiff, assistant bailiff or trustee in bankruptcy has not complied with the in-service training liability pursuant to the procedure specified in this Act;
 5) examine the bailiffs, assistant bailiffs and trustees in bankruptcy sent to an additional examination;
 6) establish an instruction for assessment of professional scientific or educational work upon evaluating compliance with the in-service training liability;
 7) prepare the training programme of bailiff and trustee in bankruptcy and evaluate the compliance therewith.

§ 95.  Organisation and fee of examinations

  [RT I, 31.12.2012, 5 – entry into force 10.01.2013]

 (1) The specialist knowledge and suitability of personal characteristics of the person examined shall be assessed in the examination of a bailiff and trustee in bankruptcy. The examination shall be conducted by the examination board and the detailed organisation thereof shall be prescribed in the statutes of the Chamber. The examination composes of a specialist knowledge test and an interview. The interview shall be conducted with a person examined who has passed the specialist knowledge test.

 (2) In the course of the interview, the suitability of personal characteristics of the person examined for performing the official duties of bailiff or acting as a trustee in bankruptcy shall be evaluated. During the interview, questions can be asked from the person examined in order to specify the answers given in the specialist knowledge test.

 (3) The fields of the specialist knowledge test of the examination of a bailiff and trustee in bankruptcy and the procedure for evaluation of examination shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (4) The examinations shall be organised on the proposal of the Ministry of Justice or the initiative of the Chamber. The examination of a bailiff and trustee in bankruptcy shall be organised at least once a year. The time and place of the examination and the list of documents necessary for taking the examination as well as the date of submission thereof shall be determined by the examination board. Notice on the examination shall be published on the website of the Chamber.

 (5) Before taking the examination of a bailiff or trustee in bankruptcy and the examination specified in subsection 97 (4) of this Act and a re-examination, the person examined shall pay the fee of 127 euros to the Chamber. In justified cases, the Chamber may decrease the rate of the examination fee or release the person from payment of the fee.
[RT I, 31.12.2012, 5 – entry into force 10.01.2013]

 (6) The Chamber may prescribe the specific procedure for payment of the examination of a bailiff and trustee in bankruptcy, decrease of the fee and release from payment of the fee in its statutes.
[RT I, 31.12.2012, 5 – entry into force 10.01.2013]

§ 96.  Training

 (1) After appointing a bailiff to office by the minister responsible for the area or passing the examination of trustee in bankruptcy, the examination board shall prepare an individual training programme for the person. Training programme of a trustee in bankruptcy shall be prepared with the consideration that the compliance therewith would not prevent working on his or her principal job.

 (2) Training shall be organised by the management board of the occupational and professional union and the examination board. The organisation and procedure for evaluation shall be prescribed in the statutes of the Chamber.

 (3) The management board of the occupational or professional union shall assign at least two supervisors for the person in training who, after the termination of training, shall submit a reasoned opinion concerning the person supervised to the examination board in written form.

 (4) A bailiff shall submit a report on compliance with the training programme to the examination board within six months and a person having passed an examination of trustee in bankruptcy within ten months as of approval of the training programme. On the basis of a person’s application, the examination board may extend the term of submitting the report on compliance with the training programme.

 (5) On the basis of the report on compliance with training programme and opinions of the supervisors, the examination board shall deem the training as passed or failed. The examination board may choose not to evaluate the results of the training of trustee in bankruptcy and extend the time of compliance with the training programme.

 (6) If the examination board evaluates the training of a bailiff as failed or deems the person unfit for acting as a bailiff due to his or her personal characteristics, the management board of the occupational union shall make a proposal to the minister responsible for the area to remove the bailiff from office.

 (7) If the examination board evaluates the training of a person having passed an examination of trustee in bankruptcy as failed or deems the person unfit for acting as a trustee in bankruptcy due to his or her personal characteristics, the person shall not be granted the profession of a trustee in bankruptcy.

 (8) A bailiff who is in training shall be paid remuneration by the Chamber from the budget section of the occupational union.

§ 97.  In-service training

 (1) Compliance with in-service training liability shall be inspected by the examination board once in every five years (hereinafter evaluation period). Requirements for in-service training and extent of in-service training shall be established by a regulation of the minister responsible for the area.

 (2) No less than two months before the termination of the evaluation period, the examination board shall send a person a notice concerning the termination of the evaluation period and explain which data and by which term shall be submitted concerning the passing of in-service training liability.

 (3) A person who has acquired master’s or doctor’s degree in law during the evaluation period is not required to pass in-service training during this period. Sworn advocates and auditors who pass in-service training either in the bar or the Board of auditors are not required to pass the in-service training of the Chamber.
[RT I, 21.12.2012, 1 - entry into force 01.03.2013]

 (4) If during the evaluation period a person has failed to pass in-service training in the required extent or has failed to submit data concerning the passing of in-service training to the examination board by the given term, the examination board shall send the person to an examination. The examination shall be passed within four months as of the date of sending to examination. If the person fails to pass the examination, he or she will be sent to a re-examination. In case the person fails to appear for examination without good reason, the examination shall be deemed to be failed.

 (5) If a bailiff or assistant bailiff fails to appear for re-examination without good reason or fails to pass it, the management board of the occupational union shall make a proposal to the minister responsible for the area to remove the bailiff from office or deletes the assistant bailiff from the list specified in § 24 of this Act.

 (6) If a trustee in bankruptcy fails to appear for the examination without good reason or fails to pass the examination in two attempts, the examination board shall make a proposal to the management board of the professional union of trustees in bankruptcy to withdraw the vocation of trustee in bankruptcy from the person.

Subdivision 5 Audit Committee  

§ 98.  Audit committee

 (1) The audit committee shall inspect the economic activities and management of the Chamber. The audit committee has the right to receive documents and information from the bodies of the Chamber, chairman and chancellor of the Chamber necessary for the performance of its assignments.

 (2) Before the governing body of the Chamber submits the management report and annual report of the Chamber to the occupational and professional union of the Chamber for approval, the audit committee shall express its opinion concerning the reports. Upon inspecting the management report and annual report, the audit committee shall also observe if the budget of the period under inspection complies with the development plan. The audit committee submits its opinion to the occupational and professional union.

 (3) The audit committee shall be composed with four members for five years. The members of the audit committee shall elect a chairman amongst themselves.

Subdivision 6 Court of Honour  

§ 99.  Court of honour

 (1) The court of honour shall be composed with seven members for five years.

 (2) The court of honour comprises of three bailiffs, three trustees in bankruptcy and one person appointed by the minister responsible for the area.

 (3) The members of the court of honour shall elect the chairman of the court of honour amongst the members who are bailiffs or trustees in bankruptcy.

 (4) The court of honour shall hear a matter in the composition of at least three members.

 (5) The court of honour adopts resolutions by a majority of the votes of the members participating in hearing of the matter.

 (6) If a member of the court of honour cannot be impartial in a matter under hearing, the member shall remove himself or herself from the hearing.

§ 100.  Competence of court of honour

  The court of honour may resolve:
 1) offences of wrongful non-performance or inadequate performance of obligations resulting from the decisions of the Chamber and good occupational and professional practice;
 2) complaints filed against the conduct of bailiffs or trustees in bankruptcy;
 3) complaints filed against the activities of bailiffs or trustees in bankruptcy or disciplinary matters commenced against bailiffs and trustees in bankruptcy which have been transferred for hearing by the Ministry of Justice.

§ 101.  Commencement of proceedings of court of honour

 (1) An interested person may turn to the Chamber in order to commence the proceedings of court of honour. Application for the commencement of proceedings of court of honour shall be filed within six months as of the date on which the applicant became aware or should have become aware of the circumstances being the basis for the application.

 (2) The court of honour shall commence the proceedings of court of honour upon the request of an interested person, Ministry of Justice or other body of the Chamber if there are grounds to believe that a bailiff or trustee in bankruptcy has committed a disciplinary offence proceeded by the court of honour.

 (3) The commencement of proceedings of court of honour shall be decided by the court of honour within one month as of the date on which it became aware of the commission of an act with elements of disciplinary offence. The court of honour shall forward the decision on commencement or failure to commence the proceedings of court of honour immediately to the management board of the occupational and professional union and to the Ministry of Justice.

 (4) Upon delivery of the complaint filed by the Ministry of Justice, the proceedings of court of honour shall be deemed to be commenced.

§ 102.  Proceedings of court of honour

 (1) The court of honour may resolve a matter in written proceeding.

 (2) Upon the hearing of a matter, the court of honour shall require explanations form the persons concerned. The court of honour shall establish the material circumstances in the matter and gather evidence on its own initiative, if necessary. Upon the request of the court of honour, the bailiff, assistant bailiff or trustee in bankruptcy shall submit the evidence at their disposal to the court of honour.

 (3) The court of honour shall resolve the disciplinary offence matter within three months since the commencement of proceedings of court of honour by making a reasoned judgement thereon. Upon good reason, the court of honour may extend the hearing of disciplinary offence matter up to two months. The time during which it is not possible to hear the disciplinary offence matter due to the person towards whom the proceedings of court of honour have been commenced shall not be accounted in the time of proceeding a disciplinary offence matter.

§ 103.  Decision of court of honour

 (1) Disciplinary penalties imposed by the court of honour are reprimand and fine of 64–6400 euros which shall be collected in the budget section of the occupational or professional union respectively. In the decision on imposing a fine, the court of honour of the Chamber may prescribe that the fine shall be paid in parts at specific dates within one year.
[RT I 2010, 22, 108 - entry into force 01.01.2011]

 (2) If the court of honour has established the commission of such disciplinary offence for which an appropriate punishment would be removal from office or deprivation of the right to act in the profession, the court of honour shall make a proposal to the minister responsible for the area to remove the bailiff from office or a proposal to the management board of the professional union to deprive the trustee in bankruptcy of the right to act as such. The court of honour shall annex the materials gathered in the course of proceedings of court of honour to the proposal.

 (3) The decision of the court of honour on imposing a disciplinary penalty shall be announced after the term for appeal has passed to the members of the occupational or professional union, depending on the appeal filed against the activity of whom the court of honour heard.

 (4) The judgment of the court of honour may be appealed to the administrative court by bailiffs and trustees in bankruptcy.

Chapter 4 IMPLEMENTING PROVISIONS  

Division 1 Transitional Provisions  

§ 104.  Specification on educational requirements of bailiffs

  The educational requirement specified in § 17 (1) of this Act shall not be applied to bailiffs who have been appointed to office until 1 July 2002.

§ 105.  Specification on limitation period of disciplinary penalty of bailiffs

  A disciplinary penalty imposed before entry into force of this Act expires if a new disciplinary penalty has not been imposed on a bailiff within one year since the imposing of penalty.

§ 106.  Specification on substitution of bailiffs

 (1) A person who passed substitute bailiff’s examination or evaluation before entry into force of this Act shall be entitled to substitute a bailiff after five years since the passing of substitute bailiff’s examination or last evaluation.

 (2) Substitute bailiff specified in subsection (1) of this section shall substitute a bailiff pursuant to the procedure specified in this Act.

§ 107.  Application of rates of bailiff’s fee

  For a professional act of a bailiff which is made before entry into force of this Act, fee shall be charged according to the rate of fee and procedure for charging a fee applicable at the time of performing the act.

§ 108.  Requirements for becoming a member of the Chamber

 (1) All persons acting as bailiffs at the time of entry into force of this Act and substitute bailiffs appointed by the Minister of Justice specified in § 17 (5) of the Bailiffs Act shall become members of the Chamber upon entry into force of this Act.

 (2) A trustee in bankruptcy, sworn advocate and senior clerk of sworn advocate who wish to continue their activity as a trustee in bankruptcy shall submit an application to the Ministry of Justice in order to become a member of the Chamber within two months as of entry into force of this Act. If a trustee in bankruptcy fails to submit an application in order to become a member of the Chamber in time, the Minister of Justice shall deprive the person of the right to act as a trustee in bankruptcy.

§ 109.  Calling the first occupational and professional union

  The Minister of Justice shall call the first occupational and professional union who shall elect the bodies of the Chamber. Until the election of the governing body and the management board, a person appointed by the Minister of Justice shall be in charge of the Chamber.

§ 110.  Transfer of bankruptcy matters in proceeding

 (1) A trustee in bankruptcy, sworn advocate or senior clerk of sworn advocate who do not wish to become a member of the Chamber may proceed bankruptcy matters in which he or she has been appointed as trustee until termination thereof.

 (2) A person who has been appointed as a trustee in bankruptcy or interim trustee in bankruptcy proceedings after entry into force of this Act and who does not submit an application for becoming a member of the Chamber within the term specified in § 107 (2) of this Act shall be obligated to notify the court thereof. The court shall release the trustee in bankruptcy pursuant to the procedure specified in § 68 of the Bankruptcy Act.

§ 111.  Statutes of the Chamber

  The first occupational and professional union shall adopt the statutes previously co-ordinated with the Ministry of Justice. If the first occupational and professional union fails to adopt the statutes, extraordinary occupational and professional union shall be called within two months as of the first occupational and professional union. If the extraordinary occupational and professional union fails to adopt the statutes previously co-ordinated with the Ministry of Justice, the statutes of the Chamber shall be adopted by a regulation of the minister responsible for the area. The regulation of the Minister of Justice shall be revoked if the occupational and professional union adopt the statutes previously co-ordinated with the Ministry of Justice which becomes valid after revocation of the regulation by the Minister of Justice.

§ 112.  Minimum rate of membership fee

 (1) The first occupational and professional union shall establish the minimum rate of membership fee in the amount previously co-ordinated with the Ministry of Justice. The minimum rate of membership fee within the first five years shall be at least three per cent of the amounts received within the financial year of the Chamber as bailiff’s fee or at least three per cent of the amounts determined by court as the fee of trustee in bankruptcy or the fee of interim trustee, but not less than 31 euros per month.
[RT I 2010, 22, 108 - entry into force 01.01.2011]

 (2) If the first occupational or professional union does not establish the minimum rate of membership fee, it will be established by a regulation of the minister responsible for the area. The minister responsible for the area may establish the minimum rate as a fee of up to five per cent of the amounts received within the financial year of the Chamber as bailiff’s fee or up to five per cent of the amounts determined by court as the fee of trustee in bankruptcy or the fee of interim trustee, but not less than 31 euros per month.
[RT I 2010, 22, 108 - entry into force 01.01.2011]

 (3) A regulation of the Minister of Justice shall be revoked if the occupational and professional union establish the minimum rates of membership fee co-ordinated with the Ministry of Justice in advance which shall become applicable after the regulation of the Minister of Justice has been revoked.

§ 113.  The first evaluation period for compliance with in-service training liability and time of establishment of related acts

  The beginning of the first evaluation period for compliance with the in-service training liability of bailiffs and trustees in bankruptcy shall be the date of entry into force of this Act.

§ 114.  Termination of activity of plenary assembly of bailiffs

  Upon entry into force of this Act, the activity of plenary assembly of bailiffs shall be terminated and the plenary assembly shall be liquidated. The members of plenary assembly shall implement the liquidation. If they decide to transfer the assets of the plenary assembly to the Chamber, the assets shall remain in the disposition of the occupational union of bailiffs.

§ 115.  Requirements for information system of bankruptcy proceedings and information systems of bailiffs

 (1) The minister responsible for the area may establish, by a regulation, requirements for the content and data processing of the information system of bankruptcy proceedings and the information system of bailiffs, and determine the extent in which these must enable digital data interchange with other databases.

 (2) Electronic auction environment shall be taken into use no later than by 1 January 2013. Oral auctions shall be conducted before taking the auction media into use.

§ 116.  Applicable law for insurance events

  The law applicable at the time of occurrence of an insurance event and the terms of insurance contract shall be applied with regard to insurance events having taken place before entry into force of this Act.

Division 2 Amendment and Revocation of Acts  

§ 117. – § 131. [Omitted from this text.]

Division 3 Entry into Force of Act  

§ 132.  Entry into force

 (1) This Act enters into force on 1 January 2010.

 (2) §§ 120, 122 and 128 enter into force pursuant to general procedure.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Reguleerimisala

  (1) Käesolev seadus sätestab kohtutäituri ametitegevuse alused, kohtutäituri üle haldusjärelevalve teostamise ja distsiplinaarvastutuse korra, kohtutäituri tasustamise korra ning kohtutäiturite ja pankrotihaldurite ühise kutseühenduse tegevuse alused.

  (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Haldusmenetluse seadust ei kohaldata täitemenetlusele.

2. peatükk KOHTUTÄITUR 

1. jagu Kohtutäituri ametitegevus 

§ 2.   Kohtutäituri õiguslik seisund

  (1) Kohtutäitur peab avalik-õiguslikku ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena.

  (2) Kohtutäituri ametitegevus jaguneb ametitoiminguteks ja ametiteenusteks.

  (3) Kohtutäitur peab ametitegevuses olema erapooletu ning äratama usaldust kõigis isikutes, kelle kasuks või kelle suhtes ta toiminguid teeb.

  (4) Kohtutäitur peab järgima oma ametivannet ning käituma väärikalt ka väljaspool ametitegevust.

  (5) Kohtutäituril on ametimärk ja -pitsat.

  (6) Ametimärgi ja -pitsati kirjelduse ning nende kasutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 3.   Kohtutäiturite arv ja tööpiirkonnad

  Kohtutäiturite ametikohtade arvu ja tööpiirkonnad määrab valdkonna eest vastutav minister.

§ 4.   Kohtutäituri büroo

  (1) Kohtutäitur tegutseb oma büroo kaudu.

  (2) Kohtutäituri büroo peab asuma tema tööpiirkonnas ning sobima isikute vastuvõtuks.

  (3) Büroo lahtiolekuaeg ja kohtutäituri vastuvõtuaeg tehakse avalikkusele teatavaks Justiitsministeeriumi veebilehel ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (edaspidi koda) veebilehel, samuti pannakse teave nähtavale kohale kohtutäituri büroo sissepääsu juures. Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada lahtioleku- ja vastuvõtuaja alampiiri.

  (4) Samas tööpiirkonnas tegutsevad kohtutäiturid võivad valdkonna eest vastutava ministri loal pidada ühist bürood. Ühist bürood pidavad kohtutäiturid määravad omavahelised õigused ja kohustused kirjaliku lepinguga. Ka ühise büroo pidamise korral teeb kohtutäitur ametitoiminguid ja osutab ametiteenuseid enda nimel ja kannab ametitegevuse eest isiklikku vastutust.

  (5) Kohtutäiturit käsitatakse raamatupidamise alal füüsilisest isikust ettevõtjana. Ühist bürood pidavatel kohtutäituritel võib olla ühine raamatupidamine.

§ 5.   Ametialased kitsendused

  (1) Kohtutäitur ei või kohtutäituri ameti kõrval pidada teisi tasustatavaid ameteid ega olla muul tasustataval tööl, välja arvatud õppe-, teadus- ja loometöö ning tegutsemine pankrotihaldurina.

  (2) Kohtutäitur ei või tegelda ettevõtlusega ega:
  1) olla täisühingu osanik, usaldusühingu täisosanik ega sellise tulundusühistu liige, mille põhikirjas on ette nähtud liikme isiklik vastutus tulundusühistu kohustuste eest;
  2) olla äriühingu juhatuse või nõukogu liige, prokurist või likvideerija, välja arvatud kohtu poolt määratud likvideerija;
  3) olla välismaa äriühingu filiaali juhataja;
  4) olla pankrotitoimkonna liige ega kinnisasja sundvalitseja.

  (3) Koja veebilehel avaldatakse äriühingu, mille osad või aktsiad kohtutäiturile kuuluvad, nimi ja registrikood. Infot ei pea avaldama avalikult emiteeritud väärtpaberite omamise kohta. Andmed veebilehel avaldamiseks saadab kojale kohtutäitur.

§ 6.   Kohtutäituri ametitoimingud

  (1) Kohtutäitur teeb ametitoiminguid:
  1) täitemenetluse läbiviimisel täitemenetluse seadustiku alusel;
  2) dokumentide kättetoimetamisel kohtumenetlusseaduste alusel;
  3) pärandi inventuuri tegemisel ja pärandvara valitsemisel pärimisseaduse alusel;
  4) seaduses ettenähtud juhtudel ja korras kohtu või haldusorgani taotlusel enampakkumise (edaspidi ametlik enampakkumine) läbiviimisel väljaspool täitemenetlust;
  5) välisriigist laekuva elatise vahendamisel perehüvitiste seaduse alusel.
[RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

  (2) Kohtutäitur võib keelduda ametitoimingu tegemisest ainult seaduses ettenähtud alustel ja korras.

§ 7.   Ametikohustuste isiklik täitmine

  (1) Kohtutäitur täidab isiklikult järgmisi ametikohustusi:
  1) täitemenetluse peatamine ja lõpetamine;
  2) täitemenetluse seadustiku §-des 101 ja 102 sätestatud viisil võlgniku vara müümine;
  3) täitemenetluses toimunud enampakkumisel müüdud vara kohta kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse ja teistele vararegistritele omandi üleandmise avalduste esitamine;
  4) täitemenetluses vara müügist saadud tulemi jaotamine;
  5) täitedokumendi täitmine lapsega suhtlemise õiguse ja lapse väljaandmise asjas;
  6) pärandi inventuuri nimekirja allkirjastamine.

  (2) Menetlusosalisel on õigus taotleda seoses ametitoiminguga selgitusi otse kohtutäiturilt.

§ 8.   Ametiteenuse osutamine

  (1) Kohtutäitur võib isiku taotlusel ametiteenusena:
  1) viia läbi vallas- ja kinnisasja enampakkumise (edaspidi eraenampakkumine);
  2) toimetada kätte dokumendi;
  3) anda õigusnõu ja koostada õigusdokumente, kui tema haridus vastab kohtute seaduse § 47 lõike 1 punktis 1 sätestatule.

  (2) Kohtutäitur teatab enne ametiteenuste osutamist kojale, millist liiki ametiteenuse osutamisega ta soovib tegelema hakata, ning sõlmib ametikindlustuslepingu nimetatud teenuste osutamisest tekkiva kahju hüvitamise tagamiseks käesoleva seaduse §-s 10 ettenähtud korras.

  (3) Kohtutäituril on õigus keelduda ametiteenuse osutamisest.

  (4) Kui kohtutäitur on nõustunud ametiteenuse osutamisega, ei saa ta sellest mõjuva põhjuseta loobuda.

  (5) Ametiteenuse osutamise tingimused ning tasustamise kord lepitakse teenuse taotlejaga kokku kirjalikult. Kokkulepitud tingimused ja tasu peavad olema kooskõlas hea ametitavaga.

  (6) Kohtutäitur ei või ametiteenuse osutamisel kasutada neid õigusi, mis kohtutäiturile on ametitoimingute tegemiseks seaduse alusel antud või mis tulenevad tema ametikohast.

§ 9.   Vastutus

  (1) Kohtutäitur vastutab oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kohtutäitur vastutab ka tema büroo töötajate poolt süüliselt tekitatud kahju eest.

  (2) Käesoleva seaduse §-s 96 nimetatud väljaõppel viibiva kohtutäituri poolt süüliselt tekitatud kahju eest vastutab koda.

  (3) Ametist vabastatud kohtutäitur vastutab oma ametisoleku ajal toime pandud ametikohustuste süülise rikkumise eest ka pärast ametist vabastamist.

  (4) Kohtutäituri asendaja tegevuse eest vastutab asendatav kohtutäitur, kui kohtutäituri asendajana tegutseb asendatava kohtutäituri abi. Kui kohtutäiturit asendab muu kohtutäituri abi, siis vastutab asendaja tegevuse eest koda.

  (5) Kui kahju tekitamise eest vastutab ka menetlusosaline või kolmas isik, vastutab kohtutäitur ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest ulatuses, milles menetlusosaliselt või kolmandalt isikult ei ole võimalik hüvitist saada. Kui menetlusosaliselt või kolmandalt isikult ei olnud võimalik hüvitist saada kogu ulatuses, milles ta kahju tekitas, on kohtutäituril menetlusosalise või kolmanda isiku vastu tagasinõude õigus ulatuses, mille kohtutäitur on tasunud tema eest.

  (6) Kui kohtutäituri ametitoiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ei ole võimalik rahuldada kohtutäituri või muu kahju eest vastutava isiku vara arvel või seda ei ole võimalik teha täies ulatuses, vastutab tekkinud kahju eest koda, seejärel riik. Kojal ja riigil on tagasinõude õigus hüvitatud kahju ulatuses kohtutäituri või muu kahju eest vastutava isiku vastu. Riik võib tagasinõude esitada ka koja vastu.

  (7) Käesolevas paragrahvis nimetatuga kaasnevad koja kulud kaetakse koja kohtutäiturite ametikogu (edaspidi ametikogu) eelarvest.

  (8) Kohtutäituri poolt kahju hüvitamisega seotud vaidlused vaadatakse läbi maakohtus.

  (9) Käesoleva paragrahvi lõikest 1 tulenev nõue aegub kolme aasta möödumisel päevast, millal kannatanu sai teada kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust, ning hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju tekitamisest arvates.

§ 10.   Ametikindlustus

  (1) Kohtutäituri ametitegevuses tekitatud kahju hüvitamise tagamiseks peab kohtutäitur sõlmima ametikindlustuslepingu kindlustusandjaga, kes on Eestis kindlustustegevuseks luba omav äriühing, järgmistel tingimustel:
  1) kindlustusjuhtumiks on kindlustusperioodi jooksul toimunud kohtutäituri kohustuse rikkumine, mille tõttu tekkinud kahju on kohtutäitur kohustatud käesoleva seaduse alusel hüvitama;
  2) kindlustussumma alampiir ühe kindlustusjuhtumi kohta on vähemalt 63 910 eurot ning kõigi kindlustusperioodil toimunud kindlustusjuhtumite kohta väljamakstavate kindlustushüvitiste ülempiir vähemalt 191 700 eurot;
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
  3) kui kindlustusleping on sõlmitud omavastutusega, hüvitab kindlustusandja kogu tekitatud kahju, kuid mitte üle kindlustussumma, ja nõuab omavastutuse summa tagasi kindlustusvõtjalt.

  (2) Kohtutäitur ei pea kindlustama kohustuse tahtlikust rikkumisest tekkivat vastutust.

  (3) Kohtutäitur võib vastutuse ametiteenuste osutamisega tekitatud kahju eest kindlustada ka ainult käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 nimetatud ulatuses. Sellisel juhul ei või kohtutäitur kindlustuslepinguga katmata ametiteenuseid osutada.

  (4) Kohtutäitur esitab ametikindlustuslepingu ärakirja ja kindlustuspoliisi viivitamata pärast ametikindlustuslepingu sõlmimist ametikogu juhatusele. Ametikogu on kohustatud kontrollima kohtutäituri ametikindlustuse olemasolu.

  (5) Kui kohtutäituril ei ole kehtivat ametikindlustuslepingut, esitab ametikogu juhatus valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku kohtutäituri ametivolituste peatamiseks.

  (6) Kohtutäitur teatab ametikogu juhatusele kirjalikult võlaõigusseaduse § 514 lõigetes 1 ja 3 loetletud asjaoludest kahe nädala jooksul nendest teadasaamisest arvates. Kohtutäitur edastab ametikogu juhatusele info kahjustatud isikule kindlustusandja poolt kindlustushüvitise väljamaksmise, hüvitise suuruse ja kindlustusjuhtumi põhjustanud sündmuse kohta kahe nädala jooksul kindlustushüvitise väljamaksmisest arvates.

  (7) Väljaõppel viibiva kohtutäituri tekitatud kahju hüvitamiseks sõlmib kindlustuslepingu ametikogu.

§ 11.   Ametisaladuse hoidmise kohustus

  (1) Kohtutäitur on kohustatud hoidma ametisaladust ning mitte avaldama seoses ametitegevusega saadud andmeid. Kohustus kehtib ka pärast kohtutäituri ametist lahkumist.

  (2) Ametisaladuse hoidmise kohustust peavad järgima kohtutäituri büroo ja koja töötajad ning ka kõik muud isikud, kellele kohtutäitur on seoses oma ametitegevusega andmeid avaldanud.

  (3) Kohtutäitur peab avaldama seoses ametitegevusega saadud andmeid:
  1) menetlusosalistele;
  2) kohtule;
  3) kohtuvälisele menetlejale, uurimisasutusele ja prokuratuurile väärteo- või kriminaalmenetluses, samuti välislepingus sätestatud korras välisriigist saabunud õigusabi taotluse alusel;
  4) kojale ja Justiitsministeeriumile järelevalve- ja distsiplinaarmenetluses;
  5) muudele isikutele, kellel on seadusest tulenevalt õigus andmeid saada või kellele andmete avaldamine on seadusest tuleneva ülesande täitmiseks põhjendatult vajalik.

  (4) [Kehtetu - RT I, 12.03.2015, 4 - jõust. 01.03.2016]

  (5) Kui ametitoimingu tegemisel ilmneb, et isik on toime pannud süüteo tunnustega teo, teatab kohtutäitur sellest pädevale asutusele väärteo- või kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.

§ 12.   Erialase enesetäiendamise kohustus

  Kohtutäitur ja kohtutäituri abi peavad oma erialateadmisi pidevalt täiendama ning läbima käesoleva seaduse §-s 97 ettenähtud perioodilise õigusalase täiendusõppe.

2. jagu Kohtutäituri ametitegevuse registreerimine ja dokumendid 

§ 13.   Ametitegevuse registreerimine

  (1) Kõik kohtutäituri ametitoimingud ja -teenused registreeritakse ametitegevuse raamatus.

  (2) Isikule, kelle taotlusel või kelle suhtes ametitoiming tehti või ametiteenus osutati, väljastatakse tema kirjaliku avalduse alusel väljavõte ametitegevuse raamatust.

  (3) Kohtutäituri ametitegevuse raamatule esitatavad nõuded, vormi ja pidamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrata kindlaks aruandeperioodi, aruandluseks vajalike andmete loetelu ning aruande esitamise viisi.

§ 14.   Dokumentide säilitamine

  (1) Kohtutäituri poolt ametitoimingute käigus loodud või saadud dokumendid on avalike ülesannete täitmise käigus loodud või saadud dokumendid arhiiviseaduse tähenduses.
[RT I, 21.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud dokumentide säilitamise ja üleandmise korra ning tähtajad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 15.   Dokumentide ja asjaajamise üleandmine kohtutäituri ametist vabastamise ning ametivolituste peatamise korral

  (1) Ametist lahkuva (edaspidi lahkuv kohtutäitur) või surnud kohtutäituri poolt ametitoimingute tegemisel loodud dokumendid ning nendega seotud õigused ja kohustused, sealhulgas täitemenetluses makstud ettemaksud ning kohtutäituri ametialane arvelduskonto, lähevad üle asjaajamist ülevõtvale kohtutäiturile (edaspidi ülevõttev kohtutäitur). Ülevõtmist korraldab ametikogu.

  (2) Lahkuv kohtutäitur ja ülevõttev kohtutäitur allkirjastavad pooleliolevate ametitoimingute, sealhulgas täitemenetlustega seotud nõuete ja nende nõuetega seotud ettemaksude üleandmise kohta üleandmis-vastuvõtmisakti, mille koopia edastatakse kojale ja Justiitsministeeriumile.

  (3) Lahkuv kohtutäitur peab säilitama ametitoimingutega seotud dokumendid ja muudel teabekandjatel oleva teabe ning edastama need ülevõtvale kohtutäiturile.

  (4) Lahkuv kohtutäitur annab lõpetatud ametitoimingutega seotud toimikud arhiivi arhiivipidamist reguleerivate õigusaktide kohaselt.

  (5) Lahkuv kohtutäitur peab tagama koja poolt määratud isikutele juurdepääsu kohtutäituri büroo ruumidesse ja ametitoimingutega seotud toimikute üleandmiseks vajalikule teabele.

  (6) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega ametitoimingutega seotud dokumentide, nendega seotud asjaajamise ning õiguste ja kohustuste üleandmise ja vastuvõtmise korra.

  (7) Kui kohtutäituri ametivolitused on peatatud ja selline seisund kestab üle kahe kuu, annab kohtutäitur teda asendavale kohtutäiturile üle enda poolt ametitoimingute tegemisel loodud dokumendid ning nendega seotud õigused ja kohustused käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2, 5 ja 6 sätestatud korras. Ametivolituste taastamisel antakse üleantud dokumendid ning nendega seotud õigused ja kohustused kohtutäiturile tagasi käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2, 5 ja 6 sätestatud korras.

§ 16.   Kohtutäituri ametitoimingute tegemiseks kohustamine

  Valdkonna eest vastutaval ministril ja ametikogul on õigus kohustada kohtutäiturit tegema ametist vabastatud või peatatud ametivolitustega kohtutäituri ametitegevusega seotud ametitoiminguid.

3. jagu Kohtutäituri ametisse nimetamine, ametist vabastamine ja ametivolituste peatamine, kohtutäituri büroo töötajad 

§ 17.   Kohtutäituriks saamise tingimused

  (1) Kohtutäituriks võib nimetada Euroopa Liidu liikmesriigi kodaniku, kes valdab kõnes ja kirjas eesti keelt, on aus ja kõlbeline ning on omandanud riiklikult tunnustatud bakalaureusekraadi või läbinud riiklikult tunnustatud rakenduskõrgharidusõppe õiguse õppesuunal või omandanud vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2² tähenduses või vastava välisriigi kvalifikatsiooni ning kes on:
  1) tegutsenud kohtutäituri abina, vandeadvokaadina, kohtunikuna, notarina või pankrotihaldurina vähemalt ühe aasta või
  2) töötanud enne kohtutäituri ametisse kandideerimist vähemalt viis aastat akadeemilist või rakenduslikku juriidilist kõrgharidust nõudval tööl ja sooritanud kohtutäiturieksami.

  (2) Kohtutäituriks ei või nimetada isikut:
  1) keda on kriminaalkorras karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
  2) kes on kohtuniku-, notari- või kohtutäituri ametist tagandatud;
[RT I, 23.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
  3) kes on advokatuurist välja heidetud;
  4) kes on avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest;
  5) kes on pankrotivõlgnik;
  6) kelle audiitori kutsetegevus on lõpetatud, välja arvatud lõpetamine audiitori avalduse alusel;
  7) kellelt on pankrotihalduri, vandetõlgi või patendivoliniku kutse ära võetud, välja arvatud kutse äravõtmine isiku enda avalduse alusel.
[RT I, 23.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]

§ 18.   Kohtutäituri ja kohtutäituri abi ametisse kandideerija usaldusväärsuse kontrollimine

  Kohtutäituri ja kohtutäituri abi ametisse kandideerija usaldusväärsuse kontrollimisel kohaldatakse kohtute seaduse § 117¹.

§ 19.   Kohtutäituri ametisse nimetamine ja ametisse asumine

  (1) Käesoleva seaduse § 17 lõike 1 tingimustele vastav isik võib kandideerida vabale kohtutäiturikohale.

  (2) Kohtutäituri vaba ametikoht täidetakse konkursi alusel. Konkurss kuulutatakse välja kindla tööpiirkonna kohtutäituri ametikohale.

  (3) Vaba kohtutäituri ametikoha täitmise vajaduse üle otsustab ning kohtutäituri ametikoha täitmise konkursi kuulutab välja Justiitsministeerium.

  (4) Konkursil osalemiseks esitatakse eksamikomisjonile avaldus, millele lisatakse järgmised dokumendid:
  1) isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi ärakiri;
  2) käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 nõutava hariduse olemasolu tõendava dokumendi ärakiri;
  3) senist töö- ja teenistuskäiku tõendava dokumendi ärakiri;
  4) elulookirjeldus;
  5) kandideerija omakäeline kinnitus selle kohta, et ta vastab käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud tingimustele.

  (5) Kohtutäituri ametikoha täitmise konkursi läbiviimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (6) Kohtutäituri ametikoha täitmise konkursi viib läbi koja eksamikomisjon (edaspidi eksamikomisjon).

  (7) Kohtutäituri nimetab ametisse valdkonna eest vastutav minister. Kohtutäitur nimetatakse ametisse tähtajatult.

  (8) Pärast ametisse nimetamist ja enne ametisse asumist peab isik läbima käesoleva seaduse §-s 96 nimetatud väljaõppe. Väljaõppel olev kohtutäitur võib teha kohtutäituri nimel kõiki kohtutäituri ametitoiminguid ning olla kohtutäituri asendaja.

  (9) Väljaõpet ei pea läbima käesoleva seaduse § 17 lõike 1 punktis 1 nimetatud isik.

  (10) Kohtutäitur peab ametisse asuma nelja kuu jooksul pärast seda, kui eksamikomisjon loeb väljaõppe läbituks. Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud isik peab ametisse asuma nelja kuu jooksul pärast ametisse nimetamist.

§ 20.   Ametivanne

  Enne ametisse asumist annab kohtutäitur valdkonna eest vastutavale ministrile ja kohtutäituri asendaja ametikogu juhatusele kohtutäituri ametivande:

  «Tõotan oma au ja teadmiste juures olla truu Eesti Vabariigile ning järgida tema põhiseadust ja seadusi. Tõotan pidada oma ametit ausalt, väärikalt ja erapooletult.»

§ 21.   Ametist vabastamine ja tagandamine

  (1) Valdkonna eest vastutav minister vabastab kohtutäituri ametist:
  1) kohtutäituri kirjaliku avalduse alusel;
  2) kohtutäituri terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda tal kohtutäiturina püsivalt töötada.

  (2) Valdkonna eest vastutav minister tagandab kohtutäituri ametist:
  1) kui kohtutäituri suhtes on jõustunud tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdimõistev kohtuotsus või muu süüdimõistev kohtuotsus, millega mõistetud karistus teeb võimatuks kohtutäiturina tegutsemise;
  2) kui kohtutäiturile on kohaldatud distsiplinaarkaristusena ametist tagandamine;
  3) käesoleva seaduse § 97 lõikes 5 nimetatud alusel;
  4) kui ei ole täidetud käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 või 2 nimetatud nõuded või kui pärast ametisse nimetamist selgub, et kohtutäitur on ametisse kandideerimisel esitanud tahtlikult valeandmeid;
  5) käesoleva seaduse § 96 lõikes 6 nimetatud alusel;
  6) kui kohtutäitur ei asu ametisse käesoleva seaduse § 19 lõikes 10 ettenähtud ajal;
  7) kui kohtutäituri suhtes on välja kuulutatud pankrot või kui pankrotimenetlus on lõpetatud raugemise tõttu.

§ 22.   Ametivolituste peatamine

  (1) Valdkonna eest vastutav minister võib peatada kohtutäituri ametivolitused järgmistel asjaoludel:
  1) käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul kohtutäituri ametist vabastamise otsustamiseni;
  2) kohtutäituri suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise korral distsiplinaarmenetluse lõpuni;
  3) kohtutäiturile kriminaalkorras süüdistuse esitamise korral süüdistuse esitamisest kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni või õigeksmõistva kohtulahendi jõustumiseni;
  4) kohtutäituril ei ole käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud nõuetele vastavat ametikindlustuslepingut;
  5) kohtutäituri taotlusel tema erialase enesetäiendamise korral kuni üheks aastaks;
  6) kohtutäituri taotlusel, kui ta asub koja või rahvusvahelise kohtutäiturite esindusorganisatsiooni teenistusse, kuni viieks aastaks;
  7) muul mõjuval põhjusel kuni kolmeks aastaks.

  (2) Ametivolituste peatamise ajal ei kohaldata kohtutäiturile ametitoimingute tegemisega seotud kohtutäituri tegevust reguleerivaid õigusnorme. Ametivolituste peatamise ajal säilib kohtutäituri kohustus käituda ja tegutseda väärikalt.

  (3) Ametivolituste peatamise ajal on kohtutäituril keelatud teha ametitoiminguid ja osutada ametiteenuseid.

  (4) Kohtutäituri ametivolitused taastab valdkonna eest vastutav minister viivitamata pärast ametivolituste peatamise aluse äralangemisest teadasaamist.

§ 23.   Kohtutäituri büroo töötajad

  (1) Kohtutäituri büroo töötajad on kohtutäituri abid ja muud büroo töötajad.

  (2) Kohtutäituri büroo töötajaks võib olla isik, kes valdab kõnes ja kirjas eesti keelt ning on aus ja kõlbeline. Kohtutäituri abi peab lisaks eelnevale olema läbinud riiklikult tunnustatud bakalaureuseõppe või rakenduskõrgharidusõppe õiguse õppesuunal, tema puhul ei või esineda käesoleva seaduse § 17 lõikes 2 nimetatud kohtutäituri ametisse nimetamist välistavaid asjaolusid, ta peab olema sooritanud kohtutäiturieksami ning kantud kohtutäituri abide nimekirja.

  (3) Kohtutäituri büroo töötaja on pädev kohtutäituri nimel ja vastutusel toimetama kätte dokumente ning abistama kohtutäiturit ametitegevuses. Kohtutäituri abi on pädev tegema kohtutäituri nimel ja vastutusel kõiki ametitoiminguid, mida kohtutäitur ei pea käesoleva seaduse § 7 lõike 1 kohaselt tegema isiklikult.
[RT I, 29.06.2012, 3 - jõust. 01.01.2013]

  (4) Kohtutäituri abi, kes on kohtutäituri abina töötanud vähemalt ühe aasta, võib käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel ja korras asendada kohtutäiturit.

  (5) Kohtutäitur, kes on ametis olnud üle kahe aasta, peab tagama, et tema büroos töötab vähemalt üks kohtutäituri abi. Ametikogu juhatus võib kohtutäituri mõjuval põhjusel nimetatud kohustuse täitmisest tähtajaliselt vabastada.

  (6) Kohtutäituri abina võib tegutseda ka kojas töötav isik, kes vastab kohtutäituri abile esitatavatele nõuetele.

§ 24.   Kohtutäituri abide nimekiri

  (1) Kohtutäituri abide kohta peab nimekirja koda. Ametikogu juhatus kannab kohtutäituri taotluse alusel või omal algatusel nimekirja isikud, kes
  1) vastavad kohtutäituri abile esitatavatele nõuetele;
  2) on töösuhtes kojaga või kohtutäituriga.

  (2) Ametikogu juhatus märgib nimekirjas eraldi ära kohtutäiturite abid, kellel on õigus tegutseda kohtutäituri asendajana.

  (3) Ametikogu juhatus kustutab kohtutäituri taotluse alusel või omal algatusel nimekirjast kohtutäituri abid, kelle suhtes on ära langenud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nimekirja kandmise alus.

  (4) Kohtutäitur peab viivitamata taotlema ametikogu juhatuselt nimekirjas muudatuse tegemist, kui selline vajadus tuleneb seoses kohtutäituri büroos töötava abiga.

  (5) Nimekirjast kustutatud kuid kohtutäiturile esitatavatele nõuetele vastav kohtutäituri abi, kes on tegutsenud kohtutäituri abina vähemalt ühe aasta, võib seitsme aasta jooksul nimekirjast kustutamisest arvates kandideerida vabale kohtutäituri ametikohale kohtutäiturieksamit uuesti sooritamata.

  (6) Nimekirja märgitakse kohtutäituri abi nimi ja kohtutäituri nimi, kelle büroos abi töötab.

  (7) Nimekiri avaldatakse koja veebilehel. Kohtutäituri abide nimekirja pidamise ja selle avaldamise täpsemad nõuded nähakse ette koja põhikirjas.

4. jagu Kohtutäituri asendamine 

§ 25.   Kohtutäituri asendamine

  (1) Kui kohtutäitur soovib viibida ametikohustuste täitmisest eemal üle kahe kuu kalendriaastas, peab ta selleks taotlema ametikogu kaudu valdkonna eest vastutavalt ministrilt ametivolituste peatamist. Kui kohtutäitur ei saa nimetatud taotlust esitada, teavitab ametikogu Justiitsministeeriumi kohtutäituri ametikohustuste täitmisest eemalviibimisest.

  (2) Kui kohtutäitur soovib viibida või on sunnitud viibima oma ametikohustuste täitmisest eemal üle kümne tööpäeva kalendrikuus, peab ta sellest kirjalikult teavitama ametikogu, kes määrab kohtutäiturile asendaja. Kohtutäituri taotlusel võib kohtutäiturile määrata asendaja ka lühema eemalviibimise korral.

  (3) Kohtutäitur esitab koos käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud taotluse või teatisega ettepaneku asendajaks sobiva isiku kohta. Koja teenistuses olev kohtutäituri abi, asendatava kohtutäituri büroos töötav kohtutäituri abi ja asendatava kohtutäituriga samas piirkonnas tegutsev kohtutäitur ei või mõjuva põhjuseta asendamisest keelduda.

  (4) Asendataval kohtutäituril on keelatud teha ametitoiminguid ja osutada ametiteenuseid.

  (5) Kui kohtutäituri ametikoht on ajutiselt täitmata, võib ametikogu määrata sellele kohale asendaja. Justiitsministeeriumi nõudmisel määrab ametikogu täitmata ametikohale asendaja.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud asendaja tegutseb koja kulul, kulud kaetakse ametikogu eelarveosast. Asendaja tegevuse tulemusena laekuvad tulud on ametikogu tulud.

  (7) Kohtutäituri asendamise korra kehtestab ametikogu otsusega.

§ 26.   Kohtutäituri asendaja

  (1) Kohtutäiturit võib asendada teine kohtutäitur või käesoleva seaduse § 23 lõikes 4 nimetatud kohtutäituri abi. Asendaja määramisel eelistatakse asendatava kohtutäituri büroos töötavat kohtutäituri abi.

  (2) Kui pärast kohtutäituri abi asendajaks määramist selgub, et isik ei vasta kohtutäituri asendajale esitatavatele nõuetele, jäävad asendaja poolt selle hetkeni tehtud ametitoimingud ja osutatud ametiteenused kehtima.

  (3) Kohtutäituri asendaja suhtes kohaldatakse käesolevas seaduses kohtutäituri kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

§ 27.   Kohtutäituri asendaja tasu

  (1) Kui kohtutäituri asendajaks määratakse teine kohtutäitur või kohtutäituri abi, kes ei ole asendatava kohtutäituri büroo töötaja, peab asendatav kohtutäitur maksma selle eest ametikogule tasu.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasu suuruse, samuti koja poolt asendajale makstava tasu suuruse kehtestab ametikogu otsusega. Koda ei pea maksma asendamise eest tasu kohtutäituri abile, kes on asendatava kohtutäituri büroo töötaja, välja arvatud käesoleva seaduse § 25 lõikes 5 nimetatud juhul.

  (3) Käesoleva seaduse § 25 lõikes 5 nimetatud asendajale maksab koda lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tasule lisatasu, mille suurus võrdub poolega kohtutäituri büroo tegevuse puhaskasumist asendamise ajal.

5. jagu Kohtutäituri ametitoimingu tasu 

1. jaotis Ametitoimingu tasustamise alused 

§ 28.   Kohtutäituri tasu ametitoimingu eest

  (1) Kohtutäituri ametitoiming on tasuline.

  (2) Kohtutäituril on õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult käesolevas seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Kohtutäituril on keelatud sõlmida kokkuleppeid käesolevas seaduses sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks.

  (3) Pärandvara valitsemise tasu määrab kohus pärimisseaduses ja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Käesolevat seadust selle tasu puhul ei kohaldata.
[RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010]

§ 29.   Kohtutäituri tasu liigid

  (1) Kohtutäituri tasu võib koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust.

  (2) Kohtutäituril on õigus nõuda tasu ettemaksu seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses. Ettemaksu ei või nõuda isikult, kes esitab täitmiseks elatusraha nõude.

§ 30.   Kohtutäituri tasu maksma kohustatud isik

  (1) Menetluse alustamise tasu maksab isik, kes taotleb ametitoimingu tegemist, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Täitemenetluses tasub menetluse alustamise tasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Täitemenetluses tasub menetluse põhitasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Muude ametitoimingute eest tasub menetluse põhitasu isik, kes taotleb ametitoimingu tegemist, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (3) Ettemaksu tasub isik, kes taotleb ametitoimingu tegemist.

§ 31.   Kohtutäituri tasu otsus

  (1) Kohtutäitur teeb tasu, sealhulgas ettemaksu, sissenõudmiseks otsuse.

  (2) Kohtutäituri tasu otsuses peab olema märgitud:
  1) kohustatud isiku nimi ja aadress;
  2) kohtutäituri nimi, kontaktandmed ja ametialase konto number;
  3) otsuse kuupäev, täiteasja number, täitedokumendi täitmise korral selle andmed;
  4) kohtutäituri tasu suurus koos käibemaksuga ja ilma selleta ning viited käesoleva seaduse sätetele, mille alusel on tasu määratud;
  5) viited tasu otsuse peale kaebuse esitamise korrale.

  (3) Kohtutäituri tasu otsusele kirjutab alla kohtutäitur.

§ 32.   Kohtutäituri tasu sissenõudmine

  (1) Menetluse alustamise tasu muutub sissenõutavaks menetluse alustamisega.

  (2) Rahalise nõude täitmisel muutub põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Mitterahaliste nõuete täitmisel ja muude täitetoimingute tegemisel muutub põhitasu sissenõutavaks täitetoimingute lõpetamisega.

  (3) Kohtutäituri tasule lisandub käibemaks.

  (4) Rahalise nõude täitmisel selgitatakse täitmisteates võlgnikule, et kui ta täidab täitedokumendi enne vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist, siis peab ta maksma üksnes täitemenetluse alustamise tasu. Täitmisteates märgitakse numbritega täitemenetluse alustamise tasu ning kogu põhitasu suurus koos käibemaksuga ning vabatahtliku täitmise korral tasumisele kuuluv täitemenetluse alustamise tasu koos käibemaksuga. Kui täitedokument täidetakse enne täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist, võib võlgnikult nõuda vaid täitemenetluse alustamise tasu. Täitmisteates märgitakse, et kui nõuet ei täideta vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul, edastab kohtutäitur elektroonilise vara arestimise akti krediidiasutusse, ning kui nõue täidetakse kolme tööpäeva jooksul alates elektroonilise arestimisakti krediidiasutusse edastamisest, on kohtutäituri põhitasu 16 eurot.
[RT I, 05.03.2015, 2 - jõust. 01.01.2017]

  (5) Kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga.

  (6) Kui täitemenetluse asi antakse ühelt kohtutäiturilt teisele üle ning menetluse alustamise tasu on selle menetluse eest juba tasutud, ei või täitemenetluse asja ülevõttev kohtutäitur nõuda menetluse alustamise tasu maksmist.

§ 33.   Ettemaksu tasumata jätmine ja ettemaksu tagastamine

  (1) Kui sissenõudja ei tasu ettemaksu, võib kohtutäitur jätta täitemenetluse alustamata, tagastades sissenõudjale täitedokumendi.

  (2) Kui kohtutäitur alustab täitemenetlust ettemaksu nõudmata või selle tasumata jätmisest olenemata, ei ole tal õigust hiljem nõuda ettemaksu tasumist.

  (3) Kui kohtutäituri tasu on võlgnikult täies ulatuses sisse nõutud, tagastab kohtutäitur sissenõudjale ettemaksu ühe kuu jooksul tasu laekumisest arvates.

  (4) Kui täitemenetlus tuleb lõpetada nõuet rahuldamata, ei tagastata sissenõudjale kohtutäituri tasu ettemaksu.

2. jaotis Ametitoimingu tasu määrad täitemenetluses 

§ 34.   Täitemenetluse alustamise tasu

  (1) Täitemenetluse alustamise tasu sõltub varaliste nõuete puhul nõude summast ning kulutustest, mida tehakse täitmisteate võlgnikule kättetoimetamiseks. Mittevaraliste nõuete puhul sõltub täitemenetluse alustamise tasu kulutustest, mida tehakse täitmisteate võlgnikule kättetoimetamiseks.

  (2) Kui võlgnikule on võimalik täitmisteade mõistliku pingutusega kätte toimetada rahvastikuregistrisse kantud elukoha või sideandmete või äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud asukoha või kontaktandmete või täitedokumendis märgitud võlgniku aadressi järgi, on täitemenetluse alustamise tasu:
  1) mittevaralise nõude puhul 15 eurot;
  2) kuni 51 euro suuruse nõude puhul 15 eurot;
  3) üle 51 kuni 5000 euro suuruse nõude puhul 30 eurot;
  4) üle 5000 euro suuruse nõude puhul 60 eurot.

  (3) Kui võlgnikule ei ole võimalik täitmisteadet mõistliku pingutusega kätte toimetada rahvastikuregistrisse kantud elukoha või sideandmete või äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud asukoha või kontaktandmete või täitedokumendis märgitud võlgniku aadressi järgi, on täitemenetluse alustamise tasu:
  1) mittevaralise nõude puhul 30 eurot;
  2) kuni 51 euro suuruse nõude puhul 30 eurot;
  3) 51 kuni 5000 euro suuruse nõude puhul 60 eurot;
  4) üle 5000 euro suuruse nõude puhul 120 eurot.
[RT I, 05.03.2015, 2 - jõust. 01.01.2017]

§ 35.   Sissenõude summast sõltuvad põhitasu määrad

  (1) Kui täitmiseks esitatakse täitedokument, millega võlgnik kohustub sissenõudjale tasuma rahasumma kuni 3200 eurot, arvutatakse kohtutäituri tasu ettemaks ja kohtutäituri põhitasu järgnevas tabelis toodud nõude summa järgi.

[RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

  (2) Kui täitmiseks esitatakse täitedokument, millega võlgnik kohustub sissenõudjale tasuma rahasumma, mis ületab 3200 eurot, arvutatakse kohtutäituri põhitasu järgmiselt:
  1) nõude summalt 3201–3900 eurot on kohtutäituri põhitasu 14,75% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 527 eurot;
  2) nõude summalt 3901–4500 eurot on kohtutäituri põhitasu 13,75% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 548 eurot;
  3) nõude summalt 4501–5100 eurot on kohtutäituri põhitasu 12,25% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 575 eurot;
  4) nõude summalt 5101–5800 eurot on kohtutäituri põhitasu 11,25% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 603 eurot;
  5) nõude summalt 5801–6400 eurot on kohtutäituri põhitasu 10,5% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 607 eurot;
  6) nõude summalt 6401–13 000 eurot on kohtutäituri põhitasu 9,5% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 1182 eurot;
  7) nõude summalt 13 001–25 500 eurot on kohtutäituri põhitasu 9,25% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 2300 eurot;
  8) nõude summalt 25 501–38 400 eurot on kohtutäituri põhitasu 9% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 3355 eurot;
  9) nõude summalt 38 401–51 200 eurot on kohtutäituri põhitasu 8,75% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 4345 eurot;
  10) nõude summalt 51 201–63 900 eurot on kohtutäituri põhitasu 8,5% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 5112 eurot;
  11) nõude summalt 63 901–127 800 eurot on kohtutäituri põhitasu 8% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 9586 eurot;
  12) nõude summalt 127 801–191 800 eurot on kohtutäituri põhitasu 7,5% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 13 900 eurot;
  13) nõude summalt 191 801–255 700 eurot on kohtutäituri põhitasu 7,25% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 16 617 eurot;
  14) nõude summalt 255 701–319 600 eurot on kohtutäituri põhitasu 6,5% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 17 575 eurot;
  15) nõude summalt 319 601–383 500 eurot on kohtutäituri põhitasu 5,5% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 18 214 eurot;
  16) nõude summalt 383 501–447 400 eurot on kohtutäituri põhitasu 4,75% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 20 132 eurot;
  17) nõude summalt 447 401–511 300 eurot on kohtutäituri põhitasu 4,5% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 20 451 eurot;
  18) nõude summalt 511 301–575 000 eurot on kohtutäituri põhitasu 4% nõude summast.
[RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

  (3) Kohtutäituri põhitasu üle 575 000-euroselt nõudesummalt on 23 008 eurot + 0,5% summalt, mis ületab 575 000 eurot.
[RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

  (4) Kohtutäituri tasu ettemaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõude summadelt on 191 eurot ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõude summalt 319 eurot.
[RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

§ 36.   Kindla põhitasu määraga täitetoimingud

  (1) Kindla põhitasu määra alusel makstakse kohtutäituri tasu järgmiste täitetoimingute eest:
  1) vallasasja väljanõudmine;
  2) kinnisasja väljaandmine (väljatõstmine);
  3) lapse üleandmine ja lapsega suhtlemise võimaldamine;
  4) kaasomanikevahelise enampakkumise korraldamine;
  5) sundvõõrandatava kinnisasja üleskirjutamine ja hindamine;
  6) sundvõõrandatava kinnisasja valduse ülevõtmise ja -andmise korralduse täitmine;
  7) muu toimingu tegemiseks kohustava lahendi täitmine.

  (2) Kohtutäituri põhitasu käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 ja 7 nimetatud toimingu eest on 140 eurot ja kohtutäituri tasu ettemaks 92 eurot.
[RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

  (3) Kaasomanikevahelise enampakkumise korral on kohtutäituri põhitasu 278 eurot. Tasu maksab parima pakkumise teinud kaasomanik.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

  (4) Sundvõõrandamistoimingute põhitasu maksab sundvõõrandi saaja. Tasu arvutatakse käesoleva seaduse § 35 alusel järgmiselt:
  1) sundvõõrandatava kinnisasja üleskirjutamise ja hindamise eest on kohtutäituri tasu pool tasumäärast, mis vastab üleskirjutatud kinnisasja hinnale hindamisakti kohaselt;
  2) sundvõõrandatava kinnisasja valduse ülevõtmise ja -andmise korralduse täitmise eest on kohtutäituri tasu üks kolmandik tasumäärast, mis vastab määratud sundvõõranditasu suurusele.

§ 37.   Elatusraha (elatise) sissenõudmise eest makstav tasu

  (1) Elatusraha sissenõudmise eest makstav menetluse alustamise tasu on ühekordne summa, mis vastab seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäärale. Menetluse alustamise tasu nõutakse sisse koos esimese igakuise elatusrahaga. Kui võlgnik tasub elatusraha esimese igakuise makse osaliselt, võtab kohtutäitur menetluse alustamise tasu võrdeliselt sissenõutud summaga.

  (2) Elatusraha sissenõudmise eest makstav põhitasu arvestatakse käesoleva seaduse § 35 alusel sissenõutavaks muutunud elatusraha võlgnevuse summalt. Kui võlgnik tasub elatusraha osaliselt, võtab kohtutäitur tasu võrdeliselt sissenõutud summaga. Põhitasu ei arvestata, kui võlgnik maksab elatusraha maksed enne nende sissenõutavaks muutumist.

§ 37¹.   Välisriigist laekuva elatise vahendamise tasu

  (1) Välisriigist laekuva elatise vahendamise tasu maksab riik.

  (2) Välisriigist laekuva elatise vahendamise toimiku avamise tasu on 15 eurot.

  (3) Välisriigist laekuva elatise vahendamisega kaasnevate toimingute tegemise kuutasu on 4 eurot.

  (4) Kui kohtutäituril tekib kohustus maksta rahvusvahelise ülekande eest tasu, lisandub elatise vahendamise tasule rahvusvahelise ülekande tasu.
[RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

§ 38.   Hagi tagamise eest makstav põhitasu

  (1) Hagi tagamise määruse täitmise põhitasu sõltub hagi hinnast ja tasu makstakse järgmiselt:
  1) kuni 3200-eurose hagi hinna korral on tasu 70 eurot;
  2) 3201–12 800-eurose hagi hinna korral on tasu 140 eurot;
  3) üle 12 800-eurose hagi hinna korral on tasu 278 eurot.
[RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

  (2) Kui hagi tagamise määrus käsitleb mitterahalist nõuet või kui hagi hind on määramata või kui hagi on hinnata, samuti hagi tagamise tühistamise määruse või kohtuotsuse täitmise korral on kohtutäituri põhitasu 92 eurot.
[RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

  (3) Kui hagi tagamise määrus käsitleb nii rahalist nõuet kui ka mitterahalist nõuet, liidetakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ettenähtud tasumäärad.

  (4) Hagi tagamise määruse täitmise eest, samuti hagi tagamise tühistamise korral maksab kohtutäituri tasu isik, kes taotles hagi tagamise abinõu rakendamist.

  (5) Kohtutäituri tasu muutub sissenõutavaks hagi tagamise määruse esitamisega sundtäitmiseks. Kui sissenõudja ei maksa kohtutäituri tasu, võib kohtutäitur jätta täitemenetluse algatamata.

§ 38¹.   Täitmise tagamise või esialgse õiguskaitse kohaldamise eest makstav põhitasu

  (1) Kui kohtutäitur teeb halduskohtu otsuse või määruse kohaselt toiminguid rahaliste nõuete täitmise tagamiseks või esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, on kohtutäituri põhitasu 278 eurot.

  (2) Kohtutäituri põhitasu maksab isik, kes taotles täitmise tagamise või esialgse õiguskaitse kohaldamise rakendamist, ning tasu muutub sissenõutavaks lahendi esitamisega sundtäitmiseks.
[RT I, 31.01.2014, 6 - jõust. 01.02.2014]

§ 39.   Võlgniku asenduskaristuse korral kohtutäiturile makstav tasu
[Kehtetu - RT I, 14.03.2011, 3 - jõust. 24.03.2011]

§ 40.   Varalise karistuse mõistmiseks ja kuriteoga saadud vara konfiskeerimiseks vajalike andmete kindlakstegemise tasu

  (1) Kui kohtutäitur teeb uurimisasutuse määruse alusel kindlaks andmed, mida menetleja vajab varalise karistuse mõistmiseks või kuriteoga saadud vara konfiskeerimiseks, maksab kohtutäituri tasu menetleja.

  (2) Kohtutäituri põhitasu sõltub kindlakstehtud vara väärtusest ja tasu makstakse järgmiselt:
  1) kuni 32 000 euro väärtusega varalt 31 eurot;
  2) 32 001–64 100 euro väärtusega varalt 63 eurot;
  3) üle 64 100 euro väärtusega varalt 95 eurot.
Tasu muutub sissenõutavaks alates varalise seisundi kohta koostatud õiendi esitamisest menetlejale.
[RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

§ 40¹.   Kohtutäituri tasu elektroonilise arestimissüsteemi kaudu täidetud nõude puhul

  (1) Kui täitedokumendi täitmine on täies ulatuses võimalik elektroonilise arestimissüsteemi kaudu, on kohtutäituri põhitasu 16 eurot.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohtutäituri tasu rakendub juhul, kui nõue täidetakse elektroonilise arestimissüsteemi kaudu kolme tööpäeva jooksul elektroonilise arestimisakti krediidiasutusse edastamisest arvates.
[RT I, 05.03.2015, 2 - jõust. 01.01.2017]

§ 41.   Kohtutäituri tasu täitemenetluse lõpetamise korral nõude varasema lõppemise tõttu

  (1) Kui täitemenetluse käigus selgub, et võlgnik on nõude sissenõudja ees nõuetekohaselt täitnud enne sissenõudja poolt avalduse esitamist kohtutäiturile, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu. Kui võlgnik täidab nõuetekohaselt nõude pärast avalduse kohtutäiturile esitamist, kuid enne täitmisteate saamist, maksab võlgnik 15 eurot. Kui nõude täitmine toimus samal päeval kui täitmisteate kättetoimetamine, loetakse täitmine toimunuks pärast täitmisteate kättetoimetamist ning võlgnik maksab menetluse alustamise tasu.
[RT I, 05.03.2015, 2 - jõust. 01.01.2017]

  (2) Kui sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt.

§ 42.   Dokumendi koopia valmistamise ja õiendi väljastamise tasu

  (1) Dokumendi koopia valmistamise eest tasub koopia tegemist taotlenud isik. Sätet ei kohaldata haldusorganile, kellel on seadusest tulenev õigus saada täitetoimikust teavet.

  (2) Kohtutäituri tasu dokumendi koopia valmistamise eest on:
  1) A4 formaadis lehekülje eest 0,31 eurot;
  2) A3 formaadis lehekülje eest 0,44 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

  (3) Täitemenetlust käsitleva õiendi väljastamise eest on kohtutäituri tasu 1,50 eurot.
[RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

3. jaotis Kohtutäituri lisatasu täitemenetluses 

§ 43.   Kohtutäituri lisatasu

  (1) Kui käesoleva seaduse §-des 44–47 nimetatud täitetoiming on tehniliselt või õiguslikult keerukas või ajaliselt kulukas, on kohtutäituril õigus nõuda käesolevas seaduses sätestatud ulatuses lisatasu. Lisatasu määratakse kindla summana või tunnitasuna. Lisatasu lisandub põhitasule ja seda saab nõuda üksnes juhul, kui võlgnik on jätnud nõude täitmata vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ning kohtutäitur on teinud täitetoimingu, mille tegemise eest on õigus saada lisatasu.

  (2) Lisatasu väljamõistmise otsus väljastatakse võlgnikule pärast täitetoimingu tegemist. Tasu otsuses peab olema märgitud lisaks käesoleva seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud andmetele täitetoimingu sisu, tegemise aeg ja koht ning lisatasu nõudmise põhjendused. Lisatasu nõutakse sisse koos põhitasuga, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 44.   Lisatasu arestimistoimingu tegemise eest

  (1) Väljaspool kohtutäituri bürood tehtava arestimistoimingu eest, mis seisneb võlgniku valduses olevate vallasasjade või kinnisasjade arestimises, arvestatakse kohtutäituri lisatasu tunnitasuna esimesest tunnist alates käesoleva seaduse §-s 47 sätestatud määras. Lisatasu väljamõistmise otsus väljastatakse maksmiseks kohustatud isikule viivitamata pärast arestimistoimingu tegemist.
[RT I, 12.03.2015, 4 - jõust. 01.10.2015]

  (2) Täitemenetluse seadustiku § 28 lõike 1¹ alusel võlgniku valduses olevate ruumide ja maatüki läbiotsimise kohustuse täitmisel arvestatakse kohtutäituri lisatasuks tunnitasu alates läbiotsimise esimesest tunnist käesoleva seaduse §-s 47 sätestatud määras ja mõistlikus suuruses sõidukulu.
[RT I, 12.03.2015, 4 - jõust. 01.10.2015]

§ 45.   Lisatasu enampakkumise korraldamise ja läbiviimise eest

  (1) Enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest, kui seda on teinud kohtutäitur, on kohtutäituril õigus nõuda lisatasu kuni 3% vara müügihinnast, kuid mitte rohkem kui 2000 eurot. Lisatasu nõuda ei ole õigust enampakkumise nurjumise korral, välja arvatud siis, kui enampakkumine nurjus ostja poolt ostusumma tasumata jätmise tõttu. Sel juhul on kohtutäituril õigus saada lisatasuna 3% suurune summa ostja tasutud tagatisrahast.
[RT I, 05.03.2015, 2 - jõust. 01.01.2017]

  (2) Lisatasu väljamõistmise otsus väljastatakse võlgnikule ja sissenõudjale pärast enampakkumise lõppu ning tasu võetakse tulemi jaotamisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

§ 46.   Lisatasu vara muul viisil müügi eest

  Vara müügi eest muul täitemenetluse seadustikus lubatud viisil on kohtutäituril õigus nõuda lisatasu kuni 1% vara müügihinnast.

§ 46¹.   Lisatasu vallasvara müügi eest

  Vallasvara müügi eest, kui seda on teinud kohtutäitur, on kohtutäituril õigus nõuda lisatasu kuni 20% vara müügihinnast, kuid mitte rohkem kui 5000 eurot.
[RT I, 05.03.2015, 2 - jõust. 01.01.2017]

§ 47.   Lisatasu tunnitasuna

  (1) Käesoleva seaduse §-des 36, 38 ja 38¹ nimetatud täitetoimingute tegemisel väljaspool kohtutäituri bürood on kohtutäituril õigus nõuda alates teisest tunnist lisatasu, mille suurus on 28 eurot. Lisatasu väljamõistmise otsus väljastatakse maksmiseks kohustatud isikule viivitamata pärast täitetoimingu tegemist.
[RT I, 05.03.2015, 2 - jõust. 01.01.2017]

  (2) Tunnitasuna määratud tasu puhul ümardatakse toimingu tegemiseks kulutatud aeg, mis läheb üle täis- või pooltunni, vastavalt täis- või pooltunniks.

4. jaotis Kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise, pärandi inventuuri tegemise ja ametliku enampakkumise korraldamise eest 

§ 48.   Menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu

  (1) Menetlusdokumentide kättetoimetamise eest on kohtutäituril õigus nõuda kohtutäituri tasu ettemaksu 30 eurot. Ettemaksu ei või nõuda kohtu- või muult avalik-õiguslikult ametiasutuselt.

  (2) Menetlusdokumentide kättetoimetamise eest on kohtutäiturile makstav tasu 30 eurot, kui adressaadile või tema seaduslikule esindajale oli võimalik dokumendid kätte toimetada:
  1) rahvastikuregistrisse kantud aadressi või sidevahendi andmete kaudu või elektronpostiaadressi [email protected] kaudu;
  2) füüsilisest isikust ettevõtja või juriidilise isiku kohta Eestis peetavasse registrisse kantud aadressil või eelnimetatud registri infosüsteemis registreeritud sidevahendi andmete kaudu.

  (3) Kui menetlusdokumenti ei õnnestunud kätte toimetada, kuigi kohtutäitur on teinud kõik vajaliku ja mõistlikult võimaliku dokumendi seaduses sätestatud korras kättetoimetamiseks, on kohtutäituril õigus nõuda tasu 30 eurot, väljastades kohtutäituri tasu otsuse ja kättetoimetamisakti selle kohta, mida ta on dokumendi kättetoimetamiseks teinud.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetamata juhul on kohtutäiturile menetlusdokumentide kättetoimetamise eest makstav tasu 60 eurot.

  (5) Kui isikul, kellele tuleb dokumendid kätte toimetada, on seadusest tulenev kohustus registreerida enda aadress või sidevahendi andmed käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud registris ning see isik ei ole seda kohustust kohaselt täitnud, sealhulgas kui registris olevad andmed on vananenud või muul põhjusel valed, ning seetõttu ei ole õnnestunud menetlusdokumente kätte toimetada neid andmeid kasutades, tasub käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tasust kohtutäituri tasu otsuse alusel 30 eurot ametitoimingu taotleja ja 30 eurot isik, kellele tuli dokumendid kätte toimetada.

  (6) Kohtutäituril ei ole õigust nõuda tasu ning tasutud ettemaks tagastatakse, kui kohtutäitur ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul, selle puudumisel kahe kuu jooksul teinud kõike vajalikku ja mõistlikult võimalikku dokumentide seaduses sätestatud korras kättetoimetamiseks ja kui menetlusdokumente ei õnnestunud kätte toimetada. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatu ei vabasta kohtutäiturit menetlusdokumentide kättetoimetamise kohustusest.
[RT I, 29.06.2012, 3 - jõust. 01.01.2013]

§ 49.   Kohtutäituri tasu pärandi inventuuri eest

  (1) Pärimismenetluses pärandi inventuuri tegemisel on kohtutäituri tasu maksmiseks kohustatud isik pärija. Kaaspärijad vastutavad tasu maksmise eest solidaarselt.
[RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010]

  (2) Kohtutäituri tasu on 0,1% pärandvara nimekirja kantud vara hulka kuuluvate õiguste koguväärtusest, kuid mitte vähem kui 35 eurot ja mitte rohkem kui 3336 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

  (3) Kohtutäituri tasu pärandi inventuuri tegemise eest muutub sissenõutavaks pärandvara nimekirja esitamisest notarile.

§ 50.   Kohtutäituri tasu ametliku enampakkumise läbiviimise eest

  (1) Enampakkumise läbiviimise eest tasub enampakkumise taotleja.

  (2) Enampakkumisel müüdava vara üleskirjutamise ja hindamise eest on kohtutäituri tasu pool tasumäärast, mis vastab üleskirjutatud vara hinnale hindamisakti kohaselt. Tasu arvestatakse käesoleva seaduse §-s 36 nimetatud alustel.

  (3) Enampakkumise korraldamise ja läbiviimise eest on kohtutäituri tasu 3% vara müügihinnast.

  (4) Kohtutäituril on õigus saada tasu pärast enampakkumise läbiviimist, väljastades kohtutäituri tasu otsuse. Enampakkumise nurjumisel on kohtutäituril õigus nõuda tasu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toimingute eest.

§ 51.   Dokumendi koopia valmistamise ja õiendi väljastamise tasu

  (1) Käesolevas jaotises sätestatud ametitoimingutega seotud dokumentidest koopia valmistamisel on kohtutäituril õigus saada tasu käesoleva seaduse § 42 lõikes 2 sätestatud määras.

  (2) Käesolevas jaotises sätestatud ametitoimingute kohta õiendi väljastamisel on kohtutäituri tasu 1,50 eurot.
[RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

5. jaotis Kohtutäituri tasu maksmise vaidlustamine 

§ 52.   Kaebuse esitamine

  Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse võib kohustatud isik vaidlustada täitemenetluse seadustikus kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks ettenähtud korras.

§ 53.   Kohtutäituri tasu tagastamine

  Kui kohus on tunnistanud kohtutäituri tegevuse tasu sissenõudmisel või tasu suuruse määramisel seadusvastaseks, tagastab kohtutäitur alusetult nõutud ja tasutud summa kohustatud isikule kümne päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest arvates.

6. jagu Haldusjärelevalve ja distsiplinaarvastutus 

1. jaotis Haldusjärelevalve 

§ 54.   Haldusjärelevalve teostaja

  (1) Haldusjärelevalvet kohtutäituri tegevuse üle teostab Justiitsministeerium. Haldusjärelevalvet koja põhikirja, organite otsuste ja koja kehtestatud hea ametitava täitmise üle teostab koja aukohus (edaspidi aukohus).

  (2) Justiitsministeerium võib haldusjärelevalve teostamisse kaasata koja.

  (3) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega anda haldusjärelevalve teostamise üle kojale järgmistes valdkondades:
  1) teiste elukutsete esindajatega ühistes ametiruumides töötamise keelust kinnipidamine;
  2) büroo nõuetekohastest lahtiolekuaegadest kinnipidamine;
  3) ametialastest kitsendustest kinnipidamine;
  4) kohtutäiturile seadusega pandud ametikohustuste isiklik täitmine;
  5) ametikindlustuse olemasolu ja vastavus kehtestatud nõuetele;
  6) ametitoimingute registreerimise nõuetest kinnipidamine;
  7) statistika koostamine ja aruannete esitamine.

  (4) Haldusjärelevalve teostamiseks üle antud valdkondades võib valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud isik anda juhiseid ning haldusjärelevalve teostamisel koja vastuvõetud otsuseid kehtetuks tunnistada.

§ 55.   Haldusjärelevalve teostamine

  (1) Haldusjärelevalve teostaja kontrollib kohtutäituri ametitegevuse nõuetekohasust, sealhulgas käesoleva seaduse § 54 lõikes 3 nimetatud valdkondi ja:
  1) kohtutäituri ametialase arvelduskonto käivet;
  2) kohtutäituri tasu ettemaksu ja täitekulu, sealhulgas tasu võtmise seaduslikkust;
  3) ametitoimingute registreerimist ja infotehnoloogilise töö korraldust;
  4) õigusaktidest või heast ametitavast tulenevate muude nõuete, kohustuste ja tähtaegade järgimist.

  (1¹) Haldusjärelevalve teostaja on pädev kontrollima kohtutäituri ametitegevuse nõuetekohasust ka nendes küsimustes, mida seaduse kohaselt on võimalik lahendada kas kaebe- või hagimenetluses.
[RT I, 29.06.2012, 3 - jõust. 01.01.2013]

  (2) Haldusjärelevalve ei hõlma ametitoimingu tegemisel kohtutäituri valitud õigusliku lahenduse otstarbekuse hindamist. Haldusjärelevalve teostajal on õigus sekkuda kohtutäituri ametitegevuse üle haldusjärelevalvet tehes kohtutäituri otsustusmenetluse sisulistesse küsimustesse, kui kohtutäitur on eksinud selgelt sätestatud ja üheselt mõistetava õigusnormi vastu või väljakujunenud kohtupraktika vastu.
[RT I, 29.06.2012, 3 - jõust. 01.01.2013]

  (3) Kohtutäituri ametitegevuse üle haldusjärelevalve teostamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

2. jaotis Distsiplinaarvastutus 

§ 56.   Kohtutäituri distsiplinaarsüüteod

  Kohtutäituri distsiplinaarsüüteod on:
  1) ametitegevuses ja ametipidamises õigusaktidest ning koja otsustest ja heast ametitavast tulenevate kohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas kohtutäituri tasumääradele mittevastava tasu võtmine;
  2) vääritu tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või mis vähendab usaldust kohtutäituri ameti vastu, sõltumata sellest, kas tegu pandi toime ametikohustusi täites või mitte.

§ 57.   Distsiplinaarkaristused

  (1) Kohtutäiturile määratavad distsiplinaarkaristused on:
  1) noomitus;
  2) rahatrahv;
  3) ametist tagandamine.

  (2) Kui distsiplinaarmenetluse läbiviimisel tekib põhjendatud kahtlus, et ametiteenuste osutamine võib olla takistuseks kohtutäituri ametikohustuste nõuetekohasel täitmisel, võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud distsiplinaarkaristuse määramisele keelata kohtutäituril ametiteenuste osutamise kuni kolmeks aastaks.

  (3) Kohtutäiturile distsiplinaarkaristuse määramise õigus on Justiitsministeeriumil ja aukohtul.

  (4) Aukohus võib määrata distsiplinaarkaristuse käesoleva seaduse §-s 100 nimetatud asjade menetlemisel.

§ 58.   Distsiplinaarmenetluse üleandmine ja lõpetamine

  (1) Justiitsministeerium võib anda kohtutäituri suhtes algatatud distsiplinaarmenetluse aukohtule lahendada.

  (2) Kui Justiitsministeerium on algatanud kohtutäituri suhtes distsiplinaarmenetluse, lõpetab aukohus samas asjas aukohtumenetluse.

§ 59.   Distsiplinaarmenetluse algatamine

  (1) Justiitsministeerium võib algatada distsiplinaarmenetluse, kui kohtutäituri ametitegevuse haldusjärelevalve tulemused või isiku kaebus või muu dokument või teade annab alust arvata, et kohtutäitur on toime pannud distsiplinaarsüüteo.

  (2) Aukohus algatab ja viib läbi aukohtumenetluse käesoleva seaduse §-des 101 ja 102 sätestatud korras.

  (3) Distsiplinaarmenetluse algatamise aluseks olevate asjaolude kohta nõuab distsiplinaarmenetluse algataja kohtutäiturilt kirjalikku seletust.

  (4) Kui aukohus esitab Justiitsministeeriumile ettepaneku kohtutäituri ametist tagandamise otsustamiseks, ei pea Justiitsministeerium algatama distsiplinaarmenetlust ning võib aukohtu poolt edastatud süüteo tuvastamise asjaolude ja esitatud ettepaneku alusel teha otsuse kohtutäituri ametist tagandamise või tagandamata jätmise kohta. Kui aukohus ei ole distsiplinaarmenetluse käigus piisavalt tõendeid kogunud, võib Justiitsministeerium ise täiendavaid tõendeid koguda või saata distsiplinaarasja tagasi aukohtule täiendavate tõendite kogumiseks.

§ 60.   Justiitsministeeriumi määratavad distsiplinaarkaristused

  (1) Justiitsministeeriumi kohtutäiturile määratavad distsiplinaarkaristused on:
  1) noomitus;
  2) rahatrahv 64–6400 eurot;
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
  3) ametist tagandamine.

  (2) Rahatrahv tuleb tasuda kolme kuu jooksul selle määramisest arvates. Trahv kantakse riigituludesse.

  (2¹) Justiitsministeeriumi otsus distsiplinaarkaristusena määratud rahatrahvi kohta on täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses.
[RT I, 05.03.2015, 2 - jõust. 06.03.2015]

  (3) Kohtutäituri võib ametist tagandada raske distsiplinaarsüüteo eest, kustumata või kustutamata distsiplinaarkaristuse ajal toimepandud distsiplinaarsüüteo eest või sellise vääritu teo eest, mis teeb kohtutäiturina töötamise võimatuks. Enne kohtutäituri ametist tagandamist kuulatakse ära kohtutäituri selgitused ja koja seisukoht.

§ 61.   Distsiplinaarkaristuse määramise tähtajad

  (1) Distsiplinaarsüüteo eest võib distsiplinaarkaristuse määrata kolme aasta jooksul distsiplinaarsüüteo toimepanemisest arvates.

  (2) Distsiplinaarsüüteo aegumine peatub distsiplinaarasja menetluse ajal, sealhulgas menetluse ajal kohtus, samuti apellatsioon- ja kassatsioonkaebuse esitamise tähtajal.

  (3) Kui kohus tühistab määratud distsiplinaarkaristuse distsiplinaarsüüteole mittevastavuse tõttu, võib uut distsiplinaarmenetlust algatamata määrata uue karistuse ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

§ 62.   Ühe distsiplinaarsüüteo eest mitme distsiplinaarkaristuse määramise keeld

  (1) Ühe distsiplinaarsüüteo eest võib määrata ühe distsiplinaarkaristuse.

  (2) Distsiplinaarsüüteo jätkumine pärast distsiplinaarkaristuse määramist on uus distsiplinaarsüütegu ja selle eest võib määrata uue distsiplinaarkaristuse.

§ 63.   Distsiplinaarkaristuse ühitamine haldus-, kriminaal- ja materiaalse vastutusega

  Kohtutäiturile distsiplinaarkaristuse määramine ei takista tema võtmist haldus-, kriminaal- või materiaalsele vastutusele, ja vastupidi.

§ 64.   Distsiplinaarkaristuse kustumine

  Distsiplinaarkaristus on kustunud, kui kohtutäiturile ei ole kolme aasta jooksul karistuse määramisest arvates määratud uut distsiplinaarkaristust.

§ 65.   Distsiplinaarkaristuse määramise peale kaebuse esitamine

  Kohtutäitur võib distsiplinaarkaristuse määramise peale esitada kaebuse halduskohtule ühe kuu jooksul karistuse määramisest teadasaamisest.
[RT I, 14.03.2011, 3 - jõust. 24.03.2011]

§ 66.   Kohtutäituri omal soovil ametist vabastamine

  Kui kohtutäituri suhtes on algatatud distsiplinaarmenetlus, ei vabastata teda omal soovil ametist enne, kui distsiplinaarmenetlus on lõpetatud.

3. peatükk KOHTUTÄITURITE JA PANKROTIHALDURITE KODA 

1. jagu Koja üldsätted 

§ 67.   Koja õiguslik seisund

  (1) Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik kohtutäiturid ja pankrotihaldurina tegutsemise õigust omavad isikud (edaspidi pankrotihaldur).

  (2) Koda registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris.

§ 68.   Koja põhikiri

  (1) Koja põhikiri võetakse vastu ning seda muudetakse ametikogu ja kutsekogu otsusega. Põhikirja või selle muutmise eelnõu kooskõlastatakse enne vastuvõtmist Justiitsministeeriumiga.

  (2) Koja põhikirjas sätestatakse koja organite töökorraldus, organite ja koja liikmete vahelised õigussuhted, koja asjaajamise ja majandamise kord ning reguleeritakse teisi koja tegevusega seonduvaid küsimusi.

§ 69.   Koja arengukava

  (1) Koja eelarve ja tegevuse planeerimise aluseks on koja arengukava, millega seatakse koja ning kohtutäituri ametitegevuse ja pankrotihalduri kutsetegevuse arengu eesmärgid järgnevaks neljaks eelarveaastaks. Arengukava vaadatakse üle vähemalt iga kahe aasta järel.

  (2) Arengukava eelnõu koostamise korraldab koja eestseisus, arvestades kojale õigusaktidega pandud ülesandeid. Arengukava eelnõu tuleb enne ameti- ja kutsekogule vastuvõtmiseks esitamist kooskõlastada Justiitsministeeriumiga.

§ 70.   Koja tegevuse õiguspärasuse tagamine

  (1) Haldusjärelevalvet koja tegevuse õiguspärasuse üle teostab Justiitsministeerium, kes võib nõuda koja eestseisuselt ja nii ameti- kui ka kutsekogu juhatuselt haldusjärelevalve teostamiseks vajalike andmete ja dokumentide esitamist ning esitada koja organi akti või toimingu peale halduskohtule protesti.

  (2) Justiitsministeeriumil on õigus kontrollida ka koja majandustegevust.

  (3) Koda esitab Justiitsministeeriumile hiljemalt iga aasta märtsis aruande koja tegevuse kohta lõppenud aastal ja töökava koja põhiülesannete täitmiseks jooksval aastal.

  (4) Kui koda ei täida talle seadusega pandud kohustusi, võib Justiitsministeerium teha kojale ettekirjutuse. Ettekirjutuse täitmise tagamiseks võib Justiitsministeerium määrata kojale sunniraha kuni 6400 eurot asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 71.   Koja vara

  (1) Koja vara moodustub:
  1) kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kohustuslikest liikmemaksudest;
  2) aukohtu otsuse alusel laekuvatest trahvidest;
  3) koja vahendite paigutamisest saadavast tulust;
  4) annetustest;
  5) muudest laekumistest.

  (2) Koja eestseisus võib anda ametikogu eelarveosa arvelt kohtutäiturile ametitegevuse alustamiseks või ametitegevusega seotud oluliste muudatuste elluviimiseks laenu või tagada samal otstarbel kohtutäituri poolt võetavat laenu.

  (3) Valdkonna eest vastutava ministri, ameti- või kutsekogu või revisjonikomisjoni nõudel määrab eestseisus koja majandustegevuse või majandustegevuse aastaaruande audiitorkontrolli. Audiitorkontrolli viib läbi ameti- ja kutsekogu nimetatud audiitor.

§ 72.   Koja eelarve

  (1) Koja eelarveaasta on kalendriaasta. Koja eelarve kinnitab eestseisus hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta detsembris.

  (2) Koja eelarve koosneb ametikogu eelarveosast, kutsekogu eelarveosast ja ühisest eelarveosast.

  (3) Ühises eelarveosas kajastatakse ameti- ja kutsekogu ühise tegevusega seotud tulu ja kulu, ameti- ja kutsekogu tegevusega otseselt mitteseotud koja tulu ja kulu ning koja ülalpidamiskulu. Ameti- ja kutsekogu eelarveosas kajastatakse üksnes vastava kogu tegevusega seotud koja tulu ja kulu.

  (4) Ühises eelarveosas kajastatavate kulude katteks eraldatakse rahalised vahendid nii ameti- kui ka kutsekogu eelarveosa arvelt. Ühise eelarveosa jaoks eraldatav summa jaotatakse ameti- ja kutsekogu vahel proportsionaalselt, lähtudes kummagi kogu liikmete arvust, kui eestseisus ei otsusta teisiti. Otsuse poolt peab olema kaks kolmandikku eestseisuse liikmetest.

§ 73.   Koja majandusaasta

  Koja majandusaasta on kalendriaasta.

§ 74.   Koja liikmemaks

  (1) Koja liikmemaksu miinimummäära kehtestavad ameti- ja kutsekogu, olles selle eelnevalt kooskõlastanud Justiitsministeeriumiga.

  (2) Kohtutäiturite liikmemaksu suuruse ja selle arvestamise alused kehtestab ametikogu, pankrotihaldurite liikmemaksu suuruse ja selle arvestamise alused kutsekogu, arvestades liikmemaksu miinimummäära. Liikmemaks tuleb kehtestada suuruses, mis tagab koja piisava rahastatuse õigusaktidega ja koja arengukavaga seatud eesmärkide saavutamiseks ning ülesannete täitmiseks.

  (3) Liikmemaks laekub vastavalt kas ameti- või kutsekogu eelarveossa. Koja liige, kes tegutseb nii kohtutäiturina kui ka pankrotihaldurina, tasub liikmemaksu nii ametikogule kui ka kutsekogule.
[RT I, 31.12.2012, 5 - jõust. 10.01.2013]

  (4) Liikmemaksu tasumise kohustuse täitmisega viivitamise korral peab oma kohustust rikkunud koja liige maksma ameti- või kutsekogule viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras.

§ 75.   Hea ameti- ja hea kutsetava

  (1) Ametikogu kehtestab hea ametitava, mis on kohtutäituritele järgimiseks kohustuslik.

  (2) Kutsekogu kehtestab hea kutsetava, mis on pankrotihalduritele järgimiseks kohustuslik.

  (3) Hea ameti- või hea kutsetava eelnõu, samuti kummagi muutmise eelnõu tuleb enne kehtestamist kooskõlastada Justiitsministeeriumiga.

§ 76.   Õigus kasutada riigivappi sisaldavat tähist

  (1) Kojal on Eesti riigivapi kujutisega pitsat.

  (2) Kojal on õigus kasutada dokumentidel ja siltidel Eesti riigivappi sisaldavat tähist.

§ 77.   Koja veebileht

  (1) Koda teeb oma veebilehel kättesaadavaks avalikkusele vajaliku teabe kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kohta, eelkõige büroode aadressid, vastuvõtuajad ja sidevahendite numbrid. Veebilehel avaldatakse koja põhikiri, hea ameti- ja hea kutsetava ning teised avalikud dokumendid.

  (2) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega koja veebilehe kaudu kättesaadavaks tehtavate andmete loetelu.

§ 78.   Koja ülesanded

  Koja ülesanded on muu hulgas:
  1) kohtutäiturite ameti- ja pankrotihaldurite kutsetegevuse edendamine;
  2) hea ameti- ja hea kutsetava väljatöötamine ja avaldamine ning nende järgimise üle haldusjärelevalve teostamine;
  3) kohtutäituri ametikoha täitmise konkursi korraldamine;
  4) kohtutäiturite, kohtutäituri abide ja pankrotihaldurite nimekirja pidamine;
  5) kohtutäiturite ja pankrotihaldurite täiendusõppe korraldamine;
  6) haldusjärelevalve kohtutäiturite ameti- ja pankrotihaldurite kutsetegevuse ning väärika käitumise üle;
  7) soovituste koostamine kohtutäiturite ameti- ja pankrotihaldurite kutsepraktika ühtlustamiseks;
  8) kohtutäiturite ja pankrotihaldurite väljaõppe läbiviimine;
  9) kohtutäituri, kohtutäituri abi ja pankrotihalduri eksami läbiviimine;
  10) kohtutäiturite ja pankrotihaldurite täiendusõppe kohustuse täitmise kontrollimine;
  11) kohtutäiturite asendamisega seotud küsimuste korraldamine ning kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kohta avalikkusele vajaliku info kättesaadavuse tagamine koja veebilehel;
  12) Justiitsministeeriumi abistamine kohtutäiturite ja pankrotihaldurite üle haldusjärelevalve teostamisel;
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
  13) kohtutäiturite ja pankrotihaldurite tööks vajalike infosüsteemide arendamine ja haldamine;
  14) välissuhtlusega seotud küsimuste korraldamine ning koja liikmete esindamine kodu- ja välismaiste institutsioonide juures;
  15) kohtutäiturite tegevuse kohta statistiliste aruannete koostamine ja esitamine Justiitsministeeriumile valdkonna eest vastutava ministri määratud tähtaegadel;
  16) andmete väljastamine kohtutäituri ametitegevuse raamatust selleks õigustatud isikutele;
  17) kohtutäiturite ja pankrotihaldurite arhiveeritavate dokumentide haldamise korraldamine ameti- või kutsekogu otsuse alusel;
  18) kohtutäiturite ameti- ja pankrotihaldurite kutsekindlustuse olemasolu kontrollimine;
  19) ameti- ja kutsekogu otsuse alusel kindlustusandjaga kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kollektiivse ameti- või kutsekindlustuse sõlmimine;
  20) koja vara valitsemine;
  21) kohtutäituritele täitmiseks antavate avalik-õiguslike nõuete jaotamine vastavalt õigusaktidega kehtestatud korrale;
  22) täitemenetluses ja pankrotimenetluses müüdava vallasvara ühislao pidamine.

2. jagu Koja organid 

§ 79.   Koja organid

  (1) Koja organid on:
  1) ametikogu;
  2) kutsekogu;
  3) eestseisus;
  4) ametikogu juhatus;
  5) kutsekogu juhatus;
  6) eksamikomisjon;
  7) revisjonikomisjon;
  8) aukohus.

  (2) Koja eestseisusel on õigus moodustada komisjone koja pädevusse kuuluvate ülesannete täitmiseks.

1. jaotis Ameti- ja kutsekogu 

§ 80.   Ameti- ja kutsekogu

  (1) Ameti- ja kutsekogu on koja kõrgeimad organid.

  (2) Ametikogusse kuuluvad kõik kohtutäiturid.

  (3) Kutsekogusse kuuluvad kõik pankrotihaldurid.

§ 81.   Korraline ameti- ja kutsekogu

  (1) Korraline ameti- ja kutsekogu kogunevad ühiselt iga aasta märtsikuu esimesel reedel.

  (2) Eestseisus teatab koja liikmetele korralise ameti- ja kutsekogu päevakorra ning kogunemise aja ja koha vähemalt kolm nädalat enne kogunemist.

  (3) Päevakorda võib ameti- ja kutsekogu muuta, kui selle poolt on vähemalt kaks kolmandikku ametikogu esindatud häältest ja kutsekogu esindatud häältest.

§ 82.   Erakorraline ameti- ja kutsekogu

  (1) Erakorraline ameti- ja kutsekogu kutsutakse kokku vastavalt vajadusele. Erakorraline ameti- ja kutsekogu ei pea kokku tulema ühiselt ega ühel ajal.

  (2) Erakorralise ameti- ja kutsekogu kutsub eestseisus kokku:
  1) omal algatusel;
  2) ameti- või kutsekogu juhatuse ettepanekul;
  3) valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul;
  4) vähemalt ühe kolmandiku ameti- või kutsekogu liikmete algatusel.

  (3) Eestseisus teatab ameti- või kutsekogusse kuuluvatele koja liikmetele erakorralise ameti- või kutsekogu päevakorra ning kogunemise aja ja koha üks kuu enne kogunemist.

  (4) Eestseisus võib erakorralise ameti- või kutsekogu kokkukutsumise asemel anda lahendamist vajava küsimuse ameti- või kutsekogule otsustamiseks käesoleva seaduse §-s 84 sätestatud korras.

  (5) Kui eestseisus ei kutsu ameti- või kutsekogu kokku ühe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettepaneku saamist või ei anna sama aja jooksul küsimust otsustamiseks käesoleva seaduse §-s 84 sätestatud korras, on ettepaneku teinud organil või isikutel õigus erakorraline ameti- või kutsekogu ise kokku kutsuda.

  (6) Erakorralise ameti- või kutsekogu kokkukutsumise algataja määrab ka päevakorra. Päevakorda võib ameti- või kutsekogu muuta, kui selle poolt on vähemalt kaks kolmandikku ameti- või kutsekogul osalevatest liikmetest.

§ 83.   Ameti- ja kutsekogu otsuste vastuvõtmine

  (1) Koja liige on kohustatud isiklikult osalema ameti- või kutsekogu töös.

  (2) Koja liige ei või ameti- või kutsekogus otsustatavate küsimuste otsustamises osalemisest loobuda ega keelduda.

  (3) Kui käesoleva seaduse kohaselt on otsuse vastuvõtmiseks vaja, et selle poolt on nii ameti- kui ka kutsekogu, siis on otsus vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle poole korralisel või erakorralisel ametikogul osalenud liikmetest ja üle poole korralisel või erakorralisel kutsekogul osalenud liikmetest.

  (4) Ameti- või kutsekogu pädevuses olevate küsimuste otsustamiseks on otsuse vastuvõtmiseks vaja, et selle poolt on hääletanud üle poole korralisel või erakorralisel ameti- või kutsekogul osalenud liikmetest.

  (5) Igal koja liikmel on ameti- või kutsekogus, kuhu ta kuulub, üks hääl. Kui kohtutäitur kuulub nii ameti- kui ka kutsekogusse, loetakse tema hääl ametikogu hääleks.

§ 84.   Otsuse vastuvõtmine ameti- ja kutsekogu kokku kutsumata

  (1) Ameti- või kutsekogu liikmetel on eestseisuse ettepanekul õigus vastu võtta otsuseid ameti- või kutsekogu pädevuses olevates küsimustes ameti- või kutsekogu kokku kutsumata. Sellisel juhul toimub otsustamine elektrooniliselt.

  (2) Ameti- või kutsekogu liige ei või keelduda ega loobuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras küsimuste otsustamises osalemisest. Liige peab otsustamises osalema isiklikult.

  (3) Kui otsus tehakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras, on otsus vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle poole ameti- või kutsekogu liikmetest. Kui käesoleva seaduse kohaselt on otsuse vastuvõtmiseks vaja, et selle poolt on nii ameti- kui ka kutsekogu, siis on otsus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle poole nii ameti- kui ka kutsekogu liikmetest.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras ei saa valida koja organeid.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras küsimuste otsustamise täpne kord sätestatakse koja põhikirjas.

§ 85.   Koja organite valimise kord

  Koja organitesse ameti- või kutsekogu poolt liikmete valimisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:
  1) iga organi liikmed valitakse eraldi;
  2) hääletamine on salajane;
  3) valituks osutub enim hääli saanud kandidaat, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teistsugust nõuet;
  4) häälte võrdse jagunemise korral korraldatakse valimise teine voor võrdselt hääli saanud kandidaatide vahel. Valituks osutub kõige rohkem hääli saanud kandidaat. Teises voorus häälte võrdse jagunemise korral heidetakse liisku;
  5) ühe valitava organi liige ei või samal ajal olla teise valitava organi liige.

§ 86.   Ameti- ja kutsekogu ülesanded

  (1) Ameti- ja kutsekogu:
  1) võtavad vastu koja põhikirja;
  2) võtavad vastu koja arengukava;
  3) kinnitavad liikmemaksu miinimummäära;
  4) kinnitavad eestseisuse eelarveaasta tegevusaruande;
  5) kinnitavad koja majandusaasta aruande;
  6) nimetavad audiitori.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud otsuste vastuvõtmiseks on vajalik nii ameti- kui ka kutsekogu liikmete poolthäälteenamus.

  (3) Ametikogu:
  1) valib ja kutsub vajaduse korral enne tähtaja lõppemist tagasi ametikogu juhatuse;
  2) valib kaks kohtutäiturit revisjonikomisjoni töös osalemiseks;
  3) valib kolm kohtutäiturit aukohtu töös osalemiseks;
  4) valib kaks kohtutäiturit ja kaks kohtutäiturite asendusliiget eksamikomisjoni töös osalemiseks;
[RT I, 31.12.2012, 5 - jõust. 10.01.2013]
  5) kehtestab kohtutäiturite liikmemaksu suuruse;
  6) kehtestab kohtutäiturite hea ametitava;
  7) annab juhiseid kohtutäiturite ametipraktika ühtlustamiseks;
  8) otsustab teisi seaduses ja koja põhikirjas ettenähtud küsimusi.

  (4) Kutsekogu:
  1) valib ja kutsub vajaduse korral enne tähtaja lõppemist tagasi kutsekogu juhatuse;
  2) valib kaks pankrotihaldurit revisjonikomisjoni töös osalemiseks;
  3) valib kolm pankrotihaldurit aukohtu töös osalemiseks;
  4) valib kaks pankrotihaldurit ja kaks pankrotihaldurite asendusliiget eksamikomisjoni töös osalemiseks;
[RT I, 31.12.2012, 5 - jõust. 10.01.2013]
  5) kehtestab pankrotihaldurite liikmemaksu suuruse;
  6) kehtestab pankrotihaldurite hea kutsetava;
  7) annab juhiseid pankrotihaldurite kutsepraktika ühtlustamiseks;
  8) otsustab teisi seaduses ja koja põhikirjas ettenähtud küsimusi.

2. jaotis Eestseisus ja koja esimees 

§ 87.   Eestseisus

  (1) Eestseisus on koja juhtorgan, kes juhib ja planeerib koja tegevust ning korraldab koja raamatupidamist ja muud aruandlust. Eestseisus tagab ameti- ja kutsekogu otsuste elluviimise ning kojale õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmise.

  (2) Eestseisus on pädev andma nii ameti- kui ka kutsekogu juhatusele korraldusi ning delegeerima neile ülesandeid.

  (3) Eestseisus nimetab ametisse koja kantsleri ning kinnitab kantsleri ametijuhendi ja kantslerile makstava tasu suuruse.

  (4) Eestseisusesse kuuluvad nii ameti- kui ka kutsekogu juhatuse liikmed ning valdkonna eest vastutava ministri nimetatud isik. Eestseisuse liikme volitused lõpevad samal ajal kui tema volitused ameti- või kutsekogu juhatuse liikmena. Valdkonna eest vastutava ministri nimetatud eestseisuse liikme volitused lõpevad uue eestseisuse liikme nimetamisega.

§ 88.   Koja esimees

  (1) Eestseisus valib eestseisuse liikmete hulgast koja esimehe ja aseesimehe. Koja aseesimees ei tohi kuuluda koja esimehega samasse ameti- või kutsekogusse. Esimeheks ja aseesimeheks ei või valida valdkonna eest vastutava ministri nimetatud eestseisuse liiget.

  (2) Koja esimehe ja aseesimehe volitused kestavad kolm aastat, kuid nimetatud tähtajast olenemata ei kesta need kauem kui nende volitused eestseisuse liikmena. Volituste tähtaja lõppemisel võib koja esimehe ja aseesimehe tagasi valida. Koja esimehe ja aseesimehe võib enne nende volituste tähtaja lõppemist tagasi kutsuda.

  (3) Koja esimees esindab koda kõigis õigustoimingutes, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. Nii ameti- kui ka kutsekogu juhatuse esimees esindab koda vastavalt oma vastutusvaldkonnale koja esimehe määratud korras ja ulatuses, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. Koja kantsler esindab koda esimehe määratud korras ja ulatuses, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti.

  (4) Koja esimees korraldab eestseisuse tegevust. Esimehe puudumisel korraldab eestseisuse tegevust koja aseesimees.

  (5) Koja esimehe töövõimetuse korral asendab teda aseesimees. Muul juhul asendab esimeest aseesimees koja esimehe määratud korras.

§ 89.   Eestseisuse koosolekud ja otsuste vastuvõtmine

  (1) Eestseisuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord kvartalis.

  (2) Eestseisuse koosoleku kutsub kokku koja esimees. Koosoleku kokkukutsumise ja pidamise kord nähakse ette koja põhikirjas.

  (3) Eestseisus on otsustusvõimeline, kui otsuse tegemisest võtab osa üle poole eestseisuse liikmetest, kui seadusest ei tulene teisiti.

  (4) Eestseisuse otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle poole otsuse tegemisel osalenud eestseisuse liikmetest, kui seadusest ei tulene teisiti. Häälte võrdse jagunemise korral loetakse, et otsust ei ole vastu võetud.

  (5) Eestseisus võib otsuseid vastu võtta koosolekut kokku kutsumata koja põhikirjas ettenähtud korras.

§ 90.   Koja kantsler

  Koja kantsler on kojas alaliselt töötav isik, kes korraldab koja tegevust, juhatab koja kantseleid ja tagab koja organite teenindamise. Kantsler allub koja esimehele.

3. jaotis Ameti- ja kutsekogu juhatus 

§ 91.   Ameti- ja kutsekogu juhatus

  (1) Ameti- ja kutsekogu juhatus on koja alaliselt tegutsevad juhtorganid, kes juhivad koja tegevust ja viivad ellu ameti- ja kutsekogu ning eestseisuse otsuseid. Kumbki juhatus vastutab koja ülesannete täitmise eest oma ameti- või kutsetegevuse valdkonnas.

  (2) Ametikogu juhatusse kuulub kolm kohtutäiturit. Kutsekogu juhatusse kuulub kolm pankrotihaldurit. Kummagi juhatuse liikmete volituste tähtaeg on viis aastat.

  (3) Nii ameti- kui ka kutsekogu juhatus valib oma juhatuse liikmete hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tööd.

  (4) Kummagi juhatuse töökord nähakse ette koja põhikirjas.

§ 92.   Ameti- ja kutsekogu juhatuse ülesanded

  Ameti- ja kutsekogu juhatuse ülesanded on sõltuvalt nende ameti- või kutsetegevuse valdkonnast järgmised:
  1) viia ellu vastavalt ameti- või kutsekogu otsuseid ning eestseisuse otsuseid;
  2) korraldada õigustatud isikutele teabe väljastamist kohtutäituri ametitegevuse raamatust ja koja arhiveeritud pankrotiasjade toimikutest;
  3) osaleda koja arengukava eelnõu koostamisel ning eelarve planeerimisel ja koostamisel;
  4) teostada haldusjärelevalvet liikmemaksu tähtaegse tasumise üle;
  5) teostada haldusjärelevalvet ameti- ja kutsekindlustuse olemasolu üle;
  6) koostada hea ameti- või hea kutsetava eelnõu;
  7) nimetada kohtutäiturile seaduses sätestatud juhtudel asendaja;
  8) nimetada pankrotihalduri kutse taotlejale juhendaja;
  9) sõlmida ametikogu liikme poolt ametitegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks käesoleva seaduse § 10 tingimustele vastav kindlustusleping;
  10) täita muid seadusest ja koja põhikirjast tulenevaid ülesandeid.

4. jaotis Eksamikomisjon 

§ 93.   Eksamikomisjon

  (1) Eksamikomisjon moodustatakse seitsmeliikmelisena viieks aastaks.
[RT I, 31.12.2012, 5 - jõust. 10.01.2013]

  (2) Eksamikomisjoni kuuluvad:
  1) kaks kohtutäiturite ametikogu määratud kohtutäiturit;
[RT I, 31.12.2012, 5 - jõust. 10.01.2013]
  2) kaks pankrotihaldurite kutsekogu määratud pankrotihaldurit;
[RT I, 31.12.2012, 5 - jõust. 10.01.2013]
  3) kaks valdkonna eest vastutava ministri määratud isikut;
  4) üks audiitorkogu määratud audiitor.

  (3) Eksamikomisjon on otsustusvõimeline, kui otsuse tegemisel osaleb üle poole komisjoni liikmetest. Eksamikomisjoni koosolekut juhib eksamikomisjoni esimees, kelle komisjoni liikmed valivad endi hulgast lihthäälteenamusega. Otsuste vastuvõtmisel häälte võrdse jagunemise korral on otsustav eksamikomisjoni esimehe hääl.

  (4) Eksamikomisjoni koosoleku kokkukutsumise ja pidamise kord nähakse ette koja põhikirjas.

  (5) Eksamikomisjoni kohtutäiturist liiget asendab kohtutäiturist asendusliige. Eksamikomisjoni pankrotihaldurist liiget asendab pankrotihaldurist asendusliige. Valdkonna eest vastutava ministri määratud isikut asendab valdkonna eest vastutava ministri määratud asendusliige. Audiitorkogu määratud audiitorit asendab audiitorkogu määratud audiitor.
[RT I, 31.12.2012, 5 - jõust. 10.01.2013]

  (6) Eksamikomisjoni liige peab enda mitteosalemisest komisjoni töös teavitama koda võimaluse korral vähemalt kolm tööpäeva enne komisjoni koosoleku toimumist. Koda informeerib asendusliiget asendamise vajadusest.
[RT I, 31.12.2012, 5 - jõust. 10.01.2013]

  (7) Eksamikomisjoni liikme volitused kestavad kuni eksamikomisjoni koosseisu volituste lõppemiseni.
[RT I, 31.12.2012, 5 - jõust. 10.01.2013]

§ 94.   Eksamikomisjoni pädevus

  Eksamikomisjon:
  1) korraldab ja viib läbi kohtutäituri ametikoha täitmise konkursi;
  2) korraldab ja viib läbi kohtutäituri ja pankrotihalduri eksami;
  3) kontrollib kohtutäituri abi ametisse kandideerija ja pankrotihalduri kutse taotleja usaldusväärsust;
  4) viib läbi hindamisvestlusi ja otsustab kohtutäituri, kohtutäituri abi või pankrotihalduri täiendavale eksamile saatmise ning eksami sooritamise tähtaja, kui kohtutäitur, kohtutäituri abi või pankrotihaldur ei ole täitnud täiendusõppe kohustust käesolevas seaduses sätestatud korras;
  5) eksamineerib täiendavale eksamile suunatud kohtutäitureid, kohtutäituri abisid ja pankrotihaldureid;
  6) kehtestab juhendi erialase teadus- ja pedagoogilise töö arvestamiseks täiendusõppe kohustuse täitmise hindamisel;
  7) koostab kohtutäituri ja pankrotihalduri väljaõppekava ning hindab selle täitmist.

§ 95.   Eksamite korraldus ja tasu
[RT I, 31.12.2012, 5 - jõust. 10.01.2013]

  (1) Kohtutäituri eksamil ja pankrotihalduri eksamil kontrollitakse eksamineeritava erialateadmisi ja isiksuseomaduste sobivust. Eksami viib läbi eksamikomisjon ja selle täpsem korraldus nähakse ette koja põhikirjas. Eksam koosneb erialateadmiste testist ja vestlusest. Vestlus viiakse läbi erialateadmiste testi sooritanud eksamineeritavaga.

  (2) Vestluse käigus hinnatakse eksamineeritava isiksuseomaduste sobivust kohtutäituri ametikohustuste täitmiseks või pankrotihaldurina tegutsemiseks. Vestlusel võib esitada küsimusi erialateadmiste testi vastuste täpsustamiseks.

  (3) Kohtutäituri ja pankrotihalduri eksami erialateadmiste testi valdkonnad ja eksami hindamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (4) Eksamid korraldatakse Justiitsministeeriumi ettepanekul või koja algatusel. Kohtutäituri eksam ja pankrotihalduri eksam korraldatakse vähemalt üks kord aastas. Eksami toimumise aja ja koha ning eksamil osalemiseks vajalike dokumentide loetelu ja dokumentide esitamise tähtaja määrab eksamikomisjon. Teade eksami toimumise kohta avaldatakse koja veebilehel.

  (5) Enne pankrotihalduri eksami ja kohtutäituri eksami, samuti käesoleva seaduse § 97 lõikes 4 nimetatud eksami ning korduseksami sooritamist peab eksamineeritav tasuma kojale tasu 127 eurot. Koda võib põhjendatud juhtudel eksami tasu määra alandada või isiku tasu maksmisest vabastada.
[RT I, 31.12.2012, 5 - jõust. 10.01.2013]

  (6) Koda võib põhikirjas ette näha pankrotihalduri ja kohtutäituri eksami eest tasumise, tasu alandamise ja tasumisest vabastamise täpsema korra.
[RT I, 31.12.2012, 5 - jõust. 10.01.2013]

§ 96.   Väljaõpe

  (1) Pärast kohtutäituri ametisse nimetamist valdkonna eest vastutava ministri poolt või pankrotihalduri eksami sooritamist koostab eksamikomisjon isikule individuaalse väljaõppekava. Pankrotihalduri väljaõppekava koostatakse arvestusega, et selle täitmine ei takista töötamist põhitöökohal.

  (2) Väljaõpet korraldavad ameti- ja kutsekogu juhatus ning eksamikomisjon. Väljaõppe korraldus ja hindamise kord nähakse ette koja põhikirjas.

  (3) Väljaõppel olijale määrab ameti- või kutsekogu juhatus vähemalt kaks juhendajat, kes esitavad väljaõppe lõppemisel eksamikomisjonile kirjaliku põhistatud arvamuse juhendatava kohta.

  (4) Väljaõppekava täitmise kohta esitab kohtutäitur eksamikomisjonile aruande kuue kuu jooksul ja pankrotihalduri eksami sooritanud isik kümne kuu jooksul väljaõppekava kinnitamisest arvates. Isiku avalduse alusel võib eksamikomisjon väljaõppekava täitmise aruande esitamise aega pikendada.

  (5) Väljaõppekava täitmise aruande ja juhendajate arvamuse alusel loeb eksamikomisjon väljaõppe läbituks või mitteläbituks. Eksamikomisjon võib jätta pankrotihalduri väljaõppe tulemused hindamata ja pikendada väljaõppekava täitmise aega.

  (6) Kui eksamikomisjon hindab kohtutäituri väljaõppe mitteläbituks või tema isiksuseomaduste tõttu kohtutäiturina tegutsemiseks sobimatuks, teeb ametikogu juhatus valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku kohtutäituri ametist tagandamiseks.

  (7) Kui eksamikomisjon hindab pankrotihalduri eksami sooritanud isiku väljaõppe mitteläbituks või tema isiksuseomaduste tõttu pankrotihaldurina tegutsemiseks sobimatuks, ei anta talle pankrotihalduri kutset.

  (8) Väljaõppel olevale kohtutäiturile maksab tasu koda ametikogu eelarveosast.

§ 97.   Täiendusõpe

  (1) Täiendusõppe kohustuse täitmist kontrollib eksamikomisjon kord viie aasta jooksul (edaspidi hindamisperiood). Nõuded täiendusõppele ja täiendusõppe mahu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (2) Eksamikomisjon saadab vähemalt kaks kuud enne hindamisperioodi lõppemist isikule teate hindamisperioodi lõppemise kohta ning selgitab, millised andmed ja milliseks tähtpäevaks tuleb täiendusõppe kohustuse täitmise kohta esitada.

  (3) Isik, kes on hindamisperioodi jooksul omandanud magistri- või doktorikraadi õigusteaduses, ei pea sel perioodil täiendusõpet läbima. Koja täiendusõpet ei pea läbima ka vandeadvokaadid ja audiitorid, kes läbivad täiendusõppe kas advokatuuris või audiitorkogus.
[RT I, 21.12.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]

  (4) Kui isik ei ole hindamisperioodi jooksul läbinud täiendusõpet nõutavas mahus või ei ole määratud tähtpäevaks eksamikomisjonile täiendusõppe läbimise kohta andmeid esitanud, suunab eksamikomisjon isiku eksamile. Eksam tuleb sooritada nelja kuu jooksul eksamile suunamisest arvates. Kui isik eksamit ei soorita, suunatakse ta korduseksamile. Eksamile mõjuva põhjuseta ilmumata jätmisel loetakse eksam mittesooritatuks.

  (5) Kui kohtutäitur või kohtutäituri abi ei ilmu mõjuva põhjuseta korduseksamile või ei soorita seda, esitab ametikogu juhatus valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku kohtutäituri ametist tagandamiseks või kustutab kohtutäituri abi käesoleva seaduse §-s 24 nimetatud nimekirjast.

  (6) Kui pankrotihaldur ei ilmu mõjuva põhjuseta eksamile või ei soorita eksamit kahel katsel, esitab eksamikomisjon pankrotihaldurite kutsekogu juhatusele ettepaneku isikult pankrotihalduri kutse äravõtmiseks.

5. jaotis Revisjonikomisjon 

§ 98.   Revisjonikomisjon

  (1) Revisjonikomisjon kontrollib koja majandustegevust ja asjaajamist. Revisjonikomisjonil on õigus saada koja organitelt, koja esimehelt ja kantslerilt oma ülesannete täitmiseks vajalikke dokumente ja teavet.

  (2) Koja eestseisus esitab koja tegevusaruande ja majandusaasta aruande enne koja ameti- ja kutsekogule kinnitamiseks esitamist revisjonikomisjonile arvamuse avaldamiseks. Tegevusaruande ja majandusaasta aruande kontrollimisel jälgib revisjonikomisjon ka kontrollitava perioodi eelarve vastavust arengukavale. Revisjonikomisjon esitab oma arvamuse ameti- ja kutsekogule.

  (3) Revisjonikomisjon moodustatakse neljaliikmelisena viieks aastaks. Revisjonikomisjon valib oma liikmete hulgast esimehe.

6. jaotis Aukohus 

§ 99.   Aukohus

  (1) Aukohus moodustatakse seitsmeliikmelisena viieks aastaks.

  (2) Aukohtusse kuulub kolm kohtutäiturit, kolm pankrotihaldurit ja üks valdkonna eest vastutava ministri määratud isik.

  (3) Aukohtu liikmed valivad aukohtu esimehe kohtutäituritest või pankrotihalduritest liikmete seast.

  (4) Aukohus arutab asja vähemalt kolmeliikmelises koosseisus.

  (5) Aukohus võtab otsuse vastu asja arutamisel osalenud liikmete häälteenamusega.

  (6) Kui aukohtu liige ei saa arutatavas asjas olla erapooletu, peab ta end asja arutamisest taandama.

§ 100.   Aukohtu pädevus

  Aukohus võib lahendada:
  1) koja otsustest ning heast ameti- ja heast kutsetavast tulenevate kohustuste süülise täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise süütegusid;
  2) kohtutäituri või pankrotihalduri käitumise kohta esitatud kaebusi;
  3) kohtutäituri või pankrotihalduri tegevuse kohta esitatud kaebusi või algatatud distsiplinaarasju, mille on arutamiseks andnud Justiitsministeerium.

§ 101.   Aukohtumenetluse algatamine

  (1) Aukohtumenetluse algatamiseks võib koja poole pöörduda huvitatud isik. Taotlus aukohtumenetluse algatamiseks tuleb esitada kuue kuu jooksul arvates päevast, millal taotluse esitaja sai teada või oleks pidanud teada saama taotluse aluseks olevatest asjaoludest.

  (2) Aukohus algatab aukohtumenetluse huvitatud isiku, Justiitsministeeriumi või koja muu organi taotlusel, kui on alust arvata, et kohtutäitur või pankrotihaldur on toime pannud aukohtu menetletava distsiplinaarsüüteo.

  (3) Aukohtumenetluse algatamise otsustab aukohus ühe kuu jooksul arvates päevast, millal ta sai teada distsiplinaarsüüteo tunnustele vastava teo toimepanemisest. Aukohus edastab aukohtumenetluse algatamise või algatamata jätmise otsuse viivitamata ameti- või kutsekogu juhatusele ja Justiitsministeeriumile.

  (4) Justiitsministeeriumi poolt esitatud kaebuse edastamisega aukohtule loetakse aukohtumenetlus algatatuks.

§ 102.   Aukohtumenetlus

  (1) Aukohus võib asja lahendada kirjalikus menetluses.

  (2) Aukohtus nõuab asja arutamisel asjaosalistelt selgitusi. Aukohus on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulised asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel. Aukohtu nõudel on kohtutäitur, kohtutäituri abi või pankrotihaldur kohustatud esitama aukohtule enda käsutuses olevad tõendid.

  (3) Aukohus lahendab distsiplinaarsüüteoasja kolme kuu jooksul aukohtumenetluse algatamisest arvates, tehes selle kohta põhistatud otsuse. Mõjuval põhjusel võib aukohus pikendada distsiplinaarsüüteoasja arutamist kuni kaks kuud. Distsiplinaarsüüteoasja menetlemise aja hulka ei arvestata aega, millal distsiplinaarsüüteoasja ei ole võimalik arutada isiku tõttu, kelle suhtes aukohtumenetlus on algatatud.

§ 103.   Aukohtu otsus

  (1) Aukohtu määratavad distsiplinaarkaristused on noomitus ja rahatrahv 64–6400 eurot, mis laekub vastavalt ametikogu või kutsekogu eelarveosasse. Koja aukohus võib rahatrahvi määramise otsuses ette näha, et trahv tasutakse kindlaksmääratud tähtpäevadel osade kaupa ühe aasta jooksul.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

  (2) Kui aukohus on tuvastanud sellise distsiplinaarsüüteo toimepanemise, mille eest on kohane karistus ametist tagandamine või kutsealal tegutsemise õiguse äravõtmine, teeb aukohus valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku kohtutäituri ametist tagandamiseks või kutsekogu juhatusele ettepaneku pankrotihaldurilt tegutsemise õiguse äravõtmiseks. Aukohus lisab ettepanekule aukohtumenetluse käigus kogutud materjalid.

  (3) Aukohtu distsiplinaarkaristuse määramise otsus tehakse pärast otsuse vaidlustamistähtaja möödumist teatavaks ameti- või kutsekogu liikmetele olenevalt sellest, kelle tegevuse peale esitatud kaebust aukohus läbi vaatas.

  (4) Aukohtu otsuse peale võivad kohtutäitur ja pankrotihaldur esitada kaebuse halduskohtule.

4. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

1. jagu Üleminekusätted 

§ 104.   Kohtutäituri haridusnõude erisus

  Kuni 2002. aasta 1. juulini ametisse nimetatud kohtutäiturile ei kohaldata käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 sätestatud haridusnõuet.

§ 105.   Kohtutäituri distsiplinaarkaristuse aegumise erisus

  Enne käesoleva seaduse jõustumist määratud distsiplinaarkaristus on kustunud, kui kohtutäiturile ei ole ühe aasta jooksul karistuse määramisest arvates määratud uut distsiplinaarkaristust.

§ 106.   Kohtutäituri asendamise erisus

  (1) Enne käesoleva seaduse jõustumist kohtutäituri asendaja eksami sooritanud või atesteerimise läbinud isikul on õigus kohtutäiturit asendada, kuni täitub viis aastat kohtutäituri asendaja eksami sooritamisest või viimasest atesteerimisest.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohtutäituri asendaja asendab kohtutäiturit käesolevas seaduses sätestatud korras.

§ 107.   Kohtutäituri tasumäärade rakendamine

  Enne käesoleva seaduse jõustumist tehtud kohtutäituri ametitoimingu eest võetakse tasu vastavalt toimingu tegemise ajal kehtinud tasumäärale ja tasu võtmise korrale.

§ 108.   Koja liikmeks saamise tingimused

  (1) Kõik käesoleva seaduse jõustumisel kohtutäiturina tegutsevad isikud ja justiitsministri poolt kohtutäituri seaduse § 17 lõikes 5 nimetatud kohtutäituri asendajad saavad seaduse jõustumisel koja liikmeks.

  (2) Pankrotihaldur, vandeadvokaat ja vandeadvokaadi vanemabi, kes soovivad jätkata tegevust pankrotihaldurina, esitavad kahe kuu jooksul seaduse jõustumisest arvates Justiitsministeeriumile koja liikmeks astumise avalduse. Kui pankrotihaldur ei esita tähtaegselt avaldust koja liikmeks astumiseks, võtab justiitsminister isikult pankrotihaldurina tegutsemise õiguse.

§ 109.   Esimese ameti- ja kutsekogu kokkukutsumine

  Justiitsminister kutsub kokku esimese ameti- ja kutsekogu, kes valivad koja organid. Kuni eestseisuse ja juhatuste valimiseni juhib koda justiitsministri määratud isik.

§ 110.   Menetluses olevate pankrotiasjade üleandmine

  (1) Pankrotihaldur, vandeadvokaat või vandeadvokaadi vanemabi, kes ei soovi koja liikmeks astuda, võib menetleda lõpuni pankrotiasjad, milles ta on halduriks nimetatud.

  (2) Isik, kes on pankrotimenetluses nimetatud pankrotihalduriks või ajutiseks halduriks pärast käesoleva seaduse jõustumist ning kes ei esita käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul koja liikmeks astumise avaldust, on kohustatud sellest kohtule teatama. Kohus vabastab pankrotihalduri pankrotiseaduse §-s 68 sätestatud korras.

§ 111.   Koja põhikiri

  Esimene ameti- ja kutsekogu võtavad vastu Justiitsministeeriumiga eelnevalt kooskõlastatud põhikirja. Kui esimene ameti- ja kutsekogu põhikirja vastu ei võta, kutsutakse kokku erakorraline ameti- ja kutsekogu kahe kuu jooksul esimesest ameti- ja kutsekogust arvates. Kui erakorraline ameti- ja kutsekogu ei võta vastu Justiitsministeeriumiga eelnevalt kooskõlastatud põhikirja, siis kehtestab koja põhikirja valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri määrus tunnistatakse kehtetuks, kui ameti- ja kutsekogu võtavad vastu eelnevalt Justiitsministeeriumiga kooskõlastatud põhikirja, mis hakkab kehtima justiitsministri määruse kehtetuks tunnistamisest.

§ 112.   Liikmemaksu miinimummäär

  (1) Esimene ameti- ja kutsekogu kehtestavad liikmemaksu miinimummäära Justiitsministeeriumiga eelnevalt kooskõlastatud suuruses. Liikmemaksu miinimummäär peab esimesel viiel aastal olema vähemalt kolm protsenti koja eelarveaastal kohtutäituri tasuna laekunud summadest või pankrotihalduri tasuna või ajutise halduri tasuna kohtu määratud summadest, kuid mitte vähem kui 31 eurot kuus.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

  (2) Kui esimene ameti- või kutsekogu liikmemaksu miinimummäära ei kehtesta, kehtestab valdkonna eest vastutav minister need määrusega. Valdkonna eest vastutav minister võib miinimummäära kehtestada tasuna kuni viis protsenti koja eelarveaastal kohtutäituri tasuna laekunud summadest või pankrotihalduri tasuna või ajutise halduri tasuna kohtu määratud summadest, kuid mitte vähem kui 31 eurot kuus.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

  (3) Justiitsministri määrus tunnistatakse kehtetuks, kui ameti- ja kutsekogu kehtestavad eelnevalt Justiitsministeeriumiga kooskõlastatud liikmemaksu miinimummäärad, mida kohaldatakse justiitsministri määruse kehtetuks tunnistamisest.

§ 113.   Esimene täiendusõppe kohustuse täitmise hindamisperiood ja seonduvate aktide kehtestamise aeg

  Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite täiendusõppe kohustuse täitmise esimese hindamisperioodi alguseks loetakse käesoleva seaduse jõustumise päev.

§ 114.   Kohtutäiturite täiskogu tegevuse lõpetamine

  Käesoleva seaduse jõustumisel lõpetatakse kohtutäiturite täiskogu tegevus ning see likvideeritakse. Likvideerimise viivad läbi täiskogu juhatuse liikmed. Kui nad otsustavad anda täiskogu vara üle kojale, siis jääb see vara kohtutäiturite ametikogu kasutusse.

§ 115.   Pankrotimenetluste infosüsteemile ja kohtutäiturite infosüsteemile esitatavad nõuded

  (1) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega nõudeid pankrotimenetluste infosüsteemi ning kohtutäiturite infosüsteemi sisule ja andmetöötlusele ning määrata kindlaks, millises ulatuses peavad need võimaldama digitaalset andmevahetust teiste andmekogudega.

  (2) Elektroonilise enampakkumise oksjonikeskkond võetakse kasutusele hiljemalt 2013. aasta 1. jaanuaril. Enne oksjonikeskkonna kasutuselevõtmist viiakse läbi suulised enampakkumised.

§ 116.   Kindlustusjuhtumitele kohaldatav seadus

  Enne käesoleva seaduse jõustumist toimunud kindlustusjuhtumite suhtes kohaldatakse kindlustusjuhtumi toimumise ajal kehtinud seadust ja kindlustuslepingu tingimusi.

2. jagu Seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine 

§ 117. – § 131. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

3. jagu Seaduse jõustumine 

§ 132.   Jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2010. aasta 1. jaanuaril.

  (2) Käesoleva seaduse §-d 120, 122 ja 128 jõustuvad üldises korras.